Arvamus kindlustusandjate kriiside ennetamise ja lahendamise seaduse eelnõu kohta

Justiits- ja Digiministeerium Teie 09.12.2025 nr 1.1-10.1/5307-1 [email protected] [email protected] Meie 2 7 .01.2026 nr 4/ 19 Arvamuse esitamine kindlustusandjate kriiside ennetamise ja lahendamise seaduse eelnõu kohta Lugupeetud Jürgen Ligi! Eesti Kaubandus-Tööstuskoda (edaspidi: Kaubanduskoda) tänab Justiits- ja Digiministeeriumit võimaluse eest avaldada arvamust kindlustusandjate kriiside ennetamise ja lahendamise seaduse (edaspidi KKELS) eelnõu kohta . Järgnevalt esitame oma kommentaarid ja ettepanekud eelnõu kohta. Bürokraatia ja kulude kasv Leiame, et eelnõus kavandatud meetmete rakendamine suurendab koormust ja kulusid nii kindlustusandjate kui ka järelevalveasutuste tasandil. M õju kindlustusandjate halduskoormusele ja kuludele ei tulene niivõrd üksikutest eraldiseisvatest nõuetest, vaid eelnõus kavandatud kohustuste kumulatiivsest mõjust. Kuigi mitmed meetmed on eraldi vaadelduna põhjendatu d , lisanduvad need juba olemasolevale ulatuslikule regulatiivsele raamistikule, mistõttu suureneb kindlustusandjate kohustuste kogumaht ning ressursivajadus tervikuna. Oleme seisukohal, et eelnõuga taotletav täiendav raamistik ei loo sellist lisandväärtust, mis oleks proportsionaalne selle rakendamisega kaasnevate kulude ja koormusega . Ennetava finantsseisundi taastamise kava koostamise kohustus Eelnõu § 6 kohaselt tekib teatud kindlustusandjatel kohustus koostada ja ajakohastada ennetav finantsseisundi taastamise kava, mille kohaldamisala määrab Finantsinspektsioon. Leiame, et k uigi seletuskirjas (lk 214 ) on märgitud, et eelnõu väljatöötamise seisuga peaks ennetava finantsseisundi taastamise kava koostamise kohustus Eestis rakenduma vaid ühe kindlustusandja suhtes ning seetõttu on k ava koostamise kohustuse praktiline rakendamine Eestis tõenäoliselt väga piiratud, jääb eelnõu sõnastusest tulenevalt kohustuse kohaldamisala õiguslikult avaraks ning sõltuvaks Finantsinspektsiooni tulevasest hinnangust ja praktikast. Seetõttu p uudub kindlustusandjatel õiguslik kindlus, et sellist kohustust ei võidaks tulevikus siiski kehtestada ka nende suhtes . Kava koostamine ja ajakohasena hoidmine tähendaks märkimisväärset halduskoormust ning täiendavat ressursivajadust olukorras, kus kindlustusandjate regulatiivne koormus on juba praegu väga suur. Kaubanduskoja ettepanek : Palume e elnõu seletuskirjas täpsustada kriteeriume, mille alusel kindlustusandja te le ennetava finantsseisundi taastamise kava kohustus pannakse, et seeläbi suurendada õigusselgust ja prognoositavust kindlustusandja te jaoks. Kriisilahenduse osafond ja selle rahastamine Eelnõu § 92 punkt i 5 ( tagatisfondi seadus § 4 lg 1 p 6) kohaselt luuakse Tagatisfondi juurde kindlustusandjate kriisilahenduse osafond, mida kindlustusandjad peavad hakkama rahastama. Kuigi seletuskirjas (lk 217 ) on märgitud, et osafondi rahastamine toimub tagan tjärele ehk osamaksete tegemisega alustatakse alles siis, kui mõne kindlustusandja suhtes tehakse otsus kriisilahenduse algatamiseks ning selline lähenemine peaks vähenda ma kindlustusandjate kohest rahalist koormust, on sellise mehhanismi probleemiks siiski kehv prognoositavus . Kuna kindlustusandj ate tasutud osafondi tehtud maksete suurus võib ulat uda kuni 2% - ni kindlustusmaksete mahust, on tegemist märkimisväärse rahalise kohustusega arvestades asjaoluga, et maksete tegemise kohustus ei sõltu konkreetse kindlustusandja enda riskikäitumisest. P robleem sem on see kindlustusliikides, kus tiheda hinnakonkurentsi tõttu ei ole kindlustusandjatel võimalik täiendavaid kulusid kindlustusmaksetesse üle kanda, ilma et see mõjutaks nende konkurentsivõimet ja kliendibaasi. Kaubanduskoja ettepanek : Me mõistame, et kriisilahenduse osafondi loomise nõue tuleneb ELi õigusest, täpsemalt IRRD direktiivist, ning see tuleb Eesti õigusesse üle võtta. Näeme p ositiiv sena seda , et kindlustusandjatel ei teki osafondi rahastamise kohustust automaatselt, vaid üksnes juhul, kui mõne kindlustusandja suhtes on juba algatatud kriisilahendus ning tekib vajadus kasutada rahalisi vahendeid. Teisalt tähendab selline lähenemine, et kindlustusandjad peavad oma tegevuses arvestama potentsiaalse rahalise kohustusega, mille täitmise ajastus t ja täpset ulatust pole võimalik prognoosida. Asjaolu, et osafondi rahastami se kohustus võib kaasneda, kuid ei pruug i, võib vähen dada kindlustusandjate kindlustunne t ja mõjutada n egatiivselt nende finantsplaneerimist. Juhtorganite liikmete mitmekesistamise nõue Eelnõu § 8 9 punkti 90 ( kindlustustegevuse seaduse (edaspidi Kindl TS ) § 105 lg 2 p 7 2 ) kohaselt tuleb kindlustusandja tel kehtestada juhatuses ja nõukogus mitmekesisuse edendamise kord. Kaubanduskoda toetab juhtorganite mitmekesisuse edendamist kui üldist eesmärki ning mõistame selle seost juhtimise kvaliteedi ja otsustusprotsesside tasakaalustatusega. Samas leiame, et kavandatav seaduse täiendus tekitab praktikas mitmeid probleeme, eelkõige väikese koosseisuga juhtorganite puhul, mis on Eesti kindlustusturul levinud. Juhtorganite liikmete arvu piiratus tähendab, et kvantitatiivsete soolise tasakaalu eesmärkide jäik rakendamine võib viia olukorrani, kus muidu igati sobiva, pädeva ja kogenud kandidaadi nimetamine juhtorganisse osutub problemaatiliseks üksnes soolise tasakaalu nõude tõttu. Selline lähenemine võib kitsendada pädevate kandidaatide ringi ning mõjutada negatiivselt juhtorgani tõhusat toimimist. Väikese turu tingimustes, kus kvalifitseeritud spetsialistide ring on niigi piiratud, võib sellis e nõu de mõju osutuda ebaproportsionaalseks. Kaubanduskoja seisukoht : Mõistame, et nõue tuleneb EL i õigusest ja on formaalselt minimaalselt üle võetud, kuid peame oluliseks juhtida tähelepanu sellele, et nõude rakendamine võib praktikas vähendada kindlustusandjate paindlikkust juhtorganite liikmete valimisel ning mõjutada negatiivselt juhtimise kvaliteeti, ilma et see looks Eesti kindlustusturu eripära arvestades proportsionaalset lisandväärtust. Solventsuse ja f inantsseisundi bilansi auditeerimise kohustus Eelnõu § 89 punkti 127 ( KindlTS § 1 29 ) kohaselt nähakse kindlustusandjatele ette kohustus auditeerida solventsuse ja finantsseisundi aruande (SFCR) bilanss. Auditeerimiskohustus kohaldu b kindlustusandjatele, erandina on se llest vabastatud väikesed ja mittekeerukad kindlustusandjad. Leiame, et SFCR bilansi auditeerimise kohustus tähendab kindlustusandjatele täiendavat auditi töövõttu ning toob kaasa märkimisväärse haldus- ning rahalise koormuse, mille lisandväärtus ei ole Eesti kindlustusturu kontekstis piisavalt veenvalt põhjendatud. Kuigi seletuskirjas (lk 234) on märgitud, et auditeerimise mõju avaldub kord aastas ning auditeeritud teavet saavad sidusrühmad kasutada pidevalt, on küsitav, millist sisuliselt uut väärtust S FCR bilansi auditeerimine loob võrreldes juba kehtivate auditi- ja järelevalvemehhanismidega. Kindlustusandjate majandusaasta aruannete bilansid on juba kehtiva õiguse kohaselt auditeeritud ning Finantsinspektsioon teostab pidevat järelevalvet kindlustusandjate finantsseisundi üle. Sellest tulenevalt võib SFCR bilansi täiendav auditeerimine kujutada endast osaliselt olemasolevate kontrollimehhanismide dubleerimist ning suurendada kindlustusandjate kulusid ja vähendada paindlikkust nende tegevuses , eelkõige nende kindlustusandjate puhul, kes ei kvalifitseeru väikesteks ja mittekeerukateks . Kaubanduskoja seisukoht : Mõistame , et ka see nõue tuleneb ELi õigusest, täpsemalt Solventsus II direktiivist , ning tuleb seetõttu riigisisesesse õigusesse üle võt t a . Samas on meie hinnangul tegemist ebaproportsionaalse meetmega. T uleb arvestada asjaoluga, et see kehtib suurte le ja keerukate le kindlustusandjate le , kellele on juba hetkel kehtiva õiguse alusel kehtestatud ja tulevikus kõnealuse eelnõu alusel plaan määrata ulatuslik hulk muid regulatiivseid, aruandlus- ja järelevalvenõudeid. Loodame, et peate võimalikuks Kaubanduskoja kommentaare ja ettepanekuid arvesse võtta. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Mait Palts Eesti Kaubandus-Tööstuskoja peadirektor Sandra Melani Mellikov [email protected] 6040071 Saatja: "Sandra Melani Mellikov" <[email protected]> Saaja: "Kristiina Kubja - RAM" <[email protected]>, "Info - RAM" <[email protected]> Teema: Kaubandus-Tööstuskoja arvamus kindlustusandjate kriiside ennetamise ja lahendamise seaduse eelnõu kohta Kuupäev: 2026-01-27 15:23 Tähelepanu! Tegemist on välisvõrgust saabunud kirjaga. Tundmatu saatja korral palume linke ja faile mitte avada. Tere Kaubanduskoda tänab võimaluse eest esitada arvamust kindlustusandjate kriiside ennetamise ja lahendamise seaduse eelnõu kohta. Edastame manuses oma arvamused muudatuste kohta. Lugupidamisega Sandra Melani Mellikov Jurist Eesti Kaubandus‑Tööstuskoda E‑post <mailto:[email protected]> [email protected] Tel <tel:+372%20604%200071> +372 604 0071 <https://www.koda.ee/> <https://www.koda.ee/> www.koda.ee <https://www.ettevotluskonkurss.ee/> www.ettevotluskonkurss.ee <https://enterprise-europe.ee/> www.enterprise-europe.ee <http://www.facebook.com/kaubanduskoda> <https://www.linkedin.com/company/ecci/> <http://www.enterprise-europe.ee/> <https://een.ec.europa.eu/>