dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Rahandusministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Vaidlustaja täiendav seisukoht ja menetluskulude nimekiri

Rahandusministeerium · 28. jaanuar 2026
Seotud ettevõtted
Tanklatehnika osaühing (adressaat)
Viit
12.2-10/26-9/13-6
Registreeritud
28. jaanuar 2026
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Tanklatehnika osaühing
Saabumis/saatmisviis
DVK/e-post
Funktsioon
12.2 RIIGIHANGETEALANE TEGEVUS
Sari
12.2-10 Riigihangete vaidlustusmenetluse toimikud
Toimik
12.2-10/26-9
Vastutaja
Ulvi Reimets (Rahandusministeerium, Riigihangete vaidlustuskomisjon)

Failid

  • 📎2026 01 27 vaidlustaja seisukohad ja menetluskulude nimekiri.asice255 KB
  • 📎Lisa 1 Nathan´s Services OÜ 2024 aasta majandusaasta aruanne.pdf17 KB
  • 📎Lisa 2 Nathans_Services OU 2023 aasta majadusaasta aruanne.pdf14 KB

Sisu (failidest)

Riigihangete vaidlustuskomisjon Tartu mnt 85 10115 TALLINN 27.01.2026 Edastatud elektroonselt e-posti aadressile [email protected] VAIDLUSTAJA TÄIENDAVAD SEISUKOHAD JA MENETLUSKULUDE NIMEKIRI Riigihange: Riigihange „Statsionaarsete tanklate hooldus ja remont“ Riigihanke viitenumber: 301985 Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus (hankija) ja Nathan's Services OÜ (kolmas isik) esitasid 21.01.2026 vastuse Tanklatehnika OÜ (vaidlustaja) vaidlustusele, milles vaidlesid vaidlustusele vastu. Hankija ja kolmanda isiku vastuväited vaidlustusele on ebaõiged ning need ei takista vaidlustuse rahuldamist. Vaidlustuse rahuldamata jätmiseks alused puuduvad, mistõttu palub vaidlustaja vaidlustatud otsused kehtetuks tunnistada. Kolmanda isiku pakkumus ei vasta hankes seatud kvalifitseerimistingimustele ning kolmanda isiku pakkumuse näol on tegemist ka põhjendamatult madala maksumusega pakkumusega. Vaidlustaja lükkab hankija ja kolmanda isiku vastuväited ümber ning põhjendab oma seisukohti täiendavalt alljärgnevalt (punktid 1-4). Ühtlasi esitab vaidlustaja oma menetluskulude nimekirja 27.01.2026 seisuga (punkt 5). 1 HANKIJA VASTUSEST NÄHTUB, ET KVALIFIKATSIOONI KONTROLL ON RAJATUD EBAÕIGETELE ÕIGUSLIKELE JA FAKTILISTELE EELDUSTELE 1.1 Hanke eseme tegelik sisu ja kvalifikatsiooninõuete ulatus: abitegevuste ja tervikteenuse selge eristamine 1.1.1 Mahutite puhastus või üksnes järelevaataja teenus ei ole olemuslikult samaväärsed statsionaarsete tanklate tervikliku hooldus‑ ja remonditeenusega. Hanke lühikirjelduse kohaselt hõlmab hanke ese tanklate ja nendega seotud seadmete hooldust ja remonti ning õigusaktidest tulenevate tegevuste korraldamist, sealhulgas seadme järelevaataja teenust. Kvalifikatsiooni tõendav referents peab seega näitama suutlikkust osutada tervikteenust, mitte üksikuid alamtegevusi. Kvalifikatsiooninõue eeldab hanke esemele vastavate seadmete hoolduse ja remondi teenuse lepinguid, mistõttu ei ole piisav leping, mis piirdub tegevustega, mis võivad küll esineda samas tegevuskeskkonnas, kuid ei hõlma statsionaarsete tanklate tehnoloogiliste seadmete hooldust ega remonti. 1.1.2 Hanke eseme keskmes on statsionaarsete tanklate tehnoloogiline hooldus‑ ja remonditeenus. Hanke ese on nii tehnilise kirjelduse kui ka hanke lühikirjelduse kohaselt suunatud statsionaarsete tanklate ja ohtlike vedelike paiksete mahutite terviklikule hooldusele ja remondile koos õigusaktidest tulenevate kohustuste täitmisega. Teenuse sisu seisneb eeskätt tanklatehnoloogia toimivuse tagamises, hõlmates mh tankureid, juht‑ ja automaatikasüsteeme, hüdraulikat, andureid ning sidesüsteeme. Vaidlustaja kogemuse põhjal moodustavad nimetatud tehnoloogilised hooldus‑ ja remonditööd ligikaudu 90% kogu töömahust, mistõttu kujutavad need endast hanke eseme sisulist tuuma. Sellest tulenevalt on kvalifikatsiooninõude keskseks elemendiks just seadmete hoolduse ja remondi kogemus, mis peab kajastuma ka kvalifikatsiooni tõendavates lepingutes. 1.1.3 Mahutitööd on hanke kontekstis kõrvalise ja episoodilise iseloomuga ega määra teenuse olemust. Mahutite puhastus ja muud mahutitega seotud toimingud on oma laadilt harvad ja perioodilised ning ei eelda ega väljenda statsionaarsete tanklate tehnoloogia tervikkompetentsi. Seadme ohutuse seadusest tulenevalt toimub mahutite sisepuhastus pika ajavahemiku tagant (topeltseinaliste mahutite puhul iga 12 aasta järel ning üheseinaliste mahutite puhul iga 4 aasta järel)1, mistõttu ei kujuta need endast pidevat ega mahukat teenust. Sellest tulenevalt ei ole mahutitööde osakaal hanke eseme täitmisel sisuliselt määrav. 1.1.4 Hanke enda andmed kinnitavad, et mahutitööde tegelik maht on lepinguperioodil minimaalne. Hankes esitatud dokumendi „Tanklate/hooldatavate seadmete ülevaade ja pakkumuse vorm“ kohaselt hõlmab hange kokku 45 mahutit, millest hankelepingu nelja- aastase kehtivusaja jooksul vajab auditiga seotud sisepuhastust üksnes 8 mahutit ning sedagi vaid ühel korral kogu lepinguperioodi jooksul. Muude mahutite osas ei ole lepinguperioodil sisepuhastuse vajadust ette nähtud, mis on vaidlustajale teada, kuna oli eelneva raamlepingu täitja. Järelikult ei kajasta üksnes mahutitöödele tuginevad referentsid hanke eseme põhifookust ega ole sobivaks asenduseks kogemusele, mis on seotud statsionaarsete tanklate ja nendega seotud seadmete pideva, tervikliku hoolduse ja remondiga. 1.1.5 Abitegevus ei saa kanda kvalifikatsiooninõude põhisisu ega asendada kogemust hanke eseme tuumiktegevustes. Asjaolu, et hankija ei ole tegevuste osakaale eraldi määratlenud, ei tähenda, et üksik abitegevus võiks täita kogu kvalifikatsiooninõude eesmärki. Kvalifikatsioon peab näitama suutlikkust täita hanke eseme põhituuma – statsionaarsete tanklate ja mahutite terviklikku hooldust ja remonti koos järelevaatuse komponentidega. Seetõttu võivad mahutite puhastuse referentsid olla üksnes täiendavad ega saa üksinda luua eeldust, et pakkujal on nõutav kompleksne hooldus‑ ja remondikogemus, hankija seda eristust ei tee ega põhjenda. Eluliselt võrreldes ei saa pidada piisavaks kogemust hoone koristamises selleks, et tõendada kvalifikatsiooni hoone tehnosüsteemide hoolduseks ja remondiks, isegi kui koristus on osaks tehnosüsteemide hooldusel ja remondil. Samuti ei kinnita näiteks nööbi õmblemise kogemus seda, et on kogemus ka terve ülikonna õmblemiseks. Analoogselt võivad mahutite puhastuse referentsid olla üksnes täiendavad ega saa üksinda luua eeldust, et pakkujal on nõutav kompleksne hooldus‑ ja remondikogemus, mida hankija käesoleval juhul ei erista ega põhjenda. 1.1.6 Hanke eseme tehnoloogilised eripärad eeldavad tootjapoolset koolitust ja ligipääse, mida hankija on alahinnanud. Hanke ese hõlmab kaitseotstarbeliste tanklate spetsiifikat, mis erineb oluliselt tavapärastest tsiviiltanklatest ning eeldab tootjapõhist eriteadmist ja süsteemset ligipääsu. Tegemist on kriitilise infrastruktuuriga, mille mittetoimimine võib oluliselt häirida riigikaitselist võimekust. Praktiline teenuse osutamine nõuab pädevust erioperatsiooniliste režiimide seadistamiseks, sh nn „pauk‑valmiduse“ tagamiseks olukorras, kus tankla peab toimima ilma tavapärase kasutajatõenduseta. Sellised seadistused on võimalikud üksnes tootja (Prantsusmaa GIR) spetsiaalkoolituse ja vastavate tarkvaraliste ligipääsude olemasolul. Samuti eeldab teenus erikütustega (nt Jet‑A1, JP‑8 jmt) töötava hüdraulika ja tanklatehnoloogia hooldust, mida tavatanklates ei kasutata ning mille nõuetekohane teenindamine eeldab tootja (Jaapan Tatsuno) spetsiifilist koolitust ja kogemust. Ilma nimetatud tootjakoolituste, süsteemsete ligipääsude ja süvatehnoloogilise kompetentsita ei ole võimalik tagada lepingus nõutud töökindlust ega teenuse toimimist erioperatsioonilistes režiimides. Need asjaolud kinnitavad, et hanke esemeks olev võimekus ei piirdu mahutite või üksikute abitegevustega, vaid eeldab statsionaarsete tanklate tehnoloogia terviklikku valdamist kõrge riskiga ja eritingimustes kasutatavas keskkonnas. Tootjapoolset koolitust ja ligipääse eeldavate seadmete hooldus‑ ja remonditeenust saab pidada „hanke esemele vastavate seadmete“ hoolduseks kvalifikatsiooninõude tähenduses. Ilma selliste seadmete teenindamise 1 https://www.riigiteataja.ee/akt/124112017007 2|8 kogemuseta ei saa esitatud lepinguid pidada kvalifikatsiooninõudele vastavaks, sõltumata lepingu nimetuse või üksikute tööliikide kattuvusest. 1.1.7 Kvalifikatsiooninõude sõnastus eeldab terviklikku ja võrreldavat teenust. Kvalifikatsiooninõue eeldab, et pakkuja on viimase 36 kuu jooksul täitnud võrreldava sisuga lepinguid, mis hõlmavad statsionaarsete tanklate ja nendega seotud seadmete hooldust ja remonti hanke lühikirjelduses toodud ulatuses. Hankija ei ole põhjendanud, kuidas üksnes mahutitega seotud tegevusi hõlmavad lepingud vastaksid sellele nõudele või oleksid käsitatavad võrreldava sisuga teenusena. 1.1.8 Lisaks ei saanud kvalifikatsiooninõude sõnastust ja hanke eseme kirjeldust arvestades mõistlik pakkuja eeldada, et kvalifitseerimiseks piisab üksnes mahutite puhastamisest. Nii kvalifikatsiooninõude sõnastus („hanke esemele vastavate seadmete hoolduse/remondi teenuse lepingud“) kui ka hanke eseme tehniline kirjeldus ja lühikirjeldus rõhutavad statsionaarsete tanklate ja nendega seotud seadmete terviklikku hooldust ja remonti. Hankedokumentidest ei tulene ühtegi viidet, et kvalifikatsiooninõue oleks taandatav üksikutele või kõrvalistele tegevustele, nagu mahutite puhastus, mis on hanke eseme kontekstis abitegevus. Mõistlik pakkuja pidi seega aru saama, et kvalifikatsiooni tõendamiseks tuleb esitada lepingud, mis kajastavad tanklatehnoloogia ja sellega seotud seadmete sisulist hooldus‑ ja remondikogemust, mitte üksnes perioodilisi või episoodilisi mahutitöid. Hankija vastupidine tõlgendus laiendab kvalifikatsiooninõuet tagantjärele viisil, mis ei tulene hankedokumentidest ega ole pakkujatele etteaimatav. 1.1.9 Hankija tõlgendus riivab pakkujate võrdse kohtlemise ja läbipaistvuse põhimõtteid ning võis mõjutada pakkujate otsust hankemenetluses osalemise kohta. Hankija tagantjärele kujundatud ja oluliselt laiendav tõlgendus, mille kohaselt loetakse kvalifikatsiooninõue täidetuks ka üksnes mahutitöödele tuginevate referentsidega, seab pakkujad ebavõrdsesse olukorda. Osa pakkujaid lähtus hankedokumentidest tulenevast rangest ja etteaimatavast arusaamast kvalifikatsiooninõuetest ning võis sellest tulenevalt jätta pakkumuse esitamata, pidades end õigustatult nõuetele mittevastavaks, teadmata, et hankija loeb kvalifikatsiooni hiljem täidetuks ka kõrvaliste tegevuste põhjal. Selline praktika kahjustab hankemenetluse läbipaistvust, moonutab konkurentsi ning on vastuolus riigihanke aluspõhimõtetega, eeskätt pakkujate võrdse kohtlemise ja läbipaistvuse nõudega. 1.2 Kvalifikatsiooninõuete ebaõige kohaldamine kolmanda isiku referentsidele 1.2.1 Hankija järeldus kolmanda isiku kvalifikatsiooni kohta põhineb ebaõigel samastamisel ega arvesta hanke eseme tegelikku sisu. Vaidlustaja andmetel ei ole kolmanda isiku ühegi referentslepingu sisuks olnud tanklaseadmete (sh tankurid, juhtautomaatika, andurid, klapid, mõõtesüsteemid ja ohutusautomaatika) hooldus või remont. Esitatud referentsid on piirdunud mahutitega seotud tegevustega, eeskätt mahutite puhastamisega. Selline tegevus ei kajasta suutlikkust osutada hanke eseme tuumaks olevat teenust – statsionaarsete tanklate ja nendega seotud seadmete terviklikku hooldust ja remonti ning ei võimalda seetõttu lugeda kolmandat isikut kvalifitseerimistingimustele vastavaks. 1.2.2 Kvalifitseerimistingimus ei ole täidetud, kui referents katab üksnes hanke eseme kõrvalise osa. Asjaolu, et referentsleping hõlmab mõnd hankeesemes esinevat üksiktegevust (nt mahutite puhastamine või järelevaataja teenus), ei muuda lepingut tervikuna hankeesemele vastavaks. Vastupidine tõlgendus tühjendaks kvalifitseerimistingimuse sisulisest tähendusest ega võimaldaks hinnata pakkuja tegelikku suutlikkust täita hankelepingut tervikuna. Hankija käsitlus, mille kohaselt samastatakse hooldus‑ ja remonditööd mahutite avamise, sulgemise ja puhastamisega, lihtsustab põhjendamatult hanke eset ning eirab teenuse komplekssust, sh seadmete töökindluse tagamist, avariide kõrvaldamist, remonditööde teostamist, varuosade vahetust ja pidevat vastavust õigusaktidest tulenevatele nõuetele. Seetõttu on hankija vastupidine järeldus vastuolus nii kvalifitseerimistingimuse eesmärgi kui ka riigihanke aluspõhimõtetega. 3|8 1.2.3 Hankija seisukoht, mille kohaselt saab kvalifikatsiooni tõendada mahutite puhastust hõlmavate lepingutega, on õiguslikult eksitav. Kuigi tehnilise kirjelduse punktid 2.5 ja 2.5.14 viitavad mahutite hooldusele ja puhastusele, peab kvalifikatsiooni tõend kajastama hanke eseme seisukohalt olulisi ja iseloomulikke tegevusi. Pelk mahutite puhastus on üldjuhul abi‑ või kaastegevus ega ole võrreldav hooldus‑ ja remonditeenuse tervikvastutusega, mis hõlmab mh surve‑ ja ohutusseadmete tehnilist korrashoidu ning süsteemset toimimist. 1.3 Kolmanda isiku hankepassis esitatud varasemate tööde maksumused on vastuolus ettevõtte tegeliku majandusvõimekusega 1.3.1 Hankepassis esitatud varasemate tööde maksumused on vastuolus ettevõtte tegeliku majandustegevuse mahuga. Kolmas isik on hankepassis IV osa kvalifitseerimistingimused osa C teenuse lepingud väitnud, et on viimase 36 kuu jooksul osutanud teenuseid summas 104 403 eurot (punkt 2) ning lisaks täiendavaid teenuseid summas 85 415 eurot (punkt 5), kokku ligikaudu 189 818 eurot. Tegemist on mahukate teenustega, mis eeldaksid ettevõttelt märkimisväärset müügitulu ja vastavat ärilist suutlikkust. Avalik teave, so majandusaasta aruande andmed, sellist suutlikkust aga ei kinnita. 1.3.2 Ettevõtte majandusaasta aruannetes kajastuv müügitulu on oluliselt väiksem kui hankepassis väidetud teenuste maht. Ettevõtte 2023. ja 2024. aasta majandusaasta aruannetes (lisa 1 ja lisa 2) kajastuv müügitulu on märkimisväärselt väiksem kui summad, mida kolmas isik väidab hankepassis varasemate töödena. Aruannete kohaselt oli ettevõtte müügitulu 2023. aastal 24 383 eurot ja 2024. aastal 28 437 eurot, mis kokku moodustab vaid 52 820 eurot. Sellest tulenevalt ületab hankepassis nimetatud „varasemate tööde“ maksumus aruannetes kajastuvat aastakäivet mitmekordselt ning ei saa olla usutav tõend tegelikult osutatud teenuste kohta. Selline vastuolu tähendab, et ettevõtte aastane käive on väiksem kui ainuüksi hankepassis välja toodud konkreetsete tööde maht. Seetõttu ei ole võimalik, et ettevõte oleks majanduslikult suutnud osutada kirjeldatud mahus teenuseid — väidetud summad ei kajastu finantsaruannetes, kuigi sellise suurusjärgu tehingud pidanuks müügituluna nähtuma. See viitab asjaolule, et hankepassis ei ole esitatud adekvaatseid andmeid, vaid varasemate tööde maht on põhjendamatult üle paisutatud. Kui „varasemate tööde“ maksumused ületavad kordades ettevõtte tegeliku aastakäibe, ei saa neid pidada tõendiks reaalselt toimunud teenuste osutamise kohta. Antud asjaolusid (sh avalikke andmeid) arvesse võttes oleks hankija pidanud juba ainuüksi selle alusel tuvastama, et hankepassis esitatud andmed ei ole usaldusväärsed ega vasta tegelikule majanduslikule suutlikkusele. 1.4 Hankija ei saanud kolmanda isiku kvalifikatsiooni puudulike hankepassi andmete alusel õiguspäraselt kontrollida 1.4.1 Kolmanda isiku hankepassis esitatud teave ei vastanud kvalifikatsiooninõudele ega võimaldanud selle sisulist hindamist. Kvalifikatsiooninõude kohaselt pidi pakkuja esitama hankepassis nimekirja hanke esemele vastavate hooldus‑ ja remonditeenuse lepingutest koos teabega nende maksumuse, täitmise kuupäevade ja lepingupoolte kohta. Kolmanda isiku poolt hankepassis esitatud referentslepingute info ei vastanud sellele nõudele, kuna esitatud andmed olid segased ja puudulikud ega võimaldanud tuvastada, millises mahus (eurodes) ning kellele vastavaid lepinguid tegelikult täideti. 1.4.2 Hankija enda pöördumine kinnitab hankepassis esitatud andmete ebapiisavust. Hankija on 29.12.2025 teabevahetuse kaudu (Sõnumi ID: 1 041 943) pöördunud kolmanda isiku poole, märkides sõnaselgelt: „Kahjuks on hankepassis esitatud info segane ja puudulik, mistõttu pole võimalik aru saada, mis mahus (eurodes) on kellelegi lepinguid täidetud.“ Hankija palus seejärel esitada täidetud lepingute kohta andmed eraldi juurde lisatud vormil. Selline pöördumine kinnitab, et hankepassis esitatud teave ei võimaldanud kvalifikatsiooninõude täitmist hinnata ega vastanud hankedokumentides seatud nõuetele. 1.4.3 Hankepassis nõutud varasema kogemuse andmed tuleb esitada täies mahus. Kui hankija on nõudnud varasema kogemuse kohta konkreetsete andmete esitamist hankepassis, lasub 4|8 pakkujal kohustus need andmed ka tegelikult esitada. Vaidlustuskomisjoni praktika kohaselt ei ole lubatav kvalifikatsiooni tõendamine puudulike või üldsõnaliste andmetega ning nõutud andmete esitamata jätmine tähendab kvalifikatsiooninõude täitmata jätmist (VAKO 05.12.2024, otsus nr 214‑24/284814, p‑d 7.1 ja 7.2; VAKO 06.01.2025, otsus nr 246‑24/281156, p 9). 1.4.4 Puudulike andmete esitamine kvalifikatsiooni kohta toob kaasa kvalifitseerimata jätmise. RHS § 98 lg 4 kohaselt tuleb hankemenetlusest kõrvaldada ettevõtja, kes on esitanud kvalifitseerimise tingimustele vastavuse kohta nõutud andmed puudulikult. Kui pakkuja ei esita kvalifikatsiooni tõendamiseks nõutud teavet täies mahus ja nõuetekohaselt, ei ole hankijal õigust lugeda kvalifikatsiooninõuet täidetuks ning pakkuja tuleb jätta kvalifitseerimata (vt ka TlnRnKo 3‑19‑631, p 14). 2 KOLMANDA ISIKU PAKKUMUSE MAKSUMUS ON PÕHJENDAMATULT MADAL 2.1 Põhjendamatult madala maksumuse kontroll oli üksnes formaalne. Vaidlustaja ei vaidle vastu sellele, et hankija on kolmanda isiku pakkumuse suhtes algatanud põhjendamatult madala maksumuse kontrolli RHS § 115 lg 1 tähenduses ning menetluslikult on vastav kontroll läbi viidud. Kontrolli formaalne läbiviimine ei tähenda siiski, et hankija oleks täitnud oma kohustuse hinnata pakkumuse majanduslikku usaldusväärsust sisuliselt ja põhjendatult. Eelkõige tekitab kahtlusi asjaolu, et hankija on piirdunud järeldusega, mille kohaselt kolmas isik võib vajaduse korral kasutada alltöövõtjaid või kaasata täiendavaid töötajaid, hindamata seejuures, kas pakutud maksumus katab alltöövõtu tegelikud kulud turutingimustes. Põhjendamatult madala maksumuse kontroll ei saa piirduda abstraktse viitega alltöövõtu võimalikkusele, vaid peab hõlmama hinnangut selle majanduslikule teostatavusele konkreetse hinnataseme juures. 2.2 Põhjendamatult madala maksumuse kontroll ei saa tugineda oletusele, et ressursse „vajadusel lisatakse“. Hankija korduv seisukoht (p‑d 6.2, 6.3.2, 6.3.3), et kolmas isik „saab vajaduspõhiselt kasutada alltöövõtjaid või värvata töötajaid juurde“, ei ole RHS § 115 lg 7 tähenduses põhjendus, vaid hüpoteetiline oletus. Põhjendamatult madala maksumuse kontroll ei saa tugineda abstraktsele võimalusele tulevikus ressursse lisada, vaid peab lähtuma pakutud hinnast, lepingulistest kohustustest, reaalselt vajalike ressursside maksumusest. Hankija ei ole kontrollinud, kas pakutud tunnitasu võimaldab alltöövõtu kasutamist turuhinnaga; kas arvestatud on lisatööjõu kõigi kaasnevate kuludega. Kas see „vajaduspõhine“ lahendus on kooskõlas tehnilise kirjelduse reageerimis- ja kättesaadavusnõuetega. 2.3 Kolmanda isiku osas alltöövõtu majanduslik teostatavus jäi kontrollimata. Hankija ei ole kontrollinud ega põhjendanud: 2.3.1.1 kas pakutud tunnitasu võimaldab alltöövõtu kasutamist tavapäraste turuhindadega; 2.3.1.2 kas hinnas on kajastatud alltöövõtuga kaasnevad täiendavad kulud (mh tööjõumaksud, koordineerimine, reageerimisnõuete täitmine); 2.3.1.3 kas vastava pädevusega alltöövõtjad on sellisel hinnatasemel reaalselt kättesaadavad, mitte üksnes teoreetiliselt. Selline lähenemine nihutab madala maksumuse kontrolli tegelikelt majanduslikelt eeldustelt pelgale võimalikkuse tasandile, mis ei vasta RHS § 115 lg 7 eesmärgile välistada pakkumused, mille täitmine ei ole objektiivselt usutav. 2.4 „Ühe töötunni hind“ ei vabasta kulude tervik­hindamisest. Hankija väide (p 6.3.1), et pakkumuse maksumus ei peagi sisaldama mitme töötaja tööjõukulu, kuna arvestus toimub töötunni põhiselt, ei neutraliseeri vaidlustaja väiteid, vaid kinnitab neid. Ka tunnipõhise hinna korral peab hankija veenduma, et vajalikud tööd on antud tunnitasu juures teostatavad, tööde tegelik maht (mitme inimese paralleeltöö, väljasõidud, reageerimine) ei muuda pakkumust 5|8 majanduslikult teostamatuks. Hankija ei ole näidanud, et pakutud hinnaga oleks objektiivselt võimalik täita tehnilises kirjelduses sätestatud kohustusi kõigis ette nähtud olukordades. 2.5 Teenuse tegelik töömaht ei piirdu registreeritud töötaotlustega ning selle eiramine moonutab madala maksumuse kontrolli. Rikketeadete ja töötaotluste ametlik statistika ei kajasta kogu töömahtu, kuna suur osa riketest lahendatakse otse Kaitseväe üksuste tanklatöötajatega telefoni või võrgu teel (sh kaugdiagnostika ja ‑parandus), mis ei jõua RKIK süsteemidesse. See on olnud võimalik üksnes tänu spetsiaalselt koolitatud meeskonnale, kellel on tootjate koolitused ja ligipääs konkreetsete tanklatehnoloogiate tarkvaradele ja seadistustele. Õiguslikult ja sisuliselt tuleb madala maksumuse kontrollis arvestada ka selle töö osa tegeliku kuluga, kuna tegemist on hanke eseme lahutamatu osaga. 2.6 „Põhjendamatult madala maksumuse kontroll“ ei olnud sisuline ega kontrollitav. Hankija väide, et kolmanda isiku selgitusi on RHS § 115 lg 7 kohaselt sisuliselt hinnatud, ei ole kontrollitav ega veenev. Hankija seisukohtades ei nähtu, milliste objektiivsete kriteeriumide alusel ja millisel viisil on hankija veendunud, et pakkumuse maksumus katab lepingu täitmiseks vajalikud kulud. Asjaolu, et kolmanda isiku selgitused on tunnistatud ärisaladuseks, ei vabasta hankijat kohustusest põhjendada, miks neid peeti piisavaks ja usaldusväärseks. 3 VASTUVÄIDE ARVUTUSVEA PARANDAMISE LUBATAVUSELE 3.1 Arvutusvea parandamine on lubamatu, kui see muudab pakkumuse majanduslikku sisu. RHS § 117 lg 3 järgi on võimalik parandada vaid sellist arvutusviga, mille parandamine ei mõjuta pakkumuse maksumust ega pakkuja konkurentsipositsiooni. Hankija soov tõsta pakkuja esitatud hinda 48,00 eurolt 52,25 eurole muudab pakkumuse maksumust ning seetõttu mõjutab otseselt selle hindamist. Selline muudatus ei ole RHS tähenduses arvutusvea parandus, vaid pakkumuse majandusliku sisu keelatud ümberarvutamine. 3.2 Arvutusviga RHS § 117 lg 3 mõttes tähendab üksnes pakkumuses esinevat matemaatilist ebaõigsust, mille parandamine ei muuda pakkumuse maksumuse sisu. Kohtupraktika järgi (Tallinna Halduskohus 17.09.2019, asi nr 3‑18‑1598, p‑d 31 ja 34) saab arvutusveaks lugeda vaid olukorda, kus pakkumuses esitatud matemaatilist tehet saab parandada nii, et pakkumuse majanduslik sisu jääb samaks. Käesoleval juhul ei ole pakkumuses matemaatilist viga – pakkuja sisestas teadlikult ja korrektselt hinna 48,00 eurot. 3.3 Hinna muutmine pärast pakkumuste avamist rikub võrdse kohtlemise ja läbipaistvuse põhimõtteid. Pakkujate võrdne kohtlemine tähendab, et pakkumuste sisu ei tohi pärast tähtaega muuta. Kui hankija muudab oma vormil oleva vea tõttu ühe pakkuja hinda, loob see ebavõrdse olukorra võrreldes pakkujatega, kelle vorm toimis korrektselt. Selline tagantjärele hinnaparandus ei ole lubatav ning kahjustab hankemenetluse läbipaistvust. 3.4 Hankija soovitav hind 52,25 EUR ei ole tuletatav pakkuja pakkumusest. Arvutusvea parandamine on lubatud üksnes siis, kui paranduse tulemus on pakkumusest endas üheselt tuletatav. Käesolevas olukorras ei sisalda pakkumus ühtegi teist näitajat, mis viitaks summale 52,25 EUR. Seega soovib hankija asendada pakkuja reaalse hinna oma hinnamudeli loogikaga, mis ei ole õiguslikult lubatav 4 KOKKUVÕTE 4.1 Hankija otsused on õigusvastased, kuna nii kvalifikatsioonikontroll kui ka põhjendamatult madala maksumuse kontroll on põhinenud ebaõigetel faktilistel ja õiguslikel eeldustel. Hanke ese eeldab statsionaarsete tanklate terviklikku hooldus‑ ja remonditeenust, sealhulgas keeruka tanklatehnoloogia, automaatika‑ ja ohutussüsteemide käsitlust ning vastavaid tootjakoolitusi. Mahutite puhastusteenus ei ole olemuselt võrreldav ega suuda sellist pädevust tõendada. Kolmanda isiku esitatud referentsid kajastavad üksnes episoodilisi mahutitöid ega kinnita nõutavat tehnoloogilist kompetentsi. Samuti oli põhjendamatult madala maksumuse kontroll 6|8 sisuliselt puudulik, tuginedes üksnes oletustele võimalike alltöövõtjate kasutamise kohta, ilma et oleks hinnatud ressursside tegelikku maksumust, hinnataseme realistlikkust või teenuse teostatavust pakutud maksumusega. Sellisest olukorrast lähtudes ei saanud hankija õiguspäraselt lugeda kolmandat isikut kvalifikatsiooninõuetele vastavaks ega tema pakkumust majanduslikult usaldusväärseks. Seetõttu tuleb vaidlustatud otsused kehtetuks tunnistada. 5 VAIDLUSTAJA MENETLUSKULUDE TAOTLUS JA NIMEKIRI 5.1 Vaidlustaja menetluskulud koosnevad riigilõivust ja lepingulise esindaja kuludest. 5.2 Riigilõivu suurus on 2560 eurot. 5.3 Lepingulise esindaja kulud on summas 6247,50 eurot (ilma km-ta). Tööd on teinud vandeadvokaat Kaidi Reiljan-Sihvart (tunnihinnaga 290 eurot ilma km-ta) ja büroo jurist Laura Frolov (tunnihinnaga 252 eurot ilma km-ta). Vaidlustaja lepingulise esindaja kulud kajastuvad alljärgnevas tabelis (kokku hind ilma käibemaksuta): Tunni- Summa Aeg Kuupäev Toimingu sisu hind (ilma km- (h) (EUR) ta) 06.01.2026 Hankedokumentidega tutvumine, kliendi 1,00 252,00 252,00 saadetud sisendi analüüs 07.01.2026 Materjaliga tutvumine, vaidlustuse koostamine 1,00 252,00 252,00 09.01.2026 Tanklatehnika OÜ vs Riigi 4,00 252,00 1008,00 Kaitseinvesteeringute Keskus. Kliendiga kõne, vaidlustuse koostamine 12.01.2026 Vaidlustuse koostamine 3,00 252,00 756,00 12.01.2026 Analüüs (vaidlustus) 0,50 290,00 145,00 13.01.2026 Analüüs (vaidlustus) 1,50 290,00 435,00 14.01.2026 Analüüs, vaidlustuse koostamine 1,25 290,00 362,50 14.01.2026 Vaidlustuse koostamine 1,50 252,00 378,00 15.01.2026 Vaidlustuse täiendamine 1,00 252,00 252,00 15.01.2026 Analüüs (vaidlustus) 0,75 290,00 217,50 21.01.2026 Hankija seisukohtadega tutvumine 0,25 252,00 63,00 22.01.2026 VAKO kiri, hankija ja 3. isiku vastused ja lisad, 0,50 290,00 145,00 suhtlus kliendiga 23.01.2026 Ülevaate koostamine kliendile ja täiendavate 3,00 252,00 756,00 seisukohtade koostamine 23.01.2026 Hankija ja 3. isiku vastuste analüüs, suhtlus 0,25 290,00 72,50 kliendiga 26.01.2026 Täiendavate seisukohtade koostamine 2,00 252,00 504,00 27.01.2026 Analüüs, täiendavate seisukohtade ja 0,50 290,00 145,00 menetluskulude nimekirja koostamine 27.01.2026 Täiendavate seisukohtade koostamine 2,00 252,00 504,00 Kokku: 24 6247,50 5.4 Advokaadibüroo teise advokaadi/juristi tehtud töö on omistatav lepingulisele esindajale. Kohtupraktikas väljakujunenud põhimõtete kohaselt on lepingulisel esindajal lubatud kasutada õigusteenuse osutamisel sama büroo juristide abi ning advokaadibüroo teise advokaadi või juristi poolt tehtud töö on omistatav esindajale, kes lõppastmes esindatava nimel vastavad dokumendid kohtule esitas (vt nt 9.12.2021 RKKKo 1-20-2473, p 8; 10.05.2021 TlnRngKm 2- 18-6875 p 14.1; 19.06.2017 TlnRngKm 2-14-58361 p 21; 09.11.2021 TlnRngKo 2-20-3645 p 21; 16.11.2017 TlnRnKo 3-16-137 p 14; 31.08.2017 TlnRnKm 3171495 p 10, 7.04.2015. a TlnRKm 3-13-1612/54, p 13). 7|8 5.5 Vaidlustusmenetluses kohaldub Riigikohtu tsiviilkolleegiumi seisukoht, et põhjendatud ja vajalik menetluskulu seisneb ka menetluskulude nimekirja koostamises (otsus tsiviilasjas RKTKm 2-18-7550 p 15). Vaidlustaja kantud lepingulise esindaja tasu on kehtivat praktikat, valitsevat hinnataset ning asja sisu ja mahtu arvestades mõistlik. 5.6 Vaidlustaja kinnitab, et kõik kulud seonduvad käesoleva vaidlustusasjaga ning on vajalikud ja põhjendatud. Vaidlustaja on käibemaksukohustuslane, mistõttu on summad toodud ilma käibemaksuta. 5.7 Taotlus. Tulenevalt eeltoodust palub vaidlustaja mõista hankijalt välja menetluskulud kogusummas 8807,50 eurot, millest 2560 eurot on riigilõiv ja 6247,50 eurot moodustavad lepingulise esindaja kulud (käibemaksuta). LISAD 1) Nathan’s Services OÜ 2024. a majandusaasta aruanne 2) Nathan’s Services OÜ 2023. a majandusaasta aruanne /allkirjastatud digitaalselt/ Kaidi Reiljan-Sihvart vandeadvokaat Tanklatehnika OÜ lepinguline esindaja 8|8 MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: 01.01.2024 aruandeaasta lõpp: 31.12.2024 ärinimi: Nathan's Services OÜ registrikood: 16371543 Jõgeva maakond, Jõgeva vald, Jõgeva linn, postiaadress: J. Aamisepa tn 6 postisihtnumber: 48305 e-posti aadress: [email protected] Nathan's Services OÜ 2024. a. majandusaasta aruanne Sisukord Tegevusaruanne 3 Raamatupidamise aastaaruanne 4 Bilanss 4 Kasumiaruanne 5 Raamatupidamise aastaaruande lisad 6 Lisa 1 Arvestuspõhimõtted 6 Lisa 2 Tööjõukulud 6 Aruande allkirjad 7 2 Nathan's Services OÜ 2024. a. majandusaasta aruanne Tegevusaruanne Nathan´s Services OÜ alustas oma tegevust 2021. aasta detsembris. Ettevõtte peamiseks tegevusalaks on kütusetanklate mahutite puhastus. Aruandeaastal oli Nathan´s Services OÜ müügitulu 28 437 eurot, müügitulust 100% oli müük Eestisse. Nathan´s Services OÜ aruandeaasta puhaskasumiks kujunes 263 eurot, bilansimahuga 18 771 eurot. Nathan´s Services OÜ tegevuse põhieesmärgiks järgmisel majandusaastal on majandustegevuse jätkamine. Nathan´s Services OÜ ei olnud majandusaastal töölepinguga töötajaid palgatud. Nathan´s Services OÜ juhatuse liikmele aruandeaastal juhtimistasusid ei arvestanud. 3 Nathan's Services OÜ 2024. a. majandusaasta aruanne Raamatupidamise aastaaruanne Bilanss (eurodes) 31.12.2024 31.12.2023 Varad Käibevarad Raha 10 431 10 149 Nõuded ja ettemaksed 348 287 Nõuded ostjate vastu 0 230 Maksude ettemaksed ja tagasinõuded 348 57 Kokku käibevarad 10 779 10 436 Põhivarad Materiaalsed põhivarad 7 992 10 608 Kokku põhivarad 7 992 10 608 Kokku varad 18 771 21 044 Kohustised ja omakapital Kohustised Lühiajalised kohustised Võlad ja ettemaksed 2 173 4 709 Võlad tarnijatele 1 879 3 150 Maksuvõlad 294 1 559 Kokku lühiajalised kohustised 2 173 4 709 Kokku kohustised 2 173 4 709 Omakapital Osakapital nimiväärtuses 2 500 2 500 Sissemaksmata osakapital -2 500 -2 500 Kohustuslik reservkapital 250 250 Eelmiste perioodide jaotamata kasum (kahjum) 16 085 38 293 Aruandeaasta kasum (kahjum) 263 -22 208 Kokku omakapital 16 598 16 335 Kokku kohustised ja omakapital 18 771 21 044 4 Nathan's Services OÜ 2024. a. majandusaasta aruanne Kasumiaruanne (eurodes) 2024 2023 Müügitulu 28 437 24 383 Kaubad, toore, materjal ja teenused -17 846 -25 175 Mitmesugused tegevuskulud -6 909 -19 067 Tööjõukulud -714 -52 Põhivarade kulum ja väärtuse langus -2 616 -2 297 Muud ärikulud -40 0 Ärikasum (kahjum) 312 -22 208 Intressikulud -49 0 Kasum (kahjum) enne tulumaksustamist 263 -22 208 Aruandeaasta kasum (kahjum) 263 -22 208 5 Nathan's Services OÜ 2024. a. majandusaasta aruanne Raamatupidamise aastaaruande lisad Lisa 1 Arvestuspõhimõtted Käesolev aruanne on Eesti finantsaruandluse standardist lähtuv mikroettevõtja lühendatud raamatupidamise aastaaruanne, mille eesmärk on anda aruande kasutajale raamatupidamise seaduses nõutud informatsiooni aruandekohustuslase finantsseisundi ja -tulemuse kohta. Ettevõte on jätkuvalt tegutsev: Jah Lisa 2 Tööjõukulud (eurodes) 2024 2023 Kokku tööjõukulud 714 52 6 Aruande digitaalallkirjad Aruande lõpetamise kuupäev on: 17.01.2025 Nathan's Services OÜ (registrikood: 16371543) 01.01.2024 - 31.12.2024 majandusaasta aruande andmete õigsust on elektrooniliselt kinnitanud: Allkirjastaja nimi Allkirjastaja roll Allkirja andmise aeg PAULI NATHAN JÜRGENS Juhatuse liige 30.01.2025 Aruande osanike koosoleku kinnitamise staatus Osanike koosoleku poolt kinnitatud Kasumi jaotamise ettepanek (eurodes) 31.12.2024 Eelmiste perioodide jaotamata kasum (kahjum) 16 085 Aruandeaasta kasum (kahjum) 263 Kokku 16 348 Jaotamine Eelmiste perioodide jaotamata kasum (kahjum) peale 16 348 jaotamist (katmist) Kokku 16 348 Müügitulu jaotus tegevusalade lõikes EMTAK EMTAK Müügitulu Müügitulu Tegevusala Põhitegevusala kood versioon (EUR) % Hoonete muu puhastus ja tööstuslik puhastustegevus 81221 EMTAK 2025 28437 100.00% Jah MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: 01.01.2023 aruandeaasta lõpp: 31.12.2023 ärinimi: Nathan's Services OÜ registrikood: 16371543 Jõgeva maakond, Jõgeva vald, Jõgeva linn, postiaadress: J. Aamisepa tn 6 postisihtnumber: 48305 e-posti aadress: [email protected] Nathan's Services OÜ 2023. a. majandusaasta aruanne Sisukord Raamatupidamise aastaaruanne 3 Bilanss 3 Kasumiaruanne 4 Raamatupidamise aastaaruande lisad 5 Lisa 1 Arvestuspõhimõtted 5 Lisa 2 Tööjõukulud 5 Aruande allkirjad 6 2 Nathan's Services OÜ 2023. a. majandusaasta aruanne Raamatupidamise aastaaruanne Bilanss (eurodes) 31.12.2023 31.12.2022 Varad Käibevarad 10 436 35 221 Põhivarad 10 608 3 325 Kokku varad 21 044 38 546 Kohustised ja omakapital Kohustised Lühiajalised kohustised 4 709 3 Kokku kohustised 4 709 3 Omakapital Kokku omakapital 16 335 38 543 Sh osakapital nimiväärtuses 2 500 2 500 Sh sissemaksmata osakapital -2 500 -2 500 Kokku kohustised ja omakapital 21 044 38 546 3 Nathan's Services OÜ 2023. a. majandusaasta aruanne Kasumiaruanne (eurodes) 2023 2022 Müügitulu 24 383 104 657 Kaubad, toore, materjal ja teenused -25 175 -23 147 Mitmesugused tegevuskulud -19 067 -42 792 Tööjõukulud -52 0 Põhivarade kulum ja väärtuse langus -2 297 -175 Ärikasum (kahjum) -22 208 38 543 Kasum (kahjum) enne tulumaksustamist -22 208 38 543 Aruandeaasta kasum (kahjum) -22 208 38 543 4 Nathan's Services OÜ 2023. a. majandusaasta aruanne Raamatupidamise aastaaruande lisad Lisa 1 Arvestuspõhimõtted Käesolev aruanne on Eesti finantsaruandluse standardist lähtuv mikroettevõtja lühendatud raamatupidamise aastaaruanne, mille eesmärk on anda aruande kasutajale raamatupidamise seaduses nõutud informatsiooni aruandekohustuslase finantsseisundi ja -tulemuse kohta. Ettevõte on jätkuvalt tegutsev: Jah Lisa 2 Tööjõukulud (eurodes) 2023 2022 Kokku tööjõukulud 52 0 5 Aruande digitaalallkirjad Aruande lõpetamise kuupäev on: 07.06.2024 Nathan's Services OÜ (registrikood: 16371543) 01.01.2023 - 31.12.2023 majandusaasta aruande andmete õigsust on elektrooniliselt kinnitanud: Allkirjastaja nimi Allkirjastaja roll Allkirja andmise aeg PAULI NATHAN JÜRGENS Juhatuse liige 07.06.2024 Aruande osanike koosoleku kinnitamise staatus Osanike koosoleku poolt kinnitatud Kahjumi katmise ettepanek (eurodes) 31.12.2023 Eelmiste perioodide jaotamata kasum (kahjum) 38 293 Aruandeaasta kasum (kahjum) -22 208 Kokku 16 085 Katmine Eelmiste perioodide jaotamata kasum (kahjum) peale 16 085 jaotamist (katmist) Kokku 16 085 Müügitulu jaotus tegevusalade lõikes Müügitulu Tegevusala EMTAK kood Müügitulu % Põhitegevusala (EUR) Hoonete muu puhastus ja tööstuslik puhastustegevus 81221 24383 100.00% Jah
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel