Saatja: "Anton Lossitski" <
[email protected]>
Saaja: "Info - SOM" <
[email protected]>
Teema: Väljatöötamise kavatsus (VTK): abivahendite ja meditsiiniseadmete integreerimine
Kuupäev: 2025-08-29 10:42
Tähelepanu! Tegemist on välisvõrgust saabunud kirjaga.
Tundmatu saatja korral palume linke ja faile mitte avada.
Tere
Saadan Ida-Tallinna Keskhaigla tagasiside ja ettepanekud seoses
abivahendite ja meditsiiniseadmete integreerimise väljatöötamise
kavatsusega.
Lugupidamisega
Anton Lossitski | Kvaliteedispetsialist
AS Ida-Tallinna Keskhaigla | Ravi 18, 10138 Tallinn
mob +372 5385 7559
<mailto:
[email protected]>
[email protected]
<http://www.itk.ee/> www.itk.ee
Sotsiaalhoolekande seaduse, ravikindlustuse seaduse ja meditsiiniseadme seaduse muutmise seaduse eelnõu väljatöötamise kavatsus Ettepanek lükata kuulmisabivahendite üleviimine II või III etappi . Kaasata arutamiseks praeguse i d kuulmisabivahendi vajaduse tuvastajad ja abivahendi tõendi väljastajad ( KNK-arstid , audioloogid ) . M itmed küsimused seaduste muutmise osas vajavad täiendavat ja väga põhjalikku arutelu . Küsimusi tekkis palju, allpool ainult mõned näited: Näiteks: Lepitakse kokku med itsiini seadme te maksimaalses hinnas, hindu saab muuta läbirääkimiste teel, muudatus peab olema põhjendatud, kooskõlas alternatiivsete toodete maksumusega. Kuulmisabivahend – alternatiiv? Ek s pertgrupi koosseis – millised eriala esindajad sinna hakkavad kuulu ma ? Erandite taotlemise kaotamise käigus on lahenduseks luua kitsam piirhinnarühm – mis alustel see luuakse ja kelle poolt? Erandite taotlemise võimalus kaob – kuidas hakatakse arvestama kuulmisabivahendite spetsiifikat ja patsiendi individuaalseid vajadusi? Antud ettepanekuga seotud patsiendid : Lapsed, kes vajavad enne tähtaegset kuulmisabivahendi kompenseerimist ; Patsiendid kelle kuulmislangus halveneb, süveneb kardinaalselt nt põetud raske haiguse/ viiruse tagajärjel (vajab ennetähtaegselt uut kuulmisabivahendit , olemasolev abivahend ei ole enam piisava võimendusega ). Praegu me teeme kõigile neile jooksvalt erimenetlustaotluse. Meditsiiniseadme hinnaregulatsioon – hinnakokkulepped, keelata kallimalt müük või müüvad ainult lepingulised ettevõtted. Ettepaneku põhjendused: Kuulmislangusega l astel, töötavatel - ja tööd otsivatel inimestel ja ka aktiivse eluviisiga, töötavad pensionärid vajavad tihti kallimaid kuuldeaparaate, mis maksavad piirhinnast kordades rohkem, sest nende aparaatide tehnilised võimed töödelda ümberkaudseid segavaid , tugevaid taustahelisid võimaldavad tuua aparaadi kasutajani teiste inimeste kõne puhtalt ilma häiriva taustamürata. Hästi kompenseeritud kuulmislangus tagab kuulmisabivahendi kasutajale parema kuulmise ja kõnest arusaamise. Ta on tööturul konkurentsivõimeline , teeb kuulj a tega võrdsetel alustel tööd, ei pea pingutama, et kuulda, ei pea räägitut üle küsima, ta on samasugune maksumaksja nagu teised (nt kallimaid kuuldeaparaate vajavad oma töös: õpetajad, juristid, klienditeenindajad , lapsed õppetöö s jne… ) . Halvasti kompenseeritud kuulmislangusega patsient ei ole suuteline töötama võrdväärselt kuuljatega, sest nad peavad igapäevaselt kordades rohkem pingutama, et kõnest aru saada , seepärast inimene väsi b kiiremini, sellega kaasneb vererõh u tõus, tekivad peavalud, tinnitus suureneb, valjeneb , inimene viibib situatsioonis kus ta on pidevalt stressis, ta ei ole tööturul konkurentsivõimeline , on tihemini haiguslehel, töötab osalise koormusega, vormistab puude, elab puudetoetustest . Lõppkokkuvõttes on riigile palju kulukam. Spetsialistide ringi laiendami se küsimused: K uulmisabivahendite puhul milliseid spetsialiste silmas peetakse? Kas on plaanis anda lisaks arstidele ja audioloogidele kuulmisabivahendite vajaduse tuvastamise õigus ka teistele spetsialistidele? Kes ja kuidas hin dab nende pädevust? Kuulmisabivahendi d valitakse ja sobitatakse individuaal selt. S obitamine eeldab korrektset ja pädevat teenust alustades teostatud kuulmisuuringu kvaliteedist, patsiendi nõustamisest, kuulmisabivahendi ja selle lisatarvikute valikust, sobitamisest ja lõpetades abivahendi kasutamise järelkontrolliga. Kes tohib kuulmisabivahendeid väljastada? Milline peab olema teenus? Kuidas spetsialistide ringi laienemine mõjutab teenuse kvaliteeti?