Vaidlustus

Riigihangete vaidlustuskomisjon Tartu mnt 85, 10115 Tallinn [email protected] 28.01.2026 VAIDLUSTUS Riigihanke alusdokumentidele riigihankes nr 296610 „Eesti Vabariigi Riigieelarve Infosüsteemi (ERIS) loomine ja juurutamine“ Vaidlustaja: VEERA OÜ Registrikood: 14086235 Kastani tn 42, 50410 Tartu Vaidlustaja esindaja: vandeadvokaat Keidi Kõiv Advokaadibüroo RASK Ahtri 6, 10151 Tallinn tel: 618 0820, faks: 618 0821 e-post: [email protected] Hankija: Riigi Tugiteenuste Keskus Registrikood: 70007340 Lõkke tn 4, Tallinn 10122 e-post: [email protected] Vaidlustaja taotlused: 1. RHS § 193 lg 1 alusel peatada avatud hankemenetluses nr 296610 „Eesti Vabariigi Riigieelarve Infosüsteemi (ERIS) loomine ja juurutamine“ kuni riigihanke vaidlustuskomisjoni otsuse jõustumiseni; 2. RHS § 185 lg 2 p 1 alusel kohustada hankijat viima avatud hankemenetluse nr 296610 „Eesti Vabariigi Riigieelarve Infosüsteemi (ERIS) loomine ja juurutamine“ järgmiste alusdokumentide osad kooskõlla õigusaktidega: 2.1. „296610_Hindamiskriteeriumid ja -metoodika“ selle hindamiskriteeriumi nr 5 osaks oleva hindamismetoodika punkt 7.5; 2.2. „296610_Hindamiskriteeriumid“ ja „296610_Lisateave_muudetud_2101“ punkt 5.4; 2.3. „296610_vastavustingimused“ tingimus 14 „täiendavat tellitava tarkvara arendustöö ja tootekonsultatsiooni tunnihind“; 2.4. „296610_vastavustingimused“ tingimus 13 „valmisolek olla ERIS andmekogu volitatud töötleja“; 2.5. „296610_Raam- ja hankeleping_muudetud_1201“ punktid 2.4, 10.21-10.25. 1/12 3. RHS § 198 lg 1 alusel jätta Riigi Tugiteenuste Keskuse menetluskulud tema enda kanda ning mõista Riigi Tugiteenuste Keskuselt VEERA OÜ kasuks välja lepingulise esindaja kulud ja vaidlustuse esitamisel tasutud riigilõiv. 1. ASJAOLUD 1.1. Riigi Tugiteenuste Keskus (edaspidi „hankija“) avaldas 04.12.2025 riigihangete registris avatud hankemenetlusena läbiviidava riigihanke „Eesti Vabariigi Riigieelarve Infosüsteemi (ERIS) loomine ja juurutamine“ viitenumbriga 296610 (edaspidi „riigihange“). Nimetatud kuupäeval avaldatud hanketeate kohaselt oli pakkumuste esitamise tähtajaks määratud 09.02.2026 kell 11:00. 1.2. VEERA OÜ („vaidlustaja“) on riigihanke alusdokumentidega („alusdokumendid“) tutvunud ning tuvastanud, et need sisaldavad mitmeid riigihangete seaduse („RHS") nõuetega vastuolus olevaid tingimusi. Alusdokumentides esinevad puudused rikuvad läbipaistvuse, võrdse kohtlemise ja proportsionaalsuse põhimõtteid ning piiravad konkurentsi efektiivset ärakasutamist ja takistavad majanduslikult soodsaima pakkumuse väljaselgitamist. 1.3. Vaidlustaja on seisukohal, et alusdokumentides esinevad mitmed olulised vastuolud ja õiguslikud puudused, sealhulgas paigaldusprojekti hindamiskriteeriumite subjektiivsus, lisateenuste maksumuse arvestamata jätmine pakkumuste hindamisel, siduva kinnituse nõudmine kehtestamata õigusraamistikule aga ka oluliste lepingutingimuste kehtestamata jätmine. Need puudused rikuvad RHS- ist tulenevaid läbipaistvuse, proportsionaalsuse ja võrdse kohtlemise põhimõtteid ega võimalda objektiivselt tuvastada majanduslikult soodsaimat pakkumust. Sellest johtuvalt peab vaidlustaja vajalikuks esitada vaidlustus alusdokumentide peale. 1.4. RHS § 189 lg 2 p 5 kohaselt vaidlustus riigihanke alusdokumentide peale peab olema laekunud vaidlustuskomisjonile hiljemalt viis tööpäeva enne hankemenetluses, sotsiaal- ja eriteenuste erimenetluses ja kontsessioonilepingu sõlmimise menetluses osalemise taotluste, pakkumuste või ideekonkursil ideekavandite esitamise tähtpäeva, kui riigihanke eeldatav maksumus on vähemalt võrdne riigihanke piirmääraga. Lähtudes eeltoodust, et käesoleva vaidlustuse ning esialgse pakkumuste esitamise tähtaja vahele jääb rohkem, kui 5 tööpäeva, on vaidlustus esitatud tähtaegselt. 2. TAOTLUS MENETLUSE PEATAMISEKS 2.1. RHS § 193 lg 1 kohaselt võib vaidlustuskomisjon vaidlustaja põhjendatud taotluse alusel teha igas vaidlustusmenetluse staadiumis otsuse riigihanke peatamise kohta, võttes arvesse peatamisest tulenevaid võimalikke tagajärgi kõigile huvidele, mida võidakse kahjustada. 2.2. Vaidlustaja on käesoleva vaidlustusega vaidlustanud riigihanke nr 296610 avaldatud hankedokumendid ning taotleb vaidlustusega nende kooskõlla viimist õigusaktidega. Avaldatud menetluses nr 296610 saabub pakkumuste esitamise tähtaeg 11.02.2026, pärast millise hetke saabumist ei ole hankijal võimalik enam menetluses avaldatud alusdokumente muuta ega vaidlustajal pakkumust esitada. Seega saabub pakkumuste esitamise tähtaeg käesoleva vaidluse ajal. 2.3. Praktikas on korduvalt rõhutatud, et kui hankereeglite rikkumise kõrvaldamine on veel võimalik, siis tuleb pakkujale selline õigus taotlemiseks anda. Seega, et tagada vaidlustaja õiguste kaitse ning huvi hankemenetluses osalemiseks, milles on kehtestatud õiguspärased tingimused, ning võttes arvesse, et ei VAKO ega kohtud ei saa kohustada hankijat pärast pakkumuste esitamise tähtpäeva möödumist alusdokumente muutma, on vajalik menetlus nr 296610 menetluse ajaks peatada. 2.4. Sellest johtuvalt palub vaidlustaja käesolevaga hankemenetluse nr 296610 peatada kuni vaidlustuskomisjoni otsuse jõustumiseni. 3. VAIDLUSTAJA PÕHJENDUSED 2/12 3.1. Riigihanke eesmärgiks on luua uus keskne infotehnoloogiline lahendus Eesti Vabariigi riigieelarve protsessi (planeerimine, rakendamine, seire ja analüütika) toetamiseks, selle lahenduse juurutamine ja haldamine (SaaS teenusena). A. Hindamiskriteeriumi vaidlustamine – pakkumuste hindamise alused on ebaselged 3.2. Käesolevas punktis vaidlustab vaidlustaja „hindamiskriteeriumid ja hinnatavad näitajad“ tingimuse nr 5 paigaldusprojekti plaan (kvaliteedikriteerium osakaaluga 10 punkti) ja nimetatud hindamiskriteeriumi osaks oleva „hindamismetoodika“ punktis 7.5 sätestatud metoodika. 3.3. Hindamismetoodika punktis 7.5 on hankija sätestanud järgneva: 3.4. Vaidlustaja hinnangul on eelviidatud hindamiskriteeriumi hindamise põhimõtted vastuolus RHS §-st 3 tulenevate kontrollitavuse, proportsionaalsuse, konkurentsi, läbipaistvuse ja võrdse kohtlemise põhimõtetega ning RHS § 85 lõigetega 1 ja 2, mis kohustab hankijat kehtestama hankelepingu esemega seotud ja reaalset konkurentsi tagavad pakkumuste hindamise kriteeriumid. Samuti RHS § 77 lg 4 punktiga 2 ja 5. Reaalset konkurentsi ei taga hindamise kriteeriumid, mille kehtestamisel ei ole hankija tegutsenud läbipaistvalt, kontrollitavalt ja proportsionaalselt (VaKo otsus nr 135-25/294368, p 7). 3.5. Riigihangete seaduse kommenteeritud väljaandes on sätestatud, et hankijal tuleb kehtestada pakkumuse hindamise kriteeriumid, mis on (i) avaldatud RHAD-s; (ii) suunatud majanduslikult soodsaima pakkumuse väljaselgitamisele; (iii) seotud hankelepingu esemega ja (iv) tagavad reaalset konkurentsi.1 Sealjuures on täiendavalt selgitatud, et hindamise kriteeriumid peavad olema selgelt määratletud, kirjeldama RHAD-is hindamise metoodikat ning kokkuvõttes peaks olema võimalik tuvastada, millistele nõuetele peab pakkumus vastama, et saada maksimaalne tulemus.2 Selline metoodika ei tohi sealjuures minna vastuollu üldpõhimõtetega, s.t valik võib hõlmata üksnes selliseid kriteeriume, mille eesmärk on 1 M.A.Simovart jt. Riighangete seadus. Kommenteeritud väljaanne 2019. Veebiväljaanne, § 85 p 9 2 M.A.Simovart jt. Riighangete seadus. Kommenteeritud väljaanne 2019. Veebiväljaanne, § 85 p 10 ja 11 3/12  välja selgitada majanduslikult soodsaim pakkumus ja milliste kaudu on võimalik välja selgitada ühe pakkumuse eelis teise pakkumuse ees. 3.6. Riigihangete kommenteeritud väljaandes tuuakse välja seegi, et kõige sagedamini võib hindamise kontrollitavus osutuda problemaatiliseks selliste kriteeriumide rakendamisel, kus hindamisotsus kujuneb vähemalt osaliselt hindaja subjektiivsete eelistuste kaudu. Sealjuures kuigi hindamise kriteeriumid ei pea olema puhtalt kvantitatiivsed ja kvaliteedikriteeriumid võivad sisaldada ka subjektiivseid elemente, siis peaksid sellised elemendid olema eeskätt ka hankija jaoks tähtsad – esteetika, mugavus, kõla jne.3 3.7. Vaidlustaja hinnangul põhineb hindamiskriteeriumi nr 5 hindamismetoodika üksnes subjektiivsetel asjaoludel/kriteeriumitel, millised ei ole läbipaistvad ega kontrollitavad ja mille puhul ei ole võimalik mõista seda, kuidas saada maksimaalne tulemus. Selliselt ei ole tagatud läbipaistev ja kontrollitav hindamine. Lisaks ei ole vaidlustaja hinnangul hindamiskriteerium enda koosseisus ka pakkumuse majandusliku soodsuse üle otsustamisel hankija jaoks tähtis. 3.8. Esiteks, sätestab hindamiskriteeriumi alakriteerium 1, et hankija hindab projektiplaani vormistust, ülesehitust ning sisulist arusaadavust. 3 punkti on võimalik saada kui plaan on vormistatud korrektselt, sisu on kergesti loetav ning arusaadav ja järgitud on kõiki ettenähtud sisunõudeid täielikult. 2 punkti on võimalik saada, kui plaani sisust ei ole võimalik aru saada, esineb üksikuid vormistuslikke vigu ja kui sisunõuete järgimisel esineb 1-2 küsimust. 1 punkti saab aga pakkumus, mille plaanis esineb rohkelt vormistuslikke vigu, tekst ei ole loetav ega moodusta ühtset tervikut ning sisunõuete järgimisel esineb 3 või rohkem küsimust. 3.9. Antud hindamismetoodika alakriteeriumite selgitustest koorub aga mitu probleemkohta ja põhimõttelist vastuolu hanketingimustega. Lisaks sellele, et need on ebamäärased ja subjektiivsed, on need ka vastuolus muude RHADis sätestatud tingimustega ja RHSi nõuetega. 3.10. Tingimus on vastuolus vastavustingimusega nr 3. Vastavustingimus nr 3 „paigaldusprojekti plaan” sätestab, et pakkumusega peab pakkuja esitama paigaldusprojekti plaani, mis peab vastama tehnilise kirjelduse peatükis 8 „Paigaldusprojekti plaani nõuded” sätestatule. Nimetatud peatükk sätestab endas üldised nõuded projektiplaanile4, paigalduse etapid ja tulemid, programmeerimistööde nõuded ja dokumenteerimise nõuded. 3.11. RHS § 114 lg-d 1 ja 2 sätestavad selle, et hankija peab esmalt hindama pakkumuste vastavust. Eeltoodu tähendab aga seda, et juba pakkumuste vastavuse kontrollimisel kontrollib hankija ära selle kas projektiplaan on esitatud ja kas see vastab tehnilise kirjelduse peatükis 8 sätestatud nõuetele. Need projektiplaanid, mis antud tingimustele ei vasta, ei saa edasi liikuda ka hindamisse. 3.12. Nimetatule vaatamata soovib hankija anda 3 punkti korrektselt vormistatud, kuid 2 ja 1 punkti vähem korrektselt vormistatud ja vormistuslike vigadega projektiplaanidele. Kui hankija nimetatud hindamisel lähtub tehnilise kirjelduse punktis 8.4 sätestatud vormistusnõuetest, siis ei ole selline tingimus hindamise etapis enam täidetav, sest vastav kontroll on teostatud juba varem ning vastavaks sai tunnistada üksnes sellised projektiplaanid, millised on vormistuslikult korrektsed, ehk loogiliselt struktrueeritud, koos sisukorraga, ilma kirjavigadeta jne. Seega pole võimalik ühelegi pakkujale anda 1 või 2 punkti, sest sellised pakkumused ei saa jõuda hindamisse. 3.13. Kui hankija aga soovib lähtuda mingitest muudest vormistusnõuetest, siis tuleb tehnilist kirjeldust selles osas täiendada, sest mitte ühelegi muule vormistamise juhendile või teistsugustele nõuetele ei ole hankija hindamismetoodikas ega tehnilises kirjelduses (või mõnes muus alusdokumendis) viidanud. Seega pole mõistetav, millistest vormistusnõuetest lähtuvalt hankija plaanib hindamiskriteeriumite rakendamisel lähtuda või milline on see ülesehitus, mis hankija jaoks tagab arusaadavuse ja järgitavuse. Kogumis tähendab see aga vastuolu RHS § 77 lg 4 punktiga 5, mis kohustab sätestama alusdokumentides 3M.A.Simovart jt. Riighangete seadus. Kommenteeritud väljaanne 2019. Veebiväljaanne, § 85 p 24 ja 25 4 Näiteks kirjeldatud tulemused, esitatud paigaldustiimi rollide loetelu ja töömahuhinnang, tähtajad, loogiline seotus, ajakava jne.. 4/12  kogu teabe, mille kohta soovib hankija saada võistlevaid pakkumusi. Viidatut on ka vaidlustuskomisjon varasemas praktikas jaatanud selgitades, et kui pakkujad peavad koostama näiteks korralduskava, mis on hindamise aluseks, siis peab pakkujatel olema võimalik täpselt aru saada, millised on need nõuded, mis esitatakse hindamisel sellisele korralduskavale. Kui neid ei esine, on selline tingimus vastuolus RHS § 3 p-ga 1 (VAKO 44-24/274464 p 7.4). Kuivõrd ka vaidlusaluses riigihankes on tingimus seotud pakkumuse hindamise kriteeriumite kehtestamisega, on ebaselge tingimus vastuolus RHS-is sätestatud nõuetega. 3.14. Kogumis ei ole hindamiskriteerium läbipaistev ega kontrollitav, pakkujatel ei ole võimalik mõista, milliseid vormistusnõudeid tuleb järgida, või milline peab olema ülesehitus, et saada maksimaalsed punktid. Vormistusnõuded ja ka nõuded ülesehitusele on väga konkreetsed sätestatavad tingimused, mis ei saa kuidagi kellegi subjektiivsele indikatsioonile põhineda. Saab viidata konkreetsetele juhistele või tuua ise välja konkreetse tingimuste nimekirja. 3.15. Veel enam, ei saa vormistusnõuded või dokumendi ülesehitus vaidlustaja hinnangul olla ka indikatsioon, mis looks eelduse majanduslikule soodsusele hinna või kvaliteedi näol, seega on antud hindamiskriteerium vastuolus RHS § 85-ga ja RHS § 77 lg 4 punktiga 2. Vormistusnõue ega ka dokumendi ülesehitus ei taga töö kvaliteeti ega ole tagatud selle realiseerimisega. 3.16. Täpselt sama olukord kerkib ka projektiplaani sisunõuete hindamisel, millised on sätestatud tehnilise kirjelduse üldised nõuded peatükist. Kui ka selliseid nõuded peab hankija hindama pakkumuse vastavuse käigus ja hindamisse saavad liikuda üksnes sellised pakkumused, millised vastavad tehnilises kirjelduses sätestatud nõuetele, siis on ebaselge see, millistest tingimustes lähtub hankija kui hindab pakkumust viisil nagu „plaani sisust ei ole võimalik aru saada”. Jääb selgusetuks millist sisu ja millises mõõtmes arusaama hankija hindab. Selline tingimus ei ole seega läbipaistev ja kontrollitav. 3.17. Ehk siis veelkord, hankija ei tohi seada pakkumuste hindamise kriteeriume, mille sisuks on pakkumuse vastavus tehnilisele kirjeldusele. Hetkel see nii on. Tehnilise kirjelduse ja muude vastavustingimuste kaudu määrab hankija kindlaks hankelepingu eseme miinimumnõuded. Nende nõuete järgimata jätmine toob kaasa pakkumuse tagasilükkamise. Tagasilükatud pakkumusi ei hinnata (RHS § 117 lg 1). Kui hankija soovib hinnata täiendavaid kriteeriume, siis tuleb need selgelt ka kehtestada (RHS § 77 lg 4 p 2 ja 5). Praegusel juhul hindamismetoodikas selliseid tingimusi ei sisaldu ja tuleb viia kooskõlla õigusaktidega. 3.18. Mõõdik "esineb küsimusi" ei sisalda objektiivselt kontrollitavaid kriteeriume. Mõõdik "esineb küsimusi" ei sisalda objektiivselt kontrollitavaid kriteeriume, mis on aga hindamissüsteemi legitiimsuse eelduseks (RKo 3-17-2718/30, p 22). Hindamisskaala eristab küll küsimuste arvu, kuid puudub igasugune selgitus selle kohta, mille kohta küsimusi võib tekkida, kuidas hinnatakse ühe küsimuse kaalu, asjakohasust või seda, kas kõik küsimused on üldse võrdselt olulised. Seega on hindamiskomisjon täiesti vaba otsustamaks, milliseid aspekte käsitleda küsimustena ning kuidas neid loendada. Sellest tulenevalt on pakkujatel aga sisuliselt võimatu ennustada võimalikku hindetulemust, mis omakorda ei ole läbipaistev, kontrollitav ega taga reaalset konkurentsi ning hindajatel võimalus kuritarvitada enda positsiooni ning antud kriteeriumi kasutada soosimaks üht pakkujat teisele. Selline tingimuste seadmine on seega lubamatu ning vastuolus RHS § 3, RHS § 85 ning RHS § 77 lg 4 p-ga 2 ja 5. 3.19. Teiseks, sätestab hindamiskriteeriumi alakriteerium 1, et hankija hindab projektiplaani sisu. 7 punkti on võimalik pakkujal saada siis, kui hankija veendub, et pakkuja mõistab hanke eesmärke, skoopi ja hankijal ei tekkinud küsimusi. Kui pakkuja on kirjeldanud arusaadavalt tegevusi ja nende järjekorda, põhjalikult kirjeldanud kõiki tegevusi, esitanud sisu lühikirjelduse, vajamineva sisendi, saavutatava tulemi ja hankijal tekib üheselt mõistetav arusaam kavatsustest ja ootustest. 5 punkti on võimalik pakkujal saada siis, kui võrreldes eeltooduga mõistab hankija hinnangul pakkuja skoopi ja eesmärke üldiselt ja hankijal tekib üldine arusaam kavatsustest ja ootustest ja hankijal tekib 1-2 küsimust. 3 punkti on võimalik pakkujal saada siis, kui eesmärgi ja skoobi mõistmine on vähene, tellijal tekib 3 küsimust ja hankijal pigem ei teki arusaama kavatsustest ja ootustest. 1 punkti saab pakkuja siis, kui eesmärgi ja skoobi mõistmine on ebaõige, hankijal tekib enam kui 4 küsimust ja hankijal arusaama kavatsustest ja ootustest ei teki. 5/12 3.20. Antud hindamismetoodika alakriteeriumite selgitustest koorub samuti mitu probleemkohta ja põhimõttelist vastuolu hanketingimustega. Lisaks sellele, et need on ebamäärased ja subjektiivsed, on need ka vastuolus muude RHADis sätestatud tingimustega ja RHSi nõuetega. 3.21. Esimese ja teise alakriteeriumi kattuvus. Hankija on põhjendamatult kehtestanud mõlema alakriteeriumi osas sisuhindamise – paigaldus projekti plaani sisu on kergesti loetav ja arusaadav, moodustab terviku vrs pakkuja on kirjeldanud üheselt mõistetavalt ja hästi arusaadavalt, milliseid tegevusi ning millises järjekorras on vaja ellu viia paigaldusprojekti õnnestumiseks. Eeltoodud tingimused ei erine oma sisult ja on täiesti ebaselge, miks on hankijal vajalik neid kahe eraldi kriteeriumi juures hinnata ning kuidas aitab see kaasa pakkumuse majanduslikule soodsusele. 3.22. Mõõdik "esineb küsimusi" ei sisalda objektiivselt kontrollitavaid kriteeriume. Mõõdik "esineb küsimusi" ei sisalda objektiivselt kontrollitavaid kriteeriume, mis on aga hindamissüsteemi legitiimsuse eelduseks (RKo 3-17-2718/30, p 22). Hindamisskaala eristab küll küsimuste arvu, kuid puudub igasugune selgitus selle kohta, mille kohta küsimusi võib tekkida, kuidas hinnatakse ühe küsimuse kaalu, asjakohasust või seda, kas kõik küsimused on üldse võrdselt olulised. Seega on hindamiskomisjon täiesti vaba otsustamaks, milliseid aspekte käsitleda küsimustena ning kuidas neid loendada. Sellest tulenevalt on pakkujatel aga sisuliselt võimatu ennustada võimalikku hindetulemust, mis omakorda ei ole läbipaistev, kontrollitav ega taga reaalset konkurentsi ning hindajatel võimalus kuritarvitada enda positsiooni ning antud kriteeriumi kasutada soosimaks üht pakkujat teisele. Selline tingimuste seadmine on seega lubamatu ning vastuolus RHS § 3, RHS § 85 ning RHS § 77 lg 4 p-ga 2 ja 5. 3.23. Hindamiskriteeriumi üldsõnalisus ja laialivalguvus. Paigaldusprojekti plaani koostamisel peab pakkuja arvestama kuue erineva alusdokumendiga (vt tehnilise kirjelduse punkte 8.1 ja 14), sh tehniline kirjeldus, funktsionaalsed ja mittefunktsionaalsed nõuded (Lisa 2 ja 3), SLA tingimused (Lisa 4), funktsionaalsed valiknõuded (Lisa 5), paigalduse etapid ja tulemid (Lisa 6) ning lisaks veel raamlepingu tingimustega, millel on mõju projektiplaanile (nt raamlepingu punkt 13.11). Juba selline ülesehitus, milles pakkujad peavad erinevaid nõudeid erinevatest dokumentidest kokku otsima ja sisustama on vastuolus RHS § 3 p-iga 1 ning hankija ei ole sellisel juhul tegutsenud riigihanke korraldamisel läbipaistvalt ja kontrollitavalt (VAKO 33-25/286368, p 7.4). 3.24. Samal ajal kasutab hankija hindamissüsteemis ebamääraseid kvaliteedikriteeriume nagu "üldiselt mõistetavalt", "üheselt mõistetavalt", "mitmeti mõistetavalt", "vähesel määral" ja "üldsõnaliselt", mis jätavad hindamiskomisjonile olulise subjektiivse tõlgendamisruumi ja võimaldavad sisuliselt meelevaldset hindamist. Tulemuseks on olukord, kus pakkuja peab orienteeruma keerulises, muutumises lähteülesandes, kuid hindamistulemuse määrab hindamiskomisjoni subjektiivne taju. Ebaselge on see, millises ulatuses ja milliste nõuete puuduste osas võiks pakkuja pakutu olla üldsõnaline, millal mitmeti mõistetav jne. Antud tingimus ei ole kooskõlas lisaks üldpõhimõtetele ka RHS § 77 lg 4 punktiga 5. 3.25. Sellise keerulise ja mitmeid dokumente hõlmava ülesehituse puhul eeldatakse, et pakkuja suudab mitte ainult korrektselt ja ammendavalt tõlgendada kõiki mahukaid ning dünaamilisi sisunõudeid, vaid koostada ka üheaegselt paindliku, iteratiivse ja muudetava projektiplaani sellise detailsuse ja vormistusastmega, mis ei tekita hindamiskomisjonis ühtegi küsimust. Selline nõudmiste ja hindamiskriteeriumite vaheline tasakaalutus on lisaks muule ka selge proportsionaalsuspõhimõtte rikkumine. Pakkujalt oodatakse ebamõistlikku pingutust ja sisulist täitmist ebamääraste, subjektiivsete ja kontrollimatu kaaluga kriteeriumide alusel ja täitmiseks. 3.26. Sellise hindamissüsteemi rakendamise tagajärjeks on aga menetlus, mis ei taga ei võrdset kohtlemist ega võimalda objektiivselt tuvastada majanduslikult soodsaimat pakkumust. Selle asemel kujuneb hindamisprotsess spekulatiivseks, kus pakkuja on sunnitud oletama, milline detailsuse või esitlusviisi kombinatsioon võiks hindamiskomisjonis jätta võimalikult vähe küsimusi ning ka millise subjektiivse seisukoha hilisem kontrollimine lähtuvalt „pakkumuste võistlevuse” põhimõttest on sisuliselt teostamatu. Tegemist ei ole läbipaistva ega kontrollitava hindamiskriteeriumiga, vaid süsteemiga, mis põhineb subjektiivsetel eeldustel ja tõlgendustel. Selline lähenemine ei ole kooskõlas õigusselguse 6/12  põhimõttega ega vasta RHS §-s 3 sätestatud läbipaistvuse, kontrollitavuse ja võrdse kohtlemise nõuetele. 3.27. Eeltoodust tulenevalt on paigaldusprojekti plaani hindamismetoodika vastuolus järgmiste sätetega: RHS § 3, RHS § 77 lg 4 p-ga 2 ja 5, RHS § 85 lg-d 1 ja 2, RHS § 114 lg 1 ja 2, RHS § 117 lg 1. Eeltoodu tingimused kogumis nõuavad, et hindamise käigus ei hinnataks minimaalseid vastavustingimusi ning et kõik hindamiskriteeriumid oleksid objektiivselt tuvastatavad, seotud hanke esemega ja tagama reaalset konkurentsi ning olema läbipaistvad ja kontrollitavad. Käesoleval hetkel eeltoodud tingimused sellistele nõuetele ei vasta ja tuleb viia kooskõlla õigusaktidega. B. Hindamiskriteeriumite vaidlustamine – hankedokumendid ei sisalda seaduses nõutud teavet hindamiskriteeriumite osas 3.28. RHS § 77 lg 4 p 2 ja 5 kohaselt peavad pakkumuse hindamise kriteeriumid olema koostatud vastavalt RHS §-des 85 ja 86 sätestatule ning esitada tuleb kõik need asjaolud, mille kohta hankija soovib võistlevaid pakkumusi. 3.29. Hankija on hindamiskriteeriumid sätestanud järgmiselt: baaslitsentside kogumaksumus (30 p), paigaldusprojekti realiseerimise maksumus (15 p), 100 lisalitsentsi maksumus ühes kalendrikuus (5 p), funktsionaalsed valiknõuded (40 p) ja paigaldusprojekti plaan (10 p). Eeltoodust seega 50 punkti moodustavad hinnakomponendid. 3.30. RHAD „Lisateave“ punkt 5.4 sätestab, et pakkumuse maksumus peab olema lõplik ja sisaldama kõiki kulusid vastavalt riigihanke alusdokumentidele ning seal nimetamata kulusid, mis on vajalikud lepingu nõuetekohaseks täitmiseks. Vaidlustuskomisjoni ja kohtute praktikas ei ole nimetatud säte enda sõnastuses piisavalt selge, et sellest saaks tuletada ristsubsideerimise keelu. Ristsubsideerimise keeld on erandlik sekkumine ettevõtja tegevusse, siis tuleb see pikaaegse kohtupraktika kohaselt sätestada hanketingimustes üheselt mõistetavalt (RKHKo 3-20-924, p 22; RKHKo 3-20-2362, p 20). Vaidlustaja hinnangul on käesoleval juhul aga vajalik nii hankesisese, kui hankevälise ristsubsideerimise keelu seadmine, vastasel juhul on hankemenetlus avatud pakkujate poolt hindamise manipuleerimisele ja konkurentsi kahjustamisele (vastuolu RHS § 3) ning ei taga majanduslik soodsaima pakkumuse edukaks tunnistamist (vastuolu RHS § 85). 3.31. Vaidlustaja olles läbi arvutanud hindamiskriteeriumite osakaalud on tuvastanud mitmed võimalused, milles strateegilist pakkumist tehes ei vii see hankija jaoks eduka pakkuja puhul majandusliku soodsuseni, mida nõuab RHS § 85 sätestades hankija kohustuse kehtestada riigihanke alusdokumentides majanduslikult soodsaima pakkumuse väljaselgitamiseks hankelepingu esemega seotud ja reaalset konkurentsi tagavad pakkumuste hindamise kriteeriumid. 3.32. Maksumusega seotud tingimuste osakaalud erinevad üksteisest märkimisväärselt. See loob ilma hankesisese ja hankevälise ristsubsideerimise keeluta matemaatilise võimaluse, milles baaslitsentside kogumaksumuse hinda on võimalik märkida keskmisest märkimisväärselt madalamaks võimaldades selliselt koguda konkurendist 15 ja enam hindepunkti ja samal ajal märkida 100 lisalitsentsi maksumus sadu, kui mitte tuhandeid kordi kõrgemaks, saades küll antud hindepunkti eest näiteks 0, kui olles konkurendist enam, kui 10 punktiga hindamiskriteeriumite osas eespool. Praktiline näide olukorra selgitamiseks. (i) Esimene pakkuja esitab pakkumuse järgmiselt: 2M baaslitsentsid, 1,5M paigaldusprojekt ja 5M lisalitsentsid, pakkumuse kogumaksumus kokku 8,5 M. (ii) Teine pakkuja esitab pakkumuse järgmiselt: 4M baaslitsentsid, 1,5M paigaldusprojekt ja 0,5 M lisalitsentsid, pakkumuse kogumaksumus kokku 6 M. 3.33. Eelkirjeldatud pakkumise puhul saaks esimene pakkuja vaatamata asjaolule, et tema hinnapakkumine on teisest 2,5 M eurot kõrgem, hindamise tulemusel 45 hindepunkti (30+15+0) samal ajal kui 2 M eurot 7/12  madalam pakkumus saavutaks hindamise tulemil üksnes 35 hindepunkti (15+15+5). Kui nüüd esimene ja kõrgem pakkuja muudaks aga paigaldusprojekti hinda madalamaks, näiteks poole võrra, samal ajal tõstes baaslitsentside tasu veel kõrgemaks, asetaks see kõrgema hinnaga pakkuja aga veelgi paremasse positsiooni ja hindamise tulemuseks oleks 45 hindepunkti (30+15+0) ja 27,5 hindepunkti (15+7,5+5). 3.34. Eeltoodud vahe taastamine sisunõuetega võib olla äärmiselt keeruline, eriti kui mõlemad pakkumused on enda sisult ka võrdväärsed. Kuigi funktsionaalsetele valiknõuetele on omistatud märkimisväärne kaal (40 %), ei pruugi nende täitmine olla lõpphinnangu kujunemisel määrav. Praktikas võib paremate funktsionaalsete omadustega pakkumus jääda kaotajaks lihtsalt seetõttu, et hinnakomponent ja paigaldusprojekti plaan mängib punktiarvestuses liiga suurt rolli (kokku 60 % punktidest). Näiteks võib pakkuja A, kelle pakkumus on odavam ja kelle paigaldusplaan on hästi läbi töötatud, koguda rohkem punkte kui pakkuja B, kelle lahendus on funktsionaalselt märksa võimekam, kuid kallim ja kelle paigaldusplaan sisaldab üksikuid küsitavusi. Sellises olukorras ei suuda isegi maksimaalsed punktid funktsionaalsuse eest kompenseerida hinna- ja paigalduskomponentidest tulenevat mahajäämust. Tulemuseks on hindamismudel, mis küll justkui toetab sisulist kvaliteeti, kuid reaalsuses premeerib eelkõige odavust ja korrektset formaalset esitust. See motiveerib pakkujaid optimeerima kulusid ja esitama hea struktuuriga paigaldusplaani, mitte pakkuma sisuliselt parimat lahendust. 3.35. Ehk kokkuvõttes seisneb pakkumuse manipuleerimise risk ja sellega ka konkurentsi kahjustamine ja majanduslikult soodsaima pakkumuse saavutamise risk selles, et baaslitsentsid ja paigaldusprojekt annavad kokku oluliselt rohkem hindepunkte kui lisalitsentsid, mistõttu nende hindade alandamine ja kulude suunamine väikse kaaluga kategooriasse annab punktitabelis eelise, kuigi kogumaksumus jääb samaks. Sellised hindamiskriteeriumid kogumis ja enda osakaaludes ei taga RHS § 85 kohast majanduslikult soodsaima pakkumuse väljaselgitamise võimalikkust, kui see ei ole ristsubsideerimise keeluga koos kehtestatud. 3.36. Eeltoodust tulenevalt on hindamiskriteeriumid enda osakaaludes ja RHAD „Lisateave“ punkt 5.4 ilma selge hankesisese ja hankevälise ristsubsideerimise keeluta vastuolus järgmiste sätetega: RHS § 3, RHS § 77 lg 4 p-d 2 ja 5 ning RHS § 85 lg 1. Praegused tingimused avavad võimaluse tulemustega manipuleerimiseks, milline ei too kaasa majanduslikult soodsaima pakkumuse edukaks tunnistamist. Seega tuleb tingimused viia kooskõlla õigusaktidega. C. Vastavustingimuse nr 14 vaidlustamine - lisateenuste hindamata jätmine ei võimalda välja selgitada majanduslikult soodsaimat pakkumust 3.37. Vastavustingimus nr 14 sätestab endas järgmist: „Hankija võib raamlepingu kehtivuse ajal tellida lepingupartnerilt täiendavalt: 1) tarkvara arendustöid, mida ei tehta tarkvara paigaldamise käigus ning mida ei ole arvatud paigaldusprojekti kulu sisse. Lisatööde eesmärgiks on tarkvara täiendamine vastavalt hankija vajadustele. 2) tootekonsultatsiooni lepingus sätestatud tasuta tootekonsultatsiooni mahtu ületavas osas. Pakkuja esitab pakkumuses lisaks tellitava tarkvara arendustööde ja tootekonsultatsiooni teostamise maksimaalse tunnihinna käibemaksuta, mis kehtib kogu raamlepingu kehtivuse ajal. Hankija ei ole kohustatud lepingupartnerilt töid tellima.“ 3.38. Tingimus on vastuolus RHS §-st 3 tulenevate läbipaistvuse, võrdse kohtlemise ja majandusliku soodsuse põhimõtetega ning RHS § 85 lõigetega 1 ja 6. RHS § 85 lg 6 sätestab hankijale selgesõnalise kohustuse arvestada majanduslikult soodsaima pakkumuse väljaselgitamisel lisaks pakkumuse hinnale ka elutsükli kulusid vastavalt §-le 86 või kohustust põhjendada alusdokumentides nende arvestamata jätmist. 3.39. Käesolevas hankes on hankija nõudnud, et pakkuja esitaks hinnapakkumuse täiendavate arendustööde ja tootekonsultatsiooni teenuste kohta, kuid neid ei võeta pakkumuste hindamisel arvesse. Hindamiskriteeriumid ja -metoodika dokumendi punktis 7 on sätestatud, et hindamisel arvestatakse üksnes baaslitsentside maksumust, paigaldusprojekti realiseerimise maksumust ja 100 lisalitsentsi kuutasu. Seega täiendavate arendustööde ja konsultatsiooniteenuste hinnad jäävad hindamisel arvestamata, kuigi need võivad raamlepingu kehtivuse ajal moodustada märgatava osa hankija tegelikest kuludest. 8/12 3.40. Selliselt ei võimalda kehtestatud hindamismetoodika objektiivselt välja selgitada majanduslikult soodsaimat pakkumust, kuna hinnatava kogumaksumuse hulka arvestatakse vaid osa lepingulistest komponentidest (nt baaslitsentsid, paigaldusprojekti realiseerimine ja lisalitsentsid), jättes hindamisest välja lisateenuse ning võimaldab olukorda, kus pakkuja saab strateegiliselt esitada madala hinnaga põhipakkumuse, ent küsida hiljem kõrget hinda lisateenuste eest. Samal ajal jääb sisuliselt võrdväärse lahenduse, kuid oluliselt soodsama kogukuluga pakkuja pakkumus hindamissüsteemis ebasoodsamasse positsiooni, kuna tema lisateenuste madalam hind ei kajastu hindetulemustes ega mõjuta lõpptulemust. Selline lähenemine on vastuolus RHS § 3 ja § 85 lg 1 nõudega selgitada välja majanduslikult soodsaim pakkumus. 3.41. Lisateabe dokumendis on hankija põhjendanud elutsükli kulude täiendava arvestamata jätmist sellega, et hindamiskriteeriumid katavad juba „olulised kulukomponendid“. Selline põhjendus ei vasta RHS § 85 lg 6 ega § 86 nõuetele. Ainuüksi asjaolu, et hindamise objektiks on baaslitsentside maksumus, paigaldusprojekti realiseerimise maksumus ja 100 lisalitsentsi kuutasu, ei tähenda, et oleks sisuliselt hinnatud kogu elutsükli kulud RHS § 86 tähenduses. Elutsükli kulud hõlmavad kõiki järjestikuseid ja omavahel seotud etappe alates arendus- ja ettevalmistustöödest kuni teenuse kasutamise, hoolduse ja lõpetamiseni. Nende hulka kuuluvad ka täiendavad arendustööd ja konsultatsiooniteenused, mis on vastavustingimuse nr 14 kohaselt raamlepingu lahutamatu osa. Käesolevas hankes ei ole hankija esitanud piisavat ega sisulist põhjendust, miks neid kulukomponente hindamisse ei kaasata, kuigi need võivad lepingu täitmise käigus kujuneda rahaliselt arvestatavaks ja mõjutada lepingu koguväärtust. Selline lähenemine kogumis moonutab seega majandusliku soodsuse hindamist. 3.42. Eeltoodust tulenevalt on vastavustingimus nr 14 koosmõjus hindamiskriteeriumidega vastuolus RHS § 3 lg ning RHS § 85 lg-ga 1 ja 6 ning RHS §-ga 86, mis kohustab hankijat arvestama majanduslikult soodsaima pakkumuse väljaselgitamisel elutsükli kulusid või põhjendama nende arvestamata jätmist. Tingimus tuleb viia kooskõlla õigusaktidega. D. Vastavustingimuse nr 13 vaidlustamine - siduva kinnituse andmine kehtestamata õigusraamistikule 3.43. Vastavustingimus nr 13 sätestab endas järgmist: „Pakkuja (antud kontekstis platvormi tehniline haldaja) kinnitab, et on teadlik järgmisest: - Hankes sõlmitava lepingu kohaselt muutub pakkuja ERIS andmekogu volitatud töötlejaks. - ERIS andmekogu vastutav töötleja on Rahandusministeerium (hankija). - Osapooltele rakenduvad rollid hetkel, mil kehtestatakse ERIS andmekogu põhimäärus.“ 3.44. ERISi andmekogu põhimäärus ei ole tänaseks kehtestatud. Hankija on seda ka teabevahetuses kinnitanud. Seega eeldatakse pakkujalt sisulise nõusoleku andmist regulatsioonile, mille sisu ja ulatus ei ole teada. 3.45. Isikuandmete kaitse seaduse § 30 lõike 1 kohaselt võib volitatud töötlejat määrata üksnes seaduse, selle alusel antud õigusakti või kirjaliku lepingu alusel, kus on määratletud muu hulgas töötlemise eesmärk, ulatus, kestus ja pooled puudutavad õigused ning kohustused. Kui ükski neist elementidest ei ole veel kindlaks määratud, ei saa pakkuja mõistlikul viisil hinnata, millised õiguslikud ja tegelikud kohustused temale kui volitatud töötlejale tulevikus laienevad. Samuti puudub pakkujal võimalik hinnata nende kohustuse mõju pakkumuse maksumusele, milline toob aga omakorda kaasa vastuolus RHS § 85-ga. 3.46. Õiguskirjanduses5 on rõhutatud, et vastutava ja volitatud töötleja rollid on sisuliselt funktsionaalsed ning neid tuleb hinnata tegeliku tegevuse põhjal, mitte üksnes lepingulise pealkirja järgi. Sealjuures ei tohiks volitatud töötleja leping piirduda isikuandmete kaitse üldmääruse („GDPR“) sõnasõnalise ümberkirjutamisega, vaid peab sisaldama konkreetseid kokkuleppeid selle kohta, kuidas ja millistel tingimustel nõudeid täidetakse. Käesolevas riigihankes ei ole ei põhimäärust ega ka GDPR artikli 28 kohast andmetöötluslepingut. Sellises olukorras eeldada, et pakkuja annab teadliku ja sisulise kinnituse 5 EDPB_guidelines_202007_controllerprocessor_final_en.pdf 9/12  oma rolli kohta, on põhjendamatu ja ebaproportsionaalne ning ka läbipaistmatu ning võib kokkuvõttes viia ka rahaliste vahendite säästliku kasutamise vastuoluni, sest pakkujad peavad nõustuma määramatute kohustustega. 3.47. Seega nõutakse pakkujalt sisuliselt nõusolekut määratlemata ulatusega kohustuste võtmiseks tulevikus kehtestatava regulatsiooni alusel. See on selgelt vastuolus õigusselguse, läbipaistvuse, proportsionaalsuse ja võrdse kohtlemise põhimõtetega, kuna pakkujal ei ole võimalik hinnata ei oma õiguslikku ega majanduslikku riski. 3.48. Lisaks tuleb arvestada RHS § 77 lg 4 p 4 sättega, mille kohaselt peavad alusdokumendid sisaldama kõiki tulevase lepingu tingimusi. Selle eesmärk on võimaldada pakkujatel hinnata kõiki lepingu täitmisega kaasnevaid riske ja kohustusi juba pakkumuse esitamisel (VaKo otsus nr 229-25/295835, p 13.1). Käesoleval juhul ei ole aga alusdokumentides määratletud volitatud töötleja rolli ega sellega kaasnevaid kohustusi. Need on delegeeritud tulevikus kehtestatavale põhimäärusele, mille sisu ei ole teada. Tegemist on seega olukorraga, kus oluline lepingutingimus jäetakse määratlemata, mis ei ole kooskõlas RHS § 77 lg 4 p-ga 4. 3.49. Eeltoodust tuleneb, et vastavustingimus nr 13 rikub RHS § 3-st tulenevaid läbipaistvuse, kontrollitavuse ja võrdse kohtlemise põhimõtteid ning RHS § 77 lg 4 p-s 4 sätestatud kohustust avalikustada kõik tulevase hankelepingu tingimused. Seega tuleb tingimus viia kooskõlla õigusaktidega. E. Lepingutingimuste õigusvastasus – riskijaotus ja töötajate taustakontrolli tingimused on vastuolus üldpõhimõtetega 3.50. Vaidlustaja hinnangul on õigusvastased mitmed hankija poolt kehtestatud lepingutingimused, millised tuleb viia kooskõlla õigusaktidega. 3.51. Raamlepingu punkt 2.4 sätestab endas järgneva: „Täitja on lepingu esemeks olevate tööde tarkvaraarenduse valdkonna professionaal, kes saab aru ning võtab teadlikult enda kanda lepingu funktsionaalsete ja mittefunktsionaalsete nõuete täidetavuse ja tulemuse saavutatavuse riski. Seega laieneb täitjale ka nende tööde tegemise kohustus, mida ei ole hankelepingus otsesõnu kokku lepitud, kuid mis oma olemusest lähtuvalt kuuluvad hankelepinguga seotud tööde hulka, on vajalikud hankelepingu täitmiseks ja pidid olema ettenähtavad täitjale kui professionaalile juba pakkumuse esitamise ajal ning mis on otseselt vajalikud lepingu esemega tavapäraselt kaasnevate tööde teostamiseks. Selliste tööde tegemine ei kuulu eraldi tasustamisele.“ 3.52. Lepingu punktis 2.4 sätestatud kohustus täitjale, mille kohaselt peab ta professionaalina kandma vastutust ka selliste tööde eest, mida ei ole otseselt lepingus nimetatud, kuid mis "pidid olema ettenähtavad" ning mille tegemine "kuulub lepingu esemega tavaliselt kaasnevate tööde hulka". Selline kohustus on sisuliselt piiramatu ning toob kaasa olukorra, kus tellija saab nõuda tasustamata lisatöid, viidates tagantjärele töö „ettenähtavusele“. Lisaks laiendab või võib laiendada selline tingimus ka oluliselt hankelepingu eset, millise määratlus on aga hankija seadusjärgne kohustus ja seda hankemenetluse alguses. Professionaalsuse mõiste ei saa õigustada määramatuid ja ühepoolselt tõlgendatavaid lisakohustusi, mis muudavad täitjale lepingu mahtu prognoosimatuks ja raskendavad õiglase pakkumuse koostamist, kallutades kogumis paigast ka lepinguliste kohustuste tasakaalu. 3.53. Kokkuvõttes on selline tingimus ka vastuolus vastavustingimusega nr 13, mis teiselt poolt aga täiendavate arendustööde ja konsultatsioonide tellimiseks näeb ette tunnihinna pakkumise kohustuse. Seega jääb ebaselgeks, millised tööd kuuluvad täiendavate arendustööde ja konsultatsioonide hulka ja millised peaksid justkui kuuluma ettenähtavate riskide hulka. 3.54. Raamlepingu punktid 10.21-10.25 sätestavad tingimused tasutakontrolli läbiviimisele ja projektitiimi vahetamisele. Nii tuleneb lepingust, et Tellijal on õigus põhjendatud vajadusel ja kooskõlas õigusaktidega viia töid teostava(te) projektitiimi liikmete osas läbi taustakontroll, mis võib sisaldada 10/12  muuhulgas täiendava informatsiooni kogumist avalikest ja mitteavalikest andmebaasidest (sh karistusregistrist, äriregistrist) ning järelepärimisi pädevatele asutustele (10.21). Täitja on kohustatud informeerima oma projektitiimi liikmeid võimaliku taustakontrolli teostamise vajadusest (10.22). Taustakontrolli läbiviimiseks on täitjal kohustus esitada tellijale vastava projektitiimi liikme kirjalik nõusolek. Tellija nõudmisel edastab täitja antud nõusoleku hiljemalt 2 tööpäeva jooksul. Juhul, kui täitja ei edasta nimetatud aja jooksul nõusolekut, on tellijal õigus keelata vastava projektitiimi liikme osalemine töö teostamisel (10.23). Kui taustakontrolli tulemusena teatavaks saanud informatsiooni kohaselt ei ole projektitiimi liige sobilik tellijale tööd teostama, on tellijal õigus keelata vastava projektitiimi liikme osalemine töö teostamisel. Lähtuvalt saadud informatsiooni tundlikkusest, ei ole täitjal õigus nõuda nimetatud keeldumise osas selgitusi, sh taustakontrolli andmete avaldamist (10.24). Juhul, kui projektitiimi liige ei nõustu taustakontrolliga või ei osutu selle tulemusena tellijale sobivaks, kohustub täitja tagama antud projektitiimi liikme kohese vahetamise. Nimetatud põhjusel projektitiimi liikme vahetamine ei ole aluseks töö teostamise tähtaja muutmiseks (10.25). 3.55. Antud sätted on vastuolus isikuandmete kaitse põhimõtetega, sest taustakontrolli teostamine, kui selline õigus või kohustus ei tule otsesõnu seadusest, ei ole ühegi tellija vaba voli, vaid igasugune isikuandmete töötlus vajab õiguslikku alust, millele peab eelneva õigustatud huvide hinnang, mis kinnitab põhjendatud huvi olemasolu. 3.56. Antud juhul ei tulene lepingust ega ka ühestki muust RHADist, millisele õiguslikule alusele on Tellija selline õigus ülesse ehitatud, rääkimata sellest, et tellija ei ole ka ühtselt ja arusaadavalt avanud seda, millist kontrolli ja millises ulatuses ta teostab ega ka seda millised tiimiliikmed on tellijale sobilikud töid teostama eriti, kuivõrd tellija soovib jätta endale ka õiguse mitte avaldada keeldumise põhjuseid. Eeltoodu takistab pakkujatel üheselt komplekteerimast ka nõuetekohast meeskonda ning võib seada ohtu ka hankelepingu nõuetekohase täitmise. Selline tingimus ei ole kooskõlas RHS §-e 3 sätestatud üldpõhimõtetega, samuti tingimuste selguse ja ühetaotluse mõistmise põhimõttega. 3.57. Lepingu tingimused peavad olema riigihanke objekti suhtes proportsionaalsed, asjakohased ja põhjendatud. Hankelepingu tingimuste sisustamisel ei või hankija langetada suvaotsuseid vaid lepingu tingimused peavad põhinema kaalutluse tulemusel põhistatult tehtud valikutel. Hankija kehtestatud olulised Lepingu tingimused, mis oma sisus selguvad alles lepingu täitmise käigus ja see on otseses vastuolus läbipaistvuse põhimõttega, mille kohaselt peab kõik töö sisu ja riskid olema pakkujale teada juba pakkumise esitamise ajal, et võimaldada objektiivne ja võrdne hinnastamine ning meeskonna kujundamine. Praktikas tähendab see, et töövõtjal ei ole võimalik oma projektitiimi koosseisu mõistlikult planeerida ega eelarvestada, sest tellija võib ükskõik millise meeskonnaliikme hiljem ära keelata ilma selgitusteta ja sellised õigused liigutavad võlaõiguslikult ettenähtud lepinguliste kohustuste tasakaalu paigast ära. Samuti on need ebaproportsionaalsed arvestades lepingu eset ning tehtava investeeringu suurust, mistõttu võivad tingimused kaasa tuua vähese konkurentsi. Vt. lisaks ka 3.47 ja 3.48 sätestatud põhjendused. 3.58. Vaidlustaja hinnangul on mõlema tingimuse puhul tegemist ka potentsiaalselt tühiste tüüptingimustega võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) §-i 42 tähenduses, milliste osas on vaidlustuskomisjon jaatanud, et kuigi üldreeglina ei saa vaidlustaja nõuda endale paremini sobivaid või leebemaid lepingutingimusi, ei välista RHS § 3 p-is 1 sätestatud riigihanke korraldamise üldpõhimõtted lepingutingimuste vaidlustamist põhjusel, et need kahjustavad teist lepingupoolt ebamõistlikult või nendega rikutakse lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste tasakaalu oluliselt teise lepingupoole kahjuks (VAKO 249-25/296756, p 6). 3.59. Eeltoodust tulenevalt on hankija poolt kehtestatud lepingutingimused vastuolus RHS §-s 3 sätestatud üldpõhimõtetega, kuna õiguste tasakaal lepingus on oluliselt paigast ära ja tuleb viia üldpõhimõtetega kooskõlla. 4. MENETLUSLIKUD KÜSIMUSED 11/12 4.1. Vaidlustaja subjektiivsete õiguste riive. RHS § 185 lg 1 järgi võib hankija tegevuse vaidlustada juhul, kui see rikub vaidlustaja õigusi. RHS § 185 lg 2 p 1 kohaselt võib vaidlustada riigihanke alusdokumenti, kui see on vastuolus õigusaktidega. Vaidlustuse esitamiseks peab esinema põhjendatud huvi, milleks kinnistunud kohtupraktika järgi saab ainsana olla majanduslik huvi sõlmida hankeleping (TlnRnKo 3-11- 2403, p 16). Vaidlustajal on põhjendatud huvi esitada vaidlustus riigihanke alusdokumentidele, kuna õigusvastased hanketingimused takistavad otseselt vaidlustaja võimalust osaleda hankes võrdsetel alustel teiste pakkujatega ning esitada pakkumust, mida saaks objektiivselt ja läbipaistvalt hinnata. Seega esineb vaidlustajal põhjendatud huvi vaidlustuse esitamiseks ning vaidluse rahuldamine aitab kaasa vaidlustaja õiguste kaitsele. 4.2. Vaidlustuse läbivaatamise viis. Vaidlustaja soovib vaidlustuse kirjalikku menetlemist. 4.3. Riigilõiv. Vaidlustaja on tasunud kooskõlas RLS § 258 lg 1 p 2 vaidlustuse esitamisel riigilõivu summas 2560 eurot. 4.4. Esindusõigus. Vandeadvokaat Keidi Kõiv kinnitab esindusõiguse olemasolu (RHS § 190 lg 11). Lugupidamisega /digitaalselt allkirjastatud/ Keidi Kõiv vandeadvokaat VEERA OÜ lepinguline esindaja 12/12                    ! "## $% #            !"#$ %& & '( ) * +,--  -& . '( ) & - & " """$$"""$ /    !   &"'"$(% #    0 /1213 /2 %& & '( )  -& . '( ) 4""#54! 1* 6& (78 & *    ( & 9: ;& (78 & &   /0 "<8 1 1 ( = %8 3 2> "83 ?? $8 13 2 - '&-; * @& ) * +,--  -& 9 6 & '& &-;  & A) & - & "$!. ' -B + --C & .) / 1 ,-   , 9 6 & B&  ;  ,+ &9C  ' 1) ,& * *---& '+ &-;  "4!!) +,-&  &-;   9  & . "4 ""! 3 &--  7& 9 3 &--& * +,--  7& 9 -& & - & . ) ""#* ! % '+&"$#"+ >, & & & 6&(-&  & &  ;& 5$$#!4 " ..""! 4D$4D" 1 1 ( =&8 3&E "8 $ 3,,&&8 8  "$" "" #$#