Vaidlustaja täiendav seisukoht ja menetluskulude nimekiri

Riigihangete vaidlustuskomisjon Hange viitenumbriga 300887 [email protected] 20. jaanuar 2026 nr 1/7 VAIDLUSTAJA MENETLUSKULUDE NIMEKIRI Vaidlustaja: Aktsiaselts Hansab Registrikood: 10035867 Aadress: Harju maakond, Tallinn, Lasnamäe linnaosa, Keevise tn 11, 11415 Esindaja: vandeadvokaat Britta Oltjer-Jaadla Cuesta Advokaadibüroo OÜ Rävala pst 2, 10145 Tallinn tel: +372 6555 052 e-post: [email protected] Hankija: Saue Vallavalitsus Registrikood: 77000430 Aadress: Harju maakond, Saue vald, Saue linn, Kütise tn 8, 76505 e-post: [email protected] Kolmas isik: Aktsiaselts Datel Registrikood: 10324057 Aadress: Harju maakond, Tallinn, Kesklinna linnaosa, Endla tn 4, 10142 e-post: [email protected] Asi: Aktsiaseltsi Hansab vaidlustus riigihankes 300887 „Ekraanide ja projektorite ostmise ja üürimise raamleping“ hankija 29.12.2025 korraldusega nr 1035 vaidlustaja kvalifitseerimata jätmise ja kolmanda isiku pakkumuse edukaks tunnistamise otsuse peale Taotlused: 1. Mõista vaidlustaja poolt tasutud riigilõiv ja menetluskulud kokku summas 6611,67 eurot vaidlustaja kasuks välja Saue Vallavalitsuselt. 1. Põhjendused 1.1. Riigihangete vaidlustuskomisjoni menetluses on Aktsiaselts Hansab vaidlustus Saue Vallavalitsuse hankes viitenumbriga 300887 „Ekraanide ja projektorite ostmise ja üürimise raamleping“. Cuesta Advokaadibüroo OÜ [email protected] Rävala pst 2, VII korrus, 10145 Tallinn www.cuesta.ee +372 655 5052 1.2. Juhindudes Riigihangete vaidlustuskomisjoni antud tähtajast, esitab Aktsiaselts Hansab (edaspidi Vaidlustaja) käesolevaga taotluse lepingulise esindaja kulude väljamõistmiseks koos kulude nimekirjaga. 1.3. Vastavalt Cuesta Advokaadibüroo poolt väljastatud arvetele nr 2026/0004 ja 2026/0017 on vaidlustaja kandnud käesolevas vaidlustusasjas kulusid õigusabile summas 4051,67 eurot (käibemaksuta summa). Kulude täpne koosseis on välja toodud advokaadibüroo arvetele lisatud spetsifikatsioonis (lisa 1-2). Lisaks on vaidlustaja tasunud vaidlustuse esitamisel riigilõivu summas 2560 eurot. 1.4. Seega on vaidlustaja kandnud kõnealuses vaidlustusasjas menetluskulusid kokku 6611,67 eurot. 1.5. Vaidlustaja on seisukohal, et võttes arvesse käesolevas vaidlustusmenetluses koostatud menetlusdokumentide mahtu ja nende koostamiseks kulunud aega, läbitöötamist vajanud asja materjalide mahukust, tõendamisesemesse kuuluvate asjaolude mahtu, vaidlusküsimuse olemust ning keerukust, tuleb käesolevas menetluskulude nimekirjas kajastatud vaidlustaja menetluskulusid täies ulatuses vajalikeks ja põhjendatuteks pidada. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Britta Oltjer-Jaadla vandeadvokaat Lisad: 1. Cuesta Advokaadibüroo arve nr 2026/0004 koos õigusabi spetsifikatsiooniga 2. Cuesta Advokaadibüroo arve nr 2026/0017 koos õigusabi spetsifikatsiooniga 2 Hange viitenumbriga 300887 Riigihangete vaidlustuskomisjon [email protected] 9. jaanuar 2026 nr 1/8 VAIDLUSTAJA VASTUS Saue Vallavalitsuse 14.01.2026 seisukohale Vaidlustaja: Aktsiaselts Hansab Registrikood: 10035867 Aadress: Harju maakond, Tallinn, Lasnamäe linnaosa, Keevise tn 11, 11415 Esindaja: vandeadvokaat Britta Oltjer- Cuesta Advokaadibüroo OÜ Rävala pst 2, 10145 Tallinn tel: +372 6555 052 e-post: [email protected] Hankija: Saue Vallavalitsus Registrikood: 77000430 Aadress: Harju maakond, Saue vald, Saue linn, Kütise tn 8, 76505 Kolmas isik: Aktsiaselts Datel Registrikood: 10324057 Aadress: Harju maakond, Tallinn, Kesklinna linnaosa, Endla tn 4, 10142 e-post: [email protected] Asi: Aktsiaseltsi Hansab vaidlustus riigihankes viitenumbriga 300887 „Ekraanide ja projektorite ostmise ja üürimise raamleping“ hankija 29.12.2025 korraldusega 1035 vaidlustaja kvalifitseerimata jätmise ja kolmanda isiku pakkumise edukaks tunnistamise otsuse peale 1. Menetluse käik 1.1. Riigihangete vaidlustuskomisjoni (edaspidi ka kui VAKO või Vaidlustuskomisjon) menetluses on Aktsiaseltsi Hansab (edaspidi ka kui vaidlustaja) vaidlustus riigihankes viitenumbriga 300887 „Ekraanide ja projektorite ostmise ja üürimise raamleping“ hankija Saue Vallavalitsuse (edaspidi ka kui hankija) 29.12.2025 korralduse nr 1035 peale, millega hankija jättis hanke osas 5 vaidlustaja kvalifitseerimata ja tunnistas edukaks kolmanda isiku Aktsiaseltsi Datel pakkumuse. Cuesta Advokaadibüroo OÜ [email protected] Rävala pst 2, VII korrus, 10145 Tallinn www.cuesta.ee +372 655 5052 1.2. Hankija esitas 14.01.2026 vastuse vaidlustusele, mille Vaidlustuskomisjon edastas vaidlustajale ning palus vaidlustajal selles osas esitada oma seisukoht hiljemalt 20.01.2026. 1.3. Vaidlustaja ei nõustu hankija 14.01.2026 esitatud vastuses välja toodud seisukohtadega. Lisaks juba vaidlustuses käsitletule esitab vaidlustaja nendele alljärgnevad vastuväited. 2. Vaidlustaja vastuväited hankija 14.01.2026 seisukohale 2.1. Esiteks. Hankija on tõlgendanud ja sisustanud inimliku „eksimuse“ mõistet ebaõigesti. 2.1.1. 14.01.2026 vaidlustusele esitatud vastuses on hankija kokkuvõtlikult leidnud, et vaidlustaja eksimust tuleb tõlgendada kui nn „tahtliku“ iseloomuga tegu, mis eristub kuidagi nn „tahtmatust“ eksimusest. Hankija on eeltoodust tulenevalt järeldanud, et esimesel juhul on eksimuse heastamine keelatud, teisel juhul aga lubatud. Vaidlustaja sellise käsitlusega ei nõustu. 2.1.2. Mõistlikkuse põhimõttest juhinduval hankijal on õigus eeldada, et pakkuja on esitanud riigihankesse oma pakkumuse heauskselt ning eesmärgiga, et hankija sõlmib temaga edukaks osutumisel hankelepingu. Kuna vaidlustaja esitas pakkumuse, pidi hankijale ka juba ainuüksi seetõttu olema selge, et vaidlustaja soovis pakkumuse esitamisega kinnitada enda vastavust vaidlusalusele kvalifitseerimistingimusele ning et pakkumuse ebatäpsus tekkis tahtmatult, inimlikust eksimusest tulenevalt. Selle alusel saab hankija ka põhjendatult eeldada, et pakkumuse esitamine kätkeb endas pakkuja tahteavaldust esitada dokumendid hankija poolt kehtestatud nõuete kohaselt. 2.1.3. Vastupidine tähendaks sisuliselt seda, et pakkuja tegutseks pahatahtlikult. Arvestades, et: (i) vaidlustaja on hankija enda varasem lepingupartner ja (ii) hankijal on olemas kindel teadmine, et pakkuja soovib edukaks osutamisel viidatud hankelepingut täita ning (iii) omab selleks ka vajalikke (ning vajalikus mahus) referentse ja kogemusi, puudub mistahes alus järeldada vaidlustaja pahatahtlikkust. Samuti on eluliselt usutav, et pakkujal puudub huvi või motivatsioon esitada pakkumus sellises hankes, kus ta oma varasemate täidetud lepingute alusel ei kvalifitseeru. 2.1.4. Vaidlustaja on seisukohal, et arvestades, et tegemist on referentslepingute täitmise mahu kontrolliga ning need andmed olid hankijale vabalt kättesaadavad, puudusid hankijal nende andmete arvestamisel igasugused takistused. Tegemist on analoogse olukorraga nagu on käsitletud Euroopa Kohtu otsuses nr C-336/12 (majandusaasta aruande parandamise võimaldamine). Hankijale avalikult teadaolevate andmete korrektsuse kinnitamine ei jäta pakkujale sisulist diskretsiooni valida, millised andmed ta hankijale esitama peab ning andmete hilisemal täpsustamisel või parandamisel on võimalik objektiivselt tuvastada, et just sellise sisuga andmed oleksid pidanud ka pakkumuses sisalduma. Viidatud eeldus on antud juhul täidetud. 2.1.5. Hankija on oma vastuses ise kinnitanud, et suhtus vaidlustaja hankepassis esitatud varasema hankelepingu infosse, kui ekslikku, tuletades selle loogiliselt. Hankija poolt 29.12.2025 tehtud loogiline järeldus oli seejuures üheselt korrektne ja seetõttu tulnuks hankijal anda vaidlustajale võimalus selle järelduse kinnitamiseks. See, millisel kujul antud tehniline eksimus väljendus ei ole oluline, kuna nn heastatavate inimlike eksimuste kataloog puudub ning eksimustele ei ole seatud nn tehnilise raskusastme testi, mis näeks ette, mida tuleks heastamise võimaluse andmise kaalumisel hinnata. 2 2.1.6. Pakkumuse (ja selle koosseisus esitatud hankepassi) esitamine iseenesest kinnitab, et vaidlustaja oli ja on seisukohal, et ta vastab riigihanke osas 5 kehtestatud kvalifitseerimise tingimusele ning vaidlustajal puudus igasugune tahtlus hankepassi esitamisel inimliku vea tegemiseks. 2.2. Teiseks. Hankija on vaidlustaja kvalifikatsiooni sisulise kontrollimise käigus jõudnud ebaõigele järeldusele. 2.2.1. Nagu eelnevalt kirjeldatud, oli vaidlustajal kindel teadmine, et ta omab kvalifitseerumiseks enam kui piisavas mahus nõuetekohaseid referentslepinguid. Ka hankija ise on oma 14.01.2026 vastuses selgelt kinnitanud, et kontrollis iseseisvalt vaidlustaja tegelikku vastavust hanke osas 5 kehtestatud kvalifitseerimise tingimustele ning tuvastas, et pakkuja kvalifikatsioon vastab (ületab) hankes nõutud mahud. Viidatud asjaolu (s.o. faktiline vastavus kvalifikatsiooni tingimustele) nähtub selgelt ja üheselt ka hankija 29.12.2025 otsusest. 2.2.2. Hankija on oma kontrolltoimingute tulemusena jõudnud kokkuvõtlikult aga ebaõigele seisukohale, et „kuigi kvalifitseerimiseks vajalikud lepingud on avalikult nähtavad, ei ole võimalik neid küsida ega tehtud viga heastada“. 2.2.3. Vaidlustaja ilmselgelt selle seisukohaga ei nõustu. Olukorras, kus: (i) hankijal oli avalike andmete alusel kindel teadmine ja võimalus veendud selles, et pakkujal on hankes nõutav kutsealane suutlikkus lepingu täitmiseks tõsikindlalt olemas ning (ii) avalike andmete kontroll kinnitab, et vastavad referentslepingud olid täidetud vaidlustaja poolt varasemalt kui pakkumuste esitamise tähtaeg, oleks tulnud anda pakkujale võimalus nende andmete õigsuse kinnitamiseks. 2.2.4. Vaidlustaja rõhutab siinkohal, et pakkujate võrdset kohtlemist ei riku see, kui kõigile eksinutele antakse ühesugune võimalus kinnitada, et hankijale avalikest allikatest kättesaadavad, pakkuja poolt enne pakkumuste esitamist täidetud ja üheselt objektiivselt kontrollitavad referentsid on tõesed ja hankija saab nendega arvestada. Juhul kui ka teised pakkujad oleksid samas olukorras olles teinud sarnase vea, tulnuks ka neile anda võimalus oma pakkumuse täpsustamiseks. Asjaolu, et käesolevas hanke osas seekord teised pakkujad sama viga ei teinud, ei ole käesoleva vaidlustuse läbivaamisel asjasse puutuv. 2.3. Kolmandaks. Hankija vastuväited on vastuolus vaidlustatud otsuses välja toodud järeldustega. 2.3.1. Hankija on oma 14.01.2026 vastuse teise lehekülje keskel toonud välja hüpoteesi nagu vaidlustaja „ei ole kvalifitseerimiseks referentslepingut esitanud“ ning sellest lähtuvalt „ei saa hankija ise pakkuja eest pakkumuse sisu kujundama hakata“. Esitatud väited ei ole õiged. 2.3.2. Vaidlust ei ole selles, et vaidlustaja esitas hankijale oma hoolsuskohustust järgides heauskselt referentslepingu, kuid tegi selle esitamisel inimliku eksimuse. Hankija on vastavat inimlikku eksimust deduktiivselt eeldanud ja vaidlustaja sellise deduktsiooni õigsust kinnitanud. Võimaldades sellise eksimuse heastamist, ei oleks hankija mitte sisustanud pakkumust (nagu ta oma 14.01.2026 vastuses üritab väita), vaid oleks korrektse sisustamise võimaluse andnud vaidlustajale. Hankijal oli võimalus kaalutlusõiguse tulemusena anda vaidlustajale võimalus kinnitada, et hankija poolt avalikult kättesaadavad andmed on korrektsed ja neid tuleb pakkuja kvalifikatsiooni kontrollimisel arvestada. Hankija poolt vaidlustaja pakkumuse sisustamisega oleks tegemist juhul, kui hankijal ei oleks olnud objektiivselt võimalik avalike andmete alusel referentside 3  täitmist kontrollida ning ta oleks pakkujal palunud selgitada, kas pakkuja soovib oma kvalifikatsiooni tõendamiseks veel midagi esitada. Antud juhul aga sellise olukorraga tegemist ei olnud. 2.3.3. Hankija väited sellise konstruktsiooni vastuolust riigihangete seaduse (RHS) §-st 3 tuleneva võrdse kohtlemise põhimõttega on siinkohal asjasse puutumatud, kuna andmete hilisemal täpsustamisel oleks olnud võimalik objektiivselt tuvastada, et just sellise sisuga andmed oleksid pidanud pakkumuses sisalduma, mistõttu oli tegemist heastatava eksimusega. Nagu eelnevalt viidatud, oleks vaidlustaja hinnangul sarnases olukorras olnud õiguspärane, kui hankija oleks sellise heastamise võimaluse võrdsetel alustel andnud ka teistele pakkujatel. 2.4. Neljandaks. Hankija viide Euroopa Kohtu praktikale on ebatäielik. 2.4.1. Hankija on oma 14.01.2026 vastuses viidanud Euroopa Kohtu lahendile C-131/16 (p 33). 2.4.2. Hankija on siinkohal jätnud mainimata, et viidatud lahendi punkt 33 viitab Euroopa Kohtu lahendile C-336/12, mille p 42 sedastab järgnevat: „Eespool esitatud kaalutlusi arvestades tuleb esitatud eelotsuse küsimusele vastata, et võrdse kohtlemise põhimõtet tuleb tõlgendada nii, et sellega ei ole vastuolus, kui hankija nõuab pärast hankemenetluses osalemise taotluste esitamise tähtaja möödumist mõnelt taotlejalt tema seisundit kirjeldavaid dokumente nagu hanketeates nõutud teavet taotleja avaldatud majandusaasta aruande kohta, mille puhul saab objektiivselt kontrollida, et need on varasemad kui taotluste esitamise tähtaeg, eeldusel et hankedokumendid ei näe dokumentide või andmete esitamise osas sõnaselgelt ette tingimust, et nende puudumise korral taotleja kõrvaldatakse hankemenetlusest. Sellise nõudega ei tohi nõude saanud taotlejat või taotlejaid alusetult kohelda teistest soodsamalt või ebasoodsamalt”. 2.4.3. Eelnevast nähtub, et hankija väidetud keeldu või pakkujate ebavõrdse kohtlemise olukorda ei esine, kui hankija võimaldab eksimuse heastamist olukorras, kus heastatav asjaolu esines enne pakkumuste esitamise tähtaega. 2.5. Viiendaks. Hankija on tõlgendanud siseriiklikku õiguspraktikat sisuliselt vääralt. 2.5.1. Esmalt, hankija on oma 14.01.2026 vastuses viidanud Tallinna Ringkonnakohtu lahendile 3-19-631 (p 16) ning toonud sellest välja ühe tsitaadi, millest nähtub, et: „Hankija on vastuses apellatsioonkaebusele õigesti osutanud, et hankija ei saa pakkuja eest kujundada pakkumuse sisu ega pakkuja eest valida kvalifitseerimistingimuste täitmiseks vajalikke ressursse ja näitajaid.“ 2.5.2. Vaidlustaja on eelnevalt selgitanud, et käesoleval juhul ei esinenud olukorda, mida saaks käsitleda kui „hankija poolt vaidlustaja pakkumuse iseseisev sisustamine“. 2.5.3. Nagu vaidlustaja eelnevalt on välja toonud, oleks pakkumuse iseseisva sisustamisega olnud tegemist juhul, kui hankija oleks teinud seda vaikimisi pakkuja eest mistahes objektiivseid aluseid selleks omamata. Olukorras, kus hankija annab kõigile eksinud pakkujatele võrdse võimaluse kinnitada, kas hankija poolt kättesaadavad objektiivsed andmed on õiged, on pakkumuse korrektse sisu sisustajaks täpsustamise võimaluse saanud pakkuja, mitte hankija. 2.5.4. Lisaks, hankija on tuginenud oma 14.01.2026 vastuses Tallinna Ringkonnakohtu lahendi 3-25-2121 punktidele 17, 23, 24, 25, 26 ja 27. 4 2.5.5. Kordamata nimetatud lahendis välja toodud seisukohti, millega hankija oma vastuväiteid sisustab, juhib pakkuja siinkohal tähelepanu asjaolule, et Tallinna Ringkonnakohtu lahend viitab muuhulgas Euroopa Kohtu lahendile C-387/14. 2.5.6. Käesolevas asjas on vaidlustaja algusest peale olnud seisukohal, et käesolevat vaidlust eristavaks asjaoluks on mõlema poole nõustumus, et pakkuja on hankepassi esitamisel teinud nö „eksimuse“ ja selle eksimuse kontrollimine ja heastamine oli objektiivselt võimalik. Vaidlustaja kinnitab, et tegemist oli inimliku eksitusega. Sarnasele järeldusele on vaidlustatud otsuses jõudnud ka hankija. 2.5.7. Viidatud Euroopa Kohtu lahendis C-387/14 (p 38) on kohus välja toonud, et parandamine on lubatud, kui kõrvaldatakse ilmsed vead (i.k. „correct obvious material errors“). Samas punktis on Euroopa Kohus viidanud kohtulahendile C-324/14 (p 63), mis kordab sõnasõnalt sama vigade parandamise lubatavuse põhimõtet. 2.5.8. Mõlema Euroopa Kohtu kohtulahendi (nii C-387/14 kui ka C-324/14) puhul on järgnevates punktides rõhutatud, et selline parandamine ei tohi kaasa tuua „uue pakkumuse esitamist“. 2.5.9. Nagu vaidlustuses märgitud, ei ole praegusel juhul selline tingimus täidetud, kuna parandatavad andmed eksisteerisid täies mahus enne pakkumuste esitamise tähtaega ning nende korrektsuse hankijale kinnitamine või korrektne või hilisem esitamine ei oleks mõjutanud pakkuja pakkumuse sisulist edukust (s.o. hinda). 2.6. Kuuendaks. Hankija tõlgendus Riigikohtu lahendist nr 3-3-1-24-13 ei ole korrektne. 2.6.1. Hankija tugineb vaidlustaja poolt viidatud Riigikohtu lahendile nr 3-3-1-24-13 vastuvaidlemisel kokkuvõtlikult väitele nagu oleks eksimuse parandamine lubatud ainult hankija subjektiivse hinnangu kohaste vähese tähtsusega eksimuste puhul. Hankija on selle järelduse esitamisel tuginenud nii Tallinna Ringkonnakohtu lahendile nr 3-25-2121 kui ka sealtkaudu Euroopa Kohtu eelnevalt viidatud lahendi(te)le C-387/14 ning C-336/12. 2.6.2. Hankija tõlgendus nimetatud lahenditest piirab eksimuse heastamise kategooria mingisuguse subjektiivselt hinnatava vähese või väikese eksimusega. Sellist järeldust viidatud lahendite alusel teha ei ole võimalik. 2.6.3. Nagu äheldud, nimetatud lahendid kasutavad inglisekeelset väljendit „correct obvious material error“. Vaidlustaja arusaamise kohaselt ei piira nimetatud Euroopa Kohtu lahendites kasutatud väljend (millele Eesti õiguspraktika toetub) heastatava eksimuse lubatavust selle eksimuse suurusjärgu või tõsidusega vaid selle ilmselgusega – „obvious“. Sellest lähtuvalt ei ole asjakohane tõlgendada käesoleva vaidluse kontekstis vaidlustaja eksimust skaalal vähese tähtsusega, tõsine. Eksimuse heastamise lubatavus tuleneb eksimuse ilmselgusest. 2.6.4. Olukorras, kus pakkuja kinnitab riigihankes vea tegemist osa 5 hankepassi täitmisel ning hankija on selle ilmselguse hankepassi kontrollimisel ka ise tuvastanud, ei saa olla vaidlust selles, kas hankepassi viga on ilmne või mitte – olukorras, kus mõlemad pooled sellise järelduseni on jõudnud, ei ole tehtud vea ilmselguses kahtlust ning seeläbi oleks pidanud hankija võimaldama vastavate andmete täpsustamist. 5 2.7. Kokkuvõtteks 2.7.1. Käesoleva vaidluse peamiseks eristavaks asjaoluks on hankija enda tuvastus ja järeldus vaidlustaja kvalifitseerimata jätmisel, et vaidlustaja on teinud riigihanke osa 5 hankepassi koostamisel ja esitamisel (inimliku eksimuse tõttu) vea. Vaidlustaja on oma vastavat inimlikku eksimust tunnistanud, mistõttu on see viga ilmne. 2.7.2. Euroopa Kohtu praktika ei sea erandkorras vigade parandamisel sellise kaalutluse puhul hankijale õigust hinnata ilmse vea suurust või väiksust, vaid vea parandamine tuleb võimaldada selle ilmselguse korral tingimusel, et: (i) parandatud asjaolud eksisteerisid enne pakkumuste esitamise tähtaega (milline eeldus on käesoleval juhul täidetud) ning (ii) sellega ei kaasne uue pakkumuse esitamist (pakkumuse „sisu“ ehk siis hinnatavas kontekstis pakkumuse maksumus ei muutu). 2.7.3. Eeltoodust lähtuvalt oli ekslik hankija otsus mitte võimaldada vaidlustajal riigihanke osas 5 ilmselgelt ekslikult esitatud asjaolusid täpsustada ja korrigeerida. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Britta Oltjer-Jaadla vandeadvokaat 6 Hansab AS Arve nr. 2026/0017 Keevise 11 Kuupäev 20.01.2026 11415 Tallinn Tähtaeg 27.01.2026 Nimetus Kogus Hind Summa Õigusabi vastavalt spetsifikatsioonile Partner I Vandeadvokaat Britta Oltjer 7h 10m 220,00 1 576,67 Kokku maksustatav 24%: 1 576,67 Käibemaks 24%: 378,40 Tasuda EUR: 1 955,07 KMS § 27 lõikes 1⁴ sätestatu kohaselt ei ole käesoleva arve saajal kohustust kajastada seda käibedeklaratsiooni lisal (KMD INF). Arve ühepoolne deklareerimine võib tekitada ebakõlasid Maksu- ja Tolliameti andmebaasis, mis võib omakorda kaasa tuua maksuhalduri poolt täiendavate päringute ja kontrolli teostamise. Arve väljastas Kairi Napritson Cuesta Advokaadibüroo OÜ Pangarekvisiidid: Rävala pst 2, 10145 Tallinn, Estonia Swedbank AS Registrikood: 14686538 IBAN: EE842200221071280638 KMKR: EE102147874 SWIFT: HABAEE2X  Lk. 2 / 2 Arve nr. 2026/0017 Spetsifikatsioon Kuupäev Kommentaarid Kogus Partner I Vandeadvokaat Britta Oltjer 7h 10m 14.01.2026 Tutvumine hankija 14.01.2026 seisukohaga. 1h 00m 15.01.2026 Asjakohase kohtu- ja vaidlustuspraktika analüüs. 40m 16.01.2026 Vastuse koostamine hankija seisukohale. 2h 30m 20.01.2026 Vastuse koostamine hankija seisukohale. 3h 00m Cuesta Advokaadibüroo OÜ Pangarekvisiidid: Rävala pst 2, 10145 Tallinn, Estonia Swedbank AS Registrikood: 14686538 IBAN: EE842200221071280638 KMKR: EE102147874 SWIFT: HABAEE2X Hansab AS Arve nr. 2026/0004 Keevise 11 Kuupäev 12.01.2026 11415 Tallinn Tähtaeg 19.01.2026 Nimetus Kogus Hind Summa Õigusabi vastavalt spetsifikatsioonile Partner I Vandeadvokaat Britta Oltjer 11h 15m 220,00 2 475,00 Kokku maksustatav 24%: 2 475,00 Käibemaks 24%: 594,00 Tasuda EUR: 3 069,00 KMS § 27 lõikes 1⁴ sätestatu kohaselt ei ole käesoleva arve saajal kohustust kajastada seda käibedeklaratsiooni lisal (KMD INF). Arve ühepoolne deklareerimine võib tekitada ebakõlasid Maksu- ja Tolliameti andmebaasis, mis võib omakorda kaasa tuua maksuhalduri poolt täiendavate päringute ja kontrolli teostamise. Arve väljastas Kairi Napritson Cuesta Advokaadibüroo OÜ Pangarekvisiidid: Rävala pst 2, 10145 Tallinn, Estonia Swedbank AS Registrikood: 14686538 IBAN: EE842200221071280638 KMKR: EE102147874 SWIFT: HABAEE2X  Lk. 2 / 2 Arve nr. 2026/0004 Spetsifikatsioon Kuupäev Kommentaarid Kogus Partner I Vandeadvokaat Britta Oltjer 11h 15m 31.12.2025 Suhtlus kliendiga; kliendi poolt edastatud Saue Vallavalituse korralduse 1h 00m analüüs riigihankes „Ekraanide ja projektorite ostmise ja üürimise raamleping“ (viitenumber 300887) osa 5. 03.01.2026 Hanke RHAD ülevaatamine ja analüüs; kiri kliendile. 2h 00m 06.01.2026 Vaidlustuse koostamine Riigihangete Vaidlustuskomisjonile ja suhtlus 3h 00m kliendiga. 08.01.2026 Vaidlustuse koostamine Riigihangete Vaidlustuskomisjonile ja suhtlus 5h 00m kliendiga; vaidlustuse täiendamine kliendi poolt edastatud täiendava infoga. 09.01.2026 Vaidlustuse esitamine Riigihangete Vaidlustuskomisjonile. 15m Cuesta Advokaadibüroo OÜ Pangarekvisiidid: Rävala pst 2, 10145 Tallinn, Estonia Swedbank AS Registrikood: 14686538 IBAN: EE842200221071280638 KMKR: EE102147874 SWIFT: HABAEE2X