Vaidlustaja täiendavad seisukohad ja menetluskulude nimekiri

Lp Taivo Kivistik Riigihangete vaidlustuskomisjon Advokaadibüroo NOVE OÜ Registrikood: 12984303 Estonia pst 9, Solaris keskus Tallinn 10143 Tallinn 28.01.2026 Tel: +372 610 8010 [email protected] www.nove.ee Andrus Kattel Heili Püümann Arsi Pavelts, PhD Laura Raadik Allkirjastatud digitaalselt Kristjan Tamm Kristiina Koll Veikko Puolakainen Madis Abel Mari Past Andra Olm ESITATUD E-POSTI TEEL Indrek Niklus Liis Kikas Kaisa Poller Sten Tikerpe [email protected] Mart Parind Karolyn Krillo Marika Mugur Krete Hänman Urmas Volens Rainis Loit Henri Paomees Maris Vutt, PhD VAIDLUSTAJA TÄIENDAVAD SEISUKOHAD // MENETLUSKULUDE NIMEKIRI Vaidlustusasja nr: 9-26/301714 Riigihange: „Viljatusravikeskuse projekteerimistööd Magdaleena üksuse B-korpuses“ (viitenr 301714) Vaidlustaja: Innopolis Insenerid OÜ Registrikood 11297032 Vaidlustaja esindaja: Vandeadvokaat Mart Parind Advokaadibüroo NOVE e-post [email protected] Hankija: Aktsiaselts Ida-Tallinna Keskhaigla Registrikood 10822068 Hankija esindajad: Vandeadvokaat Erki Fels Advokaat Gregor Saluveer Advokaadibüroo TEGOS e-post [email protected]; [email protected] Kolmas isik: Projektibüroo OÜ Registrikood 14426010 Kolmanda isiku esindajad: Vandeadvokaat Triin Kaurov Advokaat Enelin Terav Advokaadibüroo TEGOS e-post [email protected]; [email protected]  NOVE - 2/6 - I ASJAOLUD 1. Riigihangete vaidlustuskomisjoni („VAKO“) menetluses on vaidlustusasi nr 9-26/301714: Innopolis Insenerid OÜ („Vaidlustaja“) vaidlustus Aktsiaseltsi Ida-Tallinna Keskhaigla („Hankija“) riigihankes „Viljatusravikeskuse projekteerimistööd Magdaleena üksuse B-korpuses“ (viitenumber 301714, „Hange“) tehtud otsuse peale jätta Projektibüroo OÜ („Kolmas isik“) hankemenetlusest kõrvaldamata. 2. 22.01.2026 esitasid Hankija ja Kolmas isik oma vastused vaidlustusele. Mõlemad palusid vaidlustuse rahuldamata jätta. 3. 23.01.2026 määras VAKO asja kirjalikku menetlusse ning andis menetlusosalistele tähtaja kuni 28.01.2026 (k.a) täiendavate seisukohtade ja menetluskulude nimekirjade esitamiseks. 4. Siinsega esitab Vaidlustaja repliigina Hankija ja Kolmanda isiku vastustele oma täiendavad seisukohad, samuti sisaldab käesolev dokument Vaidlustaja menetluskulude nimekirja. II VASTUVÄITED VASTASPOOLELE A. Üldised märkused 5. Hankija ja Kolmas isik on esitanud vaidlustusele sisuliselt samad vastuväited, Hankija vastus on lihtsalt mõnevõrra põhjalikum. Sellest tulenevalt ei hakka Vaidlustaja seal kus võimalik rangelt eristama Hankija ja Kolmanda isiku vastuväiteid, vaid püüab need sisulise kattuvuse põhiselt rühmitada ja vastata neile ühekorraga. 6. Üldkohalduvana nendime, et vastaspoole kaitsepositsioon rajaneb ebaõigetele, eksitavatele ja kunstlikult tuletatud õiguskäsitlustele, samuti mitmetele asjasse puutumatutele argumentidele. Nii ei kummuta vastaspoole vastused vaidlustuses esitatud kriitikat, vaid hoopis kinnitavad, et vaidlustus rajaneb tugeval alusel ning vaidlustus kuulub rahuldamisele. 7. Vaidlustaja jääb kõigiti vaidlustuses öeldu juurde ega hakka enda varasemaid seisukohti siin kordama. Allpool on esitatud repliigid Hankija ja Kolmanda isiku väidetele, mida vaidlustus ei kata. Kui alljärgnevalt ei ole Hankija ja/või Kolmanda isiku vastuse igale üksikule lausele otsesõnu oponeeritud, ei tähenda see, et Vaidlustaja võtaks vastaspoole positsiooni omaks ning loobuks oma varasemast vastupidisest väitest. B. Konkreetsed repliigid 8. Vaidlustaja ei nõua midagi keelatut. Hankija ja Kolmas isik on Vaidlustajale mõistetamatult argumenteerinud, et VAKO ei tohi teostada kaalutlusõigust hankija eest ning pakkujal puudub subjektiivne õigus nõuda, et konkureeriv pakkuja hankemenetlusest varasemate hankelepingute rikkumise eest kõrvaldataks.1 Need on teoreetiliselt õiged postulaadid, ent antud vaidluses asjasse puutumatud. Vaidlustaja ei nõuagi, et VAKO asuks hankija kingadesse. Ka ei ole mitte üheski vaidlustuse punktis antud mõista nagu võiks Vaidlustaja Hankijale dikteerida, kuidas täpselt too otsustama ja argumenteerima peab. Vastaspool ei ole kas vaidlustust mõistnud või – mis tõenäolisem – püüab vaidluse tuumalt tähelepanu minema juhtimiseks vaidlustuse tegelikku mõtet ja sisu moonutada. 9. Vaidlustusest on ilmne, et VAKO-l palutakse teostada Hankija kaalutlusotsuse (jätta Kolmas isik hankemenetlusest kõrvaldamata) üle õiguspärasuse kontrolli, nii nagu see õigusriigis ikka toimib. Nimetatud kontroll seisneb eeskätt selles, kas Hankija on kinni pidanud VAKO ja kohtute aastatepikkuses praktikas kujunenud nn kaalutlusreeglitest. VAKO lahendab selliseid vaidlustusi aastas kümneid, nt 2024. a statistika järgi lahendas VAKO 31 vaidlustust pakkuja kõrvaldamata jätmise otsuse peale.2 Nõnda on raske uskuda, et Hankija ja Kolmanda isiku vastuväited nagu 1 Hankija vastuse p 7 ja 8; Kolmanda isiku vastuse p 8. 2 https://www.fin.ee/sites/default/files/documents/2025- 02/Vaidlustuste%20esitamine%20ja%20l%C3%A4bivaatamine%202024.%20aastal.pdf  NOVE - 3/6 - oleks vaidlustus juba menetluslikul tasandil lubamatu, oleksid autentsed. Ei ole usutav, et vastasleer tõsimeeli püüab VAKO-le selgeks teha, et hankija otsus mitte kõrvaldada varasemate lepingurikkumistega pakkujat ei ole kohtulikult kontrollitav. Kui vastasleeri tõlgendus on, et mõned hankija otsused on Eesti õiguskorras kohtulikule kontrollile immuunsed, siis võiks selline ennekuulmatu õigusväide ka otsesõnu välja öeldud saada, selmet looritada seda kontekstist välja rebitud väljavõtetega kohtupraktikast. 10. Paradoksaalselt ja lahknedes oma üldisest narratiivist on Kolmas isik ühes lauses (p 8 viimane lause) siiski möönnud, et VAKO võib hankija poolt kaalutlusõiguse teostamisse sekkuda küll. Antud juhul ongi vaidlustuse tuumväide, kui kasutada Kolmanda isiku sõnastust, et „lähtutud on lubamatutest kaalutlustest või jäetud mõned olulised aspektid tähelepanuta“. 11. Info kopeerimine ei näita sisulist kaalumist. Nii Hankija kui Kolmas isik on püüdnud argumenteerida, et Kolmanda isiku kõrvaldamata jätmist põhjendama mõeldud hankekomisjoni protokoll („Protokoll“) on eeskujulikult motiveeritud.3 Selline hinnang on selgelt alusetu. Tõik, et „Protokoll kajastab kõiki rikkumismärkeid“, nagu on toonitanud Hankija, ei tähenda veel seda, et Protokoll peegeldaks jälgitavalt Hankija siseveendumuse kujunemist või laiemalt näitaks, et Hankija oleks asjaolusid sisuliselt analüüsinud. Protokolli riigihangete registrist („RHR“) saadava ja pakkuja antud teabe kuhjamine copy-paste meetodil ei ole „kaalutlusotsuse põhjendamine“. RHR-i rikkumiskannete ja pakkuja selgituste taasesitamine on alles alguspunkt, kustmaalt peaksid algama hankija enda põhjendid. Antud juhul on need vajaka. 12. Hankija on väitnud, et „iga märke juures on esitatud /---/ hankija järeldus“.4 Kolmas isik sekundeerib talle, väites, et „Hankija on protokollis hinnanud nii kolmanda isiku suhtes riigihangete registrisse tehtud rikkumiskannete sisu kui ka kolmanda isiku poolt esitatud selgitusi“.5 Samas konkreetseid viiteid, kus need järeldused ja hinnangud õieti asuvad, ei ole kumbki välja toonud. Selleks on hea põhjus: Hankijale endale omistatavad mõttekäigud Protokollis sisuliselt puuduvad ja nii ei olegi Hankijal ega Kolmandal isikul võimalik oma ekslikke väiteid faktidega toetada. Vaidlustaja ei hakka selles osas kordama vaidlustuses välja toodut. 13. Ilmne liialdus, et mitte öelda loogiliselt vigane on Hankija argument, et kuivõrd ta esitas Kolmandale isikule selgituspäringu, siis ei saa väita, et ta poleks rikkumiskannete osas oma seisukohta kujundanud või oleks loobunud uurimis- ja kaalumiskohustuse täitmisest.6 Pelk tõik, et Hankija küsis Kolmandalt isikult sisendit, ei tähenda veel seda, et Hankija seda sisendit ka reaalselt ja nõuetekohaselt analüüsis. Teabe küsimise ja saamise fakt ning teabe intellektuaalse töötlemise protsess on nii olemuslikult kui kvalitatiivselt täiesti erinevad nähtused. Siingi tuleb selgitada, et hankija kaalutlemiskohustus alles algab, mitte ei lõpe seal ja sellega, et ta saab pakkujalt küsitud teabe. Et Hankija VAKO ees kõnealusel moel argumenteerib, näitab, et tal on fundamentaalselt vildakas arusaam hankija kohustustest RHS § 95 lg 4 p 8 kohaldamise üle otsustamisel. Hankija näib arvavat, et „kaalutlusõiguse teostamine“ on see, kui ta küsib pakkujalt infot ning kopeerib saadud vastuse oma otsusesse. Vaja oli/on aga sisulist analüüsi ja n-ö oma peaga mõtlemist. 14. Vaidlustaja ei näe Kolmanda isiku vastuse p-s 12 esitatud teeside asjakohasust. Nende järgi peab hankija RHS § 95 lg 4 p 8 kontekstis arvestama pakkuja selgitustega. Jah, mõistagi peab, kohtupraktika on selles osas ühene, ent selle üle ei ole antud asjas vaidlust. Pooled ei vaidle, et Hankija on Kolmandalt isikult mingit teavet pärinud ning viimane on seda ka andnud. Küsimus on selles, õieti mida Hankija saadud teabega peale hakkas. Asjaoludest nähtuvalt on vastus, et Hankija ütles lahti oma kohustusest pakkuja selgitusi ja RHR-i kaudu talle teadaolevaid fakte omapoolselt sisuliselt uurida ja hinnata. 3 Hankija vastuse p 9, Kolmanda isiku vastuse p 9. 4 Hankija vastuse p 9. 5 Kolmanda isiku vastuse p 10. Sisuliselt sama väide ka p-des 11 ja 12. 6 Hankija vastuse p 9. Analoogiline väiteliin on esitatud ka Kolmanda isiku vastuse p-s 9.  NOVE - 4/6 - 15. Vastaspool püüab vaidluses saavutada uue otsuse kirjutamist. Hankija ja Kolmas isik argumenteerivad ühtemoodi, et Hankijal on õigus vaidlusaluse otsuse puudulikke põhjendusi vaidlustusmenetluses täiendada.7 See ei pea käesoleva kaasuse asjaoludel paika. Nimelt ja esiteks, vastavalt VAKO pikaajalisele praktikale võib hankija oma otsuse põhjendusi vaidlustusmenetluses täiendavalt avada üksnes neis raamides, milles on võimalik tõsikindlalt veenduda, et samadest kaalutlustest lähtuti ka vaidlustatava otsuse tegemisel.8 Antud juhul selles veendumine võimalik ei ole. Et Protokoll sisuliselt täielikult vaikib Hankija kaalutluste osas, siis ei saa mitte ühegi alles vaidlustusmenetluses esitatud täienduse puhul kindel olla, et need pole alles vaidlustusmenetluse tarbeks tagantjärele välja mõeldud. Hankija ja Kolmas isik ei saa olematuks argumenteerida fakti, et Protokoll ei anna mingeid pidepunkte, millega VAKO-le esitatavaid „täiendavaid argumente“ siduda. 16. Teiseks on siinses kaasuses kohatu viidata „isikut soodustava haldusakti“ põhjendamise madalat standardit puudutavale kohtupraktikale.9 Vaidlustaja küll nõustub Kolmanda isikuga, et VAKO praktika järgi on hankija põhjendamiskohustus positiivse sisuga otsuste puhul võrdlemisi madal, kuid – ja Kolmas isik jättis selle mainimata – see puudutab vaid niisuguseid otsuseid, kus otsuse resümee on lihtsat fakti sedastav, nt et pakkumus vastab kõigile vastavustingimustele.10 Kui tegu on proportsionaalsuse hinnangut hõlmava kaalutlusotsusega nagu praegu, siis eelviidatud praktika ei kohaldu. Sel juhul on põhjendamiskohustus oluliselt kõrgem. 17. VAKO on nimelt korduvalt selgitanud, et iseäranis proportsionaalsuse hindamist nõudvate kaalutlusotsuste puhul on keskne tähtsus hankija põhjendamiskohustusel, mis rajaneb RHS § 3 p-s 1 sätestatud läbipaistvuse ja kontrollitavuse üldpõhimõtetel. Hankija selged, täpsed ja küllaldased põhjendused, mis seovad konkreetsed faktilised asjaolud kohaldatava õigusnormiga, on möödapääsmatult tarvilikud esiteks selleks, et otsuse adressaadil oleks võimalik mõista, miks tema suhtes selline otsus tehti, ning teiseks selleks, et VAKO-l või kohtul oleks vaidluse korral võimalik otsuse õiguspärasust kontrollida. Viimane hõlmab mh selle tuvastamist, kas vaidlustus- või kohtumenetluses esitatud argumendid on tõepoolest need, millest hankija otsust tehes lähtus. Samuti peab vaidlust lahendaval organil olema võimalik aru saada hankija siseveendumuse kujunemisest – vaidluse lahendaja ei saa asuda ise hankija asemele, vaid saab kontrollida üksnes menetlusnormide järgimist, asjaolude sisulist paikapidavust ning seda, et ei oleks tehtud ilmselget kaalutlusviga.11 18. Vaidlustaja ei nõustu Kolmanda isiku seisukohaga, et isegi kui möönda Protokolli puudulikku põhjendamist, siis ei tingi see otsuse kehtetuks tunnistamist, kuna minetused põhjendamisel ei võinud mõjutada asja otsustamist.12 Vastupidi, kui hankija kaalutlusotsus on sedavõrd puudulikult põhjendatud nagu käesoleval juhul, siis ei võimalda see esiteks VAKO-l õiguspärasuse kontrolli sisuliselt teostada (ei ole võimalik jälgida, mida hankija on või ei ole mõelnud) ning teiseks see mõistagi mõjutas asja otsustamist (terve hulk olulisi asjaolusid on nähtavasti jäänud arvesse võtmata, seevastu on arvesse võetud mõndasid lubamatuid kaalutlusi). 19. Hankija argumentidel kolme lepingu osas ei ole selles vaidluses kohta. Hankija on olulise osa oma vastusest (alaptk-d 2.1.1 kuni 2.1.3) pühendanud argumenteerimisele, miks kolm rikkumisepisoodi ei peaks kaasa tooma Kolmanda isiku kõrvaldamist. Põhjustel, mida Vaidlustaja siin enam pikalt ei korda, on kogu see argumentatsioon selles vaidlustusasjas liigne ja menetluslikult lubamatu. Tegu on nimelt täiesti uue analüüsiga, mille üle VAKO selles vaidlustus- menetluses otsustada ei saa. VAKO-l ei ole võimalik hankija kaalutlusotsuse õiguspärasust hinnata analüüsi pinnalt, mis esitati esmakordselt ja sootuks uuena alles VAKO-s. Kui Hankija soovis Kolmanda isiku kõrvaldamata jätmist selliselt põhjendada, siis tulnuks need põhjendused – kasvõi 7 Hankija vastuse p 10, Kolmanda isiku vastuse p 11. 8 Nt VAKOo 209-20/225529, p 16; 24-21/228731, p 16; 117-21/229807, p 23. Seda on tegelikult möönnud ka Hankija, viidates VAKOo 11-23/256589, p 8.2.3.1. 9 Hankija vastuse p 10. 10 Nt VAKOo 125-17/188223, p 21; 87-21/233412, p 17. 11 VAKOo 33-19/203234, p 16–17; 7-20/214965, p 20. Vrd VAKOo 13-18/193265, p 19; 98-18/194709, p 29. 12 Kolmanda isiku vastuse p 11.  NOVE - 5/6 - mingis vähendatud mahus – jälgitavalt ja arusaadavalt kirja panna ka Protokolli. Seda Hankija ei teinud. 20. Vaidlustaja ei soostu Hankija dikteerimisel kaasa minema sellega, et Hankija saab vaidlustusmenetluse kaudu vabaneda oma kohustustest hankemenetluses. See tähendab, et Vaidlustaja ei hakka menetlust koormama ja tekitama täiendavaid menetluskulusid seeläbi, et asub esitama vastuväiteid tervele hulgale menetluslikult lubamatutele väidetele ja mõttekäikudele. 21. Hankija argumendid seonduvalt heastamisega on otsitud ja väärad. Hankija on oma vastuse alaptk-s 2.2 püüdnud argumenteerida, et ta võis Kolmandat isikut kõrvaldamata jättes arvestada ka viimase poolt pakutud heastamismeetmetega. Nagu Vaidlustaja on vaidlustuses juba selgitanud, siis nii see ei ole, Hankija eksib. 22. Vaadeldes Hankija sellekohaseid avaldusi järjekorras, siis kõigepealt jääb Vaidlustajale arusaamatuks, kuidas on tema viide sellele, et Hanke eeldatav maksumus jääb alla rahusvahelist piirmäära ning et RHS § 97 lg 3 kohaselt kohaldub heastamise regulatsioon alla rahvusvahelist piirmäära riigihangetes vaid siis, kui hankija on selle alusdokumentides ette näinud, „eksitav“, nagu ütleb Hankija.13 Hanke eeldatav maksumus on objektiivne fakt, mis on näha RHR-ist. Niisamuti on RHS § 97 lg 3 sõnastus objektiivne fakt, mis on näha Riigi Teatajast. 23. Hankija väide, et RHS § 97 lg 1 on „sätestatud eeskätt pakkuja kaitseks“14, on tarbetu teoretiseering. Isegi kui näha heastamise regulatsioonis ka pakkuja huvide kaitset, ei ole RHS § 97 mõeldud ainult selleks. Kõnealune paragrahv teenib vaieldamatult ka eesmärki, et hankes osalejatele oleks selge, milliste reeglite järgi hankemenetlus toimub. Riigihanke menetlus on „formaalsete elementidega“15 ja „olemuslikult formaliseeritud“16 menetlus, kus peavad valitsema kord ja selgus menetlusreeglite osas, mitte hankija meelevald ning etteaimamatu korratus. Nii ongi RHS §-s 97 üheselt kirjas, millistel juhtudel hankemenetluses heastamise regulatsioon kohaldub ja millistel mitte. 24. Hankija argumendid selle kohta, mis on „regulatsiooni mõte“17, on kunstlikult tuletatud ja eiravad täielikult seadusesse kirja pandut. RHS § 97 lg 3 sätestab otsesõnu, et „Hankija võib kohaldada käesolevat paragrahvi ka riigihangetes, mille eeldatav maksumus on väiksem kui rahvusvaheline piirmäär, sätestades selle võimaluse riigihanke alusdokumentides.“ Seega, kui hankija ei ole allapoole rahvusvahelist piirmäära jääva riigihanke alusdokumentides sätestanud seaduse tüüpregulatsioonist erinevat korda – ja praegusel juhul ei ole, sellele ei vaidle isegi Hankija vastu –, siis heastamise võimalust ei ole. RHS § 97 lg 3 ühemõtteliselt ei luba hankijal heastamise regulatsiooni kohaldatavust otsustada n-ö käigu pealt, ammugi mitte öelda alles vaidlustus- menetluses. Sisuliselt on Hankija välja pakkunud seadusetõlgenduse, mis muudab lauseosa „sätestades selle võimaluse riigihanke alusdokumentides“ sisutühjaks. Seadust aga ei tohi tõlgendada moel, mis muudab sätte mõttetuks – seda on toonitanud nii VAKO kui kohtud.18 25. Viimaks on asjakohane meenutada, et nagu välja toodud ka vaidlustuses, on VAKO mitmel puhul juba otsustanud, et kui hankija ei ole allapoole rahvusvahelist piirmäära jääva riigihanke alusdokumentides teinud heastamise instituuti otsesõnu kohalduvaks, siis heastamise võimalust pakkujatele ei ole.19 Seda tõsiasja Hankija vastus ei adresseeri. Hankija argumendid on VAKO senise praktikaga diametraalses vastuolus. 13 Hankija vastuse p 24. 14 Hankija vastuse p 25. 15 RKHKo 3-3-1-24-13, p 19. 16 TlnHKo 3-18-1736, p 23. 17 Hankija vastuse p 26–29. 18 VAKOo 62-17/185341, p 15; 241-18/202280, p 14; TlnHKo 3-23-2608, p 10. 19 Vaidlustuse p 22.  NOVE - 6/6 - III MENETLUSKULUDE NIMEKIRI 26. Vaidlustaja menetluskulud. Vaidlustaja taotles vaidlustuses, et tema menetluskulud mõistetaks välja Hankijalt. Sellega seonduvalt esitab Vaidlustaja siinsega enda menetluskulude nimekirja (RHS § 199 lg 1). 27. Vaidlustaja on selles vaidlustusasjas kandnud menetluskulusid koondsummas 4523,75 eurot, mis koosneb vaidlustuselt tasutud riigilõivust summas 1280 eurot ning lepingulise esindaja kuludest summas 3243,75 eurot (käibemaksuta). Vaidlustajale on osutatud õigusabi 14 h ja 25 min ulatuses tunnihinnaga 225 eurot (käibemaksuta). Esindajakulude täpsem koosseis on nähtav lisatud ajaaruandest. 28. Seega taotleb Vaidlustaja, et VAKO mõistaks Hankijalt Vaidlustaja kasuks välja viimase menetluskulud summas 4523,75 eurot. Vaidlustaja taotleb esindajakulude väljamõistmist käibemaksuta, kuna ta on käibemaksukohustuslane.20 29. Vastaspoole menetluskulud. Seoses vastaspoole menetluskuludega palub Vaidlustaja, et VAKO vajadusel veenduks nende kulude põhjendatuses ja vajalikkuses (RHS § 198 lg 2). Sellekohane palve on tingitud asjaolust, et Hankija ja Kolmas isik on otsustanud kasutada ühe ja sama advokaadibüroo teenuseid. Nii on nende poolt asjasse kaasatud – vähemalt nominaalselt ja allkirja andjana – lausa neli erinevat sama advokaadibüroo advokaati. Kui Hankija ja Kolmanda isiku menetluskulude nimekirjadest peaks nähtuma, et asjaomase büroo poolt on suisa kolm-neli advokaati „vaidlustust analüüsinud“, „kaasuse materjalidega töötanud“ jne, siis on see ilmselgelt liialduslik ning tähendaks kulude kunstlikku tekitamist. Seda eriti arvestades, et nii Hankija kui Kolmanda isiku vastus esitavad tuumtasemel täpselt samu argumente, lihtsalt veidi erinevas sõnastuses. 30. Vastavalt VAKO praktikale ei näe RHS ette ebaefektiivsest tegevusest, sh tegevuste dubleerimisest tulenevate menetluskulude hüvitamist.21 Menetluskulude jaotuse tulem peab olema õiglane22 ega tohi liigselt piirata isiku kaebeõigust.23 Lugupidamisega Mart Parind Vandeadvokaat Lisa: Advokaadi ajaaruanne. 20 Vrd RKHKm 11.05.2022, 3-20-663, p 23. 21 VAKOo 207-20/223606, p 37. 22 VAKOo 83-20/215373, p 24; 112-19/209456, p 28; 63-20/220337, p 25. 23 TlnRnKm 05.06.2018, 3-18-770, p 16. Tegevused Esindus VAKOs/kohtus (RH301714 ITKH viljatusravikeskus) Kuupäev Töötaja Kommentaarid Kestvus Summa EUR 1/15/2026 11:33 AM MP Tutvumine hankija argumentidega Projektibüroo OÜ 1h 20m 300.00 kõrvaldamata jätmise osas, õiguslik analüüs vaidlustamise perspektiivi hindamiseks, selgitused kliendile 1/15/2026 10:55 PM MP Töö kaasuse materjalidega, õiguslik analüüs 4h 45m 1,068.75 (kohtupraktika ja õiguskirjanduse otsingud ja läbitöötamine), vaidlustuse koostamine 1/16/2026 11:45 AM MP Vaidlustuse täiendamine ja viimistlemine, suhtlus kliendiga 1h 30m 337.50 1/22/2026 6:52 PM MP III isiku vastusega tutvumine, selle esmane analüüs 30m 112.50 1/23/2026 9:55 AM MP Hankija vastusega tutvumine, selle esmane analüüs; 1h 00m 225.00 suhtlus kliendiga 1/26/2026 10:44 AM MP Täiendavate seisukohtade koostamine, kohtupraktika 4h 45m 1,068.75 otsingud ja analüüs 1/28/2026 6:50 PM MP Menetluskulude nimekirja koostamine, seisukoha 35m 131.25 viimistlemine, VAKO-le edastamine 14h 25m 3,243.75 Wednesday, January 28, 2026 Lk 1/1