Arvamus

Sotsiaalministeerium 0 7 .0 8 .202 5 [email protected] [email protected] Arvamuse ja e ttepaneku esitaja d : Eesti Kinnisvarafirmade Liit (EKFL) Kiriku 6, 10130 Tallinn [email protected] Eesti Ehitusettevõtjate Liit (EEEL) Pärnu mnt 141, 11314 Tallinn [email protected] Arvamus ja e ttepanekud sotsiaalministri määruse „Nõuded müra ohutusele elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning helirõhutaseme mõõtmise meetodid“ eelnõule Eesti Kinnisvarafirmade Liit ( EKFL ) j a Eesti Ehitusettevõtjate Liit ( EEEL ) esitab järgnevalt oma arvamuse ja ettepanekud sotsiaalministri määruse „Nõuded müra ohutusele elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning helirõhutaseme mõõtmise meetodid“ eelnõule (edaspidi Eelnõu). EKFL ja EEEL leiavad kokkuvõttes järgnevat: Tehnosüsteemide müra puhul on vajalik eristada ja eraldi käsitleda elutubade ja magamistubade müranõudeid. Eelnõu ei arvesta majapidamisruumidesse ja tualettidesse paigaldatavate korteripõhiste ventilatsiooniseadmete müraga, mistõttu nõue on liiga range ruumile, kus inimesed pikaaegselt ei viibi . Majapidamisruumidesse on põhjendatused ette näha kõrgem lubatud müra normtase. Eelnõud on vajalik täiendada kehtiva määruse regulatsiooniga ja ette näha , et h elirõhu normtasemete arvsuurused on kehtestatud kinniste akende ja ustega möbleeritud ruumidele . Eelnõus ette nähtud rangema i d müra normtasemeid ei saa kohalduda juba kehtiva ehitusloa alusel ehitatava le või oluliselt rekonstrueeritava le hoone le või olukorras, kus ehitusteatis e või ehitusloa taotlus on esitatud enne Eelnõu jõustumist. Eelnõusse on vajalik lisada rakendussäte, mis reguleerib olemasolevate le hoonetele kohalduvaid nõudeid. Eelnõu kehtestab müra normtasemed olemasolevatele hoonetele ja omab seega tagasiulatuvad jõudu kõikidele hoonetele sõltumata sellest , millised nõuded kehtisid hoone ehitamisel (eelkõige enne 2002.a ehitatud hooned, muinsuskaitse all ja miljööv äärt u s likul alal asuvad ning nõukogudeaegsed hooned). Eelnõu regulatsioon riivab EKFL ja EEEL hinnangul vanemate hoonete omanike õiguspärast ootust ja õiguskindlust (PS § 10) ning ebaproportsionaalselt omandipõhiõigust (PS § 32) , regulatsioon võib olla vastusolus põhiseadusega. Eelnõus ei ole analüüsitud ega hinnatud, et rangemad müra normtasemed tõstavad kinnisvara hinda ning omavad seeläbi mõju kinnisvara kättesaadavusele ja valglinnastumise piiramise eesmärkidele . § 1. Määruse reguleerimis- ja kohaldamisala Kokkuvõte: Esiteks , määruse reguleerimisese on õiguspärane välja tuua määruses endas, mitte selle lisades. Teiseks , Eelnõu reguleerimisalas või rakendussättes on vajalik täpsemalt reguleerida, milles ulatuses kohaldub eelnõu juba olemasolevatele ehitistele ja kehtiva ehitusõigusega kinnistustele ning viia regulatsioon kooskõlla HMS, EhS, EhSRS ja õiguskindluse põhimõttega, arvestades et tagasiulatuva jõu andmine määrusele ei ole l ubatud. Ettepanekud: 1) Jätta ära Eelnõu lisas 1 ette nähtud olemasolevate hoonete müra norm tasemete regulatsioon, arvestades, et olemasolevatele hoonetele jäävad kehtima nende ehitamise ajal kehtinud nõuded, sh Määruse 42 nõuded; 2) täpsustada Eelnõu lisa 1 tabelis 1 ja 2 toodud viimase veeru pealkirja, arvestades et see ei saa reguleerida juba kehtiva ehitusloa alusel ehitatavat või oluliselt rekonstrueeritava hoone nõudeid. 3) Lisada Määruse § 8 lg 3 rakendussäte järgnevas sõnastuses: „Enne käesoleva määruse jõustumist õiguslikul alusel ehitatud ehitisele, mida kasutatakse ehitisele ettenähtud kasutusotstarbe kohaselt, ja ehitavale ehitisele, mille kohta on enne käesoleva määruse jõustumist väljastatud kehtiv ehitusluba või kohaliku omavalitsuse kirjalik nõusolek või esitatud ehitusteatis või ehitusloa või kirjaliku nõusoleku taotlus, kohaldatakse ehitusloa või kirjaliku nõusoleku taotlemise või ehitusteatise esitamise ajal kehtinud nõudeid.“ Põhjendused: Esiteks , Eelnõ u Lisas 1 ja seletuskirjas on välja toodud, et nõuded kohalduvad ka hoonetele, mis on projekteeritud, ehitatud või rekonstrueeritud enne määruse j õ ustumist. Eelnõu seletuskirjas (lk 7) põhjendatakse olemasolevate hoonete leebemate nõuete põhjendatust, kuid Eelnõus ja selle seletuskirjas puudub mistahes analüüs, mis käsitleks rangemate nõuete kohaldamist juba olemasolevate le hoonetele (sotsiaalhooned ja eluhooned, mis on ehitatud enne 2002. a), mille nõude i d Eelnõuga karmistatakse võrreldes ehitamise ajaga. Sotsiaalministri 04.03.2002 määruse nr 42 „ Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid “ (edaspidi Määrus nr 42) § 1 lg 4 kohaselt tuleb nõudeid täita linnade ja asulate planeerimisel ning ehitusprojektide koostamisel, samuti müratekitavate ettevõtete paigutamisel elamutesse ja muudesse hoonetesse. Kehtival määrusel puudus seega tagasiulatuv mõju. Varasemal perioodil (enne 2002 . a) müra norm tase mate regulatsioon suure s ti puudus või lähtuti hoonete projekteerimise ajal kehtinud normidest (nt Nõukogude Liidu perioodil SNiP normidest, peale taasiseseisvumist EPN normidest) ja vanemad hooned ei pruugi vastata E elnõus toodud olema s olevate hoonete müra normtaseme nõuetele. Eelnõu ei erista e n n e ja p ärast Määruse 42 jõustumist ehitatud hooneid ja jätab tähelepanuta , et ehitusloa/kasutusloa kui haldus a kti õiguspärasust hinnatakse selle andmi s e aja seisuga (HMS § 54) ning et tagasiulatuva mõju andmine nõuetele on äärmiselt erandlik, eeldades põhjalikku mõjuanalüüsi ja põhiseadus likkuse kontrolli , eelkõige õiguskindluse põhimõtte järgimist. Õiguskindluse põhimõte sisaldab endas nii õiguspärase ootuse, vacatio legis’e kui tagasiulatuva mõju kohaldamise keelu põhimõtet. Ebasoodsa tagasiulatuva jõu keelu põhimõte keelab kohaldada norme faktiliste asjaolude suhtes, mis on juba toimunud. Üldjuhul on lubamatu suurendada isiku kohustusi ehtsa tagasiulatuva jõuga õigusaktiga, mis tähendab, et õiguslikke tagajärgi ei tohi kehtestada juba minevikus tehtud tegudele (RKPJKo nr 3-4-1-27-13, p 61). Riigikohus on selgitanud, et normile tagasiulatuva jõu andmine ei ole iseenesest põhiseadusega vastuolus ning tagasiulatuva jõu võib anda ka koormavale seadusesättele, kuid selleks peab esinema põhjendatud vajadus, sellega ei tohi kahjustada ebaproportsionaalselt isiku õiguspärast ootust ja see regulatsioon ei tohi olla isikule üllatuslik (RKHKo nr 3-3-1-11-03, punktid 33 ja 34). Eeltoodud nõuded ei ole praegusel juhul täidetud. Eelnõu regulatsioon riivab EKFL ja EEEL hinnangul vanemate hoonete omanike õiguspärast ootust ning õiguskindlust (PS § 10). Eelnõu regulatsioon ja selle täitmiseks ettenähtud tähtaeg riivab omakorda ebaproportsionaalselt omandipõhiõigust (PS § 32) ja õigust ettevõtlusvabadusele (PS § 31). Eeltoodu st tulenevalt ei ole põhjendatud kohaldada uusi nõudeid juba vanematele ehitistele . Analoogselt kohalduvad ka energiatõhususe miinimumnõudeid vaid uutele hoonetele (EhS § 65) ja EhS § 11 lg 4 alusel kehtestatud määrustes on reeglina selgelt välja toodud, et nõuded ei kohaldu olemasolevatele hoonetele või nõuded kohalduvad olemasolevatele hoonetele vaid piiratud ulatuses (vt nt määrused „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“ § 55 lg 1-4 ja „Eluruumile esitatavad nõuded“ § 6) . Olemasolevatele hoonetele jäävad kehtima nende ehitamise ajal kehtinud nõuded, sh Määruse 42 nõuded. Teiseks , Eelnõus puudub regulatsioon olukordadele, kus ehitusluba on juba väljastatud või kus ehitusl oa taotlus esitatakse enne Määruse jõustumise kuupäeva aga ehitusloa väljastamine toimub hilisemalt. Kehtiva ehitusloa alusel ehitamise korral ei saa isikule kohalduda Lisas 1 toodud uute hoonete regulatsioon. Lisaks, k ui isik esitab haldusorganile ehitusloa taotluse, on tal põhjendatud ootus, et taotluse esitamise ajal kehtinud õigus ei muutu taotluse menetlemise ajal. Veel enam ootab isik, et ehitis, mis on ehitatud vastavalt loa saanud ehitusprojektile, vastab nõuetele ning riik ei esita talle enam täiendavaid nõudmisi. Kui isik on koostanud mahuka ehitusprojekti, talle on antud ehitusluba ning ta on asunud hoonet ehitama, on tal põhjendatud ootus, et kui ta on ehitusprojekti järgi ehitanud, saab ta ehitisele kasutusloa. Riik ei saa enne kasutusloa andmist nõuda, et ehitis ehitataks ümber vastavalt uutele nõuetele. Kolmandaks , EKFL hinnangul ei ole osades hoonetes eelnõu nõuded ilmset võimalik faktiliselt täita, eelkõige m iljööväärtuslikule alale jääva tel või väärtusliku üksikobjektina määratletud hoone tes või hoone tes , mis on tunnistatud mälestisteks, asuvad muinsuskaitsealal või kuuluvad UNESCO maailmapärandi nimekirja muinsuskaitseseaduse alusel . Vastav mõjuanalüüs eelnõus puudub. § 4. Liiklusmüra ning tehnoseadmete ja -süsteemide müra piirtasemed Ettepanek: defineerida Määruses olulise rekonstrueerimise termin. Põhjendused: Eelnõu Lisas 1 ja §-s 5 sätestatakse nõuded hoone olulisele rekonstrueerimisele, milline tegevus on eelnõus defineerimata. Hoone olulise rekonstrueerimise defineerib EhS § 63 lg 4 , sätestades et o luline rekonstrueerimine on ehitamine, mille puhul on hoone piirdekonstruktsioonide muutmisega ning kande- ja jäigastavate konstruktsioonide muutmise ja asendamisega või välispiirete ja tehnosüsteemide või nende osade muutmisega või tehnosüsteemi tervikliku asendamisega seotud kulud suuremad kui üks neljandik rekonstrueeritava hoonega samaväärse hoone keskmisest ehitusmaksumusest. Arvestades Eelnõu seletuskirjas (lk 4) toodud selgitusi olulise rekonstrueerimise sisule, mille puhul ei ole EhS § 63 lg 4 sõnastus suuresti asjakohane tehnosüsteeme puudutavas osas, on õigusselguse tagamiseks põhjendatud olulise rekonstrueerimise termin sisustada määruses endas. § 5. Nõuded heliisolatsioonile Ettepanekud: Täpsustada sätte sõnastus, et oleks paremini mõistetav sätte regulatsiooniese. Jätta ära sätte esimene sõna „eeldatakse“ ; Defineerida Määruses olulise rekonstrueerimise termin ; Jätta ära lause osa „juhindudes standardis esitatud hoone akustilise klassi määramisest“ , arvestades et EVS 842 uus redaktsioon ei ole veel kinnitatud , sellega ei ole olnud võimalik tutvuda ning EKFL-ile ja EEL-ile teadaolevalt ei ole viidatud hoone akustilise d klassid kinnitatud ja lõplikud. § 6. Ultra- ja infraheli Ettepanek: täpsustada sätte regulatsioonieset vastavalt kehtivale määrusele nr 74 ja sõnastada säte järgnevalt: Ultra- ja infraheli tekitavad seadmed, masinad ning muud ultra- ja infraheliallikad, olenemata nende asukohast, tuleb paigaldada ning neid tuleb hooldada või kasutada sellisel viisil, et nende tekitatud ultra- või infraheli tase ruumis, kus pidevalt viibitakse, ei ületa piirtasemeid. Määruse nõudeid tuleb arvestada samuti ehitusprojektide koostamisel. Põhjendused: Eelnõu § 6 lg 1 kohaselt tuleb tehnoseadme ja -süsteemi paigaldamisel ja hooldamisel tagada, et selle kasutamisel tekkiv ultra- või infraheli tase ruumis, kus pidevalt viibitakse, ei ületa piirtasemeid . Kehtiva Määruse „Ultra- ja infraheli helirõhutasemete piirväärtused ning ultra- ja infraheli helirõhutasemete mõõtmine“ (määrus nr 74) § 1 lg 3 sätestab, et ultra- ja infraheli tekitavad seadmed, masinad ning muud ultra- ja infraheliallikad, olenemata nende asukohast, tuleb paigaldada ning neid tuleb hooldada või kasutada sellisel viisil, et nende tekitatud ultra- või infraheli helirõhutase elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ei ületa käesoleva määrusega sätestatud piirväärtusi. Määruse nõudeid tuleb arvestada samuti ehitusprojektide koostamisel. EKFL ja EEEL hinnangul ei ole sätet pelgalt ümber tõstetud uude määrusesse, vaid selle reguleerimiseset on oluliselt muudetud, arvestades et ultra- ja infraheli nõuete järgimist või hindamist nõutakse igasuguse tehnosüsteemi paigaldamisel, mis vastavat heli isegi ei pruugi tekitada. Arvamuse esitajate hinnangul peab määruse regulatsioonist selgelt tulema, millistel juhtudel peab ultra- ja infraheli mõõtma ja et selle mõõtmist ei ole võimalik nõuda iga hoone ehitamise puhul. Lisaks, Eelnõu seletuskirjas aga selgitatakse nõuded kehtivad ööpäev läbi ja ka seadmete kasutamisele, kuid Eelnõu seadme kasutamist ei reguleeri. § 8. Jõustumine Ettepanek: sõnastada Eelnõu § 8 lg 2 järgnevalt (lisatud osa alla joonitud) : „Määruse §-i 5 rakendatakse 1. jaanuarist 2026. aastal. E hitavale ehitisele, mille kohta on enne 1. jaanuari 2026 väljastatud kehtiv ehitusluba või kohaliku omavalitsuse kirjalik nõusolek või esitatud ehitusteatis või ehitusloa või kirjaliku nõusoleku taotlus, kohaldatakse ehitusloa või kirjaliku nõusoleku taotlemise või ehitusteatise esitamise ajal kehtinud nõudeid.“ Põhjendused: Vastavat eelnõu § 8 lg-le 2 rakendatakse määruse §-i 5 1. jaanuarist 2026. aastal. Rakendu s sätte s puudub regulatsioon olukordadele, kus ehitusluba on hoonele juba väljastatud ja kus ehitusl oa taotlus esitatakse enne viidatud jõustumise kuupäeva aga ehitusloa väljastamine toimub hilisemalt . Kehtiva ehitusõiguse alusel ehitamis e nõudeid ei ole võimalik Eelnõuga reguleerida . Kui isik esitab haldusorganile ehitusloa taotluse, on tal põhjendatud ootus, et taotluse esitamise ajal kehtinud õigus ei muutu taotluse menetlemise ajal. Veel enam ootab isik, et ehitis, mis on ehitatud vastavalt loa saanud ehitusprojektile, vastab nõuetele ning riik ei esita talle enam täiendavaid nõudmisi . Riik ei saa enne kasutusloa andmist nõuda, et ehitis ehitataks ümber vastavalt uutele nõuetele. EELNõU LISA 1 Ettepanek: eemaldada Lisa 1 tabel 2 jaotisest 1 elutoa viide (või lisada eraldi elutoa rida koos kohalduva müra normtasemega). Täiendada eelnõu lisa 1 p 2.2 ja sõnastada see järgnevalt (täiendused alla joonitud ): 2.2. Elamu eraldiseisvas köögis, vannitoas, tualetis, kabinetis, esikus, abiruumis ja elutoas on lubatud 5 dB võrra kõrgem müratase kui magamisruumides. Majandusruumis ja korteripõhise ventilatsiooniagregaadiga tualetis, kus inimesed püsivalt ei viibi, on lubatud 15 dB võrra kõrgem müratase kui magamisruumides. täpsustada Lisa 1 punkti 2.1 ja välja tuua, millised on püsiva müraga, millised muutuva tasemega ja millised lühiajaliselt toimivad allikad. Põhjendused: Esiteks , a rvamuse esitajate hinnangul on ka tehnosüsteemide puhul (analoogselt liiklusmüra nõ u etele) vajalik eristada ja eraldi käsitleda elutubade ja magamistubade müranõudeid. Lisa 1 tabel 2 vastavat erisust ei tee. Elutubadele tuleks ette näha leebemad nõuded, mis on eelkõige vajalik jahutuse st tuleneva müra nõuete tagamiseks. Uutes korterelamutes on juba täna ootuspärane jahutuse projekteerimine elutubadesse, millisel juhul ei ole eelnõue ettepaneku järgse normtaseme täitmine tihti võimalik , kuid arvestades siia juurde Hoone energiatõhususe miinimumnõuded uuendus i , võib jahutusseadmete lisamne olla paljudel juhtudel juba vältimatult vajalik ning vajaliku võimsusega jahutussead mete paigaldaiseks on vajalik kõrgm lubatud müratase, kui hetkel Eelnõus elutuoa osas on ette nähtud . Nimelt on energiatõhususe nõuetega alandatud suvist lubatud sisetemperatuuri, mis eeldab suuremat jahutusvõimsust ( so senisest suuremat ja kallimat jahutusseadet) ning teiselt poolt tahetakse vähendada selle lubatavat madalamat mürataset. Alternatiivselt on võimalik ette näha sõnastus, mis lubab jahutusele kõrgemat müratase t . T eiseks ei arvesta pakutud lahendus majapidamisruumidesse ja tualettidesse paigaldatavate korteripõhiste vent ilatsiooniseadmete müraga , mistõttu nõue on liiga range ruumile, kus inimesed pikaaegselt ei viib i ja mida kasutatakse ajutisel eesmärgi just mürarikaste tegevuste jaoks (pesumasin, kuivati, ventilatsiooniseadmed jms). Korteripõhiste seadmte kasutamine on sageli tehniliselt kõige mõisltikum valik ja/ võ vajaliki tänapäevaselt mõistlikult oodatava eluruumi kasutusmugavuste loomiseks. Seetõttu tuleb müranormide kehtestamisel näha ette reaalne võimalus ka selliste seadmete paigutamiseks – ning loogiline valik on majapidamisruum või WC , kuivõrd nende kasutus on kõige lühiajalisem. Kolmandaks puudub hetkel regulatsioon, milline müratase peab olema tagatud muudes abiruumides , esikus ja kabinetis. Neljandaks tuleb täpsustada ka Lisa 1 punkti 2.1 ja välja tuua (näitliku) loeteluna, millised on püsiva müraga, millised muutuva tasemega müraallikad (nt küttesüsteemid, ventilatsiooniseadmed) ja millised lühiajaliselt toimivad allikad (nt WC, segistid, köögikubu, majaaluse garaaži tõst anduksed ) ning vajaduse korral neile kehtestada ka eraldi tehnosüsteemide müra normtasemed. Nimelt ei ole põhjendatud võrdsustada ventilatsioonisüsteemi müra ja wc poti või köögikubu kasutamis est tulenevat müra , arvestades et reeglina teevad köögikubud suuremat müra kui “Elu- ja magamistuppa“ normtasemetega lubatud (avatud köögi puhul). Viiendaks esineb Eelnõus vastuolu - punktis 2.1 kolmandas lauses on kirjas, et „Ülejäänud hoonetes on müra normtasemed LpA,max kehtestatud statsionaarsetele püsiva või muutuva tasemega müraallikatele.“ Tabelis 2 on valdavalt toodud aga LpA,eq,T tase ning LpA,max normtaset ei ole välja toodud koolide j a lasteasutuste lahtrites. EELNÕU LISA 2 Ettepanekud : Täiendada lisa 2 p 5 järgneva lausega: Helirõhu normtasemete arvsuurused on kehtestatud kinniste akende ja ustega möbleeritud ruumidele. Möbleerimata ruumides rakendatakse parandusi vastavalt mõõtmiste standarditele või samaväärsetele dokumentidele. Täiendada lisa 2 järgneva punktiga: Eeldatakse, et õigusakti nõuded on täidetud, kui ruumis mõõdetud helirõhutasemetest arvutatakse müra hinnatud tasemed vastavalt standardi EVS-ISO 1996-2 või muu asjakohase standardi nõuetega. Helirõhu normtasemete arvsuurused on kehtestatud kinniste akende ja ustega möbleeritud ruumidele. Möbleerimata ruumides rakendatakse parandusi vastavalt mõõtmiste standarditele või samaväärsetele dokumentidele. Ruumides, kus on ventilatsiooni sissepuhke- ja väljatõmbeavad, peavad need välismüra mõõtmisel hoone sees olema avatud. Põhjendused: Eelnõu lisas 2 puudub kehtivas määruse nr 42 § 6 lg -st 4 ja § 7 lg -st 9 tulev selgitus, et helirõhu normtasemete arvsuurused on kehtestatud kinniste akende ja ustega möbleeritud ruumidele. Lisaks ei nähtunud Lisast 2 selgitust , et tehnosüsteemide müra puhul eeldatakse, e t õigusakti nõuded on täidetud, kui ruumis mõõdetud helirõhutasemetest arvutatakse müra hinnatud tasemed vastavalt standardi EVS-ISO 1996-2 või muu asjakohase standardi nõuetega. Selgitame, et möbleeritud ruumidele nõuete kehtimine ei tule mõõtestandarditest ja seal on antud võimalus seda erinevalt lahendada sõltuvalt riiklikest reeglitest . Selle täpsustuse üheselt määrusesse lisamine on oluline, kuna tühjades kõlavates ruumides on müratasemed kõrgemad, mistõttu teeme ettepan e k u kehtiva määruse regulatsioon vastavas osas Eelnõusse üle tuua. Vormistuslik Eelnõus läbivalt kasutada elu- ja magamistoa mõisteid . Eelnõus kasutatakse läbiseg i elu- ja magamisruumi de ning kord jälle elu- ja magamistubade mõisteid . Igal pool võiks olla nõuded elu- ja magamistubade kohta. Lugupidamisega Lugupidamisega /allkirjastud digitaalselt/ /allkirjastud digitaalselt/ Andres Aavik Kaupo Kolsar juhatuse liige juhatuse liige Eesti Kinnisvarafirmade Liit Eesti Ehitusettevõtjate Liit Küsimuste korral palume pöörduda: Martin Tamme, [email protected] On 28. Jul 2025, at 16:21, Eesti Kinnisvarafirmade Liit &lt;[email&#160;protected]&gt; wrote: Head EKFL liikmed! Edastan EKFL-ile arvamuse avaldamiseks saadetud Sotsiaalministri määruse „Nõuded müra ohutusele elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning helirõhutaseme mõõtmise meetodid“ eelnõu. Arvamuse avaldamise tähtajaks on kuni 07.08.2025. Lugupidamisega Tõnis Rüütel Tegevdirektor Eesti Kinnisvarafirmade Liit/ Association of Real Estate Companies of Estonia Kiriku 6, Tallinn Tel: +372 641 1516 E-mail: [email&#160;protected] www.ekfl.ee From: [email&#160;protected] &lt;[email&#160;protected]&gt; Sent: Monday, July 28, 2025 15:35To: Eesti Linnade ja Valdade Liit &lt;[email&#160;protected]&gt;; Tallinna Tehnikaülikool &lt;[email&#160;protected]&gt;; Tartu Ülikool &lt;[email&#160;protected]&gt;; Eesti Arhitektide Liit &lt;[email&#160;protected]&gt;; Eesti Ehitusettevõtjate Liit &lt;[email&#160;protected]&gt;; Eesti Kinnisvarafirmade Liit &lt;[email&#160;protected]&gt;; Eesti Planeerijate Ühing &lt;[email&#160;protected]&gt;; Eesti Ehitusinseneride Liit &lt;[email&#160;protected]&gt;; Eesti Kütte-Ventilatsiooniinseneride Ühendus &lt;[email&#160;protected]&gt;; Akustikainsener OÜ &lt;[email&#160;protected]&gt;; Akukon OÜ &lt;[email&#160;protected]&gt;; Kajaja Acoustics OÜ &lt;[email&#160;protected]&gt;; FIE Linda Madalik &lt;[email&#160;protected]&gt;Subject: Sotsiaalministri määruse „Nõuded müra ohutusele elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning helirõhutaseme mõõtmise meetodid“ eelnõu Tere! Teile on saadetud Sotsiaalministeeriumi dokumendihaldussüsteemi Delta kaudu eelnõu kooskõlastamiseks/arvamuse avaldamiseks. Tagasisidet ootame 11. augustiks Link EISi https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/d0084a31-bb46-4fb7-bcd8-0b5293df80dbPealkiri: Sotsiaalministri määruse „Nõuded müra ohutusele elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning helirõhutaseme mõõtmise meetodid“ eelnõuRegistreerimise kuupäev: 28.07.2025Registreerimise number: 1.2-2/71-1Lugupidamisega Sotsiaalministeerium Suur-Ameerika 1, 10122 TallinnTel. (372) 626 9301, faks (372) 626 9209e-post: [email&#160;protected]www.sm.ee Saatja: "Eesti Kinnisvarafirmade Liit" <[email protected]> Saaja: [email protected], "Info - SOM" <[email protected]> Teema: Sotsiaalministri määruse „Nõuded müra ohutusele elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning helirõhutaseme mõõtmise meetodid“ eelnõu Kuupäev: 2025-08-27 10:22 Tähelepanu! Tegemist on välisvõrgust saabunud kirjaga. Tundmatu saatja korral palume linke ja faile mitte avada. Tervist Roman Nahkur! Eesti Kinnisvarafirmade Liit (EKFL) ja Eesti Ehitusettevõtjate Liit (EEEL) saatsid Teile 7. augustil 2025 oma arvamuse ja ettepanekud seoses Sotsiaalministri määruse „Nõuded müra ohutusele elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning helirõhutaseme mõõtmise meetodid“ eelnõuga. Kuna osundatud määruse sätted ja nende kohta saadetud EKFL-i ja EEEL-i märkused/ettepanekud on meie liitude liikmesettevõtetele väga olulised ja kehtima hakkamise aeg väga lähedal, siis palume võimalikult kiiresti Teie tagasisidet meie esitatud ettepanekutele. Lugupidamisega Tõnis Rüütel Tegevdirektor Eesti Kinnisvarafirmade Liit/ Association of Real Estate Companies of Estonia Kiriku 6, Tallinn Tel: +372 641 1516 E-mail: <mailto:[email protected]> [email protected] <http://www.ekfl.ee/> www.ekfl.ee From: Andres Aavik <[email protected] <mailto:[email protected]> > Sent: Thursday, August 7, 2025 16:24 To: [email protected] <mailto:[email protected]> ; [email protected] <mailto:[email protected]> Cc: Eesti Kinnisvarafirmade Liit <[email protected] <mailto:[email protected]> >; Kaupo Kolsar <[email protected] <mailto:[email protected]> > Subject: Re: Sotsiaalministri määruse „Nõuded müra ohutusele elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning helirõhutaseme mõõtmise meetodid“ eelnõu Tere Edastan EKFL ja EEEL arvamuse ja ettepanekud seoses Sotsiaalministri määruse „Nõuded müra ohutusele elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning helirõhutaseme mõõtmise meetodid“ eelnõuga. Lugupidamisega Andres Aavik EKFL juhatuse liige