26.01.2026
HANKIJA VASTUS VAIDLUSTUSELE
Riigihange: „SA Narva Haigla kohustuslik vastutuskindlustus II“
viitenumber: 303593
Hankija: Sihtasutus NARVA HAIGLA
registrikood: 90003217
Esindaja: Erki Fels, vandeadvokaat
Gregor Saluveer, vandeadvokaadi abi
Advokaadibüroo TEGOS
e-post:
[email protected]
Vaidlustaja: AB “Lietuvos draudimas“ Eesti filiaal
registrikood: 12831829
Esindaja: Kaidi Reiljan-Sihvart, vandeadvokaat
Advokaadibüroo COBALT
e-post:
[email protected]
Kolmas isik: Lloyd’s Insurance Company S.A. PAT 5404
registrikood: HRB165266 (Belgia)
Esindaja: Signe Soonberg
e-post:
[email protected]
TAOTLUSED
1. Jätta vaidlustus rahuldamata.
2. Jätta teabe väljastamise taotlus rahuldamata.
3. Jätta Sihtasutuse NARVA HAIGLA menetluskulud AB “Lietuvos draudimas“ Eesti filiaal
kanda.
1. ASJAOLUD
1. 03.12.2025 avaldas Sihtasutus NARVA HAIGLA (hankija) avatud hankemenetlusena läbi
viidava riigihanke „SA Narva Haigla kohustuslik vastutuskindlustus II“ (vr 303593) hanketeate
ja tegi kättesaadavaks riigihanke alusdokumendid (RHAD).
2. 13.01.2026 tegi hankija otsuse, millega Lloyd’s Insurance Company S.A. PAT 5404 (kolmas
isik) pakkumuse vastavaks ja edukaks ning kvalifitseeris ja jättis kolmanda isiku
kõrvaldamata.
Advokaadibüroo TEGOS AS Liivalaia 36, 10132 Tallinn Kaluri 2, 51004 Tartu
[email protected] Telefon +372 626 4300 Telefon +372 730 1610
3. 16.01.2026 esitas AB “Lietuvos draudimas“ Eesti filiaal (vaidlustaja) riigihangete
vaidlustuskomisjoni (VAKO) kaudu hankija otsusele vaidlustuse.
4. VAKO määras vaidlustusele vastamise tähtpäevaks 26.01.2026.
2. PÕHJENDUSED
5. Vaidlustus tuleb jätta rahuldamata. Hankijal oli õigus teha kõik otsused koos (ptk 2.1). Hankija
on otsustest teavitanud nõuetekohaselt (ptk 2.2). Kolmanda isiku pakkumus vastab
kindlustusteenuse tingimustele (ptk 2.3). Kolmanda isiku pakkumus ei ole tingimuslik (ptk
2.4). Kolmanda isiku pakkumuse maksumus on esitatud nõuetekohaselt (ptk 2.5). Kolmanda
isiku pakkumus vastab kahjukäsitluse ja kontaktpunkti nõuetele (ptk 2.6).
2.1 Hankijal oli õigus teha kõik otsused koos
6. Vaidlustaja väidab, et hankija on rikkunud RHS § 104 lg 8 nõudeid, tehes kõrvaldamata jätmise
ja kvalifitseerimise otsused koos vastavaks tunnistamise ja edukaks tunnistamise otsustega.1
See on ebaõige.
7. RHS § 104 lg-st 8 ei tulene keeldu teha kõik nimetatud otsused koos. Sätte mõte on, et enne
lepingu sõlmimist peab tegema tõenditel põhineva ehk sisulise kontrolli. Tõlgendusele, et
sisulist kontrolli ei tohi teha enne edukaks tunnistamise otsust, pole mingit põhjendust. See
tõlgendus pole kooskõlas RHS § 104 lg-ga 7, mille järgi on hankijal õigus kontrollida mis tahes
pakkuja kõrvaldamise aluste puudumist ja kvalifikatsiooni kogu riigihanke vältel ja nõuda mis
tahes ajal asjakohaste kinnitustele vastavate dokumentide esitamist. See säte muutub
sisutuks, kui hankijal on õigus edukaks tunnistamisele kuuluva pakkuja kvalifikatsiooni ja
kõrvaldamise aluste puudumist kontrollida alles pärast edukaks tunnistamise otsuse
tegemist.
8. Kuna seadusandja tegelikuks tahteks polnud takistada hankepassiga menetlustes sisulise
kontrolli teostamist juba enne edukaks tunnistamise otsuse tegemist, on hetkel menetlemisel
RHS § 104 lg 8 muudatus:
Eelnõu 788 SE, p 56: „Enne hankelepingu sõlmimist nõuab hankija edukalt pakkujalt või
pakkujalt, kelle ta kavatseb edukaks tunnistada, kõikide asjakohaste hankepassis esitatud
kinnitustele vastavate dokumentide esitamist. Hankija kontrollib, et sellel pakkujal
puuduksid kõrvaldamise alused ja oleksid täidetud kvalifitseerimistingimused, ning teeb
otsuse pakkuja kõrvaldamise või kõrvaldamata jätmise kohta, ja kui ta on seadnud
pakkujatele kvalifitseerimistingimused, nende kvalifitseerimise või kvalifitseerimata
jätmise kohta.“2
9. Seadust tuleb tõlgendada koos seaduse teiste sätetega, lähtudes seaduse sõnastusest,
mõttest ja eesmärgist (TsÜS § 3). Seega ei piisa RHS § 104 lg 8 sisu kindlakstegemisel üksnes
grammatilisest analüüsist. Riigikohus on selgitanud, et ainult ühe tõlgendamismeetodi
kasutamine võib viia ebaõigele tõlgendusele, mistõttu tuleb kontrollida, kas ka teiste
1
Vaidlustus, p 2.1.1.
2
Veebis: https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/b6da5971-167f-4547-87b9-d8f2929eee8c/riigihangete-
seaduse-ja-teiste-seaduste-muutmise-seadus/.
2/8
meetodite kasutamine viib samale tulemusele.3 Siinsel juhul saab lähtuda sellest, milline oli
seadusandja tegelik tahe.
10. Isegi kui RHS § 104 lg-st 8 tuleneks keeld teha kõik otsused koos, ei saa see olla alus
vaidlustuse rahuldamiseks. Riigikohus on selgitanud, et hankemenetluses tehtud viga ei too
kaasa hankija otsuse kehtetuks tunnistamist, kui rikutud menetlus- või vorminõue ei
mõjutanud küsimuse otsustamist sisuliselt.4 Vaidlustaja sisulised etteheited puudutavad
kolmanda isiku vastavaks tunnistamise otsust. Kvalifitseerimise ja kõrvaldamata jätmise
otsuseid vaidlustab vaidlustaja üksnes n-ö otsuste järgnevuse põhimõtte alusel.5 Kas RHS §
104 lg 8 lubab teha kõiki otsuseid koos, ei oma selles vaidluses seega mingit tähendust.
2.2 Hankija on otsustest teavitanud nõuetekohaselt
11. Vaidlustaja sõnul on hankija rikkunud RHS § 47 lg 4 p-i 3, kuna pole otsusega edastanud
andmeid, mis andsid edukale pakkumusele eelise vaidlustaja pakkumusega võrreldes.6 See
on ebaõige.
12. Ainus hindamise kriteerium on pakkumuse maksumus. Seega saab selles riigihankes anda
edukale pakkumusele eelise teiste vastavaks tunnistatud pakkumustega võrreldes üksnes
pakkumuse maksumus. Maksumused said vaidlustajale teatavaks juba 22.12.2025, kui
hankija avas pakkumused (RHS § 113 lg 2). Ka otsuses on selgelt sõnastatud, mis andis
kolmandale isikule eelise: „Edukaks on tunnistatud Lloyd’s Insurance Company S.A. PAT 5404
pakkumus (alus: madalaim hind) /…/.“
13. Teine vaidlustaja etteheide on seotud otsuses tehtud märkusega, et vaidlustaja pakkumus on
sisuliselt mittevastav, kuna ületab eeldatavat maksumust. Vaidlustaja arvates rikub see
läbipaistvuse põhimõtet, kuna teisalt on vaidlustaja pakkumus ikkagi vastavaks tunnistatud.7
14. Vaidlustaja vaidleb sisuliselt vastu enda suhtes tehtud positiivsele otsusele. Vaidlustusest
pole võimalik aru saada, millise vaidlustaja nõudega see väide seostub. Kui vaidlustaja väidab,
et tema pakkumuse vastavaks tunnistamise otsus on puudusega, saab selle tulemus olla
vaidlustaja pakkumuse vastavaks tunnistamise otsuse kehtetuks tunnistamine. Sellest ei saa
muutuda õigusvastaseks kolmanda isiku suhtes tehtud otsused. Vaidlustaja etteheide on
seega asjakohatu ja tuleb jätta tähelepanuta.
2.3 Kolmanda isiku pakkumus vastab kindlustusteenuse tingimustele
15. Vaidlustaja väidab, et kolmas isik pakub nõudepõhist kindlustuskaitset (ingl claims made),
kuigi nõutud on juhtumipõhine kindlustuskaitse (ingl occurrence based). Nõudepõhine
kindlustuskaitse katab nõudeid, mis esitatakse kindlustusperioodi jooksul või pikendatud
teatamisperioodi jooksul. Juhtumipõhine kindlustuskaitse katab seevastu üksnes
kindlustusperioodil toimunud kahjujuhtumeid.
3
RKTKo 2-18-8886, p 14.
4
RKHKo 3-3-1-24-13, p 26.
5
Vaidlustus, ptk 5.
6
Vaidlustus, p 2.1.2.
7
Vaidlustus, p 2.1.2.
3/8
16. Vaidlustajal on õigus, et kolmas isik pakub nõudepõhist kindlustuskaitset. Vaidlustaja aga
eksib väites, et selline kindlustuskaitse pole riigihankes lubatud. Hanketingimused
võimaldavad sõnaselgelt nõudepõhist kindlustuskaitset (ptk 2.3.1). Seadusest ei tulene
juhtumipõhise kindlustuskaitse nõuet (ptk 2.3.2).
17. Hankija rõhutab, et vaidlustaja tegelik eesmärk hankija otsuste vaidlustamisel on kolmanda
isiku tõrjumine tervishoiuteenuse osutaja kohustusliku vastutuskindlustuse turult, kus
vaidlustajal on kuni hiljutise ajani olnud monopol. Riigihangete registri vahendusel on
võimalik näha, et 2025. aasta IV kvartalile eelnevalt on ainus pakkuja analoogsetel
riigihangetel olnud vaidlustaja. Sel põhjusel on mitmed hankijad isegi (ilmselt õigusvastaselt)
otsustanud vastutuskindlustuse hankida väljakuulutamiseta läbirääkimistega
hankemenetluse teel, viidates konkurentsi puudumisele (RHS § 49 lg 1 p 2). Selles kontekstis
8
muutuvad vaidlustaja otsitud etteheited arusaadavaks, kuid ei tingi vaidlustuse rahuldamist.
Vaidlustusmenetluse eesmärk ei saa olla teise äriühingu tõrjumine hankemenetluselt,9
ammugi monopoli legitimeerimine. Kolmanda isiku pakkumus on tervishoiuteenuse
osutajatele hea alternatiiv, sest praegune monopolseisund ja juhtumipõhine kindlustuskaitse
tähendab väga paljude tervishoiuteenuse osutajate jaoks seda, et on kõrge kindlustusmakse,
aga enamiku juhtumite puhul ei ületa kahju omavastutust ja seega pole kindlustusest kasu.
2.3.1 Hanketingimused võimaldavad sõnaselgelt nõudepõhist kindlustuskaitset
18. Pakkumuse saab mittevastavana tagasi lükata vaid siis, kui asjaomane tagasilükkamise alus
tuleb selgesõnaliselt hankedokumentidest.10 Nii on ka Euroopa Kohus selgitanud:
„Võrdse kohtlemise ja läbipaistvuse põhimõtetega on vastuolus ettevõtja kõrvale jätmine
hankemenetlusest sellise kohustuse täitmata jätmisel, mis ei tulene sõnaselgelt riigihanke
dokumentidest ega kehtivast riigisisesest õigusest, vaid selle õiguse ja nende
dokumentide tõlgendamisest ning liikmesriigi haldusasutuste või -kohtute poolt nendes
dokumentides olevate lünkade täitmisest.“11
19. Vaidlustaja väited on alusetud juba seetõttu, et hanketingimustes ei ole nõudepõhise
kindlustuskaitse keeldu. Veel enam, vaidlustaja on jätnud tähelepanuta need
hanketingimused, mis nõudepõhist kindlustuskaitset võimaldavad:
RHAD p 2.1: „Riigihanke eesmärgiks on sõlmida hankeleping, mille alusel ostetakse
üheks aastaks tervishoiuteenuse osutaja kohustuslikku vastutuskindlustusteenust.
Nõuetest teatamise ja kindlustuskaitse pikendatud periood kestab veel 3 aastat.“
TK peatükk „Kindlustusperiood“: „12 kuud arvestusega alates lepingu sõlmimisest.
Nõuetest teatamise ja kindlustuskaitse pikendatud periood kestab veel 3 aastat.“
20. Nõuetest teatamise periood iseloomustab olemuslikult just nõudepõhist kindlustuskaitset.
Juhtumipõhise kindlustuskaitse puhul on selline tingimus asjassepuutumatu, kuna kahju
8
Vt nt: https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/8099005/general-info; https://riigihanked.riik.ee/rhr-
web/#/procurement/8140024; https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/9418144.
9
VAKO 4-18/192029, p 9.
10
RKHKo 3-19-1464, p 13; TlnRnKo 3-23-2245, p 15; TlnRnKo3-24-1246, p 18; TlnHKo 3-23-2824, p 26–31; VAKO 5-
23/256440, p 7.2.2; VAKO 9-23/254977, p 24; VAKO 33-23/251986, p 9.3.1.
11
EKo C-309/18, p 20.
4/8
kuulub niikuinii hüvitamisele, kui kahjujuhtum toimus kindlustusperioodil ja nõue pole
seaduse kohaselt aegunud.
2.3.2 Seadusest ei tulene juhtumipõhise kindlustuskaitse nõuet
21. Kuna hanketingimused võimaldavad nõudepõhist kindlustuskaitset, pole hankemenetluse
kontekstis põhjust analüüsida tervishoiuteenuse osutaja kohustusliku vastutuskindlustuse
seadust (TOKVS). Riigihanke alusdokumendid on olemuslikult eelhaldusakt, millest peavad
pärast pakkumuste esitamise tähtpäeva ühetaoliselt lähtuma nii hankija kui pakkujad.12
Mitmeti mõistetavused lahendatakse pakkuja kasuks.13 Kuna nii RHAD p 2.1 kui TK peatükk
„Kindlustusperiood“ võimaldavad nõudepõhist kindlustuskaitset, ei saa teha pakkuja kahjuks
vastupidist järeldust seadusest, mille kohta on hanketingimustes ristviide.
22. Siiski ei tulene ka TOKVSist nõudepõhise kindlustuskaitse keeldu. Õieti selles vaidlus puudub,
kuna vaidlustaja on asunud mittevastavust põhjendama hoopis võlaõigusseaduse (VÕS) § 510
alusel: „Vastutuskindlustuse puhul peab kindlustusandja täitma kindlustusvõtja asemel
kohustuse hüvitada kahju, mille kindlustusvõtja on tekitanud kolmandale isikule (kahjustatud
isik) kindlustuse kehtivuse ajal toimunud kindlustusjuhtumi tagajärjel, ja kandma õigusabile
tehtud kulud.“
23. Kolmanda isiku pakkumus on selle sättega kooskõlas. VÕS § 510 eesmärk ei ole reguleerida
nõuete esitamist või sootuks sätestada, et nõuetest teatamise kohustus on
vastutuskindlustuse puhul lubamatu. Nõudepõhise kindlustuskaitse puhul hüvitatakse
„kindlustuse kehtivuse ajal toimunud kindlustusjuhtumiga“ kaasnev kahju, aga sellisest
nõudest tuleb õigeaegselt teavitada (kindlustus- või teatamisperioodil).
24. Ka VÕS kommenteeritud väljaandes on sel teemal antud selge seisukoht:
„Lisaks sisaldavad vabatahtliku vastutuskindlustuse lepingud tihti klauslit, mille kohaselt
vastutab kindlustusandja ka juhul, kui nõudest on kindlustusandjale teatatud teatud aja
(nt ühe aasta) jooksul alates kindlustuslepingu lõppemisest eeldusel, et nõude tekkimise
aluseks olev sündmus on aset leidnud vabatahtliku vastutuskindlustuse lepingu kehtivuse
ajal. Sellised kokkulepped nõuetest teatamise aja ja nõuete esitamise laiendatud perioodi
kohta on kehtivad ja lubatud.“14
25. Et VÕS § 510 eesmärk pole reguleerida teatamiskohustust, annab selge vihje ka VÕS § 514 lg 1,
mille kohaselt peab kindlustusvõtja teatama kindlustusandjale kindlustusjuhtumi asjaoludest
ühe nädala jooksul asjaolust või nõude esitamisest teada saamisest. Vaidlustaja tõlgenduse
korral tekib nende kahe sätte vahel ilmne vastuolu, kuna seadus üheaegselt nõuab teatamist,
teisalt keelab teatamiskohustuse.
26. Ekslik on vaidlustaja viide, justkui esineks tervishoiuteenuse osutajate vahel konsensus, et
nõudepõhine kindlustuskaitse pole lubatud:
„Samuti, kuigi Kolmas isik reklaamib Medmal kodulehel enda pakutavat ravivigade
kindlustust Eesti õigusaktidele vastava kindlustusena, nähtub Eesti Hambaarstide Liidu
poolt oma liikmetele saadetud teatest (hoiatusest), et Northern1 poolt vahendatav
12
RKHKo 3-3-1-99-09, p 16; RKHKm 3-3-1-52-11, p-d 21 ja 22; RKHKm 3-3-1-30-12, p 12.
13
TlnRnKo 3-18-2338, p 27; TlnRnKo 3-09-3081, p 12.
14
Volens, U. VÕS kommenteeritud väljaanne III, § 510/3.3.6.
5/8
ravivigade kindlustus on nõudepõhine, mitte juhtumipõhine (lisa 2 – EHL teade
liikmetele).“15
27. Esiteks, hankija ei lähtu pakkumuste vastavuse kontrollimisel Eesti Hambaarstide Liidu
teadetest, vaid riigihanke alusdokumentidest. Teiseks, viidatud teates ei ole öeldud, et
nõudepõhine kindlustuskaitse on TOKVSiga vastuolus. Öeldud on, et Sotsiaalministeeriumilt
ega Terviseametilt pole saadud konkreetset vastust.
2.4 Kolmanda isiku pakkumus ei ole tingimuslik
28. Vaidlustaja hinnangul on kolmanda isiku pakkumus tingimuslik, kuna näeb kahju
hüvitamiseks ette täiendavad tingimused (nõudest teatamine) võrreldes TOKVSis
sätestatuga.16 See ei vasta tõele samadel põhjustel, mis juba eelmises peatükis käsitletud.
Hanketingimused ega TOKVS ei välista nõudepõhist kindlustuskaitset, mistõttu pole sellise
kindlustuskaitse pakkumine tingimuslik.
29. Teisena peab vaidlustaja kolmanda isiku pakkumust tingimuslikuks põhjusel, et see ei taga
lisatasu maksmiseta TOKVSis sätestatud vastutusperioodi ulatuses kindlustuskaitset.17 Seegi
ei vasta tõele.
30. See, et kindlustuspoliisil on tingimused, ei tee seda „tingimuslikuks“ RHS § 110 lg 3 ls 2
tähenduses. Riigihangete kontekstis tähendab tingimuslik pakkumus seda, et pakkumuse
õiguslik siduvus on seatud sõltuvusse RHADi muutmisest pakkujale sobival viisil või mõnest
muust tingimusest (nt hankelepingu sõlmimise päevast).18 Kolmanda isiku pakkumuse
õiguslik siduvus ei ole millestki sõltuvusse seatud, pikendatud teatamisperiood on hankija
lepinguline õigus.
31. Kui lähtuda vaidlustaja arusaamast tingimuslikust pakkumusest, on kõik kindlustusvastutuse
riigihangetel esitatud pakkumused tingimuslikud. Nimelt on tavapärane, et kindlustusandja
annab kindlustuse enda tingimustel. Näiteks võib kindlustuspoliis ette näha (need näited ei
ole kummagi pakkuja pakkumusest):
1) hüvitis makstakse ainult siis, kui kindlustusvõtja esitab nõutud dokumendid (nt
meditsiinilised, politseiraport, eksperdihinnang vmt);
2) kindlustusmakse hilinemise korral kaitse katkeb;
3) hüvitis makstakse ainult pärast omavastutuse tasumist;
4) hüvitis makstakse ainult siis, kui kindlustusvõtja on säilitanud kahjustatud vara
kindlustusandja ülevaatamiseks ja võtnud meetmeid kahju vähendamiseks;
5) hüvitis makstakse ainult siis, kui kindlustusvõtja ei ole suurendanud riski ilma
kindlustusandja nõusolekuta;
6) teatud haiguste või seisundite puhul makstakse hüvitis ainult pärast ootelperioodi
möödumist;
15
Vaidlustus, p 3.2.3.
16
Vaidlustus, p 3.3.3.
17
Vaidlustus, p 3.3.4.
18
TlnHKo 3-14-52659, p 9.1; VAKO 120-25/289789, p 15.
6/8
7) konkreetsete kahjuliikide puhul on hüvitisel ülempiirid.
32. Kui teha ammendav loetelu tingimustest, mis kindlustusandjad ise ette näevad, jaguks loetelu
veel mitme lehekülje peale. Üldistatult öeldes (ärisaladuse kaalutlustel) võib ka vaidlustaja
pakkumusele teha mitu tingimusliku pakkumuse etteheidet, kui lähtuda tingimusliku
pakkumuse tähenduse sisustamisel vaidlustaja tõlgendusest („pakkuja poolsed täiendavad
tingimused“). See tõlgendus tähendaks vastutuskindlustuse riigihangete praktika
tundmatuseni muutumist, kuna hankija peab iga üksiku kindlustustingimuse ise ette andma.
2.5 Kolmanda isiku pakkumuse maksumus on esitatud nõuetekohaselt
33. Eelneva peatükiga sisuliselt identsetel põhjendustel väidab vaidlustaja, et kolmanda isiku
pakkumuse maksumus ei ole esitatud nõuetekohaselt, kuna see on tingimuslik.19 Nagu
öeldud, ei vasta see tõele. Kolmas isik on esitanud fikseeritud aastase maksumuse.
34. Vaidlustaja viitab kahele teisele riigihankele, kus on kolmanda isiku pakkumus tagasi
lükatud.20 See on asjassepuutumatu. Iga riigihanget tuleb vaadelda iseseisvalt ning
varasemates riigihangetes kehtestatud riigihanke alusdokumentidest või tehtud otsustest ei
tulene mingeid kohustusi nendega arvestamiseks hilisemates riigihangetes. Seda isegi siis,
kui tegemist on sama hankijaga.21
2.6 Kolmanda isiku pakkumus vastab kahjukäsitluse ja kontaktpunkti nõuetele
35. Vaidlustaja väidab, et kolmanda isiku pakkumus on vastuolus vastavustingimusega
„Kahjukäsitlus eesti keeles ja Eestis asuvas kontaktpunktis“.22 Tingimusega sätestatakse:
„Kindlustusandja peab omama kahjukäsitlusosakonda või selle esindust või
koostööpartnerit, kelle poole on tervishoiuteenuse osutajal ja õigustatud isikul võimalik
pöörduda eesti keeles ja Eestis asuvas kontaktpunktis. Pakkuja esitab vastava kinnituse.
Koostööpartneri kasutamise korral esitada ka koostööpartneri kirjalik kinnitus tema
kaasamise kohta hankija kahjukäsitlusprotsessi.“
36. Pakkumuses pidi pakkuja esitama nõude täitmise kohta kinnituse, avalduse vormi ja
koostööpartneri kasutamise korral koostööpartneri kinnituse, kelle poole on
tervishoiuteenuse osutajal ja õigustatud isikul võimalik pöörduda eesti keeles ja Eestis asuvas
kontaktpunktis. Kolmas isik on kõik kinnitused, andmed ja dokumendid esitanud.
Vastavustingimus on sellega täidetud.
37. Vaidlustaja on asunud vaidlustuses arutlema selle üle, kas kolmanda isiku tegutsemine ilma
Eesti filiaali asutamata on kindlustustegevuse seaduse (KindlTS) § 36 lg-ga 2 kooskõlas.
Vaidlustaja proovib sisuliselt vaidlustusmenetluse raames lahendada kindlustustegevuse
vaidlust. VAKO-l puudub selliseks vaidluseks pädevus (RHS § 185 lg 1). KindlTS nõuete
järgmise üle teeb järelevalvet Finantsinspektsioon (KindlTS § 1 lg 2), mitte VAKO ega hankija.
38. Sama on selgitanud VAKO vaidlustusasjas nr 251-25/301064, kus vaidlustaja esitas
samasisulised argumendid:
19
Vaidlustus, p 3.4.
20
Vaidlustus, p 3.4.3.
21
VAKO 91-23/266073, p 17.
22
Vaidlustus, p 3.5.
7/8
„Vaidlustaja püüab viia vaidlust kindlustusjärelevalve materiaalõiguse keskseks, mis
käesoleval juhul ei ole võimalik ega vajalik, sest Hankija ei pea teostama kontrolli nende
nõuete täitmise üle. /../ Eelpool loendatud vastavustingimuste kohaselt on Kolmas isik
esitanud oma pakkumuses dokumendid Kolmanda isiku kontaktpunktide kohta Eestis,
poliisi ja lepingutingimused ning kinnituse eestikeelse asjaajamise tagamise kohta.“23
39. Vaidlustaja väited seoses kahjukäsitluse ja kontaktpunktiga tuleb seega jätta tähelepanuta.
Kolmanda isiku pakkumuses on vastavustingimus täidetud kujul, nagu see on riigihankes
kehtestatud.
3. MENETLUSLIKUD AVALDUSED
40. Taotlus teabe väljastamiseks. Vaidlustaja taotleb kolmanda isiku pakkumuse dokumentide
väljastamist.24 Taotlus tuleb jätta rahuldamata. Vaidlustajal on juba olemas teave kolmanda
isiku pakkumusest ulatuses, mis võimaldab tal oma kaebeõigust täies ulatuses realiseerida.
Vaidlus ei ole faktilistes asjaoludes, vaid õiguse tõlgendamises. Vastaspoole pakkumust ei
saa väljastada selleks, et vaidlustaja saaks kasutada neid võimalikus järgnevas
kohtuvaidluses või rahuldada uudishimu.25
41. Esindusõigus. Vandeadvokaat Erki Fels ja vandeadvokaadi abi Gregor Saluveer kinnitavad, et
on hankija lepingulised esindajad (RHS § 190 lg 11).
42. Tähtaegsus. VAKO on määranud vaidlustusele vastamiseks tähtpäeva 26.01.2026. Vastus on
tähtaegne.
43. Läbivaatamine. Hankija on nõus kirjaliku menetlusega (RHS § 190 lg 1 p 7).
44. Esitamine. Vastus on esitatud VAKO-le (
[email protected]) ja menetlusosalistele e-posti teel.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt)
Erki Fels, vandeadvokaat Gregor Saluveer, vandeadvokaadi abi
23
VAKO 251-25/301064, p-d 18—20.
24
Vaidlustus, ptk 6.
25
VAKO 138-25/- , p 7.3.
8/8