Sotsiaalkaitseministri määrus nr 74 „Abivahendite loetelu, abivahendite eest tasu maksmise kohustuse riigi poolt ülevõtmise otsustamise ja erandite tegemise tingimused ja kord ning abivahendi kaardi andmed“

MINISTRI MÄÄRUS 27.08.2025 nr 43 Sotsiaalkaitseministri 21. detsembri 2015. a määruse nr 74 „Abivahendite loetelu, abivahendite eest tasu maksmise kohustuse riigi poolt ülevõtmise otsustamise ja erandite tegemise tingimused ja kord ning abivahendi kaardi andmed“ muutmine Määrus kehtestatakse sotsiaalhoolekande seaduse § 47 lõigete 21, 34, 5 ja 8, § 48 lõike 2, § 51 lõike 2, § 52 lõike 3 ning § 55 lõigete 21 ja 3 alusel. § 1. Määruse muutmine Sotsiaalkaitseministri 21. detsembri 2015. a määruses nr 74 „Abivahendite loetelu, abivahendite eest tasu maksmise kohustuse riigi poolt ülevõtmise otsustamise ja erandite tegemise tingimused ja kord ning abivahendi kaardi andmed“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 7 lõike 7 punkt 5 sõnastatakse järgmiselt: „5) loeteluvälise abivahendi taotlemiseks vastava abivahendi valdkonnaga seotud § 2 lõikes 21 nimetatud spetsialisti tõendi abivahendi vajaduse kohta.“; 2) määruse lisa asendatakse käesoleva määruse lisaga. § 2. Määruse jõustumine Määrus jõustub 1. septembril 2025. a. (allkirjastatud digitaalselt) Karmen Joller sotsiaalminister (allkirjastatud digitaalselt) Nele Labi asekantsler kantsleri ülesannetes Lisa. Abivahendite loetelu  Sotsiaalkaitseministri 21. detsembri 2015. a määruse nr 74 „Abivahendite loetelu, abivahendite eest tasu maksmise kohustuse riigi poolt ülevõtmise otsustamise ja erandite tegemise tingimused ja kord ning abivahendi kaardi andmed“ muutmise määruse seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Määruse muutmise eesmärk on viia määruse nr 74 sisu kooskõlla 01.09.2025 jõustuvate sotsiaalhoolekande seaduse (SHS) muudatustega, millega võimaldatakse edaspidi riigipoolse soodustusega abivahendeid vajaduspõhiselt ja ühtsetel alustel kogu elukaare jooksul. Muudatuste tulemusena ei ole alates 01.09.2025 ühelgi sihtrühmal riigipoolse soodustusega abivahendi saamise eelduseks vähenenud töövõime või puude raskusastme tuvastamine. Täiendavalt tehakse määruses muudatus, millega täpsustatakse loeteluvälise abivahendi tõendi väljastajaid. Muudatus tagab suurema õigusselguse ja abivahendi vajaduspõhise hüvitamise. 1.2. Määruse ettevalmistajad Määruse ja seletuskirja on koostanud Sotsiaalministeeriumi hoolekande osakonna puudega inimeste õiguste poliitika juht Kadri Mets ([email protected]), Sotsiaalkindlustusameti erivajadusega inimeste heaolu osakonna abivahendite talituse ekspert Mare Toompuu ([email protected]) ja teenuseomanik Liis Türbsal ([email protected]). Määruse koostamisel küsiti arvamust suurematelt ja asjassepuutuvatelt Sotsiaalkindlustusameti lepingupartneritelt (OÜ ITAK, OÜ Tervise Abi, Teresa OÜ, Osaühing Invaru, proteesidega tegelevad lepingupartnerid jt). Mõjude hindamisse kaasati Sotsiaalministeeriumi analüüsi ja statistika osakonna tervisepoliitika juhtivanalüütik Kadri Kallip ([email protected]). Määruse juriidilise ekspertiisi on teinud Sotsiaalministeeriumi õigusosakonna õigusloome ja isikuandmete kaitse nõunik Alice Sündema ([email protected]). Määruse ja seletuskirja on keeletoimetanud Rahandusministeeriumi ühisosakonna dokumendihaldustalituse keeletoimetaja Virge Tammaru ([email protected]). 1.3. Märkused Määrusega muudetakse sotsiaalkaitseministri 21. detsembri 2015. a määruse nr 74 „Abivahendite loetelu, abivahendite eest tasu maksmise kohustuse riigi poolt ülevõtmise otsustamise ja erandite tegemise tingimused ja kord ning abivahendi kaardi andmed“ redaktsiooni, mis on avaldatud Riigi Teatajas avaldamismärkega RT I, 29.12.2024, 58. Määrus on seotud 29.07.2024 vastu võetud mootorsõidukimaksu seadusega (MSMS), mille alusel jõustuvad 01.09.2025 SHS-i muudatused. Nende muudatustega võimaldatakse edaspidi riigi soodustusega abivahendeid ka ilma eelneva puude tuvastamise või töövõime hindamiseta. Määrus ei ole seotud isikuandmete töötlemisega isikuandmete kaitse üldmääruse tähenduses, sest ei lisandu uusi isikuandmete töötlemise viise ega töötlejaid. 2. Määruse sisu ja võrdlev analüüs Määruse koosneb kahest paragrahvist ja määruse lisast.  2 Muudatuste tulemusena paraneb riigipoolse soodustusega pakutavate abivahendite kättesaadavus abivahendite võimaldamise kaudu eelneva puude tuvastamise või töövõime hindamiseta. Kokkuvõttes on tagatud üks eeldus sotsiaal- ja tervishoiuvaldkonna abivahendite integreerimiseks, samuti muutuvad riigipoolse soodustusega abivahendite saamise tingimused inimeste jaoks arusaadavamaks ning abivahendi saamine riigipoolse soodustusega lihtsamaks ja kiiremaks. 2.1. Määruse muudatused Määruse § 1 punktiga 1 muudetakse määruse § 7 lõike 7 punkti 5. Muudatusega täpsustatakse, et tasu maksmise kohustuse ülevõtmise erandi taotlemisel peab inimene lisama taotlusele tõendi abivahendi vajaduse kohta, mille on väljastanud vastava abivahendi valdkonnaga seotud paragrahvi 2 lõikes 21 nimetatud spetsialist (st mõlemad tingimused peavad olema täidetud). Kehtiva määruse kohaselt peab taotlusele lisama eriarsti, füsioterapeudi või tegevusterapeudi tõendi. Selline sõnastus välistab erandi taotlemisel tõendi väljastamise näiteks audioloogi poolt, kellel aga on kuulmisabivahendi tõendi väljastamiseks pädevus olemas. Muudatuse eesmärk on tagada õigusselgus tõendite väljastajate osas ja laiem sõnastus on vajalik, et vältida praktikas esinenud olukordi, kus näiteks liikumisabivahendi tõendi on väljastanud eriarst, kes ei tegele liikumisraskustega patsientidega. Samuti ei saa näiteks logopeed hinnata liikumisabivahendi vajadust ega sellekohast tõendit väljastada, kuna tema pädevus piirdub logopeediliste probleemide lahendamisega (nt kommunikaatori või kuulmisaparaadi määramine), mitte liikumisfunktsiooni hindamisega. Määruse § 1 punktiga 2 asendatakse määruse lisa uue lisaga. Uues lisas on abivahendite loetelu kaasajastatud, arvestades SHS-i muudatusi, mille kohaselt ei ole alates 1. septembrist 2025. a riigipoolse soodustusega abivahendi saamise eelduseks enam puude raskusastme tuvastamine ega vähenenud töövõime olemasolu. Seoses nimetatud muudatustega on loetelus tehtud täpsustusi, et tagada parem õigusselgus – näiteks on muudetud rakendustingimusi ja abivahendite kirjeldusi. Määruse §-s 2 on sätestatud määruse jõustumine 1. septembril 2025. a, samal ajal SHS-i muudatuste jõustumisega. 2.2. Määruse lisa muudatused Määrusega tehtavad muudatused tuginevad eespool viidatud 01.09.2025 jõustuvatele SHS-i muudatustele, millega võimaldatakse edaspidi riigipoolse soodustusega abivahendeid vajaduspõhiselt ja ühtsetel alustel kogu elukaare jooksul. Kuna abivahendi loetelu uued piirhinnad jõustusid 01.01.2025, puudub praegu vajadus uueks abivahendite piirhindade analüüsiks, mistõttu käesoleva määrusega piirhindu ei muudeta. Määruse lisas olevas abivahendite loetelus tehakse alljärgnevad muudatused. 2.2.1. Uute ISO-koodide loetellu lisamine (ei kaasne lisakulu) ISO-kood 22.21.09.01 kommunikaatorid – abivahendite kasutamisest parema ülevaate saamiseks ja võimaliku tulevase piirhinna määramise eesmärgil jagatakse seni ISO-koodi 22.21.09 (dialoogiseadmed) alla kuuluvad abivahendid kaheks eraldi täpsustatud ISO-koodiks. Nimetatud koodi alt on seni hüvitatud nii kommunikaatoreid kui ka silmajälgijaid. Muudatuse tulemusena lisatakse loetellu müüdava abivahendina kommunikaatorid, millele kehtib piirmäär 90% ja mida on võimalik taotleda erandi alusel. Kommunikaatorid on elektroonilised abivahendid, mis toetavad suulist ja/või kirjalikku suhtlust. Nende hulka kuuluvad erinevad sisend- ja väljundtehnoloogiad, spetsiaalsed lülitid, puutetundlikud ekraanid, alternatiivsed juhtimisviisid, lähisuhtlustarkvara ja õppemängud. Abivahend võimaldatakse soodustingimustel isikutele, kellel esineb püsiv täielik probleem sõnade ja lausete väljaütlemisel. Abivahendi vajaduse võib tuvastada  3 eriarst, rehabilitatsioonimeeskond, tegevusterapeut või logopeed (ühekordse abivahendi vajaduse tuvastamise ja tõendi alusel). Muudatus võimaldab senisest täpsemalt jälgida abivahendi kasutamist ning loob võimaluse teenuse sihipärasemaks arendamiseks. Kuna seni on abivahendit võimaldatud ISO-koodi 22.21.09 (dialoogiseadmed) alt, siis muudatusega lisakulu ei kaasne. ISO-kood 22.21.09.02 silmajälgijad – abivahendite kasutamisest parema ülevaate saamiseks ja võimaliku tulevase piirhinna määramise eesmärgil jagatakse seni ISO-koodi 22.21.09 (dialoogiseadmed) alla kuuluvad abivahendid kaheks eraldi täpsustatud ISO-koodiks. Seetõttu lisatakse loetellu müüdava abivahendina silmajälgija, mille piirmäär on 90% ja mida on võimalik taotleda erandi alusel. Silmajälgija võimaldatakse soodustingimustel isikutele, kellel esineb püsiv täielik probleem käte ja/või sõrmede kasutamisel suhtlemiseks (nt klaviatuuri, puuteekraani, hiire, lülitite jms kasutamisel). Abivahendi vajaduse võib tuvastada eriarst, rehabilitatsioonimeeskond, tegevusterapeut või logopeed ühekordse hindamise ja sellekohase tõendi alusel. Muudatus võimaldab senisest täpsemalt jälgida silmajälgijate kasutamist abivahendina ning vajaduse korral teenust arendada. Kuna seni on seda abivahendit hüvitatud ISO-koodi 22.21.09 alusel, ei kaasne muudatusega täiendavat kulu. ISO-kood 24.18.12 statiivid – loetellu lisatakse uue abivahendina üüritav abivahend statiiv, mille piirmäär on 90% ja piirhind 103,20 eurot. Abivahend võimaldatakse soodustingimustel isikutele, kellel esineb püsiv raske või täielik probleem keha põhiasendi muutmisel ja siirdumisel. Statiivi võimaldamise eelduseks on varasem tehing ISO-koodi 22.21.09.02 (silmajälgijad) alusel. Kuna seni on võimaldatud statiivi loeteluvälise abivahendina, siis muudatusega lisakulu ei kaasne. Muudatuse vajadusele on eelnevalt tähelepanu juhtinud ka Eesti Logopeedide Ühing. Ühing on osutanud, et kuigi logopeedidel on õigus kirjutada abivahendi tõendit dialoogiseadmetele (kommunikaatorid), ei ole alati võimalik neid seadmeid patsiendi terviseseisundist tulenevalt kasutada ilma statiivita. 2.2.2. Tehnilised muudatused 1. Muudetakse veeru M selgitavat teksti – abivahendite loetelu esimeses reas olevat veeru selgitavat teksti „Abistav kirjeldus, millise funktsioonipiirangu või terviseprobleemi korral abivahend sobib“ täiendatakse sulgudes oleva täpsustusega „sh soodustingimuste rakendamine“. Muudatus on seotud samas veerus olevate kirjelduste kaasajastamisega kogu loetelus, et tagada üheselt mõistetavus ja õigusselgus. 2. Abivahendite rühma ja abivahendi nimetuse muutmine (B veerg) – täpsustatakse osade abivahendite nimetusi, et oleks selgemalt arusaadav, milliseid omadusi või funktsionaalsusi need abivahendid hõlmavad. Samuti ühtlustatakse kasutatavaid mõisteid ja nimetusi. ISO-kood 04.48 liikumis-, jõu- ja tasakaalutreeningu seadmed – abivahendite rühma nimetust muudetakse, et see vastaks paremini selle rühma alla kuuluvatele abivahenditele ja oleks vastavuses abivahendi rühma all loetletud abivahenditega. Uueks nimetuseks saab „püstitõusmis- või seismisfunktsiooni võimaldavad abivahendid“ ISO-kood 06.30.21.02 silmaproteesid (individuaalselt valmistatud) – kuna tegemist on tellimusmeditsiiniseadmega, täpsustatakse abivahendi nimetust vastavalt. Uueks nimetuseks saab „silmaproteesid (tellimusmeditsiiniseadmed)“. ISO-kood 06.33.00 jalatsid – abivahendi nimetust täpsustatakse, et see vastaks abivahendite rühma nimetusele. Uueks nimetuseks saab „ortopeedilised jalatsid”.  4 ISO-kood 06.33.00.01 jalatsid kategooria I (lastele ja täiskasvanutele individuaalselt valmistatud ortopeedilised jalatsid) – abivahendi nimetust täpsustatakse, et see vastaks abivahendite rühma nimetusele. Kuna tegemist on tellimusmeditsiiniseadmega, lisatakse nimetusse vastav märge. Uueks nimetuseks saab „ortopeedilised jalatsid kategooria I (tellimusmeditsiiniseadmed lastele ja täiskasvanutele)“. ISO-kood 06.33.00.02 jalatsid – kategooria II (täiskasvanute ortopeedilised jalatsid) – abivahendi nimetust täpsustatakse, et see vastaks abivahendite rühma nimetusele. Uueks nimetuseks saab „ortopeedilised jalatsid – kategooria II (täiskasvanute ortopeedilised jalatsid)”. ISO-kood 06.33.00.03 jalatsid – kategooria III (täiskasvanute ortopeedilised jalatsid) – abivahendi nimetust täpsustatakse, et see vastaks abivahendite rühma nimetusele. Uueks nimetuseks saab „ortopeedilised jalatsid – kategooria III (täiskasvanute ortopeedilised jalatsid)”. ISO-kood 06.33.00.04 jalatsid – kategooria II (laste ortopeedilised jalatsid) – abivahendi nimetust täpsustatakse, et see vastaks abivahendite rühma nimetusele. Uueks nimetuseks saab „ortopeedilised jalatsid – kategooria II (laste ortopeedilised jalatsid)”. ISO-kood 06.33.00.05 jalatsid – kategooria III (laste ortopeedilised jalatsid) – abivahendi nimetust täpsustatakse, et see vastaks abivahendite rühma nimetusele. Uueks nimetuseks saab „ortopeedilised jalatsid – kategooria III (laste ortopeedilised jalatsid)”. ISO-kood 12.03 ühe käega käsitsetavad käimisabivahendid – abivahendi rühma nimetust ühtlustatakse analoogiliselt ISO-koodiga 12.06 (käimisabivahendid kahe käega käsitsemiseks). Uueks nimetuseks saab „käimisabivahendid ühe käega käsitsemiseks”. ISO-kood 12.22.18 abistaja juhitavad käsiratastoolid – abivahendi nimetust muudetakse vastavalt kaasaegsele praktikale ja tuginedes abivahendi ettevõtetelt saadud tagasisidele. Uueks nimetuseks saab „abistaja juhitavad ja komfortratastoolid”. ISO-kood 12.23.06.01 aktiivsusgrupp I – abivahendi nimetust täpsustatakse, et see vastaks abivahendite rühma nimetusele. Uueks nimetuseks saab „elektrilised ratastoolid – aktiivsusgrupp I”. ISO-kood 12.23.06.02 aktiivsusgrupp II – abivahendi nimetust täpsustatakse, et see vastaks abivahendite rühma nimetusele. Uueks nimetuseks saab „elektrilised ratastoolid – aktiivsusgrupp II”. ISO-kood 12.23.06.03 aktiivsusgrupp III – abivahendi nimetust täpsustatakse, et see vastaks abivahendite rühma nimetusele. Uueks nimetuseks saab „elektrilised ratastoolid – aktiivsusgrupp III”. ISO-kood 12.24.21 ratastoolide rehvid ja rattad – abivahendi nimetust täpsustatakse, et see vastaks abivahendite rühma alla kuuluvatele abivahenditele. Muudatuse tulemusena võimaldatakse edaspidi rehve ja rattaid lisaks ratastoolidele ka elektrilistele ratastoolidele, kärudele, invarolleritele ja rulaatoritele. Uueks nimetuseks saab „rehvid ja rattad”. ISO-kood 12.31.09 teisaldatavad käsipuud tõusmiseks – abivahendi nimetust täpsustatakse, et see vastaks abivahendite rühma alla kuuluvatele abivahenditele. Uueks nimetuseks saab „teisaldatavad käsipuud”. ISO-kood 18.09.21.03 eriistmed (individuaalne) – kategooria III – abivahendi nimetusest jäetakse välja sõna „individuaalne“, kuna tegemist on tellimusmeditsiiniseadmega, mis on individuaalselt valmistatav.  5 ISO-kood 22.03.18 suurendavad videosüsteemid, sh kaasaskantavad – abivahendi nimetust täpsustatakse, et see vastaks abivahendite rühma alla kuuluvatele abivahenditele. Uueks nimetuseks saab „suurendavad videosüsteemid”. ISO-kood 22.18.24 raadiosagedusega ülekandesüsteemid – abivahendi nimetust täpsustatakse, et see oleks kooskõlas abivahendite rühma alla kuuluvate abivahenditega. Uus nimetus on „ülekandesüsteemid”. 3. Abivahendi täpsustuse või abivahendi grupi kitsenduse muutmine (C veerg) – muudetakse osade abivahendite täpsustust või abivahendi grupi kirjeldust, et oleks selgem, milliste omadustega ja millistes olukordades abivahendeid võimaldatakse konkreetse ISO-koodi alt. Lisaks ühtlustatakse sõnastusi keeleliselt. ISO-kood 04.33.03.01 istmepadjad lamatiste vältimiseks – täpsustatakse sõnastust, et oleks üheselt selge, et abivahend on mõeldud ratastooli istmele asetamiseks. ISO-kood 04.48.08.03 püstitõusmisfunktsiooniga ratastoolid – abivahendi täpsustus eemaldatakse, sest see dubleerib sisult abivahendi nimetust ega ole seetõttu vajalik uuesti välja tuua. ISO-kood 06.18.09 randme- ja küünarvarreproteesid – sõnastust täpsustatakse õigusselguse tagamiseks nii, et see hõlmaks lisaks tellimusmeditsiiniseadmetele ka kohandatavaid meditsiiniseadmeid. Näiteks võimaldatakse juba praegu isikupõhiselt kohandatud silikoonkätt, mis kuulub kohandatavate meditsiiniseadmete, kuid mitte tellimusmeditsiiniseadmete hulka. Samuti täpsustatakse, et abivahendit on võimaldatud ja võimaldatakse edaspidi tervisega seonduvalt, mitte spordialaspetsiifiliselt. Uus sõnastus: „Tellimus- ja kohandatav meditsiiniseade (hüvitamisele ei kuulu spordialaspetsiifilised proteesid)”. Järgmiste abivahendite puhul täpsustatakse samuti, et neid on võimaldatud ja võimaldatakse tervisega seonduvalt, mitte spordialaspetsiifiliselt. ISO-kood 06.18.03 käeosade proteesid ISO-kood 06.18.12 küünarliigeseproteesid ISO-kood 06.18.15 õlavarreproteesid ISO-kood 06.18.18 õlaproteesid Järgmiste abivahendite puhul täpsustatakse, et abivahendit on võimaldatud ja võimaldatakse tervisega seonduvalt, mitte spordialaspetsiifiliselt, ning et tegemist on tellimusmeditsiiniseadmega. ISO-kood 06.24.03 jalaosade proteesid ISO-kood 06.24.09.01 sääreproteesid – aktiivsusgrupp I ISO-kood 06.24.09.02 sääreproteesid – aktiivsusgrupp II ISO-kood 06.24.09.03 sääreproteesid – aktiivsusgrupp III ISO-kood 06.24.09.04 sääreproteesid – aktiivsusgrupp IV ISO-kood 06.24.15.01 põlve- ja reieproteesid – aktiivsusgrupp I ISO-kood 06.24.15.02 põlve- ja reieproteesid – aktiivsusgrupp II ISO-kood 06.24.15.03 põlve- ja reieproteesid – aktiivsusgrupp III ISO-kood 06.24.15.04 põlve- ja reieproteesid – aktiivsusgrupp IV ISO-kood 06.24.18 puusaproteesid Järgmiste abivahendite täpsustuse juures tuuakse välja, et tegemist on tellimusmeditsiiniseadmega: ISO-kood 06.18.00.01 proteesihülss ülajäsemeproteesile ISO-kood 06.24.41.05 proteesihülss sääreproteesile ISO-kood 06.24.41.06 proteesihülss põlve- ja reieproteesile ISO-kood 06.00.02 mansett  6 ISO-kood 06.30.21.02 silmaproteesid (individuaalselt valmistatud) ISO-kood 06.33.00.01 jalatsid – kategooria I (lastele ja täiskasvanutele individuaalselt valmistatud ortopeedilised jalatsid) – sõnastust on täpsustatud nii, et enam ei rõhutata individuaalselt valmistatavaid ortopeedilisi jalatseid, kuna abivahend on juba tellimusmeditsiiniseade ehk individuaalselt valmistatav. Kehtiv sõnastus on „individuaalselt valmistatud ortopeedilised jalatsid (tellimusmeditsiiniseade)“, uus sõnastus on lühendatud kujul „tellimusmeditsiiniseade“. ISO-kood 12.06.03 käimisraamid – sõnastust täpsustatakse teenuseosutajatelt saadud tagasiside ja praktilise vajaduse põhjal. Uue sõnastuse järgi hõlmab see nelja tugipunktiga, sh kuni nelja väikese rattaga käimisraame. ISO-kood 12.06.09 käimistoolid – abivahendi täpsustusest eemaldatakse viide lastele, sest seda abivahendit võimaldatakse vajaduspõhiselt ka täiskasvanutele. ISO-kood 12.22.03.01 kahekäeratastoolid – aktiivsusgrupp I – senine abivahendi täpsustus „transporttool või standardratastool“ on osutunud liiga üldsõnaliseks ja tekitanud segadust. Sõnastust täpsustatakse teenuseosutajatelt saadud tagasisidele tuginedes. Uus sõnastus: „kaaluga üle 10 kg (standardkomplektsuses ratastool ilma tagumiste ratasteta ja istme laiusega 45 cm +/- 1 cm), istumisasendi reguleerimise võimalusteta kahekäeratastoolid“. ISO-kood 12.22.03.02 kahekäeratastoolid – aktiivsusgrupp II – senine abivahendi täpsustus „poolaktiivratastool“ on osutunud liiga üldsõnaliseks ja tekitanud segadust. Sõnastust täpsustatakse teenuseosutajatelt saadud tagasisidele tuginedes. Uus sõnastus: „kaaluga üle 10 kg (standardkomplektsuses ratastool ilma tagumiste ratasteta ja istme laiusega 45 cm +/- 1 cm) ja istumisasendi reguleerimise võimalustega; kaaluga 4–9,99 kg (standardkomplektsuses ratastool ilma tagumiste ratasteta ja istme laiusega 45 cm +/- 1 cm) ja istumisasendi reguleerimise võimalusteta kahekäeratastoolid; v.a abistajajuhitavad, passiiv- ja komfortratastoolid“. ISO-kood 12.22.03.03 kahekäeratastoolid – aktiivsusgrupp III – senine abivahendi täpsustus „aktiivratastool rohkete lisade ja reguleerimisvõimalusega“ on osutunud liiga üldsõnaliseks ja tekitanud segadust. Sõnastust täpsustatakse teenuseosutajatelt saadud tagasisidele tuginedes. Uus sõnastus: „kaaluga 4–9,99 kg (standardkomplektsuses ratastool ilma tagumiste ratasteta ja istme laiusega 45 cm +/- 1 cm) ja rohkete reguleerimisvõimalustega kahekäeratastoolid“. ISO-kood 12.22.03.04 kahekäeratastoolid – aktiivsusgrupp IV – senine abivahendi täpsustus „ülikerge ja funktsionaalne aktiivratastool väheste lisade ja reguleerimisvõimalusega“ on osutunud liiga üldsõnaliseks ja tekitanud segadust. Sõnastust täpsustatakse teenuseosutajatelt saadud tagasisidele tuginedes. Uus sõnastus: „kaaluga kuni 3,99 kg (standardkomplektsuses ratastool ilma tagumiste ratasteta ja istme laiusega 45 cm +/- 1 cm) ja väheste reguleerimisvõimalustega kahekäeratastoolid“. ISO-kood 12.22.09.01 ühekäeratastoolid – aktiivsusgrupp I – senine abivahendi täpsustus „transporttool või standardratastool“ on osutunud liiga üldsõnaliseks ja tekitanud segadust. Sõnastust täpsustatakse teenuseosutajatelt saadud tagasisidele tuginedes. Uus sõnastus: „kaaluga üle 10 kg (standardkomplektsuses ratastool ilma tagumiste ratasteta ja istme laiusega 45 cm +/- 1 cm), istumisasendi reguleerimise võimalusteta ühekäeratastoolid“. ISO-kood 12.22.09.02 ühekäeratastoolid – aktiivsusgrupp II – senine abivahendi täpsustus „poolaktiivratastool“ on osutunud liiga üldsõnaliseks ja tekitanud segadust. Sõnastust täpsustatakse teenuseosutajatelt saadud tagasisidele tuginedes. Uus sõnastus: „kaaluga üle 10 kg (standardkomplektsuses ratastool ilma tagumiste ratasteta ja istme laiusega 45 cm +/- 1 cm) ja istumisasendi reguleerimise võimalustega; kaaluga 4–9,99 kg (standardkomplektsuses ratastool ilma tagumiste ratasteta ja istme laiusega 45 cm +/- 1 cm) ja istumisasendi reguleerimis võimalusteta ühekäeratastoolid; v.a. abistajajuhitavad, passiiv- ja komfortratastoolid“.  7 ISO-kood 12.22.09.03 ühekäeratastoolid – aktiivsusgrupp III – senine abivahendi täpsustus „aktiivratastool rohkete lisade ja reguleerimisvõimalusega“ on osutunud liiga üldsõnaliseks ja tekitanud segadust. Sõnastust täpsustatakse teenuseosutajatelt saadud tagasisidele tuginedes. Uus sõnastus: „kaaluga 4–9,99 kg (standardkomplektsuses ratastool ilma tagumiste ratasteta ja istme laiusega 45 cm +/- 1 cm) ja rohkete reguleerimisvõimalustega ühekäeratastoolid“. ISO-kood 12.22.09.04 ühekäeratastoolid – aktiivsusgrupp IV – senine abivahendi täpsustus „ülikerge ja funktsionaalne aktiivratastool väheste lisade ja reguleerimisvõimalusega“ on osutunud liiga üldsõnaliseks ja tekitanud segadust. Sõnastust täpsustatakse teenuseosutajatelt saadud tagasisidele tuginedes. Uus sõnastus: „kaaluga kuni 3,99 kg (standardkomplektsuses ratastool ilma tagumiste ratasteta ja istme laiusega 45 cm +/- 1 cm) ja väheste reguleerimisvõimalustega ühekäeratastoolid“. ISO-kood 12.22.18 abistaja juhitavad käsiratastoolid (alates 01.09.2025 abistaja juhitavad ja komfortratastoolid) – senine abivahendi täpsustus „passiivratastoolid, täieliku kõrvalabi vajadusega kasutajale“ on osutunud liiga üldsõnaliseks ja tekitanud segadust. Sõnastust täpsustatakse teenuseosutajatelt saadud tagasisidele tuginedes. Uus sõnastus: „peatoe võimaluse ja kõrge seljatoega abistaja juhitavad või tagumiste hooratastega komfortratastoolid; täielikult abistaja juhitavad ratastoolid“. ISO-kood 12.24.21 ratastoolide rehvid ja rattad (alates 01.09.2025 rehvid ja rattad) – senist täpsustust laiendatakse, et abivajaja saaks soetada lisaks ratastoolide rehvidele ja ratastele ka elektriliste ratastoolide, kärude, invarollerite ja rulaatorite rehve ja rattaid. Kuna seni on neid võimaldatud erandi taotluse alusel, siis muudatusega lisakulu ei kaasne. ISO-kood 12.24.24 akud ja akulaadijad – lisatakse täpsustus, et oleks üheselt selge, milliseid akusid ja laadijaid täpsemalt mõeldakse. Mõeldud on elektriliste ratastoolide ja invarollerite akusid ning akulaadijad. ISO-kood 12.24.30 ratastoolirihmad – lisatakse täpsustus, et oleks üheselt selge, mida ratastooli rihmade all täpsemalt mõeldakse. Mõeldud on turvavöid, rihmu ja rakmeid kehaasendi fikseerimiseks ja turvalisuse tagamiseks. ISO-kood 12.24.39 trepironijad – täpsustatakse, et trepironijate all mõeldakse ratastoolis oleva inimese treppidel transportimiseks mõeldud seadmeid. ISO-kood 12.31.09 teisaldatavad käsipuud tõusmiseks (alates 01.09.2025 teisaldatavad käsipuud) – täpsustatakse, et teisaldatavate käsipuude all mõeldakse jalaga voodiohjasid, voodile kinnitatavaid käsipuid siirdumiseks ja tõusmiseks. ISO-kood 12.39.00.08 juhtkoera teenuselt väljumine – täpsustatakse, et juhtkoera teenuselt väljumise all mõeldakse veterinaari poolt töökõlbmatuks hinnatud riiklikku süsteemi kantud juhtkoera. ISO-kood 18.03.15 voodilauad – tulenevalt praktilistest vajadustest täpsustatakse senist sõnastust, et oleks selgem, millistele tingimustele peab hüvitatav voodilaud vastama. Uus sõnastus: „nii kõrguse kui kaldenurga reguleerimise võimalusega voodile asetatavad lauad; voodi kohal ja kõrval kasutatavad statiivil lauad (hüvitamisele ei kuulu voodikandikud, voodikapid)“. ISO-kood 18.18.06 tugikäepidemed – lisatakse täpsustus, et oleks selge, milliseid abivahendeid on mõeldud. Mõeldud on tugikäepidemeid eluruumides, sh pesuruumides kasutamiseks. ISO-kood 18.18.11 hingedega tugipuud ja käetoed – lisatakse täpsustus, et oleks selge, milliseid abivahendeid on mõeldud. Mõeldud on hingedega tugipuid ja käetugesid eluruumides kasutamiseks, sh pesuruumides kasutamiseks.  8 ISO-kood 18.30.15 kaasaskantavad kaldteed – täpsustatakse, et kaasaskantava kaldtee all on mõeldud ühte teisaldatavat suurt/laia kaldteed või teisaldatavat kahe eraldi kaldteega komplekti (hüvitamisele ei kuulu lävepaku kaldteed). ISO-kood 22.03.18 suurendavad videosüsteemid, sh kaasaskantavad (alates 01.09.2025 suurendavad videosüsteemid) – lisatakse abivahendi täpsustus. Mõeldud on suurendavaid, sh kaasaskantavaid videosüsteeme. ISO-kood 22.06.12.05 teise kõrva heli ülekande süsteemid (CROS) – täpsustatakse sõnastust, et oleks üheselt arusaadav, millist abivahendit mõeldakse. Mõeldud on standardse kuuldeaparaadi ja heli teise kõrva juhtiva aparaadi (CROS) komplekti. Sõnastusest eemaldatakse seadistamisega seotud tekst, sest see ei kuulu oma olemuselt abivahendi täpsustuse või kitsenduse alla. ISO-kood 22.06.15.05 teise kõrva heli ülekande süsteemid (CROS) – täpsustatakse sõnastust, et oleks üheselt arusaadav, millist abivahendit mõeldakse. Mõeldud on standardse kuuldeaparaadi ja heli teise kõrva juhtiva aparaadi (CROS) komplekti. Sõnastusest eemaldatakse seadistamisega seotud tekst, sest see ei kuulu oma olemuselt abivahendi täpsustuse või kitsenduse alla. ISO-kood 22.06.21 kuulmisimplantaadi kõneprotsessorid – kuna tegemist on ISO-koodiga, mille alamkoodidega tehakse tehinguid, eemaldatakse selguse tagamiseks abivahendi täpsustus. Järgmiste ISO-koodide puhul tuuakse senise ISO-koodi numbri asemel sõnaliselt välja, millise abivahendi hooldusremonti mõeldakse. Muudatus on tehnilist laadi ja abistab loetelu lugejat. ISO-kood 22.06.21.04 sisekõrva kuulmisimplantaadi kõneprotsessorite hooldusremont ISO-kood 22.06.21.06 luukuulmisimplantaadi kõneprotsessori hooldusremont ISO-kood 22.06.21.07 ajutüve kuulmisimplantaadi kõneprotsessori hooldusremont ISO-kood 22.18.24 raadiosagedusega ülekandesüsteemid (alates 01.09.2025 ülekandesüsteemid) – täpsustatakse sõnastust, et võimaldada lisaks FM süsteemile ka lisamikrofonide hüvitamist. Kuna seni on neid saadud erandi taotlusega, siis muudatusega eelarvele kulu ei tule. ISO-kood 22.21.09 dialoogiseadmed – täpsustatakse, et dialoogiseadmete all mõeldakse suulist ja/või kirjalikku suhtlust toetavaid seadmeid. Kuna selle ISO-koodi alla luuakse kaks uut ISO-koodi, millega hakatakse võimaldama kommunikaatoreid ja silmajälgijad, siis dialoogiseadmete koodiga eraldiseisvalt enam tehinguid ei tehta. ISO-kood 22.21.09.01 kommunikaatorid – tegemist on uue ISO-koodiga, millele lisatakse abivahendi täpsustus. Lisatav täpsustus: „suulist ja/või kirjalikku suhtlust toetavad elektroonilised seadmed, sh erinevad sisend- ja väljundtehnoloogiad, spetsiaalsed lülitid, puutetundlikud ekraanid, alternatiivsed juhtimisviisid, lähisuhtlustarkvara, õppemängud“. ISO-kood 22.21.09.02 silmajälgijad – tegemist on uue ISO-koodiga, millele lisatakse abivahendi täpsustus, et tegu on pilguga juhitavate elektrooniliste dialoogiseadmetega, sh lähisuhtlustarkvara ja õppemängudega. ISO-kood 24.18.12 statiivid – tegemist on uue ISO-koodiga, millele lisatakse täpsustus, et tegu on dialoogiseadmete stabiilseks kinnitamiseks reguleeritavate statiividega. ISO-kood 27.06.01 termomeetrid ja vedelikunivoo teatajad – täpsustatakse, et tegemist on taktiilsete, kõnelevate või suurte numbritega keha-, õhu- ja toidutermomeetritega. ISO-kood 27.06.03 mõõteriistad – täpsustatakse, et tegemist on taktiilsete, kõnelevate või suurte numbritega kaaludega. 4. Abivahendi kasutusaja muutmine (D veerg)  9 Järgmiste ISO-koodide puhul eemaldatakse dubleeriv kasutusaja märge. ISO-kood 09.30.00 ühekordsed imavad aluslinad ISO-kood 09.30.45 veekindlad madratsikatted, sh pestavad aluslinad ISO-kood 09.30.39 uriini absorbeerivate kehal kantavate abivahendite kinnitusvahendid Järgmiste ISO-koodide puhul lisatakse abivahendi kasutusaeg – kuu. Tegemist on tehnilist laadi muudatusega. ISO-kood 09.33.30.01 niisutatud salvrätid ISO-kood 09.33.30.02 pesukinnas ISO-kood 09.33.30.03 peapesumüts Järgmiste ISO-koodide puhul pikendatakse seni kehtinud kasutusaeg kolm aastat nelja aasta peale. Muudatus tugineb tehingute analüüsile, mille kohaselt ei vaja esmakordselt abivahendi soetanud isikud enamikul juhtudel allpool loetletud abivahendeid korduvalt. Samuti ei näita erandi taotlemise analüüs, et nähtuks vajadus soetada uut abivahendit abivahendi kasutusaja kestel. ISO-kood 12.03.03 käimiskepid ISO-kood 12.03.06 küünarkargud ISO-kood 12.03.12 kaenlakargud ISO-kood 12.03.16 harkkepid Järgmiste ISO-koodide puhul ühtlustatakse sõnastust – 1 kalendriaasta asemel on edaspidi kalendriaasta. ISO-kood 12.24.00 muud ratastooli varuosad ISO-kood 22.06.21.03 varuosad ISO-kood 22.12.12 punktkirjavarustus – sõnastust täpsustatakse, muutes kasutusaega kolme kalendriaasta asemel ühe kalendriaasta vastu. Kuna punktkirjavarustuse kogust arvestatakse piirhinna ulatuses kalendriaastas, on senine kolm aastat kasutusaega eksitav. ISO-kood 22.21.09 dialoogiseadmed – eemaldatakse kasutusaja märge, kuna kasutusaeg kajastub alanevate ISO-koodide juures, millega tehakse tehinguid. Tulenevalt ISO-koodi 22.21.09 (mille alt on seni hüvitatud nii kommunikaatoreid kui ka silmajälgijaid) jagamisest kaheks erinevaks täpsustatud ISO-koodiks ja arvestades, et allpool nimetatud abivahendite garantii on kuni viis aastat, märgitakse abivahendi kasutusaeg viis aastat alanevate ISO-koodide juurde, millega tehakse tehinguid: ISO-kood 22.21.09.01 kommunikaatorid ISO-kood 22.21.09.02 silmajälgijad ISO-kood 24.18.12 statiivid 4. Tehingu liigi muudatused (E veerg) ISO-kood 12.39.00 juhtkoer – tehnilise muudatusena eemaldatakse segadust tekitanud tehingu liigi märge, kuna müügitehinguid tehakse selle ISO-koodi alanevate ISO-koodidega. Järgmistele ISO-koodidele lisatakse tehingu liigi märge (M), et oleks üheselt aru saada, et tegemist on müüdavate abivahenditega: ISO-kood 12.39.00.01 juhtkoera I etapp ISO-kood 12.39.00.02 juhtkoera II etapp ISO-kood 12.39.00.03 juhtkoera III etapp ISO-kood 12.39.00.04 veterinaarkulud ISO-kood 12.39.00.06 õppepäev ISO-kood 12.39.00.07 lemmikloomakindlustus ISO-kood 12.39.00.08 juhtkoera teenuselt väljumine ISO-kood 22.06.21.03 varuosad ISO-kood 22.06.21.04 sisekõrva kuulmisimplantaadi kõneprotsessorite hooldusremont  10 ISO-kood 22.06.21.06 luukuulmisimplantaadi kõneprotsessori hooldusremont ISO-kood 22.06.21.07 ajutüve kuulmisimplantaadi kõneprotsessori hooldusremont ISO-kood 22.21.09 dialoogiseadmed – eemaldatakse tehingu liigi märge, kuna tehingu liik kajastub alanevate ISO-koodide juures, millega tehakse tehinguid. ISO-kood 24.18.12 statiivid – uue abivahendina lisatakse tehingu märge (Ü), et oleks üheselt arusaadav, et tegemist on üüritava abivahendiga. 5. Koguseline piirlimiit aastate või kuude arvestuses (F veerg) Järgmiste ISO-koodide puhul eemaldatakse sõltuvalt abivahendist viited „... a jooksul“ või „kasutusaeg“, kuna abivahendi kasutusaeg kajastub juba nende ISO-koodide juures, millega tehinguid tehakse: ISO-kood 04.33.06 madratsid lamatiste vältimiseks ISO-kood 04.48.08 seisuraamid ja -toed ISO-kood 06.24.09 sääreproteesid ISO-kood 06.24.15 põlve- ja reieproteesid ISO-kood 09.12.03 tualetitoolid ISO-kood 12.22.09 ühekäeratastoolid ISO-kood 12.23.06 elektrilised ratastoolid ISO-kood 18.09.21 eriistmed ISO-kood 22.03.06 prilliklaasid ISO-kood 22.06.12 kõrvasisesed kuulmisabivahendid ISO-kood 22.06.15 kõrvatagused kuulmisabivahendid ISO-kood 22.06.21 kuulmisimplantaadi kõneprotsessor ISO-kood 22.21.09 dialoogiseadmed ISO-kood 22.39.00 tarkvara uuendus Järgmiste ISO-koodide puhul asendatakse sõna „kasutusaeg“ vastava abivahendi kasutusaja lahtris nimetatud ajaühikuga: ISO-kood 06.18.03 käeosade proteesid ISO-kood 06.18.09 randme- ja küünarvarreproteesid ISO-kood 06.18.12 küünarliigeseproteesid ISO-kood 06.18.15 õlavarreproteesid ISO-kood 06.18.18 õlaproteesid ISO-kood 06.18.00.01 proteesihülss ülajäsemeproteesile ISO-kood 06.18.00.02 proteesi sisevooder (lainer) ülajäsemeproteesile ISO-kood 06.24.03 jalaosade proteesid ISO-kood 06.24.18 puusaproteesid ISO-kood 06.30.21 silmaproteesid Järgmiste ISO-koodide puhul eemaldatakse õigusselguse tagamiseks limiidi lahtrist märge „tk“, kuna limiit sisaldub juba üleneva ISO-koodi 09.12.03 (tualetitoolid) juures. Muudatuse tulemusena on üheselt selge, et isik saab kas tualetitooli või poti- ja dušitooli, aga mitte samal ajal mõlemat sarnast toodet. ISO-kood 09.12.03.01 tualetitoolid ISO-kood 09.12.03.02 poti- ja dušitoolid Järgmiste ISO-koodide puhul lisatakse vastavalt abivahendi kasutusajale täpsustus, mitme aasta või kuu jooksul piirlimiiti rakendatakse: ISO-kood 06.24.41.05 proteesihülss sääreproteesile ISO-kood 06.24.41.06 proteesihülss põlve- ja reieproteesile ISO-kood 06.24.41.07 proteesi sisevooder (lainer) sääreproteesile ISO-kood 06.24.41.08 proteesi sisevooder (lainer) põlve- ja reieproteesile ISO-kood 06.00.02 mansett ISO-kood 06.00.03 proteeside varuosad/hooldus/remont  11 ISO-kood 06.30.03 juukseproteesid ja parukad ISO-kood 06.30.18 rinnaproteesid ISO-kood 09.09.03 suka- ja sokijalgatõmbajad ISO-kood 09.12.15 potikõrgendused ISO-kood 09.12.27 tualettpaberitangid ISO-kood 09.12.33 siibrid ISO-kood 09.33.03 vanni- ja dušitoolid ISO-kood 09.33.12 vanni-, duši- ja mähkimislauad ISO-kood 12.03.03 käimiskepid ISO-kood 12.03.06 küünarkargud ISO-kood 12.03.12 kaenlakargud ISO-kood 12.03.16 harkkepid ISO-kood 12.06.03 käimisraamid ISO-kood 12.06.06 rulaatorid ISO-kood 12.06.09 käimistoolid – lisaks lisatakse piirlimiit lastele seoses eespool nimetatud muudatusega, mille kohaselt eemaldatakse abivahendi täpsustusest viide lastele, kuna seda abivahendit võimaldatakse vajaduspõhiselt ka täiskasvanutele. ISO-kood 12.06.12 käimislauad ISO-kood 12.12.04 auto kohandused mootori käsitsemiseks ISO-kood 12.12.09 mootorsõidukite turvavööd ja -rakmed ISO-kood 12.12.12 erikonstruktsiooniga autoistmed ja -padjad ISO-kood 12.12.18 abivahendid ratastoolis istuva inimese sõidukisse või sealt välja tõstmiseks ISO-kood 12.18.06.02 kolmerattalised jalgrattad pedaalidega ISO-kood 12.22.18 abistaja juhitavad käsiratastoolid (alates 01.09.2025 abistaja juhitavad ja komfortratastoolid) ISO-kood 12.23.03 invarollerid ISO-kood 12.24.21 ratastoolide rehvid ja rattad ISO-kood 12.24.24 akud ja akulaadijad ISO-kood 12.24.30 ratastoolirihmad ISO-kood 12.24.39 trepironijad ISO-kood 12.27.07.00 kärud ISO-kood 12.27.07.01 toaraam ISO-kood 12.27.07.02 õueraam ISO-kood 12.31.03.01 libistamislauad ISO-kood 12.31.03.02 libilinad ISO-kood 12.31.09 teisaldatavad käsipuud tõusmiseks ISO-kood 12.31.15 tõsterihmad ja -rakmed ISO-kood 12.36.03 lingtõstukid ISO-kood 12.36.21 lingtõstuki kehatoed ISO-kood 12.39.03 valged kepid ISO-kood 12.39.00.01 juhtkoera I etapp ISO-kood 12.39.00.02 juhtkoera II etapp ISO-kood 12.39.00.03 juhtkoera III etapp ISO-kood 12.39.00.04 veterinaarkulud ISO-kood 12.39.00.06 õppepäev ISO-kood 12.39.00.07 lemmikloomakindlustus ISO-kood 18.03.15 voodilauad ISO-kood 18.10.03 seljatoed ISO-kood 18.10.06 ratastoolipadjad ISO-kood 18.18.06 tugikäepidemed ISO-kood 18.18.11 hingedega tugipuud ja käetoed ISO-kood 18.30.15 kaasaskantav kaldtee ISO-kood 22.03.03 valgusfiltrid ISO-kood 22.03.09 suurendusklaasid ISO-kood 22.03.18 suurendavad videosüsteemid, sh kaasaskantavad ISO-kood 22.06.06 kommunikatsioonivõimendid  12 ISO-kood 22.06.12.05 teise kõrva heli ülekande süsteem (CROS) ISO-kood 22.06.15.05 teise kõrva heli ülekande süsteem (CROS) ISO-kood 22.06.21.04 sisekõrva kuulmisimplantaadi kõneprotsessori hooldusremont ISO-kood 22.06.21.06 luukuulmisimplantaadi kõneprotsessori hooldusremont ISO-kood 22.06.21.07 ajutüve kuulmisimplantaadi kõneprotsessori hooldusremont ISO-kood 22.09.06 häälevõimendid isiklikuks kasutuseks ISO-kood 22.12.15 punktkirja kirjutusmasinad ISO-kood 22.15.06 kalkulaatorid ISO-kood 22.18.03.01 daisypleierid ISO-kood 22.18.03.02 hääljuhendavad diktofonid ISO-kood 22.18.24 raadiosagedusega ülekandesüsteemid ISO-kood 22.24.21 helistamistarvikud ISO-kood 22.27.03 signaliseerimisvahendid ISO-kood 22.27.09 vastuvõtjad ISO-kood 22.27.12 kellad ja ajanäitajad ISO-kood 22.27.21 keskkonnahäiresüsteemid ISO-kood 22.27.24 jälgimisseadmed ISO-kood 22.39.04 arvuti ekraanisuurendustarkvara ISO-kood 22.39.05 punktkirjakuvarid ISO-kood 22.39.07 tekstituvastustarkvara ISO-kood 22.39.12 arvuti ekraanilugemisetarkvara ISO-kood 24.21.03 haaramistangid ISO-kood 27.06.01 termomeetrid ja vedelikunivoo teatajad ISO-kood 27.06.02 kellad ja ajanäitajad ISO-kood 27.06.03 mõõteriistad Järgmiste ISO-koodide puhul lisatakse vastavalt abivahendi kasutusaja lahtris nimetatule täpsustus, et piirlimiiti rakendatakse kas kalendriaasta või kasutusaja jooksul või kuus: ISO-kood 06.33.00.00 jalatsite kohandus ISO-kood 09.03.39 söögipõlled ISO-kood 09.21.18 nahakaitsevahendid ISO-kood 09.21.06 nahapesemisvahendid ISO-kood 09.30.24 laste ja täiskasvanute ühekordsed sidemed ja mähkmed ISO-kood 09.30.00 ühekordsed imavad aluslinad ISO-kood 09.30.45 veekindlad madratsikatted, sh pestavad aluslinad ISO-kood 09.30.39 uriini absorbeerivate kehalkantavate abivahendite kinnitusvahendid ISO-kood 09.33.30.01 niisutatud salvrätid ISO-kood 09.33.30.03 peapesumüts ISO-kood 12.24.00 muud ratastooli varuosad ISO-kood 22.03.12 binoklid ja teleskoobid ISO-kood 22.06.12.04 kuuldeaparaadi individuaalne otsak ISO-kood 22.06.21.03 varuosad ISO-kood 22.12.12 punktkirjavarustus ISO-kood 12.39.00.08 juhtkoera teenuselt väljumine – kuna juhtkoerale ei ole määratud kasutusaega, tehakse F veerus vastav parandus. 6. Individuaalne abivahend (G veerg) ISO-kood 22.21.09 dialoogiseadmed – eemaldatakse individuaalse abivahendi märge (I), kuna see kajastub alanevate ISO-koodide juures, millega tehakse tehinguid: ISO-kood 22.21.09.01 kommunikaatorid ISO-kood 22.21.09.02 silmajälgijad 7. Abivahend, mis on otseselt seotud hooldusteenuse osutamise või teenuse osutamiseks kasutatava hoonega (H veerg)  13 ISO-kood 09.30.24 laste ja täiskasvanute ühekordsed sidemed ja mähkmed – lahtri teksti täpsustatakse selliselt, et oleks üheselt arusaadav, et tasu maksmise kohustuse ülevõtmise taotlemise õigus ei laiene riigieelarvest rahastatavat ööpäevaringset erihooldusteenust saavale isikule. Ühekordsed sidemed ja mähkmed on juba arvestatud nimetatud teenuse hinna sisse ning riik neid dubleerivalt ei kompenseeri. Muudatus on vajalik, kuna senine sõnastus on jäänud nii teenuseosutajatele kui ka hooldusasutustele ebaselgeks. 8. Piirmäär (õigustatud isikult ülevõetava tasu maksmise kohustuse piirmäär ehk % piirhinnast) (I veerg) ISO-kood 12.39.00 juhtkoer – eemaldatakse piirmäär 90%, kuna see kajastub edaspidi alanevate ISO-koodide juures, millega tehakse tehinguid: ISO-kood 12.39.00.01 juhtkoera I etapp ISO-kood 12.39.00.02 juhtkoera II etapp ISO-kood 12.39.00.03 juhtkoera III etapp ISO-kood 22.21.09 dialoogiseadmed – eemaldatakse piirmäär 90%, kuna see kajastub edaspidi alanevate ISO-koodide juures, millega tehakse tehinguid: ISO-kood 22.21.09.01 kommunikaatorid ISO-kood 22.21.09.02 silmajälgijad ISO-kood 24.18.12 statiivid – uuele abivahendile kehtestatakse sarnaselt teiste lähisuhtluse abivahenditega piirmäär 90%. 9. Piirhind (üür/kuu) (J veerg) ISO-kood 24.18.12 statiivid – tegemist on abivahendite loetelu mõistes uue abivahendiga, mida seni on saanud erandi otsuse alusel loeteluvälise abivahendina, mille üüri piirhind on 103,20 eurot. Kuna seni on abivahendit võimaldatud erandi taotluse alusel, siis muudatusega lisakulu ei kaasne. 10. Piirhind (müük) (K veerg) ISO-kood 12.39.00 juhtkoer – piirhinna lahtrist eemaldatakse viide erandi taotlusele (erandi taotluse alusel), kuna see kajastub edaspidi alanevate ISO-koodide juures, millega tehakse tehinguid: ISO-kood 12.39.00.01 juhtkoera I etapp ISO-kood 12.39.00.02 juhtkoera II etapp ISO-kood 12.39.00.03 juhtkoera III etapp ISO-kood 22.21.09 dialoogiseadmed – piirhinna lahtrist eemaldatakse viide erandi taotlusele (erandi taotluse alusel), kuna see kajastub edaspidi uute alanevate ISO-koodide juures, millega tehakse tehinguid: ISO-kood 22.21.09.01 kommunikaatorid ISO-kood 22.21.09.02 silmajälgijad 11. Ühik (L veerg) ISO-kood 22.21.09 dialoogiseadmed – ühiku lahtrist eemaldatakse „tk“, kuna see kajastub edaspidi uute alanevate ISO-koodide juures, millega tehakse tehinguid: ISO-kood 22.21.09.01 kommunikaatorid ISO-kood 22.21.09.02 silmajälgijad 12. Abistav kirjeldus, millise funktsioonipiirangu või terviseprobleemi korral abivahend sobib (sh soodustingimuste rakendamine) (M veerg) – täpsustatakse sõnastust ja struktureeritakse olemasolevaid kirjeldusi. Muudatused on vajalikud, et oleks üheselt selge, mis juhtudel on isikul õigus abivahendit saada (millisel juhul rakenduvad soodustingimused ja millisel juhul mitte).  14 Allpool ei loetleta eraldi neid abivahendeid, mille puhul ainult struktureeritakse olemasolevaid kirjeldusi ja mille puhul sisulisi muudatusi ei tehta. Järgmiste abivahendite puhul kaasajastatakse võrreldes kehtiva määrusega nii sõnastust ja struktuuri kui ka abistava kirjelduse sisulist osa. ISO-kood 09.12.03.01 tualetitoolid – võrreldes kehtiva sõnastusega täpsustatakse, et abivahendit võimaldatakse kasutajale, kellel esineb mõõdukas, raske või täielik probleem lihasjõu ja lihastoonuse funktsioonides ning keha põhiasendi muutmisel ja käimisel. ISO-kood 09.12.27 tualettpaberitangid – võrreldes kehtiva sõnastusega täpsustatakse, et abivahendit võimaldatakse kasutajale, kellel esineb mõõdukas, raske või täielik probleem tualettruumi toimingutel. ISO-kood 09.12.33 siibrid – võrreldes kehtiva sõnastusega täpsustatakse, et abivahendit võimaldatakse kasutajale, kellel puudub võimekus kasutada tualetti, potitooli või potidušitooli ja kui esineb probleem tualettruumi ligipääsetavusega. Senine kirjeldus on sisuliselt dubleeriv, mistõttu sõnastust lühendatakse. ISO-kood 09.21.06 nahapesemisvahendid – võrreldes kehtiva sõnastusega jäetakse välja dubleeriv viide veevabadele pesemisvahenditele, mis juba sisaldub abivahendi täpsustuse lahtris. Samuti lisatakse, et tõend laieneb koodile 09.21.18 (nahakaitsevahendid). Muudatuse tulemusena piisab samast nahapesemisvahendite jaoks väljastatud abivahendi tõendist, et osta ka nahakaitsevahendeid ning ei ole vaja eraldi tõendit. ISO-kood 09.21.18 nahakaitsevahendid – sõnastusele lisatakse, et tõend laieneb koodile 09.21.06 (nahapesemisvahendid). Muudatuse tulemusena piisab samast nahakaitsevahendite jaoks väljastatud abivahendite tõendist, et osta ka nahapesemisvahendeid ning ei ole vaja eraldi tõendit. ISO-kood 09.30.24 laste ja täiskasvanute ühekordsed sidemed ja mähkmed – kuna kehtiv sõnastus on olnud segadust tekitav ja nimetatud ISO-koodi alt on ekslikult soovitud müüa ka pesukaitsmeid, siis sõnastust täpsustatakse. Abivahendit võimaldatakse neile isikutele, kellel esineb püsiv mõõdukas, raske või täielik probleem kuseeritussüsteemi struktuurides ja urineerimise ja/või defekatsiooni reguleerimisel. ISO-kood 09.33.03 vanni- ja dušitoolid – võrreldes kehtiva sõnastusega on viide käimisprobleemile välja jäetud, kuna olemasolev kirjeldus juba hõlmab seda. ISO-kood 09.33.12 vanni-, duši- ja mähkimislauad – võrreldes kehtiva sõnastusega jäetakse viide käimisprobleemile välja, kuna olemasolev kirjeldus juba hõlmab seda. ISO-kood 09.33.30.01 niisutatud salvrätid – võrreldes kehtiva sõnastusega sõnastatakse abistav kirjeldus õigusselguse tagamiseks konkreetsemalt. Abivahend võimaldatakse isikutele, kellel esineb püsiv mõõdukas, raske või täielik probleem kuseeritussüsteemi struktuurides ja probleem urineerimise ja/või defekatsiooni reguleerimisel. Kuna niisutatud salvrätikuid kasutatakse samaaegselt mähkmetega, siis lisatakse, et abivahendit saavad lapsed alates 3-aastaseks saamisest. ISO-kood 09.33.30.02 pesukinnas – võrreldes kehtiva sõnastusega sõnastatakse abistav kirjeldus õigusselguse tagamiseks konkreetsemalt. Abivahend võimaldatakse isikutele, kellel esineb püsiv mõõdukas, raske või täielik probleem kuseeritussüsteemi struktuurides ja probleem urineerimise ja/või defekatsiooni reguleerimisel. Ennetamaks liikumisprobleemide süvenemist võimaldatakse järgmisi abivahendeid edaspidi ka kasutajatele, kellel esineb püsiv kerge probleem käimisel tulenevalt lihasjõu, liigeste liikuvuse,  15 liigeste stabiilsuse ja/või tasakaaluelundi funktsioonihäirest ning kellel esineb vajadus toetuspinna suurendamiseks ja/või koormuse vähendamiseks. Kuna sisuliselt on neid abivahendeid juba praegu võimaldatud, ei kaasne muudatusega lisakulusid. ISO-kood 12.06.03 käimisraamid ISO-kood 12.06.06 rulaatorid ISO-kood 12.06.09 käimistoolid ISO-kood 12.06.12 käimislauad Järgmiste ISO-koodide puhul muudetakse selgemaks sõnastust, et need ei oleks dubleerivad ega mitmeti mõistetavad. Lisaks sätestatakse tõendi laienemine ka ISO-koodile 12.22.18 (abistaja juhitavad käsiratastoolid), v. a 12.22.03.04 ja 12.22.09.04. ISO-kood 12.22.03.01 kahekäeratastoolid – aktiivsusgrupp I ISO-kood 12.22.03.02 kahekäeratastoolid – aktiivsusgrupp II ISO-kood 12.22.03.03 kahekäeratastoolid – aktiivsusgrupp III ISO-kood 12.22.03.04 kahekäeratastoolid – aktiivsusgrupp IV ISO-kood 12.22.09.01 ühekäeratastoolid – aktiivsusgrupp I ISO-kood 12.22.09.02 ühekäeratastoolid – aktiivsusgrupp II ISO-kood 12.22.09.03 ühekäeratastoolid – aktiivsusgrupp III ISO-kood 12.22.09.04 ühekäeratastoolid – aktiivsusgrupp IV ISO-kood 12.22.18 abistaja juhitavad käsiratastoolid (alates 01.09.2025 abistaja juhitavad ja komfortratastoolid) – võrreldes kehtiva sõnastusega on sõnastus ajakohastatud ning lisatud tõendi laienemine ka ühekäeratastoolidele. ISO-kood 12.23.06.03 elektrilised ratastoolid – aktiivsusgrupp III – võrreldes kehtiva sõnastusega on sõnastus ajakohastatud ning lisatud tõendi kehtivus ka invarolleritele. ISO-kood 12.36.03 lingtõstukid – sõnastust täiendatakse ning abivahendi tõend kehtib nüüd ka koodile 12.36.21 (lingtõstuki kehatoed). Muudatuse tulemusena piisab ühest lingtõstuki tõendist nii lingtõstuki kui ka lingtõstuki kehatoe üürimiseks, eraldi tõendit enam vaja ei ole. ISO-kood 12.36.21 lingtõstuki kehatoed – sõnastust täiendatakse ning abivahendi tõend kehtib nüüd ka koodile 12.36.03 (lingtõstukid). Muudatuse tulemusena piisab ühest lingtõstuki kehatoe tõendist nii lingtõstuki kui ka lingtõstuki kehatoe üürimiseks, eraldi tõendit enam vaja ei ole. ISO-kood 12.39.00 juhtkoer – muudatuse tulemusena ei eristata tööealisi ja vanaduspensioniealisi isikuid, kuna mõlema puhul on tegemist täisealiste isikutega, kellele võimaldatakse juhtkoera juhul, kui neil esineb püsiv raske või täielik probleem nägemisfunktsioonides. ISO-kood 18.03.15 voodilauad – sõnastust täpsustatakse ja abivahendit võimaldatakse neile, kellel esineb püsiv raske või täielik probleem keha põhiasendi muutmisel ja siirdumisel ning osaline või püsiv vajadus sooritada igapäevatoiminguid ja/või töökohustusi voodis. ISO-kood 18.09.21.02 eriistmed – kategooria II – sõnastust täpsustatakse ning abivahendit võimaldatakse ka isikule, kellel esineb püsiv mõõdukas probleem kehatüve lihaste jõu ja lihastoonuse funktsioonides, kes ei ole võimeline iseseisvalt istumisasendit säilitama ja kellel on vajadus mitme individuaalse kohanduse järele (istumisasendi saavutamine, säilitamine ja/või korrigeerimine). Kuna sisuliselt on abivahendit ka praegu võimaldatud, siis muudatusega lisakulu ei kaasne. ISO-kood 18.09.21.03 eriistmed (individuaalne) – kategooria III – sõnastust täpsustatakse ning abivahendit võimaldatakse isikule, kellel esineb püsiv mõõdukas probleem kehatüve lihaste jõu ja lihastoonuse funktsioonides, kes ei ole võimeline iseseisvalt istumisasendit säilitama ja kellel esinevad skeletilihassüsteemi deformatsioonid või on suur deformatsioonide tekke risk. Kuna sisuliselt on abivahendit ka praegu võimaldatud, siis muudatusega lisakulu ei kaasne.  16 ISO-kood 22.06.12.02 kõrvasisesed kuulmisabivahendid – aktiivsusgrupp II – võrreldes kehtiva sõnastusega jäetakse kirjeldusest välja ekslik viide alushariduse omandamisele, kuna lastele on olemas eraldi ISO-kood kõrvasisestele kuulmisabivahenditele. ISO-kood 22.06.12.03 kõrvasisesed kuulmisabivahendid – lapsed – võrreldes kehtiva sõnastusega täpsustatakse kirjeldust ja see viiakse kooskõlla teiste kõrvasiseste kuulmisabivahendite juures esitatud kirjeldustega, arvestades laste erisust. Abivahendit võimaldatakse isikule, kellel esineb probleem välis-, kesk- ja/või sisekõrva struktuurides ja kuulmislangus on alates 30 dB, kuulmisabivahendi eeldatav kasutus on vähemalt viis päeva nädalas ning kuulmisabivahendi kasutuskeskkond eeldab iga päev vähemalt neli tundi suulist suhtlust, sh keerukamates suhtlussituatsioonides (õppetöö, töö vm raames). ISO-kood 22.06.12.05 teise kõrva heli ülekande süsteemid (CROS) – võrreldes kehtiva sõnastusega kirjeldust täpsustatakse. Abivahendit võimaldatakse isikule, kellel esineb probleem välis-, kesk- ja/või sisekõrva struktuurides ja kahe kõrva vahelise kuulmise asümmeetria on vähemalt 40 dB (millest ühe kõrva kuulmislangus on alates 30 dB). ISO-kood 22.06.15.02 kõrvatagused kuulmisabivahendid – aktiivsusgrupp II – võrreldes kehtiva sõnastusega jäetakse kirjeldusest välja ekslik viide alushariduse omandamisele, kuna lastele on olemas eraldi ISO-kood kõrvavälistele kuulmisabivahenditele. ISO-kood 22.06.15.03 kõrvatagused kuulmisabivahendid – lapsed – võrreldes kehtiva sõnastusega täpsustatakse kirjeldust ja see viiakse kooskõlla teiste kõrvataguste kuulmisabivahendite juures esitatud kirjeldustega, arvestades laste erisust. Abivahendit võimaldatakse isikule, kellel esineb probleem välis-, kesk- ja/või sisekõrva struktuurides, kuulmislangus on alates 30 dB ja kuulmisabivahendi eeldatav kasutus vähemalt viis päeva nädalas ning kuulmisabivahendi kasutuskeskkond eeldab iga päev vähemalt neli tundi suulist suhtlust, sh keerukamates suhtlussituatsioonides (õppetöö, töö vm raames). Järgmiste abivahendite puhul jäetakse võrreldes kehtiva sõnastusega välja viide nägemisfunktsiooni probleemile, kuna olemasolev kirjeldus juba katab nimetatud probleemi: ISO-kood 22.15.06 kalkulaatorid ISO-kood 22.18.03.01 daisypleierid ISO-kood 22.18.03.02 hääljuhendavad diktofonid ISO-kood 22.39.04 arvuti ekraanisuurendustarkvarad ISO-kood 22.39.05 punktkirjakuvarid ISO-kood 22.39.07 tekstituvastustarkvarad ISO-kood 22.39.12 arvuti ekraanilugemisetarkvarad ISO-kood 22.21.09 dialoogiseadmed – abistava kirjelduse lahtris olev tekst eemaldatakse, kuna see kajastub edaspidi uute alanevate ISO-koodide juures, millega tehakse tehinguid. ISO-kood 22.21.09.01 kommunikaatorid – tegemist on uue abivahendiga, mida võimaldatakse isikule, kellel esineb püsiv täielik probleem sõnade ja lausete väljaütlemisel. ISO-kood 22.21.09.02 silmajälgijad – tegemist on uue abivahendiga, mida võimaldatakse isikule, kellel esineb täielik probleem käte ja/või sõrmede kasutamisel suhtlemiseks (nt klaviatuuri, puuteekraani, hiire, lülitite jms kasutamisel). ISO-kood 22.27.24 jälgimisseadmed – abivahendit võimaldatakse kasutajale, kes on alla 4- aastase lapse vanem. Muudatus tagab abivahendi sihipärase võimaldamise ehk beebimonitori saavad need, kellel on alla 4-aastane laps. ISO-kood 24.18.12 statiivid – tegemist on abivahendite loetelus uue abivahendiga, mida võimaldatakse isikule, kellel esineb püsiv raske või täielik probleem keha põhiasendi muutmisel ja siirdumisel.  17 ISO-kood 27.06.01 termomeetrid ja vedelikunivoo teatajad – kirjeldusele lisatakse, et tõend laieneb koodidele 27.06.02 (kellad ja ajanäitajad) ja 27.06.03 (mõõteriistad). ISO-kood 27.06.02 kellad ja ajanäitajad – kirjeldusele lisatakse, et tõend laieneb koodidele 27.06.01 (termomeetrid ja vedelikunivoo teatajad) ja 27.06.03 (mõõteriistad). ISO-kood 27.06.03 mõõteriistad – kirjeldusele lisatakse, et tõend laieneb koodidele 27.06.01 (termomeetrid ja vedelikunivoo teatajad) ja 27.06.02 (kellad ja ajanäitajad). 13. Eelduskood (SKA soodustingimustel tehtud tehing, mis peab märgitud abivahendi saamiseks olema eelnevalt tehtud) (N veerg) ISO-kood 06.33.00.00 jalatsite kohandus – eelduskood viiakse vastavusse koodi 06.33.00.01 uuendatud nimetusega (ortopeedilised jalatsid – kategooria I) (tellimusmeditsiiniseadmed lastele ja täiskasvanutele)). ISO-kood 12.12.04 auto kohandused mootori käsitsemiseks – eelduskoodi lahtris täpsustatakse teksti selliselt, et lisaks auto juhtimisõigust omavale isikule saaks abivahendit ka isik, kes on juhtimisõigust omandamas. Kehtiv õigusruum ei toetada kõiki inimesi võrdselt, eriti neid, kes alles õpivad autot juhtima ning kellele nt käsijuhtimisseade on vajalik sõidupraktika tegemiseks. Muudatusega lõpetatakse vastuoluline olukord, kus käsijuhtimisseadme soetamist kompenseeritakse riiklikult alles siis, kui inimesel on kehtiv juhiluba. Isik, kes soovib vastvat abivahendit, peab tõendama, et tal on olemas kehtiv juhiluba või õpib autokoolis või juhendajaga (isik esitab abivahendi müüjale kirjalikus vormis tõenduse autokoolis või juhendajaga õppimise kohta). Muudatuse tulemusel on autokoolis õppivatel ja juhendajaga harjutavatel inimestel võimalik riiklikult toetatud abivahendit kasutada juba enne juhtimisõigust. Samuti on hüvitatav abivahend kohandatav õpingute ajal kasutatavale sõidukile kui ka hiljem isiklikus sõidukis. ISO-kood 12.39.00.04 veterinaarkulud – eelduskoodi lahtris olev tekst „koodiga 12.39.00 (juhtkoer) tehingu teostanud isik või koodiga 12.39.00.03 (koera ja juhtkoera kasutaja kokkuõppe eksami läbinud isik ja kes on teinud tehingu koodiga 12.39.00.07 (lemmikloomakindlustus)“ asendatakse uue eelduskoodiga „koodiga 12.39.00.03 (juhtkoera III etapp) tehingu teinud isik“. Muudatus on vajalik õigusselguse tagamiseks ja bürokraatia vähendamiseks. Kui on sooritatud kokkuõppe eksam, juhtkoer on kantud riiklikku süsteemi juhtkoerana ja valmis tööle asuma, on võimalik saada veterinaarkuludele riigipoolset soodustust. Senine sõnastus hõlmas sisuliselt ka juhtkoera eelnevaid etappe, mille hind juba sisaldab vastavat kulu ja see on tekitanud praktikas segadust. ISO-kood 12.39.00.06 õppepäev – eelduskoodi lahtris olev tekst „koodiga 12.39.00 (juhtkoer) tehingu teostanud isik või kokkuõppe eksami läbinud isik ja kes on teinud tehingu koodiga 12.39.00.07 (lemmikloomakindlustus)“ asendatakse uue eelduskoodiga „koodiga 12.39.00.03 (juhtkoera III etapp) tehingu teinud isik“. Muudatus on vajalik õigusselguse tagamiseks ja bürokraatia vähendamiseks. Kui on sooritatud kokkuõppe eksam, juhtkoer on kantud riiklikku süsteemi juhtkoerana ja valmis tööle asuma, on võimalik saada õppepäevale riigipoolset soodustust. Senine sõnastus hõlmas sisuliselt ka juhtkoera eelnevaid etappe, mille hind juba sisaldab õppega seotud kulu ja see on tekitanud praktikas segadust. ISO-kood 12.39.00.07 lemmikloomakindlustus – eelduskoodi lahtris olev tekst „koodiga 12.39.00 (juhtkoer) tehingu teostanud isik või kokkuõppe eksami läbinud isik“ asendatakse uue eelduskoodiga „koodiga 12.39.00.03 (juhtkoera III etapp) tehingu teinud isik“. Muudatus on vajalik õigusselguse tagamiseks ja bürokraatia vähendamiseks. Kui on sooritatud kokkuõppe eksam, juhtkoer on kantud riiklikku süsteemi juhtkoerana ja valmis tööle asuma, on võimalik saada lemmikloomakindlustusele riigipoolset soodustust. Senine sõnastus hõlmas sisuliselt ka juhtkoera eelnevaid etappe, mille hind juba sisaldab vastavat kulu ja see on tekitanud praktikas segadust.  18 ISO-kood 12.39.00.08 juhtkoera teenuselt väljumine – eelduskoodi lahtris olev tekst „koodiga 12.39.00 (juhtkoer) tehingu teostanud isik või kokkuõppe eksami läbinud isik“ asendatakse uue eelduskoodiga „koodiga 12.39.00.03 (juhtkoera III etapp) tehingu teinud isik“. Muudatus on vajalik õigusselguse tagamiseks. Teenuselt saab väljuda koer, kes on kantud riiklikku nimekirja ja reaalselt töötanud. ISO-kood 22.21.09.01 kommunikaatorid – uuele ISO-koodile sätestatakse eelduskood „v.a koodiga 22.21.09.02 (silmajälgijad) tehingu teinud isik“, et välistada mitme dialoogiseadme samaaegset riigipoolse soodustusega võimaldamist. ISO-kood 22.21.09.02 silmajälgijad – uuele ISO-koodile sätestatakse eelduskood „v.a koodiga 22.21.09.01 (kommunikaatorid) tehingu teinud isik“, et välistada mitme dialoogiseadme samaaegset riigipoolse soodustusega võimaldamist. ISO-kood 24.18.12 statiivid – uuele abivahendile sätestatakse eelduskood „koodiga 22.21.09.02 (silmajälgijad) tehingu teinud isik“, et tagada statiivide sihtotstarbeline võimaldamine riigipoolse soodustusega. 14. Välistav kood (SKA soodustingimustel teostatud tehing, mille tõttu ei võimaldata märgitud abivahendit) (O veerg) Järgmiste ISO-koodide puhul eemaldatakse sihtgrupi esindajate ettepanekul kommunikatsioonivõimendite välistav kood: ISO-kood 22.06.12.01 kõrvasisesed kuulmisabivahendid – aktiivsusgrupp I – eemaldatakse välistav kood 22.06.06 kommunikatsioonivõimendid. ISO-kood 22.06.12.02 kõrvasisesed kuulmisabivahendid – aktiivsusgrupp II – eemaldatakse välistav kood 22.06.06 kommunikatsioonivõimendid. ISO-kood 22.06.12.03 kõrvasisesed kuulmisabivahendid – lapsed – eemaldatakse välistav kood 22.06.06 kommunikatsioonivõimendid. Muudatus võimaldab edaspidi soetada kõrvasisest kuulmisabivahendit ka neil, kes on eelnevalt soetanud kommunikatsioonivõimendi. 15. Hoolduse minimaalne sagedus üüritava abivahendi puhul (P veerg) Järgmiste ISO-koodide puhul eemaldatakse hoolduse minimaalsed sagedused, kuna need on varasem ekslikult sätestatud. ISO-kood 12.39.00.04 veterinaarkulud ISO-kood 12.39.00.06 õppepäev ISO-kood 12.39.00.07 lemmikloomakindlustus 16. Abivahendi vajaduse tuvastaja (Q veerg) – õigusselguse tagamiseks täpsustatakse loetelu üleselt tõendiga seonduvat. Läbivalt asendatakse abivahendite loetelus sõnastus järgmiselt:  „korduv tõendi vajadus puudub“ asemel „ühekordne abivahendi vajaduse tuvastamine ja tõendi väljastamine“ – see tähendab, et kui abivajadus on kord juba tuvastatud ja sellest tulenevalt abivahendi tõend väljastatud, ei pea edaspidi enam abivajadust uuesti tuvastama minema. Näiteks õlavarreproteesi puhul on teada, et isiku vajadus ei muutu ajas, mistõttu ei ole mõistlik uuesti abivajadust tuvastada.  „korduv tõend“ asemel „korduv abivajaduse tuvastamine ja tõendi väljastamine“ – see tähendab, et sõltuvalt abivahendist tuleb abivajadust uuesti tuvastada ja tõend väljastada. Näiteks laste ortopeediliste jalatsite puhul on vajalik korduv abivajaduse tuvastamine ja tõendi väljastamine, sest lapsed kasvavad, mistõttu haigusseisund võib muutuda ja seetõttu võib osutuda vajalikuks varem määratud abivahendi asemel määrata hoopis teistsugune abivahend.  „korduva tõendi vajadus“ asemel „abivahendi vajaduse tuvastamine ja tõendi väljastamine“ – see tähendab, et sõltuvalt abivahendist tuleb abivajadust uuesti tuvastada ja tõend väljastada loetelus määratud aja tagant. Näiteks ortopeediliste jalatsite puhul on vaja abivajadus  19 tuvastada ja tõend väljastada iga kahe aasta tagant, kuna isiku abivahendi vajadus võib ajas muutuda. ISO-kood 04.33.03.01 istmepadjad lamatiste vältimiseks – võrreldes kehtiva korraga piisab edaspidi ühekordsest abivajaduse tuvastamisest ja tõendi väljastamisest ning isik ei pea enam korduvalt käima abivajadust tuvastamas. ISO-kood 09.30 uriini absorbeerivad abivahendid – sõnastust muudetakse, et tõsta laste vanusepiiri. Uue sõnastuse kohaselt on abivahendi vajaduse tuvastaja perearst, üldarst, arst- resident, eriarst, rehabilitatsioonimeeskond, õde, ämmaemand (korduva abivajaduse tuvastamine ja tõendi väljastamine lapsel iga kahe aasta tagant, tööealisel isikul alates 18 a ühekordne abivajaduse tuvastamine ja tõendi väljastamine, vanaduspensioniikka jõudnud isikul puudub abivajaduse tuvastamise ja tõendi väljastamise vajadus). ISO-kood 12.12.18 abivahendid ratastoolis istuva inimese sõidukisse või sealt välja tõstmiseks – võrreldes kehtiva korraga piisab edaspidi ühekordsest abivajaduse tuvastamisest ja tõendi väljastamisest ning isik ei pea enam korduvalt käima abivajadust tuvastamas. Muudatus tehakse sihtgrupi ettepanekul. ISO-kood 22.21.09 dialoogiseadmed – abivajaduse tuvastaja lahtrist eemaldatakse tekst, kuna see juba kajastub alanevate ISO-koodide juures, millega tehakse tehinguid. ISO-kood 22.21.09.01 kommunikaatorid – tegemist on abivahendite loetelu uue ISO-koodiga, Abivahendi vajaduse tuvastab eriarst, rehabilitatsioonimeeskond, tegevusterapeut, logopeed (ühekordne abivahendi vajaduse tuvastamine ja tõendi väljastamine). ISO-kood 22.21.09.02 silmajälgijad – tegemist on abivahendite loetelu uue ISO-koodiga. Abivahendi vajaduse tuvastab eriarst, rehabilitatsioonimeeskond, tegevusterapeut, logopeed (ühekordne abivahendi vajaduse tuvastamine ja tõendi väljastamine). Järgmiste ISO-koodide puhul lisatakse täpsustus, et nende puhul on vajalik korduv abivajaduse tuvastamine ja tõendi väljastamine. Muudatus on vajalik õigusselguse tagamiseks, kuna loetletud abivahendite puhul rakendatakse sama põhimõtet ka praegu, kuid vastav märge on seni loetelust puudunud. ISO-kood 04.33.06.01 püsiva survejaotusega lamatisi ennetavad madratsid ISO-kood 04.33.06.02 muutuva survejaotusega lamatisi ennetavad madratsid ISO-kood 09.09.03 suka- ja sokijalgatõmbajad ISO-kood 12.03.03 käimiskepid ISO-kood 12.03.06 küünarkargud ISO-kood 12.03.12 kaenlakargud ISO-kood 12.03.16 harkkepid ISO-kood 12.12.09 mootorsõidukite turvavööd ja -rakmed ISO-kood 12.12.12 erikonstruktsiooniga autoistmed ja -padjad ISO-kood 12.12.18 abivahendid ratastoolis istuva inimese sõidukisse või sealt välja tõstmiseks ISO-kood 12.23.03 invarollerid ISO-kood 22.03.03 valgusfiltrid ISO-kood 22.03.06.01 prilliklaasid Dsph, cyl ISO-kood 22.03.06.02 prillidesse monteeritud optilised süsteemid ISO-kood 22.03.09 suurendusklaasid ISO-kood 22.03.12 binoklid ja teleskoobid ISO-kood 22.03.18 suurendavad videosüsteemid, sh kaasaskantavad ISO-kood 22.06.06 kommunikatsioonivõimendid ISO-kood 22.06.12.01 kõrvasisesed kuulmisabivahendid – aktiivsusgrupp I ISO-kood 22.06.12.02 kõrvasisesed kuulmisabivahendid – aktiivsusgrupp II ISO-kood 22.06.12.03 kõrvasisesed kuulmisabivahendid – lapsed ISO-kood 22.06.12.05 teise kõrva heli ülekande süsteemid (CROS)  20 ISO-kood 22.06.15.01 kõrvatagused kuulmisabivahendid – aktiivsusgrupp I ISO-kood 22.06.15.02 kõrvatagused kuulmisabivahendid – aktiivsusgrupp II ISO-kood 22.06.15.03 kõrvatagused kuulmisabivahendid – lapsed ISO-kood 22.06.15.05 teise kõrva heli ülekande süsteemid (CROS) ISO-kood 22.09.06 häälevõimendid isiklikuks kasutuseks ISO-kood 22.24.21 helistamistarvikud ISO-kood 22.27.24 jälgimisseadmed ISO-kood 24.21.03 haaramistangid Järgmiste ISO-koodide puhul lisatakse täpsustus, et nende abivahendite puhul ei ole vajalik abivajaduse tuvastamine ja tõendi väljastamine, abivahendi vajaduse tuvastab abivahendiettevõte. Näiteks proteeside puhul aitab abivahendiettevõtte töötaja leida sobiva varuosa või teeb vajaliku remondi, kuna teab, milline varuosa on sobivaim. Muudatus on vajalik õigusselguse tagamiseks, kuna loetletud abivahendite puhul rakendatakse sama põhimõtet ka praegu, kuid vastav märge on seni loetelust puudunud. ISO-kood 06.00.02 mansett ISO-kood 06.00.03 proteeside varuosad/hooldus/remont ISO-kood 22.06.21.03 varuosad ISO-kood 22.06.21.04 sisekõrva kuulmisimplantaadi kõneprotsessorite hooldusremont ISO-kood 22.06.21.06 luukuulmisimplantaadi kõneprotsessori hooldusremont ISO-kood 22.06.21.07 ajutüve kuulmisimplantaadi kõneprotsessori hooldusremont 17. Abivahendi müümiseks või üürimiseks sobiva kvalifikatsiooni ja vajaliku ettevalmistusega spetsialist, kes on võrdsustatud abivahendispetsialisti kutset omava isikuga (R veerg) ISO-kood 22.21.09 dialoogiseadmed – lahtrist eemaldatakse tegevusterapeudi märge, kuna see kajastub edaspidi uute alanevate ISO-koodide juures, millega tehakse tehinguid: ISO-kood 22.21.09.01 kommunikaatorid ISO-kood 22.21.09.02 silmajälgijad 3. Määruse vastavus Euroopa Liidu õigusele Määrus ei ole puutumuses Euroopa Liidu õiguse rakendamisega. 4. Määruse mõjud Määruses esitatud muudatuste eesmärk on tagada inimestele parem abivahendite kättesaadavus ja vajadustele vastavus. Mõju analüüsimise eesmärk on hinnata, kas ja millisel määral mõjutavad määruses esitatud muudatused võrreldes kehtiva olukorraga riigieelarvet ja nende inimeste toimetulekut, kellel on tuvastatud abivahendi vajadus. Määruses esitatud muudatuste rakendamisel võib eeldada, lähtuvalt hea õigusloome ja normitehnika eeskirjast ja mõjude hindamise metoodikast ning kontrollküsimustikust, mõju esinemist järgmistes valdkondades: sotsiaalne mõju, mõju majandusele ning mõju riigiasutuste korraldusele, kuludele ja tuludele. Määruses esitatud muudatused ei avalda mõju välissuhetele, kohaliku omavalitsuse korraldusele, julgeolekule, regionaalarengule ega elu- ja looduskeskkonnale ning seetõttu ei ole mõju nendes mõjuvaldkondades hinnatud. Sotsiaalne mõju Sihtrühm: abivahendi taotlejad  21 Sotsiaalkindlustusameti andmetel sai 2024. aastal riigi soodustusega abivahendeid kokku 69 841 inimest (sh 1991 last, 7713 tööealist ja 60 365 pensioniealist).1 Määrusega tehtavad muudatused mõjutavad neist enamikku, kuid 2024. aasta keskmist rahvastikku arvestades on sihtrühm väike (5,1%2). Praegu on vajaduspõhine soodustingimustel abivahendi võimaldamine puude raskusastmeta või vähenenud töövõimeta lastele ja tööealistele piiratud, kuigi neil võib olla sama suur abivahendi vajadus nagu puude raskusastmega või vähenenud töövõimega lastel või tööealistel. Arvestades, et edaspidi võimaldatakse abivahendeid ainult vajaduspõhiselt ilma eelneva puude määramiseta või töövõime hindamiseta, võib laste ja tööealiste abivahendite taotlejate hulk mõningal määral kasvada. Täpsem mõjuhinnang koostati mootorsõidukimaksu seaduse väljatöötamisel.3 Kuna edaspidi on abivahendi soodustuse saamise aluseks inimese tegelik abivahendi vajadus, mille selgitab välja spetsialist, kes abivahendi tõendi väljastab, mõjutavad muudatused abivahendit soodustingimustel vajavate laste (sh perede) ja tööealiste igapäevaeluga toimetulekut ning seeläbi ka tervist ja heaolu. Samuti on muudatusel mõju tööealise võrdsele kohtlemisele, kuna varem ei ole puudeta või vähenenud töövõimeta tööealistel olnud võimalust soodustingimustel abivahendit taotleda, seades nad seetõttu ebavõrdsesse olukorda võrreldes teistega. Muudatused avaldavad mõju inimeste heaolule ja sotsiaalsele kaitsele ning tööturul osalemise võimalusele. Kuivõrd eeldatavalt abivahendite kättesaadavus paraneb riigi poolt kompenseeritavate abivahendite loetelu täiendamise, täpsustamise ja näidustuste ajakohastamisega, on seeläbi paremini toetatud ka neid vajavate inimeste elukvaliteet ning muudatused annavad sihtrühmale võrdsemad võimalused, et osaleda ühiskondlikus, haridus- ja tööelus. Seega avaldub positiivne mõju eelkõige inimese heaolule ja toetatakse sihtrühma võrdseid võimalusi ning seeläbi võib eeldada ka sotsiaalse tõrjutuse ja vaesuse riski vähenemist. Vanuserühmadest on kõige nõrgemas seisus Eesti ühiskonnas üle 65-aastased, kes moodustavad abivahendite kasutajatest rohkem kui 80%, samuti puudega inimesed. Kui 2023. aastal elas suhtelises vaesuses 20,2% Eesti elanikest, siis 65-aastastest ja vanematest inimestest elas suhtelises vaesuses 39,4%4, puudega inimestest 2023. aastal 41,1%5. Seega võivad määrusega tehtavad muudatused parandada abivahendisaajate võimalusi endale sobiliku abivahendi leidmisel. Kokkuvõttev hinnang mõju olulisusele Mõju ulatus ja avaldumise sagedus on keskmised, kuivõrd sihtrühmal on muudatustest tulenevalt küll paremad võimalused abivahendid kätte saada ja abivahendiga kokkupuude on üldjuhul regulaarne, kuid suuri muutusi siiski ei kaasne, mistõttu ei kaasne eeldatavalt ka kohanemisraskusi. Mõjutatud sihtrühma suurus on võrreldes kogurahvaarvuga väike ja ebasoovitavaid mõjusid ei tuvastatud. Abivahendite taotlejate jaoks on kokkuvõttes tegemist olulise sotsiaalse mõjuga. Mõju majandusele Sihtrühm: abivahendite müügi ja üürimisega tegelevad ettevõtted (SKA lepingupartnerid6), mis moodustavad alla 1% Eestis tegutsevate ettevõttete koguarvust. 1 Sotsiaalkindlustusameti aastaraamat 2024. Kättesaadav: https://sotsiaalkindlustusamet.ee/sotsiaalkindlustusameti-aastaraamat- 2024/abivahendid-ja-toetavad-teenused (29.04.2025). 2 Statistikaamet, 2025. RV0211: Aastakeskmine rahvastik. Kättesaadav: https://andmed.stat.ee/et/stat/rahvastik__rahvastikunaitajad- ja-koosseis__rahvaarv-ja-rahvastiku-koosseis/RV0211 (20.06.2025). 3 16.07.2024 Sotsiaalministeeriumi arvamus mootorsõidukimaksu seaduse eelnõu 364 UA kohta. Kättesaadav: https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/arvamused/e1de3711-afda-4ffe-b99f-6541625f98f2/mootorsoidukimaksu-seadus/. 4 Statistikaamet, 2025. LES01: VAESUSE JA ILMAJÄETUSE MÄÄR VANUSERÜHMA JA SOO JÄRGI. Statistika andmebaas (20.06.2025). 5 Statistikaamet, 2025. THV41: VAESUSE JA ILMAJÄETUSE MÄÄR VANUSERÜHMA, SOO JA PUUDELISUSE JÄRGI. Statistika andmebaas (20.06.2025). 6 Sotsiaalkindlustusameti andmetel 183 (01.04.2025 seisuga).  22 Mõju majandusele puudutab eelkõige eespool nimetatud ettevõtete haldus- ja töökoormust. Muudatuste tulemusena väheneb vähesel määral abivahendeid müüvate/laenutavate ettevõtete haldus- ja töökoormus, kuna abivahendite korralduse regulatsioon muutub selgemaks, toetavamaks ja üheselt arusaadavaks. Määrusega tehtavad tehnilised muudatused hajutavad tõendite väljastajate halduskoormust. Kokkuvõttev hinnang mõju olulisusele Mõjutatud sihtrühma suurus on võrreldes ettevõtete koguarvuga väike. Mõju ulatus on väike, kuivõrd muudatustega võib kaasneda vähene töökoormuse vähenemine ning halduskoormuse suurenemist ega muudatustega seonduvaid kohanemisraskusi ei kaasne. Mõju sagedus on keskmine, kuivõrd abivahendite müüjate/laenutajate kokkupuude muudatustega on regulaarne. Kokkuvõttes on mõju abivahendite müügi ja üürimisega tegelevatele ettevõtetele väheoluline. Mõju riigivalitsemisele Muudatused puudutavad eeskätt SKA tööd. Muudatustega ei kaasne olulist mõju riigiasutustele. Mõju on seotud esitatavate erandite taotluste arvuga. Eespool nimetatud muudatused võivad, aga ei pruugi mõne aja pärast mingiks perioodiks suurendada erandi taotluste hulka, kuna inimeste hulk ja teadlikkus abi saamise võimalustest eelduslikult suureneb. Samuti võivad töö mahtu suurendada muudatustega seotud küsimused nii teenuseosutajate, abivahendi vajajate kui ka tõendi väljastajate poolt, kuid see on pigem ajutine. Samas on plaanis seda riski vähendada selge ja sihitatud kommunikatsiooniga, et vähendada survet SKA töökoormusele. Praegu tegeleb SKA-s abivahendite erandite taotlustega kolm täiskohaga spetsialisti, kes moodustavad kogu asutuse töötajaskonnast küll väga väikse osa, kuid seoses erandite taotluste arvu üha kiirema kasvuga suureneb pidevalt nende töökoormus. Pikemas perspektiivis näeme erandite taotluste arvu kahanemist, mis tähendab riigile senisest vähemat abivahenditeenuse kulu (st riigi kulu on abivahendi ostmise või üürimise korral erandi taotluse kaudu suurem kui see oleks ilma erandi taotluseta) ja seeläbi leeveneb ka SKA töötajate töökoormus. Kokkuvõttev hinnang mõju olulisusele Muudatustel on pikemas perspektiivis väike positiivne mõju riigiasutuse (SKA) töökoormuse leevenemise näol. Mõju ulatus ja mõju avaldumise sagedus on väikesed, mõjutatud sihtrühma suurus on SKA-d arvestades väike. Ebasoovitavaid mõjusid ei tuvastatud. Kokkuvõttes on riigivalitsemisega seotud mõju SKA-le väheoluline. 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Muudatuste tulemusena muutuvad abivahendid abivajajatele kättesaadavamaks. Paljud nendest, kes varem said vajaliku abivahendi erandi taotlemise kaudu, saavad seda nüüd tavakorras ehk palju kiiremini. Kuivõrd abivahendite kättesaadavus riigi poolt kompenseeritavate abivahendite loetelu ajakohastamisega paraneb, on seeläbi paremini toetatud ka neid vajavate inimeste elukvaliteet ning muudatused annavad sihtrühmale võrdsemad võimalused osaleda ühiskondlikus, haridus- ja tööelus. Kuna määrusega abivahendite piirhindu ei tõsteta, siis selles osas kulu eelarvele ei tule.  23 Kulud, mis on seotud abivahendite võimaldamisega eelneva puude tuvastamise või töövõime hindamiseta, on ette nähtud vastu võetud mootorsõidukimaksu seadusega7 ja need muudatused on tehtud 01.01.2025 jõustunud määruses. 6. Määruse jõustumine Määrus on kavandatud jõustuma 01.09.2025, samal ajal jõustuvate SHS-i muudatustega, millega nähakse ette abivahendite võimaldamine ilma eelneva puude raskusastme tuvastamise või töövõime hindamiseta. 7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Määruse eelnõu esitati eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile ning arvamuse avaldamiseks Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskusele, Eesti Puuetega Inimeste Kojale, Eesti Õdede Liidule, Eesti Ämmaemandate Ühingule, Eesti Tervisekassale, Sotsiaalkindlustusametile, Eesti Perearstide Seltsile, Eesti Füsioterapeutide Liidule, Eesti Tegevusterapeutide Liidule, Eesti Sotsiaalasutuste Juhtide Nõukojale, Eesti Pimedate Liidule, Eesti Kurtide Liidule, Eesti Apteekrite Liidule, Eesti Proviisorite Kojale, Eesti Audioloogia Seltsile, Eesti Naha- ja Suguhaiguste Arstide Seltsile, MTÜ-le Eesti Koduabi Selts, MTÜ-le Erihoolekandeteenuste Pakkujate Liit, Eesti Liikumispuudega Inimeste Liidule, Eesti Arstide Liidule, Eesti Patsientide Liidule, MTÜ-le Eesti Rehabilitatsiooniasutuste Liit, Tallinna Tervishoiu Kõrgkoolile, Tartu Tervishoiu Kõrgkoolile ning abivahendite müügi ja üüriga tegelevatele ettevõtetele (SKA lepingupartneritele (edastatakse SKA poolt)). Rahandusministeerium kooskõlastas eelnõu märkusteta. Kooskõlastusringil esitatud ettepanekute ja arvamuste tabel on esitatud seletuskirja lisas. 7 Kättesaadav: https://www.riigikogu.ee/download/61626177-2384-4008-b048-5272080cfe14  Seletuskirja lisa Kooskõlastustabel Ettepanek/märkus Vastus Rahandusministeerium Kooskõlastatud märkusteta. ITAK OÜ Elektrilised ratastoolid on jagatud tehniliste näitude jm kriteeriumide järgi kolme gruppi. Kokkuvõtvalt: I grupi elektrilise ratastooli kasutaja istumistasakaal on hea, kehakontroll on hea, peatuge ei vaja, erikohandusi vajab vähe, ratastoolile siirdub üldjuhul iseseisvalt, lisatoetusega või vähese kõrvalabiga, lubatud sõidukiirus praeguse eelnõu järgi on kuni 6 km/h. II ja III grupi elektrilise ratastooli kasutaja seevastu vajab elektrilisi lisakohandusi, seisundist lähtuvalt on vajalikud lisafunktsioonid ja lubatud on tal sõita ka nõudlikumal pinnasel – alates 6 km/h. Abivahendite loetelu tabel: Abivahendi täpsustus või abivahendi grupi kitsendus Aktiivsusgrupp I elektriliste lisadeta; kiirusega kuni 6km/h, sh kokkupandavad elektrilised ratastoolid Abivahend võimaldatakse soodustingimustel isikutele, kes vastavad kõikidele järgnevatele kriteeriumitele: • esineb püsiv raske või täielik probleem käimisel ja pikemate vahemaade läbimisel manuaalse ratastooliga, mis on tingitud tasakaalu, koormustaluvuse, liigeste liikuvuse, lihasjõu ja/või tahtmatute ja tahtlike liigutuste kontrollimise funktsioonihäirest • abivahendi kasutamise vajadus valdavalt ühes liikumiskeskkonnas, valdavalt siseruumides või väliskeskkonnas mittenõudlikul pinnasel (tasane, ühtlase kattega tee jm) • suuteline istumisasendit säilitama ega vaja erikohandusi abivahendile. Aktiivsusgrupp II elektriliste lisadega; kiirusega alates 6km/h elektrilised ratastoolid 1 Abivahend võimaldatakse soodustingimustel isikutele, kes vastavad kõikidele järgnevatele kriteeriumitele: • esineb püsiv raske või täielik probleem käimisel ja pikemate vahemaade läbimisel manuaalse ratastooliga, mis on tingitud tasakaalu, koormustaluvuse, liigeste liikuvuse, lihasjõu ja/või tahtmatute ja tahtlike liigutuste kontrollimise funktsioonihäirest • abivahendi kasutamise võimekus iseseisvalt vähemalt kahes liikumiskeskkonnas, siseruumides ning väliskeskkonnas keskmise nõudlikkusega pinnasel (võivad esineda pinnase vaheldumine, vähesed takistused jm) • füüsiline seisund seab vähesel määral erinõudeid istmele ja reguleerimisfunktsioonidele. Aktiivsusgrupp III keerulisemate elektriliste lisadega (nt istmelift, vertikaliseerimise võimalus); kiirusega alates 6km/h; , istme reguleerimisvõimalustega - (nt istme sügavus, laius) ;, amortidega ja muude individuaalsete kohandamis-võimalustega elektrilised ratastoolid Abivahend võimaldatakse soodustingimustel isikutele, kes vastavad kõikidele järgnevatele kriteeriumitele: • esineb püsiv raske või täielik probleem käimisel ja pikemate vahemaade läbimisel manuaalse ratastooliga, mis on tingitud tasakaalu, koormustaluvuse, liigeste liikuvuse, lihasjõu ja/või tahtmatute ja tahtlike liigutuste kontrollimise funktsioonihäirest • abivahendi kasutamise võimekus vähemalt kolmes liikumiskeskkonnas, siseruumides ning väliskeskkonnas nõudlikul pinnasel (mitmete tõusude ja langustega, künklik või auklik pinnas, metsarajad, kaldteed, äärekivid jm) • füüsiline seisund seab istmele ja reguleerimisfunktsioonidele erinõudeid • esineb probleeme istumisasendi säilitamisega. Ma teen ettepaneku ühtlustada nõue, et kõikidel gruppidel on 1. Mitte arvestatud. kiirus alates 6km/h. Tootjatel algavadki valikud alates 6 km/h. I grupi (standardsemate) elektriliste ratastoolide aktiivsed igapäevased kasutajad Aktiivsusgrupp I puhul on ka kehtivas määruse lisas abivahendi vajavad võimsama mootoriga ratastooli kas oma suurema kehakaalu või täpsustuse või abivahendi grupi kitsenduse all kirjas, et tegu on parema manööverdamisvõimaluste pärast (aeglasematel tehase poolt ratastoolidega, mille kiirus on kuni 6 km/h. Selles osas muudetakse nõrgem mootor - tool ei keera sisekeskkonnas nii efektiivselt), madala praeguse määruse sõnastust vaid keeleliselt. jõudlusega ratastool ei ole alati kõige stabiilsem ja turvalisem. Alates 6 km/h 2 võimaldab ettevõttel valida kliendi erivajadusest lähtuvalt sobivama mudeli Tootjatel on elektrilisi ratastoole, mille kiirused on kuni 6 km/h ja variandi, seda loomulikult kliendiga kohtudes ja abivahendit proovides. seetõttu ei ole õige väide, et tootjate valikud algavad alates 6 km/h. Teadaolevalt teistel ettevõtetel selliseid mudeleid ei ole ja nimetatud konkreetse mudeli osas on ITAK-iga suheldud ja võimalusi ning olukorda selgitatud. Kategooriad ja tooted katavad inimeste vajadused ning on vastavalt tooteomadustele ka liigitatud ning kirjeldatud. Invaru OÜ 1. Eelnõu § 1 punktiga 1 muudetakse määruse § 7 lõike 7 punkti 5. 1. Selgitatud. Muudatusega täpsustatakse, et tasu maksmise kohustuse ülevõtmise erandi taotlemisel peab inimene lisama taotlusele tõendi abivahendi vajaduse kohta, 1.1. Täpsustasime määruse 7 lõike 7 punkt 5 sõnastust selliselt, et mille on väljastanud vastava abivahendi valdkonnaga seotud spetsialist. tuleb selgelt välja, et erandi taotluse korral on tõendi väljastajaks abivahendi valdkonnaga seotud määruse § 2 lõikes 21 nimetatud Küsimused: spetsialist. Spetsialist peab oskama hinnata, kas inimene vajab 1.1. Kas kliendi ja vajaduse tuvastaja vaates on kuskil kirjas loetelu konkreetset abivahendit oma terviseseisundi või funktsiooni spetsialistidest, kes on pädevad vastava abivahendi valdkonnas? Kuidas puudujäägi tõttu, ning võtab vastutuse tõendi sisu eest. Oluline on, et klient teab ja oskab valida, kes on konkreetse abivahendi osas pädev eriarst? spetsialist oskab sisuliselt hinnata abivahendi vajadust oma Kas spetsialistid ise teavad, milliste abivahendite osas on nad pädevad või valdkonna raames. Kui näiteks inimene vajab spetsiaalset mida nad võivad välja kirjutada? Arvestades, et tõendi väljastamise ja selle suhtlusseadet, on logopeed pädev vajadust hindama ning võib anda korrektsuse eest vastutab abivahendi vajaduse tuvastaja. tõendi. Kui tegemist on liikumisabivahendiga, võib selleks olla 1.2. Kuna muudatus puudutab erandi taotlemise korda, siis kas saame õigesti füsioterapeut või taastusarst. Süsteem jääb paindlikuks ja tugineb aru, et Lisa 1 abivahendite loetelu puhul see ei kehti? Seal on jätkuvalt sisulisele pädevusele. Kuna tegemist on abivahenditega, mida on nõudeks, et vajaduse on tuvastanud eriarst – olenemata tema erialast? võimalik soetada vaid erandi taotluse alusel, jääb Sotsiaalkindlustusametile võimalus vajadusel täpsustada ja küsida Muudatuse eesmärk on õigusselguse suurendamine, kuid näeme, et siinkohal tuvastajalt lisainfot. Lisaks on kogu abivahendite loetelu jagatud võivad tekkida erinevad tõlgenduse võimalused ja vaidlused seoses tõendi valdkondadesse ning kui loeteluväline abivahend kuulub oma sobivusega. olemuselt mõnda olemasolevasse valdkonda, siis sobib vajaduse tuvastajaks tõenäoliselt sama spetsialist, kes on seal juba märgitud. 1.2. Jah, olete õigesti aru saanud. Muudatus kehtib vaid loeteluvälise abivahendi puhul. Loetelus olevate abivahendite puhul, mida saab erandi taotlemisega, on konkreetsed võimalikud spetsialistid (sh eriarst) välja toodud ja seda ei muudeta. 3 2. ISO-kood 22.21.09.01 – Kommunikaatorid 2. Selgitatud. Küsimus: 2.1. Jah, antud ISO-koodi alla kuuluvad ka alternatiivsed 2.1. Kas antud ISO-koodi alla kuuluvad edaspidi ka alternatiivsed sisendseadmed juhul kui nad on lahutamatu osa kommunikaatorist sisendseadmed (nt juhtkangid, juhtkuulid, lülitid) ja klaviatuurid, mis seni või silmajälgijast. kuulusid ISO-koodide 22.36.12 ja 22.36.03 alla ja ettevõtted pidid pakkumisi esitama nende koodide alt? Koodidega 22.36.12 ja 22.36.03 võimaldatakse edaspidi määruseväliste abivahenditena sisendseadmeid, mille eesmärgiks Kui jah, siis: on toetada üldotstarbelist arvutikasutust või muu seadme kasutust, mis tuleneb terviseseisundist ega ole otseselt seotud 2.2. Loetelus seatud välistavad ISO-koodid (22.21.09.01 ja dialoogiseadmetega ISO-koodidega 22.21.09.01 ja 22.21.09.02. 22.21.09.02) võivad takistada kliendil vajalike toodete saamist. Nende ISO koodid alt saab soetada sisendseadmeid, mis on ISO-kood 22.21.09.01 hõlmab väga erinevaid tooteid ning kasutatavad vaid koos dialoogiseadmetega. arvestades pikka kasutusaega, võib olukorras, kus kliendi tervislik seisund/või võimekus aja jooksul muutub, tekkida Selguse huvides lisame ka ISO-koodile 22.21.09.02 (silmajälgijad) vajadus keerukamate lahenduste järele. loetellu täpsustuse – pilguga juhitavad elektroonilised 2.3. Tekib olukord, kus neid abivahendeid said varem välja kirjutada dialoogiseadmed, sh erinevad sisend- ja väljundtehnoloogiad, ja soovitada ka füsioterapeudid (erandi taotlemisel sobilik spetsiaalsed lülitid, puutetundlikud ekraanid, alternatiivsed spetsialist). Teeme ettepaneku laiendada vajaduse tuvastajate juhtimisviisid, lähisuhtlustarkavara, õppemängud. ringi, et see laineks ka füsioterapeutidele, kes seni on nende abivahendite osas tõendeid väljastanud. 2.2. ISO-koodide 22.21.09.01 ja 22.21.09.02 vaheline välistus aitab vältida kattuvate abivahendite määramist, kuna neid seadmeid ei Muudatuse eesmärk on parandada abivahendite kättesaadavust ja vastavust kasutata tavaliselt paralleelselt. Kuna tegemist on abivahenditega, kasutajate vajadustele – seetõttu peame seda küsimust oluliseks esile tõsta mida võimaldatakse erandi taotluse alusel, ei jää vajaliku abivahendita keegi, kellel on selleks põhjendatud tervislikust seisundist tulenev vajadus. 2.3. Füsioterapeutidel säilib võimalus tuvastada sisendseadmete vajadust ja väljastada sellkohane tõend loeteluväliste abivahendite osas. Dialoogiseadmete vajaduse tuvastamisel saab vajalikud sisendseadmed inimesele kohandada seadme soovitamise protsessis loetelus nimetatud tuvastajate tõendi alusel. 4 3. Nii ISO-koodide 22.21.09.01 kui ka 22.21.09.02 all on kirjas lähisuhtluse 3. Selgitatud. tarkvara. Tihtipeale on sama tarkvara (näiteks Communikaator 5) kasutatav nii kommunikaatori, kui ka silmajälgimise seadme peal. 3.1. Juhul kui tarkvara on füüsiliselt osa kommunikaatorist või silmajälgijast, siis see kuulub komplekti ja hinnapakkumine esitatakse Küsimused: ISO koodiga 22.21.09.01 või 22.21.09.02. sõltuvalt seadme 3.1. Kuidas peab pakkumisel olev tarkvara olema välja toodud – kas komplekti otstarbest. osana või eraldiseisva ISO-koodina? 3.2. Millise ISO-koodi alla tuleb tehing teostada, kui klient vajab vaid tarkvara 3.2. Juhul kui tarkvara soetatakse eraldi, siis tehakse tehing samuti oma olemasolevasse seadmesse? ISO koodidega 22.21.09.01 või 22.21.09.02 sõltuvalt, millisel viisil 3.3. Saadaval on Boardmaker tarkvara, mida kasutatakse lahusolevalt seadet kasutama hakatakse. kommunikaatorist ja silmajälgimise seadmest- milline on tehingu ISO? 3.3. Boardmaker või muu sarnane tarkvara, mida ei kasutata Kui muudatuse eesmärk on ISO 22.21.09 laiendamisel abivahendite dialoogiseadmes, tuleb edaspidi taotleda erandina ISO-koodiga kasutamise üle parema ja täpsema ülevaate saamine, piirhinna seadmine, siis 22.21.12 lähisuhtluse tarkvara. arvestades, et kui ISO 22.21.09.01 alla kuuluvad väga erinevad tooted (funktsionaalsus, hind) tekib küsimus, kas need on adekvaatsed andmed mille Suhtlustarkvara statistika koondamisel on oluline suunata alusel teha tulevikus otsuseid teenuse arendamiseks. teenuseosutajaid lisama nii hinnapakkumisele kui ka tehingu kirjelduse juurde võimalikult täpseid tehnilisi andmeid toote, seeria numbrite ja mudelite osas, mis võimaldab ülevaadet riigi poolt tasu üle võetud abivahendite üle. 4. Ettepanek abivahendi vajaduse tuvastaja seostada üleneva ISO 4. Mitte arvestatud ja selgitatud. 22.21.09-ga, mitte kaheksakohalise alamkoodiga. See väldib kliendi "jooksutamist" ja olukordi, kus klient peab esitama uue tõendi, sest olemasolev Leiame, et abivahendi vajaduse tuvastaja sidumine üleneva ISO- tõend sisaldab üldist kirjeldus nagu dialoogiseadmed,(praegused tõendid on koodiga 22.21.09 ei ole vajalik ja praegune olukord ei too kaasa selliselt väljastatud) ja lihtsustaks spetsialistide tööd. kliendi „jooksutamist“. Alates 01.09.2025 on abivahendi määruses välja toodud andmekoosseis, mis abivahendi tõendil peab olema. Nendeks andmeteks on: 1) isiku üldandmed (ees- ja perekonnanimi, isikukood); 2) tõendi väljastaja andmed (asutuse ja abivahendi vajaduse tuvastaja andmed); 3) abivahendi andmed (abivahendi ISO-kood, nimetus või kirjeldus); 4) abivahendi määramise põhjus (diagnoosist või funktsioonihäirest lähtuvalt); 5) tõendi üldandmed (tõendi allkirjastaja ja allkirjastamise aeg). 5  Varasemad tõendid ei muutu kehtetuks ja muudatus ei too kaasa olukorda, kus inimene peab uuesti tõendi esitama. 5. Muudatus- ISO-kood 22.21.09 dialoogiseadmed – eemaldatakse 5. Mitte arvestatud. kasutusaja märge, kuna kasutusaeg kajastub alam-ISO-koodide juures, millega tehakse tehinguid. Kuna ISO-kood 22.21.09 jaguneb nüüd kaheks Tootjagarantii annab realistliku tootjapoolse hinnangu toote täpsemaks alamkoodiks ja nimetatud abivahendite (kommunikaatorid, töökindlusele ning on seetõttu praktiline ja ajakohane alus, millele riik silmajälgijad) garantii on tavaliselt kuni 5 aastat, siis on mõistlik märkida saab kasutusaja määramisel tugineda. Samas säilib paindlikkus, sest kasutusaeg 5 aastat just nende alamkoodide juurde: ISO-kood 22.21.09.01 – individuaalsete vajaduste korral on võimalik taotleda erandit. Kõik kommunikaatorid, ISO-kood 22.21.09.02 – silmajälgijad, ISO-kood 24.18.12 – dialoogiseadmed ja muud suhtlusabivahendid on vajaduse korral statiivid kättesaadavad erandi taotluse alusel. Samuti on võimalik esitada erandi taotlus juhul, kui vajalik abivahend hävib enne määratud Me ei pea õigeks, et riiklikult kehtestatakse abivahendi kasutusaeg ainult kasutusaja lõppu. tootjapoolse garantiiaja põhjal. Garantii on tootja vabatahtlik lubadus, mida võib tootja ühepoolselt igal ajal muuta. Riiklik kasutusaeg peaks tuginema objektiivsematele ja laiematele kriteeriumitele. Lisaks tehakse antud ISO-de alt ka lihtsamate toodetega tehinguid, mille tootjad annavad oma toodetele maksimaalselt aastase garantii, kui sedagi. 6. Ettepanek ühtlustada ISO 24.18.12 osas abivahendi täpsustuse 6. Mitte arvestatud ja selgitatud. kirjeldust ja eelduskoodi omavahelist selgust. Praegune täpsustus viitab, et tegemist on reguleeritavate statiividega dialoogiseadmete stabiilseks Praegu on abivahendite loetelus ISO-koodi 24.18.12 (statiivid) puhul kinnitamiseks. Sellest võib järeldada, et statiivid on mõeldud kõigile eelduskoodiks määratu vaid 22.21.09.02 (silmajälgijad). See dialoogiseadmetele alanevate ISO-koodide juurde, sh ka kommunikaatoritele. tähendab, et statiivi saab ilma erandita taotluseta soetada vaid koos Et vältida tõlgendamisruumi, tuleks kirjeldus ja seotus vastavate ISO- silmajälgijaga. Erandi taotlus tuleb esitada, kui statiivi on vaja muu koodidega selgemalt lahti kirjutada. seadme, näiteks kommunikaatori, kinnitamiseks (nt juhul kui kasutajal on olemasolev suhtlusseade, mille kinnitamiseks on statiivi tarvis). 7. Ettepanek muuta abivahendi rühma nimetus ISO 12.24.30 ratastoolirihmad 7. Mitte arvestatud ja selgitatud. osas. Praegune nimetus viitab vaid ratastoolidele, kuid rihmade kasutamine laieneb edaspidi ka kärudele ja eriistmetele. Et kajastada laiemat Täname ettepaneku eest. Kaalume ettepanekut järgmise abivahendi kasutusulatust, soovitame nimetuse muuta sarnaselt ISO-koodile 12.24.21, loetelu muudatuse tegemisel. Praegu ei ole muudatuse tegemine eemaldades sõna „ratastool“. võimalik, kuna plaanime üle vaadata ja täpsustada kogu ISO-koodi 6  12.24 (ratastoolide tarvikud) nimetused ja kirjeldused tervikuna. Laiendatud koodi saab kasutada ka praegu, sõltumata kehtivast nimetusest. Eesti Õdede Liit Eesti Õdede Liit on tutvunud sotsiaalkaitseministri 21. detsembri 2015. a Täname positiivse tagasiside eest. määruse nr 74 „Abivahendite loetelu, abivahendite eest tasu maksmise kohustuse riigi poolt ülevõtmise otsustamise ja erandite tegemise tingimused ja kord ning abivahendi kaardi andmed“ muutmise eelnõuga ning selle seletuskirjaga. Toetame eelnõu peamisi eesmärke ja tehtavaid muudatusi, eelkõige:  vajaduspõhise lähenemise laiendamist abivahendite võimaldamisel sõltumata puude raskusastmest või töövõime vähenemisest;  tõendite väljastamise aluste täpsustamist, mis annab suurema paindlikkuse ning toetab abivahendite otstarbekat ja sihipärast kasutamist;  abivahendite loetelu kaasajastamist ja täpsustamist, mis loob paremad võimalused nii teenuseosutajatele kui ka abivajajatele;  õigusselguse suurendamist määruse sõnastuses, mis lihtsustab nii abivajaja kui ka tervishoiutöötajate tööd. Peame oluliseks, et muudatused parandavad nii tööealiste kui ka laste ligipääsu abivahenditele ning aitavad seeläbi ennetada terviseprobleemide süvenemist ja toetavad iseseisvat toimetulekut. Eesti Õdede Liit kooskõlastab eelnõu Tallinna Tervishoiu Kõrgkool Tallinna Tervishoiu Kõrgkoolil ei ole eelnõu kohta kommentaare. Täname tagasiside eest. Tartu Tervishoiu Kõrgkool Annan teada, et Tartu Tervishoiu Kõrgkoolil puuduvad sisulised Täname tagasiside eest. kommentaarid dokumendile "Sotsiaalkaitseministri määrus nr 74 eelnõu (abivahendite loetelu)" ning saame selle kooskõlastada. Tervise Abi OÜ Tervise Abi tänab teid võimaluse eest tutvuda määruse muudatuse ettepanekutega. Tervitame tehtud uuendusi. 7 Meil paar täpsustavat küsimust, millele sooviksime selgitusi. Usume, et nendele vastamine aitab tagada muudatuste sujuvama mõistmise ja rakendamise praktikas: 1. Kas mõistame õigesti, et uue määruse alusel rakenduvad kõik soodustused 1. Selgitatud. edaspidi vastavalt abivahendite loetelule ning kaob erisus, mille alusel said puuetega lapsed seni 90% soodustust inkotoodetele? Ei, laste erisus ei kao. Lastele kehtib jätkuvalt 90% soodustus kõigile abivahenditele, sh inkotoodetele. Alates 01.09.2025 on kõik laste abivahendid 90% soodustusega, eeldusel, et lapsele on väljastatud vastav abivahendi tõend. Puude olemasolu ei ole enam määrav, mis kõrvaldab senise ebavõrdse olukorra, kus puude raskusastmega lapsel oli riigipoolne soodustus 90%, kuid ilma puude raskusastmeta lapsel vaid 50%. Muudatus tuleneb 01.09.2025 jõustuvast sotsiaalhoolekande seaduse § 50 lõikest 8 punktist 2: Sotsiaalhoolekande seadus–Riigi Teataja 18-aastastele ja vanematele inimestele kehtivad soodustused vastavalt abivahendite loetelule. 2. Palume täpsustada, kuidas eristada käimisraame ja rulaatoreid uue 2. Selgitatud. abivahendite loetelu põhjal.Uus kirjeldus (nt „kuni 4 väikese rattaga käimisraamid“) muudab nende kahe tootegrupi piiri hägusamaks. Kuidas on Käimisraamide ja rulaatorite eristamisel, eriti juhtudel, kus nende määratletud „väiksed rattad“ – kas on olemas läbimõõdupiir? Milliste tunnuste piirid tunduvad hägusad, saab abivahendiettevõtja lähtuda tootja alusel muutub käimisraam rulaatoriks? Kas võib pidada eristavaks tunnuseks poolsest dokumentatsioonist, sh kasutusjuhendist. Juhendis on tootja seda, et käimisraamil (esi)rattad ei pöörle ja puuduvad pidurid, samas kui nimetanud toote kas rulaatoriks või käimisraamiks. rulaatoritel on pöörlevad rattad ning pidurisüsteem? Abivahendite loetelu muudatused tehti tuginedes Eesti turul müüdavatele toodetele. Ratta suuruse määramisel ei lähtutud kindlatest mõõtmetest, vaid toote peamistest omadustest. ISO-koodi määramiseks ühendatakse toote peamised omadused tootja kasutusjuhendis toodud nimetusega. 8  Kui toote määratlemisel tekib raskusi, saab Sotsiaalkindlustusameti abivahendite talitus ettevõtet nõustada. Eesti Puuetega Inimeste Koda Eesti Puuetega Inimeste Koda tänab kaasamise eest. Toome välja meie Täname tagasiside eest! liikmete ettepanekud, tähelepanekud ja küsimused. Postiivne on, et paljud abivahendid on lahti seotud korduva tõendi taotlemise vajadusest. Samas on loetelus veel abivahendeid, mille puhul kasutajad ei näe korduva tõendi küsimise vajalikkust. 1. Kuuldeaparaatide vajadust ei ole vaja iga 4 aasta järel tõestada, kuna 1. Mitte arvestatud. vajadus ei ole ajas muutuv. Abivahendi täpsema koodi ja nimetuse suudab kõige paremini tuvastada abivahendi ettevõte. Piisab ühekordsest kõrvaarsti Varasemate arutelude käigus oleme saanud kuuldeaparaatide tõendist, et isikul on püsiv kuulmislangus ja ta vajab kuulmisabivahendit. tõendite väljastajatelt (audioloogidelt ja kõrva-nina-kurguarstidelt) tagasisidet, et nad ei pea põhjendatuks võimalust, et nende abivahendite saamiseks piisaks ühekordsest tõendist. Kuna osapoolte tagasiside on olnud erinev, ei ole meil praeguse määruse muudatuse ajaraamis võimalik seda ettepanekut arvesse võtta. Selguse saamiseks ja erinevate osapoolte nägemuste ühtlustamiseks planeerime edaspidi arutelu, kuhu kaasame nii erialaeksperdid (audioloogid ja kõrva-nina-kurguarstid) kui ka kuulmislangusega inimesed. Praegu oleme pidanud põhjendatuks, et kuulmisaparaadi puhul on korduvtõend vajalik eelkõige seetõttu, et arst saaks regulaarselt hinnata kõrvade seisundit ning kinnitada, et kuulmisaparaadi kasutamine on jätkuvalt ohutu. Kuigi teenuseosutajal on kohustus müügi hetkel teha audiogramm, ei ole Sotsiaalkindlustusameti ekspertidel vastavat meditsiinilist pädevust, et audiogrammi põhjal ohutust hinnata. Korduvtõendi vajalikkust toetab ka asjaolu, et kuuldeaparaat on II klassi meditsiiniseade, mille puhul saab Sotsiaalkindlustusamet tugineda ainult tervishoiutöötaja hinnangule. Sotsiaalkindlustusametil puudub õigus nõuda kuulmisabivahendeid müüvatelt ettevõtetelt 9  meditsiinialaseid pädevusi, mistõttu on oluline, et abivahendi jätkuva sobivuse ja kasutamise ohutuse kinnitaks alati arst. Lisaks viitab WHO juhis (https://www.who.int/publications/i/item/guidelines-for-hearing-aids- and-services-for-developing-countries), et täiskasvanutel tuleks teha korduvhindamine iga 4–5 aasta järel, mis vastab ka kuuldeaparaatide keskmisele kasutuseale. 2. Samuti on ettepanek kaotada korduva abivahendi tõendi küsimine järgmiste 2. Arvestatud osaliselt. abivahendite korral, kuivõrd nende abivahendite kasutamisel inimese abivajadus väljakujunenud puude korral ei muutu: Kaotasime korduva tõendi vajaduse ISO-koodi 12.12.18 ISO-kood 04.33.06.01 püsiva survejaotusega lamatisi ennetavad madratsid (abivahendid ratastoolis istuva inimese sõidukisse või sealt välja ISO-kood 04.33.06.02 muutuva survejaotusega lamatisi ennetavad madratsid tõstmisel) suhtes. ISO-kood 12.12.18 abivahendid ratastoolis istuva inimese sõidukisse või sealt välja tõstmiseks Praegu pidasime siiski põhjendatuks jätta korduva tõendi nõue alles ISO-kood 12.23.03 invarollerid ISO-koodi 04.33.06.01 (püsiva survejaotusega lamatisi ennetavad madratsid) ja ISO-kood 04.33.06.02 (muutuva survejaotusega lamatisi ennetavad madratsid) puhul. Põhjus on selles, et nende abivahendite vajajatel ei ole alati tegemist väljakujunenud ja muutumatu abivajadusega. Osaliselt on nende abivahendite puhul tegu traumajärgsete juhtumitega, kus inimese seisund aja jooksul paraneb ning abivahendi vajadus kaob. Seetõttu ei ole põhjendatud, et sellisel juhul väljastatakse eluaegne tõend nimetatud abivahendi kasutamiseks. Samas mööname, et osadel kasutajatel on seisund püsiv. Paraku ei võimalda tänane ISO-koodi põhine abivahendite loetelu eristada ajutist ja püsivat seisundit. Selline eristamine muutub võimalikuks alles siis, kui need abivahendid kantakse Tervisekassa meditsiiniseadmete loetellu. Kuna meditsiiniseadmete loetelu võimaldaks eristada ajutist ja püsivat abivajadust, aga tänane abivahendite loetelu seda ei võimalda, ei ole enne üleminekut Tervisekassasse mõistlik kaotada korduva tõendi nõuet laiemale kasutajate grupile, kui see oleks tulevikus Tervisekassas ette nähtud. 10  ISO-kood 12.23.03 (invarollerid) – peame põhjendatuks jätta korduva tõendi nõue kehtima, kuna tegemist on abivahendiga, mille kasutaja seisund võib ajas muutuda. Arvestades, et invarolleriga osaletakse liikluses, on oluline veenduda, et selle kasutamine on ohutu nii abivahendi kasutajale endale kui ka teistele liiklejatele. 3.EPIKoda ei toeta ISO-kood 12.12.05 (auto kohandused käsipiduri 3. Arvestatud. käsitsemiseks) ja 12.12.07 (auto kohandused roolisüsteemi käsitsemiseks) eeldamist abivahendite nimekirjast. Liikumispuudega inimeste tagasiside Arvestame EPIKoja ettepanekuga, mis tugineb kasutajate kohaselt ei ole viimase kahe aasta abivahendite müügistatistika (mille jooksul arvamusele, ning jätame nimetatud ISO-koodid loetellu. See pole tehtud ühtegi kohandust) piisav alus abivahendite eemaldamiseks võimaldab pikema aja jooksul jälgida, kas nende ISO-koodidega nimekirjast, sest praktikas on mõlemad abivahendid kasutusel. Paljudel tehakse lähitulevikus tehinguid või mitte. Samuti tagab see juhtudel küll ostetakse juba kohandatud autod, kuid see ei välista, et mõnel kasutajatele soovitud olukorra ning loob võimaluse edaspidi hetkel on vajalik riigi abi auto kohandamiseks, sh vanema auto kasutamiseks, võimalikud muudatused uuesti koos kasutajatega läbi arutada. kus puudub vastav käsipiduri nupp. Auto kohanduste läbi erimenetluse pikendab inimese jaoks protsessi. Teatud liikumispuude korral on roolihark Täiendavalt selgitame, et nimetatud abivahendid on ka praegu ainuke alternatiiv rooli käsitlemiseks ning tegemist ei ole soodsa lahendusega, kättesaadavad erandi taotluse alusel, mistõttu plaanitud muudatus ei mida inimene ise ilma riigitoetuseta ostma läheks. Seega on EPIKoda oleks kasutajate jaoks protsessi pikendanud. arvamusel, et nimetatud abivahendite eemaldamine nimekirjast on ennatlik ning palume arvestada abivahendite ettevõtete arvamuse kõrval ka abivahendite kasutajate arvamust ning jätta auto kohandused käsipiduri ja roolisüsteemi käsitsemiseks abivahendite loetelusse. 4. ISO-kood 22.06.12.05 teise kõrva heli ülekande süsteemid (CROS) – 4. Selgitatud. täpsustatakse sõnastust, et oleks üheselt arusaadav, millist abivahendit mõeldakse. Mõeldud on standardse kuuldeaparaadi ja heli teise kõrva juhtiva Selgitame, et sisuliselt ei muutu võrreldes tänasega midagi peale aparaadi (CROS) komplekti. Sõnastusest eemaldatakse seadistamisega selle, et loetelus olev täpsustus muudetakse lühemaks, et see sobiks seotud tekst, sest see ei kuulu oma olemuselt abivahendi täpsustuse või vormiliselt teiste abivahendi täpsustustega paremini kokku. kitsenduse alla. Seadistuse senine sõnastus vajab täpsustust - kuidas praegu ja tulevikus on hinnastatud aparaadi seadistamine? Lisaks on Eesti Vaegkuuljate Liit ja Eesti Puuetega Inimeste Koda mitmel Täname ettepanekute eest ja peame samuti oluliseks, et lahendused, korral (2023. ja 2024aastal) välja toonud kasutajate vaatest kitsaskohti, mida võimaldab teha abivahendite loetelus, oleks võimalik leida enne, millega seni arvestatud pole. Kuna Sotsiaalministeerium plaanib abivahendite kui abivahendid liidetakse meditsiiniseadmetega ühtsesse süsteemi. üleviimise Tervisekassase, on oluline, et kitsaskohad oleksid lahendatud enne abivahendite üleviimist. Toome siinkohal veelkord välja varasemalt tehtud ettepanekud: 11 5. Palume tõsta kommunikatsioonivõimendid (kood 22.06.06) 5. Arvestatud. kuulmisabivahenditest (22.06.12) eraldi. Hetkel on kommunikatsioonivõimendite juurde kirjutatud välistava koodina: v.a Eemaldasime kuuldeaparaatide juurest (ISO 22.06.12.01, koodidega 22.06.12, 22.06.15 ja 22.06.21 tehingu teostanud isik. Samuti on 22.06.12.02, 22.06.12.03) välistava koodi kuuldeaparaatide juurde kirjutatud välistava koodina v.a koodiga 22.06.06, kommunikatsioonivõimendile. Seega edaspidi on võimalik soetada 22.06.12 tehingu teinud isik. Nimetatud muudatus on vajalik selleks, et kuuldeaparaat ka inimesel, kes on eelnevalt soetanud inimene, kes on ostnud kommunikatsioonivõimendi, saaks soetada ka kommunikatsioonivõimendi (ISO 22.06.06). kuuldeaparaadi. Kommunikatsioonivõimendi on sageli esimene kuulmisabivahend, kui inimesele veel ei ole kuuldeaparaati väljastatud. Ei ole õiglane abivajaja suhtes panna ta ootama 5 aastat, enne kui ta saab soodushinnaga kuuldeaparaadi. 6. Palume lisada abivahendite nimekirja ka kuuldeaparaatide lisatarvikud. 6. Mitte arvestatud. Implantaatidel on lisatarvikute soetamise võimalus olemas (kood 22.06.21.03). Kuuldeaparaatidel on samuti vaja lisatarvikuid- filtreid, Kuuldeaparaatide lisatarvikute lisamine abivahendi loetellu eeldab ressiivereid, kuivatustablette, akulaadijaid, akupanku, patareisid jm). Kuna põhjalikumat analüüsi kui praegune määruse menetlemise ajaraam implantaatidel on see summa 375 eurot aastas, siis paluksime sama võimalust võimaldab, mistõttu ei ole meil hetkel võimalik seda ettepanekut ka kuuldeaparaatide osas. arvestada. Selleks, et saaksime seda ettepanekut kaaluda järgmise määruse muudatuse käigus, palume sihtgrupi esindajalt ettepanekule põhjalikumat selgitust (täpne loetelu lisatarvikutest, võimalik kasutajate arv, kulu), mis võimaldaks hinnata, kas kriteeriumid abivahendi loetellu lisamiseks on täidetud. 7. Palume eraldada kuuldeaparaadi individuaalne otsik (kood 22.06.12.04) 7. Arvestatud osaliselt. kuulmisabivahenditest eraldi (22.06). Ei ole õiglane, et ainult need inimesed saavad soodushinnaga uue individuaalotsaku, kellel on kehtiv, ehk 4 aastat Kuuldeaparaadi individuaalseid otsakuid (ISO 22.06.12.04) saab vana aparaat. Paljud inimesed ostavad kuuldeaparaadi välismaalt, nemad ei soetada ka inimene, kelle kuulmisaparaadi kasutusaeg on saa sel juhul soetada Eestis individuaalotsakut soodushinnaga. Lisaks on möödunud, näiteks juhul kui aparaat on ostetud 5. aastat tagasi. paljudel inimestel töökorras aparaadid kasutusel rohkem kui 4 aastat, ei ole Selleks tuleb esitada erandi taotlus. Individuaalset ostakut on mõistlik osta selle jaoks uus kuuldeaparaat, et saada soodushinnaga uus täiskasvanutel võimalik saada üks tükk ühe aasta jooksul ühe individuaalotsak. Samas on individuaalotsakut sageli vaja uuendada 1 kord kehapoole kohta, lastel vastavalt vajadusele. aastas. Ainus lahendus on eraldada määrusest abivahendite nimekirjast otsik aparaadist. Hetkel on määruses sees lause, et otsik on koodiga 22.06.15, Erandi taotlus on vajalik seetõttu, et kui kuuldeaparaadi kasutusaja 22.06.21.01 tehingu teostanud isikule. Meil ei ole selgust, kas otsiku saab osta lõppemist loetakse see oma tarbimisväärtuse kaotanuks. Kuna ka inimene, kelle aparaat on 5 aastat tagasi soetatud? sellisel juhul ei ole enam tagatud seadme nõutav töökindlus ja kvaliteet, ei võta riik selle tasu maksmise kohustust üle. Samas võib 12  juhtuda, et ka kasutusaja ületanud aparaat on endiselt töökorras. Sellisel juhul ongi erandi taotlus vajalik, et selles veenduda. Kuna individuaalse otsaku soetamine on võimalik ka vanemale aparaadile erandi kaudu, ei pea me hetkel põhjendatuks individuaalse otsaku eraldamist kuulmisabivahenditest. Otsak ja aparaat on tihedalt seotud ning ilma aparaadita ei ole otsakul iseseisvat otstarvet. 8. Palume võimaldada kuulmisimplantaadi kasutajal soetada implantaadi 8. Arvestatud. kehtivusajal ka kuuldeaparaat. Sageli on inimesel ühes kõrvas implantaat, teises kasutab kuuldeaparaati. Praegune määrus aga kahte erinevat Kuulmisimplantaadi (ISO 22.06.21, 22.06.21.01, 22.06.21.02, abivahendit korraga ei võimalda. Määruses on piirang, et ka implantaadi 22.06.21.05) kasutajal on võimalik implantaadi kehtivusajal soetada protsessorit ei saa siis, kui on ostetud kommunikatsioonivõimendi. Palume ka kuuldeaparaat. See võimalus on juba kehtiva määruse järgi seda piirangut selgitada. olemas. Samuti on võimalik implantaadi protsessorit (ISO 22.06.21, 22.06.21.01, 22.06.21.02, 22.06.21.05) soetada kui on ostetud kommunikatsioonivõimendi. See võimalus on juba kehtiva määruse järgi olemas. Erihoolekandeteenuste Pakkujate Liit MTÜ Erihoolekande Pakkujate Liit, olles läbi vaadanud nimetatud määruse eelnõu, leiab, et antud kujul määruse sõnastuse muutmine on sobilik ning sisuliselt vastab määrus erivajadustega inimeste ootustele. 1. Sõnastuse osas on meil ettepanek selle lause osas: "5) loeteluvälise 1. Arvestatud. abivahendi taotlemiseks vastava abivahendi valdkonnaga seotud spetsialisti tõendi abivahendi vajaduse kohta."; Palume kaaluda võimalust asendada mõiste „abivahendi valdkonnaga seotud spetsialist“ kas: - mõistega „sotsiaal- või tervishoiuvaldkonna spetsialist“ või - viidata määruse § 2 lõige 1 loetelule. Asendamine välistab tõlgendamise, et mainitud spetsialist võiks nt olla abivahendeid müüva ettevõtte müügimees. Seletuskirjas küll selgitatakse, et 13 mõeldakse siiski nt audioloogi, kellel on olemas pädevus kuulmisabivahendi tõendi väljastamiseks, aga sõnastus eelnõus võiks selgem olla. Sotsiaalkindlustusamet Sotsiaalkindlustusametile (SKA) on edastatud kooskõlastamiseks Täname tagasiside eest. sotsiaalkaitseministri 21.12.2015 määruse nr 74 "Abivahendite loetelu, abivahendite eest tasu maksmise kohustuse riigi poolt ülevõtmise otsustamise ja erandite tegemise tingimused ja kord ning abivahendi kaardi andmed" muutmise määruse eelnõu (abivahendite loetelu). SKA kooskõlastab eelnõu, täiendavaid ettepanekuid ei ole. 14