Kooskõlastuse ja projekteerimistingimuste küsimine (Kotka pais)

Saatja: "Tuuli Rooni" <[email protected]> Saaja: [email protected] Teema: Kooskõlastuse ja projekteerimistingimuste küsimine Transpordiametilt (Kotka pais) Kuupäev: 2026-10-02 11:09 Tere! Riigimetsa Majandamise Keskus edastab Teile 02.10.2026 dokumendi nr 3-6.1/2026/5841 Kooskõlastuse ja projekteerimistingimuste küsimine Transpordiametilt (Kotka pais). Lugupidamisega Tuuli Rooni veeökoloog looduskaitseosakond Riigimetsa Majandamise Keskus 56287678 [email protected] Riigimetsa Majandamise Keskus Toompuiestee 24, Tallinn Tel 676 7500 10149 Harju maakond [email protected] Registrikood 70004459 www.rmk.ee Transpordiamet [email protected] (digitaalallkirja kuupäev) nr 3-6.1/2026/5841 Kooskõlastuse ja projekteerimistingimuste küsimine Transpordiametilt (Kotka pais) Riigimetsa Majandamise Keskus (edaspidi RMK) viib vooluveekogude tervendamise eesmärgil ellu projekte, mille raames parandatakse siirdekalade rändetingimusi lõheliste jõgedel asuvatel paisudel või rändetakistustel. RMK alustab siirdekalade rändetingimuste parandamise kavandamist Harju maakonnas, Kuusalu vallas, Kotka külas asuval Kotka paisul, mis paikneb Valgejõel katastriüksusel Hüdrojaama pais (42301:004:0561). Kavandatud tegevus on Kotka paisu likvideerimine ja loodusliku jõesängi taastamine vastavalt Kotka paisu 2019. aasta eelprojekti variant 2-le: pais likvideeritakse eemaldades paisukeha täielikult kaldasambast kaldasambani (paekivist vahesammas ja kaldasambad, betoonlävi, raudbetoonist teenindussild) ning mõlemal pool paisukeha ja konstruktsioonide asukohas ühtlustatakse jõe põhjalang. Juhime tähelepanu, et lisaks eelprojekti tegevustele näeb RMK kavatsus ette liigveelaskme kanali pinnasega täitmist katastriüksuse Hüdrojaama pais (42301:004:0561) piires. Kavandatavad tegevused on täpsemalt kirjeldatud kirjale lisatud tööde kavatsuse dokumendis ja selle lisas. RMK soovib Transpordiametilt Kotka paisu likvideerimise tööde kavatsuse dokumendile kooskõlastust ning tingimusi ja soovitusi, millega arvestatakse projekti ehitusel. Küsimuste tekkimisel või lisainformatsiooni saamiseks palume võtta ühendust RMK looduskaitseosakonna veeökoloogiga (Tuuli Rooni - kontakttelefon: 562 876 78). Vastuskiri palume saata e-maili aadressil [email protected]. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Tuuli Rooni veeökoloog looduskaitseosakond Lisad: Tööde kavatsuse dokument, Tööde kavatsus_Kotka pais.pdf Lisa 1, Kotka_eelprojekt.zip 56287678 [email protected]  Kotka paisul kalade läbipääsu tagamise kavatsus a) Kalade läbipääsu tagamise eesmärk Kotka paisul (PAIS014610) kalade läbipääsu tagamise eesmärk on parandada kalade elupaiga- ja rändetingimusi Valgejões (VEE1079200) ning taastada vooluveekogu ökoloogiline sidusus. Kotka pais paikneb veekogumil Valgejõgi Niinemäe kraavist suudmeni (1079200_2) ning on jõe suudmest ülesvoolu esimene paisrajatis vooluveekogul. Nimetatud veekogumi seisund on hinnatud halvaks. Veekogumi üheks hea seisundi saavutamise viisiks on ette nähtud elupaikade taastamine kalade rändetingimuste parandamise teel1. Valgejõgi kuulub kogu ulatuses lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaikade nimistusse vastavalt keskkonnaministri 15. juuni 2004. a määrusele nr 73 „Lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaikade nimistu“. RMK kavandab paisutuse likvideerimist vastavalt Riigikohtu halduskolleegiumi 18.02.2021. a otsusele haldusasjas nr 3-17-25652. RMK täidab veeseadusest tulenevat kohustust paisutus likvideerida. Paisu eemaldamine taastab vee-elustiku rändevõimalused, parandab jõe elupaigalist kvaliteeti ning suurendab kalade sigimis- ning kasvualade kättesaadavust kogu Valgejõe ulatuses. Tööde kavatsuse eesmärk on likvideerida Kotka pais vastavalt 2019. aastal koostatud eelprojekti variant 2-le (lisa 1). Tegevuste kirjeldus: Kotka paisu likvideerimine ja loodusliku jõesängi taastamine vastavalt Kotka paisu 2019. aasta eelprojekti variant 2-le: pais likvideeritakse eemaldades paisukeha täielikult kaldasambast kaldasambani (paekivist vahesammas ja kaldasambad, betoonlävi, raudbetoonist teenindussild) ning mõlemal pool paisukeha ja konstruktsioonide asukohas ühtlustatakse jõe põhjalang. Täiendavalt täidetakse pinnasega liigveelaskme kanal katastriüksuse Hüdrojaama pais (42301:004:0561) ulatuses. 1 Lääne-Eesti, Ida-Eesti ja Koiva vesikondade veemajanduskavade 2022-2027 meetmeprogramm 2022-2027. Keskkonnaministeerium. Meetmeprogrammi Lisa 1 Meetmetabelid. https://kliimaministeerium.ee/veemajanduskavad-2022-2027#meetmeprogrammi-doku (viimati vaadatud 15.09.2026) 2 Riigikohtu lahendeid saab otsida ja sirvida: Lahendid. Asukoht Kotka pais asub Valgejõel Harju maakonnas, Kuusalu vallas, Kotka külas. Paisu konstruktsioon paikneb katastriüksusel Hüdrojaama pais (42301:004:0561). Joonis 1. Kotka paisu paiknemise asendiplaan. b) Ülevaade töödega mõjutatud alale jäävatest maaparandusehitistest, teedest ja muust infrastruktuurist Kotka paisust allavoolu ületab jõge Võsu-Kotka tee, mille kaitsevööndi laius on 30 m tee teljest arvestades. c) Ülevaade objektist ning paikvaatluse pildid Valgejõgi on 90 km pikkune vooluveekogu, mis saab alguse Porkuni järvest Lääne-Viru maakonnas, Tapa vallas, Porkuni külas. Jõgi suubub Hara lahte Harju maakonnas, Loksa linnas. Valgejõe keskmine lang on ca 1,16 m/km. Valgejõgi voolab peaaegu kogu ulatuses looduslikus sängis, intensiivse maaparanduse tagajärjel oluliselt õgvendatud jõesängi esineb vaid ülemjooksul. Jõgi omab olulist tähtsust siirdekalade elupaigana ning kuulub ka kogu ulatuses lõheliste elupaikadena kaitstavate veekogude nimekirja. Lisaks on Valgejõe ca 60 km pikkune alam- ja keskjooksu lõik, Rauakõrve oja suudmest Loksa linnani Natura 2000 ala. Valgejõe puhul on Natura kaitseväärtusteks jõgi kui elupaik (EL Loodusdirektiivi tüüp 3260), kaladest ja sõõrsuudest jõesilm, lõhe, võldas ja hink, vee selgrootutest paksukojaline jõekarp ja rohevesihobu ning vee-eluviisiga imetajatest saarmas3. Kotka paisu vare betoonastang on ületamatuks takistuseks kõikidele kaladele madala veeseisu korral. Suuremate vooluhulkade puhul suudavad kõnealuse rändetõkke ületada parema ujumisvõimega kalad, nagu nt lõhe ja forell. Eesti Loodushoiu Keskuse poolt 2017. aastal teostatud katsepüügid silmutorbikutega näitasid, et jõesilmule on järsk betoonastang, olenemata jõe vooluhulgast, tõenäoliselt ületamatu. Kotka pais Valgejõel rajati hüdroelektrijaama teenindamiseks olles samal ajal oluline rändetõke kaladele. Amortiseerunud pais purunes 2016. aasta augusti tulvavee tagajärjel. Pärast lagunemist puhkes kohtuvaidlus, mis kestis ligi kümnendi. 2025. aastal saavutati kokkulepe paisu lõplikuks eemaldamiseks. Paisude olemasolu killustab vooluveekogusid ning piirab kalade juurdepääsu sigimis- ja kasvualadele. Kotka paisu likvideerimine loob eeldused loodusliku voolurežiimi taastumiseks ning parandab kalade juurdepääsu ülesvoolu paiknevatele sigimis- ja elupaikadele. Joonis 2. Kotka pais. d) Eelhinnang, kuidas paisu likvideerimine võib mõjutada tulundusmetsa, eramaid, infrastruktuuri, kaitseväärtusi, ettevõtete tegevusi Mõju tulundusmetsale: Mõju tulundusmetsale puudub. Mõju eramaadele: Paisu likvideerimisel avaldub ajutine mõju eramaadele ehitustööde ajal. Tegevus kooskõlastatakse seotud maaomanikega. 3 Valgejõe jõestiku lõhe, forelli, harjuse ja jõesilmu koelmualade kvaliteedi hinnang. Taal, I., Kesler, M., Svirgsden, R., Karvak, J. Tartu Ülikooli Eesti Mereinstituut. 2019. Tartu. Mõju infrastruktuurile: Kotka paisust allavoolu ületab jõge Võsu-Kotka tee, mille kaitsevööndi laius on 30 m tee teljest arvestades. Kavandatav tegevus kooskõlastatakse Transpordiametiga. Mõju kaitseväärtustele: Kotka pais asub Lahemaa rahvuspargis (KLO1000511) Lahemaa piiranguvööndis (KLO1100359). Valgejões on registreeritud Kotka paisu asukohas kahe III kategooria kaitsealuse liigi elupaik: • rohe-vesihobu (Ophiogmophus cecilia) (KLO9200076); • võldas (Cottus gobio). Valgejões on registreeritud Kotka paisu asukohas II kategooria kaitsealuse liigi elupaik: • paksukojaline jõekarp (Unio crassus). Paisu likvideerimine ja loodusliku jõesängi taastamine parandab veekogu ökoloogilist sidusust ning loob paremad tingimused ligipääsuks kaladele ja muule vee-elustikule olulistele sigimis- ja elupaikadele. Valgejõe kuulumine lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaikade nimistusse annab kavandatavale tegevusele olulise looduskaitselise põhjenduse. Mõju ettevõtete tegevusele: Ettevõte Kotka Forell on ajalooliselt olnud seotud Kotka paisuga. Kotka hüdrosõlme derivatsioonikanali lõpus paikneb veehaarderajatis, mille kaudu on varustatud veega kalatiike. Keskkonnaportaali registrist nähtub, et kalakasvatusel on olemas alternatiivne veevõtt nimetusega „Kotka kalakasvatus“, mille pinnaveehaarde veekoguks on märgitud Valgejõgi4. Lisad Lisa 1. Eelprojektide ja keskkonnamõjude eelhinnangute koostamine. Osa 1.1: Kotka pais. Eelprojekt. IB Urmas Nugin OÜ. 2019. Tartu. (Kotka_eelprojekt.zip) 4 Keskkonnaportaal. 2026. Andmed & kaart | Keskkonnaportaal.    Töö nr. 2019018 Töövõtja: Eesti Veeprojekt OÜ EPE001012 24.04.2013 Pikk 12, 51009 Tartu ELK000011 24.04.2013 [email protected] EEP003304 24.04.2013 Reg. nr. 10913769 TEL001494 19.05.2010 Tel 740 9361 EEG000015 02.08.2004 EEO000038 25.05.2004 EH10913769-0001 15.12.2003 EP10913769-0001 17.03.2003 EK10913769-0001 17.03.2003 Inseneribüroo Urmas Nugin OÜ Tähe 106, 50107 Tartu EEG000453 05.02.2018 [email protected] EP10696600-0001 05.02.2003 EO10696600-0001 05.02.2003 Reg nr. 10696600 EK10696600-0001 05.02.2003 Tel 730 3735 Muinsuskaitseameti 09.08.2010/ tegevusluba E 518/2010 18.07.2011 Tellija: Tartu Ülikool Registrikood 74001073 Ülikooli 18, 50090 Tartu Eelprojektide ja keskkonnamõjude eelhinnangute koostamine Osa 1.1: Kotka pais Eelprojekt Töövõtja esindaja: Toomas Kooskora Eesti Veeprojekt OÜ Projektijuht/peaprojekteerija: Meelis Viirma Kutsetunnistus 109045 Eesti Veeprojekt OÜ Projekteerijad: Urmas Nugin IB Urmas Nugin OÜ Jevgenia Pravdjukova IB Urmas Nugin OÜ Tartu, august 2019 Tellija: Tartu Ülikool Töö nr: 2019018 Objekt: Kotka pais Staadium: Eelprojekt Aadress: Harju maakond, Kuusalu vald, Kotka küla Välja antud: August 2019 SISUKORD ASUKOHA SKEEM ................................................................................................................. 3 1 ÜLDOSA ......................................................................................................................... 4 2 LÄHTEMATERJALID ................................................................................................... 5 3 OLEMASOLEV OLUKORD ......................................................................................... 6 4 PROJEKTLAHENDUS ................................................................................................ 14 5 EHITUSTÖÖDE KIRJELDUS ..................................................................................... 17 6 PÕHILISTE EHITUSTÖÖDE MAHUD ...................................................................... 20 LISAD (ainult digitaalselt) Lisa 1 Hüdroloogilised andmed Lisa 2 Topogeodeetilised uuringud Lisa 3 Geoloogilised uuringud JOONISED Nr Tähis Joonise nimetus Mõõtkava Variant 1 AS-4-01 KOTKA PAISU ASEMELE RAJATAVA 1:500 Variant 1 TEHISKÄRESTIKU PÕHIPLAAN 2 AS-4-02 KOTKA PAISU ASEMELE RAJATAVA 1:500 TEHISKÄRESTIKU TEHNOLOOGILINE PLAAN 3 EK-6-01 KOTKA PAISU ASEMELE RAJATAVA 1:200 TEHISKÄRESTIKU LÕIGE A-A 4 EK-6-02 KOTKA PAISU ASEMELE RAJATAVA 1:200 TEHISKÄRESTIKU LÕIKED 1-1....4-4 5 AS-4-03 KOTKA PAISU LAMMUTAMISE PLAAN 1:500 Variant 2 6 EK-6-03 KOTKA PAISU LAMMUTAMISE LÕIKED 1:200 Eesti Veeprojekt OÜ Inseneribüroo Urmas Nugin OÜ 2/23 Tellija: Tartu Ülikool Töö nr: 2019018 Objekt: Kotka pais Staadium: Eelprojekt Aadress: Harju maakond, Kuusalu vald, Kotka küla Välja antud: August 2019 ASUKOHA SKEEM KOTKA PAIS X= 6601595 Y= 598349 Joonis 1. Kotka paisu asukoha skeem (http://xgis.maaamet.ee) Joonis 2. Kotka paisu juurdepääsu skeem (http://xgis.maaamet.ee) Eesti Veeprojekt OÜ Inseneribüroo Urmas Nugin OÜ 3/23 Tellija: Tartu Ülikool Töö nr: 2019018 Objekt: Kotka pais Staadium: Eelprojekt Aadress: Harju maakond, Kuusalu vald, Kotka küla Välja antud: August 2019 SELETUSKIRI 1 ÜLDOSA Projekt on koostatud Tartu Ülikooli riigihanke nr 202487 „Eelprojektide ja keskkonnamõju eelhinnangute koostamise tellimine“ koosseisus. Töö sisuks on kalade rändetee avamiseks Kotka (Valgejõgi), Nõmmeveski (Valgejõgi), Kunda alumine HEJ (Kunda jõgi), Kunda mõisa (Kunda jõgi), Aravuse (Kunda jõgi) ja Linnamäe HEJ (Jägala jõgi) paisudel eelprojektide ja keskkonnamõju eelhinnangute koostamine. Töö koosneb kuuest köitest, mis omakorda jagunevad kaheks osaks, vt tabel 1. Tabel 1. Töö koosseis Jrk Nimetus Köide Osa nr 1 Kotka pais, eelprojekt 1 1.1 2 Kotka pais, keskkonnamõjude eelhinnang 1 1.2 3 Nõmmeveski pais, eelprojekt 2 2.1 4 Nõmmeveski pais, keskkonnamõjude eelhinnang 2 2.2 5 Kunda alumine HEJ pais, eelprojekt 3 3.1 6 Kunda alumine HEJ pais, keskkonnamõjude eelhinnang 3 3.2 7 Kunda mõisa pais, eelprojekt 4 4.1 8 Kunda mõisa pais, keskkonnamõjude eelhinnang 4 4.2 9 Aravuse pais, eelprojekt 5 5.1 10 Aravuse pais, keskkonnamõjude eelhinnang 5 5.2 11 Linnamäe HEJ pais, eelprojekt 6 6.1 12 Linnamäe HEJ pais, keskkonnamõjude eelhinnang 6 6.2 Käesoleva eelprojekti eesmärgiks on välja pakkuda lahendusvariandid Harju maakonnas Kuusalu vallas Kotka külas Valgejõel paikneva Kotka paisu juures kalade üles- ja allavoolu rände tingimuste tagamiseks. Käesolev eelprojekt käsitleb kahte lahendusvarianti kalade rände tingimuste tagamiseks Valgejõel Kotka paisu juures. Variant 1 on kalade läbipääsu tagamise kõrval kärestikulise elupaiga loomisele suunatud variant, mis näeb ette paisu konstruktsioonide lammutamise, paisutuse täieliku likvideerimise, paisu aluse jõesängi ümberkujundamise looduslähedaseks kivikärestikuks pikkusega 76 m languga 1,35% koos kudeala (pindala 150 m2) rajamisega kärestikust ülesvoolu. Variant 2 puhul on tegemist nn miinimumstsenaariumiga paisutuse likvideerimiseks ja kalade rändetee avamiseks, mis eeldab liigveelaskme konstruktsioonide eemaldamist jõesängist koos pinnaspaisu osalise Eesti Veeprojekt OÜ Inseneribüroo Urmas Nugin OÜ 4/23 Tellija: Tartu Ülikool Töö nr: 2019018 Objekt: Kotka pais Staadium: Eelprojekt Aadress: Harju maakond, Kuusalu vald, Kotka küla Välja antud: August 2019 väljakaevamisega ning voolusängi kujundamist eemaldatud konstruktsioonide asukohas (32 m pikkune lõik), milleks toimub voolusängi põhja tasandamine, voolusängi nõlvade planeerimine ja kindlustamine. Projektis kasutatud fotod on tehtud projekti koostajate poolt kui ei ole märgitud teisiti. 2 LÄHTEMATERJALID Projekteerimise alusplaanina on kasutatud Alt ja Ülevalt OÜ poolt koostatud digitaalset geodeetilist maa-ala plaani täpsusastmega M 1:500 (töö nr. G17/2019, aprill 2019). Alusplaanil on koordinaadid esitatud L-Est´97 ja kõrgused EH2000 süsteemis. Projekteerimisele eelnes objekti ülevaatus (U. Nugin, M. Viirma, J. Pravdjukova 25.04.2019). Varasematest töödest on kasutatud: • Valgejõe Kotka paisu kalapääsu rajamise variantide teostatavuse hinnang. Valgejõe ülevaade ja tehnilised lahendused kalade rändetee avamiseks. Tartu 2007 (K&H AS jt Leping nr. 1082 P/05); • Valgejõe Kotka paisu kalapääsu rajamise variantide teostatavuse hinnang. Ehitusgeoloogilise uuringu aruanne. Tallinn 2007 (AS Maves Leping nr. 1082 P/05); • Tehniline abi vooluveekogude ökoloogilise kvaliteedi parandamiseks. Valgejõel paiknevate Kotka ja Nõmmeveski paisudele kalapääsude rajamise keskkonnamõju hindamine. KMH aruanne. Tartu 2007 (K&H AS jt Leping nr. 1068-4 P/08); • Valgejõe Kotka paisu kalapääsu rajamise variantide teostatavuse hinnang. Ekspertarvamus Kotka hüdrosõlme paisehitiste tehnilise seisukorra kohta. Tartu 2006 (AS K&H jt Lepingu nr. 1082 P/05); • Kotka hüdroelektrijaama paisu ehitustehniline audit. Aruanne. Tartu 2016 (Inseneribüroo Urmas Nugin OÜ Töö nr. IB 92/2016). Hüdroloogilised andmed eelprojekti koostamiseks on saadud Keskkonnaagentuurilt ja esitatud lisas 1. Hüdroloogiline lühiiseloomustus: Valgejõgi (VEE1079200) on Lahemaa suurim ja pikim jõgi. Valgejõe valgala on 451,5 km² ja pikkus 89,5 km (register.keskkonnainfo.ee). Kotka pais Eesti Veeprojekt OÜ Inseneribüroo Urmas Nugin OÜ 5/23 Tellija: Tartu Ülikool Töö nr: 2019018 Objekt: Kotka pais Staadium: Eelprojekt Aadress: Harju maakond, Kuusalu vald, Kotka küla Välja antud: August 2019 paikneb ca 9 km kaugusel jõe suudmest. Valgejõe valgala Kotka paisu lävendis on 444,0 km² (KAUR). Valgejõe iseloomulikud vooluhulgad Kotka paisu lävendis: Qmaks1%= 38,4 m³/s, Qmaks5%= 34,9 m³/s, Qkeskm= 3,81 m³/s, Qökoloogiline min= 0,74 m³/s. Andmed maa-ala geoloogia kohta on saadud 2005-2007 töö „Tehniline abi vooluveekogude ökoloogilise kvaliteedi parandamiseks“ mahus tehtud ehitusgeoloogilisest uuringust (AS Maves Leping nr. 1082 P/05). 3 OLEMASOLEV OLUKORD Juurdepääs Kotka paisule on võimalik mööda Liiapeksi-Loksa maanteed nr 85. Kotka külas tuleb Liiapeksi-Loksa maanteelt keerata Võsu poole Võsu-Kotka maanteele nr 17210, ristmikust objektini on ca 200 m. Objektini viivad maanteed on asfaltkattega. Vahetult paisule pääseb jõe paremalt kaldalt Võsu-Kotka teelt olemasoleva ca 60 m pikkuse kruuskattega tee kaudu. Vasakult kaldalt juurdepääs on võimalik ainult läbi Puidutööstuse (42301:004:0401) kinnistu. Kotka hüdrosõlme moodustavad pinnaspais, paekivilaotisest põhikonstruktsioonidega liigveelase, derivatsioonikanal (pinnaskanal) koos hüdroelektrijaama veehaardega, hüdroelektrijaama hoone ja hüdroelektrijaama äravoolukanal. Lisaks on derivatsioonikanali lõpus veehaarderajatis ’’Kotka Forell’’ kalatiikide veevarustuse tarbeks. Kotka hüdrosõlme liigveelase ja pinnaspais asuvad Hüdrojaama pais (42301:004:0561) kinnistul. Liigveelaskmest kahel pool olev pinnaspaisu muldkeha on korduvalt parandatud. Pinnaspaisu nõlvadel ning ka alavee poolse jõesängi nõlvadel kasvavad puud ja võsa. Liigveelaskmeks on kaheavaline sildregulaator, mille avad on eraldatud keskel asuva sambaga. Liigveelaskme kummagi ava laius on 7,3 m. Liigveelaskme vasaku- ja parema kalda poolsel küljel on kaldasambad. Kaldasambad ja vahesammas on laotud paekivist. Liigveelaskme sammaste ehitustehniline seisund on halb, vee paisutamine ei ole kaasneva avariiohu tõttu lubatav. Sammaste külgpinnad on tugevasti murenenud. Sammastele toetub 2,4 m laiune raudbetoonist Eesti Veeprojekt OÜ Inseneribüroo Urmas Nugin OÜ 6/23 Tellija: Tartu Ülikool Töö nr: 2019018 Objekt: Kotka pais Staadium: Eelprojekt Aadress: Harju maakond, Kuusalu vald, Kotka küla Välja antud: August 2019 teenindussild, mis on ühtlasi varjapostide ülemise otsa toeks. Sildregulaatori avade põhjas, sammaste vahel, on betoonist ülevoolulävi. Läve alguses ülavee pool on varjapostide alumise otsa toetamiseks süvendid. Ülevoolulävi lõpeb alavee pool astmega. Astme alla on jõe põhja tekkinud uhteauk. Sildregulaatori avadesse on asetatud vertikaalsed varjapostid puitkilpide paigaldamiseks. Varasemal kasutatud varjapostid on olnud puidust, kuid hiljuti vahetati need välja profiilterasest postide vastu. Käesoleval ajal on varjad postide vahelt eemaldatud ja vee paisutamist ei toimu. Ülavee jääkpaisutuse tekitavad liigveelaskme konstruktsioonid, sh regulaatori avades olevad varjapostid. Paisutuse kõrgus oleneb jõe vooluhulgast. Varasema ehitusgeoloogilise uuringu kohaselt on vahetult sildregulaatori taga alavees uhteaugu põhjas kruus. Olemasolev jõe põhi allpool sildregulaatorit on kruusane, selles on tardkivi veeriseid, munakaid ja rahne. Sildregulaarist ca 10 m allavoolu on jõe põhjas kivivall. Sildregulaatorist ülalpool on jõe põhja settinud jõesetet (liiva). 2019. aasta aprillis teostatud mõõdistuse kohaselt on keskmine settekihi paksus ülavee poolses voolusängis 0,5-0,6 m. Jõeoru kallastes paisu piirkonnas levivad valdavalt kergesti erodeeritavad liivpinnased. Olemasolev pinnaspais koosneb alumises osas ebaühtlase tiheduse ja konsistentsiga aluspõhjalisest savist ja ülemises osas tihenenud mullasegusest liivast ja kruusast. Kotka paisu fotod on esitatud alljärgnevalt: Eesti Veeprojekt OÜ Inseneribüroo Urmas Nugin OÜ 7/23 Tellija: Tartu Ülikool Töö nr: 2019018 Objekt: Kotka pais Staadium: Eelprojekt Aadress: Harju maakond, Kuusalu vald, Kotka küla Välja antud: August 2019 Foto 1. Kotka pais; vaade alavee poolt 15.08.2006 Foto 2. Regulaatori varjad; vaade alavee poolt 15.08.2006 Eesti Veeprojekt OÜ Inseneribüroo Urmas Nugin OÜ 8/23 Tellija: Tartu Ülikool Töö nr: 2019018 Objekt: Kotka pais Staadium: Eelprojekt Aadress: Harju maakond, Kuusalu vald, Kotka küla Välja antud: August 2019 Foto 3. Regulaatori vanad puidust varjapostid 15.08.2006 Foto 4. Liigveelase ilma varjakilpideta; vaade alavee poolt 02.12.2016 Eesti Veeprojekt OÜ Inseneribüroo Urmas Nugin OÜ 9/23 Tellija: Tartu Ülikool Töö nr: 2019018 Objekt: Kotka pais Staadium: Eelprojekt Aadress: Harju maakond, Kuusalu vald, Kotka küla Välja antud: August 2019 Foto 5. Ülevooluläve ühinemine alaveega 02.12.2016 Foto 6. Liigveelase ilma varjakilpideta; vaade ülavee poolt 02.12.2016 Eesti Veeprojekt OÜ Inseneribüroo Urmas Nugin OÜ 10/23 Tellija: Tartu Ülikool Töö nr: 2019018 Objekt: Kotka pais Staadium: Eelprojekt Aadress: Harju maakond, Kuusalu vald, Kotka küla Välja antud: August 2019 Foto 7. Vaade paisust allavoolu 02.12.2016 Foto 8. Liigveelase ilma varjakilpideta; vaade ülavee poolt 16.05.2018 Eesti Veeprojekt OÜ Inseneribüroo Urmas Nugin OÜ 11/23 Tellija: Tartu Ülikool Töö nr: 2019018 Objekt: Kotka pais Staadium: Eelprojekt Aadress: Harju maakond, Kuusalu vald, Kotka küla Välja antud: August 2019 Foto 9. Ülevoolulävi ja regulaatori uued varjapostid 16.05.2018 Foto 10. Keskmine sammas ja vasakpoolne kaldasammas alavee pool 16.05.2018 Eesti Veeprojekt OÜ Inseneribüroo Urmas Nugin OÜ 12/23 Tellija: Tartu Ülikool Töö nr: 2019018 Objekt: Kotka pais Staadium: Eelprojekt Aadress: Harju maakond, Kuusalu vald, Kotka küla Välja antud: August 2019 Foto 11. Vaade paisust ülesvoolu 16.05.2018 Eesti Veeprojekt OÜ Inseneribüroo Urmas Nugin OÜ 13/23 Tellija: Tartu Ülikool Töö nr: 2019018 Objekt: Kotka pais Staadium: Eelprojekt Aadress: Harju maakond, Kuusalu vald, Kotka küla Välja antud: August 2019 4 PROJEKTLAHENDUS Käesolev eelprojekt käsitleb kalade rände võimaldamiseks kahte varianti. Variant 1 seisneb paisu likvideerimises ja looduslähedase kivikärestiku rajamises, mis kujuneks nii kalade rändeteeks kui elupaigaks. Samuti toimiks kärestiku kujundamisel kasutatav kivimaterjal voolusängi põhja ja nõlvade kindlustisena, mis on oluline sängi stabiliseerimiseks peale paisu lammutamiseks tehtavate tööde tegemist. Variant 2 on suunatud põhiliselt paisu kui rändetakistuse likvideerimisele; peamisteks tegevusteks on paisu konstruktsioonide lammutamine ja voolusängi kujundamine eemaldatud konstruktsioonide asukohas, sh voolusängi kindlustamine minimaalses mahus. Variant 2 puhul paisust ülesvoolu jääva olemasoleva voolusängi ümberkujundamist/kindlustamist ette nähtud ei ole. Järgnevalt on toodud variantide kirjeldused. Variant 1 Lammutatakse liigveelaskme paekivist vahesammas ja kaldasambad, betoonlävi, liigveelaskme kohal olev raudbetoonist teenindussild, osaliselt kaevatakse välja pinnaspais. Pinnaspaisu ja alavee poolse jõesängi nõlvadelt eemaldatakse puittaimestik. Tekkivad lammutusjäägid tuleb ära vedada ja üle anda jäätmekäitlejale. Pinnaspaisust saadav materjal kasutada tehiskärestiku voolusängi kujundamiseks ja kaldaalade täiteks. Kärestiku kivikatte rajamiseks on vajalik ette valmistada jõesängi põhi (peamiselt olemasoleva pinnase väljakaevega rajatavate kivikindlustiste alalt ning alavee poolel olemasoleva voolusängi põhja profiili tasandamisega kohapealse pinnase/kivimaterjali ümberpaigutamise teel). Ette nähtud on välja kaevata sete ülavee poolsest voolusängist kärestiku alal ja sellest ca 35 m ulatuses ülesvoolu kärestiku põhja ja olemasoleva jõepõhja kokkuviimiseks. Suurem osa kaevetöödest on ette nähtud läbi viia peale ehitusala eraldamist tõkketammidega. Kärestiku kujundamisel voolusängist väljakaevatud materjal on ette nähtud objektilt ära vedada. Projekteeritud tehiskärestiku pikkus on 76 m, lang 1,35%. Tehiskärestiku voolusängi põhja laius on 15-16 m, põhi on kujundatud V-kujulise ristprofiiliga (ristlõige on keskelt 30 cm sügavam). Voolusängi nõlvad on projekteeritud kaldega 1:2,5...1:3. Väljakaevatava pinnaspaisu ristlõikes on nõlvad ülaosas kujundatud laugemad, kaldega 1:5...1:6. Voolusängi Eesti Veeprojekt OÜ Inseneribüroo Urmas Nugin OÜ 14/23 Tellija: Tartu Ülikool Töö nr: 2019018 Objekt: Kotka pais Staadium: Eelprojekt Aadress: Harju maakond, Kuusalu vald, Kotka küla Välja antud: August 2019 põhi ja nõlvad kõrguseni 1,9 m sängi põhjast keskjoonel on ette nähtud kindlustada maakivilaotisega geotekstiilil. Kividevahelised tühikud tuleb tihendada kruusaga. Ülevalpool on ette nähtud nõlvad kindlustada kasvupinnase kihile paigaldatud erosioonitõkkematiga. Voolusängi põhja kindlustamiseks on ette nähtud kasutada kive läbimõõduga 0,3-0,5 m ja nõlvade kindlustamiseks läbimõõduga 0,3-0,4 m. Voolusängi põhjas täita kividevahelised tühikud ca 2/3 ulatuses kivide kõrgusest, nõlvadel 4/5 ulatuses kivide kõrgusest. Voolusängi põhi tuleb kujundada elupaigaks ja rändeteeks sobivana. Voolusängi põhja tuleb paigaldada voolurahustusrahnud. Voolurahustusrahnud paigaldatakse kärestikule hajusalt ja laotakse põhjakivitise sisse. Voolurahustusrahnudeks kasutada kahes mõõdus maakive: läbimõõduga 0,6-0,8 m (270 tk) ning läbimõõduga 0,7-1,0 m (270 tk). Suuremad kivid paigutatakse voolusängi teljele lähemale ja väiksemad serva poole. Voolurahustusrahnud paigutatakse nii, et nende ülemine pind jääks voolusängi ristlõikes ligilähedaselt samale kõrgusele. Nii põhja- ja nõlvakindlustiste kivide kui voolurahustusrahnude valikul tuleb arvestada, et näidatud vähim mõõde on vastavasse gruppi kuuluva kivi kõige väiksema koha läbimõõt. Kivikindlustised tehiskärestiku sisse- ja väljavoolul lõpetada jõepõhjas ja kallastes maakividest tugiprismadega. Pinnasega täidetud kaldaalad planeerida ja katta kasvupinnasega, millele teostada heinaseemne külv. Tehiskärestikust ülesvoolu on ette nähtud rajada kudeala pindalaga 150 m2. Rajatavale kudealale tuuakse kruusa ja veerist (Ø 2...8 cm, struktuuriga 50±10% Ø 2...5 cm ning 50±10% Ø 5...8 cm), mis laotatakse kihi paksusega 0,4 m. Kudealale paigaldatakse kivid Ø 30...50 cm (30 tk) Ø 50...80 cm (15 tk). Tehiskärestiku arvutuslik veetäide ja keskmised voolukiirused erinevatel vooluhulkadel on toodud tabelis 2. Arvutus on tehtud järgnevatele vooluhulkadele: suvine keskmine 30p minimaalne 50% ületustõenäosusega Q=1,2 m3/s, talvine keskmine 30p minimaalne 50% ületustõenäosusega Q=1,7 m3/s, pikaajaline aasta keskmine Q=3,8 m3/s, kevadine maksimaalne 1% ületustõenäosusega Q=38,4 m3/s. Voolusängi arvutuslik veetäide on esitatud tulenevalt põhja V-kujulisest ristprofiilist vee sügavuse vahemikuna (põhja sügavamas kohas ehk voolusängi teljel ja põhja kõrgemas kohas ehk servades). Eesti Veeprojekt OÜ Inseneribüroo Urmas Nugin OÜ 15/23 Tellija: Tartu Ülikool Töö nr: 2019018 Objekt: Kotka pais Staadium: Eelprojekt Aadress: Harju maakond, Kuusalu vald, Kotka küla Välja antud: August 2019 Tabel 2. Tehiskärestiku ligikaudsed hüdraulilised parameetrid Vooluhulk, Keskmine Vee sügavus, m3/s voolukiirus, m m/s 1,2 0,40 0,35...0,05 1,7 0,45 0,40...0,10 3,8 0,55 0,50...0,20 38,4 1,90 1,30...1,0 Kärestikku ei käsitleta ehitisena ja seetõttu sellele eluiga ei määrata. Ehitustöö tulemusena valminud voolusäng jääb vee ja jää poolt avaldatava mõju kujundada. Variant 2 Liigveelaskme konstruktsioonid (paekivist vahesammas ja kaldasambad, betoonlävi, raudbetoonist teenindussild) lammutatakse. Osaliselt kaevatakse välja pinnaspais. Eemaldatud konstruktsioonide asukohas kujundatakse voolusäng põhja laiusega 15,5 m, nõlvade kaldega 1:3. Liigveelaskmest allavoolu paiknev uhteauk täidetakse. Voolusängi põhi kujundatakse paisu asukohas ca 20 m pikkuses lõigus esialgu languga 2,5% ja sellest allavoolu ca 12 m pikkuses lõigus ilma languta. Konstruktsioonielemente, mis jäävad projekteeritud põhjapinnast sügavamale (võimalikud filtratsioonitõkked vms), välja ei kaevata. Voolusängi nõlvad kõrguseni 1,5 m sängi põhjast on ette nähtud kindlustada kividega, ülevalpool on ette nähtud nõlvad katta kasvupinnase kihiga ja külvata muruseeme. Lauskindlustist voolusängi põhja ette nähtud ei ole. Kohapealse kivimaterjali abil (liigveelaskmest 10 m allavoolu jõe põhjas olev kivivall) tuleb voolusängi põhi kujundada looduslähedaseks vooluveekogu põhjaks. Projekteeritud voolusängi põhi jääb voolava vee mõjul erodeeritavaks ja selle kuju ajas muutuvaks. Paisust ülesvoolu jääva olemasoleva voolusängi kindlustamist ja voolusängi kogunenud sette väljakaevamist ette nähtud ei ole. Olemasolev voolusäng jääb voolava vee kujundada. Voolusängi loomuliku ümberkujunemise protsessi käigus toimub muu hulgas liivasette ärakanne allavoolu ning enamus materjalist kantakse minema lammutustööde tegemise ajal. Paisu likvideerimisel väljakaevatav pinnas suuremas osas veetakse objektilt ära. Paekivi- ja betoonkonstruktsioonide lammutamisel tekkivaid lammutusjääke on ette nähtud kasutada Eesti Veeprojekt OÜ Inseneribüroo Urmas Nugin OÜ 16/23 Tellija: Tartu Ülikool Töö nr: 2019018 Objekt: Kotka pais Staadium: Eelprojekt Aadress: Harju maakond, Kuusalu vald, Kotka küla Välja antud: August 2019 nõlvakindlustuseks ja voolusängi põhja profiili korrigeerimiseks. Ülejäänud lammutusjäägid tuleb ära vedada ja üle anda jäätmekäitlejale. Paekivilaotise materjal purustatakse killustikuks ja paigaldatakse voolusängi nõlvadele kivikindlustise aluskihiks ning voolusängi põhja uhteaugu täiteks. Betoon tükeldatakse ja kasutatakse voolusängi nõlvajalami kindlustamiseks ja kallaste kindlustamiseks. Nõlvajalami kindlustis rajatakse osaliselt kohapeal olevatest suurtest maakividest, mis kogutakse pinnaspaisu nõlvadelt. Voolusängi nõlvade kivikindlustis (kivipuiste) rajatakse juurdeveetavast kivimaterjalist. Voolusängi orienteerivad hüdraulilised parameetrid on toodud alljärgnevalt. Tegemist on arvutuslike väärtustega projektmõõtmetega voolusängi puhul. Tegeliku voolusängi kuju ei saa olema püsiv. Tegelikud vooluparameetrid sõltuvad voolusängi loomulike erosiooniprotsesside kulgemisest ning muutuvad ajas. Minimaalsetel vooluhulkadel (1,2 m3/s ja 1,7 m3/s) kujuneb voolu sügavuseks vastavalt ca 0,15 m ja ca 0,2 m, keskmine voolukiirus on ca 0,5 m/s ja ca 0,6 m/s. Keskmisel vooluhulgal (3,8 m3/s) kujuneb voolu sügavuseks ca 0,25 m, keskmine voolukiirus on ca 0,9 m/s. Maksimaalsel vooluhulgal (38,4 m3/s) kujuneb voolu sügavuseks ca 1 m, keskmine voolukiirus on ca 2,5 m/s. 5 EHITUSTÖÖDE KIRJELDUS Kavandatud ehitustegevus hakkab toimuma variant 1 puhul Hüdrojaama pais’u kinnistul (42301:004:0561) ja Varblase kinnistul (42301:004:0275). Variant 2 puhul toimub ehitustegevus ainult Hüdrojaama pais’u kinnistul (42301:004:0561). Paisule pääseb juurde jõe paremalt kaldalt Võsu-Kotka teelt mööda olemasolevat ca 60 m pikkust kruuskattega teed. Ehitustööde tegemiseks sobib kõige paremini suvine veevaene periood. Variant 1 Põhiline osa kärestiku ehitustöödest on võimalik läbi viia kuivalt, eraldades ehitusala üla- ja alavee poolt savikast mineraalpinnasest tõkketammidega ning juhtides vee ehitusalast mööda jõe parema kalda äärde rajatava möödavoolukanaliga ja ajutise truubiga (ristumiskohas parempoolse pinnaspaisuga). Ajutise truubi rajamine on vajalik ehitustehnikale ülepääsu võimaldamiseks ehitustööde läbiviimisel ja materjalide juurdeveo korraldamisel. Ajutise truubi väljavool ja sissevool tuleb uhtumise vältimiseks kindlustada kividega. Eesti Veeprojekt OÜ Inseneribüroo Urmas Nugin OÜ 17/23 Tellija: Tartu Ülikool Töö nr: 2019018 Objekt: Kotka pais Staadium: Eelprojekt Aadress: Harju maakond, Kuusalu vald, Kotka küla Välja antud: August 2019 Möödavoolukanali rajamiseks on vajalik ca 15 m laiuselt ja ca 100 m pikkuselt välja kaevata jõe parem kallas ülavee poolel. Peale kärestiku ehitustööde lõpetamist jõe parem kallas taastatakse. Osa möödavoolukanalist väljakaevatud materjalist ladustatakse ajutiselt paremale kaldale ja kasutatakse hiljem kanali tagasitäiteks, ülejääv pinnas on vaja objektilt ära vedada. Vajalik on möödavoolukanali kindlustamine kivipuistega, kuna kallas koosneb pindmistes kihtides tolm- ja peenliivst. Ehitusaegne möödavoolukanal eraldatakse ehitusalast juurdeveetavast savikast mineraalpinnasest tammiga. Osa eraldustammi materjali on ette nähtud jätta alaliseks parema kalda täiteks. Tehiskärestiku rajamist tuleb alustada alavee poolelt liikudes kogu ehitatava sängi laiuse tööfrondiga ülesvoolu. Kärestiku maakivikindlustise kivid tuleb korralikult kohale laduda paigaldades tihedalt üksteise vastu koos samaaegse käsitsi tühemike täitmisega kruusaga. Kivide vahele paigaldada risti voolu suunaga geotekstiilist voolutõkkeribad. Pärast kärestiku põhiosa valmimist tuleb ülaveepoolne tõkketamm, alaveepoolne tõkketamm ja ajutine truup likvideerida. Seejärel täita projektkõrguseni ehitusaegne möödavoolukanal ning kärestiku parem kallas alavee pool, samuti lõplikult kujundada kärestiku väljavoolu tugiprisma ning nõlvakindlustised eemaldatud alaveepoolse tõkketammi alal. Peale tööde lõpetamist taastada ehitustööde käigus rikutud haljastus. Olemasolev kruusatee tuleb likvideerida ja ala haljastada. 17210 Võsu-Kotka teemaal asuv mahasõit kinnistule tuleb säilitada. Ehitusaegse möödavoolukanali ja ajutise truubi projekteerimisel on lähtutud jõe vooluhulgast 4,5 m³/s (ligilähedaselt vastab suveperioodi 10% ületustõenäosusega vooluhulgale). Sellise vooluhulga läbilaskmiseks oleks vaja arvutuse kohaselt ümarristlõikega 1200 mm siseläbimõõduga kahe avaga truupi (Ø1200×2). Truup töötab arvutuslikul vooluhulgal surveta režiimis veesügavusega truubi ees ~1,45 m ehk veepind vahetult truubi ees on kõrgusarvul ~15.35 m abs (truubi põhja kõrgusarv sissevoolul on 13.90 m abs). Ülavee poolse tõkketammi projekteeritud minimaalne harja kõrgusarv on 15.90 m abs. Tulvade esinemisel ei ole välistatud vooluhulga suurenemine. Suuremate vooluhulkade korral ehituse ajal tuleb tööd ajutiselt katkestada, üla- ja alavee poolsed tõkketammid välja kaevata ja ehitatav kärestik ajutiselt, enne lõplikku valmisehitamist vee läbilaskmiseks avada. Võimaluse korral tuleb juba valminud kindlustised operatiivselt konserveerida nii, et vee vool lõpuni ehitamata kindlustist võimalikult vähe kahjustaks. Peale tulva taandumist tuleb tõkketammid taastada ja ehitustööd jätkata. Eesti Veeprojekt OÜ Inseneribüroo Urmas Nugin OÜ 18/23 Tellija: Tartu Ülikool Töö nr: 2019018 Objekt: Kotka pais Staadium: Eelprojekt Aadress: Harju maakond, Kuusalu vald, Kotka küla Välja antud: August 2019 Variant 2 Projektlahendus eeldab ehitustööde läbiviimist suvisel veevaesel perioodil jõe vooluhulkadel kuni 1,5 m3/s. Käesoleva lahenduse puhul ei ole arvestatud ehitusaegsete rajatistega (tõkketammid ja ajutine truup analoogselt variandiga 1), mis osutuvad vajalikuks tööde teostamisel suurematel vooluhulkadel. Juurdepääs lammutatavatele konstruktsioonidele toimub parema kalda poolt. Sissesõiduks voolusängi on vajalik välja kaevata osa pinnaspaisu muldkehast ja lammutada parempoolse kaldasamba ülaosa. Liigveelaskme põhikonstruktsioonide eemaldamine teostada liikudes vasakult kaldalt parema kalda poole. Nõlvakindlustised tuleb rajada alustades alavee poolt ja liikudes ülesvoolu. Lammutustööde läbiviimisel vasaku kalda pool töötsoonist veevoolu kõrvale suunamiseks on ette nähtud kujundada paremale kaldale ajutine möödavoolukanal (läbi kaevata paremkalda pinnaspais). Möödavool jääb projekteeritud voolusängi parempoolse nõlva alale. Peale liigveelaskme konstruktsioonide lammutamist ja voolusängi kujundamist vasaku kalda pool teostatakse lõplik pinnaspaisu väljakaevamine paremal kaldal, parempoolse nõlva täitmine ja kivikindlustiste rajamine (teostatakse voolava vee tingimustes). Peale tööde lõpetamist tuleb taastada ehitustööde käigus rikutud haljastus. Olemasolev kruusatee tuleb likvideerida ja ala haljastada. 17210 Võsu-Kotka teemaal asuv mahasõit kinnistule tuleb säilitada. Eesti Veeprojekt OÜ Inseneribüroo Urmas Nugin OÜ 19/23 Tellija: Tartu Ülikool Töö nr: 2019018 Objekt: Kotka pais Staadium: Eelprojekt Aadress: Harju maakond, Kuusalu vald, Kotka küla Välja antud: August 2019 6 PÕHILISTE EHITUSTÖÖDE MAHUD Variant 1 TÖÖ NIMETUS ÜHIK MAHT MÄRKUSED 0 Ehitusprojekti koostamine 0.1. Uurimis- ja projekteerimistööd kompl 1 1 Ettevalmistus- ja lammutustööd 1.1. Puude ja võsa likvideerimine kallastelt ehitusala m2 450 piires (alavee poolse jõesängi nõlvadel ilma kändude juurimiseta) 1.2. Paisu ümbrusest maakivide kokku korjamine, töö 1 kivide sorteerimine ja ajutine ladustamine 1.3. Pinnaspaisu olemasoleva betoonplaatidest töö 1 nõlvakindlustise eemaldamine ja utiliseerimine 1.4. Liigveelaskme konstruktsioonide lammutamine, m3 350 lammutusjääkide utiliseerimine 2 Ajutised ehitised ja ehitusaegne veetõrje 2.1. Ehitusaegse möödavoolukanali kaevamine, m3 2900 parema kalda poole rajatava tõkketammi aluse väljakaevamine, väljakaevatud materjali paigaldamine reservi 2000 m3 ja pinnase äravedu 900 m3 2.2. Möödavoolu sängi nõlva kindlustamine m2 550 võib kasutada killustikuga (h=0,2 m) geotekstiilil, kindlustise purustatud likvideerimine lammutusjääke pos 1.4. 2.3. Ehitusaegse truubi (Ø1200×2) rajamine, m 30 torude summaarne truubiotste kindlustamine, truubi likvideerimine pikkus 60 m 2.4. Ehitusaegsete tõkketammide rajamine m3 1900 juurdeveetavast savikast mineraalpinnasest, tammide likvideerimine (ca 1100 m3 jääb parema kalda täiteks) 2.5. Ehitusaegsete tammide materjali äravedu ja m3 800 ladustamine 3 Pinnasetööd 3.1. Pinnaspaisu väljakaevamine, materjali m3 750 paigaldamine reservi 3.2. Tehiskärestiku aluse ja kalda väljakaevamine, m3 2300 pinnase äravedu ja ladustamine 3.3. Tehiskärestiku aluse täitmine kohapealse m3 50 pinnasega 3.4. Kaldaala täitmine kohapealse pinnasega, m3 800 tehiskärestiku voolusängi kujundamine 3.5. Möödavoolukanali täitmine kohapealse pinnasega m3 1900 Eesti Veeprojekt OÜ Inseneribüroo Urmas Nugin OÜ 20/23 Tellija: Tartu Ülikool Töö nr: 2019018 Objekt: Kotka pais Staadium: Eelprojekt Aadress: Harju maakond, Kuusalu vald, Kotka küla Välja antud: August 2019 TÖÖ NIMETUS ÜHIK MAHT MÄRKUSED 3.6. Alavee poolse jõesängi nõlvade kindlustuse eelne m2 370 planeerimine 4 Kivitööd 4.1. Tehiskärestiku põhjakatte (maakivid d=0,3…0,5 m2 1080 voolurahustusrahnud m geotekstiilil kruusast vahetäitega) jäävad toodud pindala paigaldamine, geotekstiilist voolutõkkeribade sisse paigaldamine kivikindlustise sisse 4.2. Voolurahustusrahnude paigaldamine (270 tk tk 540 d=60...80 cm ja 270 tk d=70...100 cm) 4.3. Tehiskärestiku üla- ja alavee tugiprismade m3 90 rajamine maakividest d=0,3...0,5 m 4.4. Nõlvade kindlustamine maakividega d=0,3...0,4 m2 1100 m geotekstiilil (nõlva jalamil kahekordne kivilaotis) 4.5. Tehiskärestikust ülesvoolu olemasoleva kraavi m2 20 suudme kindlustamine maakividega d=0,20...0,25 m geotekstiilil 4.6. Tehiskärestiku väljavoolul ärauhutud voolusängi m3 60 täitmine maakividega d=0,5...0,8 m 4.7. Tehiskärestiku väljavoolul nõlvade kujundamine m3 160 maakividest d=0,5...0,8 m 4.8. Kudeala rajamine kruusast/veerisest d=2...8 cm m2 150 (50±10% Ø 2...5 cm ja 50±10% Ø 5...8 cm) paksusega h=0,4 m; kudealale kivide 30 tk d=30...50 cm ja 15 tk d=50...80 cm paigaldamine 5 Maa-ala pinnakatted 5.1. Tehiskärestiku voolusängi nõlvade kindlustamine m2 770 biolaguneva erosioonitõkkemati, kasvupinnase ja murukülviga 5.2. Alavee poolse jõesängi nõlvade ja pinnaspaisu m2 660 väljakaevamisel kujundatud nõlvade kindlustamine biolaguneva erosioonitõkkemati, kasvupinnase ja murukülviga 5.3. Pinnasega täidetud alade haljastamine m2 1850 kasvupinnase ja murukülviga 5.4. Paisu olemasoleva kruuskattega juurdepääsutee m2 200 likvideerimine, maa-ala haljastamine kasvupinnase ja murukülviga 5.5. Ehitustööde käigus rikutud haljasalade töö 1 taastamine, kahjustatud teede taastamine Eesti Veeprojekt OÜ Inseneribüroo Urmas Nugin OÜ 21/23 Tellija: Tartu Ülikool Töö nr: 2019018 Objekt: Kotka pais Staadium: Eelprojekt Aadress: Harju maakond, Kuusalu vald, Kotka küla Välja antud: August 2019 Variant 2 TÖÖ NIMETUS ÜHIK MAHT MÄRKUSED 0 Ehitusprojekti koostamine 0.1. Uurimis- ja projekteerimistööd kompl 1 1 Ettevalmistus- ja lammutustööd 1.1. Puude ja võsa likvideerimine kallastelt ehitusala m2 90 piires 1.2. Pinnaspaisu betoonplaatidest nõlvakindlustise töö 1 eemaldamine ja utiliseerimine 1.3. Liigveelaskme konstruktsioonide lammutamine, töö 1 lammutamisel saadav terase ja sarruseterase jääkide utiliseerimine, kivimaterjal betooni (ca 190 m3) ja paekivilaotise materjali kasutatakse (ca 110 m3) taaskasutus nõlvakindlustuseks (pos 4.2., 4.3., 4,6., 4.7.) ja voolusängi põhja profiili korrigeerimiseks (pos 4.1.) 2 Ajutised ehitised ja ehitusaegne veetõrje 2.1. Paremal kaldal pinnaspaisu läbikaevamine m3 430 (möödavoolukanali rajamine), väljakaevatud pinnase paigaldamine reservi 30 m3 ja väljakaevatud pinnasega hilisem sängi kujundamine möödavoolu kohal, pinnase äravedu 400 m3 3 Pinnasetööd 3.1. Pinnaspaisu väljakaevamine vasaku kalda pool, m3 50 väljakaevatud materjaliga voolusängi vasakpoolse nõlva tasandamine 3.2. Pinnaspaisu lõplik väljakaevamine parema kalda m3 70 pool (möödavoolukanali ja kaldasamba vaheline osa), väljakaevatud pinnasega voolusängi parempoolse nõlva kujundamine ehitusaegse möödavoolu kohal 3.3. Voolusängi põhja väljakaevamine (sh m3 160 kivikindlustiste süvend), väljakaevatud pinnase äravedu 4 Kivitööd 4.1. Voolusängi põhja täitmine purustatud m3 90 kivimaterjaliga ja tihendamine 4.2. Paremkalda täitmine/kindlustamine ülavee pool m3 40 betooni lammutusjääkidega 4.3. Vasakkalda kindlustamine alavee pool betooni m3 50 lammutusjääkidega Eesti Veeprojekt OÜ Inseneribüroo Urmas Nugin OÜ 22/23 Tellija: Tartu Ülikool Töö nr: 2019018 Objekt: Kotka pais Staadium: Eelprojekt Aadress: Harju maakond, Kuusalu vald, Kotka küla Välja antud: August 2019 TÖÖ NIMETUS ÜHIK MAHT MÄRKUSED 4.4. Liigveelaskmest allavoolu paikneva kivivalli m3 ca 35 kivide ümberpaigutamine voolusängi 4.5. Pinnaspaisu nõlvadelt maakivide kokku töö 1 korjamine (orienteeriv kogus 30 m3) 4.6. Nõlvakindlustise aluskihi h=20 cm rajamine m3 50 purustatud kivimaterjalist 4.7. Nõlvajalami kindlustamine kohapealsete m2 140 3 maakividega d=0,6...0,8 (~30 m ) m ja suuremõõtmeliste (min mõõtmed 0,5×0,5×0,5 m) betooni lammutusjääkidega (~70 m3) 4.8. Voolusängi nõlvade kindlustamine maakividest m3 80 rajatakse puistega h=60 cm (d=0,15...0,3 m, d=0,20...0,30 juurdeveetavatest m ≥ 70%) kividest 5 Maa-ala pinnakatted 5.1. Voolusängi nõlvade haljastamine kasvupinnase m2 260 ja murukülviga 5.2. Paisu olemasoleva kruuskattega juurdepääsutee m2 200 likvideerimine, maa-ala haljastamine kasvupinnase ja murukülviga 5.3. Ehitustööde käigus rikutud haljasalade töö 1 taastamine, kahjustatud teede taastamine Koostas: Jevgenia Pravdjukova 09.08.2019 Eesti Veeprojekt OÜ Inseneribüroo Urmas Nugin OÜ 23/23