Riigihangete vaidlustuskomisjon 30 . 0 1 .202 6 edastatud e-postiga
[email protected] Riigihange nr 304099 Hankija: Transpordiamet Registrikood 70001490 e-post:
[email protected] ;
[email protected] Vaidlustaja : EKT Teed OÜ Registrikood 12709519) Vaidlustaja esindaja: vandeadvokaat Kristina Laarmaa Advokaadibüroo Laarmaa Tel 5216660 e-post:
[email protected] Kolmas isik : Verston Eesti OÜ Registrikood 11947047 e-post: HYPERLINK "mailto:
[email protected]"
[email protected] ;
[email protected] V AIDLUST AJA TÄIENDAVAD SEISUKOHAD JA MENETLUSKULUDE TAOTLUS I Vaidlustaja täiendavad seisukohad Vaidlustaja jääb vaidlustuses avaldatu juurde neid seisukohti siinkohal kordamata. Hankija oma vastuses vaidlustusele refereerib ulatuslikult vaidlustus- ja kohtupraktikat, mis eelnes Riigikohtu teedrajavale lahendile nr 3-25-806 19.11.2025 . Seejuures ei ole ka asjaolude poolest Hankija vastuses viidatud vaidlustus- ja kohtuasjad käesoleva asjaga võrreldavad. Kohtuasjas 3-25-2121 tegi ringkonnakohus otsuse 6.10.2025 ehk enne Riigikohtu poolt 19.11.2025 otsuse tegemist asjas 3-25-806 ning selles asjas oli vaidluse all peaasjalikult kvalifitseerimistingimuse tõlgendamine ehk see, kas raamlepingute välistamine kvalifitseerimistingimuses on õiguspärane ning kas ja kuidas tõlgendada seda, kui pakkuja oma hankepassis on viidanud raamlepingutele, mitte nende alusel sõlmitud hankelepingutele. Tähelepanuväärselt oli kohtuasjas 3-25-2121 hankija küsinud pakkujalt selgitusi ja andnud võimaluse täiendavate dokumentide esitamiseks – käesolevas vaidluses on Vaidlustaja üks peamisi etteheiteid Hankijale just see, et Hankija on teinud kaalutlusvea seeläbi, et ei ole Vaidlustajalt selgitusi küsinud enne Vaidlustaja kvalifitseerimata jätmist. Hankija poolt viidatud teises kohtuasjas 3-19- 631 olid vaidluse asjaolud teistsugused, kuivõrd pakkuja ei olnud hankepassis esitanud üldse mitte mingisuguseid andmeid oma kvalifikatsiooni kohta ning teiseks, ei olnud hankija nõudnud juba kvalifitseerimistingimuses tellija kinnituste esitamist nagu käesolevas Riigihankes, mis võinuks pakkujas tekitada segaduse RHS § 104 lg 11 kohaldatavuses . Riigikohus on lahendiga 3-25-806 oluliselt avardanud selgitustaotluste lubatavuse ja selgitustaotluste esitamise kohustuse piire tulenevalt proportsionaalsus e põhimõttest, mistõttu ei ole enam asjakohased Hankija viited Riigikohtu lahendile eelnevale vaidlustus- ja kohtupraktikale. Riigikohus on lahendis 3-25-806 ilmselgelt soovinud muuta senist vaidlustus- ja kohtupraktikat, kohustades hankijat küsima selgitusi pakkujalt ning võimaldama selgitustaotluse kaudu ka pakkumuses nõutud, ent esitamata dokumendi aktsepteerimist . Riigikohtu lahendi 3-25-806 vaidluse all olnud kaasuses oli üheselt nõutud teise isiku näitajatele tuginemiseks sellise teise isiku kohta hankepassi esitamist, mis pidi sisaldama nii andmeid teisel isikul kõrvaldamise aluste puudumise kohta kui ka andmeid kvalifitseerimistingimuse täitmise kohta. Kohtuasjas 3-25-806 ei olnud pakkumuses mitte mingil kujul esitatud teise isiku hankepassi ega selles nõutud andmeid, samuti ei esitanud vaidlustaja tõendeid selle kohta, et teine isik oleks andnud oma nõusoleku enda näitajatele tuginemiseks ja kinnitanud hankepa ssis nõutavaid andmeid ja kinnitusi objektiivselt enne selles riigihankes pakkumuste esitamise tähtaega (vaidlustaja esitas teise isiku nõusoleku ja kinnitused alles pakkumuste esitamise tähtpäevast hilisema kuupäevaga, mis tõendas, et pakkumuste esitamise tähtajaks EI olnud teise isiku näitajatele tuginemise eeldused täidetud). Eelnevale vaatamata leidis Riigikohus, et proportsionaalsuse põhimõttest tulenevalt pidanuks hankija andma võimaluse teise isiku hankepassi esitamiseks ka pärast pakkumuste esitamise tähtaega. Riigikohtu seisukoht kohtuasjas 3-25-806 kõlab Vaidlustaja arvates kokku kvalifitseerimise etapi kui sellise eesmärgiga ja Euroopa Kohtu lahendis C-336/12 avaldatuga. Nimelt on kvalifitseerimise etapi eesmärgiks tuvastada sõlmitava hankelepingu täitmiseks piisavat kogemust ja võimekust ning usaldusväärsust omavad partnerid nähtuvalt mineviku näitajatest . Mineviku näitajad (olgu selleks siis käibenäitajad või referentslepingud) on objektiivse reaalsuse asjaolud, mille kohta on võimalik üheselt tuvastada, kas need olid pakkumuste esitamise tähtajaks täidetud või ei olnud. Seetõttu ei saa pakkuja enda mineviku tegevuste kohta andmete hilisem täpsustamine või esitamine põhimõtteliselt viia pakkujate ebavõrdse kohtlemiseni , vaid vastupidi – selliste üheselt tuvastatavate mineviku-andmete hilisem arvestamata jätmine viiks ebaproportsionaalse ja konkurentsi piirava tagajärjeni. Nii on see iseäranis juhtudel, kui täpsustamist või täiendamist vajavad andmed on riigihanget läbiviivale hankijale endale ilma mingi pingutuseta täpselt teada nagu käesolevas vaidluses – tähelepanuväärselt ei ole Hankija mitte mingil moel kahtluse alla seadnud, et Vaidlustaja vastab täiel määral vaidlusalusele kvalifitseerimistingimusele Hankija endaga sõlmitud hankelepingute alusel. Ka pidi Hankijale olema käesolevas juhul selgelt äratuntav Vaidlustaja soov tõendada oma kvalifikatsiooni riigihan getes nr 228027 ja nr 288616 Hankijaga sõlmitud lepingute alusel teostatud pindamistööde alusel, sest vastasel juhul ei oleks Vaidlustaja ju taotlenud Hankijalt sellekohaste kinnituskirjade (vaidlustuse lisad 2 -4) väljastamist . Teoreetiliselt saaks kvalifikatsiooni kohta andmete täiendamine pärast pakkumuste esitamise tähtaega viia ebavõrdse kohtlemiseni siis, kui kvalifikatsiooninõude täitmiseks tuginetakse koostööpartneri andmetele (olgu selleks siis referentslepingud, spetsialistid, käive vms), kuna sellisel juhul võimaldataks teoreetiliselt pakkujale täiendavat aega vajalike kokkulepete sõlmimiseks. Siinkohal väärib esile tõstmist, et kohtuasjas 3-25-806 sellised asjaolud ka esinesid, kuna teise isiku nõusolek enda näitajatele tuginemiseks kandis oluliselt hilisemat kuupäeva kui selles riigihankes pakkumuste esitamise tähtaeg , s.t. pakkuja ja teine isik olid vajalikud kokkulepped ja toimingud teise isiku näitajate toel kvalifitseerimistingimuse täitmiseks saavutanud alles hiljem kui pakkumuste esitamise tähtaeg. Ometi isegi nendel asjaoludel leidis Riigikohus, et hankijal lasus kohustus võimaldada ka pakkumuste esitamise tähtajast hiljem tekkinud tõendite aktsepteerimiseks ja võimalda da mitte üksnes puuduolevate andmete täiendamist, vaid täiesti puudu oleva dokumendi kui terviku (teise isiku hankepassi) aktsepteerimist pärast pakkumuste esitamise tähtaega. Käesolevas vaidluses tuleb lisaks arvestada, et Hankija ise oli kehtestanud ebaselge sisuga kvalifitseerimistingimuse , nõudes juba pakkumusega koos referentslepingute tellijate kinnituste esitamist, mistõttu tekkis Vaidlustajal põhjendatud eeldus, et tulenevalt RHS § 104 lg-st 11 ei ole nõutav esitada andmeid hankijal olemasolevate ehk antud juhul Vaidlustaja ja Hankija enda vahel sõlmitud referentslepingute kohta, mille kohta on Hankija ise väljastanud Vaidlustajale ka kinnituskirjad vastavalt vaidlustuse lisadele. II Vaidlustaja menetluskulude väljamõistmise taotlus Vaidlustaja kinnitab, et on vaidlustusmenetluses kandnud järgmisi menetluskulusid ning need on õigusvaidluse mahtu, keerukust ja menetluse kulgu arvestades vajalikud ja põhjendatud: 1) riigilõiv 1280 eurot ; 2) lepingulise esindaja kulu 2 3 00 eurot ilma käibemaksuta (RHS § 198 lg 1 ja § 199). Lepingulise esindaja töötunni hind on 200 eurot (käibemaksuta) ning esindaja ajakulu on olnud kokku 1 1 ,5 tundi vastavalt taotlusele lisatud advokaadibüroo Laarmaa arvetele. Vaidlustaja on käibemaksukohustuslane, mistõttu taotlen õigusabikulude väljamõistmist ilma käibemaksuta. RHS § 198 lg 1 kohaselt mõistab VAKO hankijalt vaidlustaja kasuks välja lepingulise esindaja kulud vajalikus ja põhjendatud ulatuses, kui vaidlustus rahuldatakse. Vaidlustaja õigusabikulu on põhjendatud suuruses, arvestades vaidlustusmenetluses esitatud dokumentide mahtu ja teema keerukust. Juhindudes eeltoodust palun: Rahuldada vaidlustus ja tunnistada kehtetuks Hankija 19.01.2026 otsus ed riigihanke s 304099 Verston Eesti OÜ pakkumuse edukaks tunnistamiseks ning Vaidlustaja kvalifitseerimata jätmiseks; mõista vaidlustusmenetlusega seotud Vaidlustaja menetluskulud välja Hankijalt kokku summas 3 5 80 eurot ilma käibemaksuta , Hankija menetluskulud jätta Hankija kanda. Lugupidamisega Kristina Laarmaa Vandeadvokaat EKT Teed OÜ volitatud esindaja
Arve saaja
EKT Teed OÜ Arve nr 2026-1017
Artelli tn 15 Kuupäev 28.01.2026
Kristiine linnaosa, Tallinn Maksetähtpäev 07.02.2026
10621 Harju maakond Viivis 0,05% päevas
Rg-kood 12709519 OÜ Advokaadibüroo Laarmaa
KMKR nr EE102480926
Roosikrantsi tn 11
Tallinn
10119 Harju maakond
Rg-kood 14964144
KMKR nr EE102258585
Kontaktisik Andres Agukas
Kliendileping nr 25-005
Kirjeldus Kogus Ühik Hind Summa km-ta
Õigusnõustamine riigihankes RH304099 perioodil 11,5 tundi 200,00 2 300,00
20.01.-27.01.2026
Summa km-ta 24% 2 300,00
Käibemaks 24% 552,00
Arve kokku (EUR) 2 852,00
Telefon +3725216660 Swedbank SWIFT HABAEE2X
E-post
[email protected] IBAN EE622200221073661705
EKT Teed OÜ 28.01.2026
RH304099
Periood: 20.01.‐27.01.2026
tunnihind maksumus
kuupäev tööaeg (h*) kirjeldus advokaat
(KM‐ta) EUR (KM‐ta) EUR
20.01.2026 1.50 hankija otsuse ja e‐kirja esmane analüüs, e‐ Kristina Laarmaa 200 300.00
kirjavahetus kliendiga vaidlustamisperspektiivi
hindamiseks
21.01.2026 7.00 vaidlustuse koostamine ja lisade Kristina Laarmaa 200 1,400.00
komplekteerimine, e‐kirjavahetus kliendiga
27.01.2026 3.00 hankija vastusega tutvumine, suhtlus Kristina Laarmaa 200 600.00
kliendiga, täiendavate seisukohtade
koostamine
Summa: 11.50 EUR 2,300.00
*0.1 h = 6 min
OÜ Advokaadibüroo Laarmaa
Roosikrantsi 11, Tallinn 10119
tel +3725216660 I
[email protected]