dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel
Otsing›Rahandusministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Stabiliseerimisreservi varade koosseisu ja väärtuse aruanne Riigikontrollile seisuga 31.12.2025

Rahandusministeerium · 28. jaanuar 2026
Viit
7-4.1/434-1
Registreeritud
28. jaanuar 2026
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Riigikontroll, Riigikogu rahanduskomisjon
Saabumis/saatmisviis
e-post, DVK
Funktsioon
7 RIIGI FINANTSVARADE JA -KOHUSTUSTE HALDAMINE
Sari
7-4.1 Kirjavahetus finantsvarade ja -kohustuste korraldamise osas
Toimik
7-4.1/2025
Vastutaja
Tarmo Ibrus (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Eelarvepoliitika valdkond, Riigikassa osakond)

Failid

  • 📎7-4.1434-1 28.01.2026 Väljaminev kiri.asice1247 KB

Sisu (failidest)

Aruanne stabiliseerimisreservi varade koosseisu ja väärtuse kohta Seisuga: 31-dets-2025 1. Üldinfo 1.1. Maht Summa (EUR) Reservi maht turuväärtuses: 485 617 365 Reservi mahu muutus 3 kuuga hinnatuna turuväärtuses: 3 045 967 Reservi mahu muutus 12 kuuga hinnatuna turuväärtuses: 32 305 182 Reservi mahu muutus aasta algusest hinnatuna turuväärtuses: 32 305 182 1.2. Laekumised, väljamaksed Summa (EUR) Laekumised aasta algusest: 18 517 400 Väljamaksed aasta algusest: 0 1.3. Väärtuse kasv/kahanemine Portfell Normportfell Erinevus +/- Tulusus 90 päeva (aasta baasil) 2,55% 2,67% -0,12% Tulusus 12 kuud (aasta baasil) 2,92% 3,00% -0,08% Tulusus aasta algusest (aasta baasil) 2,92% 3,00% -0,08% Investeeringute keskmine kestus (aasta baasil) 3,46 3,35 0,11 1.4. Investeeringute koondandmed Osakaalud % Piirnorm Erinevus +/- Turuväärtus (EUR) Investeeringud sektorite alusel valitsus 67,98% 330 109 848 100% keskpank 0,17% 816 038 krediidiasutus 22,58% 109 631 115 35% 3,15% ettevõte 9,28% 45 060 364 Investeeringud reitingu alusel Aaa 4,24% 20 583 483 Aa1 3,40% 16 522 659 Aa2 24,69% 119 922 065 A1 34,63% 168 172 591 P-1 23,59% 114 540 165 Eesti Pank 0,17% 816 038 investeerimisfondi osak 9,28% 45 060 364 Suuremad investeeringud krediidiasutuse/emitendi lõikes Austria 19,69% 20% 0,31% 95 638 457 Belgia 17,73% 20% 2,27% 86 096 330 Prantsusmaa 16,90% 20% 3,10% 82 076 261 SPDR MSCI World EUR Hedged 9,28% 10% 0,72% 45 060 364 Natixis 7,28% 20% 12,72% 35 368 620 Investeeringud instrumentide alusel võlakiri 83,27% 404 372 343 hoius 7,28% 35 368 620 investeerimisfondi osak 9,28% 45 060 364 kontojääk 0,17% 816 038 Investeeringud valuuta alusel EUR 100,00% 100% 0,00% 485 617 365 Stabiliseerimisreservi jaotus emitentide lõikes Stabiliseerimisreservi jaotus reitingute lõikes seisuga 31.12.2025 seisuga 31.12.2025 Belgia Eesti Pank Prantsusmaa P-1 0% investeerimisfondi 18% 17% osak 24% 9% SPDR MSCI Aaa World EUR 4% Austria Hedged 20% 9% Aa1 3% A1 Natixis 35% 7% muud Aa2 29% 25% Stabiliseerimisreservi ja normportfelli kumulatiivne tulusus, tulusus aasta baasil on portfellil 1,69% ja normportfellil 1,60% Stabiliseerimisreservi turuväärtus ja tulusus 150 600 9% 145 8% 500 7% 140 6% 135 400 5% 130 4% 300 3% 125 2% 120 200 1% 115 0% 100 -1% 110 -2% 105 0 -3% 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023 2024 2025 100 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023 2024 2025 portfell normportfell turuväärtus mln EUR tulusus aasta baasil Seletuskiri Stabiliseerimisreservi varade koosseisu ja väärtuse aruande juurde seisuga 31.12.2025. Sissejuhatus Aruanne esitatakse “Riigieelarve seaduse” §74 sätete alusel. Aruande ja seletuskirja koostas Rahandusministeeriumi riigikassa osakonna peaspetsialist Tarmo Ibrus (tel. 58 851 475, [email protected]). Aruande eesmärk, sisu ja mõjud Aruande eesmärk on anda ülevaade stabiliseerimisreservi (reservi) varade koosseisust ja väärtusest seisuga 31. detsember 2025. Stabiliseerimisreservi maht ja mahu dünaamika 31. detsembri 2025. aasta seisuga on reservi maht hinnatuna turuväärtuses 485,6 miljonit eurot. Reservi maht on kasvanud võrreldes 2024. aasta lõpu seisuga 32,3 miljoni euro võrra. 2025. aasta jooksul laekus reservi Eesti Panga 2024. aasta kasumi- eraldis summas 18,5 miljonit eurot. 2024. aasta jooksul reservi sissemakseid ei tehtud. Reservi haldamine Stabiliseerimisreservi haldamise eesmärk on kehtestatud piirangute raames pikaajaliselt stabiliseerimisreservi vahendite väärtuse kasvatamine ja piisava likviidsuse säilitamine, et vajaduse korral oleks võimalik täita riigieelarve seaduses nimetatud eesmärke. Stabiliseerimisreservi investeerimisstrateegia töötatakse välja kooskõlas Vabariigi Valitsuse määruses kehtestatud investeerimispiirangutega. Strateegia baasil koostatakse normportfell, mis väljendab reservi riskineutraalset positsiooni ja millest portfellihalduril on õigus riskilimiidi ulatuses hälbida. Normportfell koosneb valitsuste ja ettevõtete võlakirjadest, börsil kaubeldavate investeerimisfondide osakutest ning rahaturuinstrumentidest. Reservi paigutused 2025. aasta 4. kvartali lõpu seisuga on reservi vahendid investeeritud põhiliselt madala krediidiriskiga Euroopa Liidu valitsuste võlakirjadesse ning keskpanga kontojääki (68,2% paigutuste struktuurist) ja krediidiasutuste võlakirjadesse ning hoiusesse (22,6%). Suurima osakaalu paigutustest moodustavad Austria (19,7%), Belgia (17,7%) ja Prantsusmaa (16,9%) võlakirjad. Reservi investeeringutest moodustavad võlakirjad 83,3%, börsil kaubeldava investeerimisfondi osakud 9,3% ning hoius ja kontojääk 7,4%. Reservi vahendite säilivuse tagamiseks moodustavad 28,0% reservi mahust investeeringud kõrgeima krediidireitinguga (lühiajaliste paigutuste puhul Moody’s Prime-1 ja Standard&Poor’s A-1; pikaajaliste paigutuste puhul Moody’s Aaa, Standard & Poor’s AAA) emitentidesse ja keskpanka. Reservi tulusus 2025. aasta lõpus oli mitmeid tegureid, mis tõenäoliselt hoidsid euroala võlakirjade tootlusi surve all. Hollandis viiakse 2026. aasta alguses pensionireformiga 550 miljardi väärtuses varasid üle uude pensionisüsteemi, jaanuaris on oodata suures mahus uusi võlakirjaemissioone ning nõudlus võlakirjade järele on vähenenud. Kõik need tegurid tõstsid võlakirjade tähtajapreemiaid. 4. kvartali kokkuvõttes euroala 1 võlakirjade tootlused tõusid. Saksamaa valitsuse võlakirjade näitel on 2-aastane tähtaeg tõusnud 10,3 baaspunkti (bp) tasemeni 2,122%, 5 aastat on tõusnud 13,9 bp tasemeni 2,448% ja 10 aastat on tõusnud 14,4 bp tasemeni 2,855%. USA aktsiaindeksid (Dow Jones, S&P 500, NASDAQ) tõusid 4. kvartalis vastavalt 3,6%, 2,3% ja 2,3% ning 2025. aastal 12,9%, 16,4% ja 20,1%. Saksamaa aktsiaindeks DAX tõusis 4. kvartalis 2,7% ja 2025. aastal 22,5%. Stabiliseerimisreservi investeering börsil kaubeldavasse investeerimisfondi tõusis 2025. aastal 13,6%. Reservi 2025. aasta 4. kvartali tulusus oli 2,55% ja normportfelli vastava perioodi tulusus oli 2,67%. Reservi 2025. aasta tulusus oli 2,92% ja normportfelli vastava perioodi tulusus oli 3,00%. Üldised suundumused rahvusvahelistel finantsturgudel Euroopa Keskpanga (EKP) nõukogu jättis oktoobris ja detsembris toimunud koosolekutel baasintressimäärad muutmata. Inflatsioon peaks stabiliseeruma keskpika aja jooksul EKP nõukogu eesmärgiks seatud 2% tasemel. Kolmandas kvartalis oli euroala majanduskasv 0,3%, kajastades peamiselt suuremat tarbimist ja ulatuslikumaid investeeringuid. Majandust toetab ka tugev tööturg. Majanduskasv peaks olema septembri ettevaatega võrreldes kiirem, tulenedes eelkõige sisenõudlusest. Kasvuprognoosi on korrigeeritud ülespoole ning see peaks olema 2025. aastal 1,4%, 2026. aastal 1,2% ja 2027. aastal 1,4%. 2028. aastal peaks majanduskasv püsima 1,4% tasemel. Inflatsioon peaks lähiajal aeglustuma, seda peamiselt seetõttu, et energiahindade varasem järsk tõus jääb aastase inflatsioonimäära arvutamisest välja. Ekspertide prognoosis eeldatakse, et see püsib 2026. ja 2027. aastal keskmiselt alla 2%, kusjuures energiahindade inflatsioon on valdava osa selle ajavahemiku jooksul negatiivne ja energia komponenti mitte hõlmav inflatsioon vähehaaval aeglustub. Novembris lõppes rekordilised 43 päeva kestnud USA valitsuse tööseisak, mis oli seotud valitsuse rahastamise võlalimiidi tõstmisega. Senatis toimunud valitsuse taasavamise vaidlus puudutas tervishoiu rahastamist, kus demokraatide põhinõudmine oli taskukohase ravi seaduse taastamine. Demokraadid ei saavutanud oodatud tulemust, kuna nende 8 senaatorit hääletasid lõpuks võlalimiidi tõstmise poolt. Tööseisaku lõpp tähendas, et mitme nädalase viivitusega hakati taas avaldama USA majandusstatistikat. USA Föderaalreserv langetas nii oktoobris kui detsembris toimunud koosolekutel baasintressimäära 25 baaspunkti võrra vahemikuni 3,50% – 3,75%. Alates detsembrist lõpetati bilansi vähendamine. 15. jaanuar 2026 2 Riigikontroll Meie 28.01.2026 nr 7-4.1/434-1 [email protected] Stabiliseerimisreservi varade koosseisu ja väärtuse aruanne Riigikontrollile seisuga 31.12.2025 “Riigieelarve seaduse” §74 sätete alusel esitame stabiliseerimisreservi varade koosseisu ja väärtuse aruande seisuga 31.12.2025. a. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Jürgen Ligi rahandusminister Lisa(d): 1. stabiliseerimisreservi_aruanne_31.12.2025 2. seletuskiri_aruande_juurde_31.12.2025 Sama: Riigikogu Rahanduskomisjon [email protected] Tarmo Ibrus [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →