Pr Karmen Joller Teie: 30.07.2025 nr 1.2-2/72-1
Sotsiaalministeerium
Suur-Ameerika 1 Meie: kuupäev digiallkirjas nr 1-14/RE/16886-1
10122 Tallinn
e-post:
[email protected]
Uuringueetika komitee moodustamise,
selle töökorra, liikmete arvu ja määramise
korra ning uuringu taotluse läbivaatamise
tasumäärade kooskõlastamine
Austatud minister Karmen Joller
Tartu Ülikool esitab uuringueetika komitee moodustamise, selle töökorra, liikmete arvu ja
määramise korra ning uuringu taotluse läbivaatamise tasumäärade kohta järgmised ettepanekud ja
tähelepanekud:
- Määruse paragrahvi 9 lõikes 6 on kavas teha Eesti bioeetika ja inimuuringute nõukogu
(EBIN) otsuste langetamise korras muudatus, mille kohaselt on edaspidi võimalik otsuseid
langetada üksnes konsensuslikult. Kui konsensust ei saavutata, arutatakse edasi (ilmselt siis seni,
kuni jõutakse konsensusele). Seletuskirjas pole viidatud muudatust piisavalt põhjendatud, sh välja
toodud selle mõju, on vaid öeldud, et senise nelja aasta praktika näitab, et konsensust on võimalik
saavutada. Ei ole arusaadav, miks juhul, kui senine regulatsioon on võimaldanud kujundada
praktikat, mille kohaselt otsused langetatakse konsensuslikult ning arutelusid jätkatakse nii kaua
kui kõikide vastuargumendid või tõstatatud küsimused saavad lahendatud või vastatud, ei ole
võimalik samal moel jätkata. Tartu Ülikool ei toeta muudatust, mille kohaselt on nõukogul
võimalik otsuseid langetada üksnes konsensuslikult. Sellisel juhul on näiteks võimalik ühel ainsal
nõukogu liikmel ükskõik millistest motiividest lähtuvalt blokeerida nõukogu tegevus ning sellega
määramata ajaks takistada teadusuuringu elluviimine. Olen nõus, et kehtivas määruses sisalduv
regulatsioon ei ole parim võimalik ning hääletusel pole mingit vajadust anda nõukogu esimehele
otsustavat häält. Samuti oleks mõistlik suurendada otsustamiseks vajaliku häälteenamuse nõuet.
Otsustamise läbipaistvuse ja kvaliteedi tagamiseks võiks ka sätestada, et juhul, kui nõukogu liige
jääb eriarvamusele, siis tema eriarvamus protokollitakse ja lisatakse nõukogu otsuse juurde. Teen
ettepaneku sõnastada paragrahvi 9 lõige 6 järgmiselt:
„(6) Nõukogu langetab oma otsused konsensuslikult. Kui konsensust ei saavutata, toimub
hääletamine, mille puhul on otsus vastu võetud, kui selle poolt on hääletanud vähemalt 2/3
nõukogu koosolekul osalenud nõukogu liikmetest. Kui nõukogu liige jääb nõukogu otsuse suhtes
eriarvamusele, siis tema eriarvamus protokollitakse ning lisatakse nõukogu otsusele.“.
- Määruse paragrahvi 11 lõiget 2 on plaanis täiendada punktiga 41, mille kohaselt tuleb
taotluse esitamisel esitada ka kirjalik kinnitus andmekogu vastutavalt ja volitatud töötlejalt, et
uuringus kasutatavad andmed on olemas ning neid on võimalik teha vastutavale uurijale
kättesaadavaks. Tartu Ülikool tervitab muudatust, mis kaasab andmekogu eest vastutaja uuringu
eetikaloa taotlemise protseduuri, küll aga ei toeta regulatsiooni, mille kohaselt on vaja esitada nii
andmekogu vastutava kui volitatud töötleja kinnitus. Piisab, kui kinnituse annab üks neist ehk siis
Ülikooli 18, 50090 Tartu | 737 5100 |
[email protected] | www.ut.ee | Registrikood 74001073
vastutav või volitatud töötleja, sõltuvalt sellest, kumb neist konkreetse andmekogu puhul otsustab
andmete väljastamise.
- Tartu Ülikool vaatab murelikult määruse paragrahvi 16 lõike 1 muudatust, mille kohaselt
diferentseeritakse uuringutaotluse läbivaatamise tasumäärad, suurendatakse seni kehtinud tasu
ülemmäära ning kavandatakse läbivaatamise tasu rakendamine kõigile taotluse esitajatele.
Seletuskirjas puudub analüüs, kuidas on jõutud kehtestatava tasu määrani ning kuidas mõjutavad
kavandatavad muudatused uuringueetika komitee tegevuse sõltumatust ja läbipaistvust. Eraldi on
vaja hinnata, kuidas mõjutab kõigile taotlejatele tasu kehtestamine nende käitumist olukorras, kus
Eestis tegutsevate eetikakomiteede töökorraldus ja tasu võtmise praktikad on seni ühtlustamata.
Täiesti arusaamatuks jääb aga järgmine lõik seletuskirjas: „Uuringu läbivaatamistasusid ei
rakendata Sotsiaalministeeriumi poolt algatatud uuringutele st vastutav uurija on
Sotsiaalministeeriumi ametnik või töölepinguline töötaja. Põhjuseks asjaolu, et
Sotsiaalministeerium tagab EBINi tehnilise toe ning rahastuse sõltumata sellest, kui palju
EBINisse uuringu taotlusi esitatakse.“ Esiteks ei kajastu vastav erand Sotsiaalministeeriumi
ametnikele ja töötajatele kusagil õigusakti tekstis. Teiseks ei ole sellise erisuse tegemine
Sotsiaalministeeriumi tehtavatele uuringute sisuliselt õige, sest loob ebavõrdsed tingimused
uurijatele. Samuti moonutaks see riigi raha kasutamise sisulist ülevaadet.
Lõpetuseks kordan ka veel Tartu Ülikooli ettepanekut ja kindlat soovi, et uue inimgeeniuuringute
seaduse koostamisel antaks senise Eesti bioeetika ja inimuuringute nõukogu ülesanded 1.
oktoobrist 2025 jõustuva Teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni korralduse seaduse alusel
Eesti Teadusagentuuri juurde loodavale uuele eetikakomiteele. Eetika hindamispädevusega
inimeste arv on Eestis väga piiratud, nende töökoormus suur, eri institutsioonide juurde loodud
eestikakomiteede tegevuse alused ja kohati ka kvaliteet on seni olnud ebaühtlane. Eri
eetikakomiteede kokku koondamise eesmärk on ühtlustada eetikakomiteede tegevuse kvaliteeti,
tagada eetikakooskõlastuse taotluste pädev menetlemine ja komiteele piisav juriidiline,
andmekaitsealane jm tugi.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Toomas Asser
rektor, professor
Aliis Liin:
[email protected]
Katrin Pajuste-Kuul:
[email protected]
2 (2)