AKI taotlus uuringule "Uuring täisealiste puude raskusastme tuvastamise lõpetamisest ja puudega seotud toetuste ning hüvede ümber korraldamisest"

Andmekaitse Inspektsioon [email protected] Meie 04.08.2025 nr 1.1-16/2021-1 AKI taotlus uuringule "Uuring täisealiste puude raskusastme tuvastamise lõpetamisest ja puudega seotud toetuste ning hüvede ümber korraldamisest" Sotsiaalministeerium taotleb Andmekaitse Inspektsiooni luba uuringu "Uuring täisealiste puude raskusastme tuvastamise lõpetamisest ja puudega seotud toetuste ning hüvede ümber korraldamisest" läbiviimiseks koostöös SA Mõttekoda Praxisega. Taotlusele on lisatud analüüsi eesmärgi ja sisu kirjeldus. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Mart Uusjärv analüüsi ja statistika osakonna juhataja Lisad: 1. Taotlus 2. Registriandmete analüüsi päring 3. Intervjuus osalemise kutse 4. Intervjuus osalemise kutse lihtsas keeles 5. Intervjuu kava 6. Uuringus osaleja infoleht 7. Uuringus osaleja infoleht lihtsas keeles 8. EUROMOD andmepäringu kirjeldus Kristel Vallsalu [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 / [email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952  Lisa 1 Tabel 1. Registriandmete analüüsi päringu kirjeldus Sotsiaalkindlustusameti Töötukassa andmekogu Töötukassa andmekogu andmed (SKAIS, STAR) (TETRIS/REDIS) andmed (EMPIS, TKIS) andmed - Isikukood*, UID - Isikukood*, UID - Isikukood*, UID - Sugu isikukoodist - Sugu (isikukoodist) - Sugu (isikukoodist) - Sünniaeg isikukoodist: - Sünniaeg isikukoodist: - Sünniaeg isikukoodist: (kuu, aasta) (kuu, aasta) (kuu, aasta) - Elukoha maakond - Elukoha maakond - Elukoha maakond - Surmaaeg: kuu, aasta - Surmaaeg: kuu, aasta - Surmaaeg: kuu, aasta Määratud puue (31.12.24 Töövõime hindamine Tööalane rehabilitatsiooni- seisuga kehtiva otsusega (31.12.2024 seisuga kehtiva teenus (vähemalt üks päev isikud ning isikud, kelle otsusega isikud ning 2024. a): viimane otsus kehtis 2024. isikud, kelle viimane otsus a vähemalt ühe päeva): kehtis 2024. a vähemalt ühe - teenuse osutamise päeva): ajavahemik (alguse- ja - otsuse kuupäev lõppkuupäev) (viimane isiku kohta) - otsuse kuupäev - maksumus, eurot - esmane/korduv - määratud töövõime taotlemine ulatus (puuduv, - puude kehtivus osaline, töövõime ei (viimane määratud, ole vähenenud) alguse- ja - osalise või puuduva lõppkuupäev) töövõime kestus (nt - puudeliik (viimane, 1a, 2a, 5a, …., kõik liigid ehk vanaduspensionieani) funktsioonide - vähenenud töövõime kõrvalekalded isiku peamine diagnoos kohta viimase (kood ja nimetus) määramise alusel) - vähenenud töövõime - peamine puudeliik algus- ja lõpp kuupäev (kui on eristatav) - puude raskusaste (viimane määratud isiku kohta; keskmine, raske, sügav) Isiku püsiva töövõimetuse Töövõimetoetus (sh kui oli Tööturukoolitusel osalemine või töövõime andmed õigus saada ühe päeva eest (vähemalt üks päev 2024. a): (31.12.24 seisuga kehtiva 2024. a, väljamakse võis otsusega isikud ning jääda muusse perioodi): - õppesuund, õppekava isikud, kelle otsus kehtis rühm, osalemise aeg 2024. a vähemalt ühe - töövõimetoetuse (alguse- ja päeva): periood (alguse- ja lõppkuupäev) lõppkuupäev) - maksumus, eurot - otsuse kuupäev - ekspordi kuupäev (viimane isiku kohta) (töövõimetoetuse - kestus (alguse- ja väljamaksmise lõpp kuupäev) kuupäev) - püsiva töövõimetuse - väljamakse summa, % (viimane) eurot (välja jäetakse 0-maksed)  - pensioniliik kolmekohalise koodina (viimane) Puuetega inimeste Tervisest tuleneva sotsiaaltoetus perioodil takistusega inimeste 2024 (sh kui oli õigus teenused (vähemalt üks saada ühe päeva eest päev 2024. a): 2024. a, väljamakse võis jääda muusse perioodi): - nimetus, alguse- ja lõppkuupäev - toetuse liik ja - maksumus, eurot kuupäev (algus, lõpp) - toetuse saamise periood (kuu) - määratud toetuse summa (kuu), eurot - väljamakse kuupäev ja summa, eurot NB! Kui isik on aasta jooksul saanud mitu erinevat puudetoetust, siis on ta nii mitu korda. Näiteks isik on saanud 2024.aastal raske puudega täiskasvanu toetust ja keskmise puudega täiskasvanu toetust, siis on ta kaks korda mõlema toetuse liigiga. Puudega vanema toetus Töötukassa tööturuteenused perioodil 2024 (sh kui oli (vähemalt üks päev 2024. a): õigus saada ühe päeva kõik kokku (v.a eest 2024.a, väljamakse tööturukoolitus, tööalane võis jääda muusse rehabilitatsiooni teenus, perioodi): tervisest tuleneva takistusega inimeste - toetuse liik ja teenused): kuupäev (algus, lõpp) - toetuse saamise - nimetus periood (kuu) - periood ja maksumus, - määratud toetuse eurot summa (kuu), eurot - - väljamakse kuupäev ja summa, eurot Õppetoetus, Töötutoetus (vähemalt ühe täienduskoolitustoetus päeva eest 2024.a): (PISTS alusel): - töötutoetuse alguse- ja - toetuse liik ja lõppkuupäev kuupäev (algus, lõpp) - töötutoetuse - toetuse saamise lõpetamise põhjus periood (kuu) - arvutatud töötutoetuse - määratud toetuse suurus, eurot summa (kuu), eurot - väljamaksmise - väljamakse kuupäev kuupäev ja suurus, ja summa, eurot eurot  Õppelaenu kustutamine: Töötuskindlustushüvitis (vähemalt ühe päeva eest - alguse- ja 2024. a): lõppkuupäev - summa, eurot - arvestamise - alguskuupäev - määratud päevade arv - tegelik hüvitise maksmise lõpetamise kuupäev - arvestuse aluseks olev isiku keskmine päevatasu - määratud ühe kalendripäeva töötuskindlustushüvitise suurus ühest kuni 100. kalendripäeva-ni ja 101-st kalendripäevast alates - väljamaksmise kuupäev ja suurus, eurot Puudega isiku kaardi väljastamise andmed (kas üldse on väljastatud): - jah/ei - maksumus, eurot (väljastamise kulu, sh toorikud, tööjõukulu) vajadusel eraldi päringuga isikute kohta kokku (isikute arv, summa) Puhkusetasu hüvitamine riigieelarvest täisealise sügava puudega isiku hooldamiseks (TLS § 651): - kas on sügava puudega isik, kelle hooldajale (täisealine töötaja) on hüvitatud hoolduspuhkuse tasu (jah/ei) - hüvitatud summa kokku 2024. a Sotsiaalse rehabilitatsiooni vajaduse tuvastamine/ määramine (tegevuskava, rehabilitatsiooniplaani või rehabilitatsiooniprogrammi olemasolu 2024. a –  vähemalt ühe päeva kehtinud): - jah/ei - kuupäev (algus ja lõpp) Kasutatud sotsiaalse rehabilitatsiooni teenused teenuse koodide lõikes (SRT teenused) kulu – 2024.a vähemalt üks päev teenust kasutanud: - teenuse kood ja nimetus - teenuse saamise kuupäev (algus, lõpp) - väljamakse kuupäev ja summa, eurot Abivahendid: - väljamakse kuupäev ja summa, eurot Toimetulekutoetus kui isik oli rahuldatud taotluses nimetatud leibkonnas 2024. aastal (STAR), - taotluste lõikes: - - toimetulekutoetuse saamise kuu (aasta on 2024) - menetluse unikaalne ID - leibkonna unikaalne ID - toimetulekutoetuse suurus, eurot - toimetulekupiir, eurot - toetuse arvesse minev tulu, eurot - tulu tegelik suurus, eurot - leibkonnaliikmete arv taotluses - 0–17a liikmete arv - 18–64 liikmete arv - 65+ liikmete arv - Osalise/puuduva töövõimega liikmete arv - Eluruumi üldpind (m2)  - Eluruumi kohta arvestatud normpind (m2) - Üksi elava pensionäri normpind (ruutmeetrit) - Kokku üldkulud, eurot - Kokku normkulud, eurot Hooldajatoetus ja hooldaja määramine (STAR): - hoolduse liik - hooldaja vanus 31.12.24 seisuga - toetus hooldamise eest: - toetuse liik ja väljamakse kuupäev ja summa, eurot - arvestuslik sotsiaalmaks (hooldaja eest), eurot Ööpäevaringsel üldhooldusteenusel (väljaspool kodu) viibimine 2024. a jooksul vähemalt ühe päeva: - jah/ei Erihoolekande teenusel viibimine 2024. a jooksul vähemalt ühe päeva: - jah/ei *isikukoodi kasutatakse andmete väljavõtmisel, kuid seda ei esitata analüüsi läbiviijale (Praxisele).  Lisa 2 Tere, nimi! Kirjutan Mõttekoda Praxisest, et kutsuda teid intervjuule puude tuvastamise ja töövõime hindamise süsteemi teemal. Saime teie kontakti /kust saime/ Mõttekoda Praxis viib läbi uuringut (lisada kodulehe uuringu hyperlink), mille eesmärk on hinnata võimalusi lõpetada täisealiste (nii tööealiste kui vanaduspensioniealiste) puude raskusastme tuvastamine ning selle tulemusel kujundada ümber puudega seotud toetused ja hüved. Osalemisega panustate lihtsama, arusaadavama ja tõhusama süsteemi kujundamisse. Uuringu tellija ja rahastaja on Sotsiaalministeerium. Oleme väga tänulikud, kui olete nõus oma arvamust ja kogemusi jagama. Vestluseks läheb umbes 45 minutit ja see toimub telefoni või veebi vahendusel. Pakun vestluse ajaks välja päev(ad)/kuupäev(ad)/kellajavahemik. Palun andke märku, millal teile sobiks. Kui need ajad ei sobi, siis palun pakkuge mõni endale sobiv aeg /sel kuul/järgmisel nädalal vms/. Vestlus on konfidentsiaalne. Isikud, kellega vestleme on teada ainult Mõttekoda Praxisele. Üheski materjalis teile ei viidata ega kasutata infot, mis võimaldaks teid tuvastada. Palun andke teada sobiv aeg ja kas eelistate telefoni või veebi teel vestelda hiljemalt /kuupäevaks/. Lisan kirjale uuringu infolehe, kus on täpsemalt kirjeldatud uuringu taust ja osalemise tingimused. Vastust ootama jäädes  Lisa 3 Kutse lihtsas keeles Tere, nimi! Kirjutan Mõttekoda Praxisest. Kutsun teid intervjuule puude tuvastamise ja töövõime hindamise süsteemi teemal. Puude tuvastamine on Sotsiaalkindlustusametis. Töövõime hindamine on Töötukassas. Puue ja puude raskus-aste tuvastatakse siis, kui tervise-kahjustus või erinevus segab oluliselt inimese elu ja inimene vajab selle tõttu abi. Puude raskus-astet hinnatakse inimese abi-vajaduse järgi. Töö-võimet hinnatakse ainult töö-ealistel inimestel. Töövõime hindamine on tegutsemisvõime kindlaks tegemine. Tegutsemisvõime all mõeldakse võimet teha igapäevaelu tegevusi. Näiteks liikuda, kasutada käsi, õppida uusi tegevus jne. Kaks paralleelset hindamissüsteemi on segane ja ebamugav. Mõttekoda Praxises teeme uuringut, kuidas hindamissüsteem inimeste jaoks lihtsamaks muuta. Täpsustada vajadusel veel siin? Selleks on vaja intervjuuerida inimesi, kellel on puue, kuid kes pole töövõime hindamist taotlenud. Uuringu tellija ja rahastaja on Sotsiaalministeerium. Kas teile sobib intervjuuks päev/kuupäev/kellaaeg? Intervjuu toimub telefoni teel. Intervjuu kestab umbes pool tundi. Intervjuu on salastatud. Teie nime ei kasutata uuringu materjalides. Intervjuus ja uuringus osalemine on vabatahtlik. Palun andke teada, millal teile sobib intervjuul osaleda. Vastust ootama jäädes  Lisa 4 Intervjuukava – puue on, töövõime vähenemist ei ole Sissejuhatus Enda tutvustus Uuringu eesmärk on hinnata ja pakkuda välja lahendusi täisealiste (tööealised ja vanaduspensioniealised) puude raskusastme tuvastamise lõpetamisele tänasel kujul ning sellest tulenevalt puudega seotud toetuste ja hüvede ümberkorraldamiseks. Teeme intervjuusid inimestega, kellel on tuvastatud puue, kuid kes ei ole töövõime hindamist taotlenud või kellel pole töövõime vähenemist tuvastatud, et paremini mõista, kuidas inimesed süsteemi kasutavad. Intervjuu on konfidentsiaalne ehk salastatud. See tähendab, et mitte üheski uuringu materjalis ei mainita Teie nime ega muud infot, mille järgi oleks võimalik Teid ära tunda. Kas teile sobib, kui salvestame intervjuu? Salvestust kasutame analüüsiks. Salvestustele on ligipääs vaid Praxise uurimismeeskonna liikmetel ja see kustutatakse pärast projekti lõppu. Sissejuhatus Esmalt küsime teie enda tausta kohta, kui sobib. 1. Millega te igapäevaselt tegelete? Õppimine, töötamine, hobid, jne. Puude määramine 2. Sotsiaalkindlustusameti andmetel on teile määratud puue. 3. Kas olete taotlenud puude raskusastme tuvastamist Sotsiaalkindlustusametis korduvalt? 4. Mis põhjusel olete taotlenud puude määramist? a. Kui oluline on teie jaoks rahaline toetus? b. Kui olulised on puudega seotud muud teenused ja hüved? i. Millised teenused ja hüved täpsemalt? 5. Milline oli teie kogemus puude määramisega? a. Millised olid takistused? Millised olid positiivsed kogemused? Töövõime hindamine 6. Kas te olete taotlenud töövõime hindamist Töötukassas? i. Kui ei – mis põhjustel te ei ole taotlenud töövõime hindamist? ii. Kuidas te selle otsuseni jõudsite? Nt kas küsis kuskilt nõu, luges materjale, vestles kellegagi jne b. Kui jah, siis: i. Kui kaua aega tagasi te taotlesite töövõime hindamist? ii. Mis oli Töötukassa otsuses põhjendus, miks teil ei tuvastatud töövõime vähenemist? iii. Kas olete Töötukassa otsusega rahul? Miks, miks ei? 7. Milline oli teie kogemus töövõime hindamisega? a. Millised olid takistused? Millised olid positiivsed kogemused? 8. Kas te töötate? Kui jah – palun kirjeldage oma tööd ja töökorraldust (koormus, töö iseloom jne). a. Kui jah – kas puudega seotud piirangud takistavad teie töötamist? Kuidas? b. Kui ei – kas puudega seotud piirangud takistaksid teie töötamist? Kuidas? 9. Kas teile on varasemalt määratud vähenenud töövõime või töövõime kaotuse protsent? a. Kui jah, siis mis mitu aastat tagasi see oli? 10. Kas te olite teadlik võimalusest esitada puude ja töövõime hindamise taotlus korraga? a. Kui ei – Sotsiaalkindlustusameti kodulehelt leiate ühise taotluse nimega ,,Töövõime hindamise ja puude raskusastme tuvastamise ning toetuste taotlus’’ Vajadused 11. Milliseid teenuseid ja tuge vajate igapäevaelus toimetulekuks ja ühiskonnaelus osalemiseks? 12. Kas tunnete, et lisaks olemasolevale vajate veel tuge? Milliseid teenuseid ja tuge veel vajaksite?  UURINGUS OSALEJA INFOLEHT MIS ON UURINGU AMETLIK NIMI? Uuring täisealiste puude raskusastme tuvastamise lõpetamisest ja puudega seotud toetuste ning hüvede ümber korraldamisest MIS UURING SEE ON? Uuringu eesmärk on hinnata võimalusi lõpetada täisealiste (nii tööealiste kui vanaduspensioniealiste) puude raskusastme tuvastamine ning selle tulemusel kujundada ümber puudega seotud toetused ja hüved. MIKS SEDA UURINGUT TEHAKSE? Alates 2016. aasta töövõimereformist on Eestis tööealistele inimestele kasutusel kaks paralleelset hindamissüsteemi – töövõime hindamine ja puude raskusastme tuvastamine – mis suures osas dubleerivad teineteist, tekitavad hinnatavates segadust ja on riigile ressursikulu. Vanaduspensioniealiste inimeste puhul hinnatakse puude raskusastme tuvastamise lõpetamise võimalusi, asendades selle alternatiivsete lahendustega. Eesmärgiks on kujundada lihtsam, arusaadavam ja tõhusam süsteem, mis lähtuks inimese vajadustest ning oleks kooskõlas rahvusvaheliste kohustustega, sh ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooniga. MIKS JUST MINA? Teeme intervjuusid inimestega, kellel on tuvastatud puue, kuid kes ei ole töövõime hindamist taotlenud või kellel ei ole töövõime vähenemist tuvastatud. Kahe süsteemi ühendamisel on just need inimesed potentsiaalselt kõige enam muudatustest mõjutatud. Intervjuu eesmärk on mõista, miks töövõimet ei ole hinnatud või mis tegurid kujundavad töövõime hindamisest loobumise otsust. MIDA UURINGUS TEHAKSE? Teeme registriandmete analüüsi. Viime läbi 10 intervjuud inimestega, kellel on tuvastatud puue, kuid kes ei ole töövõime hindamist taotlenud. Süsteemi lahendusettepanekute välja töötamiseks teeme töötoad puudespetsiifiliste liitudega. Uuringu alguses intervjueerime nii puude raskusastme kui töövõime hindamise metoodikat tundvaid eksperte. KAS ANDMED SALVESTATAKSE? Teie nõusolekul intervjuu salvestatakse. Salvestustele on ligipääs vaid Praxise uurimismeeskonna liikmetel. Vestluse salvestus kustutatakse pärast projekti lõppu. MIKS ANDMED SALVESTATAKSE? Andmete salvestamine on vajalik nende töötlemiseks - kokkuvõtte ja järelduste tegemiseks. Vestluse käigus ei jõua intervjueerija kogu olulist infot üles kirjutada. Kui vestlus on salvestatud, siis saab hiljem seda veel üle kuulata ja kirja panna kõik olulise, millest vestlusel rääkisite. KAS KEEGI TEINE SAAB TEADA, MIDA Intervjuu on konfidentsiaalne ehk salastatud. See tähendab, et mitte üheski uuringu MA INTERVJUUS ÜTLESIN? materjalis ei mainita Teie nime ega muud infot, mille järgi oleks võimalik Teid ära tunda. KAS MA PEAN UURINGUS OSALEMA? Ei. Uuringus osalemine on vabatahtlik. Kui Te ei soovi osaleda, siis Te ei pea seda tegema. Samuti võite igal hetkel uuringu kestel osaluse lõpetada. Sel juhul Teie andmeid uuringusse ei kaasata ja need kustutakse koheselt. KAS MA VÕIN UURINGUS Jah. Te võite uuringus osalemisest loobuda ka pärast vestluse toimumist, enne OSALEMISEST LOOBUDA KA PÄRAST uuringutulemuste avalikustamist. Selleks tuleb ühendust võtta uuringu projektijuhiga INTERVJUUD? ja öelda, et Te ei soovi, et Teie intervjuu andmeid uuringus kasutatakse. KAS MA SAAN NÄHA UURINGU Jah, uuringu tulemustega saab tutvuda Praxise koduleheküljel www.praxis.ee TULEMUSI? Tulemused avalikustatakse 2026. aasta I kvartalis. KES ON UURINGU TELLIJA? Uuringu tellija ja rahastaja on Sotsiaalministeerium. KES ON UURINGU ELLUVIIJA? Mõttekoda Praxis  UURINGUS OSALEJA INFOLEHT KELLEGA VÕIN ÜHENDUST VÕTTA, Uuringu projektijuhiga: Katre Pall (Mõttekoda Praxis) KUI MUL ON UURINGU KOHTA [email protected] KÜSIMUSI?  UURINGUS OSALEJA INFOLEHT LIHTSAS KEELES  MIS ON UURINGU AMETLIK NIMI? Uuring täisealiste puude raskus-astme tuvastamise lõpetamisest ja puudega seotud toetuste ning hüvede ümber korraldamisest  MIS UURING SEE ON? Uuringu eesmärk on hinnata võimalusi lõpetada täiskasvanute puude raskus-astme tuvastamine ja kujundada ümber puudega seotud toetused ja hüved.  MIKS SEDA UURINGUT TEHAKSE? Eestis on kasutusel kaks paralleelset hindamissüsteemi. Sotsiaalkindlustusamet tuvastab puude raskus-astme. Töötukassa hindab töövõime vähenemist. Kaks paralleelset hindamissüsteemi on segane ja ebamugav. Mõttekoda Praxises teeme uuringut, kuidas hindamissüsteem inimeste jaoks lihtsamaks muuta.  MIKS JUST MINA? Teeme intervjuusid inimestega, kellel on tuvastatud puue, kuid kes ei ole töövõime hindamist taotlenud või vähenenud töövõimet ei ole tuvastatud. Intervjuu eesmärk on mõista, miks töövõimet ei ole hinnatud.  MIDA UURINGUS TEHAKSE? Teeme registriandmete analüüsi, intervjuud ekspertidega, intervjuud puudega inimestega, Kes ei ole töövõime hindamist taotlenud. Teeme töötoad puudespetsiifiliste liitudega. UURINGUS OSALEJA INFOLEHT LIHTSAS KEELES  KAS MINU INTERVJUU SALVESTATAKSE? Jah, kui te olete nõus. Salvestust näevad ainult Praxise uuringu tegijad. Vestluse salvestus kustutatakse pärast projekti lõppu.  MIKS ANDMED SALVESTATAKSE? Vestluse käigus ei jõua intervjueerija kogu olulist infot üles kirjutada. Kui vestlus on salvestatud, siis saab uurija seda hiljem üle kuulata.  KAS KEEGI TEINE SAAB TEADA, MIDA MA INTERVJUUS ÜTLESIN? Intervjuu on konfidentsiaalne ehk salastatud. See tähendab, et mitte üheski uuringu materjalis ei mainita Teie nime ega muud infot, mille järgi oleks võimalik Teid ära tunda.  KAS MA PEAN UURINGUS OSALEMA? Ei. Uuringus osalemine on vabatahtlik.  KAS MA VÕIN UURINGUS OSALEMISEST LOOBUDA KA PÄRAST INTERVJUUD? Jah. Võite osalemisest loobuda ka pärast intervjuud. Kirjutage Katrele meiliaadressil katre.pall praxis.ee kui soovite loobuda.  KAS MA SAAN NÄHA UURINGU TULEMUSI? Jah. Uuringu tulemused on Praxise kodulehel 2026. aasta veebruaris.  KES ON UURINGU TELLIJA? Sotsiaalministeerium.  KES ON UURINGU ELLUVIIJA? Mõttekoda Praxis. UURINGUS OSALEJA INFOLEHT LIHTSAS KEELES  KELLEGA VÕIN ÜHENDUST VÕTTA, KUI MUL ON UURINGU KOHTA KÜSIMUSI? Uuringu projektijuhiga: Katre Pall Mõttekoda Praxisest [email protected]  Lisa 7 EUROMODi maksude ja toetuste mudeli andmepäringu kirjeldus Ajaperiood: 1.01.2024–31.12.2024 Valikukriteerium: Eesti residendid 2024. aastal Agregeerituse tase: indiviidi tasemel Statistikaameti poolt koostatud tunnused on arvutatud järgmiste registrite põhjal: töötamise register (TÖR), maksukohuslaste register (MKR), sotsiaalkaitse infosüsteemi andmed (SKAIS), sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregister (STAR), töövõime hindamise ja töövõimetoetuse andmekogu (TETRIS), töötuna ja tööotsijana arvel olevate isikute ning tööturuteenuste osutamise register (EMPIS), töötuskindlustuse andmekogu (TKIS), Eesti hariduse infosüsteem (EHIS), Eesti rahvastikuregister (RR), Tervisekassa andmekogu (KIRST), kinnistusraamat (KR), e-Toimiku süsteem (E-Toimik), äriregister (ARIREG), aadressiandmete süsteem (ADS), Kaitseväekohustuslaste register (KVKR). Samuti on tuginetud tunnuste arvutamises Statistikaameti andmestikele (Statreg). Kõik andmestikus olevad tunnused ei ole arvutatud vaid ühe andmeallika põhjal, vaid nende kokkupanekuks on kasutatud mitmeid erinevaid allikaid. Seetõttu on tunnuste arvutamisel allikad väljatoodud pärast andmevälja kirjeldust lühendina sulgudes. Samuti on osad tunnused agregeeritud teiste EUROMODi andmestikus olevate tunnuste põhjal. Kõik tunnused on aastases lõikes. Statistikaameti registripõhiste EUROMODi sisendandmete koosseis, millele päringuga ligipääsu taotleme on järgmine: indiviidi pseudo-ID (RR) isa pseudo-ID (RR) leibkonna pseudo-ID (RR) ema pseudo-ID (RR) partneri pseudo-ID (RR) omandatav haridustase – ISCED (EHIS, Statreg) omandatav haridustase – detailne (EHIS, Statreg) kõrgeim haridustase – ISCED (EHIS, RR, STAR, Statreg) kõrgeim haridustase – detailne (EHIS, RR, STAR, Statreg) kõrgeima haridustaseme omandamise aasta (EHIS, RR, STAR, Statreg) hariduse omandamise kestus (aasta täpsusega) (EHIS, RR, STAR, Statreg) sugu (Statreg) vanus (sissetulekute kalendriaasta lõpus) (Statreg) kodakondsus (Statreg) kodakondsus detailne (Statreg) maalises piirkonnas elamine (Statreg) linnalises piirkonnas elamine (Statreg) perekonnaseis (RR) rahvus (Statreg) olemasolu rahvastikus eelmisel sissetulekuaastal (RR, Statreg) maakond (RR, Statreg) kohalik omavalitsus (RR, Statreg) väikelinn (Statreg) eluaseme eest vastutav isik (RR, KR, MKR, EHR, ADS) avalik teenistuja olemine (TÖR, Statreg) sotsiaalmajanduslik seisund (TÖR, Skais, EHIS, Statreg, MKR) eraisiku liisitud liiklusvahendid (ARIS, ARIREG, TÖR, Statreg) eraisiku omanduses olevate liiklusvahendite arv (ARIS) finantsvarad – agregeeritud tunnus aktsiad ja osakud (ARIREG, Statreg) isiku maa (sh põllud, metsad jne) suurus (m2) (KR) isiku eluruumi suurus (m2) (EH, KR, ADS, Statreg) kas konkreetne inimene on kinnisvara omanik, millel ta elab (KR, EHR, ADS) eluruumi tubade arv (EHR, Statreg) eluruumi kasutamise alus (RR, KR, EHR, ADS, ARIREG, MKR, STAR) eluruumi tüüp ehk kas korter või eramu (Statreg, RR) muu kinnisvara ruutmeetrite arv (sh mitteeluruumid) (KR) aasta jooksul saadud lapsehooldustasu kogusumma (SKAIS, Statreg) aasta jooksul saadud lasterikka pere toetuse kogusumma (SKAIS, Statreg) aasta jooksul saadud lapsetoetused kokku – agregeeritud tunnus aasta jooksul saadud lapsetoetuse kogusumma (SKAIS, Statreg) aasta jooksul saadud elatisabi kogusumma (SKAIS, Statreg) aasta jooksul saadud sünnitoetuse kogusumma (SKAIS, Statreg) aasta jooksul saadud üksikvanema lapse toetuse kogusumma (SKAIS, Statreg) aasta jooksul saadud muude lapsetoetuste kogusumma (SKAIS, Statreg) aasta jooksul saadud puuetega inimeste sotsiaaltoetuste kogusumma (SKAIS, Statreg) aasta jooksul saadud töövõimetoetuse kogusumma (EMPIS) aasta jooksul saadud õppimisega seotud hüvitiste kogusumma (EHIS, MKR) aasta jooksul saadud doktoranditoetuse kogusumma (EHIS) aasta jooksul saadud muude õppimisega seotud hüvitiste kogusumma (EHIS) aasta jooksul saadud pere- ja lastega seotud hüvitised – agregeeritud tunnus aasta jooksul saadud haigusega seotud hüvitiste kogusumma – haigushüvitis, tööõnnetus- ja kutsehaiguskindlustus) (KIRST, SKAIS, Statreg) aasta jooksul saadud Kredex toetused (Kredex) aasta jooksul saadud energiahüvitise kogusumma (KOV, STAR) aasta jooksul saadud vanemahüvitise (v.a ema vanemahüvitis) kogusumma (MKR) aasta jooksul saadud ema vanemahüvitise kogusumma (SKAIS) kuud aastas, mil on saadud ema vanemahüvitist (SKAIS, MKR) kuud aastas, mil on saadud jagatavat vanemahüvitist (SKAIS, MKR) aasta jooksul saadud rasedus- ja sünnitushüvitise kogusumma (KIRST) aasta jooksul saadud sotsiaaltoetused ja eluasemega seotud hüvitised – agregeeritud tunnus aasta jooksul saadud toimetulekutoetuse kogusumma (STAR) aasta jooksul saadud muude sotsiaaltoetuste kogusumma (SKAIS, MKR, Statreg) mitmel kalendrikuul sai sotsiaaltoetusi (SKAIS KRT, KIRST, STAR, EMPIS, Statreg) aasta jooksul saadud üksi elava pensionäri toetuse kogusumma (SKAIS, Statreg) hinnatõusu leevendamise toetuse kogusumma (EMPIS ja SKA) aasta jooksul saadud töötusega seotud hüvitised – agregeeritud tunnus aasta jooksul saadud töötuskindlustushüvitise kogusumma (TKIS) mitmel kalendrikuul sai töötuskindlustushüvitist (TKIS) mitmel kalendrikuul sai töötusega seotud hüvitisi (EMPIS, TKIS) aasta jooksul saadud töötutoetuse kogusumma (EMPIS) mitmel kalendrikuul sai töötutoetust (EMPIS) püsiv puue / töövõimetus (jah/ei) – agregeeritud tunnus puue (jah/ei) (SKAIS, Statreg) töövõimetus (jah (töövõime vähenenud rohkem või sama palju kui 40%)/ei) (SKAIS, Statreg) töövõime (puuduv/osaline) (TETRIS) institutsionaalne leibkond (Statreg) sünnikuu (Statreg, RR) leibkonna tüüp (agregeeritud) ettevõtte töötajate arv (kohalikus üksuses), kus isik töötab (TÖR, Statreg) tavapärane töötundide arv nädalas (MKR, Statreg) tegevusala (detailne) (TÖR, MKR, Statreg) tegevusala (detailne) (EMTAK) mitmel kalendrikuul töötas täisajaga (MKR) mitmel kalendrikuul töötas (MKR) mitmel kalendrikuul töötas osaajaga (MKR) kui kaua on töötanud (kuudes) (MKR) Ametiala (TÖR, MKR, Statreg) ettevõtte/asutuse omanditüüp (Statreg) töötu ja otsib aktiivselt tööd (TÖR, EMPIS, MKR, EHIS, SKAIS, Statreg) mitmel kalendrikuul oli pensionil (MKR) kohustusliku kogumispensioniskeemiga liitunud (EMPIS, SKAIS, Statreg) kohustusliku kogumispensioni maksete jätkamine 2010-2011 (EMPIS, SKAIS, Statreg) kohustusliku kogumispensioni kõrgemad maksed 2014-2017 (EMPIS, SKAIS, Statreg) töötamise vorm (TÖR, RR, MKR, Statreg) kas isik on registreeritud FIE-na (MKR, Statreg) kas isik vahetas aasta jooksul töökohta mitmel kalendrikuul oli töötu (EMPIS) registreeritud töötu (EMPIS) töötamisega võrdsustatud tegevuse kuude arv viimase 3 aasta jooksul (sh töötamine) (TÖR, TSD, EHIS, Kaitseväekohustuslaste register (KVKR)) töötamisega võrdsustatud tegevuse kuude arv viimase 3 aasta jooksul (v.a. töötamine) (EHIS, Kaitseväekohustuslaste register (KVKR)) aasta jooksul saadud töövõimetusega seotud hüvitiste kogusumma (SKAIS, Statreg) mitmel kalendrikuul aastast sai töövõimetusega seotud hüvitisi (SKAIS, Statreg) aasta jooksul saadud vanadusega seotud hüvitiste kogusumma (SKAIS, Statreg) mitmel kalendrikuul sai vanadusega seotud hüvitisi (SKAIS, Statreg) aasta jooksul saadud toitjakaotusega seotud hüvitiste kogusumma (SKAIS, Statreg) mitmel kalendrikuul sai toitjakaotusega seotud hüvitisi (SKAIS, Statreg) tulumaksu juurde-/tagasimaksed (MKR) madala sissetulekuga töötava isiku iga-aastane tagasimakse (MKR) milliselt vormilt andmed pärinevad (FIDEK või TSD) (MKR) Eestis kinnipeetud tulumaks (MKR) välisriigis kinnipeetud tulumaks (MKR) töötaja kohustusliku kogumispensionimaksed (MKR) III samba tööandja sissemaksed (MKR) III sambaga liitumise aasta (MKR) Maamaks (MKR) töötaja töötuskindlustusmaksed (MKR) tööandja sotsiaalmaks (MKR) tööandja töötuskindlustusmaksed (MKR) eluasemega seotud kogukulud – agregeeritud tunnus kingitused ja annetused (MKR) koolituskulud (MKR) eluaseme intressid (MKR) eluaseme üür (MKR) maksed teistele leibkondadele – elatis (E-toimik) maksed erapensioniskeemidesse (MKR) rahaline palgatulu (bruto) (MKR) rahaline palgatulu (neto) (MKR) rahaline palgatulu Eestist (MKR) rahaline palgatulu välismaalt (mittemaksustatav) (MKR) rahaline palgatulu välismaalt (maksustatav) (MKR) mitmel kalendrikuul sai rahalist palgatulu (MKR) varasem rahaline palgatulu (MKR) tunnipalk (MKR) intressid, dividendid, kasum kapitaliinvesteeringutelt – agregeeritud tunnus dividendid (MKR) intressid (MKR) intressid (neto) (MKR) kasum kapitaliinvesteeringutelt (MKR) muud sissetulekud (sh maksuvabad stipendiumid) (MKR) erapensionid – agregeeritud tunnus pensionid kohustuslikust kogumispensionist - II sammas (MKR) pensionid erapensioniskeemidest - III sammas (MKR) investeerimisriskiga elukindlustuslepingud (MKR) II samba väljamaksed pensionieas (MKR) III samba väljamaksed pensionieas (MKR) II samba väljamaksed enne pensioniiga (MKR) III samba väljamaksed enne pensioniiga (MKR) kinnisvara või maa renditulu (MKR) kinnisvara või maa renditulu (neto) (MKR) eluruumi renditulu (MKR) litsentsitasud (MKR) muu renditulu (MKR) siirded teistelt leibkondadelt (E-toimik) siirded teistelt leibkondadelt – elatis (E-toimik) puhaskasum/-kahjum indiv. Ettevõtlusest – agregeeritud tunnus puhaskasum/-kahjum indiv. Ettevõtlusest välismaal (MKR) tasu loomingulise tegevuse eest (bruto) (MKR) tasu loomingulise tegevuse eest (neto) (MKR) mitmel kalendrikuul sai tulu indiv. ettevõtluse eest (FIE) (MKR, Statreg) tulu registreerimata indiv. ettevõtlusest (FIE) (MKR) tulu registreeritud indiv. ettevõtlusest (FIE) (MKR) koondamishüvitised - agregeeritud tunnus koondamishüvitis (EMPIS) tööandja maksejõuetuse hüvitis (EMPIS) koondamisega seotud tulud (MKR)  Andmekaitse Inspektsioon Tatari 39 Tallinn 10134 Sotsiaalministeerium Suur-Ameerika 1 10122 Tallinn (taotluse esitaja) TAOTLUS ISIKUANDMETE TÖÖTLEMISEKS TEADUSUURINGUS Juhindudes isikuandmete kaitse seaduse (IKS) paragrahvis 6 sätestatust palun kooskõlastada Uuringu pealkiri Uuring täisealiste puude raskusastme tuvastamise lõpetamisest ja puudega seotud toetuste ning hüvede ümber korraldamisest Kas poliitika kujundamise uuring (IKS § 6 lg 5) või jah uuring hõlmab eriliigilisi isikuandmeid ja puudub valdkondlik eetikakomitee (IKS § 6 lg 4) Palume eelmise kahe lahtri puhul valida üks vastavalt õiguslikule alusele, v.a olukorras, kui poliitika kujundamise uuringu puhul puudub valdkondlik eetikakomitee. Kui poliitika kujundamise uuringus töödeldakse eriliiki isikuandmeid, siis täita ka eetikakomitee otsuse lahter. Kas isikuandmete töötleja on määranud andmekaitsespetsialisti (sh jah tema nimi ja kontaktandmed)? Kas on olemas eetikakomitee otsus1? Eetikakomitee menetlus Kooskõlastuse olemasolul lisada see taotlusele. viiakse läbi samaaegselt Andmekaitse Inspektsiooni taotlusega Kas osa uuringust toimub andmesubjekti nõusoleku alusel? ei Kui jah, siis palume taotlusele lisada nõusoleku vorm või selle kavand ning küsimustik või selle kavand. 1. Vastutava töötleja üldandmed2 1.1. Vastutava töötleja nimi, registrikood, Sotsiaalministeerium, registrikood 70001952, aadress ja kontaktandmed (sh kontaktisik) Suur-Ameerika 1, 10122, Tallinn analoogne registrikandega, kontaktisiku e-post, telefon Kristel Vallsalu, [email protected] 1.2. Isikuandmete töötlemiskoha aadress (kui - erineb registriandmetest) maja, tänav, asula/linn, maakond, postiindeks 2. Volitatud töötleja üldandmed3 2.1. Volitatud töötleja nimi, registrikood, Sihtasutus Mõttekoda Praxis (uuringu sisuline 1 IKS § 6 lg 4 - kui uuringus töödeldakse eriliiki isikuandmeid, on vajalik ka eetikakomitee kooskõlastus. 2 Vastutav töötleja on uuringu läbiviija (tellija). Juhul, kui vastutav töötleja kasutab uuringu läbiviimisel teisi isikuid ja asutusi, siis on need teised isikud ja asutused volitatud töötlejad. 3 Volitatud töötlejate loetelu peab olema ammendav ehk kõik volitatud töötlejad peavad olema nimetatud. Kui taotluse esitaja on volitatud töötleja, peab taotlusele olema lisatud dokument, kust nähtub, et vastutav töötleja on volitatud töötlejale andnud volituse inspektsioonile taotluse esitamiseks. aadress ja kontaktandmed (sh kontaktisik) läbiviija), registrikood 90005952, Aadress analoogne registrikandega, kontaktisiku e-post ja Ahtri 6A, B sissepääs, VI korrus, 10151 Tallinn telefoninumber Kontaktisik: Hede Sinisaar, [email protected] telefon:+372 5695 8309 2.2. Isikuandmete töötlemiskoha aadress (kui - erineb registriandmetest) maja, tänav, asula/linn, maakond, postiindeks 2.3. Volitatud töötleja nimi, registrikood, Sotsiaalkindlustusamet, registrikood 70001975, aadress ja kontaktandmed (sh kontaktisik) Paldiski mnt 80, 15092 Tallinn Aadress analoogne registrikandega, kontaktisiku e-post ja [email protected] telefoninumber telefon 612 1360 2.4. Isikuandmete töötlemiskoha aadress (kui - erineb registriandmetest) maja, tänav, asula/linn, maakond, postiindeks 2.5. Volitatud töötleja nimi, registrikood, Eesti Töötukassa, registrikood 74000085, aadress ja kontaktandmed (sh kontaktisik) Aadress: Lasnamäe tn 2, 11412 Tallinn Aadress analoogne registrikandega, kontaktisiku e-post ja [email protected] telefoninumber telefon 777 3000 2.6. Isikuandmete töötlemiskoha aadress (kui - erineb registriandmetest) maja, tänav, asula/linn, maakond, postiindeks 2.1. Volitatud töötleja nimi, registrikood, Statistikaamet, registrikood 70000332, aadress ja kontaktandmed (sh kontaktisik) Tatari tn 51, 10134 Tallinn Aadress analoogne registrikandega, kontaktisiku e-post ja Kontaktisik: Rauno Temmer, telefoninumber [email protected], 625 9135 [email protected] 2.2. Isikuandmete töötlemiskoha aadress (kui - erineb registriandmetest) maja, tänav, asula/linn, maakond, postiindeks 3. Mis on teadusuuringu läbiviimise õiguslik 1. Tegemist on uurimisprojektiga, mille alus? läbiviijaks on Sotsiaalministeerium ning Nimetage õigusakt, mis annab Teile õiguse teadusuuringut läbi mis on kooskõlas teadus- ja viia. Ei piisa viitest IKS § 6-le. Poliitikakujundamise eesmärgil arendustegevuse korralduse seaduse § läbiviidava uuringu puhul tuua välja volitusnorm, millest 13 lõike 1 punktiga 1, mille kohaselt nähtub, et asutus on selle valdkonna eest vastutav. Akadeemilise uuringu korral võib see olla näiteks Teadus- ja kõigi ministeeriumide ülesandeks on arendustegevuse korralduse seadus või teadus- või oma valitsemisalale tarviliku teadus- ja arendusprojekti avamise otsus, leping vms. arendustegevuse ning selle finantseerimise korraldamine. 2. Sotsiaalministeeriumi tegevusvaldkonna piiritleb Vabariigi Valitsuse seadus (edaspidi VVS), mille § 67 lg 1 kohaselt kuulub ministeeriumi valitsemisalasse sotsiaalse turvalisuse, sotsiaalhoolekande ning pensionisüsteemi kavandamine ja korraldamine,  sotsiaalkindlustussüsteemide piiriülene koordineerimine, laste õiguste tagamine ja heaolu edendamine, puudega inimeste elukvaliteedi edendamine ja sellealase tegevuse koordineerimine; rahva tervise kaitse, tervishoid ja tervisesüsteemi arendamine, ravikindlustus, ravimid ja meditsiiniseadmed ning vastavate õigusaktide eelnõude koostamine. 3. Lisaks eeltoodule piiritleb Sotsiaalministeeriumi tegevusvaldkonda Vabariigi Valitsuse 20.03.2014 määrus nr 42 „Sotsiaalministeeriumi põhimäärus“ (edaspidi põhimäärus). Vastavalt põhimääruse §-le 4 on ministeeriumi põhiülesanne seadustes ja teistes õigusaktides sätestatud pädevuse piires korraldus-, arendus-, planeerimis- ja järelevalvetoimingute tegemine oma valitsemisalas, lähtudes valitsemisala arengukavas esitatud ministeeriumi ja valitsemisala strateegilistest eesmärkidest ning põhimääruse 4. peatükis sätestatud osakondade põhiülesannetest. 4. Põhimääruse 4. peatükis osakondade põhiülesannetena on toodud § 17 lõike 2 punkt 6 sätestab, et analüüsi ja statistika osakonna põhiülesanne on luua eeldused ministeeriumi poliitikakujundamise protsessi teadmistepõhisusele, et tagada objektiivne ülevaade tervise- ja sotsiaal valdkonna arengust ja rakendatud või kavandatava poliitika mõjususest. 4. Mis on isikuandmete töötlemise eesmärk? Kirjeldage uuringu eesmärke ja püstitatud hüpoteese, mille saavutamiseks on vajalik isikuandmete töötlemine. Palume siin punktis selgitada kogu uuringut, mitte ainult taotluse esemeks olevat osa (näitaks ka nõusoleku alusel toimuvat uuringu osa). Kui osa uuringust toimub nõusoleku alusel, siis palume taotlusele lisada nõusoleku vorm või selle kavand ning küsimustik või selle kavand. Isikuandmete töötlemine on vajalik, et analüüsida terviklikult puude raskusastme hindamise süsteemi muutmist ning sellega kaasuvat hüvede ümberkorraldamist ning mõju nii sihtrühmale kui mõju erinevates valdkondades (vt punktid 5 ja 6). Alates 2016. aasta töövõimereformist on Eestis tööealistele inimestele kasutusel kaks paralleelset hindamissüsteemi – töövõime hindamine ja puude raskusastme tuvastamine. Need süsteemid suures osas dubleerivad teineteist, tekitavad hinnatavates segadust ja on riigile ressursikulu. Arvestades nii uuringute andmeid kui rahvastiku statistikat ja prognoose, siis vanaduspensionieas kasvab märgatavalt inimeste vajadus kõrvalabi ja teenuste järele. Samas on keeruline eristada, kas abivajadus tuleneb vanusega seotud muutustest või puudest. Praegune süsteem tugineb keerukale ja ressursimahukale puude raskusastme tuvastamisele, kuigi tegelikkuses on vajadus kiirema ja paindlikuma süsteemiga toetada kõiki tervisepiirangutega eakaid. Kokkuvõttes on kehtiv puude tuvastamise ja toetuste maksmise süsteem liiga keeruline ja killustatud ning ei jõua alati tegelike abivajajateni. Seetõttu on vaja kujundada lihtsam, arusaadavam ja tõhusam süsteem, mis lähtuks inimese vajadustest ning mis oleks kooskõlas rahvusvaheliste kohustustega. Uuringu eesmärgiks on analüüsida kehtivat olukorda ja teha ettepanekuid selle kohta, kuidas muuta praegust süsteemi nii, et sihtrühmade õigused, toetused ja seotud hüved oleksid ka uues süsteemis tagatud. Seejuures on vaja hinnata, kas ja kuidas on võimalik kujundada ümber puude raskusastme või liigiga (funktsioonihäirega) seotud hüved ning milliste vajaduste katmiseks oleks kõige mõistlikum suunata tänane puuetega inimeste sotsiaaltoetus kui tööealiste sihtrühmas jääks edaspidi vaid töövõime hindamine ja töövõimetoetus ning vanaduspensioniealistel enam puude raskusastet ei tuvastataks. Uuringu eesmärgist ja uurimusülesannetest tulenevalt kombineeritakse kvalitatiivseid ja kvantitatiivseid meetodeid ning kasutatakse registrite ja Statistikaameti andmeid. 5. Selgitage, miks on isikut tuvastamist võimaldavate andmete töötlemine vältimatult vajalik uuringu eesmärgi saavutamiseks. Uuringu eesmärkide täitmiseks on isikuandmete töötlemine vajalik järgmiselt: 1) Registriandmete analüüs: a. Esmalt on vaja analüüsida tööealiste puude raskusastmega ja vähenenud töövõimega inimeste sihtrühmade kattuvust ja erinevusi, et seejärel välja töötada ettepanekud süsteemi ümberkorraldamiseks. Kuivõrd tööealiste sihtrühmas on üheks võimalikuks variandiks kui kahe süsteemi asemel jääks edaspidi vaid töövõime hindamine koos töövõimetoetusega, siis on vaja teada, kui suur ja milline on sihtrühma profiil, jaotus, teenuste kasutus jm. Selleks on vaja Eesti Töötukassa ja Sotsiaalkindlustusameti registrite andmetel hinnata, kui paljudel on 1) hinnatud ainult vähenenud töövõime, 2) kui paljudel tuvastatud ainult puude raskusaste, 3) kui paljudel on tuvastatud nii vähenenud töövõime kui puude raskusaste, 4) kui paljudel on veel kehtiv püsiv töövõimetus (koos ja ilma tööealise puude raskusastmeta) ning mis on nende rühmade taustatunnused. Selline analüüs on oluline töötamaks välja lahendusi erinevate õiguste, hüvede ümberkorraldamiseks, kuid ka võimalike muudatuste mõju hindamiseks. Lisaks sellele, et registriandmed võimaldavad hinnata sihtrühmade kattuvust, sh eristada alarühmade suurused, on aluseks nn persoonide kirjeldamisele, siis teisalt on nt puude määramise otsuste algus- ja lõpuajad olulised hindamaks ka võimalikku väljumist või liikumist töövõime hindamise skeemi uue lahenduse korral (kui jääb vaid üks skeem), kuid ka võimalikku muutust seotud teenuste jm hüvede kasutamisel. Sellele järgnevalt on vaja hinnata võimalike muudatuste mõju eri valdkondades (sh mõju sihtrühmale, riigiasutustele) ning kuluprognoos (mõju riigieelarvele). b. Lisaks on isikuandmete töötlemine vajalik puude raskusastet omavate, kuid ilma töövõime hindamiseta tööealiste isikute intervjueerimiseks (kontaktandmete päring, et kutsuda intervjuul osalema neid, kelle on puue, kuid kellel ei ole registriandmete alusel vähenenud töövõimet). Tegemist on rühmaga, kes on eeldatavalt muudatusest kõige enam mõjutatud. Intervjuude peamiseks eesmärgiks on teada saada, mis põhjustel neil vähenenud töövõimet hinnatud või tuvastatud ei ole. Saadud info on oluline lahendusettepanekute ja ümberkorraldamise lahenduste koostamiseks ning mõju hindamiseks. c. Registriandmete analüüsi vanaduspensioniealiste sihtrühmas eesmärgiks on analüüsida detailsemalt sihtrühma ja koostada sihtrühma profiil, et hinnata, kas ja kuidas ümber  korraldada vanaduspensioniealiste sihtrühmas puude raskusastme või liigiga seotud hüved, kui vanaduspensioniealistel enam puude raskusastet ei tuvastataks. Samuti võimaldab selline analüüs hinnata, milliste vajaduste katmiseks oleks kõige mõistlikum suunata tänane vanaduspensioniealiste puudega inimese toetus. Registriandmete alusel tuuakse välja nii lahenduste kuluprognoos kui mõju puudega vanaduspensioniealistele inimestele. Samuti on vanaduspensioniealiste sihtrühma profiil (sh teenuste kasutus) oluline, et välja töötada terviklahendus, kuidas toimub nö üleminek tööealiste sihtrühmast vanaduspensioniealiste sihtrühma ning milline on puude otsuste järgi nö väljumine senisest skeemist. 2) EUROMODi maksude- ja toetuste mikrosimulatsioonimudel ja selle sisendandmete analüüs: Kuigi registriandmed võimaldavad hinnata nii tööealiste kui vanaduspensioniealiste sihtrühma suurust, profiili, teenuste kasutamist, siis need andmed ei võimalda hinnata sihtrühmade jaotust leibkonnatüüpide (nt üksikvanem, üksik pensionär jne), nii individuaalse kui leibkonna kogusissetuleku, sotsiaalmajandusliku seisundi (töötav, töötu, mitteaktiivne) jm lõikes ning hinnata lahendusettepanekute mõju detailsemalt näiteks puuetega inimeste vaesuse ja sissetuleku ebavõrdsuse näitajatele. Selliseks analüüsiks on sobilik EUROMODi maksude- ja toetuste mikrosimulatsioonimudel ja selle sisendandmed. Seega on isikuandmete töötlemine vajalik ka EUROMODi maksude- ja toetuste mikrosimulatsioonimudeli ja selle registripõhiste kogu elanikkonda hõlmavate sisendandmete kasutamiseks, sest: a. EUROMODi registripõhine sisendandmestik on ainus andmestik, kus on esitatud ühtselt koos kõik sissetulekute, toetuste, hüvitiste või maksudega seotud andmed. Kui kasutada mõnda muud andmestikku või luua uuringuprojekti tarbeks uus andmestik, läheks analüüsi läbiviimine väga kulukaks nii rahalises kui ajalises mõttes, kuna oleks vajalik sarnane andmestik nullist üles ehitada, mis omakorda tähendaks suurt ajakulu nii andmestiku koostamisele kui valideerimisele. Lisaks oleks selline tegevus dubleeriv, arvestades, et analüüsi vajadustele vastav andmestik on juba olemas. b. Andmestik on juba pseodonümiseeritud ning selle võti on ainult Statistikaametil. Andmestikule ligipääs on võimalik ainult pärast Statistikaametiga lepingu sõlmimist Statistikaameti teadlaste keskkonnas ning pärast kasutajate kahekordset autentimist. Igal muu andmeallika kasutamise korral on selline andmekoosseis puudu ja seda tuleks hakata koostama ning pseodonümiseerima, mis oleks kõigile osapooltele sh registripidajatele väga ajamahukas ja olemasolevat dubleeriv protsess. c. Statistikaameti registripõhine andmestik võimaldab hinnata ka detailsema sihtrühmade lõikes, mis omakorda panustab analüüsi täpsusele. See on kriitiline, kuivõrd hinnatakse mõju haavatavatele ja majanduslikult ebasoodsamas olukorras olevatele elanikele ja nende leibkondadele, kelleks antud juhul on puuetega inimesed (sh puuetega üksikvanemad, üksi elavad puuetega eakad jne). Nendest teatud rühmi on kogu rahvastikust vaid mõni protsent, mistõttu selliste inimeste jõudmine ükskõik millisesse küsimustikku ei ole piisav statistilistelt usaldusväärsete hinnangute andmiseks. d. EUROMODi registripõhise andmestiku tunnuste koosseisu ei ole võimalik muuta, kuna kõikide tunnuste olemasolu andmestikus on vajalik mudeli jooksutamiseks ning kõigi sotsiaalmajanduslike tegurite arvesse võtmiseks. Vastasel juhul on analüüsi tulemused ebatäpsemad, kuna arvutustest jäetakse välja osa Eestis pakutatavatest toetustest. e. Isikuandmete töötlemine on seega vajalik EUROMODi sisendiks oleva andmestiku kasutamiseks. Seejuures ei oleks mõistlik küsida inimestelt eraldi luba nende isikuandmete töötlemiseks, kuna see võtaks ebamõistlikult kaua aega ning inimeste kontaktandmed ei pruugi olla kas riigi andmebaasides olemas või need ei pruugi olla ajakohased. 3) Statistikaameti Eesti Sotsiaaluuring 2016–2024 andmete (sh longituudsete) analüüs: Sotsiaalkindlustusameti andmetel on aastate jooksul puuetega inimeste üldarv vähenenud, kuid ei ole teada kuivõrd on muutunud tööealiste jaotus punktis 1 mainitud lõigetes, sh  arvestades aega enne ja pärast töövõimereformi. Viimane on oluline, et hinnata võimalike muudatuste mõju edaspidiseks ehk arvestada trendi kuluhinnangute koostamisel ja lahendusettepanekute tegemisel. Lisaks annab Eesti Sotsiaaluuringu ehk ESU e kasutamine võimaluse analüüsida nimetatud sihtrühmi täiendavalt inimese enda enesehinnangul põhinevatel andmetel, sh kõrvalabi vajadus, tegevuspiirangute olemasolu, hinnang majanduslikule toimetulekule jm. Samuti sisaldavad ESU 2016 ja ESU 2024 küsimusi koduhoolduse teenuse kasutamisest ja selle mittekasutamise põhjustest, mis annab olulise sisendi eestkätt vanaduspensioniealiste olukorra, vajaduste, kuid ka süsteemi ümberkorraldamise mõju hindamiseks. Ka võimaldab ESU analüüsida mõju leibkonna tegeliku koosseisu alusel (EUROMODis kasutavad leibkonnaandmed on registripõhised, mistõttu ei ühti EUROMODi suhtelise vaesuse ja sissetulekute ebavõrdsuse näitajad avaldatud statistikaga). See võimaldab anda hinnanguid sama metoodika alusel, mida on kasutatud nii EL sotsiaalsamba tegevuskava kui Eesti Heaolu arengukavas 2023–2030 esitatud suhtelise vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vähendamise eesmärkide hindamisel. ESU uuringut viiakse läbi tagasiulatuvalt ehk ESU 2016–2024 andmed sisaldavad sissetulekuid aastate 2015–2023 kohta. Samas on tegemist longituudse uuringuga ehk üks isik osaleb uuringus neljal järjestikusel aastal ning see võimaldab (piisaval arvul vaatluste korral) hinnata puuetega inimeste püsivaesust nii kehtiva olukorra kui näiteks puuetega inimeste sotsiaaltoetuste asendumisel töövõimetoetusega. ESU 2016–2024 andmete (sh longituudsete tunnuste) kasutamine võimaldab seega analüüsida neid aspekte, mida ei ole võimalik teostada EUROMODi kasutamisega või registriandmete analüüsis, sest:  Sellise aegrea analüüsi tuleks hõlmata oluliselt enam registrite andmeid, mis tooks kaasa ebamõistliku koormuse nii registripidajatele kui uuringu läbiviijale. Lisaks oleks tegemist dubleeriva andmestikuga, kuivõrd sellist analüüsi on võimalik teha varasemalt kogutud ja pseudonümiseeritud Statistikaameti Eesti Sotsiaaluuringu (ESU) andmete alusel. Nimetatud aegrea analüüsiks ei sobi ka EUROMOD andmestik, kuivõrd selle puhul on tegemist ühe aastapõhise andmestikuga.  ESU on riiklikust statistikast ning selle andmestik on juba pseodonümiseeritud ning selle võti on ainult Statistikaametil. Andmestikule ligipääs on võimalik ainult pärast Statistikaametiga lepingu sõlmimist Statistikaameti teadlaste keskkonnas ning pärast kasutajate kahekordset autentimist.  Registripõhised andmed ei sisalda inimeste enda hinnanguid tervise, kõrvalabi jm teemadel, kuid mis annavad olulise sisendi lahenduste mõju hindamiseks.  Samas ei piisa ainult ESU andmete analüüsist, kuivõrd tegemist on uuringuga ning aegridade analüüsis ning muude tegurite sh inimeste hinnangute analüüsimisel on peamiseks piiranguks asjaolu, et tegemist on valimipõhise uuringuga ning väiksema sihtrühmade lõikes ei pruugi olla piisavalt vaatlusi. Kokkuvõttes toetavad nimetatud allikatel analüüsid üksteist ning võimaldavad täita uuringu eesmärke ning teostada uuring sellise ajakavaga, et uuringu tulemusi saaks kasutada 2026. aasta alguses vastavate seaduse muudatuste või väljatöötamiskavatsuse koostamisel. Kui registriandmed võimaldavad analüüsida puude raskusastme ja töövõime hindamise otsuseid koos erinevate seotud teenuste kasutamisega, siis EUROMODI mudeli ja selle sisendandmestik võimaldab hinnata detailsemalt uuringu sihtrühmi kogusissetuleku jm lõikes, kuid samas ei võimalda see hinnata teenuste ega puude/töövõime hindamise otsuseid. Samuti võimaldavad registriandmed hinnata mõju toimetulekutoetuse saamisele, kuivõrd teistes andmetes ei ole teada eluruumi suurust vm tegureid, mis on antud sihtrühma ja võimalike muudatuste mõju hindamisel olulised. Nii registriandmed kui EUROMOD andmestik aga ei võimalda analüüsida inimese hinnanguid nt kõrvalabi vajadusele või püsivaesusele (statistiliselt piisavate vaatluste arvu korral). 6. Selgitage ülekaaluka huvi olemasolu. Uuringu tulemusel selgub, kas ja kuidas on võimalik kujundada ümber täisealiste sihtrühmas puude raskusastme või puude liigiga seotud hüved ning milliste vajaduste katmiseks oleks kõige mõistlikum suunata tänane täisealiste inimeste toetus kui tööealiste sihtgrupis jääks edaspidi vaid töövõime hindamine ja töövõimetoetus ning kui vanaduspensioniealistel enam puude raskusastet ei tuvastataks. Uuringu tellijaks on Sotsiaalministeerium ning uuringu läbiviimise juhtrühma on kaasatud nii Sotsiaalkindlustusameti (edaspidi SKA) kui Eesti Töötukassa (edaspidi Töötukassa või TK) esindajad. Uuringu läbiviijaks on SA Mõttekoda Praxis (edaspidi Praxis). Uuringu tulemused aitavad luua sihtrühmale selgema ja lihtsama hindamise ning toetuste süsteemi. Samuti on uuringu tulemused poliitikakujundajatele aluseks vastavasisulistele õigusloome muudatustele ning võimaldavad andmetele tuginevalt välja tuua, milline mõju võimalike lahendusettepanekutega võib kaasneda (nii sihtrühmale kui riigile). Uuringu tulemused aitavad täita Heaolu arengukava 2023–2030 alaeesmärki: minna üle sotsiaal-, tervise- ja töövaldkonnas inimese eluteekonda ja vajadusi arvestavale lõimitud teenuste pakkumisele, mida toetab tõenduspõhiste keskkonnasäästlike digitaalsete lahenduste kasutuselevõtt ja andmete lõimitud kasutamine. Samuti aitavad uuringu tulemused täita Vabariigi Valitsuse koalitsioonikokkulepet 2025–2027, mille üheks eesmärgiks on muuta riigi teenused lihtsateks, turvalisemateks ja inimeste vajadustest lähtuvateks. Uuring on kooskõlas Eesti 2035 riigi pikaajalise arengustrateegias toodud vajalike muudatustega rahva kestlikkuse, tervise ja sotsiaalkaitse all „Parandame erivajadusega inimeste heaolu ja ühiskondlikku aktiivsust ning tõhustame pikaajalise hoolduse süsteemi“. Eraldi tegevusena on selle punkti all planeeritud tervise-, töö- ja sotsiaalkaitse ning kultuurisektori teenuste (nt abivahendid, rehabilitatsioon, tugiteenused, infoteenused, ligipääs kultuuri- ja spordisündmustele) koordineerimine ja integreerimine, et saavutada nende koostoimes suurem tulemuslikkus. Lisaks on uuringu eesmärgid kooskõlas rahvusvaheliste kohustuste. Nii on Euroopa Liidu puuetega inimeste õiguste strateegia 2021–2030 eesmärgiks tagada puudega inimestele võrdne juurdepääs tööhõivele ja edendada nende osalemist tööturul. See hõlmab meetmeid, mis keskenduvad mittediskrimineerimisele töökohal, sotsiaalsele kaitsele ja töökeskkonna kohandamisele vastavalt puudega inimeste vajadustele. Ka ÜRO Puuetega inimeste õiguste konventsiooni eesmärk on kaitsta ja edendada puudega inimeste õiguseid ning tagada, et riik ning teised osapooled astuvad vajalikke samme puudega inimeste õiguste edendamiseks ja toimetuleku parandamiseks, teadlikkuse suurendamiseks, toetuste, teenuste ja muu abi kättesaadavuse tagamiseks. ÜRO puuetega inimeste õiguste komitee on Eesti esimese aruande järeldusena 2021. aastal soovitanud läbi vaadata puude hindamise süsteem ja viia see kooskõlla puuetega inimeste õiguste konventsiooni mudeliga. Samuti tuuakse järeldustes esile statistika ja uuringute kitsaskohti ning seeläbi rõhutatakse konventsiooni toodut, mille alusel on vajalik analüüs ja statistika nii puuetega inimeste olukorra kui nendele suunatud poliitikamuudatuste mõju hindamiseks. Samuti rõhutatakse puuetega inimeste kaasamist neid puudutavate otsuste tegemisse. Euroopa Liidu sotsiaalõiguste samba kohaselt on puudega inimestel õigus sissetulekutoetusele, mis tagab neile väärika elu ja teenustele, mis võimaldavad neil osaleda tööturul ja ühiskonnaelus ning nende vajadustele kohandatud töökeskkonnas. Samuti on Eesti seadnud sarnaselt teistele Euroopa Liidu riikidele vähendada suhtelist vaesust ja sotsiaalset tõrjutust nii kogu elanikkonna kui vanemaealiste (65-aastased ja vanemad) elanike seas. Ka on uuring kooskõlas ka ÜRO ülemaailmse säästva arengu tegevuskavaga, mille üheks eesmärgiks on ebasoodsas olukorras olevate inimeste (sh puudega inimesed, kellest enam kui 80% elab vaesuses) mõjuvõimu suurendamine. 7. Selgitage, kuidas tagate, et isikuandmete töötlemine ei kahjusta ülemääraselt andmesubjekti õigusi ega muuda tema kohustuste mahtu. Vajadusel loetleda täiendavaid kaitsemeetmeid privaatsuse riive vähendamiseks. Sotsiaalministeerium uuringu tellijana on teadus- ja arendustegevuse erandi alusel läbi viinud avaliku konkursi ning sõlminud töövõtulepingu eduka pakkujaga (Sihtasutus Mõttekoda Praxis). Uuringu sisuliseks läbiviijaks ja volitatud töötlejaks on Praxis. Volitatud töötlejate andmed on esitatud osas 2. Uuringus on registriandmete analüüsiga seotud andmeandjateks (registripidajad) Sotsiaalkindlustusamet (SKA) ning Töötukassa (TK), kellega on eelnevalt kooskõlastatud andmekoosseis. Isikuandmete töötlemine on vajalik andmete koondamiseks ning teatud isikuliste kategooriate loomiseks (sh on puue, kuid ei ole vähenenud töövõimet), et viia seejärel läbi kvantitatiivne statistiline analüüs. Registriandmed seotakse UID-ga (andmekoosseis on esitatud lisas 1). Isikuandmete sidumine ja andmete töötlemine toimub järgides põhimõtteid, mis tagavad selle, et isiku kohustuste mahtu ei suurendata ning tema õigusi ei kahjustata. Päringutes palume koondada andmeid, mis on registripidajatel juba olemas. See tähendab, et andmesubjektide poole ei pöörduta eraldi andmete kogumiseks ning andmesubjektidel ei teki täiendavaid kohustusi. Nii SKA kui TK teevad registritest päringu statistiliseks analüüsiks vaid vajaliku minimaalse andmekoosseisu kohta. Andmete liikumine uuringus on kavandatud nii, et oleks võimalikult lühike andmete liikumise tee ja andmeid töötleks minimaalselt vajalik hulk inimesi. Päring analüüsiks vajalike andmete osas tehakse vaid vajaliku minimaalse andmekoosseisu kohta (eesmärgipärasus ja minimaalsus, isikuandmete kaitse üldmääruse art 5 (1) b) ja c)). Intervjuude läbiviimiseks inimestega, kellel on puue, kuid kellel ei ole vähenenud töövõimet, esitab Praxis Sotsiaalkindlustusametile intervjueeritavate valikuks (kontaktandmete päring) UID- d, kes registriandmete esmase analüüsi alusel vastavad sihtrühma kirjeldusele. Sotsiaalkindlustusamet valib juhuslikkuse alusel intervjueeritavate päringus täpsustatud üldkogumist. Sotsiaalkindlustusametile tehakse puude raskusastet omavate, kuid ilma vähenenud töövõime otsuseta isikute päring 40 kontakti kohta. Päringu maht on suurem kui planeeritud intervjuude arv, et tagada teatav kontaktide varu asendamaks intervjuusid juhul kui osad inimesed ei soovi uuringus osaleda. Kokku viiakse läbi kuni 10 poolstruktureeritud intervjuud (eeldatavalt 5 meest ja 5 naist). Intervjuudesse kaasame võimalusel erineva puudeliigiga inimesi (täpsem valikukriteerium oleneb analüüsi tulemustest, milline on antud rühma suurus ja profiil). Juhul kui ka väljastatud kontaktide põhjal ei ole võimalik ette nähtud intervjuude arvu täita (nt kontaktandmed ei kehti, inimesed ei soovi uuringus osaleda), tehakse SKAle korduspäring üksnes nende intervjuude asendamiseks, mis jäävad puudu. Korduspäring tehakse samal põhimõttel ja samade tunnuste alusel, mis esialgne päring (4 kontakti ühe intervjuu kohta). Näiteks kui kõigi esialgses päringus väljastatud inimestega ühenduse võtmise järel jääb puudu 3 intervjuud, siis esitatakse SKAle uus kontaktandmete päring 12 kontakti saamiseks, et kutsuda nad uuringus osalema. Hindame, et korduspäringud on siiski vajalikud vaid üksikute intervjuude asendamiseks ning piisab esialgsest kontaktide võtust. Kontaktide päring ja intervjuudes osalemise kutse saadetakse pärast AKI ja eetikakomitee loa saamist ning kontakteerumisel intervjuude valimiisikutega informeeritakse andmesubjekte intervjuu eesmärgist ja selgitatakse võimalust uuringus osalemist loobuda (intervjuul osalemine on vabatahtlik). Teavitus saadetakse kõigile kontaktisikutele hiljemalt ühe kuu jooksul alates kontaktandmete väljastamisest (vt intervjuus osalemise kutse lisa 2, lihtsas keeles kutse lisa 3). Nõusolek intervjueeritavana uuringus osaleda  antakse e-kirja teel või enne intervjuu algust suuliselt. Andmeid kogutakse vaid sel määral ja selle kohta, mis on vajalik uurimusküsimustele vastamiseks (vt intervjuukava lisa 4). Samuti esitatakse uuringus osalejale infoleht, milles tutvustatakse uuringut, selle eesmärki, läbiviimist, andmete töötlemise tingimusi ja uuringu vabatahtlikkust (lisa 5). Uuringu sihtrühma arvestades koostame lisaks uuringukutsele ka infolehe lihtsas keeles (lisa 6). Kuivõrd intervjuude eesmärgiks on uurida, miks töövõimet ei ole hinnatud või mis tegurid kujundasid või kujundavad töövõime hindamisest loobumise otsust, siis on oluline jõuda ka inimesteni, kes ei ole nii aktiivsed kaasarääkijad näiteks puuetega inimeste organisatsioonides. Registriandmete kasutamine intervjueeritavate leidmiseks avaliku üleskutse asemel võimaldab eeldatavalt jõuda ka nendeni, kes on vähemaktiivsed. Samuti võimaldab selline lähenemine saavutada paremini ka soolist tasakaalu intervjueeritavate seas. Uuringus kasutatakse ka EUROMODi maksude- ja toetuste mikrosimulatsioonimudelit, mille sisendandmetena kasutatavaid registriandmeid haldab ja väljastab Statistikaamet. Andmete ühendamine on juba EUROMODi arendustegevuse käigus Statistikaameti poolt tehtud ning ei vaja täiendavaid päringuid. EUROMOD andmestik (vt lisa 7) on juba varasemalt kokku pandud riikliku statistikatööde programmi raames (statistikatöö avaliku huvi esindajad on Rahandusministeerium ja Sotsiaalministeerium)4. Volitatud töötlejatele tehakse andmed kättesaadavaks turvalisel viisil RDP-keskkonnas üle VPNi. Statistikaameti teadlaste keskkonda sisselogimiseks kasutatakse kaheastmelist autentimist, mis tagab selle, et andmetele pääseb ligi vaid konkreetne isik, kellele on luba antud (ID-kaardiga + kasutaja ja parool). Mikroandmed üheski uuringu etapis Statistikaameti teadlaste keskkonnast välja ei liigu. Andmetele on teadlaste keskkonnas tehtud uuringu kaust, millele pääseb ligi vaid uurimistööga seotud isik. EUROMODi andmeanalüüsi viivad läbi andmete ja EUROMODiga varasemalt kokku puutunud volitatud töötlejad. Merilen Laurimäe ja Hede Sinisaar on ka EUROMODi Eesti osamudeli iga-aastase arendamise meeskonnas (EU-SILC põhised andmed). Samuti on Merilen Laurimäe konsultandina panustanud EUROMODi registripõhise sisendandmestiku koostamise juures ning aidanud Statistikaametil kontrollida andmete valiidsust ning võimalikke puudujääke. Tänu sellele on volitatud töötlejad juba tuttavad nii andmestiku kui mudeli eripäradega, võimalike puudustega, aga ka andmete konfidentsiaalsuse tingimuste ja nõuetega. Lisaks on nad varasemalt osalenud paljudes uurimisprojektides, kus on kasutatud registriandmeid nii terve rahvastiku kui ka erinevate sihtrühmade kohta. Nimetatud meetmed tagavad selle, et andmete põhjal ei tehta valesid järeldusi ja kasutatakse neid asjakohaselt. Sihtrühma jaotuslike aegridade koostamisel kasutatakse Statistikaameti Eesti Sotsiaaluuringu (ESU) 2016–2024 andmeid (sh longituudsed tunnused). ESU mikroandmeid haldab ja väljastab Statistikaamet. Andmete pseudonümiseerimine on juba Statistikaameti poolt tehtud riikliku statistikatööde programmi raames ning ei vaja täiendavaid päringuid (statistikatöö avaliku huvi esindaja on Sotsiaalministeerium)5. ESU küsimustik6 ja metaandmed7 (sh uuringu metoodika) on kirjeldatud Statistikaameti lehel. Volitatud töötlejatele tehakse andmed kättesaadavaks turvalisel viisil RDP-keskkonnas üle VPNi. Statistikaameti teadlaste keskkonda sisselogimiseks kasutatakse kaheastmelist autentimist, mis tagab selle, et andmetele pääseb ligi vaid konkreetne isik, kellele on luba antud (ID-kaardiga + kasutaja ja parool). Mikroandmed üheski uuringu etapis Statistikaameti teadlaste keskkonnast välja ei liigu. Andmetele on teadlaste keskkonnas tehtud uuringu kaust, millele pääseb ligi vaid uurimistööga seotud isik. ESU andmeanalüüsi viivad läbi andmetega varasemalt kokku puutunud volitatud töötlejad. Nii Merilen Laurimäe kui Hede Sinisaar on ka varasemates uuringutes, sh EUROMODi arendamisel ESU andmeid kasutanud (ESU on osa 4 Kinnitatud statistikatööd on leitavad ka siit: https://www.riigiteataja.ee/akt/323122023004. 5 Vt ka https://stat.ee/et/eesti-sotsiaaluuring 6 https://www.stat.ee/et/esita-andmeid/kusimustikud?combine=Eesti+Sotsiaaluuring 7 https://www.stat.ee/et/avasta-statistikat/metoodika-ja-kvaliteet/esms-metaandmed/40003  Euroopa Liidu riikides läbiviidavast EU-SILC uuringust, mille andmed on sisendiks EL riikide EUROMODile. Samuti ESU andmete analüüsil põhinev (sh tervisega seotud toetuste mõju hindamine ja puuetega inimeste vaesuse analüüsimine) ka Hede Sinisaare doktoritöö. Tänu sellele on volitatud töötlejad juba tuttavad nii andmestiku kui selle võimalike puudustega, aga ka andmete konfidentsiaalsuse tingimuste ja nõuetega. See tagab selle, et andmete põhjal ei tehta valesid järeldusi ja kasutatakse neid asjakohaselt. Isikuandmete töötlemine ei kahjusta andmesubjektide õigusi ega muuda nende kohustuste mahtu, kuna uuringuprojekti lõpptulemuseks on teaduslik üldistus. Andmetöötleja lähtub andmete töötlemisel isikuandmete töötleja üldjuhendis toodud andmete töötlemise põhimõtetest. Isikuandmete kaitse üldmääruse põhjenduspunkt 157 rõhutab, et registritest teabe sidumise teel saab uusi väärtuslikke teadmisi. Registrite alusel saadud uuringutulemused annavad usaldusväärseid ja kvaliteetseid teadmisi, mis võivad olla aluseks teadmispõhise poliitika sõnastamisele ja rakendamisele, parandada paljude inimeste elukvaliteeti ja suurendada sotsiaaltoetuste ja -teenuste tõhusust. Seda eesmärki kannab ka antud uuringuprojekt. Info kõigi sotsiaalministeeriumi poolt läbiviidavate uuringute ja analüüside kohta avaldatakse ministeeriumi lehel. Lehte ja sellel kajastuvat infot hoitakse ajakohasena. Inimestel on võimalik lehel tutvuda uuringute ja analüüside eesmärkide, andmekoosseisude ja analüüsi kokkuvõtliku teabega. 8. Kuidas toimub andmete edastamine isikuandmete allikalt teadusuuringu läbiviijani? Sealhulgas palume välja tuua milliseid töötlussüsteeme ja/või keskkondi (sh pilveteenus) isikuandmete (sh pseudonüümitud) töötlemiseks kasutatakse ning millises riigis 8 asuvad töötlussüsteemide/pilveteenuse pakkuja serverid. Isikuandmete kasutamisel on oluline eristada uuringu kvantitatiivseks analüüsiks kasutatavaid andmeid ning kvalitatiivuuringu läbiviimiseks vajalikke andmeid. Registriandmete analüüsi (nii tööealised kui vanaduspensioniealised) läbiviimisel on hõlmatud järgmised registrid ja registripidajad:  SKA: Sotsiaalkaitse infosüsteem (SKAIS) ja Sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregister (STAR);  Töötukassa andmekogu: varasemalt Töövõime hindamise ja töövõimetoetuse andmekogu TETRIS/REDIS, Töötuna ja tööotsijana arvel olevate isikute ning tööturuteenuste osutamise register (EMPIS), Töötuskindlustuse andmekogu (TKIS) Andmete komplekteerimine ning edastamine toimub järgmise skeemi alusel: 1. Esmalt võtab SKA SKAISst välja puude raskusastmega inimeste valimi ehk koostab valimi isikute nimekirja ning genereerib igale isikule UID. SKA krüpteerib viidatud nimekirja ainult analüüsi hõlmatud Töötukassa kontaktisiku(tel)e. Nimekirjas on isikukood ja sellele vastav UID (muud infot ei edastata). 2. SKA lisab väljavõetud nimekirjale nimetatud isikute kohta SKAISi ja STAR päringu alusel vajalikud tunnused. SKA eemaldab koostatud andmestikust isikukoodi, nii et andmestik koosneks vaid päritud andmetest ja UID-st. SKA edastab krüpteeritult uuringu läbiviijale ehk Praxisele andmestiku ainult UID-dega. 3. Töötukassa töötleb SKAst saadud nimekirjaga faili eraldi ning lisab edastatud 8 Isikuandmete edastamine on lubatud üksnes sellisesse riiki, millel on piisav andmekaitse tase (Euroopa Liidu liikmesriigid; Euroopa Majanduspiirkonna lepinguga ühinenud riigid; riigid, mille isikuandmete kaitse tase on Euroopa Komisjoni poolt hinnatud piisavaks). Kui kasutatava keskkonna server ei asu piisava andmekaitsetasemega riigis, saab isikuandmete edastamine toimuda isikuandmete kaitse üldmääruse (IKÜM) artiklite 44-50 alusel. Täiendav teave: https://www.aki.ee/isikuandmed/andmetootlejale/isikuandmete-edastamine-valisriiki. Kui kasutatava keskkonna server asub riigis, mis ei ole piisava andmekaitse tasemega, tuleb täita ka taotluse punkt 12. Edastamine tähendab ka isikuandmete hoidmist serveris.  nimekirjas nimetatud isikute kohta päringu alusel vajalikud tunnused. 4. Töötukassa koostab eraldi nimekirja tööealiste isikute kohta, keda SKA saadetud nimekirjas ei ole, kuid kellel on läbi viidud töövõime hindamine ning lisab isikutele päringu alusel vajalikud tunnused. 5. Töötukassa eemaldab koostatud andmestikest isikukoodi, nii et andmestik koosneks vaid päritud andmetest ja UID-st. 6. Töötukassa edastab krüpteeritult uuringu läbiviijale ehk Praxisele andmestikud ainult UID-dega. 7. Pärast andmete vastuvõtmist teavitab Praxis andmeesitajaid/registreid kirjalikult, kas andmestikud (sh SKA koostatud ja TK-le edastatud nimekirja) võib hävitada. Hävitamine toimub hiljemalt 2026. aasta I kvartali lõpuks. Perioodi määratlemisel on arvestatud uuringu tähtaega ning seda, et selle aja jooksul oleks võimalik teostada andmekvaliteedi kontroll, mis on vajalik analüüsi edukaks läbiviimiseks. SKA ja Töötukassa hävitavad vastava teate saamisel uuringu eesmärgi saavutamiseks loodud isikukoodide ja UID-de vastavust sisaldava nimekirja. 8. Registritelt saadud andmestike kontrollimine toimub Praxise poolt UID-e alusel, kuid registripidaja saab andmeid isikukoodide alusel kontrollida, mis tähendab, et kuni Praxiselt kirjaliku teate saamiseni ja andmestike kustutamiseni, on võimalik andmete töötlemine registripidajate endi poolt, kuid omavahel täiendavalt andmeid ei vahetata. 9. Andmete ühendamine ja lõplik analüüs toimub pseudonüümitud andmetega, mida ei ole võimalik enam isikuga otse siduda. Selline protsess tagab minimaalsuse ja eesmärgipärasuse kõige paremini (registrite omanikud näevad üht osa). 10. Lõpparuandes esitatakse tulemused statistilisel üldistatul kujul, tagades, et üksikisikuid ei ole võimalik tuvastada. Kvalitatiivuuringu (intervjuud inimestega, kellel on puue, kuid kellel ei ole vähenenud töövõimet) jaoks vajalike kontaktandmete edastamise protsess: a) Intervjuude läbiviimiseks inimestega, kellel on puue, kuid kellel ei ole vähenenud töövõimet (vt ka osa 7), esitab Praxis Sotsiaalkindlustusametile intervjueeritavate valikuks (kontaktandmete päring) UID-d, kes registriandmete esmase analüüsi alusel vastavad sihtrühma kirjeldusele. Praxis esitab päringu intervjueeritavate kontaktandmete (telefon, e-post) saamiseks SKAle. Päring sisaldab infot nii valimi mahu (40 kontakti) kui intervjueeritavate taustatunnuste kohta (sugu, võimalusel jaotus puudeliigi vm alusel). Lõplik taustatunnuste valik sõltub esmase registriandmete analüüsi tulemustest. b) SKA teeb väljavõtte registrist vastavalt kokku lepitud valimi mahule ja taustatunnustele (kontaktid arv 40, vajadusel täiendav kontaktide päring – vt osa 7.). c) SKA edastab valimisse kuuluvate isikute kontaktandmed koos päringus kirjeldatud taustatunnustega läbi TEHIKU NextCloud turvalise andmevahetuse keskkonna krüpteeritult Praxise kontaktisiku isikukoodile. Failivahetuskeskkond on failide turvaliseks vahetamiseks SKA partneritega. d) Praxis hoiab SKAlt saadud intervjueeritavate andmeid SharePoint kaustas (pilveteenuse server asub Euroopa Liidus). Andmed hoitakse eraldi intervjuu salvestustest ja intervjuu kokkuvõtetest. Kontaktandmed, intervjuu salvestused hävitatakse hiljemalt 2 kuu jooksul peale uuringu lepingu lõppemist ehk 2026. aasta I kvartalis. EUROMODi maksude ja toetuste mudeli ja selle sisendandmestiku ning Eesti Sotsiaaluuring 2016–2024 andmete kasutamise protsess: a) EUROMODi mudeli sisendiks olev andmestik on juba varasemalt Statistikaameti poolt kokku pandud ning pseudonümiseeritud, seega erinevatest allikatest andmete sidumise  protsessiga selle projekti raames kokku ei puututa. EUROMODi mudel on üks riikliku sta- tistikatöödest. EUROMOD andmestik on juba varasemalt kokku pandud Rahandusminis- teeriumi tellimusel (Rahandusministeeriumi ja Sotsiaalministeeriumi soovil). EUROMODi andmestik on koostatud kasutades andmeid erinevatest registritest, mille kirjeldus on esita- tud punktis 9.3. Kõiki EUROMODis kasutatavaid registriandmeid haldab Statistikaamet. Registriandmed on juba Statistikaameti varasema projekti raames (EUROMODi arenda- mine) ühendatud üheks andmestikuks, mis sobib EUROMODi mudelis sisendandmesti- kuna kasutamiseks. Andmestik on ka juba varasemalt pseudonümiseeritud, seega on and- metega kokku puutuvate inimeste arv minimaalne. b) Eesti Sotsiaaluuringu 2016–2024 mikroandmestik on juba varasemalt Statistikaameti poolt kokku pandud ning pseudonümiseeritud. Eesti Sotsiaaluuring on üks riikliku statistikatöö- dest. Eesti Sotsiaaluuringu andmestik koosneb nii Eesti elanikelt küsitlusega kogutud and- metest kui registriandmetest. ESU täpsem kirjeldus9 on esitatud Statistikaameti lehel. c) Nii EUROMODi kui ESU pseudonümiseeritud andmestikud tehakse kättesaadavaks voli- tatud töötlejatele (Praxisele) Statistikaameti teadlaste keskkonnas. Nende andmete liiku- mise protsess on järgmine:  Uuringu läbiviija ehk SA Mõttekoda Praxis (edaspidi Praxis) teeb andmete päringu taotluse Statistikaametile10.  Statistikaamet lisab pseudonümiseeritud andmestikud Praxisele analüüsiks kasuta- tavasse kausta Statistikaameti analüüsi keskkonnas.  Andmeid analüüsitakse Statistikaameti turvalises töökeskkonnas. Analüüsi tulemid (tabelid, joonised jms) läbivad enne konfidentsiaalsuse kontrolli, mille teeb Statistikaa- meti töötaja. Seega väljastatakse Statistikaameti teadlaste keskkonnast analüüsi tulemu- sena valminud tulemid (tabelid ja joonised) alles pärast Statistikaameti töötaja üle kont- rollimist (tabelid on kõrge agregeerituse tasemega ning ei sisalda konfidentsiaalseid andmeid). Lõpparuandes esitatakse kõik tulemused statistiliselt üldistatul kujul, tagades, et üksikisikuid ei ole võimalik tuvastada. 9. Loetlege isikute kategooriad, kelle andmeid töödeldakse ning valimi suurus. Inimeste rühmad, keda uurida kavatsetakse ning kui palju neid on. Puude raskusastmega oli 31.12.2024 seisuga 107 944 inimest (8% elanikkonnast), neist 40 404 olid 16–64-aastaseid ja 58 888 olid 65-aastaseid või vanemad. Vähenenud töövõimega inimesi oli 31.12.2024 seisuga 91 866, kellest osalise töövõimega oli 54 998 ja puuduva töövõimega 36 868. Seega 10,7% tööealistest inimestest on vähenenud töövõimega. Kvalitatiivuuringus intervjueeritakse 10 tööealist, kellel on puue, kuid kellel ei ole vähenenud töövõimet (kontaktide päring tehakse varuga, mistõttu kontaktide päringu suurus on 40). EUROMODi kasutamisel ja mõju hindamisel kogu Eesti elanikkonna seas, on ka uuringu sihtrühmaks terve Eesti elanikkond, valim suurusega 1,3 miljonit. ESU valimi suuruseks on 8200 leibkonda. ESU üldkogumisse kuuluvad kõik Eestis elavad tavaleibkonnad, kelle põhielukoht on Eestis, ja nende liikmed, kes ei viibi institutsioonis (laste- või hooldekodu, klooster, vangla jms). ESU uuringu valim saadakse süstemaatilise juhusliku 9 https://www.stat.ee/et/avasta-statistikat/metoodika-ja-kvaliteet/esms-metaandmed/40003 10 Vt ka https://www.stat.ee/et/avasta-statistikat/kusi-statistikat/konfidentsiaalsete-andmete-kasutamine-teaduslikul- eesmargil kihtvalikuga. 9.1. Tooge välja periood, mille kohta isikuandmete päring tehakse. Registriandmete analüüsi andmete perioodiks on 2024. aasta (vt lisa 1). Kvalitatiivuuringu intervjuude valimi aluseks 2024. aasta andmed (vt osa 7 ja 8). EUROMOD sisendandmestik on perioodi 1.01.2024–31.12.2024 kohta (vt lisa 7). Statistikaameti ESU andmed on aastate 2016–2024 (uuringuaastad, kuivõrd uuringut viiakse läbi tagasiulatuvalt, siis sissetulekuaastad on 2015–2023) kohta. 9.2. Loetlege töödeldavate isikuandmete kooseis. Tuua detailselt välja, milliseid isikuandmeid töödeldakse (nt ees- ja perenimi, isikukood, e-posti aadress jne) ning põhjendus, miks just neid andmeid on uuringu eesmärgi täitmiseks vaja. Vajadusel esitada taotluse lisana (nt tabelina). Registriandmete analüüsi andmete koosseis on andmeandjate lõikes esitatud lisas 1. Sünnikuust ja -aastast sõltuva pensioniea eristamiseks on andmekoosseisus isikukoodist genereeritud sünnikuu ja sünniaasta. Inimese elukoht on maakonna täpsusega, et oleks võimalik võrrelda elukoha lõikes sihtrühma jaotust, teenuste kasutamist ning hinnata lahendusettepanekute mõju piirkonniti. Registriandmete esmase analüüsi järel teeb Praxis intervjuude läbiviimiseks inimestega, kellel on puue, kuid kellel ei ole vähenenud töövõimet kontaktandmete (nimi, telefon, e-post) päringu SKAle (vt ka osa 7 ja 8). Selleks esitab Praxis SKAle intervjueeritavate valikuks UID-d, kes registriandmete esmase analüüsi alusel vastavad sihtrühma kirjeldusele. Statistikaameti EUROMOD andmete koosseis 1.01.2024–31.12.2024 perioodi kohta on esitatud lisas 7. EUROMODI andmed on juba Statistikaameti poolt pseudonümiseeritud. ESU 2016–2024 metaandmed, uuringu metoodika jm on avaldatud Statistikaameti lehel. Uuringu andmed on juba Statistikaameti poolt pseudonümiseeritud. 9.3. Loetlege isikuandmete allikad. Nimetage konkreetsed isikuandmete allikad (nt registrid, küsitluslehed jne), kust isikuandmeid saadakse. Registriandmete analüüs:  SKA: Sotsiaalkaitse infosüsteem (SKAIS) ja Sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregister (STAR);  Töötukassa andmekogu: varasemalt Töövõime hindamise ja töövõimetoetuse andmekogu TETRIS/REDIS, Töötuna ja tööotsijana arvel olevate isikute ning tööturuteenuste osutamise register (EMPIS), Töötuskindlustuse andmekogu (TKIS). EUROMODi maksude ja toetuste mudeli sisendmestik on koostatud kasutades andmeid järgneva- test registritest:  Statistikaametis hoitavad Maksu- ja Tolliameti andmed (töötamise register, maksukohus- laste register);  Statistikaametis hoitavad Sotsiaalkindlustusameti andmed (sotsiaalkaitse infosüsteemi andmed, sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregister);  Statistikaametis hoitavad Eesti Töötukassa andmed (töövõime hindamise ja töövõimetoe- tuse andmekogu, töötuna ja tööotsijana arvel olevate isikute ning tööturuteenuste osuta- mise register, töötuskindlustuse andmekogu);  Statistikaametis hoitavad Haridus- ja Teadusministeeriumi andmed (Eesti hariduse info- süsteemi andmed);  Statistikaametis hoitavad Siseministeeriumi andmed (Eesti rahvastikuregister);  Statistikaametis hoitavad Tervisekassa andmed (Tervisekassa andmekogu);   Statistikaametis hoitavad Justiitsministeeriumi andmed (kinnistusraamat, E-Toimiku süs- teemi andmed, äriregister);  Statistikaametis hoitavad Maa-ameti andmed (Aadressiandmete süsteem). Statistikaameti Eesti Sotsiaaluuringu andmete ja metoodika kirjeldus on avaldatud Statistikaameti lehel: https://www.stat.ee/et/avasta-statistikat/metoodika-ja-kvaliteet/esms- metaandmed/40003#18-Statistiline-tootlemine-17 9.4. Kas andmeandjatega (andmekogu vastutava töötlejaga) on konsulteeritud ning nad on valmis väljastama uuringu eesmärgi saavutamiseks vajalikud andmed? Jah, andmeandjatega (andmekogude vastutavad töötlejad) on konsulteeritud ning nad on valmis uuringu eesmärgi saavutamiseks vajalikke andmeid väljastama. 10. Kas kogutud andmed pseudonümiseeritakse või anonümiseeritakse? Mis etapis seda tehakse? Kes viib läbi pseudonümiseerimise või anonümiseerimise (vastutav töötleja, volitatud töötleja, andmeandja vms)? Kui andmeid ei pseudonümiseerita, siis selgitada, miks seda ei tehta. SKA koostab nimekirja puude raskusastmega isikutest koos isikukoodi ja UID-dega. Töötukassa koostab nimekirja tööealistest isikutest, kellel ei ole puuet, kuid on vähenenud töövõime. (vt ka osa 8) Nii SKA kui TK hävitavad uuringu eesmärgi saavutamiseks loodud isikukoodide ja UID- de vastavust sisaldavad nimekirjad hiljemalt 2026. aasta I kvartali lõpuks, ehk täpsemalt toimub kustutamine pärast seda, kui uuringu läbiviija on teostanud andmekvaliteedi kontrolli ja teavitanud registripidajaid/andmeandjaid kirjalikult, kas andmestikud võib hävitada. Samuti hävitab SKA intervjuude kontaktandmete päringu aluseks olnud UIDd ja väljavõtu hiljemalt 2026. a I kvartali lõpuks. EUROMODi sisendandmed ja Eesti Sotsiaaluuringu andmed on juba pseudonümiseeritud. Pseudonümiseerimise on läbi viinud Statistikaamet. Pseudonümiseerimise võtit uuringu läbiviijale (SA Mõttekoda Praxis) kättesaadavaks ei tehta. 10.1. Loetlege pseudonümiseeritud andmete koosseis. Registriandmete analüüsi andmepäringu koosseis on toodud lisas 1. EUROMOdi pseudonümiseeritud andmete koosseis on toodud lisas 7 (EUROMODi maksude ja toetuste mudeli andmepäringu kirjeldus). ESU andmed on kirjeldatud Statistikaameti lehel: https://www.stat.ee/et/avasta-statistikat/metoodika-ja-kvaliteet/esms-metaandmed/40003#18- Statistiline-tootlemine-17 10.2. Kirjeldage pseudonümiseerimise protsessi ja vahendeid. Kui kasutatakse koodivõtit, siis tuua välja, kes koodivõtit säilitab ja kui kaua säilitab. Registriandmete analüüsis isikukoode ei säilitata (vt ka osa 8). Iga registripidaja/andmeesitaja (SKA, Töötukassa) hävitab uuringu eesmärgi saavutamiseks loodud isikukoodide ja UID-de vastavust sisaldava nimekirja peale seda, kui uuringu läbiviija on andmekvaliteedi kontrolli läbi viinud ja vastava teate välja saatnud. Kõik krüpteeritud vastavustabelid ning Praxisele saadetud andmestikud peavad olema hävitatud hiljemalt 2026. aasta I kvartali lõpuks. Kvalitatiivuuringu kontaktandmed ehk tööealistega, kellel on puue, kuid ei ole vähenenud töövõimet intervjuude läbiviimiseks saadud kontaktandmed ning intervjuu salvestused hävitatakse hiljemalt 2 kuu jooksul peale uuringu lepingu lõppemist ehk 2026. aasta I kvartalis. EUROMODi sisendandmed ja Eesti Sotsiaaluuringu andmed on juba pseudonümiseeritud.  Pseudonümiseerimise on läbi viinud Statistikaamet. Pseudonümiseerimise võtit uuringu läbiviijale (SA Mõttekoda Praxis) kättesaadavaks ei tehta. 10.3. Tooge välja pseudonümiseeritud andmete säilitamise aeg ja põhjendus. Kui andmeid ei pseudonümiseerita, siis tuua välja andmete kustutamise tähtaeg. Vähemalt kvartali ja aasta täpsusega. Vt ka osa 10.2. Kuivõrd tegemist on teadusuuringuga, siis on kavas uuringu tulemuste alusel koostada võimalusel teadusartikkel, milleks võib olla vajalik teostada täiendav statistiline analüüs (sh usaldusvahemikke vm statistiliste näitajate lisamiseks). Sellest tulenevalt on planeeritud nii registriandmete kui Statistikaameti andmete kasutamise kestuseks kuni 6 kuud pärast uuringu lõppemist. Projekti (aruande) lõputähtaeg on jaanuaris 2026, millele järgneb tulemuste esitlus. EUROMODi ja ESU andmete kasutamiseks lõpeb volitatud töötlejal (SA Mõttekoda Praxis) ligipääs Statistikaameti keskkonnale vastavalt lepingule (sarnaselt registriandmetele näeme vajadust teadusartikli koostamise tõttu andmete kasutamist kuni kuus kuud pärast projekti lõppu). Statistikaameti keskkonnas andmete säilitamise kord on reguleeritud vastavalt Statistikaameti konfidentsiaalsete andmete teaduslikel eesmärkidel kasutamise korrale. Uuringu käigus loodud analüüsikaustu säilitatakse kuni kuus kuud pärast projekti lõppu ehk kuni 2026. aasta juulini. Samas on oluline mainida, et töös kasutatava EUROMODi sisendandmestiku, ESU andmete säilitamine ei sõltu antud uuringust, kuna sisendandmestik on loodud teise projekti raames (EUROMOD mudel ja ESU on osa riikliku statistikatöödest). Säilitamise kuupäev puudutab seega vaid praeguse uuringu raames loodud analüüsitabeleid ja muid kokkuvõtvaid andmeid, kuid mitte EUROMODi ja ESU sisendandmestikku ennast. Projektikaustade säilitamise periood lepitakse Statistikaameti ja töö tegijate vahel kokku andmete kasutuslepingus. 11. Kas andmesubjekti teavitatakse ei isikuandmete töötlemisest? Jah/ei 11.1. Kui vastasite ei, siis palun põhjendage11 Andmete töötlemine ei kahjusta andmesubjekti huve, sest väljund on teaduslik üldistus. Isikuandmete kaitse üldmääruse (IKÜM) artikli 14 lõike 5 punkt b sätestab, et isikute andmetööt- lusest teavitamata jätmine tuleb kõne alla juhul, kui „isikuandmeid töödeldakse avalikes huvides toimuva arhiveerimise, teadus- või ajaloouurin- gute või statistilisel eesmärgil, eeldusel, et ar- tikli 89 lõikes 1 osutatud tingimused on täidetud ja kaitsemeetmed kehtestatud“ või kui teavita- mise kohustus „tõenäoliselt muudab sellise isikuandmete töötlemise eesmärgi saavutamise võimatuks või häirib seda suurel määral“. Käesolev uuring on avalikes huvides tehtav tea- dusuuring, mille tellijaks sotsiaalministeerium. Uuringuga hõlmatakse paljusid andmesubjekte, kelle kõigi teavitamine on komplitseeritud, sest kõigi andmesubjektide kontaktandmeid eraldi ei koguta, kõigi kontaktandmed ei ole teada või 11 Isikuandmete töötlemisest teavitamise kohustus tuleneb IKÜM-st, teavitamata jätmine on põhjendatud väga erandlikel juhtudel.  need ei ole (enam) kehtivad. Eelnevat arvesse võttes andmesubjekte isikuandmete töötlemisest ei teavitata. Järgitakse IKÜM-i artikli 89 lõikes 1 sätestatud kaitsemeetmeid – kogutavad andmed pseudo- nüümitakse ning andmeid töödeldakse selliselt, et andmesubjektid ei ole tuvastatavad. Uuringu väljund on üldistus, mis ei viita kuidagi tagasi konkreetsetele andmesubjektidele. Uuringu tulemused (üldistatud kujul) tehakse uuringu lõppedes kõigile avalikult kättesaada- vaks. Kõik Sotsiaalministeeriumi tellimusel või osalu- sel läbi viidud uuringud avaldatakse Sotsiaalmi- nisteeriumi kodulehel. 11.2. Kui vastasite jah, siis kirjeldage, kuidas - teavitatakse. 11.3. Kust on leitavad - andmekaitsetingimused12? 12. Kas isikuandmeid edastatakse ei kolmandatesse riikidesse13 Jah/ei. Kui vastate küsimusele jah, siis täita ka järgnevad lahtrid. 12.1. Loetlege riigid, kuhu isikuandmeid - edastatakse. 12.2. Milliseid lisakaitsemeetmeid - kasutatakse? Kinnitan, et taotluses esitatud andmed vastavad tegelikkusele. Mart Uusjärv allkirjastatud digitaalselt (allkirjastaja ees- ja perenimi)14 (allkiri ja kuupäev) 12 IKÜM-i kohaselt tuleb andmesubjektile esitada isikuandmete töötlemise kohta teave ehk nn andmekaitsetingimused, mis peavad vastama IKÜM art 12 – 14 sätestatule. 13 Isikuandmete edastamine on lubatud üksnes sellisesse riiki, millel on piisav andmekaitse tase (Euroopa Liidu liikmesriigid; Euroopa Majanduspiirkonna lepinguga ühinenud riigid; riigid, mille isikuandmete kaitse tase on Euroopa Komisjoni poolt hinnatud piisavaks). Isikuandmete nn kolmandatesse riikidesse edastamine toimub IKÜM artiklite 44-50 alusel. Täiendav teave: https://www.aki.ee/isikuandmed/andmetootlejale/isikuandmete-edastamine-valisriiki. 14 Taotluse saab allkirjastada vaid isik, kellel on vastava asutuse/ettevõtte esindusõigus või teda on volitatud taotlust esitama. Kui allkirjastaja on volitatud taotlust esitama, siis esitada volitust tõendav dokument (volikiri, leping vms). Taotluse lisad15: Lisa 1: Registriandmete analüüsi päringu koosseis Lisa 2: Intervjuukutse Lisa 3: Intervjuu kutse lihtsas keeles Lisa 4: Intervjuukava Lisa 5: Infoleht intervjuudes osalejatele Lisa 6: Infoleht intervjuudes osalejatele lihtsas keeles Lisa 7: EUROMODi andmete kirjeldus 15 Kui nimetatud lisasid ei ole, siis palume need kustutada.