Tehniliste tingimuste küsimine- Ähijärve veetaseme stabiliseerimise kavandamine

Saatja: "Anett Reilent" <[email protected]> Saaja: [email protected] Teema: Tehniliste tingimuste küsimine Transpordiametilt (Ähijärv) Kuupäev: 2026-09-30 14:18 Tere! Riigimetsa Majandamise Keskus edastab Teile 30.09.2026 dokumendi nr 3-6.1/2026/5794 Tehniliste tingimuste küsimine Transpordiametilt (Ähijärv). Lugupidamisega Anett Reilent veeökoloog looduskaitseosakond Riigimetsa Majandamise Keskus 53824350 [email protected] Riigimetsa Majandamise Keskus Toompuiestee 24, Tallinn Tel 676 7500 10149 Harju maakond [email protected] Registrikood 70004459 www.rmk.ee Transpordiamet [email protected] (digitaalallkirja kuupäev) nr 3-6.1/2026/5794 Tehniliste tingimuste küsimine Transpordiametilt (Ähijärv) Riigimetsa Majandamise Keskus (edaspidi RMK) tellis Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondi projekti „Mitteheas seisundis veekogumite tervendamine“ raames Ähijärve tervendamise eeluuringud. Vastavalt eeluuringute tulemustele sõnastati meetmekava Ähijärve tervendamiseks. Meetmekava üheks osaks oli veetaseme stabiliseerimise eelprojektide koostamine, kus käsitleti kolme erineva veetasemega lahendust. Kohalike elanike huve ja järve ökoloogilise seisundi parandamise vajadust arvestades jõuti ühe, sobivaima veepinna kõrguseni, millega liigutakse eelprojektist tööprojekti. Tööprojekti kavatsus ning varasemalt esitatud uuringu aruanne ja eelprojektid on lisatud kirjale: Lisa 1 Ähijärve veetaseme stabiliseerimise kavatsus Lisa 2 Ähijärve uuringud ja eelprojektid 2026 RMK soovib Ähijärve veetaseme stabiliseerimise kavandamise kohta Transpordiameti tehnilisi tingimusi ja soovitusi, millega arvestada projekti tellimisel ja koostamisel. Küsimuste tekkimisel või lisainformatsiooni saamiseks palume võtta ühendust RMK looduskaitseosakonna veeökoloogiga (Anett Reilent - kontakttelefon: 53 824 350). Vastuskiri palume saata e-maili aadressil [email protected]. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Anett Reilent veeökoloog looduskaitseosakond [email protected] 53824350 2 ${text.ak}  Ähijärve tervendamise eeluuringu lõpparuanne märts 2026 Töö nimetus: Ähijärve tervendamise eeluuringu lõpparuanne Töö number: 24122 Tellija: Riigimetsa Majandmise Keskus Vastutav täitja: Kadri Normak-Käosaar Koostajad: Kadri Normak-Käosaar (Maves OÜ) Ingmar Ott (Eesti Maaülikool) Peeter Pall (Eesti Maaülikool) Henn Timm (Eesti Maaülikool) Kätlin Blank (Eesti Maaülikool) Aimar Rakko (Eesti Maaülikool) Teet Krause (Eesti Maaülikool) Anu Palm (Eesti Maaülikool) Katrin Ott (Eesti Maaülikool) Maili Lehtpuu (Eesti Maaülikool) Tehniline kontroll: Tuuli Vreimann (Maves OÜ) Kaanepilt: Maa- ja Ruumiameti kaldaerofoto Maves OÜ Marja 4D Tallinn, registrikood 10097377 www.maves.ee e-post: [email protected] Ettevõte on sertifitseeritud kvaliteedijuhtimissüsteemi standardi ISO 9001:2015 alusel. Ähijärve tervendamise eeluuringu lõpparuanne SISUKORD 1 SISSEJUHATUS ........................................................................................................................ 3 2 ÄHIJÄRVE KIRJELDUS JA VARASEMAD UURINGUD ................................................. 4 3 UURINGUD ÖKOLOOGILISE SEISUNDI MÄÄRAMISEKS .......................................... 8 3.1 METOODIKA ......................................................................................................................... 8 3.1.1 Vee omadused ...................................................................................................... 8 3.1.2 Fütoplankton ......................................................................................................... 9 3.1.3 Zooplankton ....................................................................................................... 12 3.1.4 Suurtaimed ......................................................................................................... 14 3.1.5 Suurselgrootud................................................................................................... 15 3.1.6 Kalad ..................................................................................................................... 19 3.1.7 Sette fosfori kogused, fraktsioonid ja inkubatsioonikatsed ................. 20 3.2 JÄRVEVEE ABIOOTILISED OMADUSED ............................................................................... 21 3.3 FÜTOPLANKTON ............................................................................................................... 29 3.4 ZOOPLANKTON ................................................................................................................. 35 3.5 SUURTAIMED..................................................................................................................... 39 3.6 SUURSELGROOTUD ........................................................................................................... 40 3.7 KALAD ............................................................................................................................... 41 3.8 SETTE KEEMILINE ANALÜÜS .............................................................................................. 44 3.9 SETTE FOSFORI KOGUSED, FRAKTSIOONID JA INKUBATSIOONIKATSED .......................... 45 4 SEISUNDI HINNANG ......................................................................................................... 50 5 HÜDROLOOGILISED MÕÕTMISED .............................................................................. 51 6 JÄRVE SISSE- JA VÄLJAVOOLUDE FÜÜSIKALIS-KEEMILISED NÄITAJAD ........ 59 6.1 VIILMIKUOJA ..................................................................................................................... 59 6.2 AHELO JÕGI ....................................................................................................................... 62 7 SETTE PAKSUSE MÕÕTMISED ....................................................................................... 66 8 KOORMUS............................................................................................................................. 68 8.1 VÄLISKOORMUS JA MAAKASUTUS ................................................................................... 68 8.2 JÄRVE VÄLISKOORMUSE TALUVUS ................................................................................... 72 8.3 SISEKOORMUS .................................................................................................................. 73 9 MEETMEKAVA...................................................................................................................... 75 9.1 JÄRELSEIRE......................................................................................................................... 79 10 KOKKUVÕTE ......................................................................................................................... 80 11 KIRJANDUS ........................................................................................................................... 84 26. märts 2026 1 Ähijärve tervendamise eeluuringu lõpparuanne LISA 1 VEE OMADUSTE ANALÜÜSIDE ALGANDMED LISA 2 FÜTOPLANKTONI ALGANDMETE TABEL LISA 3 SUURSELGROOTUTE PROOVIVÕTUKOHA KIRJELDUS LISA 4 PÜÜTUD SUURSELGROOTUTE TAKSONITE NIMEKIRI LISA 5 SETTE KEEMILISE KOOSTISE ANALÜÜSITULEMUSED LISA 6 JÄRVE SISSEVOOLUDE JA VÄLJAVOOLU VEEANALÜÜSIDE TULEMUSED LISA 7 JÄRVE VEEPINNA STABILISEERIMISE EELPROJEKTID 26. märts 2026 2 Ähijärve tervendamise eeluuringu lõpparuanne 1 SISSEJUHATUS Ähijärv on asub Karula kõrgustikul. Tüübilt liigitub järv väikeste, keskmise karedusega madalaveeliste järvede hulka. Järve ökoloogiline seisund on mitmetel aastatel hinnatud kesiseks, kusjuures probleemid avalduvad eelkõige suurtaimestiku ja suurselgrootute seisundis. Seisundi halvenemise üheks peamiseks põhjuseks peetakse ajaloolist veetaseme alandamist. Käesoleva rakendusliku limnoloogilise eeluuringu eesmärk on uurida ja hinnata Ähijärve ökoloogilist seisundit elustiku, vee kvaliteedi ning setete omaduste abil; hinnata järve välis- ja sisekoormust ning koostada meetmekava ja teha ettepanekud järelseireks. Meetmekava eesmärk on saavutada veekogumi hea seisund 6–12 aasta jooksul. Uuringu osaks on ka järve veetaseme stabiliseerimise võimaluste hindamine ning veetaseme stabiliseerimise eelprojektide koostamine. 26. märts 2026 3 Ähijärve tervendamise eeluuringu lõpparuanne 2 ÄHIJÄRVE KIRJELDUS JA VARASEMAD UURINGUD Ähijärve on hüdrobioloogid/limnoloogid uurinud kompleksselt alates 1952. aastast. Varasematel aastatel, nõukogude perioodil, on vaatlused olnud küll komplekssed, aga enamasti vaid kasvuperioodil ühekordsed (1952, 1957, 1960, 1974, 1975, 1976, 1987, 1991). Ähijärv suunati püsiseiresse (st iga-aastased uuringud) alates 1996. aastast. Kõiki elustikurühmi siiski igal aastal ei uurita ja tegelikult ei saagi hinnata püsiseire järvi üheaastase uuringu alusel. See on sätestatud vastavas keskkonnaministri määruses (Pinnaveekogumite…, 2020). Näiteks aastatel 2001 kuni 2005 seirati vaid osa kvaliteedi elementidest, peamiselt järve vee omadusi ja planktonit. Ülevaated Ähijärve kohta on avaldatud raamatutes Eesti järved, 1968; Mäemets, 1977; Eesti järved, 2019. Mitmekülgne ülevaade on esitatud esimeses Eesti väikejärvedes toimunud uurimuslikus seires 2020. a. (Kaiavere…, 2020). Limnoloogilised üldandmed on esitatud järgnevas tabelis (Tabel 2.1). Ähijärv on Eesti väikejärvede seas üsna suure pindalaga polümiktiline järv. Lainetuse oluline mõju ja suhteliselt suur keskmine sügavus on peamiseks põhjuseks, miks taimedeta pelagiaali osa on nii suur vaatamata kaldajoone suurele liigendatusele. Valgalal domineerib mets (73%). Valgala suhe järve pindalasse pole suur (8,3). Kuigi suurim sügavus on 6,3 m (selles uuringus 7,9 m), siis suhteliselt suure pindala tõttu ei teki kolmekihilist veesammast. Varem on Ähijärve mõnel aastal käsitletud EL Veepoliitika Raamdirektiivi (VRD) tüpoloogia järgi keskmise vee karedusega kihistunud veesambaga järveks (S3). Suviti on veesambas abiootiliste omaduste sisaldused erinevad, aga püsivat kolmekihilisust ei teki. Seega on õigem Ähijärve pidada polümiktiliseks keskmise vee karedusega järveks (S2). Limnoloogilise tüpoloogia järgi on Ähijärve karedaveeline rohketoiteline (Ott ja Kõiv, 1999). Ähijärve vastupanuvõimet surveteguritele iseloomustav puhverdusvõime indeksi väärtus on väike, mis on tingitud suurel määral aeglasest veevahetusest. Tabel 2.1 Ähijärve üldlimnoloogilised andmed. Väärtus käesoleva Näitaja Ühik Väärtus uuringu mõõtmiste alusel Pindala ha 182,9 Keskmine sügavus m 3,9 5,5 Suurim sügavus m 6,3 7,9 Valgala pindala km2 15,2 Järve pikkus m 2730 26. märts 2026 4 Ähijärve tervendamise eeluuringu lõpparuanne Väärtus käesoleva Näitaja Ühik Väärtus uuringu mõõtmiste alusel Kaldajoone pikkus m 9910 Vee maht tuh m3 769 1006,3 Kaldajoone liigendatus 2,1 Veevahetuse hinnang 1 (väga nõrk) Puhverdusvõime indeks 12,9 Järvede ökoloogilise seisundi hindamise metoodika on ajapikku muutunud, kuid oluliseks tuleks pidada 2007. aastat, mil EL maades alustati sarnase ülesehitusega järvede seiret. Enne VRD kehtimist hinnati ka Eestis järvi nn troofsushinnanguna, st ei eristatud järvede tüübierisusi. Sellele vaatamata on võimalik eriala inimesel eksperthinnangut kasutades järvede seisundi dünaamikat võrrelda. Pealegi on mitmete nii vee abiootiliste omaduste, aga ka elustikurühmade näitajad jäänud samaks või sarnaseks. Kuigi praegu kasutatakse viiepallilises skaalas kvaliteedi hinnangut, siis pole igal aastal vaatluste sisu alati sama. Muutunud on ka ökoloogilise koondhinnangu määramise metoodika. Meeles peab ka pidama, et kõik seires kasutatud elemendid ei kajastu vastavas keskkonnaministri määruses (Pinnaveekogumite.., 2020). Näiteks on 2025. a. hinnang seire näitajate järgi hea, aga keskkonnaministri määruse alusel kesine. Järgnevasse tabelisse (Tabel 2.2) on lisatud Ähijärve ökoloogilise seisundi hinnang koos erialalise ekspertarvamusega. Arvestatud ei ole nt 2024. aastal läbiviidud ohtlike ainete seire tulemusi, mis muudaks koondhinnangu väärtuse kesiseks. Peamiselt valdab hea seisund, va aastatel 2015–2019. Tookord seostati seisundi halvenemist järve madala veetasemega ja kehvema kvaliteediga näitajate väärtusi oli erinevates kvaliteedi elementides. Tabel 2.2. Ähijärve seisundi ökoloogilise seisundi hinnangud riiklikus seires alates 2007. aastast. Vee omaduste ja fütoplanktoni Ökoloogilise seisundi Aasta vaatluste arv hinnang 2007 2 Hea 2008 2 Hea 2009 3 Hea 2010 4 Hea 2011 4 Hea 2012 4 Hea 26. märts 2026 5 Ähijärve tervendamise eeluuringu lõpparuanne Vee omaduste ja fütoplanktoni Ökoloogilise seisundi Aasta vaatluste arv hinnang 2013 4 Hea 2014 4 Hea 2015 4 Kesine 2016 4 Kesine 2017 4 Kesine 2018 4 Kesine 2019 4 Kesine 2020 4 Hea 2021 4 Hea 2022 4 Hea 2023 4 Hea 2024 4 Hea Ähijärve väljavool on takistatud regulaatoriga, mis on suuresti lagunenud. Kirjanduses (Eesti järved, 1968; Mäemets, 1997) nimetatakse, et eelmisel sajandil alandati veetaset ligi 2 m võrra. 1900. a paiku alandati veetaset ca 1 m ning 1930ndatel süvendati ja õgvendati väljavoolu (Eesti järved, 1968). Järve alandamist 2 m võrra ca 120 aasta kestel on raske uskuda. Võib olla on arvestamata jäetud mingil perioodil toimunud veetaseme tõstmised. Veetaseme muutmine on muutnud järve kuju ja toitelisust. Praegune poolsaar Sarvesaar olevat olnud saar. Järve on varem väetatud lämmastikväetisega Linda kolhoosi poolt, aga pole nimetatud selle toimimise aega. Järvel on toimunud pikema aja jooksul suviti veeõitsengud, mida on põhjustanud sinivetikad. Järve väljavoolule, Ahelo jõele Nõukogude perioodil rajatud kalalõksu/regulaatori kohta täpsemad andmed kirjandusest ei leidnud. Järve olevat mõjutanud lauavabrik, mis on nüüdseks ammu likvideeritud. Järve olevat kasutatud ka palkide parvetamiseks. Uurimuslikus seires 2020. aastal (Kaiavere…, 2020) uuriti järve ökoloogilist seisundit, välis- ja sisekoormust. Tuuakse välja, et majapidamisi on valgalal vähe ja nende mõju võib pidada ebaoluliseks. Valgalal domineerib mets. Arvutati Ähijärve fosfori taluvus Vollenweideri mudeli (1975) järgi (Joonis 2.1). Hinnanguline väliskoormus oli talumatu koormuse piirist väiksem ja ka settest tuleneva koormuse lisamisel oli koormus järvele talutav. 26. märts 2026 6 Ähijärve tervendamise eeluuringu lõpparuanne Joonis 2.1. Ähijärve fosfori koormuse taluvus Vollenweideri mudeli (1975) järgi (Kaiavere…, 2020). 26. märts 2026 7 Ähijärve tervendamise eeluuringu lõpparuanne 3 UURINGUD ÖKOLOOGILISE SEISUNDI MÄÄRAMISEKS 3.1 Metoodika 3.1.1 Vee omadused Töid tegid Peeter Pall, Katrin Ott ja Ingmar Ott. Uuringud toimusid kuus korda 2025. aasta vegetatsiooniperioodi jooksul (28. mai, 11. juuni, 2. juuli, 4. august. 25. september ja 9. oktoober). Uuriti pindmist ja põhjalähedast veekihti (laboris määratavad näitajad) ja veesammast (kohapealsed mõõtmised). Proove koguti samast veekihist keemiliseks ja fütoplanktoni analüüsiks van Dorni-tüüpi batomeetriga (maht 2 l). Proovid koguti järve sügavaimast kohast ja proovivõtul lähtuti Eesti standardist EVS-ISO 5667-4. Kohapeal määrati järgmised vee füüsikalis-keemilised parameetrid: vee värvus, Secchi ketta nähtavus ehk vee läbipaistvus (LP), vee temperatuur (T), vees lahustunud hapniku sisaldus (O2) ja küllastusprotsent (O2%), pH, elektrijuhtivus (E), erijuhtivus (SPC), lahustunud ainete üldsisaldus (TDS), redokspotentsiaal (ORP). Laboris määrati üldaluselisus (HCO3–), üldfosfori sisaldus (üld-P), üldlämmastiku (üld-N) sisaldus, kollane aine. Vee läbipaistvust mõõdeti 30 cm läbimõõduga valge Secchi kettaga. Vee värvus määrati silma järgi Secchi ketta taustal, poole läbipaistvuse sügavusel. Temperatuur, lahustunud hapniku sisaldus ja küllastusprotsent (O2%), pH, elektrijuhtivus ning lahustunud ainete üldsisaldus mõõdeti multisensoriga YSI Pro DSS. Veeproovid koguti eelnevalt pestud ja järveveega loputatud plastikpudelitesse ning hoiti kuni analüüsimiseni pimedas ja jahedas. Pindmisest kihist koguti proovid otse pudelisse 0,3 meetri sügavuselt. Sügavamatest kihtidest võeti vesi batomeetriga. Üldaluselisus (HCO3–, ühik mg ekv/l või mg/l) määrati tiitrimisel soolhappega (0,05 M HCl), kasutades automaattitraatorit TitroLine 6000. Analüüsil lähtuti Eesti standardist EVS-EN ISO 9963- 1. Üldfosfor määrati kolorimeetriliselt askorbiinhappe ja molübdaatreaktiiviga. Eeskiri põhineb F. Koroleffi meetodil (Reports…, 1977; Grasshoff et al., 1981). Üld-P määramiseks mineraliseeriti proov eelnevalt kaaliumperoksodisulfaadiga. Määramise suhteline viga oli 5%. Üldlämmastiku määramiseks mineraliseeriti proov eelnevalt kaaliumperoksodisulfaadiga ja tekkiv NO3- määrati UV spektrofotomeetriliselt. Analüüsi mõõtemääramatus oli 0,03 mg N/l. Kollane aine määrati vastavalt standardile STJ nr. V30. Vee pH hindamiseks kasutati Czensny (1960) skaalat. Vee karedust hinnati Nõgese ja Oti (2003) järgi (Tabel 3.1), kus järved on vee aluselisuse ja elektrijuhtivuse põhjal kolmeks jaotatud. 26. märts 2026 8 Ähijärve tervendamise eeluuringu lõpparuanne Tabel 3.1. Eesti järvede jaotus vee aluselisuse (HCO3–) ja elektrijuhtivuse (E) põhjal. Karedus HCO3– (mg ekv/l) HCO3– (mg/l) E (μS/cm) Kare vesi >3,9 >240 >400 Keskmiselt kare 1,3–3,9 80–240 165–400 Pehme vesi <1,3 <80 <165 Järve seisundit hinnati alljärgneva tabeli (Tabel 3.2) järgi. Koostati seisundihinnang füüsikalis-keemiliste näitajate (pH, üld-P, üld-N ja LP) väärtuste aritmeetiliste keskmiste põhjal, arvestades EL Veepoliitika Raamdirektiivi (VRD) nõudeid (Veepoliitika…, 2002) ja keskkonnaministri määrust (Pinnaveekogumite …, 2020). Alloleva tabeli (Tabel 3.2) järgi on nõuded VRD S2 kvaliteediklasside piiridele pH, üld-P, üld-N ja LP. Tabel 3.2. Aruandes kasutatud maismaa S2 seisundiklassi piirid füüsikalis- keemiliste seisundinäitajate väärtuste järgi. Tüüp S2 – keskmise karedusega madal järv (andmete aritmeetiline keskmine) Väga Väga Seisundinäitaja Ühik Hea Kesine Halb hea halb pH 7–8 >8–8,3 >8,3–8,8 >8,8–9 või <6 või 6–<7 >9 Üldfosfor µg/l <30 30–60 >60–80 >80–100 >100 Üldlämmastik µg/l <500 500–1000 >1000– >1500– >2000 1500 2000 Secchi ketta m >3 2–3 1–<2 <1 <1 nähtavus Analüüside algandmed esitatakse aruande lisas 1. 3.1.2 Fütoplankton Töid tegid Peeter Pall, Katrin Ott, Ingmar Ott. Proove koguti kuus korda 2025. a kasvuperioodil nii pinna- kui ka põhjakihist. Ähijärve fütoplanktoni proovid koguti 28. mail, 11. juunil, 2. juuli., 4. augustil, 30. septembril ja 9. oktoobril. Kvalitatiivsed proovid koguti Apsteini planktonvõrkudega (silma suurused vastavalt 20 ja 48 µm) vertikaalselt veesambast ja paadist järelveol. Kvalitatiivsed proovid koguti liigilise koosseisu määramiseks ja liikide arvu täpsustamiseks. Kvantitatiivsed proovid võeti järve keskosast van Dorni batomeetriga ning fikseeriti Lugoli lahusega (joodi ja 26. märts 2026 9 Ähijärve tervendamise eeluuringu lõpparuanne kaaliumjodiidi segu). Proovide kogumisel kasutati proovivõtustandardi (EVS-EN 16698:2015) meetodit. Kameraaltöötluseks kasutati Utermöhli metoodikat (1958), mis on EL standard (EVS-EN 16695:2015). Proovid sadestati loenduskambris. Rakud loendati invertmikroskoobi Nikon Eclipse Ti abil. Mikroskoobis kasutati sõltuvalt vetikate suurusest 10x või 16x suurendusega okulaare ja objektiive suurendusega 10x, 20x, 40x, 100x. Biomass arvutati vetikate ruumalade mõõtmise kaudu (Hillebrand et al., 1999). Biomassi arvutamisel võeti vetikate erikaaluks 1. Pigmentide, klorofülli (Chla, Chlb, Chlc) ja karotinoidide (Car) sisaldused määrati spektrofotomeetriliselt 96% etanooli ekstraktis (kaks paralleelproovi) ja arvutati Jeffrey & Humphrey (1975), Lorenzeni (1967) ja Stricklandi ning Parsonsi (1972) võrrandite järgi. Tabel 3.3 kirjeldab fütoplanktoni näitajate klassifikatsioon vastavalt Veepoliitika Raamdirektiivile (Veepoliitika..., 2002) ja Eesti kehtivale määrusele ning selle lisale nr. 5 (Pinnaveekogumite…, 2020). Enamikus järvetüüpides kasutatakse Chla sisaldust, fütoplanktoni koondindeksit (FKI), ühtluse indeksit (J) ja koosluse kirjeldust (FPK). Lisaks kasutati biomassi, Chla, liikide arvu ja FKI hindamisel troofsusklassifikatsiooni Kõvaski ja Miliuse (1982) kriteeriumide järgi, kuid veidi muudetud kujul, arvestades hilisemaid uurimistulemusi (Tabel 3.4). Järvede seisundi hindamisel fütoplanktoni alusel kasutati ka ekspertarvamusi (näiteks indikaatorliike, dominantliikide vaheldumist kasvuperioodi jooksul jne). Fütoplanktoni kogubiomassiga koos esitati tähtsamate vetikahõimkondade (sini-, räni- , rohe-, ikkes-, kold-, neel-, vaguvibur- ja silmviburvetikate ning rafidofüütide ja eriviburvetikate) biomassid (lisa 2). Nygaardi fütoplanktoni koondindeks esitati siin modifitseeritud kujul (Ott & Laugaste, 1996), kohandatuna Eesti oludele. Fütoplanktoni koondindeks (FKI) arvutati järgmise valemi järgi: Cy. + Chloroc. + Centr . + Eugl. + Cryp. + 1 FKI = Desm. + Chr + 1 , kus liikide arv rühmiti: Cy. – sinivetikad, Chloroc. – algrohevetikad, Centr. – ketasränivetikatd, Eugl. – silmviburvetikad, Cryp. – neelvetikad, Desm. – ikkesvetikad, Chr. – koldvetikad. Ühtluse indeks J (Pielou, 1975) arvutati Shannoni liigierisusindeksi kaudu järgmiselt: H´ – Shannoni liigierisus 26. märts 2026 10 Ähijärve tervendamise eeluuringu lõpparuanne H´max – teoreetiline liigierisus (biomass, mis jaguneks ühtlaselt proovis leitud liikide vahel). J väärtused jäävad vahemikku 0-1. Skaala on jaotatud võrdselt igas järvetüübis viide klassi ning seisundikriteeriumid on kõigis järvetüüpides samasugused (Tabel 3.3). J on bioloogilise seisundiga võrdeline – mida suurem J väärtus, seda parem bioloogiline seisund. Tabel 3.3. Fütoplanktoni näitajate kriteeriumid käsitletud järvetüüpides. Fütoplankto Järv Kvaliteedi Klorofüll-a Chla, ni Fütoplanktoni Ühtluse e -klass µg/l kooslus koondindeks (FKI) indeks (J) tüüp (FPK)* väga hea ≤10 väga hea ≤3,5 0,81-1 hea 11-20 hea 3,6-6 0,61-0,80 S2 kesine 21-30 kesine 6,1-9 0,41-0,60 halb 31-50 halb >9 0,21-0,40 väga halb >50 väga halb väärtus täpsustamata 0-0,20 *Fütoplanktoni kooslus (FPK): Väga hea. Viie sagedamini esineva liigi summaarse biomassi % proovi biomassist on <60. Loendusproovi fütoplanktoni biomass ≤3 mg/L. Kriteeriumide vasturääkivuse korral on otsustavaks hinnangut andva eksperdi arvamus, mis omakorda peab tuginema liikide indikaatorväärtuste hinnangule (Ott, 1987; Maileht, 2008). Kui Gonyostomum semen biomass on suurim, siis hinnatakse kooslust Chla väärtuse järgi (Chla väärtus on <10 µg/L). Hea. Viie sagedamini esineva liigi summaarse biomassi % proovi biomassist on 60-80. Loendusproovi fütoplanktoni biomass ≤3 mg/L. Kriteeriumide vasturääkivuse korral on otsustavaks hinnangut andva eksperdi arvamus, mis omakorda peab tuginema liikide indikaatorväärtuste hinnangule. Kui Gonyostomum semen biomass on suurim, siis hinnatakse kooslust Chla väärtuse järgi (Chla väärtus on vahemikus >10-20 µg/L). Kesine. Biomass on >3 mg/L ja samal ajal domineerivad 2-5 liiki (summaarne biomass >80%). Kui kriteeriumid annavad vasturääkiva tulemuse, siis on otsustavaks ekspertarvamus. Kriteeriumide vasturääkivuse korral on otsustavaks hinnangut andva eksperdi arvamus, mis omakorda peab tuginema liikide indikaatorväärtuste hinnangule. Kui Gonyostomum semen biomass on suurim, siis hinnatakse kooslust Chla väärtuse järgi (Chla väärtus on vahemikus >20-30 µg/L). 26. märts 2026 11 Ähijärve tervendamise eeluuringu lõpparuanne Halb. Üks liik domineerib biomassi osas >80 %. Kui Gonyostomum semen biomass on suurim, siis hinnatakse kooslust Chla väärtuse järgi (Chla väärtus on vahemikus >30-60 µg/L). Väga halb. Domineerivad tsüanobakteritest perekondade Microcystis, Aphanizomenon, Radiocystis, Planktothrix, Limnothrix, Woronichinia, Dolichospermum esindajad või rohevetikatest Chlorococcales >50% loendusproovi biomassist (rohkem kui üks liik) ja samal ajal on Chla sisaldus >20 µg/L. Kui Gonyostomum semen biomass on suurim, siis hinnatakse kooslust Chla väärtuse järgi (Chla väärtus on >60 µg/L). Fütoplanktoni koosluse hinnangu metoodikat on muudetud võrreldes 2009 keskkonnaministri määrusega (Pinnaveekogude…, 2020). Vastava muudatuse tellis Keskkonnaministeerium (Ott jt., 2013). Fütoplanktoni alusel hinnangu andmisel kasutasime ka meie varasemate uuringute materjale. Tabel 3.4. Fütoplanktoni näitajate hindamiskriteeriumid (Kõvask ja Milius, 1982 modif.). * - liikide arv on hüpertroofsetes järvedes sageli väike. Madal, Keskmine, Kõrge, Ülikõrge, Parameeter Ühik oligotroofne mesotroofne eutroofne hüpertroofne Biomass mg/L ≤3 3,1-15 15,1-30 >30 Liikide arv loendus- ≤20 21-40 41-60 ≥61* proovis FKI ≤2 2,1-5 5,1-7 >7 Chla µg/L ≤7 7,1-25 25,1-50 >50 3.1.3 Zooplankton Töid tegid Kätlin Blank, Peeter Pall ja Ingmar Ott. Proove koguti samal ajal vee abiootiliste ja fütoplanktoni proovide kogumisega kuuel korral 2025. aasta kasvuperioodil (28.05; 11.06; 2.07; 4.08; 25.09; 9.10). Zooplanktoni proovivõtu standard ISO5667 (osad 1-4:2007). Analüüsimeetodi standard EVS-EN 15110:2006 Water quality – Guidance standard for the sampling of zooplankton from standing waters. Zooplanktoni arvukuse ja biomassi määramiseks koguti 20 liitrit vett 2-liitrilise mahuga van Dorni batomeetriga (Foto 3.1, A) integraalselt läbi kogu veesamba iga meetri järelt kuni 0,5 meetrini põhjasettest. Vajaliku zooplanktoni proovi saamiseks kurnati integraalselt kogutud vesi läbi planktonvõrgu (Foto 3.1, B), mille võrgusilma läbimõõt oli 48 mikromeetrit. 26. märts 2026 12 Ähijärve tervendamise eeluuringu lõpparuanne A B Foto 3.1. Zooplanktoni proovivõtuvahendid: A – 2-liitriline van Dorni batomeeter, B – planktonvõrk (võrgusilma suurus 48 μm). Proov fikseeriti järvel koheselt Lugoli lahusega (jood-kaaliumjodiidi hapestatud lahus). Enne analüüsi viidi zooplanktoni proov 200 milliliitrini – eemaldati liigne vesi. Saadud proovist võeti pipetiga 4 ml vett, mis analüüsiti Bogorovi kambris stereomikroskoobi (Nikon SMZ1500) all, kasutades üldtuntud zooplanktoni kvantanalüüsi metoodikat (Киселев, 1956). Biomassi arvutamiseks mõõdeti proovis leitud zooplankterite pikkused ja laiused. Kui isendeid oli rohkelt, siis mõõdeti igast taksonist vähemalt 10 isendit. Saadud pikkuste ja laiuste keskmiste ja väljatöötatud valemite abil arvutati iga liigi isendi keskmine kaal (märgkaal), kasutades liigispetsiifilisi valemeid keriloomade (Ruttner-Kolishko, 1977), aerjalgsete vähikvastsete (Студеникина & Черепахина, 1969) ja ülejäänud vähilaadsete (Балушкина & Винберг, 1979) puhul. Ähijärve seisundihinnang anti 2024. aastal Kätlin Blanki poolt 2. järvetüübile (S2) välja töötatud seisundi klassipiiride alusel (Tabel 3.5). Statistilise analüüsi käigus selgus, et S2 järvede seisundi hindamisel olid parimad zooplanktoni parameetrid kogu zooplantoni arvukus (ZA) ja keriloomade arvukus (Rot A). ZA ja Rot A põhjal väljatöötatud seisundi klassipiiride järgi hinnati kõiki perioodil 2015-2021 andmebaasis olevaid S2 tüüpi järvi ning usaldusväärsuse testimiseks kõrvutati saadud seisundeid ka S2 järvede koondhinnanguga. Uued loodud seisundihinnangud ühtisid hästi varemloodud hinnangutega – enamus hinnanguid olid kas täiesti täpsed (78%) või erinesid vaid ühe seisundiklassi võrra (22%), mis on loomulik varieerumine (Maileht jt., 2024). Lisaks arvestati seisundihinnangu määramisel ka zooplanktoni liigilist koosseisu, arvukuses domineerivaid zooplanktoni taksoneid ning indikaatorliike. Indikaatorliigid tuginevad peamiselt Aare Mäemetsa (1980) poolt loodud klassifikatsioonidel, aga ka 26. märts 2026 13 Ähijärve tervendamise eeluuringu lõpparuanne uuemal kirjandusel (nt Čeirāns, 2007; Caroni & Irvine, 2010; Ejsmont-Karabin, 2012; Błędzki & Rybak, 2016 jt) ning ekspertarvamusel. Tabel 3.5. Statistiliselt usaldusväärsed zooplanktoni parameetrid ja nende seisundi klassipiirid hindamaks S2 järvetüübi veekogusid. ZA – zooplanktoni koguarvukus, Rot A – keriloomade arvukus Hinnang ZA, is/l Rot A, is/l Väga hea <250 <150 Hea 250-800 150-700 Kesine >800-3000 >700-2500 Halb >3000-5500 >2500-4500 Väga halb >5500 >4500 3.1.4 Suurtaimed Töid tegi 4.08.2025 Maili Lehtpuu. Suurtaimestikule hinnangu andmiseks läbiti Ähijärvel kogu veetaimestikuga asustatud ala. Kirjeldamisel ja mõõtmisel, ligikaudu iga 150-200 meetri tagant, lähtuti transektimeetodist – uuritav ala, mis algab veepiirist ning ulatub veesisese taimestiku maksimaalse levikusügavuseni. Registreeriti veetaimestiku liigiline koosseis, liikide ohtrused ning nende maksimaalsed levikusügavused, eraldi hinnati suurte niitvetikate ohtrust. Töövahendina kasutati mõõtudega nööri otsas taimekonksu ja vaatlustoru. Veetaimestiku ja selles toimunud muutuste kirjeldamisel on taimed jagatud kolme erinevasse ökoloogilisse rühma – kaldaveetaimed, ujulehtedega ja ujutaimed ning veesisesed taimed. Liikide ohtruse hinnangud anti veetaimede ökoloogiliste rühmade jaoks eraldi. Ohtrusi hinnati vastavalt Braun-Blanquet’ skaalale (1–5), mis omab järgmisi väärtusi: 1 – kohati üksikud taimed või väikesed kogumikud; 2 – siin-seal mõõdukal hulgal; 3 – sageli kohatav, keskmisel hulgal; 4 – palju, dominant või subdominant; 5 – massiliselt leviv dominant. Vajadusel mõõdeti veetaimestiku vööndite laiusi Maa- ja Ruumiameti geoportaali kaardirakenduse abil. Ökoloogilise seisundi hindamisel kasutati konkreetsele järvetüübile iseloomulikke veetaimestiku näitajaid – indikaatorliike ujulehtedega, uju- ja veesiseses taimestikus ning niitvetikaid. Ökoloogiliste rühmade indikaatorliigid järjestati nende ohtruse (märgitud araabia numbritega) alusel, kasutatakse järgmisi lühendeid: * Ujutaimed: Hydr – konnakilbukas (Hydrocharis); Lem – lemled (Lemna); Spir – vesilääts (Spirodela). * Ujulehtedega taimed: Nu – vesikupud (Nuphar); Nym – vesiroosid (Nymphaea); Pot(nat) – ujuv penikeel 26. märts 2026 14 Ähijärve tervendamise eeluuringu lõpparuanne (Potamogeton natans); Poly – vesi-kirburohi (Polygonum amphibium); Spar – jõgitakjad (Sparganium). * Veesisesed taimed: Bry – sammaltaimed (Bryophyta); Font – harilik vesisammal (Fontinalis antipyretica).; Char – mändvetiktaimed (Charophyta); Cer – kardhein (Ceratophyllum); Elo – vesikatk (Elodea); Myr – vesikuused (Myriophyllum); Pot – penikeeled (Potamogeton); Ran – särjesilmad (Ranunculus); Spar – jõgitakjad (Sparganium); Str – vesikarikas (Stratiotes); Utr – vesiherned (Utricularia). Lisaks eelnevale tuuakse tabelites ka kõikide kvaliteedinäitajate ökoloogilise kvaliteedi suhte (ÖKS) väärtused (e. EQR – Ecological quality ratio), millle piirid seisundiklassidele on järgmised: väga hea – ≥0,8; hea – 0,79-0,60; kesine – 0,59-0,40; halb – 0,39-0,20; väga halb – 0,10. Suutaimestiku seisundi hinnang saadi erinevate taimestiku näitajate ÖKS väärtuste aritmeetilise keskmise arvutamisel. 3.1.5 Suurselgrootud Töid tegi Henn Timm. Järvest võeti suurselgrootute liitproov 9. mail 2025, enne suurema osa veeputukate väljalendu. Proovikoht asus põhjakaldal RMK lõkkekohas. Madalaveelises osas (litoraalis) koguti materjali nelinurkse standardkahvaga (raami serva pikkus 25 cm, sõelaava läbimõõt 0,5 mm; EVS-EN ISO 10870:2012). Proov võeti kaldalõigu (prooviala) keskmisest osast (proovikohast), mis oli ca 10 m pikk (Joonis 3.1). Proov koosnes 5 juhuslikult paigutatud 1 m pikkusest kahvatõmbest ning kvalitatiivsest proovist (Johnson, 1999, Medin jt., 2001). Kvalitatiivne proov hõlmas nii prooviala tüüpilisi kui ülejäänud elupaiku. Selleks kasutati vajaduse järgi nii kahvatõmbeid kui käsitsi noppimist (näiteks taimedelt, suurtelt okstelt või kividelt). Proovikoha kirjeldus on lisas 3. Põhjasubstraadi, taimestiku ja kaldatüüpide iseloomu hinnangud on seal esitatud pallides: 3 – domineerib, 2 – palju, 1 – vähe, 0 – puudub. Kahva kogunenud materjal fikseeriti kohapeal 96% piirituses. Loomad loendati laboris ja määrati stereomikroskoobiga (suurendus 7-40 korda) võimalust mööda enamasti liigini, välja arvatud surusääsklased, väheharjasussid ja vesilestad, kelle määramine nõuab suuremat suurendust (Timm, 2015). Püütud taksonite nimekiri on lisas 4. 26. märts 2026 15 Ähijärve tervendamise eeluuringu lõpparuanne Joonis 3.1. Litoraali suurselgrootute proovikoha näidis järves. Seisundi iseloomustamiseks hinnati taksonite üldarv koos kvalitatiivse prooviga (taksonirikkus), Shannoni erisusindeks H´ (Johnson 1999), ASPT indeks (Armitage jt. 1983) ning EPT indeks ehk Ephemeroptera, Plecoptera ja Trichoptera (ühepäevikuliste, kevikuliste ja ehmestiivaliste) taksonite arv proovis (Lenat 1988). Rootsi happelisusindeks (Johnson 1999) sageli sellistele veekogudele ei kohaldu ning seda ei arvestatud ka praegusel juhul. Kõik kasutatud indeksid on seisundiga võrdelised. Taksonierisust hinnati viie tõmbeproovi alusel, muude indeksite puhul arvestati ka kvalitatiivset proovi. Järgnevas tabelis (Tabel 3.6) esitatakse bioloogilise seisundi määratlused Eesti järvedele suurselgrootute järgi. Seisundi koondhinnang (korraga mitme indeksi põhjal) anti järgmiselt. Igale indeksile omistati saadud kvaliteediväärtusele vastav punktide arv: 5 (väga hea), 4 (hea), 2 (kesine) ja 0 (halb või väga halb). Seejärel iga proovikoha viie indeksi punktid summeeriti. Environmental Quality Ratio (EQR) tähendab tulemuse suurust protsentides, võrreldes etalonväärtusega (20). Summa 18-20 (EQR 90-100%) tähistas kokkuvõttes väga head, 14-17 (EQR 70-90%) head, 8-13 (EQR 40-70%) kesist, 6-7 (EQR 30-40%) halba ja 0-5 (EQR<30%) väga halba seisundit. 26. märts 2026 16 Ähijärve tervendamise eeluuringu lõpparuanne Tabel 3.6. Litoraali suurselgrootute etalontingimused ja klassipiirid Eesti järvedele (Pinnaveekogumite..., 2020 järgi). Järvede pindala on alla 100 km 2, kui seda pole eraldi näidatud Seisundiklassi piirid Etalon- Halb (P) Tunnus Tüüp/elupaik tase Väga Kesine või (R) Hea (G) hea (H) (M) väga halb (B) Taksonirikkus väga kare 28 >25 22-25 17-21 <17 keskmise Taksonirikkus karedusega, 35 >32 28-32 21-27 <21 taimed keskmise Taksonirikkus karedusega, 27 >24 22-24 16-21 <16 liiv ja/või kivid keskmise karedusega, Taksonirikkus 16,5 >15 13-15 10-12 <10 kivid, >100 km2 Taksonirikkus pehme, pruun 16 >14 13-14 10-12 <10 Taksonirikkus pehme, hele 22 >20 18-20 13-17 <13 Taksonirikkus rannajärv 23 >21 18-21 14-17 <14 EPT väga kare 5 >5 4-5 3 <3 keskmise EPT karedusega, 9 >8 7-8 5-6 <5 liiv ja kivid keskmise EPT karedusega, 6 >5 5 4 <4 taimed keskmise karedusega, EPT 6,5 >6 5-6 4 <4 kivid, >100 km2 EPT pehme, pruun 4,5 >4 4 3 <3 EPT pehme, hele 7 >6 6 4-5 <4 EPT rannajärv 4 >4 3-4 2 <2 26. märts 2026 17 Ähijärve tervendamise eeluuringu lõpparuanne Seisundiklassi piirid Etalon- Halb (P) Tunnus Tüüp/elupaik tase Väga Kesine või (R) Hea (G) hea (H) (M) väga halb (B) Shannoni väga kare 2,8 >2,5 2,2-2,5 <2,2-1,7 <1,7 erisus keskmise Shannoni karedusega, 3,1 >2,8 2,4-2,8 <2,4-1,8 <1,8 erisus taimed keskmise Shannoni karedusega, 1,9 >1,7 1,5-1,7 <1,5-1,1 <1,1 erisus liiv keskmise Shannoni karedusega, 2,6 >2,4 2,1-2,4 <2,1-1,6 <1,6 erisus kivid keskmise Shannoni karedusega, 1,7 >1,5 1,4-1,5 <1,4-1 <1 erisus kivid, >100 km2 Shannoni rannajärv 2,5 >2,2 2-2,1 <2-1,5 <1,5 erisus Shannoni pehme, pruun 2,3 >2 1,8-2 <1,8-1,4 <1,4 erisus Shannoni pehme, hele 2,7 >2,5 2,2-2,5 <2,2-1,6 <1,6 erisus ASPT väga kare 5,8 >5,3 4,7-5,3 <4,7-3,5 <3,5 keskmise ASPT karedusega, 5,7 >5,1 4,5-5,1 <4,5-3,4 <3,4 liiv ja taimed keskmise ASPT karedusega, 6,3 >5,7 5,1-5,7 <5,1-3,8 <3,8 kivid keskmise karedusega, ASPT 5,6 >5 4,5-5 <4,5-3,4 <3,4 kivid, >100 km2 26. märts 2026 18 Ähijärve tervendamise eeluuringu lõpparuanne Seisundiklassi piirid Etalon- Halb (P) Tunnus Tüüp/elupaik tase Väga Kesine või (R) Hea (G) hea (H) (M) väga halb (B) ASPT pehme, pruun 6,7 >6 5,3-6 <5,3-4 <4 ASPT pehme, hele 6,3 >5,7 5,1-5,7 <5,1-3,8 <3,8 ASPT rannajärv 5,8 >5,3 4,7-5,3 <4,7-3,5 <3,5 A väga kare 7 >6 6 4-5 <4 keskmise A karedusega, 7 >6 6 4-5 <4 liiv ja taimed keskmise A karedusega, 8 >6 6 5 <5 kivid keskmise karedusega, A 9 >8 7-8 5-6 <5 kivid, >100 km2 A rannajärv 7 >6 6 4-5 <4 A pehme, pruun 1 0-1 2-3 4-5 >5 A pehme, hele 5 5 4 või 6 3 või 7 <3 või >7 3.1.6 Kalad Töid tegid Anu Palm ja Teet Krause. Püügile paigutati lisaks ’Norden’-tüüpi seirevõrkudele (ujuvad ja uppuvad), 30 m pikkused jõhvvõrgud (silmasuurustega ø30, 45 ja 60 mm) ja 30 m pikkused kapronvõrgud (silmasuurustega ø17, 22, 25, 30, 33, 38, 43, 50 ja 60 mm) kahe jadana (kokku 600 m võrku), mille lõpp- ja alguspunkti tähistasid nõuetekohased (oranž ja oranž/must) lipud. Lisaks püüti kalu viie minimõrra ehk kadiskaga (UFO-tüüp) ja põhjaõngejadaga (50 konksu). Püük toimus 7. juuli õhtul 2025. a kella 19-st 8. juuli hommikul kella 7-ni. Püütud kalad määrati liigini, kaaluti kümnendikgrammi ja mõõdeti millimeetri täpsusega. Antropogeense mõju hindamiseks arvutati lisaks ’Norden’-tüüpi võrgus leidunud isendite arvule NPUE ja kogumassile WPUE grammides, mediaankala mass MKM, lepiskalade osa saagis KI, röövtoiduliste ahvenlaste osa saagis RAI, ahvenlaste ja karpkalalaste arv ja massi 26. märts 2026 19 Ähijärve tervendamise eeluuringu lõpparuanne suhtarvud (An:Kn, Aw:Kw), karpkalalaste arvukusindeks KIL, inimmõju indeks EQR3.5 ja keskkonnaministri määruses kalastiku alusel inimmõju hindamiseks ettenähtud rsLAFIEE vastavalt Kliimaministeeriumi kodulehel toodud juhistele. Hinnangud arvutati katsepüükide keskmisena. 3.1.7 Sette fosfori kogused, fraktsioonid ja inkubatsioonikatsed Settekurnad koguti 20. jaanuaril 2026. a. ühest proovipunktist (B:57.713129; L:26.497448; Foto 3.2). Setteproovide kogumiseks kasutati Uwitec- ja Willner tüüpi settepuure, mille abil saadi 6–7 cm läbimõõduga proovid koos sette pinna kohal oleva veekihiga. Foto 3.2. Sette proovipunkti paiknemine Ähijärvel. Foto: I. Ott. Laboratoorsed analüüsid. Sette keemilise koostise määramiseks lõigustati puursüdamikud 2-5 cm paksusteks kihtideks. Sete säilitati kuni analüüside läbiviimiseni 4 °C juures pimedas (külmikus), et hoida ära muutusi sette keemilises koostises. Setteproovid homogeniseeriti enne analüüside teostamist. Sette keemilised parameetrid. Laboratoorsete analüüside käigus määrati kõigist settekihtidest kuivaine, orgaanilise aine, karbonaatide ja terrigeense aine sisaldus. Kuivainesisalduse määramiseks kuumutati setet 105 °C juures 24 h jooksul. Kuivaine sisaldus arvutati kuivatamiseelse- ja järgse kaalutise vahena. Orgaanilise aine sisaldus määrati pärast õhkkuiva sette põletamist 520 °C juures 5 tunni jooksul. CaCO3 sisalduse määramiseks kuumutati setet edasi 950 °C juures 2 tunni jooksul. Põletamisel tekkinud 26. märts 2026 20 Ähijärve tervendamise eeluuringu lõpparuanne kaalukadu omistati karbonaatidest eraldunud süsihappegaasi kaalule, mille kaudu arvutati karbonaatide sisaldus – kokkuleppeliselt väljendades seda kaltsiumkarbonaadina (Heiri et al., 2001). Terrigeense aine sisalduse leidmiseks lahutati õhkkuiva sette kaalust orgaanilise aine ja kaltsiumkarbonaatide kaal. Veekogu setetes esineb fosfor erinevates keemilistes vormides ehk nn. fraktsioonides. Fosforifraktsioonide levinuimaks määramise meetodiks on keemiline ekstraheerimine, mille käigus lisatakse settele erinevaid lahuseid ja eemaldatakse erinevad fosforivormid (Tabel 3.7). Fraktsioone määrati pindmisest homogeniseeritud settekihtides, kasutades Psenner et al. (1984) fraktsioneerimisskeemi modifitseeringut (Hupfer et al., 1995). Fosforikontsentratsioonid igas lahuses määrati spektrofotomeetriliselt Murphy & Riley (1962) molübdeensinise värvusreaktsiooni meetodil. Tabel 3.7. Fosfori fraktsioonid vastavalt Psenner et al. (1984) skeemile (modifitseeritud Paludan & Jensen, 1995 poolt). Lühend Fraktsioon Kirjeldus Labiilne-P NH4Cl-SRP labiilne ja nõrgalt seotud fraktsioon, kergesti vabanev fosfor Fe-P BD-SRP rauaühenditega seotud fosfor Al-P NaOH-SRP alumiiniumühenditega seotud fosfor Org-P NaOH-NRP orgaanilise ainega seotud fosfor Ca-P HCl-TP peamiselt kaltsiumühenditega seotud fosfor Jääk-P Residual-P orgaaniline ja raskestilahustuv fosforifraktsioon Inkubatsioonikatse. Settefosfori inkubatsioonikatse jaoks kasutati Ähijärvest kogutud settepuursüdamikku. Settest vette lekkivate ainekoguste määramiseks inkubeeriti settetorusid 29 päeva jooksul 4°C juures nii aeroobsetes kui ka anaeroobsetes tingimustes. Inkubatsiooniperioodi jooksul vabanevate fosforihulkade hindamiseks määrati enne, vahepealsel ajal ja pärast katset sette kohal olevas vees lahustunud fosfaatioonide sisaldus spektrofotomeetriliselt molübdeensinise meetodil Murphy ja Riley (1962). 3.2 Järvevee abiootilised omadused Ähijärv kuulub S2 järvetüüpi ja EL Veepoliitika Raamdirektiivi nõuetele kohaselt antakse ökoloogilise seisundi hinnang vee läbipaistvuse, pH, üldlämmastiku ja -fosfori sisalduse põhjal. Kasutati ka teisi näitajaid. Järgnevatel joonistel (Joonis 3.2–Joonis 3.5) on esitatud vee temperatuuri, läbipaistvuse, hapnikusisalduse, pH, biokeemilise 26. märts 2026 21 Ähijärve tervendamise eeluuringu lõpparuanne hapnikutarbe ja hägususe väärtuste dünaamika. Vee läbipaistvuse alusel on hea kvaliteedi klass 2–3 m ja enamikel kordadel on väärtused selles vahemikus langedes pisut alla selle septembris ja oktoobris, mis võib olla seotud suurema lainetusega, mis kannab setet veesambasse. Hapnikusisaldus ja veetemperatuur on veesambas erinevad. Selles järvetüübis peaks see olema ühtlane. Kuigi ilmaolud mõjutavad kihistust, näitab see siiski ka ökoloogilise kvaliteedi langust. Samas ei ole olukord veel selline, et Ähijärves tekiks püsivalt kolme limnoloogilist kihistuse tüüpi (epilimnion, metalimnion ja hüpolimnion). Biokeemiline hapnikutarve väärtuste dünaamika ei viita olulisele reostusele. Vee läbipaistvus ja pinnakihi hapnikuküllastus % Ähijärves 2025. a. 115 3,5 3 110 Vee läbipaistvus 2,5 105 2 O2% 100 1,5 1 95 0,5 90 0 28.05.2025 28.06.2025 28.07.2025 28.08.2025 28.09.2025 Kuupäev O2% Vee läbipaistvus, m Joonis 3.2. Vee läbipaistvus ja pinnakihi hapnikuküllastus (%) Ähijärves 2025. aastal. 26. märts 2026 22 Ähijärve tervendamise eeluuringu lõpparuanne Vee pinna- ja põhjakihi temperatuur ning hapnikusisaldus Ähijärves 2025. a 30 12 25 10 Temperatuur, ºC 20 8 O2, mg/l 15 6 10 4 5 2 0 0 pind põhi pind põhi pind põhi pind põhi pind põhi pind põhi 28.05.2025 11.06.2025 02.07.2025 04.08.2025 25.09.2025 09.10.2025 Temperatuur O2 Joonis 3.3. Vee pinna- ja põhjakihi temperatuur ning hapnikusisaldus Ähijärves 2025. aastal. Vee hapnikusisalduse, temperatuuri, hägususe (NTU) ja pH jaotus Ähijärve veesambas 04.08.25. 30 8,4 O2, temperatuur, NTU 8,2 25 8 20 7,8 7,6 15 pH 7,4 10 7,2 7 5 6,8 0 6,6 0,3 1 2 3 4 4,5 Sügavus, m O2 T NTU pH Joonis 3.4. Vee hapnikusisalduse, temperatuuri, hägususe (NTU) ja pH jaotus Ähijärve veesambas 4.augustil 2025. aastal. 26. märts 2026 23 Ähijärve tervendamise eeluuringu lõpparuanne BHT7 4,5 4 3,5 mgO2/l 3 2,5 2 28.05.2025 11.06.2025 02.07.2025 04.08.2025 25.09.2025 09.10.2025 Joonis 3.5. Biokeemiline hapnikutarve (BHT 7) 2025. a. kasvuperioodil Ähijärve põhjalähedases vees. Laboris määratud Ähijärve näitajate väärtused on esitatud alljärgnevas tabelis (Tabel 3.8). Nii üldlämmastik kui ka -fosfor on keskmiselt heal tasemel. Ammooniumiooni väärtused mai ja juuni põhjaproovides on väga suured, viidates intensiivsetele laguprotsessidele vee põhjakihtides. Tabel 3.9 kirjeldab vee abiootiliste omaduste hinnangut. Selles on kasutatud näitajate aritmeetilist keskmist ja hinnang on hea. 26. märts 2026 24 Ähijärve tervendamise eeluuringu lõpparuanne Tabel 3.8. Ähijärve vee omaduste laboratoorsete analüüside tulemused 2025. a. Sinine – väga hea, roheline – hea, kollane – kesine, oranž – halb, punane – väga halb seisund. 27.05.2025 27.05.2025 10.06.2025 10.06.2025 02.07.2025 02.07.2025 04.08.2025 04.08.2025 25.09.2025 25.09.2025 09.10.2025 09.10.2025 Näitaja/ Kuupäev Kiht (m) 0,3 5 0,3 5 0,3 5 0,3 4,5 0,3 4,5 0,3 4,5 HCO3- (mg-ekv/l) 2,65 2,65 2,6 2,65 2,6 2,6 2,6 2,6 2,6 2,7 2,65 2,6 Kollane aine (mg/l) 4,6 4,4 5,2 5,0 5,8 4,9 5,0 5,0 4,2 4,4 4,5 4,3 ÜldN (mg/l) 0,65 0,775 0,7 0,875 0,8 0,825 0,65 0,875 0,8 0,85 0,8 0,75 NH4+ (mg/l) 0,005 0,17 0,015 0,162 0,003 0,003 0,003 0,003 0,006 0,008 0,007 NO2 mgN/l 0 <0,001 <0,001 <0,001 0 <0,001 <0,001 <0,001 0 <0,001 <0,001 NO3- (mg/l) 0,002 0,004 0,003 0,004 0,002 0,002 0,001 0,002 0,002 0,002 0,002 ÜldP (mg/l) 0,031 0,038 0,03 0,047 0,036 0,051 0,019 0,046 0,033 0,039 0,035 0,034 PO43- (mg/l) 0,031 0,038 0,001 0,004 0,01 0,005 <0,001 0,002 <0,001 0,003 0,003 26. märts 2026 25 Ähijärve tervendamise eeluuringu lõpparuanne Tabel 3.9. Veepoliitika Raamdirektiivi nõuete järgi Ähijärve vee omaduste keskmised väärtused ja hinnangud. Sinine – väga hea, roheline – hea, kollane – kesine, oranž – halb, punane – väga halb seisund. Näitaja Ühik Keskmine väärtus ja hinnang Vee läbipaistvus m 2,25 pH 8,05 ÜldN mg/l 0,779 ÜldP mg/l 0,036 Kasutasime vee omaduste pikaajalise dünaamika selgitamiseks varasemaid uuringuid. Järgnevatel joonistel (Joonis 3.6–Joonis 3.10) on esitatud uuritud aastate vastavalt vee läbipaistvuse, üldaluselisuse, pH, üldlämmastiku ja üldfosfori näitajate väärtused. Peab märkima, et 1950ndatel ja 1960ndatel aastatel oli tegemist vaid ühekordse uuringuga suvel. Kindlasuunalist trendi on nende andmete alusel raske eristada, kuigi üldaluselisuse suurenemine seda siiski paistab olevat. See on ka üsna loogiline tulemus ning sarnane üldise trendiga Eesti järvede kohta. Üldistatult võib nentida, et vee läbipaistvus on olnud kesisel -, pH ja üldlämmastik heal – ning üldfosfor väga heal/heal tasemel. Vee läbipaistvus Ähijärves 3,5 3 2,5 Läbipaistvus, m 2 1,5 1 0,5 0 1976 2009 2019 1952 1957 1960 1974 1975 1987 1991 1996 1997 1998 1999 2000 2007 2008 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2020 2021 2024 2025 Aasta SD (m) Väga hea/hea Hea/kesine Kesine/halb Joonis 3.6. Vee läbipaistvuse (SD) pikaaegne dünaamika Ähijärves. Värviliste rõhtjoontega on tähistatud kvaliteedi klasside piirid. 26. märts 2026 26 Ähijärve tervendamise eeluuringu lõpparuanne Üldaluselisuse dünaamika Ähijärves 200,0 180,0 160,0 HCO3- mg/l 140,0 120,0 100,0 80,0 2009 2016 1952 1974 1975 1991 1996 1997 1998 1999 2000 2007 2008 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2017 2018 2019 2020 2021 2025 Aasta Joonis 3.7. Vee üldaluselisuse (HCO 3-, mg/l) pikaaegne dünaamika Ähijärves.. Vesinikeksponent Ähijärves 9 8,8 8,6 8,4 8,2 pH 8 7,8 7,6 7,4 7,2 2009 2016 2025 1952 1957 1960 1974 1975 1976 1991 1996 1997 1998 1999 2000 2007 2008 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2017 2018 2019 2020 2021 2024 Aastad pH Väga hea/hea Hea/kesine Kesine/halb Joonis 3.8. Vee pH pikaaegne dünaamika Ähijärves. Värviliste rõhtjoontega on tähistatud kvaliteedi klasside piirid. 26. märts 2026 27 Ähijärve tervendamise eeluuringu lõpparuanne Üldlämmastiku sisaldus Ähijärves 1,6 1,4 1,2 ÜldN, mg/l 1 0,8 0,6 0,4 0,2 0 Aasta ÜldN, mg/l Väga hea/hea Hea/kesine Kesine/halb Joonis 3.9. Üldlämmastiku (ÜldN, mg/l) pikaaegne dünaamika Ähijärves. Värviliste rõhtjoontega on tähistatud kvaliteedi klasside piirid. Üldfosfori sisaldus Ähijärves 0,090 0,080 0,070 0,060 ÜldP, mg/l 0,050 0,040 0,030 0,020 0,010 0,000 Aasta ÜldP, mg/l Väga hea/hea Hea/kesine Kesine/halb Joonis 3.10. Üldfosfori (ÜldP, mg/l) pikaaegne dünaamika Ähijärves. Värviliste rõhtjoontega on tähistatud kvaliteedi klasside piirid. 26. märts 2026 28 Ähijärve tervendamise eeluuringu lõpparuanne 3.3 Fütoplankton Fütoplanktoni kvalitatiivseid proove illustreerivad allpool toodud fotod (Foto 3.3 ja Foto 3.4) ning augustis võetud põhjakihi kvantitatiivne proov (Foto 3.5). Algandmete tabel on esitatud lisas 2. Ähijärve fütoplankton on väga liigirikas ja esinevad veeõitsengud, mida põhjustavad eelkõige sinivetikad. Need võivad ka mürke toota. 2025. aastal väga intensiivseid fütoplanktoni vohamisi siiski ei olnud. Kasvuperioodi teisel poolel olid fütoplanktoni kogused suuremad ning seisundi hinnang kehvem (Tabel 3.10). Alates augustist kasvas oluliselt sinivetikate osakaal (perekonnad Dolichospermum, Microcystis, Aphanizomenon, Cyanodictyon, Woronichinia, Planktothrix) ja kogu fütoplanktoni kogus. Suur oli küll ka fütoplanktoni biomass juulikuises veesamba põhjaproovis (Tabel 3.11). Olulised olid selles proovis ketasränivetikas Cyclotella bodanica ja koldvetikas Mallomonas caudata. Neist esimene on iseloomulikult arvukas kas kevadel ja/või suvel suuremates ja tugeva lainetusega järvedes. M. caudata on aga pigem heade keskkonnaomaduste indikaator, kuid toitub ka miksotroofselt, st võib anda märku rohkest kergesti lagunevast ja lahustunud orgaanilisest ainest põhjakihtides. Varem (nt t riikliku seire aruanne 2021) on järve põhjakihist leitud orgaanilise aine reostusele viitavaid silmviburvetikaid ebatavaliselt suures koguses. Ka sellel aastal oli nii. Kuigi silmviburvetikad ei valda biomassilt, siis need on suure saproobsusindikatsiooni väärtusega liigid ja oluline, et nende osakaal on Ähijärves oluliselt suurem kui Eestis järvedes keskmiselt (Eesti järvede keskmine 1–2%). Ähijärves on see kasvuperioodi teisel poolel kuni 9%. Euglenofüütide liikide arv on samuti suurem, kui teistes Eesti järvedes. Ajaliselt jaotuvad hinnangud võrdselt hea (n=6) ja kesise vahel (n=6). Lõpphinnang anti eksperthinnangu abil, mis veeõitsengute esinemist ja silmviburvetikate rohkust arvesse võttes jõudis järeldusele, et tulemuseks on ikkagi kesine väärtus. Tabel 3.10. Fütoplanktoni näitajate väärtused Ähijärves 2025. a. Chl-a – klorofüll a sisaldus, mg/m 3; J – ühtluse indeks; FKI – fütoplanktoni koondindeks; FLA – liikide arv loendusproovis; FBM – biomass; Kooslus – koosluse hinnang; FP koondhinnang – fütoplanktoni proovi koondhinnang. Sinine – väga hea, roheline – hea, kollane – kesine, oranž – halb, punane – väga halb seisund. Kuupäev Kiht Chl-a J FKI FLA FBM Kooslus FP koondhinnang 28.05.2025 pind 3,9 0,85 4,25 20 1,0 väga hea hea 28.05.2025 põhi 4,1 0,71 3,5 38 1,7 hea hea 11.06.2025 pind 7,6 0,61 4,7 18 1,9 väga hea hea 26. märts 2026 29 Ähijärve tervendamise eeluuringu lõpparuanne Kuupäev Kiht Chl-a J FKI FLA FBM Kooslus FP koondhinnang 11.06.2025 põhi 8,6 0,62 5 31 2,1 hea hea 02.07.2026 pind 12,5 0,52 2,4 37 8 hea hea 02.07.2026 põhi 26,3 0,55 3,88 48 16,5 hea kesine 04.08.2025 pind 6,7 0,83 7,75 38 2,8 hea hea 04.08.2025 põhi 38 0,72 5,6 53 5,1 kesine kesine 25.09.2025 pind 24,9 0,49 4,7 47 8,9 kesine kesine 25.09.2025 põhi 26,1 0,52 5 55 9,9 kesine kesine 09.10.2025 pind 22,1 0,49 4 45 5,3 kesine kesine 09.10.2025 põhi 22,5 0,5 4,86 47 5,2 kesine Kesine Foto 3.3. Ähijärve fütoplanktoni proov planktonvõrguga 04.08.2025. 400-kordne suurendus mikroskoobis. Esiplaanil on potentsiaalselt toksiline sinivetikas Dolichospermum utermoehlii. Foto: I. Ott. 26. märts 2026 30 Ähijärve tervendamise eeluuringu lõpparuanne Foto 3.4. Ähijärve fütoplanktoni planktonvõrguga 04.08.2025. Valdavad sinivetikad. 200-kordne suurendus mikroskoobis. Foto: I. Ott. 26. märts 2026 31 Ähijärve tervendamise eeluuringu lõpparuanne Foto 3.5. Ähijärve fütoplanktoni vee põhjakihi proov 04.08.2025. Euglena sp. 400- kordne suurendus mikroskoobis. Foto: I. Ott. 26. märts 2026 32 Ähijärve tervendamise eeluuringu lõpparuanne Andmeid fütoplanktoni kohta Ähijärves on alates 1952. aastast, aga varasemad materjalid on lünklikud ning uurimismetoodika osaliselt erinev. Eriala spetsialistil tekib siiski ettekujutus koosluse seisundist. Kasutatakse palju näitajaid, mis aitavad olukorrast aru saada. Saame kasutada näiteks fütoplanktoni koondindeksit. Seda oleme kasutanud palju aastakümneid. Joonis 3.11 kirjeldab fütoplanktoni koondindeksi keskmiste dünaamikat. Jooniselt ei saa trendi eristada. Enamus väärtusi on heas kvaliteediklassis. Fütoplanktoni koondindeks Ähijärves 10,0 9,0 8,0 7,0 6,0 FKI 5,0 4,0 3,0 2,0 1952 2012 1956 1957 1960 1974 1975 1976 1997 1998 1999 2000 2008 2009 2010 2011 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2025 FKI Väga hea/hea Hea/kesine Kesine/halb Joonis 3.11. Fütoplanktoni koondindeksi (FKI) dünaamika Ähijärves alates 1952. aastast. Punane joon – piir kesise ja halva kvaliteediklassi vahel. Fütoplanktoni biomassi pikaaegne dünaamika on esitatud järgneval joonisel (Joonis 3.12). Eesti väikejärvede pikaaegne keskmine biomass on 5 g/m3, mis on Ähijärve keskmisega väga sarnane (5,31 g/m3). 26. märts 2026 33 Ähijärve tervendamise eeluuringu lõpparuanne Fütoplanktoni biomass (g/m3 ) Ähijärves 12 10 8 Biomass, g/m3 6 4 2 0 1997 2013 2025 1957 1974 1975 1976 1996 1998 1999 2000 2008 2009 2010 2011 2012 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 Biomass, g/m3 Keskmine Eesti keskmine Joonis 3.12. Fütoplanktoni biomassi (g/m 3) pikaaegne dünaamika Ähijärve loendusproovides ja väärtuste keskmine. Liikide arvu pikaaegset dünaamikat iseloomustab järgnev joonis (Joonis 3.13). Ähijärves on liigiline mitmekesisus pisut suurem, kui Eesti väikejärvedes keskmiselt. Fütoplanktoni liikide arvu dünaamika Ähijärve loendusproovides 90 80 70 60 Liikide arv 50 40 30 20 10 0 1997 2018 1952 1956 1957 1960 1974 1975 1976 1996 1998 1999 2000 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2019 2020 2021 2025 Liikide arv Keskmine Eesti keskmine Joonis 3.13. Fütoplanktoni liikide arvu pikaaegne dünaamika Ähijärve loendusproovides. 26. märts 2026 34 Ähijärve tervendamise eeluuringu lõpparuanne Ähijärve fütoplanktonile on iseloomulik suur liigirikkus ja biomassi iseloomulik dünaamika kasvuperioodil. Nii varasematel kui ka sellel uuringuaastal olid kasvuperioodi alguses kogused tagasihoidlikumad, kuid kasvuperioodi teises pooles arenesid veeõitsengud, kogused kasvasid ja domineerisid sinivetikad. Sel aastal oli pikk kasvuperiood ja see oli ka üks põhjus, miks isegi oktoobris oli fütoplankton rikkalik, kus domineerisid niitjad sinivetikad. 3.4 Zooplankton Zooplanktoni hulk ja koosseis on mõjutatud erinevatest veekogus valitsevatest biootilistest ja abiootilistest teguritest. Zooplanktoni arengu peamised mõjurid on toidu hulk ja kvaliteet ning veetemperatuur. Ka kalade zooplanktoni hulka ja liigilist koostist kujundav toime on üldtuntud (Ginter et al., 2018), eriti eutroofsetes veekogudes. Ähijärve zooplanktoni proovid koguti 2025. aastal maist oktoobrini. Liigiline koosseis oli rikkalik - kokku leiti 33 erinevat zooplanktoni taksonit, neist 19 kerilooma, 8 vesikirbulist ning 6 aerjalgset. Kõige enam leiti keriloomaliike – 58% leitud taksonitest (Tabel 3.11). Zooplanktoni liigirikkus oli suurem soojadel suvekuudel (Foto 3.6). Alljärgnevas tabelis (Tabel 3.11) on tärniga (*) välja toodud zooplanktoni taksonid, kes leidusid Petri tassil oleva proovi järelvaatamisel. See on oluline info, mis annab parema ülevaate Ähijärve zooplanktoni liigilisest mitmekesisusest. Petri tassi andmed näitavad, et vesikirbuliste liigirikkus oli Ähijärves oluliselt suurem, kui esialgse 4 ml proovi läbivaatamisel ilmnes. Vesikirbuliste ja aerjalgsete seas leidus suuri isendeid, mis tagab kalamaimudele kvaliteetse toidubaasi. 2025. aastal leidus Ähijärve planktonis koos nii puhtamaid veekogusid eelistavad oligo- mesotroofsed zooplanktoni liigid (keriloomad Ascomorpha ovalis, Kellicottia longispina; vesikirbulised *Bosmina coregoni, Bosmina longispina, *Bhytotrephes longimanus ja *Daphnia cristata) kui ka eutroofsuse indikaatorid (keriloomad Anuraeopsis fissa, Collotheca mutabilis, Keratella c. tecta, Pompholyx sulcata, perekond Synchaeta ja Trichocerca liigid; vesikirbulised Bosmina longirostris, Chydorus sphaericus ja Daphnia cucullata). Ükski eutroofsuse indikaatorliik ei leidunud zooplanktoni arvukuse dominantide seas. 26. märts 2026 35 Ähijärve tervendamise eeluuringu lõpparuanne Tabel 3.11. 2025. aastal Ähijärvest leitud zooplanktoni taksonid ning nende osakaal (%) kogu zooplanktonist. Sinise tärniga on lisatud liigid, kes leidusid proovi järelloendamisel (Petri tassi andmed). Keriloomad (58 %) Vesikirbulised (24 %) Aerjalgsed (18 %) Anuraeopsis fissa Bosmina longirostris Eudiaptomus gracilis Ascomorpha ovalis Bosmina longispina Mesocyclops leuckarti Asplanchna priodonta Ceriodaphnia pulchlella Thermocyclops oithonoides Collotheca mutabilis Chydorus sphaericus Kopepodiit (Calanoida) Kellicottia longispina Daphnia cucullata Kopepodiit (Cyclopoida) Keratella cochlearis Diaphanosoma brachyurum Nauplius Keratella c. tecta Ceriodaphnia spp. Keratella c. hispida Cladocera juv. Keratella quadrata Mytilina mucronata Pompholyx sulcata Trichocerca capucina Trichocerca cylindrica Trichocerca porcellus Trichocerca rousseleti Trichocerca similis Asplanchna spp. Polyarthra spp. Synchaeta spp. *Bosmina coregoni *Cyclops sp. *Bosmina obtusirostris *Bythotrephes longimanus *Daphnia cristata *Leptodora kindtii 26. märts 2026 36 Ähijärve tervendamise eeluuringu lõpparuanne Foto 3.6. Ähijärve zooplankton 11.06.2025: A – Daphnia cucullata, B – aerjalgse kopepodiit (vanem arengustaadium), C – Asplanchna priodonta, D – Mesocyclops leuckarti , E – Diaphanosoma brachyurum, F – Bosmina longirostris, G – aerjalgse nauplius (noorem arengustaadium), H – Keratella cochlearis, I – Eudiaptomus gracilis , J – Kellicottia longispina, K – Keratella c. tecta. Foto: K. Blank 2025. aasta andmeil domineerisid Ähijärve zooplanktoni arvukuses peamiselt kaks kerilooma taksonit – Keratella cochlearis ja perekond Polyarthra liigid. Kumbagi neist ei seostata otseselt eutroofsuse indikaatorliigina, kuid sellegi poolest on nad tihti eutroofsetes veekogudes arvukamad kui puhtamates oligo-mesotroofsetes vetes. Zooplanktoni biomassis domineeris peamiselt suur keriloom Asplanchna priodonta, tema kõrval samaväärselt ka vesikirbuline D. cucullata ja aerjalgsete kopepodiidid. D. cucullata on eutroofsuse indikaatorloom. Tema hulk planktonis polnud siiski nii suur, et pääseda arvukuse dominantide sekka. Dominantide järgi saame järeldada, et Ähijärve zooplanktoni kooslus oli 2025. a vegetatsiooniperioodi lõikes püsiv, mis viitab järve stabiilsele ökosüsteemile. 2025. aastal olid Ähijärve zooplanktonis esindatud kolm rühma – keriloomad, vesikirbulised ja aerjalgsed. Keriloomad moodustasid zooplanktoni arvukusest 26. märts 2026 37 Ähijärve tervendamise eeluuringu lõpparuanne enamuse – 77% (Joonis 3.14, A). Keriloomadel on lühike eluiga ja nad reageerivad väga kiiresti keskkonnamuutustele. Lisaks on nad tolerantsed kasinate elutingimuste suhtes, domineerides edukalt nii eutroofsetes kui ka hüpertroofsetes vetes. Sellises keskkonnas on keriloomadel rohkesti toitu – vetikaid, baktereid ja orgaanilist detriiti. Seetõttu peetakse keriloomi väga olulisteks bio-indikaatoriteks, veekogu seisundi näitajateks (Demetraki-Paleolog, 2012). 2025. aastal oli Ähijärve keriloomade seas arvukaim K. cochlearis (53% keriloomadest), keda peetakse eurütroofseks ja eurütermseks liigiks ning kes on üks levinumaid keriloomi maailmas. Ka keriloomade biomassi osakaal kogu zooplanktonist oli oluline – 34% (Joonis 3.14, B). Väikeste keriloomade biomassi mõjutas suuremõõtmelise kerilooma A. priodonta sage esinemine planktonis. Clad A B 6% Cop Clad 17% 30% Cop 35% Rot Rot 34% 77% COP A% ROT A% CLAD A% COP B% ROT B% CLAD B% Joonis 3.14. Ähijärve zooplanktoni rühmade arvukuse (A) ja biomassi (B) osakaal kogu zooplanktonist, 2025. aasta vegetatsiooiperioodi keskmised. Cop – aerjalgsed, Rot – keriloomad, Clad – vesikirbulised. 2025. aastal moodustasid Ähijärve aerjalgsed kogu zooplanktoni arvukusest 17% ning biomassist 35% (Joonis 3.14). Aerjalgsete koosluses domineerisid nende noorvormid – naupliused ja kopepodiidid. Nad moodustasid kogu aerjalgsete arvukusest vastavalt 48% ja 41%. Täiskasvanud aerjalgsetest esines kõige enam Thermocyclops oithonoides, keda leidub laialt Euroopa erineva troofsusega veekogudes. 2025. aastal moodustasid Ähijärve vesikirbulised kogu zooplanktoni arvukusest 6%, biomassist 30% (Joonis 3.14). Kõige arvukam vesikirbuline oli D. cucullata (43% vesikirbulistest), keda peetakse eutroofsuse indikaatoriks. Nii aerjalgsete kui vesikirbuliste seas esines suuri isendeid, kes on kvaliteetseks toiduks kalamaimudele. 26. märts 2026 38 Ähijärve tervendamise eeluuringu lõpparuanne Zooplanktoni arvukuse (ZA) ja rotatooride arvukuse (Rot A) seisundi klassipiiride järgi varieerus 2025. a Ähijärve vegetatsiooniperioodi seisund hea ja kesise vahel, mis näitab järve ökoloogilise seisundi stabiilsust. Vegetatsiooniperioodi jooksul domineeris seisund hea. Ähijärve 2025. a zooplanktoni analüüs näitas, et enamuse zooplanktoni taksonitest ja ka peamise arvukuse osakaalu moodustasid keriloomad. Nende seas oli mitmeid eutroofsete vete liike, kuid nad ei pääsenud planktonis domineerima. Vähilaadsete arvukus oli küll tagasihoidlikum, kuid nende seas leidus suuri isendeid. 2025. a vegetatsiooniperioodil oli Ähijärve arvukuse dominantide liigiline koosseis püsiv ning vastavalt S2 järvetüübi seisundi klassipiiridele (tabel 3.5) kõikus järve seisund hea ja kesise vahel, mis viitavad veekogu stabiilsele seisundile. Eelpooltoodut arvesse võttes oli Ähijärve 2025. a seisund hea. Ka kalade toidubaas näis olevat rikkalik. 3.5 Suurtaimed Ähijärve suurtaimestikku on varasemalt seiratud 1957, 1975, 1991, 1997, 2006, 2010, 2013, 2016 ja 2018. aastal. Kaldaveetaimestikus domineeris sarnaselt eelmisele uurimiskorrale (2018. a.) harilik pilliroog (Phragmites australis), mis moodustas ümber järve ühtlaseid roostikulõike. Piirkondades, kus järve kallastel kasvasid suured puud või piirnes järv metsatukaga, oli roostik hõredam või puudus ning siin leidus ohtramalt soo- (Eleocharis palustris) ja nõelalssi (Eleocharis acicularis) ning tarnasid (Carex spp.). Ujulehtedega taimestik levis roostiku servas, avavee pool ebaühtlase vööndina ümber kogu järve, olles ohtram vaiksema veega soppides. Selgeks dominandiks hinnati kollane vesikupp (Nuphar lutea), millele ohtruselt järgnesid väike vesiroos (Nymphaea candida) koos vesi-kirburohuga (Polygonum amphibium). Viimane oli ohtram varjulisematel aladel, kus teised ujulehtedega taimed levisid tagasihoidlikumalt. Ujulehtedega taimestiku vööndi ees, avavee poolses osas, levisid veesisesed taimed. Erinevalt eelmisest uurimiskorrast oli läik-penikeelt (Potamogeton lucens) ja kaelus- penikeelt (Potamogeton perfoliatus) sel uurimiskorral mõlemat 2 ohtrusepalli väärtuses. Lisaks neile oli veesiseses taimestikus arvukam kanada vesikatk (Elodea canadensis), sõõr-särjesilm (Ranunculus circinatus), vesikarikas (Stratiotes aloides) ning harilik vesihernes (Utricularia vulgaris). Neist viimased kolm olid eriti ohtrad vaikseveelistes soppides, kus kaldad olid päikesele avatud ning ujulehtedega taimestik samuti ohtram. Ebaühtlase vööndina levisid piki veesisese taime vööndit veekogu põhjas ka sammaltaimed (Bryophyta). 26. märts 2026 39 Ähijärve tervendamise eeluuringu lõpparuanne Võrreldes eelmise uurimiskorraga on järve seisund jäänud samaks – suurtaimede näitajate alusel oli Ähijärve ökoloogiline seisund sarnaselt 2018. aastale ka 2025. a kesine (Tabel 3.12). Kesise seisundi põhjustajaks on ujulehtedega taimestiku suur osakaal, sammalde madalad ohtruse väärtused ning räni-kardheina laialdasem levik (näitab samuti rohketoitelisi tingimusi). Ka kanada vesikatku, sõõr-särjesilma ning hariliku vesiherne laialdane levik järves viitavad järve pigem kesisele seisundile, kuna antud liigid eelistavad rohketoitelisemaid tingimusi. Samas vabade toitesoolade olemasolule viitavaid niitrohevetikaid leiti üksnes 1 ohtrusepalli väärtuses, mis on (veel) hea näitaja. Tabel 3.12. Ähijärve (VRD tüüp S2) ökoloogilise seisundi hinnang suurtaimede alusel. Tähtsamad Kaelus- Mändvetik- Kardheina Suurte hüdrofüütide penikeele taimede või või niitrohe- Koond- taksonid või läik- sammalde Aasta ujutaimede vetikate hinnang ohtruse penikeele liikide ohtrus/ rohkus/ / (EQR) järjekorras/ ohtrus/ ohtrus/ (EQR) (EQR) (EQR) (EQR) (EQR) kesine/ 2016 Nu=Pot/0,4 3/0,7 2/0,4 2/0,7 1/0,7 0,5 Pot, kesine/ 2018 Nu=Nym=Bry 3/0,7 2/0,4 2/0,7 0/1,0 0,6 /0,4 Nu, kesine/ 2025 Nym=Bry=Pot 2/0,7 2/0,4 2/0,7 1/0,7 0,58 /0,4 3.6 Suurselgrootud Ähijärv on keskmiselt kareda veega järv. Proovialad olid liivase põhjaga. Liigistik oli tüüpiline rohketoitelistele karedaveelistele järvedele. Arvuliselt domineerisid surusääsklaste vastsed (Chironomidae, 73%). Suurselgrootute koondseisund oli kesine (kolm heal tasemel, üks kesisel tasemel indeksit, Tabel 3.13). 26. märts 2026 40 Ähijärve tervendamise eeluuringu lõpparuanne Tabel 3.13. Järve seisund suurselgrootute järgi. T – üldine taksonirikkus, H´– Shannoni erisus, ASPT – taksoni keskmine tundlikkus, EPT – tundlike taksonite rikkus, MMQ – seisund, Etalon – etalonseisund, EQRMMQ – seisundi ja etalonseisundi suhe. Sinine – väga hea, roheline – hea, kollane – kesine, oranž – halb seisund T H´ ASPT EPT MMQ Etalon EQRMMQ 23 1,58 4,94 6 14 20 0,7 Järve seisundit on varem korduvalt hinnatud regulaarse seire käigus (2006-2021). Tolleaegne prooviala asus praegusest ca 1 km lõunas, looduskeskuse juures. Suurselgrootute seisund oli 2006-2013 vähemalt hea, hiljem kesine (harva hea). Nõnda “kõigub” seisund kesise ja hea piiril. Surusääsklaste kõrge protsent seostub küll eutrofeerumisega, kuid just Ähijärves tundub see olevat ka looduslikult kõrgem kui paljudes teistes järvedes. Ähijärve suurselgrootute seisundihinnangute tase hea ja kesise piiril on suuresti looduslikku laadi. See on Eesti olude kohta suur järv, kus leidub rohkesti selgrootutest toituvaid kalu. Need nopivad paljud selgrootuliigid üldse välja nii, et järele jäävad kalade suhtes “osavamad”, paraku ka hinnanguid alandavad rühmad. Kaldataimestik, mis võiks selgrootuid varjata, koosneb peamiselt pilliroost, mis kalade eest eriti hästi ei kaitse. 3.7 Kalad Katsepüügi kogusaagiks kujunes 29,4 kg (0,16 kg ha-1). Liike oli saagis seitse- ahven (16%), hink (kaitsealune kalaliik, 0,01%), kiisk (1%), latikas (14%), linask (7%), roosärg (3%) ja särg (58%). Püügile asetatud kadiskad ega põhjaõnged saaki ei andnud. Võrreldes varasemate püükidega on halvenenud ahvenlaste osa kalastikus, saagist on kadunud nii haug kui koha, samas on paranenud mediaankala mass (MKM = 21,9 g). Hinnang järve ökoloogilisele seisundile oli hea kuni 2012. a., hilisemad hinnangud on jäänud kesise/hea piirile. Selle katsepüügi tulemused andsid järvele järgmised hinnangud (Tabel 3.14). 26. märts 2026 41 Ähijärve tervendamise eeluuringu lõpparuanne Tabel 3.14. Kalastiku hinnangud seirepüügi andmete alusel. NPUE - isendite arv, WPUE – isendite kogumass grammides, MKM - mediaankala mass, KI - lepiskalade osa saagis, RAI - röövtoiduliste ahvenlaste osa saagis, An:Kn, Aw:Kw - ahvenlaste ja karpkalalaste arv ja massi suhtarvud, KIL - karpkalalaste arvukusindeks, EQR3.5 - inimmõju indeks RAI KIL An:Kn Aw:Kw KI NPUE WPUE EQR3.5 rsLAFIEE 0,06 18,93 0,47 0,29 0,85 98,1 1186,8 0,65 0,61 Kalastiku alusel on Ähijärve seisund kesine. Ähijärve kalakooslust iseloomustab katsepüükide tulemuste alusel praegu suur lepiskalade osakaal ja röövkalade arvukuse madalseis. Ähijärve kalastikus on viimase kümne aasta väikejärvede kalastiku töörühma katsepüükide tulemuste alusel esindatud 10 kalaliiki. Teaduslikul seirepüügil kasutatakse norden tüüpi seirevõrke, lisaks kapronist nakkevõrkude jada, kus enamus meie riigi väikejärvedel püüdes tabatakse kalu silmasuuruste vahemikus ø 17–33 mm. Arvukuselt domineerivad Ähijärves tavapäraselt särg ja ahven, lisaks on järves veel kiiska, roosärge, latikat, mudamaimu, kokre ja linaskit. Eelmisel sajandil märgiti järves elutsevat veel lutsu, hinku ja angerjat. Varasemate püükide saakide alusel (periood alates 2010) on Ähijärves ka arvukalt koha, eelkõige nooremad, juveniilsed isendeid kehamassiga kuni pool kilogrammi. Kuigi Ähijärve kalastik on liigirikas, siis suuremaid röövkalade isendeid tabatakse harva. Nii on limnoloogiakeskuse ihtüoloogide mitmete püükide saagis suurim ahven kaaluga 547 g ja ka haugide kaal jääb alla kilogrammi. Harrastuspüüdjad kasutavad nakkevõrkudega püüdes tavaliselt suurema silmasuurusega püüniseid, alates silmasuurusest ø 50 mm. Kalastuskaartidega püütud teatatud saakidest oli kohasaak 2020. a 87 kg kogusaagi (414 kg) pingereas neljas. Esikohal oli siis nakkevõrkudega püüdes latikas, keda püüti 108 kg. Haugi ja ahvenat püüti mõned kilogrammid rohkem kui koha. Latikasaak tabati peamiselt suvel, juulikuus püüdes. Röövkalad nakkusid võrkudesse suuremas koguses sügisel. 2021. a. püügihooajal olid Ähijärve saakides esikohal ahven ja koha, mõlemat neist püüti siis natuke üle saja kilogrammi, haugi ja latikat ligi 80 kg mõlemat. Selle aasta nakkevõrgupüügi kogusaak sarnanes aasta varasemaga, olles 404 kg. Parim kalasaak püügiperioodil saadi sel aastal augustis. Ähijärve kalakooslust iseloomustab 2025. a katsepüükide tulemuste alusel praegu suur lepiskalade osakaal ja röövkalade arvukuse vähenemine võrreldes varasemate tulemustega. Noorematest, juveniilsetest vanusrühmadest on vähemarvukad 2–3 26. märts 2026 42 Ähijärve tervendamise eeluuringu lõpparuanne aastased, samuti ei tabatud üldse samasuviseid kohasid. Võrdluseks 2024. aasta juuli lõpus Mäeküla järvel püüdes olid nad ujuvates seirevõrkudes tavalised. Koha kudemine vaatamata sugukalade piisavale arvule ei garanteeri igal aastal meie väikejärvedes tugeva samasuviste põlvkonna teket. Praktika näitab, et kohade arvukuse hoidmiseks on kasulik „verevärskenduseks“ iga 10–12 aasta järel lisada väikejärvede looduslikule populatsioonile kasvandusest pärit noorkalu. Nii on see varasemalt toiminud näiteks Aheru, Pangodi, Kaiu ja Tamula järvel. Samas aga ei ole harrastusliku nakkevõrkudega kalapüügi saagid Ähijärvel oluliselt vähenenud, jäädes näiteks viie aasta vanuse saagi tulemusest nelikümmend kilogrammi väiksemaks. 2020. a. püüti Ähijärvest harrastuslike nakkevõrkudega kokku 414 kg. Röövkaladest saadi siis 108 kg haugi ja 87 kg koha 2025. a kalastuskaartide saakide kokkuvõte näitab, et röövkaladest püüti Ähijärvest nakkevõrkudega 93,5 kg haugi, 88 kg koha ja 66 kg ahvenat. Kogusaak järvest oli 370,5 kg. Nakkevõrkudega püüti karpkalalastest latikat 64 kg ja linaskit 50 kg. Põhjaõngedega tabati teiste liikide hulgas ka 8 kg angerjat. Eelpool esitatud andmed näitavad, et nakkevõrkudega püüdes on püügisurve röövkaladele jäänud viimasel viiel aastal sarnaseks. Lisaks eelnimetatule püüavad Ähijärvel kalastajad ka õngpüünistega, aga neid saake ei registreerita. Millisel määral mõjutab õngpüünistega püük röövkalade arvukust jääb selgusetuks, sest andmed puuduvad. Praegu lubatakse ühel püüdjal päevas püüda 5 koha ja 5 haugi. Ähijärvel õngega püüdjate arvu praegune püügiregulatsioon ei piira, loodetavasti püütakse neid liike lubatud isendite piirides. Ähijärv sobib kohale ja haugile elupaigana väga hästi, olemas on tingimused edukaks kudemiseks koelmukohtadena ja piisav toidubaas noorkalade kasvuks. Miks mõnel aastal tekkivad noorte röövkalade põlvkonnad on nõrgemad, ei sõltu ainult kevadisest ilmastikust ja püügisurvest, vaid paljudest lisateguritest, mida kõiki ei teata. Koha ja haugi osakaalu saab tõsta nende liikide asustamisel järve. Koha asurkonna arvukuse hoidmiseks ja täiendamiseks on heaks meetmeks täiendav maimude asustamine Ähijärve. See aitab suurendada kalade arvu vähemarvukates vanusrühmades, täiendades looduslikku varu. Arvestatav kogus sõltuvalt järve morfomeetriast ja asustusmaterjali kasvuparameetritest ning vanusest (sama või kahesuvised) oleks samasuviste puhul 10 000–11 500, kahesuviste puhul aga 4 200– 4 300 isendit. Haugi asustamisel Ähijärve peaks samasuviste isendite arv olema 950–1 000 ettekasvatatud noorkala, keda lasta hajutatult mitmesse litoraali piirkonda. 26. märts 2026 43 Ähijärve tervendamise eeluuringu lõpparuanne Koha ja haugi asustamisel on kindlasti vaja maimusid järve lasta hajutatult ja vältida nende kohest langemist röövlindude ohvriks. Arvestades, et mõlemad liigid saavad tavaliselt meie väikejärvedes suguküpseks viie-kuue aastaselt, siis oleks soovitav asustamise edukuse kontroll hilisemate katsepüükide läbi. Need võiksid toimuda kuuendal aastal pärast asustamist. Täiendava meetmena peaks Ähijärvel asustamise puhul vähendama järvel püügiks nädalas kasutatavate nakkevõrkude piirarvu ja suurendama nakkevõrkude lubatud silmasuurust alates ø 50 mm. 3.8 Sette keemiline analüüs Sette analüüsiks võeti üks proov järve keskosast punktist 28 (vaata Joonis 7.1) sette pealmisest kihist. Analüüsiaktid on toodud aruande lisas 5. Setteproovidest analüüsiti polüaromaatseid süsivesinikke (PAH), bromodifenüüleetreid (PBDE), ftalaate, kloroalkaane, fenoole ja nende oksülaate, klorofenoole, ühe- ja kahealuselisi fenoole, metalle, tinanorgaanilisi ühendeid, pestitsiide, per- ja polüfluoroalküülaineid (PFAS), polüklooritud bifenüüle (PCB), Heksabromotsüklododekaane (HBCD), ravimijääke, naftasadusi, heksaklorotsükloheksaane (HCH). Alla määramispiiri jäid kõikide analüüsitud bromodifenüüleetreite (PBDE), kloroalkaanide, fenoolide ja nende oksülaatide, ühealuseliste fenoolide, tinanorgaanilisi ühendeid, per- ja polüfluoroalküülainete (PFAS), ravimijääkide, naftasaaduste ning heksaklorotsükloheksaanide (HCH) sisaldused. Polüaromaatsetest süsivesinikest (PAH) ületasid määramispiiri benso(a)püreen, atsenafteen, fenantreen, krüseen, püreen, benso(b)- ja benso(k)fluoranteeni summa, fluoreen, naftaleen, fluoranteen, atsenaftüleen, benso(g,h,i)perüleen, indeno(1,2,3- cd)püreen, dibenso(a,h)antratseen, antratseen ja benso(a)antratseen. Ftalaatidest ületas määramispiiri dibutüülftalaat (DBP). Klorofenoolidest ületasid määramispiiri 2,4-Diklorofenool/2,5-Diklorofenool. Kahealuselistest fenoolidest ületas määramispiiri resortsiin. Metallidest ületasid määramispiire baarium (Ba), kaadmium (Cd), kroom (Cr), vask (Cu), elavhõbe (Hg), nikkel (Ni), plii (Pb), tina (Sn), tsink (Zn) ja arseen (As). Pestitsiididest ületas määramispiiri heksaklorobutadieen, o,p´-DDT, p,p´-DDD ja p,p´- DDE. Polüklooritud bifenüülidest (PCB) ületasid määramispiiri PCB-52, PCB-105, PCB-138 ja PCB-101. 26. märts 2026 44 Ähijärve tervendamise eeluuringu lõpparuanne Ühegi aine sisaldus ei ületanud keskkonnaministri 03.01.2022 määruses "Prioriteetsete ainete ja prioriteetsete ohtlike ainete nimekiri, prioriteetsete ainete, prioriteetsete ohtlike ainete ja teatavate muude saasteainete keskkonna kvaliteedi piirväärtused ning nende kohaldamise meetodid, vesikonnaspetsiifiliste saasteainete keskkonna kvaliteedi piirväärtused, ainete jälgimisnimekirjaga seotud tegevused" toodud maismaa pinnavee põhjasette keskkonna kvaliteedi piirväärtuseid. Üldorgaanilise süsiniku (TOC) sisaldus oli 190 000 mg/kg KA. 3.9 Sette fosfori kogused, fraktsioonid ja inkubatsioonikatsed Tavapäraselt on sette kuivainesisaldus madalaim sette kõige pindmisemas kihis, ca 10% sette märgkaalust, aga Ähijärves on sete väga püdel (Joonis 3.15). Alumistes, mattunud settekihtides, on sete kokkusurutum, setteosakeste vahel vähem poorivett ja seega sette kuivaine osakaal suurem, kuid siiski on see paljude teiste järvedega võrreldes üsna vedel. Kuivaine sisaldus Ähijärve settes 0-2 2-4 4-6 6-8 8-10 Kiht, cm 10-15 15-20 20-25 25-30 30-35 35- 0,00 2,00 4,00 6,00 8,00 10,00 12,00 % Joonis 3.15. Ähijärve sette kuivaine sisaldused (% märgkaalust). Sette kuivaine jaguneb veel omakorda orgaaniliseks, karbonaatseks ja terrigeenseks osaks (Joonis 3.16). Ähijärve sette kuivaine koosnes enam-vähem enamuses orgaanilisest (keskmiselt 39% kogu sette torus) ja terrigeensest ainest (vastavalt 51%). Kaltsiumkarbonaatide sisaldus oli suhteliselt väike. 26. märts 2026 45 Ähijärve tervendamise eeluuringu lõpparuanne Ähijärve sette kuivaine üldkoostis 0-2 2-4 4-6 6-8 Settekiht, cm 8-10 10-15 15-20 20-25 25-30 30-35 35- 0,0 20,0 40,0 60,0 80,0 100,0 % Orgaaniline aine % Karbonaatne aine % Terrigeenne aine % Joonis 3.16. Ähijärve sette kuivaine üldkoostis. Ähijärve sette fosfori kogused pindmises 10 cm paksuses settekihis olid vahemikus 1235–1398 μg P/g kuivaines (KA). Võrreldes teiste Eesti järvedega on sette pindmise kihi fosforisisaldus keskmisel tasemel (Tabel 3.15). Ähijärve analüüside tulemused on sarnaste väärtustega, kui meie varasem mõõtmine 2020. aastal (1040–1530 µg P/g KA). Tabel 3.15. Eesti mõnede järvede setete pindmises kihis üldfosfori sisaldused (Püld) ja uuritud P fraktsioonide summad (µgP/g kuivaines; Kaiavere…, 2020). P µg/g Püld µg/g kuivaines Järv Kirjandusviide kuivaines fraktsioonide pinnakihis summa Kruusement & Ruusmäe 5 200 5 200 Punning, 2000 Köstrejärv Ott, 2006 4 600 3 230 Arbi Kisand, 2008 4 460 4 356 Põlva paisjärve Uri et al., 2020 3 521 sissevool Linnulaht Kisand & Übner, 2012 2 500 26. märts 2026 46 Ähijärve tervendamise eeluuringu lõpparuanne P µg/g Püld µg/g kuivaines Järv Kirjandusviide kuivaines fraktsioonide pinnakihis summa Harku Heinsalu, 1994 2 340 1 732 Martiska Kisand, 2008 2 554 1 607 Neitsijärv Galuzo, 2000 1 681 1 554 Viljandi Ott et al., 2006 1 269 Endla Ott, 2006 2 200 Ahnejärv Kisand, 2008 1 941 1 164 Verevi Kisand, 2005 987 Peipsi Kisand, 2008 869 Saadjärv Ott, 2007 1 000 859 Kuradijärv Kisand, 2008 1 357 777 Kisand & Nõges, Prossa 737 2003 Kurtna Liivjärv Kisand, 2008 1 067 712 Nõges & Kisand, Võrtsjärv 1 010 702 1999 Vööla meri p. 1 Saar & Ott, I. 2013 930 Kisand & Nõges, Kaiavere 699 2003 Settefraktsioonide jaotus on esitatud järgnevatel joonistel (Joonis 3.17 ja Joonis 3.18). Ähijärve settekurnas kuulub fosfor raskesti lahustuvatesse ja fotosünteesijatele kättesaamatutesse orgaanilise ainega seotud fraktsioonidesse. Suur osakaal on ka rauaga seotud ühendil. Inertne on ka lubiainete fraktsioon. Orgaaniliste ainetega seotud fraktsioonist P vabanemine sõltub palju bakteriaalsest aktiivsusest. Labiilne fraktsioon on seevastu väike, mis võib väga kergelt lahustuda ja vette liikuda. Enamasti on selle fraktsiooni osakaal mõni protsent üldkogusest, aga Ähijärve pindmistes kihtides on see suurem (3-5%), viidates võimalikule fosfori liikumisele settes vette. Kui järves valdab kauakestvalt hapnikupuudus, siis võib eriti rauaga seotud fraktsioonist fosfor lahustuda vette liigses koguses. Kuna raua fraktsiooni osakaal on oluline, siis selle lisandumine vette võib muuta järvevees lahustunud P kogust halvendades ökoloogilist seisundit. Samas ei ole teada, et Ähijärv jääks ummuksisse. 26. märts 2026 47 Ähijärve tervendamise eeluuringu lõpparuanne Ähijärve sette fosfori fraktsioonide kogused 0-2 4-6 Sette kiht, cm 8-10 15-20 25-30 35- 0,0 200,0 400,0 600,0 800,0 1000,0 1200,0 1400,0 µgP/g KA Labiilne P; NH4Cl-RP-1+2 Fe-P; BD-RP Al-P; NaOH-RP Org-P; NaOH-NRP (inaktiivne P) Ca-P; HCl-RP Joonis 3.17. Ähijärve sette fosfori fraktsioonide kogused. Ähijärve sette fosfori fraktsioonide osakaalud 0-2 4-6 Sette kiht, cm 8-10 15-20 25-30 35- 0% 20% 40% 60% 80% 100% µgP/g KA Labiilne P; NH4Cl-RP-1+2 Fe-P; BD-RP Al-P; NaOH-RP Org-P; NaOH-NRP (inaktiivne P) Ca-P; HCl-RP Joonis 3.18. Ähijärve sette fosfori fraktsioonide osakaalud 26. märts 2026 48 Ähijärve tervendamise eeluuringu lõpparuanne Ähijärve fosfori settest vette lahustumise inkubatsiooni 29 ööpäevase kestvusega katse tulemused on esitatud järgneval joonisel (Joonis 3.19). Uuritud ajavahemikul eraldus mõlemas variandis fosforit vette. Väga olulise erinevusena aereeritavas torus alguses fosforit seoti ja pikema aja jooksul jäi sette kohal kontsentratsioon sarnaseks katse algusega võrreldes. Hapnikuta tingimustes toimus aga fosfori kontsentratsiooni 2,5 kordne tõus. Ähijärve hapnikuolusid nt talvel me ei tea, aga võime aimata, et kui seda juhtub, siis väga harva ja lühikese aja kestel. Oleme ka varem teinud Ähijärve settega inkubatsioonikatse. Aereeritavate tingimuste tulemused olid 2020. aastal väga sarnased, kuid aereerimata tingimustes suurenes fosfaatide kontsentratsioon 2,5 µg/l. 2026. a katses oli see suurenemine ca kümme korda väiksem, st 0,2 µg/l. Ähijärve inkubatsioonikatses toimunud fosfaatide kontsentratsioonide muutused 12 10 8 µgPO4-P 6 4 2 0 21.01.2026 23.01.2026 25.01.2026 27.01.2026 29.01.2026 31.01.2026 02.02.2026 04.02.2026 06.02.2026 08.02.2026 10.02.2026 12.02.2026 14.02.2026 16.02.2026 18.02.2026 Kuupäev aereeritud PO4-P mg/m3 aereerimata PO4-P mg/m3 Joonis 3.19. Ähijärve inkubatsioonikatses toimunud fosfaatide kontsentratsioonide muutused. 26. märts 2026 49 Ähijärve tervendamise eeluuringu lõpparuanne 4 SEISUNDI HINNANG Ähijärve ökoloogilist seisundit hinnati lähteülesande järgi. See on pisut erinev riikliku seire metoodikast. Vee omadusi ja fütoplanktonit uuriti kuus korda kasvuperioodil. Riiklikus seires on see neli korda samal ajal. Zooplanktonit uuriti ka kuus korda. Riiklikus seires tehakse seda kaks korda. Teisi ökoloogilisi kvaliteedielemente uuriti ühe korra kasvuperioodil. Hinnang on esitatud järgnevas tabelis (Tabel 4.1). Üldhinnangu kujunemisel andsid tooni kesises seisundis fütoplankton, suurtaimed ja kalad. See on erinev tavapärasest, mil vee omadused eristuvad kehvema kvaliteediga. Võib olla oli 2025. aastal vee omaduste hea hinnangu mõjutajaks tavapärasest suurem sademete hulk. Fütoplanktoni puhul on endiselt oluliseks sinivetikate põhjustatud veeõitsengud ja fütoplankterite sügisene kehv seisund. Samuti tuleb märkida kõrge saproobsusindikatsiooniga silmviburvetikate tavapärasest suuremat kogust põhjalähedases vees, mida on märkinud ka viimaste aastate riikliku seire läbiviijad. Suurtaimede kooslustes domineerivad laia levikuga kõrgemat troofsust eelistavad liigid. Kalastikus on seisundi hinnangul otsustavaks röövkalade arvukuse kahanemine. Tabel 4.1. Ähijärve ökoloogilise seisundi hinnang 2025. aastal. Kvaliteedielement Hinnang Vee abiootilised omadused hea Fütoplankton kesine Zooplankton hea Suurtaimed kesine Suurselgrootud hea Kalad kesine Ökoloogilise seisundi koondhinnang kesine 26. märts 2026 50 Ähijärve tervendamise eeluuringu lõpparuanne 5 HÜDROLOOGILISED MÕÕTMISED Töid tegid Peeter Pall, Jüri Konoplitski, Ingmar Ott. Veetaseme mõõtmiseks paigaldati 22.04.2025 andur Ähijärve väljavoolu (Foto 5.1) mõõtes ühetunnilise intervalliga nii veetaset kui ka -temperatuuri. Foto 5.1. Veetaseme mõõtja Ähijärve väljavoolul 22.04.2025. Foto: I. Ott. Veetaseme ja veetemperatuuri graafikud perioodi 22.04.2025-16.01.2026 on esitatud järgneval joonisel (Joonis 5.1). Graafikult on näha, et 28.12.2025 lõpetas temperatuuriandur töötamise. Mõõtmisperioodi jooksul: • Maksimaalne veetase – 78,17 mai lõpus ja juuni alguses 2025; • Minimaalne veetase – 77,76 septembris ja oktoobris 2025; • Veetaseme kõikumise amplituud: 41 cm. 26. märts 2026 51  Temperatuur, °C 10 15 20 25 30 0 5 22.04.2025 29.04.2025 06.05.2025 13.05.2025 20.05.2025 27.05.2025 03.06.2025 10.06.2025 17.06.2025 24.06.2025 Ähijärve tervendamise eeluuringu lõpparuanne 01.07.2025 08.07.2025 15.07.2025 22.07.2025 29.07.2025 Joonis 5.1. Veetase ja -temperatuur Ähijärves 2025. a. 05.08.2025 12.08.2025 19.08.2025 Temp. 26.08.2025 02.09.2025 09.09.2025 26. märts 2026 16.09.2025 23.09.2025 30.09.2025 07.10.2025 14.10.2025 abs veetase m 21.10.2025 Ähijärve veetase ja -temperatuur 28.10.2025 04.11.2025 11.11.2025 18.11.2025 25.11.2025 02.12.2025 09.12.2025 16.12.2025 23.12.2025 30.12.2025 06.01.2026 13.01.2026 77,80 77,90 78,00 78,10 78,20 78,30 77,50 77,60 77,70 52 Veetaseme absoluutkõrgus, m Ähijärve tervendamise eeluuringu lõpparuanne Ajavahemikul 12.12.2024 kuni 18.12.2025 on Ähijärve sissevoolude ja väljavoolu vooluhulki mõõdetud kokku 16 korral. Esimesel korral vaadati üle kõik võimalikud sissevoolud ning otsustati lisaks peamisele sissevoolule (Viilmikuoja) ja väljavoolule hoida silma peal veel neljal sissevoolul. Peamised sisse- ja väljavoolud: • Viilmikuoja (sissevool 1); XY: 6400107, 648627; • Ahelo jõgi (väljavool); XY: 6397821, 650314. Vaatluse alla valitud sissevoolud: • Sissevool 2; XY: 6400232, 649021; • Sissevool 3; XY: 6400148, 649113; • Sissevool 4; XY: 6400084, 649152; • Sissevool 5; XY: 6398409, 650134. Nimetatud seirepunktid on toodud järgneval joonisel (Joonis 5.2). Sissevoolul nr 2 ja 3 on kummalgi mõõdetud või hinnatud vooluhulki 11 korral, sissevoolul nr 5 vaid kahel korral ning sissevoolul nr 4 ei õnnestunud kordagi vooluhulka hinnata ega mõõta. Vooluhulga hindamata või mõõtmata jätmise põhjuseks oli sissevoolul nr 4 voolu puudumine. Võimalikus mõõtmiskohas oli veetase võrdne järve veetasemega, vesi ei voolanud ning sisuliselt oli kraavis järve vesi. Sissevoolul nr 5 olid mõõtmata/hindamata jätmise põhjused samad, lisandus veel mõni kord, kui kraav oli kuiv. Sissevoolul 2 ja 3 oli küll vool enamasti olemas, kuid mõnedel kordadel oli see nii väike, et ei olnud võimalik voolu kiirust määrata. Seetõttu jäid ka nendel sissevooludel mõned korrad üldse vooluhulgad mõõtmata ja mõnedel kordadel (väga väikeste vooluhulkade puhul) on need antud hinnanguliselt (kui mõnda parameetrit täpselt mõõta ei saanud). Kõigil 16 vaatluskorral on olnud võimalik mõõta vooluhulki Viilmikuojal ja väljavoolul. Mõõtmistulemused on toodud alljärgnevad tabelis (Tabel 5.1). Tabel 5.1. Mõõdetud vooluhulgad Ähijärve sisse- ja väljavooludel. Mõõtmise Viilmikuoja Ahelo jõgi Sissevool 2 Sissevool 3 Sissevool 5 kuupäev Vooluhulk, Q l/s 12.12.2024 6 20 16.01.2025 85 530 1,5 2 05.02.2025 32 390 0,3 0,6 26. märts 2026 53 Ähijärve tervendamise eeluuringu lõpparuanne Mõõtmise Viilmikuoja Ahelo jõgi Sissevool 2 Sissevool 3 Sissevool 5 kuupäev Vooluhulk, Q l/s 05.03.2025 36 175 0,9 0,75 19.03.2025 24,0 135,0 0,2 0,6 03.04.2025 5 140 0,5 22.04.2025 19,0 50,0 0,6 0,5 06.05.2025 9 73 0,4 28.05.2025 22 100 0,5 11.06.2025 53,0 600,0 1,2 0,3 02.07.2025 11,0 220,0 0,050 0,2 04.08.2025 6,0 3,0 02.09.2025 4 96 <<0,1 l/s 0,8 09.10.2025 2,0 60,0 04.11.2025 28 120 18.12.2025 45 150 26. märts 2026 54 Ähijärve tervendamise eeluuringu lõpparuanne Joonis 5.2. Ähijärve sissevoolude ja väljavoolu veeseirepunktid 26. märts 2026 55 Ähijärve tervendamise eeluuringu lõpparuanne Peamisel sissevoolu (Viilmikuoja) puhul varieerus vooluhulk vahemikus 2–85 l/s (Joonis 5.3). Suurim vooluhulk mõõdeti 2025. a. jaanuari keskel lumesula ajal. Suurem oli vooluhulk ka juuni esimese dekaadi lõpus. Madalaimad vooluhulgad mõõdeti augustist oktoobrini. Viilmikuoja vooluhulk Q, l/s 100 80 Vooluhulk, l/s 60 40 20 0 12.12.2024 02.01.2025 23.01.2025 13.02.2025 06.03.2025 27.03.2025 17.04.2025 08.05.2025 29.05.2025 19.06.2025 10.07.2025 31.07.2025 21.08.2025 11.09.2025 23.10.2025 13.11.2025 04.12.2025 02.10.2025 Joonis 5.3. Viilmikuoja (peamise sissevoolu) vooluhulgad Ähijärve väljavoolus (Ahelo oja) varieerus vooluhulk vahemikus 3–600 l/s (Joonis 5.4). Suurimad vooluhulgad mõõdeti juunis ja jaanuaris, madalaim aga augustis. Siinkohal tuleb selgituseks öelda, et kogu mõõtmisperioodi jooksul toimus väljavoolu „kalalõksu“ juures kopra ja inimese tegevuse vaheldumine. Korduvalt oli „kalalõks“ kopra tegevuse tõttu oksi täis ning seejärel inimeste poolt puhastatud. See mõjutas ka väljavoolu vooluhulkade miinimume ja maksimume. Näiteks väljavoolu miinimum mõõdeti 04.08 mil kopra tegevuse tõttu oli „kalalõks“ okstega täitnud (Foto 5.2 ja Foto 5.3). Tõenäoliselt ei oleks kopra tegevuse puudumisel vooluhulk nii madal olnud. Tõenäoliselt mõjutas ka juunis mõõdetud maksimumi mõni päev varem okstest puhastatud „kalalõks“ ja seetõttu oli ka vooluhulk väljavoolus suurem. Viilmikuoja vooluhulk moodustab väljavoolu vooluhulgast ligikaudu 13 % (arvutatuna keskmiste vooluhulkade järgi). 26. märts 2026 56 Ähijärve tervendamise eeluuringu lõpparuanne Ahelo jõe vooluhulk Q, l/s 700 600 500 Vooluhulk, l/s 400 300 200 100 0 12.12.2024 02.01.2025 23.01.2025 13.02.2025 06.03.2025 27.03.2025 17.04.2025 08.05.2025 29.05.2025 19.06.2025 10.07.2025 31.07.2025 21.08.2025 11.09.2025 02.10.2025 23.10.2025 13.11.2025 04.12.2025 Joonis 5.4. Ahelo jõe (järve väljavoolu) vooluhulgad Foto 5.2. Ähijärve väljavool 4. augustil 2025. a. Foto: P. Pall 26. märts 2026 57 Ähijärve tervendamise eeluuringu lõpparuanne Foto 5.3. Ähijärve väljavool („kalalõks“) 4. augustil 2025. a. Foto: P. Pall 26. märts 2026 58 Ähijärve tervendamise eeluuringu lõpparuanne 6 JÄRVE SISSE- JA VÄLJAVOOLUDE FÜÜSIKALIS-KEEMILISED NÄITAJAD Füüsikalis-keemilisi näitajaid mõõdeti eelnevas peatükis joonisel (Joonis 5.2) toodud seirepunktides kokku 16 korral. Tulemused on esitatud aruande lisas 6. Proove võeti ja kohapeal mõõdetavad näitajad mõõdeti: • Ahelo jõest – 16 korda; • Viilmikuojast – 16 korda; • Sissevoolust nr 2 – 8 korda; • Sissevoolust nr 3 – 4 korda; • Sissevoolust nr 5 – 1 kord. Sissevooludest 2, 3, 4 ja 5 ei saanud kõigil kordadel veeproovi võtta ega kohapeal mõõdetavaid näitajaid määrata, sest vett polnud piisavalt. Sissevoolust nr 4 ei õnnestunud ühtegi korda proove võtta. 6.1 Viilmikuoja Viilmikuoja on Ähijärve suurim sissevoolav veekogu. Selle valgala moodustab Ähijärve koguvalgalast ligikaudu 30%. Määratud näitajate dünaamikat kogu mõõtmisperioodi jooksul iseloomustavad alljärgnevad joonised (Joonis 6.1–6.4). Viilmikuoja veetemperatuur ja lahustunud hapniku küllastusaste 100 20 80 15 60 O2 % T °C 10 40 20 5 0 0 04.12.2025 12.12.2024 02.01.2025 23.01.2025 13.02.2025 06.03.2025 27.03.2025 17.04.2025 08.05.2025 29.05.2025 19.06.2025 10.07.2025 31.07.2025 21.08.2025 11.09.2025 02.10.2025 23.10.2025 13.11.2025 O2, % T, °C Joonis 6.1. Viilmikuoja veetemperatuur ja lahustunud hapniku küllastusaste 26. märts 2026 59 Ähijärve tervendamise eeluuringu lõpparuanne Viilmikuoja elektrijuhtivus ja pH 400 7,7 7,6 Elektrijuhtivus, µS/cm 300 7,5 7,4 7,3 200 pH 7,2 7,1 100 7,0 6,9 0 6,8 12.08.2025 12.12.2024 12.01.2025 12.02.2025 12.03.2025 12.04.2025 12.05.2025 12.06.2025 12.07.2025 12.09.2025 12.10.2025 12.11.2025 12.12.2025 El. juhtivus, µS/cm pH Joonis 6.2. Viilmikuoja elektrijuhtivus ja pH Viilmikuoja Nüld ja NH4-N 0,10 3,5 3,0 0,08 2,5 NH4-N, mgN/l 0,06 2,0 Nüld, mgN/l 0,04 1,5 1,0 0,02 0,5 0,00 0,0 12.06.2025 12.12.2024 12.01.2025 12.02.2025 12.03.2025 12.04.2025 12.05.2025 12.07.2025 12.08.2025 12.09.2025 12.10.2025 12.11.2025 12.12.2025 NH4-N, mgN/l Nüld, mg/l Joonis 6.3. Viilmikuoja Nüld ja NH4-N 26. märts 2026 60 Ähijärve tervendamise eeluuringu lõpparuanne Viilmikuoja BHT5 ja Püld 5 0,10 4 0,08 BHT5, mgO2/l Püld, mg/l 3 0,06 2 0,04 1 0,02 0 0,00 17.04.2025 11.09.2025 12.12.2024 02.01.2025 23.01.2025 13.02.2025 06.03.2025 27.03.2025 08.05.2025 29.05.2025 19.06.2025 10.07.2025 31.07.2025 21.08.2025 02.10.2025 23.10.2025 13.11.2025 04.12.2025 BHT5, mgO2/l Püld, mg/l Joonis 6.4. Viilmikuoja BHT 5 ja Püld Viilmikuoja seisundi ja võimaliku mõju hindamiseks Ähijärvele, võrreldi määratud füüsikalis-keemilisi näitajaid Keskkonnaministri 16.04.2020. a määruse nr 19 „Pinnaveekogumite nimekiri, pinnaveekogumite ja territoriaalmere seisundiklasside määramise kord, pinnaveekogumite ökoloogiliste seisundiklasside kvaliteedinäitajate väärtused ja pinnaveekogumiga hõlmamata veekogude kvaliteedinäitajate väärtused“ lisas 5 toodud järvede seisundiklasside piiridega (tüüp S2) kui ka lisas 4 toodud vooluveekogumite seisundiklasside piiridega (V1B). Tulemused on toodud allolevas tabelis (Tabel 6.1). 26. märts 2026 61 Ähijärve tervendamise eeluuringu lõpparuanne Tabel 6.1. Viilmikuojas mõõdetud näitajate vastavushinnangu väärtuste seisundi- klassid vastavalt vooluveekogumite ja maismaa seisuveekogumite näitajatele Seisundiklass Seisundiklass Kvaliteedi- Vastavus- vooluveekogumite maismaa Väärtus näitaja hinnang seisundi piiride seisuveekogumite järgi piiride järgi 10% tagatusega O2, % 57,32 kesine väärtus NH4-N, 90% tagatusega 0,057 väga hea mgN/l väärtus BHT5, aritmeetiline 1,65 väga hea mgO2/l keskmine aritmeetiline Püld, mg/l 0,052 hea hea keskmine aritmeetiline Nüld, mg/l 1,63 hea halb keskmine aritmeetiline pH 7,33 väga hea keskmine 6.2 Ahelo jõgi Määratud näitajate dünaamikat kogu mõõtmisperioodi jooksul iseloomustavad alljärgnevad joonised (Joonis 6.5–6.8). Ahelo jõe veetemperatuur ja lahustunud hapniku küllastusaste 120 25 100 20 80 15 O2 % T °C 60 10 40 20 5 0 0 17.04.2025 12.12.2024 02.01.2025 23.01.2025 13.02.2025 06.03.2025 27.03.2025 08.05.2025 29.05.2025 19.06.2025 10.07.2025 31.07.2025 21.08.2025 11.09.2025 02.10.2025 23.10.2025 13.11.2025 04.12.2025 O2, % T, °C Joonis 6.5. Ahelo jõe veetemperatuur ja lahustunud hapniku küllastusaste 26. märts 2026 62  NH4-N, mgN/l Elektrijuhtivus, µS/cm 0 50 100 150 200 250 300 0,00 0,04 0,08 0,12 0,16 0,20 12.12.2024 12.12.2024 02.01.2025 12.01.2025 23.01.2025 13.02.2025 12.02.2025 06.03.2025 12.03.2025 27.03.2025 12.04.2025 17.04.2025 Joonis 6.7. Ahelo jõe Nüld ja NH4-N 12.05.2025 Ähijärve tervendamise eeluuringu lõpparuanne 08.05.2025 Joonis 6.6. Ahelo jõe elektrijuhtivus ja pH 29.05.2025 NH4-N, mgN/l 12.06.2025 19.06.2025 26. märts 2026 12.07.2025 El. juhtivus, µS/cm 10.07.2025 31.07.2025 12.08.2025 21.08.2025 Ahelo jõe Nüld ja NH4-N pH 12.09.2025 Ahelo jõe elektrijuhtivus ja pH 11.09.2025 Nüld, mg/l 02.10.2025 12.10.2025 23.10.2025 12.11.2025 13.11.2025 04.12.2025 12.12.2025 7,2 7,4 7,6 7,8 8,0 8,2 8,4 0,0 0,2 0,4 0,6 0,8 1,0 1,2 1,4 1,6 pH Nüld, mgN/l 63 Ähijärve tervendamise eeluuringu lõpparuanne Ahelo jõe BHT5 ja Püld 3,0 0,035 2,5 0,030 BHT5, mgO2/l 0,025 Püld, mg/l 2,0 0,020 1,5 0,015 1,0 0,010 0,5 0,005 0,0 0,000 12.12.2024 12.01.2025 12.02.2025 12.03.2025 12.04.2025 12.05.2025 12.06.2025 12.07.2025 12.08.2025 12.09.2025 12.10.2025 12.11.2025 12.12.2025 BHT5, mgO2/l Püld, mg/l Joonis 6.8. Ahelo jõe BHT 5 ja Püld Ahelo jõe seisundi ja selle seose hindamiseks Ähijärvega, võrreldi määratud füüsikalis- keemilisi näitajaid Keskkonnaministri 16.04.2020. a määruse nr 19 „Pinnaveekogumite nimekiri, pinnaveekogumite ja territoriaalmere seisundiklasside määramise kord, pinnaveekogumite ökoloogiliste seisundiklasside kvaliteedinäitajate väärtused ja pinnaveekogumiga hõlmamata veekogude kvaliteedinäitajate väärtused“ lisas 5 toodud järvede seisundiklasside piiridega (tüüp S2) kui ka lisas 4 toodud vooluveekogumite seisundiklasside piiridega (V1B). Tulemused on toodud allolevas tabelis (Tabel 6.2). 26. märts 2026 64 Ähijärve tervendamise eeluuringu lõpparuanne Tabel 6.2. Ahelo jões mõõdetud näitajate vastavushinnangu väärtuste seisundi- klassid vastavalt vooluveekogumite ja maismaa seisuveekogumite näitajatele Seisundiklass Seisundiklass Kvaliteedi- Vastavus- vooluveekogumite maismaa Väärtus näitaja hinnang seisundi piiride seisuveekogumite järgi piiride järgi 10% tagatusega O2, % 71 väga hea väärtus 90% tagatusega NH4-N, mgN/l 0,146 hea väärtus aritmeetiline BHT5, mgO2/l 2,18 hea keskmine aritmeetiline Püld, mg/l 0,023 väga hea väga hea keskmine aritmeetiline Nüld, mg/l 0,84 väga hea hea keskmine aritmeetiline pH 7,71 väga hea keskmine 26. märts 2026 65 Ähijärve tervendamise eeluuringu lõpparuanne 7 SETTE PAKSUSE MÕÕTMISED Sette paksuse mõõtmised viidi läbi 5. ja 6. juunil 2025. a. Välitöödel kasutatud seadmed: • aerudega kummipaati PROMARINE DELUXE HH330; • GNSS seade; • Sette pealispinna mõõtmiseks kettaga plastvarras. Ketta läbimõõt vastas määruse „Maaparanduse uurimistöö nõuded“ §25 lg 6 toodud valemile; • käsipuur sette sügavuse mõõtmiseks; • mõõdulint. Uuringupunktide asukohad määrati kameraaltööde käigus kaardil. GNSS seadme abil navigeeriti järvel uuringupunktidele. Uuringupunktis määrati GNSS seadmega täpne asukoht ning plastvarda ja ketta abil määrati sette pealispinna sügavus veepinnast. Käsipuuriga mõõdeti mineraalse pinnase sügavus veepinnast, surudes kerge jõuga puuri settest läbi. Veetaseme absoluutkõrguse, sette pealispinna sügavuse ja mineraalse pinnase sügavuse abil määrati veekihi paksus ja, settekihi paksus. Sette paksus mõõdeti 28 punktis. Mõõtmistulemused on toodud järgneval joonisel (Joonis 7.1). Veetaseme absoluutkõrgus mõõtmise ajal oli 78,17 m. Keskmiseks sette paksuseks 28 uuringupunkti põhjal saadi 1,5 m ja keskmiseks veekihi paksuseks 5,5 m. Sette koguseks järves on ligikaudu 2,7 miljonit kuupmeetrit. 26. märts 2026 66 Ähijärve tervendamise eeluuringu lõpparuanne Joonis 7.1. Ähijärve sette uuringupunktid. Musta värviga on vasakul toodud punkti number, paremal sinisega veekihi paksus ja selle all pruuniga settekihi paksus meetrites. 26. märts 2026 67 Ähijärve tervendamise eeluuringu lõpparuanne 8 KOORMUS 8.1 Väliskoormus ja maakasutus Veekogumit mõjutava inimtekkelise väliskoormuse analüüsimisel kaardistati erinevates andmebaasides olemasoleva info põhjal Ähijärve valgalal asuvad punktkoormusallikad (Maa- ja Ruumiameti ortofotod ja kaldaerofotod, PRIA veebikaart, ehitisregister, keskkonnaregister) ja olulised hajukoormusallikad. Kaardi- ja välitööde raames ei tuvastatud järve valgalal pinna- ega põhjaveevõttu, veeheidet veekogusse, saastunud pinnasega alasid ega saastunud objekte. Valgalal ei ole ühiskanalisatsiooniga piirkondasid. Valgalal elab ligikaudu 30 inimest. Reoveekäitlus on lahendatud kohtkäitlussüsteemide või kogumismahutite abil. Suurim kohtpuhasti on RMK külastuskeskusel, mille ülevaatuse ajal ei toiminud aeraator, mille kohta esitati soovitus see korda teha. PRIA loomade registri järgi peetakse üle 10 loomühiku (LÜ): • EE16578 Mähkli küla Hauka Piimaveiste pidamine. Veised (139 LÜ); • EE42492 Rebasemõisa küla Lambad (403*0,21=85 LÜ).1 Valgala ülevaatuse käigus (5.06–6.06.2025) ei tuvastatud silmnähtavaid rikkumisi või reostust. Veekogumi valgala maakasutuse analüüsimiseks kasutati ETAK maakatte kaardikihte, PRIA põllumassiive ja Maa- ja Ruumiameti metsamuutuste2 kaardikihte (2019-2024). Kogu veekogu valgala jaotati järgmistesse kategooriatesse (Joonis 8.1): • Veekogu – tiigid, järved • Märgala • Tee • Lageraie ala – koondati viimase 6 aasta metsamuutuste kaardiobjektid; • Õu – nii era- kui ka tööstusõued; • Põllumaa – PRIA põllumaana kasutuses olevad põllumassiivid 1 Maaeluministri 30.09.2019 määrus nr 73 „Eri tüüpi sõnniku toitainesisalduse arvutuslikud väärtused, põllumajandusloomade loomühikuteks ümberarvutamise koefitsiendid ja sõnnikuhoidla mahu arvutamise metoodika” Lisa 8 Loomade loomühikuteks ümberarvutamise koefitsiendid 2 Metsamuutuste kaardirakenduse kirjeldus | Geoportaal | Maa- ja Ruumiamet 26. märts 2026 68 Ähijärve tervendamise eeluuringu lõpparuanne • Rohumaa – nii looduslik rohumaa kui ka rohumaa põllumassiivid ning lagedad alad; • Mets – puittaimestik ja võsa. Maakattetüüpide pindala ja nende osakaalu Ahijärve valgalast on kirjeldatud järgneval joonisel (Joonis 8.2) ning tabelistes (Tabel 8.1, Tabel 8.2). Joonis 8.1. Ähijärve valgala maakattetüübid. 26. märts 2026 69 Ähijärve tervendamise eeluuringu lõpparuanne Ähijärve valgala maakatte jaotus, ha; % Märgala; 78; 6% Põllumaa; 159; 12% Rohumaa; 101; 7% Mets; 973; 73% Tee; 4; 0% Veekogu; 12; 1% Õu; 9; 1% Lageraie ala; 2; 0% Joonis 8.2. Ähijärve valgala maakatte jaotus Lähtuvalt eeltoodud maakattetüüpidest ja nende pindaladest ning kasutades teadaolevaid üldlämmastiku ja üldfosfori ärakandekoefitsiente (Iital 2007, Loigu 2010) arvutati Ähijärve aastane lämmastiku ja fosfori koormus. Tulemused on toodud alljärgnevas tabelis (Tabel 8.1). Kuna eelnevast uuringust (Kaiavere…, 2020) on teada, et valgala elanikest ja külastajatest põhjustatud punktkoormus on suhteliselt väikese osakaaluga, siis antud töös neid välja ei arvutatud (majapidamised: Nüld 6,1 kg/a ja Püld 0,006 kg/a ja külastus: Nüld 8,4 kg/a ja Püld 0,008 kg/a). Seda katab antud juhul maakattetüüpide järgi õuealade koormus. Võrdluseks: Varasema uuringu (Kaiavere…, 2020) käigus saadi maakattetüüpide järgi lämmastiku ja fosfori koormuseks 6 745 kg N/a 208 kg P/a. Tabel 8.1. Lämmastiku ja fosfori koormus Ähijärvele arvutatuna koguvalgala maakatte tüüpide ja ärakandekoefitsientide järgi Maakatte Pindala, N ärakanne N koormus, P ärakanne P koormus tüüp ha kg N ha/a kgN/a kg P ha/a kg P/a Lageraie ala 2 4,3 9,21 0,15 0,32 Mets 973 1,5 1460,23 0,06 58,41 Märgala 78 2,9 227,16 0,1 7,83 Põllumaa 159 17 2695,91 0,24 38,06 26. märts 2026 70 Ähijärve tervendamise eeluuringu lõpparuanne Maakatte Pindala, N ärakanne N koormus, P ärakanne P koormus tüüp ha kg N ha/a kgN/a kg P ha/a kg P/a Rohumaa 101 3 303,62 0,12 12,14 Tee 4 5,3 19,59 0,84 3,10 Veekogu 12 0,00 0,00 Õu 9 5,3 49,18 0,84 7,79 Kokku: 1338 4764,90 127,67 Kuna Ähijärve peamise sissevoolu Viilmikuoja valgala moodustab Ähijärve valgalast ligikaudu 30% ja seal on tehtud aasta jooksul pidevalt vooluhulga ja veekvaliteedi mõõtmisi, siis määrati maakattetüüpide kaardil Viilmikuoja valgaja ja Ähijärve koguvalgala maakattetüüpide pindalast lahutati Viilmikuoja valgala maakattetüüpide pindalad. Selliselt saab arvesse võtta Viilmikuojas tehtud mõõtmisi, mis iseloomustavad selle valgalalt järvekanduvat koormust. Viilmikuoja valgalale jääb valdav enamus Ähijärve valgala põldusid ja kõik loomapidamishooned. Ähijärve ülejäänud valgala koormus arvutati maakattetüüpide ja ärakandekoefitsientide järgi. Tulemused on toodud allolevas tabelis (Tabel 8.2). Tabel 8.2. Ähijärve vahetu valgala (koguvalgalast on lahutatud Viimikuoja valgala) N ja P koormus maakatte tüüpide ja ärakandekoefitsientide järgi Maakatte Pindala, N ärakanne N koormus, P ärakanne P koormus tüüp ha kg N ha/a kgN/a kg P ha/a kg P/a Lageraie ala 0,00 4,3 0,00 0,15 0,00 Mets 772,40 1,5 1158,60 0,06 46,34 Märgala 53,56 2,9 155,33 0,1 5,36 Põllumaa 1,53 17 25,96 0,24 0,37 Rohumaa 63,10 3 189,31 0,12 7,57 Tee 2,59 5,3 13,73 0,84 2,18 Veekogu 3,71 0,00 0,00 Õu 4,05 5,3 21,48 0,84 3,40 Kokku: 925,72 1564,40 65,22 26. märts 2026 71 Ähijärve tervendamise eeluuringu lõpparuanne Viilmikuojas mõõdetud andmete alusel: • Keskmine vooluhulk – 22,8 l/s • Keskmine üldlämmastiku kontsentratsioon - 1,56 mg/l • Keskmine üldfosfori kontsentratsioon – 0,054 mg/l • Aastane üldlämmastiku koormus – 1123 kg N/a • Aastane üldfosfori koormus – 39 kg P/a Aastane üldlämmastiku koormus sissevoolu ja vahetu valgala maakasutuse järgi on 2687,51 kg N/a. Aastane üldfosfori koormus sissevoolu ja vahetu valgala maakasutuse järgi on 104,05 kg P/a. Eelnevast nähtub, et puhtalt maakattetüüpide ärakandekoefitsientide alusel arvutatud lämmastikukoormus tuli kaks korda suurem, kui Viilmikuoja mõõtmistulemuste abil arvutatud lämmastikukoormus. Fosforikoormus tuli kombineeritud metoodikat kasutades ligi 20% väiksem maakattetüüpide ärakandekoefitsientide põhjal arvutatud koormusest. Siit võib järeldada, et tegelik valgalalt järve jõudev fosfori ja lämmastiku koormus on väiksem kui arvutuslik. 8.2 Järve väliskoormuse taluvus Ähijärve valgala koormusobjektide olulisuse hindamisel ja ka järve koormustaluvuse hindamisel kasutati Vollenweideri mudelit, mis arvestab veekogu morfomeetrilisi näitajaid, veerežiimi ja fosfori (P) koormust pindala ühikule. Ülevaade Ähijärve andmetest mudeli jaoks on toodud alljärgnevas tabelis (Tabel 8.3). Kuna käesoleva uuringu raames leitud järve keskmine sügavus ja vee viibeaeg on suuremad, kui EELISes toodud, siis tehti arvutused mõlemate andmetega. Mudelile on kõrvutatud ka 2020. a uuringu tulemus. Tabel 8.3. Ähijärve andmed Vollenweideri mudeli jaoks Näitaja Tulemus EELIS Ühik andmed P koormus 104,05 kg/a Järve pindala 1829660 m2 P koormus järve pindalale 0,057 g P m2/a Järve keskmine sügavus 5,5 3,9 m Vee maht 10063130 769000 m3 26. märts 2026 72 Ähijärve tervendamise eeluuringu lõpparuanne Näitaja Tulemus EELIS Ühik andmed Aastane väljavool 5805778 m3/a Vee viibeaeg 1,73 1 a Sügavuse ja viibeaja suhe 3,18 3,9 m/a 2020. a uuringu alusel Eelises toodud sügavuse ja viibeaja andmete alusel Käesoleva uuringu andmete alusel m Joonis 8.3. Ähijärve fosfori koormuse taluvus Vollenweideri mudeli (1975) järgi Jooniselt (Joonis 8.3) nähtub, et erinevate uuringute ja andmete alusel tulemused erinevad, kuid kõigil juhtudel jääb fosforikoormus alla järve taluvuspiiri. Siit võib järeldada, et fosforikoormuse vähendamine järve seisundi parandamiseks ei ole otseselt vajalik. 8.3 Sisekoormus Ähijärve sisekoormus hinnati sette fosfori vertikaalse jaotuse ja inkubatsioonikatse järgi. Meie 2020. a esitatud uuringus olid sette fosfori kogused ja nende vertikaalne jaotus sarnased. Erinevalt varasemast tegime praeguses töös ka sette P fraktsioneerimise. Kergesti vette lahustuva fosfori osakaal on päris pindmises sette kihis pisut suurem kui Eesti järvedes keskmiselt, kuid raskesti vette lahustuvate protsent on suuresti valdav. Inkubatsioonikatses lahustus vette fosfaate anaeroobsetes tingimustes, 26. märts 2026 73 Ähijärve tervendamise eeluuringu lõpparuanne kuid seni pole teada, et Ähijärves neid tingimusi juhtuks sellisel ajavahemikul, mis ohustaks järve seisundit. Sisekoormuse mõju Ähijärvele ei ole oluline. 26. märts 2026 74 Ähijärve tervendamise eeluuringu lõpparuanne 9 MEETMEKAVA Meetmekava on koostatud lähtuvalt olulisimatest probleemidest, mis käesoleva uuringu ja varasema teadaoleva info põhjal on teada. Alljärgnevalt on toodud probleemkohad teemade kaupa ning vajadusel esitatud asjakohased meetmed. Hajukoormuse vähendamine Uuringute tulemused näitavad, et valgalalt tulev toitainekoormus ei ületa järve taluvuspiire. Kuna valgala ülevaatuse käigus ei tuvastatud olulist keskkonnareostust ega tegevusi, mille osas saaks tõhusaid meetmeid rakendada, siis antud töös ei keskenduta väliskoormuse vähendamise meetmetele Veetaseme stabiliseerimine Veetaseme kõikumine mõjutab järve ökosüsteemi funktsioneerimist. Madalatel järvedel on see eriti oluline, sest madala veetaseme puhul ainete kontsentratsioonid suurenevad. Samuti mõjutatakse litoraali ja sublitoraali elupaiku kahandades elustiku koosseisu ja arvukuse stabiilsust. Kuivaks jäänud aladel toimub kiire orgaaniliste aine mineraliseerumine, mis lisab toiteaineid vette. Kõrgema veeseisu puhul toimuks see pikema aja jooksul. Varasemalt on täheldatud Ähijärve ökoloogilise seisundi halvenemist veetaseme alanemisega. Kõrgem ja ühtlasem veetase parandab ökosüsteemi funktsioneerimist. Ähijärve veetaseme stabiliseerimiseks on koostatud kolm erinevat lahendust (Tabel 9.1) eelprojekti tasemel. Eelistatud lahendus on variant 1, kus truup asendatakse sillaga ning miinimumveetaseme absoluutkõrguseks kujuneb 77,77 m, keskmiseks veetasemeks 77,84 m ning maksimumveetasemeks 77,96 m. Eelistatud variandi puhul tagatakse niisugused võimalikult kõrged veetasemed, mis ei põhjusta kohalikele elanikele ebamugavusi (maksimumveetaseme korral ei põhjusta üleujutusi hoovides ega vee kogunemist keldritesse). Samuti tagab see järveäärse puisniidu hooldamise võimaluse, sest keskmise veetaseme korral jääb veetase valdavast osast puisniidust (>78,15 m abs) 0,3 m madalamale, maksimumveetaseme korral 0,2 m ning suvisel ajal võib jääda ligi 0,4 m puisniidu maapinnast madalamale. Tehniliste lahenduste eelprojektid on toodud aruande lisas 7. 26. märts 2026 75 Ähijärve tervendamise eeluuringu lõpparuanne Tabel 9.1. Eelprojektide variantide maksumused ning veetasemed absoluutkõrgusel meetrites. Miinimum- Keskmine Maksimum- Variant Maksumus veetase veetase veetase 1 – truup asendatakse 171 tuh € 77,77 77,84 77,96 sillaga, rajatakse tehiskärestik 2 – truup asendatakse 183 tuh € 77,93 77,99 78,12 sillaga, rajatakse tehiskärestik 3 – olemasolev lahendus 46 tuh € 77,60 77,73 78,10 truubi rekonstrueerimisega Kesises seisundis ÖSE näitajate parandamine Fütoplankton Fütoplankton põhjustab veeõitsenguid ning indikaatorkooslused viitavad võimalikule heitvee mõjule. Kuna kohapealsed vaatlused ega kohalike inimeste ütluste alusel ei olnud võimalik reostusallikat kindlaks teha, siis esitatakse siin võimalik alternatiivne viis reostusallika asukoha tuvastamiseks. Heitvee võimaliku mõju selgitamiseks tuleks võimalikest koormusallikatest (Järvenuka, Männituka, Suurmägi, Kalda) teha fütoplanktoni vaatlused (põhjalähedane veekiht ja kvalitatiivne proov kogu veesambast). Need peaksid olema suunatud võimaliku punktallika kohast järve keskosa poole kuni riiklikus seires kasutatud proovikoha punktini. Niimoodi moodustuks neli suunda, igast peaks valima 4 proovipunkti. Seda peaks kordama neli korda kasvuperioodil. Kokku tuleks proove 64 põhjalähedast loendusproovi ja 64 planktonvõrgu proovi. Tööde maksumus on ca 13 000€. Kui reostuskolde asukoht tuvastatakse, saab koostöös maaomanikega välja selgitada täpne reostuse põhjus ning vajadusel edasised tegevused. Nõuetekohane reoveekäitlus on iga maaomaniku kohustus ja vastutus. Uuring pole vajalik, kui kohalik kogukond veendub oma reoveekäitlussüsteemide nõuetekohases toimivuses ja iga maaomanik võtab selle eest vastutuse. 26. märts 2026 76 Ähijärve tervendamise eeluuringu lõpparuanne Suurtaimed Veetaseme võimalikult kõrgel tasemel püsimine võiks soodustada suurtaimede ökoloogilist seisundit. Eraldi muid meetmeid ei ole vaja rakendada. Kalastik Koha asurkonna arvukuse hoidmiseks ja täiendamiseks on heaks meetmeks täiendav maimude asustamine Ähijärve. See aitab suurendada kalade arvu vähemarvukates vanusrühmades, täiendades loodusliku varu. Arvestatav kogus sõltuvalt järve morfomeetriast ja asustusmaterjali kasvuparameetritest ning vanusest (sama või kahesuvised) oleks samasuviste puhul 10 000–11 500, kahesuviste puhul aga 4 200– 4 300 isendit. Haugi asustamisel Ähijärve peaks samasuviste isendite arv olema 950–1 000 ettekasvatatud noorkala, keda lasta hajutatult mitmesse litoraali piirkonda. Koha ja haugi asustamisel on kindlasti vaja maimusid järve lasta hajutatult ja vältida nende kohest langemist röövlindude ohvriks. Arvestades, et mõlemad liigid saavad tavaliselt meie väikejärvedes suguküpseks viie-kuue aastaselt, siis oleks soovitav asustamise edukuse kontroll hilisemate katsepüükide läbi. Need võiksid toimuda kuuendal aastal pärast asustamist. Täiendava meetmena peaks Ähijärvel asustamise puhul vähendama järvel püügiks nädalas kasutatavate nakkevõrkude piirarvu ja suurendama nakkevõrkude lubatud silmasuurust alates ø 50 mm. Haugi asustamisel samasuviste isenditega on kalade maksumus ca 3 000 €, millele lisanduvad töö tegemisega kaasnevad kulud. Ajakava sõltub asutavate kalade kättesaadavatest kogustest ja ilmaoludest. Eeldatavalt 2026. või 2027. aastal. Kokkuvõtlikult on meetmekava toodud alljärgnevas tabelis (Tabel 9.2). Tabel 9.2. Meetmekava kokkuvõte. Rakendamise Meede Sisu / eesmärk Maksumus aeg Veetaseme Truup asendatakse Projekteerimine ja 171 000 € stabiliseerimine – sillaga, rajatakse ehitus 2026–2027 eelprojekti variant 1 tehiskärestik; tagab stabiilsema ja kõrgema 26. märts 2026 77 Ähijärve tervendamise eeluuringu lõpparuanne Rakendamise Meede Sisu / eesmärk Maksumus aeg veetaseme, mis parandab ökosüsteemi toimimist. Fütoplanktoni 64 põhjalähedast 2026 või 2027 13 000 € uuring loendusproovi + 64 planktonvõrguproovi, et hinnata võimalike heitvee punktallikate mõju. Kalastiku Koha: 10 000–11 500 2026 või 2027 5 000 € taastamine koha ja samasuviste või 4 200– sõltub maimude haugiga 4 300 kahesuviste kättesaadavusest isendite asustamine. Haug: 950–1000 samasuviste haugide asustamine litoraali eri piirkondades. Nädalas Püügikoormuse Pärast kalade korralduslik kasutatavate vähendamine asustamist alates meede nakkevõrkude 2027. aastast. piirarvu vähendamine Järves kasutatavate Väikesemõõduliste Pärast kalade korralduslik nakkevõrkude kalade väljapüügi asustamist alates meede lubatud vähendamine 2027. aastast. silmasuuruse suurendamine. Lubada alates silmasuurusega ø 50 mm nakkevõrkude kasutamist. 26. märts 2026 78 Ähijärve tervendamise eeluuringu lõpparuanne 9.1 Järelseire Pärast meetmete rakendamist on vajalik järelseire, et hinnata meetmete tõhusust ning jälgida järve seisundi muutumist. Vajalik on järgmine seire: 1. Pärast meetmete rakendamist tuleb jätkata Ähijärve kui püsiseires oleva veekogumi vaatluseid. Sellest piisab, et hinnata meetmete rakendamise tulemusi järve seisundi seisukohast. 2. Pärast järve veetaseme stabiliseerimist tuleb jälgida tehiskärestiku ülevoolu toimimist. Tuleb hinnata, kas erinevate veerežiimide korral kujuneb veetase vastavalt projekteeritule. Kui ilmneb erisusi, siis tuleb vajadusel näha ette järeltegevused rajatise korrigeerimiseks. Ülevaatus peaks toimuma vähemalt üks kord kvartalis kahe aasta jooksul pärast ehitise valmimist. Veetaseme jälgimise lihtsustamiseks tuleb järve äärde paigaldada mõõdulatt, millel tähistada normaalveetase ning maksimum- ja miinimumveetasemed. 3. Et hinnata koha ja haugi asustamise edukust, on vaja teha katsepüük 6. aastal pärast asustamist. 26. märts 2026 79 Ähijärve tervendamise eeluuringu lõpparuanne 10 KOKKUVÕTE Käesoleva uuringu käigus selgitati välja: • järve ökoloogiline seisund (fütoplankton, zooplankton, taimestik, suurselgrootud, kalad, vee kvaliteet); • setete maht, koostis ja fosfori vabanemise risk; • järve toiteainete koormus (järve sisse tulev toiteainete koormus ja setetest vabanev sisekoormus); • veetaseme muutused. Koostati meetmekava, mis aitaks järve seisundit parandada. Seisundit hinnatakse skaalal väga hea – hea – kesine – halb – väga halb. Eesmärgiks on saavutada hea või väga hea seisund. Seisundi kohta antakse hinnang erinevate komponentide põhjal. 1. Vee kvaliteet – pigem hea • Vee läbipaistvus: ~2,2 m – hea • Üldfosfor: väga hea • Üldlämmastik: hea • pH: hea Vesi ise ei ole järve suurim probleem. 2. Fütoplankton – kesine • Kasvuperioodi lõpus vohavad sinivetikad (nt Dolichospermum, Microcystis). • Sügisene seisund muutub halvaks, ilmnevad veeõitsengud. • Palju põhjakihis suuremat saproobsusväärtust liike (euglenofüüdid), mis viitavad orgaanilisele reostusele. Sinivetikad ja sügisene veeõitseng halvendavad järve seisundit ja rikuvad kasutuskvaliteeti. Indikaatorliikide rohkus põhjakihis viitab võimalikule reovee sissevoolule. 3. Suurtaimed – kesine • Ujulehtedega taimed (nt vesikupud) on väga laialt levinud ja moodustavad suuri alasid. • Suurtaimede kooslus viitab rohketoitelisusele. • Veesisesed kvaliteetsemaid liike (nt mändvetikad, samblad) on vähe. 26. märts 2026 80 Ähijärve tervendamise eeluuringu lõpparuanne Rohketoitelisi tingimusi eelistavad liigid näitavad järve eutrofeerumist. 4. Kalastik – kesine • Saagis domineerivad lepiskalad (taimtoidulised kalad; särg 58%). • Röövkalu (haug ja koha) on vähe. • Ahvenlaste osa on langenud. Röövkalade vähenemine tähendab, et kalastik on tasakaalust väljas. 5. Suurselgrootud – hea/kesise piiril • Surusääsklaste väga suur osakaal (73%) on eutroofsetele järvedele omane. • Koondhinnang: hea, kuid selge kalduvus kesise poole. 6. Zooplankton – hea • Liigirikas ja stabiilne. • Toidubaas kaladele piisav. 7. Setted – palju fosforit, kuid valdavalt mitte kergesti vabanev • Fosfori sisaldus: 1235–1398 µg/g KA – Eesti keskmine. • Labiilne (kergesti vabanev) fosfori osa siiski 3–5%. • Hapnikuvaeguses võib fosfor vabaneda veesambasse, kuid seni pole järve ummuksissejäämist täheldatud. 8. Koormus valgalalt – pigem väike • Valgalal domineerib mets (73%). • Majapidamiste mõju kogukoormusest on ebaoluline. • Sissevoolu veeanalüüside alusel põllumajanduskoormus ei ole suur. • Fosfori koormus jääb järve taluvuspiirist allapoole. Peamine probleem võib tuleneda veetaseme muutustest. Mis on praegu järvega halvasti? 1. Sinivetikate põhjustatud veeõitsengud Rikub vee kvaliteeti ja kasutust (ujumine, kalandus). • Viitab reovee sissevoolule. 2. Röövkalade madal arvukus • Ökosüsteemi tasakaal on paigast ära. 3. Taimestikus rohke ujulehtedega taimede levik 26. märts 2026 81 Ähijärve tervendamise eeluuringu lõpparuanne • Viitab toitelisuse suurenemisele ja takistab veevahetust madalates osades. 4. Veetaseme tugev kõikumine • On kahjustanud litoraali elupaiku, halvendanud taimkatte struktuuri ja kalade kudemistingimusi. 5. Osaline sisekoormus setetest • Kui põhjas tekib hapnikupuudus, vabaneb fosfor ja põhjustab veeõitsengut. Kavandatud meetmed ja oodatav tulemus 1. Veetaseme stabiliseerimine tehiskärestiku abil • olemasolev truup asendatakse sillaga, rajatakse tehiskärestik, parandatakse väljavoolu toimimist. Mõju järvele: • veetase püsib stabiilsem (veetase ei lange liiga madalale ja vähem üleujutusi); • paraneb suurtaimede struktuur; • väheneb ainete vabanemine setetest; • paraneb kalade kudemisedukus • paranevad elustikurühmade vahekorrad Sealjuures on kärestiku projekteerimisel arvestatud, et veetase ei tõuseks nii kõrgele, et hakkaks mõjutama maakasutust (ei tungiks keldritesse ega õuealale) ning puisniidu hooldamine oleks võimalik. 2. Röövkalade (koha ja haugi) taastamine • Koha: 10 000–11 500 (samasuvised) või 4 200–4 300 (kahesuvised). • Haug: 950–1 000 noorkala. • Asustatakse hajutatult, et suurendada kalade ellujäämist. Mõju järvele: • rohkem röövkalu → vähem lepiskalu → parem tasakaal; • lepiskalade surve zooplanktonile väheneb; • zooplankton saab omakorda piirata fütoplanktonit . 3. Fütoplanktoni täiendav uuring ja vajadusel punktreostuse tuvastamine • kaldaäärsete talude juurest proovide võtmine ja analüüs. 26. märts 2026 82 Ähijärve tervendamise eeluuringu lõpparuanne Mõju: • aitab välja selgitada, kas mõni konkreetne reostusallikas mõjutab järve, • loob võimaluse vajadusel täpsete meetmete rakendamiseks. Uuring pole vajalik, kui kohalik kogukond veendub oma reoveekäitlussüsteemide nõuetekohases toimivuses ja iga maaomanik võtab selle eest vastutuse. 4. Järelseire (veetase, kalastik, tehiskärestik) • Jälgitakse, kas meetmed töötavad. • Võimaldab kiiresti reageerida, kui seisund ei parane. 26. märts 2026 83 Ähijärve tervendamise eeluuringu lõpparuanne 11 KIRJANDUS Armitage, P.D., Moss, D., Wright, J.F., Furse, M.T., 1983. The performance of a new biological water quality score system based on a wide range of unpolluted running- water sites. Water Res. 17: 333-347. Błędzki, L.A., Rybak, J.I., 2016. Freshwater crustacean zooplankton of Europe. Cladocera & Copepoda (Calanoida, Cyclopoida). Key to species identification, with notes on ecology, distribution, methods and introduction to data analysis. Springer, 918 lk. Caroni, R., Irvine, K., 2010. The potential of zooplankton communities for ecological assessment of lakes: redundant concept or political oversight? Biology and Environment: Proceedings of the Royal Irish Academy, 110B: 35-53. DOI: 10.3318/BIOE.2010.110.1.35 Čeirāns, A., 2007. Zooplankton indicators of trophy in Latvian lakes. Acta Universitatis Latviensis 723, Biology, pp. 61–69. Czensny, R., 1960. Wasser-, Abwasser- und Fischereichemie. Veb Verlag Technik Berlin, 429. Demetraki-Paleolog, A., 2012. Long term changes of planktonic rotifers of ten lakes of different trophic status. Teka Kom. Ochr. Kszt. Środ. Przyr. – OL PAN 9, 44–57. Eesti järved. 2019. Laarmaa, R., Ott, I., Timm, H., Maileht, K., Sepp, M., Mäemets, H., Palm, A., Krause, T., Saar, K. Roheline Eesti. Kirjastus „Varrak“. 256 lk. Eesti järved. 1968. Mäemets, A., Simm, H., Varep, E. (toimetuskolleegium). Tln. Kirjastus „Valgus“. 548 lk. Ejsmont-Karabin, J, 2012. The usefulness of zooplankton as lake ecosystem indicators: rotifer trophic index. Pol. J. Ecol. 60: 339–350. EVS-EN 15110:2006. Water Quality – Guidance standard for the routine sampling of zooplankton from standing waters. EVS-EN ISO 10870:2012. Water quality – Guidelines for the selection of sampling methods and devices for benthic macroinvertebrates in fresh waters (ISO 10870:2012). Eesti Standardikeskus. EVS-EN 15110:2006. Water Quality – Guidance standard for the routine sampling of zooplankton from standing waters. 26. märts 2026 84 Ähijärve tervendamise eeluuringu lõpparuanne EVS-EN ISO 10870:2012. Water quality – Guidelines for the selection of sampling methods and devices for benthic macroinvertebrates in fresh waters (ISO 10870:2012). Eesti Standardikeskus. EVS-EN 16695:2015, Vee kvaliteet. Juhised fütoplanktoni biomahu määramiseks. Eesti Standardikeskus. EVS-EN 16698:2015, Vee kvaliteet. Siseveekogudest fütoplanktoni kvantitatiivsete ja kvalitatiivsete proovide võtmise juhised. Eesti Standardikeskus. Ginter, K., Blank, K., Haberman, J., Kangur, A., Kangur, K., 2018. Fish predation pressure on zooplankton in a large northern temperate lake: impact of adult predators versus juvenile predators. Proceedings of the Estonian Academy of Sciences 67(4): 356−367. Grasshoff, K., Ehrhardt, M. & Kremling, K., 1981. Methods of Seawater Analysis. New York Heiri, O., Lotter, A. F. & G. Lemcke. 2001. Loss of ignition as a method for estimating organic and carbonate content in sediments: reproducibility and comparability of results. Journal of Paleolimnology, 25:101-110. Hillebrand, H., Dürselen, C.-D., Kirschtel, D., Zohary, T. and Pollingher, U. (1999) Biovolume calculation for pelagic and benthic microalgae. J. Phycol. 35: 403-424. Hupfer, M., Gachter, R. & R. Giovanoli, 1995. Transformation of phosphorus species in settling seston and during early sediment diagenesis. Aquatic Sciences, 57:305-324. Iital, A., Loigu, E., 2007. Hajukoormuse andmete täpsustamine. Tallinn. Jeffrey, S.W. & Humphrey, G.F., 1975. New spectrophotometric equations for determining chlorophylls a, b, c1 and c2 in higher plants, algae and natural phytoplankton. - Biochemie und physiologie der Pflanzen 167: 191-194. Johnson, R.K., 1999. Benthic macroinvertebrates. In: Bedömningsgrunder för miljökvalitet. Sjöar och vattendrag. Bakgrundsrapport 2. Biologiska parametrar (Ed. by Torgny Wiederholm). Naturvårdsverket Förlag, 85-166. Kaiavere, Kaiu, Raigastvere, Tamula järvede ning Ähijärve uurimuslik seire mittehea seisundi põhjuste täpsustamiseks, seisundi parandamiseks vajalikud meetmed ja ökoloogilise seisundi hindamissüsteemi korrigeerimise vajadus. 2020. Kobras AS. Eesti Maaülikool. Tellija Keskkonnaamet. Käsikiri. 194 lk. Kõvask, V. & Milius, A. 1982. Lõuna-Eesti järvede fütoplankton. Eesti NSV järvede nüüdisseisund. Tartu, 75-85. Lenat, D.R., 1988. Water quality assessment of streams using a qualitative collection method for benthic macroinvertebrates. J. North Amer. Benthol. Soc. 7: 222-233. 26. märts 2026 85 Ähijärve tervendamise eeluuringu lõpparuanne Lorenzen, C.J., 1967. Determination of chlorophyll and pheopigments: Spectrophotometric equations. Limnol. Oceanogr. 12: 343 346. Loigu, E., Iital, A., Pachel, K., Leisk, Ü., 2010. Fosfori- ja lämmastikukoormuse uuring punkt- ja hajureostuse allikatest. Fosforväetistes kaadmiumi reostusohu hindamine. Tallinn. Maileht, K., Ott, I., Timm, H., Lehtpuu, M., Palm, A., Krause, T., Pall, P., Blank, K., 2024. Väikejärvede ökoloogilise seisundi hindamise klassifikatsiooni täiustamine. KIK projekti aruanne, Tartu. Medin, M., Ericsson, U., Nilsson, C., Sundberg, I., Nilsson, P.-A., 2001. Bedömningsgrunder för bottenfaunaundersökningar. Medins Sjö- och Åbiologi AB. Mölnlycke, 12 pp. Murphy, J. & I. P. Riley, 1962. A modified single solution method for the determination of phosphate in natural waters. Analytica Chemica Acta, 27:31-36. Mäemets, A. 1977. Eesti NSV järved ja nende kaitse. Kirjastus „Valgus“. Tln. 264 lk. Ott, I., Kõiv, T. 1999. Eesti väikejärvede eripära ja muutused. EV Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus. Eesti Teaduste Akadeemia. Eesti Põllumajandusülikooli Zooloogia ja Botaanika Instituut. Estonian small lakes: special features and changes. Estonian Environment Information Centre. Estonian Academy of Sciences. Institute of Zoology and Botany of the Estonian Agricultural University. 128 lk. pp. Ott, I., Laugaste, R., 1996. Fütoplanktoni koondindeks (FKI). Üldistus Eesti väikejärvede kohta. Eesti Keskkonnaministeeriumi Infoleht nr 3. Ott, I., Maileht, K., Laarmaa, R. 2013. Järvede ökoloogilise seisundi hindamisel kasutatava fütoplanktoni ja füüsikalis-keemiliste kvaliteedinäitajate klassipiiride korrigeerimine ja referentstingimuste seadmine. Eesti Maaülikool, Põllumajandus- ja keskkonnainstituut. Tellija: EV Keskkonnaministeerium. 68 lk. Paludan, C., Jensen, H.S. 1995. Sequential extraction of phosphorus in freshwater wetland and lake sediment: Significance of humic acids. Wetlands 15, 365–373. Pielou, E. C., 1975. Ecological diversity. New York. Pinnaveekogumite nimekiri, pinnaveekogumite ja territoriaalmere seisundiklasside määramise kord, pinnaveekogumite ökoloogiliste seisundiklasside kvaliteedinäitajate väärtused ja pinnaveekogumiga hõlmamata veekogude kvaliteedinäitajate väärtused. RT I, 21.04.2020, 61. 26. märts 2026 86 Ähijärve tervendamise eeluuringu lõpparuanne Psenner, R., Puccsko, R. & M. Sager, 1984. Die Fraktionierung organicher und organicher Phosphorverbindungen von Sedimenten: Versuch einer Definition ökologisch wichtiger Fraktionen. Arch. Hydrobiol. Suppl., 70:111-155. Reports of the Baltic Intercalibration Workshop, 1977. Kiel Ruttner-Kolishko, A., 1977. Suggestions for biomass calculation of planktonic rotifers. Archiv für Hydrobiologie 8: 71–76. Strickland, J.D.H. & Parsons, T.R., (1972). A practical handbook of seawater analysis. Bull. Fish. Res. Board. Can. 167: 1-310. Timm H., 2015. Eesti sisevete suurselgrootute määraja. Identification guide to freshwater macroinvertebrates of Estonia. Kuma, 424 lk. Veepoliitika raamdirektiiv, 2002. Euroopa Parlamendi ja Euroopa Liidu Nõukogu direktiiv 2000/60/EÜ. Keskkonnaministeerium, 63 lk. Vollenweider, R. A. 1975. Input-Output Models with Special Reference to Phosphorus Loading Concept in Limnology. Schweizerische Zeitschrift fur Hydrologie-Swiss Journal of Hydrology, Vol. 37, pp. 53-84. Väikejärvede hüdrobioloogilise seire aruanded. 1996-2024. Tellijad Keskkonnaministeerium. Info- ja Tehnokeskus. Keskkonnaagentuur. https://www.plingfactory.de/Science/Atlas/KennkartenTiere/Rotifers/01RotEng/source /Asplanchna%20priodonta.html (Külastatud 05.01.2026) Балушкина, Е.В., Винберг, Г.Г., 1979. Зависимость между массой и длиной тела у планктонных животных. Общие Основы Изучения Водных Экосистем (ed Винберг Г. Г.), Leningrad, pp. 169–172. Киселев, И.А., 1956. Методы исследования планктона. Жизнь Пресных Вод СССР IV (eds Павловский, Е.Н. & Жадин, В.И.), Москва-Ленинград, pp. 183–265. Мяеметс, А., 1980. Изменение зоопланктона. В кн. Антропогенное воздействие на малые озера. с. 54–64. Студеникина, Е.И., Черепахина, M.M., 1969. Средний вес основных видов зоопланктона Азовского моря. Гидробиологический журнал 5: 89–91. 26. märts 2026 87  MTR majandustegevusteade EP10033667-0001 Töö nr 2507.2 Objekti asukoht: Võru maakond Antsla vald Ähijärve küla Tellija: Maves OÜ ÄHIJÄRVE VEEPINNA STABILISEERIMISE EELPROJEKT Juhatuse liige (allkirjastatud digitaalselt) Henri Daniel Ots Autor (allkirjastatud digitaalselt) Kalev Raadla Vastutav spetsialist (allkirjastatud digitaalselt) Kalev Raadla Tallinn 2026 Ähijärve veepinna stabiliseerimise eelprojekt Projekteerimisbüroo Maa ja Vesi AS SISUKORD Lk. SELETUSKIRI ....................................................................................................................................................................... 6 1. Üldosa .............................................................................................................................................................................. 6 2. Hüdroloogiline ülevaade ................................................................................................................................................. 8 3. Projektlahendus ............................................................................................................................................................. 11 4. Ehitustööd ...................................................................................................................................................................... 22 5. Keskkonnanõuded .......................................................................................................................................................... 25 6. Ehitustööde mahud ja orienteeruv maksumus................................................................................................................ 26 7. Kokkuvõte....................................................................................................................................................................... 29 GRAAFILINE OSA JOONISED Joonise nimi /Mõõtkava Joonis/Leht 1. Kalapääsu projektplaan – variant 1 M1:500 1 2. Kalapääsu lõiked – variant 1 M1:50 2 3. Kalapääsu projektplaan – variant 2 M1:500 3 4. Kalapääsu lõiked – variant 2 M1:50 4 5. Truubi projektplaan – variant 3 M1:500 5 6. Truubi lõiked – variant 3 M1:50 6 2 Töö nr 2402/2 Asukoht: Antsla vald Ähijärve küla Ähijärve veepinna stabiliseerimise eelprojekt Projekteerimisbüroo Maa ja Vesi AS Lisa 2 Tehniline kirjeldus hanke osas II Ähijärve eeluuringute lähteülesanne Väärtuse seisund: Karedaveeline eutroofne (VRD tüüp II) Ähijärv (VEE2136000) asub Karula kõrgustikul Võru- ja Valgamaa piiril. Järve veepeegli pindala on 183 ha, kaldajoone pikkus on 9,8 km ja see on keskmiselt liigestatud (2,06). Kaldad on enamasti lauged, lahtedes ja soppides valdavalt madalad. Järve maksimaalne sügavus on 5,5 m, keskmine sügavus 3,8 m. Kalda lähedal on veekogu põhi liivane, mistõttu on järv piirkonnas eelistatud supluskoht. Järve suubuvad kolm väikest oja, väljavooluks on Ahelo jõgi, mis suubub Mustjõkke, seetõttu on veevahetus järves aeglane (0,2 korda/a). Ahelo jõel Ähijärvest ca 500 m allavoolu asub keskkonnaregistris hävinud/lammutatud paisuna (PAIS026140) märgitud paisutusrajatis. Paisutusrajatis on lagunenud, kuid paisu betoonkonstruktsioonid ja teetruup reguleerivad järve veetaset. Järve valgala pindala on 1 544 ha. Valgala maakattes domineerib mets, vähem leidub põllumaad ja rohumaad. Ähijärve käsitletakse eraldi veekogumina 2136000_1 (Ähijärv), mille seisund on viimastel aastatel hinnatud kesiseks või on seisundi trend kesise suunas liikuv. 2018. aastal tehtud seire põhjal oli mitteheaks elemendiks suurtaimed (mittehea näitaja taksoni keskmine tundlikku, vooluvete tundlike taksonite arv, tähtsamad taksonid ohtruse järgi, CHBR, ja suurtaimestiku ökoloogiline kvaliteedisuhe). Mittehea seisundi põhjus on teadmata. 2019. aastal tehtud seire põhjal oli ökoloogilise seisundi mittehea element suurselgrootud põhjaloomad (mittehea näitaja taksonirikkus, Shannoni taksonierisus ja happelisusindeks). Järve peamiseks ohuks seisundile on peetud veetaseme alandamist (20. sajandi I pool; 2 m), mis on põhjustanud toitelisuse suurenemise. Vastavalt veemajanduskavale on seatud Ähijärve hea seisundi saavutamise eesmärk aastaks 2027. Tööde eesmärk: Tööde eesmärgiks on tellida rakenduslik limnoloogiline eeluuring koos tervendamistööde meetmekava ning koos vajalike tööde kirjelduste ja hinnanguliste maksumustega. Lisaks antakse soovitused järelseire teostamiseks peale võimalike tervendamistööde lõppemist. Eeluuringu eesmärk on hinnata ja uurida Ähijärve valgalal olevaid koormusallikaid (sise- ja väliskoormus), töötada välja nende koormusallikate mõju vähendamise meetmed, mis võimaldavad saavutada 6–12 aasta perspektiivis antud pinnaveekogumi hea seisundi. Tööde kirjeldus: Tööde teostamisel ja aruande koostamisel tuleb kasutada kõiki eelnevalt teostatud Ähijärvega seotud uuringuid või riiklike seireandmeid. Vastavate andmete ja uuringute kasutamiseks tuleb vajadusel pöörduda Keskkonnaameti või Keskkonnaagentuuri poole. Veekogumit mõjutava inimtekkelise väliskoormuse analüüsiks kaardistatakse erinevates andmebaasides olemasoleva info põhjal Ähijärve valgalal asuvad punktkoormusallikad (Maaameti ortofotod, PRIA veebikaart, ehitisregister, keskkonnaregister,) ja olulised hajukoormusallikad. Väliskoormuse analüüs hõlmab välitöid ka Ähijärve valgalal ning selleks tuleb läbi käia ja hinnata: • kogumi valgalal toimuvat veekasutust, sh nii põhja- kui pinnaveevõttu ja veeheidet (heit- ja sademevee väljalaskmed); • veekogumi valgala maakasutust, sh toob välja rohumaa, aktiivses kasutuses oleva põllumaa, metsamaa, lageraie alade ja kõvakattega alade osakaalud; • ühiskanalisatsioonita majapidamistega piirkonnad • põllumajanduslikud tootmiskompleksid alates 10 loomühikust, sh nende sõnnikukäitluse vastavus kehtestatud nõuetele, • saastunud pinnasega alad või saastunud objektid; 3 Töö nr 2402/2 Asukoht: Antsla vald Ähijärve küla Ähijärve veepinna stabiliseerimise eelprojekt Projekteerimisbüroo Maa ja Vesi AS Kui tööde teostaja avastab välitööde ajal keskkonnaalased rikkumised või puudub tal ligipääs eramaal asuvatele punktkoormusallikatele, tuleb kontakteeruda kohaliku omavalitsuse keskkonnaspetsialistiga või pöörduda Keskkonnaameti järelvalve osakonna poole. Välitööd teostatakse Ähijärvel ja kogu selle valgalal. Välitöödel teostatakse teadaolevate ja huvipakkuvate koormusallikate paikvaatlusi, võetakse veeproove, teostatakse elustiku ja abiootiliste tegurite seiret, määratakse settekihi paksus ja hinnanguline maht, võetakse setteproove ning teostatakse nende analüüsid. Kogutud andmete põhjal antakse hinnang lämmastiku ja fosfori voogude kohta ning tuuakse välja järve toitainete bilanss koos inimtekkeliste ainevoogude osakaaludega. Välitööde raames kogutud andmete põhjal täpsustatakse toitainete sissekannete osakaalusid. Peamise sissevoolu ja väljavoolu füüsikalis-keemiliste näitajate seire: Veeseire raames hinnatakse Ähijärve füüsikalis ja keemilisi näitajaid 16 korda ühe aasta jooksul nii sissevoolul kui väljavoolul (kokku 32 proovi). Proovivõtud tuleb teostada iga kuu 10-ndaks kuupäevaks. Suurveeperioodil (2 kuu jooksul kevadel) teostatakse mõõtmisi kolm korda kuus ehk lisaks tavapärasele seirele teostakse suurveeperioodil ühes kuus 2 lisamõõtmist (iga 10 päeva tagant). Proovivõtul tuleb analüüsida: Püld, Nüld, BHT5, ammooniumlämmastik, mõõta vooluhulk, pH, temperatuur, hapnikusisaldus, elektrijuhtivus. Seire täpsed asukohad (sisse- ja väljavoolul) ja seiresammud kooskõlastatakse Tellijaga. Elustiku ja abiootiliste tegurite seire raames analüüsitakse Ähijärve fütoplanktoni (6x aastas), zooplanktoni (6x aastas), põhjaloomastiku (1x aastas - asukoht), suurtaimestiku (1x aastas), kalastiku seisundit (1x aastas) vastavalt riiklikule väikejärvede seire metoodikale. Teised abiootilised tegurid mõõdetakse füüsikalis-keemiliste näitajate seire raames (6x aastas). Seiret teostakse vastavalt riikliku seires kasutavale metoodikatele, mis on lisatud eraldi dokumendina (LISA 1: Riikliku seire metoodika nimekiri). Seire asukohad ja seiresammud kooskõlastatakse Tellijaga. Setted Teostatakse settekihi paksuse mõõdistused vähemalt 7 erinevas asukohas. Antakse hinnang settekihi paksusele ning hinnang sette kogumahule Ähijärves. Asukohad kooskõlastatakse Tellijaga. Teostatakse setete keemiline analüüs (elementaaranalüüs ja lisaks ohtlikud ained) ühest seirepunktist. Elementaaranalüüsi ja ohtliku ainete analüüsimisel tuleb lähtuda määrusest nr 35 ja 28. Lisatud on setetest analüüsitavate ohtlike ainete loetelu (LISA 1: Riikliku seire metoodika nimekiri). Asukoht kooskõlastatakse Tellijaga. Veetaseme jälgimiseks ja vee kõikumiste registreerimiseks tuleb paigaldada Ähijärve väljavoolule pidevmõõtmisteks mõeldud automaatne veetaseme mõõtmisseade, mis registreerib Ähijärve veetaseme kogu aasta vältel. Meetmekava: Uuringute käigus tuleb välja selgitada veetaseme tõstmise või selle stabiliseerimise vajadus ja selle võimalikkus. Seejuures tuleb arvestada ka kaldajoone maakasutusega, et vältida täiendavate toiteainete voogude järve kandumist ning teha vastavad ettepanekud selle vältimiseks. Veetaseme tõstmisel tuleb välja pakkuda vähemalt 3 erinevat veetaset ning modelleerida kaldaala maakasutuse muutused. Hinnata tuleb veetaseme tõstmiseks rakendatavate abinõude parimat asukohta Ähijärve väljavoolul (veetaseme tõstmine kaldavööndis või endise pais/regulaatori asukohas). Vastavalt uuringu tulemustele tuleb välja pakkuda ka võimalikud tervendamismeetmed veekogu väliskoormuse, sisereostuse või hajureostuse vähendamiseks. 4 Töö nr 2402/2 Asukoht: Antsla vald Ähijärve küla Ähijärve veepinna stabiliseerimise eelprojekt Projekteerimisbüroo Maa ja Vesi AS Lähtudes uuringutulemustest koostatakse Ähijärve tervendamise meetmekava koos kavandatud tööde hinnanguliste maksumustega. Meetmekavas tuleb välja pakkuda konkreetsed tervendamismeetmed, nende võimalik positiivne mõju veekogumi seisundile, keemiliste ja muude meetodite puhul nende kasutamise intervall ja kordused. Samuti tuleb hinnata erinevate meetmetega seotud riske veekogu seisundile. Meetmekavas esitatud meetoditele tuleb koostada järelseire kava. Järve sissevooludele pakkuda välja väliskoormuse vähendamiseks mõeldud meetmed (lämmastiku ja fosfori sissekande vähendamine). Töövõtja peab kaasama tööde teostamisse hüdroinseneri (tase 7). Meetmekava üheks osaks peab olema veetaseme stabiliseerimise ja tõstmise eelprojektide olemasolu koos tööde mahtude ja prognoositava maksumusega. Meetmekava ühe osana tuleb projekteerida 3 erineva veetasemega eelprojekti ja modelleerida nende alternatiivide korral järve veetaseme tõus ning selle mõju järve kallastele ning maakasutusele. Lähteülesande koostaja: Sander Sandberg, tel 53 999 821 5 Töö nr 2402/2 Asukoht: Antsla vald Ähijärve küla Ähijärve veepinna stabiliseerimise eelprojekt Projekteerimisbüroo Maa ja Vesi AS SELETUSKIRI 1. Üldosa Ähijärve (VEE2136000) hea seisundi saavutamiseks algatati rakenduslik limnoloogiline uuring eesmärgiga koostada tervendustööde meetmekava vajalike tööde kirjelduste ja hinnanguliste maksumustega. Meetmekava üheks osaks on veetaseme stabiliseerimise ja tõstmise eelprojektide koostamine, kus käsitletakse kolme erineva veetasemega lahendust ja nende veetasemete mõju järve kallastele ja maakasutusele. Veetaseme reguleerimiseks on aastaid tagasi järvest väljavoolavale Ahelo jõele ehitatud raudbetoonist rajatis, mis oli ette nähtud angerjalõksuna ja kus on võimalik ka šandooridega järve veepinda reguleerida. Reguleerimise võimalust ei kasutata, kuna rajatise seisukord seda ei võimalda ja otsene vajadus selleks ka puudub. Konstruktsiooni üheks halvaks omaduseks on see, et koprad aeg-ajalt ummistavad selle puuokstega, mille tagajärjel tõuseb järve veepind sellisele tasemele, mis uputavad järve kaldal olevate majapidamiste õuealasid. Kopraummistuste likvideerimine on keeruline, kuna osa konstruktsiooni on raudbetoon plaatidega kaetud ning ummistusele ligipääs on kõrge veeseisu tõttu raskendatud. Uurimistööde käigus teostati käesoleva aasta aprillist kuni oktoobrini veetasemete mõõdistamist, mille andmed on esitatud alljärgnevas graafikus, kus:  minimaalne veepind – 77,76 m;  maksimaalne veepind – 78,17 m. Joonis 1 Ähijärve mõõdetud veetasemete graafik 6 Töö nr 2402/2 Asukoht: Antsla vald Ähijärve küla Ähijärve veepinna stabiliseerimise eelprojekt Projekteerimisbüroo Maa ja Vesi AS Joonis 2 Ähijärv, selle valgala ja Ahelo jõe lähe 7 Töö nr 2402/2 Asukoht: Antsla vald Ähijärve küla Ähijärve veepinna stabiliseerimise eelprojekt Projekteerimisbüroo Maa ja Vesi AS 2. Hüdroloogiline ülevaade Käesolevas töös on hüdroloogiliste arvutuste tegemisel kasutatud alljärgnevat kirjeldatud metoodikat, mis võtab arvesse valgala järvesust. Väljavõte on tehtud – Kuivendussüsteemide projekteerimise juhend -VEN-P-6-88, RPUI Eesti Maaparandusprojekt, Tallinn, 1989. 8 Töö nr 2402/2 Asukoht: Antsla vald Ähijärve küla Ähijärve veepinna stabiliseerimise eelprojekt Projekteerimisbüroo Maa ja Vesi AS 9 Töö nr 2402/2 Asukoht: Antsla vald Ähijärve küla Ähijärve veepinna stabiliseerimise eelprojekt Projekteerimisbüroo Maa ja Vesi AS Vooluhulkade algandmed ja arvutuste tulemused on esitatud alljärgnevas tabelis 1: Tabel 1 Kevadised maksimaalsed vooluhulgad SNiP 2.05.03-84 põhjal Tõe- Qp% A K0 h% ho Cv Φ μ δ δ1 α1 Am δ2 As näosus 1,02 15,2 0,01 153,87 80 0,38 2,43 0,98 0,24 0,383 1 77,4 0,796 8 2% 0,92 15,2 0,01 141,41 80 0,38 2,02 0,97 0,24 0,383 1 77,4 0,796 8 3% 0,86 15,2 0,01 132,90 80 0,38 1,74 0,96 0,24 0,383 1 77,4 0,796 8 5% 0,75 15,2 0,01 120,13 80 0,38 1,32 0,93 0,24 0,383 1 77,4 0,796 8 10% 0,45 15,2 0,01 77,57 80 0,38 0,08 0,86 0,24 0,383 1 77,4 0,796 8 50% Riigiteedel tehakse arvutused 2% tagatusega vooluhulkade alusel, seega maksimaalne arvutuslik vooluhulk on: Qkev. max2%=1,02 m³/s Aastakeskmine vooluhulk klimaatilise äravoolunormi järgi tuleb: Qkeskm=A*qk=15,2*8=122 l/s Tabel 2 Mõõdistatud vooluhulgad järvest väljavoolul Mõõdistamise Vooluhulk, l/s kuupäev 12.12.2024 20 16.01.2025 530 05.02.2025 390 05.03.2025 175 19.03.2025 135 03.04.2025 140 22.04.2025 50 06.05.2025 73 28.05.2025 100 11.06.2025 600 02.07.2025 220 04.08.2025 3 02.09.2025 96 09.10.2025 60 04.11.2025 120 18.12.2025 150 10 Töö nr 2402/2 Asukoht: Antsla vald Ähijärve küla Ähijärve veepinna stabiliseerimise eelprojekt Projekteerimisbüroo Maa ja Vesi AS 3. Projektlahendus Vastavalt lähteülesandele on eelprojektis järve veetaseme reguleerimine kolmes variandis. Variantide valikul on arvestatud nii järve ökoloogilise seisundi parandamist, mõju järve kaldal elavate kohalike elanike majapidamistele ja olemasoleva olukorra mõju järve veepinna kõikumistele. Kuna järve seisundi parandamisel tuleb võimaldada ka kalade liikumine Ahelo jõest järve, siis on planeeritud Ahelo jõele teha kärestik-kalapääs, mille ülevoolufront peaks olema suhteliselt lai, et erinevatel vooluhulkadel veepinna kõikumine oleks võimalikult väike. Kärestik-kalapääsu asukoha valikul kaaluti erinevaid variante. - rajada kalapääs vahetult järve kaldapiirkonda Ahelo jõe lähtesse. Siin on negatiivseks teguriks Ahelo jõe paremal kaldal olev soo, mille maapinna kõrgus on selline, mis ei võimalda veepinda tõsta vajalikule tasemele; - rajada kalapääs 25245 Haabsaare-Saru tee truubist allavoolu Ahelo jõele. Allavoolu tõkestusrajatise tegemisel tõstetakse teetammi kohal veepinda praeguse olukorraga võrreldes kõrgemale ja see avaldab negatiivset mõju tee kuivendusseisundile. Samuti jõe ristprofiil on laia tõkestusrajatise tegemiseks ebasoodne (jõesäng on kitsas); - rajada kalapääs 25245 Haabsaare-Saru tee truubist ülesvoolu, kus Ahelo jõgi on laias sängis ja sinna vajalike mõõtmetega ülevoolu tegemine ei nõua jõesängi laiendamist. Positiivseks teguriks on ka see, et tõkestusrajatis ei halvenda tee kuivendusseisundit. Neist argumentidest lähtuvalt valiti tõkestusrajatise asukohaks vahetult Haabsaare-Saru teest ülesvoolu olev jõelõik. Käesoleva eelprojektiga on lahendatud järve veepinna stabiliseerimiseks ja vajaliku veepinna saavutamiseks kaks varianti kärestik-kalapääsu rajamisega, mille korral on vajalik ka Haabsaare-Saru teel olev binokkeltruup 2xd100 cm asendada suuurema läbilaskevõimega torusilla või sillaga. Kolmas variant on tehtud selline, mille korral jäetakse paika olemasolev truup ja eraldi tõkestusrajatist ei tehta, järve veepinda jääb reguleerima truubi läbilaskevõime erinevatel truubitoru täidetel. Variant 1 arvestab peaasjalikult järve kadal kriitilises piirkonnas olevate majapidamiste soove. Nendeks on : - Järvenuka kinnistu elumaja, kus hoone järvepoolse vundamendi ääres on maapinna kõrgus 78.35 m (vt joonis 10); - Kalda kinnistu kelder, kus keldri põranda kõrgus on samuti 78,35 m. Neid kõrgusi arvestades võiks keskmine veepind olla 77.85 m ja maksimaalne veepind ei tohiks tõusta kõrgvee ajal üle 78,00 m (vt joonis 11). Variant 2 arvestab järve ökoloogilise seisundi parandamiseks ja kohalikke olusid arvestades võimalikult kõrget veetaset. Vastavalt ökoloogilise uuringu töörühma ettepanekule võiks keskmine veepind olla 78,00 m ja maksimaalne 78,15 m, mis otseselt kriitilises piirkonnas olevaid majapidamisi ei uputa aga mõjutab nende maakasutust ja Kalda maaüksuse keldrisse võib sadude ajal ka vesi tungida. Variant 3 on tehtud võrdluseks kahele esimesele ja see annab ülevaate olemasolevast olukorrast, kus veepinda reguleerib teetruup, mille sissevoolult on kõrvaldatud raudbetoonrajatis, mida koprad tihti ummistasid. Seega kolm varianti on: - variant 1 – keskmine veepind -77.85 m ja truubi asendamine sillaga; - variant 2 – keskmine veepind -78,00 m ja truubi asendamine sillaga; - variant 3 – keskmine veepind - 77,75 m ja säilitatakse olemasolev teetruup. Ülaltoodud keskmised veepinnad on seatud eesmärgiks vastava variandi korral. Variantide arvutuslikud veepinnad võivad kuni paari sentimeetri ulatuses erineda, mis on täiesti normaalne looduslähedase sängi korral. Sellest tulenevalt seletuskirja joonistel 3…8 ja tabelis 3 ei ole täpselt samad numbrid mis ülal olevas seletuskirja lõigus. 11 Töö nr 2402/2 Asukoht: Antsla vald Ähijärve küla Ähijärve veepinna stabiliseerimise eelprojekt Projekteerimisbüroo Maa ja Vesi AS Variant 1 Ahelo jõele on planeeritud suhteliselt laia ülevoolufrondiga kärestik-kalapääs, et erinevatel vooluhulkadel oleks veepinna kõikumine võimalikult väike. Ülevoolufront on rajatava kärestiku kõige kõrgem osa (ülevoolu hari), mis on esimeseks tõkkeks veevoolule ja selle mõõtmetest ning kujust oleneb veetase kalapääsust ülesvoolu jões ning järves. Kalapääsu keskele projekteeriti madalvee renn kus veekihi sügavus võimaldab kalade liikumist ka keskmiste vooluhulkade korral. Järve veepinna stabiliseerimiseks ja erinevate vooluhulkade korral veepinna kõikumiste minimeerimiseks arvutati asjakohase metoodikaga läbi kärestik-kalapääsu võimalikud ülevoolufrondi laiused. Sobilikuks osutus 8,0 m ülevoolufrondi laius, kus järve veepinna kõikumine on 19 cm. Sellise laiusega tõkestusrajatis sobib hästi ka olemasoleva jõe sängiga. Kärestiku lang on 2% ja pikkus 22,5 m. Kärestikule on antud ristlõikes kalle madalveerenni suunas ja renn on tehtud suhteliselt väike, et minimaalsete vooluhulkade korral oleks renn veega täidetud, millega väheneb veepinna kõikumise suurus. Joonis 3 Variant 1 lõige kärestiku ülevoolu harjalt Joonisel 4 vooluhulga-voolusügavuse Q-H graafikult on näha arvutuslikult tekkivad veepinnad ülevoolu harjal, mis on ka järve veepinnaks. Graafikul on toodud ka teest allavoolu jõesängis tekkivad veepinnad ja siin on näha, et maksimaalse vooluhulga korral on paisutusveepind ja allavoolu olev veepind praktiliselt võrdsed. Graafikul on toodud ka praeguse truubi vooluhulga graafik, millelt on näha, et vooluhulga 400 l/s korral hakkab veepinda reguleerima truup ja tõstab järve veepinna kõrgemaks kui seda teeb projekteeritud tõkestusrajatis. Sellest tulenevalt on projektis ette nähtud truup asendada terasest kaarsillaga, mille ava laius on 4,45 m - see ei tekita paisutust. Joonis 4 Variant 1 ülevoolu vooluhulga ja veekihi sügavuse graafik 12 Töö nr 2402/2 Asukoht: Antsla vald Ähijärve küla Ähijärve veepinna stabiliseerimise eelprojekt Projekteerimisbüroo Maa ja Vesi AS Projekteeritud kärestik-kalapääsu ja silla plaaniline lahendus on esitatud graafilises osas joonisel 1 ja lõiked joonisel 2. Variant 2 Variant 2 on analoogne variandiga 1 kuid ülevoolufrondi madalam punkt on absoluutkõrgusel 77,90m, mis on 15 cm kõrgem kui variant 1 korral. Joonis 5 Variant 2 - Lõige kärestiku ülevoolu harjalt Selle variandi korral ei mõjuta olemasolev truup projekteeritud tõkestusrajatise veepindasid. Arvestades sellega, et olemasolev binokkeltruup võib kergesti kobraste tegevuse ja ujuva risuga ummistuda siis on ka selle variandi korral ette nähtud asendada truup analoogselt variant 1 sillaga. Joonis 6 Variant 2 - Ülevoolu graafik Tekkivad arvutuslikud veepinnad on esitatud graafikul joonisel 6, veepinna kõikumine minimaalse ja maksimaalse vooluhulga korral on 19 cm. Projekteeritud kärestik-kalapääsu ja silla plaaniline lahendus on esitatud graafilises osas joonisel 3 ja lõiked joonisel 4. Variant 3 Selle variandi korral on ette nähtud säilitada olemasolev Haabsaare-Saru teel olev binokkeltruup ja lisapaisutust ei tehta. Truubi läbilaskevõimest erinevatel voolusügavustel oleneb ka järve veepind. Truubi põhi on kõrgusel 77,50 m aga võttes arvesse veepinna mõõdistustulemusi ei lange veepind truubis alla 77,60 m, mis on tingitud truubist allavoolu oleva jõesängi seisukorrast. 13 Töö nr 2402/2 Asukoht: Antsla vald Ähijärve küla Ähijärve veepinna stabiliseerimise eelprojekt Projekteerimisbüroo Maa ja Vesi AS Praegu tekitab probleeme enne truupi olev raudbetoonist rajatis, mis on osaliselt betoonplaatidega kaetud ja seda ummistavad aeg-ajalt koprad. Kopraummistuste likvideerimine sellise konstruktsiooni korral on problemaatiline, mistõttu selle variandi korral on ette nähtud raudbetoonrajatis likvideerida ja ehitada truubi sissevoolu otsakule betoonist külgmüürid ning sissevooluosa 15 m pikkuselt kindlustada. Joonis 7 Variant 3 - Lõige truubi sissevoolu eest Joonis 8 graafikult on näha, et kui suudetakse hoida truup voolutakistustest vaba, siis maksimaalne veepind tõuseb 78,10 m, mis on praktiliselt sama mis variant 2 korral. Olemasoleva truubi säilitamise puhul pole täiendavat veepinna paisutamise rajatist ette nähtud teha, veepinna kõikumine suur- ja madalvee ajal (50 cm) on suurem kui variandi 1 ja 2 puhul (19 cm), kus loodav rajatis hoiab stabiilsemalt järve veetaset kogu aasta vältel. Aga siin jääb ikkagi probleemiks ujuva risuga truubitorude ummistused ja kobraste poolt suhteliselt lihtsalt truubitorude ummistamise võimalus. Joonis 8 Variant 3 – Truubi läbilaskevõime graafik Olemasoleva truubi sissevoolu projektlahendus on esitatud graafilises osas joonisel 5 ja 6. 14 Töö nr 2402/2 Asukoht: Antsla vald Ähijärve küla Ähijärve veepinna stabiliseerimise eelprojekt Projekteerimisbüroo Maa ja Vesi AS Tabel 3 Kokkuvõte variantide veepindadest Variandid Min VP Keskm VP Max VP Amplituud Ülevoolu hari (m) (m) (m) (m) (m) Variant 1 77,77 77,84 77,96 0,19 77,75...77,80 Variant 2 77,93 77,99 78,12 0,19 77,90...77,95 Variant 3 77,60 77,73 78,10 0,50 Truubi põhi 77,50 Kohalike elanike huve ja järve seisundi parandamise vajadust arvestades on eelistatum variant 1. Sellega stabiliseeritakse järve veetase võimalikult kõrgele, kuid samas välditakse üleujutusi järveäärsete kinnistute õuealadel. Kergesti ummistuv binokkeltruup asendatakse lihtsamini hooldatava torusillaga ning seega on kobraste tegevusest tingitud üleujutuste tekkimine väiksema tõenäosusega. Joonisel 9 ortofotol on maapinna kõrgusmudeli alusel välja joonistatud järve ümbruse maapinna kõrgusjooned LIDARI andmete põhjal - 78,00 m (lilla joon) ja 78,20 m (roheline joon). Kuna kõrgusjooned on üsna lähestikku, siis kolme joont ei ole välja joonistatud. LIDAR-i kõrgused on veaga +/-5 cm siis need kaks joont katavad ära kõik variandid maksimaalsete veepindade korral (tabel 3). Suurem osa järve kaldaalast jääb metsamaale, kus kõrge veeseis ei oma suurt majanduslikku puudet kuna tegemist on kaitsealaga ja taimestik on seal juba kohastunud praegusele olukorrale, kus veepinna kõikumine on suhteliselt suur. Järve kõrge veeseis mõjutab järve kaldaalal olevaid majapidamisi. Joonisel 9 on esitatud maksimaalse veeseisu korral veepiir variant 1 (lilla joon) ja variant 2 ning 3 korral (roheline joon). Joonistel 10...14 on esitatud detailsem vaade järveäärsete elamute ja hoonete piirkondadest - nendel joonistel on esitatud variant 1 maksimaalse veetaseme joon. Variant 2 korral (joonis 9) oleks järve maksimaalsel veetasemel üle ujutatud enamus Järvenuka hooviala, sealhulgas köögiviljaaed ja pääs kasvuhoonesse. Kalda maaüksusel tungiks vesi keldrisse ja heinamaa jääks suures ulatuses vee alla. Uputatakse osaliselt ka järve kaldal olevat matkarada ja tekitab probleeme külastuskeskuse juures oleva puisniidu hooldamisel. 15 Töö nr 2402/2 Asukoht: Antsla vald Ähijärve küla Ähijärve veepinna stabiliseerimise eelprojekt Projekteerimisbüroo Maa ja Vesi AS Joonis 9 Maapinna kõrgusjooned järve ümber (lilla 78,00 m, roheline 78,20 m) 16 Töö nr 2402/2 Asukoht: Antsla vald Ähijärve küla Ähijärve veepinna stabiliseerimise eelprojekt Projekteerimisbüroo Maa ja Vesi AS Joonis 10 Maapinna kõrgusjoon Järvenuka mü elumaja ümbruses (lilla joon 78,00 m) 17 Töö nr 2402/2 Asukoht: Antsla vald Ähijärve küla Ähijärve veepinna stabiliseerimise eelprojekt Projekteerimisbüroo Maa ja Vesi AS Joonis 11 Maapinna kõrgusjoon järve kirdenurgas (lilla joon 78,00 m) 18 Töö nr 2402/2 Asukoht: Antsla vald Ähijärve küla Ähijärve veepinna stabiliseerimise eelprojekt Projekteerimisbüroo Maa ja Vesi AS Joonis 12 Maapinna kõrgusjoon külastuskeskuse piirkonnas (lilla joon 78,00 m) 19 Töö nr 2402/2 Asukoht: Antsla vald Ähijärve küla Ähijärve veepinna stabiliseerimise eelprojekt Projekteerimisbüroo Maa ja Vesi AS Joonis 13 Maapinna kõrgusjoon Kalda mü elumaja külastuskeskuse ümbruses (lilla joon 78,00 m) 20 Töö nr 2402/2 Asukoht: Antsla vald Ähijärve küla Ähijärve veepinna stabiliseerimise eelprojekt Projekteerimisbüroo Maa ja Vesi AS Joonis 14 Maapinna kõrgusjoon Vahi ja Kordoni mü ümbruses (lilla joon 78,00 m) 21 Töö nr 2402/2 Asukoht: Antsla vald Ähijärve küla Ähijärve veepinna stabiliseerimise eelprojekt Projekteerimisbüroo Maa ja Vesi AS 4. Ehitustööd Variant 1 ja 2 korral on ette nähtud Haabsaare -Saru teel olev binokkeltruup asendada vundamendile toetuva terasest kaarsillaga, mille ava laius on 4,45 m ja terasosa kõrgus 1,58 m. Enne olemasoleva truubi lammutamist tuleb organiseerida kohalikule liiklusele ümbersõidutee, mis on käesolevas projektis ette nähtud teha truubist allavoolu. Ümbersõidutee tamm on ühtlasi alumise ajutine tõkketamm. Projekteeritud tehiskärestikust ülesvoolu teha ajutine tõkketamm, mis takistab ehitusalale vee juurdevoolu. Pärast olemasoleva truubi väljatõstmist ja ehituskaeviku kaevamist tuleb ehitusalast järvest tuleva vee läbijuhtimiseks paigaldada toru, mille läbimõõt võiks hinnanguliselt olla d500 mm, torustiku võimalik asukoht on esitatud projektplaanidel (graafilise osa joonised 1 ja 3) ja käesoleva peatüki joonisel 15. Kõigepealt ehitada valmis maanteesild, samal ajal võib alustada ka kärestiku ehitamisega. Ehitustöid teha kuivas kaevikus ja paigaldatavad pinnasekihid tihendada. Maanteesild on ette nähtud teha betoonvundamendile toetuva teraskaarena Multiplate MP200 seeriast tüüp VB3 (või samaväärne), mille pikkus on 16,0 m, laius on 4,50 m ja kõrgus 1,58 m, terase paksus 4,0 mm. Toru peal on projektijärgne kate minimaalselt 85 cm. Toru otsad on lõigatud tee nõlva kaldega selliselt, et toru otsad jäävad nõlva pinnast 20 cm kaugusele. Jõe põhja ja kallaste kindlustused tehakse analoogselt kärestiku kindlustusele.  Ehituskaeviku piirkonnas likvideerida jõe kaldalt kõrghaljastus ja juurida kännud;  Demonteeritud betoondetailid utiliseerida vastavalt jäätmeseadusele;  Töid tuleb teha miinimum vooluhulga perioodil;  Torusilla ehitamisel juhinduda: Transpordiameti Torusillad Riigiteedel terasprofiilist truupide ja sildade projekteerimise ja ehitamise juhisest (https://transpordiamet.ee/sites/default/files/documents/2021-10/torusilla_juhis_2020.pdf).  Töövõtja hoolitseb selle eest, et ta ei kahjusta kaeviste või täite stabiilsust oma materjali ladustamisviisidega, mehhanismide kasutamisega ega ajutiste ehitiste või rajatiste paigutamisega;  Kõik kasutatavad ehitustooted peavad vastama Eestis kehtivatele EVS-EN standarditele ja omama CE märgistust. Juhul kui töös kavatsetakse kasutada materjali või toodet, millel puudub CE märgistus, siis see tuleb eelnevalt kooskõlastada omanikujärelevalve teostaja või tellijaga.  Materjalide ja toodete transport, ladustamine ning paigaldamine (sh elementide kokkumonteerimine) peab toimuma vastavalt tootja juhistele;  Tagasitäiteks võib kasutada kohapealset pinnast (filtratsioonimoodul peab olema vähemalt 0,5 m/d), mis ei sisalda üle 7 cm läbimõõduga kive, vahetult toru ümber 0,5 m kiht ja kaeviku kohal tee all vähemalt 50 cm kihina kasutada tagasitäiteks liiva, mille filtratsioonimoodul Kf on vähemalt 0,5 m/d;  Aluse tihendustegur: 0,98 (standardne Proctor-teim);  Tagasitäite tihendustegur: 0,98 (standardne Proctor-teim), välja arvatud seina vahetus läheduses 0,5 m ulatuses (seal on lubatud 0,95);  Pinnasekihtide tihendamine peab olema teostatud ühtlaselt ja kvaliteetselt, kuna see on üks tähtsamaid faktoreid vajaliku kandevõime ja eluea saavutamiseks;  Tihendatavate kihtide maksimaalne paksus tohib olla 20 cm (truubi maksimaalsest laiusest allapoole jääv piirkond) või 30 cm (truubi maksimaalsest laiusest ülespoole jääv piirkond);  Kasutada ei tohi külmunud või tihendamiseks liiga märga materjali;  Tee kruuskate on ette nähtud rikutud ulatuses ehitada kahekihilisena, kruusakihi alla paigaldada geotekstiil NGS4, järgnevalt kruusale esitatavad nõuded: 22 Töö nr 2402/2 Asukoht: Antsla vald Ähijärve küla Ähijärve veepinna stabiliseerimise eelprojekt Projekteerimisbüroo Maa ja Vesi AS Tabel 4 Teekatte kruusa tehnilised näitajad Segu Purunemiskindluse Külmakindluse Minimaalsed täitematerjali kategooria, LA kategooria nõuded Purustatud kruus LA35 F4 TEKN, lisa 10, pos nr 6 Kruusalus, Kf>1,0 LA35 F4 TEKN, lisa 10, pos nr 4 m/ööp TEKN- Tee ehitamise kvaliteedi nõuded (MKM määrus nr 101) Kärestiku ehitamisel tehakse kõigepealt saviliiv või liivsavi pinnasest kärestiku keha, mida tihendatakse 20 cm kihtidena ja mille peale paigaldatakse geotekstiil NGS2. Kärestiku põhi ja sellest allavoolu jääv sillaalune ning silla väljavooluosa põhi kindlustatakse Ø40-100 mm jämekruusa ja kivide Ø10-30 cm seguga, millesse sisse paigaldatakse voolu rahustamiseks hajusalt juhuslikkuse alusel suuremaid kive (Ø 0,3-0,7 m). Nõlvade kindlustamiseks kasutatakse Ø0,2-0,4 m maakive NGS2 geotekstiilil, kivide vahekohtadesse tambitakse kruusa ja veeriseid. Variant 3 korral maanteetruupi ei asendata, lammutatakse truubist ülesvoolu jääv betoonkonstruktsioon. Truubi sissevooluotsakule ehitatakse betoonist tiibmüürid ja jõeosa põhi ning nõlvad kindlustatakse Ø0,2-0,4 m maakividega NGS2 geotekstiilil, kivide vahekohtadesse tambitakse kruusa või veeriseid. Pärast ehitustööde lõppemist korrastatakse ehitusala pind. Ehitusaegse veetõrje skemaatiline lahendus on esitatid seletuskirja joonisel 15. Joonisel on esitatud toodud möödavoolu toru lahendus variant 1 korral, mis on analoogne ka variandil 2. Kollasega tähistatud torustiku joon näitab möödavoolutorustiku asukohta enne truubi lammutamist, mis võib jääda ka lõplikuks kui silda ja teed ei taheta enne kalapääsu valmimist käiku anda. Juhul kui tahetakse tee varem korda teha, siis paigutatakse osa torustikust silla alt (või ehituskaevikust) läbi. Torustiku sissevoolu kõrgus on 77,65 m ja alumine ots 77.55 m. Toru sissevoolul on ka väikeste vooluhulkade korral täidet 10-15 cm, seega järve pind ehitusajal on ca 77, 75-77,80 m abs, mis on praegugi keskmine veetase. Torustikul võiks olla ka kaev, mille kaudu saab torustiku ümbertõstmisel nt õhupalliga veevoolu sulgeda. Sulgemiseks võib kasutata ka sobivat plaat, mis asetada torustiku sissevoolu ette. Ehitustöid tuleb teha madalvee perioodil. Eriti tuleb tähelepanu pöörata järvepoolse ajutise tõkketammi püsivusele ja veepidavusele. 23 Töö nr 2402/2 Asukoht: Antsla vald Ähijärve küla Ähijärve veepinna stabiliseerimise eelprojekt Projekteerimisbüroo Maa ja Vesi AS Joonis 15 Ehitusaegse veetõrje skeem (variant 1) 24 Töö nr 2402/2 Asukoht: Antsla vald Ähijärve küla Ähijärve veepinna stabiliseerimise eelprojekt Projekteerimisbüroo Maa ja Vesi AS 5. Keskkonnanõuded Kavandatava tehiskärestiku asukohas on III kategooria kaitsealuse liigi valge vesiroosi (Nymphaea alba) kasvukoht KLO9353800 ning osaliselt ulatub kavandatav tegevus II kategooria kaitsealuste lindude metsise (Tetrao urogallus) KLO9133989 ja laanerähni (Picoides tridactylus) KLO9101146 elupaikadesse. Ümbersõidutee võib ulatuda osaliselt Natura elupaigatüüpidele 9080* soostuvad soo- lehtmetsad ja 9010* vanad loodusmetsad. Ehitamise võimalikkus ja tingimused lähtuvalt kaitstavatest liikidest ja elupaikadest selgitatakse välja põhiprojekti koostamise käigus. Kavandatava tegevuse tulemusena taastatakse jõelõik looduslähedaseks ning sellega kaasneb positiivne pikaajaline mõju jõele ja ka järvele, selle elupaikadele ning seal elutsevatele liikidele. Olulisimad nõuded, mis tagavad negatiivsete mõjude vältimise või vähendamise:  Ehitustöid jõesängis tohib teha ainult veevaesel ajal madalvee perioodil. Vihmaperioodidel tuleb tööd peatada ning pooleliolev ehitus vajadusel konserveerida.  Ehitustööde käigus tuleb kasutada mehhanisme ja tehnoloogiat, mis välistavad kütte- ja määrdeainete sattumise vette ja pinnasesse.  Masinate hooldustöid ja tankimist ei tohi teha ebatasasel pinnasel ja veekogule lähemal kui 10 meetrit.  Töömaal peab olema varustus kütusereostuse eemaldamiseks (absorbent ja selle kokku kogumiseks vajalikud vahendid).  Keskkonnareostuse tekkimisel peab Töövõtja koheselt rakendama meetmeid (peatama reostuse leviku) reostuse mõju vähendamiseks ning teavitama tekkinud reostusest Päästeametit ja tööde tellijat.  Töömaal peab olema olmejäätmete kogumiskoht.  Tööde käigus tekkivad või ilmnenud jäätmed (s.h. ohtlikud jäätmed) peab Töövõtja käitlema Jäätmeseaduses ja selle rakendusaktides sätestatud moel. Käitlemine peab olema vastavuses kohaliku omavalitsuse jäätmekäitluseeskirjaga, mille territooriumil jäätmete käitlemine toimub.  Ülemäärase jõe kalda- ja põhjaerosiooni tekkimisel kas ehituse ajal või järel, tuleb kindlustatud jõesängi osa pikendada eraldi tööna.  Setete eemaldamisel jõesängist ei tohi setted ja neist välja voolav vesi jõesängi tagasi valguda. 25 Töö nr 2402/2 Asukoht: Antsla vald Ähijärve küla Ähijärve veepinna stabiliseerimise eelprojekt Projekteerimisbüroo Maa ja Vesi AS 6. Ehitustööde mahud ja orienteeruv maksumus Tabel 5 Variant 1 töömahud ja ehitusmaksumus Jrk Nimetus Ühik Kogus Ühik- Maksu- nr hind, € mus, € Olemasoleva truubi ja raudbetoonrajatise likvideerimine 1 R/b-torude Ø1000 mm demontaaž, otsakute ja r/b-rajatise m³ 41 210 8610 lammutamine 2 Betooni ja betoondetailide käitlemine m³ 41 150 6150 3 Ehituskaeviku kaevamine II gr pinnases m³ 340 4,2 1428 Kokku 16188 Veetõrje ja ehitusaegsete teede ehitus ning likvideerimine 1 Ehitusaegsete teenindusteede ehitamine ehituskaevikust m³ 290 15 4350 väljakaevatud pinnasest 2 Möödasõidutee kruuskate m² 50 22 1100 3 Ajutise tõkketammi ehitamine juurdeveetavast pinnasest m³ 110 16 1760 4 Ajutise toru d500 mm paigaldamine m 72 30 2160 5 Sama demonteerimine m 72 5 360 6 Ajutiste teede ja tammide likvideerimine m³ 320 6 1920 7 Veetõrje pumbaga mh 360 20 7200 Kokku 18850 Terasest kaarsilla ehitus 1 Vundamentide ehitus betoonist C35/45 m³ 6,8 1300 8840 2 Teraskaare maksumus, kohalevedu ja montaaž, pikkus 16 m, komp- 1 25000 25000 kõrgus 1,6 m, laius 4,5 m, terase paksus 4 mm lekt 3 Terastoru ümber geotekstiili NGS2 paigaldamine m² 90 2 180 4 Kaevikutäide liivaga koos tihendamisega m³ 90 15 1350 5 Kaevikutäide mineraalpinnasega koos tihendamisega m³ 120 5 600 6 Kruuskatte taastamine geotekstiilil NGS4, kruuskate 30 cm m³ 130 22 2860 Kokku 38830 Kärestiku ehitus 1 Kärestiku mineraalpinnasest profiili paigaldamine ja m³ 70 8,5 595 tihendamine juurdeveetavast pinnasest 2 Voolusängi põhja kindlustamine jämekruusa ja kivide m² 340 80 27200 seguga geotekstiilil, kihi paksus 25 cm 3 Voolurahustuskivide d0,3-0,7 m paigaldamine tk 40 50 2000 4 Nõlvade kivikindlustus kivid 20-40 cm NGS2 geotekstiilil m²/m³ 170/43 65 11050 5 Ülejääva pinnase äravedu kuni 5 km kaugusele m³ 320 40 12800 6 Rikutud haljastuse ja teekraavide taastamine m² 800 6 4800 Kokku 58445 Metsa ja võsa likvideerimine ja jõe settest puhastamine 1 Metsa ja võsa likvideerimine koos kändude juurimisega ha 0,1 5500 550 2 Tehiskärestikust ülesvoolu jõesängi puhastamine m 400 12 4800 lamapuidust ja risust Kokku 5350 Kõik kokku 137663 Kokku käibemaksuga (24%) 170702 26 Töö nr 2402/2 Asukoht: Antsla vald Ähijärve küla Ähijärve veepinna stabiliseerimise eelprojekt Projekteerimisbüroo Maa ja Vesi AS Tabel 6 Variant 2 töömahud ja ehitusmaksumus Jrk Nimetus Ühik Kogus Ühik- Maksumus, € nr hind, € Olemasoleva truubi ja raudbetoonrajatise likvideerimine 1 R/b-torude Ø1000 mm demontaaž, otsakute ja r/b-rajatise m³ 41 210 8610 lammutamine 2 Betooni ja betoondetailide utiliseerimine m³ 41 150 6150 3 Ehituskaeviku kaevamine II gr pinnases m³ 340 4,2 1428 16188 Veetõrje ja ehituaaegsete teede ehitus ning likvideerimine 1 Ehitusaegsete teenindusteede ehitamine ehituskaevikust m³ 310 15 4650 väljakaevatud pinnasest 2 Möödasõidutee kruuskate m³ 50 22 1100 3 Ajutise tõkketammi ehitamine juurdeveetavast pinnasest m³ 110 16 1760 4 Ajutise toru d500 mm paigaldamine m 80 30 2400 5 Sama demonteerimine m 80 5 400 6 Ajutiste teede ja tammide likvideerimine m³ 320 6 1920 7 Veetõrje pumbaga mh 360 20 7200 19430 Terasest kaarsilla ehitus 1 Vundamentide ehitus betoonist C35/45 m³ 6,8 1300 8840 2 Teraskaare maksumus, kohalevedu ja montaaž, pikkus 16 m, kompl 1 25000 25000 kõrgus 1,6 m, laius 4,5 m, terase paksus 4 mm ekt 3 Terastoru ümber geotekstiili NGS2 paigaldamine m² 90 2 180 4 Kaevikutäide liivaga koos tihendamisega m³ 90 15 1350 5 Kaevikutäide mineraalpinnasega koos tihendamisega m³ 120 5 600 6 Kruuskatte taastamine geotekstiilil NGS4, kruuskate 30 cm m³ 130 22 2860 38830 Kärestiku ehitus 1 Kärestiku mineraalpinnasest profiili paigaldamine ja m³ 120 8,5 1020 tihendaminejuurdeveetavast pinnasest 2 Voolusängi põhja kindlustamine jämekruusa ja kivide m² 400 80 32000 seguga geotekstiilil, kihi paksus 25 cm 3 Voolurahustuskivide d0,5-0,7 m paigaldamine tk 48 50 2400 4 Nõlvade kivikindlustus kivid 20-40 cm NGS2 geotekstiilil m²/m³ 210/53 65 13650 5 Ülejääva pinnase äravedu kuni 5 km kaugusele m³ 320 40 12800 6 Rikutud haljastuse ja teekraavide taastamine m² 900 6 5400 67270 Metsa ja võsa likvideerimine ja jõe settest puhastamine 1 Metsa ja võsa likvideerimine koos kändude juurimisega ha 0,15 5500 825 3 Tehiskärestikust ülesvoolu jõesängi puhastamine m 400 12 4800 lamapuidust ja risust Kokku 5625 Kõik kokku 147343 Kokku käibemaksuga (24%) 182705 27 Töö nr 2402/2 Asukoht: Antsla vald Ähijärve küla Ähijärve veepinna stabiliseerimise eelprojekt Projekteerimisbüroo Maa ja Vesi AS Tabel 7 Variant 3 töömahud ja ehitusmaksumus Jrk Nimetus Ühik Kogus Ühik- Maksu- nr hind, € mus, € Olemasoleva truubi ja raudbetoonrajatise likvideerimine 1 R/b-rajatise lammutamine m³ 23 210 4830 2 Betooni ja utiliseerimine m³ 23 150 3450 3 Ehituskaeviku kaevamine II gr pinnases m³ 90 4,2 378 8658 Veetõrje ja ehituaaegsete teede ehitus ning likvideerimine 1 Ehitusaegsete teenindusteede ehitamine ehituskaevikust m³ 90 15 1350 väljakaevatud pinnasest 2 Ajutise tõkketammi ehitamine juurdeveetavast pinnasest m³ 110 16 1760 3 Ajutiste teede ja tammide likvideerimine m³ 170 6 1020 4 Veetõrje pumbaga mh 120 20 2400 6530 Truubi otsaku ehitamine ja sissevoolu kindlustus 1 Otsaku ehitus betoonist C35/45 m³ 2,6 1300 3380 2 Jõe nõlvade kaevamine ja profileerimine m² 110 12 1320 3 Truubi sissevooluosa mineraalpinnasest profiili paigaldamine m³ 30 8,5 255 ja tihendamine juurdeveetavast pinnasest 4 Truubi sissevoolu kivikindlustus, kivid 20-40 cm NGS2 m²/m³ 163/41 65 10595 geotekstiilil 5 Rikutud haljastuse ja teekraavide taastamine m² 250 6 1500 6 Tehiskärestikust ülesvoolu jõesängi puhastamine m 400 12 4800 lamapuidust ja risust Kokku 21850 Kõik kokku 37038 Kokku käibemaksuga (24%) 45927 28 Töö nr 2402/2 Asukoht: Antsla vald Ähijärve küla Ähijärve veepinna stabiliseerimise eelprojekt Projekteerimisbüroo Maa ja Vesi AS 7. Kokkuvõte Ähijärve (VEE2136000) hea seisundi saavutamiseks käsitleti eelprojektis tehnilisi lahendusi järve veepinna stabiliseerimiseks võimaldamaks ka kaladele liikumine Ahelo jõest järve. Vastavalt lähteülesandele on eelprojektis analüüsitud järve veetaseme reguleerimist kolmes variandis. Variantide valikul on arvestatud nii järve ökoloogilise seisundi parandamist, mõju järve kaldal elavate kohalike elanike majapidamistele ja olemasoleva olukorra mõju järve veepinna kõikumistele. Variandid 1 ja 2 on seotud erinevate veepindadega Kolmas variant on toodud võrdluseks kui likvideerida probleemne maanteetruubi sissevoolul olev betoonkast aga paisutusrajatist ei tehta ja maanteetruupi ei rekonstrueerita. Kahe esimese variandi korral on ette nähtud maanteetruup asendada sillaga kuna olemasoleva truubi läbilaskevõimest olenevalt hakkab truup suuremate vooluhulkade korral ise veepinda reguleerima. Seega kolm varianti on: - variant 1 – tehiskärestik keskmise veepinnaga -77,85 m ja truubi asendamine sillaga; - variant 2 – tehiskärestik keskmise veepinnaga -78,00 m ja truubi asendamine sillaga; - variant 3 – keskmine veepind - 77,75 m ja säilitatakse olemasolev teetruup. Nendest variantidest ökoloogilisest seisukohast oleks kõige parem variant 2, kuna see on kõige soodsam järve elustikule aga järve kaldal olevate kriitiliste majapidamiste seisukohalt on variant 2 korral keskmine ja maksimaalne veepind liiga kõrge. Variantide 1 ja 2 korral on järve veepinna kõikumine ca 20 cm, mis on suhteliselt hea. Variant 3 korral on veepinna kõikumine ca 50 cm ja olemasolev binokkeltruup Ø2x100 cm jääb kobrastele suhteliselt lihtsalt oksarisuga ummistavaks. Selle variandi korral on veepinna kõikumine liiga suur ja minimaalne veepind liiga madal. Orienteeruvad ehitusmaksumused koos käibemaksuga variantide korral on:  variant 1 – 171 tuh €;  variant 2 – 183 tuh €;  variant 3 – 46 tuh €. Siin on kõige odavam variant 3 aga selle korral on järve veepinna kõikumine liiga suur ja kobrastel lihtne ummistada truupi siis see variant ei ole eelistatum. Kõike eelnevat arvestades on kõige eelistatum variant 1, mille korral arvestatakse nii kohalike inimeste seisukohti kui ka mõju järve ökoloogilisele olukorrale. 29 Töö nr 2402/2 Asukoht: Antsla vald Ähijärve küla  Taastatav kruuskate Raadamise piir Ajutine ümbersõidute B=3,5m 16,00m 8,0m 22,50m 4,75m 2,30m 3,00m tee Ehitusaegne Kivikindlustus geotekstiilil Proj. terasest kaarsild 4,50x1,58m Kivikindlustus geotekstiilil Ajutine tõkketamm Ajutine möödavoolutoru B=3,0m d500mm Tulika 19 MATER reg.nr.MP0008-00 MÄRKUSED 10613 Tallinn tel. 6528408 fax. 6565109 MTR reg.nr.EP10033667-0001 AutoCad 2012 LT 2507.2 [email protected] 392-25656587 1. Koordinaadid L-Est97 süsteemis ja kõrgused EH2000 süsteemis. ÄHIJÄRVE VEEPINNA STABILISEERIMISE Maves OÜ 2. Ristprofiilid on esitatud joonisel 2. EELPROJEKT Kalapääsu projektplaan - variant 1 1  MÄRKUSED 1. Lõike 1-1 asukoht vt joonis 1. 2. Kõrgusarvud EH2000 süsteemis, ühikuta mõõdud meetrites. Tulika 19 MATER reg.nr.MP0008-00 10613 Tallinn tel. 6528408 fax. 6565109 MTR reg.nr.EP10033667-0001 AutoCad 2012 LT 2507.2 [email protected] 392-25656587 ÄHIJÄRVE VEEPINNA STABILISEERIMISE Maves OÜ EELPROJEKT Kalapääsu lõiked - variant 1 2  Taastatav kruuskate Raadamise piir Ajutine ümbersõidute B=3,5m 8,0m 4,75m 16,00m 30,00m 3,00m 2,30m tee Ehitusaegne 1:2,5 Kivikindlustus Proj. teraskaarsild geotekstiilil 4,45x1,58m Kivikindlustus geotekstiilil Ajutine tõkketamm B=3,0m Tulika 19 MATER reg.nr.MP0008-00 MÄRKUSED 10613 Tallinn tel. 6528408 fax. 6565109 MTR reg.nr.EP10033667-0001 AutoCad 2012 LT 2507.2 [email protected] 392-25656587 1. Koordinaadid L-Est97 süsteemis ja kõrgused EH2000 süsteemis. Maves OÜ ÄHIJÄRVE VEEPINNA STABILISEERIMISE 2. Ristprofiilid on esitatud joonisel 4. EELPROJEKT Kalapääsu projektplaan - variant 2 3  MÄRKUSED 1. Lõike 1-1 asukoht vt joonis 3. 2. Kõrgused EH2000 süsteemis, ühikuta mõõdud meetrites. Tulika 19 MATER reg.nr.MP0008-00 10613 Tallinn tel. 6528408 fax. 6565109 MTR reg.nr.EP10033667-0001 AutoCad 2012 LT 2507.2 [email protected] 392-25656587 ÄHIJÄRVE VEEPINNA STABILISEERIMISE Maves OÜ EELPROJEKT Kalapääsu lõiked - variant 2 4  15,0m tee Ehitusaegne Pr. betoonist tiibmüür Kivikindlustus geotekstiilil Ajutine tõkketamm B=3,0m MÄRKUSED Tulika 19 MATER reg.nr.MP0008-00 1. Koordinaadid L-Est97 süsteemis ja kõrgused EH2000 süsteemis. 10613 Tallinn tel. 6528408 fax. 6565109 MTR reg.nr.EP10033667-0001 AutoCad 2012 LT 2507.2 [email protected] 392-25656587 2. Ristprofiilid on esitatud joonisel 4. Maves OÜ ÄHIJÄRVE VEEPINNA STABILISEERIMISE EELPROJEKT Truubi projektplaan - variant 3 5  MÄRKUSED 1. Lõike 1-1 asukoht vt joonis 5. 2. Kõrgused EH2000 süsteemis, ühikuta mõõdud meetrites. Tulika 19 MATER reg.nr.MP0008-00 10613 Tallinn tel. 6528408 fax. 6565109 MTR reg.nr.EP10033667-0001 AutoCad 2012 LT 2507.2 [email protected] 392-25656587 ÄHIJÄRVE VEEPINNA STABILISEERIMISE Maves OÜ EELPROJEKT Truubi lõiked -variant 3 6  Ähijärve veetaseme stabiliseerimise kavatsus a) Veetaseme stabiliseerimise eesmärk; Ähijärve (VEE2136000) hea seisundi saavutamiseks viidi läbi rakenduslik limnoloogiline uuring eesmärgiga koostada tervendustööde meetmekava vajalike tööde kirjeldustega. Meetmekava üheks osaks oli veetaseme stabiliseerimise eelprojektide koostamine, kus käsitleti kolme erineva veetasemega lahendust ja nende veetasemete mõju järve kallastele ja maakasutusele.1,2 Kohalike elanike huve ja järve ökoloogilise seisundi parandamise vajadust arvestades jõuti ühe, sobivaima veepinna kõrguseni, millega liigutakse eelprojektist tööprojekti koostamisse. Veetaseme kõikumine mõjutab järve ökosüsteemi funktsioneerimist. Madalatel järvedel on see eriti oluline, sest madala veetaseme puhul ainete kontsentratsioonid suurenevad. Samuti mõjutatakse litoraali ja sublitoraali elupaiku kahandades elustiku koosseisu ja arvukuse stabiilsust. Kuivaks jäänud aladel toimub kiire orgaaniliste aine mineraliseerumine, mis lisab toiteaineid vette. Kõrgema veeseisu puhul toimub see pikema aja jooksul. Varasemalt on täheldatud Ähijärve ökoloogilise seisundi halvenemist veetaseme alanemisega. Kõrgem ja ühtlasem veetase parandab ökosüsteemi funktsioneerimist.1 Seetõttu kavandatakse olemasolev kõikuva veetasemega olukord asendada insenertehnilise lahendusega, kus erinevatel vooluhulkadel on Ähijärve veepinna kõikumine võimalikult väike. Tegevuste kirjeldus: Olukorra parendamiseks on kavandatud Ahelo jõele suhteliselt laia ülevoolufrondiga kärestik- kalapääs, mis tagab miinimumveetaseme absoluutkõrguseks 77,77 m, keskmiseks veetasemeks 77,84 m ning maksimumveetasemeks 77,96 m (eelprojektidest variant 1). Lahendus on kavandatud selliselt, et olemasolev truup asendatakse sillaga, selleks et erinevatel vooluhulkadel oleks Ähijärve veepinna kõikumine võimalikult väike. Praegune truup takistab teatud vooluhulkadel vee äravoolu. Ülevoolufrondiga tagatakse võimalikult kõrged veetasemed, mis ei põhjusta kohalikele elanikele ebamugavusi (maksimumveetaseme korral ei põhjusta üleujutusi hoovides ega vee kogunemist keldritesse). Samuti tagab see järveäärse puisniidu hooldamise võimaluse, sest keskmise veetaseme korral jääb veetase valdavast osast puisniidust (>78,15 m abs) 0,3 m madalamale. Tööd teostatakse selliselt, et tagatud on vee-elustiku ränne ka madalvee olukorras. Projekteerimise aluseks on eeluuringud ja eelprojektid, ent projekteerimise käigus võib muutuda rajatise täpne asukoht ja tehniline lahendus. Tööde lõppedes teostatakse kaldaala korrastamine ning ala jäetakse looduslikule taimestumisele. Projekteerimise käigus täpsustakse 1 Maves OÜ, Eesti Maaülikool (2026). Ähijärve tervendamise eeluuringu lõpparuanne. Töö nr 24122 2 Raadla, K. (2026). Projekteerimisbüroo Maa ja Vesi AS. Ähijärve veepinna stabiliseerimise eelprojektid. Töö nr 2507.2 töödeks kasutatav tehnika ning ligipääs. Projekt kooskõlastatakse selle valmimisel kõikide seotud osapoolte ja maaomanikega. Asukoht: Ähijärve väljavoolu reguleeriv rajatis asub Ahelo jõel Võru maakonnas, Antsla vallas, Ähijärve külas RMK maaüksusel Antsla metskond 3 (katastritunnus: 14303:001:0560), Antsla metskond 7 (14303:001:0054) ja Transpordiameti maaüksusel 25245 Haabsaare-Saru tee (katastritunnus: 14303:001:1293). Joonis 1. Ähijärve väljavoolu asendiplaan ja regulaatori asukoht, mille kohta koostati eelprojektid. b) Ülevaade töödega mõjutatud alale jäävatest eesvooludest ja muust infrastruktuurist; Ahelo jõgi ei kuulu kavandatavate tööde alal maaparandussüsteemide reguleeriva võrgu ala ega maaparandussüsteemi eesvoolude hulka. c) Ülevaade objektist ning paikvaatluse (29.09.26) pildid (autor Anett Reilent); Ähijärve väljavoolu on varasemal ajal süvendatud ja õgvendatud (joonis 2) ning Haabsaare- Saru tee (joonis 5) alla on rajatud omal ajal regulaator (joonis 3,4). Väljavoolu süvendamine alandas Ähijärve looduslikku taset ning regulaatori läbilaskevõime suuremate vooluhulkade korral on piiratud. Lisaks on kopral väga lihtne regulaatori betoonkast oksi täis vedada ja inimesel ligipääs puhastamiseks keeruline. Eeluuringutest järeldub, et eelnev on põhjus, miks Ähijärve veetase võib kõikuda enam kui 50 cm võrra. Kavandatav lahendus peab tagama olukorra, kus Ähijärve veetase ei kõigu enam kui keskmiselt 20 cm. Joonis 2. Ahelo jõe süvendatud ja õgvendatud lõigu ilme vahetult regulaatorist ülesvoolu. Joonis 3. Omal ajal rajatud regulaator koosneb betoon kastist, plaadist ja binokkeltruubist. Regulaatori läbilaskevõime suuremate vooluhulkade korral on piiratud. Joonis 4. Binokkeltruubi väljavool Ahelo jõel. Joonis 5. Truubist ja Ahelo jõest üle mineva Haabsaare-Saru tee. d) Eelhinnang, kuidas kavandatavad tööd võivad mõjutada tulundusmetsa, eramaid, infrastruktuuri, kaitseväärtusi, ettevõtteid. Mõju tulundusmetsale: eeluuringute käigus hinnati Ähijärve valgala maakasutuse mõju järvele ning kärestiku projekteerimisel arvestati, et veetase ei tõuseks nii kõrgele, et hakkaks mõjutama maakasutust. Mõju eramaadele: Ähijärve veetase mõjutab järveäärseid erakinnistuid: Katastri lähiaadress Katastritunnus Järvenuka 14303:001:0950 Hauka 14303:001:1331 Pääsusilma 14303:001:0710 Veski 14303:001:0111 Sarik-Siimani 14303:001:0172 Lembitu 14303:001:0311 Männituka 14303:001:1220 Astra 14303:001:1211 Järvenuka 14303:001:1031 Kalda 14303:001:0045 Raagsaare 14303:001:0046  Vahi 14303:001:0361, 14303:001:0362 Väike-Plaagi 28902:004:0490 Ähijärve eeluuringute käigus ja eelprojektide koostamisel hinnati võimalikke mõjusid maakasutusele, ning kohalike elanike huve ja järve ökoloogilise seisundi parandamise vajadust arvestades jõuti sobiva veepinna kõrguseni, kus veetase ei mõjuta maakasutust erineval viisil tänasest. Osapooli teavitatakse planeeritavate tööde elluviimisest. Mõju infrastruktuurile: Haabsaare-Saru tee alune truup on kavandatud asendada sillaga, sest olemasoleva truubi läbilaskevõimest olenevalt hakkab truup suuremate vooluhulkade korral ise veepinda reguleerima. Sõltuvalt lahendusest võivad esineda tööde aegsed häiringud liikluskorralduses. Kavandatavatele tegevustele küsitakse sisend ja kooskõlastus Transpordiametilt. Mõju kaitseväärtustele: kavandatavate tööde ala (eelprojektist) kattub mitme looduskaitselise väärtusega (joonis 6) ning seda ka juhul kui lahendusvariant liigub projekteerimistööde käigus ülesvoolu Ähijärve suunas. Joonis 6. Kaitseväärtuste paiknemine kavandatavate tööde asukohas. Huvialune ala kattub III kaitsekategooria liigi elupaigaga. Kogu huvialune ala kuulub Karula rahvuspargi (KLO1000242) territooriumile. Kavandatava tehiskärestiku asukohas on III kaitsekategooria liigi kasvukoht (KLO9353800) ning osaliselt ulatub kavandatav tegevus II kaitsekategooria linnuliikide (KLO9133989, KLO9101146) elupaikadesse. Ajutine ümbersõidutee võib ulatuda osaliselt Natura elupaigatüüpidele 9080* soostuvad soo lehtmetsad ja 9010* vanad loodusmetsad. Ehitamise võimalikkus ja tingimused lähtuvalt kaitstavatest liikidest ja elupaikadest küsitakse Keskkonnaametilt. Mõju ettevõtetele: eeluuringute raames uuriti Ähijärve veetaseme stabiliseerimise mõju järveäärsete kinnistute maakasutusele. Veetaseme stabiliseerimine planeeritakse selliselt, et negatiivseid mõjusid normaalveetasemega ei esine.