Loomataudi hädaolukorra ohule reageerimise ja hädaolukorra lahendamise plaan (HOLP)

ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS Märge tehtud: 29.09.2026 Kehtib kuni: 29.09.2031 Alus: Avaliku teabe seaduse § 35 lg 1 p 6² Teabevaldaja: Põllumajandus-ja Toiduamet KÄSKKIRI 29.09.2026 1.1-2/127 Loomataudi hädaolukorra ohule reageerimise ja hädaolukorra lahendamise plaani kinnitamine Maaeluministri 18.augusti 2020 määruse nr 57 „Põllumajandus- ja Toiduameti põhimäärus“ § 8 lg 2 ning hädaolukorra seaduse § 15 lg 1 alusel: 1. Kinnitan PTA loomataudi hädaolukorra ohule reageerimise ja hädaolukorra lahendamise plaani (HOLP), lisatud. 2. Tunnistan kehtetuks Põllumajandus- ja Toiduameti 13.02.2024 käskkirja nr 1.1-2/22. (allkirjastatud digitaalselt) Raimo Heinam Peadirektor Koopia: Riigikantselei Regionaal- ja Põllumajandusministeerium Politsei- ja Piirivalveamet Päästeamet Terviseamet Transpordiamet Eesti Maaülikool LABRIS Keskkonnaamet AS Vireen Häirekeskus Kaitseliit Riigimetsa Majandamise Keskus  ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS Märge tehtud: 29 .09.2026 Kehtib kuni: 29 .09.2031 Alus: Avaliku teabe seadus § 35 lg 1 p 6 ² Teabevaldaja: Põllumajandus- ja Toiduamet 6294121 457200 0 0 2829560 0 0 0 Loomataudi hädaolukorra ohule reageerimise ja hädaolukorra lahend a mise plaan (HOLP) Lisa PTA peadirektori 29 . 0 9 .2026 käskkirja nr 1.1-2 / 127 j uurde SISUKORD TOC \o "1-3" \h \z \u MUUDATUSTE AJALUGU PAGEREF _Toc240284448 \h 3 SISSEJUHATUS PAGEREF _Toc240284449 \h 4 1. Hädaolukorra oht PAGEREF _Toc240284450 \h 4 1.1 Valmisolek ja hädaolukorra ohu haldamine PAGEREF _Toc240284451 \h 5 2. Hädaolukorra lahendamise plaan (HOLP) PAGEREF _Toc240284452 \h 7 3. Hädaolukorra lahendamine PAGEREF _Toc240284453 \h 8 4. Hädaolukorra ohu haldamise ja hädaolukorra lahendamise juhtimiskorraldus PAGEREF _Toc240284454 \h 9 5. Hädaolukorra ohu korral ja hädaolukorras kaasatavad asutused ja kaasnevad ülesanded PAGEREF _Toc240284455 \h 13 6. Hädaolukorra lahendamise tegevuskirjeldus PAGEREF _Toc240284456 \h 17 6.1 Rahvusvahelise koostöö formaadid PAGEREF _Toc240284457 \h 17 6.2 Võime ja ressurss PAGEREF _Toc240284458 \h 17 7. Kõrgem toetusvajadus PAGEREF _Toc240284459 \h 19 8. Asutuste kontaktpunktid ja teabevahetus PAGEREF _Toc240284460 \h 19 9. Strateegiline kommunikatsioon PAGEREF _Toc240284461 \h 21 Lisa 1 PTA strateegilise kommunikatsioonikinnitamine loomataudi korral . MUUDATUSTE AJALUGU Versioon Kuupäev Koostaja Kirjeldus, kommentaar 1 .0 29 . 09.2026 Kurmo Meister algversioon SISSEJUHATUS Kriisiolukordadeks teevad riik ja ühiskond süsteemseid ettevalmistusi, ta ga maks nii laiem toimetulek kui ka konkreetse ohu olukorra lahendamine. Tegevused hõlmavad nii riskide ja valmisoleku hindamist, varude loomist, koolituste ja õppuste korraldamist kui ka riski - ja kriisi kommunikatsiooni ning tehniliste võimekuste arendamist , aga ka erinevate tegevuskavade ning kriisiolukorra lahendamis t hõlmavate plaanide koostamist. Hädaolukorra lahendamise plaani koostamine on gi valmistumine selleks, et tagada reageerivate osaliste ühine tegutsemine olukordades, kus tavapäraselt kasutatav tegevus enam ei toimi , ühendades tervikuks kõik varasema planeerimise ja koostöö elemendid. HOLP on kokkulepe, milles hädaolukorra lahendamist juhtiv asutus ja kaasatud asutused lepivad kokku, kuidas nad hädaolukorra olemasolevaid võimeid kasutades lahendavad. Hädaolukorra oht Põllumajandus- ja Toiduameti (edaspidi PTA) loomataudi hädaolukorra ohule reageerimise ja hädaolukorra lahendamise plaan (edaspidi HOLP ) kirjeldab kahte omavahel sidususes olevat tegevussuunda – hädaolukorra ohu haldamist ja hädaolukorra lahendamist. Hädaolukorra ohu määratlevad PTA jaoks järgmised faktorid ja nendevahelised seosed: taudiolukorra arengu prognoos ; k asutada olevad ressursid; e bapiisav otsustusõigus . Hädaolukorra oht tekib kui n imetatud faktorite koosmõjuna ei ole võimalik välistada taudiolukorra eskalatsiooni hädaolukorraks ning sellega kaasnevaks negatiivseks mõjuks riigi toidujulgeolekule . Hädaolukorra ohu vastu suunatud PTA tegevuste planeerimise ja meetmete rakendamise eesmärk on : vältida nii ohu realiseerumist (hädaolukorra seisundi teket) ning sellega kaasnevat otsest või kaudset kahju ; anda puutumuses olevatele osa pooltele vajalikku eelhoiatust ja aega riiklikuks hädaolukorraks valmistumiseks. Ohu ohjamise (tõrjumise) tegevuste keskmes on taudi olukorra st ülevaate loomine , riskiprofi i lil põhinev a arengu prognoosimine ning esmaste levikut tõkestavate ja olukor da stabiliseerivate meetmete rakendamine. Ohutõrje meetmete ulatus es ja valikul lähtutakse mõju hinnangust sektori le ja tema taastevõimele ning laiemalt riigi toidujulgeolekule. Mõjuh innangust ning olukorra arengu prognoosist tulenevalt otsustatakse rakendatavate meetmete ulatus, asutuste ( kiire ) kaasamine ja tegevuste koo rdin atsioo n . Samuti võetakse hädaolukorra ohu seisundi otsustamisel aluseks asutuse võimekus potentsiaalse olukorra eskalatsiooniga toime tulla ilma juhtimiskorralduse ja ressursikasutuse olulise muutmiseta ning partnerite suuremahulise kaasamiseta . Valmisolek ja h ädaolukorra ohu haldami ne Hädaolukorra ohu haldamine - objektiivse taudi leviku prognoosi ja sellest lähtuva mõju hinnangu põhjal tõenäoliseks peetud sündmuse või sündmuste ahela, mis võib lähitulevikus laieneda hädaolukorraks , ohjamine. Hädaolukorra ohu haldami se ettevalmistamiseks ja ohu haldamiseks rakendatakse järgneva id peamisi tegevusliine : Eelhoiatus – taudileviku (sh välise ohu) indikaatorite välja töötamine /uuendamine , seire korraldamine, prognoosandmete koondamine ja edastus pädevale riskihindamisüksusele . Andmete ning olukorra analüüsi baasilt koostab pädev asutus (riskihindamisüksus) riskihinnang u ja prognoosmudeli ning loetelu asjakohas test riskimaandamis meetme test . Olukorrapildi loomine ja ajakohasena hoidmine ning kokku lepitud indikaatorsüsteemi-põhine teavitus ; Olukorrateadlikkus ( seisundi määratlemine ) – kriisideks valmisoleku grupi (KVG) kokku kutsumine, esmase olukorrapildi loomine, riskihinnangu ja prognoosmudeli ning mõjuhinnangu tellimine, ettepaneku esitamine PTA peadirektorile (edaspidi PD ) HO ohu välja kuulutamiseks, partnerite informeerimiseks ning vajadusel esmaste tegevuste initsieerimiseks , lähiperioodi tegevuskava koostamiseks . Asutuse v almidus – valmidusastme tõstmine , ohu tõrjumiseks vajalike sihtstruktuuride moodustamise planeerimine, isikkoosseisu varajane teavitus , töökorralduse määratlemine, varustuse ülevaatus ja komplekteerimine , varude täiendamine , olukorratea be vahetus . Partnerite informeerimine ja olukorrapildi ning võimalike ootuste edastus. Lepitakse kokku koostöö ja teabevahetuse täpsem kord (sh kontaktpunktid) ; T audi leviku esmane tõkestamine t äiendava (te) kontrolli (de) korraldamine ( kahtluste tuvastamine) loomakasvatus - ja ümbertöötlemis ettevõtetes ; kitsenduste ja piirangute (sh vajadusel viibimiskeeld, drooni lennukeeluala jm) seadmine ja järelevalve korraldamine ; tõhustatud bioturvameetmete välja töötamine , kehtestamine ja rakendamine: piirangud ja liikumiskorraldus piiriületuskoh t ad es , piirkond ades , piiranguala del , loomapidamisüksus tes vm ; piirangud ja suunised loomade ja/või kodulindude pidamisele ja liikumisele ; piirangud ja/või nõuded jahipidamisele ; piirangud transpordi vahenditele ja/või veostele . taudikollete ajatatud likvideerimi n e (samaaegse mitme kolde korral) ; operatiivne loomade hukkamise korraldamine (sh transpordi ja kahjutustamise korraldus); pesu ning desinfitseerimi s e korraldamine ; kolmandate asutuste kaasamine ja infovahetus hädaolukorraks ettevalmistuseks; täiendavate tegevusvariantide välja töötamine, vajalike ressursside planeerimine ja taotlemine. Eelpool n imetatud tegevus te täpsem korraldus on kirjeldatud dokumen tides Reageerimisplaan loomataudide korral , L oomatauditõrje situatsiooniplaan ning tauditõrje tegevusjuhendites. Reageerimisplaan sätestab tauditõrje toimingu d ja nende ajalise järjestuse , samuti otsuseid vastu võtvad tegevustasandid. Loomatauditõrje situatsioonplaan on eriti ohtlike ( A-kategooria ) loomataudide puhkemisel rakendatav üldine tõrjemeetmete kava loomataudi kiireks ja efektiivseks likvideerimiseks. Situatsioonplaanis on kirjeldatud üldised standardsed töökorrad (sh loomade uimastamine, hukkamine ja kõrvaldamine jms). A-kategooria taudide jaoks on koostatud tauditõrje tegevusjuhendid, mis kirjeldavad täpsemalt tegevusi taudikahtluse ja taudi kinnitamise korral. Juhistes käsitletakse muu hulgas loomade hukkamist, käitlemiskohtade ja -vahendite puhastamist ning desinfitseerimist ning tegevusi kaitse- ja järelevalvetsoonides. H ädaolukorra lahendamise plaan (HOLP) HOLP on koostatud eriti ohtlikust või esilekerkivast loomataudist ( edaspidi koos taud ) tingitud hädaolukorra ohule operatiivseks reageerimiseks ja hädaolukorra lahendamiseks. A-kategooria taudide , millega seotud hädaolukorra lahendamist HOLP reguleerib, hulka kuuluvad (maismaaloomadel) : sigade aafrika katk, sigade klassikaline katk, kõrge patogeensusega lindude gripp, Newcastle’i haigus e lindude aasia katk, suu- ja sõrataud, lammaste ja kitsede rõuged, Rift Valley palavik, nodulaarne dermatiit, veiste katk, veiste kontagioosne pleuropneumoonia, väikemäletsejaliste katk ja hobuste aafrika katk , kitsede kontagioosne pleuropneumoonia, Malleus ning episootiline vereloomeelundite nekroos (veeloomadel) (kokku 1 5 taudi) . HOLPi rakendamine otsustatakse juhul kui: on saabunud hädaolukorra ohu seisund; taud levib kiiresti ja laiaulatuslikult peetavate loomade, kodulindude ja ka metsloomade populatsioonis ning: nõuab laiaulatuslikke meetmeid taudi eskalatsiooni vältimiseks; taud levib ulatuslikult, mis haarab mitmeid loomakasvatusettevõtteid üle Eesti, tuues kaasa olulise potentsiaalse negatiivse mõju sektorile (riigi toidujulgeolekule); PTA-l ei jätku ressurssi ja/või volitusi taudi ohjamiseks ja likvideerimiseks; vajab metsloomade populatsiooni kiiret ohjamist taudi leviku tõkestamiseks . taud võib põhjustada ulatuslikku inimeste nakatumist, võib tekkida oht epideemiaks. ilmnenud muudele asjaoludele antava objektiivse hinnangu põhjal võib pidada tõenäoliseks, et sündmus või sündmuste ahel võib lähitulevikus laieneda hädaolukorraks. Plaani kasutamine lõpetatakse kui: hädaolukorra ohu haldamise tulemusena on ära langenud oht taudi ulatuslikuks levikuks ja/või hädaolukorra tekkeks; taudi levik on saadud kontrolli alla ja puudub vajadus lahendada sündmust koostöös teiste asutustega (kolded on nii väikesed ja/või nii vähe, et PTA saab hakkama oma ressurssidega). Hädaolukorra lahendamine Hädaolukorra määratleb PTA jaoks taudiolukorra ning sellest lähtuva mõju ulatus , mille ohjamine eeldab asutuse tavapärase juhtimiskorralduse muutmist ja kiireloomulise struktuuriüksusi (keskus) ühendava koostöö ja/või väliste koostööpartnerite kaasamise rakendamist, suuremahulist täiendavate ressursside kaasamist, vähendamaks riske suure varalise- ja keskkonnakahju tekkimiseks. Hädaolukorra seisundiga väheneb PTA võime teenuste osutamisele tavapärases korras. PTA lahendab hädaolukorda, kaasates kõiki vajalikke seotud asutusi , rakendades asjakohaseid meetmeid ja piiranguid taudi edasise leviku tõkestamiseks , taudikollete likvideerimiseks eesmärgiga luua eeldused sektori tavapärase majandustegevuse ja toidu varustuskindluse taastamiseks. Hädaolukorra lahendamine koosneb järgnevates peamistest etappidest ja saavutatavast tulemist : Hädaolukorra seisundi otsustamine Ettepanek PTA PD-le hädaolukorra seisundi välja kuulutamiseks on esita tud KVG või kriisistaa bi poolt , kaasajastatud olukorrapildi alusel. Hädaolukorra seisundi otsustab PTA PD . Hädaolukorra välja kuulutamisest informeeritakse nii seotud asutusi kui ka avalikkust ; Hädaolukorra lahendamise ks võime saavutamine / hoidmine (valmidus) PTA v almidustase on tõstetud. T agat ud on vajalik u isikkoosseisu varajane teavitus, sihtstruktuuride moodustami n e ja tööle rakendamine , asutuse töökorralduse määratlemine, varustus ja vahendid , olukorrateabe hoidmine ja info vahetus , tegevuste jätkusuutlikkus . On kaas atud seotud asutused, k oostöö kokku lepitud ja vajadusel läbi harjutatud , teabevahetuse kord määratletud ja testitud ; Taudi leviku tõkestamine Staabid, rakendusüksused ja seotud asutused on saavutanud koostöövõime ning olukorra lahendamine leiab aset vastavalt HOLP-ile. On tagatud taudikollete varajane tuvastamine, leviku ära hoidmiseks piirangute seadmine ja nende täitmise järelevalve ning kollete kiire likvideerimine ; Hädaolukorra üleminekul eriolukorraks On esitatud argumenteeritud ettepanek valdkonna ministrile eriolukorra välja kuulutamiseks. Eriolukorra juhile, eriolukorra tööde juhile ning eriolukorra juhi poolt määratud koosseisule (juhtimiselement) on antud olukorraülevaade hädaolukorra lahendamisest ja eriolukorra tekkepõhjustest. On ette valmistatud hädaolukorra juhtimise üle andmine. Saavutatud/säilitatud valmidus jätkata tegevusi eriolukorra tööde teostamiseks. Hädaolukorra l õpetamine Hädaolukorra välja kuulutamise aluste ära langemisest tulenevalt on esitatud ettepanek hädaolukorra juhile hädaolukorra lõpetamiseks. H ädaolukorra ohu haldamise ja hädaolukorra lahendamise juhtimiskorraldus Põllumajandus- ja Toiduamet on loomataudi hädaolukorra ohu haldamist ja hädaolukorra lahendamist juhtiv asutus (edaspidi juhtasutus) riigis. Juhtasutus juhib taudiolukorra ohu või hädaolukorra lahendamist õigusaktides ning käesolevas plaanis sätestatu kohaselt. Hädaolukorra ohu haldamist ja hädaolukorra lahendamist juhib PTA PD (hädaolukorra juht). Hädaolukorra juhti asendab teenuste keskuse juht või riski- ja kriisijuht. Hädaolukorra juhi vahetuks tööorganiks on PTA kriisistaap. Hädaolukorra ohu haldamist ja hädaolukorra lahendamist korraldatakse tervikuna läbi PTA kriisistaabi , vajadusel regioonis moodustatud juhtgrupi toetusel. Sündmuspaigas teostavad töid meeskonnad, kelle seast on määratud vastutav ametnik (sündmuspaiga juht) . Hädaolukorra ohu haldamiseks või hädaolukorra lahendamise juhtimiseks initsieeri b hädaolukorra juht järgnevad esmased tegevused : kuulutab välja hädaolukorra ohu või hädaolukorra ; informeerib olukorrast vastutustasandi koostööpartnereid; kehtestab asutuse valmidusastme; sõnastab asutuse eesmärgi ja soovit ud lõpptulemi olukorra lahendamisel. Lähtudes hädaolukorra juhilt saadud sisenditest, PTA kriisistaabi juht: moodustab kriisistaabi ; k ehtestab kriisistaabi täpsema töökorralduse ning staapide aruandluse põhimõtted ; informeerib vastutustasandi partnereid olukorrast ning võimalikust toetusvajadusest; määratleb tööliinid, sõnastab tauditõrje lahendamise tegevuskäigud . PTA kriisistaabi moodustamisel tõstetakse tavapäraselt ka asutuse valmidustaset ning rakendatakse (osaliselt või täielikult) vastavaid meetmeid . Kui hädaolukorra ohu haldamine läheb üle hädaolukorraks, siis jätkab olukorra lahendamist moodustatud PTA kriisi staap . Regionaalset juhtgruppi juhib määratud teenistuja. Juhtgrupi koosseis ning juhi asendamise kord kehtestatakse eraldiseisvalt. Regiooni juhtgrupp allub PTA kriisi staabile hädaolukorra ohu haldamisel ja hädaolukorra lahendamisel ning haldab regionaalset olukorrapilti ja juhib sündmuse lahendamist sündmuspaigal . S ündmuspaigas/taudipunktis tegutsevat meeskonda juhib sündmuspaiga juht, kes koordineerib välitöid (taudipunktis, toidukäitlemis e ettevõttes, maastikul jm) ning korraldab teabevahetust regio oni juhtgrupiga . Sündmuspaiga väljapaneku otsustab juhtgrupp . Kui käesolevas plaanis esitatud hädaolukorra ohu haldamise ks ja hädaolukorra lahendamiseks moodustatud PTA staa bi ja regiooni juhtimiselementide funktsionaalsus, ülesehitus ja kontaktandmed muutuvad, edastatakse kaasajastatud teave koostööpartneritele. PTA kriisistaabi ja muude juhtimiselementide ülesanded ning juhtimine on täpsemalt sõnastatud dokumendis " S taabitöö kord" . PTA kriisistaabi tüüpkoosseis vajalik varustus kinnitatakse ameti peadirektori poolt. Juhtimine ja funktsionaalne jaotus Hädaolukorra lahendamiseks välja kuulutatud eriolukorra ja hädaolukorra ning hädaolukorra ohu haldamiseks moodustatud staabid ning nende esmane funktsionaalne jaotus on toodud joonisel 1. Joonis 1 . Kriisijuhtimise elementide funktsionaalne jaotus. PTA kriisistaabi juhtimine ja staabigrupid kannavad järgmis i baasfunktsio one : Hädaolukorra juht – Vabariigi Valitsuse-, Riigikantselei-, ministeeriumide- ja sektori-ülene koordinatsioon; PTA kriisistaabi juht – kriisistaabi juhtimine hädaolukorra lahendamiseks , koordinatsioon partnerasutuste ning teiste koostööpartneritega , tegevussuunised regionaalsele juhtgrupile , hädaolukorra juhi nõustamine ; Olukorrateadlikkuse grupp – tauditõrje olukorrapildi hoidmine, ettekanded, ülevaade partnerasutuste toetusest , staabi asjaajamise korraldamine ; Analüüsi- ja planeerimisgrupp – tauditõrje tegevuste planeerimine ( alusandmete tellimine ja analüüs, prognoosi ja tegevuskäikude koostamine ); Ressursi- ja toetusgrupp – tauditõrje tegevuste toetuse korraldamine kõikidel tegevustasanditel ; Kommunikatsioonigrupp – tauditõrje tegevusi toetav strateegiline (sh riski- ja kriisi) kommunikatsioon . Joonis 2 . staabigruppide funktsionaalsus. PTA kriisistaabi staabigruppide põhiülesanded on kajastatud järgmises loetelus . Tabel 1 . STAABIGRUPP PÕHIÜLESANNE Olukorrateadlikkuse grupp T auditõrje olukorrapildi hoidmine, ettekanded, ülevaade partnerasutuste toetusest, staabi asjaajamise korraldamine. Analüüsi- ja planeerimisgrupp T auditõrje tegevuste planeerimine (alusandmete tellimine ja analüüs, prognoosi ja tegevuskäikude koostamine). Ressursi- ja toetusgrupp T auditõrje tegevuste toetuse korraldamine kõikidel tegevustasanditel. Kommunika t sioonigrupp T auditõrje tegevusi toetav strateegiline ja sisekommunikatsioon (sh ennetav kommunikatsioon). Hädaolukorra või selle ohu puhul võetakse lisaks kasutusele järgmised normdokumendid , mis peamiselt täpsustavad staabitöö korraldust ning reguleerivad tauditõrjetegevusi regionaalsel ja sündmuskoha tasandil : S taabitöö kord – staabitöö olemus, PTA kriisistaabi ja regionaalse juhtgrupi funktsiooni de kirjeldus, ülesehitus ja juhtimine ; R eageerimisplaan loomataudide korral – regionaalse juhtgrupi sündmuse lahendamise kontrollnimekiri ; L oomatauditõrje situatsiooniplaan – eriti ohtlike loomataudide tõrje põhimõtted ; L oomatauditõrje tegevusjuhendid ( eriti ohtlike loomataudide täpsustatud kava ) ; PTA strateegiline kommunikatsioon loomataudi korral. Erisused: Loomataudi hädaolukorra ohu ja hädaolukorra lahendamisega kaasnevalt võimalikku rakendamist vajavad HOLP-id ja eriolukord : kui tegemist on zoonoosiga , mis läheb üle epideemiaks, rakendab Terviseamet epideemia HOLP-i ning vastutavad ametid juhivad samaaegselt kahe hädaolukorra (loomataud ja epideemia) lahendamist . Kui PTA järel e valveametniku poolt viibimiskeelu järgimiseks antud korraldusi eiratakse ning olukord eskaleerub avaliku korra rikkumiselt m assili seks korratus eks võib PPA rakendada massilise korratuse HOLP-i. kui peetavate loomade, kodulindude hukkumine (või abitusse olukorda sattumine) on põhjustatud kiirgusõnnetusest, siis rakendab KeA kiirgusõnnetuse HOLP- i ; kui Kaitsepolitseiametil on alus arvata, on teada või hädaolukorra lahendamisel ilmneb, et eriti ohtlik loomataud ja/või zoonoos on põhjustatud terroristlikust tegevusest ja vastab terrorikuriteo või muu Kaitsepolitseiameti uurimisalluvusse kuuluva kuriteo koosseisule juhib hädaolukorra lahendamist Kaitsepolitseiamet (mh rakendatakse CBRN HOLP). Hädaolukorra ohu korral ja hädaolukorra s kaasatavad asutused ja kaasnevad ülesanded Hädaolukorra lahendamist juhtiv asutus võib hädaolukorra ohu haldamiseks ja hädaolukorra lahendamiseks anda täidesaatva riigivõimu asutusele, kohaliku omavalitsuse üksusele või muule avaliku võimu kandjale korralduse ja saada asjakohane tagasiside , arvestades nende asutuste ja isikute pädevust ning volitusi. Loomataudi hädaolukorra ohu haldamist ja hädaolukorra lahendamist toetavad asutused ning sellega kaasnevad ülesanded: Riigikantselei (RK) k orraldab taudi olukorrast lähtuva mõju hindamise sektorile ja tema taastevõimele (toidujulgeolekule), mis on aluseks tauditõrje meetmete proportsionaalsuse määramisele ; t agab peaministri ja VV olukorrateadlikkuse HO lahendamisest ning kaasnevatest mõjudest ja vajadustest ; v ajadusel korraldab ministeeriumide ülest koostööd HO ohu korral ja hädaolukorra lahendamisel, sh kaasnevate mõjudega tegelemisel ; k oordineerib peaministri, VV jm riiklike koostööformaatide otsuste ettevalmistamist (sh eriolukorra väljakuulutami n e , rahvusvahelise koostöö nõutav kooskõlastus ) ; k oordineerib taudiolukorra teabe ja käitumisjuhiste edastuse välisesindustele ; v almisolek tagada toetus strateegilises kommunikatsioonis. Regionaal- ja Põllumajandusministeerium (ReM) hädaolukorra lahendamist toetavate õigusaktide ettevalmistamine; hädaolukorra lahendamist toetavate meetmete (sh riikliku tellimuse) korraldamine; VV-le ülevaadete andmine ning vajalike meetmete ja vahendite taotlemine ; v ajadusel korraldab ministeeriumide vahelist koostööd HO ohu korral ja hädaolukorra lahendamisel, sh kaasnevate mõjudega tegelemisel ; p akkuda vajadusel tuge rahvusvahelise koostöö korraldamisel ; o mada olukorrateadlikkust ning tagada valmisolek vajadusel eriolukorra väljakuulutamiseks ja eriolukorra põhjustanud hädaolukorra lahendamise juhtimiseks ; t agada valitsemisala asutuste , hallatavate riigiasutuste, riigiosalusega aktsiaseltside ja sihtasutuste ning kohalike omavalitsuste koordineeritud toetus hädaolukorra lahendamist juhtivale asutusele ning eriolukorra tööde juhile ; valmisolek tagada toetus strateegilises kommunikatsioonis. Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) Toetab PTA-d riikliku järelevalve meetmete rakendamisel PTA kehtestatud kitsenduste ja piirangute (viibimiskeeld, geograafiline ala mehitamata õhusõiduki lendamise piiramiseks, liikumiskorraldus piiriületuskohtades, transpordivahendite ja/või veoste liikumine) jõustamiseks, kasutades selleks vajadusel vahetut sundi; Selgitab välja ohu avalikule korrale ja tegeleb selle lahendamisega, et tagada avalik kord vajalike PTA tauditõrje meetmete rakendamiseks. P äästeamet (PäA) võimalusel t oetab 24/7 staabitööks vajaliku võimekuse ga (mobiilsed staabitöökeskkonnad, pop-up telgid) ; t agab tehnilise toe vältimatute ja edasilükkamatute saasteärastustööde läbi viimiseks (inimeste ja autode pesuliin) ; t uleohutuse hindamine avapõletamise koha ettevalmistamisel ja tuleohutuse tagamine põletamisel ; k orraldab hädaolukorra ohu või hädaolukorra korral vajadusel erakorralis t regionaalse te kriisikomisjonide kokkukutsumisi eesmärgiga tagada operatiivne infovahetus ning korraldada tegevuste ja toetuse koordinatsioon ; t agab võimalusel logistilise toetuse vastavalt PTA poolt esitatud ametiabi taotlusele ; t oetus eriolukorratööde teostamisel (desinfitseerimispunktid) . Terviseamet (TA) h ädaolukorra ohu haldamisega ja hädaolukorra lahendamisega puutumuses olevatele isikutele nakkusohutuse soovituste ja käitumisjuhiste väljatöötamine ja kommunikatsioon is osalemine (arvestades erinevate sihtrühmade vajadusi, nt loomaomanikud, loomadega töötavad inimesed jms) ; i nimeste nakkusohuga seotud sündmuste jälgimise ja vajadusel operatiivse reageerimise tagamine ; vajadusel käivitab Terviseameti HOLP - i, kui käesoleva HOLP - i kontek s tis on oht epideemiaks või vältimatu abi toimepidevuse häireks või katkemiseks, või see oht on realiseerunud . Transpordiamet (TRAM) t agada piirangu te ala l liikluse ümberkorraldami ne riigiteedel ; t oetada lennupiirangute seadmisel . Eesti Maaülikool (EMÜ) e pidemioloogili st e uuringu te läbiviimine taudipunkti de s ; t oetada taudikahjude hindamisel. Riigi Laboriuuringute ja Riskihindamise Keskus (LABRIS) h ädaolukorra ohu haldamisel ja hädaolukorra lahendamisel riskihinnangute ja prognoosmudelite koostamine ; t aga b vajaduspõhise laborteenuse osutamise. Keskkonnaamet (KeA) k orraldab taudi ennetamist ja leviku tõkestamist metsloomade populatsioonis vastavalt hädaolukorra ohu haldamise ja hädaolukorra lahendamise vajadustele ; t oetab vajaduse korral loomsete kõrvalsaaduste nõuetekohas t käitlemis t ja sellega seotud meetmete rakendamist hädaolukorra ohu haldamise l ja hädaolukorra lahendamise l ; toetab vajadusel hädaolukorra lahendamise ja tagajärgede likvideerimise jaoks vajaliku veeseire ja uuringute korraldamisel. Loomsete kõrvalsaaduste käitlemise ettevõte (AS Vireen) tagab oma tegevusvaldkonnas valmisoleku ja võimekuse hädaolukorra ohu haldamiseks ning hädaolukorra lahendamiseks , sõlmitud lepingutes kokku lepitud ulatuses ja tingimustel . Häirekeskus (HäK) t oetuse osutamine vastavalt koostöökokkuleppele ning hädaolukorra ohu haldamise ja hädaolukorra lahendamise vajadustele . Kaitseliit (KL) tagab võimalusel logistilise toetuse vastavalt PTA poolt esitatud ametiabi taotlusele ; o lla valmis kaasuma eriolukorra tööde tegemisse. Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK) valmisolek osutada alternatiivsete matmispaikade kasutuselevõtuga seotud toetust metsatöödel, juurdepääsude tagamisel ning maaparandussüsteemide (veejuhtme(te) ja sellega seotud rajatis(t)e ) loomisel (oma pädevuse, ülesannete, võimaluste ja ressursi piires) . Hädaolukorra l ahendamise tegevusk irjeldus Joonis 3 . PTA loomataudi HOLP kujustus 6.1 Rahvusvahelise koostöö formaadid Taotluse põhine Euroopa Komisjoni ekspertabi (EuVET). Taotluse põhine Euroopa Liidu liikmesriikide ja kolmandate riikide tugi hädaolukorra ohu haldamisel ja hädaolukorra lahendamisel (juhtivate veterinaarametnike tasand). PTA kohustus jagada taudialase olukorra teavet vastavatele erialaorganisatsioonidele (WAHIS, ADNS). Operatiivne taudialase olukorra infovahetus Euroopa Komisjoni (DG SANTE) ja naaberriikide pädevate ametiasutustega. 6.2 Võime ja ressurss Hädaolukorra ohu ohjamiseks ning hädaolukorra lahendamiseks vajalikud toetavad võimed on kirjeldatud tabelis 2. Tabel 2 . Võime Asutused Kirjeldus Ressurss (inimesed ja vahendid) Kriisiinfotelefon HäK Kriisiinfotelefon 1247: EE-ALARM sõnumite väljasaatmine Informatsiooni jagamine Tavapärases väljapanekus . Eksperthinnangud LABRIS Riskihinnang ja prognoosmudel ning asjakohased meetmed (kiirendatud korras). Tavapärases väljapanekus. Laboratoorsed analüüsid LABRIS Proovide vastuvõtmine ja analüüsimine taudiolukorras 24/7 Labori töötajad ja vahendid . Loomsete kõrvalsaaduste kahjutustamine Vireen AS Loomsete kõrvalsaaduste käitlemine suurtes kogustes . Üleminek hädaolukorra töörežiimile. AS Vireen töötajad, sh autijuhid, autod koos järelhaagisega, kõrvalsaaduste töötlemise tehas, külmhoone. Loomade hukkamine PTA Vireen AS Loomade hukkamine vastavalt loomaliigile lubatud metoodika ja vahenditega . Vastava pädevustasemega isikud surmamise läbiviimiseks. Veterinaarmeditsiini alaste teadmistega inimesed. Poltpüssi kasutamisoskusega inimesed (väljaõppinud veterinaarid v tapama j a personal) . Poltpüss, ajamisaiad, fikseerimisaiad Gaas ja gaasikindel ruum (veoauto ja kinnine haagis) . Evakuatsioon PäA, KL, KOV Zoonoosi või avamaa põletamise korral inimeste piirkonnast evakueerimine . Bussid, evakuatsioonikohad . Sõidukite des infitseerimine PäA Veokite desinfitseerimine , PTA tellimuse ja kokkulepete alusel. Autode desoväravad, desovahend, vesi, generaator . Ajutiste desinfitseerimispunktide loomine PäA, KL Desinfitseerimiseks vannide paigaldus või rajamine (kaeve), desinfitseerimisvahendiga täitmine, tööshoid. Kaevamis vahendid (käsivahendid ja/või tehnika), abitööjõu kaasamine ( KOV ). Koormakile/ present, saepuru vms, desoaine, vesi . Strateegiline kommunikatsioon RK , ReM Käitumisjuhised, elanikkonna teavitamine , sõnumite ühtlustus (täitevvõimu asutused). Vastavalt juhendile PTA strateegiline kommunikatsioon loomataudi korral . Ohuennetus P P A Seirab, hindab, prognoosib ja ennetab võimalikke tauditõrje meetmete rakendamist mõjutavaid ohuolukordi . Vastavalt kõrgendatud ohuolukorra väljapanekule. Teede sulgemine TRAM, KOV Teede sulgemine ja ümbersõitude korraldamine Liikluskorraldajad ja liikluskorraldusvahendid. Liiklusmärgid. Teetõkked. Riigiteede ümbersuunamine max 3 h jooksul. Avaliku korra tagamine kõrgendatud avaliku huvi tingimustes. PPA Tauditõrje tegevuste takistamise ja m ass i rahutuste ärahoidmine taudipunktis ning piirnevatel aladel. Vastavalt olukorrale. Kõrgem toetusvajadus Vabariigi Valitsus P iiripunktide sulgemine (nt epideemia leviku tõkestamiseks) . Ajutise piirikontrolli rakendami n e . Eriolukorra alustamine ja lõpetamine . Lisanduvad õigused erikordades, nt eriolukorra ( EO ) juht või EO tööde juht võib otsustada: viibimiskeelu kehtestami s e; kohustada massiteabevahendi valdajat ja elektroonilise side ettevõtjat avaldama või edastama muutmata kujul ja tasuta teate hädaolukorra ohu, hädaolukorra ja selle lahendamise kohta, sealhulgas teate eriolukorra väljakuulutamise, muutmise või lõpetamise kohta, ning käitumisjuhiseid. Teade avaldatakse viivitamata või teate esitaja määratud ajal. Asutuste kontaktpunktid ja teabevahetus Olukorrapilt moodustatakse paralleelselt staabikoosolekutel ning SitRep keskkonnas (minimaalselt regionaalsel tasandil). Staapide kaasajastatud kontaktandmete loetelu edastatakse koostööpartneritele staapide kokku kutsumise-järgselt. Staabikoosolekutele kaasatakse partnereid lähtuvalt tauditõrje ning teabevahetuse vajadustest. Asutuste- ja partnerite-vahelised päringud vormistatakse infopäringute formaadis (RFI - Request for information ) . Teabevahetus PTA staapide ja partnerite vahel toimub peamiselt e-posti ja telefoni teel ning staabi briifingutel füüsiliselt staabi s või Teams keskkonnas . Kaasatud asutustega toimib teabevahetus e-posti või telefoni teel läbi PTA kontaktpunkti. Täiendavad teabevahetuse kanalid lepitakse kokku vastavalt vajadusele. Tabel 2 . Partnerasutuste ja –ettevõtete kontaktpunktide ja kontaktaadresside loetelu . Asutus Kontakttelefon e-post Kättesaadavus PTA +372 605 6887 (+372 5303 1084) [email protected] [email protected] 24/7 PÄA vastutav PäA olukorrateadlikkuse valve +372 518 6932 +372 58860112 [email protected] [email protected] 24/7 PPA kontaktkeskus +372 614 9200 [email protected] 24/7 Häirekeskus operatiivjuht +372 629 2187 [email protected] 24/7 Terviseamet +372 5599 0019 +372 5344 0429 (valve) [email protected] [email protected] 24/7 24/7 KAPO +372 612 1455 [email protected] 24/7 Keskkonnaamet 1247 (Inspektori vahetu kaasamine sündmuskohale (24/7)) [email protected] 24/7 Keskkonnaamet 56998583 (Üleriigiline valvetelefon (üldine teavitamine ja konsultatsioonid mittekiirgusteemadel) (24/7)) [email protected] 24/7 Keskkonnaamet 5219290 (Üleriigiline kiirgusvalvetelefon (üldine teavitamine ja konsultatsioonid kiirgusteemadel) (24/7)) [email protected] 24/7 Keskkonnaamet 53457268 (kriisinõunik – kõik kriisiteemad) [email protected] 8/5 Keskkonnaamet 1247 [email protected] 24/7 Transpordiamet i liiklusjuhtimiskeskus (LJK) 1247 [email protected] 24/7 Riigi Situatsioonikeskus (SITKE) +372 693 5338 +372 505 8035 [email protected] 24/7 **Välisministeerium +372 6 377 577 +372 533 07 092 [email protected] 24/7 Kaitseliit (a) 717 9099 [email protected] (vastu võttev - vahendav) Korrapidaja (24/7) Kaitseliit (b) *59180123 [email protected] (korraldav) Kaitseliidu ülema juhtimiselement (8/5 KLÜ JE) Rahvusvahelisi organisatsioone, naaberriike ja Euroopa Komisjoni teavitatakse PTA poolt e-posti, loomahaiguste teabesüsteemi jm kokkulepitud kanalite abil: Loomahaiguste teabesüsteem ADIS (Animal Disease Information System), kust edastatakse info WAHISi (World Animal Health Information System) ; Euroopa Komisjon [email protected] (ametlik kiri koostatakse teadmusteenuse ametniku ja allkirjastatakse CVO poolt ning edastatakse läbi dokumendihaldussüsteemi WebDesktop); Naaberriigid: [email protected] ; [email protected] [email protected] . Strateegiline ko mmunikatsioon Staabi kommunikatsioonigrupp juhib hädaolukorra lahendamise ja tauditõrje tegevustega seonduvat strateegilist ja sisekommunikatsiooni. Oma tegevuses juhindub grupp staabitöö korraldusest ning tauditõrje eesmärkidest . Vajadusel kaasatakse kommunikatsiooni esindajaid Riigikantseleist, Regionaal - ja P õllumajandus ministeeriumist ja/või selle haldusalast ning teistest kaasatud asutustest . Kriisikommunikatsiooni täpsem korraldus on kajastatud dokumendis PTA strateegiline kommunikatsioon loomataudi korral. P TA strateegilise kommunikatsiooniplaan i loomataudi korral , kinnitatud 16.07.2025 üldkäskkirjaga nr 1.1-2/78 , l i sa 1 . PTA strateegiline kommunikatsioon loomataudi korral 2025 1  Lisa PTA peadirektori 16.07.2025 käskkirja nr 1.1-2/78 juurde SISUKORD SISSEJUHATUS ........................................................................................................................ 3 1. EESMÄRK .......................................................................................................................... 4 2. KOMMUNIKATSIOONIGRUPI KOOSSEIS, TÖÖKORRALDUS, PEAMISED ÜLESANDED ............................................................................................................................ 4 3. TÖÖLIINIDE MÄÄRAMINE ............................................................................................ 8 3.1. OLUKORRATEADLIKKUSE TAGAMINE ............................................................. 9 3.2. ELANIKKONNATEAVITUS ................................................................................... 10 3.3. MEEDIATEENINDUS .............................................................................................. 11 3.4. INFOHALDUS JA ADMIN TUGI............................................................................ 12 3.5. SISEKOMMUNIKATSIOON ................................................................................... 12 3.6. JUHTIMINE JA PLANEERIMINE .......................................................................... 13 4. VAJALIKUD RESSURSID JA ADMINISTRATIIVNE VAJADUS ............................. 13 5. KAASAMINE ................................................................................................................... 15 2 SISSEJUHATUS Põllumajandus- ja Toiduamet on Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi valitsemisalas tegutsev valitsusasutus, mis teostab riiklikku järelevalvet ning kohaldab riiklikku sundi seaduses ettenähtud alustel, ulatuses ja korras. Ameti tegevusvaldkonnad on toiduohutus, loomatervis, söödaohutus, põllumajandusloomade aretus, turukorraldus, mahepõllumajandus, loomaheaolu ning kutseline kalapüük. Samuti taimekaitse, taimetervis, sordikaitse, seeme ja paljundusmaterjal, mahepõllumajandus, geneetiliselt muundatud põllukultuuride käitlemine, väetised ja aiandustooted ehk puu- ja köögiviljade tõrjeabinõude rakendamine ning maaparandus (kuni 31.12.2024). Käesoleva strateegilise kommunikatsiooniplaani eesmärk on tagada ühtne arusaam kriisikommunikatsiooni korraldusest ametit puudutavate erakorraliste kriiside osas, kirjeldades korralduse põhimõtteid, kriisikommunikatsiooni juhtimisstruktuuri, kommunikatsioonigrupi koosseisu, ülesandeid ja töökorraldust ning koostööpartnereid ja vastutusvaldkondi. Kriisikommunikatsiooni korralduses kehtib lähimuse põhimõte, kus iga asutus korraldab enda lahendatava sündmuse puhul oma kommunikatsiooni ise1. Põllumajandus- ja Toiduamet teavitab loomataudi hädaolukorrast, selle ohust ja lahendamisest avalikkust ning korraldab asutustevahelist teabevahetust,2 seejuures hädaolukorra lahendamist juhtiv asutus otsustab, kas on tegemist hädaolukorraga3 ning hädaolukorra lahendamist juhtiv asutus juhib hädaolukorra lahendamist õigusaktides ning hädaolukorra lahendamise plaanis sätestatu kohaselt4. Kooskõlas Põllumajandus- ja Toiduameti poolt koostatud loomataudi hädaolukorra lahendamise plaaniga (HOLP) juhib PTA kriisikommunikatsiooni juhul kui tegemist on loomataudi hädaolukorraga st:  taud levib kiiresti ja laiaulatuslikult peetavate loomade, kodulindude ja ka metsloomade populatsioonis:  taudi ulatuslik puhang, mis haarab mitmeid loomakasvatusettevõtteid üle Eesti;  nõuab taudi tõrjeks laiaulatuslike tõrjemeetmete rakendamist;  PTA-l ei jätku ressurssi taudi ohjamiseks ja likvideerimiseks;  ja/või vajab metsloomade populatsiooni ohjamist taudi leviku tõkestamiseks.  taud võib massiliselt kanduda üle inimesele ning on oht, et taud võib laieneda epideemiaks. Muudel juhtudel on Põllumajandus- ja Toiduamet kriisikommunikatsiooni vajadusel kaasatud osapool ning mitte selle juhtivasutus. Sellised juhtumid on kirjeldatud teiste asutuste poolt juhitavates (hädaolukorra lahendamise) plaanides (Keskkonnaamet – kiirgusõnnetus naaberriigis ja riigisisese kiirgusõnnetuse HOLP; Päästeamet – ulatusliku evakuatsiooni plaan; Kaitsepolitseiamet – CBRN HOLP; Terviseamet – tervishoiusündmuse HOLP). Teiste asutuste 1 Hädaolukorra seadus (HOS) § 3 lg 3 2 HOS § 12 lg 2 3 HOS § 14 lg 3 4 HOS § 14 lg 4 3 poolt juhitavate olukordade lahendamisel, on PTA kommunikatsioonigrupi peamiseks ülesandeks vastava korralduse saamisel toetada juhtivasutuse kommunikatsioonitegevust elanikkonna teavitamisel ja hoiatamisel. 1. EESMÄRK PTA strateegilise kommunikatsiooni plaani tegevuste eesmärgiks on loomataudi hädaolukorra lahendamisel tagada avalikkuse olukorrateadlikus ning ennetada ja välistada valeinformatsiooni levikut. 2. KOMMUNIKATSIOONIGRUPI KOOSSEIS, TÖÖKORRALDUS, PEAMISED ÜLESANDED Kriisiolukorras tagab avalikkuse teavitamise PTA kommunikatsioonigrupp (KG). Vajadusel kaasatakse kommunikatsiooni esindajaid Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumist ja/või selle haldusalast ning Valitsuse kommunikatsioonikeskusest (KomKe), mille tööd korraldab Riigikantselei. Vajaduse aktiveerida kommunikatsioonigrupp otsustab regionaalse või riikliku staabi juht. Kommunikatsioonigrupi kutsub kokku kommunikatsioonigrupi juht lähtuvalt staabi juhilt saadud korraldusest. Kommunikatsioonigrupp (KG) allub riikliku staabi juhile ja juhindub staabist saadud ülesannetest. Juhul kui riiklikku staapi ei aktiveerita, toetab kommunikatsioonigrupp oma tegevusega regionaalset staapi. Kommunikatsioonigrupi põhikoosseisu moodustavad neli liiget. Põhikoosseisu liikmete ning võimalike täiendavalt kaasatavate liikmete peamiste ülesannete jaotus on järgnev: Ametikoht KG-s Ametikoht Ülesanded Personal i- vajadus Kommunikatsioonigr PTA KPO5 Juhtimise ja planeerimise ning 1 upi juht juhataja olukorrateadlikkuse tagamise tööliinide juht, sh:  KG juhtimine:  Osalemine PTA HO lahendamise staabi (regionaalne või riiklik) töös.;  Staabis ülevaate andmine tehtud tegevustest ja meediakajastustest (siseriiklik); *Rahvusvahelist kommunikatsiooni korraldab ja kordineerib Regionaal- ja Põllumajandusministeerium. 5 Põllumajandus- ja Toiduameti kommunikatsiooni- ja personaliosakond 4  *Organisatsioonidega/partneri tega korraldab ja kordineerib suhtlust Loomatervise ja - heaolu osakond  Staabist saadud juhiste ja korralduste edastamine KG-le;  KG tegevuse planeerimine, tegevusplaani koostamine;  KG liikmetele (täiendavate) ülesannete andmine; Kommunikatsioonigr PTA KPO nõunik Elanikkonnateavituse ja 1 upi juhi abi meediateeninduse tööliinide juht, sh:  Vajadusel KG juhi asendamine;  Meediasuhtluse korraldamine;  Pressiteadete koostamine ja edastamine;  Avalikkusele suunatud teabe koordineerimine sündmuskohtade ja ametkondade vahel;  Avalikkuse teavitamine;  EEalarm sõnumite väljatöötamine Häirekeskusele edastamine;  Intervjuude ja kõneisikute ettevalmistamine (sh võtmesõnumite koostamine) Kommunikatsioonigr PTA KPO Elanikkonnateavituse ja 1 upi põhiliige kommunikatsioo meediateeninduse tööliinide tugi, ni-spetsialist sh:  KG põhiliige asendab vajadusel KG juhi abi ja sisekommunikatsiooni tugiliiget;  Infotelefoni KRIT vajaliku infoga varustamise korraldamine (taru), sh KKK koostamine;  Meediasuhtluse korraldamine;  Pressiteadete koostamine ja edastamine;  Kodulehekülje haldamine;  Ametkonnasisene kommunikatsioon;  Avalikkuse teavitamine (KOV(id); *Seotud organisatsioone/ettevõtteid 5  teavitab loomatervise ja - heaoluosakond.  Avalikkusele suunatud teabe koordineerimine sündmuskohtade ja ametkondade vahel;  Pressikonverentside korraldamine;  Meediamonitooring ja – analüüs;  Monitoorida sotsiaalmeediakanaleid sündmusega seotud tegevuste ja postituste osas ning vajadusel neile asjakohaselt reageerida, sealhulgas anda vastuseid või korrigeerida eksitavat teavet. Kommunikatsioonigr PTA KPO Sisekommunikatsiooni; 1 upi põhiliige kommunikatsioo infohalduse ja admin toe tööliini ni-spetsialist tugi, sh:  Ametkonnasisene kommunikatsioon;  Logi pidamine (kommunikatsiooni-tegevuste);  Pressiteadete edastamine;  Kodulehekülje haldamine;  Kodulehekülje haldamine  Meediamonitooring ja – analüüs;  Pressikonverentside korraldamine;  Foto- ja videoülesvõtete korraldamine;  Intervjuude ja kõneisikute ettevalmistamine (sh võtmesõnumite koostamine)  Infotelefoni KRIT vajaliku infoga varustamise korraldamine (taru), sh KKK koostamine;  Avalikkusele tevituste edastamine (KOV(id),  Monitoorida sotsiaalmeediakanaleid sündmusega seotud tegevuste ja postituste osas ning vajadusel neile asjakohaselt reageerida, sealhulgas anda vastuseid või korrigeerida eksitavat teavet. 6  Kommunikatsioonigr täiendavalt  KG täiendavalt kaasatavad 1-5 upi lisaliige*6 kaasatavad PTA- liikmed asendavad vajadusel välised KG KG põhiliiget; liikmed  Kommunikatsiooni-tegevuste logi pidamine;  Meediasuhtluse korraldamine;  Pressiteadete koostamine ja edastamine;  Avalikkuse teavitamine;  Meediamonitooring ja – analüüs;  Pressikonverentside korraldamine;  EEalarm sõnumite saatmine;  Foto- ja videoülesvõtete korraldamine;  Intervjuude ja kõneisikute ettevalmistamine (sh võtmesõnumite koostamine)  Avalikkuse teavitamine (KOV(id);  Monitoorida sotsiaalmeediakanaleid sündmusega seotud tegevuste ja postituste osas ning vajadusel neile asjakohaselt reageerida, sealhulgas anda vastuseid või korrigeerida eksitavat teavet. IT-tugi*7 REM ITO  KG tehniline toetamine sh 1 sideühenduste toimimise tagamine, IKT vahendite olemasolu tagamine; infosüsteemidele juurdepääsu tagamine; tehniline tugi foto- ja videosalvestuse ja -töötluse puhul. Kommunikatsioonigrupp koguneb vastavalt KG juhi korraldusele, kas 1) Virtuaalselt (sellisel juhul toimub grupiliikmete omavaheline suhtlus, sh korralduste andmine läbi Teamsi, Zoom rakenduse, e-posti (ametialased e-postiaadressid + kriisikommunikatsiooni e-postilist [email protected]) ja telefoni (ametialased mobiiltelefonid), Signal rakendust kasutades ning vajadusel alternatiivsete kommunikatsioonivahendite vahendusel; 6 * kaasatakse vastavalt vajadusele KG juhi ettepanekul 7 * kaasatakse vastavalt vajadusele KG juhi ettepanekul 7  2) Füüsiliselt (peamine asukoht PTA peamaja asukohaga Teaduse 2, kabinet B217, Saku, Harjumaa; võimaliku alternatiivse asukoha teatab KG juht); või 3) Kombineeritult (KG juht määrab KG kokkukutsumisel ära, milliseid ülesandeid on võimalik täita distantsilt (virtuaalselt) ning milliste täitmiseks peavad grupiliikmed kogunema füüsiliselt KG juhi poolt määratavas asukohas). Kommunikatsioonigrupi juht määrab ära kommunikatsioonigrupi kogunemisaja. Juhul, kui KG juht ei määratle konkreetses olukorras erinevalt, peab kommunikatsioonigrupi põhiliige olema valmis kogunema hiljemalt 2h jooksul alates KG juhilt vastavasisulise korralduse saamisest. Kommunikatsioonigruppi täiendavalt kaasatav liige peab olema valmis kaasuma kommunikatsioonigrupi töösse esimesel võimalusel alates KG juhi poolt täiendava abivajaduse kohta antud teate edastamisest PTA kriisijuhile, kes omakorda teavitab Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi kriisijuhti ja avalike suhete osakonna osakonnajuhatajat ja/või Valitsuse kommunikatsioonikeskuse kontaktisikut. PTA KG juht täpsustab REM ja Riigikantseleiga toetusvajaduse, töökorralduse (sh ülesanded, töörütm, virtuaalsed ja/või füüsilised kohtumised). Kommunikatsioonigrupi juht määrab vajadusel kommunikatsioonigrupi koordinatsioonikoosolekute toimumise aja ja sageduse ning määrab tähtajad KG liikmetele antud ülesannete täitmiseks (nt meediamonitooringu kokkuvõtte koostamine enne staabikoosoleku toimumist). Kommunikatsioonigrupi põhiliikmete tavapärane tööaeg on E-R 08:00-16:30. Kui tegemist on kriisiolukorraga, siis tehakse ületunde ja/või töötatakse erinevalt tavapärasest tööajast KG juhi poolt kehtestatud töögraafiku alusel. Vahetuse kestvuse, võimaliku asenduse ja vajaduse kaasata kommunikatsiooni esindajaid Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumist ja/või selle haldusalast ning Valitsuse kommunikatsioonikeskusest otsustab KG juht (kontaktandmete asukoht on kirjeldatud punktis 4). 3. TÖÖLIINIDE MÄÄRAMINE Kommunikatsioonigrupp lähtub oma tegevuses viiest peamisest tööliinist:  olukorrateadlikkuse tagamine,  elanikkonna teavitus,  meediateenindus,  infohaldus ja admin. tugi,  sisekommunikatsioon,  juhtimine ja planeerimine. Erinevad ülesanded igas tööliinis on jagatud kommunikatsioonigrupi liikmete vahel vastavalt punktis 2 sätestatud peamistele ülesannetele. KG juhil on õigus vastavalt vajadusele anda KG liikmetele (sh täiendavalt kaasatud liikmetele) punktis 2 sätestatust erinevaid ja/või täiendavaid ülesandeid. 8 3.1. OLUKORRATEADLIKKUSE TAGAMINE Olukorrateadlikkuse tagamine algab taudi kahtluse püstitamisest PTA poolt. Staabi juht kutsub kokku staabi ning määrab staabi koosoleku aja, kus luuakse olukorrapilt. Staap kutsutakse kokku telefoni või SitRep teavituse (SMS, automaatkõne teate kättesaamiskinnitusega) ning koheselt avatakse SitRep grupp. Kommunikatsioonigrupp alustab ettevalmistavalt:  pressiteate,  jutupunktide  korduma kippuvate küsimuste koostamist ja/või varasemalt ettevalmistatud põhjade täiendamist/parandamist. Staabi koosoleku käigus annavad staabi liikmed ülevaate tehtud tegevustest ning täiendava info olukorra pildi kujunemisse. Kõik otsused ja tegevused kajastuvad SitRepis, kus KG saab asjadel operatiivselt silma peal hoida. Vastavalt staabis kujunenud olupildile täiendab kommunikatsioonigrupp oma ettevalmistatud materjale. Kui on mingeid täpsustusi, siis need täpsustatakse jooksvalt või hiljemalt järgmiseks staabi koosoleku ajaks. Kui taudi kahtlus saab laboratoorse kinnituse, siis saadetakse välja sellekohane pressiteade ning info avaldatakse asutuse kodulehel ja sotsiaalmeedias. Juhul, kui info on avalik enne kahtluse kinnitamist, siis otsustab staabijuht teate väljasaatmise. Täiendavat infot jagatakse kommunikatsioonigrupi juhile staabi koosolekul, mille toimumise aja ja sageduse määrab staabi juht. Täiendav info tuleb peamiselt laborilt ja regionaalse(te)st staabist, kus sündmus aset leiab. Regionaalne staap kannab kõik toimingud SitRepi ning kui on tarvis KG operatiivselt infot jagada, siis seda tehakse. Staabi juht otsustab info sisu ja jagamise:  avalikkusele (pressiteade/pressikonverents)  asutuse siseselt  kõikidele loomapidajatele, keda antud sündmus võib puudutada  kohalikele omavalitsustele  vajadusel ka jahimeeste seltsile KG valmistab ette ja/või korraldab info avaldamise:  asutuse sisese ja asutuse välise teavituse ning korraldab info avaldamise erinevates kanalites, vajadusel töötab välja regulaarsed teavitused ja sõnumid,  edastab info kohalike omavalituste üldmeilidele info avaldamiseks nende infokandjatel. Vajadusel kaastakse info edastamiseks ameti finants- ja haldusosakonna teenistujad. 9   KG toetab vajadusel sisuosakonda tekstide ettevalmistamisel ja koostamisel, mis on suunatud kõikidele loomapidajatele, jahimeeste seltsile ja teistele võimalikele osapooltele. Kirjade väljasaatmise korraldab sisuosakond. Staabi koosolekul lepitakse kokku, kes koostab ning edastab info kootööpartneritele (sh tagab juurdepääsu SitRepis antud sündmusele). Edastatavate sõnumite sisuosa lepitakse kokku staabi- / ja/või sisuosakonnaga (sisuosakond selles vaates ekspertgrupi tähenduses). KG juht edastab kokkulepitud info infovahetuse kohta partneritele kaasatud asutustest ja ka ministeeriumi avalike suhete osakonda teadmiseks. Infovahetus sõltub sündmusest. Meediaülevaate edastab station.ee keskkonda automaatselt juhtide meilile iga päev kell 10. Lisaks sellele uueneb see ka automaatselt asutuse siseveebis. Kui on vajadus täiendavaks monitooringuks, siis selle otsustab KG juht. Selleks tehakse Station.ee keskkonda vastav filter ning lepitakse kokku andmete väljavõtu ajad ning edastusviisid. Meediamonitooringu käigus vaadatakse üle ka informatsiooni õigsus. Juhul kui levib väärinfo, siis võetakse ühendust toimetuse või loo autoriga ning kohustatakse väärinfo eemaldama või asendama õige infoga. KG juht määrab isiku, kes tegeleb meediamonitooringuga. Valeinfo leavitamise tõekesatamiseks meedias ja sotsiaalmeedias vajab KG Valitsuse kommunikatsioonikeskuse tuge. KG annab oma tegevustest ülevaate ministeeriumi avalike suhete osakonnale. Lisaks asutuse peadirektorile (hädaolukorra juht) ning staabile staabikoosolekutel. KG annab oma tegevustest, KKKdest, jutupunktidest ülevaate HO lahendamisesse kaasatud asutuste kommunikatsiooniinimetsele. Kasutades selleks meililisti või Teams koosolekut. Teavitamise intervalli otsustab KG juht. Põllumajandus- ja Toiduameti asutuste vahelised kontaktid, sh pressikontaktid asuvad virtuaalselt PTA võrgukettal aadressil X:\ÜLDINE\10. Kriisijuhtimine\Kriisikommunikatsioon ning paberkandjal KG juhi ja kriisijuhi kabinettides (Teaduse 2, Saku). Olukorrateadlikkuse tagamise tööliini juhib KG juht. 3.2. ELANIKKONNATEAVITUS Kogu oluline info (käitumisjuhised) koondatakse PTA kodulehele ning kuvatakse esilehel punase hoiatusribana. Vajadusel antakse sisend Häirekeskusele (1247) küsimustele vastamiseks ning Riigikantseleile kriis.ee veebilehele informatsiooni kuvamiseks. Sisendi andmine Häirekeskusele toimub läbi TARU ning 1247 otsekontaktile. Eraldi teavitatakse ka kohalikke omavalitsusi, kellele edastatakse käitumisjuhised üldmeilile. KG korraldab meediapäringutele vastamise ning teeb edastatavate sõnumite sisu osas koostööd PTA staabi juures käivitatud sisu ekspertgrupiga. Ameti üldnumbrile vastavatele inimestele töötatakse välja korduma kippuvad küsimused ja vastused (juhul, kui juba pole koostatud). Elanike päringud registreeritakse ameti asjaajajate poolt dokumendisüsteemis ja suunatakse vastamiseks valdkonna spetsialistidele. Ohualasse jäävad elanikud ja teised ohualas viibivad inimesed saavad käitumisjuhised ja 10 teavituse ohust läbi SitRep keskkonna SMSga. Samuti kuvatakse käitumisjuhised kriis.ee keskkonnas. • Avalikkusele regulaarsed käitumisjuhiseid, sõnumeid lisatakse ameti kodulehele ning neid uuendatakse jooksvalt. Vajadusel luuakse uus sisuleht ning tuuakse see ameti kodulehel eraldi hoiatusribana välja. Lisaks lisatakse hoiatusribale Põllumajandus- ja Toiduameti infotelefon, kui staabi juht otsustab selle avada. Käitumisjuhised edastatakse Kriis.ee ja 1247 kaudu elanikkonnale. Käitumisjuhised ohualas edastatakse läbi SitRep keskkonna. • Tagavad elanikkonnale kättesaadava ohuhinnangu. Ohuhinnang koostatakse staabis (üldjuhul ekspertgrupi poolt) ning käsitleb lisaks ohu astmele (A, B, C, D) ka edasisi tegevusi ning võimalikke sündmuse arenguid puudutavaid prognoose. Ohuhinnang lisatakse ameti kodulehele. • Võimalusel avalikustatakse ohuhinnangud vähemalt kolmes keeles (eesti, vene, inglise). Tõlke korraldab PTA tugigrupp. • Avalikkust teavitatakse kasutades ameti teavituskanaleid (veebileht, sotsiaalmeedia, ajakirjanike listid). Olulise info edastamiseks kasutatakse kriis.ee platformi. Info edastatakse 1247-le. • Elanikkonna teavituses antakse täiendava info hankimise kanalite loetelu ning informeerivad neid uue info avaldamise aegadest (kuupäev, kellaaeg). Elanikkonna teavituse tööliini juhib KG juhi abi. 3.3. MEEDIATEENINDUS Meediapäringutele vastamine toimub koostöös staabi juhiga ja tema poolt määratud isikuga/staabigrupiga. Vastused kooskõlastatakse staabi juhiga, kui staabijuht pole otsustanud teisiti. Pressikonverentsi vajadus otsustatakse kommunikatsioonigrupi juhi ja staabijuhi poolt. Peamiseks kõneisikuks on hädaolukorrajuht ja staabi juht ning tema ettevalmistamine toimub enne pressikonverentsi või intervjuud. PTA on koolitanud võtmeisikuid ennetavalt, lisaks sellele koolitatakse/ valmistatakse ette kõneisikuid jooksvalt ka sündmuse lahendamise ajal.  Kommunikatsioonigrupp määrab kõneisiku ja valmistab ta ette. Üldjuhul on kõneisikuks staabi juht või tema poolt määratud isik.  Tagab staabi juhile ja hädaolukorra juhile adekvaatse olukorraülevaate ning jutupunktid intervjuudes kasutamiseks.  Korraldavad meediateeninduse (infopäringud, intervjuud, pressikonverentsid) ning peavad selle kohta logi, mis on kättesaadav kogu kriisimeeskonnale, määratud partneritele ja klienditoele. Elanikkonna teavituse tööliini juhib KG juhi abi. 11 3.4. INFOHALDUS JA ADMIN TUGI Staabi tegevuste kohta peab logi SitRep keskkonnas (sideühenduse puudumise korral sisevõrgus või paberkandjal, edastades selle sideühenduse taastumisel esimesel võimalusel SitRep keskkonda) staabisekretär. Iga päeva lõpus teeb staabisekretär logist väljavõtte – SitRep päevaraportid, mis edastatakse kaasatud osapooltele. Staabi koosolekud kutsub kokku staabi juht. Kõigist koosolekutest valmib ka memo või koosolekul vastu võetud otsuste kokkuvõte, mis lisatakse SitRep keskkonda. Ameti finants- ja haldusosakonna teenistujad, kelle kohustuseks on PTA üldmeilile ja – telefonile vastamine,  leiavad õiged adressaadid sisse tulnud e-kirjadele ja muudele päringutele;  saadavad määratud ajal kommunikatsioonigrupi poolt toodetud materjalid õigetele adressaatidele;  kaasavad infovahetuse ringi KG juhi korraldusel 1247 infotelefoni, kriis.ee, olevalmis.ee jms kontaktisiku, sisekommunikatsioonispetsialisti, kriis.ee ja teiste vajalike platformide kontaktisikud;  käivitavad sõnumi- ja päringulogi, kus kõigile kommunikatsioonigrupi osistele on reaalajas kätte saadavad viimased uuendatud katussõnumid, juhised ja muu. Sõnumilogi tehakse kättesaadavaks ka ameti üldtelefonile vastajatele;  õpituvastuste fikseerimine ning ettepanekute tegemine kriisiplaanide ja käimasolevate protsesside parendamiseks. Infohalduse ja admin. toe tööliini juhib KG põhiliige. 3.5. SISEKOMMUNIKATSIOON Kogu asutusele antakse ülevaade (läbi e-maili, siseveebi, majakoosoleku vms) toimuvast ning vajadusel edastatakse ka olulisemad jutupunktid. Teavituste vajadus lepitakse kokku staabi koosolekutel. PTA kommunikatsioonigrupi poolt edastatav asutusesisene teavitusega tagatakse kriisiaegse töökorralduse tutvustus, käitumisjuhised, olukorrateadlikkus ning muu vajalik info asutuse isikkoosseisule. Kanaliteks on ameti esmaspäevane nädala koosolek, „PTA all“ meililist, päevaraporti edastamine, siseveeb. Sisekommunikatsiooni käigus edastatava teabe sisu, ulatuse ja kanali otsustab staap KG juhi ettepanekul. Sisekommunikatsiooni tööliini juhib KG põhiliige. 12 3.6. JUHTIMINE JA PLANEERIMINE KG juht määrab KG ülesanded ja koosolekute/infovahetuse regulaarsuse. Staabi koosolekul osaleb KG juht. Kommunikatsioonigrupi koosolekud toimuvad vähemalt 1 kord päevas. Lisaks sellele antakse 1 kord päevas ülevaade ka ministeeriumi avalike suhete osakonnale. HO lahendamisesse kaasatud partneritele jagatakse infot meili või Teams koosolekute teel infot. Kohtumiste ja kirjade intervalli otsustab KG juht. PTA kommunikatsioonigrupi tegevusse on kaasatud kõik ameti kommunikatsioonivaldkonna ametnikud ja töötajad. Kui kommunikatsioonigrupi liikmete arv on ebapiisav ülesannete täitmiseks (sh ei ole graafiku järgselt võimalik leida asendusi), siis teeb KG juht vastavasisulise otsustuse võimalikult varajases hädaolukorra lahendamise staadiumis ja vajadusel kaasab teavitades PTA kriisijuhti, et kommunikatsioonigrupi koosseisu kaasataks Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi (REM) avalike suhete osakonna ja/või teiste REM allasutuste kommunikatsioonivaldkonna ametnikud ja töötajad ja/või Valitsuse kommunikatsioonikeskuse liikmed.  PTA kommunikatsioonigruppi juhib kommunikatsioonigrupi juht (KPO osakonnajuhataja), tema puudumisel kommunikatsioonigrupi juhi abi (KPO nõunik).  Juht osaleb regulaarselt kriisistaabi määratud staabikoosolekutel või saadab sinna enda poolt määratud inimese. o Määrab kommunikatsioonigrupi töörütmi (sh koordinatsioonikoosolekute kellaajad), info edastamise sageduse (endale, staabile, majast välja partneritele) o Koostab kriisikommunikatsioonigrupi töögraafiku, sh vahetused. Määrab sündmuse alguses valves olevad isikud. Ööpäevaringse staabitöö korral (staabijuhi otsuse alusel) kaasatakse ministeeriumi ja valitsemisala asutuste kommunikatsioonivaldkonna ametnikud ja töötajad ja/või KomKe liikmed. o Planeerib kriisi eskaleerumise või pikemaajalise kestvuse jaoks täiendavat inimressurssi partneritelt (ministeeriumi ja haldusala kommunikatsiooniinimesed, KomKe) ning otsustab PTA-väliste asutuste kaasamise. o Koostab kommunikatsiooni tegevuskava pikemaajalise kriisi või eskalatsiooni jaoks. Juhtimise ja planeerimise tööliini juhib KG juht. 4. VAJALIKUD RESSURSID JA ADMINISTRATIIVNE VAJADUS Kommunikatsioonigrupi tegevuseks on vajalikud järgmised ressursid: Vahend/ressurss Vajaduse hulk Vahendi asukoht ja valdaja Sülearvuti 1 iga KG liikme kohta Iga KG põhiliikme valduses; täiendava vajaduse korral tagatakse läbi REM ITO 13  Mobiiltelefon 1 iga KG liikme kohta Iga KG põhiliikme valduses; täiendava vajaduse korral tagatakse läbi PTA tugigrupi Pikendusjuhtmed Sõltub konkreetsest täiendava vajaduse korral tagatakse tegevuskohast läbi PTA tugigrupi StarLink terminal Vähemalt 1 (sõltub (edaspidiselt) kriisijuhi kabinetis internetiühenduse (Teaduse 2, Saku) olemasolust, terminali võimekusest ja konkreetsest tegevuskohast) Juurdepääs internetile, pidev Juurdepääs on tagatud läbi REM sh läbi FortiClient ITO (alternatiivselt läbi StarLink ühenduse (sh PTA terminali) koduleheküljele ja teiste asutuste koduleheküljed, meediaportaalid, sotsiaalmeedia) Juurdepääs teiste pidev Juurdepääs on tagatud läbi REM asutuste infovahetus- ITO (alternatiivselt läbi StarLink keskkondadele (nt terminali) SitRep, TARU) Juudepääs Teams, pidev Juurdepääs on tagatud läbi REM Zoomile ITO (alternatiivselt läbi StarLink terminali) Juurdepääs foto- ja pidev /käesoleval ajal puudub/ videotöötlustarkvarale Kaamera/ fotoaparaat, 1 /käesoleval ajal puudub/ statiiv Muu eritehnika 1 Juurdepääs on tagatud läbi REM (mälupulgad, printer- ITO skänner-koopiamasin) Transpordivahendid Vastavalt vajadusele Juurdepääs ja korraldus on tagatud (ametiauto või isiklik läbi PTA tugigrupi auto) Toitlustus Sõltuvalt kriisi kestusest Tagatud läbi PTA tugigrupi ning kohaldatavast tööajast; min. 1 toidukord 1 KG liikme kohta 6h perioodi jooksul Andmed Vastavalt vajadusele Tagatud läbi PTA tugigrupi personaliarvestuse (personalijuht ja/või kohta (töögraafikud personalipartner) nädalase ettevaatega) Võimalikud täiendavad vajadused, mis kommunikatsioonigrupil tehniliselt ja logistiliselt on, korraldab Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi IT tugi ja PTA finants- ja haldusosakond (tugigrupp). 14 Ressursside olemasolu, vajaduse suurust ning täiendavate ressursside vajadusel KG-le tagamise kiirust testitakse al. 2025.a perioodiliselt. Kriisikommunikatsioonis vajalikud kontaktandmed (sh kaasatavate isikute ja asutuste, meediaettevõtete jms) kohta asuvad digitaalselt PTA võrgukettal aadressil X:\ÜLDINE\10. Kriisijuhtimine\Kriisikommunikatsioon ning paberkandjal KG juhi ja kriisijuhi kabinettides (Teaduse 2, Saku). Kontaktandmeid uuendatakse vastavalt vajadusele jooksvalt. Andmed juurdepääsude erinevatele andmebaasidele, infovahetussüsteemidele jms kohta asuvad virtuaalselt PTA võrgukettal aadressil X:\ÜLDINE\10. Kriisijuhtimine\Kriisikommunikatsioon ning paberkandjal KG juhi ja kriisijuhi kabinettides (Teaduse 2, Saku). Virtuaalselt hoitavatele andmetele on juurdepääs kaitstud parooliga (parool on olemas KG juhil ning KG põhiliikmetel, kriisijuhil ja staapide juhtidel). Eelnevalt väljatöötatud avalikkusele edastatavate pressiteadete, EEalarm sõnumite, juhendite ja KKK põhjad asuvad virtuaalselt PTA võrgukettal aadressil X:\ÜLDINE\10. Kriisijuhtimine\Kriisikommunikatsioon ning paberkandjal KG juhi ja kriisijuhi kabinettides (Teaduse 2, Saku). 5. KAASAMINE PTA poolt juhitava loomataudi hädaolukorra lahendamise korral edastab PTA hädaolukorra lahendamisse kaasatud asutustele info toetamaks PTA kommunikatsioonitegevust elanikkonna teavitamisel ja hoiatamisel oma vastutusvaldkonna spetsiifikast lähtuvalt. Kaasatud asutuste poolt edastatavad sõnumid kooskõlastatakse antud kriisi lahendamist juhtiva asutusega (loomataudi HO puhul PTA-ga), tagamaks, et avalikkusele antakse ühetaolist, koordineeritud informatsiooni ja juhiseid. Võimalikud kriisikommunikatsiooni kaasatavad koostööpartnerid8 on: Ministeerium/asutus Riigikantselei Siseministeerium Politsei- ja piirivalveamet Kaitsepolitseiamet Päästeamet Häirekeskus Kliimaminsisteerium Keskkonnaamet Transpordiamet 8 Loetelu ei ole ammendav 15 Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium TTJA Sotsiaalministeerium Terviseamet Regionaal- ja Põllumajandusministeerium Põllumajandus- ja Toiduamet Välisministeerium Kaitseministeerium Kaitseliit Justiits- ja Digiministeerium Riigi infosüsteemi amet Täiendavalt on PTA KG valmis kaasuma teiste asutuste juhitavate hädaolukordade, ressursimahukate ja/või täiendavat kommunikatsioonialast tuge nõudvate sündmuste puhul avalikkusele suunatud sõnumite edastamisel ja võimendamisel oma sihtgruppidele vastavalt vastava asutuse taotlusele. Kriisiaegsed koostööpartnerite konkreetsemad kontaktandmed asuvad paberkandjal virtuaalselt PTA võrgukettal aadressil X:\ÜLDINE\10. Kriisijuhtimine\Kriisikommunikatsioon ning paberkandjal KG juhi ja kriisijuhi kabinettides (Teaduse 2, Saku). 16