COM(2025) 820 KOMISJONI TEATIS

Eelnõude infosüsteemis (EIS) on täitmiseks antud ülesandele lisandunud uusi andmeid või dokumente. Eelnõu toimik: 3.1.1/25-0385 - COM(2025) 820 KOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE JA NÕUKOGULE Kaitsevalmiduse koondpakett Menetlusetapp algatati 02.07.2025 15:48 Arvamuse andmine eelnõude kohta Kaitseministeeriumile vastavalt Riigikantselei 02.07.2025 resolutsioonile. Osapooled: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Siseministeerium; Rahandusministeerium; Sotsiaalministeerium; Kliimaministeerium; Välisministeerium; Justiits- ja Digiministeerium Tähtaeg: 06.08.2025 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/7e917040-3b90-4d78-8b95-15f4bba90cb3 Link menetlusetapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/7e917040-3b90-4d78-8b95-15f4bba90cb3?activity=2 Eelnõude infosüsteem (EIS) https://eelnoud.valitsus.ee/main . Resolutsiooni liik: Riigikantselei resolutsioon Viide: Kaitseministeerium / / ; Riigikantselei / / 2-5/25-01298 Resolutsiooni teema: Kaitsevalmiduse koondõigusakti ettepanek (Omnibus V) Adressaat: Kaitseministeerium Ülesanne: Tulenevalt Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 152` lg 1 p 2 ning Vabariigi Valitsuse reglemendi § 3 lg 4 palun valmistada ette Vabariigi Valitsuse seisukoha ja otsuse eelnõu järgnevate algatuste kohta, kaasates seejuures olulisi huvigruppe ja osapooli: - KOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE JA NÕUKOGULE Kaitsevalmiduse koondpakett, COM(2025) 820; - Ettepanek: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS kaitsevalmidusprojektide loamenetluse kiirendamise kohta, COM(2025) 821; - Ettepanek: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS, millega muudetakse määrusi (EÜ) nr 1907/2006, (EÜ) nr 1272/2008, (EL) nr 528/2012, (EL) 2019/1021 ja (EL) 2021/697 seoses kaitsevalmidusega ning kaitseinvesteeringute ja kaitsetööstuse tingimuste lihtsustamisega, COM (2025) 822; - Ettepanek: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV, millega muudetakse direktiive 2009/43/EÜ ja 2009/81/EÜ seoses kaitseotstarbeliste toodete ELi-siseste vedude lihtsustamise ning julgeoleku- ja kaitsealaste hangete lihtsustamisega, COM(2025) 823; - COMMISSION DELEGATED REGULATION (EU) …/… of XXX amending Delegated Regulation (EU) 2020/1818 as regards the definition of controversial weapons, C(2025) 3801; - COMMISSION DELEGATED REGULATION (EU) …/… of XXX amending Delegated Regulation (EU) 2021/1078 as regards strategic investments in the field of defence set out in the investment guidelines for the InvestEU Fund, C(2025) 3802. EISi toimiku nr: 25-0385 Tähtaeg: 22.08.2025 Adressaat: Kliimaministeerium, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Rahandusministeerium, Siseministeerium, Sotsiaalministeerium, Välisministeerium Ülesanne: Palun esitada oma sisend Kaitseministeeriumile seisukohtade kujundamiseks antud eelnõude kohta (eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu). Tähtaeg: 06.08.2025 Lisainfo: Eelnõu on kavas arutada valitsuse 04.09.2025 istungil ja Vabariigi Valitsuse reglemendi § 6 lg 6 kohaselt sellele eelneval nädalal (27.08.2025) EL koordinatsioonikogus. Esialgsed materjalid EL koordinatsioonikoguks palume esitada hiljemalt 22.08.2025. Kinnitaja: Nele Grünberg, Euroopa Liidu asjade direktori asetäitja Kinnitamise kuupäev: 02.07.2025 Resolutsiooni koostaja: Elen Nurme [email protected], 693 5201 EUROOPA KOMISJON Strasbourg, 17.6.2025 COM(2025) 820 final KOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE JA NÕUKOGULE Kaitsevalmiduse koondpakett ET ET  Kaitsevalmiduse koondpakett Euroopat ähvardab tõsine ja üha suurenev oht. Ainus viis tagada rahu Euroopas on olla valmis heidutama neid, kes tahavad meile halba. Euroopas on taas käimas intensiivne relvakonflikt ning pärast Teist maailmasõda ja külma sõda loodud rahvusvaheline kord on seatud kahtluse alla. Nagu on märgitud ühises valges raamatus „Euroopa kaitsevalmidus 2030“1 (edaspidi „valge raamat“), siis „käesoleva kümnendi teises pooles ja pärast seda kujuneb siiski välja uus rahvusvaheline kord. Kui me ei osale ise aktiivselt selle korra kujundamises nii oma piirkonnas kui ka mujal, jääme riikidevahelise rivaliteedi passiivseteks pealtvaatajateks, kes peavad taluma kõiki selle negatiivseid tagajärgi, nagu reaalne võimalus, et puhkeb täiemahuline sõda.“ Meie julgeolekumaastik on tänapäeva kiiresti arenevas maailmas muutunud. Ohud, millega me silmitsi seisame, on suuremad ja üleilmsemad ning ulatuvad võimsatest organiseeritud kuritegelikest rühmitustest ja terrorismist kuni hübriidohtudeni, mida tingivad sageli vaenulike välisriikide osalejate tekitatud väärinfo, hirm ja meie elutähtsa taristu sabotaaž. Nad kujutavad endast otsest ohtu meie eluviisile ja meie võimele kujundada oma tulevikku demokraatlike protsesside kaudu. Kuigi EL ei ole sõjas, tähendab väga intensiivne konflikt liidu piiridel ja Venemaa agressiivne positsioon seda, et Euroopa seisab silmitsi olukorraga, mis ei ole rahumeelne, ning meie julgeolekut ja eesmärki ehitada üles survestamisest ja agressioonist vaba tulevik ei saa pidada enesestmõistetavaks. Oleme näinud, kuidas Venemaa on kasutanud gaasieksporti relvana, põhjustades tarnetega seotud ebakindlust ja järsku hinnatõusu, ning kuidas ta on tahtlikult võtnud sihtmärgiks Ukraina energiataristu. Meie julgeolek sõltub nii tsiviil- kui ka sõjalisest valmisolekust2. Mitme ELi luureteenistuse ohuhinnangute kohaselt on Venemaa võime toota sõjavarustust tohutult suurenenud ning tal oleks sõjaline võime panna järgmise kolme kuni viie aasta jooksul proovile lääneriikide ühtsus ning Põhja-Atlandi lepingu artikli 5 ja Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 222 tulemuslikkus. See nõuab üleminekut kaitsevalmidusele suunatud mõtteviisile ning viivitamatut jõupingutuste suurendamist, et taastada 2030. aastaks kaitsevalmidus ja heidutusvõime. Sellega seoses tuleks kaitsevalmidust mõista kui liikmesriikide ja liidu kaitsetööstuse suutlikkust kaitsega seotud kriise prognoosida, neid ennetada ja neile reageerida. Kaitsevalmidus sõltub kaitsetööstuse suutlikkusest, mis on vajalik, et omandada ja säilitada ressursse, võimekust ja taristut, mida on vaja, et tõhusalt ja paindlikult kriisidele reageerida ja liikmesriikide seonduvaid meetmeid toetada ning usaldusväärse valmisoleku kaudu võimalikke ohte ära hoida. Euroopa kaitsevõime taastamiseks on kõigepealt vaja teha pika aja jooksul suuremahulisi investeeringuid liidu ja liikmesriikide vahelise solidaarsuse ja koostöö vaimus ning NATO strateegiliste liitude raames ja sarnaselt meelestatud kolmandate riikidega. Oluline on kiirendada tegevust kõigis tegevussuundades, et Euroopa kaitsevalmidust viivitamatult suurendada ja tagada seeläbi, et Euroopal oleks hiljemalt 2030. aastaks tugev ja piisav kaitsepositsioon. Tõeliselt sõltumatu Euroopa ülesehitamiseks on hädavajalik töötada 21. sajandiks välja uus Pax Europaea (Euroopa rahu) vorm, mida kujundab ja juhib Euroopa ise. Seepärast teeb liit enneolematu sammu ja võimaldab liikmesriikidel koguda järgmise nelja aasta jooksul rahu kaitsmiseks kava „ReArm Europe“ / „Kaitsevalmidus 2030“ raames kuni 800 (1) Ühine valge raamat „Euroopa kaitsevalmidus 2030“ (JOIN (2025) 120 final, 19.3.2025). (2) ELi kriisivalmiduse strateegia eesmärk on suurendada ELi vastupanuvõimet, andes liidule suutlikkuse ennetada ja ohjata kõiki ohte. ELi kriisivalmiduse strateegia (JOIN(2025) 130 final, 26.3.2025). 1 miljardit eurot oma täiendavateks kaitsekulutusteks. Üle poole liikmesriikidest on taotlenud stabiilsuse ja kasvu pakti raames riikide vabastusklausli aktiveerimist, kasutades ära seda paindlikkust oma kaitsekulutuste märkimisväärseks suurendamiseks. Pärast Euroopa Ülemkogu üleskutset Euroopa Komisjonile kiirendada tööd kõigis tegevussuundades, et otsustavalt tõsta Euroopa kaitsevalmidust järgmise viie aasta jooksul,3 toetatakse käesoleva kaitsevalmiduse koondpaketiga liikmesriikide jõupingutusi tugevdada 2030. aastaks kaitsetööstuse baasi ning ELi üldist kaitsevalmidust ja - paindlikkust, luues vajalikud tingimused kaitsevõimesse tehtavate investeeringute kiirendamiseks, tagades tööstusele vajaliku prognoositavuse ja vähendades bürokraatiat. Vajalike jõupingutuste ulatuse puhul tuleks arvesse võtta viimaste aastakümnete märkimisväärset ja kroonilist alainvesteerimist kaitsevaldkonnas ning liikmesriikide kaitseinvesteeringute kumulatiivset puudujääki. Raskerelvade laskemoona näide illustreerib hästi probleeme, mis tulenevad aastakümneid kestnud alainvesteerimisest. Sellest tulenevalt seisaksid liikmesriigid väga intensiivse konflikti korral silmitsi tõsise nappusega. Lisaks on juba niigi piiratud varud Ukrainale antava sõjalise toetusega veelgi rohkem ammendunud. Vähese nõudluse tõttu on Euroopa kaitsesektori tehnoloogilise ja tööstusliku baasi tootmisvõimsus viimastel aastakümnetel märkimisväärselt vähenenud, mis omakorda piirab olulisel määral liikmesriikide suutlikkust varusid kiiresti täiendada ning taastada usaldusväärne ja kindel kaitsepositsioon. Oma arsenalide uuesti täitmiseks ja konfliktideks valmisoleku suurendamiseks on liikmesriikide jaoks kõige tõhusam viis tõeliselt toimiv kogu ELi hõlmav kaitseotstarbelise varustuse turg, milles seatakse innovatsioon ja konkurentsivõime Euroopa uuenemise keskmesse. Põhjuseks on sellest saadavad kolm peamist kasu. Esiteks võimaldab see liikmesriikidel saavutada mastaabisäästu, mis annab neile võimaluse saada kasu ulatuslikust ja stabiilsemast kaitseturust. Teiseks, võimaldades juurdepääsu kõigile ELi tarnijatele, vähendab see liikmesriikide sõltuvust kolmandate riikide tarnijatest, mis on tänapäeva geopoliitilisel maastikul märkimisväärne eelis ja tagab liidu strateegilise sõltumatuse pikaajalise elujõulisuse. Kolmandaks toetab see Euroopa kaitsesektori tehnoloogilise ja tööstusliku baasi konkurentsivõimet, tagades, et kaitsekulutused aitavad kaasa kogu tööstuse kasvule ja arengule Euroopas. Praegune, rahuajal vastu võetud liidu regulatiivne keskkond ei ole täielikult kohandatud eesmärgiga arendada vajalikku võimekust ja sõjalist valmisolekut, et kindlalt ära hoida sõjalist agressiooni ning hõlbustada eespool nimetatud vajalike suurte investeeringute tõhusat ja kiiret rakendamist. Mitu mittekaitsealast ELi õigusakti ei soodusta Euroopa kaitsesektori tehnoloogilise ja tööstusliku baasi pikaajalisi investeeringuid kaitsevõimesse, mis on vajalik ohtude ärahoidmiseks ning liidu ja selle kodanike julgeoleku tagamiseks. Euroopa kaitsesektori tehnoloogiline ja tööstuslik baas on väga spetsiifiline sektor, mille peamine eesmärk ei ole üksnes majanduslik. See keskendub liikmesriikide relvajõudude vajadustele, tagades nõutava tehnilise taseme õigeaegselt, vajalikus mahus ja konkurentsivõimelise hinnaga. Liidu õigusraamistik peaks vastama kaitsevalmiduseesmärgile, võimaldades liikmesriikidel investeerida, luua, viia läbi teadusuuringuid ning pakkuda kvaliteetseid tooteid ja teenuseid, anda luba projektidele ning teha kiiremas ja paindlikus tempos hankeid, pidades samal ajal kinni kõrgetest teadus- , keskkonna- ja sotsiaalsetest standarditest, mis on teinud Euroopa Liidu nendes valdkondades maailmas liidriks. Protsesside oluline lihtsustamine ning regulatiivse ja halduskoormuse kaotamine kõigis sektorites on vajalik, et kiirendada Euroopa (3) Euroopa Ülemkogu järeldused, 20. märts 2025. 2 kaitsetööstuse tootmise suurendamist ning saavutada seega ruttu tootmisvõimsuse tase, mis on vajalik, et väga intensiivseks konfliktiks valmistuda ja seeläbi see ära hoida. Lisaks annab see tohutu jõupingutus võimaluse ajakohastada liikmesriikide relvajõude ning suurendada Euroopa kaitsesektori tehnoloogilise ja tööstusliku baasi investeeringuid. Arvesse tuleb võtta sõjatehnoloogia arengu kiiremat tempot ja kiire iganemise ohtu, nagu on näha Venemaa jätkuvast intensiivsest agressioonist Ukrainas ja murranguliste tehnoloogialahenduste levikust kaitsevaldkonna tarneahelates. Selleks, et kaitseinvesteeringud oleksid tulevikukindlad ning et kasutada ära Euroopa kaitsesektori tehnoloogilise ja tööstusliku baasi innovatsioonipotentsiaali, on oluline hoogustada innovatsioonitsükleid, eelkõige lihtsustades ja kiirendades selleks veelgi teadus- ja arendustegevusalase koostöö menetlusi Euroopa Kaitsefondi raames4. Lisaks on innovatsiooni ja konkurentsivõime edendamiseks ELis äärmiselt oluline toetada idu- ja kasvufirmasid, eelkõige avades kahesuguse kasutusega ja kaitsetehnoloogiale Euroopa Innovatsiooninõukogu rahastamisvahendi „Accelerator“, Euroopa strateegiliste tehnoloogiate platvormi (STEP) ja Euroopa kasvufirmade fondi. Euroopa kaitsesektori tehnoloogilise ja tööstusliku baasi tugevdamisel tuleb paremini arvesse võtta põhitehnoloogiate ja -materjalide kahesugust kasutust. Digivaldkond, kõrgtehnoloogiline elektroonika, ühenduvus ja kemikaalid on kõik liidu konkurentsivõime tegevuskava ja kaitsealase vastupanuvõime olulised elemendid. ELi kriisivalmiduse strateegias on rõhutatud, et EL peab lõimima kahesuguse kasutusega seotud kaalutlused kõigisse oma taristuinvesteeringutesse ja võimete planeerimisse, seda tuleks teha sellistes valdkondades nagu sõjaväeline liikuvus, massievakuatsioon, turvaline side ja ühenduvus, merendusjulgeolek, kübervõimekus ning kosmosevarad ja -teenused. Kui see on asjakohane, kohaldatakse käesoleva algatuse raames vastu võetud lihtsustamismeetmeid kahesuguse kasutusega tehnoloogiate ja materjalide suhtes, et soodustada sellist koostoimet tsiviil- ja kaitseinnovatsiooni vahel ning tagada kriitilise tähtsusega väärtus- ja tarneahelate areng. Käesolevas teatises esitab komisjon ulatuslike avalike konsultatsioonide käigus saadud kogemustele ja sisendile tuginedes ambitsioonikad ettepanekud kaitsealaste õigusaktide ja programmide ning mittekaitsealaste õigusnormide lihtsustamiseks, et kõrvaldada regulatiivsed tõkked ning hõlbustada ELi kaitsevalmidust ja tööstuse ülesehitamist. Käesolevas teatises esitatakse ka selgemad tõlgendused ELi õigusaktides sätestatud kehtivate erandite kohta, millest liikmesriigid ei pruugi olla täielikult kasu lõiganud. 1. ELi kaitsealased õigusaktid ja kaitsetööstuse programmid Kaitsealased riigihanked Kaitse- ja julgeolekualaste riigihangete direktiivi5 eesmärk on tagada sobivad tingimused kogu ELi hõlmava kaitseotstarbeliste toodete turu toimimiseks. Sidusrühmad leiavad siiski sageli, et direktiivi kohased menetlused on liiga keerulised ja koormavad ning nõuavad liikmesriikidelt ebaproportsionaalselt palju ressursse. Seepärast on vaja direktiivi sätteid (4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2021. aasta määrus (EL) 2021/697, millega luuakse Euroopa Kaitsefond ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) 2018/1092 (ELT L 170, 12.5.2021, lk 149–177). (5) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. juuli 2009. aasta direktiiv 2009/81/EÜ, millega kooskõlastatakse teatavate kaitse- ja julgeolekuvaldkonnas ostjate poolt sõlmitavate ehitustööde ning asjade ja teenuste riigihankelepingute sõlmimise kord ning muudetakse direktiive 2004/17/EÜ ja 2004/18/EÜ (ELT L 216, 20.8.2009, lk 76–136). 3 lihtsustada, tagades samal ajal selle eesmärkide saavutamise, eelkõige kaitsealaste hankemenetluste sujuvamaks ja tõhusamaks muutmise kaudu. See võimaldab liikmesriikidel keskenduda kõige kriitilisema tähtsusega lepingutele, eraldada vahendeid tõhusamalt ning vähendada tööstussektori halduskoormust. Kuigi direktiivi täielik läbivaatamine on kavandatud 2026. aastaks, tuleks hanke-eeskirju lihtsustada juba praegu, et võtta arvesse, kui kiireloomuline ja esmatähtis on Euroopa vajadus taas üles ehitada oma kaitse, võimaldada mitme liikmesriigi ühishangetele suuremat paindlikkust ja hoogustada uuenduslike lahenduste hankimist, mis on vajalikud 2030. aastaks kaitsevalmiduse saavutamiseks. Hankelepingute kättesaadavus ja nõudluse pikaajaline prognoositavus on tööstuse jaoks kõige olulisemad tegurid, et suurendada oma tootmisvõimsust ja saavutada kaitsevalmiduseesmärgid. Selleks teeb komisjon ettepaneku suurendada direktiivi kohaldamise piirmäärasid asjade ja teenuste riigihankelepingute puhul 900 000 euroni. Sellega jäetakse direktiivi kohaldamisalast välja suur hulk väiksemaid lepinguid, millel ei ole siseturule märkimisväärset mõju, kuid mis on samal ajal väiksema haldus- ja majandusliku koormuse tõttu liikmesriikide ja taotlejate jaoks majanduslikult tasuv. Liikmesriigid investeerivad kaitsevaldkonna innovatsiooni vähe ja killustatult ning see avaldab negatiivset mõju kujunemisjärgus murrangulisele tehnoloogiale, mis on tulevase kaitsevõime jaoks ülioluline. Uuenduslike lahenduste hangete hõlbustamine aitab murrangulise innovatsiooni kaudu kaitset ümber kujundada, kuna uus tehnoloogia muudab põhjalikult sõjategevuse olemust mitmes eri valdkonnas (nt tehisintellekt, pilv- ja kvantandmetöötlus, täiustatud ja turvaline ühendus, autonoomsed süsteemid). Uus võimalus teha selliste uuenduslike toodete ja teenuste otsehankeid, mis on saadud liikmesriikide sõlmitud paralleelsetest ja konkurentsivõimelistest teadusprojektidest, sobib kõige eesrindlikumate teadus- ja arendusprojektide jaoks, kus oodatavaid tulemusi ei ole teadus- ja arendustegevuse hanke algfaasis võimalik kindlaks määrata. Koos kiiremate tingimustega uuenduslike hangete ja koostööprojektide jaoks, sealhulgas lihtsustatud innovatsioonipartnerluse menetluse kasutuselevõtu ja Euroopa Kaitsefondist rahastatavate projektide tulemuste hankimise selgitamise kaudu, toetatakse sellega sujuvat üleminekut teadusuuringutelt hangetele ning võimaldatakse liikmesriikidel saada kiiresti kasu nende projektide raames väljatöötatud uuenduslikest lahendustest. Kuna liikmesriigid peavad oma arsenali täiendama peadpööritava tempoga, on vaja kasutada ka juba olemasolevaid kaitseotstarbelisi tooteid. Selleks et liikmesriigid saaksid kiiresti hankida ühesuguseid kergesti kättesaadavaid seadmeid, tuleks väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetlust ajutiselt laiendada ühishangetele ja hooldusele. See võimaldaks liikmesriikidel koondada ressursse ja saada kasu mastaabisäästust seadmete ja võimekuste kiirel hankimisel. Sellega täiendatakse direktiiviga juba ette nähtud paindlikkust kriisist tulenevate kiireloomuliste olukordade jaoks, mis hõlmavad eeldatavaid kahjustavaid sündmusi,6 sealhulgas väga intensiivseid konflikte ELi piiridel ning tõsiseid ohte liidu ja selle liikmesriikide julgeolekule. Täiendav paindlikkus raamlepingutes, mille kestus on kuni kümme aastat, ja raamlepingute avamine teistele liikmesriikidele, nagu on kavandatud Euroopa (6) Direktiivi 2009/81/EÜ artikli 1 punktis 10 esitatud mõiste „kriis“ hõlmab stsenaariume, mille puhul „niisuguse kahjustava sündmuse toimumist peetakse ilmseks“. 4 kaitsetööstuse programmi (EDIP) määruses,7 aitab liikmesriikidel saavutada oma võimetega seotud eesmärgid kiiremini, väiksemate kuludega ja parema koostalitlusvõimega. Komisjon kutsub liikmesriike üles vaatama kiiresti läbi oma riiklikud hanke-eeskirjad, et kõrvaldada riigihankemenetlustes osalejate lisakoormus (ülereguleerimine). Liikmesriikide statistikaaruandluse kohustuste kaotamine vähendab bürokraatiat, samas kui energiatõhususe direktiivi8 kohaldamist kaitsesektori suhtes selgitatakse direktiivi hindamisel 2026. aastal. Kaitseotstarbeliste toodete ELi-sisene vedu Kaitseotstarbeliste toodete kiire vedu liidus on oluline, et mobiliseerida kogu liidus täielik tööstuslik ja tehnoloogiline võimekus ning saavutada koostoime, mastaabisääst, innovatsioon ja varustuskindlus. Avaliku konsultatsiooni käigus juhtisid sidusrühmad tähelepanu liikmesriikide kontrollisüsteemide puudulikule ühtlustamisele ja üldiste veolubade (mis on direktiiviga ette nähtud peamine lihtsustamisvahend9) ebapiisavale kasutamisele ning kutsusid üles kõrvaldama ELi-siseste vedude kontrolliga seotud keerukusi ja viivitusi. Samuti osutasid nad kitsaskohtadele, mis on tingitud sellest, et Euroopa Kaitsefondi projektide rakendamisel ei anta õigel ajal lube vedude tegemiseks, ning suurest koormusest, mis on seotud mitme riikliku lõppkasutaja sertifikaadi haldamisega või ELi-siseste vedude muud liiki piiramisega. Pidades silmas aluslepingutes kindlaks määratud pädevusi, teeb komisjon liikmesriikidega tihedat koostööd, et hõlbustada kaitseotstarbeliste toodete vedu liikmesriikide relvajõududele, vedusid tarneahelates ja ELi rahastatavate projektide raames, samuti lõppkasutaja sertifikaatide haldamist. Kavandatud muudatused vähendavad märkimisväärselt viivitusi projektide rakendamisel ja lihtsustavad bürokraatiat Euroopa Kaitsefondi projektides osalejate jaoks. Liikmesriikidel on võimalik vabastada täiendavad veoliigid eelloa nõudest ja neid julgustatakse laiendama üldiste veolubade kasutamist ning suurendama ja ühtlustama nende rakendusala. Üldistest veolubadest saadava kasu laiendamine sertifitseeritud ettevõtete vedudele loob stiimuleid ettevõtete sertifitseerimis- ja nõuetele vastavuse programmide jaoks, millega kontrollitakse ELi-siseseid vedusid, ning vähendatakse samal ajal märkimisväärselt nende halduskoormust. Et hõlbustada piiriüleseid tehinguid tarneahelates ja kiirendada tootmise suurendamist kooskõlas kaitseotstarbeliste toodete ELi-sisest vedu käsitleva direktiiviga,10 kutsub komisjon liikmesriike üles hoiduma ELi-sisese veo piirangutest komponentide puhul, mis integreeritakse lõpptootesse teises liikmesriigis ja mida ei saa eraldi reeksportida, rakendades vähemalt vähese tähtsuse põhimõtet, mida mõned liikmesriigid juba kasutavad. (7) Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega kehtestatakse Euroopa kaitsetööstuse programm (EDIP) ja meetmete raamistik kaitseotstarbeliste toodete õigeaegse kättesaadavuse ja tarnimise tagamiseks (COM(2024) 150 final, 5.3.2024). (8) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. septembri 2023. aasta direktiiv (EL) 2023/1791, mis käsitleb energiatõhusust ja millega muudetakse määrust (EL) 2023/955 (uuesti sõnastatud) (ELT L 231, 20.9.2023, lk 1–111). (9) Üldised veoload võimaldavad asendada eelkontrolli (veole eelnev kontroll) järelkontrolliga (veojärgne kontroll). See muudatus võimaldab tavaliselt teha vedu ühe kuni kolme päeva jooksul. Seevastu keskmine aeg, mis kulub kontrollivatel asutustel lihtsa individuaalse veoloa eelnevaks menetlemiseks, on hinnanguliselt ligikaudu 6–7 nädalat, kusjuures lubade andmise protsessid võtavad sageli märkimisväärselt kauem aega. (10) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. mai 2009. aasta direktiivi 2009/43/EÜ kaitseotstarbeliste toodete ühendusesisese veo tingimuste lihtsustamise kohta (ELT L 146, 10.6.2009, lk 1–36) artikli 4 lõige 8. 5 Lõpuks teeb komisjon ettepaneku lihtsustada immateriaalse tehnoloogiasiirdega seotud aruandluskohustusi. Euroopa Kaitsefond Euroopa Kaitsefond on ainus ELi vahend, millega toetatakse kaitse valdkonnas ühist teadus- ja arendustegevust. Fondi vahehindamine komisjoni poolt ja ulatuslikud konsultatsioonid sidusrühmadega kinnitasid fondi üldist tõhusust ja asjakohasust ning rõhutasid samal ajal vajadust veelgi lihtsustada menetlusi ja vähendada halduskoormust. Seepärast teeb komisjon ettepaneku näha Euroopa Kaitsefondi rakendamisel ette suurem paindlikkus. Komisjon teeb ettepaneku selgitada ja lihtsustada pakkumuste hindamise kriteeriume ning võimaluse valida ainult kõige asjakohasemad hindamiskriteeriumid, võttes arvesse projektikonkursside eesmärke, et muuta seega hindamisprotsessi kiiremaks, paindlikumaks ja vähem koormavaks. Võimalusega rakendada Euroopa Kaitsefondi iga- aastaste ja mitmeaastaste tööprogrammide kaudu, otsetoetuste andmise eeskirjade selgitamisega ja laiemate eelarve kaudse täitmise võimalustega lubatakse Euroopa Kaitsefondi projektide kavandamisel ja elluviimisel suuremat paindlikkust ja prognoositavust, dünaamilist haldusprotsessi ja väiksemat halduskoormust. Lisaks ettepanekule, milles käsitletakse Euroopa strateegiliste tehnoloogiate platvormi (STEP)11 raames kaitsetehnoloogiasse tehtavate investeeringute neljandat valdkonda, teeb komisjon ettepaneku lihtsustada kommertskasutusele eelnevaid hankeid ja anda kaasrahastavatele liikmesriikidele arendustegevuse projektide tulemustele juurdepääsu õigused, et käivitada sellest tulenevad Euroopa Kaitsefondi projektid võimalikult kiiresti ning edendada seeläbi kaitse valdkonnas innovatsiooni ja murrangulist tehnoloogiat. Lisaks kehtestab komisjon täiendavad meetmed, et kiirendada ettepanekute hindamist ning vähendada toetuslepingute allkirjastamiseks ja maksete tegemiseks kuluvat aega, näiteks suurendades alltöövõttu (üle 30 %), pikendades toetusesaajate omandikontrolli hindamiste kehtivust 18 kuult vähemalt 36 kuule ning kehtestades standardse konfidentsiaalsusklausli. Selleks et vastata sidusrühmade üleskutsetele luua lihtne ja turvaline süsteem konfidentsiaalse ja tundliku teabe vahetamiseks, võetakse komisjoni, liikmesriikide ja tööstuse vahel järk-järgult kasutusele SUE-(Secret de l’Union Européenne)süsteem, et varustada sellega 2026. aasta alguseks kõik liikmesriigid, kui nende vajalikud akrediteerimis- ja heakskiitmisprotsessid on lõpule viidud. Samal ajal uuritakse salastatud pilve loomist, et vahetada kuni salastatuse tasemeni RESTREINT UE/EU RESTRICTED akrediteeritud teavet salastatud kaitseprojektide elluviimisel. Käesoleva koondpaketiga kehtestatud lihtsustusi võib kohaldada tagasiulatuvalt juba olemasolevate Euroopa Kaitsefondi projektide suhtes. Kooskõlas valge raamatuga, milles kutsutakse üles suurendama Ukraina osalust Euroopa Kaitsefondi meetmetes ning tõhustama ELi ja Ukraina koostööd, peaksid Ukrainas läbiviidavate katsetamistegevuste kulud olema Euroopa Kaitsefondi raames rahastamiskõlblikud. See võimaldaks Euroopa kaitsesektori tehnoloogilisel ja tööstuslikul baasil kasutada Ukrainas käimas olevaid sõjalisi operatsioone katsetamiseks (kiirkatsetamise võimekus, ööpäevaringne katsetamine ja katsetamine lahinguväljal), et (11) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. veebruari 2024. aasta määrus (EL) 2024/795, millega luuakse Euroopa strateegiliste tehnoloogiate platvorm (STEP) ja muudetakse direktiivi 2003/87/EÜ ning määrusi (EL) 2021/1058, (EL) 2021/1056, (EL) 2021/1057, (EL) nr 1303/2013, (EL) nr 223/2014, (EL) 2021/1060, (EL) 2021/523, (EL) 2021/695, (EL) 2021/697 ja (EL) 2021/241 (ELT L, 2024/795, 29.2.2024). 6 praeguse kaasaegse sõjapidamise teadmisi oleks võimalik kaasata kaitsetehnoloogia ja - toodete väljatöötamisse. 2. ELi mittekaitsealased õigusaktid ja programmid Kitsaskohtade kõrvaldamine ja kaitsevalmiduse suurendamise võimaluste täielik ärakasutamine Kaitsetööstuse investeeringute ja kaitsevalmidustegevusega seotud loamenetlused on sageli liiga kauakestvad ja koormavad. Nende kiirendamiseks on oluline tagada, et keskkonnamõju hindamise ja keskkonnaalaste õigusnormide järgimise protsessid (nt linna- / maa planeerimine, keskkonnamõju hindamine, müra, elupaikade ja lindude kaitse, vee- ja jäätmekäitlus) aitavad praegusel ajal saavutada kaitsevalmiduse. Need rahuajal vastu võetud protsessid peavad nüüd võimaldama kiireloomulistele kaitsevalmidusvajadustele kohandatud kiirendatud loamenetlusi, et oleks hõlpsam ulatuslikult ja kiiresti suurendada kaitsetööstuse investeeringuid ja laiendada kaitsevalmidustegevust, mis nõuavad suuremat paindlikkust ja on hädavajalikud esilekerkivate julgeolekuvajaduste rahuldamiseks. Kuigi lubade andmise eest vastutavad liikmesriigid, on liidu õiguses sätestatud teatavad lubadega seotud eeskirjad, sealhulgas keskkonnamõju hindamise kohta. Väga oluline on ühtlustada, lihtsustada ja kiirendada kogu loamenetlusprotsessi kaitsetööstuse investeeringute ja kaitsevalmidustegevuse vallas ning samal ajal tagada kogu liidus kiiremini keskkonna ja inimeste kaitse standardid. Seda on võimalik saavutada, kui kehtestada kiirmenetlusega ja prioriteetsed riiklikud loamenetlused ning ühtne kontaktpunkt tööstuse jaoks, et vähendada halduskoormust ja kiirendada kaitsevalmidustegevusega seotud loamenetlust. Liikmesriikide taotlusel on komisjon valmis andma nõu ja toetama suutlikkuse suurendamist lubade andmise kiirkorra kehtestamisel. 2030. aasta kaitsevalmiduseesmärgi täitmisel on äärmiselt tähtis tagada samal ajal keskkonna ja inimeste tervise kaitse kõrged standardid liidu keskkonnaalaste õigusaktide kohaldamise kaudu. Kuigi enamik liidu keskkonnaalaseid õigusakte sisaldab erandeid avalike eesmärkide saavutamiseks, tekitavad liikmesriikides esinevad tõlgendamise ja rakendamise erinevused kaitseinvesteeringute suhtes kohaldatavate eeskirjadega seoses keerukust ja ebakindlust. Komisjon selgitab siinkohal, et liikmesriigid võivad kasutada mitmesugustes liidu õigusaktides12 „ülekaaluka avaliku huvi“, „üldsuse turvalisuse“ või „kriisi“ puhuks ette nähtud erandeid, et lisada nende kohaldamisalasse kaitsevalmidus, sealhulgas tööstuse ja valitsuste kaitseinvesteeringud ning kaitsevalmidustegevus. Kompensatsiooni- või leevendusmeetmete kohaldamise korral peaksid need meetmed tagama õigusaktide eesmärkide saavutamise ja olema kaitsevalmiduskaalutluste seisukohast proportsionaalsed, et 2030. aasta kaitsevalmiduseesmärki oleks võimalik õigel (12) Näiteks järgmistes õigusaktides: loodusdirektiiv (nõukogu 21. mai 1992. aasta direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (EÜT L 206, 22.7.1992, lk 7–50)), veepoliitika raamdirektiiv (Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2000. aasta direktiiv 2000/60/EÜ, millega kehtestatakse ühenduse veepoliitika alane tegevusraamistik (EÜT L 327, 22.12.2000, lk 1–73)), linnudirektiiv (Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. novembri 2009. aasta direktiiv 2009/147/EÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta (kodifitseeritud versioon, ELT L 20, 26.1.2010, lk 7–25 ) ning jäätmesaadetiste määrus (Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. aprilli 2024. aasta määrus (EL) 2024/1157, mis käsitleb jäätmesaadetisi ning millega muudetakse määrusi (EL) nr 1257/2013 ja (EL) 2020/1056 ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1013/2006 (ELT L, 2024/1157, 30.4.2024)). 7 ajal saavutada. Keskkonnamõju hindamise direktiiv13 sisaldab kaitse-eesmärkidel oluliste projektide jaoks erandit, mida võib kasutada ka kaitsevalmidusprojektide ja -tegevuse jaoks. Elektri- ja elektroonikaseadmete jäätmete direktiiv14 ning ohtlike ainete kasutamise piiramise direktiiv15 sisaldab aga erandit sõjaliseks otstarbeks, mis hõlmab ka kaitsevalmiduseesmärki. Liidu kemikaalialane õigustik on olnud väga tähtis, et säilitada inimeste tervise ja keskkonna tõhus kaitse ning hõlbustada ainete vaba liikumist siseturul, arvestades samal ajal ka sotsiaal-majanduslikku kasu. Oluline on säilitada ka tööohutuse kõrge tase ja head töötingimused, et muuta kaitsesektor tööhõivevõimalusena atraktiivseks, tagades samal ajal, et kaitsevalmiduseesmärke on võimalik tõhusalt saavutada. Praegu ei ole liidu kemikaalialase õigustikuga sõnaselgelt ette nähtud, et kemikaalide registreerimise, hindamise, autoriseerimise ja piiramise (REACH) määrusega 16 seoses tuleks keemiliste ainete keelamise või piiramise protsessides varakult hinnata mõju kaitsetööstusele. Komisjon märgib, et REACH-määrusega on kaitse huvides erandi tegemise võimalus on juba ette nähtud, kuid teatavates liikmesriikides on seda kaitse huvidega seotud erandit kohaldatud piiratult. Lisaks kohaldatakse seda erandit juhtumipõhiselt, mis ei ole kooskõlas 2030. aasta kaitsevalmiduseesmärgiga ega vajadustega suurendada kiiresti 2030. aastaks kaitseotstarbelist tootmist. Seepärast teeb komisjon ettepaneku laiendada tingimusi riikliku erandi kasutamiseks REACH-määruse alusel ja julgustab liikmesriike kasutama selle kogu potentsiaali kaitsevajadusteks, sealhulgas kaitsevalmidustegevuseks. Eelseisva REACH-määruse lihtsustamisega soovib komisjon selgesõnaliselt lisada kaitsevalmiduseesmärgi ning tagada, et kaitseküsimusi, sealhulgas kaudset mõju kaitsevaldkonna tarneahelatele hinnatakse põhjalikult. See võimaldaks kaitsevalmiduseesmärki, sealhulgas kaudset mõju kaitsevaldkonna tarneahelatele, hinnata varakult ja täielikult. Et tagada liidu kogu kemikaalialase õigustiku kooskõla, tehakse ettepanek lisada sarnane erand ka klassifitseerimise, märgistamise ja pakendamise määrusesse17 ning biotsiidide määrusesse18. Seoses püsivate orgaaniliste saasteainete määrusega,19 millega rakendatakse püsivate orgaaniliste saasteainete Stockholmi konventsiooni, teeb komisjon ettepaneku, et kaitsevalmidusvajadusi tuleks (13) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. detsembri 2011. aasta direktiiv 2011/92/EL teatavate riiklike ja eraprojektide keskkonnamõju hindamise kohta (kodifitseeritud tekst) (ELT L 26, 28.1.2012, lk 1–21). (14) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. jaanuari 2003. aasta direktiiv 2002/96/EÜ elektri- ja elektroonikaseadmete jäätmete kohta (ELT L 37, 13.2.2003, lk 24–39). (15) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 8. juuni 2011. aasta direktiiv 2011/65/EL teatavate ohtlike ainete kasutamise piiramise kohta elektri- ja elektroonikaseadmetes (ELT L 174, 1.7.2011, lk 88–110). (16) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2006. aasta määrus (EÜ) nr 1907/2006, mis käsitleb kemikaalide registreerimist, hindamist, autoriseerimist ja piiramist (REACH) ning millega asutatakse Euroopa Kemikaaliamet, muudetakse direktiivi 1999/45/EÜ ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EMÜ) nr 793/93 ja komisjoni määrus (EÜ) nr 1488/94 ning samuti nõukogu direktiiv 76/769/EMÜ ja komisjoni direktiivid 91/155/EMÜ, 93/67/EMÜ, 93/105/EÜ ja 2000/21/EÜ (ELT L 396, 30.12.2006, lk 1–850). (17) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 2008. aasta määrus (EÜ) nr 1272/2008, mis käsitleb ainete ja segude klassifitseerimist, märgistamist ja pakendamist ning millega muudetakse direktiive 67/548/EMÜ ja 1999/45/EÜ ja tunnistatakse need kehtetuks ning muudetakse määrust (EÜ) nr 1907/2006 (ELT L 353, 31.12.2008, lk 1–1355). (18) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. mai 2012. aasta määrus (EL) nr 528/2012, milles käsitletakse biotsiidide turul kättesaadavaks tegemist ja kasutamist (ELT L 167, 27.6.2012, lk 1–123). (19) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. juuni 2019. aasta määrus (EL) 2019/1021 püsivate orgaaniliste saasteainete kohta (uuesti sõnastatud) (ELT L 169, 25.6.2019, lk 45–77). 8 käsitleda ELi ettevalmistavates etappides enne seda, kui keelud või piirangud kehtestatakse rahvusvahelisel tasandil kõnealuse konventsiooni raames, sest just selles etapis saab kaaluda võimalikke erandeid. Lisaks võivad liikmesriigid kasutada aruandlusnõuetest tehtavaid erandeid, et kaitsta tundlikku teavet, lähtudes riigi või liidu julgeolekuhuvidest. Liidu kaitsetööstuse tootmisvõimsuse suurendamisel tuleb praegu puuduva kriitilise tähtsusega võimekuse hankimiseks kaitsetööstusel ja relvajõududel importida väljastpoolt liitu kiiresti, paindlikult ja kulutõhusalt kaitse otstarbel varustust, komponente ja toorainet. Selleks julgustab komisjon liikmesriike kasutama täiel määral võimalust peatada imporditollimaksud teatavate relvade ja teatava sõjalise varustuse puhul, mida impordivad sõjalise kaitse asutused või mida nende nimel imporditakse kolmandatest riikidest 20. Lisaks võiks selleks, et kaitsesektori konkurentsivõimet suurendada ja seega liidu kaitsevalmidust tugevdada, kuid samal ajal kohalikku tootmisvõimsust (eriti toorainete vallas) edasi edendada ja suurendada, kasutada nii palju kui võimalik ka teatavate ELi mittekuuluvatest riikidest imporditud tööstustoodete, toorainete, pooltoodete või komponentide vabastamist tollimaksudest ühepoolsete tariifide peatamise ja tariifikvootide süsteemi alusel21. Teatavate tehnoloogiavõimaluste, nt tehisintellekti potentsiaal aidata saavutada kaitsealane paremus on oluline mõjutegur, mida tuleb Euroopa tasandil kiiresti tugevdada. Euroopa Liidu tehisintellektimäärusega22 edendatakse tehisintellektisüsteemide arendamist riskipõhise lähenemisviisi alusel ja sellega on kehtestatud riskidele vastavad eeskirjad. Määrusega ei reguleerita turustamiseelseid teadusuuringuid kõigis valdkondades, sealhulgas kaitsevaldkonnas, ega tehisintellekti arendamist ja kasutamist üksnes sõjalistel, kaitse- või riikliku julgeoleku eesmärkidel. Komisjon tuletab meelde, et liikmesriigid võivad õiguslikult ohutu arendamise ja katsetamise võimaldamiseks luua regulatiivliivakaste, mis võivad toetada sõjalisel ja kaitseotstarbel oluliste, suure riskiga tehisintellektisüsteemide paindlikku ja kiiret arendamist. Kaitsesektorisse tehtavate avaliku ja erasektori investeeringute hõlbustamine Ilma et see piiraks Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) artikli 346 kohaldamist, kehtivad kaitsevaldkonna suhtes konkurentsieeskirjad, mis aitavad siseturul paremini toimida. Samas ei tohiks need takistada sektori kiiret tugevdamist, selle panust 2030. aasta kaitsevalmiduseesmärgi saavutamisse ega liikmesriikide suutlikkust halvenevast geopoliitilisest keskkonnast tulenevatele probleemidele tõhusalt reageerida. Komisjon võtab konkurentsieeskirjade täitmise tagamisel (ühinemised, monopolide vastane võitlus ja riigiabi kontroll) nõuetekohaselt arvesse kaitsetööstuse ja Euroopa kaitseotstarbelise varustuse turu eripärasid ning selle panust kaitsevalmiduseesmärgi saavutamisse. (20) Nõukogu 20. detsembri 2021. aasta määrus (EL) 2021/2278, millega peatatakse määruse (EL) nr 952/2013 artikli 56 lõike 2 punktis c osutatud ühise tollitariifistiku tollimaksude kohaldamine teatavate põllumajandus- ja tööstustoodete suhtes ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 1387/2013 (ELT L 466, 29.12.2021, lk 1 (muudetud)). (21) Komisjoni teatis ühepoolsete tariifide peatamise ja tariifikvootide kohta (ELT C 363, 13.12.2011, lk 6). (22) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. juuni 2024. aasta määrus (EL) 2024/1689, millega nähakse ette tehisintellekti käsitlevad ühtlustatud õigusnormid ning muudetakse määruseid (EÜ) nr 300/2008, (EL) nr 167/2013, (EL) nr 168/2013, (EL) 2018/858, (EL) 2018/1139 ja (EL) 2019/2144 ning direktiive 2014/90/EL, (EL) 2016/797 ja (EL) 2020/1828 (tehisintellektimäärus) (ELT L, 2024/1689, 12.7.2024). 9 Euroopa Liidu ühinemiste kontrolli korra eesmärk on säilitada hästi toimivad turud, sealhulgas kaitsesektoris. Euroopa tööstuse kaitsevalmidus sõltub väga suuresti konkurentsivõimelistest turgudest, mis suudavad pakkuda tipptasemel tehnoloogiat ja innovatsiooni, samuti piisavast ja paindlikust tootmisvõimsusest, mille puhul tagatakse, et koondumised ei too kaasa sellist turuvõimu, mis tõenäoliselt suurendaks liikmesriikide eelarvekulusid. Käimasoleva ühinemissuuniste läbivaatamise käigus pöörab komisjon piisavat tähelepanu muutunud julgeoleku- ja kaitsekeskkonnale ning kogub sidusrühmadelt teavet, et neid aspekte tõhusalt käsitleda. Komisjon hindab eelkõige üldist kasu, mida toob kaitse ja julgeoleku tugevdamine liidus, ja sellest tulenevat tõhususe kasvu. Seoses monopolide vastase võitlusega on komisjon valmis toetama Euroopa tööstust suunistega kaitsesektori ettevõtjate koostööprojektide kohta, eelkõige olukorras, kus selline koostöö on vajalik tootmise laiendamiseks või kus üksikutel ettevõtjatel ei oleks muidu võimalik toodet ise arendada või toota. See võib kehtida ka kaitsesektori ettevõtjate korraldatavate tooraine ühishangete kohta. Selliste kokkulepete hindamisel võtab komisjon arvesse ka saavutatud tõhusust, sealhulgas näiteks sellise koostöö positiivset mõju kaitsevalmidusele ning kaitsevaldkonna tarneahelate ja siseturu kerksusele. Tööstuse tugevdamiseks 2030. aasta kaitsevalmiduseesmärgi saavutamise nimel on äärmiselt tähtsad suured avaliku ja erasektori investeeringud. Nende püüdluste raames saavad liikmesriigid kasutada võimalusi, mida pakub ühtekuuluvusvahendite vahehindamine, et toetada kaitsetööstuse suutlikkust ja sõjaväelist liikuvust23. Samuti võivad nad kasutada oma taaste- ja vastupidavuskavade vahendeid, et teha omakapitalisüste riiklikesse tugipankadesse või finantseerimisasutustesse ning sissemakseid ELi satelliitside programmidesse ja Euroopa kaitsetööstuse programmi (EDIP), nagu on toodud esile teatises „Taasterahastu „NextGenerationEU“ – tee 2026. aastani“24. Et võimaldada sissemakseid Euroopa kaitsetööstuse programmi, on vaja väga kiiresti lõpule viia käimasolevad seadusandlusalased kolmepoolsed läbirääkimised ja lisada võimaldav säte. Nende lisavõimalustega kasutada ELi vahendeid kaitseotstarbel suureneb veelgi olemasolevate vahendite maht ja tugevnevad seega ka argumendid selle kasuks, et kõrvaldada kaitseinvesteeringute tõhusat kasutuselevõttu takistavad tarbetud tõkked või halduskoormus. Selles kontekstis ei kujuta esiteks riikide meetmed, millega toetatakse investeeringuid üldistesse taristutesse, nagu raudteetunnelite laiendamine või maantee- või raudteesildade tugevdamine liikuvuskoridoride loomiseks, endast riigiabi, sest see on riigi eelisõiguste kasutamisega seonduv avaliku sektori tegevus. Sama kehtib ka liikmesriikide relvajõudude ülesannete kohta, mis üldjuhul kuuluvad samuti avaliku sektori tegevuse hulka. Liikmesriigid ei pea neist meetmetest komisjonile teatama. Teiseks on praeguses olukorras olemas nii liidu kui ka liikmesriikide kaalukas huvi suurendada kaitseotstarbelist tootmist ning samuti on täheldatud, et turuosalised ei suuda sellele vajadusele mitme objektiivse teguri tõttu (nt killustatud hanketurud, nõudluse ebakindlus aja jooksul, juurdepääs rahastamisele) piisavalt aegsasti reageerida. Seepärast (23) Komisjoni ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse määrusi (EL) 2021/694, (EL) 2021/695, (EL) 2021/697, (EL) 2021/1153, (EL) 2023/1525 ja (EL) 2024/795, et stimuleerida kava „ReArm Europe“ rakendamise eesmärgil kaitseotstarbelisi investeeringuid ELi eelarvest (COM (2025) 188 final, 22.4.2025). (24) Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile ja nõukogule „Taasterahastu „NextGenerationEU“ – tee 2026. aastani“ (COM(2025) 310 final, 4.6.2025). 10 võib kaitseotstarbeliste toodete ja teenuste tootmise võimsusesse investeerimist toetavate riigiabimeetmete erijuhtumit üldjuhul pidada olulisi julgeolekuhuve toetavaks, ilma et see kahjustaks konkurentsitingimusi siseturul, ning seega kuulub see ELi toimimise lepingu artikli 346 kohaldamisalasse. Kui riigiabimeetmete suhtes kohaldatakse ELi toimimise lepingu artiklit 346, ei pea liikmesriigid sellistest meetmetest komisjonile teatama. ELi toimimise lepingu artikli 346 ja sellega seotud kohtupraktika kohaselt uuritakse oluliste julgeolekuhuvide kaitseks võetud riigisiseste meetmete vajalikkust ja proportsionaalsust iga sellise meetme puhul eraldi, võttes arvesse meetme konteksti ja mõju. Seega ei mõjuta selline riigiabimeetmete kohta tehtud järeldus hinnangut ELi toimimise lepingu artikli 346 kohaldatavuse kohta muid liidu õigusnorme (näiteks kaitsealaste riigihangete valdkonnas) mõjutavate riigisiseste meetmete suhtes. Üleeuroopalise kaitseotstarbeliste toodete turu edendamise eeskirjadega parandatakse kaitseotstarbelisse tootmisse investeerimise majanduslikke tingimusi ning tugevdatakse seega liidu ja selle üksikute liikmesriikide julgeolekut. Muudes valdkondades kui riigiabi vaadatakse seetõttu kõik ELi toimimise lepingu artikli 346 kohase erandi taotlused edaspidigi hoolikalt läbi. Kolmandaks võib avaliku sektori toetus, mis kujutab endast riigiabi ja ei kuulu ELi toimimise lepingu artikli 346 kohaldamisalasse, olla hõlmatud siseturuga kokkusobivuse võimalustega, mida sisaldavad olemasolevad riigiabi suunised, raamistikud või üldine grupierandi määrus25. Sellise üksikabi või abikavade vormis antava abi võib heaks kiita ka otse ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 3 punkti c alusel. Selle sätte kohaselt võib komisjon pidada riigiabi eeskirjadega kokkusobivaks abi, millega soodustatakse teatava majandustegevuse, sealhulgas kaitseotstarbeliste toodete ja teenuste tootmiseks vajalike oluliste sisendite arendamist, tingimusel et see abi ei mõjuta ebasoovitavalt kaubandustingimusi määral, mis oleks vastuolus ühiste huvidega. Positiivse mõju ning konkurentsile ja kaubandusele avalduva negatiivse mõju üldisel kaalumisel võtab komisjon nõuetekohaselt arvesse meetme panust 2030. aasta kaitsevalmiduseesmärgi saavutamisse ning kaitseturu eripärasid, kus nõudlus pärineb liikmesriikidest, kes kontrollivad kaitseotstarbeliste toodete ja tehnoloogialahenduste omandamist, sealhulgas nende eksporti. Aspektid, mida tuleb üldisel kaalumisel positiivsena arvesse võtta, võivad hõlmata näiteks järgmist: asjaolu, et abi antakse ELi programmide raames,26 investeeringute panus liidu vastupanuvõimega seotud vajaduste täitmisel ning liikmesriikide vajadus kaitsta oma olulisi julgeolekuhuve; projekti raames toetatav piiriülene koostöö, kui see on asjakohane; positiivne mõju kaitseotstarbeliste toodete või nende sisendite koostalitlusvõimele ja nendega varustatuse kindlusele kogu liidus,27 kolmandatest riikidest sõltumise vähendamine või projekti panus kriitilise tähtsusega kaitsevõimekuse puudujääkide, sealhulgas valges raamatus ja SAFE-rahastamisvahendis28 nimetatud puudujääkide kõrvaldamisse. Komisjon seab esikohale kaitsevalmiduseesmärki täitvate juhtumite käsitlemise, olenemata sellest, kas neist on teatatud kui üksikabist või kui abikavadest. Hindamisel tagab komisjon, et selline toetus, niivõrd, kuivõrd see kujutab endast teatamisele kuuluvat riigiabi, on vajalik, proportsionaalne ja ei too kaasa ülemäärast hüvitamist. Komisjon (25) Komisjoni 17. juuni 2014. aasta määrus (EL) nr 651/2014 ELi aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks. (26) Näiteks ELi kaitsetööstuse programmid ja ühtekuuluvusfondid. (27) Näiteks kui tooted täidavad paljude kasutajate vajadusi kogu liidus või kui toimuvad struktureeritud jõupingutused mitmekesiste tarnete tagamiseks. (28) Nõukogu 27. mai 2025. aasta määrus (EL) 2025/1106, millega luuakse rahastamisvahend „Euroopa julgeolekumeetmed (SAFE) Euroopa kaitsetööstuse tugevdamiseks“ (ELT L, 2025/1106, 28.5.2025). 11 pöörab erilist tähelepanu probleemidele või selgitustaotlustele, mis on tõstatatud seoses liikmesriikide ettevalmistustega SAFE-rahastamisvahendi rakendamiseks kooskõlas kõnealuses vahendis sätestatud ajakavaga,29 aga ka selle hindamisele, kas kaitseotstarbelise tootmise suurendamine ja/või kaitsetööstuse laiendamine, et saavutada 2030. aastaks kaitsevalmidus, toob kaitsega seotud sektorites kaasa teatavad piirangud, mida põhjustab muude tegurite hulgas ka piiratud juurdepääs rahastamisele. Vajaduse korral esitab komisjon asjakohasel kujul ja õigel ajal suunised kaitsesektorile antava avaliku sektori toetuse hindamise kohta30. Saamaks teada, kas selliseid suuniseid on vaja ja milline peaks sellisel juhul olema nende võimalik ulatus, kogub komisjon aktiivselt teavet, pidades pidevat ja struktureeritud dialoogi liikmesriikidega (sh ühiselt kõigi asjaomaste ametiasutustega, nt riigiabi, tööstuse ja kaitse eest vastutavate asutustega) ning muude sidusrühmadega. Avaliku sektori kaitseinvesteeringute suurendamine on vältimatu ja hädavajalik, kuid sellest ei piisa. Hoiuste ja investeeringute liidu teatises31 toodi kooskõlas valge raamatuga „Euroopa kaitsevalmidus 2030“ esile, kui oluline on kaasata kaitsetööstuse jaoks erasektori rahalisi vahendeid, ning märgiti, et on vaja otsustavaid ja kiireloomulisi samme, et pakkuda oluliselt suuremaid rahastuse hankimise võimalusi Euroopa kaitsesektori tehnoloogilise ja tööstusliku baasi ettevõtetele. Euroopa ettevõtjatel, sealhulgas väikestel ja keskmise suurusega ettevõtjatel ning keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjatel,32 peab olema parem ja paindlikum juurdepääs kapitalile, sealhulgas tagatisvahenditele, millega vähendatakse investeeringutega seotud riske, et nad saaksid pakkuda tööstusliku mastaabiga lahendusi ja edendada tööstusliku tootmisvõimsuse suurendamist, mida liit vajab. InvestEU fondi33 raames kohaldatakse strateegiliste investeeringutena kindlaks määratud (sealhulgas kaitsevaldkonnas tehtavate) rahastamis- või investeerimistoimingute suhtes rahastamiskõlblikkuse eripiiranguid, mis võivad takistada InvestEU fondi tõhusat kasutamist Euroopa kaitsesektori tehnoloogilisse ja tööstuslikku baasi tehtavate investeeringute toetamiseks. Komisjon teeb ettepaneku kohandada kaitsesektori rahastamiskõlblikkuse kriteeriume InvestEU fondi raames pakutavate rahastamisvahendite (võlad, võlatagatised ja omakapitali kaudu rahastamine) eripäradega, säilitades samal ajal vajalikud kaitsemeetmed. See parandab ja lihtsustab juurdepääsu rahastamisele ning võimaldab paremini toetada Euroopa kaitsesektori tehnoloogilise ja tööstusliku baasi kasvu ja arengut. (29) SAFE-rahastamisvahendi kaudu finantsabi saada soovivad liikmesriigid peavad väljendama oma huvi 2025. aasta juuli lõpuks. Varsti pärast seda teavitab komisjon neid sellest, milline on igale liikmesriigile kättesaadavaks tehtavate laenusummade esialgne jaotus. Liikmesriigid peavad 2025. aasta novembri lõpuks esitama finantsabi taotluse koos Euroopa kaitsetööstusse investeerimise kavaga. Komisjoniga sõlmitud laenulepingu allkirjastamine võimaldab liikmesriikidel saada rahastust. (30) Suunised, mis käsitlevad riigiabi kokkusobivust siseturuga, võivad vastavalt vajadustele olla mitmesugusel kujul, alates asjakohaseid varasemaid juhtumeid sisaldavast käsiraamatust või tõlgendavast teatisest kuni enesele siduvate komisjoni suuniste või raamistikeni. (31) Komisjoni teatis „Hoiuste ja investeeringute liit. ELi kodanike jõukuse ja majandusliku konkurentsivõime kasvatamise strateegia“ (COM(2025) 124 final). (32) Komisjoni 21. mai 2025. aasta soovitus (EL) 2025/1099, mis käsitleb väikeste keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjate määratlust (C/2025/3500, ELT L, 2025/1099). (33) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. märtsi 2021. aasta määrus (EL) 2021/523, millega luuakse programm „InvestEU“ ja millega muudetakse määrust (EL) 2015/1017 (ELT L 107, 26.3.2021, lk 30– 89). 12 Kuigi liidu kestliku rahanduse raamistik34 ei takista kaitsesektori rahastamist, võivad nii finants- kui ka kaitsesektorile olla kasulikud suuniste kujul esitatavad lisaselgitused raamistiku kohaldamise kohta. Investoritele õiguskindluse pakkumiseks selgitab komisjon, et Pariisi kokkulepet järgivate võrdlusaluste ja kliimaülemineku võrdlusaluste kohaste erandite kontekstis tuleks arvesse võtta üksnes relvi, mis on keelatud rahvusvaheliste relvakonventsioonidega, mille osalised on enamik liikmesriike. Lisaks täpsustab komisjon, et kaitsetööstuse vajadusi ja eripärasid võetakse täielikult arvesse kestlikkusaruandluse kohustustes, ning selgitab eelkõige, et kaitsetööstus kasutab muudest sektoritest suurema tõenäosusega sätteid, mille alusel keelduda tundliku teabe andmisest (nt tooraine tarnemahtude või teatava kestlikkusega seotud finantsteabe kohta). Kui see on põhjendatud, teeb komisjon pärast äriühingute kestlikkusaruandluse direktiivi käimasolevat läbivaatamist35 lisakohandusi Euroopa kestlikkusaruandluse standardite36 eelseisval läbivaatamisel 2025. aastal. Samuti esitab komisjon vajaduse korral jätkusuutlikkust käsitleva teabe avalikustamise määruse37 läbivaatamisel selgitused kaitseinvesteeringute ja ELi kestlikkusraamistiku vahelise seose kohta kaitsevalmiduseesmärgi saavutamiseks. Oskuste arendamine ja kaitsevalmidusele kohandatud tööhõiveraamistike tagamine Et kaitsevõimekuse puudujääke kõrvaldada ja kaitseotstarbelist tootmist suurendada, on vaja erioskusi ja uuendusmeelseid talente kaitsetööstuses, sealhulgas tarneahelas osalejate hulgas alates väikestest ja keskmise suurusega ettevõtjatest kuni peatöövõtjateni. Kuigi Euroopa kaitsesektoris on kvalifitseeritud ja eriväljaõppega töötajaid, on tööstusliku tootmisvõimsuse ulatuslikuks suurendamiseks vaja, et see tööstusharu tõmbaks ligi, koolitaks, võtaks tööle ja hoiaks alles palju rohkem spetsialiste alates tehnikutest kuni inseneride ja spetsiifiliste valdkondade ekspertideni ning pakuks neile rohkem täiend- ja ümberõpet. Selleks tuleb suurendada MATI-erialade lõpetanute osakaalu. Oskuste liit,38 sealhulgas selle aluseks olev MATI-hariduse strateegiline kava, hõlbustab töötajate täiend- ja ümberõpet kaitsetööstuse toetamiseks, sealhulgas oskuste pakti39 tugevdamisega ning spetsiaalsete oskuste akadeemiate läbivaatamise ja rakendamisega ja kutsehariduse tipptaseme keskuste toetamisega. Komisjon toetab kooskõlas Euroopa kaitsetööstuse strateegiaga40 täiendavate kutsehariduse tipptaseme keskuste loomist kaitsetööstuse (34) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuni 2020. aasta määrus (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT L 198, 22.6.2020, lk 13). (35) COM(2025) 81 (final). (36) Komisjoni 31. juuli 2023. aasta delegeeritud määrus (EL) 2023/2772, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2013/34/EL seoses kestlikkusaruandluse standarditega (C/2023/5303 ELT L, 2023/2772, 22.12.2023). (37) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. novembri 2019. aasta määrus (EL) 2019/2088, mis käsitleb jätkusuutlikkust käsitleva teabe avalikustamist finantsteenuste sektoris, (ELT L 317, 9.12.2019, lk 1– 16). (38) Komisjoni teatis „Oskuste liit“ (COM(2025) 90 final, 5.3.2025). (39) Komisjoni teatis jätkusuutlikku konkurentsivõimet, sotsiaalset õiglust ja vastupanuvõimet toetava Euroopa oskuste tegevuskava kohta (COM(2020) 274 final, 1.7.2020). (40) Ühisteatis „Uus Euroopa kaitsetööstuse strateegia: ELi valmisoleku saavutamine reageerimisvõimelise ja kerkse Euroopa kaitsetööstuse abil“ (JOIN(2024) 10 final, 5.3.2024). 13 valdkonnas, tööjõu liikuvust ning kaitsealast haridust, kasutades eelkõige Euroopa kaitsetööstuse programmide ja programmi „Erasmus+“ pakutavaid võimalusi. Selleks, et saavutada täielikult Euroopa kaitsevalmiduse eesmärk ning meelitada ligi ja hoida kvalifitseeritud töötajaid, on äärmiselt tähtis tagada relvajõudude ja kaitsetööstuse töötajate tervishoiu, ohutuse ja töötaja õiguste kõrged standardid. Sõjaväelased ja sõjatööstuse töötajad täidavad olulisi ülesandeid, kui meie piiridel toimub sõda, aga ka pikaajalise rahu loomisel Euroopas. Tööaja direktiiv41 on liidu tööhõive- ja sotsiaalalase õigustiku nurgakivi, mis kaitseb töötajate tervist ja ohutust töö- ja puhkeaja miinimumnõuete kaudu. Valitsevas geopoliitilises olukorras tuleb selleks, et muuta kaitsealane paindlikkus reaalsuseks ja juhtida tööstusliku tootmisvõimsuse suurendamist 2030. aastaks, pöörata selle direktiivi sätete kohaldamisel erilist tähelepanu kaitsevalmiduseesmärgile. Seoses tööstusliku tootmisega ja sellega seotud teenuste osutamisega kaitsesektoris selgitab komisjon, et direktiiviga ette nähtud erandeid42 võib kasutada juhul, kui tegevus aktiviseerub, sealhulgas kaitsevalmiduse suurendamiseks, ning kutsub liikmesriike üles tagama nende kohaldamisel õigusselguse ja -kindluse. Relvajõududega seoses on Euroopa Kohus kinnitanud, et direktiivi võib jätta kohaldamata teatavate konkreetsete tegevuste, sealhulgas aktiivse ümberpaigutamise korral. Säilitades olemasoleva paindlikkuse, teeb komisjon liikmesriikide ja sotsiaalpartneritega koostööd direktiivi kohaldamisel relvajõudude sõjaväelaste suhtes, sealhulgas küsimuses, kas direktiivi tuleks olemasolevate erandite tõhustamiseks muuta. Kokkuvõte Relvakonflikt on Euroopasse tagasi jõudnud ning geostrateegilised ja hübriidohud meie ümber kasvavad. Sel kümnendil sünnib uus rahvusvaheline kord. Kui me ei soovi lihtsalt leppida selle tagajärgedega Euroopale ja maailmale, peame seda uut korda kujundama. Nüüd on aeg suurendada Euroopa kaitsevalmidust, mida on nõrgendanud aastakümnete pikkune kaitsevõimekuse alarahastamine, olulised võimekuse puudujäägid ja tarbetu bürokraatia, mille liikmesriigid peavad kiiresti luubi alla võtma. Euroopa kaitsekulutuste ulatuslik suurendamine, mida näeb ette kava „ReArm Europe“ / „Kaitsevalmidus 2030“, ning kaasnev sihtotstarbeline rahastamisvahend liikmesriikide kaitseinvesteeringute toetamiseks, nõuab kehtivate ELi õigusaktide läbivaatamist, et need oleksid paindlikumad ja meelitaksid ligi suuremaid kaitseinvesteeringuid. Tegutsemine peab olema lihtsam, kiirem ja paindlikum. Tuginedes ulatuslike avalike konsultatsioonide tulemustele ning tööstuse ja liikmesriikidega peetud strateegilistele ja rakendusdialoogidele, tehakse selles kaitsevalmiduse koondpaketis ettepanek muuta liidu õigusraamistikus kaitsevalmiduse ja kaitsealase paindlikkuse nimel mõtteviisi. Tuleks kõrvaldada regulatiivsed takistused ning lihtsustada ja ühtlustada konkreetselt kaitsesektorit puudutavaid eeskirju ja menetlusi, aga ka liidu õigusnorme, mis mõjutavad kaitsetööstust, kuid ei ole kaitsespetsiifilised. Paketis käsitletakse kaitsetööstuse probleeme, mis takistavad Euroopa kaitsesektori tehnoloogilisel ja tööstuslikul baasil võimalikult paindlikult reageerida liidu praegustele suurenenud vajadustele, arvestades eelkõige suurenenud üleilmseid pingeid ja agressioonisõda Ukrainas. Ajalugu ei andesta kõhklemist ega edasilükkamist. Meie missioon on Euroopa sõltumatus. See Euroopa kaitsevalmiduse koondpakett on tähtis samm, et ehitada üles sõltumatu (41) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 4. novembri 2003. aasta direktiiv 2003/88/EÜ tööaja korralduse teatavate aspektide kohta (ELT L 299, 18.11.2003, lk 9–19). (42) Eelkõige direktiivi 2003/88/EÜ artiklitega 17 ja 18. 14 Euroopa, mis on Pax Europaea teenistuses, ning tugevdada Euroopa suutlikkust kaitsta rahu ja julgeolekut, et meie tulevik oleks vaba survestamisest ja agressioonist ning et järgmised põlvkonnad saaksid rahus ja heaolus elades kogeda Euroopa unistust, mille eest meie asutajad nii tugevasti võitlesid, ning vältida sõda ja sellega seotud tohutuid inimohvreid ja keskkonnakahjusid. 15 01.07.2025 Kaitsevalmiduse koondõigusakti ettepanek (Omnibus V) Otsuse ettepanek koordinatsioonikogule Kujundada seisukoht Kaasvastutaja sisendi tähtpäev 06.08.2025 KOKi esitamise tähtpäev 27.08.2025 VV esitamise tähtpäev 04.09.2025 Peavastutaja: Kaitseministeerium Kaasvastutajad: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kliimaministeerium, Sotsiaalministeerium, Rahandusministeerium, Välisministeerium, Siseministeerium Seisukoha valitsusse toomise alus ja põhjendus Algatuse reguleerimisala nõuab vastavalt Eesti Vabariigi põhiseadusele seaduse või Riigikogu otsuse vastuvõtmist, muutmist või kehtetuks tunnistamist (RKKTS § 152¹ lg 1 p 1); Algatuse vastuvõtmisega kaasneks oluline majanduslik või sotsiaalne mõju (RKKTS § 152¹ lg 1 p 2); Sisukokkuvõte Euroopa Komisjon avaldas 17. juunil 2025. aastal järjekorras viienda reeglistiku lihtsustamise ettepaneku, mis sel korral keskendub kaitsevalmidusele. Kaitsevalmidusega seotud reeglistiku lihtsustamise pakett on osa Euroopa Liidu laiemast strateegiast tagamaks, et Euroopa oleks 2030. aastaks kaitsevõimeline ja strateegiliselt sõltumatu. Pakett peaks tooma kaasa lihtsustused hangetes, loamenetlustes, siseturu toimimises, investeeringutes kaitsevõimesse ja juurdepääsus ELi rahalistele vahenditele. Komisjoni eesmärk on aidata liikmesriikidel ja tööstusel suurendada kaitsevõimet ja -taristut, et saavutada kõrge intensiivsusega konfliktiks valmistumiseks ja selle ärahoidmiseks vajalik valmisoleku tase. Meetmed hõlmavad nii kaitsealaseid kui mitte- kaitsealaseid õigusakte, st eesmärkide saavutamiseks on vaja muuta ka mitmete muude valdkondadega seotud õigusakte. Pakett koosneb teatisest (COM(2025) 820 final) ning järgmistest õiguslikest ettepanekutest: 1. Ettepanek uueks määruseks, millega kiirendatakse lubade väljastamist kaitsevalmiduse projektide jaoks (COM(2025) 821 final) 2. Ettepanek järgnevate määruste muutmiseks (COM(2025) 822 final) - REACH määrus (määrus nr 1907/2006) - CLP-määrus ehk määrus, mis käsitleb ainete ja segude klassifitseerimist, märgistamist ja pakendamist (määrus nr 1272/2008) - Biotsiidi-määrus (määrus nr 528/2012) - Püsivate orgaaniliste saasteainete määrus (määrus nr 2019/1021) - Euroopa kaitsefondi määrus (määrus nr 2021/697) 3. Ettepanek järgnevate kaitsespetsiifiliste direktiivide muutmiseks (COM(2025) 823 final): - Kaitseotstarbeliste toodete ühendusesisese veo tingimuste lihtsustamise määrus (nr 2009/43/EÜ) - Kaitse- ja julgeoleku- valdkonna hankedirektiiv (nr 2009/81/EÜ) 4. Komisjoni delegeeritud määrus, millega täiendatakse vastuoluliste relvade definitsiooni määruses 2016/1011 (määrus seoses ELi kliimaülemineku võrdlusaluste ja Pariisi kokkulepet järgivate ELi võrdlusaluste miinimumnõuetega) (C(2025) 3801 ja LISA) 5. Delegeeritud määrus, millega muudetakse delegeeritud määrust (EL) 2021/1078 seoses InvestEU fondi investeerimissuunistes sätestatud strateegiliste investeeringutega kaitsevaldkonnas (C(2025) 3802 ja LISA) Paketi peamised lihtsustamise ettepanekud: 1. Hankemenetluste kiirendamine ja paindlikkus:  Hankelävendit tõstetakse 900 000 euroni (praegu 428 000 eurot), mis vabastab väiksemad lepingud ELi kaitsehanke direktiivi (2009/81/EÜ) nõuetest – nt avatud konkurss, avalik väljakuulutamine, keerulisem menetlus, läbipaistvus, aruandlus jne.  Uuendused võimaldavad innovaatiliste lahenduste otsest hankimist ja kiiremat siiret teadus- ja arendustegevuselt tootmisse.  Lubatud on kuni 10-aastased raamlepingud senise 4-5 aastaste lepete asemel (tulenevalt EDIP regulatsiooni tingimustest), mis annab liikmesriikidele: o rohkem paindlikkust ja stabiilsust – nt saab kindlustada varustuse või hoolduse pikaajaliselt, o vältida korduvaid hankeprotsesse, mis on aeganõudvad ja kulukad, o paremad hinnad – pikaajalised lepingud võimaldavad tööstusel pakkuda soodsamaid hindu. 2  Eemaldatakse riiklikku tasandit puudutav „goldplating“ ehk olukord, kus liikmesriigid lisavad EL-i direktiivide ülevõtmisel oma riiklikku õigusesse lisanõudeid või keerukust, mis ei ole EL-i tasandil nõutud. 2. Relvastuse ja komponentide liikumise lihtsustamine ELis:  Üldised siirdelitsentsid (General Transfer Licences) muutuvad normiks; nende kasutamine lühendab üleandmise aja 6-7 nädalalt 1-3 päevani.  Lihtsustatakse sertifitseeritud ettevõtete üleeuroopalisi siirdeid, vähendatakse topeltluba nõudvate riikide piiranguid. 3. Kiirendatud lubade süsteem:  Kehtestatakse uus lubade menetlemise süsteem: o Üks kontaktpunkt o Prioriteedi staatus o Eeldatav otsus 60 päeva jooksul  Selgitatakse, et mitmete keskkonnaõigusaktide (nt loodusdirektiiv, REACH jt) erandid kehtivad ka kaitsevalmiduse eesmärgil. 4. Euroopa Kaitsefondi (EDF) ajakohastamine:  Hinnangute kriteeriumide lihtsustamine ja toetuste menetlusaja lühendamine,  Tõstetakse lubatud alltöövõtu määra üle 30%,  Omandi kontrollide kehtivust pikendatakse 36 kuuni senise 18 asemel (Euroopa Komisjon kontrollib, kas EDF toetusi saavate ettevõtete omandistruktuur vastab nõuetele (nt et strateegiline kontroll jääb ELi piiresse),  Avatakse sõjatestide kulude abikõlblikkus Ukrainas. Seni ei olnud Ukrainas tehtavad katsed (nt lahingukeskkonnas testitavad prototüübid või varustus) EDF rahastuse kaudu lubatud. Uue ettepanekuga muutuvad abikõlblikuks katsed, mis tehakse Ukrainas, sest seal saab: o teha kiirtestimist 24/7, sealhulgas lahinguväljal, o saada reaalajas tagasisidet tehnoloogiate toimivuse kohta sõjaoludes, o kiirendada uuenduste turuletoomist, 5. Ligipääs rahastusele ja erasektori kaasamine:  Muudetakse InvestEU tingimused paindlikumaks kaitsetööstuse jaoks (teatises mainitakse ka teisi, juba töös olevaid ettepanekuid nagu ÜKP ülevaatus; samuti nt KOM plaani oskuste kasvatamiseks toetada uusi rakenduslikke oivakeskusi kaitsetööstuse jaoks)  Selgitatakse, et ainult rahvusvahelise relvakonventsioonidega keelatud relvad, mille liikmed on enamik liikmesriike, jäävad jätkusuutlike investeeringute raamistiku välistatud kategooriasse (Paris-Aligned and Climate Transition Benchmark exclusions). Teatises lubab komisjon vajadusel pakkuda muudatusi ka tuleva 3  jätkusuutliku aruandluse standardite (ESRS) ülevaatuse käigus ning pakkuda ka selgitusi kaitseinvesteeringute ja ELi jätkusuutlikkuse raamistiku suhte kohta ka Sustainable Finance Disclosure Regulation (SFDR) ülevaatuse raames  Julgustatakse liikmesriike kasutama REACH määruse kaitsesätteid ja tõhustatakse keemilise ohutuse erandeid kaitsevajaduste korral.  Selgitatakse riigiabi ja kaitseinvesteeringutega seonduvat (komisjon annab teatises lk 9-12 hinnangu, et riigiabimeetmed kaitsetoodete ja -teenuste tootmisvõimekuse suurendamiseks toetavad olulisi julgeolekuhuvisid ning ei mõjuta negatiivselt ühtset turgu; oodatakse tagasisidet, kas on vajadus ka konkreetseteks suunisteks riigiabi hindamiseks kaitsesektorile) Eesmärgid Ettepanekutega lihtsustatakse ja kiirendatakse kaitsevaldkonnaga seotud menetlusi (sh load, litsentsid, hanked). Olulise elemendina kiirendatakse kaitsevaldkonnaga seotud loamenetlusi, mis on vajalik nii uute tootmisüksuste kui väljaõppealade rajamiseks. Ajakohastatakse Euroopa Kaitsefondi, sh lihtsustatakse ligipääsu ja kiirendatakse toodete turule toomist. Vähendatakse kaitsetööstuse administratiivkoormust ning antakse kaitsetööstusele täiendav kindlus ja ettenähtavus seoses ELi keskkonnaalase õigustikuga, et julgustada investeeringuid. Mõju ja sihtrühm Majandus Ettevõtlus Sihtrühm: Ettevõtjad Mõju sihtrühmale: Edendatakse Euroopa kaitsetööstust, vähendatakse piiranguid, suurendatakse ligipääsu ELi rahastusele Riigikaitse ja välissuhted Riigikaitse Sihtrühm: Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus Mõju sihtrühmale: Lihtsustatakse liikmesriikide võimet hankida kaitsetooteid, vähendatakse administratiivkoormust Kaasamine Kaasata algatustega seotud huvigrupid (sh ettevõtjad, kaitsevaldkonna esindajad, keskkonna valdkonna esindajad). 4 EUROPEAN COMMISSION Strasbourg, 17.6.2025 COM(2025) 820 final COMMUNICATION FROM THE COMMISSION TO THE EUROPEAN PARLIAMENT AND THE COUNCIL Defence Readiness Omnibus EN EN  Defence Readiness Omnibus Europe faces an acute and growing threat. The only way we can ensure European peace is to have the readiness to deter those who would do us harm. High intensity armed conflict has returned to Europe and the international order established after the Second World War and the Cold war has been put into question. As noted in the Joint White Paper for European Defence Readiness 2030 (1) (“White Paper”) “a new international order will be formed in the second half of this decade and beyond. Unless we shape this order – in both our region and beyond – we will be passive recipients of the outcome of this period of interstate competition with all the negative consequences that could flow from this, including the real prospect of full-scale war.” In today's rapidly evolving world, our security landscape has changed. The threats we face are larger, more global, ranging from powerful organised crime networks and terrorism to hybrid threats fuelled with disinformation, fear and sabotage to our critical infrastructure, often by hostile foreign state actors. They are directly threatening our way of life and our ability to choose our own future through democratic processes. While the Union is not at war, the highly intensive conflict at its borders and Russia’s aggressive posture mean that Europe faces a situation which is not peaceful, and our security and purpose to build a future free from coercion and aggression cannot be taken for granted. We have seen how Russia has weaponised gas exports, leading to supply uncertainties and sharp price spikes, and how it has deliberately targeted energy infrastructure in Ukraine. Our security relies both on civilian and military preparedness. (2) According to threat assessments by several EU intelligence services, Russia’s capacity to produce military equipment has increased tremendously and it would have the military capabilities to test the unity of Western countries and the effectiveness of Article 5 of the North Atlantic Treaty and of Article 222 of the Treaty on the Functioning of the European Union within the next three to five years. This mandates a shift to a defence-readiness mindset and the immediate ramp up of efforts to re-establish defence readiness and deterrence by 2030. In this context, defence readiness should be understood as the ability of Member States and Union defence industry to anticipate, prevent and respond to defence-related crises. Defence readiness relies on the availability of defence industrial capacity necessary to acquire and maintain the resources, capabilities and infrastructure required to respond effectively and in an agile way to crises and Member States’ related actions and to deter potential threats through credible preparedness. Rebuilding European defence requires, as a starting point, massive investments over a sustained period in a spirit of solidarity and cooperation among the Union and the Member States, and as part of strategic alliances within NATO and with like-minded third countries. Accelerating work on all strands to urgently ramp up European defence readiness is essential to ensure that Europe has a strong and sufficient European defence posture by 2030 at the latest. To build a truly independent Europe, it is imperative to develop a new form of Pax Europaea for the 21st century – one that is shaped and managed by Europe itself. That is why, in an unprecedented action, the Union is enabling Member States to raise up to EUR (1) Joint White Paper for European Defence Readiness 2030: JOIN/2025/120 final, 19.03.2025. (2) The Preparedness Union Strategy aims to increase the EU’s resilience by equipping it with the capabilities required to anticipate and manage all threats and hazards. European Preparedness Union Strategy: JOIN/2025/130 final, 26.03.2025. 1 800 billion for their additional defence spending to defend peace over the next four years under the ReArm Europe Plan/Readiness 2030. More than half of the Member States have requested the activation of the national escape clause in the framework of the Stability and Growth Pact, taking advantage of the flexibility to significantly increase their defence spending. Further to the European Council call on the European Commission to accelerate the work on all strands to decisively ramp up Europe’s defence readiness within the next five years (3), this Defence Readiness Omnibus will support Member States’ efforts to strengthen the defence industrial base and the EU’s overall defence readiness and agility by 2030, by creating the necessary conditions to frontload investments in defence capabilities, providing necessary predictability to industry and reducing red tape. The magnitude of the required effort should take in account the substantial and chronic under-investments in defence over the last decades and the cumulated defence investment gap of Member States. The example of heavy artillery ammunition illustrates well the issues resulting from decades of underinvestment. Consequently, Member States would face critical shortages in case of a high-intensity conflict. Moreover, already limited stocks have been further depleted with the military support provided to Ukraine. Due to low demand, the production capacities of the European Defence Technological and Industrial Base have been significantly reduced over the past decades, which tremendously limits Member States’ capacity to replenish quickly stocks quickly and re-establish a credible and reliable defence posture. A truly functioning EU-wide market for defence equipment, putting innovation and competitiveness at the heart of Europe's renewal, is the most effective way for Member States to re-stock their arsenals and build up their readiness in case of conflict. This is because it offers three key benefits. Firstly, it allows Member States to unlock economies of scale, enabling them to take advantage of a wide and more stable defence market. Secondly, by facilitating access to all EU suppliers, it reduces their dependence on third- country suppliers, which is a significant advantage in today's geopolitical landscape and ensures the long-term viability of the Union’s strategic independence. Thirdly, it supports the competitiveness of the European Defence Technological and Industrial Base by ensuring that defence spending contributes to the growth and development of the entire industry across Europe. The current regulatory environment of the Union, adopted in peacetime, is not fully adapted to the objective of developing the necessary capabilities and military readiness to credibly deter armed aggression and facilitate the effective and fast deployment of the necessary large investments mentioned above. Several non-defence specific EU legislations are not conducive to facilitating the European Defence Technological and Industrial Base’s long-term investments in defence capabilities necessary to deter threats and ensure the security of the Union and its citizens. The European Defence Technological and Industrial Base is a highly specific sector, the primary objective of which is not purely economic. It is focused on the needs of Member States’ Armed Forces, delivering the required level of technical performance, in a timely manner, in the requisite volume and at a competitive cost. The Union’s regulatory framework should be fit for the defence readiness objective, enabling Member States to invest, build, conduct research and deliver high-quality products and services, authorise projects and procure at an accelerated and agile pace, while keeping up with the high research, environmental and social standards that make the European Union a world leader in these domains. Substantial simplification in processes and removal of regulatory and administrative burdens across sectors are (3) European Council, Conclusions, 20 March 2025. 2 necessary to accelerate the ramp up of European defence industrial production to rapidly reach the levels of production capacity required to prepare for and thereby deter a high- intensity conflict. Furthermore, this massive effort is an opportunity to modernise Member States’ Armed Forces and ramp up the European Defence Technological and Industrial Base’s investments. The accelerated pace of the evolution of military technology and the risk of rapid obsolescence needs to be considered, as demonstrated by the ongoing high-intensity Russian aggression in Ukraine and the penetration of disruptive technologies in defence supply chains. To future-proof defence investments and to unlock the European Defence Technological and Industrial Base’s innovative potential, it is important to boost innovation cycles, notably by further simplifying and accelerating procedures for collaborative research and development under the European Defence Fund (4). Furthermore, support to start-ups and scaleups is critical to promote innovation and competitiveness in the EU, notably by opening the European Innovation Council (EIC) Accelerator, STEP and Scaleup Europe Fund to dual-use and defence technologies. In strengthening European Defence Technological and Industrial Base, the dual-use nature of key technologies and materials must be better reflected. Digital, advanced electronics, connectivity or chemicals – all are critical elements in the Union’s competitiveness agenda as well as for its defence resilience. The Preparedness Union Strategy emphasises that the EU must integrate dual-use considerations into all its infrastructure investments and capability planning, such as military mobility, mass evacuations, secure communications and connectivity, maritime security, cyber capabilities, and space assets and services. To encourage such synergies between civil and defence innovation and secure the development of critical value and supply chains, the simplification measures adopted through this initiative will apply to dual use technologies and materials, where relevant. In this Communication, the Commission based on experience and inputs from wide public consultations, puts forward ambitious simplification proposals in defence-specific legislation and programmes, as well as in non-defence-specific laws to remove regulatory barriers and facilitate EU defence readiness and industrial buildup. This Communication also puts forward clearer interpretations of available derogations in EU legislations, that Member States may not have made full use of. 1. EU defence legislation and defence industrial programmes Defence procurement The Defence and Sensitive Security Procurement Directive (5) aims at ensuring the conditions for the functioning of an EU-wide market for defence products. However, stakeholders often view procedures under the Directive as overly complex and burdensome, requiring disproportionate resources from Member States. It is therefore necessary to simplify the provisions of the Directive, while ensuring the achievement of (4) Regulation (EU) 2021/697 of the European Parliament and of the Council of 29 April 2021 establishing the European Defence Fund and repealing Regulation (EU) 2018/1092: OJ L 170, 12.5.2021, p. 149- 177. (5) Directive 2009/81/EC of the European Parliament and of the Council of 13 July 2009 on the coordination of procedures for the award of certain works contracts, supply contracts and service contracts by contracting authorities or entities in the fields of defence and security, and amending Directives 2004/17/EC and 2004/18/EC, OJ L 216, 20.8.2009, p. 76–136. 3 its goals, notably by enabling more streamlined and efficient processes for defence procurement. This will allow Member States to focus on the most critical contracts, allocate resources more effectively, as well as ease the administrative burden on industry. While a fully-fledged revision of the Directive is scheduled for 2026, procurement rules should be simplified already to address the urgency and priority for Europe to rebuild its defence, to give more flexibility to common procurements by several Member States and boost procurement of innovative solutions necessary to achieve defence readiness by 2030. The availability of procurement contracts and the long-term predictability of demand are the most important factors for industry to ramp up its production capacities and reach defence readiness objectives. To this effect, the Commission proposes to increase the thresholds of applicability of the Directive to EUR 900 000 for supply and service contracts. This will exempt a substantial number of smaller contracts from the scope of the Directive, which have an insignificant impact on the internal market, while leading to economic efficiencies for Member States and for applicants, due to reduced administrative and economic burden. Low and fragmented Member States’ defence spending on innovation negatively impacts emerging disruptive technologies that are vital for future defence capabilities. Facilitating procurement of innovative solutions will contribute to the transformation of defence through disruptive innovation, as new technologies are fundamentally changing the nature of warfare in several domains (e.g. Artificial Intelligence, cloud and quantum computing, advanced and secure connectivity, autonomous systems). The new possibility for direct procurement of innovative products and services that result from parallel and competitive research projects contracted by Member States is suited for the most pioneering research and development projects where the definition of the expected results is not possible at the start of the research and development procurement. Combined with swifter conditions for innovative procurement and collaborative projects, including through the introduction of the simplified innovation partnership procedure and clarifications on the procurement of results of projects funded under the EDF, it will support seamless transition from research to procurement, enabling Member States to quickly capitalise on innovative solutions developed through these projects. The challenging pace at which Member States currently need to replenish their arsenals requires also the recourse to already available defence products. To allow Member States to swiftly procure identical readily available equipment, the negotiated procedure without prior publication of a contract notice should be temporarily extended to common procurement and maintenance. This would allow Member States to pool resources together and benefit from economies of scale for quick acquisition of equipment and capabilities. It complements existing flexibility embedded in the Directive for urgency resulting from crisis, which encompasses harmful events expected in the future (6), including high intensity conflicts on EU borders and credible threats for the security of the Union and its Member States. Additional flexibility in framework agreements with extended duration up to 10 years and opening to other Member States, as proposed in the European Defence Industry (6) The definition of ‘crisis’ in Article 1(10) of Directive 2009/81/EC includes scenarios in which “a harmful event is deemed to be impending”. 4 Programme (EDIP) Regulation (7), will help Member States to deliver on their capability targets more quickly, at reduced cost and with enhanced interoperability. The Commission calls on Member States to urgently review their national procurement rules to remove additional burdens on participants in public procurement procedures (‘goldplating’). Removing statistical reporting obligations for Member States will cut red tape, while the application of the Energy Efficiency Directive (8) to the defence sector will be clarified in the evaluation of the Directive in 2026. Intra-EU transfers of defence products Swift transfers of defence-related products within the Union are essential to mobilise the full industrial and technological capacities across the Union and achieve synergies, economies of scale, innovation and ensure security of supply. Stakeholders in the public consultation pointed to the lack of harmonisation of control systems of Member States, insufficient use of General Transfer Licences (which are the key simplification tool (9) foreseen in the Directive) and called to remove complexities and delays linked to intra-EU transfers’ control. They also pointed to bottlenecks due to lack of timely authorisations of transfers in the implementation of EDF projects and to heavy burden of managing multiple national End User Certificates or other forms of banning intra-EU transfers limitations . In respect of the competencies defined in the Treaties, the Commission will closely work with Member States to simplify transfers of defence products to Armed Forces of Member States, transfers in supply chains and transfers within EU-funded projects, as well as the management of End User Certificates. The proposed changes will significantly reduce delays in project implementation and cut red tape for participants to EDF projects. Member States are enabled to exempt further categories of transfers from the obligation of prior authorisation and are encouraged to widen the use of General Transfer Licences, extend and harmonise their scope. Extending the benefit of General Transfer Licences to transfers by certified companies will incentivise companies’ certification and robust compliance programmes in control of intra-EU transfers, while significantly lowering their administrative burden. To facilitate cross-border transactions in supply chains and accelerate the production ramp up, in line with the Directive on intra-EU transfers of defence-related products (10), the Commission calls on Member States to refrain from intra- EU transfers limitations for components that will be integrated in a final product in another Member State and cannot be re-exported separately, at least by implementing the de minimis principle already used by some Member States. Finally, the Commission proposes to simplify reporting obligations for intangible technology transfers. (7) Proposal for Regulation of the European Parliament and of the Council, establishing the European Defence Industry Programme and a framework of measures to ensure the timely availability and supply of defence products (‘EDIP’), 5.3.2024 , COM(2024) 150 final (8) Directive (EU) 2023/1791 of the European Parliament and of the Council of 13 September 2023 on energy efficiency and amending Regulation (EU) 2023/955 (recast), OJ L 231, 20.9.2023, p. 1–111. (9) General Transfer Licences enable to replace ex ante control (control prior to the transfer) by ex post control (control after the transfer took place). This change typically enables a transfer to be performed within one to three days. In contrast, the average time for controlling authorities to process a simple individual transfer licence ex ante can be roughly estimated to be approximately 6-7 weeks, with authorisation processes often taking significantly longer times. (10) Article 4(8) of Directive 2009/43/EC of the European Parliament and of the Council of 6 May 2009 simplifying terms and conditions of transfers of defence-related products within the Community, OJ L 146, 10.6.2009, p. 1–36, 5 European Defence Fund (EDF) The European Defence Fund is the only EU instrument supporting collaborative defence Research and Development. The Commission interim evaluation of the Fund and extensive consultations with stakeholders confirmed its overall effectiveness and relevance, while highlighting the need to further simplify procedures and reduce administrative burdens. The Commission therefore proposes further flexibility in the EDF implementation. The Commission proposes to clarify and simplify the award criteria for the evaluation of proposals and introduces the possibility of selecting only the most relevant award criteria based on the objectives of the calls for proposals, thus making the evaluation process faster, more agile and less burdensome. The possibility to implement the EDF through annual or multi-annual work programmes, together with the clarification of rules on direct awards, as well as broader possibilities for indirect management will provide more flexibility and predictability in planning and implementation of EDF projects with agile management process and reduced administrative burdens. Further to the proposal for a fourth area of investment for defence technologies under the Strategic Technologies for Europe Platform (STEP) (11), the Commission proposes simplifications in pre-commercial procurement and access rights of co-financing Member States to the results of development projects, with the aim to get the resulting EDF projects up and running as quickly as possible, thus boosting innovation and disruptive technologies for defence. Finally, the Commission will put in place additional measures to speed up the evaluation of proposals and reduce the time to sign grant agreements and issue payments, such as higher level of subcontracting (above 30%), extended validity of ownership control assessments for beneficiaries from 18 to at least 36 months and introduction of a standard non re-transfer clause. To respond to stakeholders calls for a simple and secure system to exchange confidential and sensitive information, the SUE (Secret de l’Union Européenne) system is progressively rolled out among the Commission, Member States and industry with the aim to equip all Member States early 2026, once the necessary accreditation and acceptance processes by Member States are completed, while the establishment of a Classified Cloud for the exchange of information accredited up to RESTREINT UE/EU RESTRICTED level in the implementation of defence classified projects is being explored. The simplifications introduced by this Omnibus may be applied retroactively to EDF projects already in place. In line with the White Paper, which calls for increasing Ukraine's participation in EDF actions and enhanced EU-Ukraine cooperation, costs for testing activities carried out in Ukraine should become eligible for funding under the EDF. This would allow the European Defence Technological and Industrial Base to use Ukraine's active war situation in terms of testing (rapid testing capabilities, 24-hour testing and testing on the battlefield), allowing fast feedback of current modern warfare to be integrated into the development of defence technologies and products. (11) Regulation (EU) 2024/795 of the European Parliament and of the Council of 29 February 2024 establishing the Strategic Technologies for Europe Platform (STEP), and amending Directive 2003/87/EC and Regulations (EU) 2021/1058, (EU) 2021/1056, (EU) 2021/1057, (EU) No 1303/2013, (EU) No 223/2014, (EU) 2021/1060, (EU) 2021/523, (EU) 2021/695, (EU) 2021/697 and (EU) 2021/241 : PE/11/2024/REV/1 : OJ L, 2024/795, 29.2.2024. 6  2. EU non-defence legislation and programmes Eliminating bottlenecks and making full use of pathways to enhance defence readiness Permitting processes for defence industrial investments and defence readiness activities are often too lengthy and burdensome. To expedite them, it is essential to ensure that the processes for environmental impact assessments and compliance with environmental laws (e.g. on urban/land planning, environmental impact assessments, noise, habitat and birds protection, water and waste management) are conducive to attaining defence readiness at the current juncture. These processes - adopted in peace time - must now cater for expedited authorisation or permitting procedures tailored to the urgent defence readiness needs, so as to facilitate the massive and quick ramp up of defence industrial investments and defence readiness activities that need strengthened agility and are essential to address emerging security needs. While authorisations are the responsibility of Member States, Union law sets out some rules related to authorisations, including but not limited to environment assessments. It is crucial to streamline, simplify and accelerate the entire permitting processes for defence industrial investments and defence readiness activities, while ensuring the standards of the environmental and human protection in a timelier way across the Union. This can be achieved by establishing fast-track and priority-rated national permitting processes with a single point of contact for industry, intended to reduce administrative burdens and expedite the permitting process for defence readiness activities. Upon request by Member States, the Commission stands ready to provide advice and capacity building in establishing the fast-track permitting regime. Ensuring high standards of protection of environment and human health through the application of Union environmental legislation, while securing the objective of defence readiness by 2030 is fundamental. While most Union environmental legislation includes derogations for public objectives, divergent interpretations and implementations across Member States lead to complexity and uncertainties in the applicable rules concerning defence investments. The Commission hereby clarifies that Member States can use existing derogations in various Union legislations (12) provided for “overriding public interest”, “public safety” or “crisis” to include defence readiness in their scope, encompassing industrial and governmental defence investments and defence readiness activities. When compensatory or mitigation measures are applied, those measures should ensure the objectives of the legislation and be proportionate regarding defence readiness considerations, so that the defence readiness 2030 objective can be timely achieved. The Directive on Environmental Impact Assessment (13) includes an exemption for projects (12) For example, those in the Habitats Directive (Council Directive 92/43/EEC of 21 May 1992 on the conservation of natural habitats and of wild fauna and flora : OJ L 206, 22.7.1992, p. 7–50), Water Framework Directive (Directive 2000/60/EC of the European Parliament and of the Council of 23 October 2000 establishing a framework for Community action in the field of water policy : OJ L 327, 22.12.2000, p. 1–73), Birds Directive (Directive 2009/147/EC of the European Parliament and of the Council of 30 November 2009 on the conservation of wild birds (Codified version) : OJ L 20, 26.1.2010, p. 7–25 ) and Waste Shipment Regulation (Regulation (EU) 2024/1157 of the European Parliament and of the Council of 11 April 2024 on shipments of waste, amending Regulations (EU) 1257/2013 and (EU) 2020/1056 and repealing Regulation (EC) No 1013/2006: PE/84/2023/REV/1: OJ L, 2024/1157, 30.4.2024). (13) Directive 2011/92/EU of the European Parliament and of the Council of 13 December 2011 on the assessment of the effects of certain public and private projects on the environment (codification): OJ L 26, 28.1.2012, p. 1–21. 7 essential for purposes of defence, which can also be used for defence readiness projects and activities. Moreover, the Waste Electrical and Electronic Equipment (14) and the Restriction of Hazardous Substances (15) directives contain an exemption for military purposes that encompasses the objective of defence readiness. The Union's chemicals aquis has been instrumental in maintaining high levels of protection for human health and environment, facilitating free movement of substances in the internal market, while also considering socio-economic benefits. Maintaining high levels of occupational safety and good working conditions is also crucial for making the defence sector’s attractiveness as an employment option, while ensuring that defence readiness objectives can be effectively reached. Currently, Union’s chemical aquis does not explicitly foresee early assessment of the impact on the defence industry in the processes of banning or restricting chemical substances Regarding the Regulation on Registration, Evaluation, Authorisation and Restriction of Chemicals (REACH) (16). The Commission notes that the possibility for an exemption in the interest of defence is already provided under REACH Regulation but that in certain Member States this exemption in the interest of defence has been applied in a restrictive manner. Moreover, this exception is application and on ad hoc basis, which does not align with the defence readiness 2030 objective and the requirements to urgently ramp up defence production by 2030. The Commission therefore proposes to broaden the conditions for the use of the national exemption under the REACH Regulation and encourages Member States to use its full potential for defence needs, including defence readiness activities. The Commission’s forthcoming simplification of REACH aims to explicitly incorporate the defence readiness objective, ensuring that defence concerns, including indirect impacts on defence supply chains, are comprehensively assessed. This would enable that the defence readiness objective, including indirect impacts on defence supply chains, can be assessed early and fully. To ensure consistency across the Union’s chemicals acquis, a similar exemption is proposed in the Regulations on Classification, Labelling and Packaging (17)) and Biocidal Products (18). Concerning the Regulation on Persistent Organic Polluants (19), that implements the Stockholm Convention, the Commission proposes that defence readiness needs, should be addressed in the EU’s preparatory stages before prohibitions or restrictions are established at the international (14) Directive 2002/96/EC of the European Parliament and of the Council of 27 January 2003 on waste electrical and electronic equipment (WEEE): OJ L 37, 13.2.2003, p. 24–39. (15) Directive 2011/65/EU of the European Parliament and of the Council of 8 June 2011 on the restriction of the use of certain hazardous substances in electrical and electronic equipment: OJ L 37, 13.2.2003, p. 19–23. (16) Regulation (EC) No 1907/2006 of the European Parliament and of the Council of 18 December 2006 concerning the Registration, Evaluation, Authorisation and Restriction of Chemicals (REACH), establishing a European Chemicals Agency, amending Directive 1999/45/EC and repealing Council Regulation (EEC) No 793/93 and Commission Regulation (EC) No 1488/94 as well as Council Directive 76/769/EEC and Commission Directives 91/155/EEC, 93/67/EEC, 93/105/EC and 2000/21/EC: OJ L 396, 30.12.2006. (17) Regulation (EC) 1272/2008 of the European Parliament and of the Council of 16 December 2008 on classification, labelling and packaging of substances and mixtures, amending and repealing Directives 67/548/EEC and 1999/45/EC, and amending Regulation (EC) No 1907/2006: OJ L 353, 31.12.2008, p. 1–1355. (18) Regulation (EU) 528/2012 of the European Parliament and of the Council of 22 May 2012 concerning the making available on the market and use of biocidal products: OJ L 167, 27.6.2012, p. 1–123. (19) Regulation (EU) 2019/1021 of the European Parliament and of the Council of 20 June 2019 on persistent organic pollutants (recast): PE/61/2019/REV/1 :OJ L 169, 25.6.2019, p. 45–77. 8 level in the Convention, as it is at that stage that potential exemptions may be considered. In addition, Member States may use exemptions from reporting requirements to protect sensitive information based on national or Union security interests. As part of strengthening the Union’s defence industrial production capacity to be able to acquire the critical capabilities they currently lack, defence industry and Armed Forces need to import defence equipment, components and raw materials in a fast, agile and cost- effective way from outside the Union. To this end, the Commission encourages Member States to make full use of the possibility to suspend import duties on certain weapons and military equipment imported by or on behalf of military defence authorities from third countries (20). In addition, while continuing to promote and boost domestic capacity to the extent possible, notably on raw materials, the waiver of duties applicable to some industrial, raw materials, semi-finished goods or components imported from non-EU countries (21) under the Autonomous Tariff Suspensions and Quotas Scheme, could be also used to improve the competitiveness of the defence sector, thus strengthening the Union’s defence readiness. The potential of some technologies for defence superiority, such as Artificial intelligence, is an important lever that needs to be urgently strengthened at European level. The European Union’s Artificial Intelligence Act (22) promotes the development of Artificial Intelligence systems following a risk-based approach, introducing rules commensurate to risks. It does not regulate pre-market research in all domains, including defence, as well as development and use of Artificial Intelligence exclusively for military, defence or national security purposes. The Commission recalls that Member States can set up regulatory sandboxes, which can support the flexible and swift development of high-risk Artificial Intelligence systems relevant for military and defence purpose, to enable legally safe development and testing. Facilitating public and private investments in the defence sector Without prejudice to Article 346 of the Treaty on the Functioning of the European Union (TFEU), competition rules apply to defence and contribute to a better functioning of the internal market. At the same time, these should not be an impediment to urgent ramping up of the sector, its contribution to the “defence readiness 2030” objective and Member States’ ability to effectively respond to the challenges of the deteriorating geopolitical environment. The Commission shall take duly into consideration the specificities of the defence industry and the European Defence Equipment Market and its contribution to the objective of defence readiness in its competition enforcement (mergers, antitrust and State aid control). The European Union’s merger control regime aims at maintaining well-functioning markets, including in the defence sector. The defence readiness of the European industry (20) Council Regulation (EU) 2021/2278 of 20 December 2021 suspending the Common Customs Tariff duties referred to in Article 56(2), point (c), of Regulation (EU) No 952/2013 on certain agricultural and industrial products, and repealing Regulation (EU) No 1387/2013 : OJ L 466, 29.12.2021, p. 1, amended. (21) Communication from the Commission concerning autonomous tariff suspensions and quotas: OJ C 363, 13.12.2011, p. 6. (22) Regulation (EU) 2024/1689 of the European Parliament and of the Council of 13 June 2024 laying down harmonised rules on artificial intelligence and amending Regulations (EC) 300/2008, (EU) No 167/2013, (EU) No 168/2013, (EU) 2018/858, (EU) 2018/1139 and (EU) 2019/2144 and Directives 2014/90/EU, (EU) 2016/797 and (EU) 2020/1828 (Artificial Intelligence Act): PE/24/2024/REV/1: OJ L, 2024/1689, 12.7.2024. 9 critically depends on competitive markets that can deliver cutting-edge technology and innovation, as well as adequate and agile production capacity, while ensuring that concentrations will not lead to levels of market power that will likely increase costs for Member State budgets. In the ongoing review of merger Guidelines, the Commission will give adequate weight to the changed security and defence environment and is seeking input from stakeholders to address these aspects effectively. The Commission will particularly assess the overall benefits from enhanced defence and security within the Union leading to efficiencies. As regards antitrust, the Commission stands ready to provide the European industry with guidance on cooperation projects of companies in the defence sector, particularly where such collaboration is necessary to scale up production or where individual companies would otherwise be unable to develop or manufacture a product on their own. This may also be the case in joint procurement of raw materials by defence companies. When assessing such agreements, the Commission will also consider the efficiencies generated, including, for example, positive effects of such cooperation in terms of defence readiness, resilience of the defence supply chains and of the internal market. Substantial public and private investment are essential for industry scale up to reach the EU defence readiness 2030 objective. As part of this endeavour, Member States can use the opportunities offered by the mid-term review of the cohesion funding for supporting defence industrial capacities and military mobility (23). They can also use resources from their recovery and resilience plans for equity injections in National Promotional Banks and Institutions (NPBIs), as well as for contributions to EU programmes for satellite communications and to the European Defence Industry Programme (EDIP) – as highlighted in the Communication “NextGenerationEU – The road to 2026” (24). To enable contributions to EDIP, it is necessary to very quickly finalise the ongoing legislative trilogues and to insert an enabling provision. These additional opportunities to use EU funds for defence further strengthen the volume of available resources and therefore the rationale for removing unnecessary obstacles or administrative burdens to the effective deployment of defence investments. In this context, first, state measures to support investments in general infrastructures, such as widening of railway tunnels or reinforcing of road or railway bridges to create mobility corridors, do not constitute State aid, as they are public-remit activities related to the exercise of State prerogatives. The same is valid for the functions of the Member States’ armed forces, which generally also fall within public-remit activities. Member States do not need to notify these measures to the Commission. Second, in the current context, there is a compelling Union as well as national interest in ramping up defence production and an observed failure of market operators to respond sufficiently timely to this need due to a number of objective factors (e.g. fragmented procurement markets, uncertainty of demand over time, access to finance). Therefore, the specific case of State aid measures to support investment in production capacity for defence products and services can normally be deemed to support essential security (23) Commission Proposal for a Regulation of the European Parliament and of the Council amending Regulations (EU) 2021/694, (EU) 2021/695, (EU) 2021/697, (EU) 2021/1153, (EU) 2023/1525 and 2024/795, as regards incentivising defence-related investments in the EU budget to implement the ReArm Europe Plan: COM/2025/188 final, 22.04.2025. (24) Communication from the Commission to the European Parliament and the Council, NextGenerationEU - The road to 2026, 4.6.2025, COM(2025) 310 final. 10 interests without adversely affecting the conditions of competition in the internal market and thus would fall within the scope of Article 346 TFEU. Where Article 346 TFEU applies to State aid measures, Member States do not need to notify such measures to the Commission. Under Article 346 TFEU and the related case-law, the necessity and proportionality of national measures to protect essential security interests is examined case by case for each such measure, having regard to its context and effects. Thus, such a finding regarding State aid measures is without prejudice to the assessment of applicability of Article 346 TFEU to national measures affecting other Union rules, e.g. in the field of defence procurement. Rules to promote a Europe-wide market for defence products enhance economic conditions for investment in defence production, and thus reinforce the security of the Union and its individual Member States. In fields other than State aid, all claims for Article 346 TFEU derogation will therefore continue to be closely scrutinised. Third, where public support constitutes State aid and does not fall under Article 346 TFEU, it may be covered by the compatibility possibilities offered under existing State aid guidelines, frameworks or the General Block Exemption Regulation (25). Such aid, either in the form of individual aid or of aid schemes, can also be approved directly under Article 107(3)(c) TFEU. Under this provision, the Commission may consider aid to facilitate the development of certain economic activities, including also essential inputs for the production of defence products and services, to be compatible with State aid rules, provided it does not adversely affect trading conditions to an extent contrary to the common interest. In the overall balancing of the positive effects against negative effects on competition and trade, the Commission will take due account of the measure’s contribution to the defence readiness 2030 objective, as well as the specificities of the defence market, where demand comes from Member States, who control acquisition of defence-related products and technologies, including exports. Elements to be taken into account positively in the overall balancing test can, for instance, include the fact that the aid is granted in the context of EU programmes (26), the contribution by the investment to the resilience needs of the Union, the need for Member States to protect their essential security interest; the cross-border cooperation supported by the project, where applicable; the positive effects on interoperability and security of supply of defence-related products or inputs thereof across the Union (27), reduction of dependencies on third countries or contribution of the project to closing critical defence capability gaps, including but not limited to those identified in the White Paper and SAFE (28). The Commission will prioritise the treatment of cases with the objective of defence readiness, whether notified as individual aid or as aid schemes. In its assessment, it will ensure that, to the extent it constitutes notifiable State aid, such support is necessary, proportionate and does not lead to overcompensation. The Commission will be particularly attentive to issues or requests for clarification raised in the context of Member State preparations to implement SAFE, in accordance with the timeline laid down in that (25) Commission Regulation (EU) No 651/2014 of 17 June 2014 declaring certain categories of aid compatible with the internal market in application of Articles 107 and 108 of the Treaty. (26) Such as the EU defence industry programmes and cohesion funds. (27) Eg. when products can serve the needs of multiple users across the Union, takes place as structured efforts to ensure diversified supply. (28) Council Regulation (EU) 2025/1106 of 27 May 2025 establishing the Security Action for Europe (SAFE) through the Reinforcement of the European Defence Industry Instrument, OJ L, 2025/1106, 28.5.2025.. 11 instrument (29) but also to assess whether the ramp-up of defence production and/or scale up of the defence industry to reach defence readiness by 2030 results in certain constraints within defence related sectors arising amongst other factors, notably from limited access to financing. If necessary, the Commission will provide appropriate and timely guidance on the assessment of public support for the defence sector (30). With a view to understanding whether such guidance is needed and, if so, its possible scope, the Commission will proactively seek inputs, through a continuous and structured dialogue with Member States (including jointly all relevant authorities, e.g. those responsible for State aid, industry and defence) and other stakeholders. Boosting public investment in defence is indispensable and urgent, but it will not be sufficient. The Savings and Investments Union Communication (31), in alignment with the White Paper on Defence Readiness 2030, underlined the importance of mobilising private financing for the defence industry and noted that decisive and urgent action is necessary to significantly increase funding opportunities for companies of the European Defence Technological and Industrial Base. European companies including Small and Medium Enterprises and Mid-Caps (32) must have better and more flexible access to capital, including guarantee instruments for de-risking investments, to bring their solutions to industrial scale and to drive the industrial ramp-up that the Union requires. Under the InvestEU Fund (33), financing or investment operations designated as "strategic investments", including those in defence, are subject to specific eligibility limitations, which can hinder the ability to effectively utilise the InvestEU Fund to support investments in the European Defence Technological and Industrial Base. The Commission proposes to adapt the eligibility criteria for the defence sector to the specificities of financial instruments (debt, debt guarantees and equity financing) offered under the InvestEU fund, while maintaining necessary safeguards. This will enhance and simplify access to financing and allow better supporting European Defence Technological and Industrial Base’s growth and development. While the Union’s Sustainable Finance Framework (34) does not prevent financing of the defence sector, both the finance and defence sector may benefit from additional (29) Member States willing to receive financial assistance under the SAFE instrument shall express their interest by end July 2025. Shortly after, they will receive by the Commission a notification on the tentative allocations of the loan amounts available to each Member State. By end November 2025, Member States will have to present a request for financial assistance, accompanied by their European defence industrial investment plan. The signature of a loan agreement with the Commission will allow Member States to receive funding. (30) Guidance on State aid compatibility can take different forms according to needs, from a vade mecum of relevant precedents or an interpretative notice to self-binding Commission guidelines or frameworks. (31) Commission Communication, Savings and Investments Union: A Strategy to Foster Citizens’ Wealth and Economic Competitiveness in the EU: COM/2025/124 final. (32) Commission Recommendation (EU) 2025/1099 of 21 May 2025 on the definition of small mid-cap enterprises, C/2025/3500: OJ L, 2025/1099. (33) Regulation (EU) 2021/523 of the European Parliament and of the Council of 24 March 2021 establishing the InvestEU Programme and amending Regulation (EU) 2015/1017: PE/74/2020/REV/1: OJ L 107, 26.3.2021, p. 30–89. (34) Regulation (EU) 2020/852 of the European Parliament and of the Council of 18 June 2020 on the establishment of a framework to facilitate sustainable investment, and amending Regulation (EU) 2019/2088, OJ L 198, 22.6.2020, p. 13. 12 clarification on its application through a Guidance Notice. To provide legal certainty to investors, the Commission clarifies that only weapons prohibited by the international arms conventions to which the majority of Member State is party should be considered in the context of the Paris-Aligned and Climate Transition Benchmark exclusions. In addition, the Commission clarifies that the needs and specificities of the defence industry are fully taken into account in the sustainable reporting obligations, notably by clarifying that the defence industry is more likely than other sectors to use provisions to withhold sensitive information (for example on raw material supply volumes or certain sustainability-related financial information). If warranted, further to the ongoing revisions of the Corporate Sustainability Reporting Directive (35), the Commission will make additional adjustments in the upcoming review of the European Sustainability Reporting Standards (36) in 2025. Finally, in the review of the Sustainable Finance Disclosure Regulation (37), if necessary, the Commission will provide clarifications on the relationship between defence investments and the EU sustainability framework to reach the defence readiness objective. Developing skills and ensuring employment frameworks adapted to defence readiness Closing the capability gaps and ramping up defence production relies on the availability of specialised skills and innovative talents in the defence industry, including supply chain players from Small and Medium Enterprises to prime contractors. Although the European defence sector has skilled and specialised employees, a large-scale defence industrial ramp-up will require industry to attract, train, employ, up- and reskill and retain more talents, from technicians to engineers and specialised experts. Increasing the share of STEM graduates is a prerequisite in this regard. The Union of Skills (38), including its underpinning STEM Education Strategic Plan, will facilitate up- and re-skilling of the workforce to support the defence industry, including by strengthening the Pact for Skills (39) and by reviewing and implementing targeted skills academies and supporting vocational excellence centres. The Commission will support additional vocational excellence centres for the defence industry, as well as workforce mobility and support defence-related education, in line with the European Defence Industrial Strategy (40), notably through opportunities provided by the European defence industrial programmes and Erasmus+. Ensuring high standards for health, safety and labour rights of military forces and defence industry workers is crucial to achieve fully the objective of defence readiness of Europe and to attract and retain skilled personnel. Military personnel and industry workers perform vital roles when war is raging at our borders but also to build long-lasting European peace. (35) COM(2025)81 final (36) Commission Delegated Regulation (EU) 2023/2772 of 31 July 2023 supplementing Directive 2013/34/EU of the European Parliament and of the Council as regards sustainability reporting standards: C/2023/5303: OJ L, 2023/2772, 22.12.2023. (37) Regulation (EU) 2019/2088 of the European Parliament and of the Council of 27 November 2019 on sustainability‐related disclosures in the financial services sector: PE/87/2019/REV/1: OJ L 317, 9.12.2019, p. 1–16. (38) Commission Communication on the Union of Skills: COM/2025/90 final, 5.03.2025. (39) Commission Communication on a European Skills Agenda for sustainable competitiveness, social fairness and resilience: COM/2020/274 final, 1.07.2020. (40) Joint Communication on a new European Defence Industrial Strategy: Achieving EU readiness through a responsive and resilient European Defence Industry: JOIN/2024/10 final, 5.03.2024. 13 The Working Time Directive (41) is a cornerstone of the Union’s employment and social acquis, safeguarding workers’ health and safety through minimum standards for working hours and rest periods. In the prevailing geopolitical landscape, to make defence agility a reality and to drive the industrial ramp-up by 2030, careful attention must be attributed to the objective of defence readiness when applying the Directive’s provisions. When it comes to industrial production and the provision of related services in the defence sector, the Commission clarifies that the derogations foreseen in the Directive (42) can be used where there is a surge of activity, including for defence readiness, and invites the Member States to provide legal clarity and ensure legal certainty when it comes to their application. Concerning the Armed Forces, the Court of Justice has confirmed that the Directive may be disapplied in relation to certain specific activities, including active deployment. While preserving existing flexibilities, the Commission will engage with Member States and social partners on the application of the Directive to military personnel in the Armed Forces, including on whether it is opportune to amend the Directive to enhance existing exemptions. Conclusion Armed conflict has returned to Europe and geostrategic and hybrid threats are multiplying around us. A new international order will emerge in this decade. If we do not want to simply accept the consequences this will have for Europe and the world, we must shape this new order. It is now the time to boost Europe’s defence readiness, weakened by decades of underinvestment in defence capabilities, important capability gaps and unnecessary red tape that Member States need to urgently address. The massive increase in European defence spending announced by the ReArm Europe Plan/Readiness 2030, accompanied by a dedicated financial instrument to support Member States’ defence investments, requires revisiting existing EU legislation to be more flexible and attract greater defence investments. Simpler, faster and more agile. Building on the outcome of wide public consultations, as well as on the strategic and implementation dialogues held with industry and Member States, this Defence Readiness Omnibus proposes a mindset shift for defence readiness and agility in the Union’s legislative framework: remove regulatory hurdles, simplify and harmonise rules and procedures that are specific to the defence sector as well as on Union’s regulations impacting the defence industry and which are not defence specific. It tackles the defence industry challenges that impede the European Defence Technological and Industrial Base from responding with maximum agility to the current heightened needs by the Union, particularly considering increased global tensions and the war of aggression in Ukraine. History does not forgive either dithering or delaying. Our mission is European independence. This European Defence Readiness Omnibus marks an important step towards building an independent Europe that serves the Pax Europaea, strengthening Europe’s capacity to safeguard peace and security, so that our future can be free from coercion and aggression and the next generations will be able to live the European dream our founders fought so hard for, in peace and prosperity, averting war and the ensuing massive human casualties and environmental damages. (41) Directive 2003/88/EC of the European Parliament and of the Council of 4 November 2003 concerning certain aspects of the organisation of working time: OJ L 299, 18.11.2003, p. 9–19. (42) Notably Articles 17 and 18 of Directive 2003/88/EC. 14