Terje Kivisaar Teie 20.09.2026 /
[email protected] Meie 03.10.2026 nr 2-1/23458-2
Koopia: Sotsiaalministeerium
Vastuskiri
Lugupeetud Terje Kivisaar
Pöördusite Sotsiaalministeeriumi ja Sotsiaalkindlustusameti poole küsimustega
lastekaitsesüsteemi toimimise, järelevalve ning abivajavate laste kaitse tagamise kohta.
Vastame teie küsimustele nende esitamise järjekorras.
1. Millised on Sotsiaalkindlustusameti järelevalvespetsialisti konkreetsed kohustused ja
tegevused olukorras, kus SKA saab teavet võimaliku abivajava lapse kohta või tuvastab kohaliku
omavalitsuse lastekaitsetöös süsteemseid puudusi?
LasteKS § 27 lõike 1 kohaselt on abivajavast lapsest teatamise kohustus kõigil isikutel, kellel on
selline teave. See kohustus laieneb ka SKA ametnikule.
Kui SKAle teatavaks saanud info viitab sellele, et KOV ei ole oma seadusest tulenevaid kohustusi
nõuetekohaselt täitnud, hindab SKA teavet oma järelevalvepädevusest lähtuvalt. Teabe saamine
võimalikust rikkumisest ei tähenda automaatselt järelevalvemenetluse algatamist, SKA hindab
asjaolusid ja otsustab järelevalve vajaduse kaalutlusõiguse alusel. Järelevalvet ei alustata
automaatselt iga pöördumise või võimaliku puuduse korral.
Sõltuvalt puuduse laadist ja raskusest võib SKA alustada järelevalvemenetlust või kasutada muid
asjakohaseid meetmeid. Näiteks võib SKA juhtida KOVi tähelepanu tuvastatud puudustele
märgukirjaga ning soovitada puuduste kõrvaldamiseks ja lastekaitsetöö kvaliteedi parandamiseks
taotleda SKA laste heaolu osakonna pakutavat siseriiklikku nõustamisteenust. Meetme valikul
arvestatakse muu hulgas puuduse raskust, korduvust ja ulatust ning võimalikku mõju lapse
õigustele ja heaolule.
2. Milline on SKA ja Sotsiaalministeeriumi tegevusmudel korduvate või süsteemsete puuduste
korral kohaliku omavalitsuse lastekaitsetöös?
SKA teostab KOVi lastekaitsetöö üle järelevalvet ning toetab ja nõustab kohalikke omavalitsusi.
Sotsiaalministeeriumi ülesanne on lastekaitsepoliitika kujundamine ja selle rakendamise
koordineerimine.
Vastavalt SHSile esitab SKA haldusjärelevalvetes tuvastatud süsteemseid puudusi kajastava
aruande Sotsiaalministeeriumile vähemalt üks kord aastas 1. märtsiks.
Paldiski mnt 80 / 15092 Tallinn / 612 1360 /
[email protected] / www.sotsiaalkindlustusamet.ee
Registrikood 70001975
SKA järelevalve viib puuduste tuvastamisel vajadusel läbi järelkontrolli ja kui järelkontrolliga
ilmneb, et süsteemsed puudused ei ole kõrvaldatud, järgneb ettekirjutus sunniraha hoiatusega.
Sunnivahendit rikkumise kõrvaldamiseks praktikas kasutatakse ja KOVid on ka sunniraha
maksnud. Sunniraha tasub KOV seni, kuni puudused on kõrvaldatud.
3. Millal ja millistel alustel hinnatakse, et tegemist ei ole enam üksikjuhtumiga, vaid süsteemse
probleemiga, mis eeldab riigi tasandi sekkumist?
Juhime tähelepanu, et õigusaktides ei ole sätestatud kindlat piiri, millest alates tuleb puudust
käsitleda süsteemse probleemina.
Süsteemsele probleemile võivad viidata näiteks samalaadsete puuduste kordumine, varasemalt
tuvastatud puuduste jätkumine ning nende mõju laste õiguste ning heaolu tagamisele aga ka
probleemid KOVi töökorralduses, juhtimises või menetluspraktikas.
4. Milliseid konkreetseid meetmeid on Sotsiaalministeerium ja SKA rakendanud või kavatsevad
rakendada nende KOV-ide suhtes, kelle lastekaitsetöös on järelevalve käigus tuvastatud
korduvaid puudusi?
SKA võib rakendada nii kontrollivaid kui ka toetavaid meetmeid, sealhulgas nõustamist,
järelkontrolli ja ettekirjutuse tegemist ning vajaduse korral rakendada seaduses ette nähtud
sunnivahendeid.
Järelevalve tulemusi kasutatakse ka KOVide nõustamise, metoodilise toe ja lastekaitsetöö
arendamise sisendina. Laiemate või mitmes KOVis korduvate probleemide korral saab
järelevalvest saadud teave olla sisendiks ka Sotsiaalministeeriumi poliitikakujundamisele.
5. Millal toimub esimene ümarlaud, kus arutatakse Eesti lastekaitsesüsteemi kvaliteeti,
järelevalvet, töökoormust, menetlusstandardeid ja korduvate puuduste lahendamist?
Lastekaitsetöö kvaliteedi, järelevalvepraktika ja valdkonna arendusvajaduste käsitlemiseks
tehakse koostööd SKA; Sotsiaalministeeriumi, kohalike omavalitsuste ja teiste partneritega
erinevates koostöövormides.
Peame oluliseks valdkonna osapoolte vahelist koostööd ja kogemuste vahetamist ning ka
ümarlauad võivad olla üheks sobivaks võimaluseks lastekaitsevaldkonna küsimuste ühiseks
arutamiseks. Ümarlaua formaadis kohtumiste vajadust, osalejaid ja aega hinnatakse vastavalt
käsitletavale teemale ning eesmärgile.
Täname Teid pöördumise eest ja loodame, et selgitustest oli abi.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Kersti Kask
talituse juhataja
2