Hankija vastus

Ulvi Reimets Teie: 16.01.2026 nr 12.2-10/8 Riigihangete vaidlustuskomisjon [email protected] Meie: 21.01.2026 nr 7-1/26/232-3 Vastus vaidlustusele Vaidlustaja Tanklatehnika osaühing Registrikood: 10750759 Kassi 12, 12618 Tallinn Esindaja: vandeadvokaat Kaidi Reiljan-Sihvart e-post: [email protected] Hankija: Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus Registrikood: 70009764 Järve 34a, 11314 Tallinn volitatud esindaja: Liina Palmsaar e-post: [email protected]; [email protected] Kolmas isik: Nathan´s Services OÜ Registrikood: 16371543 J. Aamisepa 6, 48305 Jõgeva e-post: [email protected] Esitame vastuse 15.01.2026 esitatud vaidlustusele riigihankes „Statsionaarsete tanklate hooldus ja remont“ (viitenumber 301985). I Asjaolud ja senine menetlus 1. Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus (edaspidi ka hankija) avaldas 21.11.2025 riigihangete registris avatud menetlusega riigihanke „Statsionaarsete tanklate hooldus ja remont“ (301985). Pakkumuste esitamise tähtaeg oli 22.12.2025. 2. Riigihankes esitasid pakkumuse vaidlustaja ja kolmas isik. Hankija tegi 6.01.2026 pakkujatele riigihankes tehtud otsused teatavaks olles tunnistanud edukaks ja kvalifitseerimistingimustele vastavaks kolmanda isiku. 15.01.2026 esitas Tanklatehnika osaühing vaidlustuse, milles nõuab kolmanda isiku kohta tehtud kvalifitseerimise ja edukaks tunnistamise otsuse kehtetuks tunnistamist. Järve 34a / 11314 Tallinn / 717 0400 / [email protected] / www.kaitseinvesteeringud.ee Registrikood 70009764 II Õiguslikud põhjendused 3. Hankija ei nõustu vaidlustajaga ning jääb oma seisukoha juurde, et otsused on õiguspärased. 4. Kolmas isik esitas kvalifitseerimistingimusele vastava info referentslepingute kohta. 4.1. Kvalifitseerimistingimuse kohaselt pidi pakkuja esitama riigihanke algamisele eelneva 36 kuu jooksul täidetud hanke esemele vastavate seadmete (vt hanke lühikirjeldus) hoolduse/remondi teenuse lepinguid kokku summas vähemalt 50 000 eurot. Pakkuja esitab hankepassis nimekirja tanklate hoolduse/remondi teenuse osutamise lepingutest, mis on täidetud riigihanke algamisele eelneva 36 kuu jooksul, koos teabega nende maksumuse, kuupäevade ja teiste lepingupoolte kohta. 4.2. Hanke lühikirjelduse kohaselt on riigihanke eesmärk statsionaarsete tanklate, ohtliku vedeliku paiksete mahutite (sh võivad hanke esemeks olla ka mahutid, mis ei ole seotud tanklatega) ning nendega seotud seadmete hooldus, remont ja varuosade (sh vajadusel ka seadmete) ostmine ning õigusaktidest tulenevate tegevuste (sh seadme järelevaataja teenus) korraldamine. 4.3. Kolmas isik esitas hankepassis info hankeesemele vastavate lepingute kohta, mis on täidetud viimase 36 jooksul. Hankija palus kolmandal isikul lepingute andmeid täpsustada (teabevahetuse ID:1041943) ning hankija esitas ka lepingu partneritele päringud veendumaks, et teenust osutati kvaliteetselt. Lepingupartneritelt saadud kinnitused sisalduvad failis, mis on vaidlustuskomisjonile kättesaadavad hanke tulemdokumentide lehel sisedokumentide kaustas. Seega hankija veendus, et kolmanda isiku esitatud lepingud on täidetud nõuetekohaselt. 4.4. Hankija juhib tähelepanu, et riigihanke tehnilise kirjelduse punkt 2.5 käsitleb kütusemahutite hooldust ning selle alapunkt 2.5.14 mahutite puhastusest. Seega sisaldab hankeesemeks olev tanklate hooldus ka mahutite puhastamist ja seega käitus hankija õiguspäraselt kui aktsepteeris kvalifitseerimistingimustele vastavuse tõendamiseks ka mahutite puhastamist sisaldavaid lepinguid. Samuti oli õiguspärane aktsepteerida seadmete järelevaataja teenuse osutamise lepinguid. Hankija ei ole määranud osakaale hankeesemeks olevatele teenustele, mida kvalifitseerimistingimuse täitmiseks esitatavad lepingud peaksid sisaldama. 4.5. Eeltoodust tulenevalt ei vasta tõele ka vaidlustuse punktis 2.2.2.4. toodu põhjal tehtav järeldus nagu oleks mahutite puhastus kõrval- või abitegevus. 4.6. Hankija ei ole piiranud alltöövõttu ja ei ole ka nõudnud, et alltöövõtjad tuleb esitada juba riigihanke etapis. See ei ole ka vajalik juhul kui pakkuja täidab kvalifitseerimistingimused ise. Seega, isegi kui vastab tõele vaidlustaja väide, et valdkonnas tegutseb vaid neli ettevõtet, siis on lepingu täitmisel võimalik kasutada ka alltöövõttu. 5. Kolmandal isikul on olemas nõutud pädevustunnistused. 5.1. Esmalt peab hankija vajalikuks märkida, et vaidlustuse punktis 2.2.3.1 on öeldu on eksitav, kuna hankes esitatud tingimuse sõnastust on moonutatud. Nimelt on vaidlustuse viidatud punktis öeldud, et kvalifitseerimistingimuse kohaselt peab pakkuja meeskonnas olema vähemalt kaks töötajat /…./ Hankija selgitab, et tingimuses ei ole öeldud, et meeskonnas peab olema vähemalt kaks töötajat, vaid hankepassis toodud tingimuse selgituse kohaselt peab pakkuja meeskonda kuuluma: 1. vähemalt üks töötaja, kellele on sertifitseerimisasutuse poolt antud surveseadme kasutamise järelevaataja pädevustunnistus või sellega samaväärne; 2. vähemalt üks töötaja, kellele on sertifitseerimisasutuse poolt antud surveseadmetööde vastutava isiku pädevustunnistus või sellega samaväärne. Seega tingimusest ei tulene, et meeskonnas peab olema igal juhul vähemalt kaks töötajat, samuti ei tulene tingimusest seda, et neid tingimusi ei või täita sama isik. 5.2. Hankija küsis pädevusnõuete täitmise kohta selgitust (teabevahetuse ID:1042249) ja pakkuja esitas TTJA veebilehelt screenshoti, kus on toodud mõlemad nõutud pädevused. Kuivõrd 2  tingimuses ei olnud nõutud, et neid pädevusnõudeid peavad täitma kaks erinevat isikut, siis ei olnud hankija alust lugeda kolmas isik tingimusele mittevastavaks. 6. Hankija viis läbi põhjendamatult madala maksumuse kontrolli 6.1. Hankija küsis kolmandalt isikult selgitust esitatud maksumuse kohta tuues küsimuses muuhulgas välja hinnavahed võrreldes vaidlustaja pakutud hindadega (teabevahetuse ID:1041137). Kolmanda isiku vastus on vaidlustuskomisjonile kättesaadav riigihangete registris ning kuna kolmas isik on need põhjendused määratlenud ärisaladuseks nii riigihangete registris kui eraldi e- kirjas (Lisa 2), siis käesolevas dokumendis hankija neid põhjendusi detailselt ei korda. Kolmas isik põhjendas esitatud maksumusi arvestades riigihangete seaduse § 115 lõiget 7. Põhjenduses toodi välja, millistest kulukomponentidest maksumus koosneb s.h millise osa moodustab kasum. Kolmas isik on arvestanud ka alltöövõtjate kasutamisega ning täiendavate kuludega, mis hankija jaoks teenuse hinda ei muuda. 6.2. Hankijal ei ole alust arvata, et kolmas isik ei ole arvestanud vaidlustuse punktides 3.1.2.1. ja 3.1.2.2. viidatud kuludega. Vajaduspõhiselt saab kolmas isik kasutada alltöövõtjaid või värvata töötajaid juurde. 6.3. Tõele ei vasta ka vaidlustuse punktides 3.1.3.1. – 3.1.3.5. toodud väited järgmistel põhjustel: 6.3.1. Pakkumuse maksumus ei pea sisaldama mitme töötaja tööjõukulu, küsitud on ühe töötunni maksumust, seega näiteks kui tööd peavad tegema samaaegselt kaks inimest ja tööaeg on üks tund, siis tasutakse vastavalt kahe töötunni maksumus. See selgub analoogselt ka pakkumuse vormi jaluses punkti 4 selgitusest – Mitme inimese/tehniku kasutamine tunnipõhise hinnaga töödel tuleb tellijaga eelnevalt kokku leppida. 6.3.2. 6 tundi on piisav aeg reageerimaks Eesti piires väljakutsetele, seejuures võivad pooled tehnilise kirjelduse punktist 3.4 tulenevalt selles tingimuses ka teisiti kokku leppida. Lisaks, hankija ei saa tugineda sellele, et ettevõttes on üks töötaja, kuna nagu juba eelnevalt öeldud, saab kolmas isik kasutada alltöövõttu ja värvata töötajaid juurde. Hankija märgib, et vaidlustaja ettevõttel on äriregistri andmetel vaid kaks töötajat, mida on samuti võimalik pidada ebapiisavaks. Kuivõrd teenuse maht ei ole väga suur, siis ei ole hankija pidanud vajalikuks määrata, kui palju töötajaid peab lepingupartneri ettevõttes olema, see on ettevõtte enda otsustada. 6.3.3. Hankija on tehnilises kirjelduses ette näinud vajaliku hoolduspersonali, kuid ei ole piiranud alltöövõttu ega nõudnud töötajate esitamist, kolmas isik on kinnitanud, et arvestas maksumuse kujundamisel ka võimalike sisseostetavate töödega ning hankija jaoks see teenuse hinda ei muuda (siin kohal juhib hankija taaskord (vt ka käesoleva dokumendi p 5.1) tähelepanu, et vaidlustuses on moonutatud hanketingimuste sõnastust, nimelt vaidlustuse punktis 3.1.3.2 on väidetud, et tehnilise kirjelduse punkt 4.3 näeb ette, et täitjal peavad olema tootja koolituse läbinud tehnikud, tegelikkuses ütleb see punkt, et täitjal peab olema vastava väljaõppe saanud töid teostav hoolduspersonal ehk siis vajalik ei ole tootjapoolne koolitus, mis võib ka kallimaks osutuda kui lihtsalt väljaõpe). Koolitusi võivad läbida ka teiste ettevõtete töötajad mitte ainult vaidlustaja omad. Juhul, kui lepingu täitmiseks on siiski vajalik tootja koolitus, siis lepingu täitja peab olema sellega arvestanud ja ei ole tõenäoline, et tootja ei nõustu valdkonnas tegutsevaid spetsialiste koolitama, lisaks on võimalik kasutada alltöövõttu. 6.3.4. Hankija kontrollis haldustarkvarast vaidlustuse punktis 3.1.3.3. toodud väidet, et praktikas esineb igapäevaselt vähemalt kahes tanklas avariiolukordi, ning see väide vasta tõele ning suurem osa teenusest ei ole selline, mis vajaks väga kiiret reageerimist. Lisaks selgub haldustarkvara väljavõttest, et sageli antakse väljakutsetele reageerimiseks pikem 3  aeg ja seega on avariiolukordade osakaal pigem väike. Näiteks 2024. aastal on haldustarkvaras tehtud kokku aasta kohta 53 töötaotlust, sh tähtajaga kuni 3 päeva neist on kokku 6 tk, ja 2025 61 töötaotlust, sh tähtajaga kuni 3 päeva 11 tk ja kiireloomuliste tööde kuupäevad ei ole omavahel kattunud. 6.3.5. Hankija ei ole kontrollinud, milliste kulude ja kasumimarginaaliga on vaidlustaja arvestanud tööde tunnihinna kujundamisel. Välistatud ei ole, et vaidlustaja pakutud maksumus on hoopis liiga kõrge. Vaidlustaja lähtub sellest, et kuna kaks viimast raamlepingu perioodi on tema olnud antud teenuse osutaja, siis ta peaks saama samamoodi ka jätkata. Vaidlustaja toob vaidlustuse punktis 3.1.3.4. välja, et tema suudab töid ise teostada. Hankija hinnangul ei ole teenuse mahtu arvestades välistatud, et kui kahe töötajaga ettevõte suudab töid ise teostada, siis suudab seda ka ühemeheettevõte. Lisaks saab täitja kasutada täiendavaid ressursse ilma et see hankija jaoks maksumust mõjutaks, seejuures ei olnud hankes lepinguväline ristsubsideerimine keelatud. 6.3.6. Vaidlustuse punktis 3.1.3.5 on vaidlustaja lähtunud vaid ühest kulukomponendist ehk tunnihinnast, kuid see tunnitasuga töö ei pea üksi moodustama töötaja kuupalka. Näiteks võib mingi osa palgast moodustada korralise hoolduse tasu. Lisaks võib täitjal olla ka teisi lepinguid, mille täitmise eest palka makstakse. Siiski tuleb vaidlustaja enda arvutustest välja (vaidlustuse p 3.1.3.5), et ainuüksi pakutud tunnihind täidab keskmise palga nõude ja seega ka miinimumpalga nõude. 6.4. Vaidlustuse punktis 3.1.4.1. toob vaidlustaja muuhulgas välja kolmanda isiku pakutud arvestusliku väljasõidutasu 48 eurot (hankija selgitab siinkohal, et hankija tuvastas selle maksumuse rea kujunemisel arvutusvea, mille põhjuseks oli see, et valem ei toiminud ning koondsummas ei läinud arvesse kõigi väljasõidutasude keskmine maksumus. Hankija viis vastavalt RHS § 117 lõikele 3 läbi arvutusvea parandamise ning arvestusliku väljasõidutasu tegelikuks maksumuseks kujunes 52,25 eurot. Hankija möönab, et üldpilti see oluliselt ei muuda, kuid selgitamist see vajas).1 Pakutud maksumuse osas on hankija seisukohal, et maksumus ei ole madal, vaid vaidlustaja pakutud maksumus võib olla põhjendamatult kõrge. Vastavalt maksumuse vormil toodud selgitusele sisaldab väljasõidutasu transporti ja esimest remonttööde töötunni maksumust, kuid ei sisalda tööde käigus kulutatud materjalide ja varuosade hinda. Väljasõidutasu on ühtlasi miinimumtasu iga avarii või rikke kõrvaldamiseks või remonttöö teostamiseks tehtava objektile väljasõidu eest. Eeltoodust tulenevalt ei nõustu hankija, et pakutud maksumus ei kata väljasõidu ning esimese töötunni kulusid ja ei saa väita, et ei ole arvestatud kasumiga. 6.5. Vaidlustuse punktis 3.1.4.2. on vaidlustaja välja toonud, et pakkumuste kogumaksumusi arvestades on maksumuste hinnavahe 32,86%. Sellist märgatavat vahet on hangete vaidluspraktikas peetud märkimisväärseks, mille puhul hankijal peaks tekkima kahtlus madalama maksumuse tõsiseltvõetavuses ning tuleks läbi viia madala maksumus kontroll. Viimast on hankija ka teinud ning leidnud, et pakkumuse kogumaksumus ei ole põhjendamatult madal ning pakkuja suudab pakutud maksumusega hankelepingut täita. Märkimisväärsed hinnavahed üksikutes kulukomponentides ei oma siinjuures tähtsust, kuna vaidluspraktika kohaselt tuleb hinnata pakkumuse maksumust tervikuna ja üksiku kulukomponendi madal maksumus ei saa kaasa tuua pakkumuse tagasi lükkamist. 6.6. Hankija hinnangul katab pakutud maksumus vähemalt hankelepingu täitmisega kaasnevad otsesed kulud, mida on peetud kohtupraktikas miinimumeelduseks mille järgi hankija saab 1 Arvutusvea parandamine ja ka viide madala maksumuse kontrollile kajastub ekslikult vastavuse protokollis, kuid see ei saa mõjutada antud vaidlustusasja otsustamist 4  veenduda, et pakkumuse maksumus ei ole põhjendamatult madal (16.06.2016. a, Tln RK 3-16-559 p 14- 15). 6.7. Kohtupraktika kohaselt on põhjendamatult madala maksumuse kindlakstegemine keerukas majanduslik otsus (Riigikohtu halduskolleegium 3-18-1825, p 16). Hankija küsis pakkujalt selgitust ning hankija ei saa pelgalt numbritele peale vaadates teha meelevaldset otsust, hankija on hinnanud kolmanda isiku selgitusi sisuliselt ja leidnud, et pakkumuse tagasi lükkamiseks ei ole alust. Lisaks on kohtud leidnud, et Teenuse- ja kestvuslepingute puhul tuleb pakkumuse maksumuse hindamise ja võrdlemise juures arvestada muu hulgas asjaoluga, et pakutav hind põhineb paljuski pakkuja (ettevõtja) prognoosil ja sisaldab seetõttu teatud ulatuses äririski. (TlnHK 29.01.20, 3-19-40 p 39-40). Hankija hinnangul kehtib eeltoodu ka käesoleva hanke puhul. Kokkuvõte Hankija jääb oma seisukoha juurde, et kolmanda isiku suhtes tehtud otsused on õiguspärased. Kolmas isik on esitanud kvalifitseerimistingimuse täitmiseks hankeesemele vastavad referentslepingud ning täidetud on ka küsitud pädevusnõuded. Hankija viis läbi madala maksumuse kontrolli ning leidis, kolmas isik suudab hankelepingut pakutud maksumusega täita ning pakkumuse tagasilükkamiseks puudub alus. III Hankija taotlused jätta vaidlustus rahuldamata; jätta vaidlustuse esitamisega seotud kulud (sh tasutud riigilõiv, vaidlustaja poolt vaidlustusmenetluses kantud lepingulise esindaja kulud) vaidlustaja kanda. IV Menetluslik info Hankija on nõus kirjaliku menetlusega. Hankija palub edasised vastused ja teated edastada ka emailile [email protected]. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Liina Palmsaar õigusnõunik volitatud esindaja Lisad 1. Lisa 1. Volikiri 2. Lisa 2. Kolmanda isiku e-kiri teabe ärisaladuseks määramise kohta 5