LEPPEMÄRGID
1+
60 PLANEERITAVA ALA PIIR
N
OLEMASOLEVA KATASTRIÜKSUSE PIIR
1+
60 MOODUSTATAVA KRUNDI PIIR
1+4 N EP 60/Ä40 ÜKSIKELAMU MAA ÄRIMAA KÕRVALFUNKTSIOONIGA KUNI 40%
2 0
MUU HALJASMAA JA VEEKOGUDE MAA
MA 90/V10 M 90/V10
- - - 1+4
- - 2120m²
2 0 PLAN HOONESTUSALA
23
22 MA 90/V10
- - - PLAN EHITUSJOON
24 - - 2120m²
23 PLAN HOONE SOOVITUSLIK ASUKOHT
21 22
18
24
17
19
20 18
21 1 MOODUSTATAVA KRUNDI POSITSIOONI NUMBER
16
25 Krundi sihtotstarve % detailplaneeringu liikides
15
E 60/Ä40 Kõrgus m Max hoonete Max hoonete
alune pind m² arv krundil
8/5 235 1+2 põhhoone/abihoone
Korruste arv Maa-aluste
20 Krundi pind m²
16
17
19
2/1 -1 2033m² põhihoone/abihoone korruste arv
14
põhihoone
25
15
PÄÄS PLAN ALALE
13
12 25
11
14
PLAN MAHASÕIT JA PARKIMISALA
10
PLAN VEETORU VÕIMALIK ASUKOHT
13
12 25
9
11 PLAN KANALISATSIOONITORU VÕIMALIK ASUKOHT
8
10
PLAN KINNISTU SISESE MADALPINGE ELEKTRI MAAKAABLI VÕIMALIK
7
6
ASUKOHT
5
9
4
3
1 8
PLAN 0,4kV MADALPINGE ELEKTRIMAAKAABLI VÕIMALIK ASUKOHT
PLAN EL LIITUMIS- JA JAOTUSKILP
2 E 60/Ä40 6
7
1
8/5 400 1+2 5 PLAN TEHNORAJATISE KAITSEVÖÖND
2/1 -1 2093m² 4 1
Jõe tn 2
3 PLAN SADEVEE VOOLUSUUNAD
65301:013:0390 2 E 60/Ä40
1
8/5 400 1+2 AVALIKU JÄÄTMETE SORTEERITI KOGUMISE
2/1 -1 2093m² KONTEINERITE SOOVITUSLIK ASUKOHT
Jõe tn 2
65301:013:0390
ELAMU PRÜGIKONTEINERI SOOVITUSLIK ASUKOHT
SÄILIV PUU JUURESTIKU KAITSEALAGA ELAMU JA ÄRIMAA
KRUNDIL
EHITUSE AEGSE SÄILITATAVATE PUUDE KAITSEKS RAJATAVA
AIA ASUKOHT
PERSP KÕRGHAJASTUS
PERSP HEKK
PERSP LIKVIDEERITAV ELEKTRI MAAKAABEL
OLOL PUU/PÕÕSAS
OLOL HOONE
OLOL KASVUHOONE
PERSP ELEKTRILIIN
OLOL ELEKTRI MAAKAABEL
OLOL SIDETRASS
OLOL ÜK KANALISATSIOONITORU KAEVUGA
OLOL ÜV VEETORU KAEVUGA
OLOL SADEVEE KANALISATSIOON
OLOL TEHNOVÕRGU KAITSEVÖÖND
OLOL TEE
OLOL PUURKAEV KAITSEVÖÖNDIGA R=50m, VÖÖNDI MUUTMISE
ETTEPANEK PK HOOLDUSALA 10m (tegemist on ühe kinnistu tarbeks
kasutatava puurkaevuga, mille eeldatav veevõtt on väiksem kui 10 m3/d)
LAGEDI ALEVIK JÕE TN EHITUSJÄRGNE KONTROLLMÕÕDISTUS" ,AAMOS
ATLAS OÜ TÖÖ NR 154-T-24, T
KINNISMÄLESTIS ASULAKOHT KAITSEVÖÖNDIGA (kv ulatus
50m mälestise piirist)
SÕIDUTEE
KERGLIIKLUSTEE PIRITA JÕGI/Lõheliste kudemis- ja elupaigad KLO3002558
37.30 KÕRGUSJOONED
PIRITA JÕE KALLASTADA 4m
TÄNAVAVALGUSTUSE POST
PIRITA JÕE VEEKAITSEVÖÖND (10m)
TÄNAVAVALGUSTUSE KAABEL / KAABLIKAITSE TORU
PIRITA JÕE EHITUSKEELUVÖÖND (50m)
PIRITA JÕE PIIRANGUVÖÖND (100m)
TEEKAITSEVÖÖND
LAGEDI BUSSIRING
OLOL TULETÕRJEVEE HÜDRANT NR 607
TÖÖRAADIUSEGA 150m
PLAN PIIRE
PLAN VÄRAV
PERSP ÜLEKÄIGUKOHT
PERSP JAJG- JA JALGRATTATEE LIGIPÄÄS BUSSIPEATUSESSE
AVALIKELE PRÜGIKONTEINERITELE SEATAV IKÕ ALA
LUMELADUSTUS JA SADEVEE IMMUTUSALAD
POS 2 LIGIPÄÄS MILLE ULATUSES SEADA
SERVITUUT
NÄHTAVUSKOLMNURK
RIIGITEE ALUSE MAA ALA, MILLE ULATUSES TEHNOVÕRKUDE NING JALGRATTA- JA
JALGTEE RAJAMISEKS OLEMASOLEVAD EBASEADUSLIKUD OBJEKTID JA HALJASTUS
VAJADUSEL LIKVIDEERITAKSE. SÄILITATAKSE OLOL TEE KUIVENDUSKRAAV.
Alale ehitiste rajamiseks esitatavad nõuded:
· Hoone rajamiseks tuleb koostada nõuetekohane ehitusprojekt ja taotleda ehitusluba kohalikust omavalitsusest.
· Maksimaalne krundi täisehitusprotsent 20%
· Lubatud ehitisealune pind 400–m² (sisaldab nii ehitusloa kohustuslike, kui mitte ehitusloa kohustuslike, põhi- ja abihoonete pinda kokku)
· Hoonestusviis – lahtine
· Hoone ±0.00 = 36.2–36.8 m
· Lubatud hoonete arv – üks põhihoone ja kuni kaks abihoonet
· Lubatud põhihoone korruselisus – kuni 2 maapealset korrust ja 1 maa-alune korrus. Maa-alusel korrusel ei ole lubatud rajada eluruume
· Lubatud abihoone korruselisus –1 maapealne korrus
· Lubatud põhihoone maksimaalne kõrgus –kuni 8m
· Lubatud abihoone maksimaalne kõrgus –kuni 5m
· Katuseharja suund – soovitavalt teega paralleelselt või risti
· Lubatud katusekalle katuse kalle 15-40°, valida kontaktvööndis paiknevate elamute katuste valdavast põhikaldest lähtuv lahendus
· Hoone vormikeel ja viimistlus – arvestada kontaktvööndi arhitektuurse vormikeelega ning kasutada sellele sobivaid lahendusi.
· Võib kasutada ja omavahel kombineerida erinevaid materjale, järgida kontaktvööndi üldist lahendust. Vältida tuleb naturaalseid materjale
imiteerivaid viimistlusmaterjale. Hoonete välisviimistluses kasutada looduslikke ja loomulikke värvitoone. Abihooned ja piirded peavad
sobituma põhihoonega. Kavandatav hoonestus ei tohi erineda naaberkinnistutel paiknevast hoonestusest järsult.
KRUNDIJAORTUSKAVA · Lubatud väikseim tulepüsivusklass – TP 3, tulepüsivusklassi täpsustada hoonete projekteerimise käigus
· Parkimine lahendada omal krundil (min 5 parkimiskohta)
· Üle 10 parkimiskoha kavandamisel on ehitusseadustiku kohaselt vajalik kavandada elektriautode laadimistaristu
· Planeeringu koosseisus kavandatavad riigiteega ristuvad tehnovõrgud tuleb rajada kinnisel meetodil
· Jäätmete kogumine näha ette krundi territooriumil
· Piirdeaiad – Lubatud on võrkpiire hekiga (mis on piirdega sama kõrge), kinnistute vahel võib olla võrkpiire. Piirdeaia kõrgus on kuni 1,5 m,
lähtuda naaberkinnistutega harmoneeruvatest lahendusest. Piireaed rajada kinnistu piirile, piirdeaia välimus ja asukoht kooskõlastada
naaberkinnistu omanikuga. Väravad ei tohi avaneda tee poole.
· Hoonete projekteerimisel järgida energiatõhususe miinimumnõudeid (Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 11.12.2018 määruses nr 63
„Hoone energiatõhususe miinimumnõuded“) ning arvestada aastal 2020 kehtima hakanud liginullenergiahoone projekteerimisnormidega.
· Hooned projekteerida vastavalt standardile EVS 842:2003 Ehitise heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest ja vastavalt standardile EVS
840:2023 „Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes“
· Hoone eskiisprojekt tuleb kooskõlastad Rae valla arhitektiga.
· Krundi hoonestuse, parkimise, jäätmete kogumise ja haljastuse asukoht on põhimõtteline ja lahendatakse edasisel projekteerimisel.
· Hoonete asukoht ja orientatsioon tuleb valida selliselt, et ka olemasolevas naaberhoones oleks tagatud piisav insolatsioon.
· Hoonete ehitusjoon on valitud naaberkruntide põhihoonete asukoha järgi. Kuna ehitusjoon piirkonnas ei ole ühtlane, siis
parkimiskohtadele piisava ruumi tagamiseks on lähtutud Jõe tn 5 krundi põhihoone ehitusjoonest.
· Äripinna kasutamine ei tohi häirida piirkonna elamuid. Ei ole lubatud häiringuid põhjustav äritegevus nagu näiteks autoteenindus- ja
MAATULUNDUSMAA remont, baarid, pubid, ööklubid jms.
· Kõik arendusalaga seotud ehitusprojektid, mille koosseisus kavandatakse tegevusi riigitee kaitsevööndis, tuleb esitada Transpordiametile
2120m2 nõusoleku saamiseks.
· Tehnovõrkude kavandamisel teemaale tuleb lähtuda Transpordiameti juhendist „Nõuded tehnovõrkude ja -rajatiste teemaale
kavandamisel“ toodud põhimõtetest ning tehnovõrkude kavandamisel riigitee piirides ja tee kaitsevööndis tuleb projektid kooskõlastada
Transpordiametiga.
Märkused:
Nõuded kaevetööde tegemisel:
1. Alusplaanina kasutatud SBB OÜ tööd nr T-12-24
· Valminud projekt kooskõlastada Muinsuskaitseametiga. Projekti kooskõlastus võib toimuda ehitusloa- või ehitusteatise menetluse käigus. koordinaadid L-EST 97 süsteemis, kõrgused EH-2000 süsteemis,
· Enne kinnismälestise alal ja mälestise kaitsevööndis planeeritud tööde algust esitada Muinsuskaitseametile tööde tegemise teatis (MuKS
plaanile kantud digitaalsed katastriüksuste piirid saadud Maa-ametist 27.02.2024
§ 59 lg 3; https://register.muinas.ee/public.php?menuID=worknotice). Teatise esitamine Muinsuskaitseametile ei ole vajalik, kui projekt on
eelnevalt ametiga kooskõlastatud. kihil PIIR esitatud piirijoonte asukohad on informatiivsed
ÜKSIKELAMU MAA
· Kogu projekti alal peab kaevetöödel arvestama arheoloogiliste leidude ja arheoloogilise kultuurkihi ilmsikstuleku võimalusega. 2.Jõe tn osas kasutatud alusplaanina "Lagedi alevik Jõe tn ehitusjärgne
Muinsuskaitseseadusest tulenevalt (§ 31 lg 1, § 60) on leidja sellisel juhul kohustatud tööd katkestama, jätma leiu leiukohta ning teatama
ÄRIMAA KÕRVALFUNKTSIOONIGA sellest Muinsuskaitseametile. kontrollmõõdistus" ,Aamos Atlas OÜ töö nr 154-T-24, teostatud 12.11.2024.
KUNI 40% · Võimalusel minna kaevetega maapinna sisse minimaalselt ja kavandada hoonestusala täitmine selliselt, et ei ületata naaberelamukrundi 3. Suurel plaanil kasutatud alusplaanina Maa- Ja Ruumiameti hübriidkaarti
maapinna kõrgust. tehnovõrkudega.
2
2093m · Arvestades arheoloogilise eeluuringu tulemusi, tuleb edasistel kaevetöödele kaasata arheoloog (uuringumeetod: arheoloogiline jälgimine).
Töö nimetus DP koostamise korraldaja Huvitatud isik
Lagedi alevik Jõe tn 1 kinnistu ja lähiala detailplaneering Rae vald TKV OÜ
Aruküla tee 9, Mai tn 21/1,
Joonise nimetus Jüri alevik 75301 Nõmme linnaosa,
Põhijoonis Tel: 605 6750 11621 Tallinn,
Kontakt:
[email protected] Harju maakond
Töö teostaja Kontakt:
SALA TERRENA OÜ www.salaterrena.ee
[email protected]
Reg nr: 12902009 Assistent Maastikuarhitekt Kuupäev Töö nr
Aadress: Liiva tee 2 Grete-Loviis Saar 25.08.2026 DP1282
Eneli Niinepuu
Lagedi 7530, Harjumaa
Diplomeeritud sisearhitekt Volitatud maastikuarhitekt tase 7
[email protected] Mõõtkava Joonise nr
Kutsetunnistus nr 155388
Tel: 5110394 1:1000 4
Rae Vallavalitsus Teie 28.09.2026 nr 6-1/2135-9
[email protected]
Aruküla tee 9 Meie 01.10.2026 nr 7.2-2/26/135-10
75301, Harju maakond, Rae vald,
Jüri alevik
Rae vald Lagedi alevik Jõe tn 1 kinnistu ja
lähiala detailplaneeringu kooskõlastamine
Olete taotlenud Transpordiametilt kooskõlastust Rae vald Lagedi alevik Jõe tn 1 kinnistu ja lähiala
detailplaneeringule (katastritunnus 65301:013:0504, edaspidi planeering). Planeeringu eesmärgiks
on kinnistu jagamine kaheks krundiks, millest krunt pos 1 on elamu- ja ärimaa ja pos 2
maatulundus- ja veekogumaa otstarbega.
Võttes aluseks ehitusseadustiku (EhS) ja planeerimisseaduse (PlanS) kooskõlastame Sala Terrana
OÜ töö nr DP1282 „Lagedi alevikus Jõe tänav 1 kinnistu detailplaneering“. Palume planeeringu
elluviimisel arvestada järgnevaga.
- Kõik riigitee kaitsevööndis kavandatud ehitusloa kohustusega tööde projektid tuleb esitada
Transpordiametile nõusoleku saamiseks. Ristumiskoha puhul tuleb taotleda EhS § 99 lg 3
alusel Transpordiametilt nõuded ristumiskoha projekti koostamiseks.
- Kui kohalik omavalitsus annab planeeringualal projekteerimistingimusi EhS § 27 alusel
või kavandatakse muudatusi riigitee kaitsevööndis, siis palume kaasata Transpordiametit
menetlusse.
- Kooskõlastus kehtib kaks aastat kirja välja andmise kuupäevast. Kui planeering ei ole
selleks ajaks kehtestatud, siis palume esitada planeering Transpordiametile
lähteseisukohtade uuendamiseks.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Marek Lind
juhataja
planeerimise osakonna kooskõlastuste üksus
Lisad: Seletuskiri ja põhijoonis
Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 /
[email protected] / www.transpordiamet.ee
Registrikood 70001490
Krista Einama
58627026,
[email protected]
2 (2)
Detailplaneeringu koostamise korraldaja:
Rae vald
Aadress: Aruküla tee 9, Jüri alevik, 75301
Tel: 605 6750
Kontakt:
[email protected]
Koostaja:
Sala Terrena OÜ
Liiva tee 2, 75303 Lagedi
Rae vald, Harju maakond
[email protected], tel 5110394
Huvitatud isik:
TKV OÜ
Mai tn 21/1, Nõmme linnaosa,
11621 Tallinn, Harju maakond
e-post:
[email protected]
LAGEDI ALEVIKUS JÕE TÄNAV 1 KINNISTU
DETAILPLANEERING
Planeeritaval kinnistul asub arheoloogiamälestis Asulakoht reg-nr 18783
LAGEDI ALEVIKUS JÕE TÄNAV 1 KINNISTU DETAILPLANEERING
SALA TERRENA OÜ
KovID DP1282
PlanID
Kuupäev 31.08.2026
Sala Terrena OÜ
Liiva tee 2, 75303 Lagedi
Rae vald, Harjumaa
T +372 5110394
[email protected]
www.salaterrena.ee
Liikluskonsultant
T-Konsult OÜ
Treiali tee 2-205, Peetri Rae
vald, Harjumaa
+372 517 1055
LAGEDI ALEVIKUS JÕE TÄNAV 1 KINNISTU DETAILPLANEERING
SALA TERRENA OÜ
SISUKORD
1. PLANEERINGU KOOSTAMISE EESMÄRK JA ALUSED ................................. 5
1.1. Rae valla üldplaneering ....................................................................................... 6
1.2. Vastavus detailplaneeringu lähteseisukohtadele ............................................. 6
2. OLEMASOLEV OLUKORD ..................................................................................... 8
2.1. Planeeritava ala kontaktvöönd ........................................................................... 8
3. PLANEERIMISETTEPANEK................................................................................ 10
3.1. Alale ehitiste rajamiseks esitatavad nõuded .................................................. 10
3.2. Teed ja liiklus ...................................................................................................... 12
3.3. Veevarustus ja kanalisatsioon .......................................................................... 13
3.4. Elektrivarustus .................................................................................................... 14
3.5. Sidevarustus ........................................................................................................ 15
3.6. Soojavarustus...................................................................................................... 15
3.7. Sademevesi.......................................................................................................... 16
3.8. Insolatsioon ......................................................................................................... 16
3.9. Müra, vibratsioon ja saaste.............................................................................. 16
3.10. Radooniohutus .................................................................................................... 18
3.11. Valgustus ............................................................................................................. 18
3.12. Tuleohutus........................................................................................................... 19
3.13. Vertikaalplaneerimine........................................................................................ 19
3.14. Servituudi vajadus ............................................................................................. 20
3.15. Kuritegevuse ennetamine ................................................................................. 20
3.16. Haljastus ja heakord.......................................................................................... 20
3.17. Nahkhiirte sõbralikud lahendused ................................................................... 22
3.18. Muinsuskaitse ..................................................................................................... 23
3.19. Põhjavee kaitstus ............................................................................................... 24
3.20. Jäätmemajandus ................................................................................................ 24
3.21. Mõju keskkonnale ja keskkonnatingimusi tagavad nõuded........................ 25
4. PLANEERINGU ELLUVIIMINE.......................................................................... 25
4.1 Planeeringu elluviimisega kaasnevate asjakohaste majanduslike, kultuurilis-
te, sotsiaalsete ja looduskeskkonnale avalduvate mõjude hindamise kir-
jeldus.................................................................................................................... 25
4.2 Avariiolukorrad ja nende vältimise meetmed või nende korral käitumise la-
hendused ............................................................................................................. 26
3 /27
LAGEDI ALEVIKUS JÕE TÄNAV 1 KINNISTU DETAILPLANEERING
SALA TERRENA OÜ
4.3 Planeeringu elluviimise tegevuskava ja planeeringu ellu viimiseks vajalikud
kokkulepped ........................................................................................................ 26
JOONISED
1 Situatsiooni skeem Skeem
2 Kontaktvööndi skeem Skeem
3 Tugijoonis M1:1000
4 Põhijoonis M 1:1000
LISAD
4 /27
LAGEDI ALEVIKUS JÕE TÄNAV 1 KINNISTU DETAILPLANEERING
SALA TERRENA OÜ
1. PLANEERINGU KOOSTAMISE EESMÄRK JA ALUSED
Planeeringuala moodustab: Lagedi alevik Jõe tn 1 katastriüksus suurusega 4213 m2, ka-
tastritunnus 65301:013:0504, registriosa nr 14177702, sihtotstarve 90% elamumaa ja 10%
veekogude maa.
Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on Jõe tn 1 kinnistu jagamine elamu- ja ärimaa
(vähemalt 60% elamu- ja kuni 40% ärimaa) ning maatulundus- ja veekogude maa sihtots-
tarbelisteks kruntideks. Elamu- ja ärimaale ette näha ehitusõigus elamu- ja ärihoone ning
abihoonete püstitamiseks ning määrata ehitus- ja hoonestustingimused, juurdepääsud,
tehnovõrgud ja haljastus. Planeeringuala suurus on 4213 m2.
Arvestamisele kuuluvad planeeringud, projektid, dokumendid ja uuringud:
1. Planeerimisseadus;
2. Ehitusseadustik;
3. Siseministri määrus nr 17 “Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded”;
4. Siseministri määrus nr 10 “Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise,
korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord”;
5. Rae valla üldplaneering (Rae Vallavolikogu 21.05.2013 otsus nr 462);
6. Haljastusnõuded projekteerimisel ja ehitamisel Rae vallas (Rae Vallavolikogu
18.10.2022 määrus nr 11);
7. Haljastuse hindamise metoodika ning avaliku ala haljastuse nõuded (Rae Valla-
valitsuse 30.08.2022 määrus nr 18);
8. Välisõhus leviva müra piiramise eesmärgil planeeringu koostamise kohta esita-
tavad nõuded (keskkonnaministri 03.10.2016 määrus nr 32);
9. Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded (riigihalduse mi-
nistri 17.10.2019 määrus nr 50);
10. Rae valla arengukava muutmine ja vastuvõtmine (Rae Vallavolikogu 20.09.2016
määrus nr 58);
11. Rae valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ning sademevee ärajuhtimise aren-
damise kava aastateks 2024 – 2035;
12. Rae valla jäätmehoolduseeskiri (Rae Vallavolikogu 15.06.2021 määrus nr 73);
13. Rae valla rajatiste väljaehitamise ja väljaehitamisega seotud kulude kandmise
kokkuleppimise kord (Rae Vallavalitsuse 25.10.2022 määrus nr 23);
14. Digitaalselt teostatavate geodeetiliste alusplaanide, projektide, teostusjooniste
ja detailplaneeringute esitamise kord (Rae Vallavalitsuse 15.02.2011 määrus nr
13);
15. Detailplaneeringute koostamise ning vormistamise juhend (Rae Vallavalitsuse
15.02.2011 määrus nr 14);
16. Kontaktvööndis kehtestatud detailplaneeringud;
17. Muud asjakohased õigusaktid, standardid, normatiivid;
18. Jõe tn 1 topo-geodeetiline alusplaan;
19. Jõe tn 1 haljastuse hinnang;
20. Aruanne arheoloogilistest eeluuringutest Lagedi asulakohal (reg-nr 18783; Rae
vald/Jüri kihelkond, Harju maakond) 2025. Aastal" (koostaja Gurly Vedru, arheo-
loog);
21. Lagedi alevik Jõe tn ehitusjärgne kontrollmõõdistus ,Aamos Atlas OÜ töö nr
154-T-24, teostatud 12.11.2024.
22. Rae Vallavalitsuse 19.12.2024 korraldus nr 1983 „Lagedi alevik Jõe tn 1 kinnistu
ja lähiala detailplaneeringu algatamine ja lähteseisukohtade kinnitamine“.
5 /27
LAGEDI ALEVIKUS JÕE TÄNAV 1 KINNISTU DETAILPLANEERING
SALA TERRENA OÜ
1.1. Rae valla üldplaneering
Detailplaneeringu koostamise eesmärk on kooskõlas Rae Vallavolikogu 21.05.2013 otsu-
sega nr 462 kehtestatud Rae valla üldplaneeringuga, kus planeeringuala maakasutuse juh-
totstarbeks on osaliselt perspektiivne elamumaa, osaliselt perspektiivne haljasala ja park-
metsamaa. Detailplaneeringu lahenduses planeeritakse jagada 4213m2 suurune kinnistu
kaheks, millest Jõe tn poolne (pos 1) saaks vähemalt 60% ulatuses elamumaa sihtotstarbe
ja kuni 40% ulatuses ärimaa kõrval sihtotstarbe ja pos 2, mis on Pirita jõe pool, jääb maatu-
lundus- ja veekogude maaks. Elamu ja ärimaa kinnistule seataks ehitusõigus ühe põhihoo-
ne ja abihoonete ehitamiseks. Ärimaa kaassihtotstarbe määramise eesmärk on võimaldada
kohalikke elanikke teenindavat väikesemahulist äritegevust aleviku keskuses. Vastavalt
üldplaneeringule asub planeeritav ala tiheasustuses, mis on määratud detailplaneeringu
kohustusega alaks ja on üldplaneeringu kohaselt perspektiivse elamumaa juhtotstarbega.
Detailplaneeringu ala.
Skeem 1. Väljavõte Rae valla üldplaneeringu joonisest (allikas: https://www.rae.ee/rae-valla-
uldplaneering)
1.2. Vastavus detailplaneeringu lähteseisukohtadele
Detailplaneering on koostatud vastavalt Rae Vallavalitsuse 19.12.2024 korraldusega nr
1983 kinnitatud „Lagedi alevik Jõe tn 1 kinnistu ja lähiala detailplaneeringu koostamise läh-
teseisukohtadele“.
Planeering vastab kõigile lähtetingimustes seatud nõuetele, sealhulgas krundijaotuse,
ehitusõiguse, haljastuse, tehnovõrkude, liikluskorralduse ja keskkonnatingimuste osas.
6 /27
LAGEDI ALEVIKUS JÕE TÄNAV 1 KINNISTU DETAILPLANEERING
SALA TERRENA OÜ
Krundijaotus ja hoonestus
Detailplaneeringuga on Jõe tn 1 kinnistu (katastritunnus 65301:013:0504, pindala 4213 m²)
jagatud kaheks krundiks:
Pos 1 – vähemalt 60% ulatuses elamumaa ja kuni 40% ulatuses ärimaa kõrval sihtotstar-
bega krunt, millele on määratud ehitusõigus ühe põhihoone (elamu- ja/või ärihoone) ning
kuni kahe abihoone püstitamiseks;
Pos 2 – maatulundus- ja veekogude maa, kuhu hoonestust ei kavandata.
Kruntide suurused ja ehitusõigus on määratud vastavalt lähtetingimustes toodud näitajatele
(minimaalne krundi suurus 2000 m², hoonete maksimaalne kõrgus 8 m, ehitisealune pind
kuni 400 m², hoonestusala kaugus krundi piirist vähemalt 4 m, katusekalle 15–40°).
Arhitektuursed ja esteetilised nõuded
Hoonestus vastab kontaktvööndi arhitektuursele iseloomule. Hoonete välisviimistluses ka-
sutatakse looduslikke ja loomulikke värvitoone. Abihooned ja piirded sobituvad põhihoone-
ga. Kasutatavad materjalid ja vormid järgivad lähtetingimustes toodud juhiseid ning Rae
valla üldplaneeringu põhimõtteid.
Liiklus ja parkimine
Juurdepääs planeeritavale krundile on tagatud Jõe tänavalt, vastavalt lähtetingimuste
punktile 4.3. Parkimine on lahendatud planeeritava ala siseselt ning vastab normidele –
elamu- ja ärimaa krundil on tagatud vähemalt viis parkimiskohta, sh rataste parkimiskohad.
Tehnovõrgud
Planeeringu tehnovõrgulahendused (vesi, kanalisatsioon, elekter, side, sadevesi) vastavad
lähtetingimuste peatüki 4.4 nõuetele:
- Vee- ja kanalisatsioonivarustus – lahendatud vastavalt AS ELVESO tehnilistele tingimus-
tele nr VK-TT 10;
- Elektrivarustus – vastavalt Elektrilevi OÜ liitumistingimustele nr 490030, uue 0,4 kV maa-
kaabelliini rajamisega olemasolevast alajaamast;
- Sademevee käitlus – sademevesi immutatakse krundi piires vastavalt standardile EVS
848:2021;
- Tuletõrje veevarustus – tagatud olemasoleva hüdrandi kaudu Jõe tn 8 ees.
Tehnovõrkude kavandamisel lähtutakse Transpordiameti juhendist. „Nõuded tehnovõrkude
ja -rajatiste teemaale kavandamisel“ toodud põhimõtetest ning tehnovõrkude kavandami-
sel riigitee piirides ja tee kaitsevööndis kooskõlastatakse projektid Transpordiametiga (EhS
§ 70, § 72, § 99 lg 3).
Haljastus ja heakord
Haljastus on kavandatud vastavalt Rae Vallavalitsuse määrusele nr 18 ja lähtetingimuste
punktile 4.2 – elamumaa krundi iga 300 m² kohta on ette nähtud vähemalt üks kõrghaljas-
tuse puu. Säilitatakse väärtuslik olemasolev haljastus Pirita jõe poolses osas. Jäätmema-
jandus on lahendatud krundi piires.
7 /27
LAGEDI ALEVIKUS JÕE TÄNAV 1 KINNISTU DETAILPLANEERING
SALA TERRENA OÜ
Keskkonna ja muinsuskaitse tingimused
Planeeringus on arvestatud Pirita jõe veekaitse-, ehituskeelu- ja piiranguvööndeid ning ar-
heoloogiamälestise Asulakoht (reg nr 18783) kaitsevööndit. Kaevetööde teostamisel tuleb
järgida Muinsuskaitseseaduse § 59 lg 3 nõudeid.
Planeerimise faasis Jõe tn 1 kinnistul läbi viidud arheoloogiline eeluuring: ”Aruanne arheo-
loogilistest eeluuringutest Lagedi asulakohal (reg-nr 18783; Rae vald/Jüri kihelkond, Harju
maakond) 2025. Aastal" (koostaja Gurly Vedru, arheoloog). Arvestades eeluuringu tulemu-
si, tuleb edasistel kaevetöödele kaasata arheoloog (uuringumeetod: arheoloogiline jälgimi-
ne).
Detailplaneeringu koostamise käigus koostati “Haljastuse hinnang Jõe tn 1, Lagedi alevik,
Rae vald“ (Dendro SJ OÜ 2025). Töö eesmärgiks oli hinnata Lagedil Jõe tn 1 kinnistul kas-
vava puittaimestiku haljastuslikku väärtust, tervislikku seisundit ning perspektiivsust (mää-
rata väärtusklass). Haljastuse tingimused on toodud ptk 3.16.
Planeeringuga ei kaasne negatiivset keskkonnamõju ning lähtetingimuste punktis 10 too-
dud alusel ei ole vajalik keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) algatamine.
Koostöö ja kaasamine
Planeering on koostatud koostöös ja kooskõlastatult kõigi lähtetingimustes nimetatud asu-
tustega (Rae Vallavalitsus, Põhja päästekeskus, Muinsuskaitseamet, Keskkonnaamet,
Transpordiamet, Elektrilevi OÜ, AS ELVESO jt). Kaasatud on planeeringuala lähinaabrid ja
huvitatud isikud.
Kokkuvõte
Lagedi aleviku Jõe tn 1 kinnistu ja lähiala detailplaneering vastab täielikult Rae Vallavalit-
suse korraldusega nr 1983 kinnitatud lähteseisukohtadele ning tagab ehitusõiguse, tehno-
võrkude, haljastuse ja keskkonnatingimuste lahendamise vastavalt kehtivatele õigusaktide-
le ja Rae valla üldplaneeringule.
2. OLEMASOLEV OLUKORD
2.1. Planeeritava ala kontaktvöönd
Jõe tn 1 kinnistu asub Lagedi alevikus. Piirkond on kompaktse asustusega ala
Ümberkaudsetel aladel on valdavalt elamumaad. Umbes 500m kaugusel planeeringualast
asuvad Lagedi kool (põhikool), lasteaed ja raamatukogu. Kool on ka kogukonna kesku-
seks. 700m kaugusel on ka pood toidu ja esmatarbekaupade ostmiseks. Lähim peatus
"Lagedi" asub planeeringualast 100m kaugusel ja rongipeatus 800m kaugusel. Tagatud on
ühendus Rae valla keskusega Jüris, kuhu saab mööda jalg- ja rattateed, samuti Rae valla
bussiliinidega. Lisaks on ühendus Jüri ja Tallinnaga Harjumaa bussiliinidega mis on kah-
jukshetkel üsna hõreda graafikuga. Planeeringualalt 4,3 km kaugusel asub Loo Alevik, ku-
hu on samuti tagatud ühendus jalg- ja jalgrattateega ja Harjumaa bussiliinidega.
Lagedi kandis on puudus äripindadest.
Planeeritav ala asub Rae vallas, Lagedi alevikus 11300 Lagedi-Aruküla-Peningi tee (Kooli
tn) ja Jõe tn (tee nr 6530239) ristmikul. Juurdepääs krundile on Jõe tänavalt. Planeeringua-
la suurus on ligikaudu 0,4 ha ning see hõlmab: Jõe tn 1 kinnistu suurusega 4213 m2, ka-
tastritunnus 65301:013:0504, registriosa nr 14177702, sihtotstarve 90% elamumaa ja 10%
veekogude maa.
8 /27
LAGEDI ALEVIKUS JÕE TÄNAV 1 KINNISTU DETAILPLANEERING
SALA TERRENA OÜ
Lähialana kaasatakse planeeringusse maa-ala, mis on vajalik teede- ja tehnovõrkude pla-
neerimiseks.
Kinnistu on eraomandis.
Maa-ala üldiseloomustus
Jõe tn 1 kinnistu asub Lagedi alevikus. Piirkond on kompaktse asustusega ala Ümber-
kaudsetel aladel on valdavalt elamumaad. Juurdepääs planeeritavale alale on Jõe tänavalt
(tee nr 6530239, kohalik tee). Jõe tänavale saab mööda Lagedi-Aruküla-Peningi kõrval-
maanteed /tee nr 11300.
Maakasutuspiirangud ja kitsendused
Planeeritaval alal lasuvad järgmised maakasutuspiirangud ja kitsendused:
Side valguskaabel ELA094 koos kaitsevööndiga (1m teljest mõlemale poole);
Elektrimaakaabel kaitsevööndiga (1 m teljest mõlemale poole);
Maa-alune veetorustik alla 250mm kaitsevööndiga (2m teljest mõlemale poole);
Survekanalisatsioonitoru kaitsevööndiga (2m teljest mõlemale poole);
11300 Lagedi - Aruküla – Peningi tee kaitsevöönd, vööndi ulatus äärmise sõidu raja
servast on 10 m;
Nõrgalt kaitstud põhjaveega ala;
Kõrge radooniriskiga ala 150-250 kBq/m3 (Eesti pinnase radooniriski kaart. And-
med 2020. aasta seisuga);
Arheoloogiamälestis asulakoht, tunnus: 18783 koos kaitsevööndiga (kaitsevööndi
ulatus 50m ala piirist)
Pirita jõe kallasrada 4m
Pirita jõe veekaitsevöönd 10m
Pirita jõe ehituskeeluvöönd 50m
Pirita jõe piiranguvöönd 100m
veekogu avalik kasutus.
Kalade kudemis- ja elupaigad KLO3002558 (III kat fauna: Cobitis taenia (hink)
KLO9102648, Cottus gobio (võldas) KLO9102649)
Pirita jõe lõheliste kudemis- ja elupaigad
Olemasolev puurkaev PRK0014243 kaitsevööndiga, vööndi ulatus kaevu tsentrist
50m;
Tallinna lennujaama piirangupinnavöönd (90m)
Vastavalt Rae valla mürauuringule jääb planeeringuala Liiklusmüra rikkale alale.
Päevane liiklusmüra tase jääb 65-55 dB piiresse.
Eesti looduse infosüsteemi (EELIS) andmetel registreeritud 5 looduskaitsealuse II
kaitsekategooria nahkhiireliigi elupaigad: veelendlane (Myotis daubentonii), pargi-
nahkhiir (Pipistrellus nathusii), kääbus-nahkhiir (Pipistrellus pipistrellus), põhja-
nahkhiir (Eptesicus nilssonii) ja suurvidevlane (Nyctalus noctula).
9 /27
LAGEDI ALEVIKUS JÕE TÄNAV 1 KINNISTU DETAILPLANEERING
SALA TERRENA OÜ
Teed
Juurdepääs planeeritavale alale on Jõe tänavalt.
Planeeritava ala reljeef
Planeeritavate ala maapind on ebatasane. Absoluutkõrgused jäävad 32,52 ja 37,26 vahele.
Ala langeb jõe suunas, esineb pinnasevalle.
Hooned ja rajatised
Ehitisregistri andmetel on Jõe tn 1 kinnistu hoonestamata, alal paikneb elektri alajaam.
Haljastus
Jõe pool ja kõrvalmaantee ääres on suuremaid puid, ülejäänud alal on põõsad ja noored
puud (võsa).
3. PLANEERIMISETTEPANEK
Käesoleva detailplaneeringuga kavandatakse jagada 4213m2 suurune kinnistu kaheks
krundiks, millest Jõe tn poolne (pos 1) saaks vähemalt 60% ulatuses elamumaa sihtotstar-
be ja kuni 40% ulatuses ärimaa kõrval sihtotstarbe ja pos 2, mis on Pirita jõe pool, jääb
maatulundus- ja veekogumaaks.
Elamu-ja ärimaa kinnistule seatakse ehitusõigus ühe põhihoone ehitamiseks.
Kuna kehtiv Rae valla üldplaneering ei luba Lagedi alevikus Jõe tn 1 kontaktalal väikse-
maid krunte kui 2000m2 on see võetud planeeritava ehitusõigust taotleva krundi suuruse
kavandamisel aluseks.
3.1. Alale ehitiste rajamiseks esitatavad nõuded
Alale ehitiste rajamiseks esitatavad nõuded:
Hoone rajamiseks tuleb koostada nõuetekohane ehitusprojekt ja taotleda ehitusluba
kohalikust omavalitsusest.
Maksimaalne krundi täisehitusprotsent 20%
Lubatud ehitisealune pind 400–m² (sisaldab nii ehitusloa kohustuslike, kui mitte ehi-
tusloa kohustuslike, põhi- ja abihoonete pinda kokku)
Hoonestusviis – lahtine
Hoone ±0.00 = 36.2–36.8 m
Lubatud hoonete arv – üks põhihoone ja kuni kaks abihoonet
Lubatud põhihoone korruselisus – kuni 2 maapealset korrust ja 1 maa-alune korrus.
Maa-alusel korrusel ei ole lubatud rajada eluruume
Lubatud abihoone korruselisus –1 maapealne korrus
Lubatud põhihoone maksimaalne kõrgus –kuni 8m
Lubatud abihoone maksimaalne kõrgus –kuni 5m
Katuseharja suund – soovitavalt teega paralleelselt või risti
Lubatud katusekalle katuse kalle 15-40°, valida kontaktvööndis paiknevate elamute
katuste valdavast põhikaldest lähtuv lahendus
Hoone vormikeel ja viimistlus – arvestada kontaktvööndi arhitektuurse vormikeelega
ning kasutada sellele sobivaid lahendusi. Võib kasutada ja omavahel kombineerida
erinevaid materjale, järgida kontaktvööndi üldist lahendust. Vältida tuleb naturaal-
seid materjale imiteerivaid viimistlusmaterjale. Hoonete välisviimistluses kasutada
looduslikke ja loomulikke värvitoone. Abihooned ja piirded peavad sobituma põhi-
10 /27
LAGEDI ALEVIKUS JÕE TÄNAV 1 KINNISTU DETAILPLANEERING
SALA TERRENA OÜ
hoonega. Kavandatav hoonestus ei tohi erineda naaberkinnistutel paiknevast hoo-
nestusest järsult.
Lubatud väikseim tulepüsivusklass – TP 3, tulepüsivusklassi täpsustada hoonete
projekteerimise käigus
Parkimine lahendada omal krundil (min 5 parkimiskohta)
Üle 10 parkimiskoha kavandamisel on ehitusseadustiku kohaselt vajalik kavandada
elektriautode laadimistaristu
Planeeringu koosseisus kavandatavad riigiteega ristuvad tehnovõrgud tuleb rajada
kinnisel meetodil
Jäätmete kogumine näha ette krundi territooriumil
Piirdeaiad – Lubatud on võrkpiire hekiga (mis on piirdega sama kõrge), kinnistute
vahel võib olla võrkpiire. Piirdeaia kõrgus on kuni 1,5 m, lähtuda naaberkinnistutega
harmoneeruvatest lahendusest. Piireaed rajada kinnistu piirile, piirdeaia välimus ja
asukoht kooskõlastada naaberkinnistu omanikuga. Väravad ei tohi avaneda tee
poole.
Hoonete projekteerimisel järgida energiatõhususe miinimumnõudeid (Ettevõtlus- ja
infotehnoloogiaministri 11.12.2018 määruses nr 63 „Hoone energiatõhususe miini-
mumnõuded“) ning arvestada aastal 2020 kehtima hakanud liginullenergiahoone
projekteerimisnormidega.
Hooned projekteerida vastavalt standardile EVS 842:2003 Ehitise heliisolatsiooni-
nõuded. Kaitse müra eest ja vastavalt standardile EVS 840:2023 „Juhised radooni-
kaitse meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes“
Hoone eskiisprojekt tuleb kooskõlastad Rae valla arhitektiga.
Krundi hoonestuse, parkimise, jäätmete kogumise ja haljastuse asukoht on põhi-
mõtteline ja lahendatakse edasisel projekteerimisel.
Hoonete asukoht ja orientatsioon tuleb valida selliselt, et ka olemasolevas naaber-
hoones oleks tagatud piisav insolatsioon.
Hoonete ehitusjoon on valitud naaberkruntide põhihoonete asukoha järgi. Kuna ehi-
tusjoon piirkonnas ei ole ühtlane, siis parkimiskohtadele piisava ruumi tagamiseks
on lähtutud Jõe tn 5 krundi põhihoone ehitusjoonest.
Äripinna kasutamine ei tohi häirida piirkonna elamuid. Ei ole lubatud häiringuid põh-
justav äritegevus nagu näiteks autoteenindus- ja remont, baarid, pubid, ööklubid
jms.
Kõik arendusalaga seotud ehitusprojektid, mille koosseisus kavandatakse tegevusi
riigitee kaitsevööndis, tuleb esitada Transpordiametile nõusoleku saamiseks.
Nõuded kaevetööde tegemisel:
1. Valminud projekt kooskõlastada Muinsuskaitseametiga. Projekti kooskõlastus võib
toimuda ehitusloa- või ehitusteatise menetluse käigus.
2. Enne kinnismälestise alal ja mälestise kaitsevööndis planeeritud tööde algust esita-
da Muinsuskaitseametile tööde tegemise teatis (MuKS § 59 lg 3;
https://register.muinas.ee/public.php?menuID=worknotice). Teatise esitamine Muin-
suskaitseametile ei ole vajalik, kui projekt on eelnevalt ametiga kooskõlastatud.
3. Kogu projekti alal peab kaevetöödel arvestama arheoloogiliste leidude ja arheoloo-
gilise kultuurkihi ilmsikstuleku võimalusega. Muinsuskaitseseadusest tulenevalt (§
31 lg 1, § 60) on leidja sellisel juhul kohustatud tööd katkestama, jätma leiu leiukoh-
ta ning teatama sellest Muinsuskaitseametile.
4. Võimalusel minna kaevetega maapinna sisse minimaalselt ja kavandada hoonestu-
sala täitmine selliselt, et ei ületata naaberelamukrundi maapinna kõrgust.
5. Arvestades arheoloogilise eeluuringu tulemusi, tuleb edasistel kaevetöödele kaasa-
ta arheoloog (uuringumeetod: arheoloogiline jälgimine).
11 /27
LAGEDI ALEVIKUS JÕE TÄNAV 1 KINNISTU DETAILPLANEERING
SALA TERRENA OÜ
Tehnovõrkude kavandamisel teemaale tuleb lähtuda Transpordiameti juhendist „Nõuded
tehnovõrkude ja -rajatiste teemaale kavandamisel“ toodud põhimõtetest ning tehnovõrkude
kavandamisel riigitee piirides ja tee kaitsevööndis tuleb projektid kooskõlastada Transpor-
diametiga.
3.2. Teed ja liiklus
Moodustatavale hoonestamata elamumaa krundile (pos 1) rajada mahasõit Jõe tänavalt.
Tagada nähtavus.
Parkimine lahendada omal krundil. Kavandatud on kokku 11 mootorsõiduki parkimiskohta
ja 12 jalgratta parkimiskohta. Ärimaa sihtotstarbeliste parkimisala parkimisnormatiiv on võe-
tud EVS 843:2016 “Linnatänavad” tabel 9.1— parkimisnormatiiv kauplusele väikeelamute
alal, mille kohaselt kavandatakse 1 parkimiskoht 30m2 hoone suletud brutopinna kohta.
Suletud brutopinnana on käsitletud 40% maksimaalsest võimalikust kavandatava hoone
suletud brutopinnast (max kavandatav suletud brutopind —800m2) ehk 320m2 , mis teeb
arvutuslikult 10,6 parkimiskohta.
Lisaks on kavandatud mootorsõidukite parkimiskohtadega samas mahus ratta parkimiskoh-
ti, kuna piirkonnas liigutakse palju ratastega. Jalgrattaparkla täpne asukoht võib täpsustuda
projekteerimisel, kuid detailplaneering peab andma kindluse, et jalgrattaparkimine on krun-
dil mugavalt ja sissepääsude lähedal lahendatav.
Hilisema projekteerimise käigus täpsustada rattaparkla tüüp ja kohtade arv, lähtuda põhi-
mõtetest, et rattaparkla kohti peab olema samaväärselt mootorsõidukite parkimiskohtade-
ga, parkla peab olema visuaalselt kena ning rattaid peab saama lukustada nii, et rattalukk
on kinnitatud läbi ratta raami.
Parkimiskohtade paiknemine ja arv täpsustada üle hoone projektiga vastavalt projekteeri-
tava hoone mahtudele ja kavandatava äritegevuse täpsele iseloomule.
Planeeringu põhijoonisele on kantud Jõe tn jalgratta- ja jalgtee ja sõidutee ning tehnovõr-
kude lahendused vastavalt õe tn osas Lagedi alevik Jõe tn ehitusjärgne kontrollmõõdistu-
sele. Põhijoonisele on kantud perspektiivne, jõe tn algusesse kavandatud, olemasolevat ja
perspektiivset, bussipeatusega ühendust tagavat, jalgratta- ja jalgteed ühendav perspek-
tiivne ülekäigukoht.
Põhijoonisele on kantud ka planeeringu ala ligipääsu nähtavuskolmnurk, ning Jõe tn ja La-
gedi-Aruküla-Peningi tee ristmiku nähtavuskolmnurk. Tee projekteerimise normi § 24 lõige
9 punkt 2 kohaselt kui nõutud nähtavuse tagamist ei võimalda reljeef, kaitsealused objektid
või olemasolevad ehitised, võib määratud nõuetest kõrvale kalduda, rakendades ohutuse
tagamiseks muid meetmeid, mis tuleb vajadusel määrata edasisel projekteerimisel.
Riigitee alusel maal asuvad ebaseaduslikud rajatised ja haljastus (hekid) tuleb tehnovõrku-
de ja kergtee rajamisel vajadusel likvideerida. Säilitada riigitee mulde kuivenduskraav.
Nähtavuskolmnurka võib istutada üksikuid rohttaimi või põõsaid, mille kõrgus ei tohi ületa-
da 0,4m.
Liiklusmärke ja märgistust ei lahendata detailplaneeringu staadiumis, täpsemad liiklus-
lahendused anda edasise projekteerimise käigus.
Põhijoonisele on kantud Lagedi-Aruküla-Peningi tee kaitsevöönd. Teekaitsevööndis on
keelatud tegevused vastavalt EhS § 70 lg 2 ja § 72 lg 1, sh on keelatud ehitada ehitusloa-
kohustuslikku teist ehitist. Riigitee kaitsevööndis kehtivatest piirangutest võib kõrvale kal-
duda Transpordiameti nõusolekul vastavalt EhS § 70 lg 3. Transpordiamet on andnud nõu-
12 /27
LAGEDI ALEVIKUS JÕE TÄNAV 1 KINNISTU DETAILPLANEERING
SALA TERRENA OÜ
soleku hoonete kavandamiseks tee kaitsevööndisse vastavalt väljakujunenud hoonestus-
joonele oma 10.01.2025 nr 7.2-2/25/135-2 väljastatud seisukohtadele.
Kõik arendusalaga seotud ehitusprojektid, mille koosseisus kavandatakse tegevusi riigitee
kaitsevööndis, tuleb esitada Transpordiametile nõusoleku saamiseks.
Transpordiamet ei võta PlanS § 131 lg 1 kohaselt endale kohustusi planeeringuga seotud
rajatiste väljaehitamiseks.
Pos 2 ligipääs on tagatud servituudi alaga läbi Pos 1 krundi, kuna looduslikuks jääval alal
on vajadus vaid hooldustööde minimaalseks ligipääsuks ei rajata uut teed, vaid tagatakse
2m laiuse ligipääsukoridori ja väravate rajamise võimaluse krundile läbi pos 1 maa. Krundid
on sama isiku omanduses.
Riigitee liikluskorraldus täpsustub projekteerimisel Transpordiameti poolt väljastatud nõuete
alusel, lähtudes terviklikust liikluskorraldusest ja normides toodud nõuetest
3.3. Veevarustus ja kanalisatsioon
Üldise vee ja kanalisatsiooniga liitumine toimub vastavalt AS ELVESO tehnilistele tingimus-
tele nr VK-TT 10
Tehnilised tingimused on väljastatud Rae valla Lagedi alevikus asuva detailplaneeringu nr
DP1282 „Lagedi alevik Jõe tn 1 kinnistu ja lähiala detailplaneering“ alale planeeritava era-
mu ühendamiseks ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniga.
Veevarustus
AS ELVESO on nõus lubama detailplaneeringu alale ühisveevärgist vett vastavalt Rae val-
la ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arengukavale kokku koguses kuni 0,4 m3/d (12,0
m3/kuus) järgmistel tingimustel:
Detailplaneeringu ala ühendamine ühisveevärgiga on võimalik alates piirkonnast ÜPV (vt
skeem tehniliste tingimuste Lisa 1).
Planeeritud veetorustikule on ette nähtud servituusi ala veetrassi kuja 2+2m ulatuses, võr-
gu valdaja kasuks.
13 /27
LAGEDI ALEVIKUS JÕE TÄNAV 1 KINNISTU DETAILPLANEERING
SALA TERRENA OÜ
Reovesi
AS ELVESO on nõus vastu võtma detailplaneeringu alalt reovett vastavalt Rae valla ühis-
veevärgi ja –kanalisatsiooni arengukavale kokku koguses kuni 0,4 m3/d (12,0 m3/kuus)
järgmistel tingimustel:
Detailplaneeringu ala ühendamine reovee ühiskanalisatsiooniga on võimalik alates piirkon-
nast ÜPK (vt skeem tehniliste tingimuste Lisa 1).
Projekti koostamisel lähtuda juhendist AS ELVESO tehnilised üldnõuded projekteerimisel ja
ehitamisel ( http://elveso.ee/vesi/tehnilised-yldnouded-/).
Tehniliste tingimuste nr VK-TT 10
LISA 1 – Liitumis/ühenduspunktide asukoha skeem
Tehnilised tingimused kehtivad kuni tehniliste tingimuste väljastamise aluseks olnud as-
jaolude muutumiseni (sh, näiteks, ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava muut-
mine, piirkonna ÜVK lahenduste põhimõtteline muutmine ÜVK arendustegevuse käigus,
üldplaneeringu muutmine jms), maksimaalselt üks aasta väljastamisest.
3.4. Elektrivarustus
Elektrivarustus kavandatakse hoonestatavale krundile vastavalt Elektrilevi OÜ liitumistin-
gimustele nr 490030.
Detailplaneeringu ala toide näha ette olemasoleva alajaama Lagedi koolimaja: (Rae) baa-
sil, mis asub Kooli tänav L1 kinnistul. Nimetatud olemasolevast alajaamast näha ette uutele
objektidele välja eraldi fiidri 0,4 kV maakaabelliin. Objektide elektrivarustuseks planeerida
kinnistute piiridele 0,4 kV liitumiskilp ja jaotuskilp. Liitumiskilp on planeeritud tarbijate krun-
tide piirile teealasse. Liitumiskilbid peavad olema alati vabalt teenindatavad. Elektritoide lii-
tumiskilbist objektini nähakse ette maakaabliga. Elektrilevi OÜ tehnorajatiste maakasutus-
õigus tagada servituudialana, mis on märgitud põhijoonisele ja tuleb täpsustada elektrikaa-
bi rajamise teostusjoonise baasil.
14 /27
LAGEDI ALEVIKUS JÕE TÄNAV 1 KINNISTU DETAILPLANEERING
SALA TERRENA OÜ
Detailplaneeringuga nähakse ette uus madalpinge koridor alajaamast ning kui tulevikus lii-
tumistaotlus tehakse ampritele kuni 50A (ka), siis ehitatakse lahendus välja osaliselt.
Elektrikaablite kaitsetsoonidesse ei ole lubatud planeerida teisi kommunikatsioone.
Tehnovõrkude rajamisel tee piirides määrab teeomanik nõuded (EhS § 99 lg 3), mille ko-
haselt rajada elektri maakaabel 0,5 m kaugusele tee kinnistu piirist. Vajadusel likvideerida
teemaal asuvad ebaseaduslikud rajatised ja haljastus (hekid). Tehnovõrkude kavandamisel
teemaale tuleb lähtuda Transpordiameti juhendist „Nõuded tehnovõrkude ja -rajatiste tee-
maale kavandamisel“ toodud põhimõtetest ning tehnovõrkude kavandamisel riigitee piirides
ja tee kaitsevööndis tuleb projektid kooskõlastada Transpordiametiga.
Elektrivõrgu väljaehitamine toimub vastavalt Elektrilevi OÜ liitumistingimustele. Detailpla-
neerimise projektiga on määratud ka väljaspool detailplaneerimise ala kulgevate kaablite
trasside servituudi alad, mis tuleb täpsustada hiljem teostusjoonistel.
Planeeringu käigus olemasoleva elektrivõrgu ümberehitus toimub kliendi kulul, mille kohta
tuleb esitada Elektrilevi OÜ-le kirjalik taotlus.
Kehtestatud detailplaneeringu olemasolul elektrienergia saamiseks tuleb esitada liitumis-
taotlus, sõlmida liitumisleping ja tasuda liitumistasu. Lepingu sõlmimiseks pöörduda Elektri-
levi OÜ poole. Liitumislepingu sõlmimiseks tuleb Elektrilevi OÜ-le esitada moodustatud
kinnistute aadressid.
3.5. Sidevarustus
Sidevarustus lahendada vastavalt valitud teenusepakkuja tingimustele. Võimalik on liituda
>= 1 Mbit/s kaabliühendusega, kui ka õhu kaudu leviva teenusega.
3.6. Soojavarustus
Küte lahendada lokaalselt. Kasutada energiasäästlikke ning keskkonda minimaalselt saas-
tavaid süsteeme (maasoojuspump, õhk-vesi soojuspump, hoonele kinnitatavad päikesepa-
neelid, jms). Keelatud on märkimisväärselt jääkaineid lendu paiskavad kütteliigid nagu näi-
teks raskeõlid ja kivisüsi.
Edasise projekteerimise käigus võib kaaluda vertikaalse maaküttesüsteemi rajamist, kuid
see peab vastama järgmistele nõuetele:
1. Maasoojussüsteemi projekteerimisel tuleb tagada kõrghaljastusele piisav ala krundil vas-
tavalt käesolevas detailplaneeringus sätestatud haljastuse rajamise nõuetele.
2.Vältida tuleb maasoojussüsteemide rajamisest üksteisele või seda mõjutavale objektile
liiga lähedale, samuti kinnistu piirile, et ära hoida maasoojussüsteemide omavaheline
koosmõju või mõju taimestikule (maasoojussüsteemi torustiku rajamine võib kahjustab puu
juuri ning maasoojuse tootmine muudab maapinna soojusrežiimi jahedamaks ja lühendab
kasvuperioodi).
3.Maasoojussüsteem peab asuma:
vähemalt 2m kinnistu piirist;
säilitatava või kavandatava puu, täiskasvanult saavutatava liigiomase võraulatuse
vertikaalprojektsioonist 2m.
Õhksoojuspumpade kasutamisel mitte paigutada väli agregaate hoone tee poolsele esifas-
saadile ja selle äärde (või tuleb tagada selle varjestamine), eraomandis olevale kõrval kin-
15 /27
LAGEDI ALEVIKUS JÕE TÄNAV 1 KINNISTU DETAILPLANEERING
SALA TERRENA OÜ
nistule lähemale kui 2m, kõrval krundil olevatest terrassi- ja istumisaladest vähemalt 8m
kaugusele.
3.7. Sademevesi
Sademevesi immutada omal krundil. Tagada vee äravool hoonete ja rajatiste vundamenti-
delt vertikaalplaneerimisega. Vajadusel rajada sademeveedrenaaž ja vihmapeenrad. Dre-
naaž ja vihmapeenrad projekteerida hoone või haljastusprojekti koosseisus.
Vastavalt veeseaduse (VeeS) § 129 lg-tele 1 ja 3 tuleb sademevee käitlemisel eelistada la-
hendusi, mis võimaldavad sademeveest vabaneda selle tekkekohas, vältides sademevee
reostumist saasteainetega. Suublasse juhitav sademevesi peab vastama VeeS § 129 lg 5
alusel kehtestatud sademevee saasteaine sisalduse piirväärtustele.
Sademeveest vabanemiseks kasutatavaid looduslähedasi lahendusi, nagu rohealasid, vii-
betiike, vihmaaedasid, imbkraave ja muid lahendusi, mis võimaldavad sademeveest vaba-
neda eelkõige maastikukujundamise kaudu, vältides sademevee reostumist saasteainete-
ga, ei käsitata sademevee suublasse juhtimisena VeeS tähenduses.
Optimeerida ärajuhitavat sademevee vooluhulka järgmiste võimalike meetmetega:
sademevee kokkuvooluaja pikendamine sademevee juhtimisega üle murupindade,
et vähendada vooluhulga tippe ja üleujutusohte;
võimalusel juhtida katustelt ja teedelt voolav sademevesi immutusaladele;
kasutada sademevett kastmisveeks;
sademevee maksimaalne ärakasutamine, pikemas perspektiivis osaliselt olmeveena (tua-
lettide loputusvesi, pesupesemine jne, eelduseks majasiseselt kahe erineva torustiku ole-
masolu).
Planeeringu joonistel on toodud ka võimalikud lumeladustus ja sadevee immutusalad. Im-
mutusalad on kitsad ja seetõttu on soovitav need täita materjaliga, mis akumuleerib vett pi-
kendab aurumis- ja immutuseaega nt jäme killustik. Immutusalad peavad olema kõrval kin-
nistute maapinnast madalamad ja on soovitav pealt haljastada rohtsete taimedega.
Vältimaks tee muldkeha uhtumist ja üleniiskumist ei tohi sademevett juhtida riigitee alusele
maaüksusele.
3.8. Insolatsioon
Hooned projekteerida ja rajada nii, et eluruumides oleks tagatud katkematu insolatsioon
vähemalt 2,5 tunni pikkuselt ajavahemikul 22. aprillist kuni 22. augustini vastavalt Eesti Va-
bariigis kehtivale standardile EVS 894:2008+A2:2015. „Loomulik valgustus elu -ja büroo-
ruumides“ või EVS 938:2019 „Päevavalgus hoonetes. Insolatsiooni arvutamisel kasutatav
kuupäev“ ja EVS - EN 17037:2019 „Päevavalgus hoonetes“ nõuetega. Tagatud peavad
olema ka naaberkinnistutel asuvate eluhoonete insolatsiooninõuded.
3.9. Müra, vibratsioon ja saaste
Rae valla mürauuringu andmetel jääb planeeringualal päevane liiklusmüra tase 65-55 dB
piiresse.
16 /27
LAGEDI ALEVIKUS JÕE TÄNAV 1 KINNISTU DETAILPLANEERING
SALA TERRENA OÜ
Väljavõte Rae valla mürauuringust Allikas: Rae-GIS mürauuringu kaart
Kuna planeeritav ala paikneb Lagedi-Aruküla-Peningi tee (nt 11300) ja lennukite maandu-
miskoridori läheduses tuleb hoone projekteerimisel kasutada müra leevendavaid meet-
meid. Hoonete projekteerimisel lähtuda standardist EVS 842:2003 „Ehitise heliisolatsiooni-
nõuded. Kaitse müra eest“. Välispiirete materjalide ja konstruktsioonide lahenduste kasu-
tamisel arvestada heliisolatsiooni indeksiks 35.
Planeeritava ala välisõhus levivad liiklusmüra tasemed ei tohi ületada Keskkonna-
ministri 16.12.2016 määruse nr 71 (edaspidi KeM määrus) lisas 1 toodud liiklusmü-
ra normtasemeid.
Jõe tn 1 kinnistu asub 50 km/h kiiruspiiranguga Lagedi-Aruküla-Peningi tee ääres,
ehk müratase on kiirusepiirangu tõttu madal, lisaks on riigiteel künnis, mille tõttu on
kiirused veel väiksemad - toimib loomulik müravähendus.
Hoone projekteerimisel arvestada lennuliiklusest tekkiva kõrgema müratasemega
ning vastavalt sellele rakendada heliisolatsiooniindeksit.
Liiklusmüra maksimaalne helirõhutase müratundlike hoonetega aladel ei tohi ületa-
da päeval 85 dB ja öösel 75 dB (KeM määrus nr 71 § 6 lg 3).
Ehitusmüra tasemed ei tohi lähedusse jäävatel elamualadel ajavahemikus 21.00-
07.00 ületada KeM määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürata-
seme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ lisas 1 toodud normtasemeid.
Impulssmüra piirväärtusena rakendatakse asjakohase mürakategooria tööstusmüra
normtaset. Impulssmüra põhjustavat tööd võib teha tööpäevadel kella 07.00-19.00.
Jälgida, et ehitusaegsed (ja kasutusaegsed) vibratsioonitasemed ei ületaks Sot-
siaalministri 01.10.2025 määruses nr 54 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja
ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni hindamise kord“ lisas „Üldvibratsiooni
piirväärtused“ toodud piirväärtuseid.
Siseruumide müratasemed ei tohi ületada Sotsiaalministri 12.11.2025 määruse nr
61 „Nõuded müra, sealhulgas ultra- ja infraheli ohutusele elamutes ja ühiskasutu-
sega hoonetes ning helirõhutaseme mõõtmise meetodid” lisas 1 kehtestatud norm-
tase-meid. Vajadusel rakendada müravastaseid meetmeid lähtudes muuhulgas
EVS 842:2003 „Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest.“
Planeeritavalt alalt lähtuvad müratasemed ei tohi müratundlike hoonetega aladel
ületada KeM 16.12.2016 määruses nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja
mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ (edaspidi KeM määrus
nr 71) lisas 1 toodud normtasemeid.
Tehnoseadmete paigutamisel jälgida, et need oleksid suunatud müratundlike hoo-
netega aladest võimalikult kaugele. Tehnoseadmete müratasemed ei tohi müra-
17 /27
LAGEDI ALEVIKUS JÕE TÄNAV 1 KINNISTU DETAILPLANEERING
SALA TERRENA OÜ
tundlike hoonetega aladel ületada KeM määruse nr 71 lisas 1 toodud tööstusmüra
sihtväärtust.
Riigitee poolsel alal säilitatakse maksimaalses võimalikus mahus olemasolevat
kõrghaljastust (DP põhijoonis).
Lähtuvalt asjaolust, et planeeringuala piirneb riigiteega, on planeeringu koostamisel arves-
tatud olemasolevast ja perspektiivsest liiklusest põhjustatud häiringutega (müra, vibrat-
sioon, õhusaaste). Riigitee liiklusest põhjustatud häiringute ulatust on hinnatud Rae valla
mürauuringu andmete alusel vastavalt keskkonnaministri 03.10.2016 määrusele nr 32
„Välisõhus leviva müra piiramise eesmärgil planeeringu koostamise kohta esitatavad nõu-
ded“.
Kavandada planeeringu kehtestaja kaalutlusotsusena meetmed häiringute leevendami-
seks, sh keskkonnaministri 16.12.2016 määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtase-
med ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ lisas 1 toodud müra
normtasemete tagamiseks.
Meetmed:
hoone on kavandatud selliselt, et see juba iseenesest toimib riigipoolse müra- ja saaste
tõkkena, on lubatud müra käsitleda Rae valla üldisest mürauuringust lähtuvalt. Rae valla
ülidine mürauuring on riigitee müra antud alal juba käsitlenud. Häiringute (müra, saaste,
tolm) leevendamiseks on detailplaneeringuga kavandatud järgmised meetmed:
1. Hoone on kavandatud selliselt, et see juba iseenesest toimib riigipoolse müra- ja
saaste tõkkena ning tee ja hoone vahelisele alale elundkonlikke ja ärilisi tegevusi ei
kavandata (DP põhijoonis)
2. Hoonete projekteerimisel tuleb lähtuda standardist EVS 842:2003 „Ehitise heliiso-
latsiooninõuded. Kaitse müra eest“. Välispiirete materjalide ja konstruktsioonide la-
henduste kasutamisel arvestada heliisolatsiooni indeksiks 35. (Seletudskiri ptk 3.9)
3. Riigitee poolsel alal säilitatakse maksimaalses võimalikus mahus olemasolevat
kõrghaljastust (DP põhijoonis)
Transpordiamet ei võta endale kohustusi planeeringuga kavandatud leevendusmeetmete
rakendamiseks.
3.10. Radooniohutus
Eesti pinnase radooniriski kaardi järgi on kogu Rae vald kõrge radoonisisaldusega pinnasel
(50 - 250 kBq/m³). Hoone ruumiõhu radooni tase määruses nr 19 „Hoone ruumiõhu radoo-
nisisalduse ja hoone tarindi ehitusmaterjalidest siseruumidesse emiteeritavast gammakiir-
gusest saadava efektiivdoosi viitetase“ toodud normidele. Tagada radooniohutu keskkond
hoonete siseruumides, rakendades vastavaid kehtiva standardi EVS 840:2023 “Juhised ra-
doonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes“ meetmeid.
3.11. Valgustus
Sisevalgustus projekteerida vastavalt kehtivatele nõuetele hoone projektiga.
Välisvalgustuse kavandamisel vältida valgusreostust, kasutada liikumis-, või hämaraandu-
reid, kasutada valgusteid valgusvärvusega vahemikus 2000-2500K, kuna see tagab väik-
semad häiringud öise eluviisiga lindudele ja imetajatele (nt kakud, nahkhiired).
Lisaks vt ptk 3.17.
18 /27
LAGEDI ALEVIKUS JÕE TÄNAV 1 KINNISTU DETAILPLANEERING
SALA TERRENA OÜ
3.12. Tuleohutus
Ehitiste kavandamisel lähtuda Siseministri määruses nr 17 “Ehitisele esitatavad tuleohu-
tusnõuded” toodust, eelkõige:
Ehitis peab olema projekteeritud ja ehitatud nii, et tulekahju puhkemisel:
1) säilib ehitise kandevõime ettenähtud aja jooksul;
2) on tule ja suitsu teke ning levik ehitises piiratud;
3) on tule levimine naaberehitistele piiratud;
4) on tagatud ohutu evakuatsioon ning
5) on arvestatud päästemeeskonna ohutuse ja tegutsemisvõimalustega.
Olulised tuleohutusnõuded peavad olema täidetud kogu ehitise kasutusea vältel
ning ehitises paiknevad ruumid peavad vastama ehitise kasutamisotstarbest tule-
nevatele nõuetele. Ehitisele, mille ruume kasutatakse ehitisele mitteettenähtud ka-
sutamisotstarbe kohaselt, kohaldatakse käesolevas määruses sätestatud nõudeid
vastavalt ehitise tegelikule kasutamisotstarbele. Kui ehitise ruum või osa ei ole ehi-
tatud ehitusprojekti kohaselt, peab ehitise selle ruumi või osa viima vastavusse ehi-
tamise ajal kehtinud tuleohutusnõuetega, välja arvatud käesoleva määruse § 55 lõi-
kes 2 loetletud tagasiulatuvate nõuete korral.
Tuletõrje veevõtukoht peab vastama Siseministri määrusele nr 10 “Veevõtukoha rajamise,
katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused
ning kord”.
Lähim tuletõrjevee hüdrant nr 607 asub Jõe tn 8 ees avalikult kasutataval teemaal. Planee-
ringuala jääb hüdrandi tööraadiusesse.
Põlevmaterjali ei tohi hoida ehitises, selle all või vahetus läheduses selliselt, et seepõhjus-
taks tuleohu või raskendaks päästetööd.
Jäätmete hoiukoht peab paiknema põlevmaterjalist või süttiva pinnakihiga ehitisest või mis
tahes tulepüsivusega ehitise välisseinas olevast ukse-, akna- või muust avast ohutus kau-
guses.
Põlevmaterjali peab piiratud või tähistatud kinnisasjal, ehitises või ruumis paigutama vasta-
valt ohtlike ainete hoidmise ühtesobivusele.
Põlevmaterjali ladustamine või mootorsõiduki või muude sõidukite parkimine ehitiste vahe-
lise tuleohutuskuja alal ei tohi ehitistele tekitada täiendavat tuleohtu ega takistada pääste-
tööd.
Elamu või korteri omanik peab elamu või korteri vähemalt ühe ruumi varustama autonoom-
se tulekahjusignalisatsioonianduriga. Äripindadel lähtuda äripindadele ette nähtud tuletõkke
vöönditest ja signalisatsiooni paigaldamise nõetest.
Hoonete vaheline tuleohutuskuja on lahendatud hoonestusala määramisega kinnistu piirist
4m kaugusele. Hoonete vaheline summeritud kuja räästast räästani peab olema vähemalt
8m. Kui hoonete vaheline kuja on vähem kui 8m, tuleb piirata tule levikut ehituslike abinõu-
dega. Kuja nõuet rakendatakse ka rajatisele, kui rajatis võimaldab tulelevikut.
3.13. Vertikaalplaneerimine
Sademevesi immutada omal krundil, tagada vee äravool hoonete ja rajatiste vundamenti-
delt vertikaalplaneerimisega. Vajadusel rajada sademeveedrenaaž ja vihmapeenrad (vt ptk
Sademevesi).
Üldine pinnasekalle on kavandatud jõe poole.
19 /27
LAGEDI ALEVIKUS JÕE TÄNAV 1 KINNISTU DETAILPLANEERING
SALA TERRENA OÜ
Olemasolevat maapinda võib maksimaalselt 0,5 m, selliselt, et see ei oleks naaberelamu
kinnistutest kõrgem. Sademevett ei tohi juhtida naaberkinnistule.
3.14. Servituudi vajadus
Servituudi vajadus täpsustatakse edasisel planeerimisel ja ehitamisel teostusjooniste baa-
sil.
Tabel 1 servituudid
SERVITUUDID
positiooni
tunnus servituudi vajadus
number
1. Kavandatava elektrikaabli kaitsevööndi (1+1m) krun-
dile jäävas ulatuses seada servituut võrguvaldaja ka-
suks.
2. Kavandatavate ühise vee- ja kanalisatsioonitorude
1 65301:013:0504 kaitsevööndite (2+2m) krundile jäävas ulatuses seada
servituut võrguvaldaja kasuks.
3. Pos2 ligipääsuks vajaliku ala ulatuses seada servituut
pos2 omaniku kasuks.
4. Avalikult kasutatavate jäätmekonteinerite alale seada
IKÕ Rae valla kasuks.
1. Kavandatava elektrikaabli kaitsevööndi (1+1m) krun-
dile jäävas ulatuses seada servituut võrguvaldaja ka-
2 65301:013:0504 suks.
2. Kavandatavate ühise vee- ja kanalisatsioonitorude
kaitsevööndite (2+2m) krundile jäävas ulatuses seada
servituut võrguvaldaja kasuks.
Lisaks seada servituudid kõikidele planeeritavatele tehnorajatistele, mis jäävad välja
poole planeeringuala vastava tehnorajatise kaitsevööndi ulatuses tehnorajatise valdaja
kasuks. Servituudi alad täpsustada, peale rajamist, teostusjooniste baasil.
3.15. Kuritegevuse ennetamine
Lähtuda EVS 809-1:2002 Kuritegevuse ennetamine. Linnaplaneerimine ja arhitektuur. Osa
1:Linnaplaneerimine ja CPTED käsiraamat politseinikele.
Kuritegevuse ennetamiseks rakendada järgmiseid meetmeid:
tagada uste ja akende lukustamisvõimalus;
hoida ala hooldatuna;
paigaldada liikumisanduri ja turvaautomaatikaga välisvalgustus;
õueala piirata piirdeaiaga;
kujundada selge ja piiritletud juurdepääs hoonele.
3.16. Haljastus ja heakord
Detailplaneeringu koostamise käigus koostati “Haljastuse hinnang Jõe tn 1, Lagedi alevik,
Rae vald“ (Dendro SJ OÜ 2025). Töö eesmärgiks oli hinnata Lagedil Jõe tn 1 kinnistul kas-
vava puittaimestiku haljastuslikku väärtust, tervislikku seisundit ning perspektiivsust (mää-
rata väärtusklass). Väärtusklassid määrati vastavalt Rae Vallavalitsuse 30.08.2022 määru-
20 /27
LAGEDI ALEVIKUS JÕE TÄNAV 1 KINNISTU DETAILPLANEERING
SALA TERRENA OÜ
ses nr 18 “Haljastuse hindamise metoodika ning avaliku ala haljastuse nõuded” olevale
metoodikale.
Välitööd tehti aprillis 2025. Alusplaanina kasutati maa-ala topo-geodeetilist plaani 1:500.
Välitööde käigus hinnati kõik puud ja puude rühmad (haljastuslikud objektid), mis jäid
uuringualale. Puudel määrati liigiline kuuluvus, mõõdeti tüve rinnasläbimõõt ning hinnati vi-
suaalselt võra, tüve ja juurekaela seisundit.
Hinnangu kokkuvõtte kohaselt moodustavad silmapaistvama kõrghaljastuse maantee
ääres kasvav pärnade rida koos ühe jalaka ja hobukastaniga ning jõe pool kasvavad vanad
saared. Haljastuslikult väärtuslikuks (II väärtusklass) hinnati üks maanteeäärne nooremas
keskeas jalakas ja jõe ääres kasvav vana jämedatüveline saar. Jõe ääres ajuti liigniiskel
alal kasvavad kohati tihedalt lepad ning mõned toomingad. Kinnistu keskosa tasasemal
pinnasel kasvab erineva tihedusega noor remmelga-toominga-lepapuistu.
Enamus keskealistest ja vanadest puudest on vähemalt rahuldavas seisundis, dekoratiiv-
sed ning hinnatud haljastuslikult väärtuslikuks ja oluliseks. Loodusliku uuendusena kasva-
nud väheväärtuslikud lehtpuud tuleb jõe kaitsevööndis säilitada, kavandataval ehitus- ja
õuealal likvideerida. Ehitustööde korral tuleb vältida säilitatavate puude juurestiku kaitsealal
maapinna tõstmist ning kaevetöid.
Likvideeritavaks on määratud haljastuslikud objektid nr 11 ja 25. Objekt nr 25 likvideerida
pos1 ulatuses.
Väärtuslik kõrghaljastus säilitada. Olemasolevad, säilitatavad puud kaitsta ehitustööde
ajaks, minimaalne kaitstava alasuurus on võra projektsioon maapinnal +1,5m (liidetuna
projektsiooni raadiusele. Ehitustööde käigus rikutud pinnas ja muru taastada. Säilitatavad
puud kaitsta ehituse ajaks piirdeaia või tüve kaitsvate laudadega, mis tuleb paigaldada nii,
et kaitstud oleks ka puu juurekael. Tüve ja laudise vahele paigaldada hõõrdumist takistav
pehme materjal. Puude võra projektsooni alal ja selle ümbruses+1.5m (juurekaitse alal)
pinnast mitte tihendada, ega tõsta või langetada üle 20 cm. Mitte sõita juurekaitse alal ras-
ketehnikaga ega ladustada puude alla materjale. Kõikide erisuste kirjeldamiseks kaasata
projekteerimisse maastikuarhitekt.
Uushaljastuse rajamisel lähtuda järgmistest nõuetest:
valida Eesti kliimasse sobivad, ning piirkonna taimestikuga lähedased liigid ja sordid
(va tarbeaed);
taimeliikide ja sortide valimisel lähtuda nende täiskasvanud maksimaalsest
suurusest;
taimede valimisel lähtuda kvaliteedinõuetest, taime juure ja maapealse osa suurus
peab olema omavahel proportsioonis, taim peab olema terve ja oma liigile ja sordile
omaste tunnustega;
puittaimel ei tohi olla keerdjuurt ega tüvekahjustusi;
tagada taimedele vajalik kasvupinnase maht;
tagada taimedele vajalik kastmisvee hulk;
tagada taime kasvuks vajalik ruumi ja valguse vajadus ning pinnase sobivus;
istutuste rajamisel trasside või sillutatud pinnase lähedusse näidata projekti joonisel
istutusala läbilõige ja vajalikud meetmed;
projektis kirjeldada taimede toestamise ja istutusjärgse hooldamise meetmed;
soovitavalt projekteerida vähese hooldusvajadusega mitmerindelised istutusalad,
mille liikide valikul lähtuda loodusliku mitmekesisuse säilitamise põhimõtetest.
Ehitustööde käigus rikutud pinnas ja muru taastada.
21 /27
LAGEDI ALEVIKUS JÕE TÄNAV 1 KINNISTU DETAILPLANEERING
SALA TERRENA OÜ
Näha ette lume ladustamise alad nii, et puittaimeid ei kahjustata.
Sügava juurestikuga puittaimi ei tohi kavandada tehnovõrkude peale, ega nende kujades-
se. Arvestada tuleb täiskasvanud puu juurestiku mõõtmeid, et vältida juurte võimalikku
kasvamist torustikesse ja kaablitesse.
Põhijoonisel kujutatud planeeritud haljastus on näitlik ja tuleb täpsustada hoone projektee-
rimise koosseisus haljastusprojektiga.
Kõrghaljastuse nõue: Elamumaa krundi iga 300 m2 kohta ette näha 1 puu, mille täiskasva-
miskõrgus on min 6 m, on täidetud juba säilitatava kõrghaljastusega.
Säilitatavale kõrghaljastusele võib teha hoolduslõikust. Hoolduslõikust peab tegema juhul,
kui ehituse käigus vigastatakse puu juuri, siis tuleb puu võra ja juurestik viia hoolduslõiku-
sega omavahel tasakaalu ja vähendada purjepinda, et tagada puu seisukindlus. Hooldus-
lõikust peab tegema kutsetunnistust omav arborist.
Hoonestusalal olevad noored puud võib määrata raiele või istutada ümber. Raiet ei tohi te-
ha lindude pesitsusperioodil mai algusest juuli keskpaigani, istutused on soovitav teha sü-
gisel.
Hoonestusõiguseta krundil pos2 säilitada kõik olemasolevad puud, mille tüve läbimõõt on
suurem kui 16cm. Vajadusel teha puhastusraiet, raie tingimuste osas lähtuda Rae vallava-
litsuse määrusest 22.02.2011 nr 17 “Puu raieloa andmise kord Rae vallas”.
Raietest jäänud oksakuhilad koristada kohe või hoida kuni lindude ja loomade aktiivne pe-
sitsusperiood on lõppenud, kuna paljud liigid pesitsevad ka oksakuhilates.
Maatulundusmaad niita 1-2x aastas, va käigurajad ja kaldale ligipääs, mida võib niita sa-
gedamini.
Lisaks vt ptk 3.17.
3.17. Nahkhiirte sõbralikud lahendused
Planeeritav ala asub piirkonnas, kus on Eesti looduse infosüsteemi (EELIS) andmetel re-
gistreeritud 5 looduskaitsealuse II kaitsekategooria nahkhiireliigi elupaigad: veelendlane
(Myotis daubentonii), pargi-nahkhiir (Pipistrellus nathusii), kääbus-nahkhiir (Pipistrellus pi-
pistrellus), põhja-nahkhiir (Eptesicus nilssonii) ja suurvidevlane (Nyctalus noctula). Tege-
mist on olulise elupaigaga Pirita jõe piirkonnas, kus on registreeritud ka poegimiskolooniate
olemasolu. Detailplaneeringu ala kasutavad nahkhiired toitumis ja/või varjealana. Detailp-
laneeringu lahenduse väljatöötamisel arvestada nahkhiirtesõbralike lahendustega.
Valgustus rajada põhimõttel: nii palju kui vajalik ja nii vähe kui võimalik. Kasutada
madalama asetusega nõrku lampe, mis valgustavad piisavalt inimeste jalgradu, aga
mitte puude võrasid ja eemalolevaid põõsaid. Kuna nahkhiired koonduvad lampide
juurde putukaid püüdma ja on nii kergem saak kiskjatele tuleb kõik välisvalgustid
suunata alla, varustada liikumis ja hämaraanduritega. kasutada sooja valgusvärvu-
sega valgusallikaid 2300 K või alla selle, sest soe valgusvärvust avaldab imetajate
hormonaalsüsteemile väiksemat mõju. Hämaral ja pimedal ajal takistada siseval-
gustuse välja kiirgamine aknakatete abil.
Säilitada vanu suuri puid ka siis, kui puud ei ole enam haljastusliku väärtusega, sest
käsitiivalised vajavad puuõõnsusi suvisteks pesapaikadeks. Raiuda vaid säilitatava-
te puude ohtlikud oksad. Hoonestamata krundi jõe-äärsetele puudele on soovitav
22 /27
LAGEDI ALEVIKUS JÕE TÄNAV 1 KINNISTU DETAILPLANEERING
SALA TERRENA OÜ
kinnitada nahkhiirte pesakaste. Talviseid ja suviseid pesakaste rajada proportsio-
naalselt, pesakastide materjalid ei tohi olla nahkhiirte jaoks mürgised.
Maatulundusmaa krunti mitte niita, tihedamini kui 1-2x aastas, (va käigurajad, et ta-
gada kaldale ligipääs, mida võib niita sagedamini). Harvem niitmine tagab parema
võimaluse käsitiivaliste toiduks vajalike putukate arenguks. Niidu taimede paremaks
arengu tagamiseks teha maatulundusmaa krundil valgustusraiet, mille käigus raiuda
välja noori puid.
(Rohkem infot: Kuidas kaitstakse? – Elfond)
3.18. Muinsuskaitse
Detailplaneeringu ala kattub täies ulatuses arheoloogiamälestis asulakoht (reg-nr 18783)
ala ja kaitsevööndiga. Muinsuskaitseseadus (edaspidi MuKS) näeb ette, et kui kinnismäles-
tise või selle kaitsevööndi alal rajatakse ehitis kas detailplaneeringu või eelplaneeringu
koostamise kohustuse puudumisel projekteerimistingimuste alusel, koostatakse detailpla-
neeringu muinsuskaitse eritingimused (MuKS§ 61 lg 3, 4). Tuginedes muinsuskaitseseadu-
sele ning üldplaneeringu ja detailplaneeringu muinsuskaitse eritingimuste koostamise kor-
rale, otsustas Muinsuskaitseamet MuKS § 61 alusel loobuda eritingimuste koostamise
nõudest, kuna kavandatav tegevus ei muuda oluliselt väljakujunenud ruumilist olukorda,
ning annab käeolevaga omapoolsed tingimused.
Planeerimise faasis Jõe tn 1 kinnistul läbi viidud arheoloogiline eeluuring: ”Aruanne arheo-
loogilistest eeluuringutest Lagedi asulakohal (reg-nr 18783; Rae vald/Jüri kihelkond, Harju
maakond) 2025. Aastal" (koostaja Gurly Vedru, arheoloog). Uuringu välitööd teostati 11
novembril 2025. Aastal, riikliku kaitse all oleval asulakohal reg-nr 18783. Uuringute objek-
tiks oli mälestise keskosas asuv Jõe tänav 1 katastriüksus (65301:013:0504) Arheoloogilise
eeluuringute eesmärgiks oli välja selgitada, kas Jõe tänav 1 kinnistul asulakoha esineb ar-
heoloogilist kultuurkihti.
Jõe tn 1 innistule kaevati kuus proovišurfi. Nende arv ja asukohad määrasid kinnistul ole-
vad tingimused: kinnistu kagupoolsesse serva oli toodud paks täitekiht, samuti oli kinnistule
ladestatud ehitusprahti. Lisaks ladestatud ehitusprahile osutus kinnistu ka tugevasti võsas-
tunuks. Šurfid kaevati võsa vahele väljapoole täitepinnast.
Kõiki šurfe iseloomustas halli tooni pinnas ning heledam liivsavine aluspõhi. Saadi mitmeid
elutegevusele viitavaid leide, millest üks – savinõukild – pärineb nooremast rauaajast.
Tabel 2
Lagedi asulakohale Jõe tänav 1 kinnistule 2025. aastal kaevatud šurfid (Väljavõte arheoloogilisest
eeluuringust)
Nr Koordinaadid Mõõtmed Kirjeldus Märkused
(Pikkus x laius x
sügavus)
1 X: 6585554 Y: 40 x 40 x 60 Peal kuni 5 cm paksune Klaasikild
553258 mättakiht, mille alla jäi hal-
cm 1 likat tooni muld. Praegusest
maapinnast u 55 cm süga-
vusel algas aluspõhja tu-
gevasti paerähane liivsavi
2 X: 6585547 Y: 35 x 35 x 50 cm Nagu eelmine Nael, klaasist
553257 väikese pudeli
23 /27
LAGEDI ALEVIKUS JÕE TÄNAV 1 KINNISTU DETAILPLANEERING
SALA TERRENA OÜ
(ravimipudel) kae-
laosa, punase tellise
tükikesed
3 X: 6585558 Y: 40 x 40 x 60 cm Nagu eelmine Punase tellise
553271 katke
4 X: 6585551 Y: 40 x 40 x 35 cm Nagu eelmine Õhuke klaasikild ra-
553251 vimipudelist?
5 X: 6585550 Y: 35 x 35 x 40 cm Nagu eelmine
553243
6 X: 6585564 Y: 40 x 40 x 60 cm Nagu eelmine Savinõukild noore-
553262 mast rauaajast
Arvestades viimast leidu ning seda, et kõikjalt ümbruses levib asulakoha kultuur-
kiht, tuleb edasistel kaevetöödele kaasata arheoloog (uuringumeetod: arheoloogiline
jälgimine).
3.19. Põhjavee kaitstus
Põhjavee kaitsmise eesmärgil ei rajata alale uusi puurkaeve ega lokaalset kanalisatsiooni,
vee- ja kanalisatsiooni taristu rajatakse ühisveevärgi ja kanalisatsiooni baasil.
Kanalisatsiooni või suublasse (sh pinnasesse) juhitavad reoveed ei tohi ületada reovee näi-
tajate piirväärtusi. Sademevett, ei tohi juhtida kanalisatsiooni ega otse suublasse, suublas-
se juhtimise korral ei tohi sademevesi ületada reovee näitajate piirväärtusi. Tegevuste ka-
vandamisel tuleb jälgida, et ei mõjutataks negatiivselt põhjavee omadusi ja sellest tulene-
valt elanikeni jõudva joogivee kvaliteeti.
Parkimisaladelt valguvad veed juhitakse esmalt immutuskihtidega vooderdatud nõvadesse
(vt ptk Sademevesi).
3.20. Jäätmemajandus
Olmeprügi kogumine näha ette omal krundil. Krundi värava lähedusse paigaldada sorteeri-
tud jäätmete konteinerid, tugevdatud alusel. Jäätmekäitlus lahendada vastavalt Rae valla
jäätmehoolduseeskirjale. Plastkonteineri jaoks rajada piiretega harmoneeruv prügimaja.
Prügikonteinerite soovituslikud asukohas on kantud põhijoonisele, asukohad täpsustada
hoone projektiga.
Ehitusperioodil tekkivad jäätmed koguda materjalide liikide kaupa: mitteohtlikud, ohtlikud ja
taaskasutatavad. Jäätmekäitluse korraldab ja selle eest vastutab ehituse peatöövõtja. Ehi-
tusjäätmed koguda sorteeritult ja vedada ära ehitusjäätmete kogumiskohtadesse.
24 /27
LAGEDI ALEVIKUS JÕE TÄNAV 1 KINNISTU DETAILPLANEERING
SALA TERRENA OÜ
Avalikult kasutatavatele pakendikonteinerite soovituslik asukoht on kantud põhijoonisele.
Avalikult kasutatavatele pakendikonteinerite seada isiklik kasutusõigus Rae valla kasuks.
3.21. Mõju keskkonnale ja keskkonnatingimusi tagavad nõu-
ded
Detailplaneeringu kontekstis ei ole ette näha planeeringuga kaasnevaid negatiivseid
keskkonnamõjusid. Arvestades planeeritava tegevuse väikest mahtu ei ole vajalik
koostada detailplaneeringule keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnangut ning
detailplaneeringu koostamisel ei ole vajalik läbi viia keskkonnamõju strateegilise
hindamise menetlust.
Keskkonnatingimusi tagavad nõuded:
Väärtuslik kõrghaljastus hoonestataval krundil säilitada, tagada ehitusaegne puude
kaitse.
Hoonestusõiguseta krundil pos2 säilitada kõik olemasolevad puud, mille tüve läbi-
mõõt on suurem kui 16cm. Vajadusel teha puhastus- ja/või valgustusraiet, raie tin-
gimuste osas lähtuda Rae vallavalitsuse määrusest 22.02.2011 nr 17 “Puu raieloa
andmise kord Rae vallas”. Raiet ei tohi teha lindude pesitsusperioodil mai algusest
juuli keskpaigani.
Hoonestusalal olevad noored puud võib määrata raiele või istutada ümber. Raiet ei
tohi teha lindude pesitsusperioodil mai algusest juuli keskpaigani. Nähtavuskolm-
nurkade alasse jäävate puude võra tõsta oksalõikusega 2,4 m kõrguseni. Säilitata-
vatel puudel eemaldada ohtlikud oksad ja tagada puu võra ja juurestiku omavaheli-
ne proportsioon.
Välisvalgustuse kavandamisel vältida valgusreostust, kasutada liikumis-, või häma-
raandureid, kasutada valgusteid valgusvärvusega vahemikus 2000-2500K, kuna
see tagab väiksemad häiringud öise eluviisiga lindudele ja imetajatele (nt kakud,
nahkhiired)
Raietest jäänud oksakuhilad koristada kohe või hoida kuni lindude ja loomade ak-
tiivne pesitsusperiood on lõppenud, kuna paljud liigid pesitsevad ka oksakuhilates.
Maatulundusmaad niita 1-2x aastas, va käigurajad, mida võib niita sagedamini.
4. PLANEERINGU ELLUVIIMINE
4.1 Planeeringu elluviimisega kaasnevate asjakohaste majandusli-
ke, kultuuriliste, sotsiaalsete ja looduskeskkonnale avalduvate
mõjude hindamise kirjeldus
Antud detailplaneeringu näol ei ole tegemist keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhti-
missüsteemi seaduse (KeHJS) § 33 lõike punktis 3 nimetatud strateegilise planeerimisdo-
kumendiga, kuna sellega ei kavandata tegevusi, mis kuuluvad KeHJS § 6 lõikes 1 nimeta-
tud olulise keskkonnamõjuga tegevuste nimistusse, mille korral on keskkonnamõju stratee-
gilise hindamise (edaspidi KSH) läbiviimine kohustuslik.
Käesoleval juhul kuulub kavandatav tegevus KeHJS § 6 lõike 2 punktis 10 nimetatud tege-
vuse alla, so tegemist on infrastruktuuri ehitamisega ja hilisema kasutamisega. Samas Va-
bariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda
keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ § 13 loetellu pla-
neeritav tegevus ei kuulu.
Antud detailplaneeringuga kavandatakse ühte lisanduvat majapidamist ja 40% äri või tee-
ninduspindu olemasolevasse tiheasustusse ja selle ühendamist lähedal asuvate tehnovõr-
kudega. Kavandatav ehitustegevus jääb väljapoole rohevõrgustiku ala, Ei rajata ligipääsuks
25 /27
LAGEDI ALEVIKUS JÕE TÄNAV 1 KINNISTU DETAILPLANEERING
SALA TERRENA OÜ
uusi teid. Seetõttu on kavandatava tegevuse mõju keskkonnale väike, ning planeeringus on
kirjeldatud meetmed nende vähendamiseks veelgi.
Detailplaneeringu kontekstis ei ole ette näha planeeringuga kaasnevaid negatiivseid kesk-
konnamõjusid. Planeeritava tegevusega ei kaasne eeldatavalt olulisi kahjulikke tagajärgi
nagu vee-, pinnase- või õhusaastatus, jäätmeteke, müra, vibratsioon või valgus-, soojus-,
kiirgus- ja lõhnareostus. Kavandatud tegevus ei avalda olulist mõju ning ei põhjusta kesk-
konnas pöördumatuid muudatusi, ei sea ohtu inimese tervist.
Positiivseks mõjuks on ühe püsielanikega leibkonna lisandumine Rae valda ning järjest ti-
heneva asustusega alale võimaliku kaubandus- ja äripindade lisandumine. Piirkonnas on
puudus konkurentsist toidu ja esmatarbekaupade turul, puudub kohalik toidukoht ja teenin-
dust pakutakse vähe. Selle planeeringuga luuakse võimalused selle valdkonna olukorra
paranemiseks ning töökohtade tekkeks. Seega on detailplaneeringul positiivne mõju sot-
siaalmajanduslikule keskkonnale.
Kohaliku kaubanduse- ja teeninduse olemasolu suurendab ka kohalike omavahelist suht-
lust, mis võib omakorda omada positiivset mõju kogukondlikule kultuurile.
Planeeringu elluviimiseks on vaja muuta Jõe tn 5 krundil (tunnus: 65301:013:0250,)
asuva omatarbe puurkaevu kaitsevöönd (r=50m) kaevu hooldusalaks (r=10 m). Kuna Jõe
tn 3 puurkaev on omatarbe puurkaev, siis ei ole 50m raadiusega kaitsevöönd põhjendatud,
ning piirab tegevusi planeeringualal piisab puurkaevu hooldusalast raadiusega 10m.
4.2 Avariiolukorrad ja nende vältimise meetmed või nende korral
käitumise lahendused
1. Põhjavee kaitse tagatakse õigusaktide ja hea tava kohaste vee ja kanalisatsioonila-
henduste kasutamisega, Põhjavee kaitsmise tagamise meetmed on toodud peatü-
kis „Põhjavee kaitstus“;
2. Avariiolukordade vältimiseks ehitusperioodil peab töövõtja järgima ohutuseeskirju,
et vältida võimalikke avariiolukordi. Töövõtja vastutab keskkonnakaitseliste nõuete
tagamise eest ehitusobjektil ja seda ümbritseval alal;
3. Ehitamise perioodil tuleb tagada liikluse ohutus, vajadusel paigaldada ajutised liik-
luskorraldusvahendid;
4. Tehnovõrkude avarii korral võtta ühendust tehnovõrgu valdajaga;
5. Tulekahjuennetamiseks peavad ehitised olema varustatud tuleohutuspaigaldisega.
Tuleohu vältimise meetmed on toodud peatükis „Tuleohutus“;
6. Tagada jäätmekäitluse nõuded, mis on toodud peatükis „Jäätmemajandus“;
7. Detailplaneeringuga planeeritavatest tegevustest lähtudes ei ole ette näha kesk-
konnalubade ega välisõhu saasteloa taotlemise vajadust;
8. Kuritegevuse ennetamiseks vajalikud meetmed on kirjeldatud peatükis „Kuritegevu-
se ennetamine“
9. Ehituse aegne tööde teostamiseks kasutatav tehnika peab vastama kehtivatele
tehnilistele eeskirjadele sh ka tööohutuse nõuetele, vältimaks avariiolukordi ja õnne-
tusi.
4.3 Planeeringu elluviimise tegevuskava ja planeeringu ellu viimi-
seks vajalikud kokkulepped
Planeeringu ellu viimiseks on vajalik:
1. Jõe tn 5 kinnistul asuva puurkaevu PRK0014243 (sanitaarkaitsealaga 50 m)
osas tuleb Jõe tn 5 kinnistu omanikul, koostöös huvitatud isikuga, esitada Kesk-
26 /27
LAGEDI ALEVIKUS JÕE TÄNAV 1 KINNISTU DETAILPLANEERING
SALA TERRENA OÜ
konnaagentuurile taotlus puurkaevu sanitaarkaitseala hooldusalaks muutmise
kohta. Avaldust saab teha ainult puurkaevu omanik.
2. moodustada kinnistud;
3. seada vajalikud servituudid;
4. koostada taristu (elekter, mahasõit, vee- ja kanalisatsiooni trassid jne) rajami-
seks vajalikud projektid;
5. kooskõlastatud tehnovõrkude projektide alusel taotleda ehitusload vastavalt
kehtivatele õigusaktidele;
6. Arendusega seotud teed tuleb rajada ning nähtavust piiravad takistused (istan-
dik, puu, põõsas või liiklusele ohtlik rajatis) kõrvaldada (alus EhS § 72 lg 2) enne
planeeringualale mistahes hoone ehitusloa väljastamist;
7. ehitada välja taristu;
8. taotleda valminud objektidele kasutusload,
9. Projekteerida ja ehitada hooned, parkimisalad ja haljastus;
10. taotleda valminud hoonetele kasutusload vastavalt kehtivale õigusaktidele.
27 /27