Saatja: "Annika Kadaja" <
[email protected]>
Saaja: "Maarjo Mändmaa - SOM" <
[email protected]>
Teema: Tagasiside määrusemuudatusele: Nõuded müra ohutusele elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning helirõhutaseme mõõtmise meetodid
Kuupäev: 2025-08-21 13:45
Tähelepanu! Tegemist on välisvõrgust saabunud kirjaga.
Tundmatu saatja korral palume linke ja faile mitte avada.
Lugupeetud Sotsiaalministeeriumi kantsler Maarjo Mändmaa,
Kahjuks ei jõudnud järgmine määrusemuudatus “Nõuded müra ohutusele elamutes
ja ühiskasutusega hoonetes ning helirõhutaseme mõõtmise meetodid“ Eesti
Puitmajaliiduni tagasisidestamise ringile. Küll aga sooviksime sellegi
poolest avaldada arvamust ja tagasisidet, sest tegu väga jõuliste
muudatustega, mis on meie hinnangult tehtud ilma sisulise mõjuhinnangu ja
põhjenduseta ning mille rakendamine tooks kaasa põhjendamatuid lisakulusid
kogu ehitussektorile ja lõpptarbijale.
Esmalt, me peame väga oluliseks kvaliteetset ja kasutajasõbralikku ehitatud
keskkonda, kuid tuleb nentida, et praegusel kujul kavandatud muudatused
tekitavad mitmeid küsimusi nii nende põhjendatuse kui ka praktilise mõju
osas. Jääb mulje, et norme on mitmetes kohtades lihtsalt 5 dB võrra
allapoole nihutatud, ilma et oleks selgelt mõistetud, millist mõju see
tegelikkuses kaasa toob.
Selgitus - detsibell on logaritmiline ühik – ainuüksi 1–2 dB muutus võib
mõjutada ehitust oluliselt, 5 dB võrra karmistamine tähendab aga juba
märgatavat lisakulu ja tehniliste lahenduste ümberprojekteerimist. Seega
seletuskirja väide “Piirtasemed on määratud nii, et need oleksid
tervisekaitse seisukohast piisavad, kuid samal ajal ehituslikult ja kulude
mõttes mõistlikult saavutatavad.” ei ole õige – jah need on tehniliselt
teostatavad aga toovad endaga kaasa väga suuri lisakulutusi! Jääb
selgusetuks miks on tarvilik taolist rangust rakendada? Kas on tehtud
uuringuid, mis näitavad, et tänased müratasemed on tervist kahjustavad? Kas
on laialdaselt teadaolevaid probleeme või kasutajate kaebusi? WHO võib ju
soovitada aga regulatsioone vaadates peame ratsionaalselt otsa vaatama, kas
ja millised muudatused on päriselt vajalikud. Lähtuda tuleks
proportsionaalsuse põhimõttest – mitte iga detsibell ole kasutajakogemuses
kriitiline, küll aga võib see olla määrava tähtsusega ehituslikus teostuses
ja kuludes.
Kui selliseid lähtekohti ei ole, siis on määruse karmistamine
ebaproportsionaalne ja põhjendamata. Me ei peaks muutma norme „igaks juhuks – seda enam, et ehituse maksumus on niigi pidevas tõusutrendis ning iga täiendav nõue suurendab kulusid lõpptarbijale. Tuletame meelde, et (taskukohaste) eluasemete kättesaadavus on aina süvenev probleem.
Meie ettepanek on jätta senised normid kehtima, kui nende rakendamisel ei
ole seni tuvastatud sisulisi kitsaskohti. Kui aga siiski mingid kitsaskohad
on ühes või teises hoones/hooneosas ilmnenud, siis tuleks norme langetada
1–2 dB kaupa, mitte jõuliste ja järskude sammudena. Sealhulgas viitame
taaskord muudatuste ratsionaalsusele – kas ja kui palju langetatud detsibell
mõjutab kasutajakogemust versus millised on kaasnevad kulud ja tingimused
teostatavusele.
Heade soovidega │ Best wishes
Annika Kadaja
Tegevjuht │General Manager
Eesti Puitmajaliit MTÜ
<mailto:
[email protected]>
[email protected] │
<http://www.woodhouse.ee/> www.woodhouse.ee
<http://www.linkedin.com/in/annika-kadaja/> LinkedIn: Annika Kadaja │
Mob. <tel:+37255642745> +372 5564 2745