Otsus

< OTSUS Vaidlustusasja number 2-26/300887 Otsuse kuupäev 28.01.2026 Vaidlustuskomisjoni liige Ulvi Reimets Vaidlustus Aktsiaseltsi Hansab vaidlustus Saue Vallavalitsuse riigihankes „Ekraanide ja projektorite ostmise ja üürimise raamleping“ (viitenumber 300887) osas 5 Aktsiaseltsi Hansab kvalifitseerimata jätmise ja Aktsiaseltsi Datel pakkumuse edukaks tunnistamise otsustele Menetlusosalised Vaidlustaja, Aktsiaselts Hansab, esindaja vandeadvokaat Britta Oltjer-Jaadla Hankija, Saue Vallavalitsus, esindaja vallavanem Andres Laisk Kolmas isik Aktsiaselts Datel Vaidlustuse läbivaatamine Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON RHS1 § 197 lg 1 p-i 4 ja § 198 lg-de 3 ja 8 alusel 1. Jätta Aktsiaseltsi Hansab vaidlustus rahuldamata. 2. Jätta Aktsiaseltsi Hansab menetluskulud (tasutud riigilõiv ja esindaja kulud) tema enda kanda. EDASIKAEBAMISE KORD Otsuse peale võib esitada kaebuse halduskohtule kümne päeva jooksul otsuse avalikult teatavaks tegemisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku § 270 lg 1). JÕUSTUMINE Otsus jõustub pärast kohtusse pöördumise tähtaja möödumist, kui ükski menetlusosaline ei esitanud kaebust halduskohtusse. Otsuse osalisel vaidlustamisel jõustub otsus osas, mis ei ole seotud edasikaevatud osaga (RHS § 200 lg 4). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. 17.10.2025 avaldas Saue Vallavalitsus (edaspidi ka Hankija) riigihangete registris riigihanke „Ekraanide ja projektorite ostmise ja üürimise raamleping“ (viitenumber 300887) 1 riigihangete seadus (edaspidi Riigihange) hanketeate. Hange on jaotatud kaheksaks osaks. Hankija võttis 29.12.2025 Riigihanke osas 5 korraldusega nr 1035 vastu alljärgnevad otsused: 1) jätta Aktsiaselts Hansab (edaspidi ka Vaidlustaja) Riigihanke osas 5 kvalifitseerimata (korralduse p IV); 2) tunnistada Riigihanke osas 5 edukaks Aktsiaseltsi Datel (edaspidi ka Kolmas isik) pakkumus (korralduse p V). 2. 09.01.2026 laekus Riigihangete vaidlustuskomisjonile (edaspidi vaidlustuskomisjon) Vaidlustaja vaidlustus Riigihanke osas 5 Vaidlustaja kvalifitseerimata jätmise ja Kolmanda isiku pakkumuse edukaks tunnistamise otsustele (Saue Vallavalitsuse 29.12.2025 korraldus nr 1035). 3. Vaidlustuskomisjon teatas 15.01.2026 kirjaga nr 12.2-10/2 menetlusosalistele, et vaatab vaidlustuse läbi esitatud dokumentide alusel kirjalikus menetluses, tegi teatavaks otsuse avalikult teatavaks tegemise aja ning andis täiendavate seisukohtade ja dokumentide esitamiseks aega kuni 20.01.2026 ja neile vastamiseks 23.01.2026. Vaidlustuskomisjoni poolt määratud esimeseks tähtpäevaks esitas täiendavad seisukohad ja menetluskulude välja mõistmise taotluse Vaidlustaja, teiseks tähtpäevaks täiendavaid seisukohti ei esitatud. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED 4. Vaidlustaja, Aktsiaselts Hansab, põhjendab vaidlustust järgmiselt. 4.1. Otsusest nähtub, et Hankija kontrollis talle avalikult kättesaadavate andmete alusel iseseisvalt, et Vaidlustaja vastab sisuliselt Riigihanke osa 5 kvalifitseerimise tingimustele ning leidis sisuliselt õigesti, et Vaidlustaja on oma tegelike majandusnäitajate ja täidetud lepingute poolest Riigihanke osas 5 seatud kvalifitseerimise tingimustele vastav. Eelmärgitud olukorras ei oleks Hankija tohtinud Vaidlustajat kvalifitseerimata jätta. 4.1.1. Vaidlust ei saa olla antud juhul selles, et Hankijale olid kõik referentslepingud avalikult kättesaadavad. Hankija tuvastas nendega sisuliselt tutvudes, et Vaidlustaja vastab Riigihankes seatud kvalifitseerimistingimusele. Seega puudus Vaidlustajal ka mistahes vajadus täiendavaid dokumente hankijale esitada. Ka kohtupraktikas on leitud, et kui kvalifitseerimist puudutava otsuse tegemise ajal on vajalik dokument hankijal olemas, peab ta seda arvesse võtma.2 Kuna Vaidlustaja esitas pakkumuse, pidi Hankijale ka juba ainuüksi seetõttu olema selge, et Vaidlustaja soovis pakkumuses kinnitada enda vastavust vaidlusalusele kvalifitseerimistingimusele ning et ebatäpsus tekkis tahtmatult. Seega oleks Hankija saanud antud juhul kvalifitseerida Vaidlustaja ka Vaidlustajalt täiendavaid selgitusi küsimata. Alternatiivselt oleks piisanud Hankijale kättesaadavate andmete selgitamisest (Vaidlustaja 2 TlnRngKo 3-24- 2428/17, p 11.2.; TlnRngKo 3-23-1783, p 21, viimane lause. 2 (14) oleks saanud kinnitada, et Hankija on pakkuja kvalifikatsiooni hindamisel tuginenud õigesti avalikult kättesaadavatele andmetele). 4.1.2. Riigikohus on oma lahendis kohtuasjas 3-3-1-24-133 (p 13) leidnud järgnevat: „Kui lugeda RHS § 39 lg-t 44 täht-tähelt, võib näida, et see võimaldab nõuda pakkujalt üksnes selgitusi või täiendavaid dokumente ja andmeid, mis on vajalikud mõne konkreetse, juba esitatud dokumendi selgitamiseks. Kolleegium leiab, et õige on tõlgendada RHS § 39 lg-t 4 ulatuslikumalt.“ Samas lahendis (p 15) on Riigikohus selgitanud muuhulgas, et: „Avaliku sektori hankijate puhul on võimaluse andmine puuduva dokumendi või puuduvate andmete esitamiseks ka kooskõlas proportsionaalsuse põhimõtte, ärakuulamisõiguse ja halduse üldise selgitamiskohustusega (vrd HMS § 15 lg 2, § 36 lg 1 p 3), samuti riigihankemenetluse spetsiifiliste põhimõtetega. Pakkujate ebamõistlik kvalifitseerimata jätmine takistaks rahaliste vahendite säästlikku kasutamist ja konkurentsi tõhusat ärakasutamist (RHS § 3 p-d 1 ja 4). 5 Samuti on Riigikohus nimetatud lahendis juhtinud tähelepanu, et mahukate andmete ja nõutavate dokumentide suure hulga puhul ei ole võimalik inimlikke eksimusi täielikult välistada. Iga niisugune viga ei tähenda iseenesest, et pakkuja oleks tehingupartnerina ebausaldusväärne. Pakkuja kvalifitseerimata jätmise imperatiivne kohustus pisimagi vea korral ei oleks proportsionaalne. Eelnevalt kirjeldatud Riigikohtu seisukohti on ka pärast 01.09.2017 kehtima hakanud RHS osas korratud kohtulahendis kohtuasjas 3-19-1501/2036. Samuti on Euroopa Kohus selgitamise nõudega seonduvalt öelnud, et võrdse kohtlemise ja läbipaistvuse põhimõttega pole vastuolus see, kui pakkumusega seonduvaid andmeid parandatakse või täiendatakse, eriti siis, kui ilmselgelt on vaja vaid täpsustust või parandada ilmsed vead.7 Teatud juhtudel võib selgituse küsimata jätmine Hankija poolt olla kaalutlusviga ja selgelt ebaproportsionaalne. Seega hankija võib nõuda andmete täpsustamist või parandamist tingimusel, et see nõue puudutab selliseid dokumente või andmeid, mille puhul saab objektiivselt kontrollida, et need on varasemad kui pakkumuste esitamise tähtaeg.8 Samuti on praktikas leitud, et RHS § 98 lg- t 4 ja RHS § 104 lg-t 9 tuleb tõlgendada nii, et pakkuja kvalifikatsiooni tõendamiseks vajalike täiendavate dokumentide või andmete tähtaegne esitamata jätmine ei too vääramatult kaasa pakkuja kvalifitseerimata jätmist, kui asjaomased dokumendid või andmed on hankijal selle pakkuja kvalifitseerimist või kvalifitseerimata jätmist käsitleva otsuse tegemisel olemas. Vaidlustaja hinnangul on nii Eesti kohtupraktikast kui ka Euroopa Kohtu poolt seatud selgitamise nõude lubatavuse kriteeriumid antud juhul täidetud. Hankija on ise tuvastanud, et: 3 https://www.riigikohus.ee/et/lahendid?asjaNr=3-3-1-24-13 4 Riigikohus käsitleb kohtulahendis 3-3-1-24-13 RHS-i, mis kehtis enne 01.09.2017 jõustunud RHS-i. Lahendi tegemise hetkel kehtinud RHS § 39 lg 4 redaktsioon nägi ette, et: „Hankija võib nõuda pakkujalt või taotlejalt kvalifikatsiooni tõendamiseks esitatud dokumentide sisu selgitamist või selgitamist võimaldavate andmete või dokumentide esitamist.“ 5 Riigikohus käsitleb kohtulahendis 3-3-1-24-13 RHS-i, mis kehtis enne 01.09.2017 jõustunud RHS-i. 6 https://rikos.rik.ee/?asjaNr=3-19-1501/203 7 Euroopa Kohtu otsus asjas C-336/12: Manova, p 42. 8 RKHKo 3-19-1501 p 17, Euroopa Kohtu 11. mai 2017. a otsus kohtuasjas C-131/16, Archus ja Gama, p 36; 10. oktoobri 2013. a otsus kohtuasjas C-336/12, Manova, p-d 36–37 ja 39. 3 (14) (i) pakkuja on teinud pakkumuse esitamisel inimliku eksituse; (ii) asjaomased referentslepingud olid Hankijal pakkuja kvalifitseerimata jätmise otsuse tegemisel olemas; (iii) referentslepingud olid varasemad kui pakkumuste esitamise tähtaeg; (iv) referentslepingutest tulenes, et Vaidlustaja vastab sisuliselt kvalifitseerimise tingimustele. Eeltoodud kohtupraktikast nähtub, et Hankija tõlgendus RHS § 46 lg 4 osas, mis välistab täielikult Hankija kaalutlusõiguse ning Hankijale avalikult kättesaadava info arvesse võtmise, on ekslik ning oma iseloomult konkurentsi piirav. Selle tulemusena pakkuja kvalifitseerimata jätmine on oma olemuselt ebaproportsionaalne. Kohtupraktikast nähtub, et laiendav tõlgendus ja esitamata info lisamine on lubatav, kui tegemist on ilmse eksimusega, andmed olid olemas enne pakkumuste esitamise tähtaega ning see ei anna andmeid esitavale pakkujale olulist konkurentsieelist. Antud juhul on kõik need eeldused täidetud. 4.2. Inimliku eksimuse heastamine on lubatud. Kuna Hankija on ka ise otsust tehes mõistnud, et Vaidlustaja on teinud eksimuse, oli Hankijal võimalus kaalutlusõiguse tulemusena anda Vaidlustajale võimalus kinnitada, et Hankija poolt avalikult kättesaadavad andmed on korrektsed ja neid tuleb pakkuja kvalifikatsiooni kontrollimisel arvestada. Kuna Hankija seda ei teinud, on Hankija jätnud oma kaalutlusõiguse kasutamata ning seeläbi rikkunud Vaidlustaja õigust oma eksimus heastada. Vaidlustaja on avalike andmete kohaselt täitnud Riigihanke osa 5 kvalifitseerimise tingimuste täitmiseks vähemalt alljärgnevad hankelepingud: (i) Saue Vallavalitsusega riigihankes viitenumbriga 266762 „Multimeediaseadmete ostmise ja üürimise raamleping“ sõlmitud hankelepingud (erinevad osad), sõlmimise aeg oktoober 2023. Lepingute täitmise maht Riigihanke osa 5 kvalifitseerimise tingimustes nõutavate toodete osas 64 130,08 eurot; (ii) Riigi Kaitseinvesteeringute Keskusega riigihankes viitenumbriga 261708 „Esitlustehnika ostmine ja rentimine koos elutsüklihaldusega“ sõlmitud hankelepingud osades 1 ja 2, sõlmimise aeg juuni 2023. Lepingute täitmise maht Riigihanke osa 5 kvalifitseerimise tingimustes nõutavate toodete osas 252 854,00 eurot (sh üks minikonkurss 282127 summas 131 345,00 eurot, lisandub käibemaks); (iii) Tallinna Keskraamatukoguga riigihankes viitenumbriga 284661 „Tallinna Keskraamatukogu haruraamatukogudele ekraanide ostmine koos paigaldusega“ sõlmitud hankeleping, sõlmimise aeg detsember 2024, lepingu täitmise maht Riigihanke osa 5 kvalifitseerimise tingimustes nõutavate toodete osas 35 321,25 eurot. Kogumis Vaidlustaja poolt Riigihanke osa 5 hankepassis esitatud hankelepingu täitmise mahuga või erinevate lepingute grupeerimise tulemusena on selge, et Vaidlustaja on täitnud enam kui piisavas rahalises mahus vaidlustatava Riigihanke osa 5 kvalifitseerimise tingimustes nõutud sarnaste toodete tarnimise lepinguid, et vastavas hanke osas pakkujana kvalifitseeruda. 4.3. Kvalifitseerimiseks nõutud teabe puhul ei ole tegemist konkurentsi mõjutavate andmetega – nimetatud avalikult kättesaadavad andmed ei sõltu konkurentide tegevusest ja neid andmeid ei mõjuta teave, mis on andmeid esitavale pakkujale peale pakkumuste avamist konkurentide 4 (14) pakkumuste kohta teatavaks saanud. 4.4. Vaidlustaja täiendavad seisukohad. 4.4.1. Arvestades, et tegemist on referentslepingute täitmise mahu kontrolliga ning need andmed olid Hankijale vabalt kättesaadavad, puudusid Hankijal nende andmete arvestamisel igasugused takistused. Tegemist on analoogse olukorraga nagu on käsitletud Euroopa Kohtu otsuses nr C-336/12 (majandusaasta aruande parandamise võimaldamine). Hankijale avalikult teadaolevate andmete korrektsuse kinnitamine ei jäta pakkujale sisulist diskretsiooni valida, millised andmed ta hankijale esitama peab ning andmete hilisemal täpsustamisel või parandamisel on võimalik objektiivselt tuvastada, et just sellise sisuga andmed oleksid pidanud ka pakkumuses sisalduma. Viidatud eeldus on antud juhul täidetud. 4.4.2. Pakkujate võrdset kohtlemist ei riku see, kui kõigile eksinutele antakse ühesugune võimalus kinnitada, et Hankijale avalikest allikatest kättesaadavad, pakkuja poolt enne pakkumuste esitamist täidetud ja üheselt objektiivselt kontrollitavad referentsid on tõesed ja hankija saab nendega arvestada. Juhul kui ka teised pakkujad oleksid samas olukorras olles teinud sarnase vea, tulnuks ka neile anda võimalus oma pakkumuse täpsustamiseks. Asjaolu, et Riigihanke osas 5 seekord teised pakkujad sama viga ei teinud, ei ole käesoleva vaidlustuse läbivaamisel asjasse puutuv. 4.4.3. Hankija on inimlikku eksimust eeldanud. Võimaldades sellise eksimuse heastamist, ei oleks Hankija mitte sisustanud pakkumust (nagu ta oma 14.01.2026 vastuses üritab väita), vaid oleks korrektse sisustamise võimaluse andnud Vaidlustajale. Hankijal oli võimalus kaalutlusõiguse tulemusena anda Vaidlustajale võimalus kinnitada, et Hankija poolt avalikult kättesaadavad andmed on korrektsed ja neid tuleb pakkuja kvalifikatsiooni kontrollimisel arvestada. 4.4.4. Hankija on oma 14.01.2026 vastuses viidanud Euroopa Kohtu lahendile C-131/16 (p 33). Hankija on siinkohal jätnud mainimata, et viidatud lahendi p 33 viitab Euroopa Kohtu lahendile C-336/12, mille p 42 sedastab järgnevat: „Eespool esitatud kaalutlusi arvestades tuleb esitatud eelotsuse küsimusele vastata, et võrdse kohtlemise põhimõtet tuleb tõlgendada nii, et sellega ei ole vastuolus, kui hankija nõuab pärast hankemenetluses osalemise taotluste esitamise tähtaja möödumist mõnelt taotlejalt tema seisundit kirjeldavaid dokumente nagu hanketeates nõutud teavet taotleja avaldatud majandusaasta aruande kohta, mille puhul saab objektiivselt kontrollida, et need on varasemad kui taotluste esitamise tähtaeg, eeldusel et hankedokumendid ei näe dokumentide või andmete esitamise osas sõnaselgelt ette tingimust, et nende puudumise korral taotleja kõrvaldatakse hankemenetlusest. Sellise nõudega ei tohi nõude saanud taotlejat või taotlejaid alusetult kohelda teistest soodsamalt või ebasoodsamalt”. Eelnevast nähtub, et Hankija väidetud keeldu või pakkujate ebavõrdse kohtlemise olukorda ei esine, kui Hankija võimaldab eksimuse heastamist olukorras, kus heastatav asjaolu esines enne pakkumuste esitamise tähtaega. 4.4.5. Hankija on oma 14.01.2026 vastuses viidanud Tallinna Ringkonnakohtu lahendile 3- 19-631 (p 16) ning toonud sellest välja ühe tsitaadi, millest nähtub, et: „Hankija on vastuses apellatsioonkaebusele õigesti osutanud, et hankija ei saa pakkuja eest kujundada pakkumuse sisu ega pakkuja eest valida kvalifitseerimistingimuste täitmiseks vajalikke ressursse ja 5 (14) näitajaid.“ Käesoleval juhul ei esinenud olukorda, mida saaks käsitleda kui „hankija poolt vaidlustaja pakkumuse iseseisev sisustamine“. Pakkumuse iseseisva sisustamisega oleks olnud tegemist juhul, kui Hankija oleks teinud seda vaikimisi pakkuja eest mistahes objektiivseid aluseid selleks omamata. Olukorras, kus Hankija annab kõigile eksinud pakkujatele võrdse võimaluse kinnitada, kas Hankija poolt kättesaadavad objektiivsed andmed on õiged, on pakkumuse korrektse sisu sisustajaks täpsustamise võimaluse saanud pakkuja, mitte hankija. Lisaks, Hankija on tuginenud oma 14.01.2026 vastuses Tallinna Ringkonnakohtu lahendi 3- 25-2121 p-idele 17, 23, 24, 25, 26 ja 27. Kordamata nimetatud lahendis välja toodud seisukohti, millega Hankija oma vastuväiteid sisustab, juhib Vaidlustaja tähelepanu asjaolule, et Tallinna Ringkonnakohtu lahend viitab muuhulgas Euroopa Kohtu lahendile C-387/14. Käesolevas asjas on Vaidlustaja algusest peale olnud seisukohal, et käesolevat vaidlust eristavaks asjaoluks on mõlema poole nõustumus, et pakkuja on hankepassi esitamisel teinud nö „eksimuse“ ja selle eksimuse kontrollimine ja heastamine oli objektiivselt võimalik. Vaidlustaja kinnitab, et tegemist oli inimliku eksitusega. Sarnasele järeldusele on vaidlustatud otsuses jõudnud ka Hankija. Viidatud Euroopa Kohtu lahendis C-387/14 (p 38) on kohus välja toonud, et parandamine on lubatud, kui kõrvaldatakse ilmsed vead (i.k. „correct obvious material errors“). Samas punktis on Euroopa Kohus viidanud kohtulahendile C-324/14 (p 63), mis kordab sõnasõnalt sama vigade parandamise lubatavuse põhimõtet. Mõlema Euroopa Kohtu kohtulahendi (nii C-387/14 kui ka C-324/14) puhul on järgnevates punktides rõhutatud, et selline parandamine ei tohi kaasa tuua „uue pakkumuse esitamist“. Nagu vaidlustuses märgitud, ei ole praegusel juhul selline tingimus täidetud, kuna parandatavad andmed eksisteerisid täies mahus enne pakkumuste esitamise tähtaega ning nende korrektsuse Hankijale kinnitamine või korrektne või hilisem esitamine ei oleks mõjutanud pakkuja pakkumuse sisulist edukust (so hinda). 4.4.6. Hankija tugineb Vaidlustaja poolt viidatud Riigikohtu lahendile 3-3-1-24-13 vastuvaidlemisel kokkuvõtlikult väitele nagu oleks eksimuse parandamine lubatud ainult hankija subjektiivse hinnangu kohaste vähese tähtsusega eksimuste puhul. Hankija on selle järelduse esitamisel tuginenud nii Tallinna Ringkonnakohtu lahendile nr 3-25-2121 kui ka sealtkaudu Euroopa Kohtu eelnevalt viidatud lahendi(te)le C-387/14 ning C-336/12. Hankija tõlgendus nimetatud lahenditest piirab eksimuse heastamise kategooria mingisuguse subjektiivselt hinnatava vähese või väikese eksimusega. Sellist järeldust viidatud lahendite alusel teha ei ole võimalik. Viidatud lahendid kasutavad inglisekeelset väljendit „correct obvious material error“. Vaidlustaja arusaamise kohaselt ei piira nimetatud Euroopa Kohtu lahendites kasutatud väljend (millele Eesti õiguspraktika toetub) heastatava eksimuse lubatavust selle eksimuse suurusjärgu või tõsidusega vaid selle ilmselgusega – „obvious“. Sellest lähtuvalt ei ole 6 (14) asjakohane tõlgendada käesoleva vaidluse kontekstis vaidlustaja eksimust skaalal vähese tähtsusega, tõsine. Eksimuse heastamise lubatavus tuleneb eksimuse ilmselgusest. 5. Hankija, Saue Vallavalitsus, vaidleb vaidlustusele vastu. 5.1. Riigihanke osa 5 nõutud referentslepingu maksumus pidi olema vähemalt 75 000 eurot käibemaksuta, Vaidlustaja on hankepassis toonud välja lepingu, mille maksumuseks on märkinud 48 986 eurot käibemaksuta. Hankija on viidatud lepingu maksumust kontrollinud riigihangete registrist ning tuvastanud, et lepingu maksumus on ka tegelikult 48 986 eurot käibemaksuta ning Vaidlustaja ei ole kogemata kirjutanud hankepassi valet summat. 5.2. Hankija ei nõustu vaidlustuses toodud väitega, et Hankija on ise tuvastanud, et pakkuja on teinud pakkumuse esitamisel inimliku eksituse. Hankija on vaid loogiliselt tuletanud, et pakkuja ilmselt eksis. Vaidlustaja on ekslikult seisukohal, et käesoleval juhul on tegemist inimliku eksimusega, mida on võimalik selgitustega kõrvaldada või millest on Hankijal võimalik talle avalikes allikatest kättesaadavate muude andmete alusel mööda vaadata. Selgituste teel kõrvaldatav inimlik eksimus oleks see, kui pakkuja on kogemata eksinud lepingu maksumuse sisestamisel hankepassi, kuigi leping tegelikult on täidetud nõutud summas. Antud juhul ei ole tegemist sellise olukorraga. Vaidlustaja on hankepassis välja toonud nn vale lepingu, mida on tehtud ekslikult pakkuja hooletusest, kuid paraku on tegemist sellise veaga, mida ei ole võimalik enam selgituste teel kõrvaldada. Pakkuja hoolsuskohustuse alla käib hankepassis vähemalt õige referentslepingu välja toomine ning sellisel määral hoolsuskohustuse rikkumist, kus hankepassis puudub kvalifitseerimistingimuse täitmise kontrollimiseks sobiv leping, ei saa lugeda selgituste teel kõrvaldatavaks inimlikuks eksimuseks. 5.3. Kuna Vaidlustaja kvalifikatsiooni kontrollimisel oli näha, et Vaidlustaja on hankepassis toonud välja lepingu, mille alusel ei ole võimalik täita kvalifitseerimistingimust ning Hankija avalike andmete alusel seda ka kontrollis, siis ei olnud Hankijal menetlusökonoomikast lähtudes vajadust anda pakkujale võimalust täiendavateks selgitusteks, kuivõrd selgitus oleks saanud seisneda vaid hankepassis välja toomata lepingute esitamises, mis Hankijale teadaolevalt ei ole lubatud. Hankija sellise järelduse õigsust näitab ka see, et Vaidlustaja on üritanud hankepassis välja toomata uusi referentslepinguid välja tuua vaidlustuses. Kuna selgituse andmise võimaldamine antud juhul ei oleks muutnud asjaolusid ega Hankija otsust, siis ei olnud vaidlustajalt täiendava selgituse küsimata jätmine õigusvastane, kaalutlusviga ega vastuolus proportsionaalsuse põhimõtte, ärakuulamisõiguse ja halduse üldise selgitamiskohustusega. Vastupidi, Hankija oli küsinud (RHR teabevahetus 16.12.2025 küsimus) juba pakkujalt selgutust hankepassis toodud referentslepingu kohta, kui Hankija palus välja tuua referentslepingu sõlmimise aluseks oleva riigihanke viitenumbri, mida hankepassis ei olnud esitatud, et kontrollida iseseisvalt avalikest allikatest, kas esitatud referentsleping vastab kvalifitseerimistingimusele. Hankija tuvastas, et leping ei vasta kvalifitseerimistingimusele ning sellele sai järgneda vaid kvalifitseerimata jätmise otsus. 5.4. Hankijal ei ole õigus asuda pakkuja eest pakkumuse sisu kujundama, isegi kui tal on võimalik sobivaid võimalikke referentslepinguid ise leida, kuna see rikuks RHS §-s 3 toodud pakkujate võrdse kohtlemise ja läbipaistvuse põhimõtteid. Vaidlustus- ja kohtupraktikas on korduvalt leitud, et hankijal on õigus otsustada kaebaja kvalifitseerimise üle vaid hankepassis esitatud lepingute alusel, kuigi teatud juhtudel on võimalik selgituste või hankijale avalikult 7 (14) kättesaadavate andmete alusel parandada hankepassis andmeid seal juba esitatud lepingute kohta (uue lepingu esitamine väljub sellest piirist). Seda käsitlust toetab ka Euroopa Kohtu lahend kohtuasjas C-131/16 p 33: „Selgituste nõudmisega ei tohi siiski kõrvaldada sellist puudust, mis seisneb hankedokumentides nõutud dokumendi või andmete esitamata jätmises; hankija peab rangelt kinni pidama enda poolt kindlaks määratud tingimustest.“. Kohus oli seisukohal, et selgituste nõudmisega, mis võib teatud tingimustel olla lubatud, ei tohi kõrvaldada sellist puudust, mis seisneb hankedokumentides nõutud dokumendi või andmete esitamata jätmises. Ettevõtjate võrdse kohtlemise põhimõtet tuleb tõlgendada nii, et sellega on vastuolus, kui hankija palub hankemenetluses pakkujal esitada hankedokumentides nõutud avaldusi või dokumente, mida ei ole pakkumuste esitamiseks ette nähtud tähtaja jooksul esitatud. Lisaks on Tallinna Ringkonnakohus otsuse 3-19-631 p 16 märkinud: „Hankija on vastuses apellatsioonkaebusele õigesti osutanud, et hankija ei saa pakkuja eest kujundada pakkumuse sisu ega pakkuja eest valida kvalifitseerimistingimuste täitmiseks vajalikke ressursse ja näitajaid.“. Viimane ja Hankijale teadaolevalt värskeim lahend selles küsimuses on tehtud kohtuasjas 3- 25-2121 (p-id 17, 23). Vaidlustuse viide Riigikohtu otsusele 3-3-1-24-13 ja teistele samasisulistele ei ole asjakohased, kuna hankepassis referentslepingu esitamata jätmisel ei ole tegemist ilmse veaga ega pisiveaga (nt hankepassis kogemata ebaõige kuupäeva või maksumuse sisestamine lepingu kohta, hankepassis „jah“ või „ei“ vastuse segamini ajamine vmt) vaid pakkuja elementaarse hoolsuskohustuse rikkumisega. Eelviidatud Tallinna Ringkonnakohtu otsuse 3-25-2121 p 25 on samuti selgitatud, miks Vaidlustaja viidatud riigikohtu otsus 3-3-1-24-13 käesoleval juhul asjakohane ei ole. Ebaõige on Vaidlustaja järeldus Euroopa Kohtu otsusest asjas C-336/12 Manova ja seisukoht, et hankija võib lubada selgituste teel uute hankepassis esitamata referentslepingute esitamist, kui saab objektiivselt kontrollida, et need on varasemad kui pakkumuste esitamise tähtaeg. Tallinna Ringkonnakohtu 3-25-2121 otsuse p 26 on selles osas seisukoht võetud. 5.5. Ebaõige on Vaidlustaja seisukoht, et Hankija peaks Vaidlustaja kvalifitseerima iseseisvalt talle avalikest allikatest kättesaadavate muude, hankepassis välja toomata, lepingute põhjal. Kohtupraktikas (Tallinna Ringkonnakohtu 3-25-2121 otsuse p 27) on leitud, et hankija ei tohi tugineda isegi hankijale endale täidetud pakkuja lepingutele, kui neid ei ole hankepassis välja toodud. 6. Kolmas isik, Aktsiaselts Datel, oma seisukohti ei esitanud. VAIDLUSTUSKOMISJONI PÕHJENDUSED 7. Riigihanke osas 5 Vaidlustaja kvalifitseerimata jätmise otsus Hankija on RHS § 101 lg 1 p-i 2 alusel Riigihanke osas 5 (ka osades 3, 4, 7 ja 8) kehtestanud järgmise pakkujate kvalifitseerimise tingimuse (edaspidi Tingimus): 8 (14) „Pakkuja peab riigihanke algamisele eelneva 36 kuu jooksul olema nõuetekohaselt täitnud juriidilistele isikutele projektorite, ekraanide või IT seadmete müügi- või kasutusse andmise lepinguid, mille kogumaksumuseks ilma käibemaksuta on kokku vähemalt 75 000 eurot. Hankija loeb täidetuks lepingu, mis on pakkuja põhikohustuste osas täidetud, st pakkuja peab olema tarninud ostjale/kasutajale seadmed, kuid osamaksete tasumine ei pea olema täielikult toimunud. Ühispakkujad võivad näitajad summeerida. Pakkuja esitab kinnituse tingimusele vastavuse kohta ja andmed täidetud lepingute kohta hankepassis. Hankija kontrollib tingimusele vastavust pakkuja esitatud tõendite (nt tellija kinnituskiri) alusel, tellijale esitatava päringuga või hankijale kättesaadavate muude tõenditega. Hankijal on õigus lisateabe saamiseks pöörduda teise lepingupoole poole. Kui pakkuja tugineb RHS § 103 alusel kvalifitseerimistingimuse täitmisel teise isiku vahenditele, siis tuleb koos pakkumusega esitada teise isiku kohta teise isiku vastavaid kinnitusi sisaldav hankepass. Samuti peab esitama teise ettevõtja nõusoleku, milles teine ettevõtja kinnitab, et on nõus, et pakkuja tõendab vastavust kvalifitseerimise tingimustele tema näitajate alusel. Minimaalne teostatud tööde arv: 1“ Tingimusest tuleneb, et pakkujal tuli Tingimuse täitmise tõendamiseks esitada: 1) kinnitus Tingimusele vastavuse kohta, ja 2) andmed täidetud lepingute kohta hankepassis. Mingit kinnitust Tingimusele vastavuse kohta vaidlustuskomisjon Vaidlustaja pakkumusest ei leidnud. Vaidlustaja on pakkumusega koos esitatud hankepassis Riigihanke osas 5 Tingimuse täitmise tõendamiseks esitanud järgmised andmed ühe lepingu kohta: 1) Haridus- ja teadusministeerium (Ida-Eesti koolide interaktiivsete ekraanide müük ja paigaldus) – 86“ Interaktiivsete ekraanide tarne ja paigaladus; 2) Teostus august, 2023; 3) summa 48986 eurot +käibemaks. 16.12.2025 on Hankija pöördunud Vaidlustaja poole selgituse saamiseks9: „Hankepassis on osa 5 ja 6 juures toodud välja referentsleping: Haridus- ja Teadusministeeriumile Ida-Eesti koolide interaktiivsete ekraanide müük ja paigaldus. Palun saatke selle lepingu sõlmimise aluseks olnud riigihanke viitenumber.“ Vaidlustaja on 22.12.2026 vastanud: „Viitenumber: 266007 Hankija: Haridus- ja Teadusministeerium (70000740)“ Saue Vallavalitsuse 29.12.2025 korraldusega nr 1035 jäeti Vaidlustaja Riigihanke osas 5 kvalifitseerimata (edaspidi Otsus). Otsust on Hankija põhjendanud järgmiselt: „Hankekomisjon teostas hindamise tulemusel potentsiaalselt eduka pakkumuse esitanud Aktsiaselts Hansab suhtes kontrolli kõrvaldamise aluste puudumise kohta ning kontrollis tema vastavust osa 5 kvalifitseerimise tingimustele. Pakkuja paraku ei vastanud hankepassis välja toodud andmete alusel osa 5 kvalifitseerimise tingimustele. Nimelt riigihanke alusdokumendis „Hankepass selgitustega“ on kvalifitseerimistingimuseks sätestatud :“ Pakkuja peab riigihanke algamisele eelneva 36 kuu jooksul olema nõuetekohaselt täitnud juriidilistele isikutele projektorite, ekraanide või IT seadmete müügi- või kasutusse andmise lepinguid, 9 Sõnumi ID 1039485 9 (14) mille kogumaksumuseks ilma käibemaksuta on kokku vähemalt 75 000 eurot.“. Pakkuja Aktsiaseltsi Hansab hankepassis osa 5 kohta esitatud referentslepingut kontrollides tuvastas hankija (nii hankepassi kui ka RHR-i andmete alusel), et referentslepingu maksumus on 48 986 eurot käibemaksuta, mis on väiksem kui riigihanke alusdokumendis pakkuja kvalifitseerimiseks nõutud. Tegemist on ilmselt pakkuja eksimusega, kuna riigihangete registrist nähtub, et pakkuja on täitnud piisavalt kvalifitseerimistingimuse täitmiseks vajalikke lepinguid. Kehtiva vaidlustus- ja kohtupraktika kohaselt paraku ei ole peale pakkumuste esitamise tähtaja saabumist õigust hankepassis toodud andmeid muuta. Lubatud oleks vaid andmete selgitamine, kuid mitte uute andmete ehk uue referentslepingu esitamine. Hankija on kohustatud pakkuja kvalifitseerimisel lähtuma hankepassis välja toodud lepingust ning selle tõttu tuleb Aktsiaselts Hansab jätta riigihanke osas 5 kvalifitseerimata. RHS § 98 lg 5¹ sätestab, et kui pakkuja ei vasta esitatud kvalifitseerimise tingimustele, jätab hankija pakkuja kvalifitseerimata. Kvalifitseerimata jäetud pakkuja ei osale edasises riigihankes.“ Seega – Vaidlustaja kvalifitseerimata jätmise põhjendus on see, et hankepassis esitatud lepingu maksumus 48 986 eurot on väiksem kui Tingimuses nõutud 75 000 eurot. Samuti on Hankija Otsuses leidnud, et tegemist on Vaidlustaja eksimusega ja kuigi Vaidlustajal on riigihangete registri andmetel piisavalt Tingimusele vastavaid lepinguid, siis pärast pakkumuste esitamise tähtpäeva ei saa enam hankepassis toodud andmeid muuta. Vaidlustaja leiab kokkuvõtvalt järgmist: 1) Hankija on ise tuvastanud, et Vaidlustaja on eksinud, Hankijale olid kõik referentslepingud avalikult kättesaadava ja Hankija tuvastas, et Vaidlustaja vastab Tingimusele. Seega puudus Vaidlustajal vajadus täiendavaid dokumente Hankijale esitada. Ka kohtupraktikas on leitud, et kui kvalifitseerimist puudutava otsuse tegemise ajal on vajalik dokument hankijal olemas, peab ta seda arvesse võtma (TlnRngKo 3-24- 2428/17, p 11.2.; TlnRngKo 3-23-1783, p 21, viimane lause); 2) Vaidlustaja esitas pakkumusest pidi Hankijale olema selge, et Vaidlustaja soovis pakkumuses kinnitada enda vastavust Tingimusele. Hankija oleks saanud antud juhul kvalifitseerida Vaidlustaja ka Vaidlustajalt täiendavaid selgitusi küsimata. Alternatiivselt oleks piisanud Hankijale kättesaadavate andmete selgitamisest (Vaidlustaja oleks saanud kinnitada, et Hankija on Vaidlustaja kvalifikatsiooni hindamisel tuginenud õigesti avalikult kättesaadavatele andmetele); 3) arvestades, et tegemist on referentslepingute täitmise mahu kontrolliga ning need andmed olid Hankijale vabalt kättesaadavad, puudusid Hankijal nende andmete arvestamisel igasugused takistused. Tegemist on analoogse olukorraga nagu on käsitletud Euroopa Kohtu otsuses C-336/12 (majandusaasta aruande parandamise võimaldamine); 4) Vaidlustaja on avalike andmete kohaselt täitnud Tingimuse vähemalt 3 hankelepinguga: riigihangete viitenumbrid 266762, 261708 ja 284661; 5) käesolevat vaidlust eristavaks asjaoluks on mõlema poole nõustumus, et Vaidlustaja on hankepassi esitamisel teinud nö „eksimuse“ ja selle eksimuse kontrollimine ning heastamine oli objektiivselt võimalik. Vaidlust ei ole selles, et Vaidlustaja hankepassis esitatud leping ei vasta Tingimusele. Vaidlus on selles, kas Hankija või ka Vaidlustaja said peale pakkumuste esitamise tähtaega täiendada Vaidlustaja hankepassis Tingimusele vastavuse tõendamiseks esitatud lepinguid uute lepingutega ja selles, kas Hankija sai lähtuda Tingimusele vastavuse kontrollimisel 10 (14) lepingutest, mida Vaidlustaja polnud hankepassis nimetanud. Samuti on vaidlus selles, millist õiguslikku tähendust omab Hankija poolt Otsuses väidetu, et Vaidlustaja on eksinud. 7.1. Tingimuses sisalduv nõue (Pakkuja esitab kinnituse tingimusele vastavuse kohta ja andmed täidetud lepingute kohta hankepassis) sisaldab selget informatsiooni selle kohta, et Tingimusele vastavust tõendavad lepingud peavad olema hankepassis esitatud. Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et Vaidlustaja polnud vaba otsustama, kas ta esitab Tingimusele vastavuse tõendamiseks hankepassis lepingud või mitte – hankepassis esitatavad lepingud pidid olema piisavad selleks, et Hankijal oleks võimalus kontrollida nende alusel Tingimuse täitmist. 7.2. Vaidlustaja väide, et ta on ainuüksi pakkumuse esitamisega esitanud kinnituse, mis täidab Tingimuse, ei ole õige. Pakkumus ei ole Tingimuses nõutav tõend (andmed lepingute kohta), samuti ei näita Vaidlustaja soov esitada pakkumus selleks, et sõlmida Riigihanke osas 5 hankeleping, midagi Tingimusele vastavuse kohta. Kuna Hankija on Tingimusest nähtuvalt soovinud, et pakkuja tõendaks Tingimusele vastavust hankepassis lepingute esitamisega, siis ei saanud Vaidlustaja jätta Tingimusega otseselt seostatavat tõendust (lepinguid) esitamata. 7.3. Vaidlustaja on asunud seisukohale, et Hankija oleks pidanud Vaidlustaja kvalifitseerima riigihangete registrist leitavate lepingute alusel või leides riigihangete registrist Vaidlustaja lepingud, oleks Hankija saanud pöörduda Vaidlustaja poole kinnituse saamiseks, et need lepingud sobivad. Vaidluse all on see, kas Hankija selline tegutsemine oleks RHS-i mõttes lubatav. Eitava vastuse korral ei saa vaidlus üldse jõuda selleni, kas pärast pakkumuste esitamise tähtpäeva lisatavad uued lepingud tõendavad või võiksid tõendada Tingimusele vastavust. Jaatava vastuse korral tuleks anda hinnang Otsuses esitatud väitele, et kehtiva vaidlustus- ja kohtupraktika kohaselt paraku ei ole peale pakkumuste esitamise tähtaja saabumist õigust hankepassis toodud andmeid muuta. 7.3.1. Vaidlustuskomisjon ei nõustu Vaidlustajaga selles, et küsimus on kvalifitseerimiseks esitatud lepingu(te) mahu kontrollimises ja ka selles, et kui hankepassis esitatud leping ei vasta Tingimusele, siis Hankija oleks pidanud riigihangete registrist tuvastama, kas pakkujal on veel lepinguid, mis Tingimusele vastavad. Üksnes RHS § 104 lg 11 näeb ette selle, mida ja millal hankija teeb siis, kui tal on dokumendid/andmed olemas või andmekogust kättesaadavad. RHS § 104 lg 11 kohaselt ei nõua hankija sama paragrahvi lg-tes 7 ja 8 nimetatud dokumentide esitamist, kui tal on need dokumendid või vastavad andmed endal olemas või need on talle andmekogust tasuta kättesaadavad. Seega saab hankija arvestada olemasolevaid või 11 (14) andmekogust kättesaadavaid dokumente ja andmeid, kuid RHS § 104 lg 11 eesmärgiks on, et hankija ei nõuaks pakkujatelt täiendavaid dokumente andmete osas, mida hankijal endal on võimalik kätte saada andmekogudest või mis tal on olemas, aga mitte see, et hankija asuks pakkuja hankepassis esitamata andmeid (lepinguid) andmekogust ise otsima. Sellist võimalust, et hankija otsib riigihangete registrist kvalifikatsiooni tõendavad vastavad lepingud üles ja lähtub neist kvalifikatsiooni kontrollimisel või küsib pakkuja käest, kas need hankija leitud lepingud pakkujale sobivad, RHS ette ei näe. Oma kvalifikatsiooni vastavust tõendab pakkuja, käesoleval juhul tuli Vaidlustajal Tingimusele vastavust tõendada hankepassis lepingute esitamisega. Seega Hankija sai võtta arvesse endal olemasolevaid andmeid ja andmeid riigihangete registrist üksnes seoses lepinguga, mis oli Vaidlustaja hankepassis esitatud. 7.3.2. Ka kohtulahendid ei toeta Vaidlustaja seisukohti. Vaidlustaja on viidanud Riigikohtu 13.06.2013 otsuse 3-3-1-24-13 p-idele 13 ja 15. Kuid on jätnud viitamata sama otsuse p-ile 23: „RHS § 39 lg 4 alusel kõrvaldatava puudusega ei ole tegemist siis, kui esitatud dokumendid ja andmed kinnitavad, et pakkuja ei vasta sisuliselt kvalifitseerimistingimustele (RHS § 39 lg-s 3 sätestatud olukord), st puudus on sisuline, mitte vormiline. Näiteks juhul, kui hankija on seadnud kvalifitseerimise tingimuseks pakkuja viimaste aastate lepingute teatava mahu ja pakkuja esitab teadlikult andmed lepingute mahu kohta, kuid neist nähtuvalt jääb lepingute maht allapoole nõutavat määra, ei ole tegemist RHS § 39 lg 4 alusel kõrvaldatava puudusega.“ See Riigikohtu otsus on tehtud varem kehtinud riigihangete seaduse alusel, kuid see põhimõtteline seisukoht on kehtiv siiani nii kvalifikatsiooni kontrollimise kui ka pakkumuse vastavuse kontrollimise kohta. Kui pakkuja esitab koos pakkumusega oma kvalifikatsiooni tõendamiseks andmeid, dokumente, mis näitavad, et pakkuja ei vasta kvalifitseerimise tingimusele, siis ei ole tegemist puudusega, mida saab pärast pakkumuse esitamise tähtpäeva parandada. Tavaliselt ongi tegemist pakkuja eksimusega, kuid on eksimusi, mida saab parandada ja eksimusi, mida ei saa parandada. Parandada ei saa sellist eksimust, kui nõutud on lepinguid kogumaksumusega 75 000 eurot, aga pakkuja hankepassis esitatud ainsa lepingu maksumus on 48 986 eurot. Parandatav puudus oleks olnud eksimus lepingu maksumuses, aga mitte eksimus selles, et osa lepingud jäi hankepassis esitamata. Asjaolu, et Hankija on Otsuses märkinud, et Vaidlustaja on hankepassi esitamisel eksinud, ei tähenda seda, et Vaidlustaja kvalifikatsiooni Tingimusele vastavuse kontrollimisel oleksid pidanud kehtima erireeglid. Riigikohus on 13.06.2013 otsus 3-3-1-24-13 p-is 22 selgitanud, et samuti ei pea hankija oletama, kas pakkujal on lisaks esitatud dokumentidele veel dokumente ja andmeid. Vaidlustaja hankepassis esitatud leping ei vastanud Tingimusele ja Hankija ei saanud hakata otsima avalikest andmekogudest lepinguid, mis võiksid Tingimuse sisuliselt täita. Isegi siis, kui Hankija riigihangete registrist need lepingud leidis, ei saanud ta neist Tingimuse täitmise kontrollimisel lähtuda. Riigikohus on 20.12.2019 asjas 3-19-1501 tehtud otsuses (p 17) leidnud, et kuna kaebaja oli 12 (14) pakkumuse esitanud, pidi olema hankijale selge, et kaebaja soovis pakkumuses kinnitada enda vastavust vaidlusalusele kvalifitseerimistingimusele ning et pakkumuse ebatäpsus tekkis tahtmatult. Pärast pakkumise esitamise tähtaja möödumist „Jah“ valiku tegemisega kaebaja üksnes täpsustanuks juba esitatud pakkumust. Vaidlustaja aga ei jätnud esitamata kinnitust „Jah“, vaid esitas hankepassis lepingu, mis ei vastanud Tingimusele. Tallinna Ringkonnakohtu 06.12.2024 otsuse 3-24-2428 (Riigikohus ei võtnud sellele otsusele esitatud kassatsioonkaebust 20.12.2024 menetlusse) p-ist 11.2 (tegemist ei ole kohtu seisukohaga, vaid kaebaja seisukohaga) tehtud Vaidlustaja järeldus, et kui kvalifitseerimist puudutava otsuse tegemise ajal on vajalik dokument hankijal olemas, tuleb seda arvestada, ei ole õige. See lahend on tehtud asjaoludel, kus hankija oli algusest peale sätestanud riigihanke alusdokumentides kvalifikatsiooni tõendavate dokumentide esitamise vastuseks hankija järelepärimisele pärast pakkumuste esitamise tähtpäeva saabumist (kõik pakkujad võisid võrdselt jätta dokumendid esitamata) ja seal ei tõusetunud küsimust/vaidlust sellest, kas hankijal oli üldse õigus lubada puuduvate dokumentide esitamist pärast pakkumuste esitamise tähtaega. Olukorras, kus hankija on riigihanke alusdokumentides ette näinud kvalifikatsiooni kontrollimise vastuseks hankija järelepärimisele esitatavate dokumentidega, tuleb tunnustada hankija põhimõttelist õigust mingil ajahetkel enne kvalifitseerimise otsuse tegemist kvalifikatsiooni tõendavaid dokumente pakkujalt ka küsida ja sisulist vaidlust selgituste (sellisel juhul kvalifikatsiooni tõendavate dokumentide) küsimise/esitamise lubatavusest tõusetuda ei saa. Praeguse juhul on asjaolud sellest erinevad - lepingud Tingimusele vastavuse tõendamiseks tuli pakkujal juba esitada pakkumuse esitamise tähtpäevaks hankepassis ilma, et Hankija peaks neid eraldi küsima. Vaidlustaja viidatud Tallinna Ringkonnakohtu 14.11.2023 otsuse 3-23-1783 p-i 21 viimane lause on sõnastatud järgmiselt: „Seega ei esine praegusel juhul olukorda, kus kaebaja pakkumuse RHAD-i tingimustele vastavuse hindamiseks vajalik teave olnuks hankijale muul viisil kättesaadav.“ Vaidlustuskomisjon ei saa sellest lausest aru nii, et pakkuja poolt hankepassis esitamata lepinguid peaks hankija asuma ise kindlaks tegema. Tallinna Ringkonnakohus on oma 06.10.2025 otsuses 3-25-2121 p-is 14 (Riigikohus ei võtnud sellele otsusele esitatud kassatsioonkaebust 02.12.2025 menetlusse) märkinud järgmist: „Asjakohaseks ei saa pidada ka kaebaja viidet Euroopa Kohtu 10.10.2013 otsuses nr C- 336/12 Manova väljendatud seisukohale (p 39), et lubada võib andmete või dokumentide täpsustamist või parandamist, mille puhul saab objektiivselt kontrollida, et need on varasemad kui taotluste (pakkumuste) esitamise tähtaeg. Esiteks väljendas Euroopa Kohus viidatud seisukohta majandusaasta aruande esitamise kontekstis, rõhutades selle kitsendava tõlgendamise vajadust (et andmeid rangelt võttes üksnes täpsustatakse või parandatakse). Konkreetse majandusaasta aruande esitamise kohustus ei jäta pakkujale sisulist diskretsiooni valida, millised andmed ta hankijale esitama peab ning andmete hilisemal täpsustamisel või parandamisel on üldjuhul võimalik objektiivselt tuvastada, et just sellise sisuga andmed oleksid pidanud pakkumuses sisalduma. Seevastu referentslepingute puhul on pakkujal autonoomne vabadus ja kohustus valida, millised enda täidetud lepingutest ta oma kvalifikatsiooni tõendamiseks esitab. Ühe määratletud tunnustega lepingu asemel teisele viitamist ei saa pidada ilmseks veaks, isegi kui esimesele lepingule viitamine olnuks pakkuja jaoks kasulikum. Seda valikut ei saa tema eest teha ega korrigeerida hankija ega lubada seda teha pakkujal endal, kuna taoline „järeleaitamine“ tähendaks hankemenetluse kui võistleva menetluse kontekstis vältimatult võrdse kohtlemise põhimõtte kahjustamist. Teiseks rõhutas Euroopa Kohus samas Manova otsuses selgelt, et hankija peab rangelt kinni pidama enda 13 (14) poolt kindlaks määratud tingimustest (p 40). [---]“ Kohus on võtnud seisukoha majandusaasta aruande esitamise kohta ja leidnud, et pakkuja vabadus ja kohustus on valida lepingu oma kvalifikatsiooni tõendamiseks. Sama otsuse p-ist 15 on Tallinna Ringkonnakohus leidnud järgmist: „[---] Olukorras, kus kaebaja oli hankepassis viidanud vaid ühele sellisele hankelepingule [---], ei saanud vastustaja ka siin asuda eeldama kaebaja soovi tugineda ka võimalikele muudele kaebaja ja vastustaja vahel sõlmitud lepingutele, neid kaebaja eest välja valima ja kaebaja hankepassi tema eest sisustama. Sõltumata sellest, kas vastustajal oli tegelik kahtlus kaebajal RHAD-s nõutud kogemuse olemasolus või mitte, pidi ta konkreetses hankemenetluses otsuse tegemisel lähtuma hankepassis väljendatud kaebaja tahteavalduse piiridest. Seda olenemata sellest, kas ta tegi otsuse üksnes hankepassis esitatud andmete alusel, küsis nende kohta RHS § 104 lg 7 alusel selgitusi või asendas küsimise lg 11 alusel avalike või endal olemasolevate andmetega. Hankija on hankemenetluses pakkuja tahteavaldusega seotud ega saa pakkujalt üle võtta pakkumuse koostamist ja sellega seotud riske. “ Seega on kohus leidnud, et hankija peab lähtuma hankepassist, mis on pakkuja tahteavalduseks. 7.3.3. Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et küsimustele, kas Hankija oleks pidanud Vaidlustaja kvalifitseerima riigihangete registrist leitavate lepingute alusel või leides riigihangete registrist Vaidlustaja lepingud, oleks Hankija saanud pöörduda Vaidlustaja poole kinnituse saamiseks, et need lepingud sobivad, on vastus eitav. Kui Vaidlustaja kvalifitseerimine on võimalik üksnes uute lepingute esitamise kaudu pärast pakkumuste esitamise tähtpäeva, ei ole puuduse kõrvaldamine lubatav. 7.4. Tulenevalt eespooltoodust jääb vaidlustus Otsusele rahuldamata. 8. Riigihanke osas 5 Kolmanda isiku pakkumuse edukaks tunnistamise otsus Vaidlustaja ei ole toonud välja iseseisvaid õiguslikke või faktilisi asjaolusid, millest tulenevalt võiks seada kahtluse alla Riigihanke osas 5 Kolmanda isiku pakkumuse edukaks tunnistamise otsuse, vaid lähtub selle otsuse vaidlustamisel eeldusest, et õiguspärane ei ole Otsus. Kuna vaidlustuskomisjon on seisukohal, et Otsus on õige, on õiguspärane ka Hankija otsus, millega Kolmanda isiku pakkumus tunnistati Riigihanke osas 5 edukaks. 9. Vaidlustusmenetluse kulud Lähtudes sellest, et vaidlustus jääb RHS § 197 lg 1 p-i 4 alusel rahuldamata, kuuluvad vaidlustusmenetluse kulude osas kohaldamisele RHS § 198 lg-d 3 ja 8. Hankija ja Kolmas isik ei taotlenud kulude väljamõistmist. Vaidlustaja kulud jäävad tema enda kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ 14 (14)