Riigikogu Teie 01.08.2025 nr 7-1.2/25-01456-
[email protected] 2, 2-3/15-354/
Meie 18.08.2025 nr 4.2-3/2008-2
Vastus Riigikogu liikme kirjalikule küsimusele
(KK 354)
Lugupeetud Riigikogu liige Vladimir Arhipov
Sotsiaalministeerium algatas 2025. aasta alguses töörühma, kuhu kuuluvad viie omavalitsuse
esindajad, et arutada erihoolekandeteenuste korralduse süsteemset muutmist. Juulis saadeti
kõigile omavalitsustele küsimustik, et kaasata neid laiemalt aruteludesse.
Ministeerium tunnistab, et erihoolekandeteenuste osutamine on alarahastatud ning vajab
põhjalikku ümberkorraldust. Omavalitsustega suhtlemise eesmärk on leida parimad
lahendused, mistõttu rõhutame, et ei ole tehtud otsust anda erihoolekandeteenuste
korraldamise ja rahastamise ülesanded üle kohalikele omavalitsustele.
Süsteemne töö erihoolekandeteenuste ümberkorraldamiseks algab 2026. aastal.
Sotsiaalministeerium on analüüsinud kohalike omavalitsuste sotsiaalteenuseid ning leidnud,
et erihoolekandeteenuste toetavate teenuste sihtgrupid ja eesmärgid kattuvad. Seetõttu tuleb
leida parimad lahendused riigi rahaliste vahendite kasutamiseks.
1. Millistele andmetele tugineb Sotsiaalministeerium väites, et KOV-id suudavad
erihoolekandeteenuseid korraldada ja rahastada samaväärselt või paremini kui
riik?
Sotsiaalministeeriumi eesmärk on tugevdada kogukonnapõhist lähenemist sotsiaalteenuste
pakkumisel ning tagada nende parem kättesaadavus kodulähedaselt. Kevadel loodud
töörühma ülesandeks on põhjalikumalt analüüsida erihoolekandeteenuseid toetavate teenuste
ja omavalitsuste pakutavate teenuste ühtivust.
Sotsiaalministeerium on teadlik, et omavalitsustel puuduvad hetkel vajalikud
institutsionaalsed, rahalised ja tehnilised ressursid, eriti ööpäevaringsete teenusekohtade
loomiseks. Samas on mitmed omavalitsused juba näidanud üles valmisolekut panustada uute
teenuskohtade loomisesse oma piirkonna inimestele. Sellised algatused on oluline sisend
edasisteks aruteludeks ja lahenduste kujundamiseks.
Ministeerium ei väida, et kohalikud omavalitsused suudaksid erihoolekandeteenuseid
korraldada ja rahastada samaväärselt või paremini kui riik. Oluline on koostöö ning ühiselt
parimate lahenduste leidmine.
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 /
[email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952
2
2. Kuidas kavatseb riik tagada teenuste võrdselt hea kättesaadavuse ja kvaliteedi
kogu Eestis olukorras, kus omavalitsuste võimekus on väga erinev?
Sotsiaalteenuste süsteemse muutuse planeerimisel ja kavandamisel tuleb mõelda riskidele ja
hinnata, kuidas tagada teenuste kättesaadavus ja kvaliteet üle Eesti, arvestades ka
omavalitsuste võimekust. Aruteludes soovime tagada võimalikult laiapõhjalise esindatuse
töögrupis, kaasates vähemalt üle poole Eesti KOVide esindajatest, et arvestada piirkondlikke
eripärasid ja vajadusi. Samas teame, et teenuseosutajate ebaühtlane jaotus üle Eesti võib
tekitada tõsiseid väljakutseid võrduse tagamisel. Selle väljakutse lahendamiseks ja riskide
maandamiseks loomegi laiapõhjalise töögrupi.
3. Milline saab olema riigi rahaline panus pärast ülesande üleandmist? Kas on ette
nähtud pikaajaline rahastamismudel ja seadusega tagatud riiklik toetus?
Sotsiaalministeeriumis on erihoolekandeteenuste süsteemne reform ettevalmistamisel,
mistõttu pole riigi rahaline panus ega rahastamismudel veel otsustatud. See sünnib koostöös
omavalitsustega.
4. Kuidas tagatakse abivajajate õiguste kaitse olukorras, kus KOV ei ole suuteline
teenust pakkuma?
Tunnistame, et teenuskohtade arv ei kasva vajadusega samas tempos ning esineb olukordi,
kus Sotsiaalkindlustusamet ei suuda teenust pakkuda piisavas mahus või mõistliku aja jooksul.
Seetõttu analüüsime erihoolekandeteenuste sihtgruppi ja täpsustame abivajaduse hindamist,
et tagada vajaduspõhine ja õigeaegne abi ka siis, kui KOV ei suuda teenust pakkuda.
Sotsiaalteenused toetavad iseseisvat toimetulekut ja arengut. Erihoolekanne vajab ka
lisarahastust ning see on üks arutelu teemasid riigieelarve strateegia läbirääkimistel.
5. Kas arvestatakse, et selline muudatus võib veelgi süvendada teenusekohtade
puudust ning suurendada ootejärjekordi, eelkõige Harjumaal?
Muudatus ei ole veel otsustatud. Selle analüüsimisel ja ettevalmistamisel arvestame, et
erivajadustega inimeste arv kasvab, eriti Harjumaal. Seetõttu täpsustame sihtgrupid ja
kaardistame ka teenused, mis kõige paremini toetavad kodus elavaid inimesi. Lisaks
analüüsime senist korraldust, kus riigil on õigus suunata järjekorda, omavalitsustel aga mitte,
ning töötame välja lahendused, mis väldivad inimeste “süsteemide vahele” jäämist.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Karmen Joller
sotsiaalminister
Gerli Baida
[email protected]