Avaliku teabe seaduse täiendamise seadus

Justiits- ja Digiministeerium Riigi Infosüsteemi Amet 03.07.2025 nr 2-2/2556-1 Avaliku teabe seaduse muutmine (Euroopa Liidu ühtne digivärav) Esitame kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks avaliku teabe seaduse täiendamise seaduse eelnõu. Palume arvamus esitada 14 päeva jooksul. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Erkki Keldo majandus- ja tööstusminister Lisad: 1) eelnõu; 2) eelnõu seletuskiri koos lisadega. /*Lisaadressaadid: Haridus- ja Teadusministeerium Kliimaministeerium Maksu- ja Tolliamet Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet Rahandusministeerium Rahandusministeeriumi Infotehnoloogiakeskus Ravimiamet Regionaal- ja Põllumajandusministeerium Siseministeerium Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus Sotsiaalkindlustusamet Sotsiaalministeerium Terviseamet Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee Registrikood 70003158  Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus Transpordiamet Külliki Lugenberg +372 5192 6177, [email protected] 2 (2)  EELNÕU Avaliku teabe seaduse täiendamise seadus Avaliku teabe seaduses tehakse järgmised täiendused: 1) paragrahvi 321 täiendatakse lõikega 6 järgmises sõnastuses: „(6) Eesti teabevärav täidab ühtse kontaktpunkti ülesandeid Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2018/1724, millega luuakse ühtne digivärav teabele ja menetlustele ning abi- ja probleemilahendamisteenustele juurdepääsu pakkumiseks ning millega muudetakse määrust (EL) nr 1024/2012 (ELT L 295, 21.11.2018, lk 1–38), tähenduses.“; 2) paragrahvi 439 lõiget 1 täiendatakse punktiga 7 järgmises sõnastuses: „7) Euroopa Liidu ühtse digivärava piiriülene päringusüsteem koos eelvaatealaga (edaspidi digivärava piiriülene päringusüsteem).“; 3) seaduse 5. peatükki täiendatakse §-ga 4310 järgmises sõnastuses: „§ 4310. Digivärava piiriülene päringusüsteem (1) Digivärava piiriülene päringusüsteem on Eesti riigi keskne lahendus, mis võimaldab ja lihtsustab piiriülest, veebipõhist ja ühekordse küsimise põhimõtte alusel tõendivahetust teise riigi pädeva asutusega. (2) Digivärava piiriülest päringusüsteemi kasutatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2018/1724 loodud digivärava kaudu teenuste pakkumisel ja piiriüleseks andmevahetuseks. (3) Digivärava piiriüleses päringusüsteemis töödeldakse järgmisi isikuandmeid: 1) füüsilise isiku üldandmed, pilt, sünnikoht ja rahvus; 2) abikaasaga või registreeritud elukaaslasega seotud andmed; 3) alaealiste lastega seotud andmed; 4) elukohaga, sealhulgas varasemate elukohtadega seotud andmed; 5) füüsilise isiku seos juriidilise isikuga ning seotud juriidilise isiku nimi, registrikood ja kontaktandmed; 6) isikule väljastatud lubade ja tegevuskeeldudega seotud andmed; 7) isiku karistatuse ja täitemenetlusega seotud andmed; 8) kohanemisprogrammis, sealhulgas eesti keele õppes, osalemise andmed; 9) logiandmed; 10) hüvitiste, toetuste, pensioni ja arvelduskontoga seotud andmed; 11) terviseandmed; 12) töö ja haridusega seotud andmed; 13) varaliste õigustega seotud andmed; 14) muud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2018/1724 nimetatud menetlustes vahetatavad isikuandmed. (4) Kogutavate andmete täpsem koosseis sätestatakse käesoleva seaduse § 439 lõike 1 punkti 7 alusel kehtestatavas Vabariigi Valitsuse määruses. (5) Digivärava piiriüleses päringusüsteemis säilitatakse: 1) isikuandmeid 30 minutit pärast isikustatud sessiooni lõppu; 2) logiandmeid 12 kuud nende tekkimisest arvates.“. 1 Lauri Hussar Riigikogu esimees Tallinn, … ............................. 2025 Algatab Vabariigi Valitsus … ………………….. 2025 2  25.06.2025 Avaliku teabe seaduse täiendamise seaduse eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Eelnõukohase seadusega muudetakse avaliku teabe seadust (AvTS), et rakendada Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2018/1724, millega luuakse ühtne digivärav teabele ja menetlustele ning abi- ja probleemilahendamisteenustele juurdepääsu pakkumiseks ning millega muudetakse määrust (EL) nr 1024/2012 (ELT L 295, 21.11.2018, lk 1–38) (edaspidi ühtse digivärava määrus või SDG määrus), ning komisjoni rakendusmäärust (EL) 2022/1463, millega kehtestatakse tõendite automaatse piiriülese vahetamise tehnilise süsteemi tehniline ja talitluskirjeldus ning ühekordsuse põhimõtte kohaldamine kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2018/1724 (ELT L 231, 06.09.2022, lk 1–21) (edaspidi komisjoni rakendusmäärus). Seega täpsustatakse eelnõukohase seadusega Euroopa Liidu ühtse digivärava (Single Digital Gateway, SDG) toimimist Eestis. Euroopa Liidu ühtne digivärav annab portaali „Your Europe“ („Teie Euroopa“) kaudu kodanikele ja ettevõtjatele juurdepääsu 1) siseturu olulisele teabele, 2) abi- ja probleemilahendamisteenustele ja 3) veebipõhistele menetlustele. SDG määruse artikli 14 lõike 1 kohaselt loob komisjon koostöös liikmesriikidega tehnilise süsteemi selliste tõendite vahetamiseks, mida nõutakse kõnealuse määruse II lisas loetletud veebipõhiste menetluste ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivides 2005/36/EÜ, 2006/123/EÜ, 2014/24/EL ja 2014/25/EL sätestatud menetluste puhul. Seejuures vastutab iga liikmesriik talle kuuluvate tehnilise süsteemi osade arendamise, kättesaadavuse, hoolduse, järelevalve, seire ja turvalisuse haldamise eest. Esmajärjekorras tehakse kasutajatele veebipõhiselt ja piiriüleselt kättesaadavaks 21 menetlust, mis on seotud seitsme elu- ja ärisündmusega (sünd, residentsus, õppimine, töötamine, kolimine, pensionile jäämine, ettevõtte asutamine ning selle juhtimine ja tegevuse lõpetamine). Samas lisandub SDG määruse kohaldamisalasse aja jooksul täiendavaid menetlusi, kuivõrd määruse eesmärk on kodanike ja ettevõtjate halduskoormuse vähendamine ning siseturu toimimise tagamine. Seetõttu on oluline võimaldada kasutajatele võimalikult laialdaselt veebipõhiseid menetlusi ning toetada piiriülest automaatset tõendivahetust Eelnõu kohaselt täidab Eesti teabevärav ühtse kontaktpunkti ülesandeid SDG määruse mõistes. Riigi infosüsteemi kindlustavate süsteemide loetellu lisatakse Euroopa Liidu ühtse digivärava piiriülene päringusüsteem. See süsteem koosneb peamiselt kahest komponendist: päringute keskkonnast ja eelvaatealast. Samuti sätestatakse, et Euroopa Liidu ühtse digivärava piiriülest päringusüsteemi kasutatakse vaid Euroopa Liidu ühtse digivärava kaudu teenuste pakkumisel ning piiriüleseks andmevahetuseks. Ühtse digivärava määrus ja komisjoni rakendusmäärus näevad liikmesriigi asutustele ette mitmesuguste ülesannete täitjate (riiklik koordinaator, riiklik ühtne tehnilise toe kontaktpunkt, pädev asutus) määramise, kuid liikmesriik peab ise vajaduse korral määrama või täpsustama, milline asutus neid ülesandeid täidab. Euroopa Liidu ühtse digiväravaga seotud riigisisesed ülesanded sätestatakse Vabariigi Valitsuse määruses „Euroopa Liidu ühtse digivärava piiriülene 1 päringusüsteem“, mille järgi hakkab riikliku koordinaatori ülesandeid täitma Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ning Riigi Infosüsteemi Amet hakkab täitma riikliku ühtse tehnilise toe kontaktpunkti ülesandeid. Riigi Infosüsteemi Amet täidab volitatud töötleja ülesandeid, vahendades vastutavate töötlejate (pädevate asutuste) andmekogudes olevaid tõendeid. Pädevad asutused osutavad füüsilistele ja juriidilistele isikutele veebipõhiselt teenuseid ning neil on seejuures võimalik tõendeid küsida ja esitada läbi Euroopa Liidu ühtse digivärava piiriülese päringusüsteemi. Pädevaid asutusi eelnõus nimeliselt ei nimetata, kuna pädevad asutused on seotud tõenditega, mida Euroopa Liidu ühtse digivärava kaudu vahetatakse. Samas ei ole tõendite loetelu ammendav, vaid Euroopa Komisjoni juhitud protsessi käigus täienev, mistõttu ei ole otstarbekas pädevaid asutusi ega nende arvu eraldi piiritleda. Siiski on kindlaks määratud need pädevad asutused, kes SDG määruses nimetatud menetluste raames tõendeid esitavad või küsivad ning kelle registrid esimeses etapis Euroopa Liidu ühtse digivärava piiriülese päringusüsteemiga liidestatakse. Selleks, et tagada pädevate asutuste registrite valmisolek piiriüleseks andmevahetuseks, on pädevate asutuste tehtavate arenduste rahastamiseks ette nähtud toetus Riigiüleste Kesksete Teenuste programmist. 1.2. Eelnõu ettevalmistaja Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi digimajanduse osakonna parema õigusloome ja Euroopa Liidu ühtse digivärava nõunik Külliki Lugenberg ([email protected]). Eelnõu ja seletuskirja on aidanud koostada Riigi Infosüsteemi Ameti Euroopa Liidu ühtse digivärava talituse juhataja Meelis Sääsk ([email protected]) ning õigusosakonna juhataja Lauri Kriisa ([email protected]). Eelnõu juriidilise ekspertiisi tegi Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Ragnar Kass ([email protected]). Eelnõu ja seletuskirja on keeletoimetanud Justiits- ja Digiministeeriumi õigusloome korralduse talituse toimetaja Merike Koppel ([email protected]). 1.3. Märkused Eelnõukohase seadusega muudetakse avaliku teabe seadust (RT I, 09.01.2025, 21). Eelnõu ei ole seatud muu menetluses oleva eelnõu ega Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammiga. Eelnõu on seotud SDG määruse ja komisjoni rakendusmäärusega. SDG määrus ja komisjoni rakendusmäärus on Euroopa Liidu liikmesriikides küll otsekohalduvad, kuid siiski vajavad määrusega liikmesriigile pandud ülesanded riiklikul tasandil täpsustamist. Seega on eelnõu eesmärk rakendada SDG määrust ja komisjoni rakendusmäärust. Eelnõu seadusena vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu lihthäälteenamus. 2. Seaduse eesmärk SDG eesmärk SDG on Euroopa Liidu algatus, mis pakub kodanikele ja ettevõtjatele ühtset digitaalset juurdepääsu avalikele teenustele (menetlustele) liikmesriikides. SDG toimimine hõlmab kahte peamist osapoolt: küsijat (requester) ja pakkujat (provider), kes suhtlevad Euroopa Liidu ühtse digivärava tehnilise süsteemi (Once-Only Technical System, OOTS) kaudu ametlike andmete ja dokumentide vahetamiseks. Allpool on kirjeldatud nende voogusid (flows), keskendudes 2 sellele, kuidas küsija algatab taotluse ja pakkuja sellele vastab, kasutades OOTSi tehnilist raamistikku. Küsija on isik (kodanik või ettevõtja) või asutus, kes vajab SDG määruse kohases menetluses teise liikmesriigi registris olevaid ametlikke andmeid või dokumente. See voog hõlmab taotluse algatamist ja andmete vastuvõtmist. Joonis – SDG küsija voo lihtsustatud skeem. Pakkuja on asutus (nt Rahvastikuregister, Haridus- ja Teadusministeerium), mis hoiab küsitud andmeid ja vastutab nende edastamise eest OOTSi kaudu. Joonis – SDG pakkuja voo lihtsustatud skeem. Täpsem info SDG toimimisest on kättesaadav Riigi Infosüsteemi Ameti veebilehel https://abi.ria.ee/sdg/. SDG määruse ja seaduseelnõu eesmärk SDG määruse eesmärk on hõlbustada ELi kodanike ja ettevõtjate piiriülest asjaajamist, luues reeglid ühtse digivärava loomiseks ning edendades seeläbi siseturu toimimist. Eesmärk ei ole asendada riiklikke infosüsteeme, vaid pakkuda kasutajale ühte kanalit, mille kaudu leiab teabe 3 varasemast kergemini. SDG määruses on kehtestatud ka nõuded teabe kvaliteedile ja ajakohasusele. SDG määrus ja komisjoni rakendusmäärus näevad liikmesriigi asutustele ette mitmesuguste ülesannete täitjate (riiklik koordinaator, riiklik ühtne tehnilise toe kontaktpunkt, pädev asutus) määramise, kuid liikmesriik peab ise vajaduse korral määrama või täpsustama, milline asutus nimetatud ülesandeid täidab. SDG määruse artikli 14 lõike 1 kohaselt peab komisjon koostöös liikmesriikidega looma tehnilise süsteemi selliste tõendite vahetamiseks, mida nõutakse kõnealuse määruse II lisas loetletud veebipõhiste menetluste ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivides 2005/36/EÜ, 2006/123/EÜ, 2014/24/EL ja 2014/25/EL sätestatud menetluste puhul. SDG määruse artiklis 14 on sätestatud tõendite automaatse piiriülese vahetamise tehnilise süsteemi ja andmete ühekordse küsimise põhimõtte kohaldamise põhinõuded, sh sätestab artikli 14 lõige 1 tõendite automaatse piiriülese vahetamise tehnilise süsteemi loomise aluse ning lõige 11 näeb ette, et komisjon ja iga liikmesriik vastutab talle kuuluvate tehnilise süsteemi osade arendamise, kättesaadavuse, hoolduse, järelevalve, seire ja turvalisuse eest. Kokkuvõtlikult on AvTS-i muudatused seotud Euroopa Liidu ühtse digivärava tehnilise süsteemi raames teenuste osutamiseks loodava andmevahetuskihiga, st sätestatakse pädeva asutuse, Riigi Infosüsteemi Ameti ja teise liikmesriigi pädeva asutuse vahelise piiriülese andmevahetuse õiguslik alus ja andmete töötlemise eesmärk. Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2011. a määruse nr 180 „Hea õigusloome ja normitehnika eeskiri“ § 1 lõike 2 punkt 2 ei nõua väljatöötamiskavatsust, kui eelnõu käsitleb Euroopa Liidu õiguse rakendamist ja kui eelnõu aluseks oleva Euroopa Liidu õigusakti eelnõu menetlemisel on sisu poolest lähtutud sama paragrahvi lõikes 1 sätestatud nõuetest. Lõikes 1 sätestatud nõuetest on sisuliselt lähtutud. 3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõuga kavandatakse muuta avaliku teabe seadust. Eelnõu punktiga 1 täiendatakse AvTS § 321 lõikega 6, mille kohaselt täidab Eesti teabevärav ühtse kontaktpunkti ülesandeid SDG määruse mõistes. SDG määruse põhjenduses 15 on sätestatud: „Direktiivi 2006/123/EÜ kohases elektrooniliste ühtsete kontaktpunktide hartas, mille nõukogu kiitis heaks 2013. aastal, võtsid liikmesriigid vabatahtlikult kohustuse esitada ühtsete kontaktpunktide kaudu teavet kasutajakeskselt, et kaetud oleksid ettevõtjatele eriti olulised valdkonnad, sealhulgas käibemaks, tulumaksud, sotsiaalkindlustus ja tööõiguse nõuded. Vastavalt hartale ja portaalist [„Your Europe“] saadud kogemustele tuleks selles teabes kirjeldada ka abi- ja probleemilahendamisteenuseid. Kodanikud ja ettevõtjad peaksid saama selliseid teenuseid kasutada, kui neil on probleeme teabe mõistmisel, kõnealuse teabe kohaldamisel oma olukorrale või menetluse läbimisel“. Euroopa Liidu tasandil täidab ühtse kontaktpunkti ülesandeid portaal „Your Europe“ („Teie Euroopa“), mida täiendatakse teabega SDG määruses nõutud valdkondade kohta. „Your Europe“ portaalis saab kasutaja (kodanik või ettevõtja) otsida endale vajalikku teavet kõikide EL-i liikmesriikide kohta ning konkreetse teabe saamiseks juhatatakse kasutaja vastava 4 liikmesriigi ühtse kontaktpunkti juurde. Eestis on selleks kontaktpunktiks riigiportaal www.eesti.ee. Seega Eesti teabevärav juba täidab ühtse kontaktpunkti ülesandeid. Eelnõu punktiga 2 täiendatakse AvTS § 439 lõiget 1 punktiga 7, lisades riigi infosüsteemi kindlustavate süsteemide loetellu Euroopa Liidu ühtse digivärava piiriülese päringusüsteemi. Kõnealune säte on seotud SDG määruse artikliga 14. SDG määruse artiklis 14 on sätestatud tõendite automaatse piiriülese vahetamise tehnilise süsteemi ja andmete ühekordse küsimise põhimõtte kohaldamise põhinõuded, sh sätestab artikli 14 lõige 1 tõendite automaatse piiriülese vahetamise tehnilise süsteemi loomise aluse ning lõige 11 näeb ette, et komisjon ja iga liikmesriik vastutab talle kuuluvate tehnilise süsteemi osade arendamise, kättesaadavuse, hoolduse, järelevalve, seire ja turvalisuse eest. SDG sätestamine Eesti õiguses riigi infosüsteemi kindlustava süsteemina Eelnõu analüüsi käigus hinnati Euroopa Liidu ühtse digivärava piiriülene päringute süsteemi sobituvust Eesti õigusesse. (eelkõige AvTS). Analüüsi käigus järeldati, et Euroopa Liidu ühtse digivärava piiriülene päringute süsteem vastab eelkõige riigi infosüsteemi kindlustava süsteemi tunnustele ning selle õiguslik alus tuleks sätestada AvTS-is riigi infosüsteemi kindlustavaid süsteeme reguleerivas §-s 439. Euroopa Liidu ühtsest digiväravavast saab Eestis kohustuslik komponent andmevahetuseks Eesti andmekogude ja Euroopa Liidu ühtse digiväravaga liidestunud teiste Euroopa Liidu liikmesriikide andmekogude vahel, millele vastab AvTS 439 lõikes 3 riigi infosüsteemi kindlustavate süsteemide kohta sätestatu. Seega on Euroopa Liidu ühtse digivärava päringusüsteem analoogne X-teega Eesti riigisiseses andmevahetuses, mis on samuti sätestatud riigi infosüsteemi kindlustava süsteemina AvTS 439 lõike 1 punkti 5 alusel. Kuna Euroopa Liidu ühtse digivärava piiriülene päringute süsteem toimib kohustusliku andmevahetuskihina Eesti ja Euroopa Liidu andmekogude vahel analoogselt X-teega, on põhjendatud selle sätestamine sarnaselt riigi infosüsteemi kindlustava süsteemina. Valik infosüsteemi ja andmekogu vahel Eelnõu analüüsi käigus hinnati vajadust asutada Euroopa Liidu ühtse digivärava piiriülese päringusüsteemi jaoks andmekogu. Analüüsis järeldati, et andmekogu asutamine pole vajalik, sest formaaljuriidiliselt pole andmekogu asutamine sellisel juhul kohustuslik ning puuduvad mõjuvad sisulised põhjused andmekogu asutamiseks, AvTS § 431 lõike 1 kohaselt on andmekogu riigi, kohaliku omavalitsuse või muu avalik-õigusliku isiku või avalikke ülesandeid täitva eraõigusliku isiku infosüsteemis töödeldavate korrastatud andmete kogum, mis asutatakse ja mida kasutatakse seaduses, selle alusel antud õigusaktis või rahvusvahelises lepingus sätestatud ülesannete täitmiseks. Sama paragrahvi lõige 2 sätestab, et andmekogus töödeldavate korrastatud andmete kogum võib koosneda ka üksnes teistes andmekogudes sisalduvatest unikaalsetest andmetest. Viidatud sätted ei määratle sisulisi kvalitatiivseid tunnuseid, mille esinemise järgi saaks otsustada, kas andmekogu asutamine on kohustuslik või mitte. AvTS-i järgi on seega andmekogu mõiste puhul võimalik lähtuda formaaljuriidilisest definitsioonist. See tähendab, et kui avalikku teavet töödeldakse küll korrastatud andmete kogumina, kuid õigusaktiga pole andmete haldamiseks andmekogu asutatud, võib andmete säilitamise ja töötlemise keskkonna näol olla tegemist infosüsteemiga, kuid mitte andmekoguga. Euroopa Liidu ühtse digivärava piiriülene päringute toetamiseks ja andmete eelvaates kuvamiseks on võimalik asutada andmekogu, kuid see pole kohustuslik. Võrdluseks ei eelda 5 riikliku andmevahetuskihi X-tee kui riigi infosüsteemi kindlustava süsteemi (AvTS § 439 lg 1 p 5) kaudu andmete vahetamine samuti andmekogu olemasolu – X-tee kaudu võib teistest andmekogudest andmeid saada ka infosüsteem, millel puudub andmekogu määratlus. Euroopa Liidu ühtse digivärava piiriülene päringute süsteem ei ole samuti õigusakti alusel asutatud andmekogu. Seega ei pea ka Euroopa Liidu ühtse digivärava piiriülene päringute süsteemi kaudu andmete edastamiseks ega selle eelvaates isikustatud teabe kuvamiseks teistest andmekogudest saadav isikuandmete kogum olema andmekogu AvTS § 431 lõike 1 mõttes. Ka andmekogu staatuseta infosüsteeme saab liita riikliku andmevahetuskihiga teistest andmekogudest andmete saamiseks ja sinna andmete edastamiseks. Näiteks Eesti teabevärav on infosüsteem, aga mitte andmekogu, ning on X-teega liidestatud. Samuti tuleb arvestada, et eelvaatealas töödeldavad andmed kustutatakse ühe tunni jooksul pärast päringut ning nii lühikest aega andmete säilitamiseks andmekogu loomine poleks otstarbekas. Arvestades isikustatud teabe kuvamisega kaasneva andmetöötluse minimaalsust ja asjaolu, et teave kuvatakse Euroopa Liidu ühtse päringute infosüsteemis, ei ole eraldi andmekogu asutamine vajalik. See tähendab, et sellele ei kohaldu AvTS-is sätestatud andmekogude regulatsioon, küll aga kohalduvad muud AvTS-is sätestatud nõuded ja IKÜM. Eelvaateala Komisjoni rakendusmääruse artikli 15 lõike 1 punkti b alapunkti ii järgi on liikmesriikidel kohustus tagada rakendusteenused, mis võimaldavad kasutajatel tõendid eelneva ülevaatuse ruumis eelnevalt üle vaadata. Eesti õiguses sätestatakse selleks eelvaateala, mida pakub Riigi Infosüsteemi Amet piiriülese päringusüsteemi ühe komponendina. Eelvaateala eesmärk praktikas on võimaldada kasutajal tutvuda vahetatava tõendi andmetega ning veenduda nende õigsuses enne andmevahetuse käivitamist. Andmetöötlejate rollid SDG piiriülese päringusüsteemi ja eelvaateala isikuandmete töötlejate rollid lähtuvad SDG rakendusmääruse artiklitest 33–35. Artikli 33 järgi tegutsevad liikmesriikide asjaomased pädevad asutused kui tõendite taotlejad või tõendite esitajad vastutavate töötlejatena. Riigi Infosüsteemi Amet tagab Euroopa Liidu ühtse digivärava päringusüsteemi arendamise, kättesaadavuse, järelevalve, ajakohastamise, hoolduse ja turvalisuse vastavalt SDG määruse artiklile 21. Arvestades, et andmetöötlus toimib vastavalt SDG määruses ja pädevate asutuste poolt seatud eesmärkidele, on Riigi Infosüsteemi Amet päringusüsteemi pakkujana andmetöötluse osas volitatud töötleja. Riigi Infosüsteemi Amet ei kinnita andmete õigsust ega sea eesmärke andmete kasutamisele. Arvestades et Riigi Infosüsteemi Amet pakub vahendusplatvormina kasutajale eelvaateala (eelneva ülevaatuse ruum) vastavalt rakendusmääruse artikli 15 lõike 1 punkti b alapunktile ii, on Riigi Infosüsteemi Amet eelvaate ala osas tõendite esitaja nimel tegutsev volitatud töötleja kooskõlas rakendusmääruse artikli 35 lõikega 2. Arvestades et andmetöötlejate rollid on SDG rakendusmääruses ette nähtud, ei sätestata neid täiendavalt seaduse tasandil ning piirdutakse sätestamisega Vabariigi Valitsuse määruses, mille kavand on eelnõule lisatud. Eelnõu punktiga 3 täiendatakse seadust §-ga 4310, kus sätestatakse päringusüsteemi ja eelvaateala isikuandmete töötlemise olulisemad küsimused. Lõikes 1 sätestatakse digivärava süsteemi eesmärk, mida on põhjalikumalt eelnevalt seletuskirjas kirjeldatud. 6 Lõikes 2 sätestatakse päringusüsteemis isikuandmete töötlemisele piirang läbi selle ülesande osana Euroopa Liidu ühtsest digiväravast – teenuste pakkumine ja piiriülene andmevahetus digivärava kaudu. Lõikes 3 sätestatakse päringusüsteemis töödeldavate isikuandmete koosseis andmekategooria tasandil. Andmekategooriad on sõnastatud lähtudes Eesti teabeväravas töödeldavatest andmetest, arvestades et ühtse päringusüsteemi laiem eesmärk on võimaldada andmesubjekti soovil ja huvides sellistes piirides, mida Eesti õigus võimaldab töödelda riigisiseselt Eesti teabeväravas. Lisaks töödeldakse ka andmetöötluse logisid. Lõikes sätestatud andmekategooriad on sätestatud vastavalt SDG määruse II lisas loetletud menetlustele. Seega töödeldakse päringusüsteemis selliseid andmeid, mis on vajalikud Euroopa Liidu ühtse digivärava kaudu menetluste toetamiseks. Lõike 4 järgi sätestatakse täpsem andmete koosseis Vabariigi Valitsuse määruses, mille kavand on eelnõule lisatud. Selles rakendusakti kavandis on sätestatud andmete koosseis koos täpsustusega, et Euroopa Liidu ühtse digivärava menetlused on sätestatud SDG määruse II lisas. Seega reguleeritakse isikuandmete töötlust kolmeastmeliselt – andmekategooria tasandil seaduses, täpsemalt Vabariigi Valitsuse määruses ning menetluse tasandil SDG määruses. Seetõttu ei korrata Eesti õigusaktis SDG määruse sisu menetluste osas. Ülevaatlik tabel töödeldavatest isikuandmetest eelnõu ja selle rakendusakti tasandil ning vastavad menetlused SDG määruse järgi on toodud seletuskirja lisas 1 „Isikuandmete koosseisu võrdlustabel“. SDG määruse kohaseid menetlusi osutavad eelnõu koostamise hetke seisuga pädevad asutused järgmiste ministeeriumite haldusalas: Justiits- ja Digiministeerium, Haridus- ja Teadusministeerium, Kliimaministeerium, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Rahandusministeerium, Regionaal- ja Põllumajandusministeerium, Siseministeerium, Sotsiaalministeerium. Seejuures tuleb arvestada, et Euroopa Liidu ühtse digivärava kasutusvõimalused nii Eestis kui Euroopa Liidus on veel väljatöötamisel ning nii menetluste kui töödeldavate isikuandmete hulk ajas kasvab. Ülevaade tänase seisuga kavandatud menetlustest ja nendest vajalikest tõenditest on kättesaadav Euroopa Komisjoni vastaval veebilehel.1 Lõikes 5 sätestatakse isikuandmete töötlemise tähtajad. Punkti 1 järgi säilitatakse isikuandmed, st tõendite sisu 30 minutiks peale isikustatud sessiooni lõppemist. Pärast selle 30 minutise puhveraja lõppu asendatakse isikuandmed räsiga ehk obfuskeeritakse taastamatult. Puhveraeg lisatakse kasutajasessioonile seepärast, et kasutaja saaks mugavalt protseduuri jätkata ootamatu katkestuse korral ning ei peaks uuesti oma andmeid vastutava töötleja andmekogust pärima, millega kaasneks ajakulu ning teenuse kasutajamugavuse langus. Punkti 2 järgi säilitatakse päringusüsteemis logiandmeid kaksteist kuud nende tekkimisest arvates. Logiandmete säilitamise kohustus on sätestatud SDG rakendusmääruse artikli 17 lõikes 2 ning selle järgi logitakse otsus, mille kasutaja teeb pärast tõendite eelnevat ülevaatamist – kas 1 https://data-models-oots-tdd-8b6791fd33fcb1f29c7d6ad9c6173ba55d28c0a5f9.pages.code.europa.eu/ 7 ta kiidab tõendi kasutamise menetluses heaks või mitte – või vajaduse korral asjaolu, et kasutaja lahkus eelneva ülevaatuse ruumist või menetlusportaalist ilma konkreetset otsust tegemata. Artikli 17 lõike 2 järgi säilitab logid tõendite esitaja või vajaduse korral vahendusplatvorm. Seega on vajalik hinnata, milline Eesti osapool (süsteemiga liituvad Eesti asutused või Riigi Infosüsteemi Amet Euroopa Liidu ühtse digivärava piiriülese päringute süsteemi kui vahendusplatvormi omanikuna) logid SDG määruses sätestatud tähtajaks säilitab. Analüüsi käigus järeldati, et kõige sobivam on andmete säilitamine Riigi Infosüsteemi Ameti poolt, arvestades Eesti riigi infosüsteemi üldist rollijaotust. Andmevahetuse logide säilitamise ülesanne on Riigi Infosüsteemi Ametil ka täna. Näiteks Riigi Infosüstemi Ameti säilitab Eesti teabevärava haldajana teabevärava andmete muudatused kuni viieks aastaks2 ning X-tee haldamise ja arendamise eest vastutajana päringud teabevärava X-tee teenusliidese kaudu kolmeks aastaks.3 Seega on Riigi Infosüsteemi Ametill vastav võimekus ja kogemus analoogses olukorras andmevahetuse logide säilitamiseks. Samas Eesti liidestuvatele asutustele samasuguse kohustuse panek oleks rolle dubleeriv ning ebamõistlikult koormav nii liidestuvatele asutustele (täiendav ülesanne) kui ka riigiüleselt (vajadus koordineerida logide riigiüleselt ühetaoline säilitamine mitmes asutuses). Seega on logide säilitamine eelnõu järgi Riigi Infosüsteemi Ameti ülesanne. 4. Eelnõu terminoloogia Eelnõuga võetakse kasutusele uus termin „Euroopa Liidu ühtse digivärava piiriülene päringusüsteem koos eelvaatealaga“, mis koosneb kahest alamõistest: „Eelvaateala“ = eelneva ülevaatuse ruum komisjoni rakendusmääruse artikli 1 punkti 14 tähenduses. „Euroopa Liidu ühtse digivärava piiriülene päringusüsteem“ – tõendite automaatse piiriülese vahetamise tehniline süsteem SDG määruse artikli 14 tähenduses. 5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu on seotud ning kooskõlas SDG määruse ja komisjoni rakendusmäärusega ning on vajalik SDG määruse ja komisjoni rakendusmääruse nõuete riigisiseseks rakendamiseks. 6. Seaduse mõjud Eelnõu on seotud SDG määruse ja vastavate rakendusaktidega ning on vajalik SDG määruse nõuete riigisiseseks rakendamiseks, sh Euroopa Liidu ühtse digivärava päringusüsteemi toimimiseks Eestis. Euroopa Liidu ühtse digivärava tehnilise süsteemi toimimisel on oluline positiivne mõju nii kodanikele kui ka ettevõtjatele aja ja kulude kokkuhoiu kujul. Euroopa Liidu ühtse digivärava tehniline süsteem toetab andmete ühekordse küsimise põhimõtte rakendamist, mille tulemusel ei pea kodanikud ega ettevõtjad SDG määruse II lisas loetletud menetlustes uuesti esitama andmeid, mida nad on varem esitanud ja/või mis on kättesaadavad vastavate pädevate asutuste registrites. Süsteem toimib ka piiriüleselt. Nii võib näiteks Eestist teise liikmesriiki kolinud isik tulevikus menetlust alustada teise liikmesriigi menetlusportaalis ning vajaminevad tõendid (andmed või dokumendid), mis asuvad Eesti 2 Vabariigi Valitsuse 03.10.2013 määrus nr 145 „Eesti teabevärava eesti.ee haldamise, teabe kättesaadavaks tegemise, arendamise ning kasutamise nõuded ja kord“, § 21. Veebis kättesaadav: https://www.riigiteataja.ee/akt/125032021005?leiaKehtiv. 3 Vabariigi Valitsuse 23.09.2016 määrus nr 105 „Infosüsteemide andmevahetuskiht“, § 4 lg 1 51 ja 11 8 registrites, saadetakse tema nõusolekul otse Eesti pädevalt asutuselt teise liikmesriigi pädevale asutusele. Seejuures saab kasutaja tõendi eelvaate alusel otsustada, kas ta soovib tõendit algatatud menetluse raames kasutada või mitte. Eelnõu koostamise ajal ei ole lahendust leidnud küsimus, kuidas teha menetlused kättesaadavaks ka nendele piiriülestele kasutajatele, kellel puudub Eesti isikukood, kuid kelle andmed võivad olla Eesti pädeva asutuse registris. Nn vastendamise teemat kõnealuse eelnõuga ei lahendata, kuid see puudutab Euroopa Liidu ühtse digivärava tehnilise süsteemi kasutatavust laiemalt. Nagu märgitud, on Euroopa Liidu ühtse digivärava tehnilise süsteemi rakendamisel oluline positiivne mõju nii kodanikele kui ka ettevõtjatele aja ja kulude kokkuhoiu kujul. Seejuures on Euroopa Komisjon leidnud, et ettevõtjate kulude kokkuhoid võib olla üle 11 miljardi euro aastas4 ning kodanike ajasääst 883 000 tundi aastas. Komisjon korraldas 2024. aastal uuringu „Study on cost-savings for SMEs using the OOTS and Your Europe“5, mille käigus võrreldi kasutajateekonda Euroopa Liidu ühtse digivärava tehnilise süsteemi vahendusel ja ilma. Väikeste ja keskmiste suurusega ettevõtjate (VKE-d) puhul uuriti järgmisi kasutusjuhtusid: 1) äritegevuse laiendamine teise liikmesriiki ja 2) äritegevuse osaline ümberkolimine välisriiki. FIE-de puhul uuriti järgmisi kasutusjuhtusid: 1) oma töö laiendamine välisriigi uuele turule või sinna ajutiselt kolimine ja 2) püsivalt teise riiki kolimine (füüsiliselt). Praegu on sellistes olukordades kasutajatel mitmesuguseid takistusi, nt on keeruline tuvastada kõiki nõudeid, leida sektorispetsiifilist informatsiooni, lugeda tehnilisi dokumente võõrkeeles, leida koduriigiga täpselt samaväärset infot, eri allikatest tõendite kogumine on ebatõhus, tõendite tõlkimine on ebamugav lisakohustus, füüsiline kohale minek tõendite saamiseks on koormav, samuti notari/tõlgi külastamine, probleemne võib olla võõrkeeles ankeetide täitmine jne. Uuringu käigus leiti, et ühe menetluse kogukulu on VKE jaoks 10 000 eurot ja FIE jaoks 2576 eurot. Kui sama teekond läbitaks Euroopa liidu ühtse digivärava tehnilise süsteemi kaudu, säästaksid VKE-d 53% kulusid ja FIE-d 59% kulusid. Ajakulu väheneks VKE-de jaoks 44% ja FIE-de jaoks 53%. 7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad kulud ja tulud Seaduse rakendamisega kaasnevad kulud eelkõige Riigi Infosüsteemi Ametile, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile ning asjaomastele pädevatele asutustele. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium hakkab eelnõu kohaselt täitma riikliku koordinaatori ülesandeid ning ministeeriumis on loodud vastav ametikoht. Riigi Infosüsteemi Ametile on Euroopa Liidu ühtse digivärava Eesti riigi keskse platvormi põhifunktsioonide väljaarendamiseks Riigiüleste Kesksete teenuste programmist eraldatud 1,4 miljonit eurot (summa sisaldab käibemaksu). Eelnõu valmimise seisuga on kindlaks määratud pädevad asutused, kes SDG määruses nimetatud menetluste raames tõendeid esitavad või küsivad ning kelle registrid esimeses etapis Euroopa Liidu ühtse digivärava piiriülese päringusüsteemiga liidestatakse. Selleks, et tagada pädevate asutuste registrite valmisolek piiriüleseks andmevahetuseks, on pädevate asutuste tehtavate arenduste rahastamiseks ette nähtud toetus Riigiüleste Kesksete Teenuste 4 Euroopa Komisjon, the single digital gateway and Your Europe, https://single-market- economy.ec.europa.eu/single-market/single-digital-gateway_en. 5 Euroopa Komisjon, Once-Only Hub, New study shows how Once-Only can reduce administrative burden for EU SMEs and self-employed workers - OOTSHUB -, viimati vaadatud 11.02.2025. 9 programmist (kokku 3 137 800 euro ulatuses, mille lisandub käibemaks). Alljärgnev tabel annab ülevaate toetuse jagunemisest asutuste vahel, seejuures on märgitud toetuse maksimumsummad eraldi 2024. ja 2025. aasta kohta. Pädev asutus Toetuse summa Toetuse summa Toetuse summa 2024 (eurodes, 2025 kokku (ilma km- ilma km-ta) (eurodes, ilma km- ta) ta) PRIA 86 000 – 86 000 Regionaal- ja 194 600 265 000 459 600 Põllumajandusministeerium SMIT 150 000 154 200 304 200 TTJA 50 000 86 000 136 000 TEHIK 500 000 536 000 1 036 000 (Sotsiaalkindlustusameti teenused) TEHIK (Terviseameti 50 000 136 000 186 000 teenused) RMIT (Maksu- ja 300 000 350 000 650 000 Tolliameti teenused) Haridus- ja 165 000 201 000 366 000 Teadusministeerium Transpordiamet – 168 000 168 000 TEHIK (Ravimiameti – 116 000 116 000 teenused) Rahandusministeerium – 168 000 168 000 Tervisekassa – 116 000 116 000 RIK (Äriregister) – 116 000 116 000 Ehkki Euroopa Liidu ühtse digivärava tehnilise süsteemi rakendamine eeldab investeeringuid, kaasneb selle kasutajatele märkimisväärne ressursside kokkuhoid ning piiriülene asjaajamine elu- ja ärisündmustega seotud menetlustes muutub lihtsamaks ja mugavamaks. SDG määruses on rõhutatud ka kasu pädevatele asutustele. Nii on SDG määruse põhjenduses 5 sätestatud, et digivärav peaks lihtsustama ühelt poolt kodanike ja ettevõtjate ning teiselt poolt pädevate asutuste vahelist suhtlust. Lisaks, nagu on märgitud ka SDG määruse põhjenduses 48, peaks SDG määruse alusel tõendite vahetamiseks loodav turvaline tehniline süsteem andma taotluse esitanud pädevatele asutustele kindlustunde, et tõendi esitas õige väljaandev asutus. Seega vähendavad veebipõhised menetlused ning teiste liikmesriikide pädevate asutustega tõendite vahetamine, ka pädevate asutuste töökoormust – nad ei pea enam korduvalt kasutajatelt dokumente küsima ega veenduma üha uuesti dokumentide usaldusväärsuses. 8. Rakendusaktid Eelnõuga lisatava AvTS 439 lõike 1 punkti 7 alusel kehtestatakse Vabariigi Valitsuse määrus „Euroopa Liidu ühtse digivärava piiriülene päringusüsteem“, milles sätestatakse Euroopa Liidu ühtse digivärava teabe haldamise, teabe kättesaadavaks tegemise ja andmevahetuse üksikasjalikumad tingimused ning kord. Lisaks sätestatakse määruses pädeva asutuse ja Riigi Infosüsteemi Ameti andmekaitselised ülesanded. 10 Samuti muudetakse eelnõuga seoses majandus- ja kommunikatsiooniministri 25. aprilli 2011. a määrust nr 28 „Riigi Infosüsteemi Ameti põhimäärus“, et sätestada määruses Riigi Infosüsteemi Ameti ülesanded Euroopa Liidu ühtse digivärava Eesti keskse vahendusplatvormi haldajana. Rakendusaktide kavandid on eelnõule lisatud (lisa 2). 9. Seaduse jõustumine Seadus jõustub üldkorras, arvestades et eelnõu valmimise seisuga on kindlaks määratud pädevad asutused, kes SDG määruses nimetatud menetluste raames tõendeid esitavad või küsivad ning kelle registrid esimeses etapis Euroopa Liidu ühtse digivärava piiriülese päringusüsteemiga liidestatakse. Samuti on eelnõu valmimise seisuga valmis oma SDG määruses sätestatud ülesandeid täitma Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ning Riigi Infosüsteemi Amet. 10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu Justiits- ja Digiministeeriumile, Haridus- ja Teadusministeeriumile, Kliimaministeeriumile, Maksu- ja Tolliametile, Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametile, Rahandusministeeriumile, Rahandusministeeriumi infotehnoloogiakeskusele, Ravimiametile, Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile, Riigi Infosüsteemi Ametile, Siseministeeriumile, Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskusele, Sotsiaalkindlustusametile, Sotsiaalministeeriumile, Terviseametile, Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskusele ning Transpordiametile. ___________________________________________________________________________ Algatab Vabariigi Valitsus ………………….. 2025 11  Avaliku teabe seaduse täiendamise seaduse eelnõu seletuskiri Lisa 2 Rakendusaktide kavandid VABARIIGI VALITSUS MÄÄRUS Euroopa Liidu ühtse digivärava piiriülene päringusüsteem Määrus kehtestatakse avaliku teabe seaduse 439 lõike 1 punkti 7 alusel. 1. peatükk Üldsätted § 1. Reguleerimisala Määrusega kehtestatakse nõuded Euroopa Liidu ühtse digivärava piiriülese päringusüsteemi koos eelvaatealaga (edaspidi digivärava piiriülene päringusüsteem) kaudu teabe haldamise, kättesaadavaks tegemise ning andmevahetuse osas, mida ei ole sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2018/1724, millega luuakse ühtne digivärav teabele ja menetlustele ning abi- ja probleemilahendamisteenustele juurdepääsu pakkumiseks ning millega muudetakse määrust (EL) nr 1024/2012 (ELT L 295, 21.11.2018, lk 1–38). 2. peatükk Ülesannete jaotus § 2. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ülesanded Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium on digivärava piiriülese päringusüsteemi riiklik koordinaator. §3. Riigi Infosüsteemi Ameti ülesanded Riigi Infosüsteemi Amet: 1) korraldab digivärava piiriülese päringusüsteemi ja sellega seotud kesksete komponentide arendamist, haldamist ja majutamist; 2) pakub digivärava piiriülese päringusüsteemi eelvaateala; 3) on tehnilise toe kontaktpunkt Komisjoni rakendusmääruse (EL) 2022/1463, millega kehtestatakse tõendite automaatse piiriülese vahetamise tehnilise süsteemi tehniline ja talitluskirjeldus ning ühekordsuse põhimõtte kohaldamine kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2018/1724 (ELT L 231, 6.9.2022, lk 1–21), artikli 21 tähenduses. § 4. Pädevate asutuste ülesanded (1) Pädevad asutused on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2018/1724 II lisas loetletud menetlusi pakkuvad asutused. (2) Pädevad asutused võivad digivärava piiriülese päringusüsteemi kaudu tõendeid taotleda ja pakkuda 1  3. peatükk Andmetöötlus § 5. Töödeldavad isikuandmed (1) Digivärava piiriüleses päringusüsteemis töödeldakse andmeid, mis on vajalikud eelvaatealas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2018/1724 II lisas nimetatud menetlusteks. (2) Digivärava piiriüleses päringusüsteemis töödeldakse järgmisi isikuandmeid: 1) isikuandmed – ees- ja perekonnanimi, isikukood või selle puudumisel sünniaeg; 2) rahvastikuregistrijärgne elukoht – aadress rahvastikuregistris; 3) kasutaja alaealiste laste andmed – laste ees- ja perekonnanimed, laste isikukoodid; 4) kasutaja abikaasa või registreeritud elukaaslase andmed – abikaasa või registreeritud elukaaslase ees- ja perekonnanimi, tema isikukood; 5) isikut tõendavate dokumentide andmed – kehtivate dokumentide number, tüüp ja kehtivuse lõppaeg järgmiste isikut tõendavate dokumentide puhul: Eesti kodaniku pass, isikutunnistus, välismaalase pass, elamisloakaart või e-residendi digitaalne isikutunnistus; 6) juhilubade andmed - juhiloa number, tüüp ja kehtivusaeg järgmiste lubade puhul: juhiluba, esmane juhiluba, piiratud õigusega juhiluba, välismaalase juhiluba või väikelaevajuhi tunnistus; 7) juhiloa tervisetõendi andmed – tervisetõendi kasutusala, kehtivus, piirangud; 8) sõidukite andmed – automark, mudel, registrimärk, esmane registreerimine mootorsõidukitel, kus kasutaja on omanik; 9) ravikindlustuse andmed ja perearst – ravikindlustuse kehtivus: jah/ei, kasutaja perearsti nimi; 10) arvelduskonto andmed – isiku arvelduskonto esitamine Tervisekassale; 11) töövõimetushüvitiste andmed – töövõimetuslehe periood, liik, hüvitatud päevade arv, väljamakstud hüvitise suurus eurodes; 12) hambaravihüvitise andmed – hambaravihüvitise õigus (jah/ei/tasuta), kehtiv hüvitise määr ja hüvitise jääk; 13) proteesihüvitise andmed – proteesihüvitise õigus (jah/ei), kehtiv hüvitise määr ja hüvitise jääk; 14) retseptide andmed – toimeaine nimi, pakendi nimi, retsepti staatus, retsepti kehtivuse lõpp; 15) kasutajale kuuluvate sõidukite liikluskindlustuse andmed – sõidukite liikluskindlustuse kehtivus hetkel (jah/ei); 16) kasutajale kuuluva kinnisvara andmed – katastritunnus, aadress, kinnistu number; 17) notariaalsed dokumendid – toimingu kuupäev, notari nimi; 18) Euroopa ravikindlustuskaardi andmed – Euroopa ravikindlustuskaardi number ja kehtivus; 19) roll juriidilises isikus ning selle rolli alguskuupäev; 20) muud Euroopa Parlamendi ja nõukogu (EL) määruses 2018/1724 nimetatud menetlustes vahetatavad isikuandmed; 21) andmetöötluse logid. § 6. Andmetöötluse rollid Digivärava piiriülese päringusüsteemi ja eelvaates kuvatavate tõendite osas on: 1) pädevad asutused vastutavad töötlejad; 2 2) Riigi Infosüsteemi Amet volitatud töötleja. Kristen Michal Peaminister Erkki Keldo Majandus- ja tööstusminister Keit Kasemets Riigisekretär 3 JUSTIITS- JA DIGIMINISTER MÄÄRUS Majandus- ja kommunikatsiooniministri 25. aprilli 2011. a määruse nr 28 „Riigi Infosüsteemi Ameti põhimäärus“ muutmine Määrus kehtestatakse Vabariigi Valitsuse seaduse § 42 lõike 1 alusel. Majandus- ja kommunikatsiooniministri 25. aprilli 2011. a määruses nr 28 „Riigi Infosüsteemi Ameti põhimäärus“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 8 lõiget 3 täiendatakse punktiga 5 järgmises sõnastuses: „5) täidab Komisjoni rakendusmääruse (EL) 2022/1463, millega kehtestatakse tõendite automaatse piiriülese vahetamise tehnilise süsteemi tehniline ja talitluskirjeldus ning ühekordsuse põhimõtte kohaldamine kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2018/1724 (ELT L 231, 6.9.2022, lk 1–21), artikli 21 kohast Eesti tehnilise toe kontaktpunkti ülesandeid ning korraldab Euroopa Liidu ühtse digivärava piiriülese päringusüsteemi koos eelvaatealaga ja sellega seotud kesksete komponentide arendamist, haldamist ja majutamist.“; 2) paragrahvi 13 lõiget 2 täiendatakse punktiga 10 järgmises sõnastuses: „10) täita Euroopa Liidu ühtse digivärava piiriülese päringusüsteemi riigisisese tehnilise kontaktpunkti rolli Eestis ning pakkuda, arendada, hallata ja majutada Euroopa Liidu ühtse digivärava piiriülest päringusüsteemi koos eelvaatealaga ja sellega seotud keskseid komponente Euroopa Liidu ühtse digivärava piiriülese päringusüsteemi jaoks.“. Liisa-Ly Pakosta Justiits- ja digiminister Tiina Uudeberg Kantsler 4  Avaliku teabe seaduse täiendamise seaduse eelnõu seletuskiri Lisa 1 Isikuandmete koosseisu võrdlustabel Euroopa Liidu ühtse Euroopa Liidu ühtse digivärava Menetlused SDG määruse II lisa Vajalikud tõendid SDG digivärava piiriüleses piiriüleses päringusüsteemis järgi määruse II lisa ning Euroopa päringusüsteemis töödeldavate isikuandmete Komisjoni kavandatavate töödeldavate isikuandmete kategooriad (Vabariigi tõendite ülevaate1 järgi kategooriad (seaduse tasand). Valitsuse määruse tasand). Nummerdus vastavalt AvTS Nummerdus vastavalt eelnõu § eelnõu §4310 lg 3. 5 lg 2. 1) füüsilise isiku üldandmed, 1) isikuandmed – ees- ja Sünni registreerimise tõendi Sünni registreerimise tõend või pilt, sünnikoht ja rahvus; perekonnanimi, isikukood või taotlemine sünnitunnistus selle puudumisel sünniaeg; 2) abikaasaga või registreeritud 4) kasutaja abikaasa või Sünni registreerimise tõendi Sünni registreerimise tõend või elukaaslasega seotud andmed; registreeritud elukaaslase andmed taotlemine sünnitunnistus; – abikaasa või registreeritud elukaaslase ees- ja perekonnanimi, tema isikukood; 3) alaealiste lastega seotud 3) kasutaja alaealiste laste Sünni registreerimise tõendi Sünni registreerimise tõend või andmed; andmed – laste ees- ja taotlemine sünnitunnistus perekonnanimed, laste isikukoodid; 4) elukohaga, sealhulgas 2) rahvastikuregistrijärgne Elukohatõendi taotlemine Praegusel aadressil varasemate elukohtadega seotud elukoht – aadress registreerimise kinnitus andmed; rahvastikuregistris; Aadressimuutuse registreerimine Kinnitus eelmiselt aadressilt välja registreerimise ja uuele aadressile registreerimise kohta 1 Veebis kättesaadav: https://data-models-oots-tdd-8b6791fd33fcb1f29c7d6ad9c6173ba55d28c0a5f9.pages.code.europa.eu/ 1  Avaliku teabe seaduse täiendamise seaduse eelnõu seletuskiri Lisa 1 5) füüsilise isiku seos juriidilise 1) isikuandmed – ees- ja Majandustegevusest teavitamine, Kinnitus teate, muudatusi isikuga ning seotud juriidilise perekonnanimi, isikukood või majandustegevusega seotud load, puudutava teate või isiku nimi, registrikood ja selle puudumisel sünniaeg; muudatused majandustegevuses ning majandustegevuse loa taotluse kontaktandmed; 19) roll juriidilises isikus ning majandustegevuse lõpetamine kättesaamise kohta selle rolli alguskuupäev; põhjustel, mis ei hõlma maksejõuetust ega likvideerimismenetlust, välja arvatud majandustegevuse esmakordne registreerimine äriregistris ning välja arvatud menetlused äriühingute (ELi toimimise lepingu artikli 54 teise lõigu tähenduses) asutamiseks või hiljem asutamisdokumentides muudatuste tegemiseks 10) isikule väljastatud lubade ja 6) juhilubade andmed – juhiloa Majandustegevusest teavitamine, Kinnitus teate, muudatusi tegevuskeeldudega seotud number, tüüp ja kehtivusaeg majandustegevusega seotud load, puudutava teate või andmed; järgmiste lubade puhul: juhiluba, muudatused majandustegevuses ning majandustegevuse loa taotluse esmane juhiluba, piiratud majandustegevuse lõpetamine kättesaamise kohta õigusega juhiluba, välismaalase põhjustel, mis ei hõlma maksejõuetust juhiluba või väikelaevajuhi ega likvideerimismenetlust, välja tunnistus; arvatud majandustegevuse 7) juhiloa tervisetõendi andmed – esmakordne registreerimine tervisetõendi kasutusala, kehtivus, äriregistris ning välja arvatud piirangud; menetlused äriühingute (ELi toimimise lepingu artikli 54 teise lõigu tähenduses) asutamiseks või hiljem asutamisdokumentides muudatuste tegemiseks 11) isiku karistatuse ja Majandustegevusest teavitamine, 1)Karistusregistri tõend (proof täitemenetlusega seotud majandustegevusega seotud load, of absence of criminal record); andmed; muudatused majandustegevuses ning 2)Kinnitus teate, muudatusi majandustegevuse lõpetamine puudutava teate või 2  Avaliku teabe seaduse täiendamise seaduse eelnõu seletuskiri Lisa 1 põhjustel, mis ei hõlma maksejõuetust majandustegevuse loa taotluse ega likvideerimismenetlust, välja kättesaamise kohta; arvatud majandustegevuse esmakordne registreerimine äriregistris ning välja arvatud menetlused äriühingute (ELi toimimise lepingu artikli 54 teise lõigu tähenduses) asutamiseks või hiljem asutamisdokumentides muudatuste tegemiseks 12) kohanemisprogrammis, Diplomite, tõendite või muude Tunnustamise otsus sealhulgas eesti keele õppes, õpinguid või kursusi tõendavate osalemise andmed; dokumentide akadeemilise tunnustamise taotlemine 13) logiandmed; 21) andmetöötluse logid. Logiandmete säilitamine SDG rakendusmääruse artikli 17 lõike 2 alusel 14) hüvitiste, toetuste, pensioni ja arvelduskontoga seotud Pensioni- ja eelpensionihüvitiste Taotluse kättesaamise kinnitus andmed; taotlemine kohustuslikest või otsus pensioni- või pensioniskeemidest eelpensionihüvitiste taotluse kohta Teabe taotlemine kohustuslikest Teatis isiku pensioniandmete pensioniskeemidest saadavat kohta pensionit iseloomustavate andmete kohta Tööandja (füüsilise isiku) Kinnitus registreerimise kohta registreerimine kohustuslikus või sotsiaalkindlustuse pensioni- ja kindlustusskeemis registreerimisnumber Töötajate registreerimine Kinnitus registreerimise kohta kohustuslikus pensioni- ja või sotsiaalkindlustuse kindlustusskeemis registreerimisnumber 3  Avaliku teabe seaduse täiendamise seaduse eelnõu seletuskiri Lisa 1 17) terviseandmed; 9) ravikindlustuse andmed ja Euroopa ravikindlustuskaardi Euroopa ravikindlustuskaart perearst – ravikindlustuse taotlemine kehtivus: jah/ei, kasutaja perearsti nimi; 12) hambaravihüvitise andmed – hambaravihüvitise õigus (jah/ei/tasuta), kehtiv hüvitise määr ja hüvitise jääk; 13) proteesihüvitise andmed – proteesihüvitise õigus (jah/ei), kehtiv hüvitise määr ja hüvitise jääk; 14) retseptide andmed – toimeaine nimi, pakendi nimi, retsepti staatus, retsepti kehtivuse lõpp; 18) Euroopa ravikindlustuskaardi andmed – Euroopa ravikindlustuskaardi number ja kehtivus; 18) töö ja haridusega seotud 11) töövõimetushüvitiste andmed Kolmanda taseme hariduse Otsus rahastamistaotluse kohta andmed; – töövõimetuslehe periood, liik, omandamise jaoks rahastamise, nagu või taotluse kättesaamise hüvitatud päevade arv, õppetoetuste või -laenude taotlemine kinnitus väljamakstud hüvitise suurus avaliku sektori organilt või asutuselt eurodes; Esialgse avalduse esitamine riiklikku Avalduse kättesaamise kõrgkooli astumiseks kinnitus Diplomite, tõendite või muude Tunnustamise otsus õpinguid või kursusi tõendavate 4  Avaliku teabe seaduse täiendamise seaduse eelnõu seletuskiri Lisa 1 dokumentide akadeemilise tunnustamise taotlemine Taotlus kohaldatavate õigusaktide Otsus kohaldatavate kindlaksmääramiseks kooskõlas õigusaktide kohta määruse (EÜ) nr 883/2004 1 II jaotisega (1) Teatamine sotsiaalkindlustushüvitist Kinnitus muutustest teatamise mõjutavatest muutustest kättesaamise kohta sotsiaalkindlustushüvitist saava isiku isiklikes või tööalastes asjaoludes Sotsiaalkindlustussüsteemide Teatise kättesaamise kinnitus teavitamine töötaja lepingu lõppemisest, välja arvatud töölepingu kollektiivse lõpetamise menetlused Töötajate sotsiaalmaksete tasumine Kättesaamistõend või muu kinnitus töötajate sotsiaalmaksete tasumise kohta 19) varaliste õigustega seotud 8) sõidukite andmed – automark, Tuludeklaratsiooni esitamine Deklaratsiooni kättesaamise andmed.“; mudel, registrimärk, esmane kinnitus registreerimine mootorsõidukitel, kus kasutaja on omanik; Liikmesriigist pärit või liikmesriigis Mootorsõiduki registreerimise 10) arvelduskonto andmed – isiku juba registreeritud mootorsõiduki tõend arvelduskonto esitamine registreerimine standardmenetluse Tervisekassale; korral (2) Riigi maanteetaristute kasutamist Teemaksukleebise kviitung või 15) kasutajale kuuluvate sõidukite lubava kleebise saamine: avaliku muu maksetõend liikluskindlustuse andmed – sektori organi või asutuse väljastatud: sõidukite liikluskindlustuse ajatasu (teemaksukleebis), kehtivus hetkel (jah/ei); kilomeetritasu (tasulised maanteed) 5  Avaliku teabe seaduse täiendamise seaduse eelnõu seletuskiri Lisa 1 Avaliku sektori organi või asutuse Heitmekleebise kviitung või 16) kasutajale kuuluva kinnisvara väljastatud heitmekleebise saamine muu maksetõend andmed – katastritunnus, aadress, kinnistu number; Ettevõtte tuludeklaratsiooni esitamine Deklaratsiooni kättesaamise 17) notariaalsed dokumendid – kinnitus toimingu kuupäev, notari nimi; 6 EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: MKM/25-0747 - Avaliku teabe seaduse täiendamise seadus Kohustuslikud kooskõlastajad: Haridus- ja Teadusministeerium; Justiits- ja Digiministeerium; Siseministeerium; Regionaal- ja Põllumajandusministeerium; Rahandusministeerium; Sotsiaalministeerium; Kliimaministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 17.07.2025 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/6cc470b9-9c57-4271-97df-b0b184c8763b Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/6cc470b9-9c57-4271-97df-b0b184c8763b?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) https://eelnoud.valitsus.ee/main