Soolise ebakõla kohta otsuse tegemise tingimused ja kord

MINISTRI MÄÄRUS 25.08.2025 nr 42 Soolise ebakõla kohta otsuse tegemise tingimused ja kord Määrus kehtestatakse tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 56 lõike 1 punkti 12 alusel. § 1. Reguleerimisala Määrusega kehtestatakse perekonnaseisutoimingute seaduse § 491 lõikes 1 nimetatud arstliku ekspertiisikomisjoni poolt otsuse tegemise tingimused ja kord, mis on aluseks isiku soo andmete muutmiseks rahvastikuregistris. § 2. Avalduse esitamine (1) Soolise ebakõla kohta otsuse taotlemiseks esitab isik sellekohase avalduse tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 56 lõike 1 punkti 12 alusel valdkonna eest vastutava ministri moodustatud arstlikule ekspertiisikomisjonile. (2) Soolise ebakõla tuvastamiseks kutsutakse isik arstliku ekspertiisikomisjoni vastuvõtule ning vajaduse korral kasutatakse selleks digitaalseid või muid sidevahendeid. § 3. Soolise ebakõla tuvastamine (1) Arstlik ekspertiisikomisjon lähtub soolise ebakõla tuvastamisel arstiteaduse ajakohastest reeglitest ja järgmisest: 1) soolise ebakõla püsivusest anamneesis enne avalduse esitamist; 2) arstliku ekspertiisikomisjoni koosseisus tegutsevate tervishoiutöötajate hinnangust isiku seisundile; 3) vajaduse korral arstliku ekspertiisikomisjoni koosseisu väliste asjakohaste tervishoiutöötajate hinnangust isiku seisundile. (2) Arstliku ekspertiisikomisjoni hinnang soolise ebakõla tuvastamise kohta dokumenteeritakse vastavalt tervishoiuteenuste osutamise dokumenteerimise üldistele põhimõtetele ning arstliku ekspertiisikomisjoni dokumendina. (3) Pärast soolise ebakõla tuvastamist nõustab arstlik ekspertiisikomisjon isikut soolist üleminekut toetavate tegevuste ja tervishoiuteenuste, sealhulgas hormoon- ja kirurgilise ravi, kavandamisel. § 4. Arstliku ekspertiisikomisjoni otsus  2 (1) Arstlik ekspertiisikomisjon teeb otsuse, mis on aluseks soo andmete muutmiseks rahvastikuregistris, kui komisjon on tuvastanud isikul soolise ebakõla. (2) Avalduse esitanud isikule antakse arstliku ekspertiisikomisjoni otsus kirjalikult või digitaalselt. (3) Arstlikul ekspertiisikomisjonil on õigus kutsuda isik uuesti komisjoni vastuvõtule otsuse tegemiseks, kui see on vajalik arstliku ekspertiisikomisjoni hinnangul või kui otsuse tegemiseks on vajalik täiendavate asjakohaste tervishoiutöötajate hinnang isiku seisundile. (4) Kui arstlik ekspertiisikomisjon ei tuvastanud avalduse esitanud isikul soolist ebakõla, teeb arstlik ekspertiisikomisjon otsuse soolise ebakõla mittetuvastamise kohta. § 5. Sünnijärgse soo taastamine (1) Isik, kelle soo andmed on muudetud, võib esitada arstlikule ekspertiisikomisjonile kirjaliku avalduse sünnijärgse soo andmete taastamise otsustamiseks. (2) Sünnijärgse soo andmete taastamise otsustamiseks on arstlikul ekspertiisikomisjonil õigus kutsuda isik vastuvõtule. (3) Otsuse tegemisel kohaldatakse §-des 3 ja 4 sätestatut. § 6. Arstliku ekspertiisikomisjoni otsuse vaidlustamine (1) Paragrahvi 4 punktides 1 ja 4 ning § 5 punktis 3 nimetatud otsuse vaidlustamiseks on isikul õigus pöörduda halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud tingimustel ja korras. (2) Soolise ebakõla seisundi tuvastamisega seotud vaidluste lahendamisel kohaldatakse tervishoiuteenuste korraldamise seaduse ja võlaõigusseaduse sätteid. § 7. Määruse jõustumine Määrus jõustub 1. septembril 2025. a. (allkirjastatud digitaalselt) Karmen Joller sotsiaalminister (allkirjastatud digitaalselt) Nele Labi kantsleri ülesannetes*  Sotsiaalministri määruse „Soolise ebakõla kohta otsuse tegemise tingimused ja kord“ eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus Määrus kehtestatakse terviktekstina uuesti põhjusel, et alates 01. septembrist 2025 hakkab kehtima uus rahvatervishoiu seadus, mis viib eelnõuga kavandatava määruse volitusnormi tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 59 lõike 1 punkti 12. Määrus asendab sotsiaalministri 07. mai 1999.a määrust nr 32 „Soovahetuse arstlike toimingute ühtsed nõuded“ (edaspidi kehtiv määrus), selle ajakohastamisel tehti vaid hädavajalikud muudatused. Eelnõu eesmärk on kehtestada arstliku ekspertiisikomisjoni poolt soolise ebakõla kohta otsuse tegemiseks tingimused ja kord. Selline otsus on vajalik isikul rahvastikuregistrile soo andmete muutmise avalduse esitamiseks vastavalt perekonnaseisutoimingute seaduse § 491 lõikele 1. Määruse peamine muudatus võrreldes kehtivaga seisneb selles, et välja on jäetud ministri käskkirja vormistamise nõue arstlikeks toiminguteks loa andmiseks, sest ministrile ei ole sellise sisuga loa andmiseks seadusega volitust antud. Tegemist on arstliku ekspertiisikomisjoni ekspertide sisulise otsusega, mille suhtes minister pädevust selle üle kinnitamiseks või mitte kinnitamiseks ei oma. Lähtuvalt volitusnormi sõnastusest on muudetud ka määruse pealkirja. Määruses on ajakohastatud ka termineid lähtuvalt rahvusvahelise haiguste ja terviseseisundite klassifikatsiooni 11. versioonis (edaspidi RHK 11) kasutusele võetud terminoloogiast1 antud valdkonnas. RHK 11-s on võetud kasutusele termin sooline ebakõla (Seksuaaltervise peatükk 17 (Conditions related to sexual health) ja koodiga HA60 sooline ebakõla (Gender incongruence)). Eestis on RHK 11 kasutusele võtmine ette valmistamisel. Määruse ülesehitust ja sõnastust on kohendatud ka normitehniliselt. Määruse on koostamisel on osalenud Sotsiaalministeeriumi tervishoiuteenuste osakond ja rahvatervise osakond, juriidilise ekspertiisi tegi Sotsiaalministeeriumi õigusosakond. 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu koosneb seitsmest paragrahvist. Paragrahv 1 sätestab määruse reguleerimis- ja kohaldamisala. Määrusega reguleeritakse perekonnaseisutoimingute seaduse § 491 lõikes 1 nimetatud otsuse, milleks on arstliku ekspertiisikomisjoni (edaspidi komisjon) poolt soo ebakõla üle otsustamine, tegemise tingimusi ja korda. Komisjoni otsust on isikul vaja rahvastiku registris soo andmete muutmise jaoks. Paragrahv 2 reguleerib avalduse esitamise korda. Isikul, kel on soov muuta soo andmeid rahvastiku registris, tuleb esitada avaldus komisjonile. Komisjoni kontaktandmed ja avalduse esitamise korralduse ülevaade on hetkel kättesaadavad Sotsiaalministeeriumi veebilehel. Komisjoni moodustab valdkonna eest vastutav minister tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 56 lõike 1 punkti 12 alusel. Soolise ebakõla tuvastamiseks kutsutakse isik arstliku ekspertiisikomisjoni vastuvõtule selle tegevuskohta. Vajaduse korral kasutatakse selleks digitaalseid või muid sidevahendeid. Digitaalseid vahendeid kasutati näiteks pandeemia järgsel perioodil. Paragrahv 3 reguleerib soolise ebakõla tuvastamisega seonduvat. 1 https://transinimesed.ee/media-guide/sonastik/ 1 Lõige 1 sätestab, et arstlik ekspertiisikomisjon lähtub soolise ebakõla tuvastamisel arstiteaduse ajakohastest reeglitest ja soolise ebakõla püsivusest anamneesis enne avalduse esitamist tuginedes arstliku ekspertiisikomisjoni koosseisus tegutsevate tervishoiutöötajate hinnangust isiku seisundile. Arstiteaduse ajakohasteks reegliteks loetakse rahvusvahelised või Eestis välja töötatud ravi- ja käsitlusjuhendid, mis tuginevad akadeemilisele tõenduspõhisele arstiteadusele. Ravijuhend on dokument, mis annab soovitusi tervist mõjutavate tegevuste kohta. Selles antakse tervishoiutöötajatele tõenduspõhiseid juhiseid diagnoosimise ja ravimise viisidest, samuti võib see sisaldada soovitusi haiguste ennetuseks või patsientide koolitusstrateegiad vms. Patsiendi käsitlusjuhend on detailne visualiseeritud „teekaart“, mis sisaldab riigis kokkulepitud tegevusi ning suuniseid mingi konkreetse seisundi või patsiendigrupi käsitlemiseks, eesmärgiga tagada parim võimalik patsiendist lähtuv käsitlus tervishoiusüsteemis. Alates 2012. aastast koostatakse Eestis juhendid "Ravijuhendite koostamise käsiraamatu" põhjal ja kinnitatakse ravijuhendite nõukoja (RJNK) poolt. Vajaduse korral võetakse arvesse ka arstliku ekspertiisikomisjoni koosseisu väliste asjakohaste tervishoiutöötajate hinnangut isiku seisundile, kui komisjoni liikmete hinnangul see on asjakohane. Lõikes 2 sätestatakse dokumenteerimise põhimõtted. Arstliku ekspertiisikomisjoni hinnang soolise ebakõla tuvastamise kohta dokumenteeritakse vastavalt tervishoiuteenuste osutamise dokumenteerimise üldistele põhimõtetele ning arstliku ekspertiisikomisjoni dokumendina. Tervishoiuteenuste osutamise dokumenteerimise üldised põhimõtted, sh dokumenteerimise kohustus ning andmete edastamine tervise infosüsteemi, on reguleeritud võlaõigusseaduses ja tervishoiuteenuste korraldamise seaduses. Lisaks dokumenteerib arstlik ekspertiisikomisjon oma tegevuse. Lõikes 3 sätestatakse, et pärast soolise ebakõla tuvastamist nõustab arstlik ekspertiisikomisjon isikut soolist üleminekut toetavate tegevuste ja tervishoiuteenuste, sh hormoonravi ja kirurgiline ravi, sobivuse osas arvestamiseks edasiste sekkumiste planeerimisel. Senise praktika kohaselt tegutseb komisjon ka arstliku konsiiliumina seisundi tuvastamisel ja sekkumiste planeerimisel. Konsiiliumite tava on meditsiinis kasutusel erinevate keerukate seisundite puhul diagnoosi kinnitamiseks ning sekkumiste planeerimisel. Paragrahv 4 reguleerib komisjoni otsuse tegemist. Lõige 1 sätestab, et komisjon teeb otsuse isiku soo seisundi kohta, kui on tuvastanud avalduse esitanud isikul püsiva soolise ebakõla. Komisjoni otsus on aluseks rahvastiku registris soo andmete muutmisel. Lõige 2 täpsustab, et avalduse esitanud isikule antakse arstliku ekspertiisikomisjoni otsus kirjalikult või digitaalselt. Senise praktika kohaselt on otsused pigem digitaalsed, kuid isikul on õigus saada see ka paberkandjal. Lõike 3 kohaselt on arstlikul ekspertiisikomisjonil õigus kutsuda isik uuesti komisjoni vastuvõtule otsuse tegemiseks kui see on vajalik arstliku ekspertiisikomisjoni hinnangul või kui otsuse tegemiseks on vajalik täiendavate asjakohaste tervishoiutöötajate hinnang isiku seisundile. Tegemist on arstliku otsusega, mis langetatakse komisjoni liikmete poolt ühiselt lähtudes isiku seisundist ja arstiteaduse ajakohastest reeglitest. Lõige 4 sätestab, et kui arstlik ekspertiisikomisjon ei tuvastanud avalduse esitanud isikul soolist ebakõla, teeb komisjon ka vastavasisulise otsuse. Paragrahv 5 sätestab sünnijärgse soo taastamise korra. 2 Lõike 1 kohaselt võib isik, kelle soo andmed on muudetud, esitada arstlikule ekspertiisikomisjonile kirjaliku avalduse sünnijärgse soo andmete taastamise otsustamiseks. Senise praktika kohaselt on rahvastiku registri andmetel seda olnud vaid ühel korral. Lõike 2 kohaselt on arstlikul ekspertiisikomisjonil õigus sünnijärgse soo andmete taastamise otsustamiseks kutsuda isik vastuvõtule. Lõige 3 sätestab, et otsuse tegemisel kohaldatakse §-is 3 ja §-is 4 sätestatud menetluse põhimõtteid. Seisundi tuvastamisel ja otsuse tegemisel lähtutakse komisjoni liikmete hinnangutest kaasates vajadusel väliseid eksperte ning langetatakse vastav otsus. Isik saab otsuse kirjalikult või digitaalselt ning esitab selle rahvastiku registrile soo andmete muutmiseks. Paragrahv 6 reguleerib arstliku ekspertiisikomisjoni otsuse vaidlustamist. Lõike 1 kohaselt on isikul õigus § 4 punktides 1 ja 2 ja § 5 punktis 3 nimetatud haldusakti vaidlustamiseks pöörduda halduskohtusse halduskohtumenetluses sätestatud tingimustel ja korras. Tegemist on tavapärase haldusmenetluse seadusest tuleneva õigusega, mis kohaldub haldusorgani poolt tehtud haldusaktile. Vaidlustamise säte antud määruses tagab õigusselguse selgitades, et rahvastikuregistrile esitamiseks isiku suhtes antud otsuse puhul on tegemist haldusaktiga ning sellel kohalduvad haldusmenetluse reeglid. Lõige 2 sätestab, et soolise ebakõla seisundi tuvastamisega seotud vaidluste lahendamisele kohaldatakse võlaõigusseaduse ning tervishoiuteenuse korraldamise seaduse sätteid, sealhulgas seaduse alusel kehtestatud reegleid tervishoiuteenuse osutamisele, tervishoiuteenuste kvaliteedile ja patsiendiohutusele. Kvaliteedi ja patsiendiohutuse nõuded sealhulgas kaebuste lahendamise ja vaidlust tekitanud juhtumite käsitlemine on reguleeritud tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 32 lõike 9 alusel kehtestatud määruses „Tervishoiuteenuste kvaliteedi ja patsiendiohutuse tagamise nõuded“. Paragrahv 7 reguleerib määruse jõustumise aega, milleks on 1. september 2025. a, arvestades, et sellel päeval jõustub määruse aluseks olev volitusnorm. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õigusega. 4. Määruse mõjud Määrusega ei kaasne uusi mõjusid võrreldes kehtiva korraga. Võrreldes varasema korraga on määruse eelnõust välja jäetud ministri käskkirjaga arstlikeks toiminguteks loa andmine. Ministril puudub volitus ja pädevus taolise sisuga käskkirja andmiseks, see on vastuolus ka tervishoiuteenuse regulatsiooni põhimõtetega kehtivas võlaõigusseaduses. Ühtlasi vähendab korralduse muutus bürokraatiat ja ministeeriumi halduskoormust ning viib regulatsiooni kooskõlla muutunud terminoloogia ja õiguslike põhimõtetega. 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Määruse rakendamisega ei kaasne uusi kulusid. Määrus vähendab bürokraatiat ja halduskoormust käskkirjade vormistamise ebamõistliku nõude ära jätmise näol. 6. Määruse jõustumine 3 Eelnõu jõustub 1. septembril 2025. a. 7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Määruse eelnõu esitati kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemi EIS kaudu Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile, Siseministeeriumile ja Justiitsministeeriumile ning arvamuse avaldamiseks valdkonna eest vastutava ministri moodustatud arstliku ekspertiisikomisjonile, AS-le Lääne-Tallinna Keskhaigla, Tervisekassale, Eesti LGBT Ühingule. Tehtud ettepanekute arvestamine on kajastatud kooskõlastustabelis, mis on lisatud seletuskirjale. 4  Sotsiaalministri määruse „Soolise ebakõla kohta otsuse tegemise tingimused ja kord“ seletuskirja lisa Kooskõlastustabel Märkuse esitaja/märkus Seisukoht märkuse kohta Siseministeerium Siseministeerium kooskõlastab määruse eelnõu märkustega: 1. Palume eelnõus kasutatavad mõisted viia kooskõlla Arvestatud osaliselt, määruse perekonnaseisutoimingute seaduses antud teemal teksti täpsustatud (soo kasutatavate mõistetega. Näiteks perekonnaseisutoimingute andmete taastamine). „Otsus seaduses kasutatakse mõisteid „sünnisoo taastamine“ ja soo andmete muutmiseks“ ei „otsus soo muutmise kohta“, aga määruse eelnõus ole mõiste, vaid annab edasi, kasutatakse mõisteid „sünnisoo ennistamine“ ning „otsus mida muudetakse. RR on soolise ebakõla kohta“ ja „otsus soo andmete muutmiseks“. andmekogu, mis sisaldab Kui on soov määruses muuta mõisteid, siis tuleb selleks andmeid ja seega muuta saab esmalt perekonnaseisutoimingute seadust muuta. andmeid sh soo andmeid. 2. Määruse eelnõu §-st 3 ei ole selgelt aru saada, millise Arvestatud, määruse sõnastust dokumendiga öeldakse, et inimesel on tuvastatud sooline dokumenteerimise ja otsuse ebakõla ja ta võib ravi alustada. Kas see on määruse eelnõu kohta täpsustatud. §-s 4 nimetatud otsus või on see mõni muu dokument? Palume seda seletuskirjas täpsustada. 3. Määruse eelnõu § 3 lõige 2 kohaselt võib soolise ebakõla Arvestatud, määruse sõnastust tuvastamise järgselt alustada hormoonravi. Kui tuvastamine täpsustatud. RR-s soo andmete toimub määruse eelnõu §-s 4 nimetatud otsusega ja §-s 3 on muutmine ei ole seotud ravi sätestatud soolise ebakõla tuvastamine, siis kuidas saab alustamisega, vaid otsusega. selles protsessis eristada, millal võib alustada ravi ja millal võib rahvastikuregistris andmeid muuta, kui see kõik toimub ühe otsusega? Eriti arvestades, et määruse eelnõu § 4 lõike 2 kohaselt on ravi alustamine rahvastikuregistri andmete muutmise eelduseks. Samas, määruse eelnõu § 3 lõige 2 ütleb, et „võib alustada ravi“, mitte ei sea ravi alustamist kohustuslikuna ette. 4. Kas ravi alustamine on määruse eelnõu kohaselt mõeldud Arvestatud, määruse sõnastust kohustusliku eeltingimusena rahvastikuregistris andmete täpsustatud. RR-s soo andmete muutmiseks? Palume seda seletuskirjas täpsustada. muutmine ei ole seotud ravi alustamisega. 5. Määruse eelnõu § 4 lõikes 2 on kasutatud mõistet „soo andmete muutmise taotleja“. Sellel Arvestatud, määruse sõnastust hetkel ei ole meie hinnangul inimene veel "soo andmete täpsustatud. muutmise taotleja". Alles siis, kui inimene on arstliku ekspertiisikomisjoni otsuse saanud, saab ta otsustada, kas ta taotleb ka soo andmete muutmist rahvastikuregistris. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Kooskõlastame määruse „Soolise ebakõla kohta otsuse tegemise tingimused ja kord“ eelnõu järgnevate märkustega: 1. Määruse eesmärk on võimaldada inimesel ajakohastada Arvestatud, määrust rahvastikuregistris enda soo andmeid, mitte määrata täpsustatud. 1 Märkuse esitaja/märkus Seisukoht märkuse kohta patsiendile ravi või teha sellega seotud otsuseid. Seega teeme ettepaneku määrust täpsustada, et eesmärk tuleks selgelt välja. Selgitus: Uue tervishoiuteenuste korraldamise seaduse §-ga 56 antakse sotsiaalministrile volitus moodustada arstlik ekspertiisikomisjon selleks, et langetada otsus, mille alusel on võimalik rahvastikuregistris andmeid ajakohastada lähtudes perekonnaseisutoimingute seaduse §-st 49¹. Nendest seadusest tulev volitus ei võimalda ministril antud kontekstis välja anda määrust tervishoiuteenuste võimaldamise, selle korra või tingimuste kohta. Ettepanek 1: eemaldada eelnõu § 3 lõigud (2), (3) ja (4). 2. Rahvastikuregistris oma juriidiliste andmete Arvestatud põhimõtteliselt, ajakohastamine peab olema tehtav mõistliku aja jooksul. määrust täpsustatud. Tänase praktika järgi kulub inimesel enda andmete ajakohastamiseks minimaalselt viis aastat, mis ei ole mõistlik aeg. Selgitus: Sooandmete ajakohastamiseks peab inimene saama arstlikult ekspertiisikomisjonilt kõigepealt soolise ebakõla seisundi tuvastamise otsuse. See eeldab vähemalt kahe aasta pikkust soolise ebakõla anamneesi. Omakorda kaks aastat pärast seisundi tuvastamist võib ekspertiisikomisjoni väljastada uue otsuse, mis on viimaks aluseks andmete ajakohastamiseks rahvastikuregistris. Reaalse toimingu tegemiseks kuluvat aega pikendavad märkimisväärselt ekspertiisikomisjoni ooteajad, mis viimaste aastate praktikas küündivad paari aastani. Viis kuni seitse aastat rahvastikuregistris andmete ajakohastamiseks on erakordselt pikk aeg, mille vajalikkus vajab kaalukaid argumente selleks, et seda saaks nimetada proportsionaalseks. Teiste sarnaste inimeste jaoks oluliste õiguslike tagajärgedega perekonnaseisutoimingute nagu näiteks abiellumine või lahutamine ooteajaks on üks kuu. Eelnõu aluseks olevates seadustest ei tulene ühtegi ajalist piirangut ekspertiisikomisjoni otsusele. Samuti ei ole peatselt Eestis üle võetavas RHK-11-s, mille mõistekasutust käesolev eelnõu juba kasutab, seatud soolise ebakõla tuvastamiseks ajalist piirangut anamneesile. Seetõttu jääb arusaamatuks eelnõuga tehtud valik pikendada perekonnaseisutoimingute tegemiseks vajaliku otsuse väljaandmiseks kuluvat aega. Ettepanek 2: sõnastada § 3 lõige (1) punkt 1) järgmiselt: soolise ebakõla esinemine anamneesis enne otsuse tegemist. Sõnastada § 4 lõige (2) järgmiselt: soo andmete muutmise taotlejale antakse arstliku ekspertiisikomisjoni otsus soo andmete muutmiseks vahetult peale arstliku ekspertiisikomisjoni otsust isiku seisundi kohta. 3. Eelnõu suures osas säilitab täna kehtiva korra, mis on Arvestatud, määrust muutunud sooandmete ajakohastamise rahvastikuregistris täpsustatud. bürokraatlikumaks, ajamahukamaks ja kallimaks kui selleks 2 Märkuse esitaja/märkus Seisukoht märkuse kohta on õiguslik ja praktiline vajadus. Ülekoormatud eriarstidest koosnev arstlik ekspertiisikomisjon langetab eelnõus kirjeldatud süsteemi järgi kaks otsust, mida tehakse ooteaja tõttu kahel erineval kohtumisel. Seetõttu ostab riik komisjonis töötavatelt eriarstidelt teenust kaks korda, mis on põhjendamatu lisakulu riigile ja nõutud eriarstidel üleliigne ajakulu. Ettepanek 3: võimaldada arstlikul ekspertiisikomisjonil vahetult peale seisundi tuvastamist langetada otsus, mis võimaldab inimesel enda sooandmeid rahvastikuregistris kaasajastada. 4. Kuna eelnõu suures osas säilitab täna kehtiva korra, siis Arvestame edasiste tegevuste ei ole kogu süsteemi mõju tervikuna hinnatud. Samas kuna planeerimisel. ka täna kehtiva määruse mõjusid ei ole meile teada olevalt kunagi hinnatud, siis on sellest tulenvalt ka käesoleva eelnõu mõjud suures osas hindamata. Seetõttu tekitab eelnõu sarnaselt selle eeskujuks olevale määrusele palju vastuseta küsimusi. Niivõrd ulatuslikult erinevaid põhiõigusi riivava eelnõu puhul on väga oluline selgitada ja põhjendada erinevaid kaalutluskohti ning langetatud valikute proportsionaalsust soovitud eesmärgi saavutamiseks. Ettepanek 4: Soovitame antud sihtrühmale suunatud edasiste tegevuste raames analüüsida tervikuna eelnõuga loodud süsteemi mõju sihtrühmale. Justiits- ja Digiministeerium Kooskõlastab märkusteta. Tervisekassa Kooskõlastab märkusteta. Soovahetuse arstlik ekspertiisikomisjon 1. Ettepanek asendada § 3 lõiked (2), (3) ja (4) alljärgnevalt: Arvestatud sisuliselt, määrust (2) Arstliku ekspertiisikomisjoni poolt soolise ebakõla täpsustatud. tuvastamise järgselt võib soovi korral alustada soolist üleminekut toetavatele tegevustele (sotsiaalne, psühholoogiline, käitumuslik) lisaks ka soolist üleminekut abistava meditsiinilise (sh hormoonravi ja kirurgiline ravi) sekkumisega. ----------------- Ettepanek põhineb Maailma Terviseorganisatsiooni seisukohal soolist üleminekut toetava tervishoiu sisu kohta (https://www.who.int/standards/classifications/frequently- asked-questions/gender-incongruence-and-transgender- health-in-the-icd), määruse sõnastus võiks seda seisukohta hõlmata/kajastada: "What is gender-affirmative health care? Gender-affirmative health care can include any single or combination of a number of social, psychological, behavioural or medical 3 Märkuse esitaja/märkus Seisukoht märkuse kohta (including hormonal treatment or surgery) interventions designed to support and affirm an individual’s gender identity." Meditsiiniline sekkumine omakorda põhineks siis vastaval ajahetkel olemasolevale tõenduspõhisusele, nagu toimub ka muudes meditsiini valdkondades. 2. Ettepanek § 4 lõige 1 ringi sõnastada, kuna arstlik Arvestatud, määrust ekspertiisikomisjon teeb ka siis otsuse, kui püsivat soolist täpsustatud. ebakõla ei ole pöördujal võimalik tuvastada. 3. Ettepanek muuta § 4 lõige (2) järgnevalt: Arvestatud sisuliselt, määrust (2) Soo andmete muutmise taotlejale antakse arstliku täpsustatud. Komisjon võib ekspertiisikomisjoni otsus soo andmete muutmiseks teha otsuse kohe või kutsuda vähemalt kahe aasta möödumisel soolise ebakõla isik tagasi lähtuvalt seisundist. tuvastamisest, ekspertiisikomisjonile jääb õigus igal üksikul juhul otsustada vastavalt isiku seisundile teistsugune ajaline intervall. Ettepanek põhineb soovahetuse AEK senisel kogemusel, et vahel on pöördujad vanemas eas (40-60+ aastased) ning aastakümnete jooksul selgelt kujunenud küpse identiteediga inimesed, kes pole lihtsalt varasemalt pöörduda otsustanud. Sellisel juhul pole see kaheaastane periood põhjendatud. Teisalt on pöördujate seas neid isikuid, kellel on soolise ebakõla tuvastamine ja ravi alustamine toimunud varasemalt mõnes teises riigis ning nad soovivad Eestis samuti soolist ebakõla tuvastada. Sellisel juhul saab aluseks võtta vastava riigi varasema dokumentatsiooni. Eesti Transinimeste Ühing 1. Määruse eelnõu on praegusel kujul vastuolus inimõiguste Arvestatud osaliselt, määrust üldpõhimõtetega, Eesti kehtiva õigusega ja diskrimineerib täpsustatud. transinimesi nende soolise identiteedi tõttu. Ei viidatud AEK võib piirduda oma liikmete seaduse sättes ega üheski teises Eesti seaduses ei ole hinnanguga, suunamine teise alust, mille järgi võib arstlik ekspertiisikomisjon anda Eesti tervishoiuteenuse osutaja elanikule luba või keelata juurdepääsu tema soovitud konsultatsioonile on tervishoiuteenusele (määruse eelnõu § 3 lg-d 2 ja 3). vajaduspõhine st kui see on Võlaõigusseaduse 41. ptk järgi osutatakse tervishoiuteenust vajalik otsuse tegemiseks lepingu alusel, mille võrdseteks võlaõiguslikeks poolteks on tervishoiuteenuse osutaja ja patsient (VÕS § 758). Ühelgi teisel juhul ei ole näiteks hormoonravile vm ravile juurdepääs seotud riigi poolt antavast loast. Eeldus, et soolise ebakõla diagnoosimiseks on vajalik psühhiaatri hinnang pärineb RHK 10-st, sellist nõuet ei esine RHK 11-s, mille kehtestamise ettevalmistamine on Eestis käimas. Tegemist on ressursikulukate ja järjekordi pikendavate toimingutega. Kohtumine psühhiaatri ja/või arstliku komisjoniga peaks olema vabatahtlik. 2. Ükski meditsiiniline protseduur ei saa olla transinimestele Arvestatud sisuliselt, määrust kohustuslik. Soovitame täpsustada, et ükski meditsiiniline täpsustatud. protseduur (sh hormoonasendusravi) ei ole kohustusliku iseloomuga. 4 Märkuse esitaja/märkus Seisukoht märkuse kohta 3. Soolise ebakõla tuvastamise tingimused on aegunud ja Arvestatud sisuliselt, määrust vastuolus rahvusvahelise meditsiinilise praktika ja täpsustatud. teadmisega ning inimõigusnormidega. RHK 11 ei kirjuta tervishoiutöötajale ette kindlat ajalist perioodi, mille vältel sooline ebakõla peab olema esinenud, et soolist ebakõla diagnoosida – kaheaastane esinemise nõue puudutab RHK 11-s ainult kitsamalt eelpuberteediealisi lapsi (mitte puberteediealisi noori ega täiskasvanuid). 4. Soo tunnustamise eelduseks ei saa olla psühhiaatri Arvestatud sisuliselt, määrust hinnang. Euroopa Nõukogu Ministrite Komitee soovitus täpsustatud. CM/Rec(2010)5, mille punkti 21 järgi tuleb inimese soolist üleminekut igakülgselt õiguslikult tunnustada, eelkõige tuleb võimaldada kiire, läbipaistva ja ligipääsetava menetluse abil inimese nime ja sootähise muutmine dokumentides. 5. Sooandmete muutmine peab olema ligipääsetav, kiire ja Arvestatud sisuliselt, määrust inimväärikust austav. Kaheaastane ooteaeg soolise ebakõla täpsustatud. tuvastamisest sooandmete muutmiseni (§ 4 lõige 2) on oma olemuselt nn “päris elu test” (ingl real-life test), millest Euroopa Komisjon on soovitanud EL-i liikmesriikidel loobuda. 6. Soolist üleminekut toetav kirurgia peab olema Arvestatud sisuliselt, määrust Tervisekassa tervishoiuteenuste loetelus. § 3 lõik 3 kirurgia täpsustatud. lubamise kohta on praeguses sõnastuses ebamäärane ja põhjendamata. Samasugune säte oli ka eelmises määruses, kuid meie teada ei ole ei arstlik ekspertiisikomisjon ega Eestis tegutsevad kirurgid seda rakendanud. Transinimeste kogemuste põhjal teame, et kirurgid on otsuste tegemisel lähtunud kas inimese juriidilisest soost (pärast soo tunnustamise protseduuri) või palunud eraldi vaimse tervise spetsialisti tõendit. See tähendab, et see säte on tõenäoliselt ülemäärane. Seda eriti olukorras, kus üleminekut toetav kirurgia ei ole praegu Tervisekassa poolt rahastatud teenus, mille tõttu ei ole selge, miks ministeerium kirurgidele ettekirjutusi teeb. Pigem soovitame lisada üleminekut toetavad kirurgilised protseduurid Tervisekassa tervishoiuteenuste loetellu ning täpsemalt läbi mõelda teenuse kasutamise tingimused – kui see ei ole võimalik, soovitame sätte eemaldada. 7. Määruses peaks sisalduma regulatsioon, kuidas Arvestatud, määrust vaidlustada arstliku ekspertiisikomisjoni otsust. Arstlik täpsustatud. ekspertiisikomisjon on praeguse määruse eelnõu redaktsiooni järgi avaliku halduse ülesandeid täitma volitatud kogu, mille menetluse käigus võidakse riivata inimese põhiõigusi ning mille otsus on haldusakt. Seega peaks haldusmenetluse seaduse järgi olema inimestel, kelle suhtes tehakse otsuseid, olla võimalus neid otsuseid ka vaidlustada. Praegu ei ole selge, kuhu saab inimene oma 5 Märkuse esitaja/märkus Seisukoht märkuse kohta õiguste kaitseks ja komisjoni otsuse vaidlustamiseks pöörduda. SA Mõttekoda Praxis Peamised ettepanekud 1. Psühhiaatri hinnang peaks olema vabatahtlik ja Arvestatud sisuliselt, määrust toetav §3 lg 1 p 2 kehtestab kohustusliku psühhiaatrilise täpsustatud. hinnangu, mis võib kaasa tuua transinimeste identiteedi käsitlemise meditsiinilise kõrvalekaldena ning põhjustada põhjendamatut sekkumist isiku eraellu. Selline lähenemine võib tugevdada stigmat, mille kohaselt sooline ebakõla vajab psüühilist diagnoosi või ravi. Soovitame hinnangu muuta vabatahtlikuks ning suunata selle eesmärk toetavale, mitte välistavale rollile. Võimalik sõnastus: „vabatahtlik psühhiaatri hinnang, mis kinnitab isiku võimet teha teadlik ja püsiv otsus oma sooidentiteedi osas.“ 2. Komisjoni liikmete pädevus – koolitusvajadus. AEK liikmete pädevuse Soovitame määruses viidata valmisolekule ja vajadusele reguleerimine ei ole antud pakkuda arstliku ekspertiisikomisjoni liikmetele määruse reguleerimisalas. täiendkoolitust või juhendmaterjale (nt Praxis „Juhendmaterjal tervishoiutöötajatele“), mis aitavad mõista transinimeste vajadusi ning kujundada kultuurilist ja kliinilist kompetentsust. 3. Termin „sotsiaalne adaptatsioon“ – täpsustada või Arvestatud sisuliselt, määrust vältida §3 lg 3 ja §5 kasutavad termineid „sotsiaalne täpsustatud. adaptatsioon“ ja „desadaptsioon“, mille tähendus on ebaselge ja võib võimaldada subjektiivseid tõlgendusi. Soovitame täpsustada, kelle poolt ja mille alusel hinnatakse kohanemist ning kaaluda vajadusel mõistete asendamist. 4. Anamneesi kestus ja ravi pikkus – vältida jäiku Arvestatud sisuliselt, määrust ajapiiranguid §3 lg 1 p 1 ja §4 lg 2 seovad otsustamise täpsustatud. vähemalt kahe aasta pikkuse anamneesi või ravi kestusega. See seab juriidilise sooandmete muutmise sõltuvusse meditsiinilise protsessi pikkusest ega toeta enesemääramise põhimõtet. Soovitame loobuda ajapõhistest piirangutest ja käsitleda juriidilist ning meditsiinilist protsessi iseseisvalt. MTÜ Feministeerium Toetame transinimeste õiguste Vt kommentaarid ETÜ eest seisva organisatsiooni Eesti Transinimeste Ühingu ettepanekute juures (ETÜ) 27.07.2025 esitatud seisukohta (toodud samad ettepanekud). Soouuringute keskus Dike Ettepanekud samad ETÜ omadega Vt kommentaarid ETÜ ettepanekute juures 6 Märkuse esitaja/märkus Seisukoht märkuse kohta Eesti LGBT Ühing Ettepanekud samad ETÜ omadega Vt kommentaarid ETÜ ettepanekute juures Võrdse kohtlemise võrgustik Võrdse kohtlemise võrgustiku liikmesorganisatsioonid: Eesti Inimõiguste Keskus, Eesti LGBT Ühing, Eesti Noorteühenduste Liit, Eesti Pagulasabi, Eesti Puuetega Inimeste Koda, Eesti Vegan Selts, Eesti Üliõpilaskondade Liit, Lastekaitse Liit, Naiste Tugi- ja Teabekeskus, Oma Tuba (Feministeerium), URALIC Keskus Toetame oma võrgustiku liikmete Eesti Transinimeste Vt kommentaarid ETÜ Ühingu ja Eesti LGBT Ühingu poolt Teile esitatud nende ettepanekute juures organisatsioonide peamisi seisukohti: 1. Määruse eelnõu on praegusel kujul vastuolus inimõiguste üldpõhimõtetega, Eesti kehtiva õigusega ja diskrimineerib transinimesi nende soolise identiteedi tõttu. 2. Ükski meditsiiniline protseduur ei tohi olla transinimestele kohustuslik. 3. Soolise ebakõla tuvastamise tingimused on aegunud ja vastuolus rahvusvahelise meditsiinilise praktika ja teadmisega ning inimõigusnormidega. 4. Soo tunnustamise eelduseks ei tohi olla psühhiaatri hinnang. 5. Sooandmete muutmine peab olema ligipääsetav, kiire ja inimväärikust austav. 6. Soolist üleminekut toetav kirurgia peab olema Tervisekassa tervishoiuteenuste loetelus. 7. Määrus võiks sisaldada regulatsiooni arstliku ekspertiisikomisjoni otsuse vaidlustamiseks 7