22.01.2026
HANKIJA VASTUS VAIDLUSTUSELE
Riigihange: „Viljatusravikeskuse projekteerimistööd Magdaleena üksuse
B-korpuses“
viitenumber: 301714
Hankija: Aktsiaselts Ida-Tallinna Keskhaigla
registrikood: 10822068
Esindaja: Erki Fels, vandeadvokaat
Gregor Saluveer, vandeadvokaadi abi
Advokaadibüroo TEGOS
e-post:
[email protected]
[email protected]
Vaidlustaja: Innopolis Insenerid OÜ
registrikood: 11297032
Esindaja: Mart Parind, vandeadvokaat
Advokaadibüroo NOVE
e-post:
[email protected]
Kolmas isik: Projektibüroo OÜ
registrikood: 14426010
Esindaja: Triin Kaurov, vandeadvokaat
Enelin Terav, vandeadvokaadi abi
Advokaadibüroo TEGOS
e-post:
[email protected]
[email protected]
TAOTLUSED
1. Jätta Innopolis Insenerid OÜ vaidlustus rahuldamata.
2. Jätta Aktsiaseltsi Ida-Tallinna Keskhaigla menetluskulud Innopolis Insenerid OÜ kanda.
Advokaadibüroo TEGOS AS Liivalaia 36, 10132 Tallinn Kaluri 2, 51004 Tartu
[email protected] Telefon +372 626 4300 Telefon +372 730 1610
1. ASJAOLUD
1. 04.11.2025 avaldas Aktsiaselts Ida-Tallinna Keskhaigla (hankija) avatud hankemenetlusena
läbi viidava riigihanke „Viljatusravikeskuse projekteerimistööd Magdaleena üksuse B-
korpuses“ (vr 301714) hanketeate ja tegi kättesaadavaks riigihanke alusdokumendid (RHAD).
2. 13.01.2026 tegi hankija otsuse, millega jättis Projektibüroo OÜ (kolmas isik) kui eduka
pakkuja kõrvaldamata.
3. 16.01.2026 esitas Innopolis Insenerid OÜ (vaidlustaja) riigihangete vaidlustuskomisjoni
(VAKO) kaudu hankija otsusele vaidlustuse.
4. VAKO on kohustanud hankijat vastama vaidlustusele kolme tööpäeva jooksul, st hiljemalt
22.01.2026.
2. PÕHJENDUSED
5. Vaidlustaja vaidlustab kolmanda isiku kõrvaldamata jätmist RHS § 95 lg 4 p 8 alusel (n-ö
varasemate rikkumiste alus). Vaidlustaja toob esile kolm rikkumismärget:
1) riigihanke „Lasnamäe sotsiaalmajutusüksuse (Punane tn 48b) uue hoone
projekteerimine“ (vr 233943) tulemusel sõlmitud hankeleping (Punase tn leping);
2) riigihanke „Tallinna loome- ja ringmajanduskeskuse (Poldri 3) hoone
tervikrenoveerimise projekteerimine“ (vr 247331) tulemusel sõlmitud hankeleping
(Poldri tn leping);
3) riigihanke „Haapsalu Veekeskuse hoone rekonstrueerimise ja laienduse
projekteerimistööd“ (vr 266430) tulemusel sõlmitud hankeleping (Haapsalu leping).
6. Vaidlus puudub, et hankija otsus kõiki neid lepinguid kajastab. Vaidlustaja heidab ette, et
otsus sisaldab kaalutlusvigu. Hankija ei nõustu. Hankija ei ole jätnud rikkumismärgete osas
seisukohta kujundamata (ptk 2.1). Hankijal oli õigus arvestada heastamismeetmeid (ptk 2.2).
Otsus ei sisalda ka muid kaalutlusvigu (ptk 2.3).
2.1 Hankija ei ole jätnud rikkumismärgete osas seisukohta kujundamata
7. Olgu esiteks märgitud: hankijal on RHS § 95 lg 4 p 8 rakendamisel avar kaalutlusruum.
Ringkonnakohus on hiljutises praktikas selgitanud:
„Kõrvaldamata jätmise otsuse tegemisel on hankijal avar kaalutlusruum, arvestades
asjaolu, et hankija vastutab hanke eesmärgi saavutamise, sh kõigi RHS §-s 3 sätestatud
põhimõtete rakendamise eest. /…/ Hankija jaoks ei ole usutav (seniste andmete pinnalt
prognoositav), et partnerid osutuksid hankelepingute täitmisel ebausaldusväärseks ning
kohtul pole alust pidada seda järeldust meelevaldseks ega õiguse üldpõhimõtteid
rikkuvaks.“1
8. Selgitus väljendab põhimõtet, mille kohaselt peab hankija otsuse suhtes jätta pakkuja RHS §
95 lg 4 p 8 alusel kõrvaldamata väljenduma teatav usaldus. Seda põhjusel, et VAKO ega kohus
ei teosta kaalutlusõigust hankija eest (HKMS § 158 lg 3) ning hankelepingu nõuetekohase
1
TlnRnKm 3-25-33, p 15.
2/8
täitmise riski kannab hankija, mitte pakkujad.2 Teisel pakkujal puudub subjektiivne õigus
nõuda, et hankija kõrvaldaks hankemenetluses pakkuja, kes on küll varem sõlmitud
hankelepinguid rikkunud, kuid keda hankija peab usaldusväärseks.3
9. Vaidlustaja arvates on hankija jätnud kujundamata seisukoha kõigi kolme lepingu kohta. 4 See
on ebaõige. Nagu väidab vaidlustaja isegi, „kajastab protokoll kõiki rikkumismärkeid“.5 Iga
märke juures on esitatud rikkumise asjaolud, tellija selgitus, kolmanda isiku selgitus ja hankija
järeldus. Seejuures on hankija pöördunud kolmanda isiku poole selgituspäringuga, et saada
rikkumiste kohta täiendavat teavet (see asjaolu nähtub registrist). Alusetu on seega väita, et
hankija pole rikkumismärgete osas seisukohta kujundanud või on „lubamatult loobunud
uurimis- ja kaalumiskohustuse täitmisest“.6
10. Hankijal on ka õigus vaidlustusmenetluses oma kaalutlusi täiendavalt selgitada. Seadus ei
nõua hankijalt oma otsuste põhjendamist sellise detailsusega, nagu hankija arusaadavalt
teeb vaidlustusmenetluses. Tegemist on isikut soodustava haldusaktiga, mille
motiveerimisnõuded on võrreldes koormava haldusaktiga madalamad.7 Otsuses toodu
täiendamine hankija poolt vaidlustusmenetluses on käsitatav tema menetluslike õiguste
realiseerimisena niikaua, kuni need põhjendused on otseselt otsusega seostatavad.8
2.1.1 Punase tn leping
11. Hankija on teinud kindlaks, et Punase tn lepingu puhul määrati leppetrahv lepingu tähtaja
ületamise eest. Kuigi lepingu tähtaeg on lepingu oluline tingimus, ei õigusta tähtaja ületamine
automaatselt pakkuja kõrvaldamist:
„Pakkujat ei saa kõrvaldada ainuüksi leppetrahvi määramise faktist tulenevalt. /…/ Lepingu
olulist rikkumist ei saa järeldada vaid asjaolust, et tööd ei valminud kokkulepitud
tähtajaks. /…/ [Igas olukorras] pole põhjendatud asetada kogu riski töö tähtaegse
valmimisega seoses töövõtjale.“9
12. Projekteerimislepingute juures on reeglina palju seotud osapooli ning töö tegemise käigus
keskmise hankelepinguga võrreldes rohkem ootamatusi. Nii ka selle lepingu puhul, nagu
nähtub riigihangete registrisse lisatud tellija märkusest:
„Lasnamäe sotsiaalmajutusüksuse Punane 48b projekteerimise ja ehitusloa menetluse
käigus selgus asjaolu, et detailplaneeringus näidatud kõrval kinnistul Punane tn 48A
sademevee juhtimise lahendus puudub ning Tallinna Vesi ei kooskõlastanud ehitusluba
enne, kui pole projekteeritud ja tulevikus ehitatud välja Tallinna Vesi poolt aktsepteeritud
lahendus – ühtlustusmahuti-pumpla jms sadevee juhtimiseks Punane tn 48A kinnistul.“10
13. See on kooskõlas kolmanda isiku pakkumuses esitatud selgitusega, mille kohaselt oli viivitus
tingitud ühelt poolt võrguvaldajate nõuetest tingitud välisrajatiste lisatööde tegemisega,
2
TlnHKo 3-10-3335, p 10.
3
TlnHKm 3-25-33, p 16.2.
4
Vaidlustus, ptk A.
5
Vaidlustus, p 7.
6
Vaidlustus, p 17.
7
HMS § 56 lg 1, vt ka TlnHKo 3-13-25, p-d 9 ja 10.
8
VAKO 11-23/256589, p 8.2.3.1.
9
RKHKo 3-21-1733, p-d 12, 20—21.
10
Riigihangete register: https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/2993832/contracts/5470907.
3/8
teisalt Vene agressioonist tingitud takistuste ja viivituste ning ehitisregistri tõrgetega 2022.
aasta kevadel-suvel. Kolmandal isikul ei olnud võimalik neil asjaoludel teostada töid algse
graafiku alusel.
14. Riigikohtu hinnangul ei saa lugeda oluliseks rikkumist, mida võlgnik ei saanud mõjutada ega
lepingu sõlmimise ajal arvestada.11 Punase tn lepingu puhul ei saa olla vaidlust selles, et
lepingu täitmise viivitus polnud kolmandast isikust tingitud, arvestades tellija enda poolt
riigihangete registrisse kirjutatut. Kolmandal isikul polnud võimalik lepingu sõlmimise ajal
teada, et külgneval kinnistul puudub sademevee juhtimise lahendus ning Tallinna Vesi
keeldub lepingu esemeks olevale hoonele ehitusluba andmast enne, kui teisele kinnistule
projekteeritakse ja ehitatakse välja tema jaoks sobilik lahendus.
15. Teada on ka tõsiasi, et 2022. aasta kevadel-suvel olid ehitisregistris ulatuslikud tõrked ja vead:
ERR (14.06.2022): „Uue ehitisregistri vead on nii suured, et omavalitsused on ehituslubade
taotluste menetlemisega hädas ning tähtaegu ei suudeta täita, teatas
majandusministeeriumile (MKM) Harjumaa Omavalitsuste Liit (HOL). /…/ Registris
esinevate probleemide tõttu on ehitus- ja kasutuslubade menetlemine osutunud
äärmiselt keeruliseks, tihti ka võimatuks. /…/ HOL-ile teadaolevalt on mitmed
omavalitsused ja teised ehitusloa menetlusega seotud asutused teavitanud, et nad on
ehitusloa taotluste menetlused peatanud seni, kuni ehitisregister on võimeline taas
tagama korrektse menetluse.“12
ERR (19.08.2022): „Peale uue ehitisregistri kasutuselevõtmist on meie töö olnud oluliselt
takistatud. Oleme tegelenud hästi palju tehniliste tõrgetega. Iganädalaselt peame
ehitisregistrit arendavas majandusministeeriumis koosolekuid, kus räägime
probleemidest, kuid meid teeb väga murelikuks tempo, millega neid probleeme
lahendatakse“ ütles [Linnaplaneerimisameti juhataja] Ivari Rannama.“13
16. Seejuures Tallinna Vesi AS, kelle kooskõlastuse taga kõnealuse lepingu puhul kolmandast
isikust sõltumatutel põhjustel oodati, koges probleeme veel ka sügisel:
Ärileht (04.10.2022): „Tänaseni pole lahenenud näiteks probleem, kus trassivaldaja saaks
läbi registri arvamust avaldada (Tallinna Vesi AS näiteks). „Nad lihtsalt ei näe antud
projekti. Kui projekti ei näe, arvamust avaldada ei saa, ei saa ka kooskõlastada ning
ehitusluba väljastada. Tuleb kasutada enne registriaegset meetodit ja käia joonistega
vastuvõtul,“ lisas Rikolas.“14
17. Kogumis oli hankija jaoks otsuse tegemise ajal selge, et kolmandat isikut ei saa pidada Punase
tn lepingut oluliselt rikkunuks. Tsiteerides ringkonnakohut: „Otsustus [pakkuja kõrvaldada] on
raskete tagajärgedega ja peab vastama proportsionaalsuse põhimõttele.“15 Kõrvaldamine
selle rikkumise tõttu oleks selgelt ebaproportsionaalne.
11
RKHKo 3-21-1733, p 15.
12
Veebis: https://www.err.ee/1608629245/vallad-linnad-on-uue-ehitisregistri-vigade-tottu-tahtaegadega-hatta-jaanud.
13
Veebis: https://www.err.ee/1608690142/ehituslubade-andmist-pidurdavad-uue-ehitisregistri-rikked.
14
Veebis: https://arileht.delfi.ee/artikkel/120077724/ehitisregister-on-endiselt-katki-ametnikud-ja-ettevotjad-pilluvad-
kriitikat.
15
TlnRnKm 3-25-33, p 15.
4/8
2.1.2 Poldri tn leping
18. Poldri tn lepingu puhul taganes tellija osaliselt lepingust (projekti konstruktsioonide osas).
Tellija hinnangul ei vastanud see osa lepingutingimustele. Hankija tugines rikkumise
kindlakstegemisel nii tellija selgitusele registris, kolmanda isiku selgitusele hankepassis ja
kolmanda isiku vastusele selgituspäringule.
19. Vaidlustaja väide, justkui on hankija sootuks otsustanud selle lepingu osas mitte seisukohta
võtta, ei vasta tõele.16 Nagu otsuses kirjutatud, on kolmas isik esitanud tõendid, millega ta
vaidlustas lepingu rikkumise asjaolud. Seejuures on kolmas isik esitanud selgitused, et
rikkumine on tingitud tellijast.
20. Otsuse tegemise ajaks olid hankijale teada järgmised asjaolud, mille tõttu pole kõrvaldamine
põhjendatud:
1) Üheks riigihanke alusdokumendiks oli tellija poolt enne hanke alustamist tellitud hoone
kandekonstruktsioonide ekspertiis, mille tulemusena leidis inseneribüroo, et hoone
paekivist laotud välis- ja siseseinad ning vundament on heas seisus ja kandevõime on
tagatud. Samuti oli hanke alusdokumendiks ja seega lepingu lahutamatuks lisaks oleva
tehniline kirjelduse järgi kolmas isik kohustatud säilitama algse paekivi hoone, 2. korrus
tuli ehitada katuse tõstmise teel. Alles hiljem selgus, et hoone paekivist laotud välis- ja
siseseinad ning vundament ei võimalda 2. korrust kanda.
2) Enne projektdokumentide vastuvõtmist korraldas tellija ehitusprojekti ekspertiisi, mille
tulemuste järgi saab ehitusprojekti järgi ehitada nõuetekohase ehitise. Samuti jõuti
arvamuses asjakohastele õigusaktidele, standarditele ja juhendmaterjalidele tuginedes
järelduseni, et ehitusprojektis toodud lahendused ja projekti maht on piisavad ning
vastavad kehtivatele nõuetele või on ekspertiisi käigus antud tagasiside põhjal viidud
nõuetega vastavusse. Seejärel võttis tellija ehitusprojekti vastu.
3) Ligi aasta pärast projekti vastuvõtmist muutis tellija lähteülesannet selliselt, et algse
konstruktsioonide projekti lahendusega ei saanud ehitusega jätkata. Muu hulgas
otsustas tellija vastupidiselt algse lähteülesandega, et hoone olemasolevad paekivist
seinad ja vundamendid tuleb lammutada. Tellija nõudis kolmandalt isikult nii I kui II
korruse projekti ümbertegemist, andes seejuures kolmandale isikule selgelt
pahatahtlikke, mõne päeva pikkuseid tähtaegasid. Nt II korruse konstruktsioonide
projekti palus tellija teha ümber 3 tööpäevaga, kusjuures projekti vastuvõtmisest oli
selleks ajaks möödunud aasta aega. Veel enam, vahepealsel ajal oli tellija mis tahes
teavituseta I korruse projekti tellinud hoopis teiselt isikult, kuigi kolmas isik oli sellega
juba ise tööle hakanud. Seda teise isiku koostatud projektdokumentatsiooni vajanuks
seejärel kolmas isik, et projekteerida II korrus. Tellija keeldus dokumentatsiooni
jagamast.
21. Riigikohus on selgitanud, et rikkumise olulisuse hindamisel tuleb arvestada, millisel määral
on tellija ise rikkumise eest vastutav.17 Kolmanda isiku kõrvaldamine selle lepingu alusel pole
põhjendatud, kuna puudused ei ole tingitud kolmandast isikust, vaid tellija antud vigasest
16
Vaidlustus, p 13.
17
RKHKo 3-21-1733, p 15, 21 jt.
5/8
lähtematerjalist, puudulikust koostööst ja sisendist. Nagu hankija otsuses märgib: sellistel
asjaoludel ei saa seada kahtluse alla kolmanda isiku usaldusväärsust.
2.1.3 Haapsalu leping
22. Haapsalu lepingu täitmisel ületati samuti tähtaega, kuid seegi viivitus ei olnud tingitud
kolmandast isikust ega saa põhjustada kolmanda isiku kõrvaldamist. Viivitus oli üksnes
basseinitehnika projekteerimise osas. Esmane versioon projektist anti üle tähtaegselt.
Tellijapoolne ekspertiis viibis 30 päeva. Kui see viimaks jõudis kolmanda isikuni, ilmnes et
basseinitehnoloogias esinevad puudused. Basseinitehnoloog oli valitud tellija soovitusel ning
palvel, kuna tellijal oli kõnealuse inseneriga eelnev positiivne kogemus. Perekondlikel
põhjustel viibis märkuste parandamine.
23. On ilmne, et rikkumist ei saa lugeda oluliseks, kuna kõrvalise eksperdi kasutamine oli tellija
soovitus, millega ei saanud kolmas isik pakkumuste esitamise ega lepingu sõlmimise ajal
arvestada.18 Samuti ei ole lepingu rikkumine oluline seetõttu, et puudutas üksnes väikest osa
tehtavatest töödest (basseinitehnoloogia).
2.2 Hankijal oli õigus arvestada heastamismeetmeid
24. Vaidlustaja väitel ei saanud hankija arvestada heastamismeetmeid, kuna vaidlusaluse
riigihanke eeldatav maksumus ei ületa rahvusvahelist piirmäära ja seega ei kohaldu selles
heastamise institutsioon (RHS § 97 lg 3).19 Vaidlustaja väide on eksitav.
25. RHS § 97 lg 1 on sätestatud eeskätt pakkuja kaitseks. Mõte on, et alates teatud maksumusest
peab võimaldama usaldusväärsust heastamismeetmetega taastada:
„Kehtiva seaduse kohaselt kohaldatakse heastamist üksnes riigihangetes üle
rahvusvahelise piirmäära. Selline valik sai seaduse välja töötamisel tehtud, kuivõrd selles
osalenud huvigrupid ja hankijad pelgasid töö- ja halduskoormuse hüppelist tõusu ja
riigihangete läbiviimise venimist. Leiti, et heastamismeetmete hindamine on hankijale
keeruline ning kindlasti tõusetub selle pinnalt vaidlusi. Seetõttu ei pooldatud
heastamismeetmete rakendamist üldse, ent kuivõrd riigihangete direktiiv selle võimaluse
ülevõtmata jätmist ette ei näe, võeti see üle alates rahvusvahelisest piirmäärast.“20
26. Allpool rahvusvahelist piirmäära on hankijal töö- ja halduskoormuse vähendamise huvides
võimalik heastamismeetmeid mitte arvestada, kuna sellise riigihankega kaasub (vähemalt
avalike vahendite kasutamise mõistes) väiksem avalik huvi. Regulatsiooni mõte pole keelata
hankijal heastamismeetmeid arvestada. Selleks puudub mis tahes loogiline selgitus.
27. Põhjus, miks RHS § 97 lg 1 kohaldamise peab lg 3 alusel riigihanke alusdokumentides ette
nägema, saab loogiliselt olla vaid järgmine. RHS § 97 lg 1 järgi peab heastamismeetmed ette
nägema juba hankepassis, kui pakkuja tahab nendele tugineda. Kui pakkuja ei ole
hankepassis kuidagi osutanud, et ta on heastamismeetmeid rakendanud, ei pea hankija neid
arvestama ega nende kohta küsima.21 Teisisõnu: RHS § 97 lg-st 1 tuleneb pakkujale kohustus.
18
RKHKo 3-21-1733, p 15.
19
Vaidlustus, ptk B.
20
RHS seletuskiri (491 SE).
21
TlnRnKo 3-20-334, p 16; VAKO 37-24/273122, p 7.1.
6/8
Allpool rahvusvahelist piirmäära tuleb selline kohustus pakkujale tekitada hanketingimuste
kaudu, kuna seal RHS § 97 lg 1 automaatselt ei kohaldu.
28. Vaidlustaja tõlgendus pole loogiline ka põhjusel, et hankija otsus jätta pakkuja kõrvaldamata
on hankija hinnanguline seisukoht pakkuja usaldusväärsusele.22 Ehk siis, hankija peab igal
juhul hindama pakkuja usaldusväärsust. Seadus ei piiritle, milliseid asjaolusid saab pakkuja
usaldusväärsuse hindamisel arvestada. Hankijal on usaldusväärsuse hindamisel lai
kaalutlusruum, mistõttu on VAKO ja kohtu sekkumisruum sellesse piiratud.23 Hankija otsuses
kasutatud sõna „meetmed“ (mitte „heastamismeetmed“) võib vabalt ümber sõnastada ka kui
„asjaolud, mille tõttu pole usaldusväärsus kadunud“. Hankijat ei saa keelata teatud tüüpi
asjaolude arvestamisest pakkuja usaldusväärsuse hindamisel.
29. Seejuures tuleneb Euroopa Kohtu praktikast, et rahvusvahelist piirmäära ületavas riigihankes
on hankijal õigus heastamismeetmeid arvestada ka siis, kui neid pole esitatud juba
hankepassis – ta lihtsalt pole selleks kohustatud.24 Samaväärselt on selgitatud RHSi
seletuskirjas: „/…/ on igati [direktiividega] kooskõlas, kui tõendid esitatakse hankija nõudmisel
hankemenetluse hilisemas faasis.“25 Pole loogilist põhjendust, miks peaks allpool
rahvusvahelist piirmäära olema pakkuja usaldusväärsuse hindamisel põhimõtteliselt
välistatud heastamismeetmete arvestamine, kui ülalpool rahvusvahelist piirmäära on õigus
arvestada heastamismeetmeid isegi siis, kui neid pole hankepassis märgitud.
2.3 Otsus ei sisalda ka muid kaalutlusvigu
30. Vaidlustaja arvates ei saa hankija arvestada rikkumiste ajalist jaotust.26 See ei vasta tõele.
Ringkonnakohus on selgitanud, et hankijal on õigus, kuigi mitte kohustus, võtta pakkuja
usaldusväärsuse hindamisel arvesse teisi lepinguid, mida pakkuja on täitnud.27 Kolmas isik
on riigihangete registri andmetel sõlminud 6,5 aasta jooksul 148 hanke- ja raamlepingut,
millest vaid nelja puhul on tehtud rikkumise märge (üks on aegunud). Marginaalne
rikkumiste osakaal kõikidest täidetud lepingutest näitab usaldusväärsust.
31. Hankija võis omistada asjakohasuse ka sellele, kas rikkumised on pika perioodi peale või ühe
lühikese perioodi sees. Nagu öeldud, ei sätesta seadus piire sellele, milliseid asjaolusid võib
pakkuja usaldusväärsuse hindamisel arvestada. Kõik järgnevad kolm näidisolukorda on
kvalitatiivselt erinevad:
1) pakkuja täidab aastas 50 lepingut, neist üht iga aasta rikutakse;
2) pakkuja on riigihanke algamisele eelneva kolme kuu jooksul rikkunud kolme lepingut;
3) pakkujal on kolm rikkumist, mis kõik jäävad 35 kuu tagusesse aega.
32. Selge on, et teine stsenaarium mõjutab pakkuja usaldusväärsust kõige negatiivsemal moel,
kuna hiljaaegu on rikutud mitut lepingut. Vastupidiselt: juhurikkumine mitmekümne lepingu
seas või kolm rikkumist, millest on möödunud peaaegu kolm aastat, mõjutavad pakkuja
22
EKo C-41-18, p 28; EKo C-267/18, p 25.
23
TlnHKo 3-24-2717, p 14; vt ka TlnRnko 3-22-803, p 27.
24
EKo C-387/19, p 32.
25
RHS seletuskiri (491 SE).
26
Vaidlustus, ptk C.
27
TlnRnKo 3-22-2653, p 19.3.
7/8
usaldusväärsust kõige vähem. Kui rikkumiste ajalisel jaotusel poleks mingit tähtsust, poleks
üldse õiguspoliitilist vajadust RHS § 95 lg 5 järele, mille kohaselt aeguvad rikkumised kolme
aasta möödudes – kuu aega tagasi toimunud rikkumist võiks käsitleda samaväärsena kümme
aastat tagasi toimunud rikkumisega.
3. MENETLUSLIKUD AVALDUSED
33. Esindusõigus. Vandeadvokaat Erki Fels ja vandeadvokaadi abi Gregor Saluveer kinnitavad, et
on hankija lepingulised esindajad (RHS § 190 lg 11).
34. Tähtaegsus. VAKO on kohustanud hankijat vastama vaidlustusele hiljemalt 22.01.2026.
Vastus on tähtaegne.
35. Läbivaatamine. Hankija on nõus kirjaliku menetlusega (RHS § 190 lg 1 p 7).
36. Esitamine. Vastus on esitatud VAKO-le (
[email protected]) ja menetlusosalistele e-posti teel.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt)
Erki Fels, vandeadvokaat Gregor Saluveer, vandeadvokaadi abi
8/8