dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Sotsiaalministeeriumi
Muu lepingAvalik

Leping

Sotsiaalministeeriumi · 8. juuli 2025
Viit
1.8-2/2685-1
Registreeritud
8. juuli 2025
Dokumendi liik
Muu leping
Funktsioon
1.8 Finantsplaneerimine ja raamatupidamisarvestus
Sari
1.8-2 Lepingud (töövõtt ja käsundus juriidiliste isikutega, koostöölepe kulude hüvitamiseks, haldus, liising, üür-rent, kindlustus, müük, litsentsid, ost, varaline vastutus, varakasutus, andmevahetus) koos aktidega
Toimik
1.8-2
Vastutaja
Marion Pajumets (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Innovatsiooni vastutusvaldkond, Analüüsiosakond)

Failid

  • 📎20250708_Konsortsiumileping_pere ja su_ndimusuurin....asice50 KB

Sisu (failidest)

Teadustaristu Eesti pere- ja sündimusuuring 2020 (GGS2020-EE) konsortsiumileping Tallinna Ülikool , registrikood 74000122, asukoht Narva mnt 25, 10120 Tallinn (edaspidi nimetatud ka ,,partner 1 “ või „juhtasutus“ ), keda esindab teadusprorektor Katrin Niglas, Tartu Ülikool , registrikood 74001073, asukoht Ülikooli tn 18, 50090 Tartu (edaspidi nimetatud ka ,,partner 2 “), keda esindab grandikeskuse juhataja Siret Rutiku, Sotsiaalministeerium , 70001952 Tallinn (edaspidi nimetatud ka „partner 3 “), keda esindab Maarjo Mändmaa , (edaspidi partnerid koos nimetatud ka ,,pooled“ „osapooled“ või „konsortsium“), sõlmisid alljärgneva lepingu (edaspidi nimetatud „leping“ või „konsortsiumileping“) teadus taristu Eesti pere- ja sündimusuuring 2020 (GG2020-EE) (edaspidi nimetatud ka „ projekti “) tegevuste elluviimiseks: I. Üldsätted 1. Lepingu eesmärk on reguleerida pooltevahelisi suhteid ja koostööprintsiipe teadustaristu Eesti pere- ja sündimusuuringu (2020) tegevuste elluviimisel . Samuti määratletakse lepingus poolte ühise tegutsemise ja toetuse kasutamise põhimõtted SA Eesti Teadusagentuur toetusmeetme „Riikliku tähtsusega teadustaristu toetamine” toetuse taotluses (edaspidi nimetatud ka „taotlus“) ja taotluse rahuldamise otsuses (SA Eesti Teadusagentuur juhatuse käskkiri 05.05.2025 nr 1.1-4/25/88) sätestatud tegevuste elluviimiseks. 2. Pooled lähtuvad lepingu täitmisel ja tõlgendamisel haridus- ja teadusministri 28.09.2023 määrusest nr 36 „Riikliku tähtsusega teadustaristu toetamine“ (edaspidi nimetatud ka „määrus“), SA Eesti Teadusagentuur juhatuse 25.11.2024 käskkirjast nr 1.1-4/24/244 „Riikliku tähtsusega teadustaristu toetamise kord“ (edaspidi nimetatud ka „kord“), SA Eesti Teadusagentuur juhatuse 05.05.2025 käskkirjast nr 1.1-4/25/88 „Riikliku tähtsusega teadustaristu taotluste rahuldamine ja toetuse eraldamine 2025. aastaks“ (edaspidi nimetatud ka „rahastamisotsus“) ning muudest Eesti õigusaktidest. Lepingu sõlmimisel kehtivate õigusaktide muutumisel lepinguperioodi kestel lähtuvad pooled muutunud õigusaktide nõuetest , kui ei ole sätestatud teisiti . 3. Pooled lähtuvad projekti elluviimisel ja lepingu täitmisel taotlusest, SA Eesti Teadusagentuuri juhatuse käskkirjaga kinnitatud rahastamisotsusest, rahastajaga (SA Eesti Teadusagentuur) sõlmitavast toetuse eraldamise ja kasutamise lepingust (edaspidi nimetatud ka „ eraldisleping “ ), konsortsiumilepingust, projekti tegevuskavast (Lisa 1 projekti 2025 . a tegevuskava ) ja eelarvest (Lisa 2 projekti 2025 . a eelarve ). Tegevuskava ja eelarve kinnitatakse iga l aastal. Juhul, kui rahastamisotsuse ja eraldislepinguga eraldatud toetuse suurus erineb eelarves esitatust, muudetakse proportsionaalselt ka tegevuskavas planeeritud tegevusi ja eelarves ettenähtud kulusid, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti. 4. Pooled on käesolevaga kokku leppinud, et juhtasutuseks ja taotluse esitajaks konsortsiumi nimel on partner 1. 5. Pooled kinnitavad, et: 5.1. nad vastavad kõikidele partnerile/toetuse taotlejale esitatavatele nõuetele; 5.2. neil on kõik õigusaktidest tulenevad volitused, nõusolekud ja heakskiidud lepingu sõlmimiseks ja sellest tulenevate kohustuste täitmiseks; 5.3. lepingu sõlmimine ei ole vastuolus ühegi poolte suhtes kehtiva õigusakti, poolte poolt varem sõlmitud kokkuleppe ega poolte suhtes tehtud kohtuotsuse või kohtumääruse nõudega; 5.4. nende esindajatel on kõik volitused käesoleva lepingu allkirjastamiseks. 6. Leping koos lisadega moodustab poolte vahel ühtse ja tervikliku kokkuleppe, mis asendab kõiki samade poolte vahel varem seoses lepingu eesmärgiga sõlmitud mistahes suulisi või kirjalikke kokkuleppeid. 7. Projekti elluviimist reguleerivate dokumentide vastuolu korral lähtutakse tegevuste tõlgendamisel dokumentidest prioriteetsuse järjekorras: 1) toetuse taotlus ja toetuse eraldamise otsus; 2) iga-aastane tegevuskava ja eelarve; 3) käesolev leping. II Partnerite vastutusvaldkonnad 8. Partnerite vastutusvaldkonnad jagunevad järgmiselt: 8.1. Partner 1 vastutab taristu üldjuhtimise ning toetuse taotluse ja tegevuskavaga talle määratud ülesannete täitmise eest ; 8.2. Partner 2 vastutab toetuse taotluse ja tegevuskavaga talle määratud ülesannete täitmise eest; 8.3. Partner 3 vastutab toetuse taotluse ja tegevuskavaga talle määratud ülesannete täitmise eest ; 8.4 Detailne tegevuskava lepitakse kokku ühiselt projekti tegevuse eesmärke ja tehniliste analüüside tulemusi silmas pidades. Otsused kinnitatakse kirjalikult. 9. Partnerid määravad projekti tegevusi ellu viima vastutusvaldkondades pädevad esindajad. III. Poolte õigused ja kohustused 10. Pooled kohustuvad: 10.1. tegema kõik endast oleneva lepingu eesmärgi täitmiseks; 10.2. kasutama eraldatud toetust lepingu eesmärgi täitmiseks kooskõlas määruse, korra, taotluse rahuldamise otsuse ja muude õigusaktide nõuetega; 10.3. katma enda omafinantseeringu kulud vastavalt taotluse eelarves ja taotluse rahuldamise otsuses välja toodud summadele; 10.4. katma enda käsutuses oleva projekti raames loodud ja arendatud taristu (sh selle käigushoidmise ja hooldamisega ning ruumide haldamisega seotud) halduskulud projekti elluviimisel; 10.5. võimaldama projekti raames loodud ja arendatud enda käsutuses oleva taristu kasutamist kõigile lepingu pooltele ning samuti huvilistele väljastpoolt konsortsiumit nõukogu kehtestatud põhimõtete alusel; 10.6. teavitama teisi pooli viivitamatult asjaoludest, mis mõjutavad või võivad mõjutada lepingu täitmist ning takistada lepingu eesmärgi täitmist; 10.7. järgima nõukogu otsuseid ja juhendeid, mis reguleerivad tegevuste elluviimist; 10.8. osalema projekti ühise alalise juhtorgani - nõukogu - tegevuses. 11. Juhtasutus kohustub: 11.1. täitma kõiki määruse ja korraga taotlejale ja toetuse saajale pandud kohustusi hoolikalt, tähtaegselt ja igakülgselt; 11.2. korraldama uuringu nõukogu tööd ja poolte omavahelist lepingu eesmärgi täitmiseks vajalikku infovahetust; 11.3. määrama projektijuhi; 11.4. koostama aruanded projekti iga-aastase tegevuskavaga pandud ülesannete täitmise kohta; 11.5. toetuse juhtasutuse arvele laekumisest alates 6 (kuue) tööpäeva jooksul kandma osapooltele üle nende osa ettenähtud toetusest; 11.6. koguma osapooltelt projekti täitmiseks ning aruannete esitamiseks vajalikku informatsiooni ja dokumente, süstematiseerima ja säilitama informatsiooni ja dokumentatsiooni nõuetekohaselt ning koostama ja esitama kõik rahastaja poolt nõutavad aruanded. 12. Partnerid kohustuvad: 12.1. esitama juhtasutusele asjakohast ning tõest informatsiooni projekti elluviimisega seotud tegevuste osas; 12.2. kasutama toetust ettenähtud tingimustel; 12.3. tagama toetuse väljamaksmise aluseks olevate dokumentide nõuetele vastavuse ning kulude abikõlblikkuse; 12.4. viivitamata kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis teavitama juhtasutust projektiga seotud andmete muutumisest; 12.5. võimaldama audiitoril ja kontrollijal viibida projektiga seotud ruumides ja territooriumil, andma audiitorile ja kontrollijale projekti elluviimise, sealhulgas toetuse kasutamise kohta suulisi ja kirjalikke selgitusi ning andmeid, sealhulgas väljavõtteid raamatupidamisprogrammist ja pangakontost, ning võimaldama neil teha dokumentidest koopiaid ja väljavõtteid; 12.6. eristama selgelt oma raamatupidamises toetuse kasutamisest saadud tulu muust tulust ning toetuse kasutamisega seotud kulud muudest kuludest (sh projektiga seotud abikõlblikud ja mitteabikõlblikud kulud), samuti kulusid kajastavad kulu- ja maksedokumendid muudest kulu- ja maksedokumentidest vastavalt asutuses kehtivale korrale; 12.7. järgima riigiabi ja vähese tähtsusega abi andmist reguleerivatest õigusaktidest tulenevaid kohustusi ja nõudeid, kui need on asjakohased; 12.8. viivitamata teavitama juhtasutust, kui toetust kasutatakse majandustegevuseks ning sellise tegevuse aastane maht ületab 20% teadusuuringute taristu kasutuse üldisest aastasest mahust; 12.9. säilitama toetuse saamisega seotud dokumente (sh projekti kulu abikõlblikkust tõendavad dokumendid ja muud tõendid) vähemalt sama kaua, kui seda peab tegema toetuse saaja; 12.10. koostama aruanded neile tegevuskavaga pandud ülesannete täitmise kohta ning esitama need juhtasutusele hiljemalt 10 (kümme) tööpäeva enne projekti aasta - ja lõpparuande esitamise tähtpäeva; 12.11. pärast toetuse lõppemist või eraldislepingu ennetähtaegset lõpetamist kandma kasutamata toetuse osa koos proportsionaalse kaudse kuluga juhtasutuse arveldusarvele hiljemalt 3 (kolme) tööpäeva jooksul alates rahastaja vastava tagastusnõude saamise päevast; 12.12. täitma muid õigusaktides sätestatud kohustusi. IV. Projekti juhtimine 13. Pooled moodustavad projekti strateegiliseks juhtimiseks ja lepingu täitmise jälgimiseks nõukogu, mille koosseisu kuuluvad juhtasutuse poolt kaks esindajat, kõigi teiste partnerite poolt üks esindaja. Soovi korral võivad partnerid määrata ka liikmetele asendajad. Haridus- ja teadusministeeriumil on õigus määrata nõukogu koosseisu ka oma esindaja. 14. Nõukogul on projekti tegevust ja lepingu täitmist koordineeriv strateegiline roll ning tema pädevuses on: 14.1. Nõukogu pikaajaliste koostööreeglite (kodukord, regulaarsed kohtumised) kokku leppimine ja kinnitamine; 14.2. Projekti iga-aastase tegevuskava ning selle alusel projekti eelarve kinnitamine ; 14.3. Projekti tegevuskava ja eelarvet puudutavate muudatusettepanekute kooskõlastamine enne nende esitamist rahastajale ; 14.4. Projekti raames loodava taristu kasutamise põhimõtete kehtestamine lepingu pooltele ja kasutajatele väljaspool konsortsiumi; 14.5. Projekti elluviimise kohta hinnangu andmine. 15. Nõukogu liikme volitused kehtivad kuni tema tagasikutsumiseni esindatava poole poolt, kuid mitte kauem, kui käesoleva lepingu lõppemiseni mistahes põhjusel. Pool, kes soovib teda esindavat nõukogu liiget tagasi kutsuda ja/või nimetada uue liikme, saadab teistele pooltele ja nõukogu esimehele kirjalikus vormis sellekohase teate. Uue nõukogu liikme volitused algavad alates teate kättesaamisest juhtasutuse ja nõukogu esimehe poolt või hilisemal, teates sätestatud ajal. Nõukogu esimees valitakse poolte esindajate hulgast nõukogu esimesel koosolekul. 16. Nõukogu teeb otsuseid konsensuslikult. Kui konsensust ei saavutata, siis otsustatakse hääletamise teel. Otsuse vastuvõtmiseks peab otsuse poolt olema üle poole nõukogu liikmetest. 17. Projekti igapäevast tööd koordineerib projektijuht. V. Iga-aastase tegevuskava ja eelarve kehtestamine 18. Juhtasutus valmistab projekti taotluse ja osapoolte ettepanekute alusel ette iga aasta 10. detsembriks projekti tegevuskava ja eelarve järgmise kalendriaasta kohta ning saadab selle kinnitamiseks nõuko g u le . 19. Projekti kulude või projekti eesmärkide saavutamisel lähtutakse taotluses heaks kiidetud tegevuskavast ning eelarvest. Vajalike tegevuste muutumisel kohustuvad pooled eelnevalt kirjalikult kokku leppima muudetud kulude finantseerimise viisis ja mahus. VI. Intellektuaalse omandi kuuluvus 20. Toetuse kasutamisel loodud intellektuaalse omandi varalised õigused kuuluvad sellele poolele, kelle töötajad, töövõtjad või muud seotud isikud selle tulemuse on loonud. Projekti elluviimise käigus loodud tulemused tehakse kõigile soovijatele kättesaadavaks turutingimustel, kusjuures saadav tulu reinvesteeritakse taristu põhitegevusse. 21. Selleks, et punktis 20 nimetatud intellektuaalomand saaks kuuluda osapoolele, sõlmivad pooled oma töötajate, töövõtjate või muude projekti täitmisega seotud isikutega intellektuaalomandi üleandmise lepingud või kohaldavad vajadusel muid meetmeid intellektuaalomandi ülevõtmiseks (nt vastav regulatsioon töölepingus). 22. Kui projekti tegevuse tulemuse on loonud pooled ühiselt, kuulub see tulemus nendele pooltele ühiselt. Sellisel juhul sõlmivad ühise tulemuse loonud pooled täiendava kokkuleppe intellektuaalse omandi varaliste õiguste teostamise, sh tulemuse õiguskaitse taotlemise, kulude katmise ja tulemi kasutamise tingimuste suhtes. 23. Poole intellektuaalse omandi kaasavara moodustab intellektuaalne omand, mis tal oli olemas enne lepingu sõlmimist ja projekti tegevuse alustamist, ja mille kasutamine on kasulik või vajalik projekti tegevuste elluviimiseks ning mida pool lubab projekti läbiviimise käigus teistel partneritel kasutada. 24. Iga pool esitab, juhul kui see on asjakohane, enne projekti tegevuse alustamist teistele pooltele kirjalikult oma intellektuaalse omandi kaasavara loendi. Intellektuaalse omandi kaasavara kasutamine toimub litsentsilepingute alusel. 25. Intellektuaalse omandi kaasavara loendi täiendamine projekti tegevuse jooksul toimub poolte kokkuleppel. 26. Pooltel on õigus kasutada lepingu täitmiseks kolmandaid isikuid vastavalt lepingu punktile 50 juhul, kui nendega on sõlmitud intellektuaalse omandi varaliste õiguste loovutamise lepingud. VII. Projekti tulemuste avaldamine 27. Kui pool, poole töötaja või muu projekti tööga lepingulisel alusel seotud isik soovib avaldada (sh. teadusartiklites, konverentsiettekannetes vmt) andmeid, mis sisaldavad teis(t)e pool(t)e intellektuaalset kaasavara või projektiga seonduvat konfidentsiaalset teavet, sh. eeldatava leiutisega seonduvat teavet , siis ta on kohustatud kõnealuse teadusartikli, ettekande teksti või muu materjali esitama teistele pooltele nõusoleku saamiseks. Kui pool ei teata oma keeldumisest projekti tulemuste avaldamiseks neljateistkümne (14) kalendripäeva jooksul eeltoodud teadusartikli vmt esitamisest, loetakse, et ta on selle avaldamisega nõustunud. 28. Pooled kohustuvad projekti teemal avalikkusega suheldes võimaluse korral alati nimetama teisi pooli, järgima head akadeemilist tava ja kehtivat riigi ja Euroopa Liidu seadusandlust. VIII. Konfidentsiaalsus 29. Pooled kohustuvad konfidentsiaalset teavet kasutama ainult poolte vahel projekti tegevuste huvides, järgides käesoleva lepingu tingimusi. 30. Konfidentsiaalse teabe identifitseerimiseks peab see olema kas kirjalikus või digitaalses vormis, varustatuna märkega „konfidentsiaalne” või „asutusesiseseks kasutamiseks“ . Kui konfidentsiaalset teavet edastatakse pooltele esmakordselt suulises vormis, kohustub edastaja andma teabele kirjaliku või digitaalse vormi koos eelnimetatud märkega kahe nädala jooksul arvates selle suulise konfidentsiaalse teabe edastamisest. Nimetatud vorminõude täitmata jätmine ei anna pooltele ega teistele isikutele õigust suulises vormis edastatud konfidentsiaalset teavet avalikustada. 31. Pooled kohustuvad mitte avalikustama konfidentsiaalset teavet kolmandatele isikutele ilma teise poole eelneva kirjaliku nõusolekuta va juhul, kui kolmandatel isikutel on seadusest tulenev õigus vastavat teavet nõuda. 32. Pooled on kohustatud tegema enda poolt kõik, et konfidentsiaalne teave ei muutuks nende töötajate või muude isikute kaudu avalikuks. IX. Poolte vastutus. Lepingu kehtivus ja muutmine 33. Pooled kannavad täielikku varalist vastutust lepingu tingimuste täitmata jätmise või mittekohase täitmisega teisele poolele tekitatud otsese varalise kahju eest. 34. Pooled, kelle tegevusest või tegevusetusest tulenev asjaolu on aluseks toetuse osalisele või täielikule tagasinõudmisele juhtasutuselt, vastutavad juhtasutuse ees sellega seotud kahju hüvitamise eest solidaarselt. 35. Juhul, kui pooled on projekti teostamisel teinud kulutusi, mis osutuvad abikõlbmatuteks, jäävad need kulutuse teinud poole kanda. 36. Juhul, kui hilisema auditi käigus selgub, et osapoolele juba hüvitatud kulutused ei olnud abikõlblikud ja rahastaja nõuab juhtasutuselt toetuse osa tagastamist, siis: 36.1. juhtasutus arvestab abikõlbmatute kulude eest makstud hüvitise summa maha järgmistest väljamaksetest osapoolele või 36.2. osapool tagastab juhtasutusele viimase nõudmisel toetuse osa, mis kanti üle mitteabikõlblikuks osutunud kulude hüvitamiseks. 37. Leping jõustub selle allkirjastamisel poolte poolt ning kehtib kuni poolte poolt lepingus sätestatud kohustuste nõuetekohase täitmiseni või SA Eesti Teadusagentuur poolse taristutoetuse lõppemiseni , kuid mitte kauem, kui 31.12.2029 . Eelolev ei kehti nende sätete osas, mille kehtima jäämist olenemata lepingu lõppemisest võib mõistlikult eeldada. 38. Kõik lepingu muudatused ja täiendused jõustuvad pärast nende allakirjutamist poolte poolt allakirjutamise momendil või poolte poolt kirjalikult määratud muul ajal. X. Lepingu ülesütlemine 39. Poolel on õigus leping üles öelda ainult teiste poolte eelneval kirjalikul nõusolekul, hüvitades pooltele lepingu ülesütlemise tagajärjel tekkida võivad kahjud. 40. Lepingu ülesütlemist mittetaotleval pool(t)el ei ole õigust keelduda nõusoleku andmisest leping üles öelda, kui lepingut ülesütlev pool tasub vastavalt projekti tegevuskavale ja eelarvele tema poolt ette nähtud projekti omafinantseeringu summa juhtasutusele. 41. Lepingut ülesütlev pool kohustub poolte nõudmisel nendega sõlmima lepingud, milles on sätestatud projekti jooksul tekkinud ja pooltele kasutatavaks saanud intellektuaalse omandi ja konfidentsiaalse teabe edaspidise kasutamise tingimused. XI. Lepingu rikkumine 42. Lepingu rikkumiseks loevad pooled olukorda kui pool(t)e tegevuse või tegevusetuse tulemusel ei suuda pool(ed) täita käesoleva lepinguga võetud kohustusi. 43. Lepingu rikkumise tuvastamise korral kohustub lepingut rikkunud pool teiste poolte nõudmisel hüvitama neile tekkinud varalise kahju ning tegema kõik endast oleneva et heastada tekkinud olukord. Juhul kui lepingut rikkunud pool(ed) ei heasta 30 päeva jooksul oma tegevusega lepingu rikkumist või ei ole lepingu rikkumine heastatav, võivad ülejäänud pooled konsensuslikult otsustada lepingut rikkunud poole väljaheitmise konsortsiumist. 44. Lepingu rikkumiseks ei loe pooled vääramatu jõu tõttu või pooltest mittesõltuvatel põhjustel tekkinud olukorda. 45. Konsortsiumist väljaheidetud pool kohustub teiste poolte nõudmisel nendega sõlmima lepingud, milles on sätestatud projekti jooksul tekkinud ja pooltele kasutatavaks saanud intellektuaalse omandi ja konfidentsiaalse teabe edaspidise kasutamise tingimused. XII. Pooltevahelised teated 46. Pooltevahelised lepinguga seotud teated peavad olema kirjalikus vormis, välja arvatud juhtudel, kui lepingus on ette nähtud teisiti või kui sellised teated on informatiivsed, mille edastamisel teistele pooltele ei ole õiguslikke tagajärgi. 47. Informatiivset teadet võib edastada telefoni, e-posti jm vahendite kaudu. XIII. Poolte kontaktisikud lepingu täitmisel 48. Poolte kontaktisikud käesoleva lepingu täitmisel on: 48.1. Partneri 1 kontaktisik on: professor A llan Puur, tel 53495503 , e-post [email protected]; 48.2. Partneri 2 kontaktisik on: professor Kairi Kaseraru, tel 737 5932 , e-post [email protected] ; 48.3. Partneri 3 kontaktisik on asekantsler Hanna Vseviov tel 59136673 , e-post hanna . vseviov @sm.ee ; 49. Kontaktisiku muutumisel esitab pool teiste poolte kontaktisikutele teabe kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. XIV. Lõppsätted 50. Pool ei tohi lepingust tulenevaid õigusi ega ka kohustusi üle anda kolmandale isikule ilma teiste poolte eelneva kirjaliku nõusolekuta. 51. Pooled kohustuvad käituma üksteise suhtes lähtuvalt mõistlikkuse ja hea usu põhimõtetest. Lepingu täitmisest, tõlgendamisest, muutmisest või lõpetamisest tulenevad erimeelsused ja vaidlused lahendavad pooled vastastikusel mõistmisel põhinevate läbirääkimiste teel, kokkuleppe mittesaavutamisel Harju Maakohtus. 52. Käesolev leping on sõlmitud elektroonilises vormis ning allkirjastatud digitaalselt. Poolte esindajate allkirjad ja pangarekvisiidid: Partner 1 Tallinna Ülikool SEB Pank EE071010002006943007 Katrin Niglas allkirjastatud digitaalselt Partner 2 Tartu Ülikool AS SEB Pank EE281010102000234007 Siret Rutiku allkirjastatud digitaalselt Partner 3 Sotsiaalministeerium AS SEB Pank EE891010220034796011 Maarjo Mändmaa allkirjastatud digitaalselt Lisa 1. Teadustaristu Eesti pere- ja sündimusuuring 2020 (GGS2020-EE) tegevuskava 2025.a. Teadustaristu Eesti pere- ja sündimusuuring 2020 tegevuskava lähtub taristutoetuse taotluse s esitatud tegevuskavas t . Kavandatud tegevused 2025. aastal on järgmised: 1. Andmeloome 2025. aastal toimub GGS2020-EE 2. paneelilaine põhiküsitluse andmekogumine. 2. laine valim koosneb 1. laine vastanutest. Andmekogumise viib läbi Kantar Emor. 2025. aasta lõpuks on 2. laine andmed kogutud, kontrollitud ja rahvusvahelise taristu kaudu teaduskäibesse antud. Küsitluse läbiviimist korraldab partner 1, rahastab partner 3. 2. Taristu andmete teadusanalüüs P artneritel 1 ja 2 on töös vähemalt 3 teadusartiklit, tehakse vähemalt 5 konverentsiettekannet. 3. Taristu rakendamine õppetöös Partner 1 kasuta b taristut magistrikursustes ( STS7517 ja RAS7040 ). 4. Teadustulemuste levitamine 15.-17.10.2025 korraldavad partner 1 taristu kasutajate rahvusvahelise konverentsi, mis toob kokku taristu kasutajad erinevatest riikidest. 5. Rahvusvahelises koostöös osalemine Partnerid 1 ja 3 osalevad GGP partnerite ja valitsusesindajate nõukogu töös, kus toimub GGS-ERIC konsortsiumi dokumentide ettevalmistus 6. Tulemuste rakendamine poliitikakujunduses Partner 3 töötab 2025. aastal välja ettepanekute paketi Eesti perepoliitika uuendamiseks. Kaasatud on partnerid 1 ja 2 , kasutatakse GGS2020-EE andmestikku. Lisa 2. Teadustaristu Eesti pere- ja sündimusuuring 2020 (GGS2020-EE) eelarve 2025.a. Teadustaristu Eesti pere- ja sündimusuuring 2020 eelarve lähtub taristutoetuse taotluses esitatud eelarvekavast. Vastavalt eelarvekavale 2025. aasta tegevusteks taristutoetust ei kasutata.
Allikas: Sotsiaalministeeriumi dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel