Vaidlustaja täiendav seisukoht

23.01.2026 Riigihangete vaidlustuskomisjon E-post [email protected] Vaidlustaja Tänavapuhastuse AS esindaja vandeadvokaat Kristina Uuetoa-Tepper SEISUKOHT 13.01.2026. a vaidlustuses hankes viitenr 301685 Tutvunud Hankija vastusega vaidlustusele peab Vaidlustaja, kooskõlas VAKO 20.01.2026. a kirjaga nr 12.2-10/6 antud tähtajaga, oluliseks märkida enne 28.02.2026 a istungit kirjalikult järgmist. 1. Hankija ei ole esitanud mingeid seisukohti seoses vaidlustuse p-ga 8, sh ei ole Hankija väitnud, et kavatseb vastavaid AD tingimusi muuta. 2. Ülejäänud vaidlustuse osas sisaldab Hankija vastus valdavalt seisukohti, millel puudub igasugune seos vaidlustuse eseme ja argumentatsiooniga. Seetõttu on Vaidlustaja ka seisukohal, et Hankija poolt vastuse koostamisega seoses taotletav õigusabikulu on olulises ulatuses põhjendamatu. Võrreldes vastuses esitatud sisuliselt asjasse puutuvate ja ülejäänud seisukohtade mahtu, saab vastuse koostamisega seotud ajakulu pidada Vaidlustaja hinnangul põhjendatuks maksimaalselt 50 % ehk 5 tunni ulatuses. Kergliiklusteede hooldusnõuded hooajavahelisel ajal 3. RHS § 87 lg 1 p 1 kohaselt tuleb tehniline kirjeldus koostada kasutades valdkonnas tegutsevale isikule arusaadavat terminoloogiat ja täpsusastet. EhS § 97 lg 1 kohaselt tuleb tee ja tee toimimiseks vajalikud rajatised hoida korras viisil, et need vastaksid nõuetele ning tagatud oleksid tingimused ohutuks liiklemiseks. Teede seisundinõuded on kehtestatud EhS § 97 lg 2 alusel Määrusena 92, mis on teede hooldamise valdkonna põhiakt. Määruse 92 järgi eristatakse: 3.1. seisunditaset (vt Määruse 92 lisa 1 „Kattega maantee seisunditase“, lisa 2 „Kattega tänava seisunditase“, lisa 4 „Kruusatee seisunditase“, lisa 6 „Maantee talvine seisunditase“, lisa 7 „Tänava talvine seisunditase“), mis maanteede puhul sõltub liiklussagedusest (vt lisad 1, 4 ja 6) ning tänavate puhul tänava liigist ehk kas tegemist on magistraaliga (kiirtee, põhitänav, jaotustänav) või juurdepääsuteega (kõrvaltänav, veotänav, väljak, parkimisplats, kvartalisisene tänav) (vt lisad 2, 4 ja 7). Tasemeteks on 1, 2, 3 või 4. seisunditase. Samas kergliiklusteede osas mingeid „seisunditasemeid“ ei eristata (vt lisa 10 ja allpool p 3.3). 3.2. seisundinõudeid ehk tingimusi, millele tee peab vastama: • üldised seisundinõuded on toodud §-s 6; • lisas 3 on toodud „Kattega tee seisundinõuded“, Lisas 5 „Kruusateede seisundinõuded“ ja lisas 8 „Tee talvised seisundinõuded“, milles kõigis on toodud eraldi kõik seisunditasemed (1-4) ning kehtestatud iga seisunditaseme OÜ Advokaadibüroo Tepper & Partnerid Telefon +372 667 1550 [email protected] Lelle 24, 11318 Tallinn Registrikood 11527161 www.tepper.ee 1  (1, 2, 3 või 4) kohta, millised on seisundinõuded vastava seisunditaseme korral. Samas kergliiklusteede puhul ei eristata seisundinõudeid mingite seisunditasemete järgi (seisundinõuete puhul on erisuse aluseks ainult see, kas kergliiklustee asub linnas, alevis või alevikus või siis mujal, vt lisa 10 ja allpool p 3.3). 3.3. hooldustsüklit, milleks on aeg, mille jooksul peavad olema seisundinõuded täidetud: • talvisel ajal kehtivad hooldustsüklid, mis vastavalt Määruse 92 §-le 27 on toodud lisas 9 „Hooldustsükli aeg tundides“ ja lisas 10 „Kergliiklusteede hooldusnõuded“. Nähtuvalt lisast 9 on hooldustsükli pikkus sõltuvuses sellest, milline on tee seisunditase (1, 2, 3 või 4) ning milline talvine hooldusnõue tuleb täita (eemaldada lund ja lörtsi; saavutada nõutav haardetegur jne). Nähtuvalt lisast 10 ei ole kergliiklusteedel erinevaid seisunditasemeid ega seisundinõudeid ega ka hooldustsükli aegu: kõigi kergliiklusteede osas kehtivad ühesugused hooldustsüklid ning kõigil linnas, alevis või alevikus paiknevatel kergliiklusteedel on ühesugused seisundinõuded. • väljaspool talvist aega (mistahes jaotuseta „suvisteks“ või „hooajavahelisteks“ töödeks) kehtivad kõigi tänavate puhul samuti hooldustsüklid vastavalt konkreetse tänava seisunditasemele: tänava teemaad tuleb puhastada 1. seisunditaseme korral vastavalt vajadusele, 2. seisunditaseme korral 2 korda kuus, 3. seisunditaseme korral 1 kord nädalas ning 4. seisunditaseme korral 3 korda nädalas. 4. Hankija on 22.12.2025. a tehtud muudatustega n-ö otsustanud, et hooajavahelisel hooldusel ei kehti kergliiklusteede osas Määruse nr 92 nõuded, kehtivad üksnes ADs kirjeldatud nõuded. Vaidlustaja ei ole seda ka vaidlustanud, kuigi ilmselgelt ei saa Hankija otsustada, et Määruse nr 92 kui õigusakti nõudeid Narva linnas teatud, Hankija enda määrataval ajaperioodil, ei kohaldata. Määruse nr 92 § 2 järgi kehtivad teedele minimaalselt määruse järgsed seisunditasemed ja seisundinõudeid ning tee omanikul on üksnes õigus kehtestada määrusega võrreldes kõrgemaid seisunditasemeid või seisundinõudeid, sh lühendada §-s 27 toodud ehk talviste hooldustsüklite aegu. 5. Vaidlus on selles, et TK p-ti 2.2.2 järgi on hooajavahelisel ajal kergliiklusteedel 3. või 4. seisunditase, kuid TK p-st 7 ei selgu, mis vahe on hooldusnõuetes sõltuvana sellest, kas tegemist on 3. seisunditasemega kergliiklusteega või 4. seisunditasemega kergliiklusteega. Teehoolduse valdkonnas tegutsevale isikule arusaadavalt tähendab „seisunditasemete“ eristamine seda, et kehtivad erinevad nõuded (vt eespool p 3.1 ja 3.2), mida tuleb täita erineva aja (hooldustsükli) jooksul (vt eespool p 3.3). 6. Hankija vastuse järgi: „Hooajavaheliste hooldustööde nõuete jaotamine seisunditasemete lõikes on sätestatud TK p-s 7.3“. • TK p 7.3 sätestab: „Eelnimetatud punktides 6.1. ja 6.2. nimetatud tööd peavad olema teostatud järgnevatel perioodidel: 4. ja 3. taseme tänavatel hooldustööde periood 1– 15. aprill, tagades 15. aprilliks tänavate puhtust ning selle säilitamist kuni 30.04; 2. ja 1.taseme (kvartalisisesed teed) tänavad hooldustööde periood 1– 30. aprill. Tellijal on õigus, lähtuvalt ilmastikutingimustest, Töövõtjale ette teatades eeltoodud tähtaegu muuta.“ 2  • TK p-s 6.1 on käsitletud bussipeatuste ja ooteplatvormide puhastamist ning p-s 6.2 bussipeatuste prügiurnide puhastamist ning nende osas on siis TK p-s 7.3 sätestatud üks periood (1-15. aprill), mil vastavaid objekte tuleb puhastada 3. ja 4. seisunditasemega teedel. Vaidluse esemeks on aga hooajavaheliste tööde tegemine kergliiklusteedel (mitte bussipeatustes, ooteplatvormidel). 7. Seega puuduvad TKs siiski andmed, milline vahe on 3. ja 4. seisunditasemega kergliiklusteede hooldamise nõuetes hooajavahelisel ajal ning seega on TK lubamatult ebaselge. 8. Hankija on jätnud vastamata vaidlustusele osas, milles Vaidlustaja on esile toonud, et TK p 2.2.2 järgi on hooajavahelisel ajal kergliiklusteedel 3. ja 4. seisunditase, kuid TK lisa 1 järgi täiendavalt 1. seisunditase (millest tulenevalt on AD vastavas osas lubamatult vastuoluline). Parklate talvine hooldustsükkel, tööde tasustamine 9. TK p 9.4 (uus) reaktsioon: „Kõik TK Lisas 5 liigitatud parklad peavad olema puhastatud (kaasa arvatud liikluskorraldusvahendite ümbrus, postide ümbrus, äärekivi pealne osa ja teeäärsed kaitseriba plaadid) puhtuse ja nendelt taimkatte likvideerimise vastavalt 2 seisunditase nõuetele.“ Järgnevas tabelis on märgitud, et talviste hooldustööde teostamisel kehtib Määruse 92 järgne 2.seisunditaseme hooldustsükkel. 10. Määruse 92 lisa 7 järgi on kõigil parkimisplatsidel talvel 2. seisunditase, 2. seisunditaseme korral kehtivad nõuded on toodud lisas 8 ning nende nõuete täitmiseks kehtivad hooldustsüklid lisas 9. Sama tuleneb Vaidlustaja hinnangul sõnaselgelt ka TK p-st 9.4. 11. Vaidlustuse põhjuseks on asjaolu, et lisaks TK p-le 9.4 (mille kohaselt kehtib talvistel hooldustöödel 2. seisunditase, koos vastavalt kehtivate seisundinõuete ja nende saavutamiseks kehtivate aegadega (ehk hooldustsüklitega)), kehtivad ka TK p 2.2.1, mille kohaselt on parklatel talvel 2, 3 või 4. seisunditase ning TK lisa 1, mille kohaselt on parklates talvel 1, 2, 3 või 4. seisunditase. Vaidlustaja jääb seisukohale, et seega on AD lubamatult vastuoluline. 12. Vaidlustaja jääb ka selle juurde, et juhul, kui parklatele jääb kehtima mitte TK p 9.4 järgne 2. seisunditase, vaid erinevad seisunditasemed, peab vastavalt olema võimalik pakkuda ka eraldi ühikuhinda. Nimelt sõltuvalt seisunditasemest on hooldustööde teostamise kulu oluliselt erinev, nt kas täita tuleb 2. seisunditaseme või hoopis 4. seisunditaseme nõudeid (parklate talvisel hooldusel kehtib Määrus 92 ning seisunditaseme tõstmisel muutuvad automaatselt ka seisundinõuded, samuti hooldustsüklid (mida kõrgem tase, seda kõrgemad hooldusnõuded ja lühemad ajad nende täitmiseks, vt eespool p-d 3.1-3.3). Hankija põhjendab, et suurem osa parklatest on 2. seisunditasemega. 3  • Loogiliselt tähendab see, et pakkujad võtavad pakkumuse koostamisel (1 m2 hinna väljaarvestamisel) aluseks maksumuse, mis kehtib juhul, kui teostada hooldustöid vastavalt 2. seisunditaseme nõuetele ehk madala ühikhinnaga. Juhul, kui pole võimalik pakkuda eraldi ühikhindu (ehk hindu sõltuvana sellest, milline on parkla osas kehtiv seisunditase), siis saaks Hankija suvalisel ajaljätta ära nt kõigi 2. seisunditaseme parklate hooldamine ning tellida nende samade parklate hooldamine juurde 4. seisunditaseme parklatena, millisel juhul peaks töövõtja tegema ära ilmselgelt kallima töö, ilma, et muutuv teenustasu võtaks ligikaudseltki arvesse tegeliku muutuse kuludes. • TK p-ti 2.2.1 järgi on parklate maht kokku 67 316 m2, millest 2. seisunditaseme parklad moodustavad ca 70%, 3. seisunditaseme parklad ca 8% ja 4. seisunditaseme parklad ca 22%. TK lisas 1 („Teede tänavate ja kõnniteede loetelu“) on 2. seisunditaseme parklate maht ca 64 % ning ülejäänud parklad kuuluvad 1, 3. või 4. seisunditasemesse. Vaidlustaja on seisukohal, et ainuüksi TK p 2.2.1 järgne 4. seisunditaseme parklate maht 14 404 m² on objektiivselt nii suur, et parklate ühikhindade seisunditasemete kaupa esitamise mittevõimaldamine ei ole põhjendatud (just arvestades Lepingu p 4.2 regulatsiooni hinna muutumise kohta mahtude muutumisel. • AD lisas 3 „Pakkumuse maksumustabel“ on toodud sõiduteede ja kõnniteede hooldamine eraldi ühikhindadega seisunditasemete kaupa. Hankija ei ole esitanud mingeid põhjendusi, kuidas parklate puhul ei oleks see objektiivselt võimalik (vaidlust ei saa olla selles, et Hankijale on teada iga seisunditasemega parklate maht). Tööde mahu muutmine 13. Lepingu p 10.4 osas ei ole vaidlus mitte selles, et 7 päeva oleks „liiga pikk“ tähtaeg mistahes mahumuudatustest ette teatamiseks, vaid selles, et on „liiga lühike“ (varasemalt kehtis mahumuudatuse suurusest lähtuvalt ette teatamise aeg 7–30 kalendripäeva). Vaidlustaja jääb selle juurde, et suurematest mahumuudatustest üksnes 7 päeva ette teatamine ei ole põhjendatud. Suuremate mahumuudatuste vajadus ei teki Hankijal „üleöö“ ning töövõtjale peab jääma mõistlik ettevalmistusaeg suuremas mahus teenuse osutamiseks või vabanevale ressursile täiendava rakenduse leidmiseks. Lumeveo tasustamine 14. TK p 5.6 kehtib järgmises redaktsioonis: “Lumeveo eest tasutakse TVL Lisas 1 pakkumuse maksumuse ühikuhindade tabelis toodud lumeveo m3 ühikhinna ja reaalselt välja veetud lumekoguste alusel astav ja lume äravedu tuleb arvestada teenuse hinna sisse. s.“ Hankijale on jäänud arusaamatuks, et vastuolu tulenebki selle sama lause sõnastusest, mille esimene pool näeb ette, et lumeveo eest tasutakse ühikhinna alusel (ehk eraldi) ning teine pool, et lumeveo kulu tuleb arvestada teenuse (ehk arusaadavalt talviste hooldustööde) hinna sisse. Hinna alandamine, leppetrahvid, lepingu lõpetamine 15. Hankija väide, et Vaidlustaja on ajanud sassi varasemad ja 22.12.2025. a kehtestatud tingimused, on täielikult arusaamatu ja põhjendamatu. Vaidlustaja jääb vaidlustuse p-des 20 – 23 toodud põhjenduste juurde. Vaidlustaja ei asu ka käsitlema Hankija vastuväiteid mingitele (väidetavalt vaidlustuses sisalduvatele) seisukohtadele, mida Vaidlustaja ei ole 4  faktiliselt vaidlustuses esitanud („topeltsanktsioneerimine“, üheaegne rakendamine jne) ega seisukohtadele Lepingu punktide osas, mida Vaidlustaja pole vaidlustanud (Lepingu p-d 8.4 ja 8.6 jm). 16. Lepingu p-d 8.2 ja 8.3 võimaldavad mingi objekti puhul mistahes hooldusnõuete täitmata jätmise korral jätta vastavalt selle objekti hooldamise kuutasust maksmata 100% või 50 %, mis ei ole proportsionaalne. 17. Hankija ei ole esitanud ühtegi põhjendust, mis õigustaks Lepingu p-ti 8.10 alapunktides toodud, pindala põhjal arvutatud või absoluutsummadena esitatud mahaarvamisi, mis ei võta arvesse mittevastavuse sisu ja ulatust (kas on mitteoluline, väiksemahuline jne mittevastavus). 18. Lepingu p-ti 8.14 tehtud muudatuste kohaselt on Hankijal õigus Leping üles öelda ning nõuda 5% leppetrahvi juhul, kui Lepingu ühekordne rikkumine on põhjustanud „liiklusjuhtumi“. • Vaidlustaja oli vaidlustuses seisukohal, et tingimus on ebaselge, sest „liiklusjuhtum“ ei ole samastatav „liiklusõnnetusega“. • Hankija vastusest tuleneb, et Hankija ei ole mitte kogemata eksinud AD tingimuse sõnastamisel, vaid Hankija soovibki Lepingu ülesütlemise õigust ja seotud leppetrahvi sisuliselt mistahes olukordades, kus tegemist on „liiklemisega seotud ohtliku või häiriva sündmusega“. • Vaidlustaja on seisukohal, et eeltoodu valguses on Lepingu p 8.14 veelgi enam vastuolus RHS § 3 p-dest 1 ja 2 tuleneva proportsionaalsuse, kontrollitavuse ja läbipaistvuse põhimõtetega. Hankija ei ole tingimuse vajalikkust selgitanud ka arvestades asjaolu, et isegi liiklusõnnetused ei ole tagajärgede poolest võrreldav ning lisaks on töövõtja vastutav täielikult kolmandatele isikutele põhjustatud kahjude eest (lepingu p 5.3) ning sealjuures on vastutus kolmandatele isikutele põhjustatud vara- ja tervisekahjude eest kindlustatud 187 000 eurole juhtumi kohta (vt Lepingu p 6.2.20). Vastuolude ületamine 19. Lepingu p 2.7 täiendus sätestab: „Juhul kui nimetatud dokumentides ilmneb vastuolu, kohaldatakse sätet, mis kaitseb Tellija huve paremal viisil.“ 20. Vaidlustaja ei suutnud Hankija vastusest välja lugeda ühtegi põhjendust, mis lükkaks ümber Vaidlustaja väite, et praegusel kujul võimaldab tingimus Hankijal ADs vastuolude ilmnemise korral määrata, kas osutatud teenus vastab lepingutingimustele (ehk valida see tingimus, mis Hankija hinnangul on kõige rohkem Hankija huvides). Seega ei ole tingimus kooskõlas RHS § 3 p-dega 1 ja 2. Hankedokumentides vastuolude esinemise juhuks on asjakohane kehtestada dokumentide pädevusjärjekord vm regulatsioon, mis välistaks Hankija tegevuse meelevaldsuse ( ning oleks pakkujale kulude ja riskide hindamiseks ettenähtav). AD täiendavad vastuolud 21. Vaidlustajale ei ole arusaadavad Hankija seisukohad, et TK p-des 2.2.1–2.2.3 toodud hooldamisele kuuluvate objektide mahud (sh seisunditasemete lõikes) ei peagi olema kooskõlas TK lisaga 1 („Teede tänavate ja kõnniteede loetelu“) ega ka AD lisaga 3 „Pakkumuse 5  maksumustabel“ (RHS § 3 p 1), milles mõlemas on toodud samuti hooldatavate objektide mahud (sh seisunditasemete lõikes). 22. Nagu eelnevalt märgitud – Lepingu p 2.7 ei ole ADs vastuolude ületamiseks õiguspärane regulatsioon, dokumentides vastuolude ületamiseks on võimalik kehtestada dokumentide pädevusjärjekord (mis praegu puudub) vmt läbipaistev ja kontrollitav regulatsioon. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Kristina Uuetoa-Tepper Vandeadvokaat 6