Koolitus- ja arenduspõhimõtted

KANTSLERI KÄSKKIRI 17.01.2026 nr 4 Koolitus- ja arenduspõhimõtted Vabariigi Valitsuse seaduse § 53 lõike 1, § 54 lõike 1 ning Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2011. a määruse nr 177 „Rahandusministeeriumi põhimäärus“ § 12 punktide 1, 14 ja 15 ning § 13 lõike 1 alusel: 1. Kinnitan „Koolitus- ja arenduspõhimõtted“ (lisatud). 2. Tunnistan kantsleri 31. jaanuari 2007. a käskkirja nr 17 „Töökorra vormi, selle täitmise juhendi ja töökordade kinnitamine“ lisa 29 osa IV „Koolituspõhimõtted“ kehtetuks. (allkirjastatud digitaalselt) Merike Saks kantsler  Vastutav osakond: Personali- ja õigusosakond Kinnitatud: Kantsleri {reg.kpv} käskkirjaga nr {viit} Valdkonna koordinaator: Personali- ja Versioon: 02 õigusosakonna nõunik KOOLITUS- JA ARENDUSPÕHIMÕTTED Rahandusministeerium (edaspidi RAM) toetab oma töötajate arengut, et aidata kaasa organisatsiooni strateegiliste eesmärkide saavutamisele ning tugevdada teadmistele tuginevat ja õppimist väärtustavat organisatsioonikultuuri. Töötaja arendamine on osa organisatsiooni strateegilisest juhtimisest. 1. Üldpõhimõtted Põhimõtted tagavad ühtlase koolitus- ja arendustegevuse, eelarve sihipärase kasutuse, mõju hindamise ning koolitus- ja arenguvõimaluste tutvustamise kõikidele töötajatele. Koolituste planeerimisel ja arendusprioriteetide seadmisel võetakse arvesse nii ametikohtade spetsiifikat kui ka töömaailma tulevikutrende ning üldpädevusi, nagu enesejuhtimine, kriitiline mõtlemine ja koostööoskus. Õppimine toimub mitmekesistes ja kaasaegsetes õpikeskkondades: täienduskoolituste, õpisündmuste (sh pärastlõunatunnid), e-õppe, iseseisva õppe, juhendamise, roteerumise, töövarjutamise, karjääritoe ning töökohapõhise õppimise ja arengu kaudu. RAM toetab digipädevuse arendamist, paindlikke õppevorme ning kasutatakse mitmekesiseid e-õppe keskkondi (nt Digiriigi Akadeemia, Coursera, Udemy) ja keeleõpet. Arendustegevuste korraldamisel püütakse tagada jätkusuutlikkus ja ligipääsetavus. Koolitustegevusest teavitamine toimub eelkõige riigi iseteenindusportaali (RTIP) koolitusmooduli kaudu. Seal saab töötaja esitada koolitustaotlusi, jälgida oma arenguteekonda ning saada ülevaate koolitusvõimalustest. Samuti julgustatakse töötajaid jagama õppematerjale, raamatuid, videoid ja praktilisi kogemusi kolleegide ja meeskonnaga. Personali- ja õigusosakond (edaspidi PÕO) toetab organisatsiooniülest õppimist, teadmiste jagamist ja arendustegevust. 2. Mõisted  Juhtkond – kantsler ja asekantslerid  Arenguvestlus – regulaarne arutelu töötaja ja tema vahetu juhi vahel, mille käigus hinnatakse töösooritust, arutatakse eesmärkide saavutamist, kaardistatakse arenguvajadusi ja kavandatakse edasisi samme töötaja arengu toetamiseks  Täienduskoolitus – õpiväljundipõhise õppekava alusel toimuv eesmärgistatud mitteformaalõppe osa, mille eesmärk on konkreetsete Rahandusministeerium 1/5 Eelmine versioon: RaM kantsleri 31.01.2007 käskkiri nr.17 Vastutav osakond: Personali- ja õigusosakond Kinnitatud: Kantsleri {reg.kpv} käskkirjaga nr {viit} Valdkonna koordinaator: Personali- ja Versioon: 02 õigusosakonna nõunik teadmiste ja oskuste omandamine. (Täiskasvanute koolituse seadus edaspidi TÄKS § 12)  Õpisündmus – mitteformaalne õpe, mis ei vaja väljundipõhist õppekava (seminar, infopäev, töötuba, konverents, mentorlus, coaching, töövarjutamine jmt)  Avalik täienduskoolitus – täienduskoolitus, kuhu RAM-i töötajad saavad registreerida. (TÄKS § 12)  Tellimuskoolitus – RAM-i tellimusel korraldatud täienduskoolitus või õpisündmus konkreetsele sihtgrupile  Sisekoolitus – RAM-i töötajalt töötajale suunatud õpisündmus (nt sisesisuseminar)  Pärastlõunatund – ühishoone töötajatele suunatud õpisündmuste sari, mis keskendub aktuaalsetele teemadele ja teadmiste jagamisele  E-õppe keskkonnad – veebipõhised platvormid iseseisvaks õppimiseks, näiteks Digiriigi Akadeemia, Coursera, Udemy, RAM-i digiriiul jt.  Karjäärinõustamine – töötaja nõustamine tema tööalase arengu kavandamisel ja elluviimisel  Töövarjutamine – õpisündmus, mille käigus töötaja jälgib teise töötaja tööd, et õppida tundma uusi tööülesandeid, tööprotsesse või valdkondi  Roteerumine – ajutine liikumine erinevate tööülesannete või ametikohtade vahel eesmärgiga arendada töötaja pädevusi, laiendada kogemusi ja toetada karjääri kujundamist  RTIP koolitusmoodul – riigitöötaja iseteenindusportaali osa, kus töötaja saab esitada taotlusi ja jälgida oma arenguteekonda  Koolitustaotlus – töötaja RTIP-is algatatud taotlus täienduskoolitusel ja/või õpisündmusel osalemiseks  Koolituslähetustaotlus – taotlus täienduskoolitusel või õpisündmusel osalemiseks, mis toimub väljaspool töö asukohta  Ressursimahukas täienduskoolitus – pikema kestuse või suurema rahalise mahuga tööalane täienduskoolitus, mille hüvitamiseks sõlmitakse töötajaga koolitusleping (nt tööalase mikrokvalifikatsiooni omandamine)  Mikrokvalifikatsioon – täienduskoolitusel omandatud, tõendatud ja tunnustatud teadmiste ja oskuste kogum mahus 5–30 EAP. Mikrokvalifikatsiooni saavad pakkuda üksnes kõrgkoolid, kutseõppeasutused ja tegevusloaga täienduskoolitusasutused (TÄKS § 121)  Formaalne õpe – riiklikult tunnustatud õppekava alusel toimuv õpe (TÄKS § 12) Rahandusministeerium 2/5 Eelmine versioon: RaM kantsleri 31.01.2007 käskkiri nr.17 Vastutav osakond: Personali- ja õigusosakond Kinnitatud: Kantsleri {reg.kpv} käskkirjaga nr {viit} Valdkonna koordinaator: Personali- ja Versioon: 02 õigusosakonna nõunik  Keeleõppe rahastamine – tööalastest vajadustest tuleneva keeleõppe rahastamine Rahandusministeerium 3/5 Eelmine versioon: RaM kantsleri 31.01.2007 käskkiri nr.17 Vastutav osakond: Personali- ja õigusosakond Kinnitatud: Kantsleri {reg.kpv} käskkirjaga nr {viit} Valdkonna koordinaator: Personali- ja Versioon: 02 õigusosakonna nõunik 3. Koolitus- ja arendustegevuse korraldus Kõigil töötajatel on võimalus osaleda täienduskoolitustel ja õpisündmustel, lähtudes organisatsiooni eesmärkidest ja individuaalsetest arenguvajadustest. RAM kasutab eelarve vahendeid (koolituseelarve) täienduskoolituste ja õpisündmuste rahastamiseks. Koolitusplaan koostatakse üheks aastaks, lähtudes organisatsiooni prioriteetidest, vajadustest ja eelarvelistest võimalustest. Koolitusvajadust hinnatakse regulaarselt arenguvestlusel ja täiendava vajaduse korral aasta jooksul. Töötaja vastutab oma teadmiste ja oskuste arendamise eest ning rakendab ja jagab õpitut töös. PÕO koordineerib arendustegevusi, koolitussündmuste planeerimist, koolituseelarve kasutamist ja nõustab koolitus- ja arendustegevuste teemal. Ressursimahukate täienduskoolituste (nt mikrokvalifikatsiooni omandamine) puhul sõlmitakse töötajaga koolitusleping, et tagada kulude sihipärane ja läbipaistev kasutamine. Kui täienduskoolitus või õpisündmus toimub väljaspool töö asukohta, esitab töötaja koolituslähetustaotluse vastavalt RAM-i lähetuste korrale. 4. Täienduskoolituse ja õpisündmuste mõju hindamine Koolituste mõju hinnatakse vähemalt kord aastas arenguvestlusel. Täienduskoolituste tagasiside kogutakse RTIP-i vahendusel. PÕO analüüsib koolituse tagasisidet ning hindab koolitustegevuse tulemuslikkust, et parendada valikut ja täiustada praktikaid. 5. Töötaja arengu- ja koolitusprotsess Etapp Mis toimub? Kes? Kaardistamine Arenguvestlusel arutavad juht ja Juht, töötaja töötaja arengu- ja koolitusvajadusi ning võimalusi. Planeerimine Töötajate koolitus- ja Osakonnajuhataja, arenguvajadustest lähtutakse RAM-i PÕO koolitusplaani koostamisel. Osalemine Osalemine arendustegevustes (nt Juht, töötaja, kolleeg, koolitus, töövarjutamine, juhendamine, PÕO iseseisev õpe, roteerumine, karjäärinõustamine.) Rahandusministeerium 4/5 Eelmine versioon: RaM kantsleri 31.01.2007 käskkiri nr.17 Vastutav osakond: Personali- ja õigusosakond Kinnitatud: Kantsleri {reg.kpv} käskkirjaga nr {viit} Valdkonna koordinaator: Personali- ja Versioon: 02 õigusosakonna nõunik Rakendamine ja Õpitu kasutamine töös, uute teadmiste Töötaja, juht, kolleeg jagamine jagamine kolleegidega. Hindamine Tagasiside ja arutelu koolituste ning Juht, töötaja, PÕO muude arendustegevuste mõju üle arenguvestlusel. PÕO analüüsib koolituste tagasisidet ja hindab tulemuslikkust. 6. Viited Täiskasvanute koolituse seadus Avaliku teenistuse seadus Vabariigi Valitsuse määrus „Ametnike koolituse kord“ RM-i sisekorraeeskiri RM-i „Lähetuste kord“ RM-i eelarve- ja kulujuhtimise kord Rahandusministeerium 5/5 Eelmine versioon: RaM kantsleri 31.01.2007 käskkiri nr.17