Leping

TELLIJAD: SOTSIAALMINISTEERIUM JA KLIIMAMINISTEERIUM Uuringu pealkiri: TUULEPARKIDE AKUSTILISE MÕJU UURIMINE: MÕÕTMINE JA MODELLEERIMINE NING REGISTRIPÕHINE EPIDEMIOLOOGILINE TERVISERISKIDE UURING PAKKUMUS Pakkuja: Tartu Ülikool Pakkuja esindaja: Siret Rutiku, grandikeskuse juhataja Pakkuja kontaktisik: Hans Orru, keskkonnatervishoiu professor, e-post: [email protected] Juuni 2025 1. Uuringu eesmärk Käesoleva uuringu eesmärk on hinnata tuuleparkidest põhjustatud akustiliste mõjude (kuuldava müra ja infraheli) võimalikke tervisemõjusid ja häiritust, tuginedes Eestis teostatavale registripõhisele ja küsitlusuuringule ning kuuldava müra ja infraheli modelleerimisele ja mõõtmistele. 2. Tegevuse sisu Uuringu käigus mõõdetakse ja modelleeritakse Eesti tuuleparkide mürataset ja selle võimalikku mõju inimeste tervisele. Uuringu esimese etapis koostatakse uuringu valim, määratledes uuritavad tuulepargid ja selged kriteeriumid mõõtmiskohtade valimiseks ning sidudes uuritavad tuulikute asukohtadega. Viiakse läbi nii kuuldava müra kui infraheli mõõtmised erinevatel kaugustel ja tuuliku võimsustel ning töötatakse välja metoodika, mille alusel modelleeritakse mürataset ja infraheli levikut uuringualadel. Samal ajal valmistatakse ette registripõhised ja küsitluslikud uuringud ning taotletakse vajalikud load andmete kogumiseks. Registripõhise uuringu raames analüüsitakse terviseregistrite andmeid, et selgitada seoseid tuuleparkide läheduses elavate inimeste haigestumise ja ravimite kasutamise vahel, võrreldes olukorda enne ning pärast tuuleparkide rajamist. Lisaks viiakse läbi juht-kontrolluuring, kus küsitletakse tuuleparkide läheduses elavaid inimesi, et hinnata eneseraporteeritud tervisenäitajaid, tajutud mürataset ja riskitunnetuse mõju heaolule ja tervisele. Koostatakse statistiline mudel, mis eristab müra- ja infraheli otsest mõju füüsilisele tervisele häiritusest ja tajutud riskitunnetusest vaimsele ja füüsilisele tervisele. Uuringu lõpus koostatakse lõppraport, mis kokkuvõtlikult hindab inimeste kokkupuudet tuuleparkidega, analüüsib leitud tervisemõjusid, võrdleb tulemusi varasemate rahvusvaheliste uuringutega ning pakub välja soovitused võimalikuks tervisemõjude ennetamiseks ja leevendamiseks. Uuringu lõpus antakse uuringu tulemustest teada ka avalikkusele: otsustajad, poliitikakujundajad, ettevõtted, elanikud jt huvirühmad. 3. Uuringu raames läbi viidavad tegevused ja nende ajakava Järgnevalt on välja toodud uuringu raames läbiviidavad tegevused ja tegevuste läbiviimise ajakava. I etapp Eesti tuuleparkide müratasemete modelleerimine ja mõõtmised, registripõhise uuringu ja küsitlusuuringu ettevalmistus (lepingu sõlmimisest – 31.12.2025) 1.1. Uuringu esimese etapi alguses töötatakse välja kriteeriumid tuuleparkide valimiseks uuringusse. Siin võetakse arvesse nii tuulepargi suurust (tuulikute arv), selle vanust (kui kaua tuulepark on töös olnud), tuulikute tehnilisi näitajaid (tuulikute võimsus ja kõrgus) ning tuulepargi asukohta (läheduses elavate inimeste hulka). Peale uuringusse kaasatud tuuleparkide valikut koostatakse uuringusse kaasatud inimeste valim ja seotakse see uuritavate tuulikute mõõtmispunktidega. 2 1.2. Sellele järgnevalt teostatakse tuulikute kuuldava müra ja infraheli tasemete mõõtmised valitud kohtades, erinevatel kaugustel erineva võimsusega tuulikutest. Mõõtmised viiakse läbi vähemalt viies tuulepargis. Lisaks uuringus läbiviidud mõõtmistele kasutakse ka eelnevate uuringute nagu „Sopi-Tootsi tuulepargi mürauuringu, sh madalsagedusliku müra ja infraheli leviku ja helirõhu tasemete mõõtmist selgitav aruanne“ andmeid. 1.3. Paralleelselt töötakse välja metoodika müra modelleerimiseks ning infraheli modelleerimiseks või arvutamiseks tuuleparkide läheduses. 1.4. Esimeses etapi toimub ka Registripõhise uuringu ettevalmistus ja vajaliku kooskõlastuse taotlemine Tartu Ülikooli inimuuringute eetikakomiteelt. II etapp Registripõhine uuring (01.01.2026 – 31.12.2026) 2.1. Vastavalt väljatöötatud metoodikale modelleeritakse müra ja modelleeritakse või arvutatakse infraheli levik uuringusse kaasatud tuuleparkide läheduses, võttes arvesse erinevaid keskkonnatingimusi. Hiljem seostatakse modelleeritud ja arvutatud müra ja infraheli väärtused uuritavate koduste aadressidega. 2.2. Registripõhise uuringu esimeses etapis selgitatakse välja uuringualadel elavad isikud. Selleks tehakse päring rahvastikuregistrisse johtuvalt elukohtade aadressidest eeldatavalt kuni 10 km raadiuses uuringualadest. Vastavalt saadud täiskasvanud elanike isikukoodidele tehakse omakorda päring Tervisekassale isikute raviarvete ning väljakirjutatud retseptide teadasaamiseks. Uuringus analüüsitakse tuuleparkide läheduses elavate inimeste registripõhiseid terviseandmeid kahel ajaetapil – enne tuulepargi ehitamist ja peale tuulepargi ehitamist. Peamised tervisenäitajad, mis uuringusse kaasatakse ning mis on registrist kättesaadavad ja mida on eelnevalt seostatud tuuleparkidega: kõrge vererõhk, infarkt, insult, unehäired, antidepressantide tarbimine (peegeldab sümptomeid, mis võivad viidata pikaajalisele stressiseisundile). 2.3. Saadud andmete põhjal viiakse läbi statistiline analüüs kasutades regressioonmudeleid uurimaks, kas leidub seoseid registripõhiste terviseandmete (haigestumine ja ravimite kasutamine) ja tuuleparkide asukoha vahel ning võrdleb tulemusi rahvusvahelistes uuringute tulemustega, kus on analüüsitud tuuleparkide ja terviseandmete seoseid. 2.4. Teises etapis toimub ka Juht-kontrolluuringu ettevalmistus ning vajaliku kooskõlastuse taotlemine Tartu Ülikooli inimuuringute eetikakomiteelt. III etapp Juht-kontrolluuring (01.01.2027 – 01.11.2027) 3.1. Juht-kontrolluuringu raames viiakse läbi küsitlus tuuleparkide läheduses elavate täiskasvanud (18 aastased ja vanemad) elanike seas. Uuringusse kutsutakse vähemalt 1500 uuritavat. Küsitluses päritakse nii nende riskitunnetuse, häiringute, tajutud kokkupuute kui vaimse- ja füüsilise tervise(sümptomite) ning heaolu kohta. Küsitluse läbiviimisel kasutatakse kombineeritud metoodikat: uuritavatel on võimalik vastata nii online kui posti teel. Küsitluse väljatöötamisel rakendatakse nii eelnevalt Eestis kasutatud riskitunnetuse küsimustikke (Orru jt., 2015, 2018) kui ka rahvusvahelisi häirituse ja unehäirete hindamise skaalasid (näiteks ISO/TS 15666:2021). 3 3.2. Sellele järgnevalt seotakse vastanud modelleeritud/arvutatud müratasemetega ning kaugusega tuulepargist ehk leitakse nende objektiivne kokkupuude. 3.3. Analüüsi esimeses osas hinnatakse, kuidas objektiivselt modelleeritud ja mõõdetud müra andmed ning kaugus lähimast tuulikust või tuulepargist on seotud eneseraporteeritud tervisenäitajatega, mida uuritav ise seostab tuulepargiga. Statistiliseks analüüsiks kasutatakse regressioonanalüüsi. 3.4. Analüüsi teises osas hinnatakse, kas subjektiivne tunnetuslik kokkupuude infraheli jt tuulikutest tulenevate riskiteguritega ning tunnetatud oht ja häiritus on seotud eneseraporteeritud tervisekaebustega. Statistilisel analüüsil rakendatakse nn radade analüüsi kasutades SPSS-AMOS moodulit (radade analüüs põhineb regressioonanalüüsil). IV etapp Lõppraporti koostamine (01.11.2027-31.12.2027) 4.1. Koostatakse lõppraport, mis hindab kõigi kolme etapi tööde tulemuste põhjal inimeste kokkupuudet tuuleparkidega, leidude potentsiaalset tervisemõju (nii objektiivse kokkupuute kui tunnetatud riskitunnetuse kaudu), võrdleb tulemusi varasemate olemasolevate andmetega (sh rahvusvahelistega) ning annab soovitused võimalike tervisemõjude leevendamiseks. 4. Uurimisrühma kirjeldus Uurimisrühma juht on keskkonnatervishoiu professor Hans Orru, kes on rahvusvaheliselt tunnustatud keskkonnatervise ekspert. Ta omab pikaajalist (enam kui 15 aastat) koostöökogemust keskkonna ja tervise vaheliste seoste uurimisel. Prof Orru on juhtinud 25 teadusprojekti (s.h registripõhiseid ja küsitlusuuringuid) ning avaldanud enam kui 130 teadusartiklit keskkonnatervishoiu valdkonnas. https://www.etis.ee/CV/Hans_Orru/est Hans Orru on uuringu teadusjuht, vastutab projekti töö koordineerimise eest ning suhtleb tellija, mõõtmisi ja modelleerimisi teostavate laborite ja avalikkusega. Triin Veber on keskkonnatervishoiu spetsialist TÜ peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituudis. Tal on pikaajaline kogemus müra tervisemõjude uurimisel. https://www.etis.ee/CV/Triin_Veber/est Triin Veber on käesoleva uuringu projektijuht. Ene Indermitte on doktorkraadiga keskkonnatervishoiu lektor/teadur TÜ peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituudis. Tal on pikaajaline kogemus keskkonnatervise alaste uuringute läbiviimisel. https://www.etis.ee/CV/Ene_Indermitte/est Ene Indermitte ülesandeks uuringus on abi uuringu disainimisel, kogutud andmestiku korrastamisel ning eetikakomiteelt kooskõlastuste taotlemisel. Uuringusse on rahvusvaheliste eksperdina kaasatud Timo Lanki, epidemioloogia professor Ida-Soome Ülikoolis ning Soome Heaolu ja Terviseametis. Tema uurimisrühm on osalenud sarnastes uuringutes Soomes. https://uefconnect.uef.fi/en/environmental-epidemiology-research-group/#information Lisaks nimetatutele võidakse uuringuga seotud tehniliste tegevuste nagu andmete sisestamine jt lühiajaliste ülesannete jaoks kaasata laborante ning doktorante. 4 5. Eelarve Tegevus Tegevuse nimetus Maksumus I etapp - Uuringu ettevalmistus, sh eetikakomitee loa hankimine ja valimi koostamine Eesti tuuleparkide müratasemete (s.h infraheli) mõõtmine ja modelleerimismetoodika väljatöötamine, eetikakomitee kooskõlastuse taotlemine registripõhise uuringu läbiviimiseks Kokku I etapp 85 000€ II etapp - Registripõhine uuring 1. osa Tuuleparkide müratasemete modelleerimine 10 000€ 2. osa Registripõhise uuringu läbiviimine (uuritakse seoseid tuulikute asukoha ja 117 500€ elanike haigestumise ja ravimite kasutamise vahel, kasutades tervise- registrite andmeid kahel ajaetapil – enne tuulepargi ehitamist ja peale tuulepargi ehitamist) Kokku II etapp 127 500€ III etapp – Juht-kontrolluuringu läbiviimine Viiakse läbi küsitlus tuuleparkide läheduses elavate inimeste seas, töötatakse välja mudel, mis võimaldab eristada otsest ja tajutavat mõju tervisele ning hinnatakse kas modelleeritud ja mõõdetud müra tuuleparkidest või tunnetatud oht ja häiritus on seotud eneseraporteeritud tervisekaebustega) IV etapp – Lõppraporti koostamine ja avalikustamine Kokku III ja IV etapp 127 500€ Pakkumuse maksumus kokku (ilma käibemaksuta*) 340 000€ *Hinnale lisandub käibemaks. Alates 01.07.2025 on käibemaksumäär 24%. Pakkuja: Tartu Ülikool Pakkuja esindaja: Siret Rutiku, grandikeskuse juhataja /allkirjastatud digitaalselt/ 5  TÖÖVÕTULEPING NR 1.8-2/2687-1 Tallinn, 08.07.2025 Sotsiaalministeerium, registrikood 70001952, asukoht Suur-Ameerika 1, 10122 Tallinn (edaspidi tellija või SoM), keda esindab kantsler Maarjo Mändmaa, Kliimaministeerium, registrikood 70001231, asukoht Suur-Ameerika 1, 10122 Tallinn (edaspidi tellija või KliM), keda esindab asekantsler Kristi Klaas kantsleri ülesannetes ja Tartu Ülikool, registrikood 74001073, asukoht Ülikooli 18, Tartu 50090 (edaspidi töövõtja), keda esindab rektori käskkirja no. 19 (29.12.2017) alusel grandikeskuse juhataja Siret Rutiku (edaspidi töövõtja), edaspidi koos pooled või eraldi pool, sõlmisid käesoleva töövõtulepingu (edaspidi leping) alljärgnevas: 1. Üldsätted 1.1. Leping sõlmitakse riigihangete seaduse § 11 lg 1 punkti 19 teadus- ja arendusteenuse erandit kohaldades. 1.2. Lepingu lahutamatuteks osadeks on uuringu lähteülesanne, töövõtja pakkumus, pooltevahelised kirjalikud teated ning lepingu muudatused ja lisad. 1.3. Lepingul on selle sõlmimise hetkel järgmised lisad: 1.3.1. Lisa 1 – uuringu lähteülesanne; 1.3.2. Lisa 2 – töövõtja pakkumus; 1.3.3. Lisa 3 – andmetöötluse leping. 2. Lepingu ese 2.1. Töövõtja viib läbi uuringu „Tuuleparkide akustilise mõju uurimine: mõõtmine ja modelleerimine ning registripõhine epidemioloogiline terviseriskide uuring“ (edaspidi töö). 2.2. Töö täpsem kirjeldus ja tööle esitatavad nõuded on toodud uuringu tehnilises kirjelduses ja töövõtja pakkumuses. 2.3. Tööd rahastatakse Eesti taaste- ja vastupidavuskava projektist “Taastuvenergia kasutuselevõtu kiirendamine” nr 20.8.01.23-0002 vahenditest ning riigieelarvest. 3. Lepingu hind ja tasumise tingimused 3.1. Tellijad tasuvad töövõtjale tehtud töö eest kogumaksumusega 340 000 eurot, millele lisandub käibemaks (edaspidi lepingu hind), mis tasutakse järgnevalt: 3.1.1. KliM tasub 85 000 eurot + KM pärast tööde I etapi kokkuvõtte vastuvõtmist; 3.1.2. KLIM tasub 10 000 eurot + KM pärast tööde II etapi 1. vahearuande vastuvõtmist. 3.1.3. KliM tasub 75 000 eurot + KM ja SoM tasub 42 500 eurot + KM pärast II etapi 2. vahearuande vastuvõtmist; 3.1.4. SoM tasub 127 500 eurot + KM pärast III etapi kokkuvõtte ja IV etapi lõpparuande vastuvõtmist. 3.2. Lepingu hind sisaldab kõiki kulusid, mis töövõtja on teinud töö teostamiseks, sh tasu lepingus sätestatud autoriõiguste eest ja uuringutulemuste tutvustamise eest. 3.3. Tellijad tasuvad tööde eest pärast vastava etapi üleandmise-vastuvõtmise akti allkirjastamist ja selle alusel esitatud arve saamist. 3.4. Pooltel on õigus kokku leppida, et etapi tasu makstakse välja mitme osamaksena vastavalt töövõtja poolt hinnapakkumuses esitatud eelarvele ja tehtud töödele. 3.5. Töövõtja esitab tellijatele arved e-arvena. Töövõtja on kohustatud arvetele märkima lepingu numbri (viida) ja lepingu tellijapoolse kontaktisiku nime. 3.6. Arve maksetähtaeg peab olema vähemalt 14 (neliteist) tööpäeva arve esitamisest. 4. Töö teostamine 4.1. Uuringu teostamise tähtaeg on 30 kuud arvates lepingu sõlmimisest, mis on jaotatud nelja etappi. Töö teostamine toimub vastavalt töövõtja pakkumuses esitatud aja- ja tegevuskavale. Pooltel on õigus aja- ja tegevuskava kohandada, kui on vajalik uurimisküsimusi, -metoodikat, andmeallikaid vms muuta eeldusel, et töö lõpptähtaeg ei muutu. 4.2. Töövõtja kohustub koostöös tellijatega koostama uuringu detailplaani ja töötama välja uuringu täpse metoodika püsitatud uurimisküsimuste lahendamiseks. Töövõtja peab olema valmis jooksvalt uurimisküsimusi täpsustama või täiendama või muutma allikate ja meetodite valikut. Kui muudatuste tõttu muutub töö maht ja/või maksumus, esitab töövõtja selle kohta hinnapakkumuse. Poolte kokkulepe töö mahu ja/ või maksumuse muudatuse kohta vormistatakse lepingu lisana. 4.3. Töövõtja teeb uuringu raames vajadusel koostööd Terviseametiga ning ka rahvusvaheliste töörühmadega. 4.4. Töövõtja teostab töö järgmistes etappides: 4.4.1. I etapp lepingu sõlmimisest kuni 31.12.2025; 4.4.2. II etapp alates 01.01.2026-31.12.2026. II etapi 1. vahearuanne esitatakse hiljemalt 31.03.2026; 4.4.3. III etapp alates 01.01.2027-01.11.2027; 4.4.4. IV etapp alates 01.11.2027-lepinguperioodi lõppemiseni. 4.5. Töövõtja kohustub esitama iga etapi lõpuks aruande vahepeal tehtud töödest ja peamistest tulemustest uurimisküsimuste ja -ülesannete kohta vastavalt esitatud pakkumusele. Aruanne sisaldab ka metodoloogilist infot. 4.6. Töövõtja kohustub esitama tellijale tööde teostamise kohta järgmised aruanded: 4.6.1. I etapi tehtud tööde aruanne; kui I etapp kestab kauem kui 31.12.2025, siis esitatakse I etapi esimene vahearuanne 31.12.2025 seisuga ja teine vahearuanne etapi lõpu seisuga; 4.6.2. II etapi kuni 31.03.2026 tehtud tööde aruanne; 4.6.3. II etapi alates 01.04.2026 kuni 31.12.2026 tehtud tööde aruanne; 4.6.4. III etapi tehtud tööde aruanne; 4.6.5. IV etapi lõpparuanne. 4.7. Kokkuvõte ja vahearuanded sisaldavad vastavalt esitatud pakkumusele iga etapi uurimisküsimuste ja -ülesannete vähemalt järgmist: (i) tehtud tegevuste kirjeldust ja hetkeseisu; (ii) tekkinud probleemid ning soovitused nende lahendamiseks; (iii) kasutatud allikate ja metoodikate kirjeldus. 4.8. Lõpparuanne sisaldab vähemalt järgmist: (i) uurimisküsimused, millele konkreetne raport vastab; (ii) kasutatud allikate ja metoodikate kirjeldus; (iii) tulemused uurimisküsimuste kaupa; (iv) kokkuvõte uuringust koos soovitustega jätku-uuringuteks ja poliitikasoovitustega tellijatele. 4.9. Töövõtja tutvustama avaliku huvi korral uuringutulemusi avalikkusele, sh meedias. Uuringutulemusi tutvustatakse tellija(te) algatusel või töövõtja algatusel ja tellijate eelneval kooskõlastusel. 4.10. Töövõtja kohustub täitma lepingut tähtaegselt, kvaliteetselt, kooskõlas uuringu tehnilise kirjelduse ja esitatud pakkumusega. Eelpool nimetatud dokumentides määratlemata omaduste osas peab töö olema vähemalt keskmise kvaliteediga ja vastama sarnastele töödele tavaliselt esitatavatele nõuetele. Töövõtja peab tegema kõik tööd ja toimingud, mis ei ole uuringu tehnilises kirjelduses sätestatud, kuid mis oma olemuselt kuuluvad lepingu täitmisega seotud tööde hulka. 4.11. Töövõtja peab tegema töö vastavalt oma erialastele teadmistele, oskustele ja võimetele, kasutades lepingus sätestatud töö tegemisel tööjõudu, kelle koolitus, oskused ja kogemused vastavad töö ulatusele, iseloomule ja keerukusele. Töövõtja peab tagama, et töö teevad pakkumuses nimetatud uurimisrühma liikmed vastavalt oma erialastele teadmistele, oskustele ja võimetele. 4.11.1. Kui töö teostamise käigus tekib vajadus uurimisrühma liikmete vahetuseks või lisamiseks, peab töövõtja selle eelnevalt tellijatega kooskõlastama. 4.11.2. Uurimisrühma liikmete vahetumise ja lisamise korral peab olema tagatud, et tööd teostavad vähemalt uuringu tehnilises kirjelduses sätestatud tingimustele samaväärse kvalifikatsiooni ja kogemusega isikud. 4.12. Töövõtjal on õigus kaasata uuringu tehniliste tegevuste (nt akustilised mõõtmised, modelleerimised ja tulemuste analüüs) läbiviimisse kolmandaid osapooli, jäädes tellija eest vastutavaks nende poolt läbiviidud tegevuste eest. Seejuures peab töövõtja tagama, et vajadusel töö teostamisse kaasatud uurimisrühmaväliste ekspertide koolitus, oskused ja kogemused vastavad töö ulatusele, spetsiifikale, iseloomule ja keerukusele. 4.13. Töövõtja kohustub töö teostamise tingimustest informeerima oma töötajaid, kellele ta lepingu täitmisega seotud ülesande on pannud, või koostööpartnereid, kes on kaasatud lepinguga seotud ülesannete täitmisse. 4.14. Vajadusel annavad tellijate volitatud esindajad töövõtjale täiendavaid selgitusi ja/või informatsiooni töö teostamisega seotud küsimustes kümne tööpäeva jooksul, arvates töövõtja vastavasisulise kirjaliku pöördumise (sh pöördumine e-posti teel) kättesaamisest. 4.15. Tellijatel on õigus kontrollida töö teostamise käiku ja kvaliteeti, nõudes vajadusel töövõtjalt selle kohta informatsiooni või kirjalike või suuliste seletuste esitamist. 4.16. Töövõtja kohustub töö lõppedes esitama tellijale uuringu lõpptulemuste lühikirjelduse, mille tellija saab kanda Eesti Teadusinfosüsteemi portaali (ETIS). Võimalusel kajastab töövõtja uuringutulemusi rahvusvahelises teadusajakirjanduses teadusartikli vormis. 4.17. Töövõtja vastutab igas töö teostamise etapis teadusuuringute läbiviimise hea tava järgimise eest, isikuandmete kaitse ja uuringu korralduse eetiliste aspektide eest. Kui selleks on vajalik lubade taotlemine, esitab töövõtja vastavad taotlused. Töövõtja sõlmib andmeandjatega kokkulepped andmeedastuse kohta. 4.17.1. Pooltel on õigus ajakavas märgitud tegevusi selle aja võrra edasi lükata või ajakavas märgitud tegevuste tähtaega selle aja võrra pikendada kui loa saamine või andmeedastuse kokkulepete sõlmimine on viibinud võrreldes tavapäraselt asjaajamisele kuluva eeldatava ajaga (30 päeva). 4.18. Pooled on kohustatud teavitama teist poolt viivitamatult asjaoludest, mis takistavad või võivad takistada kohustuse nõuetekohast ja õigeaegset täitmist. 5. Üleandmine 5.1. Töö üleandmine toimub etappide kaupa. Töövõtja raporteerib tellijatele töö teostamise tulemustest jooksvalt. Tellijad võivad määrata, et tulemusi edastatakse vajadusel ka kolmandale osapoolele. Raporteerimise sageduse täpsustavad pooled avakoosolekul. 5.2. Töövõtja esitab etapi lõpus kokkuvõtte või aruande vastavalt lepingu punktidele 4.6. - 4.8. Tellijad kiidavad kokkuvõtte või aruande heaks ja võtavad töö vastu, mille kohta vormistavad pooled üleandmise-vastuvõtmise akti. Akt on aluseks tasu maksmisel. Kui pooled lepivad kokku etapisiseste vahemaksete tegemises, vormistatakse üleandmise-vastuvõtmise akt vahemakse aluseks olevate tegevuste kohta. 5.3. Tellijatel on õigus keelduda töö vastuvõtmisest, kui see ei vasta uuringu tehnilises kirjelduses ja pakkumuses sätestatule. Tellijad võivad jätta töö vastu võtmata ja esitada pretensiooni ja/või teha töö kohta parandusettepanekud 10 (kümne) tööpäeva jooksul vahearuannete üleandmisest arvates ning 15 (viieteistkümne) tööpäeva jooksul lõpparuande üleandmisest arvates. Tellijatel on õigus töö ülevaatamise tähtaega pikendada, sh kui töös on olulisi puudusi, teavitades sellest töövõtja volitatud esindajat kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Tellijad määravad töö üleandmisel ilmnenud puuduste kõrvaldamiseks tähtaja. Tellijad võivad nõuda puudustega töö parandamist või uue töö tegemist, kui sellega ei põhjustata töövõtjale ebamõistlikke kulusid või põhjendamatuid ebamugavusi. 6. Poolte vastutus ja vääramatu jõud 6.1. Lepingust tulenevate kohustuste täitmata jätmise või mittekohase täitmisega teisele poolele tekitatud otsese varalise kahju eest kannavad pooled täielikku vastutust selle kahju ulatuses. 6.2. Töövõtja vastutab igasuguse lepingurikkumise eest, eelkõige kui töövõtja ei ole lepingut täitnud, töö ei ole tähtaegselt teostatud või kui töö ei vasta lepingus sätestatud nõuetele vms. Kui sama rikkumise eest on võimalik nõuda leppetrahvi mitme sätte alusel või sama rikkumise eest on võimalik kohaldada erinevaid õiguskaitsevahendeid, valivad õiguskaitsevahendi tellijad. Leppetrahvi nõudmine ei mõjuta õigust nõuda täiendavalt ka kohustuste täitmist ja kahju hüvitamist. 6.3. Lisaks lepingu täitmise nõudele on tellijatel õigus nõuda leppetrahvi kuni 5% lepingu hinnast iga rikkumise eest, kui töövõtja ei ole tööd teinud või töövõtja poolt üle antud töö ei vasta lepingutingimustele. 6.4. Lepingus sätestatud konfidentsiaalsuskohustuse rikkumise eest töövõtja või punktis 9.5. nimetatud isikute poolt, on tellijatel õigus nõuda leppetrahvi kuni 10% lepingu hinnast ja/või leping erakorraliselt üles öelda. 6.5. Kui tellijad viivitavad lepingus sätestatud rahaliste kohustuste täitmisega, on töövõtjal õigus nõuda viivitusse sattunud tellijalt viivist 0,05% (null koma null viis protsenti) tähtaegselt tasumata summalt päevas, kuid mitte rohkem kui 5% (viis protsenti) esitatud arve summast. 6.6. Lepingus sätestatud kohustuste mittetäitmise või mittenõuetekohase täitmise korral, kui neid saab lugeda oluliseks lepingurikkumiseks, on tellijal õigus leping erakorraliselt ühepoolselt lõpetada, teatades sellest töövõtjale kirjalikus vormis avaldusega. Lepingu rikkumist loetakse oluliseks eelkõige VÕS § 116 lg 2 ja § 647 kirjeldatud asjaoludel. 6.7. Leppetrahvid ja viivised tuleb tasuda 14 (neljateistkümne) päeva jooksul vastava nõude saamisest. Tellijatel on õigus töö eest tasumisel tasaarveldada leppetrahvi summa lepingu alusel tasumisele kuuluva summaga, võttes aluseks tasumise kohustuse jagunemise tellijate vahel. 6.8. Lepingust tulenevate kohustuste mittetäitmist või mittenõuetekohast täitmist ei loeta lepingu rikkumiseks, kui selle põhjuseks oli vääramatu jõud. Vääramatuks jõuks loevad pooled võlaõigusseaduse § 103 lg 2 kirjeldatud ettenägematuid olukordi ja sündmusi, mis ei olene nende tahtest, või muid sündmuseid, mida Eestis kehtiv õigus- ja kohtupraktika tunnistavad vääramatu jõuna. 7. Autoriõigused 7.1. Lepingu alusel töövõtja loodud või kolmandatelt isikutelt omandatud ja lepingu alusel tellijate poolt vastuvõetud ning tasutud tööde (lõpparuande, edaspidi: teos) osas annab töövõtja tellijatele tagasivõetamatu kogu autoriõiguste kehtivuse aja territoriaalsete piiranguteta kehtiva lihtlitsentsi ja õiguse anda all-litsentse kolmandatele isikutele enda äranägemisel (edaspidi koos nimetatud „litsents“). Töövõtja kohustub tagama, et tal on kõik õigused eelnimetatud varaliste õiguste litsentseerimiseks. 7.2. Töövõtja kohustub andma tellijatele üle andmed kolmandate isikute intellektuaalse omandi õiguste kohta seoses talle töö teostamise käigus üleantud materjalidega. 7.3. Tellijatel on õigus kasutada teost oma äranägemisel. Teose kasutamise viis ega territoorium ei ole piiratud. Teose muudatuste puhul peab olema selgelt aru saada, et nende autoriks ei ole töövõtja. Kui see ei ole selge, peab tellija töövõtjat eelnevalt teavitama ning andma töövõtjale võimaluse nõuda oma nime eemaldamist töö tulemitelt. 7.4. Töövõtja kohustub talle töö eest maksmisele kuuluva tasu arvelt tasuma vajadusel kolmandatele isikutele töö teostamisega seotud autoritasud. 7.5. Tellijad ja töövõtja kohustuvad tööde avaldamisel mistahes vormis viitama Sotsiaalministeeriumile ja Kliimaministeeriumile kui tellijatele ning töövõtjale kui uuringu läbiviijale. Lisaks peab mistahes materjalides viitama lepingu punktis 2.3. nimetatud rahastusallikale ja järgima meetme tingimusi (sh teavitamise, vormistamise ja sümboolika osas). 8. Teadete edastamine ja volitatud esindajad 8.1. Teadete edastamine toimub üldjuhul kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Juhul kui teate edastamisel on olulised õiguslikud tagajärjed, peavad teisele poolele edastatavad teated olema edastatud kirjalikus vormis, muuhulgas näiteks poolte lepingu lõpetamise avaldused, samuti poole nõue teisele poolele, mis esitatakse tulenevalt lepingu rikkumisest jms. Kirjaliku vormiga on võrdsustatud digitaalselt allkirjastatud vorm. 8.2. Lepinguga seotud teated edastatakse teisele poolele lepingus märgitud kontaktandmetel. Kontaktandmete muutusest on pool kohustatud koheselt informeerima teist poolt. Kuni kontaktandmete muutusest teavitamiseni loetakse teade nõuetekohaselt edastatuks, kui see on saadetud poolele lepingus märgitud kontaktandmetel. 8.3. Kirjalik teade loetakse poole poolt kättesaaduks, kui see on üle antud allkirja vastu või kui teade on saadetud postiasutuse poolt tähitud kirjaga poole poolt teatatud aadressil ja postitamisest on möödunud 5 (viis) kalendripäeva. E-posti teel, sh digitaalselt allkirjastatud dokumentide, saatmise korral loetakse teade kättesaaduks e-kirjas näidatud saatmise kellaajal. 8.4. Poolte volitatud esindajad on: 8.4.1. SoM volitatud esindaja on Ramon Nahkur, telefon +372 58667485, e-post [email protected], või tema asendaja. KliMi volitatud esindaja on Sille Uusna-Rannap, telefon +372 53876566, e-post sille.uusna- [email protected], või tema asendaja. Tellijate volitatud esindajatel on õigus esindada tellijat kõikides lepingu täitmisega seotud küsimustes, v.a lepingu muutmine, lepingu ühepoolne erakorraline lõpetamine ning leppetrahvi, viivise või kahjude hüvitamise nõude esitamine. 8.4.2. Töövõtja volitatud esindaja Hans Orru, e-post [email protected] ja telefon +372 5277427. 9. Konfidentsiaalsus ja andmete töötlemine 9.1. Pooled tagavad lepingu täitmise ajal ja pärast lepingu lõppemist viie aasta või juurdepääsupiirangu tähtaja jooksul lepingujärgsete kohustuste täitmise käigus teineteiselt saadud teabe, mis on kas kirjalikus või digitaalses vormis varustatud märkega "konfidentsiaalne" või millel on märge juurdepääsupiirangu kohta (eelkõige kuid mitte ainult AvTS alusel), konfidentsiaalsuse ja ei anna seda edasi ega võimalda sellele teabele juurdepääsu kolmandatele isikutele ilma teise poole sellekohase kirjaliku nõusolekuta 9.2. Töövõtja ei tegele lepinguga seoses avalike suhetega ega anna teateid pressile, elektroonilisele meediale, üldsusele või teistele auditooriumitele, mis puudutavad tööde protsessi ja tulemusi kuni tööde vastuvõtmiseni, välja arvatud tellijate eelneval kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis antud nõusolekul. 9.3. Konfidentsiaalse informatsiooni avaldamine kolmandatele isikutele on lubatud vaid tellijate eelneval kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis antud nõusolekul. Lepingus sätestatud konfidentsiaalsuse nõue ei laiene informatsiooni avaldamisele poolte audiitoritele, advokaatidele, pankadele, kindlustusandjatele, teistele käsundisaaja ülemaailmsesse võrgustikku kuuluvatele juriidilistele isikutele või seltsingutele, allhankijatele või teenusepakkujatele, kes on seotud konfidentsiaalsuskohustusega, ning juhtudel, kui pool on õigusaktidest tulenevalt kohustatud informatsiooni avaldama. Töövõtja on teadlik, et leping on avaliku teabe seaduses sätestatud ulatuses avalik. 9.4. Töövõtja kohustub mitte kasutama konfidentsiaalset teavet isikliku kasu saamise eesmärgil või kolmandate isikute huvides. 9.5. Töövõtja kohustub tagama, et tema esindaja(d), töötajad, lepingupartnerid ning muud isikud, keda ta oma kohustuste täitmisel kasutab, oleksid lepingus sätestatud konfidentsiaalsuse kohustusest teadlikud ning nõudma nimetatud isikutelt selle kohustuse tingimusteta ja tähtajatut täitmist. 9.6. Töövõtja kohustub tagama lepingu täitmise käigus isikuandmete töötlemise õiguspärasuse ning vastavuse isikuandmete kaitse üldmääruses (EL 2016/679) ja teistes andmekaitse õigusaktides sätestatud nõuetele, sh täitma organisatsioonilisi, füüsilisi ja infotehnoloogilisi turvameetmeid konfidentsiaalsete andmete kaitseks juhusliku või tahtliku volitamata muutmise, juhusliku hävimise, tahtliku hävitamise, avalikustamise jms eest. Isikuandmete töötlemise leping, milles määratakse muu hulgas kindlaks andmesubjektid, andmeliigid (sh eriliigid) ning töötlustoimingud, on lisatud lepingule (lisa 3). 10. Lepingu kehtivus, muutmine ja lõpetamine 10.1. Leping jõustub allkirjastamisest poolte poolt ja kehtib kuni lepingu p 4.1 sätestatud tähtpäevani või kuni lepingust tulenevate kohustuste kohase täitmiseni poolte poolt. Lepingu lõppemine ei mõjuta selliste kohustuste täitmist, mis oma olemuse tõttu kehtivad ka pärast lepingu lõppemist. 10.2. Ükski pool ei tohi lepingust tulenevaid õigusi ega kohustusi üle anda ega muul viisil loovutada kolmandale isikule ilma teiste poolte eelneva kirjaliku nõusolekuta. 10.3. Pooled võivad lepingut mõjuva põhjuse olemasolul muuta, kui muudatus ei ole oluline ja/või sellega ei muudeta lepingu üldist olemust. 11. Lõppsätted 11.1. Pooled juhinduvad lepingu täitmisel Eesti Vabariigis kehtivatest õigusaktidest, eelkõige kohaldatakse lepingus reguleerimata küsimustes võlaõigusseaduses vastava lepinguliigi kohta sätestatut. 11.2. Juhul kui lepingu mõni säte osutub vastuolus olevaks Eestis kehtivate õigusaktidega, ei mõjuta see ülejäänud sätete kehtivust. 11.3. Lepingu täitmisel tekkivad vaidlused lahendatakse läbirääkimiste teel. Kui kokkulepe jääb saavutamata, lahendatakse vaidlused Eesti Vabariigi õigusaktidega ettenähtud korras. Tellija (SOM) Tellija (KliM) Töövõtja allkirjastatud digitaalselt allkirjastatud digitaalselt allkirjastatud digitaalselt Maarjo Mändmaa Kristi Klaas Siret Rutiku kantsler asekantsler grandikeskuse juhataja kantsleri ülesannetes Sotsiaalministeerium Kliimaministeerium Tartu Ülikool  LÄHTEÜLESANNE Projekti andmed Projekti pealkiri Tuuleparkide akustilise mõju uurimine: mõõtmine ja modelleerimine ning registripõhine epidemioloogiline terviseriskide uuring Eelnevad sarnasel teemal tehtud või käimasolevad / käivituvad projektid (Eestis või välismaal, kui asjakohane) Käimasolev, paralleelne uuring: Kliimaministeerium on 2025. a I kvartalis tellinud riigi poolt töö (käimasolev) „Metoodika väljatöötamine tuuleparkide ja teiste energiatootmise tehnoloogiate võimalike tervisemõjudega seotud teadusuuringute tulemuste tõlgendamiseks Eesti tingimustes“, mille esimene etapp keskendub tuuleparkidega seostatavatele tervisemõjudele (sh müra, eraldi välja tooduna infraheli mõjud). Tööga koostatakse süstemaatiline teaduskirjandusel põhinev ülevaade kaardistatud mõjudest ning pakutakse välja metoodika uuringutulemuste tõlgendamiseks Eesti tingimustes. Kliimaministeeriumi tellimusel valmis 2025. aastal juhend, mis annab keskkonnamõju hindamise ekspertidele toetavad suunised tuuleparkidega kaasneva keskkonnamõju ühtseks hindamiseks. Juhend keskendub neljale olulisele mõjule – välisõhus leviv müra, madalsageduslik heli (sh infraheli), vibratsioon ja varjutamine. Lisaks juhendile valmis välisriikide võrdlusanalüüs, mille raames käsitleti Läti, Leedu, Soome, Taani ja Saksamaa tuuleparkide keskkonnamõju hindamise regulatsioone ja praktikaid. Probleemi või olukorra kirjeldus, mis nõuab projekti tellimist Eestis on tuuleenergia osakaal elektritootmises suurenemas, kuid sellega seoses on kohalike elanike seas tekkinud muresid võimalike tervisemõjude pärast. Peamised küsimused on seotud tuulikute poolt tekitatud müraga, sh infraheliga. Viimase parima teadmise kohaselt ei ole alust arvata, et tuuleparkide planeerimine ja käitamine inimese tervist kahjustaks, kui tuuleparkide planeerimisel ja käitamisel arvestatakse tervise kaitseks kehtestatud õigusaktide ja piirnormidega1. Senised uuringud2 on näidanud, et mida tugevam on tuulikute kuuldav müra inimese elukohas, seda rohkem esineb elanikel häiritust ja unehäireid. Seoseid krooniliste haigustega, nagu insult, infarkt, tinnitus, 1 Tuuleparkide keskkonnamõju hindamise juhend 2 Ata Teneler, A., & Hassoy, H. (2023). Health effects of wind turbines: a review of the literature between 2010- 2020. Int J Environ Health Res, 33(2), 143-157. doi:10.1080/09603123.2021.2010671 Karasmanaki, E. (2022). Is it safe to live near wind turbines? Reviewing the impacts of wind turbine noise. Energy for Sustainable Development, 69, 87-102. doi:10.1016/j.esd.2022.05.012 Schmidt, J. H., & Klokker, M. (2014). Health effects related to wind turbine noise exposure: a systematic review. PLoS One, 9(12), e114183. doi:10.1371/journal.pone.0114183 van Kamp, I., & van den Berg, F. (2018). Health Effects Related to Wind Turbine Sound, Including Low-Frequency Sound and Infrasound. Acoustics Australia, 46(1), 31-57. doi:10.1007/s40857-017-0115-6 Knopper, L. D., Ollson, C. A., McCallum, L. C., Whitfield Aslund, M. L., Berger, R. G., Souweine, K., & McDaniel, M. (2014). Wind turbines and human health. Front Public Health, 2, 63. doi:10.3389/fpubh.2014.00063 kuulmislangus, hüpertensioon, diabeet ja halvenenud sünninäitejad (madal sünnikaal ja enneaegne sünd) aga pole leitud (Ata Teneler ja Hassoy, 2023; Karasmanaki, 2022; Schmidt ja Klokker, 2014; van Kamp ja van den Berg, 2021). Samas on maailmas tehtud väga vähe uuringuid tuuleparkide tervisemõjude kohta longitudinaalsete (pikaaegne) uuringukavanditega (kohortuuringud ja juht- kontrolluuringud), mis võimaldavad järeldusi teha põhjuslike seoste kohta. Võimalik terviserisk tulenevalt kokkupuutest infraheliga (tuuleturbiinide müra kuuldamatu osaga) on olnud oluliseks teemaks avalikes aruteludes ja mitteteaduslikus kirjanduses paljudes riikides, kuid teadusuuringute tulemused pole infraheli negatiivset mõju tervisele seni tuvastanud (Knopper, Ollson, 2014; Schmidt ja Klokker, 2014; van Kamp ja van den Berg, 2018; Maijala ja Sainio 2020). Samas on infraheli tervisemõjusi tellijatele teadaolevalt epidemioloogilistes uuringutes uuritud. Siiski pole uuritud Eestis juba töötavate tuuleparkide mõju objektiivsetele tervisenäitajatele (registripõhised diagnoosid, ravimite välja kirjutamine arsti poolt) ega ka subjektiivsetele tervisenäitajatele, mida inimesed ise seostavad tuuleparkidega. Teistes riikides kogutud teadusliku teadmise kontrollimiseks ja kogukondades tekkinud murede maandamiseks, on vajalik viia läbi põhjalikum uuring Eestis, et väärtustada kohalikku konteksti ja arvestada regionaalseid erinevusi. Uurimis- ja arendusülesanded Uuring peab vastama minimaalselt küsimustele: 1. Milline on tuuleparkide põhjustatud akustiline keskkond (kuuldava müra ja infraheli modelleeritud ning mõõdetud tasemed) tuuleparkide läheduses elavate elanike elukohas (nii väliskeskkonnas kui siseruumides) ning kuidas see varieerub sõltuvalt keskkonnatingimustest. Mõõtmistulemusi võrreldakse muuhulgas planeerimisel- projekteerimisel-ehitusloa väljastamisel tehtud müra modelleerimistulemustega. 2. Milline on tuuleparkidest põhjustatud akustilise keskkonna (müra ja infraheli) mõju tervisele, hinnatuna nii terviseregistrite andmete (registreeritud haigestumised) kui ka eneseraporteeritud tervisenäitajate põhjal? 3. Kas tuuleparkide läheduses elavate inimeste terviseregistrites registreeritud haigestumine või ravimite tarbimine on olnud erinev enne ja pärast tuulepargi rajamist? Kui on, siis millised on erinevused? 4. Kas tuuleparkide läheduses elavatel inimestel esineb suurema tõenäosusega teatud terviseprobleeme võrreldes neist kaugemal elavatega, hinnates seda terviseregistrite andmete põhjal? 5. Millised on tuuleparkide läheduses elavate inimeste poolt tajutud tervisemõjud, mida nad seostavad tuuleparkidega. Kuidas suhestuvad need objektiivsete mõõtmistulemuste ja modelleeritud müratasemetega? Lisaks võrreldakse objektiivse müraga kokkupuute ja subjektiivse häirituse seoseid tervisemõjudele, et hinnata, millised neist tervist mõjutavad 6. Millised tegurid mõjutavad enim tajutud häiritust ja võimalikke tervisemõjusid? 7. Millised on (uuringu tulemustest lähtuvad soovitused müra, infraheli ja muu elukeskkonna terviseohutusega seotud õigusaktide muutmiseks? 8. Kas uuringu tulemuste põhjal on vaja võtta kasutusele täiendavaid (nii õiguslikke kui muid) ennetus- ja leevendusmeetmeid tuuleparkide tervisemõju ja tervisekaitse kontekstis? Projekti eeldatav mõju / projekti tulemuste rakendamine Töö eesmärk on hinnata tuuleparkidest põhjustatud akustiliste mõjude (kuuldava müra ja infraheli) võimalikke tervisemõjusid ja häiritust, tuginedes Eestis teostatavale registripõhisele ja küsitlusuuringule ning kuuldava müra ja infraheli modelleerimisele ja mõõtmistele.  Projekti tulemused esitatakse kujul, mis võimaldavad objektiivselt hinnata tuuleparkidega seotud terviseriske ja hinnata terviseriskide esinemist sõltuvalt tuulikute arvust ja võimsusest ning kaugusest. Projekti tulemuste pealt on võimalik teha ettepanekuid tuulikutega seotud tervisemõjude ennetamiseks ja leevendamiseks. Uuringu tulemused panustavad Euroopa roheleppe eesmärkidesse (tuuleenergia rakendamise hõlbustamine läbi tuuleparkide mõjude osas selguse loomise, meetmete kohaldamise ja teadlikkuse tõstmise). Samuti panustab see uuring Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) riiklikesse soovitustesse3 tugevdada tuuleparkide tervisemõjude uurimist, et parandada teadusandmete kvaliteeti ning võimaldada tõenduspõhiseid rahvatervise soovitusi tulevikus. Uuringu tulemuste põhjal täiendatakse vajaduse korral tulevikus keskkonna- ja tervisealaseid meetmeid, mis aitavad maandada tuuleparkide planeerimise ja käitamisega seotud riske tervisele ja hõlbustavad tuuleparkide planeerimist. Tuuleparkide läheduses asuvate elanike mured saavad vastuse, tervis ja heaolu ei halvene, kui leitakse ja rakendatakse parandus- ja leevendusmeetmeid; tuuleparkide tervisemõju ja planeerimistegevuse alane teadlikkus kasvab. Pakkujal tuleb pakkumuses esitada 1. Uuringutegevuste kirjeldus 2. Metodoloogia põhimõtete tutvustus (k.a AKI ja eetikakomiteega koostöö), sh: a. Uuringu disain ja valim (soovituslik valimi suurus, arvestamine erinevate vanusgruppidega, võrdlusgruppide kasutamine) b. Objektiivsete mõõdikute kirjeldamine (näiteks ICBEN skaala häirituse ja unehäirete hindamiseks vmt), mis võimaldaks uuringu tulemusi võrrelda teiste rahvusvaheliste uuringutega. 3. Uurimisrühma sisese tööjaotuse kirjeldus koos CVdega, millest nähtuvad uurimisrühma liikmete kogemused ja pädevus. 4. Projekti aja- ja tegevuskava. 5. Eelarve tabel km-ta. Kui tegu on konsortsiumiga, siis koostööpartnerite vabas vormis kinnituskirjad projektis osalemise kohta. Projekti orienteeriv ajakava uurimis- ja arendusülesannete kaupa Projekt algab juunis 2025 ning kestab kaks ja pool aastat. Tulemuste esmaesitlus avalikkusele toimub kahe kuu jooksul peale lõppraporti vastuvõtmist. Taotleja peab arvestama, et I etapi kokkuvõte tuleb esitada 2025. aasta jooksul. Juhul kui etappide lõpud ning kalendriaasta lõpud ei lange kokku, siis võib esitada kokkuvõtted ja vahearuanded enne etappide lõppe, eelistades aruandluseks kalendriaasta lõppe. Projekt on jaotatud nelja etappi. Enne esimese etapi algust peetakse tellijate ja tööteostaja ning vajadusel teiste uuringuga seotud osapoolte vahel avakoosolek, kus lepitakse kokku ootused, esimesed sammud, omavahelise suhtluse reeglid ja muu töö alustamiseks vajalik. Avakoosolekul kokku lepitud tegevused on selleks etapiks siduvad ja kuuluvad teostamisele. Iga etapi lõpus vaadatakse üle etapi jooksul saadud tulemused ning vajadusel korrigeeritakse järgmiste etappide tegevusi ning ajakava. Tegevused protokollitakse ja lisatakse lepingule. Iga etapi lõppedes esitatakse kokkuvõte või aruanne vahepeal tehtud töödest ja peamistest tulemustest vastavalt lepingus sätestatule. Aruanne sisaldab ka metodoloogilist infot. Iga etapi lõppedes tehakse 3 https://www.who.int/europe/publications/i/item/9789289053563 osapoolte vahel koosolek, kus arutatakse vaheetapis toimunut, tekkinud probleeme ja võimalikke lahendusi. Tulemusi raporteeritakse jooksvalt Sotsiaalministeeriumile ja Kliimaministeeriumile. Raporteerimise sagedus täpsustatakse avakoosolekul. Tellijad tasuvad töövõtjale tehtud töö eest eeldataval kogumaksumusega 340 000 eurot millele lisandub käibemaks (edaspidi lepingu hind). Tasumise täpsemad tingimused on sätestatud lepingus. Esialgne ajakava kuu täpsusega on alljärgnev. Aruandluse kohad antud tehnilises kirjelduses ning pakkumuses on indikatiivsed ning töö käigus võivad ülesanded vastavalt poolte kokkulepetele etappide vahel jaguneda teisiti. I etapp Eesti tuuleparkide müratasemete modelleerimine ja mõõtmised, registripõhise uuringu ja küsitlusuuringu ettevalmistus (lepingu sõlmimisest – 31.12.2025)  Uuringusse kaasatud inimeste valimi koostamine ja selle sidumine uuritavate tuulikute mõõtmispunktidega.  Kriteeriumite väljatöötamine tuulikute valimiseks uuringusse.  Teostatakse tuulikute kuuldava müra ja infraheli tasemete mõõtmised valitud kohtades, erinevatel kaugustel erineva võimsusega tuulikutest.  Modelleeritakse müra ja modelleeritakse/arvutatakse infraheli levik Eestis asuvate tuuleparkide läheduses, võttes arvesse erinevaid keskkonnatingimusi.  Registri- ja küsitlusuuringute ettevalmistus, lubade taotlemine. II etapp Registripõhine uuring (01.01.2026 – 31.12.2026)  Uuritakse seoseid tuulikute asukoha ja elanike haigestumise ja ravimite kasutamise vahel, kasutades terviseregistrite andmeid (näiteks kasutades BIG-HEART andmebaasi vmt lähenemist).  Analüüsitakse tuuleparkide läheduses elavate inimeste registripõhiseid terviseandmeid kahel ajaetapil – enne tuulepargi ehitamist ja peale tuulepargi ehitamist.  Pakkuja uurib, kas leidub seoseid registripõhiste terviseandmete (haigestumine ja ravimite kasutamine) ja tuuleparkide asukoha vahel ning võrdleb tulemusi rahvusvahelistes uuringute tulemustega, kus on analüüsitud tuuleparkide ja terviseandmete seoseid III etapp Juht-kontrolluuring (01.01.2027 – 01.11.2027)  Viia läbi küsitlus elanike seas tuuleparkide läheduses  Uuringusse kaasatakse järelduste tegemiseks piisav hulk uuritavaid; pakkuja põhjendab pakkumuses valimi kujundamise põhimõtteid.  Töötatakse välja mudel, mis võimaldab eristada otsest ja tajutavat mõju tervisele. o Hinnatakse, kuidas modelleeritud ja mõõdetud müra andmed ning kaugus lähimast tuulikust või tuulepargist on seotud eneseraporteeritud tervisenäitajatega, mida uuritav ise seostab tuulepargiga. o Hinnatakse, kas tunnetuslik kokkupuude infraheli jt tuulikutest tulenevate riskiteguritega ning tunnetatud oht ning häiritus on seotud eneseraporteeritud tervisekaebustega. IV etapp Lõppraporti koostamine (01.11.2027-31.12.2027) Koostatakse lõppraport, mis hindab kõigi kolme etapi tööde tulemuste põhjal inimeste kokkupuudet tuuleparkidega, leidude potentsiaalset tervisemõju, võrdleb tulemusi varasemate olemasolevate andmetega (sh rahvusvahelistega) ning annab soovitused võimalike tervisemõjude leevendamiseks. Küsitlusuuringu koostamine Koostatakse küsimustik, tuulepargi ja selle häiringuga seostatavate tervisekaebuste uurimiseks. Küsimustik piloteeritakse, et küsimused oleks üheselt mõistetavad. Küsimustik kooskõlastatakse enne teostamist tellijatega. Uuringu teostajad tagavad vajalike eetikakomitee lubade saamise. Valimi koostamine Koostatakse esindusliku valimi nägemus, mis kooskõlastatakse avakoosolekul tellijatega. Töövõtja ülesandeks on defineerida ja põhjendada, milline kaugus tuulepargist kvalifitseerub antud uuringu vaatest "lähedaseks" ja "kaugeks". I VAHEARUANNE I etapis märgitud tööde tulemuste analüüs, vaheraporti koostamine ja tulemuste tutvustamine avalikkusele. I etapi tulemuste baasil vaadatakse üle järgmiste etappide tegevused, vajadusel korrigeeritakse järgmiste etappide tegevusi ja/või ajakava. II VAHEARUANNE II etapis märgitud tööde tulemuste analüüs, vaheraporti koostamine ja tulemuste tutvustamine avalikkusele. II etapi tulemuste baasil vaadatakse üle järgmiste etappide tegevused, vajadusel korrigeeritakse järgmiste etappide tegevusi ja/või ajakava. III VAHEARUANNE III etapis märgitud tööde tulemuste analüüs LÕPPARUANNE Sisaldab IV etapis tehtud kokkuvõtlikku analüüsi. Lõpparuande kokkuvõte tõlgitakse inglise keelde. Tulemuste avalikustamine toimub seminaridel ning võimaluse korral ka teaduspublikatsioonidena. Pakkuja võib, toetudes tellijapoolsele eesmärgile ja välja toodud uurimisküsimustele, välja pakkuda oma aja- ja tegevuskava.  Kuidas on projektist tulenev kasu laiem kui üksnes hankija enda tegevuse läbiviimiseks (nt tulemused publitseeritakse ja/või tulemusi kasutatakse mitme organisatsiooni töö parandamiseks)? Projekti tulemuste lühikokkuvõte avaldatakse Sotsiaalministeeriumi ja Kliimaministeeriumi kodulehel. Ministeeriumid saavad tulemuste valguses kujundada oma poliitikaid. Peamine kasusaaja on Eesti elanikkond, kelle tervise hoidmiseks tehakse teadmistepõhiseid otsuseid ja sekkumisi. Avalikkuse huvi korral avaldatakse tulemused ka meediakanalites. Tulemuste avalikustamine toimub seminaridel ning võimaluse korral ka teaduspublikatsioonidena. Nõuded uurimisrühmale Töö teostaja peab pakkumisele lisatud dokumentidega tõestama järgmiste tingimuste täitmist. 1. Uuringu põhitäitjal peab olema viimase viie aasta jooksul eelnev kogemus sarnases teemavaldkonnas uuringu juhtimisega. Uuringu põhitäitjal peab olema hariduslik ettevalmistus rahvatervise valdkonnas (doktorikraad terviseteadustes või sellega samaväärses valdkonnas). 2. Uurimisrühma kuulub ka vähemalt üks doktorikraadiga rahvatervise või samaväärse valdkonna teadur, kes on viimase viie aasta jooksul avaldanud teadustöid selles valdkonnas. 3. Uurimisrühmas peab olema piisav arv piisava kompetentsiga liikmeid töö ajakavakohaseks ja kvaliteetseks teostamiseks. 4. Uurimisrühmal peab olema ka küsitlusuuringu läbiviimise kogemus. 5. Tellijate hinnangul on rahvusvaheliste ekspertide kaasamine tervitatav. Jälgida tuleb nõudeid füüsikaliste mõõtmiste teostamisele. Füüsikaliste mõõtmiste jälgitavus peab olema tõendatud mõõteseaduse mõistes. Vältida tuleb võimalust, et mõõtmistulemusi saab hiljem vaidlustada. Projekti rahaline maht ja eelarve jaotus käibemaksuta Projekt tellitakse Sotsiaalministeeriumi ja Kliimaministeeriumi kaasrahastusel. Projekti maksumus kokku on maksimaalselt 340 000 eur (lisandub km). Maksumus sisaldab kõiki kulusid. Eelarve jaotus (tellija esialgne nägemus, täpsustatakse vastavalt hinnapakkumusele lepingus Müra (sh Infraheli) mõõtmiste teostamine (5 suuremat tuuleparki): 30 000 eurot + km Müra (sh infraheli) modelleerimiste teostamine (5 suuremat tuuleparki): 30 000 eurot + km Registripõhise uuringu läbiviimine: 135 000 eurot + km Juht-kontrolluuringu läbiviimine: 145 000 eurot + km  TÖÖVÕTULEPINGU Lisa 3 ANDMETÖÖTLUSE LEPING Käesolev isikuandmete töötlemist puudutav lisa 3 (edaspidi: lisa) on lahutamatu osa uuringu „Tuuleparkide akustilise mõju uurimine: mõõtmine ja modelleerimine ning registripõhine epidemioloogiline terviseriskide uuring“ läbiviimiseks sõlmitud töövõtulepingus (edaspidi: leping), mis sõlmitakse Sotsiaalministeeriumi ja Kliimaministeeriumi (edaspidi ühiselt: vastutav töötleja) ja Tartu Ülikooli (edaspidi: volitatud töötleja) vahel, teostamaks lepingus nimetatud tegevusi sihtgrupi seas (edaspidi: andmesubjektid). 1. Lisa eesmärk 1.1. Käesoleva lisa eesmärk on kokku leppida volitatud töötleja õigustes ja kohustuses isikuandmete töötlemisel, millest pooled lepingu täitmisel juhinduvad. Käesolev lisa kujutab endast isikuandmete töötlemist puudutavat andmetöötluse lepingut vastavalt Euroopa Liidu isikuandmete kaitse üldmäärusele (2016/679) (edaspidi: üldmäärus). 1.2. Andmesubjektide kategooriad ja isikuandmete liigid, mida lepingu täitmisel töödeldakse (edaspidi: isikuandmed), isikuandmete töötlemise kestus, iseloom ja eesmärgid ning vastutava töötleja antud juhised on välja toodud lepingus, sh selle juurde kuuluvates dokumentides. Vajadusel võib vastutav töötleja anda isikuandmete töötlemiseks täiendavaid dokumenteeritud juhiseid. 1.3. Pooled kohustuvad järgima kõiki kohalduvaid andmekaitsealaseid õigusakte, sh juhendeid ja tegevusjuhiseid, mis on väljastatud isikuandmete kaitse eest vastutava kohaliku ja/või Euroopa Liidu asutuse poolt ning seoses kõikide isikuandmetega, mida lepingu alusel töödeldakse. 2. Mõisted 2.1. Käesolevas lisas olevate mõistete sisustamisel lähtutakse üldmääruses sätestatust, sealhulgas: 2.1.1. „Isikuandmed“ – igasugune teave tuvastatud või tuvastatava füüsilise isiku („andmesubjekti“) kohta; tuvastatav füüsiline isik on isik, keda saab otseselt või kaudselt tuvastada, eelkõige sellise identifitseerimistunnuse põhjal nagu nimi, isikukood, asukohateave, võrguidentifikaator või selle füüsilise isiku ühe või mitme füüsilise, füsioloogilise, geneetilise, vaimse, majandusliku, kultuurilise või sotsiaalse tunnuse põhjal; 2.1.2. „Isikuandmete töötlemine“ – isikuandmete või nende kogumitega tehtav automatiseeritud või automatiseerimata toiming või toimingute kogum, nagu kogumine, dokumenteerimine, korrastamine, struktureerimine, säilitamine, kohandamine ja muutmine, päringute tegemine, lugemine, kasutamine, edastamise, levitamise või muul moel kättesaadavaks tegemise teel avalikustamine, ühitamine või ühendamine, piiramine, kustutamine või hävitamine; 2.1.3. „Isikuandmetega seotud rikkumine“ – turvanõuete rikkumine, mis põhjustab edastatavate, salvestatud või muul viisil töödeldavate isikuandmete juhusliku või ebaseadusliku hävitamise, kaotsimineku, muutmise või loata avalikustamise või neile juurdepääsu; 2.1.4. „Andmesubjekti nõusolek“ – vabatahtlik, konkreetne, teadlik ja ühemõtteline tahteavaldus, millega andmesubjekt kas avalduse vormis või selge nõusolekut väljendava tegevusega nõustub tema kohta käivate isikuandmete töötlemisega. 3. Isikuandmete töötlemine 3.1. Volitatud töötleja kohustub töötlema isikuandmeid vastavalt käesolevas lisas nimetatud ja teistele asjakohastele õigusaktidele, juhenditele ja lepingule (sh vastutava töötleja antud dokumenteeritud juhistele) ning ainult sellisel määral, mis on vajalik lepingu täitmiseks. Kui see on lepingu täitmisega seonduvalt vajalik, võib volitatud töötleja andmesubjektide isikuandmeid töödelda ka järgmistel eesmärkidel: 3.1.1. asjakohaste info- ja sidesüsteemide hooldamine, tagades sellise töötlemise vastavuse käesolevas lisas nimetatud õigusaktidele ja juhenditele. 3.2. Volitatud töötleja teavitab andmesubjekte nende isikuandmete töötlemistingimustest ja tagab, et tal on isikuandmete töötlemiseks vajalikud õigused ja nõusolekud. 3.3. Volitatud töötleja vastutab vastutavale töötlejale edastatud isikuandmete õigsuse ja kättesaadavaks tegemise eest. 3.4. Kui volitatud töötleja ei ole vastutava töötleja juhistes kindel, kohustub ta mõistliku aja jooksul vastutava töötlejaga selgituste või täiendavate juhiste saamiseks ühendust võtma. Volitatud töötleja teavitab vastutavat töötlejat kõigist avastatud vastuoludest dokumenteeritud juhiste ja käesolevas lisas nimetatud õigusaktide või juhendite vahel. 3.5. Volitatud töötleja võib isikuandmete töötlemiseks kasutada teisi volitatud töötlejaid (edaspidi: teine volitatud töötleja) üksnes vastutava töötleja eelneval nõusolekul, mis on antud vähemalt kirjalikku 1 taasesitamist võimaldavas vormis. Ilma vastutava töötleja kirjalikku taasesitamist võimaldava nõusolekuta võib volitatud töötleja kasutada isikuandmete töötlemiseks teisi volitatud töötlejaid üksnes juhul, kui see on vajalik volitatud töötleja info- ja sidesüsteemide hoolduseks, kui hoolduse läbiviimine ilma isikuandmeid töötlemata pole võimalik. 3.5.1. Volitatud töötleja vastutab kõigi teiste volitatud töötlejate tegevuse eest nagu enda tegevuse eest ning sõlmib teise volitatud töötlejaga isikuandmete töötlemiseks kirjalikud lepingud vastavalt üldmääruse artikli 28 lõikele 4, mis on käesolevas lepingus sätestatuga vähemalt samaväärsed. 3.5.2. Kui vastutav töötleja on andnud volitatud töötlejale loa kasutada lepingust tulenevate kohustuste täitmiseks teisi volitatud töötlejaid, on lepingust tulenevatele küsimustele vastamisel kontaktisikuks vastutavale töötlejale üksnes volitatud töötleja ning volitatud töötleja tagab selle, et kõnealune teine volitatud töötleja täidab lepingu nõudeid ja on sellega seotud samal viisil nagu volitatud töötleja ise. Vastutav töötleja võib igal ajahetkel võtta tagasi volitatud töötlejale antud loa kasutada teisi volitatud töötlejaid. 3.6. Volitatud töötleja kohustub hoidma lepingu täitmise käigus teatavaks saanud isikuandmeid konfidentsiaalsena ning mitte töötlema isikuandmeid muul kui lepingus sätestatud eesmärgil. Samuti tagama, et isikuandmeid töötlema volitatud isikud (sh teised volitatud töötlejad, volitatud töötleja töötajad jt, kellel on ligipääs lepingu täitmise käigus töödeldavatele isikuandmetele) järgivad konfidentsiaalsusnõuet. 3.7. Volitatud töötleja kohustub rakendama asjakohaseid turvalisuse tagamise meetmeid, muu hulgas tehnilisi ja korralduslikke, viisil, et isikuandmete töötlemine vastaks üldmääruse artikli 32 nõuetele, sealhulgas: 3.7.1. vältima kõrvaliste isikute ligipääsu isikuandmete töötlemiseks kasutatavatele andmetöötlusseadmetele; 3.7.2. ära hoidma andmekandjate omavolilist teisaldamist; 3.7.3. tagama, et tagantjärele oleks võimalik kindlaks teha, millal, kelle poolt ja milliseid isikuandmeid töödeldi (sh kui andmeid töödeldi omavoliliselt vms). 3.8. Volitatud töötleja aitab võimaluste piires vastutaval töötlejal asjakohaste tehniliste ja korralduslike meetmete abil täita vastutava töötleja kohustusi vastata üldmääruse tähenduses kõigile andmesubjekti taotlustele oma õiguste teostamisel, muu hulgas edastades kõik andmesubjektidelt saadud andmete kontrollimise, parandamise ja kustutamise, andmetöötluse keelamise ja muud taotlused vastutavale töötlejale viivitamatult nende saamisest alates. 3.9. Volitatud töötleja aitab vastutaval töötlejal täita üldmääruse artiklites 32–36 sätestatud kohustusi, võttes arvesse isikuandmete töötlemise laadi ja volitatud töötlejale kättesaadavat teavet. 3.10. Vastutav töötleja võib viia läbi auditeid, taotledes volitatud töötlejalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis asjakohast teavet eesmärgiga kontrollida volitatud töötleja käesolevast lisast tulenevate kohustuste täitmist. Pooled on kokku leppinud, et: 3.10.1. vastutava töötleja auditeid võib läbi viia kas vastutav töötleja ja/või kolmas isik, keda vastutav töötleja on selleks volitanud; 3.10.2. volitatud töötlejal on kohustus anda vastutavale töötlejale teavet, andmeid ja dokumente, mida on vaja selleks, et tõendada käesoleva lisa nõuetekohast täitmist; 3.10.3. vastutav töötleja käsitleb kogu volitatud töötleja poolt auditi raames saadud teavet konfidentsiaalsena. 3.11. Volitatud töötleja suunab kõik järelevalveasutuste päringud otse vastutavale töötlejale, kuna suhtluses järelevalveasutustega pole volitatud töötlejal õigust vastutavat töötlejat esindada ega tema nimel tegutseda. Volitatud töötleja teeb vastutava töötlejaga koostööd volitatud töötlejat puudutavates küsimustes või toimingutes järelevalveasutusele vastamisel. 4. Isikuandmete töötlemine väljaspool Euroopa Liitu ja Euroopa Majanduspiirkonda 4.1. Käesoleva lepingu esemeks olevaid isikuandmeid ei tohi töödelda väljaspool Euroopa Liitu ega Euroopa Majanduspiirkonda, sh ei tohi nimetatud isikuandmeid edastada kolmandale riigile või rahvusvahelisele organisatsioonile. 4.2. Juhul, kui käesoleva lepingu esemeks olevate isikuandmete töötlemine väljaspool Euroopa Liitu ja Euroopa Majanduspiirkonda, sh nende edastamine kolmandale riigile või rahvusvahelisele organisatsioonile, on vajalik lepingu täitmiseks, lepivad pooled sellises andmetöötluses eelevalt kirjalikult kokku. Kirjalikku kokkulepet ei ole vaja sõlmida, kui volitatud töötleja on kohustatud isikuandmeid kolmandale riigile või rahvusvahelisele organisatsioonile edastama volitatud töötleja suhtes kohaldatava Euroopa Liidu või liikmesriigi õiguse alusel. Sellisel juhul teatab volitatud töötleja sellise õigusliku aluse olemasolust enne isikuandmete töötlemist vastutavale töötlejale, kui selline teatamine ei ole olulise avaliku huvi tõttu kõnealuse õigusega keelatud. 2 5. Isikuandmete töötlemisega seotud rikkumistest teavitamine 5.1. Volitatud töötleja teavitab vastutavat töötlejat kõikidest isikuandmete töötlemisega seotud rikkumistest, või kui on alust kahtlustada, et selline rikkumine on aset leidnud, ilma põhjendamatu viivituseta alates hetkest, kui volitatud töötleja või tema poolt kasutatav teine volitatud töötleja saab teada isikuandmete töötlemisega seotud rikkumisest või on alust kahelda, et selline rikkumine on aset leidnud. 5.2. Volitatud töötleja peab viivitamatult, aga mitte hiljem kui 24 tundi pärast rikkumisest teada saamist edastama vastutavale töötlejale kogu isikuandmetega seotud rikkumist puudutava asjakohase informatsiooni, täites käesolevas lisas toodud isikuandmete töötlemise rikkumisest teavitamise vormi (edaspidi: vorm) ja lisades juurde asjakohase muu dokumentatsiooni. Juhul, kui kõiki asjaolusid ei ole võimalik selleks ajaks välja selgitada, esitab volitatud töötleja vastutavale töötlejale vormi esialgsete andmetega. Täiendatud vorm lõpliku informatsiooniga rikkumise asjaolude kohta tuleb esitada vastutavale töötlejale esimesel võimalusel pärast esialgsete andmetega vormi esitamist. 5.3. Volitatud töötleja teeb vastutava töötlejaga igakülgset koostööd selleks, et välja töötada ja täita tegevusplaan isikuandmetega seotud rikkumiste kõrvaldamiseks. Volitatud töötleja peab tegema kõik võimaliku, et edasist rikkumist ära hoida ning kahju vähendada. 5.4. Vastutav töötleja vastutab järelevalveasutuse teavitamise eest. 6. Vastutus 6.1. Lisaks lepingus sätestatud vastutusele: 6.1.1. vastutab volitatud töötleja kahju eest, mida ta on tekitanud vastutavale töötlejale, andmesubjektidele või muudele kolmandatele isikutele isikuandmete töötlemise tagajärjel, mis on tekitatud käesoleva lisa nõudeid, mh kõiki selles mainitud õigusnorme ja dokumenteeritud juhiseid, rikkudes. 6.1.2. kohustub volitatud töötleja, kui ta on isikuandmete töötlemise nõudeid rikkunud ja selle tagajärjel on vastutav töötleja kohustatud maksma hüvitist või trahvi, hüvitama vastutavale töötlejale sellega seoses kantud kulud. 6.1.3. kui volitatud töötleja rikub oluliselt käesolevas lisas sätestatud isikuandmete töötlemise nõudeid, muuhulgas isikuandmete kaitse üldmääruse või muude kohaldatavate õigusnormide sätteid isikuandmete kaitse valdkonnas, on vastutaval töötlejal õigus leping ette teatamata üles öelda. Oluline lepingurikkumine on eelkõige, kui: 6.1.3.1 isikuandmete töötlemise põhimõtete täitmist kontrolliva järelevalveasutuse või kohtu menetluses selgub, et volitatud töötleja või teine volitatud töötleja ei täida isikuandmete töötlemise põhimõtteid; 6.1.3.2 vastutav töötleja leiab käesoleva lisa kohaselt läbiviidud auditis, et volitatud töötleja või teine volitatud töötleja ei täida isikuandmete töötlemise põhimõtteid, mis tulenevad käesolevast lisast või kohaldatavatest õigusnormidest. 7. Muud sätted 7.1. Volitatud töötlejal on kohustus uuringu käigus kogutud andmekogud säilitada kodeerituna ja hulgana, mis välistab nende samastamise konkreetsete isikutega, välja arvatud kui kokkuleppel vastutava töötlejaga otsustatakse andmekogus olevad andmed (osaliselt või tervikuna) hävitada. Andmekogusid võib kasutada vaid teadustööks ning isikulist teavet nendega kaasa ei anta. Volitatud töötleja krüpteerib vastavad andmekogud hiljemalt kahe kuu jooksul pärast lepingujärgsete tööde üleandmist vastutavale töötlejale, mida pooled kinnitavad allkirjaga eraldi aktil. Krüpteeritud andmekogu säilitamise tähtaja ja tingimused lepivad pooled kokku valmis töö üleandmisel, arvestades AKI loas ja eetikakomitee kooskõlastuses määratud tingimusi. 7.2. Volitatud töötleja väljastab vastutavale töötlejale volitatud töötleja esindusõigusega isiku kirjaliku kinnituse, et tema ja kõik tema kasutatud teised volitatud töötlejad on teinud eelnevas punktis nimetatud toimingud. 7.3. Volitatud töötleja teavitab vastutavat töötlejat kirjalikult kõigist muudatustest, mis võivad mõjutada volitatud töötleja võimet või väljavaateid pidada kinni käesolevast lisast ja vastutava töötleja dokumenteeritud juhistest. Pooled lepivad kõigis käesolevat lisa puudutavates täiendustes ja muudatustes kokku kirjalikult. Vastutav töötleja Volitatud töötleja 3 /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ 4 Lisa ISIKUANDMETE TÖÖTLEMISE RIKKUMISEST TEAVITAMISE VORM 1. Kontaktandmed Isik, kellelt saab rikkumise asjaolude kohta täiendavat informatsiooni ja tema kontaktandmed: _________________________________________________________________________________ 2. Teavituse tüüp (märgi kast, üks või mitu valikut) ☐ Lõplik teavitus ☐ Varasema teavituse täiendamine 3. Aeg (sisesta kuupäev ja märgi kast) Millal sain rikkumisest teada (kuupäev/kuu/aasta):_________________________________________ Rikkumine toimus pikemal perioodil (algus- ja lõppkuupäev/kuu/aasta):_________________________ ☐ Toimus ühekordne rikkumine ☐ Rikkumine jätkuvalt toimub 4. Rikkumise andmed Kirjelda, mis juhtus ning kuidas rikkumise avastasite: _________________________________________________________________________________ _________________________________________________________________________________ Rikkumise asjaolud (märgi kast, üks või mitu valikut) ☐ Seade isikuandmetega on kaotatud või varastatud ☐ Paberdokument on varastatud, kaotatud või jäetud mitteturvalisse keskkonda ☐ Isikuandmete loata avaldamine ☐ Isikuandmeid nägi vale isik ☐ Isikuandmed edastati valele isikule ☐ Infosüsteemidesse loata või ebaseaduslik sisenemine (nt häkkimine, pahavara, lunavara või õngitsusrünne) ☐ Isikuandmed olid kättesaadavad seoses andmekandjate ebapiisava hävitamisega ☐ Muud (palun täpsusta): _________________________________________________________________________________ _________________________________________________________________________________ Miks rikkumine juhtus (märgi kast, üks või mitu valikut) ☐ Organisatsiooni töökorralduse reeglite, sisekorra rikkumine ☐ Töötajate vähene teadlikkus (nt puudulikud sisekorrad ja töökorralduse reeglid, töötajate mittepiisav koolitus) ☐ Inimlik viga ☐ Tehniline viga Muu (nimetage siin ka koostööpartner(id) nt volitatud töötleja, kui rikkumine toimus tema juures):___________________________________________________________________________ _________________________________________________________________________________ _________________________________________________________________________________ ☐ Asjaolud pole veel teada 5. Rikkumisest puudutatud isikuandmed Rikkumisest puudutatud kaustade, dokumentide, failide, e-kirjade, andmebaaside arv, mis sisaldavad isikuandmeid. (nt mitu dokumenti edastati valele inimesele; märgi kast, valides vahemik või sisesta täpne arv või märgi „pole teada“) ☐ 1-9 ☐ 10-49 ☐ 50-99 ☐ 100-499 ☐ 500-999 ☐ 1000-4999 ☐ 5000 – 9999 ☐ 10000 ja rohkem 5 Kui on teada, sisesta täpne arv:______ ☐ Pole veel teada Tee järgnevalt valik, millised isikuandmeid rikkumine puudutab (märgi kast, üks või mitu valikut) ☐ Ees-, perenimi ☐ Sünniaeg ☐ Isikukood ☐ E-post ☐ Telefoni nr ☐ Postiandmed või elukoha aadress ☐ Kasutajanimed, salasõnad ☐ Maksevahendite andmed (andmed, mis võimaldavad võtta üle isiku maksevahendi) ☐ Majandus või finantsandmed (tehingu ajalugu, majanduslikku seisundit näitavad andmed, maksevõime hindamine) ☐ AK teavet sisaldavad dokumendid (sh ameti- ja kutsesaladusega kaitstud teave) ☐ Geolokatsiooni andmed ☐ Suhtlusandmed (nt kes kellega ja millal rääkis, kirjutas) ☐ Andmed süüteoasjades süüdimõistvate kohtuotsuste ja süütegude kohta ☐ Lapsendamissaladuse andmed ☐ Andmed sotsiaalkaitsevajaduse või eestkoste kohta ☐ Rassiline või etniline päritolu ☐ Poliitilised vaated ☐ Usulised või filosoofilised (maailmavaatelised) veendumused ☐ Ametiühingusse kuulumine ☐ Geneetilised andmed ☐ Biomeetrilised andmed ☐ Terviseandmed ☐ Seksuaalelu ja seksuaalne sättumus Muu (palun täpsusta):________________________________________________________________ _________________________________________________________________________________ Kas isikuandmed olid asjakohaselt krüpteeritud? (sh krüptovõtmeid ei ole kompromiteeritud ja need on andmetöötleja kontrolli all. Märgi kast, üks valik) ☐ Jah ☐ Ei 6. Rikkumisest puudutatud isikud Rikkumisest puudutatud isikute arv (märgi kast, valides vahemik või sisesta täpne arv või märgi „pole teada“) ☐ 1-9 ☐ 10-49 ☐ 50-99 ☐ 100-499 ☐ 500-999 ☐ 1000-4999 ☐ 5000-9999 ☐ 10000 ja rohkem Kui on teada, sisesta täpne arv:_______ ☐ Pole veel teada Tee järgnevalt valik, milliseid isikute kategooriaid rikkumine puudutab (märgi kast, üks või mitu valikut) ☐ Töötajad ☐ Kliendid ☐ Alaealised (nt õpilased, lapsed). ☐ Patsiendid ☐ Sotsiaalset kaitset vajavad inimesed 6 Muu (palun selgita):_________________________________________________________________ _________________________________________________________________________________ _________________________________________________________________________________ 7. Võimalikud tagajärjed rikkumisest puudutatud isikutele Konfidentsiaalsuskadu (andmetele said juurepääsu selleks mittevolitatud isikud. Märgi kast, üks või mitu valikut) ☐ Oht isikuandmete ulatuslikumaks töötlemiseks kui näeb ette esialgne eesmärk või isiku nõusolek ☐ Oht isikuandmete kokku viimiseks muu isikuid puudutava infoga ☐ Oht, et isikuandmeid kasutatakse teistel eesmärkidel ja/või ebaõiglasel viisil Muu (palun täpsusta):________________________________________________________________ _________________________________________________________________________________ _________________________________________________________________________________ Tervikluse kadu (andmeid on volitamata muudetud. Märgi kast, üks või mitu valikut) ☐ Oht, et isikuandmeid on muudetud ja kasutatud, kuigi need ei pruugi olla enam kehtivad ☐ Oht, et isikuandmeid on muudetud muul moel kehtivateks andmeteks ja neid on hiljem kasutatud teistel eesmärkidel Muu (palun täpsusta):________________________________________________________________ _________________________________________________________________________________ _________________________________________________________________________________ Käideldavuse kadu (puudub õigeaegne ja hõlbus juurdepääs andmetele. Märgi kast) ☐ Puudub võime osutada rikkumisest puudutatud isikutele kriitilist (elutähtsat) teenust Muu (palun täpsusta):________________________________________________________________ _________________________________________________________________________________ _________________________________________________________________________________ Füüsiline, varaline või mittevaraline kahju või muu samaväärne tagajärg (märgi kast, üks või mitu valikut) ☐ Isik jääb ilma kontrollist oma isikuandmete üle ☐ Isiku õiguste piiramine (nt ei saa kasutada teenust või lepingust tulenevaid õigusi) ☐ Õiguslik tagajärg (nt isik ei saa hüvitist, toetust, luba mõneks tegevuseks) ☐ Diskrimineerimine ☐ Identiteedivargus ☐ Pettus ☐ Rahaline kahju ☐ Kahju tervisele ☐ Risk elule ☐ Pseudonümiseerimise loata tühistamine ☐ Mainekahju ☐ Usalduse kadu ☐ AK teabe või ameti- ja kutsesaladusega kaitstud teabe kadu Muu (palun täpsusta):________________________________________________________________ 8. Rikkumisega seotud järeltegevused Isikute teavitamine Juba teavitatud (kuupäev/kuu/aasta):_____________ Kuidas teavitus toimus (märgi kast, üks või mitu valikut): ☐ E-kirjaga ☐ Lühisõnumiga (SMS) ☐ Helistamisega ☐ Meedias sh sotsiaalmeedias ☐ Asutuse/ettevõtte võrgulehel Muu (palun täpsusta):________________________________________________________________ Mis oli teavituse sisu:________________________________________________________________ _________________________________________________________________________________ _________________________________________________________________________________ Veel pole teavitanud, kuid teavitame: (kuupäev/kuu/aasta):_____________ ☐ Pole selge kas on vaja teavitada 7 ☐ Ei ole vajalik teavitada Kui pidasite vajalikuks isikuid mitte teavitada, siis selgitage, kuidas jõudsite järeldusele, et rikkumisega ei kaasne isikute õigustele ja vabadustele suurt riski: _________________________________________________________________________________ _________________________________________________________________________________ Kirjeldage kavandatud ja rakendatud meetmeid rikkumise lahendamiseks, kahjulike mõjude leevendamiseks ja ennetamiseks tulevikus: _________________________________________________________________________________ _________________________________________________________________________________ 9. Rikkumise piiriülene mõju Millises riigis on teie peamine tegevuskoht? (palun kirjuta riigi nimi):___________________________ Rikkumisest on puudutatud ka teiste EL riikide isikud: ☐ Ei ☐ Jah (palun täpsusta, milliste riikide ning tooge välja isikute arv riikide lõikes. Kui puudutatud isikuandmete koosseis on riigiti erinev, tooge ka see välja): _________________________________________________________________________________ 8