Lagle Kalberg
Sotsiaalkindlustusamet Teie 04.06.2025 nr 7-
[email protected] 4/240216/2504046/
Paldiski mnt 80 Meie 07.07.2025 nr 4.2-3/1531-2
Tallinn
15092, Harju maakond
Ööpäevaringse erihooldusteenuse
osutamine
Seoses õiguskantsleri 28. jaanuari 2025 soovitusega ööpäevaringse
erihooldusteenuse osutamise kohta, esitame alljärgnevalt Sotsiaalministeeriumi
seisukohad ja selgitused.
Vastuseks edastatud küsimustele selgitame järgmist.
1. Ohtliku käitumise juhtumid ööpäevaringsel erihooldusteenusel
Sotsiaalhoolekande seaduse (SHS) § 71 lõike 5 kohaselt määratakse inimesele sobiv
erihoolekandeteenus koostöös SKA, teenuseosutaja ja teenusesaajaga. Kui
teenuseosutaja ei suuda tagada teiste isikute turvalisust, tuleb hinnata, kas teenus
vastab inimese vajadustele.
Kui teenuse saaja käitumine kujutab endast reaalset ja korduvat ohtu teistele teenuse
saajatele või töötajatele, tuleb esmalt hinnata, kas isiku teenusevajadus ja riskitase
ületab teenuse pakkuja suutlikkust. Sellisel juhul on võimalik alustada isiku suunamist
sobivamale teenusele, näiteks psühhiaatriahaiglasse või muu intensiivsema
järelevalvega keskkonda. Teenuseosutaja võib ohuolukorras pöörduda politsei ja
kiirabi poole, kui on vahetu oht elule või tervisele. Kui teenuseosutaja ei suuda tagada
ohutust, peab ta sellest viivitamata teavitama Sotsiaalkindlustusametit (SKA). SKA`l
on pädevus alustada ümberhindamist ja vajadusel muuta teenuse liiki.
2. Diagnoosi ja raviskeemi alusel otsuste tegemine
SKA saab isiku terviseandmeid töödelda üksnes juhul, kui selleks on seaduslik alus,
mille alusel hinnatakse isiku teenusevajadust. Andmete töötlemisel tuleb järgida
isikuandmete kaitse üldmäärust (EL 2016/679), sealhulgas õiguspärasuse,
minimaalsuse ja eesmärgipärasuse põhimõtteid. Isikuandmete kaitse üldmääruse
(IKÜM) art 9 lg 2 punkt h võimaldab töödelda terviseandmeid, kui see on vajalik
sotsiaalhoolekande teenuse osutamiseks.
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 /
[email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952
2
Raviskeemi ja diagnoosi hindamiseks vajalike teadmiste puudumisel peab amet
kaasama vastava pädevusega spetsialisti (nt psühhiaater). Amet ei tohi ise teha
meditsiinilisi järeldusi, vaid peab tuginema eksperdihinnangule.
3. Vägivaldse teenuse saaja liikumisvabaduse piiramine
Teenuseosutajal on piiratud võimalused füüsiliste erivahendite kasutamiseks, sest
SHS ei reguleeri otseselt isiku kinnipidamist ega jõu kasutamist sotsiaalteenusel. Kui
inimese käitumine nõuab füüsilist sekkumist, tuleks hinnata, kas isik vajab
statsionaarset psühhiaatrilist abi, kus saab kasutada sundravi meetmeid PAS § 11 ja
12 alusel.
Liikumisvabaduse piiramine sotsiaalteenusel on lubatud ainult selgetel ja seaduses
toodud alustel. See peab alati olema ajutine, põhjendatud ja proportsionaalne. Kui
olukord vajab erimeetmeid, tuleb kaasata politsei või meditsiinitöötajad. Vägivallaohu
korral võib olla põhjendatud isiku viibimine piiratud alal, kuid see peab põhinema
riskihindamisel ja olema proportsionaalne.
Liikumisvabaduse piiramine ei ole tavaline hooldusmeede, vaid viimane abinõu, mida
tohib rakendada ainult selgelt määratletud juhtudel.
Kokkuvõtteks rõhutame, et iga juhtum tuleb lahendada seaduslikult, proportsionaalselt
ja inimese õigusi austades.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Hanna Vseviov
asekantsler
Maarika Tarum
[email protected]