Rahandusministeerium
[email protected] Meie 01.07.2025 nr 1.9-5/1771-1
Mittetulundusühingus liikmeõiguste
teostamise 2024. a aruanne
Lugupeetud rahandusminister
Tulenevalt riigivaraseaduse § 98 lõikest 4 esitame aruande Sotsiaalministeeriumi liikmeõiguste
teostamisest mittetulundusühingus 2024. aastal.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Karmen Joller
sotsiaalminister
Lisa: Riigi liikmeõiguse teostamine Euroopa sotsiaaluuringu infrastruktuuris ESS ERIC 2024.
aastal
Kelly Otsman 5913 8740
[email protected]
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 /
[email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952
LISA
Riigi liikmeõiguse teostamine Euroopa sotsiaaluuringu infrastruktuuris ESS ERIC 2024–
2025. aastal
I ESS ERIC eesmärgid ja töökord
Euroopa Sotsiaaluuring (ESS – European Social Survey) on rahvusvaheline sotsiaalteaduslik
uuring ja selle läbiviimiseks vajalik teadustaristu, mida juhitakse rahvusvahelise Euroopa
sotsiaaluuringu infrastruktuuri (ESS ERIC) abil. ESS eesmärgiks on tagada ühiskondade arengu
ja inimeste käitumise uurimiseks kõrge kvaliteediga andmestik. Andmeid kogutakse alates
2001. aastast. Eesti ühines ESS ERICga 2004. aastal. Kokku on kogus üle 500 000 inimese
andmed ning vähemalt ühes küsitlusvoorus on osalenud kokku 38 riiki. Eri riikide andmete
võrreldavuse tagamiseks nõutakse rangete protseduurireeglite järgimist. Kogutud andmed
võimaldavad analüüsida hoiakute, institutsioonide arengu ja inimeste käitumise vahelist seost
ning mitmeid muid ühiskondlikke protsesse. ESSi andmeid kogutakse igal teisel aastal. 2025.
aasta sügisel algab kaheteistkümnes rahvusvaheline andmete kogumise voor.
ESS ERICut juhib Üldkogu (General Assembly), mis nimetab ametisse direktori. Direktori
ülesandeid täidab professor Rory Fitzgerald Londoni City Ülikoolist. ESS ERICu töökorra
sätestab põhikiri (ESS ERIC Statutes). Tegevusaasta põhitegevused võetakse kokku
aastaaruandes (Annual Activity Report), mis on kättesaadavad ka ESS ERICu inglisekeelsel
kodulehel. Üldkogu liikmed on liikmesriikide poolt ESS ERICusse nimetatud esindajad, kes
koordineerivad riiklikult Euroopa Sotsiaaluuringu läbiviimist liikmesriikides. Eesti esindajaks on
Sotsiaalministeerium nimetanud alates 2024. aasta veebruarist Dr Marion Pajumetsa
(Sotsiaalministeeriumi teadusnõunik). Üldkogu koguneb reeglina kaks korda aastas ning selle
tööd juhib alates 2023. aasta novembrist professor Ann-Helén Bay (Oslo Metropolitan
University), kes on väga pikka aega olnud ESSi teadlaste töörühma liige. Üldkogu uus juht valiti
18.10.23 toimunud üldkogu elektroonilisel koosolekul. Üldkogu tööd toetavad kaks alalist
komisjoni – Teaduskomisjon ja Metodoloogia komisjon, mille liikmed valitakse reeglina
Üldkogu hulgast ja need roteeruvad. Lisaks nendele komisjonidele on veel juhtimise ja
strateegia töörühm (Governance and Strategy Working Group) ning üldkogu liikmete hulgast
roteeruv Finantskomisjon.
ESS ERICu peakorteris (London City Ülikool) tegutseb ESSi teadlaste töörühm (Core Scientific
Team), mille tööks on uuringu igapäevase andmekogumise ja analüüsi koordineerimine.
Teadlaste töörühma juhib ESS ERICu direktor. Tema vastutab ka liikmesriikide teadustöö
koordinaatorite kogu (National Coordinators’ Forum) töö korraldamise eest. Eestit esindab seal
alates 11. andmete kogumise voorust Dr Liisa Talving, keda vanemapuhkuse ajal asendab
Sabina Trankmann Tartu Ülikoolist. Eesti teadustöö koordinaator vastutab Eesti osauuringu
läbiviimise eest.
Seni on olnud ESS ERIC registreeritud Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigis. ESSi
statuudi järgi vaatab ESS-ERICu üldkogu iga nelja aasta järel üle nii registreerimise asukoha riigi
kui peakorteri asutuse. Kui Brexiti järelmina saab Ühendkuningriigist kolmas riik määruse (EÜ)
1
nr 723/2009 tähenduses, siis võib saada ESS-ERICu (ajutiseks) peakorteriks Norra. Praegu
arendatakse Norras välja ühtset andmeladu ja Norrast on palgatud konsortsiumi
andmehalduse kontrollijad-arendajad. Asjade edasine käik sõltub UK ja Euroopa Liidu
kokkulepetest teaduspoliitika küsimustes ning sellest, kas ja mil määral saab Suurbritannia
jätkata osalemist ELi teaduskonsortsiumites. 29.04.2020 toimunud ERICu üldkogu koosolekul
otsustati, et kui ELi õigus seda võimaldab, jätkab peakorter tegutsemist Londonis ka järgmisel
perioodil, ehk juuni 2021 – juuni 2025. 2022. aasta kevadel informeeris ESS ERICu peakorter
üldkogu liikmeid, et kaalutakse konsortsiumi õigusliku aluse muutmist
tulumaksusoodustusega, avalikuks hüvanguks tegutsevaks ettevõtteks. Mõnede riikide
vastuseisu tõttu ei ole esialgu selle ettepaneku realiseerimisega edasi mindud.
ESS ERICu üheteistkümnendas andmete kogumise voorus osales kokku 29 riiki. ESS ERICu
andmed on tasuta kättesaadavad teadlastele, ajakirjanikele ja poliitikakujundajatele. Lisaks
Euroopa Sotsiaaluuringu läbiviimisele, tegeleb ERIC ka ESS andmete analüüsimise võimaluste
parandamisega, nendel andmetel põhinevate erinevate teenuste väljatöötamisega ja muuga,
osaledes nende lisaülesannete rahastamiseks Euroopa Horisondi konkurentsipõhistes
taotlusvoorudes.
ESS ERICu suurimad väljakutsed 2024-2025. aastal on olnud Ukraina sõja mõju (Venemaa
staatuse peatamine, Ukrainale tasuta osalemise võimaluse loomine), üldine hinnatõus, mis on
viinud liikmesriikide osalustasude tõstmiseni ja uuringu läbiviimise kulude suurenemiseni,
põhimõttelised muudatused andmete kogumise metodoloogias (järk-järguline üleminek
elektroonilisele andmekorjele) ning jätkuv ebakindlus Suurbritannia ja Euroopa Liidu
teadusruumi reguleerimise küsimustes.
II Eesti liikmelisus ESS ERICus
Alates 2013. aastast on ESS Euroopa Teaduse Infrastruktuuri ERIC (European Research
Infrastructure Consortium) projekt. Eesti on üks ESS ERIC 14-st asutajaliikmest. Vastavalt
Vabariigi Valitsuse 31.01.2013. a korraldusele nr 39 teostab ESS ERICus Eesti riigi liikmeõigusi
Sotsiaalministeerium.
Eestis juhib Euroopa Sotsiaaluuringu läbiviimist projekti koordinaatori koordineeritav
Nõukoda, mis ühendab uuringuga seotud osapooli: Sotsiaalministeerium, Tartu Ülikool, Eesti
Teadusagentuur, Statistikaamet. Nõukoda koguneb Tartus vähemalt kord aastas, muul ajal
toimub töö peamiselt elektroonilise infovahetuse-teavitusega. Enne ESS ERICu Üldkogu
kohtumist või teadustöö koordinaatorite kogu kokkusaamisi arutatakse läbi Eesti peamised
seisukohad.
Liikmelisus ESS ERICus annab Eestile olulist teavet ja võrdlusvõimalusi järgmistes küsimustes:
kaardistab Euroopa riikide sotsiaalset struktuuri, inimeste elutingimusi ja hoiakuid ning
interpreteerib Euroopa sotsiaalse, poliitilise ja moraalse olemuse muutusi;
aitab arendada ning levitada teaduslikke standardeid riikidevaheliste sotsiaalteaduslike
võrdlusuuringute läbiviimisel. Selleks keskendutakse uuendustele näiteks küsimustike
koostamisel ja eeltestimisel, valimite loomisel, andmete kogumisel, et vähendada vigu
ning suurendada uuringute usaldusväärsust ning täpsust;
2
aitab töötada välja usaldusväärsed riigi edusamme kirjeldavaid indikaatorid, mis
põhinevad elanike arusaamadel ja hinnangutel ühiskonna eesmärkide kohta;
aitab kaasa Euroopa sotsiaalteadlaste koolitamisele võrdlevate kvantitatiivsete
uuringute läbiviimise ja analüüsi alal;
parandab sotsiaalseid muutusi kajastavate andmete nähtavust ja kättesaadavust
teadlaste, seaduseloojate ning ka laiema kogukonna hulgas.
11. vooru aastatel (2023-2025) toetas Sotsiaalministeerium andmete analüüsimist 80 000
euroga, tellides Tartu Ülikoolilt selles mahus analüüse. 2025.–2026. aastateks sõlmis
Sotsiaalministeerium Tartu Ülikooliga lepingu ESSi 12. vooru andmetele põhineva analüüsi
läbiviimiseks kokku 105 000 euro eest. Analüüs keskendub Heaolu Arengukava hoolivuse ja
koostöömeele indeksi käsitlemisele.
III Liikmemaks ja tegevuse rahastamise küsimused
ESS ERICus on kehtestatud liikmesriikidele kindla suurusega liikmemaks, mis võtab arvesse
nende SKP suurust. Eesti liikmemaksu suuruseks on 26 000 eurot. ESS ERIC rahandusaasta
kestab 1. juuni – 31. mai. Liikmemaks tuleb tasuda rahandusaasta alguses ettemaksuna.
Kõik ESS ERICus osalevad riigid on võtnud endale kohustuse rahastada andmete kogumist ja
analüüsi. Eestis rahastatakse selle läbiviimist Teadustaristu teekaardi meetmest. Eesti teaduse
teekaardi taristu nimekirjas on Heaolu Seirekeskus ehk HEAKE, mis ühendab kahte suurt
heaolu ja inimeste käitumise uurimise andmebaasi - Euroopa Sotsiaaluuringut ja HEAEesti-t.
Riiklikus statistikas kajastub ESS ERICu Eesti liikmemaks HTMi poolt kogutavas teadus- ja
arendustegevuse riigipoolse rahastamise statistikas (osaluskava).
3