Majandus- ja tööstusministri 1. aprilli 2026. a käskkirja nr 28 „Ida-Virumaal elavate eesti keelest erineva emakeelega naiste tööturule kaasamise programm“ muutmine

KÄSKKIRI 01.10.2026 nr 72 Majandus- ja tööstusministri 1. aprilli 2026. a käskkirja nr 28 „Ida-Virumaal elavate eesti keelest erineva emakeelega naiste tööturule kaasamise programm“ muutmine Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 10 lõike 2 alusel teen majandus- ja tööstusministri 1. aprilli 2026. a käskkirjas nr 28 „Ida-Virumaal elavate eesti keelest erineva emakeelega naiste tööturule kaasamise programm“ järgmised muudatused: 1) sõnastan punktid 11.2.1 ja 11.2.2 järgmiselt: „11.2.1. projektijuhi, programmijuhi, Ida-Virumaa koordinaatori, sillaloojate, koolituskoordinaatori ja disaineri personalikulud koos riiklike maksudega; 11.2.2. projektijuhi, programmijuhi, Ida-Virumaa koordinaatori, sillaloojate ja koolituskoordinaatori isikliku sõiduauto kütuse kulud toetatavate tegevuste elluviimisel;“; 2) asendan punktis 15.4 arvu „15“ arvuga „25“; 3) kehtestan lisa „Eelarve kulukohtade kaupa“ uues sõnastuses (lisatud). Käskkirja rakendatakse tagasiulatuvalt alates 26. juunist 2026. a. (allkirjastatud digitaalselt) Liina Vahtras majandus- ja tööstusminister  „Ida-Virumaal elavate eesti keelest erineva emakeelega naiste tööturule kaasamise programm“ käskkirja muudatuse eelnõu tähelepanekud eelnõu seletuskirja lisa KOOSKÕLASTUSTABEL Ettepanek/märkus Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi kommentaar Kliimaministeerium kooskõlastas eelnõu vaikimisi. Regionaal- ja Põllumajandusministeerium kooskõlastas eelnõu vaikimisi. Rahandusministeerium kooskõlastas eelnõu tähelepanekuteta. Riigi Tugiteenuste Keskus (korraldusasutus) kooskõlastas eelnõu. Eelnõu punkt 2: TAT terviktekst 11.2.4, kuhu Eelnõu punkt 2 eemaldatakse, sest kehtiva on lisatakse juurde “ja erivajadusega käskkirja punktis 5.7 on sätestatud, et inimeste transpordikulu”. Kuigi TAT-is ei tegevuste elluviija peab sihtrühmadele ole erivajadusega inimesi nimetatud eraldi suunatud tegevuste elluviimisel järgima sihtrühmana, viitab punkt 5.7.2 soolise võrdõiguslikkuse, võrdse kohtlemise erivajadustega arvestamisele. Õigusselguse ja ligipääsetavuse põhimõtteid ja tagama eri tagamiseks on siiski vaja täpsustada, milline rahvusest ning nägemis-, kuulmis-, liikumis- sihtrühma kuuluv inimene loetakse käesoleva ja intellektipuudega inimestele võrdsed käskkirja tähenduses erivajadusega võimalused tegevustes osaleda. inimeseks, millist liiki transpordikulu on võimalik hüvitada ning milliste dokumentidega tõendatakse inimese erivajadust ja transpordikulu vajalikkust. Selgitus on vajalik eelkõige elluviijale, et ta saaks enne kulu tegemist hinnata, kas inimene kuulub sihtrühma ja vastab erivajadusega inimese tunnustele ning kas kavandatav transpordikulu on põhjendatud. Samuti vajab rakendusüksus selgeid aluseid sihtrühma kuulumise, kulu vajalikkuse ja abikõlblikkuse kontrollimiseks. Eelnõu punkt 3: TAT tervikteksti punktis Eelnõu punkt 3 eemaldatakse, sest kehtiva 11.4.1 lisatakse abikõlbmatute kulude käskkirja punktis 5.7 on sätestatud, et loetellu sõnastus „… kui need ei ole tegevuste elluviija peab sihtrühmadele erivajadusega inimese transpordi suunatud tegevuste elluviimisel järgima kohandamiseks tehtud kulud“. soolise võrdõiguslikkuse, võrdse kohtlemise Ettepanek: viia see regulatsioon punkti 11.2 ja ligipääsetavuse põhimõtteid ja tagama eri „Abikõlblikud kulud“ alla eraldi alapunktina. rahvusest ning nägemis-, kuulmis-, liikumis- Selline lahendus annaks selgema arusaama, ja intellektipuudega inimestele võrdsed et erivajadusega inimese transpordi võimalused tegevustes osaleda. kohandamisega seotud kulud on TAT tegevuste raames abikõlblikud. Samas vajab sellise erandi sisu täpsustamist. Praegu ei ole üheselt selge, mida käsitatakse transpordi kohandamisena, millises ulatuses või piirmääras on sellised kulud abikõlblikud ning kelle kasutuses oleva transpordivahendi kohandamist on lubatud toetada. Näiteks juhul, kui toetuse abil kohandatakse eraõigusliku juriidilise isiku transpordivahendit, võib tekkida küsimus riigiabi olemasolust. Seetõttu peame vajalikuks nende asjaolude täiendavat selgitamist määruses või seletuskirjas. Euroopa Komisjon kooskõlastas eelnõu vaikimisi. Ühtekuuluvuspoliitika fondide võrdõiguslikkuse kompetentsikeskus kooskõlastas eelnõu vaikimisi. 2  22.09.2026 Majandus- ja tööstusministri 1. aprilli 2026. a käskkirja nr 28 „Ida-Virumaal elavate eesti keelest erineva emakeelega naiste tööturule kaasamise programm“ muutmise eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1 Sisukokkuvõte Majandus- ja tööstusministri käskkirjaga muudetakse 1. aprillil 2026. a kehtestatud käskkirja nr 28 „Ida-Virumaal elavate eesti keelest erineva emakeelega naiste tööturule kaasamise programm“. Muudatusega lisatakse abikõlblike kulude loetellu koolituskoordinaatori ja disaineri personalikulud. Koolituskoordinaatorile võimaldatakse isikliku sõiduauto kütuse kulu kompensatsioon toetatavate tegevuste elluviimisel. Muudatustega seoses korrigeeritakse käskkirja lisa „Eelarve kulukohtade kaupa“. Käskkirja 10. punktis nimetatud toetuse eelarve ei muutu. 1.2 Eelnõu ettevalmistaja Eelnõu ja seletuskirja koostasid Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi tööhõive osakonna nõunik Annika Sepp ([email protected]) ja strateegiaosakonna välisvahendite nõunik Pille Penk ([email protected]). Eelnõu juriidilise ekspertiisi tegi Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Ivar Siska ([email protected]). 2. Eelnõu sisu Eelnõu koosneb kolmest punktist. Eelnõu punktiga 1 lisatakse abikõlblike kulude loetellu koolituskoordinaatori ja disaineri personalikulud koos riiklike maksudega. Koolituskoordinaatori lisamine meeskonda vähendab koolituskulusid, sisseostetavate koolitajate vajadus väheneb, kuna koordinaator struktureerib programmid ja leiab sobivad koolitajad. Koolituskoordinaatori ametikoht aitab tagada, et erinevad koolitused vastavad sihtrühma vajadustele ja projekti eesmärkidele. Koolituskoordinaatori põhiülesanneteks on: õppeprogrammide koostamine kõikidele tegevussuundadele, arvestades seejuures, et sihtrühm võib vajada lisatuge või motivatsiooni koolitusel osalemiseks; sobivate koolitajate leidmine ja haldamine (sh platvormitöö eksperdid), koolitusmaterjalide ettevalmistamise järelevalve, koolituskeskkondade loomine ja haldamine (digiplatvormid, füüsilised ruumid), mis samuti lähtuvad sihtrühma valmisolekust erinevates keskkondades õppida. Disaineri lisamine meeskonda vähendab vajadust turunduse sisseostetavate teenuste järele ning tagab visuaalse identiteedi järjepidevuse kogu programmi vältel. Et programmi oluline eesmärk on sihtrühma kaasamine tegevustesse ning neile iseloomulike hoiakuliste barjääride ületamine, toetab visuaalne lähenemine olulisel määral sisutegevusi. Tugevam seos projektimeeskonnaga aitab paremini tunnetada projekti üldisi eesmärke ja saavutada programmi positsioneerimine kogukondliku, mitte institutsioonilise algatusena, mis aitab ületada sihtrühma võimalikku hirmu või umbusaldust projekti tegevuste suhtes. Haavatavamas olukorras naiste sihtrühma kaasamine võib nõuda pidevat lähenemiste testimist ja sõnumite kohandamist. Disaineri ametikoht võimaldab paindlikumalt muuta sõnumeid ja kohandada kampaaniat sihtrühma vajadustele, kui selleks tegevuste käigus vajadus tekib. Lisatavad ametikohad on väikese osalise koormusega, mistõttu eelarve mõju on väike. Võimaldatakse koolituskoordinaatorile isikliku sõiduauto kütuse kulu kompensatsioon. Sõiduauto kompensatsiooni puhul tuleb pidada sõidupäevikut, kus on kirjas iga sõidu puhul odomeetri näit, marsruut kilomeetri täpsusega ja sõidu eesmärk. Elluviija peab sõitu suutma tõendada ja see peab olema otseselt seotud projekti tegevusega. Eelnõu punktiga 2 suurendatakse käskkirja punktis 15.4 sätestatud protsendimäära seniselt 15-lt 25-le protsendile. Muudatus võimaldab eelarves paindlikumat ümbertõstmist kuluridade vahel. Selle tulemusel väheneb väiksemate eelarve kuluridade muutmisega seoses toetuse andmise tingimuste muutmise halduskoormus. Muudatuse kohaselt ei muudeta käskkirja, kui eelarve muudatus on eelnevalt rakendusasutusega kirjalikult kooskõlastatud, kinnitatud eelarve kuluridasid ei muudeta ühe kalendriaasta jooksul kumulatiivselt rohkem kui 25 protsenti ja punktis 10 nimetatud toetuse eelarve ei muutu. Eelnõu punktiga 3 korrigeeritakse käskkirja lisa „Eelarve kulukohtade kaupa“ (edaspidi eelarve). Kaasamisprogrammi väljatöötamise käigus selgusid täpsemad kulude vajadused. Eelarve muutmine on seotud koolituskoordinaatori ja disaineri personalikulude lisandumisega, millest tulenevalt on vaja kinnitatud eelarves planeeritud kulud ümber jaotada. Käskkirja 10. punktis nimetatud toetuse eelarve ei muutu. 3. Käskkirja vastavus Euroopa Liidu õigusaktidele Eelnõu on vastavuses Euroopa Liidu õigusega. Eelnõu koostamisel on arvestatud järgmiste Euroopa Liidu õigusaktidega: 1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1060, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid; 2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1057, millega luuakse Euroopa Sotsiaalfond+ (ESF+) ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 1296/2013. 4. Märkused Käskkiri ei ole seotud isikuandmete töötlemisega isikuandmete kaitse üldmääruse tähenduses. Seletuskiri kirjeldab ainult käskkirjas nimetatud toetuse andmise tingimuste muudatusi. 5. Käskkirja jõustumine Käskkiri jõustub tagasiulatuvalt alates 26. juunist 2026. a. Nimetatud kuupäeval kinnitas rakendusasutus TAT punktis 5 nimetatud kaasamisprogrammi. 2 6. TAT muudatuste kooskõlastamine Muudatuse eelnõu esitati eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile, Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile ja Kliimaministeeriumile ja e-posti teel Riigi Tugiteenuste Keskusele ja Ühtekuuluvuspoliitika fondide võrdõiguslikkuse kompetentsikeskusele. Samuti edastati eelnõu EISi kaudu arvamuse avaldamiseks ühtekuuluvuspoliitika 2021–2027 rakenduskava seirekomisjonile ja Euroopa Komisjonile. Esitatud tähelepanekud ja nendega arvestamine on kajastatud kooskõlastustabelis. Seletuskirja lisa: 1. Kooskõlastustabel. 3