Programmide „Biomajandus 2026-2029", „Toiduohutus 2026-2029", „Ühistransport 2026–2029", „Regionaalareng 2026-2029" kinnitamine

KÄSKKIRI (kuupäev digiallkirjas) nr 15 Programmide „Biomajandus 2026-2029”, „Toiduohutus 2026- 2029", „Ühistransport 2026–2029“, „Regionaalareng 2026- 2029“ kinnitamine Käskkiri kehtestatakse Vabariigi Valitsuse seaduse § 49 lõike 1 punkti 1 alusel. 1. Kinnitan programmid „Biomajandus 2026-2029”, „Toiduohutus 2026-2029", „Ühistransport 2026–2029“, „Regionaalareng 2026-2029“ (lisatud). 2. Avaldada programmid „Biomajandus 2026-2029”, „Toiduohutus 2026-2029", „Ühistransport 2026–2029“, „Regionaalareng 2026-2029“ Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi veebilehel. Saata: Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi osakonnad, Rahandusministeerium, Põllumajandus- ja Toiduamet, Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet, Maaelu Teadmuskeskus, Riigi Laboriuuringute ja Riskihindamise Keskus (allkirjastatud digitaalselt) Hendrik Johannes Terras Regionaal- ja põllumajandusminister Lisad: 1. Programm „Biomajandus 2026-2029” 2. Programm „Toiduohutus 2026-2029“ 3. Programm „Ühistransport 2026-2029“ 4. Programm „Regionaalareng 2026-2029“  Regionaal- ja põllumajandusministri (kuupäev digiallkirjas) käskkiri nr 15 „Programmide „Biomajandus 2026-2029”, „Toiduohutus 2026-2029", „Ühistransport 2026–2029“, „Regionaalareng 2026-2029“ kinnitamine“ Lisa 1 BIOMAJANDUSE PROGRAMM 2026–2029 Sisukord Sisukord ............................................................................................................................................ 2 Programmi üldinfo ............................................................................................................................ 3 1. Sissejuhatus .......................................................................................................................... 4 2. Programmi eesmärk, mõõdikud ja rahastamiskava .............................................................. 4 3. Hetkeolukorra lühianalüüs..................................................................................................... 7 4. Olulised tegevused .............................................................................................................. 12 5. Programmi tegevused ......................................................................................................... 14 5.1. Programmi tegevus – põllumajanduskeskkonna hea seisundi tagamine ................. 15 5.2. Programmi tegevus – ringbiomajanduse arendamine .............................................. 20 5.3. Programmi tegevus – põllumajandusmaa ja maaparanduse poliitika kujundamine. 22 5.4. Programmi tegevus – põllumajandus- ja toidusektori konkurentsivõime tõstmine .. 24 5.5. Programmi tegevus – Eesti toidu kuvandi ja müügivõimekuse edendamine ............ 30 5.6. Programmi tegevus – kutselise kalapüügi korraldamine .......................................... 32 5.7. Programmi tegevus – kalandusturu korraldamine .................................................... 35 5.8. Programmi tegevus – kalavarude haldamine ja kaitse .............................................. 38 6. Programmi juhtimiskorraldus.............................................................................................. 39 Lisa 1. Programmi teenuste kirjeldus ............................................................................................. 40 Lisa 2. Teenuste rahastamiskava (tuh, eurodes)............................................................................ 42 Lisa 3. Programmi rahastamiskava täiendav informatsioon 2025.a kohta .................................... 44 2 Programmi üldinfo Programmi koostaja ja Biomajanduse asekantsler, põllumajanduspoliitika osakond, vastutaja põllumajanduskeskkonnapoliitika osakond ja kalanduspoliitika osakond Programmi eelnõu 01.06.2025 valmimise aeg Vormis toodud info on sisendiks riigi eelarvestrateegia (RES) ja riigieelarve Vormi sisu kasutamise seaduse (RE) protsessi koostamisele. Programmi eelnõu kohandatakse RES- selgitus ist ja RE-st lähtuvalt. Programmi kinnitab minister käskkirjaga. Tulemusvaldkond Põllumajandus ja kalandus Tulemusvaldkonna Eesti toit on eelistatud, keskkond ja elurikkus on hoitud, toidusektori eesmärk ettevõtted on edukad ning maa- ja rannakogukonnad on elujõulised. Valdkonna arengukava Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 Valdkonna visioon Eesti toit on hinnatud ja maal on hea elada. Programmi nimi Biomajanduse programm Programmi eesmärk Tark ja kestlik põllumajandus, kalandus ja toidutootmine, mis tagavad toiduga kindlustatuse. Programmi periood 4 aastat (2026–2029) Peavastutaja Regionaal- ja Põllumajandusministeerium (ministeerium) Kaasvastutajad (oma Põllumajandus- ja Toiduamet (PTA), Riigi Laboriuuringute ja Riskihindamise valitsemisala asutused) Keskus (LABRIS), Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (PRIA), Maaelu Teadmuskeskus (METK) 3 1. Sissejuhatus Biomajanduse programm viib ellu „Põllumajanduse ja kalanduse arengukava aastani 2030“ (PõKa) eesmärki: „Eesti toit on eelistatud, keskkond ja elurikkus on hoitud, toidusektori ettevõtted on edukad ning maa- ja rannakogukonnad on elujõulised.“ Programmis kajastuvad tegevused võimaldavad põllumajanduse, kalanduse, vesiviljeluse ja toidutööstuse valdkondades bioressurssi efektiivsemalt ning kestlikumalt kasutada ja väärindada, võttes arvesse biomajanduse arengusuundi, säästva arengu ja keskkonnaalaseid eesmärke, ning leida kohti valdkondade vaheliseks koostööks. Ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) tegevusi rahastatakse ELi finantsperioodil 2023-2027 Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondist (EAGF) ja Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (EAFRD). Kalandussektori arenguks vajalikke tegevusi rahastatakse ELi finantsperioodil 2021-2027 Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi (EMKVF) vahenditest. Mitmesuguseid harrastuskalapüügi tugevdamise meetmeid ja kalanduse teadlikkuse tõstmise tegevusi rahastatakse ka Keskkonnainvesteeringute Keskuse kaudu. Lõhelistele rändeteede avamist kalanduslikult olulistele jõgedele rajatud paisudel on rahastatud Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondi vahenditest. Seosed arengustrateegiaga „Eesti 2035“: Strateegia „Eesti 2035“ tegevuskavas on seatud üheks arenguvajaduseks julgeolek ja turvalisus ning peetud oluliseks tagada julgeolek igas olukorras ja parandada kriisideks valmisolekut. Programmi tegevused panustavad sellesse, et toidujulgeolek oleks Eestis tagatud. Biomajandus panustab strateegia „Eesti 2035“ tegevuskava muutusesse, millega soovitakse suurendada Eesti majandusele oluliste valdkondade võimekust. Regionaal- ja Põllumajandusministeerium on peavastutaja kestliku ringbiomajanduse (sh sinimajanduse) arendamisel. Strateegia „Eesti 2035“ kohaselt on elupaikade hoidmine ja taastamine, liigirikkuse suurendamine ning muldade kaitse piisavalt ulatuslikul territooriumil tähtis nii elurikkuse säilitamisel kui ka kliimamuutuste puhverdamisel ja nendega kohanemisel. Mida rohkem on toimivaid ja elurikkaid ökosüsteeme (sh veekeskkonnas), seda paremini oleme varustatud inimese eksistentsiks vajalikuga ning suudame taluda keskkonna saastatust ja kohaneda kliimamuutustega. Muudatused: Biomajanduse programmis liideti programmi tegevusega põllumajandus- ja toidusektori konkurentsivõime tõstmine programmi tegevused noorte põllumajandustootjate tegevuse arendamine, ühistegevuse ja koostöö arendamine ja turukorraldus ja kaubanduspoliitika rakendamine. Liideti ka kaks programmi tegevust: vee-elusressursside töötlemine ja turustamine ning vesiviljeluse arendamine, tegevuse uus nimi on kalandusturu arendamine. 2. Programmi eesmärk, mõõdikud ja rahastamiskava Programmi eesmärk: Tark ja kestlik põllumajandus, kalandus ja toidutootmine, mis tagavad toiduga kindlustatuse. 4 Programmi mõõdikud Mõõdik Tegelik Sihttase Sihttase Sihttase Sihttase (2024) (2026) (2027) (2028) (2029) Kasutuses oleva 982 440 990 000 990 000 990 000 990 000 põllumajandusmaa pindala, ha Keskkonnasõbralikult 92,59 90 90 90 90 majandatava maa osakaal, % Kogu tarneahela loodava 6,4 (2023) 7,2 7,2 7,2 7,2 lisandväärtuse osatähtsus kogu ettevõtlussektori lisandväärtuses, % Eesti päritolu 14 14 14 14 14 põllumajandussaaduste ja toidukaupade osakaal kogu Eesti päritolu kaupade ekspordis, % Kasvuhoonegaaside (KHG) heide 2,6 Madalam Madalam Madalam Madalam põllumajandustoodangu (2023) kui 2,5 kui 2,5 kui 2,5 kui 2,5 väärtuse kohta, t CO2 ekv/tuh EUR Heas seisus kalavarude arv, % 42 (2023) 45 50 60 60 Eesti kalandussektori 72,3 83,9 85,1 96,7 96,7 esmatootmise kogu väärtus, mln € Kasutuses olev põllumajandusmaa pindala – põllumajandusmaa on piiratud ressurss ja maakasutusele pretendeerib erinevaid huve. Strateegiline suund on, et toidutootmise keslikkuse ja konkurentsivõime tagamise seisukohalt tuleb põllumajandusmaa pindala hoida ja veidi kasvatada (eesmärk 2030-ks aastaks vähemalt 1 mln ha põllumajandusmaad). Keskkonnasõbralikult majandatava maa osakaal – see ilmestab Eesti toidutootmise loodushoidlikkust ja maa heaperemehelikku kasutamist. Keskkonnasõbralikult majandatava maa osakaal hõlmab ühekordselt põllumajanduslike keskkonnatoetuste pindala, mahepõllumajandustoetuse pindala, Natura 2000 alal asuva põllumajandusmaa kohta antava toetuse pindala ning püsirohumaa säilitamise kohustuses arvesse läinud püsirohumaa pindala suhet kasutuses olevasse põllumajandusmaasse. Eesmärk on taset hoida ja kindlustada, et tase ei langeks alla 90%. Kogu tarneahela loodava lisandväärtuse osatähtsus kogu ettevõtlussektori lisandväärtuses — mõõdik on oluline näitaja toidutarneahela rolli ja mõju hindamisel riigi majanduses. Mida suurem on selle ahela panus ettevõtlussektori lisandväärtusesse, seda rohkem luuakse riigis kohapeal 5 väärtust läbi tootmise, töötlemise ja teeninduse, toetades regionaalset arengut, töökohtade kasvu ja majandust. Mõõdik toetab teadlikku otsustamist ning võimaldab mõõta sektorisiseste investeeringute, innovatsiooni ja koostöö tegelikku mõju majandusele. Eesti päritolu põllumajandussaaduste ja toidukaupade osakaal kogu Eesti päritolu kaupade ekspordis — mõõdik näitab kohaliku põllumajanduse ja toidutootmise rolli riigi ekspordis ja majanduses. Kõrgem osakaal näitab sektori tugevust ja konkurentsivõimet välisturgudel, toetab maaelu arengut ning aitab mitmekesistada ja stabiliseerida majandust. Lisaks suurendab see toidutootjate sissetulekuid, loob töökohti maapiirkondades ning soodustab investeeringuid kodumaise toidutootmise arendamisse. Kasvuhoonegaaside (KHG) heide põllumajandustoodangu väärtuse kohta — kasvuhoonegaaside heide põllumajandustoodangu väärtuse kohta peaks olema võimalikult madal, et tagada keskkonnasäästlik ja tõhus tootmine. See näitaja aitab hinnata sektori keskkonnajalajälge ning tootmise tõhusust kliimamõjude kontekstis. Heas seisus kalavarude arv – mõõdik peegeldab kalandussektori kestlikkust ja näitab, kui suur osa majanduslikult olulisi kalavarusid on heas seisundis. Majanduslikult elujõulise ja konkurentsivõimelise kalandussektori areng sõltub suuresti kalavaru seisundist ning piiratud ressursi tingimustes tehtud otsustest selle varu kasutamisel ja haldamisel. Eesti kalandussektori esmatootmise kogu väärtus – mõõdik näitab kogu kutselise kalapüügi saagi väärtust arvutatuna keskmistes kala kokkuostuhindades. Hõlmatud on kõik kutselise kalapüügi segmendid – püük siseveekogudel, Läänemere rannikupüük ja traalpüük ning kaugpüük väljaspool Läänemerd. Mõõdik annab esmase indikatsiooni, kas maaletoodava saagi eest saadav tulu on suurenenud või vähenenud. Programmi rahastamiskava (tuhandetes eurodes) Eelarve Eelarve prognoos 2025* 2026 2027 2028 2029 Programmi kulud kokku -361 682 -397 569 -336 783 -276 748 -252 550 Põllumajanduskeskkonna hea seisundi -62 775 -63 598 -161 572 -139 817 -62 528 tagamine Ringbiomajanduse arendamine -7 713 -18 438 -675 -664 -463 Uus -261 850 -217 108 -57 867 -61 372 Põllumajandus- ja toidusektori programmi konkurentsivõime tõstmine tegevus Eesti toidu kuvandi ja müügivõimekuse -2 608 -2 545 -2 553 -2 621 -3 822 edendamine Kutselise kalapüügi korraldamine -10 364 -11 382 -11 625 -11 846 -12 333 Kalavarude haldamine ja kaitse -5 490 -5 404 -5 598 -5 688 -5 869 Uus -17 415 -17 776 -18 129 -18 915 programmi Kalandusturu korraldamine tegevus *Riigikogu poolt kinnitatud eelarve 6 3. Hetkeolukorra lühianalüüs Põllumajanduskeskkond Põllumajandustootmine põhineb loodusressursside kasutusel, mistõttu on oluline tagada nende hea seisund. Hoitud ja hooldatud põllumajandusmaastikud ning elurikkus on osa Eesti identiteedist. Eestis on põllumajandusmaana kasutuses 982 440 hektarit (2024. a), mida on 5345 hektarit vähem kui eelmisel aastal. Põllumajanduslikule maakasutusele on avaldamas üha enam survet metsastamine ja suurte taristuobjektide rajamine, samuti elamuehituse surve. Keskkonnasõbralikult majandatava maa (maa, millele on määratud ökokava- või keskkonnatoetust ning püsirohumaa säilitamise kohustuses arvesse läinud püsirohumaa väljaspool eelnimetatuid) osakaal kasutuses olevast põllumajandusmaast oli 2024. aastal 92,59%.1 Lisaks on kasutatav põllumajandusmaa seotud tingimuslikkuse süsteemiga, mis tagab, et toetusi saaksid täies mahus need taotlejad, kes järgivad keskkonnakaitse, loomade heaolu tagamise, rahva-, loomatervise, taimekaitse ning põllumajandusmaa heas korras hoidmise nõudeid. Põllumajanduskeskkonna hea seisundi säilimisel ja parendamisel mängivad olulist rolli seadusandluse tõhus rakendamine, vabatahtlikud keskkonnameetmed, kohalikke olusid arvesse võtvad teadusuuringud ja teadmussiire ning põllumeeste kasvanud keskkonnateadlikkus. Riigi roll on siin liigirikkuse ja elukeskkonna kaitsemeetmete rakendamine ning põllumajandustootjate innustamine veelgi keskkonnasõbralikumale tootmisele. Aitame kaasa KHG heite ohjamisele, kliimamuutuste mõju vähendamisele ja kliimamuutustega kohanemisele, õhukvaliteedi hea seisundi tagamisele ning mulla, vee, maastikulise mitmekesisuse ja elurikkuse hea seisukorra säilimisele ja parandamisele. Põllumajandus mõjutab mitmeti ka maakasutust, meie loodusressursse, maastikke ja elurikkust, olles ise nende kasutajana neist sõltuv. Samuti mõjutab põllumajandus kliimat ja vastupidi – on kliimamuutustest otseselt mõjutatud. 2023. aastal pärines Eesti kasvuhoonegaaside heitkogusest ligikaudu 13% põllumajandusest. Võrreldes varasema aastaga on koguheide vähenenud (2022. a oli 1581.18 ja 2023. a 1532.51 t CO2 ekv) ning 1990. aastaga võrreldes on põllumajanduse heitkogused langenud 37%. Samuti on langenud põllumajandustoodangu väärtus ning sellest tulenevalt on kasvuhoonegaaside heide põllumajandustoodangu väärtuse kohta 2023. aastal kasvanud (2,6 t CO2 ekv/tuh EUR). Suurima osa (35%) sektori heitkogusest moodustavad loomakasvatusega seotud heited (soolesisene fermentatsioon, sõnnikukäitlus), seejärel heitkogused põllumajanduse maaharimisest (28%) ning kütuste kasutusest (ca 9%)2. Põllumajandus ja toiduainetööstus Põllumajandus, kalandus ja toiduainetööstus on sektorid, mis katavad meie toidulaua, kuid annavad ka olulise panuse Eesti majandusse, eksporti ja tööhõivesse. Eesti on bioressurssidega hästi varustatud, kuid kitsaskohaks on madal lisandväärtus ning suur osatähtsus toorme (nt töötlemata või vähetöödeldud teravili, toorpiim, puit) ekspordil. Eestis annavad biomajandusega 1 Täpsemalt käesoleva aruande peatükis 7.3.1 2 https://kliimaministeerium.ee/sites/default/files/documents/2025- 03/P%C3%B5llumajandus_kokkuv%C3%B5te_2025%2021.03.docx 7 seotud sektorid ja tegevusalad ligikaudu 13% majanduse lisandväärtusest ning 17% ekspordist, lisandväärtus töötaja kohta on olnud aga ligikaudu 30% allpool ELi keskmist. Kui jõukamate Euroopa riikide biomajanduses on olulisel kohal kapitali- ja tehnoloogiamahukad tegevusalad (mh farmaatsia- ja keemiatööstus), siis Eesti biomajandus on olnud väga tooraine (metsa/puidu, põllumajanduse/toidu) keskne – neis väärtusahelates luuakse 90% Eesti biomajanduse lisandväärtusest. Uute ja noorte ettevõtjate sisenemist põllumajandusse takistab põllumajandusmaa piiratus, suur kapitalivajadus ja majanduslik ebakindlus. Paremad väljavaated on köögivilja-, puuvilja- ja marjakasvatuses, kus saab tegevust alustada ka väiksemal põllumajandusmaa pinnal, kuid ka seda tüüpi ettevõtete kapitalimahukus on suur. Tööjõuvajaduse seire uuringu OSKA3 andmetel prognoositakse, et nii põllumajanduses kui ka toiduainetööstuses väheneb järgneva kümnendi jooksul hõive ning seda ennekõike lihtsamate tööde tegijate arvelt, keda võiks tulevikus üha enam asendada tehnoloogia. Spetsialistide puhul prognoositakse mõningast tööhõive kasvu. Valdkonna hõivet ja tööjõuvajadust mõjutab oluliselt tööjõu vananemine, samas on tööjõupuudust suudetud leevendada välistööjõu abil. Tööjõu voolavus on murekoht ennekõike liht- ja oskustööliste seas ning seda mõjutavad nii madal palgatase kui ka töötingimused. Ettevõtete poolt tehtavad investeeringud on üheks hõivet vähendavaks teguriks, mis üheltpoolt vähendavad nõudlust tööjõu järele, aga samas toovad ka muudatusi töö sisusse. 2024. aastal vähenes kõigi ebasoodsate tegurite koosmõjul põllumajanduse majandusharu kogutoodangu väärtus 2023. aastaga võrreldes koos tootmistoetustega u 1,4%, jäädes 1,29 miljardi euro tasemele (sh tootmistoetused 29 miljonit eurot). Põllumajandussektori kogutoodangu väärtus ei ole alates 2015. aastast katnud ära sektori kogukulusid ja lisandväärtus ning ettevõtjatulu on moodustunud läbi toetuste. Põllumajandussektori majanduslik olukord jäi 2024. aastal jätkuvalt keeruliseks – toodang vähenes ebasoodsate ilmastikuolude tõttu (teravilja talvekahjud, kevadised öökülmad, põud ja tugevad vihmad juulis augustis, taimekahjurite levik) ning kulud ületasid endiselt saadavat tulu. Hoolimata kulude mõningasest langusest jäi sektori kogutoodangu väärtus isegi koos toetustega alla tootmiskuludele ning ettevõtjatulu püsis sarnaselt 2023. aastaga negatiivne, ulatudes 63 miljoni euroni (2023. aastal -85 mln eurot). Kogu tarneahela — põllumajanduse, toidutööstuse, toitlustamise ja kaubanduse, tõhus toimimine nõuab tihedat koostööd kõigi osapoolte vahel ning pidevat tarneahela toimimise jälgimist ja täiustamist, et tagada toidukauba kvaliteet, ohutus ja kättesaadavus tarbijatele. Uute tehnoloogiate kasutuselevõtt ja tootmise automatiseerimine võimaldavad ettevõtetel efektiivsemalt toota, jälgida tarneahelat ja kohandada tooteid vastavalt tarbijate eelistustele. Toidutrendid on muutunud tervislikuma, orgaanilisema ja jätkusuutlikuma toidu suunas, mis sunnib ettevõtteid pakkuma kvaliteetsemaid ja innovaatilisemaid tooteid ning teenuseid. Kogu tarneahela loodava lisandväärtuse osatähtsus kogu ettevõtlussektori lisandväärtuses 2023. aastal oli 6,6%. 2023. aastaks seatud sihttaset (7,2%) ei saavutatud. Sihttaseme täitumist mõjutas majanduslik ebakindlus. Nõrk majandus suurendab ebakindlust, kuna ettevõtted ei suuda enam täpselt ennustada, kuidas turud, tarbijate käitumine ja sisendid muutuvad. Kõrge inflatsiooni tulemusel on Eestis kiiresti tõusnud kaupade ja teenuste hinnad, mis pärsib tarbijate ostujõudu. Madalam tarbimine tähendab vähem nõudlust toodete ja teenuste järele, mis omakorda vähendab ettevõtete 3 „Tulevikuvaade tööjõu- ja oskuste vajadusele: põllumajandus ja toiduainetööstus“, Tallinn 2023 8 toodangut ja müüki, vähendades lisandväärtuse loomise võimalusi. Põllumajandussektori üheks suurimaks murekohaks on riskidest tulenev jätkuv ebakindlus. See omakorda vähendab soovi teha vajalikke investeeringuid nii ressursitõhususe tõstmiseks kui ka keskkonna- ja kliimaeesmärkide täitmiseks. Põllumajandusettevõtete majanduslik toimetulek ehk kulude vähendamine ja tulude suurendamine on oluline kriteerium, et roheüleminek saaks toimuda. Ainult majanduslikult kestlikud ja konkurentsivõimelised ettevõtted on suutelised investeerima uutesse tehnoloogiatesse ja neid rakendama. Sellega saame tagada ka kestliku toidutootmise ja toiduga kindlustatuse. Toiduainetööstuse probleemiks on eelkõige mastaabiefekti võimaldavate ettevõtete puudumine, väikesed tootmismahud ning vähene võimekus iseseisvaks tootearenduseks ja innovatsiooniks. Tähelepanu vajavad tarneahelate katkemisest tulenevad võimalikud riskid ja nende maandamine, samuti varude olemasolu ja piisavus eriolukordades. Oluline arvestada põllumajandus- ja toidutootmise ristsõltuvust teistest elutähtsatest teenustest, nagu energia, transport ja infotehnoloogia, ning tähelepanu tuleb pöörata ka võimalikele julgeolekuohtudele. Need riskid on avalikkuse aruteludes toidujulgeoleku keskmes, kuna nende maandamine on vajalik, et tagada stabiilne ja jätkusuutlik toidutootmine ning varustatus ka kriisiolukordades. Põllumajandussaaduste ja toidukaupade ekspordi ja impordi väärtuse suhe oli 2024. aastal 0,81, ületades veidi PÕKA-s seatud sihttaseme 0,79. Kaubavahetuse puudujääk ulatus 512 miljoni euroni, olles 107 miljonit eurot suurem kui aasta varem. Eestist eksporditi 2024. aastal põllumajandussaadusi ja toidukaupu jooksevhindades 2,1 miljardi euro väärtuses (ligikaudu 12% kogu ekspordist) ning imporditi 2,6 miljardi euro eest. Võrreldes 2023. aastaga kasvas eksport 6% ja import 9%. Eesti päritolu kaupade ekspordist moodustas Eesti päritolu põllumajandussaaduste ja toidukaupade eksport ligikaudu 14%. Võrreldes 2023. aastaga suurenes see 8%. Valdavalt (74%) oli Eesti päritolu põllumajandussaaduste ja toidukauba eksport orienteeritud EL-i siseturule ning pea poole moodustas eksport nelja lähiriiki: Lätti, Soome, Leetu ja Rootsi. 30% ekspordikäibest EL riikidesse tuli piima ja piimatoodete müügist. Teraviljatooted moodustasid 10% ja mitmesugused toiduvalmistised 8% ekspordi väärtusest. Ekspordikäibest kolmandatesse riikidesse moodustas teravili 25%, kala 21% ja kakaotooted 15%. Üle poole Eesti päritolu põllumajandussaaduste ja toidukaupade ekspordist moodustas tooraine väljavedu4. Sektori ekspordikorv on lihtsa struktuuriga, mis viitab toorainepõhisele ekspordile ja väiksele lisandväärtusele ning tähendab omakorda vähem tulu Eesti majandusele. Tooraine maailmaturuhindade kõikuvus mõjutab ekspordikäivet, mistõttu liigne sõltuvus tooraine ekspordist suurendab majanduslikku ebakindlust. Ekspordist sõltuva Eesti majanduse jaoks on kohapealne väärindamine olulise tähtsusega. Eesti toidusektori suurimaks väljakutseks lähiaastatel on töötlemisvõimekuse arendamine ja investeeringute kaasamine, et võimaldada kõrgema lisandväärtusega toodete tootmist ja eksporti. See looks eeldused toorainepõhise ekspordi vähendamiseks ning aitaks maandada maailmaturuhindade kõikumisest tulenevaid riske. Swedbanki tööstusuuringud5 näitavad, et toidusektori investeeringute tegemise peamine fookus lähiaastatel on efektiivsuse kasvul. Automatiseerituse ja digitaliseerituse tase on toidutööstustes aasta aastalt kasvanud. 4 REMi arvutused 5 Toiduainetööstus 2024; toostussektor-2025.pdf 9 Swedbanki 2024. a tööstusuuringust selgub, et ettevõtjad ootavad riigi tuge eelkõige investeeringute kaasamisel ning uutele turgudele sisenemisel. Toidusektor on senistes kriisides näidanud suhtelist vastupidavust, säilitades eksporditaseme. Oluline on aga sihtturgude mitmekesistamine ja uute ärikontaktide loomine, mis aitavad Eesti ettevõtetel suurendada konkurentsivõimet, olla valmis kriisideks ning vähendada sõltuvust lähiturgude majandusarengust. Kodumaist toitu osta eelistavate Eesti tarbijate osakaal langes 61%-lt 2022. aastal 59%-ni 2024. aastal. Toidukaupade kiirel hinnatõusul on mõju ka tarbijate ostukäitumisele. Statistikaameti andmetel tõusis tarbijahinnaindeks 2024. aastal 2023. aasta keskmisega võrreldes 3,5 protsenti ning indeksit mõjutasid 2024. aastal enim toidu ja mittealkohoolsete jookide hinna muutused. Toit ja mittealkohoolsed joogid kallinesid aastaga 3,2 protsenti. 2024. aastal viis Eesti Konjunktuuriinstituut läbi uuringu6, mille tulemused näitavad, et kuigi Eesti tarbijad hindavad jätkuvalt kohalikku toitu, on elukalliduse tõus suurendanud hinnatundlikkust ning kodumaise toidu eelistamine on langenud kahe aasta taguse ajaga 2 protsendipunkti. Viimastel aastatel on ostuotsuste tegemisel olulisemale kohale tõusnud toidukauba soodne hind ja sooduspakkumised. 71% tarbijatest peab toidu hinda ostuotsuse tegemisel väga oluliseks. See on 7 protsendipunkti võrra rohkem, kui 2022. aastal. Ka sooduspakkumiste tähtsus ostuotsuste langetamisel on kasvanud 65 %-lt 70%-ni. Kalandus Majanduslikult elujõulise ja konkurentsivõimelise kalandussektori areng sõltub suuresti kalavaru seisundist ning piiratud ressursi tingimustes tehtud otsustest selle varu kasutamisel ja haldamisel. Kalanduse majanduslike eesmärkide täitmiseks on oluline luua tingimused elujõulisele ja konkurentsivõimelisele vesiviljelus-, kalapüügi- ja vee-elusressursside töötlemise sektorile. Tähelepanu tuleb pöörata tootlikkuse tõstmisele ja lisandväärtuse kasvule, arvestades kalavaru seisundit ja ressursi piiratust. Heas seisus kalavarude osakaal oli 2023. a 45 %, varude seisund on halb ja jääb alla seatud sihttasemele 61%. Kalavarude seisundi parandamiseks tuleb jätkuvalt ajakohastada kalavarude kaitsemeetmeid, vähendada püügikoormust rannapüügis. Lisaks tuleb leida võimalused, kuidas kalakasvatamisel kasutada maa- ja veeressurssi võimalikult efektiivselt. Kalapüük, kalapüügi- ja vesiviljelustoodete töötlemine, vesiviljelus ― need valdkonnad peavad põhinema konkurentsivõimet, sissetulekuid, lisandväärtust ja teadmisi suurendaval majandamisel, mis on samaaegselt keskkonnahoidlik ja sünergiaid loov. Tööjõu vananemine, erialaspetsialistide ja oskustööjõu nappus ning kalandussektori vähene atraktiivsus noorte silmis vajab sektori kestlikkuse tagamisel terviklikku käsitlust. Sektori atraktiivsuse tõstmiseks on vaja jätkata valdkonnast positiivse kuvandi loomist kõigis kalamajanduslikes valdkondades ning selle saavutamiseks tuleb tõhustada koostööd teadus- ja haridusasutuste, sektori ettevõtete ning administratsiooni vahel. Eesti kutselise kalapüügi sektor jaguneb ranna- ja siseveekogude püügiks, Läänemere traalpüügiks ning kaugpüügiks. 2024. aasta seisuga tegutseb sektoris 1578 püügiloa omanikku ning 2241 kalurit. Piiratud kalavaru tingimustes tagab oskusteabe ja traditsioonide kestmise, konkurentsivõime püsimise ning ettevõtjate tehtud investeeringute järjepidevuse ajaloolisel püügiõigusel põhinev kalapüügivõimaluste jaotussüsteem. 6 Eesti elanike toidukaupade ostueelistused ja hoiakud, Eesti Konjunktuuriinstituut, 2024 10 Eesti kalandussektori esmatootmise kogu väärtus oli 2024. a 72,3 mln eurot. Kuna mõõdik näitab kogu kutselise kalapüügi saagi väärtust arvutatuna keskmistes kala kokkuostuhindades, mõjutab esmatootmise koguväärtust otseselt saagi kogus ja kokkuostuhind. Saagi kogust ja kokkuostuhinda mõjutavad omakorda paljud tegurid nagu kogusaagi liigiline koosseis, kas on rohkem vähemväärtuslikke või väärtuslikke liike; kas varude seis on hea või ei; püügi sisendhindade muutus (nt kütusehind); nõudluse muutus; ilmastikuolud. Võrreldes kahe eelneva aastaga on toimunud mõõdiku väärtuse langus, kuid pikemas, 10 aasta perspektiivis on märgatav kasvutrend. Samal perioodil on saagi kogus olnud langustrendis. Esmatootmise koguväärtus on saanud pikemal ajaskaalal kasvada kokkuostuhindade tõusu arvelt ning osalt ka siis, kui väärtuslikumate kalaliikide osakaal saagis suureneb. Peamised väljakutsed püügisektoris on seotud püügikoormuse vähendamise ja sissetulekute tõstmisega, kuivõrd majanduslikult olulistest kalavarudest on praegu heas seisus alla poole. Kalavarude looduslikuks taastumiseks tuleb taastada kalade elupaiku ja kudealasid ning tagada nende säilimine. Ohustatud kalaliikide varude taastamiseks asustatakse veekogudesse kalade noorjärke. Kalavarude hea seisundi saavutamiseks on vaja vähendada püügikoormust nende kalavarude kasutamisel, mis ei ole heas seisundis (eelkõige ahven ja koha). Samuti on vaja ajakohastada kalavarude kaitsemeetmeid. Jätkuvalt on vajalik teha jõupingutusi ebaseadusliku kalapüügi ohjamiseks, püütud kala tagasiheite lõpetamiseks ning soovimatut kaaspüüki vähendavate püügimeetodite ja püügivahendite kasutuselevõtuks. Ranna- ja siseveekogude kalapüügi- ja vesiviljelussektori konkurentsivõime ja tulusus on madal, mis muuhulgas tuleneb ebapiisavast ühistegevusest toodangu väärindamisel ja turustamisel ning on tingitud ka kalapüügi hooajalisusest. Seetõttu on vaja tähelepanu pöörata ranna- ja siseveekogude kalurite tegevuste mitmekesistamisele ja sissetulekute tõstmisele. Säästva sinimajanduse kasvu toetab kestliku kalapüügi- ja vesiviljelustoodete tootmise ja vee- elusressursside väärindamise kõrval ka jõukate rannikukogukondade areng. Vee-eluressursside töötlemist iseloomustab vähene tootearendus. See tähendab ühelt poolt seda, et tooted on tagasihoidliku lisandväärtusega, kuid teisest küljest on senini vähe tähelepanu pööratud nende ressursside töötlemisele, mille potentsiaal on kasutamata või vähe kasutatud ja mille väärindamine ei suurenda survet keskkonnale ning on vastavuses elurikkuse, kliimaneutraalsuse ja ringmajanduse eesmärkidega. Kalandussektori ettevõtete investeeringute soodustamiseks tuleb toetada keskkonnasõbralike ja energiasäästlike tehnoloogiate kasutuselevõttu, soosides ressursside tõhusamat kasutust. Kalatöötlemis- ja vesiviljelussektoris tegutsevatele mikro- ja väikeettevõtjatele, kellel on madal omafinantseeringuvõime, ning väikeste ja keskmiste suurustega ettevõttetele (VKE-dele), kellel on raske saada pikaajalisi laene, võimaldatakse turutõrgete leevendamiseks ligipääsu laenurahale. Töötlemissektori konkurentsivõime tõstmiseks, sh lisandväärtuse kasvatamiseks, on vaja toetada vee- elusressursside tootearendust ja uuenduslike tehnoloogiliste lahenduste väljatöötamist ettevõtete ning teadus- ja arendusasutuste koostöö ning Eesti teadlaste rahvusvahelises teaduskoostöös osalemise kaudu. Viimastel aastatel langustrendis olnud ekspordimahtudest hoolimata suudeti välisturgudelt saada kauba eest suurem väärtus kui varasematel aastatel. Seda ilmestab eeskätt külmutatud kalatoodete väärtuse kasv kogu Eesti päritolu kalatoodete ekspordist. Kui 2023. a mõjutasid pelaagiliste kalade töötlemisega tegelevaid ettevõtjaid kalaõli- ja jahu maailmaturul tõusnud 11 hinnad, siis 2024. a kasvas ka inimtoiduks püütud kala väärtus. 2024. a on Eesti päritolu kalapüügi- ja vesiviljelustoodete kogused aastaga kasvanud. Kui külmutatud kala väärtus ajas kasvab, siis ekspordikogused langevad (2022. a kogueksport 82 909 tonni vs 71 077 tonni 2024. a). Madalamatest ekspordimahtudest hoolimata on Eesti päritolu toodete ekspordi koguväärtus suutnud püstitada varasemaga võrreldes märkimisväärse tõusu olles 177,7 miljonit eurot. Vaatamata faktile, et Eestis püütakse aastas ligikaudu 63 000 tonni kala ja kasvatatakse veel lisaks 963 tonni, siis ei ole riigis kalapüügi- ja vesiviljelustoodete tarbimine suur. Aastas tarbitakse keskmiselt umbes 17 kg kalatooteid elaniku kohta, mis on tunduvalt alla Euroopa keskmise – Euroopas on see näitaja ca 23 kg inimese kohta. Kalatarbimise suurendamiseks Eesti leibkondades on plaanis jätkata üleriigilise kalapüügi- ja vesiviljelustoodete tutvustamise ja teavitamise kampaaniaga, mis pööraks tähelepanu kalatoodete tarbimise olulisusele kõikides vanusegruppides ja aitaks kaasa Eesti kalatoodete väärindamisele ning turustamisele. Eestis tegutseb kaheksa kalanduspiirkonna tegevusrühma. Kalapüük on alati olnud tähtsal kohal ning mitmed asundused on tekkinud just kalapüügiga tegelemise toetusel. Kalanduspiirkondade moodustamisega on rannakalanduses välja kujunenud tugev kalurite tuumik, kes saab kalapüügist märkimisväärset tulu. Seoses püügi hooajalisusega on siiski enamikul ranna- ja siseveekogude kutselistel kaluritel vajadus leida täiendavaid sissetulekuallikaid, sest hooajaline püügitegevus ei anna piisavalt tulu ega sissetulekut terveks aastaks. Ranna- ja siseveekogude kalurite vähene investeeringusuutlikkus vähendab oluliselt nende võimalusi võtta kasutusele uusi keskkonnasäästlikke ja väiksema kasvuhoonegaaside emissiooniga energiaallikaid ning seista vastu kliimamuutustest tulenevatele ohtudele. Kalanduspoliitika sotsiaalmajanduslike eesmärkide saavutamiseks on oluline edendada püüki nii ranna- kui ka siseveekogudes nii, et püügitegevusest sõltuvad kogukonnad jõuaksid rahuldava elatustasemeni ja nende investeerimissuutlikkus kasvab. Vee-elusressursside väärindamine ja otseturustamise jätkuv toetamine loob võimalused lühikeste tarneahelate tekkeks ning soodustab väikeste, kuid kvaliteetsete koguste turustamist otse tarbijale. Kalanduspiirkondade ja kestliku sinimajanduse arengu soodustamiseks on vajalik koostöö jätkumine sektorite esindajate ja teadlaste vahel ning algatusrühmade töö koordineerimine riigisiseselt ja rahvusvahelisel tasandil. 4. Olulised tegevused Prioriteet Targa ja kestliku põllumajandustootmise ja toidutöötlemise toetamine ning varustuskindluse ja toidujulgeoleku suurendamine. * Prioriteet ka Toiduohutus 2026-2029 programmis Milles seisneb Vähene lisandväärtus võrreldes EL keskmisega, madal võimekus iseseisvaks väljakutse? tootearendus- ja innovatsioonitegevuseks, kliimamuutuste mõju toidutootmisele ja toidutootmise mõju keskkonnale, ebakindlus põllumajandustoodete ja -tootmissisendite hindades (riskijuhtimine), järelkasv põllumajandussektoris. Vajalik on töötlemisvõimekuse arendamine ja investeeringute kaasamine, et võimaldada kõrgema lisandväärtusega toodete 12  tootmist ja eksporti. Samuti on vajalik vaadata üle põllumajandustootmise varustuskindlustust ja toidujulgeolekut mõjutavate õigusnormide (maaparandusseadus, väärtusliku põllumajandusmaa kaitse) ja muude tegurite asjakohasus. Olulisemad tegevused • Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika Eesti strateegiakava 2026. aastal aastateks 2023˗2027 rakendamine ja vajadusel ajakohastamine. • Euroopa Liidu taaste- ja vastupidavusrahastu (RRF) sekkumiste edukas lõpuleviimine. • Uue finantsperioodi ettevalmistus. • Põllumajanduse ja toidusektori konkurentsivõime tõstmiseks viiakse läbi uuring põllumajandussektori lisandväärtuse loomise võimekuste ja takistuste hindamiseks, töötatakse välja terviklahendused ettevõtete kriisidele ja riskidele vastupidavuse suurendamiseks ja uute ettevõtjate alustamise soodustamiseks. • Maaparandusseaduse muutmine, et vähendada bürokraatiat ja lihtsustada maaparanduslike tegevustega kaasnevat loamenetlust. • Keskmisest kõrgema mullaviljakusega põllumajandusmaade (väärtuslike põllumajandusmaade) kaitse- ja kasutustingimuste seadmise ja tagamisega jätkamine. Prioriteet Kestliku toidusüsteemi elurikkuse suurendamine. Põllumajanduskeskkonna hea seisundi tagamisel tuleb Eestil taastada Milles seisneb agroökosüsteeme ja kehtestada meetmed rohumaaliblikate indeksi, väljakutse? mineraalsetes põllumuldades orgaanilise süsiniku varu ja mitmekesiste maastikuelementidega põllumajandusmaa osakaalu suurenemise kohta. Samuti tuleb kehtestada meetmed põllumajandusmaastike linnustiku indeksi suurenemiseks, põllumajanduslikus kasutuses turvasmuldade taastamismeetmeteks, sh märjutamine. Olulisemad tegevused • Looduse taastamise kava koostamine ja esitamine Euroopa 2026. aastal Komisjonile. Prioriteet Põllumajandus- ja toidusektori toetamine müügiedendustegevuste kaudu. Milles seisneb Müügiedendustegevustega suuname koduturul tähelepanu kohaliku väljakutse? toidutootmise väärtustamisele. Kohaliku toidu eelistamine on viimase kümnendi madalaimas seisus. Tarbijateni on vaja viia info kohaliku toidu eelistest ja selle tarbimise laiemast mõjust, samuti kestlikust toidutootmisest ja sellega seotud väljakutsetest. 13  Olulisemad tegevused • Eesti toidu tutvustamise ja müügiedenduse tegevuste rakendamine. 2026. aastal • Kalakampaania korraldamine. Prioriteet Kalavarude hea seisundi saavutamine. Milles seisneb Heas seisus kalavarude osakaal (2024. a 42%) jääb alla seatud sihttasemetele väljakutse? (2025. a 45%). Olulisemad tegevused • Liigse kalapüügikoormusega piirkondades püügisurve vähendamine 2026. aastal • Kalavarude kaitsemeetmete ajakohastamine (alammõõdu korrigeerimine, ajalis-ruumilised piirangud, selektiivset püüki toetavad meetmed, angerja pakett ja sellest tulenevalt angerja majandamiskava muutmine). • Kormoranide ja hüljeste ohjamiskava tegevuste toetamine. Kormoranide ja hüljeste ohjamiseks kaitseme Eesti seisukohti EL tasemel (kormoranide puhul oleme aktiivsed linnudirektiivi lisade muutmisel ja hülgetoodete kauplemise keelu kaotamisel). Prioriteet Targa ja kestliku kalandussektori toetamine. Milles seisneb Ebakindlus tootmissisendite hinnas ja toorme olemasolus ja madal võimekus väljakutse? iseseisvaks tootearendus- ja innovatsioonitegevuseks. Kalandussektori arenguks vajalike EMKVFi rakenduskava sekkumiste edukas Olulisemad tegevused rakendamine ja vajadusel nende ajakohastamine: 2026. aastal - kestliku vesiviljeluse arendamisel toodangumahu suurendamine läbi vesiviljeluse investeeringutoetuse; - kalapüügi- ja vesiviljelustoodete turustamise, kvaliteedi ja lisandväärtuse edendamine kalapüügi- ja vesiviljelustoodete töötlemisinvesteeringute ning turuarendustoetuse soodustamise kaudu; - kogukonna juhitud kohaliku arengu toetusel säästva sinimajanduse arendamine rannikualadel ja kalanduskogukondades. 5. Programmi tegevused Meetmete kirjelduses kasutatud sümbolite tähendused: Väljakutsed; Uuringud ja analüüsid; Projektid; IT-arendused; Koolitused; Pidevad tegevused 14  5.1. Programmi tegevus – põllumajanduskeskkonna hea seisundi tagamine Põllumajandusmaa elurikkuse ja maastike mitmekesisuse säilimise Eesmärk tagamine. Tegelik tase Sihttase Mõõdik 2024 2025 2026 2027 2028 Püsirohumaade osakaal kogu 27,49 28.75 28.75 28.75 28.75 põllumajandusmaast, % Väljakutsed, tegevused ja oodatavad tulemused Väljakutsed: Põllumajanduse intensiivistumise tagajärjel on kasvamas surve mulla ja vee heale seisukorrale. Kasvuteel on põllumajandussektori kasvuhoonegaaside ja ammoniaagi heide ning lämmastikukoormus veekogudele. Sõnnikumajanduses on probleemiks kasvuhoonegaaside ja ammoniaagi heidet vähendavate praktikate vähene rakendamine. Peamistes põllumajanduspiirkondades on elurikkust ja mitmekesisust suurendavaid maastikuelemente liiga vähe ning suured, üksteise kõrval asetsevad maastikuelementideta põllualad vähendavad oluliselt elurikkust ja ümbritsevate loodusalade sidusust. Põllumajandusmaastikus toetavad kõige enam elurikkuse ja kliimaeesmärke pärandniidud, kuid senisest enam vajavad tähelepanu ka muud rohumaad, mis on liigirikkad ja kus on säilinud looduslik taimestik. Kui põllumajandusmaastike kimalasenäitajad on olnud pigem stabiilsed, siis liigirikkust iseloomustav põllulindude indeksi trend on langev. Põllumajanduskeskkonnas toimuvate muutuste tuvastamiseks ning vajalike meetmete kujundamiseks tehakse uuringuid ja hinnatakse keskkonnaseisundit, ent seirevõimekus ei ole sageli piisav teadmuspõhiste otsuste tegemiseks. Eesti põllumuldade peamised probleemid on orgaanilise aine vähenemine, tihenemine, kuivendussüsteemide amortiseerumine ja sellega seotud põllumajandusmaa kasutusvõimaluste vähenemine, muldade kurnamine ja muldade hapestumine, aga ka mulla ehitistega (rajatised, hooned) katmine, mis viib põllumullad põllumajanduslikust kasutusest välja muuks kasutuseks (hinnanguliselt 1000 hektarit aastas). Eestis on mullatervist (sh orgaanilise süsiniku varu säilimist) soodustavate põllumajandus- praktikate rakendamine ja levik ebapiisav. 15  Tegevused: Eesti põllumuldade hea seisundi tagamiseks jätkatakse mullasõbralike majandamispraktikate toetamist, täiendatakse põllumuldade seisundi seiret, jätkatakse praktikate mõju kindlaks tegevate uuringute läbiviimist, tõhustatakse teadmussiirde tegevusi ja mullaanalüüside tegemise võimekust ning toetatakse põllumajandusettevõtjaid muldade ja muldi mõjutavate tegurite tundmaõppimisel. Koostöös Kliimaministeeriumiga valmistutakse EL mullaseire ja mulla vastupidavuse direktiivi ülevõtmiseks, sh mullaseaduse väljatöötamiseks ja mullaseire raamistiku uuendamiseks. Koostöös Kliimaministeeriumi ja Keskkonnaagentuuriga viiakse ellu uurimisprogramm „Maa- ja mullakasutuse juhtimissüsteem mullastiku teenuste efektiivseks ja jätkusuutlikuks kasutamiseks, elurikkuse kaitseks ja kliimamõju vähendamiseks“. Tegeletakse LULUCF sektori põllu- ja rohumaa mineraal- ja turvasmuldade KHG voogude ja süsinikuvaru dünaamika täpsema hindamisega riiklikus KHG inventuuris (PÕMU). Üleriigilise ülepinnalise suuremõõtkavalise mullastikukaardi uuendamine (MULD2). Viiakse läbi riigisiseseid (koostöö)tegevusi, mis toetavad Euroopa Horisondi mullakokkuleppe missiooni eesmärki. Keskkonnahoiu täiendavaks tagamiseks soodustatakse põllumajanduses keskkonnasäästlike majandamisviiside kasutuselevõttu ja jätkuvat kasutamist, sh ka toetuste abiga, milleks on I samba raames rakendatavad ökokavad ning II samba raames rakendatavad keskkonnameetmed. Täiendava keskkonnahoiu tegevusi toetab Euroopa Liidu ja Eesti keskkonnaga seotud õigusloome, toimiv järelevalve süsteem, arenev seire- ja hindamisvõimekus, teadmiste levik ning toetuste rakendamine. Suur roll on digiteenuste arengul, mis muuhulgas aitab pidada põlluraamatut ja koostada toitainete bilansse ning annab väetamis- ja taimekaitsealaseid soovitusi ning. Need tegevused on seotud ka ÜPP strateegiakava 2023-2027 sekkumiste nõuetega. Pea kogu põllumajandusmaa on seotud tingimuslikkuse süsteemiga, mis kehtib Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika kõigile pindala- ja loomatoetuste taotlejatele. Süsteemi eesmärk on tagada, et toetusi saaksid täies mahus need taotlejad, kes järgivad peamisi põllumajandusega seotud nõudeid. Süsteem koosnebki nõuetest ja nende kontrollisüsteemist, mis peab finantskorrektsioonide vältimiseks olema kooskõlas ELi reeglitega. Nõuete rikkumisel vähendatakse kõigi pindala- ja loomatoetuste summat. Tingimuslikkuse süsteem laienes 2023. aastast oluliselt, kui mitmed seni toetatud nn rohestamise toetuse nõuded sellega liideti. Üheks neist on püsirohumaade säilitamise nõue, mille üle peetakse arvestust riigi tasemel läbi tingimuslikkuse süsteemi ja seda mõõdetakse jooksva aasta suhtarvuga võrrelduna võrdlussuhtarvuga. Püsirohumaade osakaal on ka esmane programmi tegevuse mõõdik. See iseloomustab põllumajandusmaa kasutamisekstensiivsust. Pärast e-põlluraamatu andmete kogunemist (eeldatavalt mõne aasta pärast) on võimalik hinnata ka põllumajanduse keskkonnasuundumusi spetsiifilisemalt. 16  2025. aasta 1. jaanuarist liideti tingimuslikkuse süsteemi ka töökeskkonnaga seotud nõuded7. Sotsiaalse tingimuslikkuse rakendamise eesmärgiks on tõsta taotlejate teadlikkust tööõiguse nõuetest ja kaitsta põllumajandussektoris hõivatud töötjate huve. Lisaks õigusaktide ja tingimuslikkuse nõuetele rakendatakse põllumajanduses kliima-, keskkonna- ja loomade heaolu parendamiseks ÜPP Strateegiakava üheaastaseid ökokavasid ja viieaastase kohustusega põllumajanduskeskkonnatoetusi. Põllumajanduskeskkonna toetused on kitsamalt suunatud mulla- ja veekeskkonna, õhukvaliteedi, elurikkuse ja maastikulise mitmekesisuse hoidmisele ning kliimamuutuse leevendamisele. Ökokavad on enamasti laiemad keskkonnatoetused, mille nõudeid ja keskkonnapraktikaid sobivad suuremale hulgale põllumajandustootjatele (nt keskkonnasõbralik majandamine). Samuti toetatakse läbi mittetootlike alade kui ka maastikuelementide loomise ja säilitamise elurikkust ning maastikulist mitmekesisust (nt ökoalad ja ökosüsteemiteeenuste säilitamine põllumaal). Programmperiood 2023-2027 on kaasa toonud üha enam uute tehnoloogiate rakendamist ka põllumajanduspoliitikas. Lisaks digivõimalustele (nt georuumiline taotlus) rakendatakse pinnaseiresüsteemi, mille alusel regulaarselt ja süstemaatiliselt seiratakse põllumajanduspraktikaid- ja tavasid Copernicuse Sentineli satelliidiandmete või muude samaväärsete andmete alusel. Pinnaseire eesmärk on aidata põllumajandustootjal tõhusamalt toetuse tingimusi täita läbi seiratavate nõuete vältimaks kohest sanktsiooni rakendamist. Lisaks kasutatakse asukohamärgisega fotosid. Eesti on selleks puhuks välja töötanud nt IVA äpi. ÜPP strateegiakava sisaldab lisaks ÜPP II samba maaelu arengukava toetustele ka I samba otsetoetusi, sh kliima- ja keskkonnakavasid (ökokavad). Olulisemat mõju avaldavad keskkonnatoetused ja -tegevused on järgmised: Keskkonnasõbraliku majandamise toetuse kasutamine avaldab mõju viljavaheldusele, mullaproovide võtmisele, sertifitseeritud seemne kasutamisele ning glüfosaadi ja muude taimekaitsevahendite kasutamise piiramisele. Eraldi lisameetmed on välja töötatud aianduskultuuride keskkonnasõbralikuks kasvatamiseks, vahekultuuride kasvatamiseks, happeliste muldade neutraliseerimiseks jms. Vahekultuuride kasvatamisel on oluline roll nii mulla tervise seisukohalt kui ka on vahekultuurid hea valik mitmekesistamaks külvikorda. Ökoalade ning ökosüsteemiteenuste säilitamise toetus on suunatud põllumaale, mis avaldab otsest mõju nii elurikkusele, mullastikule kui ka ökosüsteemiteenustele aidates seeläbi suurendada elurikkust just haritaval maal. Sellele eesmärgile aitavad panustada eelkõige keskkonnasäästlikud harimispraktikad, näiteks ajutiselt tootmisest kõrvale jäetud mittetootlike alade, nagu rohumaaribade või erinevate kesatüüpide määratlemine, mis omakorda aitab vähendada taimekaitsevahendite vajadust. Samuti on oluline osa nii olemasolevatel kui ka uutel rajatavatel maastikuelementidel, mida tuleb säilitada ning hoida just maastikulise mitmekesisuse otstarbel, millel on veelgi laiem eesmärk elurikkuse toetamisel. Mulla- ja veekaitse toetus aitab kaasa erodeeritud- ja turvasmuldade säästlikule kasutamisele, muldade degradatsiooni vähenemisele ja muldades orgaanilise süsiniku talletamisele maa 7 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2115 artikkel 14 lõige 1 17  pikaajalise rohumaana hoidmise kaudu. Pinna- ja põhjavee kaitsele suunatud täiendavad tegevused aitavad kaasa veekeskkonna seisundi parandamisele. Liikide ja elupaikade säilimise tagamiseks ning ekstensiivse põllumajanduse soodustamiseks rakendatakse Eestis juba alates 2001. aastast pärandniidu hooldamise toetust. Pärandniitude kõrval pööratakse senisest enam tähelepanu ka muudele kõrge loodusväärtusega rohumaadele. REM tellimusel viib Pärandniitude Kaitse Ühing läbi püsirohumaade inventuure 27 000 ha-l. Inventeeritud ja väärtuslikuks püsirohumaaks hinnatud maale saame hakata maksta väärtuslike püsirohumaa säilitamise toetust. Vastav toetusmeede rakendus 2024. aastast. Põllumajanduse veekaitsemeetmed on nii Läänemere tegevuskavas, nitraaditundliku ala tegevuskavas kui ka veemajanduskavades. Enamik vajalikest meetmetest viiakse ellu ÜPP strateegiakava sekkumiste abil. Väljatöötatud on ministri määrus taimetoitainete bilansiarvestuse õiguslikuks regulatsiooniks. 2026. aastal on plaanis uuendada määrust sõnniku arvestuslike näitajate kohta. 2024. aastal jõustus Euroopa parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2024/1991, mis käsitleb looduse taastamist. Taastamiskava tuleb koostada ja esitada Euroopa Komisjonile hiljemalt 1.09.2026. Taastamiskava koostamisega alustati koostöös Kliimaministeeriumiga 2025. aasta lõpus ja see töö jätkub 2026. aastal. Agroökosüsteemide taastamisel tuleb kehtestada eesmärgid ja meetmed vähemalt kahe järgneva agroökosüsteemide näitaja kohta a) rohumaaliblikate indeks; b) orgaanilise süsiniku varu mineraalsetes põllumuldades; c) mitmekesiste maastikuelementidega põllumajandusmaa osakaal. Samuti tuleb kehtestada meetmed põllumajandusmaastike linnustiku indeksi suurenemiseks, põllumajanduslikus kasutuses turvasmuldade taastamiseks, sh märjutamine. Kestliku toidusüsteemi kliimameetmete (fossiilkütuste tarbimise vähendamine ja biokütuste kasutamise laiendamine põllumajandusmasinates; kasvuhoonegaaside sidumist soodustavate maakasutuse muutuste suunamine) väljatöötamine ja rakendamine jätkub. Kliimakindla majandamise seaduse rakendamiseks on alustatud ka teekaartide koostamisega, sh põllumajanduses. REM osaleb ametliku partnerina mitmes rahvusvahelises projektis. Käimas on kaks 10-aastast LIFE integreeritud projekti – veemajanduse ja -poliitika teemaline (CleanEST) ning looduskaitse, metsanduse ja agroökosüsteemide teemaline (ForEst&FarmLand/Elurikas Eesti). Mõlemad projektid tegelevad põllumajanduse ja põllumajandusmeetmete keskkonnamõju uurimisega ning aitavad välja töötada senisest tõhusamaid põllumajanduskeskkonna sekkumisi, lisaks töötatakse välja tolmeldajate tegevuskava, testitakse meetmeid põllulindude kaitseks jmt. REM osaleb EL teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammi „Euroopa horisont“ partnerluses Biodiversa+ (Biomitmekesisuse päästmine elu tagamiseks Maal) ning rahastab riikidevahelise teaduskoostöö raames tipptasemel teadusprojekte bioloogilise mitmekesisuse valdkonnas: esimeses taotlusvoorus projekti „Veeseente bioloogiline mitmekesisus liigikaitse vajaduse ja tegevuskava valguses“ ja „Mikroobide mitmekesisus, mulla mikrobioomi ökosüsteemiteenused ja ökosüsteemi kaitse“ ning teises taotlusvoorus projekti „Geenidest maastikeni: mere bioloogilise 18  mitmekesisuse seiramiseks vajalike keskkonnamõju hindamise vahendite väljatöötamine kasutades eDNA-d ja kaugseiret“. Koolituste, infopäevade ja infomaterjalidega suurendatakse põllumajandustootjate teadlikkust ökosüsteemiteenustest, keskkonda säästvatest põllumajanduspraktikatest ja kliimariskidest. Keskkonnameetmete seirega uuritakse muuhulgas põllumajanduse mõju mullale, veele ja elurikkusele. Veeseaduse alusel on põlluraamatu pidamine igale põllumajandusega tegelevale isikule kohustuslik, kuid selle pidamise vorm ja viis on isiku enda valida. See ei võimalda riigil teha neil andmetel põhinevaid otsuseid või teadlastel ära kasutada potentsiaali pakkumaks põllumajandussektorile näiteks roheülemineku või parema majandamisega seotud lahendusi. 2024. a avati PRIA digitaalne e-põlluraamat põllumeestele esmalt tutvumiseks ja testimiseks ning seejärel seoti ka keskkonnasõbraliku majandamise toetusega. 1. maist 2025. a liidestati eratarkvarad PRIA e-teenuse keskkonnaga, et eratarkvara andmed jõuaksid PRIA hallatavasse põllumajandusandmete varamusse. Alates 1. maist 2025 rakendatakse keskkonnasõbraliku majandamise toetusskeemis taimetoiteelementide bilansi kohustust. Lisaks on PRIA e-teenuse keskkonnas kasutajale avatud väetus- ja lupjamissoovituste- ning huumusbilansikalkulaator. Järk- järgult liigutakse selles suunas, et andmed oleksid riigile kättesaadavad ja kasutatavad nii statistikas, teadustöödes kui ka põllumajandus- ja keskkonnapoliitika kujundamisel. 2023. aastal valmis süsiniku jalajälje hindamise tööriist põllumajandusettevõtetele. 2025. aastal viidi läbi süsiniku jalajälje hindamised põllumajandusettevõtetes, et tööriista testida, tuvastada tööriista täiustamise ja parandamise vajadused, alustatud on ettevalmistustega tööriista laialdasemaks kasutuselevõtuks. Loodud on rohefoori metoodika ja prototüüp, mille eesmärk on toetada Eesti põllumajandussektori rohepööret, hinnates põllumajandusettevõtete, -toodete ja -maade keskkonna- ja kestlikkusalast toimetulekut. 2025. aastal valmistati ette ja esitati taotlusvooru uuring „Väetiste kasutamisega seotud KHG mõõtmised ja metoodikaarendus“, aasta lõpul sõlmitakse leping ning uuringuga alustatakse 2026. aastal . Kehtestatakse nõuded, mis tagavad põllumajandusmaa ja mullastiku kaitse. Töötatakse välja asjakohane infosüsteem põllumajandusmaa ja mullastiku kaitseks. Tõstetakse põllumajandusmaa omanike ja maakasutusega seotud huvigruppide teadlikkust mullastikust kui taastumatust loodusressursist, toiduga varustamiskindlusest, sh toidujulgeolekust ja vajadusest rakendada põllumajandusmaa kaitseks asjakohaseid kaitsemeetmeid Oodatav tulemus: Tegevuse mitmed meetmed on seotud EL ÜPP strateegiakava rakendamisega, seega on peamised eesmärgid ja mõõdikud määratud just seal. Näiteks, et põllumajandusmaad majandatakse jätkuvalt 19  keskkonnahoidlikke praktikaid rakendades, millest annab märku erinevate täiendavate keskkonnameetmete pindalaline või loomade arvu sihttaseme saavutamine. Lisaks ei lange püsirohumaa suhtarv põllumajandusmaasse alla seatud sihttaset, mis muuhulgas näitab ka mitmete strateegiakava sekkumiste mõju maakasutusele. Väheneb põllumajandussektori KHG heide ja laieneb mullatervist (sh orgaanilise süsiniku varu säilimist) soodustavate praktikate rakendamine ning luuakse terviklik maa- ja mullakasutuse juhtimissüsteem. E-põlluraamatu kasutamise laienemine ja rakendamine tagab selle, et põllumajandusmaa ja põllumuldade kohta on olemas kvaliteetsed andmed maakasutusega seotud otsuste tegemiseks. Lisaks, PRIA e-teenuse keskkonnas loodud soovituskalkulaatorite kasutamine aitab põllumajandustootjal paremini põllumajandustegevusi planeerida ja ellu viia. 5.2. Programmi tegevus – ringbiomajanduse arendamine Eesmärk Ringbiomajanduse põhimõtete suurem kasutuselevõtt Tegelik tase Sihttase Mõõdik 20238 2026 2027 2028 2029 Tootmiskadu 90 909 väheneb10 väheneb väheneb väheneb esmatootmises9 (t) Väljakutsed, tegevused ja oodatavad tulemused 8 2020. Toidujäätmete ja toidukao teke Eesti toidutarneahelas. SEI Tallinn, Eesti Maaülikool. https://kliimaministeerium.ee/sites/default/files/documents/2021- 12/Toiduj%C3%A4%C3%A4tmete%20ja%20toidukao%20teke%20Eesti%20toidutarneahelas%20%282021%29.pdf 9 Esmatootmine – esmatoodete tootmine, pidamine või kasvatamine, kaasa arvatud saagikoristus, lüpsmine ja põllumajandusloomade kasvatamine enne tapmist. Esmatootmine hõlmab ka jahipidamist ja kalapüüki ning loodussaaduste kogumist. Esmatootmise alla ei käi esmasaaduste töötlemine, isegi kui seda teeb esmatootja, nt looma edasine töötlemine pärast tapmist, mis läheb juba toidutööstuse alla. Tootmiskadu – toiduks toodetud, kuid erinevatel põhjustel kõrvalvoogu suunatud kõrvalsaadused (nt looma- või linnusöödaks, kanalisatsiooni või lägahoidlasse suunatud, ilmastikust tulenevad, tööjõuprobleemide, taimekahjustajate, haiguste vms tõttu põllule jäänud (koristamata) saak, kalapüügil vette tagasi lastud kala ning loomsete kõrvalsaadustena käideldud saadused, mida ei määratleta jäätmetena tulenevalt toidujäätmete mõistest. 10 Pärast metoodika täpsustumist (2026) mõõdik kohandatakse. 20  Väljakutsed: Ringmajanduse põhimõtted pole biomajanduse sektorites seni laialt levinud ning tekkivaid kõrvalsaadusi ja jääke väärindatakse vähe või tehakse seda madala majandusliku lisandväärtusega. Ringbiomajanduse edendamiseks vajalikud mõisted ja õigusraamistik vajab ajakohastamist (jäätmestaatuse lakkamine, kõrvalsaadused ja teisene toore), et ettevõtted oleksid ringbiomajanduse lahenduste kasutamiseks rohkem motiveeritud ning protsessid oleksid lihtsamad ja väiksema halduskoormusega. Kohaliku taastuva bioloogilist päritolu tooraine vähene väärindamine ning biomassi piiratud töötlemisvõimekus, eriti lisandväärtuse kasvatamise perspektiivikamates arengusuundades (biomassi keemiline väärindamine, tööstuslik biotehnoloogia jmt). Biomassi hajutatus ja sellega seotud väikesed toormekogused eeldavad aga koostööd ning sageli ka väiksema mastaabiga lahendusi, mistõttu on vajalik senisest enam panustada ringbiomajanduse lisandväärtuse kasvu toetavate uudsete algatuste ja koostöövormide (nt klastrid, ühistulised ärimudelid, tööstussümbioos, rahvusvaheline koostöö jms) teket, mis ühtlasi toetavad ka ettevõtete ekspordivõimet ning välisinvesteeringuid ringbiomajandusse. Lisandväärtuse kasvatamine ja ringbiomajanduslike ärimudelite kasutuselevõtt põhineb teadus- arendus- ja innovatsioonitegevusel. Uute tehnoloogiate laiemaks kasutuselevõtuks ei ole aga piisavalt investeeritud katse- ja piloteerimise ning tehnoloogia skaleerimise võimaluste loomisse. Bioloogilist päritolu jäägid, jäätmed ja kõrvalsaadused, eriti põllumajandusest pärinev sõnnik, leiavad veel suhteliselt tagasihoidlikku kasutust biogaasi ja -metaanitootmisel, mis pakub lahendust nii lokaalse energia tootmisel kui aitab vähendada põllumajandusega seotud kasvuhoonegaaside ja õhusaasteainete heidet. Tekkiv kääritusjääk ehk digestaat on ringmajanduslikult väärtuslik materjal, mida oleks võimalik kasutada sünteetiliste mineraalväetiste asendajana. Ringbiomajanduse valdkonna statistikas on andmelüngad, puudub tervikpilt tekkivatest bioloogilist päritolu kõrvalsaadustest ning nende tekkekohtadest ja kogustest. Süsteemne ülevaade kõrvalsaadustest ning muust kasutamata või vähekasutatud bioressursist võimaldaks neid võrreldes praegusega oluliselt paremini väärindada, planeerida muu hulgas teadus- ja arendustegevust, logistilisi- ja töötlemislahendusi ning toetusmeetmeid. Tegevused: Toetame investeeringuid bioressursside töötlemisvõimekuse suurendamiseks ning bioloogilist päritolu jääkide, jäätmete ja kõrvalsaaduste väärindamiseks. Rakendame ringbiomajanduse teekaarti, mille peamised tegevussuunad on seotud lisandväärtuse kasvatamise, kestliku ressursikasutuse ja elurikkuse hoidmise, teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni, ettevõtluskeskkonna ning hariduse, oskuste ja teadlikkusega. Anname põllumajandus-, metsandus-, kalandus-, vesiviljelus- ja toiduainetööstuse ettevõtetele ning teadus- ja arendusasutustele Euroopa Liidu taaste- ja vastupidavusrahastu (RRF) vahenditest 21  toetust, et investeerida tootmistehnoloogia uuendamisse, tootearendusse ja bioressursside väärindamisse. Kuna biometaani tootmist tootmisvõimekus suureneb Eestis alates 2026. aastast märgatavalt, on vaja luua täiendavaid stiimuleid ja tingimusi biometaani kasutamise ning turunõudluse suurendamiseks, mh biometaaniveokite ostutoetuse väljatöötamine. Osaleme Kliimaministeeriumi koordineerimisel biometaani teekaardi tegevuste väljatöötamises ja rakendamises. Toetame ettevõtete ja TA-asutuste rahvusvahelistes partnerlustes, võrgustikes ja konsortsiumites osalemist ringbiomajanduse teemaliste ELi teadusuuringute ja innovatsiooni rahastamisvõimaluste (Euroopa Horisont, Interreg jt) kasutamiseks. Ringbiomajanduse kui uue majandusmudeli käsitluse ja põhimõtete leviku ning kommunikatsiooni korraldamine. BOOST4BIOEAST projekti raames loodi 2024. aasta lõpus Eesti Maaülikooli koordineerimisel ringbiomajanduse keskus. Keskus koondab erinevad ringbiomajandusega tegelevad sihtrühmad ja toetab innovatsiooni kasvu sektorites, seda läbi koostöö koordineerimise ja mitmetasandilistele probleemidele/väljakutsetele uudsete lahenduste leidmise initsieerimise. Keskuse loomine aitab muu hulgas kaasa ringbiomajanduse teadlikkuse tõusule ühiskonnas. REM osaleb Põhjamaade teaduse ja teaduspoliitika arendamise platvormi NordForsk Sustainable Agriculture and Climate Change programmikomitees ja rahastab projekti „Seenepõhised protsessid kohaliku mitteloomse valgu toodangu suurendamiseks ja kestliku põllumajanduse arendamiseks“ ning Green Transition programmikomitees rahastades projekti „Külmaga kohandunud biorafineerimise kontseptsioon toidujäätmete energiatõhusaks ja süsinikneutraalseks väärindamiseks“. Uuringu „Bioloogilist päritolu kõrvalsaaduste ja tootmiskadude andmekogumise metoodika väljatöötamine“ tulemuste põhjal ringbiomajandusega seotud mõistete (jäätmed, sh biolagunevad jäätmed, kõrvalsaadused) ja nendega seotud nõuete ajakohastamine õigusaktides ning biomassi ja kõrvalsaaduste andmete kättesaadavuse parandamine. Oodatavad tulemused: Suureneb ringmajanduse põhimõtete kasutuselevõtt ja kohaliku taastuva bioloogilist päritolu ressursside, sh kõrvalsaaduste ja jääkide töötlemisvõimekus ning väärindamine, millega väheneb tootmiskadu esmatootmises, kõrgem ressursitootlikkus ja loodava lisandväärtuse kasv 5.3. Programmi tegevus – põllumajandusmaa ja maaparanduse poliitika kujundamine Tagada põllumajandus- ja metsamaa sihtotstarbeline ja jätkusuutlik Eesmärk kasutamine maaparandussüsteemide toimimise, sh riigi poolt korras hoitavate eesvoolude korrashoiu kaudu. 22  Mõõdik Tegelik tase Sihttase 2024 2026 2027 2028 2029 Maaparandussüsteemidega põllumajandusmaa osatähtsus toetusalusest 62% 62% 62% 62% 62% põllumajandusmaast Toetuse abil säästvalt majandatud erametsamaade 5,84% 5,64% 5,64% 5,64% 5,84% osakaal kogu erametsamaast11 Väljakutsed, tegevused ja oodatavad tulemused Väljakutsed: Kuivendussüsteemide amortiseerumise tempo on kiirem, kui võimalused nende kaasajastamiseks (investeeringute nappus). Maaparandussüsteemide seisund ja selle mõju leevendamine, maaparandussüsteemide ajakohastamine muutuvates oludes (ilmastik, põllumajandus-ja keskkonnapoliitika, piiratud ressursid). Puudub järjepidev seire ja ülevaade maaparandussüsteemide tehnilisest seisundist ja põllumajandusmaa kuivendusseisundist ning kuivendatud maatulundusmaa keskkonnamõjust. Maaomanike ja maakasutajate vähene teadlikkus maaparandussüsteemide olemasolust ja hoiutööde vajalikkusest, sh maaomanike koostöö olulisusest hoiutööde tegemisel. Maaparandusalal aktiivselt tegutsevate ettevõtjate vähesus ja erialaste, sh keskkonnahoidlike maaparandusvõtete koolituste vähesus ja koolitajate huvi puudus. Maaparanduse valdkonnas järelkasvu leidmine. Väärtusliku põllumajandusmaa kaitse- ja kasutustingimuste piisavus ja tagamine. Metsaomanike suunamine, et nad oma metsi säästlikumalt majandaksid ja teeksid elurikkusega arvestatavaid hooldusraieid. 11 Andmed saadakse määratud toetuse andmete põhjal ehk 2023. tegelik tase on 2023. aastal taotletud toetuse pind, mille kohta tehtud on toetuse otsused tehtud 2024. aastal. 23  Üleminek saamata jäänud tulu õiglasemale kompenseerimisele ÜPP SK sekkumisest: elurikkuse soodustamine Natura 2000 erametsades. Tegevused: Ajakohastatakse ja rakendatakse maaparanduse valdkonna õigusakte, sealhulgas valmistatakse ette maaparandusseaduse ja selle rakendusaktide muutmist, nt täpsustatakse maaparandussüsteemi projekteerimisnormides keskkonda käsitleva osa. Antakse ÜPP SK 2023–2027 investeeringutoetusi maaparandussüsteemide, sh riigi poolt korras hoitavate ühiseesvoolude korrashoiuks. Antakse ÜPP SK 2023–2027 metsandustoetusi. Metsandustoetuste eesmärk on ergutada metsaomanikke oma metsi säästlikult majandama ja tagada metsamaa sihtotstarbeline kasutus. Metsandustoetused panustavad metsamaa sihipärasse kasutusse, kliimamuutuste leevendamisse ja nendega kohanemisse, säästvasse energiasse ning elurikkuse kaitsesse. Kujundatakse väärtusliku põllumajandusmaa kaitse poliitikat. Põllumajandusmaa kaitse- ja kasutustingimuste eesmärk on tagada eelkõige põllumajandusmaa säilimine ja selle pikaajaline põllumajanduslik tootmisvõimekus. Analüüs ja ettepanekud üldplaneeringutega määratud või määratavate väärtuslike põllumajandusmaade kaitse ulatuse ja tõhususe osas valmib 2026. aastal. Analüüs ja ettepanekud põllumajandusmaade, sealhulgas väärtuslike põllumajandusmaade, hõive kohta ehitiste, rajatiste, sh taastuvenergia tootmisseadmete ja teede osa valmib 2026. aastal. Väärtuslike põllumajandusmaade säilimiseks vajalike kaitse-ja kasutustingimuste (õigusaktide muudatusettepanekud ja uuringud) õiguslike aluste seadmise ettevalmistus, arvestades maa- ja mullakasutuse teadus- ja arendusprojekti raames tellitud õigusliku analüüsi tulemusi, et tagada üldplaneeringutega määratletud väärtuslike põllumajandusmaade kaitse- ja kasutustingimuste elluviimine tõhusalt ja üle riigi ühtsetel põhimõtetel. Oodatavad tulemused: Maaparandussüsteemidega põllumajandusmaa osatähtsus toetusalusest põllumajandusmaast säilib vähemalt 62% juures ning toetuste abil säästvalt majandatud erametsamaade osakaal kogu erametsamaast säilib 5,64% juures. 5.4. Programmi tegevus – põllumajandus- ja toidusektori konkurentsivõime tõstmine Eesti põllumajandusettevõtete ja toidutööstuste konkurentsivõime tõstmine nii sise- kui välisturul, tarneahela Eesmärk tasakaalustamine, riskijuhtimise tõhustamine, koostöö arendamine ning põlvkondade vahetuse soodustamine. Mõõdik Tegelik tase Sihttase 2024 2026 2027 2028 2029 24  Põllumajandussektori netolisandväärtus tööjõu 35 659 (2023) 28 991 29 716 30 205 30 452 aastaühiku kohta, kolme aasta liikuv keskmine, FADN Toiduainetööstuste 34 041 (2023) 37 300 38 200 38 900 38 900 netolisandväärtus töötaja kohta Noorte (kuni 40-aastaste) juhtide osatähtsus 21 21 21 21 21 põllumajanduslikes majapidamistes, % Tunnustatud tootjaorganisatsioonide turustatud toodangu väärtus 11 (2023) 19 21 22 22 kogu põllumajandustoodangu väärtusest, % Põllumajanduskindlustustoetust 18 30 30 30 30 saanud ettevõtete arv Väljakutsed, tegevused ja oodatavad tulemused Väljakutsed: Põllumajandustootjate väljakutseks on Euroopa Liidu keskkonna- ja kliimaeesmärkide täitmisesse panustamine, mis aitab leevendada kliimamuutusi ja nendega kohaneda, säästes energiat, edendades loodusvarade nagu vesi, muld ja õhk tõhusat majandamist. Oluline on, et ressursitõhusus, mis aitab kaasa keskkonna- ja kliimaeesmärkide täitmisele, parandab samal ajal põllumajandustootjate majanduslikku tulemuslikkust ja tagab ettevõtete majandusliku kestlikkuse ja lisandväärtuse säilimise. Alates 2015. aastast on põllumajandussektori ettevõtjatulu ilma sissetulekutoetusteta olnud negatiivne. Aastatel 2023 ja 2024 jäi ettevõtjatulu ka koos sissetulekutoetustega negatiivseks: 2023. aastal oli -85,2 mln eurot, 2024. aastal -62,5 mln eurot. Kaks aastat negatiivset ettevõtjatulu on tekitanud kokku -147,7 mln euro suuruse tulupuudujäägi sektorisse ja näitab kuivõrd keerulises konkurentsitingimustes on põllumajanduse esmatootmise sektor, mis on Eesti elanike toidujulgeoleku tagamisel üks põhisambaid. 25  Kuigi põllumajanduse majandusharu toodangu väärtus on Euroopa Liiduga liitumisest alates kahekordistunud, jääb toodangu väärtus hektari kohta oluliselt madalamaks ELi keskmisest, kuna peamiselt toodetakse väiksema lisandväärtusega toodangut. Eestis on põllumajanduse netolisandväärtus tööjõuühiku kohta viimastel aastatel märgatavalt kasvanud. Kui 2015. aastal jäi Eesti näitaja EL-i keskmisele veel alla (15 925 eurot vs 18 403 eurot), siis alates 2017. aastast on Eesti näitaja valdavalt olnud kõrgem. Selle positiivse trendi jätkusuutlikkuse tagamine on väga oluline – see eeldab nutikaid investeeringuid innovatsiooni, täppispõllumajandusse ning tööjõu oskuste arendamisse. Eesti põllumajandussektori struktuur on duaalne ehk põllumajandusmaa on koondunud suurematesse ettevõtetesse, samas tegutseb nende kõrval ka palju väikseid põllumajandusettevõtteid. Tootlikkuse kasvu on soodustanud eelkõige põllumajandusettevõtete suurenemine ja suured, tehnoloogiliselt tõhusad, ressursimahukad ja uuenduslikud põllumajandusettevõtted. Samas jäävad brutoinvesteeringud kasutuses oleva maa hektari kohta alla ELi keskmist taset. Tugev konkurents nii sise- kui ka välisturul sunnib tööstuseid tootma efektiivsemalt ning klientide järjest kasvavad vajadused ja kvaliteedinõuded nõuavad ettevõtetelt uute tehnoloogiate kasutuselevõttu, paindlikkust, tootlikkust ning innovaatilisust. Vaatamata tööviljakuse kasvule pole seni Eestis toiduainetööstuste investeeringute tase olnud piisav tootlikkuse kasvuks EL riikide keskmisele tasemele, kuid aasta-aastalt vahe väheneb. Eesti põllumajandussaaduste ja toidukaupade väliskaubanduse struktuuri põhjal ei ole Eesti toiduainetööstused maailmaturul kohanenud nii kiiresti kui põllumajandussektor Suurematele sektoritele (teravili, liha ja piim) on iseloomulik olulises mahus tooraine eksport, ehkki samas kasutab valdkonna töötlev tööstus ka sisseveetavat toorainet. Toidutööstuse probleemiks on vaatamata viimase aja mõningatele positiivsetele arengutele (nt E-Piima uus piimatööstus) mastaabiefekti võimaldavate ettevõtete vähesus või puudumine, millest tulenevad väiksed tootmismahud ning madal konkurentsivõime. Samuti kaasneb sellega madal võimekus iseseisvaks tootearendus- ja innovatsioonitegevuseks, mis piirab võimalusi kõrgema lisandväärtusega toodete tootmiseks ja eksportimiseks. Investeeringute nappus ning kvalifitseeritud tööjõu puudus süvendavad veelgi sektori mahajäämust võrreldes teiste Euroopa riikidega. Riskijuhtimise tähtsus põllumajandussektoris on suurenenud nii ebasoodsate ilmastikutingimuste esinemise sagedusega kui ka põllumajandustootmise suurema turule orienteeritusega. Ebakindlus põllumajandustoodete ja -tootmissisendite hindades ja sissetulekutes avaldab mõju põllumajandustootjate tootmisotsustele ja tootlikkust suurendavate investeeringute tegemisele. Põllumajandus- ja toidutootmise konkurentsivõimeliseks arenguks on vajalik sissetulekute stabiilsus, mida mõjutab oluliselt põllumajandussektori avatus riskidele, mis võivad olla nii ettevõttesised kui ka -välised ning tekitada suuri nõudluse ja pakkumise tasakaalu muutumisi, hindade ja põllumajandusturgude volatiilsust. Järjest suuremat mõju avaldavad kliimamuutused koos sellest tingitud ebasoodsate ilmastikutingimuste ning taime- ja loomahaiguste levikuga, mis põhjustavad tootmispotentsiaali hävimist. 26  Arvestades väljakujunenud põllumajandussektori struktuuri, on uute ettevõtjate ja noorte sisenemine sektorisse raskendatud nii põllumajandusmaa piiratuse kui ka tootmise alustamiseks vajaliku suhteliselt suure kapitalinõudluse tõttu. Toidutarneahelad on tihti pikad, läbipaistmatud ja ahela lülidel on erinev turujõud, esineb ebaausaid kauplemistavasid ja turutõrgete mõju jaotub ahela lülide vahel ebaühtlaselt. Jaekaubandus on kontsentreerunud ning omab võrreldes põllumajandustootjate ja töötlejatega oluliselt tugevamat turupositsiooni, riskid kantakse tihti üle nõrgema positsiooniga lülile ehk turutõrgete korral on Eestis kokkuostuhindade langus järsem kui ELis keskmiselt ning raskused võimenduvad kiiremini. Eestis oli 2025. aasta alguse seisuga 7 tunnustatud tootjaorganisatsiooni (tulundusühistut) – 3 piimasektoris, 3 lihasektoris ja 1 teraviljasektoris, kes kokku koondavad 503 põllumajandustootjat. 2025. aastal lisandus üks tootjaorganisatsioon kartuli sektoris. Samas on palju ka väikeseid, kuni viie liikmega ühistuid. Ühistute arendamiseks on jätkuvalt oluline suurendada ühistegevus-, koostöö- ja juhtimisoskusi, võimaldada investeeringuid ja ühistute arendustegevusi. Tegevused: Põllumajandustootjate konkurentsivõime tõstmiseks, sissetulekute stabiilsuse tagamiseks rakendatakse erinevaid EL eelarvest makstavaid toetusmeetmeid (sh põhisissetulekutoetus, tootmiskohustusega seotud toetused, põllumajanduskindlustustoetus), mis vähendavad tootjate sissetulekute kõikumist turu- ja tootmisriskide puhul. Põllumajandustootjate konkurentsivõime tõstmiseks on oluline jätkata ka erimärgistatud diislikütuse aktsiisisoodustusega. Mesindussektori arengu toetamiseks rakendatakse mesilasperede toetust ja mesindussektori sekkumisi eesmärgiga parendada mesinike teadmisi ja oskusi, et ennetada, monitoorida ja võidelda mesilashaiguste ja kahjuritega, analüüsida mesilashaigusi ja mesindustoodete kvaliteeti ning soodustada investeeringuid, tõhustada koostööd teadusasutustega ja tõsta tarbijate teadlikkust. Investeeringusekkumiste kaudu tõhustatakse põllumajandustootmise moderniseerimist ja uute tehnoloogiate kasutusele võtmist (väikeste põllumajandusettevõtete arendamise toetus), soodustatakse põllumajandustootmises ressursitõhusust, vähendatakse põllumajandustootmisest tulenevat keskkonnamõju, jäätmete ja heitmete teket ning suurendatakse loomade heaolu ja bioohutust (Põllumajandustootjate materiaalsed ja immateriaalsed investeeringud). Toiduainetööstustele suunatud investeeringusekkumised aitavad tõsta toiduainetööstuse ettevõtete majanduslikku võimekust ja konkurentsivõimet ning toetavad keskkonna- ja kliimapoliitika eesmärkide saavutamist. Põllumajandustootjal on võimalik taotleda riiklikku põllumajandustootja asendamise toetust. Põllumajandustootjate positsiooni tugevdamiseks toidutarneahelas arendatakse ühistegevust ja koostööd tootjaorganisatsioonide tunnustamise ja tunnustatud tootjaorganisatsiooni arendamise toetuse, ühistuliste investeeringutoetuste, lühikeste tarneahelate või kohalike turgude 27  kaudu põllumajandustoodete ja toidu turustamisvõimaluste arendamise toetuse ning kvaliteedikavade tunnustamise ja kvaliteedikava arendamise toetuse kaudu. Riskijuhtimisele on vajalik pöörata suuremat tähelepanu põllumajandusettevõtete igapäevases juhtimises, seejuures on oluline põllumajandustootjate nõustamine ja koolitus läbi AKISe. Põllumajanduskindlustustoetuse kaudu hüvitatakse 70% ulatuses põllumajandustootja saagi, loomade ja taimede kindlustusmaksed. 2025. aastal lisati strateegiakavasse sekkumine 1.11 „Loodusõnnetuste, ebasoodsate ilmastikutingimuste või katastroofide tagajärjel kaotatud põllumajandusliku potentsiaali taastamise ja ennetustegevuste toetus”. Selle raames hakatakse rakendama eriti ohtliku loomataudi ennetamise investeeringutoetust, mille eesmärk on suurendada põllumajandusettevõtetes bioohutuse nõuete täitmist, et ennetada ja takistada eriti ohtliku loomataudi levikut põllumajandusettevõttes. Rakendatakse Eesti põllu- ja maamajandusliku teadmussiirde ja innovatsioonisüsteemi (AKIS), mille peaeesmärk on põllu- ja maamajandussektori lisandväärtuse tõstmine ning innovatsioonivõimekuse suurendamine. AKISe eesmärgiks on rakendada ühe ukse põhimõtet teenuste pakkumisel sektorile. AKISe teenusteks on teadmussiirdeteenus, mh elektrooniline teabesalv, nõuandeteenus ja innovatsiooniteenus. EL ÜPP Eesti strateegiakava, riiklike sekkumiste jm muude meetmete rakendamine, võttes arvesse roheülemineku teekaardi tegevusi neljas põllumajandus- ja toidusektori valdkonnas – piima-, liha-, teravilja- ja aiandussektoris. Viiakse läbi uuring põllumajanduse lisandväärtuse vähenemise põhjustest ja selle suurendamise võtmekriteeriumitest. REM osaleb EL teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammi „Euroopa horisont“ partnerluses Agroökoloogia (Põllumajanduse kiirendatud üleminek: agroökoloogia eluslaborid ja teadustaristud) ning rahastab riikidevahelise teaduskoostöö raames tipptasemel teadusprojekte: esimese taotlusvoorus „Kattekultuuride tõhusam kasutus köögiviljafarmides: Eluslaborid agroökoloogiliste süsteemide ressursside säilitamiseks ja majanduslikuks jätkusuutlikkuseks“ ja „Mitmekesistamine vahekultuuridega – jätkusuutlik kartulikasvatus“. REM osaleb EL teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammi „Euroopa horisont“ partnerluses FutureFoodS (Ohutud ja kestlikud toidusüsteemid) ning rahastab riikidevahelise teaduskoostöö raames tipptasemel teadusprojekte söömisharjumuste, toidu töötlemise ja tarnimise ümberkujundamise jm teemadel alates 2026. aastast. REM osaleb EL teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammi „Euroopa horisont“ partnerluses AgDATA (Põllumajanduse andmed) ning plaanib rahastada riikidevahelise teaduskoostöö raames tipptasemel teadusprojekte alates 2027. aastast. 28  Noorte põllumajandustootjate osakaalu suurendamiseks ja põlvkondade vahetuse toetamiseks rakendatakse põllumajandusliku tegevusega alustava noore ettevõtja toetust ning noore põllumajandustootja otsetoetust. Täiendavalt pakutakse noortele esmakordselt põllumajandustootmisega alustavatele ettevõtjatele inkubatsiooniprogrammis osalemise võimalust, mille eesmärk on toetada põllumajandusliku tegevusega alustava noore põllumajandustootja baasteadmiste ja oskuste suurendamist. Programm rakendus 2025. aastal. Ebaausate kaubandustavade tõkestamiseks kehtestatud põllumajandustoote ja toidu tarneahelas ebaausa kaubandustava tõkestamise seaduse (PTEKS) rakendamise mõju ja tulemuslikkuseanalüüsiga alustati 2025. aastal. Rakendatakse turukorraldusmeetmeid, mis aitavad stabiliseerida põllumajandusturgu, vältida turukriiside eskaleerumist, suurendada nõudlust ja aidata ELi põllumajandussektoritel turumuutustega paremini kohaneda. Teatud põllumajandustoodete kokkuostuhindade langemise korral tasemele, mis ei ole jätkusuutlik, kasutatakse sekkumiskokkuostu ja eraladustamist. Nende meetmete kasutamine vähendab ajutiselt ülepakkumise mõju ja stabiliseerib seeläbi turgu. Erakorralised meetmed kasutatakse juhul, kui on tekkinud kriis või kriisioht ning on vaja konkreetselt tegutseda, et hoida ära hindade järsku langust ja/või leevendada selle tagajärgi. Põllumajandustoodete kvaliteedi parandamiseks, tarbijate kaitsmiseks ning standardite ühtsuse tagamiseks on kehtestatud puu- ja köögivilja, oliiviõli, linnuliha ja kanamuna sektoris turustusstandardid. Veise-, sea- ja lambarümpade kvaliteediklassidesse määramine loob aluse hindade EL üleseks võrdlemiseks. Lisaks turustusstandarditele rakendatakse piima- ja piimatoodete ning veise- ja vasikaliha sektorites erimõisteid ja müüginimetusi. Euroopa Liidu päritoluga kaupade eelistamise tagamiseks ning imporditariifide rakendamiseks kasutatakse impordilitsentside ja ekspordilitsentside, sertifikaatide ja tagatiste süsteemi. Tariifikvoodid võimaldavad importida eelnevalt kindlaksmääratud tootekoguse madalamate imporditollimaksu määradega kui tavaliselt selle toote puhul kohaldatav tollimaksumäär. Kõigile toiduainete tarneahelas osalejatele on oluline info turul toimuva kohta, mistõttu on oluline tagada turu läbipaistvus. Eestis kogub turuinfot ja edastab seda Euroopa Komisjonile METK. See annab turul osalejatele võimaluse teha teadlikke äriotsuseid, tagades seeläbi põllumajandusturgude nõuetekohase toimimise. Teiseks eesmärgiks on jälgida põllumajandusturgude arengut ja teha õigeaegselt kindlaks võimalikud turuhäired, võimaldades komisjonil võtta vajaduse korral viivitamata asjakohaseid ELi turumeetmeid. Jätkatakse uuringuga Eesti põllumajandussaaduste turgu enam iseloomustavate toidukaupade hinna kujunemise ja tootja ning töötleja positsiooni kohta tarneahelas. Valmistume ELAN (Electronic System for DG AGRI Non-Customs Formalities) moodulite kasutuselevõtmiseks valitsemisalas, millega kaasneb lähiaastatel tõenäoline vajadus IT 29  arendusteks. ELAN moodulid on osa Euroopa komisjoni loodavast IT süsteemist, mis saab katma põllumajandustoodete impordi- ja ekspordilitsentse ning rahvusvahelises kaubanduses kasutatavaid vastavusdokumente (nt turustamisstandarditele vastavussertifikaat). Muudatused tagavad automaatse infovahetuse ning seeläbi vähendavad halduskoormust nii ettevõtetele kui ka pädevatele asutustele. Oodatav tulemus: • Tegevuste tulemusena suureneb põllumajandus- ja toidusektori ettevõtjate teadlikkus kestlikust tootmisest, suureneb ettevõtete konkurentsivõime ja põllumajandustootjate ja toiduainetööstuse lisandväärtus töötaja kohta ning läbi selle ka toidusektori eksport ja toidu varustuskindlus. • Suureneb alla 40-aastaste juhtide osatähtsus põllumajanduslikes majapidamistes ning tagatud on põllumajandus- ja toidutootjate järelkasv. Koos noorte ettevõtjatega suureneb ka sektori innovatsiooni tase. • Turukorraldusmeetmete rakendamisega, mis loovad eelduse turu tasakaalustamiseks, ja ebaausate kaubandustavade kasutamise vähenemisega suureneb tarneahela tasakaal, mis tagab tarneahela osalistele õiglase sissetuleku ja tarbijale kvaliteetse ja mitmekesise toidu. • Ühistegevuse ja koostööd toetavate tegevuste tulemusena suureneb põllumajandustootjate arv, kes on koondunud ühistutesse ja ka ühistute kaudu turustatud toodangu väärtus. 5.5. Programmi tegevus – Eesti toidu kuvandi ja müügivõimekuse edendamine Tugevdada Eesti toidu positiivset kuvandit ja rakendada Eesmärk müügiedendustegevusi, mis suurendavad Eesti põllumajandus- ja toidusektori ettevõtjate konkurentsivõimet nii sise- kui välisturul. Tegelik tase Sihttase Mõõdik 2024 2026 2027 2028 2029 Osatähtsus Eesti tarbijatest, kes eelistavad osta 59 75 75 75 75 kodumaist toidukaupa , %* Eesti päritolu põllumajandussaaduste ja toidukaupade (v.a tooraine ja mittesöödav 9 7 7 7 7 kaup) ekspordi väärtuse kasv võrreldes eelmise aastaga, % * Uuring viiakse läbi üle aasta, järgmine uuring kavas 2026. aasta lõpus 30  Väljakutsed, tegevused ja oodatavad tulemused Väljakutsed: Kohaliku toidu eelistamine on viimase kümnendi madalaimas seisus. Tarbijateni on vaja viia info kohaliku toidu eelistest ja selle tarbimise laiemast mõjust ning kestlikust toidutootmisest. Nii põllumajanduse, toidutööstuse kui ka HoReCa sektori hea käekäigu ja kindlustunde tagamiseks on oluline, et tarbija hindaks vastutustundlikult toodetud toitu ning ettevõtjate panust, mistõttu tuleb tegeleda teadlikult ja eesmärgistatult toidusektori kuvandiloome ja teavitustegevustega. Tarbijate teadlikud valikud aitavad üheaegselt hoida Eesti toidukultuuri, toetada kestlikku elukeskkonda ja panustada kohaliku toidutootmise elujõulisusse, mis on oluline toidujulgeoleku seisukohalt. Seetõttu on vajalik sihipäraselt kujundada Eesti toidu positiivset kuvandit ning tõsta teadlikkust kohaliku toidutootmise väärtustamise olulisusest ühiskonnas. Nii kohalikku kui eksporditurge silmas pidades tuleb pöörata tähelepanu Eesti toidu kuvandi tugevdamisele ja toidukultuuri edendamisele. Toidukultuur hõlmab riigile või piirkonnale iseloomulikke toite ja jooke, nende valmistamist ja pakkumist ning kohaliku tooraine väärindamist. Toidukultuuri kujundajad on lisaks toidutootjatele ka toidupakkujad koos teenindussektoriga, kellel on kanda oluline roll kohaliku toidu eestkõnelejana. Eesti toidukaupade väliskaubandust iseloomustab negatiivne kaubandusbilanss, välisriikidesse väärindamiseks minevate kaupade suur osatähtsus ekspordis ja tugev orienteeritus lähiturgudele. Kaubandusdefitsiit on suurim valmistoodete puhul. Ettevõtete toetamiseks välisturgudel on oluline luua vajalikud eeltingimused turgudele sisenemiseks ning soodustada ärikontaktide loomist. Tegevused: Koduturul on tegevuste keskmes tarbija, et tõsta inimeste teadlikkust ostuotsuste tegemisel ja kujundada kohaliku toidu mainet läbi erinevate ürituste ja teavitusprojektide. Selleks, et ettevõtted oleksid aktiivsed eksportijad, tuleb panustada ekspordi sihtriikide valiku mitmekesistamisse nii olemasolevate turgude avatuna hoidmise kui uute turgude avamise kaudu ning soodustada ärikontaktide loomist. Võtmetähtsusega on ka riiklikul tasandil institutsionaalne koostöö toidusektori ekspordi toetamisel. Ettevõtete müügi- ja turunduskompetentse tõstetakse läbi AKISe toidusektori müügiedenduse tegevusvaldkonna teadmussiirde pikaajalise programmi. Programmi eesmärgiks on põllumajandustootjate ja töötlejate turundus- ja ekspordialaste kompetentside tõstmine ning koostöövõimaluste arendamine erinevate infopäevade, konverentside, täiendkoolituste, õppereiside ja ettevõtete juhendamiste abil. Toidusektori toetamiseks sise- ja välisturgudel on kavandatud turuarendustoetus, mis võimaldab toetust taotleda ettevõtete ühisstendide korraldamiseks rahvusvahelistel messidel. Näeme vajadust panustada turuarendustoetuse kaudu nii riigisisestesse teavitustegevustesse, mis võimaldavad panustada sektori mainekujundusse ja tarbijate teadlikkuse kasvu kui ka jätkata rahvusvahelistel messidel ettevõtete ühisstendide toetamist. 31  2016. aastal oli turuarendustoetuse eelarve 900 000 eurot. Sellest ajast alates on toetuse eelarve pidevalt vähenenud, 2022. aastast alates on turuarendustoetuse eelarve olnud suurusjärgus 400 000 eurot. Piiratud eelarve tingimustes ei ole olnud võimalik toetada Eesti turule suunatud teavituskampaaniaid, turu-uuringuid ega Eestis toimuvate messide korraldamist või neil osalemist. Eesti ettevõtete rahvusvahelist konkurentsivõimet silmas pidades on kriitilise tähtsusega toetada tegevusi, mille eesmärk on ekspordi toetamiseks väliskontaktide loomine. Selleks, et viia ellu tegevusi kohaliku toidu eelistamise taseme säilitamiseks ja kasvatamiseks, on vajalik suurendada ühe olulise toetusmeetme - turuarendustoetuse - eelarvet. Kvaliteedikavas osalemine võimaldab toidutootjatel saada toodangu eest kõrgemat hinda, tuues esile toodete erilisi tootmismeetodeid ja eriomadusi. Et tõsta tarbijate teadlikkust kvaliteedikavade alusel toodetud toodete eriomadustest nii koduturul kui välisturgudel, on kavandatud perioodi 2023–2027 kvaliteedikava raames toodetud toote teavitus- ja müügiedenduse toetus. Tarbijate seas on oluliseks sihtgrupiks lapsed ja noored, kellest kujuneb uus põlvkond teadlikke tarbijaid. Oluline on kasvatada nende arusaama kohaliku toidu tähtsusest, sh selle seotusest meie toidukultuuri, kestliku elukeskkonna ja riikliku julgeolekuga. Tõhusa koostöö ja infovahetuse eesmärgil on ellu kutsutud Eesti toidu sise- ja välistegevuste ümarlauad. Tegemist on koostööformaatidega, mille raames arutatakse toiduvaldkonna olulisemaid arengusuundi ja Eesti toidu teavitus- ja müügiedendustegevusi koos erinevate ministeeriumite, sektori esindusorganisatsioonide ning erialaliitudega, kes panustavad valdkonda toetusmeetmete, tegevuste ja projektidega. Ümarlaudade eesmärk on vältida tegevuste dubleerimist, tõhustada infovahetust ja leida uusi koostöövõimalusi, et suunata sektori arengut ühiste eesmärkide suunas. Oodatav tulemus: Eesti toidul on hea maine ning tarbijad oskavad teha teadlikke valikuid, mis avaldub nende inimeste osakaalus, kes eelistavad osta kodumaist toidukaupa. Selliste tarbijate osakaal on langenud alates 2022. aastast ning eesmärk on pöörata trend taas tõusuteele ning taastada varasem olukord, mil ca 75% tarbijatest eelistas osta peamiselt kodumaiseid toidukaupu. Välisturgudel on oodatavaks tulemuseks Eesti päritolu põllumajandussaaduste ja toidukaupade ekspordi väärtuse kasv. 5.6. Programmi tegevus – kutselise kalapüügi korraldamine Elujõulise ja konkurentsivõimelise kutselise kalapüügisektori tagamine. Eesmärk Tegelik tase Sihttase Mõõdik 2024 2026 2027 2028 2029 32  Kutselise kalapüügi kogupüügi ja 0.8 1,2 1,25 1,3 1,3 koguväärtuse suhe Rannapüügi kalapüügiloa omanike 0,43 0,8 1 1,2 1,2 aastasaagi mediaan Lühiajaline majanduslik tõhusus 2,11* 1,2 1,4 2 2 rannapüügis (kuni 10m laevade puhul) * 2024. aasta andmed avaldatakse novembris kalanduse riikliku andmekogumisprogrammi raames. Väljakutsed, tegevused ja oodatavad tulemused Väljakutsed: Kalavarud vähenevad ning majandusliku elujõulisuse saavutamiseks tuleb väiksema püügikoguse eest saada rohkem tulu. See tähendab ühelt poolt, et jätkuv nõudlus peab suurendama kala esmakokkuostu hindasid ning teisalt peab saaki väärindama, et tõsta püütud saagi tulusust. Mere rannaalade kalanduses on püügiga tegelevate isikute arv väga suur. Sektoris tegutseb 1200 kalapüügiloa omanikku ja 1900 loale kantud kalurit. Kuna kalavarud vähenevad ja seega vähenevad ka püüda lubatud püügikogused, on püügist saadav keskmine tulu ühe isiku kohta madal: keskmiselt püüab rannakalur aastas 11,7 t kala ning teenib keskmiselt 7400 eurot aastas. Rannapüügisektori lühiajaline majanduslik tõhusus ehk tasakaal selle vahel, kui suured on kaluri igapäevased majandustegevusega seotud kulud ja püügitegevusest saadav tulu, näitab tegelikkuses sektori suutmatust jätkata igapäevast kalapüüki kulutõhusalt. Samuti on sektori koosseisus palju neid kalureid, kellele kutseline kalapüük ei ole peamine majandustegevus, millega teenida elatist ja anda sisend piirkonna eluvõimelisuse tugevdamisele. Seega on rannapüügil jätkuvalt suurim väljakutse see, kuidas leida tasakaal kutselise kalapüügiga tegelejate ja kasutada oleva kalavaru vahel sektori konkurentsivõime saavutamiseks. Kalapüük nagu iga teine majandusharu peab olema arenemisvõimeline ja sektori majandamiseks peab kasutusele võtma tarku tehnoloogilisi jm lahendusi nii püügitegevuse vahendites (püügivahendid ja nende selektiivsus, hea varustusega ökonoomsed ja keskkonnasõbraliku kütusega laevad, lossimiskohtade multifunktsionaalne infrastruktuur) kui ka püügitegevuse aruandluses. Täpsed ja operatiivsed andmed võimaldavad täpsemat kvoodijälgimist ning annavad ka püüdjale endale adekvaatse tagasiside oma püügitegevusest ja selle majandamisest. Kui 1. juulist 2024. aastal esitavad kõik ranna- ja siseveekogude kalurid oma püügiandmed elektrooniliselt, siis sisuliselt on välja arendamata vajalikud e-teenused kutselistele 33  kaluritele, mis loob ettevõtjatele võimaluse ise oma ettevõtlusega seotud kutselise kalapüügi tingimusi hallata (elektrooniline kalapüügilubade menetlemine, kalurite vahetamine püügilubadel, püügistatistika moodul, müügifoorum jne). Tegevused: Kutseline kalapüük on majandussektor, mille elujõulisus ja kestlikkus sõltub suuresti vähenevate kalavarude tingimustes selle varu ratsionaalsest kasutusest. See tähendab, et kui ressurssi napib, peab ka kasutajate arv olema sellega tasakaalus. Riigisiseselt tuleb analüüsida sektori majanduslikku olukorda ja leida võimalused sektoris toimijate arvu optimeerimiseks eesmärgiga suurendada kutselise kalapüügisektori tulusust. Selleks tuleb teostada täna kehtivate püügikorralduslike abinõude analüüsi ja leida uusi võimalusi sektori majandusliku elujõu suurendamiseks, sh noote sisenemiseks sektorisse piiratud püügiõiguse jaotamise mudeli ja laevastikulagede tingimustes. Kutselise kalapüügiga tegelevate ettevõtjate majandusnäitajate parandamiseks tuleb toetada ka püütud saagi väärindamist ja otseturustamist. Kalapüügiga kaasnevate kulutuste vähendamiseks toetame investeeringuid kalalaevade energiatõhususe suurendamiseks. Kalasadamate ja lossimiskohtade väljaarendamise toetamisega loome eeldused selleks, et maale toodav kala oleks kvaliteetne ning mitut eesmärki täitvad ehk multifunktsionaalsed kalasadamad teeniksid tagasi vähemalt osa ülalpidamisega seonduvatest kuludest. Väikesemahulisel ranna- ja sisevete kalapüügil tuleb enam keskenduda selliste passiivpüüniste kasutuselevõtmise toetamisele, mis tagavad liigilise mitmekesisuse säilimise rannikumeres ja siseveekogudes (näiteks hülgekindlad püünised rannikumeres ja selektiivsed püünised siseveekogudel), samuti tuleb toetada hülgepeletite kasutuselevõtmist rannapüügil. Tagada tuleb kalanduse andmevahetuse toimimine ööpäevaringselt ja süsteemide osiste arendamine kindlustamaks kasutajamugavus ja töökindlus rannakaluritele, traalpüüdjatele ja kaugpüüdjatele. Selleks arendatakse kutselise kalapüügi elektroonilisele andmete edastamise eesmärgil registreid ja rakendusi (PERK, ERS). Seoses lausalise üleminekuga kutselise kalapüügiga seotud andmete elektroonilisele esitamisele alates 1. juulist 2024. aastast, tuleb rõhku pöörata teavitustegevustele sektoris, vastavate juhendmaterjalide pakkumisele ja kalurkonna koolitamisele ja nõustamisele. Ranna- ja siseveekogude kalurkond on suhteliselt vanemaealine, mis pärsib kiiret andmete esitamise üleminekut ja nõuab rohkem aega ja panustamist selgitamisse ja koolitamisse. Koolituste korraldamisega jätkab Põllumajandus- ja Toiduamet. Sektoris vajalike muutuste esilekutsumiseks on vajalik avatud ja pidev dialoog sektori esindajatega ning koolitustegevused. See aitab saavutada ühiselt jagatud teadmist, et mikrolahendustega ei ole täna enam võimalik eesmärke saavutada, vaid vajalikud on korralduslikud meetmed, mille mõju kutselise püügi kui majandussektori eluvõimelisuse säilimisele oleksid tõhusamad. Pidev suhtlus sektoriga aitab muutuste esilekutsumiseks suurendada ka sektori enesereguleerimise võimet, et muutusi juhtida ka sektorisiseselt. Tuleks üle vaadata ja kaardistada tänased rutiinid ministeeriumi-sektori formaalse ja mitteformaalse dialoogi pidamisel ning vajadusel välja pakkuda asjakohasemad formaadid ja need institutsionaliseerida. Kalapüügisektori ettevõtete omavahelise parema koostöö tagamiseks ja konkurentsivõime suurendamiseks tuleb 34  jätkata teavitus-, koolitus- ja nõustamistegevustega Kalanduse Teabekeskuse kalapüügi teadmussiirde suunal. Oodatav tulemus: Poliitika kujundamise ja elluviimisega ning sektoris toimuva pideva analüüsimisega loome paremad tingimused elujõulise ja konkurentsivõimelise kutselise kalapüügi sektori arenguks, mis põhineb loodusliku kalavaru säästlikul kasutamisel ning arvestab saada oleva varu ja selle kasutajate tasakaalu. Teadlike otsustega loodame suurendada sektoris toimijate kasumlikkust ehk tõsta rannapüügis lühiajalist majanduslikku tõhusust ning kalurite keskmise aastasaagi mediaani, mis tähendab, et keskmise aastasaagid muutuvad võrdsemaks ja liiguvad kasvu suunas. 5.7. Programmi tegevus – kalandusturu korraldamine Kalandussektori toodang on kvaliteetne, kõrge lisandväärtuse ja suure Eesmärk ekspordipotentsiaaliga Mõõdik Tegelik tase Sihttase 2024 2026 2027 2028 2029 Eesti päritolu eksporditavate 177 657 000 179 000 000 181 000 000 183 000 000 185 000 000 toodete koguväärtus, € Kalandustoodet e tarbimine 17,5 (2023) 19 19 19,5 19,5 Eestis, kg inimese kohta Vesiviljelussekt ori toodang 963 1600 1700 3500 3500 kokku, tonni Merevesiviljelus e toodang, 200 (2023) 900 1000 2800 2800 tonni 35  Väljakutsed, tegevused ja oodatavad tulemused Väljakutsed: Tootmissisendite kallinemine on avaldanud suurt mõju kogu sektorile, tõstes kulutusi nii tootmises kui ka töötlemises, mõjutades seega kalatoodete hinda jaekettides. Inimesed tunnetavad toiduainete hindade muutusi poes käies vahetumalt ja reageerivad hinnatõusule kala- ja kalatoodete asemel odavamate alternatiivsete tootegruppide ostmisega. Kuna Eestis püütakse kala üle kolme korra rohkem, kui siin ära tarbitakse, siis sõltub tänase kalandussektori majanduslik kestlikkus paljuski ekspordist. Oluliste turgude äralangemine võib vähendada nii püüdjate kui ka töötlejate tulusust. Jätkuv Venemaa sõjaline agressioon Ukraina vastu ning Euroopa Liidu ja tema rahvusvaheliste partnerite kehtestatud sanktsioonid ning Venemaa vastumeetmed neile tekitasid 2022. a sõja algusest märkimisväärset majanduslikku ebakindlust, mis osaliselt häirisid kaubavoogusid ja toidu tarneahela toimimist ning tõid kaasa viimaste aastakümnete suurima ootamatu toidu tootmiseks vajalike sisendite hinnatõusu ning see tendents jätkus, põhjustades mõningaid turuhäireid ja mõjutades nii kalapüügi- ja vesiviljelustoodete tootjate kui ka töötlejate käekäiku. Kuigi ettevõtjad on ajas olukorraga püüdnud kohaneda, siis Venemaa sõjalise agressiooniga kaasnev ja jätkuv olukord võib avaldada mõju välisturgudele. Vajadus toodete mitmekesistamise ja tootearenduse järele. Tööjõu vananemine, erialaspetsialistide ning oskustööjõu nappus ja kalatöötlemise valdkonna vähene atraktiivsus noorte silmis vajab sektori kestlikkuse tagamisel terviklikku käsitlust. Sektoris tegutsevatel mikro- ja väikeettevõtjatel on olnud madal omafinantseeringuvõime, samuti on raskendatud VKE-de ligipääs pikaajalistele laenudele. Vesiviljeluses tuleb tähelepanu pöörata tootlikkuse tõstmisele, uute liikide kasvatusele, toodangu mahu ja lisandväärtuse kasvule. Vesiviljeluse tasakaalustatud arengu soodustamiseks tuleb senisest enam teha koostööd ministeeriumide ja nende valitsemisalade asutuste vahel, sh merevesiviljeluse arendamisel, sest prognoositavat toodangu kasvu saame oodata merevesiviljeluse arvelt. Ühtlasi tuleb merevesiviljeluse arendamisel arvestada Läänemere keskkonnaseisundiga ning merealade planeerimisest ja keskkonnahoiust lähtudes luua võimalusi koostoimeliste lahenduste tekkeks. Sektoris tegutsevatel ettevõtjatel on madal omafinantseeringuvõime. Samuti on olnud finantsvahendid sihtgrupile raskesti kättesaadavad. Eesti vesiviljelussektori suur killustatus ja huvide lahknevus väikese toodangumahuga toodete ja tootmisviiside vahel pärsib tõhusat koostöövõimet nii erialaliitude vahel kui ka tootjaorganisatsioonis. Tegevused: 36  Bioloogilise ressursi säästlikust kasutamisest lähtudes soodustame keskkonnahoidlikku töötlemist ning tootearendusliku ja tehnoloogilise võimekuse suurendamist kohalike ning seni kasutamata vee-elusressursside (sh töötlemisjääkide) efektiivsema kasutamise kaudu, liikudes seejuures väärtusahelat pidi kõrgema lisandväärtusega toodete tootmise poole. Oluline roll on siin ettevõtete ning teadus- ja arendusasutuste koostöö tulemusel väljatöötatavatel vee-elusressursside väärindamise uuenduslikel tehnoloogilistel lahendustel. Kvaliteetse ja kõrge lisandväärtusega kala- ja vesiviljelustoodangu pakkumine ning sellega käsikäes kulgev tarbijateadlikkuse kasv loovad eeldused toodete tarbimise suurendamiseks. Riigisisese kalatarbimise tõstmiseks algatasime 2021. aasta alguses teavituskampaania kalatoodete tarbimise propageerimiseks, mis kestis 2023. aasta märtsini ning plaanime sellele jätkutegevusi 2026. aastal. Kalapüügi- ja vesiviljelustoodete tootmise ja väärindamise etappides toetame taastuvenergeetika kasutuselevõttu ettevõtetes, mis võimaldab lisaks keskkonnahoidlikule tootmisele hoida ära energiakandjate hinnatõusust tulenevaid mõjusid lõpptoodete hindadele. Soodustame valdkonnast positiivse kuvandi loomist ning tõhusamat koostööd teadus- ja haridusasutuste, ettevõtete ja administratsiooni vahel, sh õppekavade kaasajastamisel, täiendusõppe korraldamisel ning vajalike erialaspetsialistide koolitamisel. Jätkuva kalapüügi- ja vesiviljelustoodete nõudluse rahuldamiseks maailmas ja Eesti kalatoodetega isevarustatuse kõrge taseme juures soodustame kvaliteetse ja kõrge lisandväärtuse ning suure ekspordipotentsiaaliga toodete tootmist. Aitame kaasa uute turgude leidmisele ja vähendame võimalikke riske peamistel sihtturgudel hoides avatuna juurdepääs ka olemasolevatele välisturgudele, mis aitab seeläbi vähendada ettevõtjate sõltuvust üksikutest välisturgudest. Toetame keskkonna- ja energiasäästlike tehnoloogiate kasutuselevõttu, soosides ressursside efektiivsemat kasutust. Aitame EMKVFi rahaliste vahendite vesiviljelusse suunamisega kaasa tootmismahtude kasvule edendades merevesiviljeluse arengut ning muudame tootmise tõhusamaks ja mitmekesisemaks. Kalapüügi, vesiviljeluse ning vee-elusressursside väärindamise valdkonnas tegutsevate ettevõtete omavahelise koostöö soodustamiseks ja konkurentsivõime parandamiseks jätkame teavitus-, koolitus- ja nõustamistegevustega, mis toimub läbi sektori ja teadus- arendusasutuste teadmussiirde. Ettevõtjate investeeringute soodustamiseks võimaldame ligipääsu laenurahale. Ühistegevuse soodustamine sektori säilimise ja konkurentsivõime tagamiseks. Toetame tootearenduse ja tehnoloogilise võimekuse suurendamist investeeringute ning teadus- ja arendustegevuse soodustamise kaudu. 37  Tagame tervikliku ja praktilise lähenemise uuringute teemadele, mis hõlmavad kalapüügi, vesiviljeluse, keskkonna ja vee-elusressursside väärindamise valdkonda, mille eesmärk on suunata sektori arengut, toetada innovatsiooni ja teadmiste põhiste otsuste tegemist. REM osaleb EL teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammi „Euroopa horisont“ partnerluses „Kestlik sinimajandus“ ning rahastab riikidevahelise teaduskoostöö raames tipptasemel teadusprojekte sinimajanduse rohelise arengu valdkonnas: esimeses taotlusvoorus „Merevetikate biomassi terviklik väärindamine jätkusuutlike, kõrge toiteväärtusega saaduste arendamiseks“. Oodatav tulemus: Poliitika kujundamise ja rakendamisega loome tingimused majanduslikult elujõulise ja konkurentsivõimelise kalandustoodete töötlemissektori ja vesiviljeluse arenguks , pöörates enim tähelepanu lisandväärtuse kasvule tootearenduse kaudu ja kaasates selle saavutamiseks senisest enam teaduspotentsiaali.. Vesiviljelusettevõtete müügitulu kasvab ning vesiviljelussektori toodang suureneb. Eesti päritolu eksporditavate toodete koguväärtus ja kalatöötlemise lisandväärtus sektoris töötaja kohta kasvavad. Kalatoodete tarbimine elaniku kohta ulatub 19kg-ni aastas. 5.8. Programmi tegevus – kalavarude haldamine ja kaitse Kalavarude püügitingimused ja -võimalused on aja- ja asjakohased, Eesmärk kalavarud on kestlikult majandatud ja harrastuspüük on arendatud. Tegelik tase Sihttase Mõõdik 2024 2026 2027 2028 2029 Kalade rändetakistuste 129 140 145 150 150 avamine lõheliste jõgedel, tk Majanduslik mõju (sots-maj mõju EUR) 247 410 415 420 420 1 harrastaja kohta aastas* * tulemus selgub harrastusuuringust mida tehakse üle aasta Väljakutsed, tegevused ja oodatavad tulemused Väljakutsed: Rohkem tähelepanu tuleb pöörata püügikoormuse ja kalavarude vastavusse viimisele, aga ka röövloomade nagu kormoranide ja hüljeste ohjamisele, sest kalavarud on kesises seisus ning 38  kalavarusid mõjutavad mõlemad tegurid pea võrdselt, mistõttu vaid ühte neist käsitledes on pea võimatu kalavarude seisu parandada. Rannakalanduse tulemuslikkust mõjutab tugevalt ka hallhülge poolt tekitatud kahjustuste tõus viimase 15 aasta vältel nii püünistele kui ka saagile. Harrastuskalapüügi korralduses tuleb tagada optimaalne püügikorraldus ning väljapüük, mis tagaks tulemusliku saagi võimalikult paljudele harrastuspüüdjatele. Kalade kudealade parandamine ja rändeteede avamine parandamaks looduslike kalade paljunemisvõimalusi ja seeläbi tõstab püügiks sobivate kalade hulka veekogudes. Tegevused: Kalavarude hea seisundi saavutamiseks ja säästlikuks kasutamiseks on liigse püügikoormusega piirkondades vaja oluliselt vähendada lubatud püügivahendite arvu ning ajakohastada kalavarude kaitsemeetmeid (alammõõdu korrigeerimine, ajalis-ruumilised piirangud, selektiivset püüki toetavad meetmed, angerja pakett Võrtsjärvel, väikejärvedel ja merel). Kormoranide ja hüljeste ohjamiseks kaitseme Eesti seisukohti EL tasemel (kormoranide puhul oleme aktiivsed linnudirektiivi lisade muutmisel ja hülgetoodete kauplemise keelu kaotamisel). Lõheliste rändeteede probleemi lahendamiseks avatakse kalanduse seisukohalt olulistele jõgedele rajatud paisudel ja ummistunud jõgede suudmetes kaladele läbipääsud kudealadele. Lisaks taastatakse elupaiku ning koelmuid, et tagada varude parem looduslik taastumine. Ohustatud kalaliikide varude taastamiseks asustatakse veekogudesse kalade noorjärke, arvestades seejuures vajadusega säilitada looduses geneetiline mitmekesisus. Ebaseadusliku kalapüügi vähendamiseks täiendatakse järelevalve elektroonilise kontrollimise võimalusi. Harrastuskalapüügi edendamiseks ajakohastatakse püügikorraldust tagamaks ladusama osalemise ning suurema saagi võimalikult paljudele püüdjatele. Jätkatakse harrastuskalastuse infrastruktuuri arendamist eesmärgiga tagada parem ligipääs kalapüügile, sh tehakse arendusi harrastuspüügiõiguste ja kalastuskaartide müügikeskkonna kalaluba.ee toimivuse tagamiseks. Toetatakse harrastuspüügiks vajalike taristute rajamist, mis aitab tõsta teenuse kvaliteeti ja populaarsust ning vähendab keskkonnakasutusest tingitud mõjusid loodusele. Oodatav tulemus: Poliitika kujundamise ja rakendamisega tagame kalavarude hea seisundi, seejuures võimaldades nii kutselist kui harrastuspüüki. Tagame püüdjatele arusaadavad reeglid ning reeglite üle järelevalve. 6. Programmi juhtimiskorraldus Biomajanduse programmi juhib biomajanduse asekantsler. Programmijuhi ülesanne on programmi koostamise ja uuendamise eestvedamine, elluviimise ja seire koordineerimine. Valdkonna eest vastutav minister kinnitab programmi pärast riigieelarve vastuvõtmist Riigikogus. Iga lõppenud 39 aasta kohta koostatakse programmi tulemusaruanne, mis on sisendiks tulemusvaldkonna „Põllumajandus ja kalandus“ tulemusaruandesse. Programm panustab „Põllumajanduse ja kalanduse arengukava 2030“ kahte alaeesmärki. Programm viib ellu arengukava „Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030“ 1., 5., 8. ja 9. tegevussuundade eesmärke. Programmi elluviimise seisukohalt on suure kaaluga Euroopa Komisjoni avaldatud „Põllumajanduse ja toidu visioon“, Rohelepe koos selle strateegiatega "Talust taldrikule", „Euroopa Liidu elurikkuse strateegia aastani 2030“ ning Euroopa Liidu ühine põllumajanduspoliitika (ÜPP). Nende protsesside käigus tuleb tagada kooskõla ja loogiline sidusus programmi, "Talust taldrikule" strateegia, „Euroopa Liidu elurikkuse strateegia aastani 2030“ ning ÜPP finantsperioodi eesmärkide ja tegevuste vahel. Lisa 1. Programmi teenuste kirjeldus Programmi tegevus – põllumajanduskeskkonna hea seisundi tagamine Programmi tegevuse oodatavat tulemust aitavad saavutada Regionaal- ja Põllumajandusministeerium (ReM), PRIA ja METK oma teenuste kaudu. Põllumajandustootmisega seotud negatiivse keskkonnamõju vähendamine, elurikkuse säilimine ja maastiku mitmekesisus tagatakse ReM põllumajanduskeskkonna poliitika kujundamisega. METK panustab valdkonda teadustegevustega, analüüsides maakasutuse keskkonnamõju, viies läbi põllumajanduskeskkonna seiret ja teostades maakasutuse ning muldade laborianalüüse. PRIA kaudu on võimalik taotleda põllumajanduskeskkonna toetusi (sh näiteks püsirohumaade säilitamise toetus, pärandniidu hooldamise toetus ja erinevad ÜPP kliima-ja keskkonnakava toetused). Programmi tegevus – ringbiomajanduse arendamine 40 Programmi tegevuse oodatavat tulemust aitab saavutada Regionaal- ja Põllumajandusministeerium, kes tegeleb ringbiomajanduse põhimõtete laialdasemaks levikuks ja rakendamiseks vajaliku poliitika kujundamisega ning maksab bioressursside väärindamise ja biometaani tootmise ja kasutuselevõtu suurendamise toetust. Programmi tegevus – põllumajandusmaa ja maaparanduse poliitika kujundamine Programmi tegevuse eesmärk saavutatakse nelja teenuse osutamise kaudu ReM-is ja PRIA-s. Põllumajanduses mitmekesise tootmise võimaldamiseks, sh kestliku põllumajandusmaa säilimiseks ja metsa jätkusuutlikuks majandamiseks kujundab ReM maaparanduse poliitikat, sh toetusmeetmeid. Kestliku põllumajandusmaa säilimiseks kujundab ReM põllumajandusmaa kasutamise ja kaitse poliitikat. Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti (PRIA) kaudu toetatakse maaparandusega seotud taristu arendamist ja hoidu ning keskkonnakaitserajatiste ehitamist ning metsataimala arendamist. Keskkonnainvesteeringute Keskuse ja PRIA kaudu toetatakse metsandustoetuste andmist. Programmi tegevus – põllumajandus- ja toidusektori konkurentsivõime tõstmine Programmi tegevuse oodatavat tulemust aitavad saavutada Regionaal- ja Põllumajandusministeerium (ReM), PRIA ja METK oma teenuste kaudu. Põllumajandus- ja toidusektori konkurentsivõime tõstmiseks ja innovatsiooni toetamiseks kujundatakse poliitikat ReMis. METKi kaudu on võimalik taotleda konsulendi kutsetunnistust. Konsulendi töö on anda kliendile põllu-, metsa- ja muud maamajanduse alast nõu. METK panustab valdkonda ka teadustegevustega läbi innovatsiooni ja teadmussiirde võrgustikukoostöö ja erinevate uuringute. Näiteks viiakse läbi maamajanduslikke uuringuid. Samuti on METKi hallata põllumajandusliku kestlikkuse andmevõrk (FSDN) ja vajalike andmete edastamine Euroopa Komisjonile. PRIA kaudu makstakse toetusi põllumajandus- ja toidusektorile, mida rahastatakse ÜPP vahenditest. Näiteks on võimalik taotleda loomade ja taimede kasvatamisega seotud toetusi ja investeeringutoetusi, põhisissetulekutoetust, ümberjaotavat toetust, nii looma, kui ka pindalaga seotud tootmiskohustusega otsetoetusi, erinevaid ökokavade toetusi, noore põllumajandustootja otsetoetust, noortaluniku ja alustava noore põllumajandusettevõtja toetusi. PRIA maksab sektori toetamiseks turukorraldustoetusi, sh näiteks erakorralist toetust põllumajandussektorile seoses põllumajandustootjate elujõulisust ohustava majandusliku kahjuga, riskijuhtimistoetust, kindlustustoetust,. Samuti on võimalik PRIA kaudu taotleda sekkumiskokkuostu toetust. PRIA kaudu makstakse ühistegevuse ja koostöö arendamiseks vajalikke toetusi (kvaliteedikavade toetus, tarneahela toetus, tunnustatud tootjaorganisatsiooni arendamise toetus), tunnustatakse tootjaorganisatsioone ja tootjaorganisatsioonide liitu. PTA tegeleb alkoholiregistri pidamise ja selle järelevalve teostamisega. Turukorralduse järelevalvet teostab PTA. Programmi tegevus – Eesti toidu kuvandi ja müügivõimekuse edendamine Programmi tegevuse tulemusi aitavad saavutada Regionaal- ja Põllumajandusministeerium, PTA ja PRIA. Eesti toidu müügiedendustegevusteks vajalikku poliitikat kujundab ReM, mis aitab suurendada ka Eesti põllumajandus- ja toidusektori ettevõtjate konkurentsivõimet nii sise- kui välisturul. PTA tegeleb uute eksportturgude avamisega ja PRIA maksab müügivõimekuse edendamiseks vajalikke toetusi (näiteks turuarendustoetus, kvaliteedikava raames toodetud toote teavitus- ja müügiedenduse toetus. 41 Programmi tegevus – kutselise kalapüügi korraldamine Programmi tegevuse tulemusi aitavad saavutada Regionaal- ja Põllumajandusministeerium, PTA ja PRIA. Elujõulise ja konkurentsivõimelise kutselise kalapüügisektori tagamiseks vajalikku poliitikat kujundab ReM. PTA tegeleb kutselise kalapüügi korraldusega, sh kutselise kalapüügi lubade väljastamise, kalalaevade riikliku registri haldamise ja kalapüügiga seonduvate andmete arvestusega. PRIA kaudu on võimalik taotleda kutselise kalapüügi toetusi, näiteks innovatsioonitoetused, püügivahendite parendamise toetus, investeeringutoetused (kalalaevad, kalasadamad) ja kalanduspiirkondade arendamise toetused (tegevuskulud ja koostöö). Programmi tegevus – kalandusturu korraldamine Programmi tegevuse tulemusi aitavad saavutada Regionaal- ja Põllumajandusministeerium ja PRIA. Majanduslikult elujõulisema ja konkurentsivõimelisema kalandustoodete töötlemissektori arenguks vajalikku poliitikat kujundab ReM, võimaldades ühtlasi ligipääsu laenurahale. PRIA toetab kalandussektorit läbi erinevate toetuste andmise, mida rahastatakse suures osas EMKVFi vahenditest (nt ladustamisabi, rannapüügilaeva energiatõhusustoetus, kalalaeva energiatõhusus jpm). Samuti pakub PRIA kriisiabi, erinevaid uuringutoetusi ja innovatsioonitoetusi, mis aitavad edendada vee-elusressursside töötlemise sektorit. PRIA panustab vesiviljelussektori arengusse läbi erinevate toetuste andmise, mida rahastatakse suures osas EMKVFi vahenditest (nt vesiviljelussektori innovatsioonitoetused, tootmisega seotud investeeringutoetused, vesiviljeluse energiatõhususe toetus jpm). Samuti pakub PRIA teadmussiirde toetust ja riiklike vesiviljelusuuringute toetust. Programmi tegevus – kalavarude haldamine ja kaitse Programmi tegevuse tulemusi aitavad saavutada Regionaal- ja Põllumajandusministeerium ja PRIA. Kestlikuks kalavarude majandamiseks ja harrastuspüügi arendamiseks vajalikku poliitikat kujundab ReM. PRIA kaudu on võimalik taotleda kalanduse kontrolli ja järelevalve toetust, riiklike keskkonna-alaste uuringute toetust, kalanduse kontrolli ja järelevalve toetust ning samuti kalade kudemistingimuste parendamise toetust, et tagada kalavarude kestlikkus. Lisa 2. Teenuste rahastamiskava (tuh, eurodes) 2026 2027 2028 2029 Biomajanduse programm -397 743 -336 783 -276 748 -252 550 Eesti toidu kuvandi ja müügivõimekuse -2 659 -2 545 -2 553 -2 621 edendamine programmi tegevus Ekspordivõimekuse ja Eesti toidu kuvandi -835 -709 -688 -689 poliitika kujundamine teenus Müügivõimekuse edendamise toetuste -1 660 -1 663 -1 693 -1 760 andmine teenus Eksporditurgude avamine teenus -164 -172 -172 -172 Kalavarude haldamine ja kaitse -5 464 -5 598 -5 688 -5 869 programmi tegevus 42  Kalanduspoliitika kujundamine ja -1 797 -1 857 -1 868 -1 869 rakendamine teenus Kalavarude kaitse toetuse andmine -3 667 -3 741 -3 820 -3 999 teenus Kutselise kalapüügi korraldamine -11 391 -11 625 -11 846 -12 333 programmi tegevus Kutselise kalapüügi korraldus teenus -456 -468 -468 -468 Kutselise kalapüügi poliitika kujundamine -1 016 -1 040 -1 047 -1 048 teenus Kutselise kalapüügi toetuste andmine -9 918 -10 118 -10 332 -10 817 teenus Põllumajandus- ja toidusektori -261 819 -217 108 -57 867 -61 372 konkurentsivõime tõstmine Alkoholiregistri pidamine ja järelevalve -346 -355 -355 -355 teenus Innovatsiooni ja teadmussiirde -449 -464 -399 -419 võrgustikutöö teenus Maamajanduslike uuringute läbiviimine -923 -885 -837 -838 teenus Noorte põllumajandusettevõtjate -11 601 -11 638 -3 259 -3 495 toetuste andmine teenus Põllumajandus- ja toidusektori arengu -102 806 -78 958 -47 170 -51 274 toetuste andmine teenus Põllumajandus- ja toidusektori poliitika -22 193 -3 111 -2 982 -2 992 kujundamine teenus Teadus ja innovatsioon teenus -184 -17 -18 -32 Turukorralduse järelevalve teenus -540 -554 -554 -555 Turukorralduse toetuste andmine teenus -120 820 -119 159 -272 -291 Ühistegevuse ja koostöö toetuste -1 958 -1 967 -2 021 -1 122 andmine teenus Põllumajanduskeskkonna hea seisundi -62 799 -63 598 -161 572 -139 817 tagamine programmi tegevus Keskse e-põlluraamatu ja -770 -751 -744 -744 teadmusteenuste haldamine teenus Mulla laboratoorsed analüüsid- -853 -864 -865 -867 maakasutus teenus Põllumajanduskeskkonna hindamine ja -574 -548 -455 -489 seire teenus Põllumajanduskeskkonna poliitika -2 317 -2 406 -3 165 -1 874 kujundamine teenus Põllumajanduskeskkonna toetuste -57 678 -58 676 -156 001 -135 501 andmine teenus 43  Põllumuldade uuringud ja seire teenus -608 -353 -342 -343 Ringbiomajanduse arendamine -18 445 -675 -664 -463 programmi tegevus Ringbiomajanduse poliitika kujundamine -431 -252 -230 -230 teenus Ringbiomajanduse toetuse andmine -18 014 -423 -435 -233 teenus Kalandusturu arendamine programmi -17 431 -17 776 -18 129 -18 915 tegevus Kalandusturu korraldamise poliitika -1 377 -1 399 -1 406 -1 407 kujundamine teenus Vee-elusressursside töötlemise toetuste -10 400 -10 609 -10 833 -11 342 andmine teenus Vesiviljeluse toetuste andmine teenus -5 654 -5 768 -5 890 -6 167 Põllumajandusmaa ja maaparanduse -17 735 -17 857 -18 428 -11 160 poliitika kujundamine programmi tegevus Maaparanduse poliitika kujundamine -373 -338 -323 -324 teenus Maaparanduse toetuste andmine teenus -7 682 -7 839 -8 023 -7 622 Metsanduse toetuse andmine teenus -9 066 -9 102 -9 537 -2 666 Põllumajandusmaa kasutamise ja kaitse -614 -578 -545 -547 poliitika kujundamine teenus Lisa 3. Programmi rahastamiskava täiendav informatsioon 2025.a kohta Ülekantavate 2025.a Lõplik 2025.a Biomajanduse summa riigieelarve VV reservide programmi Selgitused programm (piirmääraga II p.a. seaduse- eraldised tegevuse vahetus) muudatused eelarve* Põllumajanduskeskkonna hea seisundi tagamine -646 -63 -13 Liikmemaksud -63 779 programmi tegevus Põllumajandus- ja toidusektori Välistoetuste konkurentsivõime -860 277 -1 293 tagastustega seotud -133 411 arendamine programmi kulude katmiseks. tegevus Noorte põllumajandusettevõtjate -100 -1 tegevuse arendamine -11 967 programmi tegevus 44  Turukorraldus ja kaubanduspoliitika -642 -20 -48,1 rakendamine programmi -120 108 tegevus Ühistegevuse ja koostöö arendamine programmi -111 15 -1 918 tegevus Eesti toidu kuvandi ja müügivõimekuse -177 10 -4 206 edendamine programmi tegevus Kutselise kalapüügi Välistoetuste korraldamine programmi -20 9 -35,5 tagastustega seotud -10 452 tegevus kulude katmiseks. Vee-elusressursside töötlemine ja turustamine -18 -3 -6 990 programmi tegevus Vesiviljeluse arendamine -7 0 programmi tegevus -2 926 Kalavarude haldamine ja kaitse programmi -237 0 -5 745 tegevus Ringbiomajanduse arendamine programmi -2 -1 -7 915 tegevus 45  Regionaal- ja põllumajandusministri (kuupäev digiallkirjas) käskkiri nr 15 „Programmide „Biomajandus 2026-2029”, „Toiduohutus 2026-2029", „Ühistransport 2026–2029“, „Regionaalareng 2026-2029“ kinnitamine“ Lisa 2 TOIDUOHUTUSE PROGRAMM 2026–2029 Sisukord Programmi üldinfo .................................................................................................................................. 3 1. Sissejuhatus ......................................................................................................................................... 4 2. Programmi eesmärk, mõõdikud ja rahastamiskava ............................................................................. 5 3. Hetkeolukorra analüüs ......................................................................................................................... 7 4. Olulised tegevused ............................................................................................................................ 12 5. Programmi tegevused ........................................................................................................................ 16 5.1 Programmi tegevus – Taimekaitse ja väetiste poliitika kujundamine ja rakendamine 16 5.3 Programmi tegevus – Sordiaretuse ja paljundusmaterjali poliitika kujundamine 19 5.3 Programmi tegevus – Taimetervise poliitika kujundamine ja rakendamine 21 5.6 Programmi tegevus – Mahepõllumajanduse poliitika kujundamine ja rakendamine 24 5.4 Programmi tegevus – Loomatervise ja -heaolu poliitika kujundamine ja rakendamine 26 5.2 Programmi tegevus – Tõuaretuse poliitika kujundamine ja rakendamine 34 5.5 Programmi tegevus – Toiduohutuse poliitika kujundamine ja rakendamine 35 6. Programmi juhtimiskorraldus ............................................................................................................ 42 LISA 1. Programmi teenuste kirjeldus .................................................................................................. 43 LISA 2. Teenuste rahastamiskava ......................................................................................................... 45 Lisa 3. Programmi rahastamiskava täiendav informatsioon 2025. a kohta ........................................... 47 2 Programmi üldinfo Programmi koostaja ja Toiduohutuse osakond, taimetervise osakond, toiduohutuse asekantsler vastutaja Programmi eelnõu 1.06.2025 valmimise aeg Vormis toodud info on sisendiks riigi eelarvestrateegia (RES) ja riigieelarve Vormi sisu seaduse (RE) protsessi koostamisele. Programmi eelnõu kohandatakse RES-ist ja kasutamise selgitus RE-st lähtuvalt. Programmi kinnitab minister käskkirjaga. Tulemusvaldkond Põllumajandus ja kalandus Tulemusvaldkonna Eesti toit on eelistatud, keskkond ja elurikkus on hoitud, toidusektori eesmärk ettevõtted on edukad ning maa- ja rannakogukonnad on elujõulised. Valdkonna Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 arengukava Valdkonna visioon Eesti toit on hinnatud ja maal on hea elada Programmi nimi Toiduohutuse programm Programmi eesmärk Eestis on kestlik toidutootmine, ohutu toit ja hoitud keskkond. Programmi periood 4 aastat (2026–2029) Peavastutaja Regionaal- ja Põllumajandusministeerium (ministeerium) Kaasvastutajad (oma Põllumajandus- ja Toiduamet (PTA), Riigi Laboriuuringute ja valitsemisala Riskihindamise Keskus (LABRIS), Põllumajanduse Registrite ja asutused) Informatsiooni Amet (PRIA), Maaelu Teadmuskeskus (METK) 3 1. Sissejuhatus Toiduohutuse programmi eesmärk on planeerida ja ellu viia tegevusi, mis aitavad tagada kestliku toidutootmise, ohutu toidu ja hoitud keskkonna. Programmi tegevused on suunatud toitainerikka, tervist toetava, kõrge loomaheaolu standardi ning madala keskkonnamõjuga toodetud toidu tootmisele nii praegustele kui tulevastele Eesti elanikele. Programmi eesmärgid toetavad lisaks põllumajanduse ja kalanduse valdkondliku arengukava eesmärkidele ka rahvastiku tervise arengukava 2020-2030 ja keskkonnavaldkonna arengukava 2030 eesmärke. Programm „Toiduohutus“ panustab arengustrateegias „Eesti 2035“ tervist toetava elukeskkonna kujundamisse (sh tarbijateadlikkuse parandamine, toiduohutuse riskide maandamine ning tervist ja keskkonda hoidva õigusruumi kujundamine) ning toidujäätmete vähendamisse ja ülejääva ohutu toidu annetamisse läbi tegevuse – jäätmemajanduse tõhus ja innovaatiline ümberkorraldamine. Strateegia „Eesti 2035“ tegevuskavas on üheks arenguvajaduseks ka kestliku toidusüsteemi edendamine, mis on kaetud tegevusega ― rohepööret toetava raamistiku kujundamine. Regionaal- ja põllumajandusminister annab igal aastal Riigikogus ülevaate Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi (ReM) panusest arengustrateegia „Eesti 2035“ sihtide saavutamisse. 4 2. Programmi eesmärk, mõõdikud ja rahastamiskava Programmi eesmärk: Eestis on kestlik toidutootmine, ohutu toit ja hoitud keskkond. Programmi mõõdikud: Mõõdik Tegelik Sihttase Sihttase Sihttase Sihttase (2024) (2026) (2027) (2028) (2029) Tarbija kindlustunde indeks, 69 69 - 69 - % (2023) Antibiootikumide kasutamise 42,5 41 39 38 37,5 tase, mg/PCU Piirnormi ületavate taimekaitsevahendite jääkide 0 (2022) 1 1 1 1 proovide osakaal Eesti päritolu toidus, % Tarbija kindlustunde indeks näitab mitu protsenti Eesti elanikest väljendas toiduohutuse suhtes kindlustunnet - usku, et toidu tarbimine ei põhjusta negatiivseid tervisemõjusid. Toiduohutuse alane kindlustunne on oluline kõikidele toidu tootmise, töötlemise ja tarbimise süsteemi osalistele ning toidu tootmise, valmistamise ja kaubanduse süsteemi toimimise eelduseks on tarbija usaldus ja kindlustunne selle suhtes. Antibiootikumide kasutamise tase (müügikogus arvestades populatsiooni korrigeerimise ühikut - mg/PCU) iseloomustab loomade üldist tervise ja heaolu seisukorda ning haiguste ennetamise ning ravi efektiivsust. Antibiootikumide vastutustundlik kasutus vähendab mikroobide resistentsuse teket. Piirnormi ületavate taimekaitsevahendite jääkide proovide osakaalu mõõdik Eesti päritolu toidus iseloomustab lubatud taimekaitsevahendite korrektset kasutust ja tarbimiseks ohutu toidu tootmist. Taimekaitsevahendite jääkide seire eesmärk on tagada toidu vastavus taimekaitsevahendite jääkide piirnormidele. ELis on kehtestatud taimekaitsevahendite jääkide piirnormid toidus ja söödas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 396/2005. Toit vastab nõuetele, kui selles tuvastatud toimeaine jäägi sisaldus jääb alla toimeaine jäägi suurima lubatud sisalduse (MRLi). Eesti päritolu toodetel kontrollitakse täiendavalt, kas analüüsi käigus tuvastatud toimeainet on lubatud Eestis antud kultuuri kasvatamisel kasutada. Kui kasvõi üks taimekaitsevahendi jääk ületab MRLi väärtuse, loetakse toit nõuetele mittevastavaks ning seda ei lubata turustada. Programmi rahastamiskava (tuhandetes eurodes) Eelarve Eelarve prognoos 2025* 2026 2027 2028 2029 Programmi kulud kokku -85 783 -86 883 -86 497 -134 552 -120 160 Taimekaitse ja väetiste poliitika -2 929 -3 010 -2 700 -2 566 -2 353 kujundamine ja rakendamine Toiduohutuse poliitika kujundamine ja -13 254 -13 690 -13 769 -13 551 -13 560 rakendamine Sordiaretuse ja paljundusmaterjali -11 552 -11 693 -11 770 -10 993 -11 023 poliitika kujundamine 5  Tõuaretuse poliitika kujundamine ja -3 346 -3 431 -3 442 -3 508 -3 654 rakendamine Mahepõllumajanduse poliitika -29 848 -31 272 -82 745 -75 471 -27 941 kujundamine ja rakendamine Looma- ja taimetervise poliitika -26 761 kujundamine ja rakendamine Taimetervise poliitika kujundamine ja Uus -3 055 -3 047 -2 957 -2 962 programmi rakendamine tegevus Loomatervise ja -heaolu poliitika Uus -22 155 -20 497 -18 232 -11 138 programmi kujundamine ja rakendamine tegevus *Riigikogu poolt kinnitatud eelarve 6 3. Hetkeolukorra analüüs Taimekaitse valdkond on muutlikus seisus, mis tuleneb nii ELi ülestest õigusaktidest, kliimamuutustest, globaalsetest trendidest kui ka turu suurusest. Euroopa roheline kokkulepe, strateegia „Talust taldrikule“ ja „Elurikkuse strateegia aastani 2030“ on tõstatanud ühiskonnas uusi ootusi ja ambitsioone seoses taimekaitsevahendite kasutamise ja nendega seotud riskide vähendamisega. Poliitilisel tasandil on kõlanud Euroopa Liidu ülesed konkreetsed vähendamiseesmärgid ja 2022. aasta juunis tegi komisjon ettepaneku kirjutada taimekaitsevahendite vähendamist käsitlev rohelise kokkuleppe eesmärk õigusaktidesse, kuid võttis ettepaneku 2024. aasta märtsis tagasi, eeldades selle tagasilükkamist seadusandlikus protsessis. Euroopa Komisjon seadis 2025. a vastu võetud põllumajanduse- ja toidu visioonidokumendiga uued suunad. Selle visioonidokumendi ühes alapunktis rõhutatakse, et põllumajanduse ja looduse koostoimimise tagamiseks on vaja paremini rakendada, ühtlustada ja jõustada kehtivaid õigusakte. Lisaks märgiti, et põllumajandustootjad vajavad täiustatud töövahendeid, et olla võimelised tegelema põllumajandusega loodussõbralikul viisil ja saavutada püstitatud eesmärgid. Samas ei ole keemilistele taimekaitsevahenditele alternatiivide nagu bioloogiliste või uuenduslike madala riskiastmega taimekaitsevahendite kasutuselevõtt siiski kulgenud samas tempos kui toimeainete ELi turult kõrvaldamine. Kui selline suundumus jätkub, võib see mõjutada ELi suutlikkust tagada toidutootmine. Selleks pakub Komisjon lähenemise, et kaalub enne toimeainete edasist keelustamist ka alternatiivide kättesaadavust. Lisaks on kavas koostada reeglite lihtsustamise ettepanek, mis kiirendab bioloogiliste taimekaitsevahendite turule pääsu. Kuigi üldine eesmärk on liikuda madalama riskiga taimekaitselahenduste kasutamise suunas, siis murekohaks on asjaolu, et hetkel puuduvad Euroopa Liidus keemilistele taimekaitsevahenditele sobiva efektiivsusega alternatiivid. Lisaks on tekkinud olukord, kus kõikide kahjustaja/kultuur kombinatsioonidele ei ole efektiivseid taimekaitsevahendeid. Seega peab reeglite ajakohastamist kaaluma laiemalt kui üksnes bioloogiliste taimekaitsevahendite turule pääsu kiirendamise kontekstis. Oluline on töötada selle nimel, et uute ELi algatuste ambitsioonikus oleks tasakaalus liikmesriikidele nende eripärade arvestamiseks jäetud paindlikkusega. Ilmastiku muudatused on kaasa toonud suundumuse erinevate kultuuride kasvatamiseks (nt suviviljadelt taliviljadele), millel on erinevad kahjustajad ja seega ka taimekaitsevajadused. Mitmed varem laialdaselt kasutatud taimekaitsevahendite toimeained on ELi üleselt turult eemaldatud. Paljudel juhtudel tõhusad alternatiivsed tooted puuduvad nende alternatiivide Eesti turule toomiseks ei ole taimekaitsevahendi loa valdajatel huvi (turu väiksuse tõttu ei ole esitatud taotlust) või on nende toodete riigisisene turule lubamise protsess ajamahukas. Seega lisaks globaalsete ja ELi siseste muudatustega kohanemisele ja uute lahenduste leidmisele tuleb tähelepanu pöörata ka riigisisestele tegevustele, et tagada toidu varustuskindlus ja põllumajandustootjate konkurentsivõime. Taimekaitsevahendite registrisse on kantud 487 toodet, mis on Eestis turule lubatud 16. mai 2025. a seisuga. Taimekaitsevahendite turustamine toimeaine kogusesse ümberarvestatuna ulatus 782,5 tonnini 2024. aastal, mis on kümnendiku võrra rohkem kui 2023. aastal. Siiani suurim turustatud kogus oli 2021. aastal 894 tonni. Sellegi poolest on Eestis kasutuses oleva põllumajandusmaa hektari kohta turustatud oluliselt vähem taimekaitsevahendeid kui EL teistes liikmesriikides keskmiselt. Eestis turustatavad kogused moodustavad hinnanguliselt kuni 0.2% kogu ELis turustatud taimekaitsevahenditest. Väetiste käitlemine on heas seisus, 2025. aastal registreeriti väetiseregistris 80 väetist ning CE märgistusega väetisetoodete nimekirja kanti 128 väetisetoodet. Väetiseregistris oli 31.12.2025 seisuga 889 väetist ja EL-i väetisetoodete nimekirjas oli 387 toodet. Väetiseregistris olevate toodete tootmise ja turustamise osas tehti 125 kontroll (millest 27 on lõpetetud rikkumisega) ja võeti 46 proovi väetise koostise ja kvaliteedi kontrollimiseks. Koostati 7 kirjalikku tähelepanujuhtimist. Teostati 6 CE märgistusega väetisetoote kontrolli ja võeti 6 proovi. CE märgistusega väetiste osas vastas kõik nõuetele. Põllumajandusloomade aretus Eestis on kõrgel tasemel. Piimaveiste kasvatuses on Eestil kõrgeimad toodangunäitajad Euroopa Liidu riikide seas. Samas on piimaveiste karjaspüsimise aeg suhteliselt lühike. Eesti punase veise tõugu loomade arv on jätkuvalt langustrendis. Lambakasvatuses on vähenenud just kohalikest tõugudest eesti valgepealise ja eesti tumedapealiste lammaste arv, samas on 7 tõusnud välismaiste tõugude arvukus. Ohustatud tõugude loetelusse kantud tõugudest on eesti hobuse arvud tõusnud aastate vältel, samas eesti raskeveohobuse populatsioon on väikesearvuline. Eesti maaveise arvud on olnud stabiilsed. Kihnu maalamba populatsioon on viimastel aastatel suurenenud. Põlistõugude ning kohalike tõugude säilitamine panustab bioloogilise mitmekesisuse säilimisse. Programmi „Põllumajandusloomade geneetiliste ressursside kogumine, säilitamine ja kasutamine 2024– 2030“ tegevustega panustatakse lisaks bioloogilise mitmekesisuse säilitamisse ka laiemalt loomakasvatuse tootmispotentsiaali tõstmisesse. Tänu kohalikule sordiaretusele saavad põllumehed kasutada järjest enam Eestis aretatud sorte. Sordiaretuse edendamine on vajalik ka muutuvate keskkonnatingimuste ning keemiliste taimekaitsevahendite kasutuspiirangutega toime tulemiseks. Tänu biotehnoloogia arengule on võimalusi, mis mh aitavad kiirendada sordiaretuse protsessi ning luua kliima- ja keskkonnamuutustele vastupidavamaid sorte. Selle võimaluse kasutamiseks on vaja aktiivselt osaleda soodustava regulatiivse keskkonna loomisel ning suurendada põllumajandustootjate ja avalikkuse teadlikkust nende lahenduste olemusest ja mõjust. Seemnekasvatus on Eesti teraviljasektori tugevus. Seemnepõldude pindala1 on viimastel aastatel järjest kasvanud olles 2020. aastal 12 972 ha, 2021. aastal 13 527 ha, 2022. aastal 14 547 ha, 2023. aastal juba 15 552 ha ja 2024. aastal 14 883 ha, kuid 2025. aastal vähenes 100 ha võrra (13 850 ha). Isevarustatuse tase on samuti tõusujoones, sest kasutades külvisenormi 180 kg/ha, sai Eestis näiteks 2024. aastal külvata 2023. aastal Eestis toodetud sertifitseeritud teraviljaseemnega kuni 50% teravilja kasvupinnast. Põllumajandusliku toidu tootmisahela alguspunktiks on taimne paljundusmaterjal. Hetkel on Euroopa Liidu tasandil töös taimse paljundusmaterjali valdkonda reguleerivate osaliselt 1960. aastast pärinevate Euroopa Liidu seemne ja paljundusmaterjali turustamisdirektiivide läbivaatus. Taimetervise olukord Eestis on jätkuvalt hea. Ohtlike taimekahjustajate puhanguid esineb, kuid tõhusate tõrjemeetmete rakendamise tulemusel on kahjustajate edasine levik tõkestatud. Taimetervise hea seisundi hoidmine on väga oluline nii taimekasvatuse, metsade, looduslike ja täisistutatud alade, looduslike ökosüsteemide, ökosüsteemi teenuste ja elurikkuse seisukohalt. Taimetervist ohustavad taimedele ja taimsetele saadustele kahjulikud liigid, mille Euroopa Liidu territooriumile sissetoomise riski suurendab rahvusvaheline kaubavahetus ja kliimamuutused. Taimetervise valdkond on reguleeritud peamiselt Euroopa Liidu õigusaktidega, lisaks järgitakse rahvusvahelise taimekaitsekonventsiooni (IPPC) raames kokkulepitud põhimõtteid ja rahvusvahelisi standardeid. Töö õigusaktide ja standardite ajakohasena hoidmiseks on järjepidev ja tingitud taimekahjustajate levikust, mille põhjusteks võib olla nii inimtegevus kui ka levikupiirkondade laienemine loodusliku leviku või kliimamuutuste tõttu. EL õigusaktidest tulenevate kohustuste täitmiseks on oluline kindlustada ressurss kohustuslike seirete läbiviimiseks ja muude lisanduvate ülesannete täitmiseks. Suurenenud on ettevõtjate omavastutus, mistõttu tuleb enam tähelepanu pöörata teadlikkuse tõstmisele. Eesti on alates 2005. aasta 15. maist tunnistatud viljapuu-bakterpõletiku tekitaja Erwinia amylovora suhtes kaitstavaks piirkonnaks. Kaitstava piirkonna staatus antakse riigile või piirkonnale, kus see taimekahjustaja kohastunud ega levinud ei ole, kuid kus on soodsate tingimuste tõttu oht selle levimiseks. Kaitstava piirkonna staatuse säilitamiseks seiratakse igal aastal ulatuslikult muu hulgas peremeestaimi tootvaid puukoole, viljapuuaedu ja metsi. Viimati tuvastati kahjustaja puhang 2019. aastal, misjärel rakendati tõrjemeetmeid ning kahjustaja levik tõkestati edukalt, viimastel aastatel puhanguid pole tuvastatud. Samas esineb probleeme Eestisse saadetud viljapuu-bakterpõletiku peremeestaimedega, mis ei vasta kaitstava piirkonna nõuetele. Ohtliku taimekahjustaja tõrjeabinõude rakendamisel on ettevõtjatel jätkuvalt võimalik taotleda tõrjeabinõude rakendamise toetust, kui on tegemist kas viljapuu-bakterpõletiku või kartuli ringmädaniku tõrjeabinõude rakendamisega. Viimati tuvastati kartuli ringmädaniku uus kolle 2025. aastal. 1 Andmed seemnepõldude pindala ja isevarustatuse taseme kohta on leitavad PTA veebilehel aasta-aruannetest https://pta.agri.ee/pta-aasta-aruanded 8 Olukord loomatervise tagamisel on ärev. Olulisimateks riskideks loomatervises on sigade Aafrika katku (SAK), mille riskifoon metsades on kõrge, ja hooajaliselt leviva lindude gripi jõudmine loomakasvatusettevõttesse. 2025. aastal tabas SAK 11 farmi ning ja taudi edasise leviku vältimiseks hukati ligikaudu 60 000 kodusiga. SAK puhanguteks tuleb olla valmis ka järgmisel aastal. Uue riskina on pildis suu- ja sõrataudi (SST) puhangud Kesk-Euroopas, mille jõudmisel Eestisse oleks väga suur majanduslik mõju. Eriti ohtlike loomataudide esinemisel likvideeritakse taudikolle kõigi loomade hukkamisega. Olulisi muutusi teavituskohustuslike loomataudijuhtude esinemises ei ole. Samuti ei ole esinenud suuri söödaohutuse probleeme. Oluline on kindlustada ressurss PTAle ja LABRISele kohustuslike programmiliste tegevuste ning uuringute läbiviimiseks loomataudide leviku varajaseks tuvastamiseks, bioturvalisuse hindamiseks ning tõrjemeetmete rakendamiseks. Euroopa Komisjoni kaasrahastus loomataudide ennetamiseks ja tõrjeks on vähenevas trendis ning nõuab iga-aastaselt täiendavat riigipoolset panust. Seiremahtude vähenemine langetab oluliselt loomataudide esinemise varajase tuvastamise tõenäosust ning suurendab tõrje kulusid. Mikroobide resistentsus (AMR) mikroobivastaste ravimite suhtes on muutunud üheks inim- ja veterinaarmeditsiini tõsiseimaks ohuks. AMR suurendab nii inimeste kui ka loomade haigestumust ja suremust ning tõstab tervishoiuga kaasnevaid kulusid. Antibiootikumide kasutamine põllumajandusloomadel on võrreldes 2010. aastaga langenud 30%, kuid edasine vähenemine on peatumas. 2021. ja 2022. aastal jäi antibiootikumide kasutus samale tasemele, vastavalt 46,6 ja 45,8 mg/PCU. 2023. aastal toimus väike langus 42,5 mg/PCUni, kuid langus on siiski aeglane, ja seatud eesmärki võib olla keeruline 2030. aastaks saavutada. Aasta-aastalt antibiootikumide kasutamise vähendamine toetab EL „Talust taldrikule“ strateegia eesmärki vähendada EL üleselt antibiootikumide kasutust 2030. aastaks 50%. 2023. aastal kasutusele võetud antibiootikumide kasutamise e-andmekogu aitab tuvastada võimalusi antibiootikumide kasutamise vähendamiseks. Antibiootikumide e-andmekogu kasutuskogemuse pealt on selgunud vajadus vaadata üle andmekoosseis ning arendada erinevate infosüsteemide omavahelist suhtlust andmete esitamise lihtsustamiseks. Vastutustundliku antibiootikumide kasutamise kohta teadlikkuse tõstmine ning erinevate ennetavate tegevuste rakendamine loomakasvatuses peab olema pidev kõrge prioriteediga tegevus. Söödaohutuse kõrge tase toetab loomade tervist ja heaolu ning kasumlikku põllumajandustootmist. Söödaohutuse tagamine kõrgel tasemel nõuab ressursse nii tõhusamaks järelevalveks, optimaalsete kontrollproovide võtmiseks, tellitavateks analüüsideks, laborivõimekuse arendamiseks kui ka käitlejate ja loomapidajate teadlikkuse tõstmiseks söödaohutusest. Loomaheaolu valdkonda iseloomustab suurenenud ühiskondlik ootus ja polariseeritus täpsemate tegevussuundade ja ajaraami seadmisel tagamaks loomadele nende heaoluks vajalikud viis vabadust: vabadus janust ja näljast; vabadus ebamugavusest; olla vaba valust, vigastustest ja haigustest; vabadus loomuomasele käitumisele; olla vaba hirmust ja kannatustest. Ettevõtjate omavastutuse võimestamiseks loomade heaolu parandavate pidamistingimuste tagamisel tuleb enam tähelepanu pöörata teadlikkuse tõstmisele. Põllumajandusloomade heaolu edendamiseks uute nõuete kehtestamine (tingimused loomade veol, puurispidamise keelamine jt) toob loomakasvatussektorile kaasa vajaduse suurendada paindlikkust, et oma ärimudeleid muutuvate tingimuste valguses kohandada. Olulisimad mõjutajad nõuetega kohanemiseks on vajaminev investeeringute maht ja aeg. Samal ajal loomade kõrgemat heaolu arvestavate pidamistingimuste tagamisega, on säilinud ootus, et põllumajandustoodete hind säiliks madalal tasemel. Sellistele omavahel vastukäivatele ootustele vastamine on loomade heaolu kontekstis suur väljakutse kogu loomakasvatussektorile. Lemmikloomade heaolu küsimused on jätkuvalt ühiskonna kõrgendatud tähelepanu all. PTA-le esitatud vihjete arvu jätkuv kasv suurendab vajadust tõhustada ja optimeerida järelevalvet. Vaatamata sellele, et inimeste teadlikkus loomade heaolust ja väärkohtlemise märkamine on vihjete arvule tuginedes tõusuteel, on endiselt oluline parandada loomapidamiskultuuri Eestis. Sellele aitavad kaasa planeeritavad muudatused õigusruumis: koerte ketis pidamise ja zoofiilia keelustamine, varjupaikade tegevusega seonduva täpsem reguleerimine ning loomi kahjustavate tegevuste eest mõjusate karistusmäärade kehtestamine. Murekohaks on kassikolooniad, loomade hülgamisega seotud kõrge koormus varjupaikades ning lemmikloomadega kauplemisel levinud pettused, sh marutaudivastase vaktsineerimise kohta dokumentide võltsimine, ebaeetiline aretustegevus ning ebaseaduslik kaubandus Eestis. EL piiririigina oleme üks peamisi vahelülisid kolmandatest riikidest EL-i saabuvate 9 lemmikloomadega seotud pettuste levikul. Püüdlused lemmikloomade jälgitavuse efektiivsemaks tagamiseks nii Eestis kui ka EL-üleste algatustena on vajalikud mitte ainult loomade heaolu, vaid ka loomade ja inimeste tervise tagamiseks. Toiduohutuse baromeetri näitaja võrrelduna eelmise perioodiga langes ja oli 2024. a 99,34. Eesmärgiks on, et see näitaja oleks vähemalt 100. Toiduohutus tähendab bioloogilise, keemilise või füüsikalise ohu vältimist ja vähendamist toidus. 2024. aasta järelevalvetulemuste põhjal vajavad suuremat tähelepanu HACCP ja eeltingimuste programmi nõuete täitmine, toidualase teabe ning e- kaubanduse ning toiduga kokkupuutuvate materjalide valdkonnad. Eriti vajab toidualase teabe valdkonnas tähelepanu toitumise ja tervisealaste väidete osa, kuna siin on nõuetele vastavus erakordselt madal. Vaja on tõsta nii käitlejate teadlikkust nõuetest kui ka parandada nende praktilisi toidukäitlemise oskusi ning probleemsed valdkonnad tuleb hoida suuremas järelevalvefookuses. Tarbija teadlikkuse baromeeter – tarbija teadlikkust toiduohutusest hinnati viimati 2023. a ning tulemuseks oli 65,8%, mis tähendab, et teadlikkus võrreldes 2019. aastaga (tulemus 69,4%) on pisut langenud (-3,6%). Järgmine tarbija teadlikkuse hindamine on planeeritud 2027. Kõige enam mõjutas baromeetri tulemust säilimisaja väljenditest „kõlblik kuni” ja „parim enne“ arusaamine. Pea pooled vastanutest ei teadnud „kõlblik kuni” õiget tähendust ning omistasid sellele mõiste „parim enne” tähenduse. Tarbijate teadlikkuse taseme hoidmiseks ja parandamiseks on vajalik jätkata teavitustegevustega, eriti pöörates tähelepanu eesti keelt mittekõnelevatele tarbijatele. Tarbija kindlustunde indeksi väärtus oli 2025. aastal 74%. Selle alusel võib öelda, et 70% kuni 77% Eesti elanikest olid toidu ohutuses pigem kindlad. Keskmine kindlustunne toiduohutuse suhtes on varasemast kõrgem ja see muutus on üldistatav kõigile Eesti elanikele. Tarbija kindlus olenes endiselt väga olulisel määral isiklikest kokkupuudetest juhtumitega, kus toidu ohutuse suhtes esines kahtlus. Tarbija kindlus oli kõrgem eestikeelsete, vähemalt 1000-eurose sissetulekuga, kõrgharidusega ja 18-24- aastaste Eesti elanike seas. Järgmine tarbija kindlustunde hindamine toimub 2027. a. Eestis on riskipõhine toiduohutuse järelevalve süsteem, mida toetab laborite võrgustik ja erinevad IT-lahendused (Põllumajandus- ja Toiduameti järelevalve infosüsteemid, erinevad registrid). Nii järelevalvesüsteemi teenindavad riiklikud laborid (Riigi Laboriuuringute ja Riskihindamise Keskus ja Maaelu Teadmuskeskus) kui IT-lahendused vajavad olulist ajakohastamist ning edasiarendamist. Oluline on tagada riiklike laborite suutlikkus (aparatuur, metoodikad, kompetents, ruumid) osutada riiklikke teenuseid vajalikul tasemel ja stabiilne rahastus investeeringute tegemiseks, et vältida investeeringuvajaduste kuhjumist. Järelevalve menetlusoperatiivsuse tõstmiseks on oluline arendada IT ja andmeanalüüsi võimekust ning võtta kasutusele ajakohased lahendused, sh erinevad andmemudelid ning AI-põhised. Järelevalveasutuse prioriteediks on otsesed rahvatervise riskid − toidutarneahelas bioloogilise ohutuse tagamine. Jätkuvalt tuleb tagada valmisolek operatiivseks reageerimiseks toidutekkelistele haiguspuhangutele ning selle tarbeks kasutusele võtta kaasaegsed tööriistad, sealhulgas arendada laborivõimekust. Pikaajalise mõjuga riskidele (nt saasteained, lisaained, lõhna- ja maitseained, GMO, toiduga kokkupuutuvad materjalid) ei jätku piisavalt ressurssi. Tulenevalt uutest riskiteguritest tuleb järelevalveasutusel oma tegevust kohandada, arvestades toidusüsteemi kestlikumaks muutmise vajadust, tarbimistrende ja teadusuuringute tulemusi. 2025. aasta 24. aprilli seisuga oli riigi toidu ja sööda käitlejate registri andmetel Eestis 16252 toidukäitlemisettevõtet. Toidu ohutuse eest vastutab toidukäitleja, kes peab lahendama järjest keerukamaid probleeme, mis tulenevad erinevatest riskiteguritest ning vajadusest muuta tänane toidusüsteem pikas perspektiivis kestlikumaks2. Toidukäitlejate toiduohutusest teadlikkuse tõusu on panustanud tegevused toiduohutuse valdkonna teadmussiirde programmi raames. Teadmiste edendamine jätkub teadmussiirde tegevustega ühise põllumajanduspoliitika AKIS (põllumajanduslike teadmiste ja innovatsiooni süsteemi) sekkumises. Positiivsena võib välja tuua, et osa toidukäitlejatest on lisaks kehtivate nõuete täitmisele juurutanud täiendavaid vabatahtlikke kvaliteedisüsteeme (nt ISO, BRC). 2 Kestliku toidusüsteemi all mõistame majanduslikku, sotsiaalset ja keskkondlikku jätkusuutlikkust, et tagada piisav, ohutu ja tervist toetav toit, samal ajal tootes süsinikuneutraalselt ja elurikkust säilitades ning tootmise konkurentsivõime. 10 Lisaks toidukäitlejatele tuleb tähelepanu pöörata ka tarbijate toiduohutuse alasele teadlikkusele ja oskusele teha teadlikult kestlikke ja tervist toetavaid valikuid. Sealjuures on oluline ka ennetustöö ehk üldsuse teavitamine toiduga seotud riskidest. Lisaks tarbijate teadlikkusele peab nende tervist toetatavaid valikuid toetama ka neid ümbritsev toidukeskkond (nt toidu koostis, märgistus, kättesaadavus, väljapanek, reklaam). Selleks on vajalik toidukeskkonda erinevate meetmetega parendada, nii õigusaktidega nõuete kehtestamise, avaliku sektori hangetes kasutatavate kriteeriumite, kui ka sektoriga tehtavate vabatahtlike kokkulepete kaudu. Toiduohutusega seonduv õigusruum on reguleeritud peamiselt ELi õigusaktidega, lisaks arvestatakse rahvusvahelist toidukaubandust reguleeriva ühtsete toidustandardite programmiga Codex Alimentarius. Toiduohutuse valdkonna õigusraamistik on välja kujundatud ja seda ajakohastatakse lähtuvalt uutest teadusandmetest ja riskiteguritest. Toiduohutuse taseme tõstmiseks Eestis ning uute riskide esilekerkimist mõjutavate faktoritega, nt kliimamuutused, globaliseeruv kaubandus, toidutootmise tehnoloogiate areng ja muutused toidu tarbimisharjumustes (suund senisest suuremale taimse toidu eelistamisele), toimetulekuks on vajalik kõigi osapoolte pidev panustamine, sh toiduohutuse poliitika kujundamine vastavalt muutuvale keskkonnale ja väljakutsetele ning järelevalveasutuse haldussuutlikkuse tõstmine, toidukvaliteedi ja –ohutuse seirete mahu suurendamine ning tarbijate teadlikkuse tõstmine. Mahepõllumajandussektor on viimastel aastatel kasvanud hoogsalt nii maailmas, Euroopas kui ka Eestis. Euroopa Liidu rohelise kokkuleppe „Talust taldrikule“ strateegia näeb ette, et 2030. aastaks moodustab mahepõllumajandusmaa 25% Euroopa Liidu põllumajandusmaa pindalast. Eestis oli mahepõllumajanduse registri andmetel 2024. aastal 224 133 ha mahepõllumajandusmaad, mis moodustab kogu Eesti põllumajandusmaast 22,6%. Võrreldes aasta varasemaga vähenes mahepõllumajandusmaa 1,6%. Mahetootmisega tegelevaid põllumajandusettevõtteid oli 2024. aastal 1885, võrreldes eelmise aastaga vähenes nende arv 4,2%. Mahepõllumajandusettevõtted on aastatega järjest suuremaks kasvanud – 2024. aastal oli keskmises mahepõllumajandusettevõttes ligikaudu 119 ha mahepõllumajandusmaad. Mahetooraine väärindamisega tegelevate ettevõtete arv on jäänud stabiilseks. 2024. aastal tegeles mahepõllumajandusliku toidu töötlemise ja sööda tootmisega kokku 189 ettevõtet. Palju toodetakse puu- ja köögiviljatooteid ning jooke, sh mahlu, nektareid, mahlajooke jms. Toodetakse ka tera- ja kaunviljatooteid, pagari-, pasta- ja kondiitritooteid, liha- ja piimatooteid, teesid ning õlisid. Järjest enam kasutatakse mahetooteid ka toitlustusasutustes. 2024. aasta lõpuks oli Põllumajandus- ja Toiduametit mahetoitlustamisest teavitanud 238 toitlustusettevõtet. 2022. aasta septembrist alates on rakendatud toetusmeedet haridusasutustele, mille raames toetatakse lastele mahetoitu pakkuvaid üldhariduskoole ja lasteaedu. Toetusmeede on suurendanud haridusasutuste huvi pakkuda lastele mahetoitu. Kui mahetoitlustamisest teavitanud koole ja lasteaedu oli 2021. aastal 45 (6% Eesti lasteaia- ja koolilastest), siis 2024. aasta lõpus pakuti mahetoitu juba 221 haridusasutuses (ligikaudu 28% Eesti lasteaia- ja koolilastest). Toetuse andmisega soovitakse 2030. aastaks jõuda tasemele, kus vähemalt 50%-le Eesti lasteaialastest ja üldhariduskoolide õpilastest pakutakse mahetoitu. Mahetoidukaupade jaeturumaht oli 2023. aastal Eesti Konjunktuuriinstituudi arvutuste kohaselt 111 miljonit, mis on 13% enam kui 2022. aastal, mil see oli 98 miljonit. Nii 2022. kui 2023. aastal moodustas mahetoidukaupade jaeturumaht kogu toidukaupade jaeturumahust 4,6%. Nii mahetoidukaupade kui ka tavatoidukaupade müügikäibe kasvule 2023. aastal aitasid kaasa kõrgemad hinnad. Mahetoidukaupade hinnatõus oli 2023. aastal mõnevõrra aeglasem kui tavatoidukaupadel. Kodumaiste mahetoodete osa toidukaupade jaemüügist mõnevõrra langes ja oli 2023. aastal 1,3% (koos otsemüügiga, 2022. aastal 1,4%). Eesti Konjunktuuriinstituudi andmetel ostis 2024. aastal regulaarselt ehk kord nädalas mahetoitu 10% elanikest. 2022. aastal oli see osakaal 9%. 11 4. Olulised tegevused Prioriteet Rahvatervise kaitse ja tarbijate kestlike toiduvalikute edendamine Milles seisneb Eesti rahvastiku toitumine ei ole piisavalt kestlik, mistõttu on vaja edendada väljakutse? kestlikku toidukeskkonda ning tarbijate kestlikumaid toiduvalikuid. Õigusruumi aja- ja asjakohasena hoidmine arvestades esilekerkivaid toiduohutuse riske ja toidusüsteemi muutusi, et kindlustada inimeste tervise ja tarbijate huvide kaitse kõrge tase. Olulisemad  Jätkatakse toiduseaduse muutmise seaduse väljatöötamiskavatsuse tegevused 2026. menetlust ja alustatakse eelnõu ettevalmistusega, et lahendada üles aastal kerkinud praktilisi probleeme, suurendada õigusselgust ning tagada kehtivate nõuete aja- ja asjakohasus. Muudatused puudutavad eelkõige järelevalvekorraldust, nt ülevaatamist vajab järelevalve ja seire toiminguid toetav volitatud laborite süsteem ning maksimumtrahvimäärad, mis ei taga ametliku kontrolli määrusega kehtestatud nõuete täitmist.  Jätkatakse ettevalmistusi pakendi esikülje märgisüsteemi Nutriscore kasutamise võimaldamiseks Eestis.  Valmib riigihanke kriteeriumide kehtestamise võimaluste analüüs avalikus toitlustuses senisest suuremas mahus kohaliku, mahepõllumajandusliku ja taimse toidu osakaalu suurendamiseks ning järgmise etapina kehtestatakse riigihangete keskkonnahoidlikkuse kriteeriumid toitlustusteenuse ja toidu valdkonnas kliimaministri määrusega.  Haridusasutustele suunatud toetusmeetme raames toetatakse lastele mahetoitu pakkuvaid üldhariduskoole ja lasteaedu. Mahetoitu pakkuvate haridusasutuste osakaalu suurendamiseks ning teadlikkuse tõstmiseks mahepõllumajandusest korraldatakse haridusasutuste toitlustajatele koolitusi, infopäevi ja tagatakse toetav nõuandeteenus. Prioriteet Inimeste, taimede ja loomade tervise ning keskkonna kaitsmine „Üks Tervis“ põhimõttel Milles seisneb Taimekahjustajate ja loomataudide levik mõjutab negatiivselt väljakutse? põllumajandustootmise ja metsamajanduse tasuvust, looduskeskkonda ja rahvusvahelist kaubandust. Loomataudide ennetamine vähendab haiguste esinemist, ravimite kasutamist ning mikroobide ravimresistentsuse teket. Sigade Aafrika katku ja lindude gripi esinemine keskkonnas hoiab nende ettevõtetesse jõudmise riski kõrgel, lisandunud on uus risk tulenevalt suu- ja sõrataudi puhangutest Kesk-Euroopas. Ohtlikest taimekahjustajatest on tuvastatud kartulikahjustajate koldeid, jätkuvaks ohuks on meile lähim saare- salehundlase kolle, mis asub Eesti ida-piirist kõigest ~100 km kaugusel Peterburi regioonis. Taimekahjustajate võimalikult varajane tuvastamine ja tõrjemeetmete rakendamine hoiab ära hilisema oluliselt suurema kulu ja 12  võimaliku kahju nii majandusele kui ka ökosüsteemile. Eestis turustatavad taimekaitsevahendid, väetised, sööt ja ravimid ning nende kasutus peab olema ohutu inimeste ja loomade tervisele ning keskkonnale. Olulisemad  Loomataudide ja ohtlike taimekahjustajate leviku ennetamiseks ning tegevused 2026. tõrjeks tagatakse ressursid kohustuslike programmiliste tegevuste aastal elluviimiseks ning loomataudide ja ohtlike taimekahjustajate seiretega jätkamiseks.  PTA reageerimisvalmiduse ning kompetentside tõstmine tulenevalt muutustest taudiolukorras, sh metsloomapopulatsioonis taudide tõrjumiseks.  Hinnatakse ja maandatakse taimekaitsevahendite kasutamisest tulenevaid riske. Töötatakse välja interaktiivne mudel taimekaitsevahendite kasutamisega seotud riskide mõõtmiseks riigi, piirkonna ja kasvatatavate kultuuride tasemel ning trendide jälgimiseks. Prioriteet Loomaheaolu taseme tõstmine Milles seisneb Ühiskonnas on ootused loomade heaoluküsimustele lahenduste leidmiseks. väljakutse? Põllumajandusloomade heaolu edendamiseks uute nõuete kehtestamisel peab loomakasvatussektor vaatama üle oma senised ärimudelid. Olulisimad mõjutajad nõuetega kohanemiseks on vajaminev investeeringute maht ja aeg. Samal ajal loomade kõrgemat heaolu arvestavate pidamistingimuste tagamisega, on säilinud ootus, et põllumajandustoodete hind säiliks madalal tasemel. Sellistele omavahel vastukäivatele ootustele vastamine on loomade heaolu kontekstis suur väljakutse kogu loomakasvatussektorile. Vaatamata sellele, et inimeste teadlikkus loomade heaolust ja väärkohtlemise märkamine on tõusuteel, vajab loomapidamiskultuur Eestis siiski edendamist läbi ühiskonnas konsensuse saanud õiguslike muudatuste ja teavitustöö. Liiga palju on omanikuta lemmikloomi, mis paneb suure koormuse kohalikele omavalitsustele hulkuvate ja omanikute loomade küsimustega tegelemisel. Murekohaks on kassikolooniad, loomade hülgamisega seotud kõrge koormus varjupaikades ning koertega kauplemisel levinud pettused. Olulisemad  Muudetakse veterinaarseadust riikliku lemmikloomaregistri tegevused 2026. kasutuselevõtuks koos loomade identifitseerimisel mikrokiibiga aastal nende andmete registrisse kandmise kohustusega. Samuti sätestatakse loomapidajale kohustus korraldada oma koera, kassi ja valgetuhkru identifitseerimine mikrokiibiga.  Muudetakse loomakaitseseadust ja selle rakendusakte, koerte ketispidamise ja zoofiilia keelustamine, loomade varjupaikade tegevuse reguleerimine, rikkumiste eest määratavate rahatrahvide ülempiiride ajakohastamine) ning kaitstakse Eesti seisukohti Euroopa Komisjoni põllumajandusloomade vedu ja lemmikloomade heaolu ja jälgitavust puudutavate õigusaktide aruteludes. 13 Prioriteet Targa ja kestliku põllumajandustootmise ja toidutöötlemise toetamine ning varustuskindluse ja toidujulgeoleku suurendamine. * Prioriteet ka Biomajandus 2026-2029 programmis Milles seisneb Poliitika ajakohastamine vastavalt ühiskonna ootustele, bürokraatia väljakutse? vähendamise vajadusele, jm muutuvatele vajadustele ja väljakutsetele (nt teaduse ja tehnoloogia areng, riigikaitseline kriis, kliimamuutused, kaubavahetuse trendid). Olulisemad  Riigi kaitsetegevuse kava alamkava ülesanded - toidukäitlemise ja tegevused 2026. loomatervise (Toiduohutuse programmi ulatus) tagamise erijuhise aastal koostamine ja teavitamise korraldamine.  Muudetakse alkoholiseadust eesmärgiga kaotada riiklik alkoholiregister.  Ajakohastatakse ja korrastatakse väetise nõudeid ning sõnastatakse nõuete täiendamise põhimõtteid. Prioriteet Asutuste võimekuse tõstmine järelevalvetoimingutega tegelemisel Milles seisneb Praegu kasutatavad ressursid ja töövahendid ei toeta innovatsiooni väljakutse? toidusektoris ega põllumajanduses ega võimalda saavutada eesmärke, nagu maaelu digitaliseerimine, teenuste proaktiivsus, halduskoormuse vähendamine ja kontrollimenetluste kiirendamine. Haldusalas on kasutusel hulk vananenud ja omavahel mitteühilduvaid infosüsteeme (nt MATI, MEIS, JVIS, PMAIS, KIR, KP, e-PRIA, LIS). Need ei toeta ristkasutust ega andmete korduvkasutust ning ei taga kliendist tervikvaadet. Andmete esitamine mitmesse kohta rikub andmete ühekordse esitamise põhimõtet. Süsteemide killustatus ja koostöövõime puudumine pärsivad järelevalvetoimingute tõhusust ja takistavad teenuste arendamist kliendi vaates. Olulisemad  Ühtse infosüsteemi analüüs ja arenduse käivitamine. tegevused 2026. Konsolideeritakse vanad järelevalve- ja menetlussüsteemid (MATI, aastal JVIS, PMAIS, KIR) ühtsele platvormile. Arendatakse kliendikesksed, ühtlustatud, sündmuspõhised teenused kliendiportaali. Tulemuseks: haldusmenetluse efektiivsus, parem kliendikogemus, usaldusmudel ja riskipõhine kontroll.  Andmehalduse ja ristkasutuse tõhustamine. Andmeaida analüüsi lõpuleviimine. Andmestrateegia koostamine ja juurutamine.  Kontrollide sihitamiseks ühildatakse andmekoosseisud PRIA ja MEIS vahel.  Jätkatakse taimetervise valdkondade riigilõivude ja järelevalvetasude süsteemi ühtlustamisega (sh järelevalvetoimingute rahastuse analüüs). 14  Analüüsitakse mahepõllumajanduse järelevalveülesannete erasektorile delegeerimise võimalusi ja otstarbekust ning tehakse vastavad ettepanekud. 15 5. Programmi tegevused 5.1 Programmi tegevus – Taimekaitse ja väetiste poliitika kujundamine ja rakendamine Programmi tegevuste kirjelduses kasutatud sümbolite tähendused: Väljakutsed; Uuringud ja analüüsid; Projektid; IT-arendused; Koolitused; Pidevad tegevused Taimekaitsevahendite ja väetiste ohutuse tagamine inimeste ja Eesmärk loomade elule, tervisele ning keskkonnale ja soodsa mõju tagamine taimedele ja taimekasvatussaadustele. Tegelik tase Sihttase Mõõdik 2024 2026 2027 2028 2029 Integreeritud taimekaitse (ITK) 99% 95 95 95 95 põhimõtetele vastamine, % Taimekaitsevahendite kasutamise ja turustamisega seotud 4,9% 6 6 6 6 rikkumiste osakaal tehtud kontrollidest, % Väetiste käitlemise kontrollidel tuvastatud nõuetele vastavuste 98,6% 93% 93% 93% 93% osakaal läbiviidud kontrollide arvust, % Väljakutsed, tegevused ja oodatavad tulemused Väljakutsed: Taimekaitsetööde tegemine ja taimekaitsevahendite kasutamine viisil, mis oleks ohutu inimeste ja loomade tervisele ning keskkonnale. Oskamatu ja hooletu taimekaitsevahenditega ümberkäimine võib kahjustada nii inimeste ja loomade tervist kui ka keskkonda. Samuti võib taimekaitsevahendi kasutusnormide ületamine kahjustada inimese ja looma tervist, keskkonda ning põhjustada märkimisväärse saagikao. Toimetulek vajadustega, mis tulenevad nii ELi ülestest õigusaktidest, kliimamuutustest, globaalsetest trendidest kui ka Eesti taimekaitsevahendite turu suurusest (vähesest atraktiivsusest taimekaitsevahendite tootjate jaoks). Euroopa roheline kokkulepe, strateegia „Talust taldrikule“ ja „Elurikkuse strateegia aastani 2030“ on tõstatanud ühiskonnas uusi ootusi ja ambitsioone seoses taimekaitsevahendite kasutamise ja nendega seotud riskide vähendamisega. Poliitilisel tasandil on kõlanud Euroopa Liidu ülesed konkreetsed vähendamiseesmärgid. Üldine eesmärk on liikuda madalama riskiga taimekaitselahenduste kasutamise suunas, kuid hetkel puuduvad Euroopa Liidus sobiva efektiivsusega alternatiivid keemilistele taimekaitsevahenditele. Euroopa Komisjon kinnitas põllumajanduse- ja toidu visioonidokumendiga kavatsust koostada reeglite lihtsustamise ettepanek, mis kiirendab bioloogiliste taimekaitsevahendite turule pääsu. 16 Murekohaks on asjaolu, et hetkel puuduvad Euroopa Liidus piisava efektiivsusega taimekaitsevahendid kõikidele taimekahjustaja/kultuur kombinatsioonidele. Seega peab reeglite ajakohastamist kaaluma laiemalt kui üksnes bioloogiliste taimekaitsevahendite turule pääsu kiirendamise kontekstis. Tagada, et uute ELi algatuste ambitsioonikus oleks tasakaalus liikmesriikidele nende eripärade arvestamiseks jäetud paindlikkusega. Muudatused põllukultuuride kasvatamisel (nt suviviljadelt taliviljadele), millel on erinevad kahjustajad ja seega ka taimekaitsevajadused. Mitmed varem laialdaselt kasutatud taimekaitsevahendite toimeained on ELi üleselt turult eemaldatud. Arendamist vajab PTA võimekus reageerida ohtudele ja väärtegude avastamisele, et tagada nende tõhus menetlus. Teatud juhtudel ei ole taimekaitsevahendi loa valdajatel huvi toodete Eesti turule toomiseks ja nad ei ole esitanud taotlust. Taimekaitsevahendite turule lubamise menetlus on aeglane, sest kõiki pädeva asutuse käsutuses olevaid tööriistu ei ole piisavalt kasutatud. Tähtaegade ületamine mõjutab taimekaitsevahendite kättesaadavust lõppkasutajatele, see on eriti suure mõjuga olukorras, kus alternatiivseid lahendusi napib. ITK põhimõtete laiem kasutamine ja ITK- alase teabe kättesaadavaks tegemine taimekaitsevahendite kasutajale. Puuduvad alternatiivsed tooted keemilistele taimekaitsevahenditele või need on piiratud kasutusalaga (sobivad katmikaladele) või on nende riigisisene turule lubamine ajamahukas ning neid ei soovita meie väheatraktiivsele turule tuua. Meedias on suurenenud üldsuse negatiivne hoiak taimekaitsevahendite kasutamise ja nende vajaduse suhtes. Seetõttu on jätkuvalt oluline asjakohane teavitustegevus eelkõige blogipostituste ja artiklite avaldamise kaudu. Heade tulemuste saavutamisel on olulisel kohal ka koostöö põllumeeste, mesinike ja valdkonna ametnike vahel. ELi väetisetoodete määruse kehtima hakkamisega on lisandunud mitmeid uusi väetisetooteid näiteks orgaanilised väetised, inhibiitorid, mullaparandusained, biostimulaatorid ja kasvusubstraadid, mille vastavust nõuetele peame hindama, et tagada nende ohutus inimeste ja loomade tervisele ning keskkonnale. Selleks on kaardistatud väetisetoodete siseriiklikud analüüsivõimalused ning METK tegeleb nende võimaluste laiendamisega, mis tähendab labori vaates uute analüüsimeetodite juurutamist ja akrediteerimist ning võimalik, et ka täiendavate seadmete soetamist. Samas kui laboritel nt proovide vähesuse tõttu ei ole mõistlik uusi analüüsimise meetodeid kasutusele võtta, tuleb teenusepakkuja leida mõnest teisest ELi liikmesriigist. Uute ELi väetisetoodete ja väetiseliikide järkjärgulise turuletulekuga suureneb PTA-l kontrolliobjektide maht ning METK-le kaasneb täiendavate laborianalüüside tegemise vajadus ja selleks peab labor olema valmis. Keeruline on hinnata, millises mahus ja kui kiiresti ELi väetisetoodete määruse nõuetele vastavaid tooteid Eesti turule jõuab, kuid pikemas perspektiivis püsib nii järelevalve võimekuse kui ka laborianalüüside võimekuse tõstmise vajadus ja see suurendab kulusid. Tegevused: Rakendatakse „Taimekaitsevahendite säästva kasutamise tegevuskava 2024-2029“. Fookus on alavaldkondade kitsaskohtade leevendamiseks suunatud tegevustel. PTA taotles ühisturu programmi (SMP Food) raames liikmesriikidele pakutavat toetust, millega rahastatakse taimekaitsevahendeid käsitlevate määruste rakendamise parandamiseks suunatud tegevusi. Eeldatakse, et meede võimaldab pädevatel asutustel paremini täita oma kohustusi ja vähendada viivitusi toimeainete heakskiitmise ja toodetele loa andmise taotluste hindamisel. Selle toetuse saamisega kaasneb 17 liikmesriigile kohustus tagada asutustele kulude katmiseks vajalike struktuursete muudatuste ellu viimine. Nimetatud nõude täitmiseks on koostamisel taimekaitseseaduse muutmise eelnõu, mille väljatöötamiskavatsus läbis kooskõlastusringi 2022.-2023. a ja mis on kavandatud jõustuma 2026. a. Fookuses on toidu varustuskindluse ja põllumajandustootjate konkurentsivõime tagamine. Selleks tehakse koostööd erialaliitude ja allasutustega olemasolevate võimaluste rakendamiseks, mis võimaldavad taimekaitsevahendite tootevaliku parandamist. Juurutame kõikide kehtivatel reeglitel põhinevate võimaluste senisest sujuvamat rakendamist. Toetatakse konkurentsivõimet tsoonipõhiste võrdsete taimekaitselahenduste kättesaadavuse parendamisega. Analüüsitakse kitsaskohtasid ning otsitakse lahendusi toodete Eesti turule saamiseks. 01.04.2024. aastal kasutusele võetud kesksele e-põlluraamatule lisatakse funktsionaalsusi ja laiendatakse selle kasutajate hulka. Luuakse andmevahetusliidesed erasektori e-põlluraamatu tarkvara pakkujatega andmete edastamiseks kesksesse e-põlluraamatu andmekogusse. Eesmärgiks on perspektiivis tagada ELi õigusaktidele vastav taimekaitsevahendite ja väetiste kasutamise andmete kogumine. Taimekaitsekoolitusel on väga oluline roll taimekaitsevahendite kasutamisega kaasnevate riskide vähendamisel ja säästvama taimekaitse ning integreeritud taimekaitse põhimõtete rakendamise edendamisel. PTA hindab koolitusasutuste poolt edastatud programmide vastavust õigusaktidele ja praktikas ilmnenud vajadustele. Kinnitatud programmi alusel on koolituste korraldamise õigus antud viiele koolitusasutusele, millest kaks ei korralda avalikke koolitusi. Seisuga 05.12.2025 oli Eestis kehtivate taimekaitsetunnistuste hinnanguline arv kokku 5012, sellest 4531 professionaalse kasutaja tunnistust, 462 turustaja tunnistust ja 19 nõustaja tunnistust. Taimekaitsekoolitusi korraldati 2024. aastal 68 ja väljastati 1055 taimekaitsetunnistust. Nõustajate täiendkoolitus toimus peale viie aastast pausi 2024. aastal, kus väljastati 19 nõustaja tunnistust. PTA väljastab taimekaitsetunnistuse, kui koolitusasutuse poolt on edastatud kinnitus koolituse ja eksami läbimise kohta. Analüüsida liikmesriikides kasutatud analoogseid tööriistasid. Koostada Eesti oludele sobiv tööriist, mis võimaldab hinnata taimekaitsevahendite kasutuskoormust, võttes arvesse turustatud ja hiljem võimalusel kasutusandmete baasil taimekaitsevahendites sisalduvate toimeainete riskiindekseid erinevates mõjukategooriates. Edendatakse integreeritud taimekaitse põhimõtteid. 2022. a alustati kolme kolmeaastase rakendusuuringu projektiga. Uuringuprojektide tulemusel valmivad ajakohastatud kultuuripõhised integreeritud taimekaitse suunised ja põhiliste taimekahjustajate kohta töötatakse välja tõrjekriteeriumid. Täiendavalt on kavas integreeritud taimekaitse suuniste digilahenduse loomine. Eestis kasutatakse taimekaitsevahendeid põllumajandusmaa hektari kohta kordades vähem kui mujal maailmas. Samas on turul puudus efektiivsetest taimekaitsevahenditest, eriti putukatõrjevahenditest ning endiselt tuleb koostöös tootjate organisatsioonidega pingutada, et Eesti turul oleks piisav valik eri toimega taimekaitsevahendeid. Seetõttu keskendub ka üks eelnevalt mainitud teadusuuringu projekt keemilistele taimekaitsevahenditele bioloogiliste alternatiivide otsimise ja Eesti tingimustes katsetamisele. Väetiseseaduse alusel kehtestatud põllumajandusministri määrusega on sätestatud nõuded riikliku järelevalve raames väetistest proovide võtmisele, sh proovide arv partii kohta. Käitlejatel on ootus, et see number oleks väiksem. Analüüsime teiste liikmesriikide järelevalve praktikat ning võimalusel kohandame nõudeid. Panustame, et tarbijal on võimalus soetada soovitud omadustega ja ohtu mitte põhjustavat väetist. Eestis turustatav väetis peab olema kantud väetiseregistrisse või kandma ELi vastavusmärgist „CE“ ja olema kantud ELi väetisetoodete nimekirja. Väetise koostis peab vastama kas ELi väetisetoodete määruse või väetiseseaduse alusel kehtestatud ministri määruses esitatud nõuetele. Kui esitatud 18  dokumendid on nõuetekohased ja väetise koostis vastab kehtestatud nõuetele, kantakse väetis väetiseregistrisse ühe tööpäeva jooksul. Analüüsitakse nii väetiste kui ka taimekaitse valdkonda reguleerivate õigusnormide toimimist ja rakendamist ning tagatakse vajalike muudatuste tegemine õigusnormides. Tagatakse õigusnorme tutvustava avaliku kommunikatsiooni toimimine, et nõuete täitmise eest vastutavad isikud oleksid teadlikud oma kohustustest ja nõuetest. Analüüsitakse väärtegude põhjuseid ning nende ennetamiseks rakendatavate abinõude mõjusust. Analüüside tulemustest lähtuvalt koordineeritakse arendusi, tehakse strateegilisi plaane ning kujundatakse õigusnorme. Koostatakse Eesti olusid arvestav taimekaitsevahendite indeks, mis näitaks kasutatavate toodete riskitaset. Oodatavad tulemused: Taimekaitsevahendeid ja muid abinõusid kasutatakse majanduslikult ja ökoloogiliselt põhjendatud tasemel ning teostatud tööd on minimaalse ohuga inimese tervisele ja keskkonnale. Integreeritud taimekaitse (ITK) põhimõtetele vastamine ei lange alla 95%. Eestis kasutusel olevad taimekaitsevahendid on ohutud inimeste ja loomade tervisele ning keskkonnale. Taimekaitsevahendite kasutamise ja turustamisega seotud rikkumiste osakaal tehtud kontrollidest ei tõuse üle 6%. Eestis kasutusel olevad väetised on ohutud inimeste ja loomade tervisele ning keskkonnale. Väetiste käitlemise kontrollidel tuvastatud nõuetele vastavuste osakaal läbiviidud kontrollide arvust ei lange alla 93%. 5.3 Programmi tegevus – Sordiaretuse ja paljundusmaterjali poliitika kujundamine Programmi tegevuste kirjelduses kasutatud sümbolite tähendused: Väljakutsed; Uuringud ja analüüsid; Projektid; IT-arendused; Koolitused; Pidevad tegevused Sordiaretuse ja taimse paljundusmaterjali valdkonna eesmärk on Eesmärk tagada mitmekesised, kvaliteetsed ja kohalikesse oludesse sobivad põllu- ja aiakultuuride sordid. Tegelik Sihttase tase Mõõdik 2024 2026 2027 2028 2029 Sertifitseerimise läbinud 85 95 95 95 95 seemnepartiide suhtarv, % Eestis toodetud sertifitseeritud 38 348 50 000 50 000 50 000 50 000 seemne kogus, t Uute Eestis aretatud ja sordilehte 3 3 3 3 3 võetud sortide arv aastas Väljakutsed, tegevused ja oodatavad tulemused 19 Väljakutsed: Sordiaretuse võimalikult kiire reageerimine muutuvatele kliimatingimustele ning tootja ja tarbija nõudlusele (väiksema keskkonnamõjuga tootmine). Uute aretustehnikate kasutuselevõtt ja nende lubamine tavapärases sordiaretuses. Kohalike sortide aretuses on vaja suurendada sordiaretajate ja põllumeeste koostööd. Sordiaretajatel on vaja teada, milliste omadustega sorte on rohkem vaja või kuidas suunata sordiaretust paremate toiduainetööstuse sisendite loomiseks. Sertifitseeritud seemne tootmise suurendamiseks on seemnekeskustel vaja teha investeeringuid ja soetada uusi kaasaegseid sorteere, et tagada seemnepartiide puhtus teiste taimeliikide seemneist, sh tülikate umbrohtude seemnetest. Tänapäeval on olemas palju andmeid, mida esialgu kasutatakse veel vähe oma ettevõttes tootmise efektiivistamise otsuste tegemiseks. Vaja on soodustada põllumajanduslikus tootmises erinevate andmete kasutamist ja nende põhjal otsuste tegemist. E-põlluraamatusse kantud andmete kasutamine ja edastamine riigile erinevate ülevaadete tegemiseks, sh sordiomanikele nende sortide kasutamisest teavitamiseks. Eestis aretatud sortide kõrgemate kategooriate paljundamise suurendamine või vähemalt samal tasemel säilitamine. Eestis aretatud sortide sertifitseeritud seemne tootmise kasvu suurendamine (Eesti sordid lähevad sageli ruttu sordilehest välja, sest METKil pole raha, et oma aretatud sortide paljundatud seemneid põllumeestelt tagasi osta). Väljakutseks on heintaimede seemnesegude suurema nõudluse katmine, sest heintaimede seemnetootjaid on jäänud järjest vähemaks seoses nende seemnete tootmise keerukusega. Tegevused: Osaletakse soodustava regulatiivse keskkonna loomisel taimse paljundusmaterjali tootmiseks ja turustamiseks ning biotehnoloogia lahenduste kasutuselevõtuks Eestis. Sordiaretuse valdkonnas antakse kohalikku sorti taimede kasvatamise toetust ning sertifitseeritud seemnekartuli tootmise toetust. „Sordiaretusprogramm 2020–2030“ toetab ja edendab kohalikesse muutuvatesse keskkonnatingimustesse sobivate, turunõudlusele vastavate ja hea ekspordipotentsiaaliga põllumajanduskultuuride sortide aretamist ning resistentsusaretust, sellekohase teabe levitamist. Programmiga luuakse eeldused elurikkuse säilitamise ja säästva arengu tagamiseks kooskõlas riigisiseste ja rahvusvaheliste arengudokumentide, lepingute ja konventsioonidega. „Põllumajanduskultuuride geneetilise ressursi kogumine, säilitamine ja kasutamine 2021–2027“ – põllumajanduskultuuride geneetiliste ressursside kogumine, säilitamine, uurimine ja kasutamine ning kollektsioonide haldamine, korraldus- ja teavitustöö, lisaks rahvusvahelise koostöö edendamine. Programmi tegevused säilitavad elurikkust, leevendavad kliimamuutusi ja aitavad nendega kohaneda ning tagada toidujulgeoleku ja kultuuripärandi säilimise. Geneetilist ressurssi kasutatakse ka teadus- ja arendustegevuses, sh sordiaretuses. Tegevus – sordiaretuse ja geneetilise ressursi nõukogus vaadata üle ja vajadusel muuta sordiaretuse põhimõtteid sordiaretusprogrammis . Tegevus – METK otsib lahendusi suurendamaks kõrgpaljunduse seemnepartiide tagasiostmise võimekust. 20  Tegevus – Võimekuse suurendamine koolituste kaudu nt AKIS koolitused. Oodatavad tulemused: - Sertifitseerimise läbinud partiide suhtarv jõuab 95%-ni. Viimastel aastatel on toimunud märgatav paranemine sertifitseerimise läbinud partiide suhtarvus, mis näitab kvaliteedi tõusu nii põldtunnustamises kui ka proovide võtmises ning analüüsimisel. Teraviljaseemne idanevus on olnud hea, üle 95%, kuid probleeme esineb osade kaunvilja seemnepartiide idanevusega. Puhtuse nõuetele vastavate partiide osakaal on jõudnud 95%-ni. Kui seemnekeskused soetavad kaasaegsemad sorteerid, siis suureneb ka seemnepartiide sertifitseerimise läbimise suhtarv, sest seemnest on võimalik välja sorteerida eelviljadeks olnud taimeliikide, tuulekaera jt tülikate umbrohtude seemneid. - Taimse paljundusmaterjali valdkonnas on uue perioodi oluline eesmärk suurendada sertifitseeritud seemnete tootmist ning seeläbi tagada isevarustatuse tase. - Igal aastal võetakse sordilehte uusi Eestis aretatud sorte, mis aitavad tagada meie oludes ja muutuvates keskkonnatingimustes (taimekahjustajakindlus, talve- ja põuakindlus jm) kestliku tootmise, võimaldades pakkuda mitmekesist toidulauda, kvaliteetset loomasööta ning on sisendiks biomajanduse erinevatele suundadele. Sordilehte võetud erinevate sortide kasvatamine tagab põllumajanduskultuuride geneetilise mitmekesisuse ja elurikkuse säilimise. 5.3 Programmi tegevus – Taimetervise poliitika kujundamine ja rakendamine Programmi tegevuste kirjelduses kasutatud sümbolite tähendused: Väljakutsed; Uuringud ja analüüsid; Projektid; IT-arendused; Koolitused; Pidevad tegevused Programmi tegevuse eesmärk on tagada olukord, kus Eesti on vaba ohtlikest Eesmärk taimekahjustajatest. Tegelik tase Sihttase Mõõdik 2024 2026 2027 2028 2029 Ohtlike taimekahjustajate 3 4 4 4 4 puhangute arv3 Taimetervise valdkonna väljakutsed, tegevused ja oodatavad tulemused Väljakutsed: Taimekahjustajate levik võib negatiivselt mõjutada põllumajandustootmise ja metsamajanduse tasuvust, looduskeskkonda ja rahvusvahelist kaubandust (piirangud ekspordile). Eestis on kartuli-ringmädaniku (Clavibacter sepedonicus) haiguskollete arv alates 2010. aastast küll märgatavalt vähenenud, kuid seirete käigus leitakse endiselt veel haigustekitajat. Viimati tuvastati uus kahjustaja kolle 2025. aastal. Kartulikahjustajate levikut aitab tõkestada sertifitseeritud 3 Näitab tuvastatud EL teavituskohustuslike taimekahjustajate leidude arvu 21 seemnekartuli kasvatamine, samuti peavad tarbekartuli tootjad igal aastal uuendama 20 protsenti istutusmaterjalist sertifitseeritud seemnekartuliga. 2024. a tuvastati kahe ohtliku taimekahjustaja, Tomato brown rugose fruit virus ja valkjas kartuli- kiduuss (Globodera pallida), esinemine. Iga-aastase seire käigus võeti Tomato brown rugose fruit virus esinemise tuvastamiseks kokku 81 proovi 20 tootmiskohast, kahes proovis avastati Tomato brown rugose fruit virus. Antud kahjustaja on alates 2025. a ELis laialdase leviku tõttu määratletud kui reguleeritud mittekarantiinne kahjustaja. Leiud tuvastati kahes tootmiskohas (üks tomati taimede tootja ja üks viljade tootja). Iga-aastase seire käigus tuvastati ühelt tarbekartuli tootmispõllult võetud mullaproovis üks elujõuline valkja kartuli-kiduussi (Globodera pallida) tsüst. Taimekahjustajate seirekava kaasrahastus väheneb, mis teeb seiretegevuse kvaliteedi hoidmise keeruliseks. Alates 2015. aastast on Euroopa Komisjon andnud liikmesriikidele võimaluse taotleda kaasrahastust seirete läbiviimiseks. Aastatel 2015–2020 kaasrahastati 75% Eesti taotletud seirete kuludest. Alates 2021. aastast on seirete kaasrahastuse põhimõtted muutunud ning kõik kohustuslikud seiredenam kaasrahastuse alla ei kuulu, nt meie jaoks olulised kartulikahjustajate seired. See tähendab, et kohustuslike seirete läbiviimiseks tuleb riigi poolt katta ka varem kaasrahastuse toel kaetud seirekulud. Perioodiks 2023-2027 on kaasrahastust vähendatud 60% ja kaasrahastus hõlmab vaid 20% taotletud seirete kuludest. Karantiinsete jt ohtlike taimekahjustajate seired on vajalikud, et kahjustajad võimalikult varakult tuvastada, vältides nõnda nende edasi levimist ning hilisemat veelgi ressursimahukamat tõrjemeetmete kohaldamist. Eesti on alates 2005. aasta 15. maist tunnistatud kaitstavaks piirkonnaks viljapuu-bakterpõletiku tekitaja Erwinia amylovora suhtes. Kaitstava piirkonna staatus võimaldab Eestis tegutsevatel ettevõtetel turustada selle kahjustaja peremeestaimi teistesse Euroopa Liidu kaitstavatesse piirkondadesse. Samuti on Eestisse lubatud tuua viljapuu-bakterpõletiku peremeestaimi ainult riikidest või piirkondadest, kus viljapuu-bakterpõletikku ei esine. Liikmesriikidest saabuvate taimede kontrolli käigus aga tuvastatakse sageli kaitstava piirkonna nõuete rikkumisi. Eestisse saabuvad jätkuvalt viljapuu-bakterpõletiku peremeestaimed, mis ei vasta kaitstava piirkonna nõuetele. Valdav osa juhtumitest tuvastatakse kontrollide käigus, mis viiakse läbi peale ettevõtete poolt esitatud teatise (EL liikmesriikidest saabunud taimede kohta) esitamist. EL taimetervise määruse rakendamine on märkimisväärselt suurendanud liikmesriikide ülesannete arvu ja töökoormust, eriti seoses taimekahjustajate jälgimis- ja likvideerimismeetmetega. Eriti probleemne on karantiinsete taimekahjustajate jälgimine ja nende puhangute ohjamine, sest see hõlmab ligikaudu 400 EL karantiinset taimekahjustajat ja taimekahjustajate rühma, puudutades paljusid eri taimeliike ja taimseid saadusi mitmesugustes keskkondades (metsad, põllumajandus ja linnapiirkonnad). Taimetervise valdkonnas on seni olnud riigilõivude ja järelevalvetasu süsteem teistest toiduohutuse valdkondadest erinev. Seadusest tulenevate kohustuste täitmiseks tehtavate kulude katmiseks on pädeval asutusel tulnud kasutada ka teistest teenustest tekkinud sisemisi ressursse. Kui varasemalt on asutuse siseselt olnud võimalik katta kulusid teiste teenuste arvelt, nt piiril tehtavatest taimetervise kontrollidest (nö kulusid ületavate eelarvevahendite arvelt), siis nüüdseks on taimetervise kontrolli alla kuuluvate kaupade impordimahud olulisel määral vähenenud ja antud teenuse arvelt enam ülejäävat ressurssi ei teki. Seega on oluline siduda teenuste tegelikud kulud asutusele laekuvate tasudega ning tagada nende arusaadavus ja läbipaistvus ettevõtjatele. Riigilõivudelt tunnitasu põhistele järelevalvetasudele üleminek on planeeritud alates 2026. a 1. juulist. Ühiskonna teadlikkuse tõstmiseks tegeletakse taimetervisealase teavitustööga. Jätkatakse regulaarselt taimetervise infokirja väljaandmise ja rahvusvahelise taimetervise päeva tähistamisega 12. mail. Tegevused: 22  2021. aastast viiakse läbi ohtlike taimekahjustajate seireid mitmeaastase seirekava alusel. Ohtlike taimekahjustajate seired on väga olulised kahjustajate võimalikult varajaseks tuvastamiseks, et ära hoida nende laialdasemat levikut ning ressursimahukate tõrjeabinõude rakendamist Riiklikuks referentlaboriks on taimetervise valdkondades (putukad, lestad, ümarussid, bakterid, seened, munasseened, viirused, viroidid, fütoplasma) määratud METK. Referentlabori tegevuse eesmärk on tagada uurimustulemuste usaldusväärsus ja võrreldavus nii riiklikul kui ka rahvusvahelisel tasemel. Kasutusel on taimetervise valdkonnaülene situatsiooniplaan, mis sisaldab teavet otsustusprotsessi ja järgitavate menetlustoimingitute kohta ohtliku taimkahjustaja tuvastamisel. Iga prioriteetse taimekahjustaja kohta on koosatud eraldi kahjustajaspetsiifiline tõrjemeetmeid sisaldav situatsiooniplaan. Jätkub situatsiooniplaanide ajakohastamine. Valmistutakse simulatsiooniõppuse läbiviimiseks. Ühiskonna teadlikkuse tõstmiseks jätkame teavitustegevusi ja infomaterjalide levitamist. Üheks oluliseks tegevuseks on rahvusvahelise taimetervise päeva tähistamine, millega juhime igal aastal tähelepanu taimetervise valdkonna olulisusele. Lastele ja noortele on välja töötatud erinevaid infomaterjale nagu taimetervise-teemaline töövihik ja koolides ringlev rändnäitus. Koostöös PTA ning METKi taimetervise ja mikrobioloogia laboriga jätkub taimeterviseteemalise infokirja väljaandmine kaks korda aastas ja selle levitamine. Taimetervise päeva tähistamise raames on 2026. a plaanis koostöös METKi ja PTAga juhtida enim tähelepanu kartulikahjustajatele. Olulisemateks kartulikahjustajateks on näiteks kartuli- ringmädanik (Clavibacter sepedonicus), kartuli-pruunbaktermädanik (Ralstonia solanacearum), kollane kartuli-kiduuss (Globodera rostochiensis) ja valkjas kartuli-kiduuss (Globodera pallida), mis on liigitatud vastavalt Euroopa Komisjoni rakendusmäärusele (EL) 2019/2072 EL karantiinseteks taimekahjustajateks. Iga-aastaste seiretulemuste põhjal on näha, et kartuli-ringmädanik ei ole Eesti tarbekartuli tootmisüksustes laialdaselt levinud, küll aga tuleb aeg-ajalt ette kahjustaja esinemist (viimane 2025. a). Eestis viiakse kollase kartuli-kiduussi ja valkja kartuli-kiduussi seiret tarbekartuli põldudel läbi alates 2011. aastast. Alates 2015. aastast on seire käigus leitud keskmiselt 1-2 saastunud põldu aastas. 2024. aastal tuvastati seire käigus elujõulisi kiduussi tsüste tarbekartuli põldudelt kokku neljal korral4. Taimetervisealane koostöö on oluline erinevatel tasemetel, sh regionaalsel ja rahvusvahelisel. Rahvusvahelist teaduskoostööd koordineerivad koostöövõrgustikud Euphresco ja Euphresco III, milles osalemine toetab riigi jaoks olulist teadustööd taimetervise valdkonnas. Eesti teadlaste osalus nendes projektides jätkub. 2024. aastal algas kaks uut projekti, üks neist („Virulence of potato cyst nematode populations used for testing potato varieties to assess resistance“) Eesti Maaülikooli koordineerimisel. Teises projektis („Improving detection of quarantine rust fungi (IDQRusts)“) osalevad teadlased Eesti Maaülikoolist ja METKist. 2026. aastal valmib valdkonna uus mõõdik – taimetervise baromeeter, mis võetakse kasutusele alates programmiperioodist 2027-2030. Baromeeter saab olema kompleksne mõõdik, mis hõlmab olulisemaid taimetervise valdkonna näitajaid ja koondab need ühtseks ülevaateks valdkonna seisust. See võimaldab anda üldhinnangut Eesti taimetervise olukorrale aastapõhiselt võrrelduna eelnevasse perioodi ning lisaks hinnata olukorra muutusi mõjukomponentide kaudu. Koos toiduohutuse ja loomatervise baromeetriga on see üks lüli, andmaks üldisemat ülevaadet kogu toidutootmise ahela ohutusest. 4 Allikas: PTA, Ohtlike taimekahjustajate seired 2024. aastal. https://pta.agri.ee/pollumehele-ja- maaomanikule/taimekasvatus/taimekahjustajad?view_instance=0&current_page=1 23  Oodatav tulemus: Ohtlike taimekahjustajate puhangute arv ei ületa 4. 5.6 Programmi tegevus – Mahepõllumajanduse poliitika kujundamine ja rakendamine Mahepõllumajanduse valdkonna eesmärk on tõsta mahepõllumajanduse Eesmärk konkurentsivõimet ja tagada mahepõllumajandustoodangu usaldusväärsus tarbija silmis. Tegelik tase Sihttase Mõõdik 2024 2026 2027 2028 2029 Tunnustatud ettevõtete 2328 2400 2400 2400 2400 arv Tarbijate osakaal, kes tarbivad mahetoitu 10 15 15 16 16 regulaarselt (vähemalt kord nädalas), % Väljakutsed, tegevused ja oodatavad tulemused Väljakutsed: Vaatamata mahetoodete populaarsusele tarbijate seas on takistuseks mahetöötlemise ja turuarenduse mahajäämus, millest tulenevalt tuleb edaspidi keskenduda rohkem töötlemis- ja turustusskeemide arendamisele. Mahepõllumajandussektori varasemate aastate kiire areng on toonud kaasa järelevalve kasvu PTAle. Siiani on suudetud tagada Eesti mahetoodete usaldusväärsus nii kohalikul turul kui ka välismaal. Eesti mahetoodete usaldusväärsuse aitab ka tulevikus tagada senisest tõhusam järelevalve. Eesti mahetoodete eksport suurenes 2024. aastal võrreldes 2023. aastaga. Kokku eksporditi Eesti Konjunktuuriinstituudi (EKI) hinnangul 2024. aastal mahetooteid ligikaudu 36 miljoni euro väärtuses. Kõige rohkem, ligi 12 miljoni euro väärtuses eksporditi teravilja. „Mahepõllumajanduse edendamise tegevuskava 2023-2030“ eesmärk on mahetoodete ekspordikäibe kasv 80 miljoni euroni 2030. aastaks. Mahepõllumajandusmaa ja mahepõllumajandusettevõtete arv on hakanud vähenema. Eestis oli 2024. aastal 224 133 ha mahepõllumajandusmaad, mis moodustab kogu Eesti põllumajandusmaast 22,6%. Võrreldes aasta varasemaga vähenes mahepõllumajandusmaa 3608 hektari võrra ehk 1,6%. Mahetootmisega tegelevaid põllumajandusettevõtteid oli 2024. aastal 1885, võrreldes eelmise aastaga vähenes nende arv 83 võrra ehk 4,2%. Samas on mahepõllumajandusettevõtted aastatega järjest suuremaks kasvanud – 2024. aastal oli keskmises mahepõllumajandusettevõttes ligikaudu 119 ha mahepõllumajandusmaad. Tegevused: Mahepõllumajanduse register liidestatakse põllumajandusloomade registri ning põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registriga, et luua kvaliteetne mahepõllumajandusloomade 24 ja mahepõllumajandusmaade andmestik, kus põllumajandusloomade ning põllumassiividega seotud alusandmestik on täiendatud mahetunnustamisega seotud andmetega. Alates 2022. aastast toetatakse haridusasutustes mahetoidu pakkumist. Toetuse peamised eesmärgid on mahepõllumajandusliku toidu kõrgema hinnaga seotud lisakulude hüvitamine haridusasutuste pidajatele, toidutootmise kestlikkusele kaasa aitamine, laste teadlikkuse suurendamine mahepõllumajandussektorist ja keskkonnahoiust ning mahetoidu tarbimise ja seeläbi ka turunõudluse suurendamine. Toetus on suunatud lasteaedadele ja üldhariduskoolidele üle Eesti. Mahetooraine kasutamist kompenseeritakse koolidele ja lasteaedadele, kus kasutatakse lastele toidu valmistamiseks igas kuus vähemalt 20% mahepõllumajanduslikke koostisosi ja kelle toitlustaja on sellest teavitanud PTAd. Toetus on suurendanud haridusasutuste huvi mahetoidu pakkumise vastu. Kui 2021/2022. õppeaastal pakuti mahetoitu 45 haridusasutuses, siis 2025. aasta III kvartalis pakuti mahetoitu juba 235 haridusasutuses (ligikaudu 32% Eesti lasteaia- ja koolilastest). „Eesti mahepõllumajanduse tegevuskava aastateks 2023-2030“ eesmärk on 2030. aastaks jõuda tasemele, kus vähemalt 50%-le Eesti lasteaialastest ja üldhariduskoolide õpilastest pakutakse mahetoitu. Isikud (füüsilised või juriidilised), kes soovivad tegeleda mahepõllumajandusliku tootmisega, peavad olema tunnustatud ja kantud mahepõllumajanduse registrisse. Kontrolle tehakse vähemalt kord aastas. 10% ulatuses kontrollitakse tootjaid teistkordselt. 5% tootjate ettevõtetes võetakse proove ja analüüsitakse neid, et tuvastada võimalikku mahepõllumajanduslikus tootmises lubamatute toodete kasutamist. Mahepõllumajanduse arendamiseks on vajalik tagada mahepõllumajanduse nõuandeteenus kõikides valdkondades (mahepõllumajanduslik taime- ja loomakasvatus, mahemesindus, mahetöötlemine ja -toitlustamine). Mahepõllumajanduse konsulentide arvu suurendamiseks on vaja olemasolevaid konsulente koolitada, neid ühtses infovoos hoida ning luua nõustajatele asjakohane mentorluse süsteem. Mahepõllumajanduse arendamisel on oluline korraldada pikaajalisi mahepõllumajanduse kompleks-uuringuid vastavalt sektori vajadustele. Lisaks on oluline teha lühemaid ja perioodilisi uuringuid, mis sisaldaksid valdkonnapõhiste vajaduste, sh vähem arenenud sektorite, nagu köögivilja- ja linnukasvatus, piimakarjakasvatus ja vesiviljelus, uurimist. Mahetoodete ekspordi edendamist käsitleva Eesti mahepõllumajanduse edendamise tegevuskava 2023–2030 III samba eesmärk on Eesti mahetoodete tuntuse ja usaldusväärsuse tõstmine ning kõrgema lisandväärtusega toodete ekspordi edendamine. Selleks, et hinnata eesmärgi täitmist ning vajadusel võtta kasutusele vajalikud abinõud eesmärgi täitmise soodustamiseks, on sõlmitud Eesti Konjunktuuriinstituudiga leping, mille raames selgitatakse välja eksporditud ja teistesse Euroopa Liidu riikidesse turustatud mahetoodete kogus ja rahaline väärtus tootegruppide lõikes ning olulisemad eksporditurud. REM osaleb mahepõllumajanduse teaduskoostöövõrgustikus Core Organic Pleiades Network, mis tegeleb ühiselt mahepõllumajandusteaduse kaardistamisega, koordineerimisega ning Euroopa Liidu teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammi „Euroopa horisont“ partnerluste taotlusvoorudesse sisendi andmisega. Järelevalve Järelevalve ühetaolisuse parandamiseks on välja töötamisel meetmete kataloog, mille eesmärk on mahepõllumajanduse nõuete rikkumise tuvastamisel ühetaoline ja mõjus meetmete rakendamine, et nõuetele mittevastav tegevus ei jätkuks. PTA võttis kasutusele mahepõllumajanduse järelevalves PRIA pinnaseire süsteemi ja fotoäpi IVA. Pinnaseire süsteemi ja fotoäpi rakendamine võimaldab kasvatatavate põllumajanduskultuuride tuvastamist kohapealset kontrolli tegemata, samuti aitavad need süsteemid kaasa ka võimalike nõuete 25 rikkumiste tuvastamisele. Süsteemide kasutuselevõtt toob ka ajalist kokkuhoidu nii PTAle kui ka mahetootjatele. Oodatav tulemus: Vähemalt 15% tarbijatest eelistab osta mahetoitu, tunnustatud ettevõtete arv on 2400. 5.4 Programmi tegevus – Loomatervise ja -heaolu poliitika kujundamine ja rakendamine Programmi tegevuse eesmärk on tagada olukord, kus Eesti on vaba eriti Eesmärk ohtlikest loomataudidest ning loomade tervis ja heaolu on paranenud. Tegelik tase Sihttase Mõõdik 2024 2026 2027 2028 2029 EL teavituskohustuslike 120 120 120 120 120 loomataudijuhtude arv Loomatervise ja ≥ eelmise ≥ eelmise ≥ eelmise ≥ eelmise 102,425 heaolu baromeeter aasta tase aasta tase aasta tase aasta tase Loomatervise ja –heaolu ning söödaohutuse valdkonna väljakutsed, tegevused ja oodatavad tulemused Väljakutsed: Loomatervis: Loomataudide levikut ja jõudmist Eestisse mõjutavad mitmed tegurid nagu kliimamuutused, loomade ja lindude ränne, globaliseeruv kaubandus ning inimeste reisimine. Karjatervise tasandil mõjutavad kriisid põllumajanduses loomapidaja suutlikkust panustada loomatervise taseme tõusu. Suureks ohuks on jätkuvalt sigade Aafrika katk (SAK) ja linnugripp, samuti ka Blutongue viirus (sinikeel) ning Kesk-Euroopas leviv suu- ja sõratud. Peetavatel loomadel loomataudide esinemise ärahoidmiseks on oluline bioturvalisuse taseme tõstmine ja meetmete järjepidev rakendamine, metsloomade puhul on suur roll taudijuhtude tuvastamisel ja leviku tõkestamisel jahimeeste, PTA, LABRISe ja Keskkonnaameti omavahelisel koostööl. Oluline on labori (LABRIS) suutlikkus haigustekitajaid kiiresti ja täpselt diagnoosida. Vajalik on võimestada LABRISe riskihindamisüksust, et tegeleda riskiprofiilide kujundamise ja taudide mõju vähendamisega. Oluline on PTA ja Keskkonnaameti tööjaotuse täpsem määratlemine (näiteks SAKi tõrjumisel metssigade populatsioonis) ning teiste asutustega koostöölepingute sõlmimine. Alates 2021. aastast vähendas EL taudiennetuseks ettenähtud kaasrahastuse osakaalu. Varasem kaasrahastuse osakaal oli sõltuvalt taudist 50-70%, nüüd vaid 20-30%, mis tähendab, et taudijuhtumite esinemise korral kompenseerib EL väiksema osa kogukuludest. Seega on jätkuvalt oluline, et tagatud on 5 Baromeetriga hinnatakse olukorra muutusi võrreldes eelmise aastaga erinevate loomatervist ja -heaolu mõjutavate mõjukomponentide kaudu. Mõõdiku algtase ehk nulltase (baromeetri väärtus 100) põhineb 2019. aasta andmetel. Baromeetri tase 2020. aastal oli 100,40, 2021. aastal 101,03 ja 2022. aastal 102,75, 2024. aastal 102,03. Eesmärk on, et loomatervise ja heaolu baromeetri tase võrreldes eelmise aastaga ei lange. 26 valmisolek riigieelarves PTA-le ette näha vajalikud vahendid taudiennetuse ja taudi puhkemisel leviku ohu kõrvaldamisega kaasnevate kulude katteks ning loomapidajale ettenähtud kahjude kompenseerimise tagamiseks. Antimikroobsete ravimite vastutustundetu kasutamine suurendab mikroobide resistentsuse (AMR) kujunemist. Eestis müüdud antibiootikumide toimeainete kogused on varasematel aastatel vähenenud, kuid langustrend on peatunud. Ettenähtud eesmärkide saavutamiseks on seega vaja järgnevatel aastatel teha järjest suuremaid pingutusi. Tulenevalt AMR tegevuskavast („Mikroobide antibiootikumiresistentsuse vähendamise tegevuskava veterinaarmeditsiini valdkonnas aastateks 2021– 2026“) on vaja jätkuvalt lisaressurssi, et suurendada sihitatud koolitustellimust antibiootikumide teadliku kasutamise kohta ning tõsta sidusrühmade teadlikkust antibiootikumide kasutamisest. Peamised väljakutsed on lisaks veterinaararstide seas vastutustundliku kasutamise ja selle olulisuse kohta järjepidevale teadlikkuse tõstmisele ka väärkasutuse tuvastamine ja sellele mõjusalt reageerimine ning loomapidajate teadlikkuse tõstmine loomade head tervisealast seisundit tagavatest korralduslikest meetmetest. Oluline on ka ühiskonna laiem harimine „Üks tervis“ kontseptsiooni vaates. Riiklikud registrid ja valdkonnaga seotud asutuste (PTA, LABRIS) infosüsteemid vajavad jätkuvaid lisaarendusi ja täiendavaid funktsionaalsusi vastavalt ajas muutuvatele vajadustele. Oluline on, et andmekogude funktsionaalsus aitab kaasa PTA ja LABRISe töö efektiivsemaks muutmisele ning arenduste hankimisel tagatakse, et andmekogu kasutamine lihtsustab tööülesannete täitmist. Olemasolevate andmete tegelikkusele vastavus andmekogudes vajab samuti pidevat kontrolli ja korrigeerimist nii järelevalve korraldamise kui ka poliitika kujundamise jaoks asjakohase sisendi saamiseks. Arendamist vajavad IT ühendused asutuste (PTA, LABRIS, PRIA) vahel. Olemasoleva ressursi tingimustes ei ole tagatud ühtlane järelevalvega kaetus ja sündmustele reageerimise võimekus. Kriitilistes punktides on vähe inimesi ja kompetentsi, mis ei võimalda kõiki riske järjepidevalt ja süsteemselt hinnata ega juhtida. Samuti on probleeme PTA loomatervise ja -heaolu valdkonnas personali värbamise ja kaadrivoolavusega. Põhjuseks veterinaararsti haridusega järelevalveametnike palkade madal konkurentsivõime tööturul võrreldes praktiseerivate veterinaararstidega. Veterinaararsti haridusega (ja ka muu taustaharidusega) laborispetsialistide puudus ning madal palgatase takistab ka LABRISel vajaliku kvalifikatsiooniga inimeste leidmist ning juba väljaõppinud spetsialistide püsimist. Loomatervise, loomaheaolu ja toiduohutuse tagamisel on probleemiks veterinaararstide vähesus. Veterinaararstide koolitustellimus on olnud juba mitmeid aastaid sama, kuid lõpetajate arv on aasta- aastalt vähenenud, mis on tinginud olukorra, kus sektori vajadus on eeldatavalt suurem kui koolitatute arv. See võib omakorda viia olukorrani, kus me ei suuda tagada piisavalt kõrget loomatervise ja -heaolu taset, mis mõjutab ka inimeste tarbitava toidu ohutust. Olukorra lahendamist riigi tasandil takistab otsustusprotsessides vajaminevate tegelikkust peegeldavate andmete puudumine veterinaararstide hõivatuse kohta tööturul. Ootused laborianalüüside kvaliteedile, kiirusele ning täpsusele on kõrged. LABRIS on loomatervise valdkonnas võimeline ja valmis diagnoosima laia nimekirja erinevate loomaliikide nakkushaigusi. Lisaks peab LABRISel olema valmisolek diagnoosida operatiivselt eriti ohtlikke loomataude (nt lindude gripp, SAK, suu- ja sõrataud) ja teatavaid ohtlikke loomataude (nt marutaud, brutselloos, siberi katk). Oluline on tagada LABRISe suutlikkus (aparatuur, metoodikad, tehnoloogiad, kompetents, ruumid, bioohutuse- ja bioturvalisuse nõuete täitmine) teenuseid vajalikul tasemel osutada, sh stabiilne rahastus investeeringute tegemiseks, et vältida investeeringuvajaduste kuhjumist. Alarahastus võib seada ohtu laboriteenuse arendused ja kvaliteedi ning põhjustada ohtu laboritöötajate tervisele. Söödaohutus: Söödaohutus on otseselt seotud loomade tervise ja heaolu tagamisega ning selle kõrge tase toetab kasumlikku põllumajandustootmist ning kaitseb inimest ja ühiskonda inimtervise ning keskkonnaga seotud riskide vähendamise kaudu. Tõhusa järelevalvesüsteemi tagamiseks on tarvis tõsta PTA suutlikkust tegeleda erinevate riskidega ning laiendada tegevusi olemasolevate ja uute riskide 27 (söödapettused, kolmandatest riikidest pärit sööt, e-kaubandus, kliimamuutuste mõju, uued tehnoloogiad, uued söödamaterjalid) haldamiseks söödast. Aasta-aastalt sööda käitlejate arv tõuseb, aga PTA kontrollide arv langeb. Seda mõjutab nii inimeste kui ressursside puudus. IT lahenduste laiem kasutuselevõtt aitaks toetada järelevalve korraldust ning tõhustada olemasolevate ressursside juhtimist. Imporditud proteiinsööda asendamine kohalike proteiinsöötadega, et aidata vähendada loomakasvatuse keskkonnamõjusid. Strateegias „Talust taldrikule“ on seatud eesmärgiks imporditud söödamaterjalide asendamine EL-is kasvatatud taimsete proteiinide ja alternatiivsete söödamaterjalidega. Suuremat tähelepanu ja ressurssi vajab teaduse arendamine söödaohutuse valdkonnas, vaja on suurendada teadlaste arvu ja teadustööde, sh rakenduslike teadustööde mahtu. Söödaohutuse tagamiseks on vaja suurendada söödast võetavate kontrollproovide ning tellitavate analüüside mahtu arvestades olemasolevaid (nt dioksiinid, mükotoksiinid, looduslikud toksiinid, raskmetallid, ohtlikud botaanilised lisandid) ja uusi riske (nt ergotalkaloidid, nikkel, mis on välja toodud komisjoni soovitustes (EL) 2016/1110, 2012/154 jt). Riskipõhist lähenemist arvestades tuleks proovide hulka tõsta minimaalselt 30%. Järelevalve toimingud peavad põhinema analüüsi-, uuringu- ja diagnoosimeetoditel, mis vastavad tänapäevastele teaduslikele standarditele ja mis annavad usaldusväärseid tulemusi. Laboriteenus peab olema operatiivselt kättesaadav, et olukordi hinnata ning tõenduspõhiseid inimeste ja loomade tervist puudutavaid otsuseid langetada. Seetõttu on oluline tagada suutlikkus (aparatuur, metoodikad, kompetents, ruumid) osutada riiklikke teenuseid vajalikul tasemel (seniste teenuste jätkumine ja uued teenused Eesti väliste laborite teenuste kasutamise osakaalu vähendamiseks). Riigi poolt investeeringute tegemiseks vahendite eraldamine on olnud ebastabiilne ning seetõttu on investeeringuvajadused kuhjunud. Loomade heaolu: Veterinaararstide sõnul on lemmikloomade arv viimastel aastatel järsult tõusnud. Lemmikloomade kohta arvestuse pidamise kohustus on kohalikel omavalitsustel (KOV). Erinevates KOVides on erinev rahaline võimekus ja moodused arvestuse pidamiseks, mistõttu ülevaade tegelike lemmikloomade arvude kohta on puudulik. Siiski on see oluline lemmikloomaomanike ja lemmikloomade jaoks vajalike teenuste pakkumiseks: koerte jalutusväljakud, prügikastid väljaheidete jaoks, teavitustöö KOVis vastavalt seal peetavatele loomaliikidele jne. Riigi tasandil puudub seega ülevaade Eestis peetavate lemmikloomade liigilisest kooslusest, isendite arvust ja paiknemisest. Samuti puudub üleriigiline nõue lemmikloomade kiibistamiseks ja registreerimiseks, mis on kõige efektiivsem moodus lemmikloomade kohta arvestuse pidamiseks, lahti pääsenud lemmikloomade tagastamiseks omanikele ning loomade varjupaikade suure koormuse vähendamiseks. Müüdud lemmikloomasööda koguste põhjal on teada, et üle poolte Eestis peetavatest koertest ja kassidest on registreerimata. See asjaolu suurendab KOVide kulu hulkuvate loomade pidamise korraldamisel loomade varjupaikades, sest kui lemmiklooma omanikku ei ole võimalik tuvastada, katab loomale tehtud kulutused KOV. KOVid ja loomakaitseorganisatsioonid on pöördunud riigi poole, et kirjeldatud olukord saaks lahenduse nii KOVide, loomade varjupaikade kui ka Eestis peetavate lemmikloomade hüvanguks. Vihjete arv loomade heaolu ja pidamisnõuete rikkumiste kohta nii lemmik- kui ka põllumajandusloomade pidamisel on pidevas tõusutrendis, kuid vihjete menetlejate arv PTA-s pole kasvanud, mistõttu on järelevalveametnike töökoormus väga suur. Töömaht on aastatega vihjete märkimisväärse tõusu tagajärjel mitmekordistunud, mis on omakorda suur väljakutse PTA-le loomade heaolu valdkonna töö korraldamisel ja ühiskonna ootustele vastamisel. 2024. aastal oli loomade heaolu kohta tehtud vihjete arv 1085, mida on pea 300 võrra rohkem, kui 2023. aastal. Ainuüksi lemmikloomade pidamise kontrolle teostati 2024, aastal 656, millest puuduseid tuvastati ca 54% juhtudest. Vihjete menetlus on muutunud kiiremaks ja efektiivsemaks, kuid siiski on veel arenguruumi. PTA käivitas 2025. aastal loomaheaolu operatiivüksuse, mille tulemusena peab paranema PTA reageerimis- ja menetlusvõimekus eeskätt lemmikloomade valdkonnas. Kuid jätkuvalt on tõhusa järelevalvesüsteemi 28 tagamiseks ja vihjete menetlemiseks PTA-l vaja sihitatumalt planeerida nii rikkumisi ennetavaid kui ka rikkumistele järgnevaid tegevusi. Lisaks vajab PTA täiendavat ressurssi järjest suureneva töökoormusega toime tulekuks. 2026. aasta 21. aprillil hakatakse rakendama uut EL rakendusmäärust lemmikloomade mittekaubandusliku liikumise kohta, millega asendatakse seni kehtinud määrus (EL) 576/2013. 2025. aastal algasid arutelud eelnõu täpsema sisu ja võimalike muudatuste kohta võrreldes seni kehtivate nõuetega. Lemmikloomade arvukus ja nendega seotud piiriülene liikumine ja kaubandus kasvab pidevalt. Tegemist on tähelepanu vääriva valdkonnaga eelkõige zoonooside leviku, illegaalse kaubanduse ja pettuste esinemise tõttu. EL-üleselt vajab lahendamist lemmikloomadega mittekaubandusliku liikumise nõuete kuritarvitamisega seotud tegevus. Viimastel aastatel on suurenenud illegaalne kaubandus lemmikloomadega, millele on tähelepanu juhtinud ka Euroopa Komisjon – probleemsemate piirkondade eesotsas on siin Eesti koos Läti ja Poolaga. Tulenevalt illegaalsest kaubandusest esineb lemmikloomade dokumentide võltsimist ja loomapidajate teadmatust neile kehtivatest nõuetest, mis muuhulgas seab ohtu Eesti marutaudivaba staatuse. Marutaudivaba staatuse säilitamine peab olema meie riigi jaoks prioriteet. Kahjuks on loomaomanike teadlikkus ja illegaalne kaubandus selle staatuse ohtu seadnud. Marutaudivastase vaktsineerimise kohustus on koerte, kasside ja valgetuhkrute pidamisel. 2024. aastal ab-andmekogu juurde loodud vaktsineerimisandmete sisestamise võimalus on näidanud, et nende loomaliikide marutaudivastane vaktsineerimine on Eestis madal. Hinnanguliselt peetakse Eestis ca 243 000 koera, 300 400 kassi ja 600 valgetuhkrut, kuid vaktsineerimisandmeid on esitatud ainult 30 829 koera, 22 352 kassi ja 11 valgetuhkru kohta. Et teada täpset lemmikloomade arvu on vaja luua riiklik lemmikloomade register. Registri abil on võimalik teha andmepõhiseid otsuseid edasisteks tegevusteks marutaudivaba staatuse säilitamisel ja loomapidajaid teavitada, kui nende lemmiklooma vaktsineerimistähtaeg on möödunud või saabumas. Seeläbi saame hoida vaktsineerimise taseme ühtlaselt kõrge, et minimeerida riske elanikkonnale. Lisaks koertele ja kassidele, kes on Eestis kõige tavapärasemad lemmikloomad, peetakse mitmesuguseid eksootilisi ja muid harva lemmikloomana peetavaid loomaliike. Loomapidajate vähene teadlikkus oma lemmikloomale vajalikest liigiomastest pidamistingimustest ning ebaausaid kauplemistaktikaid kasutavate lemmikloomadega kauplejate hoolimatus looma vajadustest on suur oht lemmikloomade heaolule ja tervisele. Samuti ei pruugi leiduda Eestis veterinaararsti, kes oleks teadlik harvapeetava lemmikloomaliigi bioloogiast, füsioloogiast või puudub veterinaaril piisav ettevalmistus ja kogemused selliste isendite raviga. Vaatamata sellele, et tunnetuslikult on inimeste teadlikkus lemmikloomade heaolust ja väärkohtlemise märkamine tõusuteel, on endiselt oluline tõsta ühiskonna teadlikkust loomade heaolu arvestava loomapidamise kohta ja parandada lemmikloomapidamiskultuuri Eestis. Samuti tuleb lasteaedade ja algklasside õppekavasse integreerida sisse loomade heaolu temaatika, sest parimaid praktikaid on vaja hakata tutvustama juba varajasest lapsepõlvest. Järjest enam tuleb rõhutada loomade 5 vabaduse põhimõtet (olla vaba janust ja näljast, olla vaba ebamugavustest, olla vaba valust, vigastustes ja haigustest, vabadus loomuomasele käitumisele, olla vaba hirmust ja kannatustest ) ja võtta eeskujuks „Toiduohutuse 5 võtit“ ning teha teavituskampaania nii põllumajandusloomade kui ka lemmikloomapidajatele. Kavandamisel on loomakaitseseaduse täielik revisjon. Seadust on viimastel aastatel muudetud jupiti ja vajalik oleks terve seaduse ülevaatamine ning läbivalt korrigeerimine. Tänased loomaheaolu nõuded ja ühiskonna standardid on oluliselt muutunud võrreldes seaduse väljatöötamisega 2000ndal aastal. Samuti on vajalik hinnata millised juba kehtivad nõuded on ettevõtjale liialt bürokraatiat tekitavad. Katseloomade kaitse komisjoni liikmete töö tasustamiseks on jätkuvalt vaja leida rahastust. Katseloomade kaitse komisjoni eesmärk on erapooliku osapoolena anda nõu nii loomkatseprojektide hindajatele, loomkatseprojektidele loa andjale, vivaariumidele ja teadlaskonnale katseloomade kasvatamise, nendega varustamise ja katseloomade kasutamise parimate ja uusimate praktikate rakendamise kohta. 29  Tegevused: Loomatervis: Alates 2024. a toetatakse Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) sekkumise kaudu loomade heaolu, mahepõllumajandusliku loomakasvatuse, loomade tervist edendavate kõrgemate majandamisnõuete ja loomatauditõrje programmi rakendamist. Vajadus karjatervise programmi toetusmeetmete rakendamiseks on lisaks piimakasvatussektorile ka teistes loomakasvatussektorites. Vajalik on uue perioodi sekkumise ettevalmistamine koostöös sektori esindajatega. Komisjoni rakendusmääruse (EL) 2018/18826 lisas loetellu kantud loomataudide riskipõhise passiivse seire süsteemi arendamine. Tulenevalt loomatervise määruse nõudest peab iga loomapidamisettevõtte kohta olema märgitud erinevate loomataudide karja staatus. 2024. aastal algas ettevalmistus, et lähiaastatel PRIA põllumajandusloomade registrisse vastav võimekus luua. Lisaarenduse jaoks vajaduste kaardistamisse ja töö ettevalmistusse on kaasatud nii ReM, PRIA, PTA kui ka LABRIS. Viiakse läbi eelanalüüs arendamaks loomapidajatele e-teenus PRIA tehnilisse keskkonda, et hallata ja/või edastada olulisi karjaarvestusega seonduvaid andmeid ühtsesse riiklikku andmekogusse (nt põllumajandusloomade registri osana). Lahenduse eesmärgiks on luua tehniline keskkond loomatervisega seotud detailandmete keskseks ja kvaliteetseks haldamiseks, sh andmete ristkasutus (mille eelduseks on agregeerimata kujul masintöödeldavad andmed). Sisuliselt oleks tegemist keskse e- põlluraamatu (võeti kasutusele 01.04.2024) analoogiga loomakasvatuses. Aastatel 2024-2026 viiakse läbi uuring „Väikestes kodumajapidamistes peetavate põllumajanduslindude karjade terviseuuring seoses ”Üks Tervis” lähenemisega“. Põllumajanduslindude pidamine kodumajapidamistes on viimasel ajal Eestis märgatavalt kasvanud. Eriti tähelepanuväärne on väikeste põllumajanduslindude karjade (hobilinnukarjade), suurusega 10-200 lindu, hulga suurenemine. Mitmed kodumajapidamised peavad linnukarju munade, linnuliha ja paljundusmaterjali turustamiseks otse tarbijale, kuid selliste linnukarjade terviseseisundi kohta ei ole riigil piisavalt teavet. Seetõttu on oluline uurida neis karjades peetavate lindude loomatervise seisundit, sealhulgas haiguste levikut ning kasutatavaid ravimeetodeid ja vaktsineerimispraktikaid. Uuringu lõppedes saab koostada juhised kodus linnupidamisega tegelevatele isikutele, et vähendada AMR riski ning taudide levikut. PTA jätkab ettevõttepõhist riiklikku seiret ettevõtetes, mis soovivad taotleda veiste infektsioosse rinotrahheiidi ja viirusdiarröa vaba staatust. Rakendatakse „Mikroobide antibiootikumi resistentsuse vähendamise tegevuskava“ veterinaarmeditsiini valdkonnas. 2023. aastal valmis riikliku veterinaararstide registri osana antibiootikumide kasutamise e-andmekogu, kuhu sisestavad andmeid veterinaararstid. Vajalik on andmekogu jätkuv arendamine ja uuendamine, et andmeanalüüs ja sellele põhinev järelevalve oleks aja- ja asjakohane. Veterinaararstide halduskoormuse vähendamiseks on vaja arendada näiteks API ligipääs andmete masinloetavalt esitamise võimekuse arendamiseks kasutuses olevatest eratarkvaradest. Alates 2029. aastast tuleb edastada ka lemmikloomadel antibiootikumide kasutamise andmeid, selleks on vajalik ab-andmekogu arendus, digiretsepti arendus ja ka lemmikloomaregistri loomine, et teada saada, kui palju on Eestis lemmikloomi ja edastada korrektseid andmeid Euroopa Ravimiametile. Koostatud on põllumajandusloomade ja 6 Commission implementing regulation (EU) 2018/1882 of 3 December 2018 on the application of certain disease prevention and control rules to categories of listed diseases and establishing a list of species and groups of species posing a considerable risk for the spread of those listed diseases 30  lemmikloomade ravijuhised. Hea tava kohaselt ja AMR valdkondliku tegevuskava eesmärgiks peaks olema nende ravijuhiste ülevaatamine ja vajadusel korrigeerimine . Jätkatakse ReMi tellimusel 2023. aastal alustatud LABRISe riskihindamisüksuse seireprojektidega, mille käigus saadakse ülevaade piimaveistelt, lihaveistelt ja väikemäletsejalistelt (lambad, kitsed) pärinevate haigustekitajate antibiootikumiresistentsuse ja seose kohta antibiootikumide kasutamisega. Kõigil eelnimetatud loomagruppidel viiakse teatava regulaarsusega läbi kordusuuringud, kaardistamaks olukorda aastate vältel. Jätkub 2023. aastal alustatud PTA ja LABRISe koostöö loomataudide prognoosmudelite ja mõjude hindamise mudelite väljatöötamisel ja ohuprognoosidena sõnastamisel ning tauditõrjeprogrammide ja nende rakenduskavade ajakohastamisel. Olemasolevad ja loodavad digilahendused ning infosüsteemid loovad PTA-le võimalusi tegeleda järelevalvega seotud kitsaskohadega ning liikuda efektiivse riskipõhise järelevalve suunas. Andmete analüüsimine ja neist saadava info kasutamine omakorda võimaldab järelevalve ressursse paigutada asjakohastesse teenustesse. Teadlikuks ja vastutustundlikuks loomapidamiseks vajalike teadmiste omandamist toetab riik 2025. aastast ÜPP AKIS7 sekkumise kaudu. Toimuvad erinevad koolitused, infopäevad, õppereisid koos farmi külastustega ja konverentsid, mille eesmärk on tõsta loomakasvatajate teadlikkust loomakasvatusest ja loomade heaolust. Loomapidajate koolitamise ja tarbijate teavitamise kaudu motiveeritakse neid tegema otsuseid, mis panustaks loomade tervise ja heaolu tõusu, parandaks tootja konkurentsivõimet ning suunaks tarbijate ostuotsuseid. Selleks, et tõsta süsteemselt tarbijate teadlikkust loomade tervise ja heaolu teemadel, tuleb leida täiendavaid ressursse. Loomakasvatajate teadlikkus loomatervise riskidest ja kehtivatest nõuetest vajab järjepidevat tõstmist. LABRIS täidab volitatud labori ja riikliku referentlabori ülesandeid. Lisaks tagatakse AMR riiklike seirete läbiviimine. Tagatud on valmisolek diagnoosida operatiivselt eriti ohtlikke ja teatavaid ohtlikke loomataude, luuakse võimekus tuvastada senisest paremini võimalikke uusi ja esilekerkivaid loomataude. Jätkuvad labori infosüsteemi (LIS) loomatervise valdkonna arendused. Muuhulgas kavandatakse ühendused PTA ja PRIA andmebaasidega. Jätkub riikliku veterinaararstide registri arendus ja õiguslike aluste täiendamine, et analüüsida täpsemalt tegevusluba omavate veterinaararstide hõlmatust erinevates sektorites (põllumajandussektor, lemmikloomasektor aga ka toiduainetööstused või riigisektor). REM osaleb EL teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammi „Euroopa horisont“ partnerluses EUPAHW (Loomade tervis ja heaolu) ning plaanib rahastada riikidevahelise teaduskoostöö raames tipptasemel teadusprojekte alates 2027. aastast. REM osaleb EL teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammi „Euroopa horisont“ partnerluses OHAMR (Üks tervis - antimikroobikumiresistentsus) ning plaanib rahastada riikidevahelise teaduskoostöö raames tipptasemel teadusprojekte alates 2027. aastast. Analüüsitakse põllumajandusloomade ümberpaigutamise võimalusi ning koostatakse kontseptsioon (Riigi kaitsetegevuse kava REM alamkava tegevus). Söödaohutus: 7 AKIS – Agricultural Knowledge and Innovation System – põllumajanduslike teadmiste ja innovatsiooni süsteem. 31  Aasta-aastalt omab suuremat rolli söödalisandite kasutamine söödas, seda nii loomade heaolu suurendamise kui ka keskkonnamõjude vähendamise aspektist. Söödas kasutataval söödalisandil peab olema kehtiv luba selle kasutamiseks Euroopa Liidus ning kasutusloaga söödalisandid on kantud söödalisandite registrisse. Strateegias „Talust taldrikule“ on planeeritud algatus söödalisandite määruse ülevaatamiseks, et hõlbustada kestlikult toodetud ja innovaatiliste söödalisandite (nt zootehnilised lisandid, mis soodustavad toitainete omandamist või vähendavad metaani emissiooni) turuleviimist, vähendamaks loomakasvatuse keskkonnamõju. Euroopa Komisjon peaks eeldatavalt esitama vastava õigusaktiettepaneku söödalisandite määruse muutmiseks. Jätkata tuleb söödakäitlejate süsteemse teavitamisega kehtivatest ja uutest nõuetest (näiteks teemakohased infopäevad) ning käitlejate ja loomapidajate teadlikkuse tõstmisega söödaohutusest. Arendada tuleb olemasolevat nõuandesüsteemi söödaohutuse osas. EL otsustusprotsessis osalemine, kus toimub pidev nõuete ajakohastamine. Söödaohutuse nõuete ajakohastamisel ja välja töötamisel tuleks silmas pidada, et tagatud oleks sööda käitlemise jätkusuutlikus. Tihe koostöö Põhja- ja Baltimaadega sööda valdkonna suhtes ühiste lähenemiste kujundamiseks EL-is reguleerimata küsimuste puhul. Söödaohutuse õigusnormide kaasajastamine ja õiguse korrastamine. Ülevaatamisel on valdkonna riigisiseste õigusaktide aja- ja asjakohasus, et tagada kehtivate õigusnormide eesmärgipärasus. Koostatakse vajalikud analüüsid ja analüüsist lähtuvad vajalikud tegevused viiakse ellu etapiviisiliselt vastavalt kokkulepitud ajakavale. Laboriteenus peab olema operatiivselt kättesaadav, et olukordi hinnata ning tõenduspõhiseid inimeste ja loomade tervist puudutavaid otsuseid langetada. Seetõttu on oluline tagada suutlikkus (aparatuur, metoodikad, kompetents, ruumid) osutada riiklikke teenuseid vajalikul tasemel (seniste teenuste jätkumine ja uued teenused Eesti väliste laborite teenuste kasutamise osakaalu vähendamiseks). Ebastabiilne vahendite eraldamine investeeringute tegemiseks viib investeeringuvajaduste kuhjumiseni. Järelevalve toimingud peavad põhinema analüüsi-, uuringu- ja diagnoosimeetoditel, mis vastavad tänapäevastele teaduslikele standarditele ja mis annavad usaldusväärseid tulemusi. Jätkatakse uuringu „Proteiinsöötades Eesti päritolu tooraine osakaalu suurendamise võimalused“ ellu viimist. Eesmärk on suurendada Eesti päritolu tooraine osakaalu Eestis peetavatele põllumajandusloomadele söödetavates proteiinsöötades, kaitsmaks keskkonda ja vähendamaks majanduslikku ebakindlust. Projekti kestvuseks on planeeritud neli aastat. 2025. aastal alustati projekti esimese etapiga, mille eesmärgiks on koguda andmeid Eestisse sisseveetud taimsete proteiinsöötade (rapsikook ning soja, mais, päevalill ja nendest saadud tooted) päritolu riigi ja koguste kohta; selgitataks välja mida ja kui palju Eestisse sisseveetud taimsetest proteiinsöötadest kasutatakse söötades, mida söödetakse Eestis peetavatele munakanadele, broilerkanadele, nuumsigadele ja piimalehmadele ning peamised põhjused sisseveetud proteiinsöötade kasutamise eelistamise kohta. Jätkatakse 2023. aastal alustatud uuringuga „Teatud mükotoksiinid toidus ja söödas“. Töö raames määratakse riskitase erinevate elanikkonnarühmade korral (saadavushinnang) ning riskitase tundlikele loomaliikidele. Lisaks hinnatakse kliima muutuste mõju teatud mükotoksiinide sisaldusele Eestis kasvatatud toidu ja sööda teraviljades. Projekt lõpeb 2026. aastal. Loomade heaolu: EK volitas Euroopa Toiduohutusametit (EFSA) koostama teaduslikke arvamusi erinevate loomaliikide ja -rühmade kohta kuni 2030. aastani. Praeguseks on avaldatud arvamused mitmete loomaliikide pidamis- ja vedamistingimuste kohta. Kõigi loomarühmade puhul on leitud heaolu riske ja esitatud soovitused nende leevendamiseks. EFSA arvamuste alusel esitab EK eelnõud heaolu 32  reguleerivate õigusaktide muutmiseks. Kuna põllumajandussektori tegevussuunad riigiti erinevad, on oluline eelnõude läbirääkimistel seista samaaegselt loomade heaolu ja põllumajandussektori elujõulisuse eest Eestis ning arvestada Eesti loomakasvatajate ja -pidajate jaoks oluliste vajadustega. Samuti on oluline juba praegu motiveerida ja toetada põllumajandusettevõtteid kõrgemaid heaolustandardeid rakendama, et üleminek oleks sektori jaoks võimalikult valutu. Loomapidamisel miinimumnõuetest kõrgemate heaolu standardite rakendamist ja teadlikkuse tõstmist toetatakse ÜPP sekkumisega „Loomade heaolu toetus”. EK avaldas 2023. aasta detsembris kaks eelnõu ettepanekut loomade heaolu parandamiseks: määrus koerte ja kasside heaolu ja jälgitavuse kohta ning loomade kaitsest vedamise ja sellega seotud tegevuste ajal. Eelnõude menetlemine EK tasemel jätkub ka järgmisel programmiperioodil. Loomapidajate teavitamine ja koolitamine toimub loomakasvatuse teadmussiirde programmide kaudu, 2025. aastast ÜPP AKIS8 sekkumise kaudu. Toimuvad erinevad koolitused, infopäevad, õppereisid koos farmi külastustega ja konverentsid, mille eesmärk on tõsta loomakasvatajate teadlikkust loomakasvatusest ja loomade heaolust. Kuna endiselt esineb teadmatust ja loomaheaolunõuete eiramist, on vaja järjepidevalt teha tööd loomakasvatajate teadlikkuse taseme tõstmiseks. Sellele aitab muuhulgas kaasa teadlikkuse tõstmine ja info jagamine nimetatud programmide raames loodud teabematerjalide, infopäevade ja täiendõppe võimaluste kohta. Samuti aitab teadlikkuse tõstmisele kaasa fokusseeritud järelevalve, eelkõige madalama teadlikkusega loomapidajate seas. 2026. aastal esitatakse Riigikogule veterinaarseaduse muutmise seaduse eelnõu, millega on soov kehtestada üleriigiline koerte, kasside ja valgetuhkrute kiibistamise ja lemmikloomaregistris registreerimise nõue. Peamine murekoht koerte osas on illegaalne kaubandus ja kasside osas hulkuvate kasside sattumine varjupaikadesse. Lisaks sellele luuakse õiguslik alus PRIA loomade registri juurde riigi lemmikloomaregistri loomiseks, kuhu tuleb edaspidi eelmainitud lemmikloomaliikide kiibistatud isendid registreerida. Seaduse muudatuse eesmärk on parandada lemmikloomadena peetavate loomade heaolu, leida võimalusi omaniku juurest lahti pääsenud looma kiireks tagastamiseks omanikule ja toetada KOVe, loomade varjupaiku (kus on väga suur probleem hulkuvate kassidega), PTA-d, Maksu- ja Tolliametit ning Politsei- ja Piirivalveametit lemmikloomadega seonduvate ülesannete täitmisel. Muudatuse aluseks on 2023. aastal koostatud veterinaarseaduse muutmise seaduse väljatöötamiskavatsus (VTK). 2025. aastal algatati kaks loomakaitseseaduse (LOKS) muutmise seaduse eelnõud. 2026. aasta alguses esitatakse Riigikokku eelnõu, millega keelustatakse Eestis uute puurikanalate ehitamine alates 2027. aastast ja munakanade puurispidamine alates 2035. aastast. Teises LOKS muutmise seaduse eelnõus tehakse ettepanek peamiselt lemmikloomade heaolu parandavate muudatuste tegemiseks, nende hulgas koerte ketis pidamise ja zoofiilia keelustamine, lahenduste kirjeldamine varjupaika jõudvate ja hulkuvate lemmikloomaliikide isendite arvu vähendamiseks ning järelevalvega seotud aspektide täpsustamiseks. Eelnõud tuginevad 2024. aastal koostatud loomakaitseseaduse muutmise seaduse VTK- l. 2026. aasta 4. detsembril jõustuvad muudatused, millega EL-üleselt suurendatakse teatud liiki katseloomade kaitset. Direktiivi 2010/63/EL teaduslikel eesmärkidel kasutatavate loomade kaitse kohta vastuvõtmise ajal ei olnud piisavalt teaduslikke tõendeid näiteks peajalgsete, vöödiliste daaniote ja värvuliste asjakohaste pidamis- ja hooldamisnõuete ning hukkamismeetodite kohta. Nüüdseks on nende liikide kohta kogutud teadusandmed täienenud ning sellest lähtuvalt otsustatud neist liikidest isendite kaitseks nõudeid direktiivis täpsustada. 2025. aasta alguses tehti ettevalmistused uute nõuete ülevõtmiseks Eesti õigusesse ning vajalikud muudatused said vastu võetud 2025. a aprilli lõpus. 8 AKIS – Agricultural Knowledge and Innovation System – põllumajanduslike teadmiste ja innovatsiooni süsteem/ÜPP SK kirjas kui Põllumajanduse teadmussiirde- ja innovatsioonisüsteem. 33  PTA teeb fokusseeritud järelevalvet ühiskonna ootusetele vastamiseks loomade heaolu tagamisel nii põllumajanduslikus loomakasvatuses kui lemmikloomade pidamisel. Oodatavad tulemused: EL teavituskohustuslike loomataudijuhtude arv ei ületa 120. Loomatervise ja -heaolu baromeetri tase võrreldes eelmise aastaga ei lange. 5.2 Programmi tegevus – Tõuaretuse poliitika kujundamine ja rakendamine Programmi tegevuste kirjelduses kasutatud sümbolite tähendused: Väljakutsed; Uuringud ja analüüsid; Projektid; IT-arendused; Koolitused; Pidevad tegevused Põllumajandusloomade aretuse valdkonna eesmärk on tagada Eesmärk tõuaretusega Eesti oludesse sobivad tõud ja geneetiline mitmekesisus. Tegelik Sihttase tase Mõõdik 2024 2026 2027 2028 2029 Puhtatõuliste tõuraamatu 102468 103000 103500 104000 1045000 põhiosasse kantud loomade arv Kohalike ohustatud tõugude loomade arv tõuti: Eesti hobune 2969 2970 2970 2970 2970 Eesti raskeveohobune 329 330 330 330 330 Tori TA 559 560 560 560 560 Vana-Tori 17 17 17 17 17 Eesti maatõug 812 812 812 812 812 Kihnu maalammas 1432 1435 1430 1430 1430 Eesti vutt (individuaaljõudluses) 4739 4740 4740 4740 4740 Väljakutsed, tegevused ja oodatavad tulemused Väljakutsed: Aretustoetuste üldsumma vajab pidevat tõstmist seoses üldise elu kalliduse tõusuga. Aretustoetuse abil ei ole võimalik toetada tõuloomade sisseostu. Kuna aretustoetusest ei ole võimalik 34  toetada aretusloomade ostu, siis oleks vaja kaaluda, kas seda saaks toetada mõne muu toetusskeemi raames. Selline toetus parandaks loomsete saaduste tootmise potentsiaali. Aastaid on põllumajandusloomade aretusel lähtutud ühekülgselt vaid toodangu näitajate suurendamisest. Selle tõttu on vähenenud oluliselt veiste karjas püsivuse aeg. Tootmisele ja kaubandusele orienteeritud aretustöö tulemusel on hakatud laialdaselt kasvatama intensiivpidamiseks sobilikke tõuge. Seetõttu on ohtu sattunud kohalikud väärtuslikud geneetilised ressursid. Aretajate järelkasvu tagamine. Loomageneetiliste ressursside säilitamise ja säästva kasutamise programmi tegevuste elluviimiseks vajalik püsiv rahastus, mis võimaldaks geneetilise materjali kogumist ning selle uurimist ja säilitamist. Tegevused: Loomageneetiliste ressursside säilitamise ja säästva kasutamise tegevuskava rakendamine alates 2025. aastast. Tegevuskavas planeeritud tegevuste elluviimiseks on vajalik kindlustada piisavad vahendid järjepidevaks loomageneetiliste ressurssidega tegelemiseks vähemalt 100 000 euro ulatuses aastas. Tuleb läbi viia uuringud kõigi ohustatud tõugude loetellu kantud tõugude populatsioonide olukorra väljaselgitamiseks. Viiakse läbi eesti raskeveohobuse populatsiooni uuring. Aretusühingutele makstakse aretustoetust tõuraamatu pidamise ja jõudluskontrolli läbiviimise eest. Viiakse läbi 2025. a põllumajandusloomade aretustoetuse määruse muutmise vajaduse analüüs lähtuvalt 2024. a toetuse maksmise tulemustest ning uute aretusühingute ja aretusprogrammide lisandumisest. Ohustatud tõugu loomade pidajatele makstakse alates 2004. a ÜPP SK toetust. See on aidanud mõne tõu arvukuse languse pöörata tõusule ning mõnel juhul pidurdanud loomade arvu vähenemist. FAO andmebaasis DAD-IS uuendatakse põllumajandusloomade tõugude populatsiooni andmed. Loomapidajate ja aretajate teavitamine ja koolitamine toimub loomakasvatuses AKISe9 kaudu, mille raames toimuvad erinevad koolitused ja infopäevad põllumajandusloomade aretuse teemadel. Oodatavad tulemused: Puhtatõuliste tõuraamatu põhiossa kantud loomade arv kasvab. Kohalike ohustatud tõugu loomade arv kasvab. 5.5 Programmi tegevus – Toiduohutuse poliitika kujundamine ja rakendamine Programmi tegevuste kirjelduses kasutatud sümbolite tähendused: Väljakutsed; Uuringud ja analüüsid; Projektid; IT-arendused; Koolitused; Pidevad tegevused 9 AKIS – Agricultural Knowledge and Innovation System – põllumajanduslike teadmiste ja innovatsiooni süsteem/ÜPP SK kirjas kui Põllumajanduse teadmussiirde- ja innovatsioonisüsteem. 35  Eestis toodetud ja tarbitav toit on ohutu ning tarbija teadlikkus toiduohutusest Eesmärk on kõrge ja tehtud valikud on tervist toetavad Tegelik tase Sihttase Mõõdik 2024 2026 2027 2028 2029 Toiduohutuse 99,34 ≥100 ≥100 ≥100 ≥100 baromeeter Tarbija teadlikkuse 65,8% (2023) - 74,6 - 76,4 (2030) baromeeter Väljakutsed, tegevused ja oodatavad tulemused Väljakutsed: Toidu ohutuse ja usaldusväärsuse tagamiseks on vajalik vastata ühiskonna ootustele, mistõttu on vaja järjepidevalt tõsta ja hoida riigi suutlikkust tegeleda tõhusalt toiduohutuse riskide maandamisega. Selleks on vajalik tõhus ja kaasaegne toiduohutuse järelevalve, riskide hindamine ja kommunikatsioon ning tagada õigusruumi ajakohasus. Valdkonna olukorra analüüsimiseks ja planeerimiseks on vajalik laiem andmekasutus, sh täiendavate faktorite arvestamine riskihindamisel. Järelevalve protsessides tervikliku andmeanalüüsi ja andmete ristkasutuse potentsiaal on kasutamata. Järelevalve menetlusoperatiivsuse tõstmiseks on oluline arendada IT ja andmeanalüüsi võimekust ning võtta kasutusele ajakohased lahendused, sh erinevad andmemudelid ning AI-põhised lahendused. Piiratud eelarve ja inimressursside tingimustes on keeruline kontrollida ettevõtjate nõuete täitmist, eriti valdkondades, kus nõuetele vastavuse tase on väga madal (nt väidete valdkond). Praegu ei kasutata selle kompenseerimiseks järelevalves kratte (tehisintellekti), kuna ei ole väljaarendatud sobivaid ja usaldusväärseid AI-põhiseid lahendusi, mis suudaksid analüüsida mitmekesiseid ja mahukaid andmevooge. Riskihinnangute tegemiseks vajalikud alusandmed (eelkõige ainete sisaldused toidus ja toidu tarbimisandmed, toidu koostise andmed) on puudulikud ja kohati kehva kvaliteediga ning nende töötlemine on ressursi- ja ajamahukas, kuna eraldiasuvaid andmestikke pole võimalik mõistlikul moel ühildada. Samuti ei taga senised lahendused (üksikprojektid, järelevalve tulemused, seired jmt) piisavate andmete olemasolu, et hinnata võimalikku terviseriskitaset erinevatele elanikkonnarühmadele, arvestades tarbimismustreid ning riskijuhtimise meetmete võtmise vajadust, sh anda tarbimissoovitusi. Eesti toiduohutuse alase situatsiooni hindamiseks on oluline tagada piisavas mahus teadusuuringute tegemine (sh laiaulatuslikum toidu kaudu saadavate saaste- ja lisaainetest ning toiduga kokkupuutuvatest materjalidest tulenevate riskide hindamine, toidupettuste tuvastamise meetodite arendamine, toidus esinevate pestitsiidide jääkide uurimine, sh ainete koosmõju hindamine, biomonitooring). Järelevalve ja seire toimingud peavad põhinema analüüsi-, uuringu- ja diagnoosimeetoditel, mis vastavad tänapäevastele teaduslikele standarditele ja mis annavad usaldusväärseid tulemusi. Seetõttu tuleb pidevalt kaasajastada labori seadmeparki, et see vastaks ajas muutuvatele vajadustele, nõuetele ja tehnilisele arengule ning võimaldaks kasutusele võtta uusi metoodikaid. Oluline on tagada suutlikkus (aparatuur, metoodikad, kompetents, ruumid) osutada riiklikult olulisi teenuseid vajalikul tasemel, s.t 36 seniste teenuste jätkumine ja uued teenused (nt taimetoksiinid, orgaanilised saasteained, toidu lisaained, toiduga kokkupuutuvatest materjalidest toitu migreeruvad ained, jmt) Eesti väliste laborite teenuste kasutamise osakaalu vähendamiseks. Viimase 10. a jooksul on kasvanud vajadus võtta suuremal hulgal kontrollproove ning tellida analüüse, arvestades olemasolevaid ja uusi riske toidutarneahelas. Investeeringute tegemiseks on vajalik stabiilne rahastus, et vältida investeeringuvajaduste kuhjumist. Lisaks on tõusnud ajas ka laborianalüüsidega seotud kulud, kuid LABRISe ja METKi laborite rahastus on jäänud samale tasemele. Erinevate laborite uurimustulemuste usaldusväärsuse ja võrreldavuse tagamiseks on loodud ELis referentlaborite võrgustik. Igal liikmesriigil on kohustus määrata referentlaborid iga määratud Euroopa Liidu referentlabori kohta. Eestis on enamik vajalikest referentlaboritest määratud, kuid teatud saasteainete ja loomataudide osas on Eestil jätkuvalt referentlaboratooriumid määramata, kuna Eestis puudub selleks praegu sobiv labor (näiteks tööstuslikult tekkivad saasteained, toiduga kokkupuutuvad materjalid) või siseriikliku laboriteenuse välja arendamine ei ole otstarbekas (näiteks merelised biotoksiinid, hobuste aafrika katk). Sellistel juhtudel tuleb teenusepakkuja leida mõnest teisest ELi liikmesriigist. 2025. aasta seisuga on vaja leida teenusepakkujaid 14 referenttegevuse valdkonnas. Käitlejate toiduohutuse alane teadlikkus on ebaühtlane, madalam teadlikkus on alustavatel toidukäitlejatel. Toidukäitlemisega alustamiseks ei ole seatud eeltingimust kohustusliku toiduohutusnõuete alase koolituse läbimiseks, kuid käitlejatel tuleb koheselt nõudeid täita ning koostada kava toiduhügieenikoolituste kohta ja selle alusel oma töötajaid perioodiliselt koolitada. Selleks, et selles protsessis käitlejaid toetada ning rahva tervise kaitset tagada, on oluline jätkata toidukäitlejatele suunatud toiduohutusalaste teadmussiirde tegevustega ning pakkuda sihtrühma ootustele ja vajadustele (sh järelevalve käigus ilmnenud kitsaskohti arvestades) vastavat teenust (AKIS). Teadlastel ja käitlejatel valmistab raskusi reguleeritud toodete (uuendtoit, toiduga kokkupuutuvad materjalid jmt) turuletoomiseks EFSA hinnatava loataotluse kokkupanemine, sh selleks vajalike uuringute planeerimine ja läbiviimine. Vajalik on tõsta teadlaste ja käitlejate sellealast võimekust. Oluline on üldsuse teavitamine toiduohutusega seotud riskidest ja toiduga seotud kestlikest valikutest (sh AKIS kaudu), et inimesed oskaks maandada toiduohutuse riske, vähendaks toiduraiskamist ning teeks keskkonna- ja tervise sõbralikumaid valikuid. Tarbijate puhul on väljakutse nende vähene allikakriitilisus ja teadusliku informatsiooni hindamise oskus, mis muudavad nad haavatavaks valeinfo, müütide ja pseudoteaduse suhtes. Toiduohutuse tagamise põhialus – riskianalüüs (riskihindamine, riskijuhtimine, riskikommunikatsioon) vajab tugevamat koherentsust. Oluline on arendada ametiasutuste vahelist koordineeritud kommunikatsiooni süsteemi, sh tõstes kommunikatsioonialaseid oskuseid. Vajadus on edendada kestlikku toidukeskkonda ning tarbijate kestlikumaid toiduvalikuid. Eesti rahvastiku toitumine ei ole kestlik ega tervist toetav. Eesti täiskasvanud rahvastiku tervisekäitumise uuringu andmed näitavad, et 52,8% 16–64-aastasest rahvastikust on ülekaalus või rasvunud. Aastas põhjustab täiskasvanute ülekaal ja rasvumine kokku ligikaudu 250 000 haigusjuhtu ehk summaarselt esineb liigsest kehakaalust põhjustatud haigusi igal viiendal täiskasvanul Eestis. Nii ülekaalu kui rasvumise puhul tuleneb suurim haiguskoormus südame-veresoonkonna haigustest. 2020. aastal oli liigsele kehakaalule omistatavad kokku 643 enneaegset surma. Täiskasvanute liigse kehakaalu aastane kogukulu Eesti täisealises rahvastikus on arvestuslikult 124,7 miljonit eurot, mis tähendab iga Eesti täisealise elaniku kohta 116,4 euro suurust kulu aastas. Toidukäitlejatel on madal võimekus teha investeeringuid tootmissüsteemide uuendamisse ning seeläbi tõsta toiduohutuse taset. Tugev toiduohutuse süsteem nii ettevõtte kui riigi tasandil on eelduseks uute turgude avamisel ja ekspordil. Ekspordivõimekuse suurendamiseks on vaja analüüsida sekkumiste võimalusi. Tegevused: 37 Õigusloome ja analüüsid Rahvusvaheliste organisatsioonide töös ja EL otsustusprotsessis osalemine (EL ning Eesti toiduseaduse reguleerimisala ulatuses nagu toidu keemilised ja bioloogilised riskid, töötlemisviisid, toidugrupi nõuded jm), kus toimub pidev nõuete ajakohastamine lähtuvalt uutest teadusandmetest ja loataotlustest. Muudetakse alkoholiseadust eesmärgiga kaotada riiklik alkoholiregister ning sellega vähendada haldus- ja töökoormust ning mõju riigieelarvele. Jätkatakse alkoholi valdkonna nõuete korrastamisega. Toiduraiskamise vähendamise riigisiseste tegevuste planeerimine ja elluviimine toimub ministeeriumide (ReM, Kiimaministeerium, Sotsiaalministeerium (SoM)) koostöös ning riikliku toidujäätmete tekke vältimise kava alusel regulaarselt. 2025. aasta septembris vastuvõetud EL jäätmete raamdirektiiviga seatud toidujäätmete vähendamise sihttasemete kehtestamine riigisiseses õiguses. Eeldatavalt tuleb 2026. a Euroopa Komisjon välja eelnõuga ja algavad arutelud toitu lisada lubatud mineraalainete ja vitamiinide piirnormide kehtestamise üle. Samuti on oodata uusi algatusi Komisjonilt toidu päritolu märgistuse ja toiduga kokkupuutuvate materjalide valdkondades. Analüüsi vajab Euroopa Nõukogu toiduga kokkupuutuvaid materjale käsitlevate dokumentide kasutamine Eesti õigusruumis ja järelevalves. Jätkub toidu valdkonna õigusnormide kaasajastamine ja õiguse korrastamine, mh toiduseaduse muutmise väljatöötamiskavatsuse ja eelnõu välja töötamine. Toiduseaduses vajavad muuhulgas ülevaatamist järelevalve ja seire toiminguid toetav volitatud laborite süsteem ning toiduseaduse §-des 531− 536 sätestatud väärteokoosseisud, mis ei taga määruse (EL) 2017/625 artikli 139 kehtestatud nõuete täitmist. Ülevaatamisel on valdkonna riigisiseste õigusaktide aja- ja asjakohasus, et tagada kehtivate õigusnormide eesmärgipärasus. Koostatakse vajalikud analüüsid ja analüüsist lähtuvad vajalikud tegevused viiakse ellu etapiviisiliselt vastavalt kokkulepitud ajakavale. Riigi kaitsetegevuse kava alamkava ülesandena toidukäitlemise erijuhise koostamine ja teavitamise korraldamine. Vabariigi Valitsuses kinnitati 2.05.2024 memorandum, millega otsiti võimalusi kasutamaks avalikus toitlustuses senisest suuremas mahus kohalikku, sh mahepõllumajanduslikku ja tervislikku toitu ning suurendada taimse toidu osakaalu. Nimetatud eesmärgi täitmiseks valmib esimese etapina 2026. a teises kvartalis riigihanke kriteeriumide kehtestamise võimaluste analüüs ning teise etapina kehtestatakse riigihangete keskkonnahoidlikkuse kriteeriumid toitlustusteenuse ja toidu valdkonnas kliimaministri määrusega. Lisaks otsustati memorandumiga, et SoMil, ReMil ning HTM-l tuleb järgneva viie aasta jooksul alates valitsuse otsuse vastuvõtmisest viia ellu koolitoidu teekaardi tegevused. Toidu pakendi esikülje märgisüsteemi Eestis kasutamisele võtmiseks vajalikud tegevused. Pakendi esikülje märgisüsteem (nt Nutriscore) toetab kestlike toiduvalikute edendamist ja aitab tarbijal mõista toidu toitainelist koostist ning teha tervist toetavamaid valikuid. Sellise süsteemi loomine on ettenähtud PÕKA-s ning see toetab arengukavas „Eesti 2035“ seatud tervisliku toitumise eesmärke. Järelevalve Põllumajandus- ja Toiduamet kohandab tööjõuressurssi ja kompetentse, võttes arvesse uusi ja ressurssidega katmata riske ning seirete ulatuse ja mahu suurenemist (sh toidupettused, uuendtoidud, uued tehnoloogiad toiduga kokkupuutuvate materjalide valdkonnas, toidulisandid, toitumise- ja tervisealased väited, kestlikule toidusüsteemile ülemineku mõjud). Järelevalve riskipõhisuse edendamiseks arendatakse järelevalve- ja seiretulemuste analüüsi võimekust. PTA ja LABRIS tagavad valmisoleku lahendada operatiivselt rahvatervist ohustavaid zoonootilisi haiguspuhanguid ning tagavad valmisoleku haigustekitajate täpsemaks iseloomustamiseks. 38  PTA järelevalvesüsteemi ja –protsesside pidev arendamine. Välja arendatud pettuste ennetamise ja tuvastamise süsteemi rakendamine kogu toidutarneahela ulatuses. 2024. a alustati toidu lisaainete ning lõhna- ja maitseainete pilootseirega (EL üleselt on kokkulepitud uuritavad ühendid) ja 2027. a algab regulaarne seire. Samuti alustatakse toiduga kokkupuutuvates materjalides bifenool A seire ettevalmistustega. Järelevalve tõhusamaks korraldamiseks vaadatakse üle olemasolevad riskihindamise süsteemid, mh arvestades uusi toiduohutuse riske ja käitleja poolt vabatahtlikult rakendatud kvaliteedisüsteemi tulemusi. Valmisoleku loomine riskihindamise süsteemi üleviimiseks uude IT-süsteemi. PTA ühtse infosüsteemi arendamine, mis võimaldab asutuse üleselt parandada andmekvaliteeti ja analüüsivõimekust, sh tõhustada ennetustööd ning riskihindamist. Järelevalvesüsteemi toetav laborisüsteem Teenusepakkujate leidmine mõnest teisest ELi liikmesriigist referentvaldkondades, kus Eestis puudub selleks praegu sobiv labor või riigi sisese laboriteenuse välja arendamine ei ole otstarbekas. Labori seadmepargi kaasaegsena hoidmine ning labori võimekuse tõstmine, et vähendada välislaborite teenuste kasutamise osakaalu vastavalt kokkulepetele. Eestis on vaja taastada labori võimekus esmajärjekorras loomset päritolu toidus ja suure rasvasisaldusega tooraines esinevate pestitsiide jääkide analüüsimiseks ning pestitsiide jääkide analüüsimine loomsest toidust üksiku jäägi meetodil. Analüüsivõimekus kõlealustes valdkondades oli Eestis kuni 2023. aastani. Ülevaatamisel on referentlaboriga seotud protsessid. Lisaks kavandatakse täiendavaid meetmeid laborite (tervik)süsteemi paremaks toimimiseks, sh lepitakse kokku laboriteenuse arengusuunad toiduohutuse valdkonnas; prioriseeritakse senine laborivõimekus, et tagada prioriteetsetes valdkondades jätkusuutlik laboriteenus. Teadlikkuse tõstmine Euroopa Toiduohutusameti (EFSA) rahastuse toel jätkub riskihindamise valdkonnaga seonduva teema koordineeritud kommunikatsiooni arendamine, kaasates riskihindajaid ja riskijuhte Eestis ja naaberriikides, et tagada avalikkuse parem teavitamine toiduohutuse valdkonna riskidest ja teaduspõhistest meetmetest nende riskide vähendamisel. Jätkatakse võimalusel EFSA toiduohutuse kampaanias #Safe2Eat (osaletud 2024, 2025). Toiduohutusealasteks teavitustegevusteks kasutatakse erinevaid kanaleid, mis valitakse lähtuvalt sihtgrupist, kelleni soovitakse jõuda, sh seminarid jt koosloomeviisid, maablogi, sotsiaalmeedia, televisioon, raadio. PTA tõstab tarbijate ja käitlejate teadlikkust toiduohutusest, avalikustades süstemaatiliselt järelevalvetulemusi (nt RASFF teated; järelevalve proovide tulemused). Maaelu Teadmuskeskusesse loodud AKIS kompetentsikeskuse koordineerimisel viiakse läbi toidukäitlejatele toiduohutuse alaseid teadmussiirde tegevusi nagu teabepäevi, koolitusi, konverentse ning koostatakse infomaterjale. 2026. a I poolaasta lõpuks valmib toiduohutuse ABC teemaline digiplatvorm. Toiduohutuse ABC digiplatvormi näol luuakse täiendav süsteemne teadlikkuse tõstmise kanal alustavale ettevõtjale, millega eelkõige selgitatakse peamisi toiduohutuse põhimõtteid ja nõudeid, mida on vaja teada enne toidukäitlemisega alustamist. Toidukäitlejate tootmissüsteemide investeeringute tegemise ja ekspordi võimekuse edendamine on kaetud eelkõige biomajanduse programmiga. Käitlejate ekspordivõimekuse tõstmiseks analüüsitakse lisaks toiduohutusealaste sekkumiste vajadusi ja võimalusi. Jätkatakse teadlikkuse tõstmise tegevustega, mille abil soodustatakse toidukäitlejatel rahvusvaheliste toiduohutuse- ja kvaliteedisüsteemide (nt ISO, BRC, IFS) juurutamist. 39  Jätkatakse SA Maaelumuuseumid II ja III kooliastmele suunatud õppeprogrammiga „Toidu eluring“, milles õpitakse hindama inimtegevuse mõju looduskeskkonnale, lahatakse toiduraiskamise tekkepõhjuseid ning leitakse toidujäätmete probleemile lahendusi, ning haridusprogrammiga „Tervislik toitumine rännates ajas“ tervist toetava toitumise teemal. Jätkatakse toiduohutuse ja toidu teemade käsitlemise edendamisega haridussüsteemis. 2025. a alustatud Innosprindi projekti ,,Kuidas toetada õpilasi kestlike ja tervist toetavate toiduvalikute tegemisel?" jätkutegevused, mille abil saab koole toiduga seotud õpitulemuste saavutamiseks toetada. Otsitakse võimalusi toidu- ja toiduohutushariduse arenduskeskuse loomiseks, millega luuakse toiduharidusse värskeid lahendusi. Keskus korraldab ettevõtmisi ja kampaaniaid, mis suurendavad toidu- ja toiduohutuse teadlikkust ühiskonnas. Korraldab koolitusi, seminare, partnerlusprojekte, mis aitavad tõsta laiema ühiskonna teadlikkust kestlikust toidusüsteemist ja toiduohutusest. Loob uut kvaliteeti nii üldharidus- kui kutse- ja ülikoolide õppeprogrammidesse ja toetab õpetajaid/õppejõude toidu- ja toiduohutuse hariduse valdkonnas ning edendab huvi kestliku toidusüsteemi vastu. Teaduspõhisus Toiduohutusega seotud meetmed peavad tuginema teadusliku riskihindamise tulemustele. LABRIS riskihindamise osakonna roll on tagada toiduohutuse valdkonnas riskide hindamine, toiduahela riskidest teavitamine ja teadusnõu andmine ReMile ning PTAle. LABRIS-e riskihinnangute projektid ja ajakava lepitakse kokku iga-aastaselt. Täiendavalt tellib ReM rakendusuuringuid, töös olevad teemad loetletud järgnevalt. Jätkatakse uuringuga „Biomonitooringu läbiviimine põlevkivi sektoriga kokku puutuva elanikkonna seas (töötajad ja elanikud), teine etapp – biomonitooringu läbiviimine“, mis sisaldab endas ka pestitsiidide jääkide biomonitooringut. Uuring kestab 36 kuud lepingu sõlmimise ajast arvates. Projekt lõpeb 2027. aastal. Uuringu tellijateks on SoM ja ReM. Jätkatakse uuringuga „Teatud mükotoksiinid toidus ja söödas“. Töö raames määratakse erinevate elanikkonnarühmade riskitase (saadavushinnang) ning riskitase tundlikele loomaliikidele. Lisaks hinnatakse kliimamuutuste mõju teatud mükotoksiinide sisaldusele Eestis kasvatatud toidu ja sööda teraviljades. Projekt lõpeb 2026. a. 2025. aastal alustati uuringuga „Teatud saasteained (eeskätt broomitud leegiaeglustid, perfloralküülühendid) teatud loomsetes esmatoodetes (piim, liha, munad, rupsid)“, kus on eesmärgiks määrata erinevate elanikkonnarühmade riskitase (saadavushinnang). Projekti kestvuseks on planeeritud kolm aastat. Projekt lõpeb 2027. aastal. Toiduohutuse riskide hindamiseks viiakse läbi Eesti rahvastikupõhine toitumisuuring. Uuringu läbiviimist alustati 2025. a sügisel ning see kestab kaks aastat. Uuringuga on kaetud täiskasvanud, kuid laste osas on vajalik leida rahastus edaspidi. 2023. aastast osaleme EFSA rahastatud nn rätsepatöö projektides, mis on lühikeses ja keskpikas perspektiivis kasulikud ELi toiduohutuse süsteemile, toetavad pikaajaliste partnerluste loomist ja valmisolekut riskihindamise tegevusteks tulevikus. Projektide ettepanekuid saavad esitada nii EFSA kui liikmesriigid lähtuvalt oma strateegilistest eesmärkidest ja prioriteetidest. Projekti tegevustesse on kaasatud asjakohased ReM haldusala asutused ning projektides osalemist on kavas jätkata ka järgnevatel aastatel. Tõhustakse uute toidutehnoloogiate ja toitude arendamise võimekust, luues tugisüsteemid uute toitude arendamisega tegelevate ettevõtjate ja teadlaste jaoks. 40  Analüüsitakse ja arendatakse uusi võimalusi, sh digitaalseid, riskihinnangute alusandmete kogumiseks (nt toidu koostise andmed) ja andmeanalüüsiks. Sealjuures pööratakse tähelepanu olemasolevate andmete paremale kasutusele ja analüüsile ning otsitakse lahendusi andmekogumise süsteemide loomiseks toidust põhjustatud kõrvalmõjude (nt toidulisandite kõrvalmõjud tervisele) registreerimiseks (nt tervishoiusüsteemis) ning olukorra jälgimiseks Eestis. Oodatavad tulemused: Tarbija tervis ja huvid on kaitstud kõrgel tasemel. Toiduohutuse baromeetri näit, mis mõõdab üldist toiduohutuse olukorda Eestis aastapõhiselt ja võrrelduna eelmisesse aastasse, on vähemalt 100 ja tarbija teadlikkus toiduohutusest kasvab. 41 6. Programmi juhtimiskorraldus Toiduohutuse programmi juhib toiduohutuse asekantsler. Programmijuhi ülesanne on programmi koostamise ja uuendamise eestvedamine, elluviimise ja seire koordineerimine. Valdkonna eest vastutav minister kinnitab programmi pärast riigieelarve vastuvõtmist Riigikogus. Iga lõppenud aasta kohta koostatakse programmi tulemusaruanne, mis on sisendiks tulemusvaldkonna „Põllumajandus ja kalandus“ tulemusaruandesse. Programm on arengukavas „Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030“ seatud eesmärkide rakendamiseks vajalikke meetmeid ja tegevusi kirjeldav dokument. Programm viib ellu arengukava „Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030“ 1., 2., 3., 4. ja 5. tegevussuundade eesmärke. 42 LISA 1. Programmi teenuste kirjeldus Programmi tegevus – Taimekaitse ja väetiste poliitika kujundamine ja rakendamine Programmi tegevuse oodatavat tulemust aitavad saavutada ReM, PTA ja METK oma teenuste kaudu. Väetiste ja taimekaitsevahendite ohutus inimesele ja keskkonnale tagatakse ReM taimekaitse- ja väetiste turustamise poliitika kujundamisega. PTA teostab taimekaitse valdkonnas turustamise ja kasutamise ning väetiste valdkonnas turustamise järelevalvet. METK panustab valdkonda teadustegevustega, analüüsides maakasutuse keskkonnamõju, viies läbi taimekaitse ja taimekasvatuse uuringuid ning hinnates taimekaitsevahendite tõhusust. METK teeb laboratoorseid analüüse (mullaproovid, taimekaitsevahendid, väetised jm) ning panustab ka teadmussiirde ja innovatsiooniteenustega. Programmi tegevus – Tõuaretuse poliitika kujundamine ja rakendamine, Põllumajanduses mitmekesise tootmise võimaldamiseks kujundab ReM poliitikat põllumajandusloomade aretuse ja loomageneetiliste ressursside säilitamise valdkondades. PTA teostab järelevalvet aretuse üle. PRIA kaudu makstakse ohustatud tõugu looma pidamise toetust ning põllumajandusloomade aretustoetust. Programmi tegevus – Sordiaretuse ja paljundusmaterjali poliitika kujundamine ja rakendamine Põllumajanduses mitmekesise tootmise võimaldamiseks kujundab ReM poliitikat sordiaretuse ja taimse paljundusmaterjali valdkondades. PTA tegeleb seemnete ja seemnekartuli sertifitseerimise ja turustamise nõuetele vastavuse kontrollidega, sordi registreerimise ja –kaitsega ning paljundusmaterjali ja erinevate taimede turustamise nõuetele vastavuse kontrollidega. Olulisemad teenused METK poolt on põllumajanduskultuuride sordiaretus, seemnete kvaliteedi määramine, seemnepartiide järelkontrolli põldkatsete, sordi registreerimiskatsete ja sordi võrdluskatsete (majandusviljelusväärtuse katsete) läbiviimine ning geneetilise ressursi kogumine ja säilitamine. METK panustab valdkondadesse teadmussiirde ja innovatsiooni teenustega. PRIA kaudu makstakse kohalikku sorti taimede kasvatamise toetust ning sertifitseeritud seemnekartuli tootmise toetust. Programmi tegevus – Loomatervise ja -heaolu poliitika kujundamine ja rakendamine Programmi tegevuse oodatavat tulemust aitavad saavutada ReM, PTA, PRIA, LABRIS ja METK oma teenuste kaudu. Hea loomade tervise alane olukord ning kõrge loomade heaolu tagatakse ReM söödaohutuse, loomatervise ja loomade heaolu poliitika kujundamisega. PTA teostab järelevalvet söödaohutuse, loomade pidamise ja heaolu ning kõrvalsaaduste käitlemise üle. PTA teostab loomatervise alase väljaveo ja sisseveo kontrolli. PRIA kaudu makstakse loomade heaolu, karjatervise kõrgemate majandamisnõuete ning loomataudide kontrollprogrammi alase koostöö toetust. METK teeb sööda laborianalüüse. LABRIS teeb laboriuuringuid ja annab riskihinnanguid loomatervise ja söödaohutuse valdkonnas. Programmi tegevus – Taimetervise poliitika kujundamine ja rakendamine Programmi tegevuse oodatavat tulemust aitavad saavutada ReM, PTA, PRIA ja METK oma teenuste kaudu. Hea taimetervisealane olukord tagatakse ReM taimetervise poliitika kujundamisega. PTA teostab järelevalvet taimetervise ja puidutöötlemisettevõtete üle. PTA teostab taimede, taimsete saaduste ja muude objektide väljaveo ja sisseveo kontrolli. Ohtliku taimekahjustaja puhangu korral on võimalik PRIA kaudu anda toetust ohtliku taimekahjustaja kartuli ringmädaniku või viljapuu-bakterpõletiku tõrjeabinõude rakendamise eest. METK uurib taimekahjustajaid ja teeb kahjustajate seiret, teeb taimse materjali laborianalüüse ning taimekahjustajate määramise analüüse. 43 Programmi tegevus – Toiduohutuse poliitika kujundamine ja rakendamine Toiduohutuse eesmärke aitavad saavutada oma teenuste kaudu ReM toiduohutuse poliitika kujundamisega, PTA toiduohutuse järelevalve (sh väljaveo ja sisseveo kontroll) ja haiguspuhanguteks valmisoleku tagamisega ning LABRIS toidu ja alkoholi laboratoorse kontrolli, toiduvaldkonna referentvolituste täitmise ja toiduohutuse valdkonna riskihindamisega. METK panustab teadmussiirde ja innovatsiooni teenustega. Programmi tegevus – Mahepõllumajanduse poliitika kujundamine ja korraldamine Mahepõllumajanduse eesmärke aitavad saavutada oma teenuste kaudu ReM poliitika kujundamine, mida rakendatakse PRIA (toetuste rakendamine), PTA (järelevalve) teenuste kaudu. Mahepõllumajanduse konkurentsivõime tõstmiseks ning mahepõllumajanduses tunnustatud ettevõtjate arvu säilitamiseks rakendatakse mahepõllumajanduse toetusi: mahepõllumajanduse ökokava, loomade heaolu toetus mahepõllumajandusloomadele, haridusasutustes mahetoidu pakkumise toetus. PTA põhitegevuseks on mahepõllumajanduslike ettevõtete tunnustamine ning riikliku järelevalve korraldamine. METK panustab teadmussiirde ja innovatsiooni teenustega. 44 LISA 2. Teenuste rahastamiskava 2026 2027 2028 2029 Toiduohutuse programm -86 821 -86 497 -134 552 -120 160 Taimekaitse ja väetiste poliitika kujundamine ja rakendamine -3 008 -2 700 -2 566 -2 353 Taimekaitse ja väetiste valdkonna poliitika kujundamine -485 -494 -478 -438 Taimekaitse teadus ja innovatsioon -929 -645 -528 -444 Taimekaitseseadmete tehniline kontroll -24 -25 -25 -25 Taimekaitsevahendi toimeaine hindamine -401 -337 -337 -287 Taimekaitsevahendi turule lubamine -455 -466 -466 -438 Taimekaitsevahendite järelevalve -589 -605 -605 -592 Väetiste turustamise järelevalve -125 -128 -128 -128 Toiduohutuse poliitika kujundamine ja rakendamine -13 677 -13 769 -13 551 -13 560 Toidu ja alkoholi laboratoorne kontroll -1 990 -2 046 -2 046 -2 046 Toidu ohutuse riskide haldamine -1 867 -1 896 -1 896 -1 897 Toidu väljaveo sertifikaadid -391 -401 -401 -401 Toiduohutuse järelevalve -6 597 -6 776 -6 776 -6 777 Toiduohutuse poliitika kujundamine -2 037 -1 919 -1 766 -1 772 Toiduohutuse valdkonna riskihindamine -367 -359 -359 -359 Toiduvaldkonna referentvolitused ja valmisolek -429 -373 -308 -308 Sordiaretuse ja paljundusmaterjali poliitika kujundamine -11 680 -11 770 -10 993 -11 023 Algseemnekasvatus -494 -495 -488 -489 Geneetilised ressursid -295 -292 -283 -283 Põldkatsete läbiviimine -1 576 -1 595 -1 597 -1 600 Põllumajanduskultuuride sordiaretus -4 911 -4 900 -4 151 -4 157 Seemne sertifitseerimine -201 -205 -205 -205 Seemne turustamise järelevalve -195 -198 -199 -199 Seemnekartuli sertifitseerimine -181 -185 -185 -185 Seemnete kvaliteedi määramine -657 -670 -672 -673 Sertifitseeritud seemnekasvatus -1 686 -1 717 -1 718 -1 720 Sordi registreerimine ja kaitse -123 -125 -125 -125 Sordiaretuse ja taimse paljundusmaterjali poliitika kujundamine -713 -716 -689 -690 Sordiaretuse toetuste andmine -185 -197 -210 -225 Teadus ja innovatsioon (Sort) -465 -475 -472 -474 Tõuaretuse poliitika kujundamine ja rakendamine -3 431 -3 442 -3 508 -3 654 Aretuse järelevalve -266 -273 -273 -273 Aretustoetuste andmine -2 980 -2 983 -3 047 -3 193 Põllumajandusloomade aretuse poliitika kujundamine -184 -187 -188 -188 Mahepõllumajanduse poliitika kujundamine ja rakendamine -29 847 -31 272 -82 745 -75 471 Mahepõllumajanduse järelevalve -1 521 -1 560 -1 560 -1 560 Mahepõllumajanduse poliitika kujundamine -489 -496 -497 -498 Mahepõllumajanduse toetuste andmine -27 838 -29 216 -80 687 -73 413 Taimetervise poliitika kujundamine ja rakendamine -3 050 -3 047 -2 957 -2 962 45 Puidutöötlemisettevõtete järelevalve -211 -217 -217 -217 Taimede ja taimsete saaduste väljaveo kontroll -174 -179 -179 -179 Taimekahjustajate laboratoorne määramine -426 -428 -429 -430 Taimekahjustajate riski haldamine -662 -707 -707 -707 Taimetervise järelevalve -694 -714 -714 -714 Taimetervise poliitika kujundamine -633 -546 -454 -457 Taimse paljundusmaterjali kontroll -241 -249 -249 -249 Teadus ja innovatsioon (Taimetervis) -8 -8 -8 -8 Loomatervise ja -heaolu poliitika kujundamine ja rakendamine -22 127 -20 497 -18 232 -11 138 Loomade pidamise ja kõrvalsaaduste käitlemise järelevalve -863 -887 -887 -887 Loomahaiguste laboratoorne diagnoosimine -601 -621 -621 -621 Loomahaiguste referentvolitused ja valmisolek -511 -449 -414 -414 Loomaheaolu toetuste andmine -5 263 -5 287 -4 719 0 Loomataudide leviku riski haldamine -3 449 -3 476 -3 476 -3 477 Loomatervise ja -heaolu poliitika kujundamine -3 443 -2 876 -2 523 -2 541 Loomatervise toetuste andmine -4 737 -3 701 -2 395 0 Loomatervise valdkonna riskihindamine -166 -138 -138 -138 Põllumajandusloomade registri andmete haldamine -513 -501 -496 -496 Sööda käitlemise järelevalve -249 -255 -255 -256 Sööda ohutuse riskide haldamine -110 -114 -114 -114 Söödaohutuse uuringud -671 -605 -606 -607 Väljaveo sertifikaadid loomadele ja kõrvalsaadustele -397 -407 -407 -407 Veterinaararstide järelevalve -205 -211 -211 -211 Loomade heaolu järelevalve -948 -971 -971 -971 46 Lisa 3. Programmi rahastamiskava täiendav informatsioon 2025. a kohta Ülekantava 2025.a 2025.a VV reservide Lõplik 2025.a te summa riigieelarve I riigieelarve II eraldised programmi (piirmäära p.a. p.a. tegevuse ga vahetus) seadusemuuda seadusemuuda eelarve* tused tused Taimekaitse ja -407 20,1 -3 733 väetiste poliitika kujundamine ja rakendamine programmi tegevus Looma-ja -1 363 48,8 -19 725 -49 444 taimetervise poliitika kujundamine ja rakendamine programmi tegevus Toiduohutuse -719 293,2 -39,5 -15 841 poliitika kujundamine ja rakendamine programmi tegevus Sordiaretuse ja -1 313 -493,2 -16 156 paljundusmaterjali poliitika kujundamine programmi tegevus Tõuaretuse -111 1,5 -3 614 poliitika kujundamine ja rakendamine programmi tegevus Mahepõllumajandu -1 540 12,0 -29 720 se poliitika kujundamine ja rakendamine programmi tegevus Programmi tegevusele looma- ja taimetervise poliitika kujundamine ja rakendamine eraldati VV reservist vahendeid eesmärgiga ennetada ohtlike loomataudide kahjusid või leevendada loomataudide tekitatud kahjusid: 1,67 mln eurot eraldati metssealiha konservide kokkuostuks. Meetme eesmärgiks on tagada, et jahimeestel oleks võimalik kütitud metssealiha ära müüa; 47 11,5 mln mln eurot eraldati ohtliku loomataudi sigade Aafrika katku ennetus- ja tõrjeabinõude kuludeks ning loomapidajatele taudi tõttu likvideeritud loomade, sööda, seadmete ja pakkematerjalide makstud hüvitisteks; 1,5 mln eurot eraldati suu- ja sõrataudi bioohutusnõuete investeeringutoetuse andmiseks (määrus, millega toetust jagatakse: "Erakorraline investeeringutoetus põllumajandustootjatele suu- ja sõrataudi ennetamiseks" https://www.riigiteataja.ee/akt/117062025010); LABRISele eraldati tööjõu- ja majandamiskuludeks 493 466 eurot Trichinella laboriuuringute tegemiseks; PTA-le eraldati majandamiskuludeks 1 500 000 eurot loomakorjuste nõuetekohase utiliseerimis-võimekuse tõstmiseks, sh vajalike matmispaikade ettevalmistamise ja kasutuselevõtmise kuludeks ning 9817 eurot seakatku nakkusega farmide territooriumil ja ümbruses kõrvalistele isikutele viibimiskeelu rakendamise kuludeks. 1,5 mln eurot eraldati sigade Aafrika katku ennetamise investeeringutoetuse rakendamiseks põllumajandustootjatele ja 1,5 mln eurot seakasvatusettevõtetele loomakasvatushoonete kasutuselevõtuks kriisi lahendamisel. Programmi tegevusele toiduouhtuse poliitika kujundamine ja rakendamine eraldati reservist lisandunud liikmemaksud. 48  Regionaal- ja põllumajandusministri (kuupäev digiallkirjas) käskkiri nr 15 „Programmide „Biomajandus 2026-2029”, „Toiduohutus 2026-2029", „Ühistransport 2026–2029“, „Regionaalareng 2026-2029“ kinnitamine“ Lisa 3 ÜHISTRANSPORDI programm 2026–2029  Sisukord Sisukord ................................................................................................................................................... 2 1. Programmi üldinfo .......................................................................................................................... 3 2. Sissejuhatus ..................................................................................................................................... 4 3. Programmi eesmärk, mõõdikud ja rahastamiskava ......................................................................... 5 4. Hetkeolukorra analüüs ..................................................................................................................... 6 5. Olulised tegevused ........................................................................................................................ 12 6. Programmi tegevused .................................................................................................................... 13 6.1. Programmi tegevus – Ühistransporditeenuse arendamine ja soodustamine ............................. 13 7. Programmi juhtimiskorraldus ........................................................................................................ 15 Lisa 1. Programmi teenuste kirjeldus .................................................................................................... 16 Lisa 2. Teenuste rahastamiskava (tuh, eurodes) .................................................................................... 17 Lisa 3. Programmi rahastamiskava täiendav informatsioon 2025.a kohta (tuh, eurodes) ..................... 17 2 1. Programmi üldinfo Programmi koostaja Regionaalarengu asekantsler, ühistranspordiosakond ja vastutaja Programmi eelnõu 01.10.2025 valmimise aeg Vormis toodud info on sisendiks riigi eelarvestrateegia (RES) ja Vormi sisu riigieelarve seaduse (RE) protsessi koostamisele. Programmi kasutamise selgitus eelnõu kohandatakse RES-ist ja RE-st lähtuvalt. Programmi kinnitab minister käskkirjaga. Tulemusvaldkond Elukeskkond, liikuvus, merendus Eestis on kõigi vajadusi arvestav elukeskkond, liikuvuslahendused Tulemusvaldkonna ning konkurentsivõimeline majandus. eesmärk Valdkonna Transpordi ja liikuvuse arengukava 2021–2035 arengukava/ Programmi nimi Ühistranspordi programm 2026–2029 Eestis on reisijate vajadusi arvestav paindlik ning efektiivne Programmi eesmärk ühistranspordisüsteem. Programmi periood 4 aastat (2026-2029) Peavastutaja Regionaal- ja Põllumajandusministeerium (ministeerium) Kaasvastutajad (oma valitsemisala asutused) 3 2. Sissejuhatus Vabariigi Valitsuse 11. novembri 2021. a protokollilise otsusega nr 72 kinnitati „Transpordi ja liikuvuse arengukava 2021–2035ˮ (edaspidi TLAK), mille üldeesmärk on: „Eesti transpordipoliitika eesmärk on tagada elanikele ja ettevõtetele ohutud, ligipääsetavad, kiired, kestlikud ja mugavad liikumisvõimalused kooskõlas Euroopa Liidu õigusnormides kehtestatud eesmärkidega.“ TLAK-i üldeesmärki panustavad kolm programmi: 1) Transpordi ja liikuvuse1 programm (Kliimaministeeriumi vastutusala), mis hõlmab kõikide liikumisviiside planeerimist ja tegevuste elluviimist ja konkurentsivõime tõstmist; 2) Mere ja vee programm (Kliimaministeeriumi vastutusala); 3) Ühistranspordi2 programm (regionaal- ja põllumajandusministri vastutusala), mis hõlmab ühistransporditeenuse arendamist ja soodustamist. Ühistranspordi programm viib ellu TLAKi teist tegevussuunda: „Liikuvus kui teenus. Üleriigiline ühendatud transport“. Nimetatud programmide planeerimistasandites tehti 2023. ja 2024. aasta võrdluses olulisi muudatusi vastavalt Vabariigi Valitsuse seaduse muudatusele3, millega kujundati ümber ministrite ja ministeeriumide tööjaotus, et viia ellu valitsusliidu poliitilisi eesmärke ja juhtida tulemuslikult rohereformiga kaasnevate eesmärkide saavutamist. Programmid kuulusid kuni 2024. aasta lõpuni transpordi tulemusvaldkonda, kuid alates 2025. aastast tõsteti tulemusvaldkonda „Elukeskkond, liikuvus ja merendus“, mis ühendab endas tervikliku ruumiplaneerimise, liikuvuse ja piirkondliku arengu teemad. Seega panustab ühistranspordi programm ka uue tulemusvaldkonna eesmärki: „Eestis on kõigi vajadusi arvestav elukeskkond, liikuvuslahendused ning konkurentsivõimeline majandus. “ Programmi rakendamisel arvestatakse riigi eelarvestrateegiaga, struktuurivahendite kasutamise rakenduskavaga aastateks 2021–2027, „Eesti 2035“ seatud sihtidega ja muude riiklike tegevuskavadega. Käesolev programm on seotud strateegia „Eesti 2035“ sihiga „Eestis on kõigi vajadusi arvestav, turvaline ja kvaliteetne elukeskkond“4, panustades eeskätt tegevuskava teemakimbus „Ruum ja liikuvus“ kirjeldatud transpordiga seotud tegevustesse5 ja mõõdikute „kasvuhoonegaaside heide transpordisektoris“ ning ka „ühissõiduki, jalgrattaga või jala tööl käivate inimeste osakaal“ sihttasemete saavutamisse. Kaudselt panustab programm ka teistesse „Eesti 2035“ sihtidesse, sh sihti „Eesti majandus on tugev, uuendusmeelne ja vastutustundlik“. 1 Liikuvus on laiem mõiste ning ühistransport ja selle korraldus on vaid osa liikuvusest. Liikuvust defineeritakse laiemalt kui liikumisvõimalust ja võimalust jõuda ühest kohast teise, kasutades igapäevaste vajaduste rahuldamiseks üht või mitut transpordiliiki, sealhulgas arvestades mitmekülgset inimeste ja kauba liikuvuse korraldamist majanduslikult, sotsiaalselt ning keskkondlikult jätkusuutlikul moel. 2 Ühistransport ehk ühisveondus on siseriiklik regulaarliinidel põhinev reisijate vedu, mis on mõeldud üldsusele kasutamiseks. Ühistranspordiks ei loeta taksot, renditud autot ega tellitud bussi. Ühistranspordiga saab liigelda nii õhus, maal kui ka vees. Enamik ühistranspordist toimib sõidugraafiku alusel. Ühistransporti kavandatakse ja korraldatakse vastavalt nõudlusele, soodustades seeläbi ühissõidukite eeliskasutamist ning vähendades ühiskonna sotsiaalseid ja majanduslikke kulutusi transpordile, energiale ja taristule. 3 Leitav eelnõude esitamise süsteemist: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/1c5b5551-dfde-411a-a678- 4dc8e39be9bd 4 https://valitsus.ee/strateegia-eesti-2035-arengukavad-ja-planeering/strateegia/aluspohimotted-ja-sihid#Elukeskkond 5 https://www.valitsus.ee/strateegia-eesti-2035-arengukavad-ja-planeering/vajalikud-muutused/ruum-ja-liikuvus 4 Ühistranspordi programm (edaspidi programm) on koostatud vastavalt „Riigieelarve seaduse” § 19 lõikele 5, § 20 lõikele 4 ning on ühtlasi aluseks tulemusvaldkonnas „Elukeskkond, liikuvus ja merendus“ programmipõhiseks eelarvestamiseks Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumis (edaspidi ka ReM). 3. Programmi eesmärk, mõõdikud ja rahastamiskava Programmi eesmärk: Eestis on reisijate vajadusi arvestav paindlik ning efektiivne ühistranspordisüsteem. Tabel 1: Programmi mõõdikud Mõõdik Tegelik Sihttase Sihttase Sihttase Sihttase (2024) (2026) (2027) (2028) (2029) Reisijate arv 201 581 206 390 211 175 216 338 192 391 000 ühistranspordis 000 000 000 000 Piletitulu osakaal riigi eelarvest toetatud 24,7% 24,9% 25,0% 25,1% 25,2% ühistranspordi maksumusest, % 1) Ühistranspordiga reisijate arv – ühistranspordiga tehtud sõitude arv ehk ostetud piletite ja sõitude valideerimiste arv. Arvestatud on reisijate/sõitude andmeid maakonna bussiliinidel, lennuliinidel, laevaliinidel, rongiliinidel, linnaliinidel ja siseriiklikel kaugliinidel, sh kommertsliinid. 2) Piletitulu osakaal riigi eelarvest toetatud ühistranspordi maksumusest, % – ühistranspordi teenuse maksumus kaetakse riigieelarvest, KOVide eelarvest ja piletitulust. Mõõdik näitab piletitulu osakaalu kogu maksumusest. Ühistranspordi teenuse hulka on arvatud maakonna bussiliinid, lennuliinid, laevaliinid ja rongiliinid. Mõlema mõõdiku puhul soovitakse näha kasvutrendi. Mida rohkem inimesi kasutab liikumiseks ühistransporti, seda suurem on ka piletitulu osakaal ühistranspordi maksumusest. Oluline on välja tuua, et ühistranspordi programm panustab olulisel määral ka TLAK mõõdikusse „transpordi CO2e heitkoguste vähenemine 700 kt võrra võrreldes 2018. aastaga“. Tabel 2. Programmi eelarve (tuh, eurodes) Eelarve Eelarve prognoos 2025* 2026 2027 2028 2029 -138 919 -177 585 -122 618 -123 -121 657 Programmi kulud kokku 582 Ühistransporditeenuse arendamine ja -138 919 -177 585 -122 618 -123 -121 657 soodustamine 582 *Riigikogu poolt kinnitatud eelarve 5 4. Hetkeolukorra analüüs  Saaremaa nõudepõhise transpordi pilootprojektiga alustati 2024. aastal. Pilootprojekt oli edukas: läbisõit vähenes 15%, reisijate arv jäi samaks ja kulud riigile olid mõistlikud. Seetõttu ühendati peale pilootprojekti lõppu 2025. aastal nõudepõhine liinivõrk põhiliinivõrguga.  2024. aastal kuulutati välja sõitjateveo hange vedajate leidmiseks liinidele Ruhnu- Munalaid, Ruhnu-Pärnu ja Ruhnu-Roomassaare. Hanke tulemusel sõlmiti 2025. aasta septembrikuus uus avaliku teenindamise leping aastateks 2026-2031.  2025. aastal pikendati liinide Rohuküla-Sviby, Kihnu-Munalaid ja Munalaid-Manilaid, Sõru-Triigi lepinguid kuni 2 aastaks.  Ühistranspordi reformi raames käivitus 2025. aasta 1. aprillist taktsõiduplaan rongiliikluses lääne suunal ja 1. septembrist käivitusid bussiliinid, mis tagavad bussi ja rongi vahel ümberistumist.  Ühtsete piletitoodete väljatöötamine Harjumaal eesmärgiga võimaldada sõita ühe piletiga nii Tallinna linna ühistranspordiga, Harjumaa maakonnaliinidega kui ka rongidega.  Sõiduplaanide haldamise tarkvara juurutamine (ühistranspordi registri uuendamine).  2025. aastal viiakse läbi uuring mõistliku kasumi suuruse analüüsimiseks maakonnaliinidel, et töötada välja metoodika mõistliku ärikasumi arvutamiseks bussiveo hangetes ja seeläbi vältida ebaseadusliku riigiabi väljamaksmist avaliku teenindamise lepingute alusel korraldatavate maakonna bussiliinide vedajatele.  Ühistranspordiseaduse muutmise seaduse väljatöötamiskavatsus on avalikkusele esitatud.  Reisiplaneerijas peatus.ee hakati kuvama maakonnaliinide reaalajaandmeid, mis lubavad reisijatel näha maakonnaliinide asukohti reaalajas.  2025. aasta alguses jõustus ühistranspordiseaduse muudatus, mille alusel hüvitakse vedajatele kommertsveol tasuta sõidu eest saamata jäänud tulu.  Seitsmes maakonnas korraldati liinivõrgu ümberkorraldamise analüüsiks koosloome kohtumised, mille eesmärgiks oli koguda sisendit tegelike vajaduste kohta.  Uute rongide liinile toomine on taristutööde viivituste tõttu veninud. 2025. aastal ei realiseerunud plaan tuua uued Škoda rongid Tallinna-Tartu liinile. 2026. saab uued rongid liinile tuua esialgu osaliselt läbi Tallinna-Aegviidu reiside pikendamise Tapani ja osaliselt läbi Stadleri rongide asendamise läänesuuna liinidel. Uute rongide täieliku kasutuselevõtu täpne tähtaeg sõltub taristutööde lõpetamisest.  Lisaks Škoda rongide Tallinna-Tartu liinile pääsemise probleemidele on taristutöödest tingitud ajutised liiklusgraafikud mõjutanud negatiivselt ka olemasolevat reisirongiliiklust. Vajab tähelepanu  Ühistranspordikeskuste väljakutsed on seotud eelkõige reisijate tegelikele nõudlustele vastava ühistransporditeenuse pakkumise tagamisega, inimeste sundkulutuste vähendamisega transpordile ja nõudluspõhise transpordi arendamisega piirkondades, kus see on mõistlik. Ühistranspordikeskused osutavad KOVidega sõlmitud lepingute alusel sotsiaaltransporditeenust sotsiaalhoolekande seaduse kohaselt, kuid see ei moodusta osa üldisest ühistranspordi korraldusest.  Pikemas perspektiivis tuleb senise maakondliku liinivõrgu ümberkorraldamisel välja töötada uus liinivõrk tuginedes regulaarsete intervallidega sõiduplaanidele (ehk 6  taktipõhisusele), mis on eelduseks tõhusale liinide omavahelisele sidumisele. Võrgu ülesehitusel luuakse kolmetasandiline liinide hierarhia, mille eesmärgiks on ebatõhusa liiniläbisõidu vähendamine, töökohtade ja teenuste kättesaadavuse parandamine ning ühendusaegade lühendamine. o Kaugliinid (rong, kaugbuss) tagavad kiire ühenduse suurte tõmbekeskuste vahel.  Taktipõhine liiklus (baasintervalliks on 1 või 2 tundi), iga päev hommikust õhtuni.  Võrk maksimeerib raudtee mõju aeg-ruumiliste vahemaade vähendamisel. o Regionaalsed põhiliinid tagavad kiired ja sagedased ühendused regionaalsete tõmbekeskustega, teostades mh ettevedu ka kaugliinidele.  Põhiliinid sõidavad kindla takti alusel (baasintervalliks on enamasti 1 või 2 tundi, mida saab vajadusel lühendada nt 30, 20, 15 või 10 minutini), iga päev hommikust õhtuni.  Hõlmab nii maakonnabusse kui regionaalseid ronge. o Kohalikud liinid teenindavad tõmbekeskuste tagamaad ning toidavad põhiliine.  Tava- või nõudepõhine teenus.  Tagab toimepiirkondade äärealade elanikele elementaarse ligipääsu keskuses paiknevatele töökohtadele ja igapäevaeluks vajalikele teenustele.  Selleks, et tagada õiglasemat ühistranspordi rahastamist oleks perspektiivikas kehtestada kord, mille kohaselt ühistranspordi korraldamise kulude katmine kohalike omavalitsuste poolt toimub ühetaoliste kriteeriumite alusel (nt lähtutakse elanike arvust jne).  Suursaarte parvlaevaliinide uue sõitjateveo lepingu (hakkab kehtima alates 01.10.2026) raames plaanib riik liinile tuua uue keskkonnasõbraliku laeva. Praeguseks on selgunud, et uus laev ei saa uue lepinguperioodi alguseks valmis ja vedaja peab ise kuni laeva valmimiseni tooma liinile asenduslaeva. Vedaja asenduslaeva liinile toomisega seoses on vaja leida kõige parem lahendus, et sellega kaasnevad kulud oleksid riigile võimalikult mõistlikud.  Kaardistame ühistranspordi võimekuse tagada teenuse osutamine ka kriisiolukorras kui peaksid esinema häired teistes elutähtsates teenustes, eelkõige elektri- ja vedelkütuse varustuses, millest ühistransport olulisel määral sõltub. Järgnevalt on toodud vastavalt transpordi liigile reisijate arvud siseriiklikul regionaalsel reisijateveol ning riiklikud dotatsioonid. Tabel 3. Rongireisijate arv ning riiklik dotatsioon reisija kohta SÕITJATE VEDU RAUDTEEL Rongid 2023 2024 2025* 2026* 2027* 2028* 2029* Sõitjad kokku 7807 7934 8500 9700 10700 11600 12800 (tuhat in) Veomaht (kilomeetrit 6 063 572 6 059 602 6 700 000 8 000 000 8 300 000 8 800 000 9 300 000 ) Riigi 32 461 128 36 010 204 41 200 000 46 700 000 49 100 000 50 200 000 52 600 000 toetus 7  liiniveo korralda miseks (eurodes) Riigi toetus reisija 4,16 4,54 4,85 4,81 4,59 4,33 4,11 kohta (eurodes) Piletitulu 40,3% 38,7% 38,8% 39,0% 39,1% 39,2% 39,3% osakaal maksumu sest (%) * prognoos Tabel 4. Reisijate arv regionaalsetes sadamates ning riiklik dotatsioon reisija kohta SÕITJATE ARV Parvlaeva 2023 2024 2025* 2026* 2027* 2028* 2029* d Virtsu- Kuivastu ja 2 411 446 2 462 376 2 511 624 2 536 740 2 562 107 2 587 728 2 613 606 Rohuküla- Heltermaa Sõru- 47 989 51 734 52 769 53 296 53 829 54 368 54 911 Triigi Ruhnu 8 785 8 763 8 938 9 028 9 118 9 209 9 301 Vormsi 74 414 77 537 79 088 79 879 80 677 81 484 82 299 Kihnu 82 353 87 185 88 929 89 818 90 716 91 623 92 540 Piirissaare 10 630 11 234 11 459 11 573 11 689 11 806 11 924 KOKKU 2 635 617 2 698 829 2 752 806 2 780 334 2 808 137 2 836 218 2 864 581 Muutus, 5% 2% 2% 1% 1% 1% 1% % Veomaht (reiside 30 644 30 944 31 100 31 100 31 100 31 100 31 100 arv) Riigi toetus 26 609 889 26 899 408 30 261 454 33 243 824 35 672 419 36 830 432 37 991 513 (eurodes) Riigi toetus reisija 10,10 9,97 10,99 11,96 12,70 12,99 13,26 kohta (eurodes) 8  Piletitulu osakaal 37,1% 36,5% 36,6% 36,7% 36,8% 36,9% 37,1% maksumu sest (%) * prognoos Tabel 5. Lennureisijate arv ning riiklik dotatsioon reisija kohta SÕITJATE ARV Lennukid 2023 2024 2025* 2026* 2027* 2028* 2029* Kärdla 16 275 15 332 15 485 15 795 15 953 16 113 16 274 Kuressaare 41 237 41 156 41 568 42 399 42 823 43 251 43 684 Ruhnu 1 400 1 451 1 466 1 495 1 510 1 525 1 540 KOKKU 58 912 57 939 58 518 59 689 60 286 60 889 61 497 Muutus,% 17% -2% 1% 2% 1% 1% 1% Veomaht (reiside 1 390 1 385 1 367 1 390 1 390 1 390 1 390 arv) Riigi toetus 6 885 7 058 7 421 7 686 7 978 8 246 8 514 171 (eurodes) 078 958 172 780 878 170 Riigi toetus reisija 116,87 121,83 126,82 128,78 132,35 135,43 138,45 kohta (eurodes) Piletitulu osakaal 15,9% 16,2% 16,3% 16,4% 16,4% 16,5% 16,6% maksumusest (%) * Prognoos Tabel 6. Bussireisijate arv maakonnaliinidel ning riiklik dotatsioon reisija kohta SÕITJATE ARV MAAKONNABUSSILIINIDEL Bussid 2023 2024 2025* 2026* 2027* 2028* 2029* Sõitjaid 23 168 838 21 924 971 22 363 470 22 810 740 23 266 955 23 732 294 24 206 940 kokku Muutus, 4% -5% 2% 2% 2% 2% 2% % Veomaht (kilomeetr 48 499 324 48 929 462 49 900 000 49 900 000 49 900 000 49 900 000 49 900 000 it) Riigi toetus 74 600 450 72 079 082 76 552 700 78 849 281 81 214 759 83 651 202 86 160 738 (eurodes) Riigi 3,22 3,29 3,42 3,46 3,49 3,52 3,56 toetus reisija 9  kohta (eurodes) Piletitulu 6,0% 9,0% 9,1% 9,1% 9,1% 9,2% 9,2% osakaal maksumu- sest (%) * Prognoos Ühistranspordireform Elanikkonna liikuvusharjumuste muutumine, alternatiivide (ennekõike auto) suurem kättesaadavus ja ühistranspordi killustunud korraldus on loonud Eestis olukorra, kus ühistranspordi areng ei vasta ühiskonna ootustele. Teenuse turuosa on langustrendis vaatamata reisijate arvu kasvule viimastel aastatel. Seniste trendide ümberpööramine säästlike liikumisviiside osakaalu suurendamiseks eeldab fundamentaalseid muutusi liikuvuskorralduses, mille teostamiseks on ellu kutsutud ühistranspordireform. Ühistranspordireformi ühistranspordivaldkonna eesmärkide elluviimiseks on kavas viis peamist tegevussuunda.  Liikuvuse analüüs ja ühenduste planeerimine vastavalt andmepõhisele inimeste liikuvusvajadusele ja -potentsiaalile.  Liinivõrgureform, mille keskmes on taktipõhise kolmetasandilise liinivõrgu ülesehitus ning nõudepõhise ühistranspordi laiapõhjaline juurutamine.  Ühtne piletisüsteem, mis soosib erinevate ühistranspordiliikide ristkasutust ning võimaldab koos taktipõhise liinivõrguga vähendada liinide dubleerimist.  Toetavad investeeringud säästlikesse ja ligipääsetavatesse sõidukitesse ning taristusse (liikuvuskeskused, bussipeatused, kergliiklusteed, raudtee taristu), mis tõstab ühistranspordi kasutajamugavust ja atraktiivsust.  Administratiivsed muudatused, mis parandavad ühistranspordi üleriigilist juhtimissüsteemi, osapoolte tööjaotust ning õiguslikke raamtingimusi. Reisirongiteenuse ja kohalike/maakonnabussiliinide integreerimist ei ole seni Eestis süsteemselt arendatud. Sellest tulenevalt on mitmes maakonnas rongipeatuste läheduses nii maakonnakeskusi, suuremaid linnu kui ka tiheasustusalasid, kust ei pääse rongiteenusele mugavalt ligi kohalikku või maakonnaliini ühistransporti kasutades. Üheks põhjuseks on ka see, et tihtipeale ei ole busside ja rongide väljumisajad omavahel sünkroonitud. Puudub süsteemne lähenemine rongiteenuse ning maakondliku ja muu regionaalse bussiteenuse integreerimiseks. Samuti puudub selge ja ühtne kommunikatsioon rongidega sünkroonitud bussiliinide kohta nii bussiteenuse pakkuja kui ka Elroni poolel. Siiski juba praegu mitmed ühistranspordikeskused (edaspidi ÜTK) sünkroniseerivad bussiliine rongiaegadega (nt Põlva, Rapla, Rakvere), kuid puudub ühtne kommunikatsioon, mistõttu reisijatel puudub info selle kohta, millised rongide väljumised on bussidega teenindatud. Lisaks on ÜTKdel raske tihti muutuva rongide sõidugraafikuga sammu pidada. Eesmärk oleks teha kiire ja mugav ühistransporditeenus kättesaadavamaks nii elu-, töö- kui ka koolikohtade vahel. Samuti tagada rongipeatustele piisavalt lähedal paiknevatele, kuid nende 10 praegusest teenindusraadiusest kaugemal olevatele, suure asustustihedusega piirkondade elanikele rongi ajagraafikutest lähtuv bussiühendus selliselt, et:  ettevedavad bussiliinid moodustaks rongide väljumisaegadega loogilise terviku;  rongi ja bussi kombineerides tekib konkurentsieelis ning ajaline ja rahaline kasu võrreldes isikliku sõiduauto kasutamisega;  ettevedavad bussiliinid oleksid teistest liinidest arusaadavalt eristatavad ning potentsiaalsed kasutajad mõistaksid selle tähendust;  sõitjatel oleks kindlustunne, et ümberistumine toimib ja buss ootab rongi ära ka paariminutilise hilinemise korral;  Elroni jt reisiplaneerijate otsingus tulevad ühildatud rongi- ja bussiliinid selgelt välja ning on kergesti leitavad. Pikas perspektiivis tuleb ühistranspordi korraldust väga põhjalikult analüüsida ja teha muudatusi eelnimetatud ettepanekutest lähtuvalt. 11 5. Olulised tegevused Prioriteet Ühistranspordireformi läbiviimine, erinevate transpordiliikide sünkroniseerimine ja nõudepõhise liikuvuse arendamine Milles seisneb Säästlike liikumisviiside osakaalu suurendamine. väljakutse? Olulisemad Jätkatakse ühtse üle-eestilise piletimüügisüsteemi ja piletisüsteemi tegevused 2026. väljatöötamist. aastal Jätkatakse nõudetranspordi arendamistegevustega. Ühistranspordireformi raames pilootliinivõrkude käivitamine. Ühistranspordi seaduse muutmise seaduse eelnõu koostamine. 12 6. Programmi tegevused 6.1. Programmi tegevus – Ühistransporditeenuse arendamine ja soodustamine Tegevuste kirjelduses kasutatud sümbolite tähendused: Väljakutsed; Uuringud ja analüüsid; Projektid; IT-arendused; Koolitused; Pidevad tegevused Eestis on reisijate vajadusi arvestav paindlik ning efektiivne Eesmärk ühistranspordisüsteem Tegelik Trend Sihttase Mõõdik tase 2024 ↗ 2026 2027 2028 2029 Rongireisijate arv 1,31 ↗ 1,21 1,29 1,32 1,38 rong/km kohta Maakondlike bussiliinide sõitjate 0,45 ↗ 0,46 0,47 0,48 0,49 arv/lkm kohta Siselendude täitumus 42,4 ↗ 43 43 44 44 reisijad/reisi kohta Parvlaeva 87,2 ↗ 89 90 91 92 reisijad/reisi kohta Väljakutsed, tegevused ja oodatavad tulemused Väljakutsed: Linnapiirkondade autostumine ja hajaasustuses kulutõhusate ühistransporditeenuste pakkumine. Reisijate tegelikele nõudlustele vastava ühistransporditeenuse tagamine ministeeriumi, ühistranspordikeskuste ja kohalike omavalitsuste poolt ja inimeste sundkulutuste vähendamine transpordile. Nõudluspõhise transpordi arendamine piirkondades, kus see on mõistlik. Sõiduautode kasutamise kasvu ohjeldamine tiheasustustes ruumilise planeerimise, ajaliselt konkurentsivõimelise ühistransporditeenuse ning ühtse liinivõrgu ja piletitoodete arendamise kaudu. 13  Tegevused: Töötatakse välja ühtne tööprotsess (sõiduplaanide muudatustest teavitamine) Elroni, ÜTK- de ja rongiga seotud linnaliinide korraldajate vahel ning motivatsiooniskeem ÜTK-dele, mis tagaks regiooni olulistes rongipeatustes kohalike- ja maakonnaliinide teenuse sünkroonimise rongidega. 2026. aastal tagatakse ühistranspordireformi eelarve raames rahastus rongide ja busside sünkroniseerimiseks ja selle kommunikatsiooniks, eesmärgiga alustada seostatud ühistranspordivõrgu juurutamisega. Raudteetaristu remondi- ja hooldusrežiimi muudetakse regulaarseks ja taristulõigupõhiseks praeguse töötüübi põhise režiimi asemel. Eesmärk on, et kõik tööd tehakse konkreetsel lõigul korraga ära ja sekkumine konkreetse tsooni graafikusse oleks minimaalne. Kvaliteetsete ja atraktiivsete ümberistumissõlmede ja nendeni viiva vajaliku taristu väljaarendamine. Luuakse üleriigiline ühtne piletisüsteem (sh kuukaardid, tsoonipiletid jms), mis loob eelduse selleks, et ühistranspordiga sõitmine oleks üksikpiletite kasutamisest ja autosõidust oluliselt soodsam. Juurutatakse taktipõhine rongisõiduplaan (LocoSmart OÜ, “Rongiliikluse taktipõhise sõiduplaani analüüs”). Taktipõhisusest rongireisijate arvu kasvuks siiski üksi ei piisa, kuna viimasega jõuaks aastane reisijate arv vaid 12,8 miljonini, samas TLAK eesmärk on, et 2035. aastal on aastane reisijate arv 20 miljonit rongireisijat. Viimase saavutamiseks on vajalik teha ka taristu muudatusi6. Oodatavad tulemused: Plaanitavate tegevuste tulemusena suureneb ühistranspordi kasutusmugavus ja kasutajate arv ning suureneb ka piletitulu osakaal ühistranspordi maksumusest. Juurutatud saab taktipõhine rongisõiduplaan ja ühtne tööprotsess maakonnaliinide ja rongide sõiduplaanide ühildamiseks on välja töötatud. 6 Vältimatud parendused taktgraafikute töökindluse tagamiseks oleksid: Liiva–Saku kaheteelise raudteelõigu rajamine, Kiisa–Rapla lõigul kiiruste tõstmine kuni 160 km/h, parendused Raasiku (160 km/h), Kehra (160 km/h, tupiktee) ja Balti jaamas (1. tee jagamine kaheks sektsiooniks), Tapa jaama idapoolse kõriku ümberehituse ära jätmine ning selle asemel väiksemahuline keskkõriku ümberehitus laugpöörmete paigalduseks, Kaarepere piirkonna kaheteeline lõik, Taevaskoja ooteplatvormi pikendamine. Parendused rongiliikluse atraktiivsuse ja kättesaadavuse tõstmiseks on: Kristiine terminali ja Avala peatuskoha rajamine, Kopli linnaraudtee rajamine ning linnarongi käivitamine, Edelasuunal raudtee õgvendamine, et tõsta sõidukiirused kuni 160 km/h, Turba-Rohuküla raudteelõigu etapiviisiline väljaehitamine, Turba-Rohuküla raudtee valmimisel kontaktvõrgu uuendamine, raudteetrassi õgvendamine ja kiiruste tõstmine Keila–Riisipere vahel, Tartu–Valga raudtee elektrifitseerimine. Tapa–Narva raudteeliini parendused on: kaheteelise raudteelõigu taastamine Oru–Vaivara vahel, Jõhvi peatuse nihutamine bussijaama juurde, „Energia“ peatuskoha rajamine Narva lääneossa, Kagusuuna raudteedel kiiruste tõstmine ning perroonide asukohtade korrektuurid, Läänesuuna raudteel kiiruste tõstmine ning päevase läbilaskevõime tagamine kaubarongidele. Ohutuse seisukohalt tuleks täiustada VEPS süsteemi, et tagada rongiliikluse riskide maandamiseks vajalik funktsionaalsus või võtta Eestis kasutusele Euroopa Raudteeliikluse Juhtimissüsteem ERTMS. 14 7. Programmi juhtimiskorraldus Ühistranspordi programmi juhib regionaalarengu asekantsler. Programmijuhi ülesanne on programmi koostamise ja uuendamise eestvedamine, elluviimise ja seire koordineerimine. Valdkonna eest vastutav minister kinnitab programmi pärast riigieelarve vastuvõtmist Riigikogus. Iga lõppenud aasta kohta koostatakse programmi tulemusaruanne, mis on sisendiks tulemusvaldkonna „Elukeskkond, liikuvus ja merendus“ tulemusaruandesse. Programm on arengukavas „Transpordi ja liikuvuse arengukava 2021–2035“ seatud eesmärkide rakendamiseks vajalikke meetmeid ja tegevusi kirjeldav dokument. 15 Lisa 1. Programmi teenuste kirjeldus Programmi tegevuse alla kuulub kaks teenust: 1) Siseriikliku ühistranspordi kavandamine ― Siseriikliku ühistranspordi ja ühistranspordipoliitika (maismaa-, õhu- ja veetranspordis) kujundamine ja transpordi poliitikameetmete välja töötamine. Ühistranspordipoliitika meetmete elluviimise ja järelevalve koordineerimine, sh uuringute ja analüüside tellimine transpordipoliitika kujundamiseks või elluviimise hindamiseks, ühistranspordi arengu ülevaadete koostamine, valdkondlike strateegiate koostamisel osalemine, õigusaktide väljatöötamine, rahvusvahelistes töögruppides ja organisatsioonides osalemine, erinevate avalike veoteenuste ühistransporditoetuse vajaduste kaardistamine ja arvutamine, rahastuskavade koostamine, lepingute sõlmimine, riigiabi küsimuste lahendamises osalemine jmt. Parema ühistranspordikorralduse tagamise eesmärgil erinevate uuenduslike transpordisuundade ja lahenduste kaardistamine, sh pilootprojektides osalemine ja projektide edukate tulemuste laiemalt kasutusele võtmine, uudsete võimaluste tutvustamine KOVidele ja laiemale avalikkusele ning vajadusel ühistranspordipoliitikasse muudatuste sisse viimine. 2) Ühistranspordi korraldamine ― Avalike teenuselepingute sõlmimine, veomahtude kokkuleppimine, hankelepinguga volitamine bussitranspordi ja veetranspordi korraldamiseks, rahvusvaheliste ja riigisiseste kaugliinilubade andmine ja sõiduplaanide kinnitamine, maakonnasisese ühistranspordi korraldamine ja sõiduplaanide väljatöötamine avalikule liiniveole, lepingute täitmise järelevalve, piletihinna kehtestamine ja toetuste väljamaksmine. Ühistranspordi registri pidamine. Ühistranspordi korraldamise teenuse eesmärgi täitmist jälgitakse järgmiste mõõdikutega: Tegelik Sihttase Sihttase Sihttase Sihttase Mõõdik Trend tase (2026) (2027) (2028) (2029) (2024) Sõitude arv (miljonit) riigi poolt doteeritava ↗ 32,6 35,4 36,8 38,2 39,9 ühistranspordiga (rong, lennuk, laev, maakonnabuss) 16 Lisa 2. Teenuste rahastamiskava (tuh, eurodes) 2026 2027 2028 2029 Ühistranspordi programm -177 585 -122 618 -123 582 -121 657 Ühistransporditeenuse arendamine -177 585 -122 618 -123 582 -121 657 ja soodustamine programmi tegevus Ühistranspordi korraldamine -176 121 -121 111 -122 061 -120 134 Siseriikliku ühistranspordi -1 463 -1 507 -1 521 -1 523 kavandamine Lisa 3. Programmi rahastamiskava täiendav informatsioon 2025.a kohta (tuh, eurodes) Ülekanta 2025. a 2025. a VV Lõplik Selgitused v summa riigieela riigieela reservi 2025. a (piir- rve I rve II eraldis program määraga p.a. p.a. mi vahetus) seaduse seaduse tegevuse muudat muudat eelarve* used used Ühistranspordi -2 696 2,73 -37 680 -179 292 Rahandusministri programm, 10.06.2025 käskkirjaga nr ühistranspordi- 43 „ Raha eraldamine teenuse Vabariigi Valitsuse arendamine ja reservi sihtotstarbelistest soodustamine vahenditest„ eraldati programmi Regionaal- ja tegevus Põllumajandusministeeriumi valitsemisala tulemusvaldkonda elukeskkond, liikuvus ja merendus 37 680 000 eurot ühistranspordi dotatsiooni puudujäägi katmiseks. 17  Regionaal- ja põllumajandusministri (kuupäev digiallkirjas) käskkiri nr 15 „Programmide „Biomajandus 2026-2029”, „Toiduohutus 2026-2029", „Ühistransport 2026–2029“, „Regionaalareng 2026-2029“ kinnitamine“ Lisa 4 REGIONAALARENGU programm 2026–2029 Sisukord Programmi üldinfo ...................................................................................................................3 1. Sissejuhatus ........................................................................................................................4 2. Programmi eesmärk, mõõdikud ja rahastamiskava ...............................................................5 3. Hetkeolukorra analüüs .........................................................................................................7 4. Olulised tegevused ............................................................................................................11 5. Programmi tegevused ........................................................................................................13 5.1 Programmi tegevus - Regionaalpoliitika kujundamine ja rakendamine 13 5.2 Programmi tegevus - Kohalike omavalitsuste poliitika ja finantseerimine 18 6. Programmi juhtimiskorraldus .............................................................................................22 Lisa 1. Programmi teenuste kirjeldus .....................................................................................22 Lisa 2. Teenuste rahastamiskava (tuh, eurodes) .....................................................................22 Lisa 3. Programmi rahastamiskava täiendav informatsioon 2025.a kohta ...............................23 2 Programmi üldinfo Programmi koostaja Regionaalarengu asekantsler ja vastutaja Programmi eelnõu 1.06.2025 valmimise aeg Vormis toodud info on sisendiks riigi eelarvestrateegia (RES) ja Vormi sisu riigieelarve seaduse (RE) protsessi koostamisele. Programmi eelnõu kasutamise selgitus kohandatakse RES-ist ja RE-st lähtuvalt. Programmi kinnitab minister käskkirjaga. Tulemusvaldkond Elukeskkond, liikuvus ja merendus Tulemusvaldkonna Eestis on kõigi vajadusi arvestav elukeskkond, liikuvuslahendused ning eesmärk konkurentsivõimeline majandus. Valdkonna arengukava/ Programmi nimi Regionaalarengu programm Programmi eesmärk Inimestel on kõikjal Eestis kättesaadavad tasuvad töökohad, kvaliteetsed avalikud teenused ja meeldiv elukeskkond. Programmi periood 4 aastat (2026–2029) Peavastutaja Regionaal- ja põllumajandusministeerium (ministeerium) Kaasvastutajad (oma PRIA, METK valitsemisala asutused) 3 1. Sissejuhatus Programmis kajastuvad tegevused, mis aitavad saavutada tulemusvaldkonna „Elukeskkond, liikuvus ja merendus" eesmärke regionaalarengu valdkonnas. Regionaalarengu programm hõlmab: 1) regionaal-, sealhulgas maaelupoliitika kujundamist ja rakendamist; 2) kohaliku omavalitsuse poliitika ja finantsjuhtimise kujundamist. Regionaalareng ning kohalike omavalitsuste poliitika on seotud lisaks tulemusvaldkonnale „Elukeskkond, liikuvus ja merendus“ ka tulemusvaldkonnaga „Põllumajandus ja kalandus“ ning kõigi teiste tulemusvaldkondade ja riigi arengut suunavate arengukavadega. Regionaalarengu programmi eesmärkide saavutamisele aitab kaasa muude programmide (transpordipoliitika, ettevõtluspoliitika jm) eesmärkide saavutamine ning vastupidi. Regionaalarengu programm hõlmab Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi valitsemisala regionaalarengule ja kohaliku omavalitsustele suunatud meetmeid ja tegevusi, kuid on väga tihedalt seotud ka teiste ministeeriumide ja haldusalade poliitikate kujundamise ja rakendamisega, mistõttu regionaalarengu programmi raames nõustatakse ka muude programmide regionaalselt tasakaalustatud elluviimist. Regionaalarengu programm on vajalik riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ horisontaalsete aluspõhimõtete elluviimiseks ja panustab peamiselt „majanduse ja kliima“, „ruumi ja liikuvuse“ ning „riigivalitsemise“ valdkonna vajalike muutuste saavutamisse. Programmi alusdokumendid: • Üleriigiline planeering „Eesti 2035+“ ja üleriigiline planeering „Eesti 2050“; • Eesti pikaajaline strateegia “Eesti 2035”; • Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030; • Eesti regionaalse arengu tegevuskava; • Ühtekuuluvuspoliitika fondide partnerluslepe ja rakenduskava perioodiks 2021–2027 ning perioodi 2021–2027 Interreg programmide programmdokumendid; • EL ühise põllumajanduspoliitika strateegiakava 2023–2027; • Maakondade arengustrateegiad ning kohalike omavalitsuste arengukavad. 4 2. Programmi eesmärk, mõõdikud ja rahastamiskava Programmi eesmärk: Inimestel on kõikjal Eestis kättesaadavad tasuvad töökohad, kvaliteetsed avalikud teenused ja meeldiv elukeskkond. Mõõdik Tegelik Sihttase Sihttase Sihttase Sihttase Sihttase 2024 2026 2027 2028 2029 2035 Harju maakonna 48% 46,8% 46,8% 46,8% 46,8% 46,8% elanike osakaal Eesti rahvaarvust, %, <= Väljaspool Harju 38,3% 40% 40% 40% 40% 40% maakonda loodud SKP (2023) osakaal Eesti SKPst (PPS alusel), %, >= Kohaliku omavalitsuse 52,5% 56% 57% 58% 58% 65% institutsiooni usaldusväärsus elanike seas1, %, > KOV teenustega 58,8 62 62 63 63 66 rahulolu2, > Elukeskkonnaga 72,0 75 75 76 76 76 rahulolu3, > Maapiirkonna elanike, 80,4 80.8 80.9 81.2 81.2 82.5 vanuses 20-64, tööhõive määr4 => Harju maakonna elanike osakaal Eesti rahvaarvust – vastav Eesti pikaajalise strateegia “Eesti 2035” mõõdik väljendab riigisisese regionaalarengu tasakaalu ja piirkondade atraktiivsust elukeskkonnana. Väljaspool Harju maakonda loodud SKP osakaal Eesti SKPst - Eesti pikaajalise strateegia “Eesti 2035” mõõdik kirjeldab riigisisest regionaalarengu tasakaalu ja toodetavat lisandväärtust väljaspool pealinnapiirkonda. Kummagi mõõdiku valik lähtub asjaolust, et rahvastiku ja aktiivsema majandustegevuse koondumine pealinnaregiooni muude Eesti piirkondade arvelt on olnud pikemat aega üheks peamiseks regionaalarengut ja eri piirkondade pikaajalist arenguperspektiivi kujundavaks suundumuseks. Kohaliku omavalitsuse institutsiooni usaldusväärsus elanike seas – Eesti pikaajalise strateegia “Eesti 2035” mõõdik kirjeldab elanike hinnangut omavalitsuste valitsemisele ja organitele. 1 Standard Eurobarometer 102 - Autumn 2024 - november 2024 - - Eurobarometer survey, 3 aasta keskmine 2 Elanike rahulolu 2024 | Minuomavalitsus 3 Elanike rahulolu 2024 | Minuomavalitsus 4 Tööhõive määr maalistes asutuspiirkondades, %, vanuserühm 20 kuni 64 aastat. Allikas: ESA, TKL01. 5 Omavalitsuste õiguspärane, toimiv, finantsiliselt kestlik ja avatud valitsemine suurendab elanike usaldusväärsust. KOV teenustega rahulolu – Eesti pikaajalise strateegia “Eesti 2035” mõõdik kirjeldab elanike hinnangut omavalitsuste teenustele. Elanikele kvaliteetseid teenuseid tagav, finantsiliselt kestlik ja toimiv kohaliku omavalitsuse korraldus tagab elanike kõrgema rahulolu KOV teenustega. Elukeskkonnaga rahulolu – Eesti pikaajalise strateegia “Eesti 2035” mõõdik kirjeldab elanike hinnangut oma elukeskkonnale. Omavalitsuse elukeskkonna kujundamine mõjutab elanike rahulolu oma elukeskkonnaga. Maapiirkonna elanike, vanuses 20-64, tööhõive määr – Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 mõõdik kirjeldab maalises asustuspiirkonnas elavate tööealiste elanike osalemist tööturul. Mõõdiku abil on võimalik hinnata atraktiivsete töökohtade kättesaadavust väljaspool linnapiirkondi elavatele inimestele. Programmi rahastamiskava (tuhandetes eurodes) Eelarve Eelarve prognoos 2025* 2026 2027 2028 2029 Programmi kulud kokku -182 982 -180 630 -163 700 -134 168 -96 582 Regionaal-ja maaelu poliitika -152 360 -177 380 -160 449 -130 105 -92 550 kujundamine ja rakendamine Kohalike omavalitsuste poliitika ja -30 623 -3 250 -3 251 -4 063 -4 032 finantseerimine *Riigikogu kinnitatud eelarve Programmi tegevuse „Regionaal- ja maaelupoliitika kujundamine ja rakendamine“ kulude eelarvest valdav osa antakse toetustena regionaalsete erinevuste ühtlustamiseks ning maapiirkondade arendamiseks, et väheneks piirkondade ebaühtlane areng, rakendades muuhulgas piirkondade eripäradest tulenevat potentsiaali. Nendeks sihipärasteks tegevusteks eraldatakse nii siseriiklikke kui ka Euroopa Liidu toetusi ning seiratakse valdkonnapoliitikate mõju regionaalarengule. Lisainfot kodulehelt: https://agri.ee/regionaalareng-planeeringud/regionaalareng-ja- poliitika/regionaalpoliitika-kujundamine ja https://www.agri.ee/maaelu-pollumajandus- toiduturg/maaelu-maaettevotlus-maakasutus. 6 3. Hetkeolukorra analüüs Arvestades Eesti territooriumi väiksust, on Eesti-sisesed piirkondlikud erinevused ülejäänud ELi ja OECD riikidega võrdluses suured. Viimati, 2024. aastal valminud regionaalse arengu tegevuskava seire ülevaate põhjal ei ole piirkondade vahelised arenguerinevused märkimisväärselt vähenemas, vaid püsivad jätkuvalt suured ning pole märke, et „Eesti 2035“ eesmärgid regionaalse tasakaalustatuse osas oleksid oodatud ulatuses realiseerumas. Paraku on just ettevõtluse arengunäitajate piirkondade vahelised erinevused regionaalse arengu juurprobleemide võrdluses kõige teravamad. Suured piirkondlikud erinevused ilmnevad eriti sisemajanduse kogutoodangus, ettevõtete tootlikkuses ja lisandväärtuses, ekspordis ja ettevõtlusaktiivsuses ning elanike/tööjõu haridustasemes, mis pärsib eelkõige suurematest linnapiirkondadest eemale jäävate piirkondade, aga kaudselt ka kogu Eesti majanduse konkurentsivõimet ja arengut tervikuna. Piirkondade vahelised arengulõhed on siin eriti ilmekad just suuremate linnapiirkondade ja ääremaalisemate piirkondade vahel. Suurem arengumahajäämus on piirkondadest Lääne-Eestis, Kagu-Eestis ja Jõgevamaal. Ettevõtlusaktiivsus püsib tunduvalt madalam suurtööstuspärandiga Ida-Virumaal. Väljaspool Harju maakonda loodud SKP osakaal Eesti SKP-s oli 2023. aastal 38,3%. SKP on paljudes väljapool suuremaid Eesti linnapiirkondi paiknevates maakondades pealinnaregiooni ja ELi keskmisega võrreldes jätkuvalt küllaltki kesine. SKP elaniku kohta on Eurostati andmete põhjal tehtud arvutuste järgi selgelt kõrgem kahe suurema linnapiirkonnaga regioonides, ulatudes 2023.a seisuga Põhja-Eestis (Harjumaal) 104%-ni ELi keskmisest ning Tartumaal 76%-ni. Kuigi viimaste aastate jooksul on SKP näitaja lähenenud ELi keskmisele pigem üle-eestilise trendina, jääb see 7 maakonnas endiselt alla 50% taseme, ulatudes Valga- ja Põlvamaal vaid 41%-ni ELi keskmisest. See näitab ühtlasi selgelt, et nende piirkondade ettevõtluse panus riigi majanduskasvu ja nende endi sotsiaalmajandusliku heaolu parandamisele ei ole siiani olnud piisav ning tuleb otsida uusi võimalusi selle panuse suurendamiseks. Harju maakonna elanike osakaal Eesti rahvaarvust oli 2025. aastal 47,2%, mis on viimasel 5 aastal kasvanud keskeltläbi 0,2-0,5 %-punkti võrra aasta kohta. Rahvastiku pealinnaregiooni koondumine on lähiminevikus (2001-2021) olnud OECD riikide võrdluses Eestis üks kõige jõulisemaid (rahvaarvu kasv 14,9%, samal ajal kui ülejäänud Eestis kahanenud 16,5%). Rahvastiku vananemise riigisisesed erinevused pealinnaregiooni ääremaalisemate maapiirkondade vahel on ka rahvusvahelises võrdluses OECD analüüside põhjal Eestis ühed silmatorkavamad. Rahvaarvu märkimisväärsem kasv on viimasel 5 aastal olnud jätkuvalt Harjumaal (+6,9%) ja Tartumaal (+7,4%) ning pisut vähem ka Pärnu- ja Raplamaal (vastavalt 1,8% ja 2,1%), kus eelkõige kasvavad linnalähedased piirkonnad. Seevastu 6 maakonnas Kagu-Eestis, Ida-Virumaal, Jõgevamaal ja Lääne-Eesti saarmaakondades on rahvastik samal ajal kahanenud enam kui 3% võrra. Siiski on viimastel aastatel olnud piirkonniti märgata üksikuid positiivseid arenguid ka väljaspool kahte suuremat linnapiirkonda asuvates maakondades ja omavalitsusüksustes, kus rahvastik on rände arvelt mõnel üksikul aastal ka kasvanud. Eesti maapiirkondades elab praeguseks ligikaudu kolmandik Eesti elanikest ning hinnanguliselt tegutseb ka kolmandik ettevõtetest. Kui Eesti rahvaarv tervikuna oli Statistikaameti andmetel 2025. aastal 3,1% ning linna- ja väikelinnalises asustuspiirkonnas kokku 5,1% võrra suurem kui 5 aastat varem, siis maapiirkonna elanike arv samal ajal vähenes ligemale 3500 inimese ehk 0,9% jagu. Siiski on pärast 2020. aastat ka maapiirkondade rahvaarvu kahanemine viimaste aastate andmete põhjal pigem pidurdunud ja mõnel vahepealsel aastal (2022 ja 2024) ka ajutiselt suurenenud. 2024. aastal oli vanuses 20-64 elanike tööhõive määr maapiirkonnas 80,4%. Võrreldes 2020. aastaga kasvas maapiirkonna elanike tööhõive määr samas vanusrühmas 6,6%, kuid võrreldes 7 eelmise aastaga langes 0,1 protsendipunkti, olles peale 2020. aastat esimest korda languses. Linnalises ja väikelinnalises asustuspiirkonnas ulatus tööhõive määr võrdlusena samal ajal 82,3%- ni, kasvades viimase 4 aasta jooksul 1,7 %-punkti jagu. Üldise rahvastiku vananemise tõttu kestab ka olukord, kus tööturult vanuse tõttu välja langevate inimeste arv maapiirkonnas on tunduvalt suurem kui sinna sisenevate noorte arv. Kui linnalises asustuspiirkonnas 20–40-aastaste elanike arvu osatähtsus sama vanusegrupi üldarvus kasvab, siis maalises asustuspiirkonnas see selgelt kahaneb. Oluliseks väljakutseks on endiselt omavalitsuste otsustusõiguse ja finantsautonoomia suurendamine. Omavalitsuste roll ettevõtluskeskkonna arendamisel on kesine. Seda tuleb suurendada. Selleks, et tagada riigi ühtlane majanduslik areng ning elanike heaolu ka väljaspool Harjumaad, on oluline laiendada kohalike omavalitsuste motivatsiooni ja tegevusi ettevõtluskeskkonna arendamisel. Erinevatest uuringutest ja raportitest5 on tulnud välja, et KOV-id panustavad ettevõtluskeskkonna arengusse ebaühtlaselt. Esineb palju positiivseid praktikaid, kuid ettevõtluskeskkonna arendamine ei ole üldreeglina süsteemne ning tervikpildina läbimõeldud. Analüüsid6, ettevõtjate küsitlused on peamise kitsaskohana välja toonud asjaolu, et KOV-id ei saa töökohtade loomisest otsest tulu. Tulumaksu jaotus on elukohapõhine, kohalike maksude kehtestamise võimalused piiratud ning muud ettevõtlusest mõjutatud maksud (ettevõtte tulumaks, käibemaks, aktsiisid) laekuvad riigieelarvesse. Kohalike omavalitsuste võimekus on ebaühtlane. Väiksemates omavalitsustes ei ole võimalik tagada kõiki vajalikke kompetentse piisaval tasemel. Omavalitsuste jätkuvaks tugevdamiseks ja teenuste osutamise võimekuse parandamiseks saab üheks meetmeks olla kohalike omavalitsuste edaspidine ühinemine, mis võiks olla vabatahtlik ja mida saaks toetada ühinemistoetuse taastamisega. Ühinemistoetuse taastamise eesmärk on soodustada KOVide võimekuse kasvu ja jätkuvat halduskorralduse ajakohastamist. Näha on piirkondlike erinevusi omavalitsuse teenuste osutamises. Kuigi omavalitsuste võimekus on üldiselt kasvamas, teenused on kättesaadavad ja muutunud kvaliteetsemaks, siis elanike rahulolus KOV teenustega on 2024.a olnud võrreldes 2022.a-ga langus 2 punkti ja piirkondlikud erinevused on kasvanud 0,6 punkti. Kõrgeim on rahulolu Saare maakonnas (69), Harju (61) ja Läänemaal (61). Madalaimad on rahulolu hinnangud Jõgeva (48), Põlva (48) ja Valga (51) maakonnas. Kohaliku omavalitsuse institutsiooni usaldusväärsus elanike seas oli 2024. a 52,5%. Kohaliku omavalitsuse institutsiooni usaldusväärsus elanike seas 2021-2023. aasta keskmisena oli 54,33%, mis on alla Euroopa Liidu sama perioodi keskmise 55,67%. Kohalike omavalitsuste usaldus elanike seas on viimastel aastatel langenud. Perioodi 2018-2020 keskmine näitaja oli 59%. Kohalike omavalitsuste finantsautonoomia on OECD riikide seas kõige madalam. Väga madal finantsautonoomia on oluline riskitegur KOVide eduka toimimise tagamisel. Peamiseks puuduseks on KOVide piiratud võimalus ressursse jaotada vastavalt kohapealsetele vajadustele ja olukorrale. Uuringute kohaselt töötavad KOVid kõige tõhusamalt siis, kui elanikud maksavad kohalike teenuste eest läbi kohalike maksude ja tasude. Finantsautonoomia suurendab avalikku vastutust pakutavate 5 Riigikontrolli audit „Kohalike omavalitsuste roll ettevõtluse edendamisel“ (2020); OÜ Geomedia uuring „Kohaliku omavalitsuse kasu ettevõtlust ja ettevõtluskeskkonda arendavatest teguritest“ (2020) 6 Riigikontroll, Kaubandus- ja Tööstuskoda, Geomedia jt 8 teenuse osas, kuna võimaldab leida tasakaalu avalike teenuste soovide ja selle eest makstavate maksude vahel. Kohalike omavalitsuste finantsolukord paranes järk-järgult kuni 2020. aastani, millest alates on muutused toimunud halvenemise suunas. KOV finantsolukord saavutas madalseisu 2023. aastal. Halvenenud finantsolukord on kaasa toonud suure defitsiidi, võlakohustuste kiire kasvu ning hakanud mõjutama omavalitsuste investeerimisvõimekust. 2024. a on KOVide finantsolukord stabiliseerunud eelkõige selle tõttu, et inflatsioon on aeglustunud, mis tähendab kulude kasvust mõnevõrra kiiremat tulude kasvu. Eestit iseloomustab võrreldes Põhjamaadega vähene detsentraliseeritus. Eesti omavalitsuste osakaal valitsussektori kuludes on poole väiksem (25%) kui meile eeskujuks olevates Põhjamaades (valdavalt 40% ja rohkem) või teistes OECD riikides. Regionaalarengu programmis on seatud eesmärgiks, et kohalike omavalitsuste tulude osakaal valitsussektorist oleks kasvav, enam kui 25%. 2023.a oli osakaal 24,9%. Valdkonnapoliitikate panus regionaalarengu tasakaalustamisel peab kasvama. Eeltoodud regionaalse arengu suundumustest tulenevalt vajab lisatähelepanu valdkonnapoliitikate regionaalne mõju. Oluline on poliitikasekkumiste teadlik kavandamine viisil, et need arvestaksid regionaalseid vajadusi ning toimiksid regionaalseid erisusi vähendavalt, eriti ettevõtluse arengu- ja konkurentsivõime ning ettevõtlusarenguks vajamineva tööjõu kättesaadavuse vallas. Jätkuv kitsaskoht on puudulikult toimiv valdkonnapoliitikate arengukavade, õigusaktide eelnõude ja oluliste reformide regionaalarengu mõju hindamine ja arvestamine – piirkondliku mõõtme arvestamine ei ole veel kujunenud loomulikuks osaks poliitikate planeerimisest, teostamisest, seirest ega mõjude hindamisest. Sama puudutab maapiirkondadele avalduva mõju hindamist ning vastavast regionaalarengu mõju hindamise juhistega seotud täpsustavast maaeluga arvestamise juhendist7 lähtumist, eriti juhtudel kui poliitikasekkumine või probleem mõjutab tuntavalt maapiirkondi. Struktuuritoetuse meetmete puhul on regionaalse mõjuga arvestamine integreeritud toetuse andmise tingimiste väljatöötamise protsessi, kuid selle rakendamine ei ole veel läbivalt süsteemne ning eeskujulikke näiteid on vähe. Muuhulgas on pikaajalises strateegias “Eesti 2035” käsitletud regionaalsete arenguvajaduste lahendamiseks tegelik praktika välja kujunemata, sh puuduvad toimivad kesksed suunised valdkonnapoliitikate regionaalarengu mõju suunamiseks, seiremõõdikutes piirkondlike erisuste jälgimiseks ning oluliste piirkondlike erisuste püsimise korral valdkonna arengukavade ja programmide eesmärgipüstituste ja tegevuste muutmiseks, et toetada ühtlasemat regionaalarengut. Nii Eesti piirkondade edukus kui ka riigi terviklik areng sõltuvad üha enam meie aegruumilisest ja funktsionaalsest seotusest ning koostööst Euroopa muude piirkondade ja tuumaladega. Euroopa territoriaalse koostöö (Interreg) koostööprogrammid aitavad Eesti piirkondadel ja organisatsioonidel kasvatada oma haldussuutlikkust, vahetada kogemusi ja teadmisi üle Euroopa erinevates poliitikavaldkondades ning võimaldavad koostöös lahendada riigipiire ületavaid väljakutseid. 20. aasta jooksul on Eesti piirkondadesse investeeritud üle 300 mln euro, üle 1000 koostööprojektis osales üle 2000 Eesti partnerorganisatsiooni. 2021-2027 perioodi programmid on aktiivses elluviimise faasis. 2024. aastal on alustatud uue 2028+ perioodi ettevalmistamisega nii programmide kui ELi tasandil. 7 Maaeluga arvestamine | Regionaal- ja Põllumajandusministeerium (agri.ee) 9 Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2021–2027 regionaaltoetuste rakendamine toimub kooskõlas edenemise kohta koostatud prognoosidega. 96% regionaaltoetustest on kavas kasutusele võtta avatud taotlusvoorudes. Sellest tulenevalt on olnud võrreldes mitme teise ministeeriumiga kohustuste võtmise algtempo aeglasem, kuid avatud taotlusvoorudes on kohustuste võtmisele järgneva 1-2 aasta jooksul oodata olulist kiirenemist ka väljamaksetes. Toetusmeetmete rakendamise tingimustes ning voorude ajakava koostamisel on arvestatud sellega, et projektide elluviimine ei kuhjuks liigselt perioodi lõppu. Postside valdkond on viimastel aastatel oluliselt muutunud. Edastatud postisaadetise koguarv langes 2024. aastal 8% võrra peamiselt perioodika, universaalse postiteenuse ning tegevusloaga kirisaadetiste ja postipakkide mahu vähenemise tõttu. Postituru kogukäive kasvas aastaga 2,6% võrra. Tõusu vedasid kullerpostiteenused ja muud postiteenused, mille käive kasvas tulenevalt kasvanud mahust muude teenuste puhul ja kasvanud hinnast kullerpostiteenuse osutamisel. Universaalse postiteenuse (UPT) käive langes 2024. aastal võrreldes eelneva aastaga 25,8% ja UPT maht langes 24%. 2025. aastal töötati välja postiseaduse muudatused. 10 4. Olulised tegevused Prioriteet Valdkonnapoliitikate regionaalse mõõtme tugevdamine. Milles seisneb Enamus eelarvelisi vahendeid jõuab piirkondadesse valdkonnapoliitikate kaudu. väljakutse? Seetõttu on valdkonnapoliitikate mõju regionaalse arengu tasakaalustamisele ülioluline. Seni on valdavas osas valdkonnapoliitikatest regionaalsed eesmärgid valdkonnaomaste eesmärkidega integreerimata ning valdkondlike sekkumiste mõju regioonidele ei suunata teadlikult ega koordineeritult. Euroopa territoriaalses koostöös (Interreg) on vaja adresseerida riigipiiriületavaid ühiseid väljakutseid ja probleeme ning kindlustada piiriüleste piirkondade sidusust ja terviklikku arengut muutuvas keskkonnas. Olulisemad Valdkonnapoliitikate regionaalse mõju hindamise mudeli arendamine ja tegevused 2026. juurutamine. Tegevus on suunatud peamiselt valdkondlike õigusaktide, aastal strateegiadokumentide eelnõudele ning samuti koostöömudeli arendamisele vastavate mõjude hindamisel regionaalarengule. Regionaalpoliitiliste põhifookuste defineerimine ja regionaalsete põhifookustega arvestamise süsteemi juurutamine teistes asjaomastes valdkonnapoliitikates (mh õigusaktides). Regionaalarengu mõõtme arvestamine EL 2028+ riigiplaani toetusmeetmete kavandamisel. Selleks on vajalik teha vastavad kokkulepped ja toetada teisi ministeeriume, aga ka piirkondi piirkonnapõhiste meetmete kujundamisel, võttes arvesse paralleelse üleriigilise strateegia „Eesti 2050“ raames langetatavaid ruumiotsuseid. Euroopa territoriaalse koostöö programmide Eesti prioriteetide kaardistamine ja Eesti seisukohtade kujundamine, ELi läbirääkimisprotsessis osalemine ja Eesti sisendi andmine, uue põlvkonna programmide kavandamise käivitamine koostöös teiste riikidega. Välisriikide koostööformaatides osalemine. Prioriteet Majanduskasvu ja -arengupiirkondade kontseptsiooni väljatöötamine. Milles seisneb Kohaliku omavalitsuse ja piirkonna võtmetegijate rolli ettevõtluskeskkonna väljakutse? arendamisel tuleb suurendada. Olulisemad Lõuna- ja Kesk-Eestis sõlmitud regionaalsete arengulepete pilootprojektide tegevused 2026. pinnalt üle-eestilise kontseptsiooni väljatöötamine, mille eesmärgiks on aastal piirkondade majanduse arengu ja ettevõtluse edendamine piirkondlike arengu ja ettevõtlusorganisatsioonide, omavalitsuste ja keskvalitsuse koostöös. Lõuna- ja Kesk-Eesti arengulepete tegevuste rakendamine. 11 Prioriteet Regionaalarengu toetuste mahu ja mõju suurendamine piirkondade konkurentsivõime tõstmiseks. Milles seisneb Riigieelarve piiratud võimaluste tõttu on suurenenud surve olemasolevate väljakutse? toetusmeetmete kärpimiseks (2024 – riigieelarvelised toetused, 2025 – struktuurifondide meetmed). On oluline fokusseerida kasutada olevad toetusvahendid valdkondadesse ja piirkondadesse, kus nende mõju piirkondade konkurentsivõimele on suurim. Olulisemad Riigieelarveliste ja 2028+ perioodi välistoetuste planeerimise fokusseerimine tegevused 2026. piirkondade konkurentsivõime tõstmiseks. aastal Seisukohtade kujundamine ja vastavate ettepanekute esitamine Rahandusministeeriumile EL 2028+ finantsperioodi riigiplaani toetuste regionaalarengu meetmete kohta. Prioriteet Postside valdkonna korralduse reformimine. Milles seisneb Kvaliteetsele postiteenusele ja perioodilistele väljaannetele ligipääsu tagamine väljakutse? võrdsetel tingimustel kõikjal Eestis. Olulisemad Postivaldkonna tuleviku kujundamine, sh seisukohtade kujundamine ja tegevused 2026. vastavate ettepanekute esitamine ELi uue posti- ja pakiveomääruse kohta, aastal tagamaks kvaliteetne ja jätkusuutlik postiteenus kõikjal Eestis. Osalemine ASi Eesti Post võõrandamisega seotud ettevalmistavates tegevustes. Prioriteet Kohalike omavalitsuste võimekuse tõstmine: tulevikuteenused, finantsautonoomia ja tulubaasi suurendamine. Milles seisneb Kohalike omavalitsuste finantsautonoomia on OECD riikide seas kõige väljakutse? madalam. Teenustasemete kvaliteedi ja kättesaadavuse vähenemine. Olulisemad Tuleviku omavalitsuse kontseptsiooni rakendamine. tegevused 2026. Analüüside teostamine ja ettepanekud õigusloome algatusteks, et muuta KOV aastal tulubaas paindlikumaks ja jätkusuutlikumaks. Minuomavalitsus.ee tööriista ümberkujundamine teenustasemete kvaliteedi ja kättesaadavuse tõhusamaks seireks. 12 5. Programmi tegevused 5.1 Programmi tegevus - Regionaalpoliitika kujundamine ja rakendamine Meetmete kirjelduses kasutatud sümbolite tähendused: Väljakutsed; Uuringud ja analüüsid; Projektid; IT-arendused; Koolitused; Pidevad tegevused Programmi tegevus 1 Regionaalpoliitika kujundamine ja rakendamine Tegevuse eesmärk: Üle Eesti ühtlasem areng, kus ettevõtlus, inimeste elujärg ja -keskkond areneb eri piirkondade vahel tasakaalustatumalt. Tegevuse mõõdikud 2024 (tegelik) 2026 (sihtase) 2027 (sihtase) 2028 (sihtase) 2029 (sihtase) Maakondade SKP kasv 14/15 (2023) 15 15 15 15 (15/15, kõigis maakondades)8 Maapiirkonna SKP 20 100 (2022) 21 200 21 300 21 500 21 500 elaniku kohta (Eurostat)9 > Keskmiste 15/15 15/15 15/15 15/15 15/15 sissetulekute10 kasv (THI=3,5%) kõigis maakondades suurem kui THI muutus (15/15), % Maapiirkonnas elavate 26,11 27,76 27,76 27,76 27,76 noorte vanuses 21–40 osatähtsus sama vanusegrupi noorte üldarvus, %11 => Väljakutsed, tegevused ja oodatavad tulemused Suuremad väljakutsed ja vastavad tegevused saab regionaalarengu valdkonnas jagada peamiselt kolme gruppi: piirkondliku konkurentsivõime, piirkondliku elukeskkonna ning piirkondlike mõjude hindamise ja koostöö edendamisega seotud väljakutsed. Eesti-sisesed piirkondlikud erinevused on riigi tervikliku arengu ja inimeste heaolu vaatenurgast jätkuvalt peamisi pikaajalisi strateegilisi väljakutseid Eesti arengus. Ühtlasema arengu tagamine on väljakutseks eriti Tallinna ja Tartu linnapiirkondade ning suurematest keskustest kaugemale jäävate maapiirkondade ja Eesti ELi idapiiri regioonide võrdluses. Piirkonniti ebaühtlase arengu väljakutse vajab lahendamist regionaalarengu (toetus)meetmete ja valdkonnapoliitikate sekkumiste regionaalse mõju tugevama suunamise koostoimes. Valitsuse algatatud üleriigilise planeeringu 8 SKP elaniku kohta väljaspool Harjumaad, jooksevhindades PPS alusel, muutus võrdluses eelneva aastaga 9 Eestis loetakse selle Eurostat metoodika kohaselt selle näitaja puhul maapiirkonnaks kõiki maakondi, v.a Harjumaa 10 elanike aastakeskmine ekvivalentnetosissetuleku (ST14) aastane kasv protsentides, võrrelduna tarbijahinna indeksi aastase muutusega. 11 Maapiirkonnas elavate noorte osakaal võrreldes kogu Eesti noortega, %, vanused 21 kuni 40 aastat. Allikas: ESA, RV0240. 13 „Eesti 2050“ esialgsete asutuse arengustsenaariumite kohaselt eeldab seniste trendide mõjutamine suurt valdkondade üleselt koordineeritud jõupingutust ning laiemat ühiskondlikku kokkulepet teatud keskuste eelisarendamiseks. Selgelt joonistuvad piirkondlike arenguerisuste taustal välja maapiirkondade pikemaajalised arenguväljakutsed. Erilist tähelepanu vajavad nt inimeste keskmisest madalamad sissetulekud, tööjõu ja noorte arvu kahanemine ning hea palgaga töökohtade nappus maapiirkondades. Valdkonnapoliitikate regionaalse ja maapiirkondadele kohalduva mõju koordineerimisel on puudujääke. Tasakaalustatud regionaalarengu saavutamiseks on vaja, et ministeeriumid kaaluksid ja suunaksid teadlikult oma tegevuse mõju regionaalarengule ja maapiirkondadele. Välja kujunemata on toimiv praktika pikaajalises strateegias “Eesti 2035” käsitletud regionaalsete arenguvajaduste lahendamiseks, mõõdikute piirkondlike erisuste alusel valdkonna arengukavade ja programmide eesmärgipüstituse täpsustamiseks ning strateegia Vabariigi Valitsuse tegevuskavas kokku lepitud tegevuste elluviimiseks valdkondlike programmide alusel. Välisvahendite toetusmeetmete regionaalse mõju suurendamiseks on 2021–2027 perioodiks loodud vajalikud õiguslikud ja arengudokumentidest lähtuvad eeldused, kuid tuge ja suunamist vajab ministeeriumite ametnike ning rakendusüksuste töötajate valmisolek ja oskus otstarbekalt ja mõjusalt siduda valdkonnapoliitilisi ning regionaalpoliitilisi eesmärke. Tulenevalt Eesti kapitalituru iseloomust, ei ole väikese ja keskmise suurusega ettevõtjatel piisavat ligipääsu alternatiivsetele rahastusallikatele, eriti väljaspool elavama majandusega piirkondi. Krediidiasutuste vahendatav laenuraha on raskesti kättesaadav olukorras, kus tagatise väärtus pole piisav ja rahavood on ebastabiilsed. Sellest tulenevalt on vaja parandada tagastamatu abi toetusmeetmete kõrval kindlustada ka ettevõtlus- ja eluasemelaenude parem kättesaadavus ning riiklikud laenugarantii mehhanismid turutõrkepiirkondades. Jätkuvalt tuleb tagada, et vähemalt 40% ettevõtlustoetustest läheks väljaspoole Tallinna, selle lähivaldasid ja Tartut. Elektroonilise side leviku ning inimeste mitmepaikselisuse ja liikumismustrite muutuste taustal on vaja kindlustada ka kohustuslike postiteenuste majanduslik jätkusuutlikkus ja tagada teenuste kvaliteet igal pool Eestis. Üleriigiliste regionaalse arengu suundumuste taustal vajab erilist tähelepanu jätkuvalt Ida- Virumaa ja Kagu-Eesti areng. Jätkata ning suurendada tuleb toetusmeetmete jõudmist nendesse piirkondadesse, tegeledes sealhulgas ka takistustega, mis pärsivad piirkondade taotlemisaktiivsust ja -edukust. Seoses Venemaa agressioonisõja ja geopoliitiliste muutustega on veelgi tähtsustunud vajadus lahenduste kavandamise järele meie ELi välispiiri regioonide keerulise sotsiaalmajandusliku seisundi ning vastupidavusvõime tugevdamiseks geopoliitilistele jm välistele mõjutustele, mis on juba fookuses ka mitme ELi ja Interreg programmide raames algatatud projektides ning on üheks prioriteediks uue ÜKP ettevalmistamisel. Kohalikel omavalitsustel on piiratud võimekus panustada riiklike kliimaeesmärkide täitmisesse. Piirkondliku mõju hindamist ja koostööd edendavad tegevused: Piirkondliku arengu toetamise vajaduste väljaselgitamine ja põhimõtete kujundamine ja regionaalarengu toetusmeetmete väljatöötamine. Valdkonnapoliitikaid elluviivate õigusaktide, valdkondlike sekkumiste ja reformide ning strateegiadokumentide eelnõude regionaalarengule ja maapiirkondadele avalduvate mõjudega 14 arvestamise jälgimine ning koostajate nõustamine mõjude varasema ja sisulisema arvestamise soodustamiseks. Osalemine valdkondlike strateegiliste dokumentide koostamisel, et tagada piirkonniti erinevate arenguvajaduste ja -väljakutsetega parem arvestamine. Regionaalse arengu tegevuskava (integreerituna Ida-Virumaa ja Kagu-Eesti tegevuskavadega) elluviimise seire ühildatuna pikaajalise strateegia “Eesti 2035” regionaalsete sihtide ja muutuste edenemise seirega ning selle põhjal ettepanekute tegemine valdkonnaministeeriumite tegevuste regionaalarengut tasakaalustava mõju tugevdamiseks. Euroopa Liidu 2021–2027 perioodi struktuurivahendite ning taaste- ja vastupidavusrahastu meetmete ettevalmistamisel eelnõude koostajate juhendamine ja nõustamine toetuste regionaalsete mõjude teadlikuks suunamiseks nii eelnõude koostamisel, sekkumiste uuendamisel kui nende tulemuslikkuse hindamisel kogu rakendusperioodi jooksul. Maakondlike arendusorganisatsioonide nõustamine maakonna arengustrateegia koostamisel ja elluviimisel. Maakonna arengustrateegiate regulaarse uuendamise järgmine tähtaeg seaduses on 2027. aasta I kvartal. Võrgustikutegevused maakondlike arendusorganisatsioonide, suuremate linnade arendusjuhtide, kohalike omavalitsuste arendusjuhtide omavahelise kogemuste vahetuse soodustamiseks ning teabe jagamiseks. Keskselt korraldatud koolitus- ja arendustegevused maakondliku ja kohaliku tasandi arendusvõimekuse parandamiseks, ekspertrühma ellukutsumine riigi ja KOVide ühiste väljakutsete lahendamiseks. 2025-2026 toimub kohaliku ja regionaalse arengu kavandamist hõlbustava veebipõhise tööriistakasti väljatöötamine ja seda toetavad koolitused. Perioodil 2021-2027 osaleb Eesti seitsmes Euroopa territoriaalse koostöö (Interreg) programmis, mille raames toetatakse koostööd: piiriüleselt: Euroopa Liidus - Eesti-Läti, Kesk-Läänemere programmid riikide vahel: Läänemere piirkonna programm; piirkondade vahel: Interreg Euroopa, URBACT, ESPON, INTERACT programmid. 2026. aastal jätkuvad ELi regulatsioonidega seonduvad riikidevahelised läbirääkimised, alustatakse uue põlvkonna Interreg programmide kavandamist koostöös teiste riikidega. 2004. aastast toimiv Eesti-Läti valitsuskomisjon analüüsib ja arutab piiriülest koostööd, aitab kaasa piiriregioonides ettevõtlussõbraliku keskkonna loomisele, toetab piiriregioonide piiriülese koostöö strateegiate elluviimist ning otsib lahendusi piiriregioonide päevakohastele probleemidele. Lätis on loodud Läti-Eesti valitsuskomisjon. Regionaal- ja põllumajandusminister juhib Eesti valitsuskomisjoni tööd ja Eesti ja Läti valitsuskomisjonide ühisistungit. Aasta jooksul tuvastatud Eesti ja Läti piiriülesed takistused käsitletakse ühisistungil. 2024. a ühisistungi agendas mh arutati piiriüleste tervishoiuteenuste osutamist Valga haiglas, piiriülese ühistranspordiühenduse (bussi- ja rongiühendus) loomist, piiriüleste päästeoperatsioonide koordineerimist mehitamata õhusõidukite valdkonnas, elanikkonnakaitset, Eesti-Läti riigipiiri tähistamist ja korrastamist, eesti ja läti keeleõpet piirialadel ja EL välispiiri regioonide toetamist jpm. Järgmine kohtumine toimub 2026. a Eestis. 15  Käivitunud on EL ja Eesti tasandil ettevalmistused EL 2028+ finantsperioodi toetusmeetmete väljatöötamiseks. 2026. aastal jätkuvad EL tasandil läbirääkimised eelarve- ja õigusraamistiku täpsustamiseks, mille raames on vajalik anda sisend, et parimal moel oleks võimalik kasutada EL vahendeid regionaalarengu tasakaalustamiseks ja piirkonnapõhiste instrumentide rakendamiseks. Riigisisese ettevalmistamise protsessis on ministeeriumil vajalik esitada 2026. aastal Rahandusministeeriumile regionaalarengu 2028+ meetmete paketi ettepanekud ning osaleda riigisisese õigus- ja rakendusraamistiku kujundamisel. Osalemine rahvusvahelistes koostöövõrgustikes ning regionaalarengu valdkonna EL-i ja OECD töörühmade tegevuses. Lisaks sellele on oluline roll ka koostööpartnerite teavitamisel ja informeerimisel. Vajaduspõhised statistikapäringud ja analüüsid regionaalarengu suundumiste seireks ning vajadusel ettepanekute tegemine riikliku regionaalstatistika tootmise täiendamiseks. Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2021-2027 piirkondliku elu- ja ettevõtluskeskkonna meetmete tulemuslikkuse hindamine (2025-2026). Piirkondliku konkurentsivõime tõstmist ja elukeskkonna arengut toetavad tegevused: Koostöös teiste ettevõtlusmeetmete eest vastutavate ministeeriumitega tagamine, et vähemalt 40% Nutikam Eesti ja Rohelisem Eesti ettevõtlustoetustest jõuaks väljapoole Tallinna ja Tartu piirkondi. Tulenevalt riigieelarve kärbetest, üleriigilise planeeringu 2050 koostamisest ning alanud EL 2028+ finantsperioodi siseriiklikust ettevalmistamisest, on vajalik käivitada kõigi riigieelarveliste regionaalarengu programmide sisu ja mõju ülevaatamine ning valmistada 2027. aasta keskpaigaks ette muudatusettepanekute pakett programmide ja nende rakendusstruktuuride ajakohastamiseks. Uuendatud riigieelarvelisi toetusmeetmeid on kavas rakendada 2028-2031. Hiljemalt 2030. aasta sügiseks vaadatakse regulaarse ülevaatuse käigus uuesti üle kõigi programmide eesmärgid, eelarvejaotus ja otsustatakse programmide jätkumine ja lisandumine aktuaalsetest regionaalarengu väljakutsetest lähtuvalt järgmiseks nelja-aastaseks perioodiks. Alustatakse regionaalsete arengulepete ja regionaalsete nõukogude pilootprojektis kokkulepitud tegevuste elluviimist ning koostatakse terviklahendus regionaalse koostöö edendamise kontseptsiooni osas. Kohalike omavalitsuse võimekuse kasvatamine ja tegevuste kiirendamine riiklike kliimaeesmärkide täitmisel, eelkõige läbi avaliku sektori hoonefondi energiatõhusaks muutmise. Kohalike omavalitsuste võimkonnas on kliimaeesmärkide saavutamiseks olulise mõjuga tegevused nagu avalike teenuste osutamiseks kasutatava hoonefondi rekonstrueerimine ja kliimaeesmärkide saavutamiseks suunatud koostöö korraldamine. Suurema osa avaliku sektori hoonefondist moodustavad omavalitsussektori hooned. Vähemalt C-energiaklassiga hoonete osakaal omavalitsuste avalike teenuste põhifunktsiooniga seotud hoonete seas oli 2024. aastal 44%. Võttes arvesse nõutava sisekliima tagamist, on osakaal veelgi väiksem. 16  Toetusmeetmed piirkondade konkurentsivõime tõstmiseks ja elukeskkonna arendamiseks 2026.a on järgmised: - toetused kohaliku omavalitsuse hoonete energiasäästu edendamiseks (kasvuhoonegaaside kvootide müügi vahendid, Moderniseerimisfond); - maakondliku arendustegevuse toetus ühiselt täidetavatele ülesannetele ning maakondlike arenduskeskuste tegevustoetus; - toetus maakonna arengustrateegiate elluviimiseks; - toetus hajaasustuse majapidamistele (hajaasustuse programm); - toetus kohaliku omaalgatuse edendamiseks (kohaliku omaalgatuse programm); - väikesaarte programm; - Ida-Virumaa programm; - Kagu-Eesti programm kolme maakonna ühiste prioriteetide toetamiseks; - toetus Setomaa ja Peipsiveere piirkonna elujõulisuse suurendamiseks; - toetus mikro- ja väikeettevõtjate konkurentsivõime tugevdamiseks Kagu-Eestis (ERF); - toetus ettevõtluskeskkonna ja maakondlike teenusvõrgustike arendamiseks (ERF); - toetus maakondlikele arenduskeskustele nõustamisteenuse pakkumisel ja VKEde võimekuse kasvatamisel (ERF); - toetus avalike teenuste ümberkorraldamiseks ja linnaruumi arendamiseks (ERF); - toetus kohalikku ja piirkondlikku arendustegevust toetavatele uuringutele, ekspertiisidele ja pilootprojektidele (ERF); - toetus Ida-Virumaa linnapiirkondade arendamiseks (ERF); - toetus suuremates linnapiirkondades nutikate lahenduste toetamiseks (ERF); - toetus KOVide investeeringutele jalgratta- ja/või jalgteedesse (RRF, Ühtekuuluvusfond); - toetus õiglast üleminekut võimaldavatele piirkondlikele algatustele Ida-Virumaal (õiglase ülemineku fond, ÕÜF); - toetus Ida-Viru KOV investeeringutele ülemineku mõjude leevendamiseks (ÕÜF); - toetus KOVidele tuuleenergia kasutuselevõtu kiirendamiseks (RePowerEU); - toetus kohaliku algatuse toetamiseks ehk LEADER programm (EAFRD); - eelduste loomiseks maapiirkonnas uute töökohtade lisandumiseks rakendatakse maapiirkonnas tegutsevate ettevõtjate konkurentsivõime tugevdamisele suunatud investeeringutoetust ja finantsinstrumente (EAFRD); - eelduste loomiseks innovaatiliste ja arengule suunatud ettevõtete osakaalu suurendamiseks maapiirkonnas rakendatakse ettevõtluskeskkonna arendamise toetust (EAFRD). 17  Postside korraldamine Maapiirkonnas perioodiliste väljaannete kohale toimetamise dotatsioon on vajalik tagamaks kõigile Eesti elanikele võrdsed tingimused, sõltumata elukohast ning majanduslikust sissetulekust. Kuigi perioodiliste väljaannete mahud on aasta aastal vähenenud, on oluline tagada väljaannete kättesaadavus nõrgematele sihtrühmadele, kellel puudub ligipääs muudele infoallikatele või kes jätkuvalt kasutavad paberväljaandeid. Postivaldkonna tuleviku kujundamine, sh ELi uue posti- ja pakiveomääruse välja töötamine, mis on aluseks tuleviku postiteenuste osutamisele. Määrus hakkab asendama senist postidirektiivi. 2025. aasta novembris andis Vabariigi Valitsus põhimõttelise otsuse alustada ASi Eesti Post võõrandamise ettevalmistamist. Selle protsessi raames on oluline hinnata esmalt kõige optimaalsemat viisi ja ulatust ettevõtte riigi osaluse võõrandamiseks. Mille sobivuse korral saab edasi liikuda konkreetselt ettevõtte võõrandamise protsessiga. Tulemus: Kõikide Eesti piirkondade arengueeldused on majanduskasvuks kasutatud, mida näitab SKP ning keskmiste sissetulekute kasv igas piirkonnas ning kõigis piirkondades pidevalt paranev elukvaliteeti tõstvate hüvede kättesaadavus. Saavutatakse riigi arengudokumentides määratud regionaalse arengu eesmärgid. Regionaalmeetmete rakendamisel on võimalikult suur mõju regionaalpoliitika eesmärkide saavutamisele ning meetmete abil saavutatakse mahajäänumate piirkondade areng. 5.2 Programmi tegevus - Kohalike omavalitsuste poliitika ja finantseerimine Programmi tegevus 2 Kohalike omavalitsuste poliitika ja finantseerimine Tegevuse eesmärk: Võimekas, elanikele kvaliteetseid teenuseid tagav, finantsiliselt kestlik kohalik tasand ja toimiv kohaliku omavalitsuse korraldus Tegevuse mõõdikud 2024 2026 2027 2028 2029 (tegelik) (sihtase) (sihtase) (sihtase) (sihtase) KOV teenustega rahulolu piirkondlikud erinevused: KOV teenustega rahulolu näitaja 10% 26 25 25 25 25 kõrgeima ja 10% madalaima hinnanguga KOV-de vahe12, <= Elukeskkonnaga rahulolu piirkondlikud erinevused: 10% 17,7 15 15 15 15 kõrgeima ja 10% madalaima hinnanguga KOVide vahe13, <= 12Elanike rahulolu 2024 | Minuomavalitsus 13 Elanike rahulolu 2024 | Minuomavalitsus 18  Teenusvaldkondade osakaal, milles 50 (9 vähemalt 90% KOVidest saavutab valdkonda 56 61 67 72 vähemalt taseme 3 (9 skaala)14, % 18-st) Kohalike omavalitsuste tulude 23,8% 25 25 25 25 osakaal valitsussektorist15, % Riigieelarvest KOV-de sihtotstarbeliste toetuste (sh 22,9% 18% 18% 18% 18% toetusfond) osakaal KOV-de põhitegevuse tuludest, % Tulukuse erinevused KOV-de vahel: tasandusfondi mittesaavate KOVide ja tasandusfondi saavate KOVide 1,23 1,23 1,23 1,23 1,23 põhitulu (tulumaks ja maamaks) elaniku kohta erinevus kordades Finantsraskustes KOV-de arv 0 0 0 0 0 Väljakutsed, tegevused ja oodatavad tulemused Suuremad väljakutsed ja vastavad tegevused saab omavalitsuspoliitika valdkonnas jagada peamiselt kahte gruppi: avalike teenuste kättesaadavuse ja kvaliteediga seotud väljakutsed ning omavalitsuste finantsautonoomiaga seotud väljakutsed. Eesti riigi vähene detsentraliseeritus võrreldes Põhjamaadega ja enesekorraldusõiguse tagamine. Eesti omavalitsuste osakaal valitsussektori kuludes on poole väiksem (24%) kui meile eeskujuks olevates Põhjamaades (valdavalt 40% ja rohkem) või teistes OECD riikides. Oluliseks väljakutseks on omavalitsuste enesekorraldusõiguse tasakaalu tagamine, samuti KOV otsustusõiguse suurendamine ja selleks riigilt kohalikule tasandile täiendavate ülesannete üleandmine ning seeläbi omavalitsuste tulubaasi suurendamine. Kohalike omavalitsuste vähene koostöö teenuste osutamisel ja regionaalses arendustegevuses. Jätkuvalt on omavalitsuslikke ülesandeid, mida oleks mõistlik täita omavalitsuste koostöös – näiteks erivajadustega laste haridus, teatud sotsiaal- ja haridusteenused, kriisivalmidus jne. Kohalike omavalitsuste enda rahaline panus ühiselt täidetavate ülesannete täitmiseks on vähene, olulisel määral sõltutakse riigilt laekuvast maakondliku arendustegevuse toetusest. Lisaks peab olema tagatud jätkuv üleriigilise omavalitsusliidu roll kohalike omavalitsuste IT- ja personaliarenduste koordineerimisel ja muude keskselt omavalitsustele pakutavate toetavate tegevuste korraldamisel. Suurendada tuleb kohaliku omavalitsuse rolli ettevõtluskeskkonna arendamisel. Selleks, et tagada riigi ühtlane majanduslik areng ning elanike heaolu ka väljaspool Harjumaad, on oluline laiendada kohalike omavalitsuste motivatsiooni ja tegevusi ettevõtluskeskkonna arendamisel. Kohaliku omavalitsuse valmidus kaasas käia ühiskonna ja riigi arengust tulenevate väljakutsetega, näiteks teenuste tagamine arvestades inimeste kasvavat mobiilsust, 14 Avaleht | Minuomavalitsus 15 Statistikaamet 19  asümmeetrilise detsentraliseerimise rakendatavus Eesti õigusruumis, kohaliku demokraatia ja juhtimise uued väljakutsed, kriisivalmidus ja rohepööre. See eeldab pikemas perspektiivis nii omavalitsuste demokraatliku olemuse, teenuste tagamise kui ka territoriaalsuse ümbermõtestamist. Kohalike omavalitsuste võimekus on ebaühtlane. Väiksemates omavalitsustes ei ole võimalik tagada kõiki vajalikke kompetentse piisaval tasemel. Omavalitsuste jätkuvaks tugevdamiseks ja teenuste osutamise võimekuse parandamiseks saab üheks meetmeks olla kohalike omavalitsuste edaspidine vabatahtlik ühinemine. Vabatahtlikku ühinemist toetaks omal algatusel ühinevatele omavalitsustele riikliku ühinemistoetuse taastamine. Kohalike omavalitsuste finantsautonoomia on OECD riikide seas kõige madalam. Väga madal finantsautonoomia on oluline riskitegur KOVide eduka toimimise tagamisel. Peamiseks puuduseks on piiratud võimalus KOVidel jaotada ressursse vastavalt kohapealsetele vajadustele ja olukorrale. Uuringute kohaselt töötavad KOVid kõige tõhusamalt siis, kui elanikud maksavad kohalike teenuste eest läbi kohalike maksude ja tasude. Finantsautonoomia suurendab avalikku vastutust pakutavate teenuse osas, kuna võimaldab leida tasakaalu avalike teenuste soovide ja selle eest makstavate maksude vahel. Kohaliku omavalitsuse poliitika kujundamist ja finantseerimist toetavad tegevused: Eesmärgiks on võimekas, elanikele kvaliteetseid teenuseid tagav, finantsiliselt kestlik kohalik tasand ja toimiv kohaliku omavalitsuse korraldus. Toetatakse detsentraliseerimise algatusi teenuste paremaks korraldamiseks ja omavalitsuste rolli suurendamiseks. Soodustatakse ja toetatakse KOV koostöös ülesannete täitmist (toetusmeetmed, juhendid jms), sh suurendada Eesti Linnade ja Valdade Liidu rolli KOV koostöö arendamisel. Tagatakse regulaarne andmete uuendamine (sh KOVide küsitlus ja elanike rahulolu uuring16) minuomavalitsus.ee veebilehel. Arendatakse rakendust, muutes selle igapäevaseks tööriistaks kohalike omavalitsuste teenuste arendamise otsustamisel, omavalitsuste ülesannetega seotud poliitika kujundamisel ning siduda omavalitsuste rahastamine teenustasemetega. Taotletakse vahendeid ja valmistatakse ette regulatsioon kohalike omavalitsuste vabatahtlike ühinemiste toetamiseks; KOV teenistujate arendamise tegevuste elluviimine koostöös Eesti Linnade ja Valdade Liiduga; Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse muutmise menetluse lõpule viimine. KOV tulevikustsenaariumide rakendamine. Suurendatakse kohalike omavalitsuste finantsautonoomiat ülesannete täitmise tõhususe ja kvaliteedi parandamiseks: - andes sihtotstarbelised toetused kohalike omavalitsuste tulubaasi ja jaotades vahendid tulumaksu ja tasandusfondi kaudu; 16 Elanike rahulolu 2024 | Minuomavalitsus 20  - võimaldades suuremat otsustusõigust maksude kehtestamisel. Suurendatakse kohalike omavalitsuste motivatsiooni tegeleda ettevõtluskeskkonna arendamisega: - rakendades kohaliku kasu instrumendi päikeseparkide ja hoonete arendamiseks; - kavandades kohaliku omavalitsuste tulubaasi sidumist töökohtade arvuga piirkonnas. Ajakohastatakse kohalike omavalitsuste tasandusfondi jaotuspõhimõtteid tegeliku kuluvajaduse muudatustega arvestamiseks. Seiratakse kohalike omavalitsuste finantsolukorda ja hinnatakse finantssuutlikkust omavalitsuste finantsilise jätkusuutlikkuse tagamiseks. Vajadusel toetatakse kohalikke omavalitsusi nende kriisiülesannete täitmisel. Tulemus: • Eestis on võimekas ja hästi korraldatud, kohalikele elanikkonnale kvaliteetseid teenuseid tagav kohalik tasand, mida usaldab üle 60% elanikest. • Eestis on finantsiliselt kestlik kohalik tasand, kus finantsinformatsioon on läbipaistev ning finantsraskustes KOVe ei ole. 21 6. Programmi juhtimiskorraldus Regionaalarengu programmi juhib regionaalarengu asekantsler. Programmijuhi ülesanne on programmi koostamise ja uuendamise eestvedamine, elluviimise ja seire koordineerimine. Valdkonna eest vastutav minister kinnitab programmi pärast riigieelarve vastuvõtmist Riigikogus. Iga lõppenud aasta kohta koostatakse programmi tulemusaruanne, mis on sisendiks tulemusvaldkonna „Elukeskkond, liikuvus ja merendus“ tulemusaruandesse. Lisa 1. Programmi teenuste kirjeldus Programmi tegevus 1. Regionaalpoliitika kujundamine ja rakendamine Programmi tegevuse eesmärke aitavad oma teenuste kaudu saavutada ReM poliitika kujundamisega, PRIA toetuse maksmisega ja METK maaelu võrgustiku teenuste osutamisega. ReM kujundab regionaalpoliitikat, postisideteenust ja piiriülese koostöö meetmeid. PRIA kaudu on võimalik taotleda toetust maapiirkonnas tegutsevate ettevõtjate konkurentsivõime tugevdamiseks, ettevõtluskeskkonna arendamiseks ja LEADER kohalike arengustrateegiate elluviimiseks projektitoetusi. RTK kaudu makstakse välja enamiku teiste regionaalarengu programmi toetusmeetmete projektitoetused. Programmi tegevus 2. Kohalike omavalitsuste poliitika ja finantseerimine Programmi tegevuse eesmärkide saavutamiseks kujundab ReM kohalike omavalitsuste finantseerimise ja finantsjuhtimise ning kohaliku omavalitsuse ja regionaalhalduse poliitikat. Lisa 2. Teenuste rahastamiskava (tuh, eurodes) Teenuste rahastamiskava 2026 2027 2028 2029 Regionaalarengu programm -180 509 -163 700 -134 168 -96 582 Kohalike omavalitsuste poliitika ja finantseerimine -3 250 -3 251 -4 063 -4 032 programmi tegevus Kohaliku omavalitsuse ja regionaalhalduse poliitika -1 456 -1 452 -1 283 -1 284 kujundamine teenus Kohalike omavalitsuste finantseerimise ja -1 794 -1 799 -2 780 -2 748 finantsjuhtimise poliitika kujundamine teenus Regionaalpoliitika kujundamine ja rakendamine -177 380 -160 449 -130 105 -92 550 programmi tegevus Maaelu toetuste andmine teenus -29 473 -31 721 -22 815 -14 986 Maaeluvõrgustiku teenused teenus -351 -356 -357 -357 Piiriülese koostöö toetamine teenus17 -12 870 -8 357 -7 361 -5 361 Piirkondliku arendustegevuse ja regionaalse ettevõtluse -85 266 -64 089 -45 115 -24 638 toetamine teenus Postside korraldamine teenus -1 654 -1 651 -1 652 -1 652 Regionaal-ja maaelupoliitika kujundamine teenus -47 765 -54 274 -52 805 -45 556 17 Kajastab ainult Interreg Eesti-Läti programmi toetusi. 22 Lisa 3. Programmi rahastamiskava täiendav informatsioon 2025.a kohta Ülekantavate 2025.a 2025.a VV reservide Lõplik summa riigieelarve I riigieelarve II eraldised 2025.a (piirmääraga p.a. p.a. programmi vahetus) seadusemuu seadusemuu tegevuse datused datused eelarve* Regionaalareng -5 705 4 213 -937,3 -155 005 u programm, Regionaal- ja maaelu poliitika kujundamine ja rakendamine programmi tegevus Regionaalareng -176 5 -100 -46 195 u programm, Kohalike omavalitsuste poliitika ja finantseerimine programmi tegevus VV reservist eraldatud 100 000 euroga toetatakse kohalikke omavalitsusüksusi kriisideks valmistumisel. Luuakse kriisispetsialistide süsteem, mille eesmärk on toetada omavalitsusi kriisideks valmistumisel ja elutähtsat teenust korraldava asutuse ülesannete täitmisel. VV reservist eraldati 931 300 eurot välistoetuste mitteabikõlblikke kuludega seotud tagasinõuete katteks ja 6000 eurot liikmemaksude jaoks. 23