Dr Karmen Joller
sotsiaalminister
Sotsiaalministeerium
29.08.2025
Eesti Arstide Liidu arvamus sotsiaalhoolekande seaduse, ravikindlustuse seaduse ja
meditsiiniseadme seaduse muutmise seaduse eelnõu väljatöötamise kavatsuse (abivahendite ja
meditsiiniseadmete integreerimine) kohta
Arstide liit ei toeta abivahendite ja meditsiiniseadmete ühte süsteemi integreerimise
väljatöötamiskavatsust.
Praegu korraldatakse abivahendite ja meditsiiniseadmete hüvitamist eri süsteemides, erinevate
kriteeriumite alusel. Paljud abivahendid ei vasta meditsiiniseadme mõistele, ei ole kantud
meditsiiniseadmete ja abivahendite andmekogusse (MSA) ning nende hüvitamisel puuduvad selged
õiguslikud alused ja hindamiskriteeriumid. Seega ei saa abivahendeid lihtsalt üle viia
meditsiiniseadmete süsteemi, vaid enne tuleks luua abivahenditele ja meditsiiniseadmetele
ühesugune regulatsioon.
Ühtne süsteem võiks olla kasutajate jaoks lihtsam ja bürokraatiat vähendav, kuid süsteemide
ühendamine on keeruline, töömahukas ja kallis. Leiame, et praegusel ajal, kus tervishoius nõutakse
kulude kokkuhoidu, ei ole selline ressursside kulutamine otstarbekas.
Alahinnata ei tohi väljatöötamiskavatsuses kirjeldatud riski, et osa abivahenditest jääb abivajajatele
kättesaamatuks, kui ettevõtted ei tegele meditsiiniseadmete ja abivahendite andmekogusse andmete
sisestamise ja uuendamisega. VTKs tõdetakse, et kuigi andmekogus registreerimine on ka täna
seaduste kohaselt ettevõtetele kohustuslik ning see on sisuliselt ka abivahendi tehingu tegemise
eeldus, puudub süsteemne ja tehniline võimekus selle seose kontrollimiseks tehingu tegemise hetkel.
Väljatöötamiskavatsuses kirjutatakse, et riigieelarve strateegia protsessis tuleb tagada piisavad
rahalised vahendid Tervisekassale abivahendite rahastamiseks, täiendavateks tööjõukuludeks,
töökoha majanduskuludeks ja IT-arendusteks. Kahjuks on senine praktika Tervisekassale uute
kohustuste üleandmisel tõendanud, et nendeks eraldatud summad riigieelarvest on olnud selgelt
ebapiisavad ja Tervisekassa peab neid rahastama raviteenuste arvelt. Näiteks vanglameditsiini
eelarve on Tervisekassa prognoosi järgi 2026. aastal 8,6 miljonit eurot, riigieelarvest eraldatakse
selle rahastamiseks 4,7 miljonit eurot.
VTKs puudub pikaajaline jätkusuutlik kava uue süsteemi kulude katmiseks Tervisekassa eelarvest ka
juhul, kui kulud edaspidi suurenevad. See aga on väga tõenäoline, kuna meditsiiniseadmete ja
abivahendite hinnad kasvavad, võivad lisanduda uued abivahendid, mida seni ei hüvitatud jms.
Samuti ei ole arusaadav, millel põhineb optimistlik hinnang, et süsteemide integreerimine annab
rahalise kokkuhoiu.
Eesti tervishoiu rahastamine on jätkuvalt selgelt ebapiisav, tervishoiukulude osakaal SKPst on aastaga
tunduvalt vähenenud (2023. aastal 7,47 %, 2024.aastal rahandusministeeriumi suvise
majandusprognoosi järgi 6,8 %) ja valitsusel ei ole plaanis lähemal ajal tervishoidu lisavahendeid
suunata. Seetõttu ei saa arstide liit väljatöötamiskavatsuses toodud muudatusi toetada, kuna on
ilmne risk, et uusi kohustusi peab Tervisekassa taas osaliselt rahastama raviteenuste arvelt ja arstiabi
kättesaadavus patsientidele halveneb veelgi.
Lugupidamisega
allkirjastatud digitaalselt
Katrin Rehemaa
Eesti Arstide Liidu tegevjuht
Saatja: "Katrin Rehemaa | Eesti Arstide Liit" <
[email protected]>
Saaja: "Karmen Joller - SOM" <
[email protected]>
Teema: EAL arvamus abivahendite ja meditsiiniseadmete VTKle
Kuupäev: 2025-08-29 08:51
Tähelepanu! Tegemist on välisvõrgust saabunud kirjaga.
Tundmatu saatja korral palume linke ja faile mitte avada.
Lp Karmen Joller
Sotsiaalministeerium
Edastan arstide liidu arvamuse abivahendite ja meditsiiniseadmete
integreerimise kohta.
Lugupidamisega
Katrin Rehemaa
EAL