Käskkirja edastamine

MINISTRI KÄSKKIRI 3.07.2025 nr 1.1-2/25/177 Šveitsi-Eesti koostööprogrammi toetusmeetme „Sotsiaalse kaasatuse toetamine“ Haridus- ja Teadusministeeriumi programmikomponendi „Haridussektori töötajate kompetentside tõstmine mitmekeelses ja mitmekultuurilises keskkonnas töötamiseks“ tegevuste rakendamise tingimused Vabariigi Valitsuse 1. augusti 2024. a määruse nr 49 „Aastatel 2022–2029 Šveitsi-Eesti koostööprogrammi toetuse kasutamise tingimused ja kord" § 6 lõike 3 alusel: 1. Kehtestan Šveitsi-Eesti koostööprogrammi toetusmeetme „Sotsiaalse kaasatuse toetamine“ Haridus- ja Teadusministeeriumi programmikomponendi „Haridussektori töötajate kompetentside tõstmine mitmekeelses ja mitmekultuurilises keskkonnas töötamiseks“ tegevuste rakendamise tingimused (lisa 1). 2. Kehtestan ühikuhinnad Šveitsi-Eesti koostööprogrammi „Sotsiaalse kaasatuse toetamine“ Haridus- ja Teadusministeeriumi programmikomponendi tegevuses „Haridussektori töötajate täiendusõpe“ (lisa 2). 3. Volitan Haridus- ja Noorteametit käesoleva käskkirja punktis 1 nimetatud tegevusi ellu viima. 4. Käskkirja rakendatakse 1. juunist 2024. a. Käesolevat käskkirja on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul teatavaks tegemisest, esitades kaebuse Tartu Halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. (allkirjastatud digitaalselt) Kristina Kallas minister  Lisa 1 haridus- ja teadusministri käskkirja „Šveitsi-Eesti koostööprogrammi toetusmeetme „Sotsiaalse kaasatuse toetamine“ Haridus- ja Teadusministeeriumi programmikomponendi „Haridussektori töötajate kompetentside tõstmine mitmekeelses ja mitmekultuurilises keskkonnas töötamiseks“ tegevuste rakendamise tingimused“ Tegevuste rakendamise tingimused Kulude abikõlblikkuse periood 01.06.2024–31.08.2028 Elluviija Haridus- ja Noorteamet Programmikomponendi operaator Haridus- ja Teadusministeerium (üldhariduspoliitika osakond) Programmioperaator Kultuuriministeerium Riiklik koordineerimisüksus Riigi Tugiteenuste Keskus Partnerid Tartu Ülikool Tallinna Ülikool 1 1. Reguleerimisala Käskkirjaga reguleeritakse Šveitsi-Eesti koostööprogrammi toetusmeetme „Sotsiaalse kaasatuse toetamine“ (edaspidi toetusmeede) programmikomponendi „Haridussektori töötajate kompetentside tõstmine mitmekeelses ja mitmekultuurilises keskkonnas töötamiseks“ tegevuste rakendamise tingimusi. 1.1. Tegevuste elluviimisel lähtutakse järgnevast: 1.1.1. Eesti Vabariigi Valitsuse ja Šveitsi Liidunõukogu vahelise Euroopa Liidus majanduslike ja sotsiaalsete erinevuste vähendamiseks Euroopa Liidu valitud liikmesriikidele mõeldud Šveitsi teise toetuse rakendamise raamkokkuleppest ja selle lisast (edaspidi raamkokkulepe); 1.1.2. Euroopa Liidus majanduslike ja sotsiaalsete erinevuste vähendamiseks Euroopa Liidu valitud liikmesriikidele mõeldud Šveitsi teise toetuse rakendamise regulatsioonist (edaspidi Šveitsi regulatsioon); 1.1.3. Šveitsi Arengu- ja Koostööagentuuri ning riikliku koordineerimisüksuse vahel 31. mail 2024. aastal sõlmitud toetusmeetme lepingust ning selle lisadest; 1.1.4. Vabariigi Valitsuse 1. augusti 2024. a määrusest nr 49 „Aastatel 2022–2029 Šveitsi- Eesti koostööprogrammi toetuse kasutamise tingimused ja kord“ (edaspidi koostööprogrammi määrus); 1.1.5. Riikliku koordineerimisüksuse ja Kultuuriministeeriumi vahel 19. novembril 2024. aastal sõlmitud toetusmeetme rakendamise lepingust; 1.1.6. Šveitsi koostatud teavitus- ja teabekäsiraamatust. 1.2. Seosed Euroopa Liidu ja Eesti riigi eesmärkidega Toetuse andmine aitab kaasa riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ strateegilise sihi „Eestis elavad arukad, tegusad ja tervist hoidvad inimesed“ saavutamisele. Valdkondlikes arengukavades seatud pikaajalistest arengueesmärkidest panustavad programmikomponendi tegevused järgmisse kolme: 1) Haridusvaldkonna arengukava 2021–2035 strateegilisse eesmärki „Eestis on pädevad ja motiveeritud õpetajad ja koolijuhid, mitmekesine õpikeskkond ning õppijast lähtuv õpe“; 2) Noortevaldkonna arengukava 2021–2035 strateegilisse eesmärki „Kvaliteetne noorsootöö (sh noorte huviharidus) on kättesaadav üle Eesti ning loob kõigile noortele võimalused mitmekülgseks arenguks, eduelamusteks, kogemuste pagasi rikastamiseks ja iseseisvumiseks“; 3) Eesti keele arengukava 2021–2035 strateegilisse eesmärki „Õpe. Kõik Eesti elanikud valdavad eesti keelt ja väärtustavad teiste keelte oskust“. Kolme arengukava eesmärke seob pidev vajadus tõsta valdkonna spetsialistide pädevust, et nende teadmised ja oskused käiksid kaasas ühiskonnas toimuvate muutustega. Eestikeelsele haridusele üleminek on loonud vajaduse kaasajastada nii taseme- kui täiendusõppe õppekavu või luua uusi ja kaasaegseid, milles arvestatakse kultuuritundliku ja keeleteadliku aineõpetuse põhimõtetega. Programmikomponendi tegevuste eesmärk on haridussektori töötajate teadmiste ja oskuste aja- ja asjakohastamine selleks, et õppimine, õpetamine ja töötamine oleksid kohandatud mitmekeelse ja mitmekultuurilise keskkonnaga. 1.3. Toetusmeetme tegevuste mõju Eestis elavatel, sealhulgas eri kultuuri- ja keeletaustaga inimestel on paremad võimalused aktiivselt osaleda Eesti ühiskonnas. 2 2. Riigiabi Tegevuste rakendamise raames antav toetus ei ole riigiabi. 3. Mõisted 3.1. Haridusasutus on koolieelne lasteasutus, üldhariduskool, huvikool, kutseõppeasutus (sh kutseõpet pakkuv kõrgkool kutseõpet võimaldavate õppekavade osas), ülikool. 3.2. Noorsootöö asutus on noortepoliitikat ellu viiv, noorsootööd ja selle erinevaid tegevussuundi (noorteinfo, avatud noorsootöö, huvitegevus jne) korraldav asutus. 3.3. Haridussektori töötajad on: 1. Haridusvaldkonna töötajad, sealhulgas alus-, üld- ja kutsehariduse õpetajad, tugispetsialistid (eripedagoogid, logopeedid, sotsiaalpedagoogid, koolipsühholoogid), õppejõud ja koolitajad, samuti vastavate haridusasutuste juhid (sh õppejuhid). 2. Noortevaldkonna töötajad, sealhulgas huvihariduses ja noorsootöös noortega vahetult töötavad spetsialistid, samuti noorsootööd, noorte huviharidust ja huvitegevust pakkuvate või koordineerivate asutuste juhid. 3.4. Täiendusõpe on süsteemne tegevus, mille eesmärgiks on haridus- ja noortevaldkonna töötajate enesetäiendamise kaudu toetada laste ja noorte arengut. Täiendusõpe hõlmab kutse, ameti- ja/või erialaste teadmiste, oskuste ja vilumuste omandamist ja täiendamist nii kursustel ja programmides osalemise kui ka individuaalse enesetäiendamise kaudu. Samuti juhendaja toel õppimist, õppereise, kolleegide vastastikust tööalast nõustamist. Täiendusõppe korraldamisel lähtutakse haridus- ja teadusministri 21. novembri 2023. a käskkirjaga nr 321 kinnitatud Haridus- ja noortevaldkonna töötajate täiendusõppe kontseptsioonist. 3.5. Mikrokraadiprogramm on õppeprogramm, mis keskendub konkreetsete erialaste teadmiste ja oskuste arendamisele. Mikrokaadiprogrammide kaudu toetatakse jõudmist magistrikraad i ja õpetaja kutseni. Programmid on paindlikud ja sobivad töötavatele inimestele, pakkudes kiiret ja praktilist õpet. 3.6. Arendusprogramm on süsteemne ja laiahaardeline programm, mis keskendub organisatsiooni, meeskonna kui ka individuaalse tervikliku arengu toetamisele. Oluline on paindlikkus, mis võimaldab programmi sisu ja meetodeid kohandada vastavalt osalejate vajadustele, eesmärkidele ja arengutasemele. Arendusprogramm rõhutab nii osalejate oskuste arendamist kui ka hoiakute ja käitumismustrite kujundamist, tagades süsteemse mõju kogu organisatsioonile. Koostööprogrammi kontekstis arendatakse välja ettevalmistava õppe arendusprogramm. 4. Programmikomponendi tegevused Haridussektori töötajate teadmiste ja oskuste aja- ning asjakohastamiseks analüüsib partner esmalt olemasolevaid õppekavasid (nii taseme- kui ka täiendusõppes) ja viib need vastavusse mitmekeelses ja -kultuurilises keskkonnas õppimise ja õpetamise põhimõtetega. Samuti luuakse uusi täiendusõppe õppekavasid, sh mikrokraadiprogrammid, mis pakuvad suuremat paindlikkust ja võimaldavad õpetajatel oma töö ja õpingud paremini ühildada. Lapse areng ja õpingud on tihedalt seotud koduse keskkonna, vanemate toetuse ja hoiakutega. Vanemate teadlikkus ja oskused määravad, kui palju ning kui sihipäraselt nad panustavad lapse arengusse. Seetõttu on lapsevanemad olulised mitte ainult kooli, vaid ka laiemalt kohaliku kogukonna toimimises. Haridussektori töötajate täiendusõppe tellimisel lähtutakse kindlaksmääratud täiendusõppe prioriteetidest. Üheks oluliseks prioriteediks on õppimine ja õpetamine mitmekeelses ja mitmekultuurilises keskkonnas. Selle teemaga seotud täiendusõpet pakutakse ainult käesoleva 3 toetusmeetme vahenditest. Kavandatud tegevustel ei ole negatiivset keskkonnamõju, samas avaldavad need tegevused positiivset mõju, kuna täiendavad eri keele- ja kultuuritaustaga inimeste teadmisi ja oskusi. Tegevusi viiakse ellu keskkonnasäästlikult, nt hoidutakse paberkandjal materjalide tootmisest või taaskasutatakse materjale maksimaalselt. Üritusi ja kogunemisi korraldatakse läbimõeldult, et vähendada nende tagajärjel tekkivat ökoloogilist jalajälge. Tegevusteks vajalike teenuste ja toodete hankimisel lähtutakse võimalusel keskkonnahoidlikkuse põhimõtetest. Tegevuste rakendamisel lähtutakse järgmistest põhimõtetest: Seksuaalse ärakasutamise, kuritarvitamise ja ahistamisega ei lepita. Rakendatakse kõik mõistlikud ja piisavad meetmed, et vältida koostööprogrammiga seotud isikute seksuaalset ärakasutamist, kuritarvitamist ja ahistamist koostööprogrammiga seotud asutuste töötajate poolt. Tegevuste rakendamisel juhindutakse sotsiaalse kaasatuse põhimõttest ja püüeldakse keskkonnasäästlike lahenduste kasutamisele. 4.1. Tegevus 1 „Haridussektori töötajate täiendusõpe“ 4.1.1 Tegevuse eesmärk: Haridussektori töötajatele on pakutud täiendusõppe programme, et nad omandaksid vajalikud oskused ja teadmised mitmekeelses ja mitmekultuurilises keskkonnas õpetamiseks ja töötamiseks ning omandatud teadmisi ja oskusi kasutatakse oma töös eri kultuuri- ja keeletaustaga inimestega. 4.1.2. Tegevuse sisu: Pakutavad täiendusõppeprogrammid keskenduvad haridussektori töötajate kultuuritundliku õpetamise ja keeleteadliku aineõpetuse alaste teadmiste ning oskuste arendamisele. Tegevus hõlmab käesoleva programmi teemaga seotud olemasolevate õpetajakoolituse tasemeõppe õppekavade ja täiendusõppe õppekavade ajakohastamist ning uute teemakohaste õppekavade (mh ettevalmistava õppega seonduv) loomist ja nende alusel välja töötatud täienduskoolitus- ja arendusprogrammide läbiviimist. Õpetajakoolituse tasemeõppe õppekavade ajakohastamisega pakutakse nõuetele vastavaid mikrokraadiprogramme, mis on seotud Õpetajate Akadeemia programmiga. Sellest programmist on üks valdkond (eesti keele ja eesti keeles õpetamine) tõstetud käesoleva programmi tegevustesse, st töötatakse välja ja rakendatakse senisest paindlikumad õpetajate esma-, täiendus- ja ümberõppe õpirajad ning pakutakse õpetajahariduses uuenduslikku mikrokraadiõpet kvalifikatsiooni saavutamiseks ja tõstmiseks. 4.1.3. Tegevuse 1 alategevused 4.1.3.1 Uute teemakohaste täiendusõppe õppekavade loomine. 4.1.3.2 Olemasolevate õpetajakoolituse tasemeõppe õppekavade ja täiendusõppe õppekavade ajakohastamine. 4.1.3.3 Eespool nimetatud õppekavade alusel välja töötatud täienduskoolitus- ja arendusprogrammide läbiviimine. 4.1.4 Oodatav tulemus 4.1.4.1 Haridussektori töötajate tööks vajalikud oskused on aja- ja asjakohased. 4.1.4.2 Suurenenud on haridussektori töötajate arv, kes kasutab omandatud teadmisi ja oskusi oma töös. 4.1.4.3 Valminud ja pakutavad teemakohased täiendusõppe-, mikrokraadi- ja arendusprogrammid on tõenduspõhised, kaasaegsed ja paindlikud. 4.1.5. Sihtrühm on haridussektori töötajad. Eesmärgiks täiendada nende kompetentse mitmekultuurilisuse teemadel. 4  4.1.5. Tegevuse rakendamise periood on 01.06.2024–31.05.2028. 4.1.6. Elluviija on Haridus- ja Noorteamet. 4.1.7. Partnerid tegevuste rakendamisel on Tallinna Ülikool ja Tartu Ülikool. 4.2 Tegevus 2 „Lapsevanemate, sh eri kultuurilise ja keelelise taustaga vanemate teavitamine, konsulteerimine ja toetamine“ 4.2.1 Tegevuse eesmärk: Tõsta lapsevanemate teadlikkust mitmekeelse ja mitmekultuurilise õpikeskkonna võimalustest ja väljakutsetest, et nad suudaksid tõhusamalt toetada oma laste õppimist ja kohanemist ning toetada eesti keelest erineva emakeelega lapsevanemate lõimumist Eesti ühiskonda läbi laste haridusteekonna teadlikuma suunamise. 4.2.2 Tegevuse sisu: Lapsevanemate teadlikkuse tõstmiseks korraldatakse erinevaid õpisündmusi, sealhulgas koolitusi, veebiseminare ning töötubasid, kus jagatakse nii teaduspõhiseid kui ka praktilisi teadmisi ja oskusi lapse tõhusamaks toetamiseks haridusteel. Kommunikatsiooni- ja/või turundustegevuste kaudu suurendatakse lapsevanemate teadlikkust nende rollist laste arengu toetamisel, muuhulgas tuuakse esile kogemuslugusid ning pakutakse praktilisi õpiampse, mis annavad väärtuslikke teadmisi mitmekeelse ja multikultuurse õpikeskkonna eripäradest ja võimalustest. 4.2.3 Tegevuse 2 alategevused 4.2.3.1. Lapsevanematele suunatud teavitus- ja koolitustegevused, mis käsitlevad õppimist ja õpetamist mitmekultuurilises keskkonnas erinevatel haridustasemetel, sealhulgas huvihariduses ja noorsootöös. Eesmärk on anda vanematele paremad teadmised ja tööriistad, et toetada oma last igas vanuseetapis. 4.2.3.2. Piirkondlikud koolitused lastevanematele, sealhulgas koolide ja lasteaedade hoolekogudele, mis keskenduvad vanemahariduse võtmeteemadele. Koolitustel käsitletakse, kuidas lapsevanemad saavad toetada laste arengut, enesekindlust ja emotsionaalset heaolu, hoida õpimotivatsiooni ning jagatakse praktilisi suuniseid edukaks koostööks haridusasutustega. Oodatav tulemus: Suurenenud on lastevanemate arv, kelle teadlikkus mitmekeelse ja mitmekultuurilise hariduskeskkonna eripäradest on kasvanud . Selle tulemusena on tugevnenud nende võime toetada oma lapse õppimist ja kohanemist multikultuurses õpikeskkonnas. Eesti keelest erineva emakeelega lastevanemad on lapse haridusteekonna toetamise kaudu edukalt lõimitud Eesti ühiskonda. 4.2.4 Sihtrühm on haridussüsteemis osalevate laste vanemad, sh mitte-eesti emakeelega lapsevanemad, kelle lapsed õpivad alus-, põhi- või keskharidust pakkuvates Eesti õppeasutustes. Lisaks õppeasutuste personal, kelle koostöö vanematega laste toetamisel on äärmiselt oluline. 4.2.5 Tegevuse rakendamise periood on 01.06.2024–31.05.2028. 4.2.6 Elluviija on Haridus- ja Noorteamet 5. Väljund- ja tulemusnäitajad Punktis 4 nimetatud tegevuste elluviimist ja tulemuste saavutamist mõõdetakse tabelis 1 esitatud 5 tulemus- ja väljundnäitajatega. Elluviija raporteerib kõigi näitajate edenemist programmioperaatori loodud ühistöö e-keskkonnas kord aastas. Tabel 1. Programmi tulemus- ja väljundnäitajad Näitaja tüüp Näitaja nimetus ja Algtase Sihttase Selgitav teave ja kood mõõtühik (2024) (2028) vastavalt toetusmeetme lepingule Tegevus 1 „Haridussektori töötajate täiendusõpe“ Haridussektori 0 70% Täiendusõppes osalenute Tulemus töötajate osakaal, kes tagasisideküsitlus kuus kuud OCIN 2.1-2.2 on omandanud pärast täiendusõppe lõppu. täiendusõppes uusi Osakaal täiendusõppe teadmisi ja oskusi lõpetanutest, kes tagasisides ning kasutavad neid ütleb, et kasutab teadmisi ja eri keele- ja oskusi oma töös. kultuuritaustaga Osalejate kohta kogutakse inimestega andmeid järgmiste tunnuste töötamisel. lõikes: • Sugu • Haridussektori töötaja valdkond (nt õpetaja, tugipersonal, noorsootöötajad jne) Vahetu Haridussektori 0 80% Täiendusõppes osalejate tulemus töötajate osakaal, kes ootuste küsitlused enne OCIM 2.1-2.3 on omandanud täiendusõpet ja täiendusõppes uusi tagasisideküsitlus kohe pärast teadmisi ja oskusi täiendusõppe lõppu. Osakaal ning on valmis täiendusõppe lõpetanutest, kes kasutama neid eri tagasisides ütleb, et on valmis keele- ja kasutama uusi teadmisi ja kultuuritaustaga oskusi oma töös. inimestega Osalejate kohta kogutakse töötamisel. andmeid järgmiste tunnuste lõikes: • Sugu • Haridussektori töötaja valdkond (nt õpetaja, tugipersonal, noorsootöötajad jne) Väljund Ajakohastatud, 0 1 Ajakohastamist vajavad OPI 2.1-2.2 loodud ja kinnitatud ajakohastatud õppekavad on kaardistatud ja õppekavade arv õppekava vähemalt üks õppekava 2 uut ajakohastatud ning kinnitatud ja õppekava vähemalt kaks uut õppekava on loodud ning kinnitatud Väljund Ajakohastatud, 0 85% Väljundnäitajat jagame 6 OPI 2.3 loodud ja kinnitatud Sotsiaalministeeriumi õppekavade järgi on programmikomponendiga. avatud õpilaste Kahe komponendi peale vastuvõtt ajakohastame seitset õppekava. Kaks kolmest Haridus- ja Teadusministeeriumi komponendi õppekavast on ajakohastatud, loodud, kinnitatud ja avatud üliõpilaste vastuvõtuks Väljund Loodud 0 8 Täiendkoolituste õppekavad, OPI 2.8-2.11 täienduskoolituse mida luuakse, on kaardistatud, moodulite arv õppekavad on loodud ja koolitajad on läbinud väljaõppe uute õppekavade alusel koolitamiseks Väljund Täiendusõppe 0 8500 Täiendusõppe sihtgrupid on OPI 2.12-2.15 lõpetanud välja valitud ning teemapõhised haridussektori täiendusõppe ajakava töötajate arv ja kommunikatsioonitegevused on koostatud, täiendusõpe on läbi viidud, osalejatelt tagasiside on saadud. Indikaatorisse loetakse täiendusõppe programmi tunnistusega või tõendiga lõpetanud. Osalejate kohta kogutakse andmeid järgmiste tunnuste lõikes: • Sugu • Haridussektori töötaja valdkond (nt õpetaja, tugipersonal, noorsootöötajad jne) Tegevus 2 „Lapsevanemate, sh eri kultuurilise ja keelelise taustaga vanemate teavitamine, konsulteerimine ja toetamine“ Näitaja tüüp Näitaja nimetus ja Algtase Sihttase Selgitav teave ja kood mõõtühik (2024) (2028) vastavalt toetusmeetme lepingule Väljund Lapsevanematele 0 3 (2024, 2025, Kaardistamine toimub OPI 1.9 oluliste 2026) programmi perioodi jooksul multikultuurilisusega kolmel korral struktureeritud seotud teemade fookusgrupi intervjuude kaardistamine on läbi vormis. Iga kaardistuse viidud ja selle alusel tulemusena koostatakse koostatud on detailne analüütiline raport, analüütilised raportid mis sisaldab peamisi leide, 7  järeldusi ja konkreetsed soovitusi Väljund Multikultuurse 0 jah Töötatakse välja OPI 1.10 teadlikkuse tõstmise koolitusprogrammid, mis on tegevusprogrammid loodud lapsevanemate on välja töötatud ja toetamiseks eestikeelsele kasutamiseks valmis õppele üleminekul ning aitavad mõista mitmekultuurilise õpikeskkonna väljakutseid ja võimalusi. Programmid koosnevad kontaktkoolitustest ja videoloengutest. Tegevused 0 30 Kumulatiivselt 30 teemakohast lapsevanematele, sh tegevust, sh 5 veebiseminari, 5 eri kultuuri- ja töötuba, 20 seminari. keeletaustaga Osalejate kohta kogutakse lapsevanematele andmeid järgmiste tunnuste Väljund (arv) lõikes: OPI 1.11 • emakeel • uussisserändaja • põgenikud • Ukraina põgenikud • sugu Eri keele- ja 0 75% Lapsevanemad, kes väidavad, kultuuritaustaga et nad jäid rahule neile lapsevanemad saavad suunatud tegevustega ja nad on Eesti ühiskonnas omandanud teadmisi aktiivselt osaleda aktiivsemaks osalemiseks Eesti ühiskonnas (lapse haridusteekonna toetamise kaudu); vajaduspõhiselt viiakse läbi fookusgrupi Vahetu intervjuud, kõikidele tulemus osalejatele saadetakse Juhani OCIM(b) 1.1 kaudu enesehindamise küsimustikud kohe pärast tegevustes osalemist. Tulemusi eristatakse järgmiste tunnuste lõikes: • emakeel • uussisserändaja • põgenikud • Ukraina põgenikud • sugu Eri keele- ja 0 50% Lapsevanemad, kes väidavad, kultuuritaustaga et neile suunatud tegevused on Tulemus lapsevanemad aidanud neil lõimuda Eesti OCIN 1.1 osalevad ühiskonda (lapse aktiivselt Eesti haridusteekonna toetamise ühiskonnas kaudu), sh nad osalevad 8  rohkem kultuurielus või nende kontaktide arv eestlastega on suurenenud või nende positsioon tööturul on paranenud; vajaduspõhiselt viiakse läbi fookusgrupi intervjuud, enesehindamise küsimustikud saadetakse Juhani kaudu kõikidele osalejatele kuus kuud pärast tegevustes osalemist. Tulemusi eristatakse järgmiste tunnuste lõikes: • emakeel • uussisserändaja • põgenikud • Ukraina põgenikud • sugu 6. Kulude abikõlblikkuse periood 6.1.Kulude abikõlblikkuse periood on 01.06.2024–31.08.2028. 7. Tegevuste eelarve Tabel 2. Programmikomponendi tegevuste kogueelarve Summa Osakaal 1 Šveitsi toetus 5 458 788 85% 2 Riiklik kaasfinantseering 963 315 15% 3 Eelarve kokku 6 422 103 100% Tabel 3. Tegevuste eelarve alategevuste lõikes 2024–2028 Tegevused ja elluviijad Eelarve Tegevus 1 „Haridussektori töötajate täiendusõpe“, partnerite kulud 5 572 473 Tegevuse 1 koordinaator, Haridus- ja Noorteamet 152 618 Tegevus 2 „Lapsevanemate, sh eri kultuurilise ja keelelise taustaga vanemate teavitamine, konsulteerimine ja toetamine“, Haridus- ja Noorteamet 641 430 Kaudsed kulud 7% Haridus- ja Noorteameti otsestest kuludest 55 583 Kokku: 6 422 103 8. Kulude abikõlblikkus 8.1.Kulu on abikõlblik, kui: 8.1.1. see on kooskõlas koostööprogrammi määruse §-ga 8 ja teiste õigusaktidega ning käesolevas käskkirjas sätestatud tingimustega; 8.1.2. kui see on tehtud toetusmeetme „Sotsiaalse kaasatuse toetamine“ rakendamise lepingus kokku lepitud programmikomponendi „Haridussektori töötajate 9  kompetentside tõstmine mitmekeelses ja mitmekultuurilises keskkonnas töötamiseks“ raames, käesolevas käskkirjas kokkulepitud tegevuste teostamiseks, tulemuste ja eesmärgi saavutamiseks ning eelarve piires; 8.1.3. see tekib punktis 4.2.5 nimetatud tegevuste rakendamise perioodil, välja arvatud aruandlusega seotud otsese personali ja kaudne kulu, mis võib tekkida punktis 6.1 nimetatud perioodil. 8.2. Kulu on abikõlblik tegeliku kuluna. Tegelik kulu tasutakse punktis 6.1 nimetatud perioodil, välja arvatud partneri kulu, mis peab olema tekkinud ja tasutud punktis 4 nimetatud tegevuse rakendamise perioodil. 8.2.1. Tegelik kulu on proportsionaalne ja vajalik eesmärgi ning oodatud tulemuste saavutamiseks viisil, mis on kooskõlas säästliku ettevõtluse ja rahaliste vahendite tulemusliku kasutamise põhimõtetega. 8.2.2. Tegelik kulu on eristatav ja kontrollitav elluviija või partneri raamatupidamisdokumentides kajastatuna vastavalt Eestis kehtivatele raamatupidamisstandarditele ja üldtunnustatud raamatupidamispõhimõtetele. 8.2.3. Partneri tehtud kulude abikõlblikkuse suhtes kehtivad samad reeglid nagu elluviija tehtud kulude suhtes. 8.3. Abikõlblikud kulud jagunevad otsesteks ja kaudseteks kuludeks. 8.4. Abikõlblikud otsesed kulud peavad olema ette nähtud programmikomponendi konkreetse aasta eelarves. 8.5. Abikõlblikud on järgmised otsesed kulud: 8.5.1. tegevuse 1 elluviimisel lisas 2 nimetatud ühikuhindade alusel; 8.5.2. tegevuse 2 elluviimiseks tegeliku kulu alusel hüvitatavad kulud, sealhulgas: 8.5.2.1. personalikulud proportsionaalselt projekti heaks töötatud ajaga. Need koosnevad töötasust, millele lisanduvad sotsiaalkindlustusmaksed ja muud töötasuga kaasnevad seadusjärgsed kulud, kui vastavad funktsioonid või ülesanded on tegevuste rakendamiseks tõendatult vajalikud ning need on ette nähtud programmikomponendi eelarves; 8.5.2.2. lähetuskulud, mis on abikõlblikud Euroopa piires ning riigisisestes õigusaktides kehtestatud tingimustel maksustamisele mittekuuluvate piirmäärade ulatuses või asutuse sisekorras kehtestatud piirmäärade ulatuses; 8.5.2.3. välislähetused väljapoole Bulgaariat, Horvaatiat, Küprost, Tšehhit, Ungarit, Leedut, Lätit, Maltat, Poolat, Rumeeniat, Slovakkiat, Sloveeniat ning Šveitsi on abikõlblikud vaid eelneval kokkuleppel Šveitsi toetuste bürooga. Kooskõlastamise korraldab programmikomponendi operaator programmioperaatori kaudu elluviija ingliskeelse sooviavalduse alusel; 8.5.2.4. nõustamistegevuse korraldamise ja pakkumisega seotud kulud; 8.5.2.5. koolituste seminaride, töötubade, infopäevade, kohtumiste, konverentside ja õppereiside kulud, sealhulgas tulumaksuseaduse § 48 lõike 4 tähenduses erisoodustusena käsitatav kulu ja sellelt tasutud maksud tegevuse abikõlblike kulude puhul ning peamistele puudeliikidele (nägemis-, kuulmis-, intellekti- ja liikumispuue) ligipääsetavuse tagamine füüsilises ja virtuaalses keskkonnas; 8.5.2.6. kommunikatsiooni- ja teavitamiskulud, mis on kooskõlas Šveitsi regulatsiooni 13. peatükiga; 10  8.5.2.7. juhend-, õppe- ja teavitusmaterjalide ning käsiraamatute väljatöötamise, soetamise, kirjastamise ja levitamise kulud, sealhulgas litsentsi- ja autoritasud; 8.5.2.8. telesaadete ja taskuhäälingute tootmise, eetrisse andmise ja levitamise kulud, sealhulgas litsentsi- ja autoritasud; 8.5.2.9. veebilehtede ja -keskkondade loomise ja haldamise kulud proportsionaalselt tegevuse ja eesmärgi täitmise jaoks vajalikus ulatuses; 8.5.2.10. tõlkekulud; 8.5.2.11. tegevuse ja eesmärgi täitmiseks vajalikud töövahendite kulud; 8.5.2.12. tegevuse 1 elluviimisel on elluviijale abikõlblikud punktis 8.5.2.1 nimetatud kulud. 8.6. Kaudsed kulud on üldkulud ja administreerimisega seotud kulud. 8.6.1 Üldkuluks loetakse halduskulud, muu hulgas: 8.6.1.1. sidekulud, seahulgas interneti-, telefoni- ja postikulu; 8.6.1.2. kontoritarvete ja -mööbli ostmise, rentimise, hooldamise ja remondi kulud; 8.6.1.3. infotehnoloogia kulud, sealhulgas tark- ja riistvara, kontoritehnika ostmise ja rentimise ning serverite, võrkude ja kontoritehnika hooldamise ja remondi kulud; 8.6.1.4. kütte-, vee- ja elektrikulud ning ruumide koristamise kulud; 8.6.1.5. ruumide rendiulud; 8.6.1.6. valveteenuse kulud; 8.6.1.7. maamaks; 8.6.1.8. pangakonto avamise ja haldamise kulud ning makse ülekandetasu. 8.6.2. Administreerimiseks loetakse toetavaid abistavaid tegevusi, sealhulgas: 8.6.2.1. raamatupidamist; 8.6.2.2. sekretäri- ja personalitööd; 8.6.2.3. juriidilist nõustamist; 8.6.2.4. riigihanke korraldamist ja ostumenetluse läbiviimist; 8.6.2.5. vara haldamist; 8.6.2.6. infotehnolooglist tugitegevust. 8.7. Kaudseid kulusid hüvitatakse elluviijale lihtsustatud kuluna ühtse määra alusel, milleks on 7% toetavate tegevuste otsestest kuludest. Ühikuhindadelt kaudseid kulusid ei arvestata. 8.8. Abikõlbmatud kulud on: 8.8.1. Šveitsi regulatsiooni artiklis 6.6 nimetatud kulud; 8.8.2. liiklusvahendite ostmise ja liisimise kulu; 8.8.3. kinnisasjade ostmise kulu; 8.8.4. lähetus- ja transpordikulud osas, mis ületavad riigisisestes õigusaktides sätestatud maksustamisele mittekuuluvat piirmäära. 8.8.5. 9. Rahastamise põhimõtted 9.1. Toetuse maksmise, maksmise peatamise ja maksmisest keeldumise üldtingimused on sätestatud koostööprogrammi määruse §-s 10. 9.2. Toetusest makse saamiseks vajalikud nii enda kui partnerite dokumendid ja tõendid esitab elluviija riiklikule koordineerimisüksusele perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 21 lõikes 3 nimetatud e-toetuse keskkonna kaudu. Nimetatud dokumendid esitatakse vähemalt kord kvartalis, kuid mitte tihedamini kui kord kuus. 11 9.3. Enne esimese makse saamist peab elluviija esitama riiklikule koordineerimisüksusele e- toetuse keskkonna kaudu: 9.4.1. väljavõtte raamatupidamise sise-eeskirjast või samaväärsest dokumendist, mille abil on võimalik veenduda, et otseseid kulusid eristatakse raamatupidamises muudest kuludest; 9.4.2. koopiahankekorrast või viite veebilehele, kus kord on avalikult kättesaadav; 9.4.3. allkirjaõigusliku isiku edasivolitatud õiguste korral volituse koopia. 9.5. Tegevuse 1 puhul hüvitatakse kulud partneritele ühikuhinna alusel vastavalt lisale 2 ning elluviijale tegelike otseste kulude alusel. Tegevuse 2 puhul hüvitatakse kulud elluviijale tegelike otseste kulude alusel. Abikõlblik on kulu siis, kui see tekib punktis 4 nimetatud tegevuste rakendamise perioodil, välja arvatud aruandlusega seotud otsese personali ja kaudne kulu, mis võib tekkida punktis 6.1 nimetatud perioodil. Kaudseid kulusid hüvitatakse punkti 8.7 kohaselt ühtse määra alusel. 10. Elluviija kohustused ja õigused 10.1. Elluviija: 10.1.1. kohustub lähtuma tegevuste rakendamisel käesolevast käskkirjast ning käskkirja punktis 1.1 nimetatud õigusaktidest ja dokumentidest; 10.1.2. peab kasutama toetust sihtotstarbeliselt abikõlblike kulude katteks, mis on vajalikud käskkirjas nimetatud tegevuste elluviimiseks ning käskkirja punktis 5 kirjeldatud väljundite ja tulemuste saavutamiseks, ning viima tegevused ellu Tabelis 3 toodud eelarve piires; 10.1.3. vastutab punktis 4.1 ja 4.2 nimetatud tegevuste rakendamise, väljundite ning tulemuste õigeaegse saavutamise eest; 10.1.4. täidab koostööprogrammi määruse § 5 lõikes 3 sätestatud elluviija ülesandeid; 10.1.5. esitab programmikomponendi operaatorile kinnitamiseks järgneva kalendriaasta tegevuskava ja eelarve 15. novembriks; 2025. aasta eelarve ja tegevuskava esitab elluviija 20 tööpäeva jooksul pärast käskkirja kinnitamist; 10.1.6. esitab riiklikule koordineerimisüksusele 2025. aasta maksete prognoosi hiljemalt koos esimese maksetaotlusega ja iga järgneva aasta makse prognoosi jooksva aasta 10. detsembriks. Maksete prognoos esitatakse e-toetuse keskkonnas; 10.1.7. esitab riiklikule koordineerimisüksusele maksete korrigeeritud prognoosi, kui makse erineb esitatud prognoosist rohkem kui 25% võrra; 10.1.8. teavitab programmikomponendi operaatorit viivitamata kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis: 10.1.8.1. asjaoludest, mis takistavad täitmast elluviija ülesandeid; 10.1.8.2. tegevuse elluviimisel esinevatest probleemidest, mis võivad mõjutada tulemuste saavutamist; 10.1.9. tagab tegevusega seotud raamatupidamise vastavuse raamatupidamise seadusele, sealhulgas säilitama tegevuse elluviimisega seonduvad raamatupidamise algdokumendid, kulu abikõlblikkust ja tasumist tõendavad dokumendid ning muud toetuse kasutamisega seotud tõendid ja dokumendid kümme aastat toetusmeetme lõppemisest arvates, mis on sätestatud toetusmeetme lepingus, kuid mitte kauem kui 2039. aasta 3. detsembrini. Toetusmeetme lõppemise kuupäev on määratud toetusmeetme lepingus; 10.1.10. järgib tegevuse elluviimisel riigihangete seadust, Šveitsi regulatsiooni 7. peatükki ja koostööprogrammi määruse §-s 9 sätestatut. Elluviija võib Riigi Tugiteenuste Keskuselt taotleda riigihangete eelnõustamist Riigi Tugiteenuste Keskuse riigihangete nõustamise protseduuri kohaselt; 10.1.11. esitab riigihangete läbiviimisel riiklikule koordineerimisüksusele Šveitsi toetuste büroo küsitud teavet ja dokumente kooskõlas Šveitsi regulatsiooni artikliga 7.2; 12  10.1.12. kasutab toetust sihtotstarbeliselt punktis 8 sätestatud abikõlblike kulude katteks või loodud ühikute eest tasumiseks vastavalt kehtestatud hinnale; 10.1.13. osutab kontrolli, järelevalve, auditi või Šveitsi regulatsiooni artiklis 10.3 nimetatud hindamise läbiviijale igakülgset abi ning tagab juurdepääsu toetuse kasutamisega seotud teabele, dokumentidele, ruumidele, territooriumile ja seadmetele; 10.1.14. võimaldab koostööprogrammi määruse §-des 2–4 ning § 13 lõikes 2 nimetatud osapooltele kontrolli teostamist ning osutab selleks igakülgset abi, sealhulgas võimaldab programmikomponendi operaatorile ligipääsu tegevuse elluviimisele ning audiitorile ja järelevalvet teostavale isikule ligipääsu tegevuse elluviimisega seotud dokumentidele ja andmetele; 10.1.15. tagastab koostööprogrammi määruse § 12 alusel tagasinõutava toetuse tähtaegselt vastavalt finantskorrektsiooni otsuses märgitud summale; 10.1.16. vastab koostööprogrammi määruse §-des 2–4 nimetatud osapoolte järelpäringutele; 10.1.17. kogub ja töötleb andmeid aruannete jaoks ning tagab tegevuses osalejate korrektsete andmete olemasolu. Andmeid kogutakse ja töödeldakse kooskõlas isikuandmete kaitse seaduse ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) (ELT L 119, 04.05.2016, lk 1–88); 10.1.18. osaleb programmioperaatori moodustatud töörühma koosolekutel; 10.1.19. teeb programmioperaatori juhtimisel koostööd toetusmeetme Šveitsi partneriga. Nimetatud koostöö toimub programmioperaatori ja Šveitsi partneri vahel sõlmitud partnerluslepingu alusel, mis tehakse programmioperaatori poolt ministeeriumile ja elluviijale kättesaadavaks; 10.1.20. kavandab tegevusega seotud teavitustegevusi ja viib need ellu; 10.1.21. kaasab tegevuse 1 „Haridussektori täiendusõpe“ läbiviimiseks Tallinna Ülikooli ja Tartu Ülikooli, kes on antud käskkirja mõistes partnerid ; 10.1.22. sõlmib partneritega partnerlusleppe, milles kirjeldatakse partneri täpsed ülesanded, õigused ja kohustused tegevuste rakendamisel; 10.1.23. tagab, et Šveitsi toetus on selgelt nähtav kõikidel füüsilistel objektidel, väljaannetes ja muudes teabematerjalides, mis on seotud tegevuste rakendamisega; 10.1.24. esitab programmikomponendi operaatorile sooviavalduse punktis 8.5.2.3 nimetatud välislähetuste kooskõlastamiseks. 10.2. Elluviijal on õigus: 10.2.1. saada programmikomponendi operaatorilt, programmioperaatorilt ja riiklikult koordineerimisüksuselt informatsiooni ja nõuandeid, mis on seotud õigusaktides sätestatud nõuete ja elluviija kohustustega; 10.2.2. esitada käskkirja muutmise taotlus, kui programmikomponendi tegevuste käik seda nõuab. 11. Partneri õigused ja kohustused 11.1. Partner peab täitma koostööprogrammi määruse § 5 lõikes 4 nimetatud kohustusi. 11.2.Peale koostööprogrammi määruse § 5 lõikes 4 nimetatud kohustuste on partner kohustatud: 11.2.1. täitma käskkirja punktides 10.1.1, 10.1.9–10.1.17, 10.1.19 ja 10.1.23 nimetatud kohustusi; 11.2.2. kasutama toetust sihtotstarbeliselt abikõlblike kulude katteks; 11.2.3. tagama elluviijaga partnerluslepingu sõlmimise. 12. Aruandlus 13 12.1. Elluviija tagab vajaduse korral korrektsete tegevustes osalejate andmete olemasolu täienduskoolituste infosüsteemis Juhan iga kvartali lõpu seisuga hiljemalt kvartalile järgneva teise nädala lõpuks. 12.2. Elluviija esitab kaks korda aastas programmikomponendi edenemise sisendinfo rahastajatele esitatava hüvitustaotluse tarbeks programmioperaatori loodud e-keskkonna platvormi kaudu iga aasta 15. jaanuariks ja 15. juuliks vastavalt 31. detsembri ja 30. juuni seisuga ja programmikomponendi edenemise sisendinfo toetusmeetme aastaaruande tarbeks programmioperaatori loodud e-keskkonna platvormi kaudu iga aasta 15. jaanuariks ja lõpparuande tarbeks 15. juuniks 2028. 12.3. Programmikomponendi operaator kontrollib viie tööpäeva jooksul hüvitistaotluse, aastaaruande või lõpparuande sisendinfo laekumisest, kas aruande sisendinfo on vormikohane ja nõuetekohaselt täidetud. 12.4. Kui hüvitistaotluse, aastaaruande või lõpparuande sisendinfos esineb puudusi, annab programmikomponendi operaator elluviijale vähemalt viis tööpäeva puuduste kõrvaldamiseks. 13. Käskkirja muutmine 13.1. Käskkirja, sealhulgas programmikomponendi tegevuse, eelarve ja näitajate muutmisel lähtutakse Šveitsi regulatsiooni artiklist 4.12, toetusmeetme lepingust ja toetusmeetme rakendamise lepingust. 13.2. Kui ilmneb vajadus tegevust, tulemust, eelarvet, näitajaid või abikõlblikkuse perioodi muuta, riiklik koordineerimisüksus on teinud finantskorrektsiooni otsuse või ilmneb muid asjaolusid, mis mõjutavad tegevuse rakendamist, esitab elluviija programmikomponend i operaatorile ja programmioperaatorile käskkirja muutmise taotluse kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. 13.3. Programmikomponendi operaator vaatab taotluse läbi kümne tööpäeva jooksul taotluse kättesaamisest arvates. Kui esineb puudusi, siis annab programmikomponendi operaator elluviijale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. 13.4. Kui programmikomponendi operaator on muudatusega nõus, edastab ta taotluse programmioperaatorile, kes korraldab muudatuse menetluse, lähtudes Šveitsi regulatsiooni artiklist 4.12, toetusmeetme lepingust ja toetusmeetme rakendamise lepingust. 13.5. Programmikomponendi operaatoril on õigus iseseisvalt algatada käskkirja muutmine, teavitades sellest elluviijat ette mõistliku aja jooksul. Programmikomponendi operaator algatab käskkirja muutmise, kui selgub, et muudatuste tegemine on vajalik toetusmeetme, programmikomponendi või tegevuse edukaks rakendamiseks või kui elluviijal ei ole võimalik toetust ettenähtud tingimustel enam kasutada. 13.6. Programmioperaatoril on õigus muuta programmikomponenti programmikomponend i operaatori taotluse alusel ning kooskõlas Šveitsi regulatsiooni artikliga 4.12, toetusmeetme lepinguga ja toetusmeetme rakendamise lepinguga. 13.7.Käskkirja muutmine kooskõlastatakse koostööprogrammi määruse §-s 7 sätestatud korras. 14. Finantskorrektsiooni tegemise alused ja kord 14.1. Finantskorrektsioone teeb riiklik koordineerimisüksus Vabariigi Valitsuse 1. augusti 2024. a määruse nr 49 „Aastatel 2022–2029 Šveitsi-Eesti koostööprogrammi toetuse kasutamise tingimused ja kord“ §-i 12 kohaselt. 14.2. Elluviija peab maksma tagasi finantskorrektsiooni otsuses nimetatud tagasimaksmisele kuuluva toetuse 60 kalendripäeva jooksul otsuse kehtima hakkamise päevast arvates. 14.3. Kui finantskorrektsiooni otsus on tehtud partneri tegevusest tulenevalt, on partner kohustatud elluviijale tagastama finantskorrektsiooni otsuses nimetatud tagasimaksmisele kuuluva toetuse 60 kalendripäeva jooksul otsuse kehtima hakkamise päevast arvates. 14.4. Tagasimaksmisele kuuluva toetuse võib tasaarveldada sama programmikomponend i rakendamise tingimuste raames väljamaksmisele kuuluva toetusega. 14 15. Vaidluste lahendamine 15.1. Riigi Tugiteenuste Keskuse otsust või toimingut on võimalik vaidlustada vaidemenetluse raames haldusmenetluse seaduses sätestatud korras. 15.2. Programmioperaatori või Riigi Tugiteenuste Keskuse otsust või toimingut on võimalikvaidlustada halduskohtumenetluse seadustikus kaebuse esitamisele sätestatud tingimustel ja korras. 15.3. Valitsusasutuste vahelised vaidlused lahendatakse Vabariigi Valitsuse seaduse §-s 101 sätestatud korras. 15  Seletuskiri haridus- ja teadusministri käskkirja Šveitsi-Eesti koostööprogrammi toetusmeetme „Sotsiaalse kaasatuse toetamine“ Haridus- ja Teadusministeeriumi programmikomponendi „Haridussektori töötajate kompetentside tõstmine mitmekeelses ja mitmekultuurilises keskkonnas töötamiseks“ eelnõu juurde 1. Sissejuhatus ja eesmärk Käskkiri kehtestatakse Vabariigi Valitsuse määruse „Šveitsi-Eesti koostööprogrammi 2022– 2029 toetuse kasutamise tingimused ja kord“ alusel. Käskkirjaga reguleeritakse Šveitsi-Eesti koostööprogrammi toetusmeetme „Sotsiaalse kaasatuse toetamine“ Haridus- ja Teadusministeeriumi programmikomponendi „Haridussektori töötajate kompetentside tõstmine mitmekeelses ja mitmekultuurilises keskkonnas töötamiseks“ tegevuste elluviimist. Programmikomponendi rahastamine aitab kaasa sotsiaalse kaasatuse suurendamisele Eestis. Toetusmeetme tegevused aitavad kaasa riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ strateegilise sihi „Eestis elavad arukad, tegusad ja tervist hoidvad inimesed“ saavutamisele ning panustab haridusvaldkonna arengukava 2021–2035 strateegilisse eesmärki „Eestis on pädevad ja motiveeritud õpetajad ja koolijuhid, mitmekesine õpikeskkond ning õppijast lähtuv õpe“. Seejuures on arengukava eesmärgi üks võtmetegevustest just ühise kultuuri- ja väärtusruumi kujunemise toetamine. Haridus- ja Teadusministeeriumi programmikomponendi tegevuste fookuses on haridussektori töötajate teadmiste ja oskuste aja- ja asjakohastamine selleks, et õppimine, õpetamine ja töötamine oleksid kohandatud mitmekeelse ja mitmekultuurilise keskkonnaga. Käskkirja eelnõu koostasid Haridus- ja Teadusministeeriumi üldhariduspoliitika osakonna haridusjuhtimise ja õpetajapoliitika valdkonna peaekspert Taavi Kreitsmann (tel 735 1566; [email protected]), Anu Vau (teenistusest lahkunud), strateegilise planeerimise ja kommunikatsiooniosakonna välisvahendite planeerimise valdkonna ekspert Ragne Hoff (tel 735 0306; [email protected]) ja õigus- ja personalipoliitika osakonna õigusloome valdkonna õigusnõunik Kadi Mölder (tel 735 0234; [email protected]). 1.1 Tegevuste taust Ühiskonna, tööturu ja hariduse muutused mitmekesistavad ootusi mitte ainult õpetajaametile, vaid kõigile, kes panustavad laste ja noorte arengusse. Oleme aastaks 20351 seadnud eesmärgiks, et senisest aktiivsemalt osalevad hariduses lapsevanemad, kohalik kogukond, tööandjad ja kodanikuühiskond. Toetava ja tulemuslikku õppimist soodustava keskkonna loomiseks on oluline, et haridus- ja noorsootööasutustes oleks väärtuspõhine, demokraatlik ja kõiki osapooli kaasav organisatsioonikultuur, mis toetab laste ja noorte arengut. Noortevaldkonna arengukava 2021–20352 rõhutab samuti sallivuse ja solidaarsuse olulisust teiste keelte ja kultuuride vastu. Eesti tulevik, meie inimeste toimetulek ja rahulolu sõltuvad suuresti iga elaniku haritusest. Meie teadmised, oskused, loovus ja ühised väärtused tagavad ühiskonna ja rahvuse kestmise. Seetõttu 1 Haridusvaldkonna arengukava 2021–2035 2 Noortevaldkonna arengukava 2021–2035 on Eesti riigi südameasi pakkuda noortele mitmekülgseid võimalusi arenguks ja eneseteostuseks ning luua igale inimesele võimalusi õppida kogu elu 3 . Eesti on koduks paljudele erineva kultuuri- ja keeletaustaga inimestele ning tulevikusuundumusi arvestades muutub Eesti veelgi mitmekesisemaks. Kuigi mitmekultuurilise hariduse käsitlusi ja mudeleid esitleti esimest korda juba üheksakümnendate teises pooles, on enamus selleteemalisi materjale keskendunud eesti-vene rahvusteljele. Lisaks on mitmekultuurilise hariduse mitmed initsiatiivid (nt koosõppiv kool või inimõiguste hariduse kontseptsioon) jäänud eri põhjustel ellu rakendamata4 . Rahvastikuregistri andmetel on 01.01.2024 seisuga Eestis 1 371 446 elanikku, kellest 1 130 330 on Eesti kodanikud. Määratlemata kodakondsusega isikute arv on 62 048 (4,5% elanikkonnast). Kolmandate riikide kodanike arv on 179 068, suurem osa on Venemaa Föderatsiooni kodanikud (80 313), järgnevad Ukraina kodakondsusega isikud (49 777). 2021. aasta rahvaloenduse andmetel elab Eestis 211 rahvusrühma. 69% rahvastikust on eestlased, 24% venelased, 2% ukrainlased, 0,9% valgevenelased ja 0,6% soomlased. 24.02.2022 süvenes Venemaa sõjaline agressioon Ukrainas, sundides Ukraina kodanikke riigist massiliselt lahkuma. Tegemist on ulatusliku humanitaarkriisiga ning ei ole täpselt teada, millal Ukraina sõja eest põgenejad saavad turvaliselt ja püsivalt naasta oma päritoluriiki või - piirkonda. Eesti toetab Ukraina põgenikke, et aidata neil kiiresti oma elu siin korraldada, kuni nad saavad koju naasta. Seisuga 31.03.2024 on ajutise kaitse staatust taotlenud 51 947 ja rahvusvahelist kaitset 6 780 Ukraina kodanikku. Ajutise kaitse alusel saadud kehtiva tähtajalise elamisloaga on 32 867 Ukraina sõjapõgenikku. 8. jaanuari seisuga on õppima asunud 9130 sõjapõgenikku, neist 63% omandavad põhiharidust, 24% alusharidust 5 . Ukraina põgenike arvu suurenemine meie haridussüsteemis ilmestab vajadust tõsta mitmekeelses ja -kultuurilises ruumis toimetamise kompetentse. Üks viise selleks on haridussektori töötajate täiendusõpe, mille olulisust on rõhutanud nii valdkondlikud arengukavad kui RITA-rände projekti lõppraport. Kuigi valdkonnas on mitmed organisatsioonid (sh vabaühendused, riigiasutused, ülikoolid) aastaid erinevaid tegevusi läbi viinud, peamiseks sihtrühmaks just õpetajad, on tegevus olnud pigem episoodiline ja rahastus projektipõhine6 . Seetõttu on vajadus pakkuda täiendusõpet ka ülikoolide akadeemilistele töötajatele, et luua teemakohased jätkusuutlikud õppekavad nii taseme- kui täiendusõppes, sh mikrokraadiprogrammid, mis toetavad juba töötavate isikute kompetentside tõstmist mitmekultuurilises keskkonnas õppimise ja õpetamise teemadel. Kultuuritundliku ja keeleteadliku aineõpetuse juurutamine on osa nüüdisaegse õpikäsituse (edaspidi NÕK) rakendamisest, mille keskmes on koostöö ja avatus. Õpikäsituse muutus oli Eesti elukestva õppe strateegia 2014–2020 dokumendis samuti prioriteedina välja toodud, kuid kahjuks ei ole NÕK soovitud mahus rakendunud. Avatus on üks NÕKi olulistest sihiseadetest, koos eneseteostuse ja elukestva õppega. 3 Tõetamm – Riigi oluliste näidikute mõõdupuu 4 Kivistik, K; Pohla, T; Kaldur, K “Mitmekultuurilise hariduse tegevuste kaardistamine“ (2019), leitav https://www.ibs.ee/wp-content/uploads/Mitmekultuurilise-hariduse-tegevuste-kaardistamine-2019.pdf 5 Statistika Ukraina sõjapõgenike kohta | Siseministeerium 6 Lõpparuanne.pdf (etag.ee) Formaal- ja mitteformaalõppe lõimimise laiem rakendamine on õpikäsituse muutumisel olulise tähtsusega. Õppija saab oma õpitee kujundada vastavalt vajadusele ja võimetele, mh õppides väiksemate moodulite või õpiampsudena, mida saab arvestada formaalhariduse õppekava osana. Tööturg ja ühiskond pidevas muutumises ning lõimitud õpe võimaldab luua seoseid teooria ja praktika vahel. Mitmekultuurilise haridusruumi seisukohalt seisneb osa väärtusest nt kogukondlikkus keeleõppes, mille keskmes on erinevad keele- ja kultuurikümblustegevused. Viimased võimaldavad luua täiendavaid kontakte kohalike kogukondadega 7 . Selleks, et vastavad tegevused jõuaksid sihtrühmadeni, tuleb tõsta muu kodukeelega ja eesti rahvusidentiteedist erineva kultuurilise identiteediga lapsevanemate teadlikkust. Nii oleks toetatud nende parem lõimumine ühiskonda ning nad saaksid mõjusamalt toetada oma lapsi nende potentsiaali väljaarendamisel ja suudaksid lapsi õppeprotsessis paremini abistada. Programmikomponendi ettevalmistamisel on aluseks võetud valdkondlikud arengukavad, TALIS 2018, uurimus „Mitmekultuurilise hariduse tegevuste kaardistamine“ (2019)8 , RITA- ränne projekti lõppraport, samuti teemakohased artiklid ja teadustööd. 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Käskkirja lisa, millega kehtestatakse tegevuste elluviimise tingimused, koosneb 15 punktist. Punktis 1 kirjeldatakse toetuse andmise reguleerimisala, eesmärki ja tulemust. Käskkirjaga reguleeritakse Šveitsi-Eesti koostööprogrammi toetusmeetme „Sotsiaalse kaasatuse toetamine“ (edaspidi toetusmeede) programmikomponendi „Haridussektori töötajate kompetentside tõstmine mitmekeelses ja mitmekultuurilises keskkonnas töötamiseks“ tegevuste rakendamise tingimusi ja korda. Tegevus panustab Riigikogu 12. mail 2021. a vastu võetud riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ (edaspidi Eesti 2035) strateegilisse sihti „Eestis elavad arukad, tegusad ja tervist hoidvad inimesed“. Valdkondlikes arengukavades seatud pikaajalistest arengueesmärkidest panustavad programmikomponendi tegevused järgmisse kolme: 1) Haridusvaldkonna arengukava 2021–2035 strateegilisse eesmärki „Eestis on pädevad ja motiveeritud õpetajad ja koolijuhid, mitmekesine õpikeskkond ning õppijast lähtuv õpe“; 2) Noortevaldkonna arengukava 2021–2035 strateegilisse eesmärki „Kvaliteetne noorsootöö (sh noorte huviharidus) on kättesaadav üle Eesti ning loob kõigile noortele võimalused mitmekülgseks arenguks, eduelamusteks, kogemuste pagasi rikastamiseks ja iseseisvumiseks“; 3) Eesti keele arengukava 2021–2035 strateegilisse eesmärki „Õpe. Kõik Eesti elanikud valdavad eesti keelt ja väärtustavad teiste keelte oskust“. Toetusmeetme raames läbiviidavate tegevuste sihtgrupiks on haridus- ja noortevaldkonna töötajad ning muu kodukeele ja eesti rahvusidentiteedist erineva kultuurilise identiteediga lapsevanemad. Tulevikusuundumusi silmas pidades muutub Eesti üha mitmekesisemaks, mistõttu on vajalik tõsta mitmekultuurses ja -keelses keskkonnas õpetamise kompetentse. Lisaks tuleb panustada muu kodukeelega vanemate teadlikkuse kasvatamisse, et nad suudaksid oma lapsi veelgi mõjusamalt suunata ja toetada. Eesti tulevik, meie inimeste toimetulek ja rahulolu sõltuvad suuresti iga elaniku haritusest. Meetme kaudu läbiviidavad tegevused aitavad tagada, et kõikidel Eestis elavatel ja õppivatel 7 Lõpparuanne.pdf (etag.ee) 8 https://www.ibs.ee/wp-content/uploads/Mitmekultuurilise-hariduse-tegevuste-kaardistamine-2019.pdf inimestel oleks omandatav haridus ja enesetäiendus võrdselt kvaliteetne. Lisaks on Eestis elavatel inimestel, sealhulgas erineva kultuuri- ja keeletaustaga, paremad võimalused aktiivselt osaleda Eesti ühiskonnas. Punktis 2 on toodud alloleva riigiabi analüüsi tulemusel saadud järeldus, et tegevuse raames antava toetuse näol ei ole tegu riigiabiga. Riigiabi reeglistiku eesmärk on välistada igasugune Euroopa Liidu (EL) siseturu kaitset kahjustav ja konkurentsi moonutav abi ettevõtjatele riigi poolt, mis on keelatud. Riigiabi reguleerivad ELi õigusaktid 9 ning siseriiklikul tasandil konkurentsiseaduse riigiabi peatükk (6. ptk). Vastavalt ELi toimimise lepingu artikkel 107 lõikele 1 on igasugune liikmesriigi poolt või riigi ressurssidest ükskõik missugusel kujul antav abi, mis kahjustab või ähvardab kahjustada konkurentsi, soodustades teatud ettevõtjaid või teatud kaupade tootmist, ühisturuga kokkusobimatu niivõrd, kuivõrd see kahjustab liikmesriikide vahelist kaubandust. Otsustamisel, kas tegemist on riigiabiga, tuleb toetusmeedet hinnata viie kriteeriumi alusel: - abi antakse riigi, linna või valla vahenditest; - abi antakse ettevõtjale; - abimeetmel on valikuline iseloom; - abimeede annab abi saajale majandusliku eelise; - abimeede moonutab või võib moonutada konkurentsi ja kahjustab kaubandust Euroopa Liidu riikide vahel. Üksnes juhul, kui abi vastab kõigile kriteeriumidele, on tegemist riigiabiga. Tegevuste elluviijaks on Haridus- ja Teadusministeeriumi valitsemisalas tegutsev valitsusasutus Haridus- ja Noorteamet (edaspidi Harno). Harno põhimääruse järgseteks peamisteks tegevusvaldkondadeks on haridus- ja noortepoliitika rakendamine. Vaatamata sellele, et tegemist on valitsusasutusega, võib ka sellisel juhul pidada vastava isiku tegevust majandustegevuseks, kui tegevusi võib liidu õiguse mõttes kvalifitseerida majandustegevuseks. Majandustegevus on mis tahes tegevus, mis seisneb kaupade ja teenuste pakkumises turul. Antud juhul pakutakse keskset täiendusõpet haridus- ja noortevaldkonna töötajatele ning viiakse läbi tegevusi, mis toetavad nende järelkasvu tagamist. Vastavalt komisjoni riigiabi mõiste teatise10 punktile 28 „Riikliku haridussüsteemi raames korraldatavat ja riigi järelevalve all olevat riiklikku haridusteenust võib lugeda mittemajanduslikuks tegevuseks.“ Antud tegevuse näol tegemist haridusteenusega, mis vastavalt eelnevale on mittemajanduslik tegevus. Seega tegemist ei ole majandustegevusega toetamisega ega anta toetust ettevõtjale, sest tegemist on valitsusasutusega, kes viib ellu riiklikku haridus- ja noortepoliitikat. Partneriteks tegevuses 1 on Tartu Ülikool ja Tallinna Ülikool, mis on peamised õpetajakoolitust ja haridusjuhtimise alast haridust pakkuvad ülikoolid Eestis. Ülikoolide ülesandeks on pakkuda professionaalset arengut toetavaid tegevusi sihtrühmale ning panustada täiendusõppesüsteemi arendamisse, et see oleks teaduspõhine ja mõjus. 9 Riigiabi reguleerivad ELi õigusaktid on kättesaadavad http://ec.europa.eu/competition/state_aid/legislation/legislation.html 10 Komisjoni teatis riigiabi mõiste kohta ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses (ELT C 262, 19.07.2016, lk 1-50) Mõlemad ülikoolid on avalik-õiguslikud juriidilised isikud, kes tegutsevad kõrgharidusseaduse ja muude õigusaktide alusel. Tartu Ülikooli seaduse 11 järgi on ülikool universaalne integreeritud teadus-, arendus-, õppe- ja kultuuriasutus. Ülikooli eesmärk on edendada teadust ja kultuuri, pakkuda teaduse ja tehnoloogia arengule tuginevaid kõrghariduse omandamise võimalusi kõrgharidustaseme kolmel astmel humanitaar-, sotsiaal-, arsti- ning loodusteaduste alal ning osutada õppe-, teadus- ja muul loometegevusel põhinevaid avalikke teenuseid. Tallinna Ülikooli seaduse12 kohaselt on ülikool uuenduslik ja terviklik teadus-, arendus-, loome-, õppe- ja kultuuriasutus, kus toimub õpe kõrgharidustaseme kõigil astmetel. Ülikooli eesmärk on toetada kõrgetasemelise, interdistsiplinaarse ja rahvusvahelise akadeemilise tegevusega Eesti kestlikku arengut. Vaatamata asjaolule, et tegemist on avalik-õiguslike juriidiliste isikutega, võib ka sellisel juhul pidada vastava isiku tegevust majandustegevuseks, kui tegevusi võib liidu õiguse mõttes kvalifitseerida majandustegevuseks. Euroopa Komisjoni teatisele (2016/C 262/01) ei ole partneri ülesandeks olevate tegevuste korraldamisel tegemist majandustegevusega. Tegemist ei ole majandustegevusega toetamisega ega anta toetust ettevõtjale, tegevused ei ole valikulise iseloomuga. Abimeede ei anna saajale majanduslikku eelist, sest tegemist on ülikoolidega. Abimeede ei moonuta konkurentsi ega kahjusta kaubandust Euroopa Liidu riikide vahel. Vastavalt ELi toimimise lepingu artikkel 107 lõikele 1 ei ole käesoleval juhul tegemist riigiabi andmisega. Punktis 3 esitatakse kasutusel olevad mõisted Mõistete lahti kirjutamisel on lähtutud õigusaktides kasutatud mõistete määratlusest, samuti haridus- ja teadusministri 21. novembri 2023. a käskkirjaga nr 321 kinnitatud Haridus- ja noortevaldkonna töötajate täiendusõppe kontseptsioonist, kus on toodud ka täiendusõppega seonduvate mõistete definitsioonid suuremas mahus kui tegevuste rakendamise tingimuste dokumendis. Punktis 4 kirjeldatakse programmikomponendi tegevusi. Tegevuste eesmärk on saavutada olukord, kus haridus- ja noortevaldkonna töötajad tunnevad end mitmekeelses ja -kultuurses keskkonnas õpetamisel kompetentsemalt ja kindlamalt. Lisaks tõstetakse lapsevanemate, sh muu kodukeelega lapsevanemate teadlikkust, kuidas nii teoreetiliselt kui praktiliselt oma lapsi paremini toetada. Punkt 4.1. Haridussektori töötajate täiendusõpe Haridussektori töötajatele pakutakse täiendusõppeprogramme, et nad omandaksid vajalikud oskused ja teadmised mitmekeelses ja -kultuurilises keskkonnas õpetamiseks ja töötamiseks. Tegevus hõlmab käesoleva programmi teemaga seotud olemasolevate õpetajakoolituse ja täiendusõppe õppekavade ajakohastamist ning uute teemakohaste õppekavade loomist ja nende alusel välja töötatud täienduskoolitus- ja arendusprogrammide läbiviimist. Selleks on partneritena kaasatud Tartu Ülikool ja Tallinna Ülikool. Lisaks seiratakse haridustöötajate omandatud praktikate kasutamist. Tegevuse raames kaardistatakse ka tasemeõppe õppekavad, mis vajavad programmi fookust silmast pidades kaasajastamist. Seeläbi tagatakse kompetentside tõstmise jätkusuutlikkus. 11 Tartu Ülikooli seadus 12 Tallinna Ülikooli seadus Täiendusõppe korraldamisel võetakse aluseks haridus- ja noortevaldkonna töötajate täiendusõppe kontseptsioon ning täiendusõppesse registreerimine toimub infosüsteemis Juhan. Punkt 4.2. Lapsevanemate, sh eri kultuurilise ja keelelise taustaga vanemate teavitamine, konsulteerimine ja toetamine Tõstetakse lapsevanemate teadlikkust mitmekeelse ja mitmekultuurilise õpikeskkonna võimalustest ja väljakutsetest, et nad suudaksid tõhusamalt toetada oma laste õppimist ja kohanemist ning toetada eesti keelest erineva emakeelega lapsevanemate lõimumist Eesti ühiskonda läbi laste haridusteekonna teadlikuma suunamise. Selleks, et sihipäraselt lastevanematele suunatud tegevusi planeerida, kaardistatakse Eestis varem erinevate osapoolte poolt ellu viidud tegevused ja uuringud. Seeläbi omandatakse ülevaade, kuidas tõhusalt aidata muukeelsetel vanematel mõista ja toetada oma laste hariduslikke vajadusi. Lisaks analüüsitaks, mis on suurimad lõimumise ja sotsiaalse kaasatuse takistused. Üheks peamiseks mureks on keeleoskuslik lõhe – olukord, kus lapsed valdavad eesti keelt paremini kui nende vanemad. Eestikeelsele haridusele üleminek suurendab veelgi vajadust vanemate toetamiseks. Konkreetsemad tegevused lepitakse kokku iga-aastases tegevuskavas. Punktis 5 kirjeldatakse väljund- ja tulemusnäitajad. Tegevuste elluviimist ja oodatavate tulemuste saavutamist mõõdetakse tulemus- ja väljundnäitajatega. Haridussektori töötajate täiendusõppe peamise tegevusnäitaja saavutamist toetavad mitmed tegevused. Ootuste kaardistamine ja tagasiside korjamine aitavad kaasa, et uued teadmised ja oskused jõuavad praktikas sihtgruppideni. Lisaks haridustöötajate kompetentside tõstmisele on oluline tagada vastava õppe jätkusuutlikkus. See saavutatakse nii täiendus- kui tasemeõppe õppekavade uuendamisega ning vajadusel uute õppekavade loomisega. Lastevanematele suunatud tegevusel seiratakse ka vanemate hilisemat aktiivsust ühiskonnas, erilise fookusega lapse haridustee toetamisel. Punktis 6 markeeritakse kulude abikõlblikkuse periood. Punktis 7 tuuakse tegevuste eelarve. Tegevuste kogueelarve on 6 422 103, millest 5 458 788 (kuni 85% kogumaksumusest) moodustab Šveitsi toetus ja 963 315 (vähemalt 15% kogumaksumusest) on riiklik kaasfinantseering. Tegevuse 1 koordinaatori kuludelt kaetakse palgakulu. Kaudne kulu arvestatakse Harno otsestest kuludest. Eelarve jaotus täpsustatakse iga-aastaste tegevuskavadega, et tagada kooskõla muutuvate vajadustega. Tegevuskavad esitab elluviijana Harno ning kinnitab Haridus- ja Teadusministeerium. Tegevuse 1 elluviimisel tekkivate partnerite kulude haldamise lihtsustamiseks kasutatakse ühikupõhist lähenemist, mille kohta on detailsem info leitav toetusmeetme dokumendist Lisa 3. Ühikuhinnad. Punktis 8 käsitletakse kulude abikõlblikkust. Kulude abikõlblikkuse periood on 01.06.2024–30.08.2028 (kaasa arvatud). Abikõlblike kulude, sh abikõlbmatute kulude määratlemisel tuleb lähtuda Vabariigi Valitsuse 01.08.2024. a määruse nr 49 „Aastatel 2022–2029 Šveitsi-Eesti koostööprogrammi toetuse kasutamise tingimused ja kord“ (edaspidi: koostööprogrammi määrus) §-st 8. Sätestatakse kulude abikõlblikkuse tingimused, samuti kirjeldatakse, mis kulud on abikõlblikud otsesed kulud ja mis tüüpi kulud kuuluvad kaudsete kulude alla. Kaudsed kulud on abikõlblikud ühtse määra ulatuses ja moodustavad 7% elluviija otsestest kuludest. Kaudseid kulusid hüvitatakse ainult elluviijale. Ühtse määra rakendamisel ei tule tõendada ega esitada riiklikule koordineerimisüksusele kaudsete kulude kuludokumente, kulude tasumist tõendavaid dokumente ega kulu aluseks olevaid arvestusmetoodikaid. Seetõttu ei kontrollita ka kaudsete kulude aluseks olevaid kulusid paikvaatluse ega projektiauditi käigus. Samuti ei tule osalise tööajaga ad ministreeriva personali üle pidada arvestust ega raamatupidamisarvestuses eristada ühtse määra alusel hüvitatud kaudseid kulusid. Partneri tehtud kulude abikõlblikkuse suhtes kehtivad samad reeglid nagu elluviija tehtud kulude suhtes. Punktis 9 kirjeldatakse rahastamise põhimõtteid. Tegevuse 1 puhul hüvitatakse kulud partneritele ühikuhinna alusel vastavalt lisale 3 ning elluviijale tegelike otseste kulude alusel. Tegevuse 2 puhul hüvitatakse kulud elluviijale tegelike otseste kulude alusel. Kaudseid kulusid hüvitatakse elluviijale lihtsustatud kuluna ühtse määra alusel, milleks on 7% elluviija otsestest kuludest. Elluviija kogub kokku nii enda kui partnerite tehtud konkreetse perioodi abikõlblikud kulud ning esitab kulude koondi toetuse väljamakseks e-toetuste keskkonnas vähemalt üks kord kvartalis, kuid kõige sagedamini üks kord kuus. Kui kalendrikuus makseid ei tehta, siis null-reaga maksetaotlust esitada ei tule. Ühikupõhise lähenemise kohta on detailsem info leitav toetusmeetme dokumendist Lisa 3. Ühikuhinnad. Punktis 10 sõnastatakse elluviija õigused ja kohustused. Programmikomponendi elluviijaks on Harno, mis on Haridus- ja Teadusministeeriumi valitsemisalas tegutsev valitsusasutus. Harno põhimääruse järgseteks peamisteks tegevusvaldkondadeks on haridus- ja noortepoliitika rakendamine. Harno põhiülesanneteks on innovaatiliste lahenduste kasutuselevõtu toetamine, haridustehnoloogilise kompetentsi arendamine ja toetamine, õpetajate, tugispetsialistide, haridusasutuste juhtide, noortevaldkonna töötajate ja keskse koolitustegevuse korraldamine ning partneritele suunatud koostöövõimaluste ellu kutsumine ja toetamine. Harnol on eelnev kogemus ESF programmide elluviimisel ning vajalik haldussuutlikkus. Punktis 11 sõnastatakse partneri õigused ja kohustused. Peale koostööprogrammi määruse § 5 lõikes 4 nimetatud kohustuste täidab partner ka muid käskkirjas nimetatud kohustusi. Elluviija sõlmib partneriga partnerluslepingu, kus sätestatakse elluviija ja partneri õigused, kohustused ja vastutus, maksete tegemise kord, dokumentide esitamise ja säilitamise ning infovahetuse viis. See annab partnerile kindluse, et tema tehtud kulud hüvitatakse, ning elluviijale kindluse, et partneri tehtavad kulud on abikõlblikud ja kõik kohustused täidetakse. Punktis 12 kirjeldatakse tegevuste elluviimisega seotud aruandluse nõudeid . Elluviija koostab iga-aastase tegevuskava koos eelarve prognoosiga tegevussuuna „Lapsevanemate, sh eri kultuurilise ja keelelise taustaga vanemate teavitamine, konsulteerimine ja toetamine“ puhul hiljemalt 15. novembriks. Partner koostab iga-aastase tegevuskava, eelarve ja väljamaksete prognoosi ning esitab selle elluviija poolt antud tegevuskava, eelarve ja väljamaksete prognoosi vormil programmikomponendi „Haridussektori töötajate kompetentside tõstmine mitmekeelses ja mitmekultuurilises keskkonnas töötamiseks“ tegevussuuna „Haridussektori töötajate täiendusõpe“ elluviimiseks. Iga järgneva aasta tegevuskava, eelarve ja väljamaksete prognoos esitatakse elluviijale kooskõlastamiseks hiljemalt 31. oktoobriks, erandina tegevuse rakendamise tingimuste käivitamisel 20 päeva jooksul pärast käskkirja kinnitamist. Esitatud tegevuskavad kinnitab Haridus-ja Teadusministeerium. Nii elluviija kui partnerid arvestavad tegevuste tulemusi ning eesmärkide saavutamist järgmise aasta tegevuskava koostamisel ning lähtuvad seejuures toetusmeetme juhtkomisjoni ettepanekutest. Partner esitab elluviijale seirearuande elluviija koostatud vormil järgmisteks tähtaegadeks: • poolaasta aruanne perioodi 01.01.–30.06. kohta hiljemalt 10.07; • aasta aruanne perioodi 01.01.–31.12. kohta hiljemalt 10.01. Programmi tegevuste lõpparuanne esitatakse 5 tööpäeva jooksul pärast programmikomponend i tegevuste abikõlblikkuse perioodi lõppu. Juhul, kui kuupäevad satuvad nädalavahetusele, esitab partner aruanded neile eelnenud viimasel tööpäeval. Seirearuandes antakse ülevaade eelkõige tegevuskava ja eelarve täitmise seisust. Partner esitab elluviijale maksetaotluse hiljemalt iga kvartali 13. kuupäevaks või vastavalt elluviija nõudele viis tööpäeva enne elluviija maksetaotluse esitamise tähtaega Riigi Tugiteenuste Keskusele. Juhul, kui kuupäevad satuvad nädalavahetusele, esitab partner taotluse neile eelnenud viimasel tööpäeval. Kulude hüvitamiseks ühikuhinna alusel esitatakse: • Koolituse kava, mis sisaldab: koolituse nimetus; koolituse maht (EAP-d ja auditoorse töö maht akadeemilistes tundides); koolituse kood; koolituse teemad; koolituse toimumise aeg (mitmepäevase koolituse puhul tuleb märkida koolituse toimumise ajavahemik ja auditoorse töö maht akadeemilistes tundides päevade kaupa); koolituse toimumiskoht (täpne aadress ja asutuse nimi, kus koolitus toimub); ajakava koolitusteemade kaupa koos kellaaegadega; koolituse läbiviija(te) nimed. • Koolitusel osalejate allkirjalehed iga koolituspäeva kohta, mis sisaldavad: osaleja nimi; osaleja organisatsioon; osaleja ametikoht; osaleja kontaktandmed (telefon ja/või e-post); osaleja allkiri. • Koolitusel osalejate andmik või tunnistuste registri väljavõte, mis sisaldab: koolituse nimetus; koolituse maht (EAP-d ja auditoorse töö maht akadeemilistes tundides); koolituse toimumise aeg (mitmepäevase koolituse puhul tuleb märkida koolituse toimumise ajavahemik ja auditoorse töö maht akadeemilistes tundides päevade kaupa); koolituse kood; osaleja nimi; osaleja isikukood; märge koolituse  lõpetamise/mittetäitmise kohta; antud EAP-d (kui koolitusel neid saadakse); tunnistuse/tõendi number ja väljastamise kuupäev. Elluviija esitab nii enda kui partnerite makse aluseks olevad dokumendid e-toetuse keskkonnas vähemalt kord kvartalis, kuid mitte sagedamini kui üks kord kuus. Elluviija ja partnerid koguvad ja eristavad tegevustes osalejate andmeid ning haldavad koolituste korraldamisega seotud protsessi täienduskoolituste infosüsteemis Juhan. Elluviija ja partnerid koguvad aruannete esitamiseks vajalikku informatsiooni ja dokumente, süstematiseerivad ja säilitavad informatsiooni ja dokumentatsiooni nõuetekohaselt. Toetuse kasutamisega seotud dokumente tuleb säilitada kümme aastat toetusmeetme lõppemisest arvates, kuid mitte kauem kui 3. detsembrini 2039. a. Riigi Tugiteenuste Keskus teeb Šveitsi-Eesti koostööprogrammi üle finantskontrolli, menetleb makse aluseks olevaid dokumente, maksab toetuse välja või jätab selle finantskorrektsiooni otsuse alusel välja maksmata. Riigi Tugiteenuste Keskus kontrollib kulude abikõlblikkust ning toetuse kasutamisega seotud kohustuste täitmist 20 tööpäeva jooksul makse saamiseks vajalike dokumentide ja tõendite esitamisest arvates. Riigi Tugiteenuste Keskus esitab hüvitistaotlused Šveitsi toetuste büroole. Auditeeriva asutuse ülesandeid täidab Rahandusministeerium, kes: 1) koostab koostööprogrammi auditistrateegia; 2) viib läbi juhtimis- ja kontrollisüsteemi ning toetusmeetme auditeid. Punktis 13 kirjeldatakse eelnõu muutmise korda. Eelnõu muutmise algatamise õigus on programmikomponendi operaatoril, programmioperaatoril ja elluviijal. Eelnõu muudatused kehtestatakse haridus- ja teadusministri käskkirjaga. Lähtudes Šveitsi regulatsiooni artiklist 4.12, toetusmeetme lepingust ja toetusmeetme rakendamise lepingust, eeldavad mõned muudatused toetusmeetme juhtkomitee otsust või toetusmeetme lepingu muutmist. Punktis 14 kirjeldatakse finantskorrektsiooni tegemise aluseid ja korda. Partner on kohustatud tema tegevustest tulenevalt tehtud finantskorrektsiooni otsuses nimetatud tagasimaksmisele kuuluva toetuse tagastama elluviijale 60 kalendripäeva jooksul otsuse kehtima hakkamise päevast arvates. Punktis 15 sätestatakse vaidluste lahendamise kord. Šveitsi-Eesti koostööprogrammil puudub seadusega kehtestatud erikord vaidluste lahendamiseks. Seepärast saab programmi komponendi operaatori või riikliku koordineerimisüksuse otsust või toimingut vaidlustada seadustes reguleeritud üldkorras. 3. Tegevuste jõustumine Tegevuste rakendamise tingimused rakenduvad tagasiulatuvalt alates 01.06.2024. 4. Eelnõu kooskõlastamine Tegevuste rakendamise tingimuste eelnõu on kooskõlastatud Rahandusministeeriumi, Kultuuriministeeriumi (programmioperaator) ja Riigi Tugiteenuste Keskusega (riiklik koordineerimisüksus). Eelnõu on saadetud arvamuse avaldamiseks Haridus- ja Noorteametile (elluviija), Tallinna Ülikoolile ja Tartu Ülikoolile. Haridus- ja Teadusministeerium on arvestanud esitatud märkuste ja ettepanekutega. Ülle Matsin üldhariduspoliitika osakonna juhataja  Lisa 2 Haridus- ja teadusministri käskkirja „Šveitsi-Eesti koostööprogrammi toetusmeetme „Sotsiaalse kaasatuse toetamine“ Haridus- ja Teadusministeeriumi programmikomponendi „Haridussektori töötajate kompetentside tõstmine mitmekeelses ja mitmekultuurilises keskkonnas töötamiseks“ tegevuste rakendamise tingimused“ Ühikuhinnad Šveitsi-Eesti koostööprogrammi „Sotsiaalse kaasatuse toetamine“ Haridus- ja Teadusministeeriumi programmikomponendi tegevuses „Haridussektori töötajate täiendusõpe“ Sissejuhatus Tegevuse „Haridussektori töötajate täiendusõpe“ eesmärgiks on täiendada haridussektori töötajate teadmisi, oskusi ja pädevusi, et nad suudaksid edukalt töötada mitmekultuurilises keskkonnas. Tegevuse rakendajaks on ülikoolid, kellel on õigus ja pädevus pakkuda antud sihtrühmale taseme- ja täiendusõpet erialaste oskuste täiendamiseks või uute teadmiste omandamiseks, et kohanduda muutuvate töötingimustega. Selleks võimaldatakse sihtrühmale osaleda ja läbida erinevaid asjakohaseid täienduskoolitusi, arendusprogramme ja mikrokraadiõpet. Ülesande täitmine hõlmab olemasolevate õppekavade kaasajastamist ja täiendamist asjakohaste õpiväljunditega või uute loomist, sh mikrokraadiprogrammid, mis pakuvad pädevuste tõstmiseks paindlikke õppevõimalusi töötavatele õpetajatele, et nad saaksid paremini ühildada töö ja õpingud. Täiendusõpe, sh mikrokraadiõpe hõlmab erinevaid täienduskoolitusi või arendusprogramme, mis keskenduvad konkreetsetele käesoleva koostööprogrammi teemale ning sellega seotud kompetentside arendamisele. Ülesande täitmisel tekkivate kulude haldamise lihtsustamiseks nii elluviijal kui ülikoolil on otstarbekas standardiseerida ülikoolide tegevusi kasutades ühikupõhist lähenemist. See vähendab ka abikõlbmatute kulude tekkimise riski. Ühikud, millega mõõta täiendusõppe elluviimist, on: • koolitustund – koolituse kestus akadeemilistes kontakttundides1 (45 minutit) • EAP (Euroopa ainepunkt) – kui kursus vastab tasemeõppe struktuurile, siis iga EAP vastab 26 töötunnile (auditoorne ja iseseisev töö kokku). Ühik kohaldub ühe osaleja kohta. Täiendusõpe võib erineda oma sisult ja keerukuselt. Üldiselt keskendub täienduskoolitus konkreetsetele oskustele või teadmistele, mille ettevalmistamine ja läbiviimine võib olla vähem ressursimahukas. Õppejõududele suunatud täiendusõppe koolitus võib nõuda kõrgema kvalifikatsiooniga koolitajaid, keerukamaid materjale ja spetsiifilisi metoodikaid, mis tõstavad 1 Akadeemiline kontakttund viitab struktureeritud õppetegevusele, kus õpetaja ja õppijad osalevad otseses suhtluses, kas füüsiliselt samas ruumis või virtuaalses keskkonnas. ühikuhinda. Arendusprogrammid hõlmavad sageli sisuloomet, uute meetodite katsetamist või kohandamist ning pikemat ettevalmistusperioodi, mis muudab need ressursimahukamaks. 1. Täiendusõppe ühikuhinnad Siseriiklikult kasutatakse täiendusõppe tellimiseks ehk täiendusõppe rahastamiseks hariduse õppevaldkonnas ja suunal ühikuna akadeemilist kontakttundi ehk koolitustundi. Ühikuhinnad2 on kehtestatud haridus- ja teadusministri 2. oktoobri 2018. a määrusega nr 28 „Riikliku täienduskoolituse tellimuse koostamise ja esitamise kord ning akadeemilise tunni maksumus õppekavarühmade kaupa Haridus- ja Teadusministeeriumi valitsemisalas“. Arvestades, õppejõududele suunatud täienduskoolituse ja arendusprogrammide sihtgrupist ja sisu loomisest tulenevat keerukust ning sellega kaasnevat ressursimahukust, on õppejõudude täienduskoolituse ja arendusprogrammide rahastamisel põhjendatud kasutada Euroopa Komisjoni delegeeritud määrusega 2023/1676 3 (7. juuli 2023) kehtestatud kontakttunni (koolitustunni) hinda töötavate isikute koolitamisel. Täiendusõppe ühikuhinnad koolitustunni kohta on esitatud alljärgnevas tabelis: Tabel 1. Täiendusõppe akadeemilise kontakttunni maksumus ühe sihtgruppi kuuluva õppes osaleja kohta Täienduskoolitus 13 eurot 19 eurot Täienduskoolitus õppejõududele 19 19 eurot Arendusprogramm Täienduskoolitus on väljaspool tasemeõpet õppekava alusel toimuv eesmärgistatud ja organiseeritud õppetegevus. Koostööprogrammi täienduskoolituste maht jääb vahemikku 16–64 akadeemilist tundi. Täienduskoolitus õppejõududele on eesmärgistatud ja organiseeritud õppetegevus, mis viiakse läbi õppekava alusel ning on suunatud ülikooli õppejõudude professionaalsele arengule. Eesmärk on täiendada ja uuendada õppejõudude teadmisi, oskusi ja pädevusi. Arendusprogramm on süsteemne ja laiahaardeline programm, mis keskendub kogukonna, organisatsiooni, meeskonna kui ka individuaalse tervikliku arengu toetamisele. Oluline on paindlikkus, mis võimaldab programmi sisu ja meetodeid kohandada vastavalt osalejate vajadustele, eesmärkidele ja arengutasemele. Arendusprogramm rõhutab nii osalejate oskuste arendamist kui ka hoiakute ja käitumismustrite kujundamist, tagades süsteemse mõju kogu organisatsioonile. Koostööprogrammi kontekstis arendatakse välja ettevalmistava õppe arendusprogramm. Ühikuhind katab järgnevaid tegevusi ja kulusid: Täiendusõppe ja arendusprogrammide väljatöötamiseks, kohendamiseks ja elluviimiseks, sh sihtgrupi kaasamine ja osalemisvõimaluste pakkumine, asjakohased a) personalikulud, sealhulgas • palgakulu proportsionaalselt programmi heaks töötatud ajaga, puhkusetasu vastavalt seaduses sätestatule; 2 Määruses toodud ühikuhinnad 3 Viide määrusele, ühikuhind leitav Tabelis 3a. • teenistusest või töölt vabastamise, töölepingu või teenistussuhte lõpetamise ja muud seadusest tulenevad hüvitised proportsionaalselt palgaga; • seadusest tulenevaid makse ja makseid, mis on seotud tööjõu kasutamisega; • seadusest tulenev lähetusega või töö- ja ametiülesande täitmisega seotud kulu; • koolituskulu; • töötaja ja ametniku tervisekontrolli kulu proportsionaalselt projekti heaks töötatud ajaga. b) muud kulud; c) kaudsed kulud üldkulude ja administreerimiskulude katteks. Ühikuhind on lõplik suurus, mis katab tegevuste elluviimise määratud ulatuses, teisi kulusid ei hüvitata. Ühikuhinna alusel kulude hüvitamiseks on vaja andmeid õppekavaga seotud kontakttundide arvu, õppekaval osalejate ning tunnistuse või tõendiga lõpetanute kohta. Vajalikud andmed on kättesaadavad täienduskoolituse infosüsteemist Juhan. Andmed esitavad täiend usõpet läbi viivad ülikoolid. 2. Mikrokraadiprogrammi ühikuhind Mikrokraadiprogramm on vähem mahukam kui traditsiooniline tasemeõppe õppekava, mis keskendub konkreetse oskuse või teadmiste arendamisele. Tavapärane mikrokraadiõppe maht on 5–30 EAP-d. Mikrokraadiprogrammi 1 EAP maksumus on 113 eurot ühe mikrokraadiprogrammi lõpetanud sihtrühma kuuluva õppija kohta. Ühikuhinna arvutuskäigus on aluseks võetud õpetajakoolituse tasemeõppe õppekoha maksumus 6800 eurot ning jagatud see magistritaseme õppe mahuga 60 EAP. Lähtume magistritaseme õppekoha hinnast, kuna õpetajakoolitus toimub magistritasemel ning õpingute lõpus väljastatakse ka õpetajakutse. Kuna mikrokraadiprogrammid on suunatud lasteaedades ja koolides töötavatele kvalifikatsiooninõuetele mitte vastavatele õpetajate kvalifikatsioonini jõudmise toetamiseks, aga ka neile kvalifikatsiooninõuetele vastavatele õpetajatele, kes soovivad omandada lisaeriala, on oluline pakkuda paindlikult personaliseeritud õpet väikestes rühmades, õpetada väga erineva taustaga õpetajaid vastavalt nende varasematele õpingutele ja töökogemusele. See tähendab, et välja töötatavad mikrokraadiprogrammid peavad arvestama ühtlasi ka programmis osaleja eelnevat kogemust ja olemasolevaid kompetentse ning ülikoolide ülesandeks on luua programmides osalejatele optimaalne õpiteekond. Ühikuhind katab järgmisi tegevusi ja kulusid: Mikrokraadiprogrammi väljatöötamiseks ja elluviimiseks, sh sihtgrupi kaasamine ja osalemisvõimaluste pakkumine, asjakohased a) personalikulud, sealhulgas • palgakulu proportsionaalselt programmi heaks töötatud ajaga, puhkusetasu vastavalt seaduses sätestatule; • teenistusest või töölt vabastamise, töölepingu või teenistussuhte lõpetamise ja muud seadusest tulenevad hüvitised proportsionaalselt palgaga; • seadusest tulenevaid makse ja makseid, mis on seotud tööjõu kasutamisega; • seadusest tulenev lähetusega või töö- ja ametiülesande täitmisega seotud kulu; • koolituskulu; • töötaja ja ametniku tervisekontrolli kulu proportsionaalselt projekti heaks töötatud ajaga. b) muud kulud; c) kaudsed kulud üldkulude ja administreerimiskulude katteks. Ühikuhinna alusel kulude hüvitamiseks on vaja andmeid õppekavaga seotud kontakttundide või EAPde arvu, õppekaval osalejate ning tunnistuse või tõendiga lõpetanute kohta. Vajalikud andmed on kättesaadavad täienduskoolituse infosüsteemist Juhan. Andmed esitavad täiendusõpet läbi viivad ülikoolid. Ühikuhind on lõplik suurus, mis katab tegevuste elluviimise määratud ulatuses, teisi kulusid ei hüvitata. 3. Ühikuhinna alusel kulude hüvitamise põhimõtted 3.1. Välja makstava summa arvutamise aluseks on täiendusõppe või mikrokraadiprogrammi lõpetanutele välja antud tunnistuste või tõendite arv, vastava õppe maht akadeemilistes kontakttundides või EAPdes ja Tabelis 1 või punktis 2 esitatud ühikuhind. 3.2. Kui õppe on edukalt läbinud vähemalt 85 protsenti osalejatest, on abikõlblik kõigi osalejate pealt arvutatud summa. 4. Ühikuhindade inflatsiooniga vastavusse viimine 4.1. Ühikuhindu korrigeeritakse aluseks olevate hindade kohendamisel. Korrigeeritud ühikuhinna alusel hüvitatakse pärast käskkirja ühikuhindade muudatuse jõustumist alustatud tegevuste käigus tekkivaid kulusid.