VÄIKEHANGE “Terviseteekonna juhi täienduskoolituse õppekava loomise lähteülesanne” Käesoleva dokumendiga kutsub Sotsiaalministeerium Teid esitama pakkumust väikehankel. HINNAPÄRING ÜLDINFO Hankija andmed Sotsiaalministeerium Suur-Ameerika 1, 10122 Tallinn, Eesti Vabariik Hanke eest vastutav isik Anneli Taal, telefon: 58658980; e-post
[email protected] Hanke objekti lühikirjeldus ja eesmärk Eesmärk on luua pädevuspõhine täienduskoolitus õppekava, mis valmistab ette spetsialiste terviseteekonna juhi rolli täitmiseks tervishoiu- ja sotsiaalsüsteemis. Õppekava eesmärk on toetada terviseteekonna juhi teenuse ühtset ja kvaliteetset rakendamist üle Eesti, tugevdada esmatasandi teenuste sidusust ning edendada patsiendi- ja inimesekeskset lähenemist abivajaja toetamisel. Eeldatav maksumus km-ta 1 16 129,03 eurot 1.5 Hankelepingu rahastamisallikas TAT "Pikaajalise hoolduse kättesaadavuse ja kvaliteedi parandamine ", SFOS 2021-2027.4.09.23-0002. Teenuse CPV kood 80430000-7 Riigihangete strateegiliste põhimõtete kasutamine Keskkonnahoidlik hankimine: ei Sotsiaalselt vastutustundlik hankimine: ei Innovatsiooni toetav hankimine: ei Julgeolekuriske vähendav: ei HANKE OBJEKTI TEHNILINE KIRJELDUS/ OLULISEMAD TINGIMUSED Hanke objekti kirjeldus Tervise teekonna juhi täienduskoolituse õppekava loomise tehniline kirjeldus (lähteülesanne) on esitatud lisas 1. Pakkumuse vorm, lisa 2 . Töövõtulepingu eritingimused, l isa 3 . Terviseteekonna juhi (TJ) teenused ja töökorraldus , l isa 4 . Märkamisleht , l isa 5 . InterRAI kohandatud küsimustik abivajaduse hindamiseks , l isa 6 . Heaoluplaani näidis , lisa 7. Tähtaeg ja/või ajakava Lepingu täitmise tähtaeg on 12.12.2025 Lepingutingimused Lepingu täitmisel kohaldatakse Sotsiaalministeeriumi töövõtulepingu üldtingimusi, mis on kättesaadavad Sotsiaalministeeriumi kodulehel aadressil: https://www.sm.ee/lepingute-uldtingimused . Lepingu eritingimused on toodud väikehanke dokumendi lisas (lisa 3 ). 2.4 Samaväärsus Iga viidet, mille hankija teeb väikehanke dokumentides mõnele standardile, tehnilisele tunnustusele, tehnilisele kontrollisüsteemile vms kui pakkumuse tehnilisele kirjeldusele vastavuse kriteeriumile, tuleb lugeda selliselt, et see on täiendatud märkega „või sellega samaväärne“. Iga viidet, mille hankija teeb väikehanke dokumentides ostuallikale, protsessile, kaubamärgile, patendile, tüübile, päritolule või tootmisviisile, tuleb lugeda selliselt, et see on täiendatud märkega „või sellega samaväärne“. TÄIENDAV INFO Pakkujale ja pakkumusele kehtestatavad nõuded Pakkujal peab olema kehtiv koolitusluba vastava koolituse läbiviimiseks vastavalt täiskasvanute koolituse seadusele. Pakkuja peab arvestama võimalusega pakkuda loodud õppekava alusel vastavat koolitust ka ise peale õppekava valmimist, tagades koolituse kvaliteedi ja vastavuse loodud õppekavale. Pakkuja meeskonnas peab olema vähemalt üks isik, kellel on eelnev kogemus tervise- või sotsiaalvaldkonna täienduskoolituste õppekavade koostamisel. Pakkujal peab olema suutlikkus õppekava testida (nt piloteerimise või eksperthinnangu vormis), kui tellija seda soovib. PAKKUMUSE ESITAMINE ja MENETLEMINE Selgitused Huvitatud isikutel on õigus küsida väikehanke dokumentide kohta selgitusi, esitades küsimused e-posti aadressile:
[email protected] . Hankija vastab huvitatud isiku küsimustele 3 tööpäeva jooksul. Hankija edastab esitatud küsimused ja vastused samaaegselt kõigile isikutele, kellele tehti ettepanek pakkumuse esitamiseks. Pakkumuse vormistamine ja esitamine Peab vastama Lisas 1 toodud nõuetele, kriteeriumitele ja soovitustele . Pa kkumuses esitab pakkuja: Pakkumuse vormi (lisatud pakkumuskutsele, lisas 2). Pakkumuses tuleb selgelt välja tuua planeeritav koostöö erinevate õppeasutuste ja koostööpartnerite vahel. Pakkuja toob välja, isikuliselt ning ametikoha täpsusega meeskonna liikmed, keda ta kaasab kvaliteetse eesmärgi saavutamiseks. Pakkuja kannab kõik pakkumuse ettevalmistamise ja esitamisega seotud kulud ning pakkumuse tähtaegse esitamise riski. Esitatud pakkumus peab olema jõus vähemalt 60 päeva alates pakkumuste esitamise tähtpäevast. Pakkumus tuleb esitada e-posti aadressil
[email protected] hiljemal t ; uus 1 7 .09.2025 kell 16.00. Palume ühtlasi, et teavitaksite meid, kui otsustate pakkumust mitte esitada. Pakkumus on konfidentsiaalne kuni hankelepingu sõlmimiseni. Pakkuja märgib pakkumuses, milline teave on pakkuja ärisaladus ning põhjendab teabe ärisaladuseks määramist. Pakkuja ei või ärisaladusena märkida pakkumuse maksumust või osamaksumusi. Hankija ei avalikusta pakkumuste sisu ärisaladusega kaetud osas. Hankija ei vastuta ärisaladuse avaldamise eest osas, milles pakkuja ei ole seda ärisaladuseks märkinud. Pakkumuse vastavuse kontrollimine Hankija avab kõik tähtajaks esitatud pakkumused ning kontrollib, kas need vastavad väikehanke dokumendis ja muudes hanke alustes sätestatud tingimustele. Hankija lükkab tagasi kõik pakkumused, mis ei vasta kehtestatud tingimustele, sealhulgas tehnilisele kirjeldusele, pakkuja kvalifitseerimisnõuetele ja muudele väikehankes esitatud kohustuslikele nõuetele. Hankijal on õigus tagasi lükata ka selline pakkumus, mille hind ületab hanke ettevalmistamise käigus määratletud eeldatavat maksumust ja mille rahastamiseks puuduvad eelarvelised vahendid. Hankijal on õigus küsida pakkujalt selgitusi pakkumuses esitatud teabe kohta, kuid mitte sellisel viisil, mis tooks kaasa pakkumuse sisulise muutmise. Pakkujaga läbirääkimiste pidamine Hankija võib pidada kõikide vastavaks tunnistatud pakkumuse esitanud pakkujatega läbirääkimisi esitatud pakkumuse sisu, ajakava ja maksumuse üle. Läbi ei räägita väikehanke dokumendi pakkujale ja pakkumusele sätestatud nõuete ja hindamiskriteeriumide üle. Läbirääkimiste ajal tagab hankija kõigi pakkujate võrdse kohtlemise ega avalda läbirääkimiste käigus saadud teavet diskrimineerival viisil, mis võiks anda ühele pakkujale eelise teiste pakkujate ees. Hankija ei avalda pakkuja esitatud konfidentsiaalset teavet teistele läbirääkimistes osalejatele ilma pakkuja nõusolekuta. Läbirääkimisi võib pidada vastavalt hankija ja pakkujate kokkuleppele, kas elektrooniliselt või koosoleku vormis. Suuliselt peetud läbirääkimised protokollitakse. Läbirääkimiste lõppedes võib hankija teha pakkujatele ettepaneku lõplike, kohandatud pakkumuste esitamiseks. Pakkumuste hindamine Hankija hindab kõiki vastavaks tunnistatud pakkumusi, võttes aluseks väikehanke dokumendis sätestatud tingimused . Hindamine toimub läbipaistvalt, võrdse kohtlemise ja mittediskrimineerimise põhimõtet järgides. Hankijal on õigus pakkumusi vajadusel omavahel võrrelda ning küsida täpsustusi või selgitusi esitatud pakkumuste sisu osas, eeldusel et see ei muuda pakkumuse olemust ega anna pakkujale põhjendamatut konkurentsieelist. Edukaks tunnistatakse majanduslikult soodsaim pakkumus, s.o madalaima kogumaksumusega pakkumus, mis vastab kõigile väikehanke dokumentides esitatud tingimustele. Hankija dokumenteerib hindamistulemused ja teeb põhjendatud otsuse edukaks tunnistatud pakkumuse kohta. Vajadusel esitatakse pakkujatele teade tulemuste kohta koos lühikese põhjendusega, viidates hindamistulemustele. Pakkuja teavitamine hankija otsustest ja lepingu sõlmimine Hankija esitab kõigile pakkujatele teate hankelepingu sõlmimise kohta mitte hiljem kui 3 tööpäeva jooksul alates lepingu sõlmimisest. Hankija sõlmib edukaks tunnistatud pakkumuse esitanud pakkujaga lepingu. Lisad: Lisa 1. Väikehanke tehniline kirjeldus Lisa 2. Pakkumuse vorm Lisa 3. Töövõtulepingu eritingimused Lisa 4. Terviseteekonna juhi (TJ) teenused ja töökorraldus Lisa 5. Märkamisleht Lisa 6. InterRAI kohandatud küsimustik abivajaduse hindamiseks Lisa 7. Heaoluplaani näidis Lisa 1 Tervise teekonna juhi täiend us koolituse õppekava loomise lähteülesanne Õppekava loomise eesmärk Eesmärk on luua pädevuspõhine täienduskoolitus õppekava, mis valmistab ette spetsialiste terviseteekonna juhi rolli täitmiseks tervishoiu- ja sotsiaalsüsteemis. Õppekava eesmärk on toetada terviseteekonna juhi teenuse ühtset ja kvaliteetset rakendamist üle Eesti, tugevdada esmatasandi teenuste sidusust ning edendada patsiendi- ja inimesekeskset lähenemist abivajaja toetamisel. Õppekava koostamisel tuleb lähtuda: täiskasvanute koolituse seadusest : https://www.riigiteataja.ee/akt/110062015010?leiaKehtiv täienduskoolituse standardist : https://www.riigiteataja.ee/akt/126062015009?leiaKehtiv Täiend us koolituse loomise aluseks on haridusasutuste poolt pakutavate õppekavade ja käesolevas dokumendis kirjeldatud teenusekirjelduse ning kompetents ide vahe. Lisaks peab planeeritav koolitus kordama varasemalt omandatud teadmiste kaasajastamise eesmärgil olulisemaid baasmooduleid (nt teadmised süsteemi kehtiva korralduse viimaste muudatuste kohta, teadmised ja oskused vaimse tervise probleemidega inimese käsitlusest, suhtlemisoskused jms.) Eelduslikult on enamus täienduskoolitust vajavaid inimesi oma kõrghariduse saanud juba mõnda aega tagasi. Tervise teekonna juht on valdkonnaülest teenuskoordinatsiooni osutav spetsialist, kes korraldab riskirühma kuuluva inimese tervikvajaduse hindamise, inimesekeskse heaoluplaani koostamise, moodustab plaani täitmisega seotud spetsialistidest meeskonna, koordineerib meeskonnatööd plaani elluviimisel aidates abivajajat õigeaegsel sujuval teenustele jõudmisel ja liikumisel erinevate tervishoiuteenuse osutamise tasandite vahel ( sh liikumisel perearsti suunamise korral eriarsti vastuvõtule või haiglasse) , võimestab abivajajat plaani elluviimisel ning hindab kaasates meeskonda regulaarselt plaani täitmist ja koordineeritud teenuseosutamise jätkamise vajadust. Abivajajast lapse korral toetab ja nõustab tervise teekonna juht ka lapse pereliikmeid kaasates nad lapse tugimeeskonda. Terviseteekonna juh i teenused on: Terviseteekonna juh i nõustamine ja tervishoiu - ning sotsiaal valdkonna ülene teenuste koordinatsioon . Terviseteekonna juh i teenus patsiendi haiglast kodusele ravile ja taastumisele liikumise toetamisel . Valdkonnaülese koordinatsiooni all mõeldakse tervishoiu - ja sotsiaalvaldkonna teenuste koordinatsiooni . Esmatasandil töötab t erviseteekonna juh t eeskätt tervisekeskuses perearsti meeskonnas. Haiglas aktiivravi osakonnas. Vajadusel võib t erviseteekonna juht töötada ka sotsiaalse rehabilitatsiooni asutuses. Terviseteekonna juh i teenuste osutamise eesmärk, näidustus, sihtrühm ja protsessi detailne kirjeldus on toodud lisas. Tulenevalt t erviseteekonna juh i teenuste eesmärgist ja protsessist, on t erviseteekonna juh i ülesanded: Abivajaja ja tema lähedaste toetamine abivajaja terviseseisundiga toimetulekul nende igapäevaelu kontekstis, aidates kaasa, et vajalik informatsioon, oskused ja enesekindlus oleks tagatud. Koostöö tervishoiuteenuse osutajate ja spetsialistidega ning sotsiaalvaldkonna teenuseosutajate ja spetsialistidega, kes suunavad abivajaja t erviseteekonna juh i teenusele, annavad sisendit heaoluplaani koostamiseks ja kellega koostöös teenuse osutamine toimub . Nõustamine üksikutes sotsiaalküsimustes, mis on seotud tervishoiuteenuse osutamisega. Peamine sotsiaalse nõustamise roll ja KOV sotsiaalteenuste määramise roll jääb KOV sotsiaaltöötajale (vajadusel ka lastekaitse töötajale) , kelle t erviseteekonna juh t vaja dusel kaasab. Abivajaja terviklik u hindami se korraldamine , kasutades info kogumiseks vestlust ja lisatud hindamisküsimustikku ning kaasates hindamisse muid spetsialiste ning nende poolt läbiviidud hindamisi, mis võimaldavad selgit ada välja abivajaja peamised tervisemured, psüühilisest ja füüsilisest terviseseisundist tulenevad funktsionaalsed piirangud ning sotsiaalse toimetuleku oskused . Piiratud ulatuses lihtsamate terviseseisundi ja eluliste näitajate mõõtmine (nt pulsi, kehatemperatuuri, vererõhu jms). Abivajaja toetamine holistlike eesmärkide, tervise-eesmärkide ja sotsiaalse rehabilitatsiooni ning toimetuleku eesmärkide seadmisel . Hinnatud sotsiaalse abivajaduse korral sobilike teenuslahenduste leidmine koostöös sotsiaalvaldkonna spetsialistidega. Multiprobleemse abivajajaga või tema esindajaga koos abivajajale heaoluplaani koostamine võttes aluseks abivajaja poolt seatud eesmärke ning interdistsiplinaarselt tugi meeskonnalt (sh vajadusel rehabilitatsiooni meeskonnalt) saadud soovitusi ja juhiseid . Veendumine, et heaoluplaan sisaldab inimese peamiste tervisemurede osas ravijuhistest tulenevaid ravi toetavaid soovitusi (nt eluviisiprogramm diabeedi korral või liikumissoovitused südamehaiguste korral jne) ja, et abivajajal oleks võimalus neid järgida (nt liikumisabivahendite olemasolu vms). Abivajaja heaoluplaanist lähtuva tegevuspaani koostamine ja selle elluviimise jälgimine ning toetamine sh: Veendumine, et tegevuskava arvestaks kõigi olulisemate heaoluplaanist tulenevate juhiste ja soovitustega. Abivajaja ja tema lähedaste muutustele motiveerimine, haigusteadlikkuse tõstmine, elukvaliteedi parandamise ja hoidmise toetamine ning elustiilialase nõustamise ja psühhoemotsionaalse toetuse tagamine. Enesetunde ja terviseseisundi jälgimise juhendamine kooskõlas tervishoiuspetsialistide soovitustega , eneseabi selgitamine vastavalt tervishoiutöötaja poolt antud juhenditele (sh käitumine sagedasemate erakorraliste terviseprobleemide korral), järelkontrolli olulisuse selgitamine (sh abivajaja lähedastele) . Tervishoiuspetsialisti de poolt määratud soovituste ja ravimiskeemi järgse ravi vastavuse jä lgimine , vajalike ravimite hankimise toetamine, ravimitega seotud probleemide korral perearsti informeerimine. A bivahendite (nt potitool , liikumise abivahendid vm s) vajaduse tuvastamine, sellekohase tõendi väljastamine ja abivahendi soetamise nõustamine . Vajalike erialaspetsialistide kaasamine , (nt eriarst, perearst, koduõde, KOV sotsiaaltöötaja, lastekaitse töötaja, eri õde , füsioterapeut, tegevusterapeut, loovterapeut, logopeed, eripedagoog, psühholoog jne) teenusvajaduse hindamisse, abi eesmärgistamisse ja heaoluplaani ning tegevuskava koostamisse . T eenuse te le jõudmise toetamine . Meeskonnatöö korraldamine ja juhtimine abivajaja heaoluplaani koostamiseks, muutmiseks ja elluviimiseks . Abivajajat puudutava teabe, tegevuskava ning võrgustiku kokkulepete nõuetekohane dokumenteerimine. Abivajaja toetamine teenuselt väljumisel ja o ma t öö tulemuslikkuse hindamine . Terviseteekonna juh i täiend us koolituse õppekava keskendub t erviseteekonna juh i tööülesannete täitmiseks vajalike lisa teadmiste ja oskuste saamisele eeldusel, et koolitataval sihtrühmal on baasteadmised ja kogemus tervishoiu- või sotsiaalteenuse osutamises Terviseteekonnajuh i kompetentsid TEADMISED INTEGREERITUD TEENUSE OSUTAMISEST JA TEENUSKOORDINATSIOONIST Mõistab integreeritud teenuseosutamise ja teenuskoordinatsiooni toimimise põhimõtteid ja rakendab neid igapäevatöös. Mõistab t erviseteekonna juh i rolli , väärtuseid ja töö eesmär ke sotsiaal- ja tervishoiusüsteemis ning selgitab neid teistele osapooltele . Mõistab populatsioonipõhise tervise juh timise ja proaktiivse teenuseosutamise olemust ning rakendab teenusvajaduse varajase märkamise süsteeme. Mõistab integreeritud teenuste olulisust erinevate osapoolte (abivajajad, teenuseosutajad, süsteemid) vaates ning tulemuslikkuse hindamise põhimõtteid ja mõõdikuid. On teadlik peremeditsiini, koduõenduse, statsionaarse õenduse, taastusravi ja rehabilitatsiooni teenuste (nt loovterapeut, eripedagoog jt) , ambulatoorse eriarstiabi, kiirabi teenuse, koduteenuste, kodu kohandamise teenuse, väljaspool kodu osutatav a üldhooldusteenuse , erihoolekande teenuste, tugiisikuteenuse, täisealise isiku hoolduse, isikliku abistaja teenuse, sotsiaaltransporditeenuse , eluruumi tagamise teenuse ja vajadusel muude esmatasandi tervishoiu ja sotsiaa lteenuste sisust, kasutamise ja hüvitamise kehtivatest tingimustest ja osutamise põhimõtetest . On teadlik kehtivatest abivahendite soetamise ja hüvitamise võimalustest. On teadlik kehtivatest sotsiaalabi, toetusvõrgustike ja kogukonna toetuse võimalustest. Mõistab teenuste „ Terviseteekonna juh i nõustamine ja valdkonnaülene teenuste koordinatsioon“ ja „ Terviseteekonna juh i teenus patsiendi haiglast kodusele ravile ja taastumisele liikumise toetamisel“ osutamise sisu ja protsessi ja erinevate spetsialistide rolle selles. TERVISHOIU ALASED BAAS - TEADMISED JA OSKUSED, MIS ON VAJALIKUD OMANDADA, KUI TERVISHOIUALANE KVALIFIKAT - SIOON PUUDUB Mõistab Eesti tervishoiusüsteemi toimimist ja regulatsioone ning on kursis viimaste arengutega. Teab , millised on Eestis enamlevinud kroonilised haigused ja millised on nende haiguste kontrolli peamised meetmed , mis täiendavad ja toetavad meditsiinilis i sekkumis i . Mõistab , mis on terviseseisundi põhine rehabilitatsioon ning teab, millised on nende seisundite puhul peamised sekkumised. Mõõdab ja hindab lihtsamaid terviseseisundi näitajaid ( nt pulssi, kehatemperatuuri, vererõhku, KMI jm ). Leiab patsiendi diagnoosidest lähtuvaid käsitluse üldpõhimõtted ravijuhistest või muudest valdkondlikest juhistest , mõistab nende seost abivajajale koostatava heaoluplaaniga ja jälgib , et olulised põhimõtted sisalduksid heaoluplaanis . Pakub abivajajale enesetunde ja terviseseisundi jälgimise õpetust lähtuvalt tervishoiutöötaja soovitustest (nt vererõhu mõõtmise õpetus) . Mõistab , mis on ravimiskeem ja oskab märgata, kui abivajaja on sellest kõrvale kaldunud sh märgib vajadusel üles abivajaja poolt antava informatsiooni alusel tegeliku ravimiskeemi ning edastab info hindamiseks arsti le . Mõistab meditsiinispetsialistide poolt ravimite ordineerimisel enamkasutatavaid patsiendijuhiseid ja selgitab neid vajadusel abivajajale ja lähedastele. Jälgib abivajaja ravimsoostumust kasutades retseptikeskuse infot ning abistab abivajajat vajalike ravimite hankimisel ja ravisoostumuse toetamisel erinevate abivahenditega. Hindab abivahendi kasutamise vajadust ja soovi t ab vajadusel selle kasutuselevõttu . Mõistab abivajajatele soovitatavaid peamisi enesekontrolli ja eneseabi võtteid enamlevinud krooniliste haiguste kontrolli alt väljumise korral ning jälgib, et heaoluplaan neid sisaldaks (kooskõlas arsti poolt antud juhistega) . Tunneb dokumenteerimise põhimõtteid tervishoius , kasutab neid oma töös ja j agab olulist infot abivajaja tugimeeskonna liikmetele. SOTSIAALTÖÖ - ALASED BAASTEADMISED JA OSKUSED, MIS ON VAJALIKUD OMANDADA, KUI SOTSIAALTÖÖ ALANE KVALIFIKAT - SIOON PUUDUB Mõistab Eesti sotsiaalsüsteemi toimimist ja regulatsioone ning on kursis nende viimaste arengutega. Märkab sotsiaa lse abivajadusega vajadusega inimest ning nõustab teda. Mõistab kohaliku omavalitsuse sotsiaaltöö põhimõtted ning sotsiaalvaldkonna toimise, juhtumikorralduse ja rahastamise põhimõtteid . Mõistab , millal on vajalik vältimatu sotsiaalabi osutamine ja kuidas toimub vältimatu abi korraldus. Mõistab kohaliku omavalitsuse ja riigi poolt (SKA, töötukassa) pakutava i d sotsiaalteenused ning pöördub õigete KOV või riigi spetsialistide poole sh vajadusel otse sotsiaalteenuse osutajate poole . Tunneb dokumenteerimise põhimõtteid sotsiaalvaldkonnas , kasutab neid oma töös ja jagab olulist infot abivajaja tugimeeskonna liikmetele. TEADMISED JA OSKUSED PSÜ ÜHILISE ERIVAJADUSEGA PATSIENDIDE KÄSITLEMISEL Omab ülevaadet enamlevinud psüühikahäiretest sh mõistab ja oskab abivajaja hindamisel arvesse võtta intellektipuude ja psüühikahaiguse erinevus t ning erisusi abivajaja käsitluses. Tunneb psüühikahaiguse ja intellektipuudega inimese käitumise ja suhtlemise eripärasid. Oskab tunda ära ärevuse ja depressiooni kahtlusega inimest ning omab teavet abi võimalustest. Teab ja oskab ära tunda, mis on normaalse vananemise, kerge kognitiivse häire ja dementsuse erinevused. Tunneb sõltuvusprobleemi , ärevuse ja depressiooni all kannatavate ning dementsuse sündroomi ga abivajajate käitumise ja suhtlemise eripära. Mõistab vaimse tervise nõustamise ja ravi võimalusi ning teeb koostööd spetsialistidega erinevate vaimse tervise probleemide puhul . Tunneb ära vägivallaohvri, m õistab erinevaid vägivalla liike nt k ontrolliv vägivald, vaimne vägivald, perevägivald, seksuaalvägivald ning suunab vägivallaohvri sobilikule teenusele. PATSIENDI TERVIKLIK HINDAMINE, OLULISE INFO PRIORITISEERI - MINE JA TERVISE- NING TOIMETULEKU EESMÄRKIDE SEADMINE KOOS PATSIENDIGA Kasutab patsiendi tervisliku seisundi ja sotsiaalabi vajaduse hindamiseks eeskätt lisatud hindamisinstrumenti (lisa 6 ) . Täiendava hindamisvajaduse korral pöördub hindamiseks asjakohaste spetsialistide poole . Mõistab R ahvusvaheline funktsioneerimisvõime klassifikatsioon i ( RFK ) ülesehitust, põhimõisteid ja omab ülevaadet selle valdkondade ülesest kasutusvõimalusest ja kasutusvaldkondadest Eestis. Oskab vajadusel kasutada. Tunneb märkamislehtede abil ära potentsiaalsed abivajajad . Hindab inimese füüsilis est - ning psüühilis est seisundi st ja tema elukeskkonnast tulenevat igapäevast toimetuleku võimet ning abi vajadust . Toetab abivajajat oma probleemide prio ri seerimisel , mõista b tema ootusi ja võimekus i ning sõnasta b koos abivajajaga tema holistlikud eesmärgid ning kaasates tugimeeskonda ka tervise -, rehabilitatsiooni- ja sotsiaalse toimetuleku eesmärgid . Koostab abivajaja vajadustest ja ootustest lähtuva heaoluplaani ning hindab selle toimivust. Oskab juhendmaterjalide toel teha esmase soovitusliku sekkumismeetodite valiku (tegelikku vajadust hindavad eri valdkondade spetsialistid ise) . SUHTLEMIS - JA NÕUSTAMIS OSKUSED Kasutab inimesekeskseid suhtlemisviise - ja tehnikaid vastavalt abivajaja erivajadus t ele . Korraldab ja koordineerib suhtlust erivajaduse esinemisel ( sh vaegkuul mine , nägemispuu e , afaasia jms) . Kasutab inimesekeskseid nõustamistehnikaid (nt motiveeriv intervjueerimine, Bridges Self Management ) vastavalt olukorrale ning abivajaja erivajadustele. Toetab ja nõustab abivajajat ja tema lähedasi vajalike tervishoiu- ja sotsiaalteenuste ning ravimite ja abivahendite sujuvaks saamiseks. Nõustab abivajajat ja tema lähedasi oma tervise jälgimisel ja haiguste (sh haiguste ägenemise) ennetamisel kooskõlas tervishoiuspetsialistide poolt antud juhenditega . Nõustab abivajajat ja tema lähedasi lähtuvalt sotsiaalsetest probleemidest ning toetab sotsiaalsüsteemi poolt pakutava abi kasutamisel kaasates KOV sotsiaaltöötajat ja vajadusel KOV lastekaitse töötajat . Toetab abivajajat muutuste elluviimisel, kasutades transteoreetilise mudeli põhimõtteid võimestamiseks ja motiveerimiseks. MEESKONNA JA VÕRGUSTIKUTÖÖ OSKUSED Oskab praktiliselt kasutada võrgustikutöö, juhtumikorralduse ja juhtumianalüüsi tööpõhimõtteid. Oskab praktiliselt k oordineeri da ja juh tida abivajaja võrgustikukohtumisi ja juhtumiarutelusid , arvestades osalevate spetsialistide rolle ja tööülesan deid . Tunneb r ehabilitatsioonimeeskonna liikmete erinevate erialade spetsialistide funktsioone , nende erialas eid kompetents e ning oskab planeerida ja suunata interdistsiplinaarse t koostööd rehabilitatsioonis lähtuvalt inimese terviseseisundi põhistest vajadustest . KRIISIVALMIDUS JA KRIISIJUHTIMINE Teab kriisiolukordade tüüpe ja nende mõju abivajajatele. Tunneb üldiseid käitumisjuhiseid kriis i korral , oskab valmistuda kriisiolukordadeks ja aidata abivajajatel ning nende lähedastel kriisiolukordadeks valmistuda. ADMINISTRATIIVSED OSKUSED Koostab ja haldab dokumente korrektselt, selgelt ja süsteemselt, tagades info arusaadavuse kõigile osapooltele ning vastavuse seaduslikele ja organisatsioonisisestele nõuetele. Kasutab enesekindlalt erinevaid digitaalseid töövahendeid ja kontoritarkvara ( Word tekstidokumentide ja E xceli tabelite, koostamine ning haldamine). Navigeerib sujuvalt tervise- ja sotsiaalvaldkonna infosüsteemides, sh patsiendiinfo-, juhtumikorraldus- ja retseptikeskkondades, ning oskab nendest süsteemidest sihipäraselt andmeid pärida ja sinna vajadusel andmeid sisestada . TEADMISED ANDMEKAITSEST Tõlgendab ja rakendab isikuandmete kaitse üldmääruse ning Eesti sotsiaal- ja tervisevaldkonna õigusaktide nõudeid oma igapäevases töös kliendiandmetega. Kohaldab konfidentsiaalsuse ja eetika põhimõtteid igas tööetapis (sh suhtlemisel, dokumenteerimisel, andmete edastamisel ja säilitamisel), arvestades inimese õigust privaatsusele. Eristab andmete liike (sh eriliigilised isikuandmed) ning hindab nende töötlemise õiguspärasust ja eesmärgipärasust sõltuvalt tööülesandest ja kliendi olukorrast. Selgitab abivajajale arusaadavalt tema õigusi isikuandmete töötlemisel, sh andmete kasutamise aluseid, õigust ligipääsule ja parandamisele ning nõusoleku andmise või tagasivõtmise võimalusi. Juh ib teadlikult andmevahetust meeskonna- ja võrgustikutöös, hinnates, milliseid andmeid võib jagada erinevate osapoolte (nt perearst, haigla, SKA, KOV, sotsiaaltöötaja) vahel ja millisteks eesmärkideks. Jälgib andmete turvalist käsitlemist ja säilitamist, kasutades sobivaid IT-vahendeid ja turvameetmeid, ning reageerib asjakohaselt andmelekkega seotud olukordadele. Terviseteekonna juh i täiend us koolituse õppekavale esitatavad nõuded Tulenevalt kirjeldatud t erviseteekonna juh i teenustest ja t erviseteekonna juh i tööks vajalikest kompetentsidest hangib Sotsiaalministeerium (edaspidi Tellija) t erviseteekonna juh i täiend us koolituse õppekava koostamise. T ervishoiu kõrgkoolid ja ülikoolid, kes koolitavad tervishoiu ja/või sotsiaalvaldkonna spetsialiste tee vad ühispakkumise või pakkumise, kus on selgelt välja toodud planeeritav koostöö erinevate õppeasutuste vahel. Samuti soovime, et praktiliste oskuste andmisse kaasataks Viljandi haigla koolituskeskust, kuna Viljandi haiglal on antud teenuse osutamise ja t erviseteekonna juh tide koolitamise praktiline kogemus. Planeeritavalt võiks täienduskoolitus olla alates järgmisest aastast kättesaadav nii Tallinnas kui ka Tartus, võimalusel ka laiemalt. Õppekava peab lähtuma kirjeldatud kompetentsidest ja arvestama järgnevaid nõudeid: Täienduskoolituse õppekava nimetus Terviseteekonna juh i baaskoolitus Õppekava rühm Tervis ja heaolu Koolituse eesmärk Koolituse tulemusena on osalejal terviklikud teadmised ja praktilised oskused kompleksse abivajadusega inimese toetamiseks tema tervise - eesmärkide saavutamisel ja sotsiaalsete probleemide lahendamisel , sealhulgas vajadusele vastavate tervishoiu- ja sotsiaalteenuste osutamise sujuvaks koordineerimiseks . Koolituse maht akadeemilistes tundides Selgub õppekava koostamise tulemusel ( kontakt loengute maht ma ksimaalselt 300 akadeemilist tundi ) , koolituse maksimaalseks pikkuseks on 6 kuud . K ontaktloengute maht ca 50% õppemahust P raktilise töö maht ca 40% õppemahust I seseisva töö maht ca 10% õppemahust Koolituse l osalemise tingimused Koolituse l osalemiseks peab olema lõpeta t ud kõrgharidus sotsiaaltöö või õenduse eriala l või muu l sotsiaal / tervishoiuvaldkonna kõrvaleriala l , mis sisaldab sarnast baasharidust . Lisaks peab omama baashariduse valdkonnas vähemalt pidevat 24 ku ist töökogemust. Eesti keele nõutav baastase on B 2. Sihtgrupp ja selle kirjeldus Terviseteekonna juh i täiendusõppe sihtgrupiks on spetsialistid, kelle töö hõlmab inimeste tervise ja sotsiaalse toimetuleku toetamist ning kellel on oma töös vajalik hinnata inimese vajadusi terviklikult võttesse arvesse nii tervishoiu- kui sotsiaalteenuste pakkumist ning koordineerida tervise- ja sotsiaalteenuste lõimitud pakkumist. Koolitus on suunatud: Tervise- ja sotsiaalvaldkonna spetsialistidele, kes osalevad abivajajate hindamises, nõustamises ja heaoluplaanide koostamises (nt sotsiaaltöötajad, rehabilitatsioonimeeskond , koduõed, psühholoogid, tegevusterapeudid, vaimse tervise spetsialistid) . Kohalike omavalitsuste töötajatele, kes koordineerivad sotsiaal- ja tervisevaldkonna koostööd või on seotud juhtumipõhise tööga. Tervisevaldkonna koordinaatoritele ja juhtidele, kes tegelevad lõimitud teenuste planeerimise ja arendamisega. Õendustöötajatele ja teistele tervishoiutöötajatele, kes on seotud inimese esmase hindamise, nõustamise ja toimetuleku toetamisega. Inimestele, kellel on varasem töökogemus tervise- või sotsiaalvaldkonnas ning kes soovivad hakata pakkuma t erviseteekonna juh i teenuseid või osaleda nende arendamises. Õppekeel Eesti keel Oodatavad õpi väljundid On abivajajale ja tema lähedastele partneriks toetades abivajajat enesejuhtimisel ja teenuste ning abi teadlikul kasutamisel, motiveerides muutustele vastavalt transteoreetilisele mudelile ja tuginedes süsteemsel probleemianalüüsil ning nõustades lähedasi abivajajale igapäevase toe ja abi pakkumisel arvestades tema terviseseisundist tingitud erivajadusi. Kavandab ja koordineerib abivajaja keskset koostööd tervishoiu ja sotsiaalsüsteemi vahel, rakendades riski juhtimise , proaktiivse teenuseosutamise ja rehabilitatsiooni põhimõtteid ning lähtudes süsteemide (tervishoiu ja sotsiaalsüsteemi) ülesehitusest ja toimemehhanismidest. Selgitab Eesti tervishoiu ja sotsiaal süsteemi ülesehitust, toimimist ja avalike teenuste kättesaadavu se tingimusi , eristab süsteemitasandeid ning arvestab oma otsustes kehtivaid regulatsioone ja praktikaid. Eristab psüühikahäirete ja intellektipuude mõjusid igapäevaelule, arvestab nende eripäradega suhtlemisel ja toetamisel ning suunab inimese sobivatele teenustele. Kasutab etteantud hindamisvahendeid inimese tervisliku seisundi ja toimetulekuvõime hindamiseks , oskab vajadusel kaasata täiendavasse abivajaduse hindamisse teisi spetsialiste . Toetab abivajajat oma probleemide prioritiseerimisel , mõistab tema ootusi ja võimekusi ning sõnastab koos abivajajaga tema holistlikud eesmärgid ning kaasates tugimeeskonda ka tervise-, rehabilitatsiooni- ja sotsiaalse toimetuleku eesmärgid. K oostab abivajajale tema vajadustest ja eesmärkidest lähtuva heaoluplaani ja sellele vastava tegevuskava . Kaasab plaani ja tegevuskava koostamisse vastavalt vajadusel e teisi tervishoiu- ja sotsiaalvaldkonna spetsialiste. Kasutab inimesekeskseid suhtlemis- ja nõustamistehnikaid, kohandades neid vastavalt abivajaja erivajadustele ja toetades tema ning tema lähedaste osalust otsustusprotsessis. Koordineerib ja juhib võrgustikukohtumisi ja juhtumiarutelusid, planeerides interdistsiplinaarset koostööd ning kaasates vajalikud spetsialistid vastavalt süsteemile omastele rollidele ja tööjaotusele. Koostab ja haldab dokumente vastavalt valdkondlikele nõuetele ja hea dokumenteerimistava põhimõtetele, kasutades igapäevaseks tööks vajalikke digilahendusi ja andmehaldussüsteeme. Rakendab andmekaitse ja konfidentsiaalsuse nõudeid igapäevases praktikas, juhib teadlikult andmevahetust ning selgitab kliendi õigusi isikuandmete töötlemisel vastavalt kehtivatele regulatsioonidele. Õppemeetodid Võimalikud õppemeetodid kogu koolituse vältel on auditoorne loeng, seminar, videoloeng, arutelu, grupitöö, praktikum, juhtumi analüüs, individuaalne kirjalik töö, vaatlus, refleksioonülesanded ja kogemuse vahetus. Koolituse ülesehitus on praktilise suunitlusega ja arvestab täiskasvanud õppija eripärasid. Õppesuunad Koostatav õppekava peab eristama sõltuvalt õppija baasharidusest kahte õppesuunda: 1) õpe sotsiaalkõrghariduse baasil ; 2) õpe tervishoiu kõrghariduse baasil . Õppeasutuse poolt väljastatav tunnistus Koolituse käigus on nõutav hinnata õpiväljundite saavutatust lähtuvalt õppesuunast , kõigi õppekavas ettenähtud praktiliste tööde ja iseseisvate tööde sooritami st ja esitami st ning kontaktõppes osalemi st ( vähemalt 80% ulatuses ) . Isikule, kes saavutas kõik õppekava lõpetamiseks nõutud õpiväljundid, väljastatakse vastav tunnistus (kooskõlas täienduskoolituse standardiga) . Kui õpilane ei saavutanud nõutud tasemel õpiväljundeid ja /või ei sooritanud õppekavas ettenähtud praktilisi ja iseseisvaid töid, väljastatakse talle õppes osalemise kohta tõend. Hindamiskriteeriumid Õppe käigus omandatud teadmisi hinnatakse oodatavate õpiväljundite suhtes . Teoreetilisi teadmisi hinnatakse eristaval hindamismeetodil, praktilist ja iseseisvat tööd mitteeristaval meetodil. Täpsema h indamismeetodi valib õppeasutus. Mooduli hindamismeetodid ja -kriteeriumid täpsustatakse loodavas õppekavas. Õppekava peab vastama järgmistele kriteeriumitele: peab sisaldama selgeid ja konkreetseid õpieesmärke, mis määratlevad, mida õppijad peavad teadma ja oskama pärast koolituse läbimist; dubleerima minimaalselt õe ja sotsiaaltöö õppekava ; peab kirjeldama, kuidas õpitulemusi hinnatakse ja mõõdetakse, tagades, et õppijad saavutavad vajalikud teadmised ja oskused; peab sisaldama mitmekesiseid ja olulises osas praktilisi, aktiivseid õpetamismeetodeid ; peab arvestama kaasaaegsete täiskasvanukoolituse põhimõtetega ning metoodikatega; peab sisaldama üksikasjalikku õppeprotsessi kirjeldust. Õppekava koostaja annab koos õppekavaga soovitused: Õpperühma minimaalse, optimaalse ja maksimaalse suuruse kohta . Loetelu, milliste sotsiaal- ja tervishoiuvaldkonna kõrvalerialade lõpetanud (lisaks sotsiaaltöö ja õenduse eriala lõpetanutele) oleksid oma baashariduse poolest sobilikud t erviseteekonna juh i täiend us koolituses osalema ning omandama vastava lisakvalifikatsiooni (nt sotsiaalpedagoogid , füsioterapeudid vms) . Sobilike õppemeetodite kohta moodulite lõikes . Õppekava koostaja peab arvestama võimalusega ise õppekava koostamise järgselt vastavat koolitust pakkuda. Tellijal on õigus küsida selgitusi valitud teemade ja meetodite osas ning kohustus anda suuniseid õppekava, õppe protsessi ja - materjalide ning koolituse sisu ja korralduse osas. Tellija teeb Õppekava koostajale kättesaadavaks soovituslikud õpimaterjalid. Tellija annab tagasiside koostatud õppekava kohta hiljemalt 1 0 tööpäeva jooksul. Õppekava kinnitab Tellija. Lisa 2 Pakkumuse vorm “Terviseteekonna juhi täienduskoolituse õppekava loomi ne“ Pakkuja üldandmed Pakkuja ärinimi Pakkuja registrikood Pakkuja juriidiline aadress Pakkuja esindaja lepingu allkirjastamisel Pakkuja kontaktisik/ volitatud isik lepingu täitmisel - nimi ning kontaktandmed (e-posti aadress, telefoninumber) Pakkumuse maksumus kuluartiklite lõikes Kuluartikkel Ühik Ühiku hind Ühiku arv KOKKU (eurot) Pakkumuse maksumus (ilma käibemaksuta) Käibemaks: Pakkumuse kogumaksumus (käibemaksuga) Kinnitame, et pakutav hind sisaldab kõiki tasusid ning pakkuja on teadlik, et tal ei ole õigust täiendavale tasule pakkumuse lähteülesande alusel tehtava töö eest. Kinnitame, et pakkumus on jõus vähemalt väikehanke dokumendis märgitud tähtaja. Kinnitame, et pakkuja on teadlik, et hankija ei kasuta arveldamises ettemaksu. Kinnitame, et kasutame lepingu täitmisel keskkonnahoidlikke lahendusi. Kinnitame, et oleme meeskonna komplekteerimisel järginud võrdse kohtlemise ja mitte-diskrimineerimise põhimõtteid. Kinnitame, et pakkuja on teadlik, et tal tuleb märkida pakkumuses, milline teave on pakkuja ärisaladus ja põhjendada seda ning selle nõude mittetäitmisel kannab pakkuja riisikot, et hankija avalikustab pakkumuse sisu, mida ei ole ärisaladuseks märgitud. Lisa 3 TÖÖVÕTULEPINGU NR. ERITINGIMUSTE PROJEKT Eesti Vabariik, Sotsiaalministeeriumi kaudu, registrikood 70001952, asukoht Suur-Ameerika 1, 10122 Tallinn, keda esindab Maarjo Mändmaa (edaspidi nimetatud „tellija“) ja …, registrikood …, asukoht …, keda esindab …, (edaspidi nimetatud “töövõtja”), edaspidi koos nimetatud „pooled“ ja eraldi „pool“, sõlmisid käesoleva töövõtulepingu (edaspidi “leping”) alljärgnevas: 1. Lepingu objekt Lepingu objekt on töövõtja poolt terviseteekonna juhi täienduskoolituse õppekava loomine lähtudes väikehanke dokumendist (edaspidi „tööd“). Tööde täpsem kirjeldus on toodud lepingu lisas 1 (käesolevas väikehankes tehniline kirjeldus) ja töövõtja (kuupäev) esitatud pakkumuses. 2. Tööde tegemise aeg ja tähtpäevad Töövõtja kohustub tegema lepingu objektiks olevad tööd 12 .12.2025. 3. Lepingu hind 3.1 . Lepingu alusel töövõtja poolt tehtavate tööde kogumaksumus on … eurot (edaspidi nimetatud „lepingu hind“). Lepingu hinnale lisandub/ei lisandu käibemaksu. 3.2 . Lepingu hind tasutakse tellija volitatud esindaja kinnitatud üleandmise-vastuvõtmise akti alusel esitatud arve alusel pärast lepingu täitmist hiljemalt 31.12.2025. 3.3 . Tellija kontrollib teostatud töö vastavust lepingus sätestatule 10 tööpäeva jooksul. Tellijal on õigus mõjuval põhjusel lõpparuande ülevaatamise tähtaega pikendada mõistliku aja võrra, sh kui töös on olulisi puudusi, teavitades sellest töövõtja kontaktisikut. 3.4 . Kui töö ei vasta lepingus sätestatule, esitab tellija pretensiooni punktis 3 .3 märgitud aja jooksul töö üleandmisest arvates. 3.5 . Pretensioonis fikseeritakse ilmnenud puudused ja määratakse tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks. Kui töövõtja rikub lepingust tulenevat kohustust, mille heastamine ei ole võimalik või kui tellijal ei ole heastamise vastu huvi, tähtaega puuduste kõrvaldamiseks ei määrata. Sellisel juhul on tellijal õigus jätta töö vastu võtmata või võtta töö vastu osaliselt (puudustega). 3.6 . Tellijal on õigus võtta vastu puudustega töö puuduste kõrvaldamise nõude asemel ja alandada lepingu hinda. 3.7 . T ellijal ei ole õigust esitada pretensiooni, kui puudused töö kvaliteedis on tingitud tellija poolt antud sisendi ebasobivusest ning töövõtja oli tellijat sellest teavitanud vastavalt lepingus sätestatule Juhul kui töövõtjaks on ühispakkujad, tasutakse töövõtjate eraldiseisvalt esitatud aktide ja arvete alusel. 3.8 . Töövõtja esitab tellijale arve e-arvena. E-arvet on võimalik saata e-arvete operaatori vahendusel. E-arve loetakse laekunuks selle operaatorile laekumise kuupäevast. 4. Erisätted 4.1 . Lepingu alusel töövõtja poolt loodud ja lepingu alusel tellija poolt vastuvõetud ning tasutud mistahes tööde resultaadid ja nendega seotud autori kõik varalised õigused lähevad töö vastuvõtmisega täies mahus üle tellijale. 4.2 . Tellija jälgib töö läbiviimise kulgu regulaarsete koosolekute vormis ja regulaarsed kohtumised lepitakse kokku 5 tööpäeva jooksul lepingu sõlmimisest. Regulaarsetel kohtumistel peavad osalema vähemalt kõikide hanke osapoolte ja koostööpartnerite esindajad ja Sotsiaalministeeriumi esindaja. 4.3. Tellijal on õigus kontrollida töö teostamise käiku ja kvaliteeti, nõudes vajadusel töövõtjalt selle kohta informatsiooni või kirjalike või suuliste seletuste esitamist. 4. 4 . Pooled on kohustatud teavitama teist poolt viivitamatult asjaoludest, mis takistavad või võivad takistada kohustuse nõuetekohast ja õigeaegset täitmist. 4. 5 . Töövõtja peab arvestama võimalusega pakkuda loodud õppekava alusel vastavat koolitust ka ise peale õppekava valmimist, tagades koolituse kvaliteedi ja vastavuse loodud õppekavale . 4.6 Töövõtja kohustub järgima lepingu rahastaja tingimusi (sh teavitamisele, vormistamisele ja sümboolikale). Tegevuste ellu viimisel peab täitma teavitamisnõudeid vastavalt Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruses nr 54 „Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide vahendite andmisest avalikkuse teavitamine “ 5. Volitatud esindajad 1. Tellija volitatud esindaja lepingu täitmisega seotud küsimustes on …... tel ……, e - post ……., või teda asendav isik. 2. Töövõtja volitatud esindaja lepingu täitmisega seotud küsimustes on …; tel …; e-post … . 6. Lepingu lisad Lepingu juurde kuuluvad allkirjastamise hetkel lisadena alljärgnevad dokumendid: 1. Lisa 1 – Lepingu objekti kirjeldus. 2. Lisa 2 – Töövõtja (kuupäev) pakkumus. 7. Muud sätted 1. Lepingu osaks on lisaks käesolevatele eritingimustele ja nende lisadele töövõtulepingute üldtingimused. Töövõtja kinnitab, et on üldtingimustega tutvunud paberkandjal või elektroonselt Sotsiaalministeeriumi kodulehel aadressil: https://www.sm.ee/sites/default/files/content-editors/sisekomm/toovotulepingu_uldtingimused.pdf . Pooled kinnitavad, et kõik üldtingimused on nende poolt eraldi läbi räägitud, need on mõistlikud ega saa seetõttu olla tühised. 2. Kui konkreetsest sättest ei tulene teisiti, tähendab mõiste „leping” lepingu eritingimusi ja üldtingimusi koos kõikide lisadega. Lepingu dokumentide prioriteetsus on järgmine: eritingimused (I), lepingu lisad (II) ja üldtingimused (III). Vastuolude korral lepingu dokumentide vahel prevaleerib prioriteetsem dokument. Lepingu sõlmimisega kaotavad kehtivuse kõik töövõtja hinnapakkumises või muus sarnases dokumendis sisalduvad tingimused niivõrd, kuivõrd need on vastuolus lepingu eritingimuste ja üldtingimustega. 3. Leping allkirjastatakse digitaalselt. Tellija Töövõtja /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Tel: 626 9301 Tel: [number] E-post:
[email protected] E-post: [aadress] Lisa 4 Terviseteekonna juh i (TJ) teenused ja töökorraldus Teenuse nimetus Terviseteekonna juh i nõustamine ja valdkonnaülene teenuste koordinatsioon Terviseteekonna juh i teenus patsiendi haiglast kodusele ravile ja taastumisele liikumise toetamisel Teenuse eesmärgi kokk u võtlik selgitus Peamine eesmärk on tagada komplekse teenusvajadusega inimestele sujuv ja eesmärgistatud teenuseosutamine, vältides terviseteekonna katkemist. Teisesed eesmärgid on : Aeglustada riskirühma kuuluvate patsientide (krooniliste) haiguste ja sotsiaalprobleemide süvenemist ning tagada riskipõhine tervise juhtimine ja proaktiivne valdkondade ülene koordineeritud abi, mis toetab iseseisvat toimetulekut kodus ning ennetab välditavat EMO-sse , haiglaravile sattumist ning põhjendamatut hooldekodusse sattumist, samuti ennetab rehospitaliseerimisi peale haiglaravi . L eevendada vigastuse või haiguse mõju inimese funktsioneerimisele, parandada või säilitada inimese funktsioneerimist ja seeläbi toimetulekut ja heaolu, laste sihtrühma puhul toetada lapse arengut ravile toetavalt, ravile järgnevalt või ravi aseme l. Toetada peremeditsiinisüsteemi jätkusuutlikkust, vähendades perearstide ja pereõdede koormust, mis on seotud kompleksse teenusvajadusega patsientide sotsiaalprobleemidele lahenduse otsimisega ning parandada kommunikatsiooni perearstiabi, eriarstiabi ja sotsiaalteenuste osutajate vahel. Luua võimalus teistele tervishoiu- ja sotsiaalteenuse osutajatele (nt kiirabi, kohalikud omavalitsuste sotsiaaltöötajad jt), aga ka kogukonna liikmetele saada abivajaja märkamise korral esmatasandi tervisemeeskonnaga lihtsasti kontakti. Peamine eesmärk on tagada patsiendi valmisolek haiglaravilt lahkumiseks, haiglaravi lõppedes komplekse teenusvajadusega patsientidele vajadustele vastava ravi (sh taastusravi) ja rehabilitatsiooni sujuv jätkumine esmatasandil , tervise stabiliseerumine peale haiglaravi ja toimetulek tervisest tulenevate erivajadustega koduses keskkonnas. Teisesed eesmärgid on: Toetada patsiendi sujuvat liikumist haiglaravilt koju, vähendades haiglas viibimist sotsiaalsetel põhjustel. V ähendad a erakorralist abivajadust ja rehospitaliseerimist ning põhjendamatut hooldekodusse sattumist. Suunamine teenusele ja teenuse lühikirjeldus Terviseteekonna juhi ( TJ ) teenusele ei saa abivajaja ise otse pöörduda. Vajalik on suunamine kas perearsti, eriarsti (sh haigla EMO arsti), KOV sotsiaaltöötaja, l astekaitse töötaja, haigla sotsiaaltöötaj a/ t erviseteekonna juh i vm spetsialisti poolt. Suunamine toimub üldjuhul täidetud märkamislehe alusel ( n äidis Lisa 5 ). Lisaks suunamisele võib abivajavast inimesest TJ telefonitsi teavitada kiirabitöötaja, päästeameti töötaja, politsei, kogukonna liikmed jt . Patsiendile valdkonnaülese koordinatsiooni teenuse osutamise otsustab tema perearst TJ hinnangu alusel. Perearst võib TJ teenusele suunamise õiguse anda ka oma pereõele. TJ teenus koosneb kahest komponendist: Abivajaja esmane nõustamine, vajadusel õige spetsialisti juurde suunamine. Valdkonnaülese koordinatsiooni vajaduse hindamine. Valdkonnaülese koordinatsiooni teenuse osutamine. Teenusele suunamine ja suunajad: Perearst kasutab märkamislehte (lisa 5 – näidis mitme kroonilise haiguse ja sotsiaalprobleemidega inimese märkamiseks) ja võib TJ vastuvõtule suunata kõik oma patsiendid, kes vajavad nõustamist või abi sotsiaalsetes küsimustes. TJ pakub esmast nõustamist ja hindab vajadust valdkonnaülese koordinatsiooni teenuse järele ( vt hindamisleht lisa 6 ). Valdkonnaülese koordinatsiooni teenuse alustamine peab alati toimuma perearstiga kooskõlastatult. Perearst võib TJ- le suunata ka patsiendid, kes kuuluvad Tervisekassalt saadud info alusel riskirühma , näiteks kellel on 3 ja enam kroonilist organsüsteemi haigust, kuid kes pole mõnda aega olnud perearsti vaateväljas. Nende patsientide puhul on TJ ülesanne luua riskirühma kuuluva inimesega kontakt ja selgitada välja tema abivajadus (hindamisleht lisa 6 ). Abivajaduse korral kooskõlastada perearstiga valdkonnaülese koordinatsiooni teenuse alustamine. KOV sotsiaaltöötaja suunab abivajaja TJ teenusele märkamislehe alusel. Enne suunamist hindab KOV sotsiaaltöötaja oma hindamisinstrumendi abil inimese abivajaduse ja võtab abivajajalt nõusoleku edastada täidetud hindamisküsimustik ka TJ- ile ning edastab selle TJ- le . Haigla TJ on enne abivajaja esmatasandile suunamist reeglina eelhinnanud inimese vajaduse valdkonnaülese koordinatsiooni teenuse järele ja juba koostatud heaoluplaan i ning edasta nud selle esmatasandi TJ- le . Samas võib haigla spetsialist suunata inimese esmatasand i TJ juurde ka märkamislehe alusel. Esmatasandi TJ tutvub talle edastatud dokumentid ega, esitab vajadusel abivajajale /tema esindajale täpsustavaid küsimusi ja teavitab inimese perearsti, et tema nimistusse kuuluv patsient vajab valdkonnaülese koordinatsiooni teenust / selle teenuse jätkamist esmatasandil. Muu spetsialisti (nt koduõe vms) suunamise korral hindab TJ abivajaja sobilikkust valdkonnaülese koordinatsiooni teenusele märkamislehe alusel. Sobilikkuse korral võtab TJ abivajajaga kontakti ja hindab valdkonnaülese koordinatsiooni vajadust (hindamisleht Lisa 6 ). Kui vajadus puudub, piirdub ainult nõustamise ja vajadusel suunamisega vajaliku spetsialisti juurde. Kodukesksest abivajajast teavituse saamise korral korraldab TJ koduvisiidi, kaasates sellesse vajadusel KOV sotsiaaltöötaja. Koduvisiidi käigus hinnatakse valdkonnaülese koordinatsiooni vajadus esmalt märkamislehe alusel (märkamisleht Lisa 5 ). Kui vajadus esmase hindamise tulemusel puudub (või vajab täpsustamist), piirdub TJ ainult nõustamisega ja korraldab abivajajale vajaliku koduteenuse või visiidi vajaliku spetsialisti juurde. Selline inimene jääb mõneks ajaks TJ jälgimisele, et olla kindel vajalike teenuste abivajajani jõudmises. Kui vajadus esmase hindamise põhjal esineb, hindab TJ vajadust põhjalikumalt (hindamisleht Lisa 6 ) . Teenuse vajaduse otsus: Valdkonnaülese koordinatsiooni teenuse vajaduse tuvastamise korral teavitab TJ alati inimese perearsti. Teenuse alustamise aluseks on perearsti nõusolek. Teenuseosutamise põhimõtted: Valdkonnaülese koordinatsiooni teenuse alustamiseks selgitab TJ abivajajale /tema esindajale teenuse eesmärki ja olemust, vajadusel motiveerib teenusele tulemist ning võtab inimeselt /tema esindajalt kirjaliku /digitaalse nõusoleku teenuse alustamiseks. Koostöös abivajaja, abivajaja esindaja, tema perearsti, pereõe ja KOV sotsiaaltöötajaga (kaasates vajadusel ka teisi spetsialiste) l epitakse kokku ja fikseeritakse abi osutamise eesmärgid. Abivajaja r ehabilitatsiooni alased eesmärgid a idatakse määrat leda kaasatavate rehabilitatsiooni spetsialistide poolt. TJ koostab abivajajale heaoluplaani, mis sisaldab talle eesmärkide saavutamiseks vajalikke tervishoiu ja sotsiaalvaldkonna soovitusi, juhiseid, teenuseid, ravimeid ja abivahendeid (vt näidis Lisa 7 ). Plaani täitmise eest vastutab abivajaja /tema esindaja , teda toetab valdkonna ülese koordinatsiooni teenuse osutamise ajal TJ, kes on abivajajale sel perioodil esmaseks kontaktiks tekkivate küsimuste ja murede korral. Kui abivajaja olukord on stabiilne ja teda ning tema lähedasi on piisavalt võimestatud ilma püsiva koordinatsioonita toime tulema, valdkonnaülese koordinatsiooni teenus lõpetatakse. Abivajaja jääb siiski pereõe või TJ jälgimisele vastavalt perearsti otsusele. TJ teenusele ei saa abivajaja otse ise pöörduda. Teenuse vajaduse märkajaks raviarst, osakonna õde ja/või patsiendi hoolduse ja taastumisega tegelev spetsialist, kes teavitab abivajadusest TJ. TJ viib läbi teenuse vajaduse hindamise ja teeb ettepaneku, kas võtta patsient TJ teenusele või piirduda sotsiaalse nõustamisega. TJ teenus haiglas koosneb kahest komponendist: Esmane teenusevajaduse hindamine ja abivajaja nõustamine. Valdkonnaülese koordinatsiooni vajaduse hindamine. Valdkonnaülese koordinatsiooni teenuse osutamine Seni kasutusel olnud Tervisekassa poolt rahastatud patsiendi ravi- teekondade koordineerimisest erineb haigla TJ teenus selle poolest, et abivajajale koostatakse peale tema vajaduste tervikhindamist heaoluplaan, mis sisaldab nii tervishoiu kui sotsiaalvaldkonna eesmärke, soovitusi, juhiseid ja teenuseid. Plaani elluviimise jälgimise ja täitmise eest vastutab haigla TJ. Abivajaduse hindamine viiakse läbi võimalikult varakult (soovitavalt 24 h jooksul peale haiglasse sisse kirjutamist). Abivajaduse korral alustatakse plaani koostamisega esimesel võimalusel, et toetada abivajaja sujuvat haiglast lahkumist. Teenus ei tohi pidurdada patsiendi haiglast lahkumist. Abivajaduse hindamisse tuleb võimalusel kaasata abivajaja lähedased ning vajadusel KOV-sotsiaaltöötaja, et tuvastada nii abivajaja kui ka tema lähikondsete võimekus ja võimalused (võib ilmneda vajadus toetada ka abivajaja lähedasi). TJ haiglas ei lahenda kõiki patsiendi sotsiaalmuresid, vaid kaasab vajadusel KOV sotsiaaltöötaja. Haigla TJ ei tee kodukülastusi, et hinnata täpsemalt kodukohandamise teenuse vajadust. Kodukeskkonna hindamine lepitakse vajadusel kokku KOV sotsiaaltöötajaga ja kodu kohandamise osas täiendatakse plaani, kui kodukeskkonna hindamine on läbi viidud. Sotsiaalse rehabilitatsiooni sihtrühma kuuluvate isikute puhul kaasab haigla TJ koheselt abivajaja tugimeeskonda ka vastavad spetsialistid lähtudes patsiendi terviseseisundist tulenevate vajadustega. Valdkonnaülese koordinatsiooni teenuse vajaduse korral teavitab TJ alati selle vajadusest patsiendi raviarsti ja õendusjuhti , taastusravi korral ka taastusravi juhtivat spetsialisti. Teenuseosutamise põhimõtted: Teenuse alustamine Valdkonnaülese koordinatsiooni teenuse alustamiseks selgitab TJ abivajajale teenuse eesmärki ja olemust, vajadusel motiveerib teenusele tulemist ning võtab inimeselt kirjaliku nõusoleku teenuse alustamiseks. Heaoluplaani koostamine Koostöös abivajaja, abivajaja esindaja, tema perearsti, pereõe ja KOV- sotsiaaltöötajaga (kaasates vajadusel ka teisi spetsialiste) lepitakse kokku ja fikseeritakse abi osutamise eesmärgid. Abivajaja rehabilitatsiooni alased eesmärgid aidatakse määratleda kaasatavate rehabilitatsiooni spetsialistide poolt. TJ koostab abivajajale heaoluplaani, mis sisaldab talle eesmärkide saavutamiseks vajalikke tervishoiu ja sotsiaalvaldkonna soovitusi, juhiseid , teenuseid, ravimeid ja abivahendeid haiglaravi järgselt kodus toimetulekuks. Abivajaja /tema esindaja peab plaani sisust aru saama ja nõustuma selle täitmisega, kinnitades seda oma allkirjaga. Juhul, kui abivajaja viibib haiglas lühiajaliselt, kuid vajab valdkonnaülese koordinatsiooni teenust, siis alustab haigla TJ heaoluplaani koostamist haiglas ja see viiakse lõpule esmatasandi TJ poolt. Valdkondade ülene koostöö Teenuse tulemusliku osutamise eelduseks on tervishoiu- ja sotsiaalsüsteemi spetsialistide vaheline koordineeritud koostöö ning haiglate ja perearsti meeskonna vaheline koordineeritud koostöö. TJ üheks tööülesandeks on kindlustada, et a bivajaja perearst saab informatsiooni, et tema nimistus olev i nimene on olnud haiglaravil ja vajab selle järgselt abi esmatasandil ning jälgida, et kontakt esmatasandiga peale haiglaravi ka reaalselt aset leiaks. Samuti on haigla TJ ülesanne tagada, et KOV oleks teadlik, kui haiglast saadetakse koju sotsiaalset tuge vajav isik. Sotsiaalse rehabilitatsiooni vajaduse korral on haigla TJ ülesanne kaasata vajalikud spetsialistid abivajaja tugimeeskonda esimesel võimalusel. TJ on patsiendile koostatud plaani täitmisel teatud aja kontaktiks ka peale haiglaravi lõppemist. Teenuse näidustus Mitme kroonilise haiguse ja kaasuvate sotsiaalse toimetuleku probleemidega inimeste sihtrühm Ca 5% populatsioonist vajab vanusega süvenenud mitmete krooniliste haiguste kompleksset ravi ja samaaegset tuge sotsiaalprobleemide lahendamisel. Mitte kõigi krooniliste haigustega pole inimesel võimalik kodus toime tulla. WHO rõhutab seetõttu, et koordineeritud kodust toimetulekut toetav abi peaks olema suunatud inimestele, kellel on kolm ja enam süsteemset organsüsteemi haigust, millest vähemalt üks kuulub järgnevasse valikusse: südame-veresoonkonna haigused, sh kõrgvererõhutõbi, südame- puudulikkus ja insult, KOK ja astma, diabeet. Abi vajavad eeskätt need inimesed, kelle kroonilised haigused on väljunud kontrolli alt ja kelle toimetulematus sotsiaalsete probleemidega võib viia krooniliste haiguste edasise ägenemiseni ning aktiivravi vajaduseni. Võimalikku abivajadust hinnatakse märka mislehe alusel ja sisulist abivajadust hinnatakse InterRAI hindamisinstrumendi alusel. S ügava dementsusega inimestele see teenus ei ole sobilik. Terviseseisundist tuleneva rehabilitats ioonivajadusega inimeste sihtrühm Hõlmab eeskätt juba täna sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse raames abisaavaid isikuid. Lähiaastatel võib antud sihtrühm muutuda tulenevalt elanikkonna vajadustest ja teenuste arengust. Täpsem info sihtrühma kohta (sh märkamislehe kohta) edastatakse pakkujatele eraldiseisva materjalina. Abivajaduse hindamisel kasutatakse lisaks InterRAI hindamisvahendile täiendavaid hindamisvahendeid vastavalt vajadusele. Hindamisse kaasatakse vastavad rehabilitatsioonivaldkonna spetsialistid. Valdkonnaülese koordinatsiooni teenust abivajaja haiglast kodusele ravile , taastumisele , sotsiaalsele rehabilitatsioonile ja hooldusele liikumise toetamisel osutatakse vaid riskirühma patsientidele. Riskirühm defineeritakse läbi patsiendi muutunud vajaduste, mis transformeeruvad tema teekonnaks haiglast välja. Teiste riikide näitel eristame nelja teekonda: Teekond 0 : patsient liigub haiglaravilt koju või oma tavapärasesse elupaika ilma oluliste muudatusteta ravi- , rehabilitatsiooni ja hooldusvajaduses; Teekond 1: patsient liigub haiglaravilt koju või oma tavapärasesse elupaika oluliste muudatustega ravi- , rehabilitatsiooni ja hooldusvajaduses; Teekond 2: patsient liigub haiglaravilt statsionaarsesse õendusabisse ; Teenus on sageli lühiajaline ja kestab kuni inimene on võimeline taas oma kodus iseseisvalt toime tulema või liigub edasi hooldekodusse; Teekond 3: patsient liigub haiglaravilt hooldekodusse (ainult erakorralise vajaduse puhul). Teenus on tõenduspõhisust näidanud eeskätt kahes sihtrühmas: (1) krooniliste haigustega inimesed ja (2) vanemad kui 60-aastased inimesed. Lisaks probleemsele sotsiaalsele taustale võib abivajadusele viidata, et patsiendil on raskusi komplekssetest ravijuhistest aru saamise ning ravidistsipliini järgimisega. Kui patsiendi enda kognitiivne võimekus on väga madal, võib abiks olla lähedase valmisolek vastutada koostatud plaani täitmise eest. Sihtrühma valik Valdkonnaülese koordinatsiooni teenuse sobilikkuse lõplikul kinnitamisel lähtub perearst ülaltoodud teenuse näidustusest Võimalusel tuleb perearstil lähtuda Tervisekassa poolt edastatud infost riskirühma desse kuuluvate patsientide kohta ( nt millistel riskirühma kuuluvatel isikutel on kõrgem haiglasse ja EMO-sse sattumise risk). Kuna TJ ressurss on piiratud, tuleb TJ teenusele suunata eeskätt kõrge riskiga patsiente. Samas tuleb arvestada, et üksnes kõrge riskiskoor, mille alusel on inimene riskirühma arvatud, ei tähenda veel, et ta vajaks valdkonnaülese koordinatsiooni teenust. Vajalik on üle kontrollida nii meditsiiniline näidustus kui ka sotsiaalsed riskitegurid. Valdkonnaülest koordinatsiooni vajavad ainult need riskirühma isikud, kes ei tule ise oma tervise- ja sotsiaalmurede lahendamisega toime. Kõrge riskiga inimesed ei pruugi alati pöörduda oma perearsti poole. Riskiskoori teadmine võimaldab TJ-l koostöös perearstiga proaktiivset lähenemist riskirühmale. Juhul, kui kõrge haiglasse- ja EMO-sse sattumise riskiga inimene on keeldunud TJ teenusest ent taas EMO-sse või haiglasse sattunud, tuleb talle TJ teenust uuesti soovitada (motiveerida teenusele tulekut). Teenus ei ole niivõrd diagnoosi, kuivõrd koduse toimetuleku riski põhine. Detailne teenuse osutamise protsessi kirjeldus Teenust osutab vastava täiendharidusega spetsialist – tervise teekonna juht (TJ). Teenuse osutamine koosneb kahest komponendist: Esmane vajaduse hindamine ja abivajaja nõustamine; Juhul, kui perearst on patsiendi suunanud TJ vastuvõtule: sotsiaalsete probleemide tõttu, siis TJ nõustab lihtsamates sotsiaalabi ja teenuseid puudutavates küsimustes, keerukamates suunab KOV sotsiaaltöötaja vastuvõtule; valdkonnaülese koordinatsiooni teenuse vajaduse hindamiseks viib TJ, kaasates vajadusel pereõde ja KOV sotsiaaltöötajat ning sotsiaalse rehabilitatsiooni spetsialiste läbi hindamise (küsimustik Lisa 6 , vajadusel täiendavad küsimustikud), ja teavitab perearsti hindamise tulemusest ning alustab vajadusel valdkonnaülesele koordinatsiooni teenuse osutamisega. Kui koordinatsiooni vajadus puudub, piirdub patsiendi nõustamisega; valdkonnaülese koordinatsiooni teenuse alustamiseks selgitab TJ abivajajale teenuse sisu ja olemust, vajadusel motiveerib abivajajat, küsib kirjaliku nõusoleku teenuse alustamiseks ja lepib kokku aja plaani kooskõlastamiseks abivajajaga. Juhul, kui KOV sotsiaaltöötaja on täitnud märkamislehe ja suunanud abivajaja TJ vastuvõtule: valdkonnaülese koordinatsiooni teenuse alustamiseks kasutab TJ KOV sotsiaaltöötaja poolt läbi viidud abi- ja toetusvajaduse hindamist ja täidab selle kaasabil oma hindamisvahendi (Lisa 6 hindamisinstrumendi alusel) kaasates vajadusel pereõde . Rehabilitatsiooni sihtrühma kuulumise korral kaasab TJ abivajaduse hindamisse ka sotsiaalse rehabilitatsiooni spetsialiste, kes hindavad teenusvajadust oma hindamisvahendite abil. TJ teavitab perearsti hindamise tulemusest, tehes vajadusel ettepaneku võtta patsient valdkonnaülesele koordinatsioonile. Perearst otsustab valdkonnaülese koordinatsiooni teenuse osutamise vajaduse arvestades meditsiinilisi ja kaasuvaid sotsiaalseid näidustusi. Juhul, kui haiglas töötav TJ on suunanud abivajaja esmatasandi TJ vastuvõtule: heaoluplaani koostamise lõpuleviimiseks, siis TJ võtab aluseks haiglas läbi viidud hindamise ja alustatud plaani ning võtab ühendust KOV sotsiaaltöötajaga ja perearstiga, informeerib haiglast kodusele ravile ja taastumisele liikunud patsiendi aitamise vajadusest ja viib tarvilikke osapooli kaasates heaoluplaani koostamise lõpule. Võtab plaanile patsiendi nõusoleku ja alustab valdkonnaülese koordinatsiooni teenuse osutamist. valdkonnaülese koordinatsiooni teenuse jätkamiseks võtab TJ üle haigla TJ poolt koostatud heaoluplaani ja jätkab selle koostamist või elluviimist, teavitades perearsti jt plaaniga seotud osapooli. TJ hindab hiljemalt kahe nädala möödudes täiendava abivajaduse ja korrigeerib vajadusel plaani ja meeskonda. Juhul kui eriarst, sh EMO arst on täitnud märkamislehe ja suunanud abivajaja esmatasandi TJ vastuvõtule: - valdkonnaülese koordinatsiooni teenuse vajaduse hindamiseks, siis TJ kuulab ära abivajaja mured, pakub esmast nõustamist, viib läbi abivajaduse hindamise ( h indamisvahend Lisa 6 ) ja teavitab perearsti hindamise tulemusest, tehes vajadusel ettepaneku võtta patsient valdkonnaülesele koordinatsioonile. Perearst otsustab valdkonnaülese koordinatsiooni teenuse osutamise hinnates täiendavalt meditsiinilist näidustust. Juhul, kui abivajaja märkaja (kiirabi, päästeamet, politsei, kogukonna liige vms): - on märganud abivajajat ja TJ- ga ühendust võtnud, siis TJ kuulab ära probleemi ja esitab abivajadusest teavitajale vähemalt küsimused, mis on märkamislehel ning täidab ise märkamislehe. TJ võtab ühendust KOV sotsiaaltöötajaga ja lepib kokku, kuidas esimesel võimalusel viia läbi abivajaja vajaduste hindamine ja talle pakkuda esmast abi (kui on vajalik koduvisiit, siis esimene koduvisiit võiks toimuda koos sotsiaaltöötajaga). TJ teavitab perearsti hindamise tulemusest ja täiendava meditsiinilise hindamise vajadusest, tehes vajadusel ettepaneku võtta patsient valdkonnaülesele koordinatsioonile. 2. Perearsti otsuse alusel t ervise teekonna juhi teenuse osutamine Valdkonnaülese koordinatsiooni teenuse osutamine esmatasandil koosneb järgnevatest etappidest: Abivajajalt allkirjastatud nõusoleku võtmine teenuse osutamiseks (sellega annab abivajaja nõusoleku ka meeskonna kaasamiseks) Meeskonna moodustamine. Valdkonnaülese koordinatsiooni meeskonda peavad lisaks TJ- le kuuluma vähemalt järgnevad spetsialistid: perearst, pereõde ja KOV sotsiaaltöötaja , sotsiaalse rehabilitatsiooni sihtrühma kollal kaasatakse meeskonda vastavalt terviseprobleemile ka ravi või taastusravi juhtiv/koordineeriv arst/õde, füsioterapeut, tegevusterapeut, loovterapeut, eripedagoog, logopeed ja psühholoog. Täiendavalt kaasatakse abivajaja esindaja ja v õimalusel ka abivajaja lähedane. Juhul, kui abivajaduse hindamise läbiviimisel ei tehtud koduvisiiti, tuleb kaaluda selle tegemise vajadust. Koduvisiidile kaasatakse vastavalt vajadusele KOV sotsiaaltöötaja või pereõde. Koostöös abivajaja ja tema tugimeeskonnaga lepitakse kokku ja fikseeritakse abi osutamise eesmärgid. Abivajaja rehabilitatsiooni alased eesmärgid aitavad määratleda kaasatavad rehabilitatsiooni spetsialistid. TJ poolt läbiviidud abivajaduse hindamise tulemusel koostatakse esma n e heaolu plaa n . Plaani koostamisse kaasa b TJ abivajaja /tema esindaja ja lähedased , et tuvasta da nende võimekus ja võimalused abivajajat toetada. Esmase heaoluplaani kooskõlastamine meeskonna liikmetega, täiendamine. Täiendatud heaoluplaani kooskõlastamine abivajaja ja tema lähedastega. Vajadusel täiendav konsulteerimine meeskonna liikmetega. Heaoluplaani väljatrükkimine abivajajale. Abivajajalt koostatud heaoluplaanile allkirja võtmine. Heaoluplaani täitmise jälgimine ja hindamine. Abivajaja toetamine ning nõustamine tekkinud küsimustes toimub vastavalt vajadusele. Plaani täitmise hindamise arutelu korraldamine abivajajaga (telefonitsi, virtuaalselt või füüsiliselt) vastavalt vajadusele, aga esimene kord mitte hiljem kui 3 kuu möödudes, teine kord mitte hiljem kui 6 kuu möödudes, edasi mitte harvemini kui üks kord 6 kuu jooksul. Tervisekeskuses korraldatakse probleemsete juhtumite aruteluks meeskonna arutelusid. Kord kvartalis annab TJ igale perearstile ülevaate tema patsientidest, kes on valdkonnaülesel koordinatsioonil ja arutatakse nende valdkonnaülese koordinatsiooni jätkamise vajadust. Perearst annab ülevaate riskipatsientidest, kes võiksid vajada valdkonnaülest koordinatsiooni, arutatakse selle vajadust. Vajadusel kaasatakse arutellu KOV sotsi aal töötaja vm spetsialist . Valdkonnaülese koordinatsiooni jätkamise/lõpetamise otsustamiseks võib kasutada kahte teineteisest sõltumatut kriteeriumit: Jätkamise kriteeriumiks on, et inimene vajab püsivalt 2 või enamat tervishoiuteenust ja 2 või enamat sotsiaalteenust (lisaks koordinatsiooni teenusele) kui patsiendi heaoluplaan toimib ja muudatusi ei ole olnud vaja teha 3 kuu jooksul, siis võib valdkonnaülese koordinatsiooni lõpetada, anda patsient koos toimiva plaaniga üle pereõele, kes teostab edasi rutiinseid tervisekontrolle. Inimene võib valdkonnaülest teenuskoordinatsiooni vajada rohkem kui üks kord elus. Teenust osutab vastava täiendharidusega spetsialist – terviseteekonna juht (TJ). Teenuse osutamine koosneb kahest komponendist: Vajaduse hindamine ja abivajaja nõustamine TJ viib, kaasates haigla osakonna spetsialiste, läbi abivajaduse hindamise. Tulenevalt patsiendi seisundist võib olla vajalik kaasata sellesse protsessi abivajaja lähedased ja/või KOV sotsiaaltöötaja. Rehabilitatsiooni sihtrühma kuulumise korral kaasab TJ abivajaduse hindamisse ka sotsiaalse rehabilitatsiooni spetsialiste, kes hindavad täiendavat teenusvajadust oma hindamisvahendite abil. Abivajaduse hindamise tulemusel võib TJ ka otsustada, et valdkonnaülese koordinatsiooni teenus ei ole vajalik, sel juhul nõustab TJ patsienti/lähedasi tuvastatud probleemide lahendamisel, täites tavapäraseid haigla sotsiaaltöötaja ülesandeid. Valdkonnaülese koordinatsiooni teenuse osutamine Valdkonnaülese koordinatsiooni teenuse osutamine koosneb järgnevatest etappidest: Abivajajalt allkirjastatud nõusoleku võtmine teenuse osutamiseks (sellega annab abivajaja nõusoleku ka meeskonna kaasamiseks) Vastavalt patsiendi vajadusele, tema haiglaravi, taastuse ja hooldusega seotud spetsialistidest , esmatasandi spetsialistidest sh KOV sotsiaaltöötajast ja sotsiaalse rehabilitatsiooni spetsialistidest meeskonna moodustamine Koostöös abivajaja ja tema tugimeeskonnaga lepitakse kokku ja fikseeritakse abi osutamise eesmärgid. Abivajaja rehabilitatsiooni alased eesmärgid aitavad määratleda kaasatavad rehabilitatsiooni spetsialistid. A bivajaduse hindamise tulemusel esmase heaoluplaani koostamine. TJ kaasab heaoluplaani koostamisse abivajaja lähedased, et tuvastada nii abivajaja kui ka tema lähikondsete võimekus ja võimalused abivajajat toetada. Esmase heaoluplaani kooskõlastamine meeskonna liikmetega, täiendamine. Täiendatud heaoluplaani kooskõlastamine abivajaja ja tema lähedastega. Heaoluplaani valideerimine eriarsti poolt. Koostatud heaoluplaani ülevaatamine koos patsiendi, tema lähedaste ja õega, kaasates võimalusel raviarsti, selgituste jagamine patsiendile, patsiendi allkirja võtmine plaanile ja plaani patsiendile üleandmine paberkandjal. Haigla TJ informeerib patsiendi perearsti/esmatasandi TJ-i koostatud heaoluplaanist 1-3 päeva möödumisel peale patsiendi haiglast välja kirjutamist võtab haigla TJ patsiendi või tema lähedastega ühendust, selgitab välja plaani täitmisega seonduvad küsimused ja probleemid, nõustab ning hindab jätkuva teenuskoordinatsiooni vajadust. Teenuskoordinatsiooni jätkuva vajaduse korral võtab patsiendi üle patsiendi perearsti meeskonda kuuluv TJ (vt teenust TJ nõustamine ja valdkonnaülene teenuste koordinatsioon esmatasandil). Haigla TJ jääb patsiendile peamiseks kontaktisikuks koostatud plaaniga seotud küsimustes ja nende lahendamises kuni patsient on üle antud esmatasandile (st jõuab kas perearsti või esmatasandi TJ vastuvõtule). Heaoluplaan peab sisaldama patsiendi tervise-eesmärke ning haiglast lahkumise järgseks perioodiks juhiseid ja soovitusi raviks (sh ravimiskeemi), taastumiseks, hoolduseks ja toimetuleku parandamiseks. Samuti haiglas kokkulepitud/soovitatud järelkontrolle (sh perearsti järelkontrolli) ning, kui patsient vajab, ka haiglaravi järgset telefoninõustamise teenust haigla õe poolt, koduõe teenuseid, füsioteraapia teenuseid, statsionaarset õendusabi vms. Kui patsient viibib haiglas pikemalt, lisab tervise teekonna juht koostöös KOV sotsiaaltöötajaga heaoluplaani ka patsiendile vajalikud sotsiaalteenused ning instruktsiooni abivahendite soetamiseks. Valdkonnaülese koordinatsiooni meeskonda peavad lisaks haigla TJ- le kuuluma vähemalt järgnevad spetsialistid: raviarst, osakonna õde, füsioterapeut või tegevusterapeut (kui on määratud), KOV sotsiaaltöötaja ja patsiendi perearst. Rehabilitatsiooni sihtrühma korral lisanduvad meeskonda rehabilitatsiooni spetsialistid vastavalt abivajaja terviseseisundist tulenevale vajadusele. Teenuse osutamise koht ja aeg Teenuse osutamise koht on üldjuhul esmatasandi Tervisekeskus. Teenust osutatakse tööpäeviti 8h päevas. Vastava kokkuleppe teenuse rahastajaga võib teenust osutada ka rehabilitatsiooniteenuste osutaja ruumides. Teenuse osutamise koht on Haiglavõrgu haigla aktiivravi üksus. Teenust ei osutata haigla iseseisvas statsionaarses õendusabi osakonnas. Teenust osutatakse tööpäeviti 8h päevas. Minimaalne teenuse osutamise kordade arv kvaliteetse teenuse osutamise tagamiseks Üks TJ toetab reeglina mitut perearsti, sõltuvalt nimistute suurusest ja kokkulepitud töökorraldusest. Valdkonnaülesel koordinatsioonil olevatest isikutest moodustuvad TJ- le oma nimistud. Ühe TJ nimistus võib olla aastas kuni 100 patsienti, kes on aktiivsel valdkonnaülesel koordinatsioonil või teenusvajaduse hindamisel (lisanduvad nõustamised). Täpsustamisel . Lisa 5 MÄRKAMISLEHT valdkondadeülesele koordinatsiooniteenusele suunamiseks krooniliste haigete sihtrühm Abivajaja nimi:…………… Kontakttelefon:.......................................... Isikukood: ………………............................ Märkamiskoht:…………........................... Kuupäev:……………..................................... Suunaja: ………………............................ Nakkusoht: JAH/EI Hooldekodu elanik: JAH/EI Kriteeriumid esineb või mitte Soovitan koordinatsiooniteenusele, sest………………………………… Abivajajal esinevad kroonilised haigused: Hüpertensioon Astma Diabeet Krooniline obstruktiivne kopsuhaigus (KOK) Krooniline neeruhaigus Südamepuudulikkus Depressioon Muu 8. Ei tule igapäevaste hooldustoimingutega toime 9. Tugivõrgustiku puudumise kahtlus 10. Korduvad hospitaliseerimised, EMO külastused või kiirabi väljakutsed viimase aasta jooksul 11. Vähemalt 5 või enam retseptiravimit raviskeemis 12. Ravimsoostumus madal (ravimite võtmata jätmine; 3 või enam realiseerimata retsepti 12 kuu vältel) 13. Viited meeleoluhäiretele (kurbuse- või depressioonitunne, püsiv viha enda või teiste suhtes, korduv nutmine, pisarate valmidus, vähenenud sotsiaalne suhtlemine, meeleolu langus, kurb/valulik/murelik nägu) Lisainfo: ..................................................................................................... Perearst- isik kuulub Tervisekassa poolt antud riskigruppi (Jah/Ei) Haiglas viibimise korral- hinnanguline väljakirjutamise aeg Kas abivajaja on kaasatud mõnda raviteekonda, millisesse? Kas peaks kaasama mõnda raviteekonda, millisesse? Lisa 6 InterRAI kohandatud küsimustik abivajaduse hindamiseks Mis on minu suurim (tervise) mure……………………………………………………………………………………. ……………………………………………………………………………………………………………………………………. Mis on minu ootus ja/või plaan (tervise osas) ................................................................................................................................................ 1. KASUTATAVAD RAVIMID: Ravimvorm, preparaadi nimetus, annus, annustamise viis: H L Õ Ö Ravimid vajadusel: Allergia: L Ei tea olevat L Esineb, aga ei tea mille suhtes L Esineb (keskkonnategurid, kemikaalid, toit)……………………………… L Ravimid: …………………………… L Muu:………………………………... Ravimite manustamine: L Patsient ise L Pereliige L Koduõde L Hooldaja (mitteformaalne) L Hooldustöötaja (formaalne) 2. SUHTLEMINE, KUULMINE, NÄGEMINE Eneseväljendamine (informatsiooni sisu väljendamine ükskõik milliste vahenditega) L Arusaadav - väljendab mõtteid raskusteta L Tavaliselt arusaadav – raskused sõnade leidmisel ja mõtete lõpetamisel, kuid kui anda aega, vajab vaid vähest abistamist või ei vaja seda üldse L Sageli arusaadav – raskused sõnade leidmisel või mõtete lõpetamisel, vajab enamasti abistamist L Vahetevahel arusaadav – selgete mõtete väljendamine on oluliselt piiratud L Harva/mitte kunagi arusaadav Võime teistest aru saada ( saab aru sõnalisest informatsioonist) L Saab aru – selge arusaamine L Tavaliselt saab aru - osa sõnumist jääb arusaamatuks, kuid mõistab enamus jutust vähese abiga või ilma selleta L Sageli saab aru – osa sõnumist jääb arusaamatuks, kuid abiga saab sageli sõnumi peamisest sisust aru L Mõnikord saab aru - vastab adekvaatselt ainult lihtsale, otsesele pöördumisele L Harva/mitte kunagi ei saa aru Suhtluskeel L Eesti L Vene L Viipekeel L Muu Kuulmine (koos kuulmisvahendiga, kui kasutab seda) L Kuuleb normaalset kõnet telefoni, uksekella, TV L Minimaalsed kuulmisraskused – ei kuule mürarohkes keskkonnas L Kuuleb ainult teatud olukordades - võimendatud, heli, selge diktsioon, valju hääl L Olulised kuulmishäired - igapäevaeluks vajalik kuulmine puudub Nägemine (võime näha piisavas valguses, ka prillidega või muude abivahenditega) L Adekvaatne - näeb peeneid detaile, ka tavalist kirja ajalehes/raamatus L Veidi halvenenud – näeb suurt kirja, pealkirju ajalehes, kuid mitte tavalist teksti L Mõõdukalt halvenenud – näeb halvasti, ei näe pealkirju, kuid suudab eristada objekte L Oluliselt halvenenud – esemete nägemine küsitav, kuid jälgib silmadega liikuvaid objekte, näeb ainult valgust, värve, kujundeid L Pime 3. SÜDAMETEGEVUS, KEHATEMPERATUUR, HINGAMINE, VALU HINDAMINE Südame ja veresoonkonna seisund Vererõhk:……………mm/ Hg L südamestimulaator Pulss:…………x min L higistamine Kehatemperatuur:…………C L külmetavad alajäsemed Kaebused: L külmetavad ülajäsemed Hingamiselund- konna seisund Hingamissagedus……………x min L hingeldus SpO2………………………… L kõrvalheli hingamisel L kasutab O2 ravi L köha Eritised: L veri L röga Kaebused: Valu - Valu sagedus L 0- Valu puudub L 1- Valu häirib igapäevaelu L 2- Valu esineb vähem kui kord päevas L 3- Sagedased valud, valu esineb iga päev Valuskaala 0…1…2…3…4…5…6…7…8…9…10 Valu asukoht ……………………………………………….. Valu ajalisus L hommikul L õhtul L öösel L muu…. Valu iseloom L nüri L torkiv L tuim L näriv L muu…… Esile kutsuv faktor L füüsiline pingutus L närveerimine L söömine L suitsetamine L alkoholi tarvitamine L asendimuutus L muu…………………………... Valu leevendusvõtted L asendravi L masseerimine L liikumine L ravim L muu………………... 4. IGAPÄEVATOIMINGUD JA INSTRUMENTAALSED IGAPÄEVATOIMINGUD Igapäevatoimingud – ADL Hinda viimase 7 päeva jooksul Funktsionaalne seisund 0-4 (Märgi number) Vajadus rahuldatud (jah/ei /osaliselt) Kelle poolt (nimi/sugulus) Teenuse korraldus, mida vajab Üle keha pesemine (vannis, dušši all) Isiklik hügieen (kammib juukseid, peseb hambaid jm) Ülakeha riietumine Alakeha riietumine Liikumine kodus (jalgsi või ratastooliga) Siirdumine tualetti (kuidas liigub tualettruumi ja tagasi) Tualeti kasutamine (puhtuse pidamine, mähkmete, abivahendite kasutamine) Liikuvus voodis (kuidas tõuseb istuma, keerab, muudab asendit) Söömine Instrumentaalsed igapäevatoimingud – IADL Hinda viimase 7 päeva jooksul Funktsionaalne-seisund 0-4 (märgi number) Vajadus rahuldatud (jah/ei/ osaliselt) Kelle poolt (Nimi/sugulus) Teenuse korraldus, mida vajab Toiduvalmistamine Igapäevased majapidamistööd Rahaga arveldamine Ravimite kasutamine Telefoni kasutamine Trepil käimine (12-14 astet järjest) Poes käimine Transpordi kasutamine Funktsionaalne seisund: Sõltumatu – ei vajanud abistamist, sooritas toimingud iseseisvalt Mõningane abi (sh juhendamine ja korralduslik abi) – isik osales toimingutes, kuid vajas mõnikord teiste abi (nt: vajas ainult eseme või seadme asetamist käeulatusse) Oluline abi – isik osales toimingutes, kuid vajas kogu aeg teiste abi Täielik sõltuvus - toimingute sooritamine täielikult teiste poolt Toimingut ei esinenud hindamisperioodil Kommentaarid: Kukkumise oht Ebastabiilne kõnnak, kehahoiak L EI L JAH Piirab väljakäimist kukkumishirmu tõttu L EI L JAH Kukkumisi esinenud viimase 30 päeva jooksul L EI L JAH Abivahendid liikumisel L rulaator L tugiraam L kepp L ratastool L kargud L muu 5.VAIMSED, EMOTSIONAALSED JA KOGNITIIVSED PROBLEEMID Mälu L Mälu on korras L Mäluga on probleeme Kognitiivsed oskused igapäevatoimingute tegemiseks L Iseseisev - teeb otsuseid, organiseerimaks igapäevaelu: millal tõusta, süüa, missuguseid riideid kanda, missuguseid toiminguid sooritada. L Mõned raskused uutes situatsioonides L Mõõdukalt kahjustunud iseseisvus - nõrk otsustusvõime, järel e valve vajalikkus L Tõsiselt kahjustunud iseseisvus - otsustusvõime minimaalne või puudub MÄLUTEST (Märgi ristiga õigesti vastatud küsimused) 1. Tänane kuupäev? L 2. Mis nädalapäev täna on? L 3. Kus Te praegu olete? L 4. Teie telefoninumber ja aadress? L 5. Kui vana Te olete? L 6. Millal Te olete sündinud? L 7. Kes on praegu Eesti Vabariigi president? L 8. Milline on Eesti rahaühik? L 9. Teie neiupõlve nimi? L 10. Lahutage 20-st 3. L Punkte kokku:………….. Tulemus neli või neljast vähem punkti viitab dementsusele. Test ei sobi kõnehäire korral. 5.1.MEELEOLU Depressiooni, ärevuse ja kurbuse tunnused Hinda esimese 3 visiidi põhjal. L Kurbuse või depressioonitunne L Kurb, valulik, murelik nägu L Püsiv viha enda või teiste suhtes L Korduv nutmine, pisaratevalmidus L Ebarealistlike hirmude väljendamine L Huvitegevusest loobumine L Korduvad tervisekaebused L Vähenenud sotsiaalne suhtlemine L Korduvad kaebused ärevusele, hirmudele L Meeleolu langus L Mitte ükski nimetatust 5.2. KÄITUMINE (Hinnata dementsusega ja psüühiliste probleemidega patsientide puhul) Märgi ristiga sobivasse lahtrisse Ei ole ilmnenud 3 p jooksul On ilmnenud, on kergesti mõjutatav On ilmnenud, ei ole mõjutatav Ekslemine Sõnaliselt kahjustav käitumine (karjub ja sõimab) Füüsiliselt kahjustav käitumine Sotsiaalselt ebakohane käitumine Hooldust /teenust tõrjuv 6. MAGAMINE Uni L Kõrvalekaldeid ei ole Magab ……………tundi ööpäevas L Uinumisraskused – liiga varajane ärkamine, rahutu mittekosutav uni L Rohke magamine- magamine liiga pikalt, mis häirib inimese normaalset toimimist L Muud iseärasused 7. SÖÖMINE, JOOMINE Suu ja hammaste seisund L Katkised hambad Proteesid: L JAH L EI L Mälumis- ja neelamisprobleemid L Suukuivus söömise ajal L Probleemid hammaste ja proteeside puhastamisel L Mitte ükski ülaltoodust Toitumus L Sööb regulaarselt L Kaalukaotus viimase 30 päeva jooksul L Tõsine alatoitlus L Haiglaslik rasvumine L Märgatav toidukoguse või vedelikutarbimise vähenemine harilikuga võrreldes L Vedelikupuudus – ei joonud üldse viimase 3 päeva jooksul L Sondiga toitmine L Vööümbermõõt ………………….. cm 8. ERITAMINE Uriinipidamatus L 0- Täielik kontroll põietegevuse üle L 1- Pidamatust kord nädalas või harvemini L 2- Vahetevahel esineb pidamatus – pidamatust juhtub 2 või rohkem kordi nädalas, kuid mitte iga päev L 3- Sagedane pidamatus – igapäevane, kuid on säilinud mõningane kontroll L 4- Täielik pidamatus – puudulik kontroll, korduvad päevajuhud Muud urotrakti probleemid L probleemideta L valulikkus urineerimisel Muutused: L uriini värvuses L lõhnas L sagenenud urineerimine L põietühjendamisraskus L hematuuria L raskendatud urineerimise alustamine Abivahendid: L põiepüsikateeter L epitsüstoom L urostoom L enesekateteriseerimine Põiepüsikateetri / epitsüstoomi / urostoomi paigaldamise kuupäev: …………… Kasutab: L potitool L siiber L uriinipudel L sidemed L mähkmed L kaitsepüksid Soolepidamatus L 0- Täielik kontroll sooletegevuse üle L 1- Pidamatust juhtub kord nädalas või harvemini L 2- Vahetevahel esineb pidamatus – pidamatust juhtub 2 või rohkem kordi nädalas, kuid mitte iga päev L 3- Sagedane pidamatus – igapäevane, kuid on säilinud mõningane kontroll L 4- Täielik pidamatus – puudub kontroll, korduvad päevajuhud Teised sooletrakti probleemid L Defekatsioon probleemideta L Kõhukinnisus ( Märgi iste sagedus nädalas )……………………x nädalas L Kõhulahtisus …………..korda päevas L stoom ………………………. 9. NAHA SEISUND Nahk ja limaskestad L korras L aneemiline L tsüanootiline L kuiv L ketendav L lööbeline L põletikuline L hematoomid L tursed L armid L sügelised / täid L kirurgilised haavad L muu………………………………………………… Haavandite/lamatiste olemasolu. L 0- haavandid puuduvad L 1- püsiv nahapunetus L 2- pindmine nahakahjustus L 3- sügav nahakahjustus L 4- nahakahjustus, mis ulatub lihase või luuni Haavandite/haavade tekkepõhjus ja tüüp L haavand tekkinud surve, hõõrdumise või naha aluskudede kahjustuse tõttu L vigastus põhjustatud vereringehäiretest L kirurgiline L traumaatiline L gangrenoosne L diabeetiline Patsiendil on olnud varem lamatisi L JAH L EI Jalgadega seotud probleemid L Konnasilm L luumõhn L infektsioon L seen L troofilised haavandid L hooldamata küüned L muu……………………………………………… 10. SOTSIAALNE SEISUND- ELAMISTINGIMUSED Elamu L korruselamu …….korrusel L eramus L ridaelamus L hoolekandeasutuses L muu…………………… Mugavused L keskküte L ahiküte L kanalisatsioon L soe vesi L dušš L vannituba L saun L vesi kaevust L vesi koridorist L WC sees L välikäimla muu ………………………………………… Kodukeskkond L Remonti vajav kodu – ohtlik segadus, ebapiisav või puuduv valgustus, augud põrandas, lekkivad torud. L Räpane seisukord – määrdunud, kahjurite rottide poolt saastunud L Ebapiisav küte või jahutus – suvel liiga soe, talvel liiga külm L Vähene isiklik turvalisus – hirm vägivalla ees, julgeoleku probleemid L Piiratud juurdepääs ruumidesse – raskused koju saamisel või kodust lahkumisel, võimetus trepist ülesminekul, raskused manööverdamisel, puuduvad käsipuud L Elab korteris või majas, mis on ligipääsetav puuetega inimestele L Mitte ükski ülaltoodust Väliskeskkond L Hädaabi kättesaadavus L Pääseb toidupoodi ilma kõrvalise abita L Toidukaupade koju kohaletoimetamise võimalus 11. TOETUSALLIKAD / FORMAALSED ABISTAJAD Esmane hooldaja peres (nimi) LTEL: Elab L koos L eraldi L kaugus km- tes …………………………. Suhe esmase hooldajaga L abikaasa L laps L kasulaps L õde-vend L muu……………………………. Esmase hooldaja toimetulek L Hooldaja saab pere ja sõpradepoolset abi paljudes valdkondades L Hooldaja saab piiratud abi L Abi hooldajale puudub L Hooldaja vajab rohkem abi, et patsiendiga toime tulla L Hooldaja ei suuda oma tööd jätkata (vajadus lisahoolduse järele) L Hooldaja väljendab stressi ja depressioonitundeid L muu Tugiteenused: Märgi teenuste saamise sagedus (nädalas/kuus). Võimalusel punktiirile osutaja kontaktandmed. L Koduhooldusteenus ……………………………………………………………… . L Toitlustusteenus ……………………………………………………….. …….…. L Transporditeenus ………………………………………………………….. …….. L Muu või tasuline teenus (nii tervishoiu kui hoolekandeteenus)…………… L Mitte ükski ülaltoodust 12. TERVISERISKID Suitsetamine L EI LJah Suitsetamine (sigarettide arv) …. päevas ….... nädalas ….… või kuus Alkoholi tarbimine L EI LJah Alkoholi tarbimine (lahja / kange) …. päevas ….... nädalas ….… kuus ………aastas Uimastite tarbimine Nimetus … 13. TÄIDETAKSE VAJADUSEL 1.Harrastused (millega soovib tegeleda) ………………………………………………………………….. 2. Erisoovid (kellega soovib kontakti): L pere L lapsed L sotsiaaltöötaja L vaimulik L psühholoog L muu ………………………………………………………………. Tunded: Hirm, ängistus: L Puudub L seoses haigusega L seoses hospitaliseerimisega L seoses üksindusega Soov veeta viimased elupäevad: L kodus L haiglas L hooldusasutuses Kus?.............................................. Patsiendiinfo ja –õpetusevajadus tervise teekonna juhi teenuse osutamise ajal Hindas: Infot andis: Tervise teekonna juhi ees ja perekonnanimi: Kaasates järgmisi spetsialiste: amet, ees ja perekonnanimi Patsiendi/kliendi allkiri: Reg.kood : Patsiendi/kliendi seisundi kohta teavet andnud isiku ees ja perekonnanimi: Kuupäev ja kellaeg: Kontaktandmed: Allkiri: /kas seda saaks tahvelarvutis anda?/ Allkiri:/kas seda saaks tahvelarvutis anda?/ Lisa 7 Heaoluplaani näidis Minimaalselt peaks „ Heaoluplaan “ sisaldama TJ vaates järgnevaid komponente: - Olukorra lühikirjeldus - Holist i l ine eesmärk - Tegevuskava tervise-eesmärgid - Tegevuskava sotsiaalsed eesmärgid - Tegevuskava rehabilitatsiooni eesmärgid - Diagnoosid - Diagnoosidest tulenevad piirangud - Allergiad - Vaktsineerimised - Riskirühm - Teekond - Puude liik, raskusaste ja sellest tulenevad piirangud - Ravimiskeem - Tervisenäitajate jälgimise plaan - Tervise (käitumise) soovitused - Ravi- ja hooldusjuhised - Taastusravi ja rehabilitatsiooni juhised - Planeeritud tervishoiuteenused - Planeeritud sotsiaalteenused - Planeeritud rehabilitatsioonialased teenused - Suunised juhuks, kui terviseseisund ootamatult halveneb - Olulised kontaktid sh võrgustik - Inimese nõusolek heaoluplaaniga - Plaani järgmise hindamise aeg
Saatja: Anu Õun - SOM </O=EXCHANGELABS/OU=EXCHANGE ADMINISTRATIVE GROUP (FYDIBOHF23SPDLT)/CN=RECIPIENTS/CN=AA97D18B9B9F4E47927FA5DCD9446F68-76F04511-19>
Saaja: Anu Õun - SOM, Anu Õun - SOM,
[email protected],
[email protected],
[email protected],
[email protected],
[email protected]
Teema: Pakkumiskutse_Terviseteekonna juhi täienduskoolituse õppekava loomine täpsustavate küsimuste vastused
Tere!
Tulenevalt Tartu Ülikooli poolt esitatud küsimustest täpsustame hanke tingimusi kõigile võimalikele pakkujatele.
1. Koolituse maht, õppevormid ja ajakava
- Koolituskava peaks õppemahus jääma mikrokraadi suurusjärku või olema natuke üle selle, et koolitust oleks vajadusel võimalik läbida ka töö kõrvalt.
Muudame nõuet kontaktõppe mahu osas – praegu nõutud on 50% kontaktõpet, vähendame nõutavat kontaktõppe mahtu e-õppe arvelt nii, et kuni 20% võib olla e-õpe aga 30% peab jääma kontaktõppeks.
- Kuna koolitatavad on läbinud kas õe õppe või sotsiaaltöö õppe kõrghariduse mahus ja planeeritavalt on neil olnud juba ka min 2 aastat tööpraktikat, soovitame nõutavatest kompetentsidest õppemahtu vajadusel vähendada järgnevate kompetentside arvelt (soovituse järjekord oluline):
a) Administratiivsed oskused
b) Meeskonna ja võrgustikutöö oskused
c) Suhtlemis- ja nõustamisoskused
d) Teadmised ja oskused psüühilise erivajadusega patsientide käsitlusel
Palume arvestada täienduskoolituse õppekava koostamisel olemasolevates alusõppena nõutavates õppekavades juba sisalduvat.
2. Koolitatavate arvu prognoos on järgmine 2026 50 terviseteekonna juhti, 2027 100 terviseteekonna juhti, 2028 100 terviseteekonna juhti
Nimetatud aastate koolituskulud on sotsiaalministeerium planeerinud katta välisabi vahenditest
Koolitusega on planeeritud alustada 2026 aasta II poolest ja ootus oleks, et koolitada saaks kahes kohas: Tartus ja Tallinnas
I etapi koolitatavate puhul on enamik koolitatavatest spetsialistidest juba täna tööl tervisejuhile sarnases ametis.
II etapi puhul oleme planeerinud vähemalt osadele terviseteekonna juhtide ka sissetuleku koolituse kestel ja kindlasti ka töö alustamise koolituse läbimise järgselt
3. Mida on mõeldud lähteülesande punkti 1.4 juures ülaindeksi üks all: 1.4 Eeldatav maksumus km-ta1 16 129,03 eurot?
Kontrollisime üle ja tõesti on käibemaksu täpsustus dokumendist vormistamisel kustunud, vabandame.
- Eeldatav maksumus on hankija poolt hankelepingu täitmisel eeldatavalt makstav kogusumma (käibemaksuta), arvestades mh tõenäolisi hankelepingu alusel tulevikus tekkivaid kohustusi ja hankelepingu uuendamist. Füüsiliste isikutega sõlmitavate lepingute korral tuleb eeldatava maksumuse sisse arvestada ka tööandja maksud ja maksed.
4. Mida on mõeldud lähteülesandes p. 3.1 nõudega pakkujale: "Pakkujal peab olema suutlikkus õppekava testida (nt piloteerimise või eksperthinnangu vormis), kui tellija seda soovib.". Kuidas tellija hinnangul pakkuja oma koostatud õppekava piloteerib ja sellele eksperthinnangut annab? Missugust tegevust selleks eeldatakse ja kas see peaks toimuma pärast töö üleandmist?
- Piloteerimise all mõtleme antud juhul õppe läbinutelt tagasiside küsimist ja selle alusel tarvidusel õppekavasse korrektuuride tegemist.
Oleme valmis vastama kõigile hanke pakkumuse koostamise käigus tekkivatele küsimustele. Täpsustavad küsimused on igati oodatud.
Kõike head!
Anu Õun
nõunik
[email protected]
Sotsiaalministeerium
Suur-Ameerika 1
10122 Tallinn
www.sm.ee <https://www.sm.ee/>
Saatja: Anu Õun - SOM </O=EXCHANGELABS/OU=EXCHANGE ADMINISTRATIVE GROUP (FYDIBOHF23SPDLT)/CN=RECIPIENTS/CN=AA97D18B9B9F4E47927FA5DCD9446F68-76F04511-19>
Saaja: Anu Õun - SOM, Anu Õun - SOM,
[email protected],
[email protected],
[email protected],
[email protected],
[email protected]
Teema: VÄIKEHANGE “Terviseteekonna juhi täienduskoolituse õppekava loomise lähteülesanne” täiendavad küsimused
Tere!
Tulenevalt Tartu Ülikooli poolt esitatud täiendavate küsimustest oleme tegemas hankedokumendis muudatusi nii mahu kui sisu osas ning edastame teile muudetud dokumendid esimesel võimalusel. Leiate täiendavad küsimused ja vastused manuses olevast dokumendist.
Seoses ülaltooduga lükkame hanke pakkumuse esitamise tähtaja kuu aega edasi so 17. oktoobriks.
Head!
Anu Õun
nõunik
[email protected]
Sotsiaalministeerium
Suur-Ameerika 1
10122 Tallinn
www.sm.ee <https://www.sm.ee/>
Saatja: Anu Õun - SOM </O=EXCHANGELABS/OU=EXCHANGE ADMINISTRATIVE GROUP (FYDIBOHF23SPDLT)/CN=RECIPIENTS/CN=AA97D18B9B9F4E47927FA5DCD9446F68-76F04511-19>
Saaja: Anu Õun - SOM, Anu Õun - SOM,
[email protected],
[email protected],
[email protected],
[email protected],
[email protected]
Teema: Teade „Terviseteekonna juhi täienduskoolituse õppekava loomine“ hanke kehtetuks tunnistamise kohta
Tere!
Teavitame, et Sotsiaalministeerium on otsustanud tunnistada kehtetuks hanke „Terviseteekonna juhi täienduskoolituse õppekava loomine“.
Koostöös õppeasutuste ja teiste koostööpartneritega oleme jõudnud arusaamani, et terviseteekonna juhi õppekava arendamiseks on esmalt vajalik jätkata teiste eeltööd vajavate protsessidega, sealhulgas ametiprofiili kirjeldamisega. Koolituste väljatöötamiseni plaanime jõuda pärast nende sammude läbimist.
Täname kõiki senise panuse ja väärtuslike mõtete eest. Hindame koostööd kõrgelt ning kaasame teid ka edaspidi kvaliteetse ja sisuka õppe arendamise protsessi.
Kõike head!
Anu Õun
nõunik
[email protected]
Sotsiaalministeerium
Suur-Ameerika 1
10122 Tallinn
www.sm.ee <https://www.sm.ee/>
Saatja: Anu Õun - SOM </o=ExchangeLabs/ou=Exchange Administrative Group (FYDIBOHF23SPDLT)/cn=Recipients/cn=aa97d18b9b9f4e47927fa5dcd9446f68-76f04511-19>
Saaja: Anu Õun - SOM,
[email protected]
Teema: RE: Terviseteekonna juhi täienduskoolituse õppekava loomise lähteülesanne
Tere!
Sotsiaalministeerium avaldas 11.08.2025 kutse osaleda väikehankes „Terviseteekonna juhi täienduskoolituse õppekava loomine“.
Käesolevaga teatame, et dokumendi osas Lisa 3 jäi lisamata oluline punkt 4.6 Töövõtja kohustub järgima lepingu rahastaja tingimusi (sh teavitamisele, vormistamisele ja sümboolikale). Tegevuste ellu viimisel peab täitma teavitamisnõudeid vastavalt Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruses nr 54 „Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide vahendite andmisest avalikkuse teavitamine“.
Sellest tulenevalt on uus pakkumuste esitamise tähtaeg 17.09.2025 kell 16.00.
Vabandame tekkinud segaduse pärast!
Muudetud dokument on leitav manuses.
Kõike head!
Anu Õun
nõunik
Sotsiaalministeerium
From: Katrin Eha <
[email protected] <mailto:
[email protected]> >
Sent: Wednesday, August 13, 2025 11:22 AM
To: Info - SOM <
[email protected] <mailto:
[email protected]> >
Subject: Terviseteekonna juhi täienduskoolituse õppekava loomise lähteülesanne
Tähelepanu! Tegemist on välisvõrgust saabunud kirjaga.
Tundmatu saatja korral palume linke ja faile mitte avada.
Tere,
Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor soovib esitada oma pakkumuse hankele Terviseteekonna juhi täienduskoolituse õppekava loomise lähteülesanne. Kas saate palun edastada hanke alusdokumendid?
Tervitustega
Katrin Eha, MA
projektijuht
Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor
Telefon 5155059
Ülemiste City, Suur-Sõjamäe 10a, 11415 Tallinn
www.eek.ee <http://www.eek.ee>
www.facebook.com/EEKMainor <http://www.facebook.com/EEKMainor>
www.instagram.com/eekmainor <http://www.instagram.com/eekmainor>
Rakenduskõrgharidusõpe. Magistriõpe. Avatud Kõrgkool. Rakendusuuringud.
Saatja: Anu Õun - SOM </O=EXCHANGELABS/OU=EXCHANGE ADMINISTRATIVE GROUP (FYDIBOHF23SPDLT)/CN=RECIPIENTS/CN=AA97D18B9B9F4E47927FA5DCD9446F68-76F04511-19>
Saaja: Anu Õun - SOM, Anu Õun - SOM, '
[email protected]', '
[email protected]', '
[email protected]', '
[email protected]'
Teema: Kutse osaleda väikehankes „Terviseteekonna juhi täienduskoolituse õppekava loomine“.
Tere!
Sotsiaalministeerium edastas teile 11.08.2025 kutse osaleda väikehankes „Terviseteekonna juhi täienduskoolituse õppekava loomine“.
Käesolevaga teatame, et dokumendi osas Lisa 3 jäi lisamata oluline punkt 4.6 Töövõtja kohustub järgima lepingu rahastaja tingimusi (sh teavitamisele, vormistamisele ja süm-boolikale). Tegevuste ellu viimisel peab täitma teavitamisnõudeid vastavalt Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruses nr 54 „Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide vahendite andmisest avalikkuse teavitamine“.
Sellest tulenevalt on uus pakkumuste esitamise tähtaeg 17.09.2025 kell 16.00.
Vabandame tekkinud segaduse pärast! Muudetud dokument on leitav manuses.
Kõike head!
Anu Õun
nõunik
[email protected]
Sotsiaalministeerium
Suur-Ameerika 1
10122 Tallinn
www.sm.ee <https://www.sm.ee/>
Saatja: Anu Õun - SOM </O=EXCHANGELABS/OU=EXCHANGE ADMINISTRATIVE GROUP (FYDIBOHF23SPDLT)/CN=RECIPIENTS/CN=AA97D18B9B9F4E47927FA5DCD9446F68-76F04511-19>
Saaja: Anu Õun - SOM, Anu Õun - SOM, '
[email protected]', '
[email protected]', '
[email protected]', '
[email protected]', '
[email protected]'
Teema: Pakkumiskutse_Terviseteekonna juhi täienduskoolituse õppekava loomine täpsustavate küsimuste vastused
Tere!
Tulenevalt Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli poolt esitatud küsimustest täpsustame hanke tingimusi kõigile võimalikele pakkujatele.
1. Kas on võimalik pakkumine esitada kahe võrdväärse asutusena, ehk siis ühispakkumise esitamine. Praegu seda hankedokumentides eraldi välja toodud pole.
Oleme toonud dokumendis välja, et tervishoiu kõrgkoolid ja ülikoolid, kes koolitavad tervishoiu ja/või sotsiaalvaldkonna spetsialiste teevad ühispakkumise või pakkumise, kus on selgelt välja toodud planeeritav koostöö erinevate õppeasutuste vahel.
2. Kas hankes on ette nähtud alltöövõtjate kasutamist?
Pakkumuse esitav kool vastutab pakkumise kvaliteedi eest ja me ei piira otseselt seda, kuidas ta korraldab õppekava koostamist, oluline on, et protsessi oleks kaasatud nõutud osapooled so tervishoiu kõrgkool, ülikool ja Viljandi haigla koolituskeskus.
Head!
Anu Õun
nõunik
[email protected]
Sotsiaalministeerium
Suur-Ameerika 1
10122 Tallinn
www.sm.ee <https://www.sm.ee/>
Saatja: Anu Õun - SOM </O=EXCHANGELABS/OU=EXCHANGE ADMINISTRATIVE GROUP (FYDIBOHF23SPDLT)/CN=RECIPIENTS/CN=AA97D18B9B9F4E47927FA5DCD9446F68-76F04511-19>
Saaja: Anu Õun - SOM, Anu Õun - SOM,
[email protected],
[email protected],
[email protected],
[email protected],
[email protected]
Teema: Pakkumiskutse_Terviseteekonna juhi täienduskoolituse õppekava loomine täpsustavad punktid
Tere!
Tuletame meelde, et ootame pakkumust hiljemalt 17.09.2025 kell 16.00, e-posti aadressil
[email protected] <mailto:
[email protected]> .
Tallinna Ülikool tegi ettepaneku täiendada töövõtulepingu punkti 4.5, et tellija annab töövõtjale ajalise piiranguta loa koolituse pakkumiseks. Arvestame ettepanekuga koolituse hanke ettevalmistamisel, kuid sellesse hankesse selle punkti lisamist vajalikuks ei pea.
Lisaks anname teada, et Eesti Perearstide Selts on esitanud Tervisekassale juba eelmisel aastal taotluse terviseteekonna juhi rahastamiseks. Tervisekassaga on kokkulepe, et teenuse rahastamisega ei alustata enne, kui esimene lend terviseteekonna juhte on koolitatud. Enne seda rahastab Sotsiaalministeerium terviseteekonna juhi teenuseid projektipõhiselt.
Me ei muuda tulenevalt küsimustest lähteülesande dokumenti, kuid arvestame, et pakkujad võtavad meie poolt antud vastused arvesse pakkumise koostamisel.
Head!
Anu Õun
nõunik
[email protected]
Sotsiaalministeerium
Suur-Ameerika 1
10122 Tallinn
www.sm.ee <https://www.sm.ee/>