Ministeeriumid
Eesti Linnade ja Valdade Liit 16.07.2025 nr 1-4/25/3271
Energiamajanduse arengukava aastani 2035 eelnõu
Esitame kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks hiljemalt 29.08.2025 Vabariigi valitsuse
istungi protokolli märgitava otsuse eelnõu ning „Energiamajanduse arengukava aastani 2035“
eelnõu koos seletuskirjaga ja lisadega.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Andres Sutt
energeetika- ja keskkonnaminister
Lisad: 1) ENMAK 2035 eelnõu
2) ENMAK 2035 eelnõu seletuskiri
3) ENMAK 2035 eelnõu lisa 1
4) ENMAK 2035 eelnõu lisad 2-8
5) ENMAK 2035 lühikokkuvõte
6) Vabariigi Valitsuse protokollilise otsuse eelnõu
Lisaadressaadid: Riigikantselei
Anastassia Batulin, 625 6359
[email protected]
Suur-Ameerika 1 / Tallinn 10122 / 626 2802/
[email protected] / www.kliimaministeerium.ee/
Registrikood 70001231
Energiamajanduse arengukava aastani 2035 lisa 1
Kavandatavate tegevuste ja tugiteemade kirjeldus
Energiamajanduse arengukava aastani 2035 lisa 1
SISUKORD
1.1 KAVANDATAVATE TEGEVUSTE KIRJELDUS ............................................................................................. 1
1.1.1 ELEKTRIVARUSTUSE TAGAMINE .................................................................................................. 2
1.1.1.1 Juhitava võimsuse tagamine ...................................................................................................... 2
1.1.1.2 Tarbimise juhtimise potentsiaali kasutusele võtmine ................................................................ 5
1.1.1.3 Salvestuse käivitumine turupõhiselt ........................................................................................... 9
1.1.1.4 Võrgu arendamine võimekuse tõstmisega ............................................................................... 10
1.1.1.5 Turu korraldamine Balti ja Soome jaeturgude ühtlustamiseks ................................................. 13
1.1.1.6 Kütusevabade energiaallikate osakaalu suurendamine ............................................................ 14
1.1.1.7 Taastuvelektri tootmise ja kasutusega seotud investeerimisriskide maandamine .................. 15
1.1.2 GAASIVARUSTUSE TAGAMINE ........................................................................................................ 16
1.1.2.1 Turu korraldamine Balti ja Soome turgude ühtlustamiseks ...................................................... 16
1.1.2.2 Gaasiinfrastruktuuri ja gaasivaru tagamine .............................................................................. 17
1.1.2.3 Taastuvgaaside soodustamine ................................................................................................. 17
1.1.3 KÜTTE JA JAHUTUSE TAGAMINE ....................................................................................................... 19
1.1.3.1 Taristu arendamine ................................................................................................................... 19
1.1.3.2 Keskkonna- ja heitsoojuse kasutus........................................................................................... 19
1.1.3.3 Energiatõhususe suurendamine JA MODERNISEERIMINE ....................................................... 20
1.1.3.4 Fossiilkütuste asendamine (sh lokaalküttes) ........................................................................... 21
1.1.3.5 Soojussalvestite rajamine ......................................................................................................... 21
1.1.3.6 Kaugjahutuse arendamine ........................................................................................................ 21
1.2 TUGITEEMADE KIRJELDUS ..................................................................................................................... 22
1.2.1 Arvestatud õigusaktid ...................................................................................................................... 22
1.2.2 Teadus-, arendustegevus, innovatsioon (TAI) .................................................................................. 23
1.2.3 Kogukonnaenergeetika käivitamine ................................................................................................. 25
1.2.4 Avaliku sektori eeskuju..................................................................................................................... 27
1.2.5 Rahvusvaheline koostöö .................................................................................................................. 27
1.2.6 Kriisideks valmisolek ........................................................................................................................ 29
1.2.7 Digitaliseerimine, andmehõive ......................................................................................................... 32
1.2.8 Kliimamõjude leevendamine ja kliimakohanemine .......................................................................... 35
1.2.9 Kutseoskused ................................................................................................................................... 36
1.2.10 Sektorite vahelise integreerituse tagamine .................................................................................... 36
1.1 KAVANDATAVATE TEGEVUSTE KIRJELDUS
Eesti energiamajanduse arengukava 2035 loomisel ja elluviimisel lähtutakse põhimõttest, et Eesti
energiamajanduse, -süsteemi ja -turgude arendamine põhineb Eesti ja Euroopa Liidu eesmärkidel ja
õigusaktidel. Üleminekul puhta energiaga majandusele on oluline tagada Eesti riigi energiajulgeolek ja
energiasüsteemi toimepidevus viisil, mis toetaks Eesti riigi majanduslikku konkurentsivõimet võrreldes
ülejäänud Euroopaga ning loodud poliitikainstrumendid ennetaksid vähekaitstud tarbija
energiaostuvõimetusse sattumist.
Energiajulgeoleku ja majandusarengu tagamisel kliimaneutraalsele energiatootmisele ja -tarbimisele
üleminekuga tuleb pikaajaliselt arvestada järgmiste põhimõtetega:
1. Eesti energiatarbimise katmiseks peab olema tagatud varustuskindlus, st piisav tootmise ja
tarnimise infrastruktuur ning turud katmaks igal ajal Eestis taskukohase hinnaga energia
kättesaadavuse. 2025. aasta veebruarist on Eesti elektrisüsteem osa Mandri-Euroopa
elektrisüsteemist ja Eesti tagab Mandri-Euroopa reeglite nõuetele vastava koguse sagedusreserve.
Selleks ajaks on loodud vajalik reeglistik salvestusvõimekuste osalemiseks kõikide
energiasüsteemi teenuste pakkumisel, planeeritud on pikaajaline üleminek vähemfossiilsetele
energiakandjatele, tagatud on elutähtsate teenuste pakkumise võimekus (ka siis, kui turupõhiselt ei
ole tootjad võimelised seda tegema) ning piisavas mahus juhitavad elektritootmisvõimsused, sh
vajadusel kasutades selleks reservvõimsuse mehhanisme (juhul, kui tootjad ei suuda turu vastu
juhitavat tootmist pakkuda);
2. energiasüsteemi arendamine peab lähtuma Eesti majanduse arengu vajadustest – taastuvenergia
areneb turupõhiselt, vajadusel rakendatavate toetusmeetmete välja töötamiseks kasutatakse
tehnoloogianeutraalseid ja turupõhiseid (sh vähempakkumise) lahendusi toomaks Eestis turule
aasta läbi tootvad võimsused, tarbijad kaasatakse tootmisse, taastuvenergia tõendamiseks
kasutatakse päritolutunnistusi.
Kliimaneutraalsele energiatootmisele ülemineku stsenaariumid modelleeriti, kaasnevad
sotsiaalmajanduslik mõju ja riskid hinnati ning stsenaariumide ellu viimise tegevuskavad koostati järgmistes
rahvusvaheliste ekspertrühmade poolt koostatud uuringutes (joonis 1):
• Üleminek kliimaneutraalsele elektritootmisele (Transitioning to a climate-neutral electricity
generation1,REFORM/SC2020/068, Euroopa Komisjoni rahastus)
• Eesti üleminek süsinikneutraalsele soojus- ja jahutusmajandusele aastaks 2050 (Transitioning to a
carbon neutral heating and cooling in Estonia by 20502, siseriiklik rahastus)
• Eesti gaasivarustuse dekarboniseerimise teekaardid (Gas Decarbonisation Pathways for Estonia
(DG REFORM, Euroopa Komisjoni rahastus)3
• Eesti energiatõhususe teekaardid ja energiasäästukohustus (Support to the renovation wave -
energy efficiency pathways and energy saving obligation in Estonia, REFORM/SC2022/067,
Euroopa Komisjoni rahastus) - lõpetamisel
Alusuuringud on omavahel seotud eelkõige uuringutes kasutatud elektritarbimise ja elektrifitseerimise,
taastuvgaaside, hoonete rekonstrueerimise jms alusandmete kaudu (joonis 1).
1 Elektri uuringud | Energiatalgud
2 EESTI ÜLEMINEK SÜSINIKNEUTRAALSELE SOOJUS- NING JAHUTUSMAJANDUSELE AASTAKS 2050 | Energiatalgud
3 Gaasivõrgu dekarboniseerimise uuring 2022 | Energiatalgud
1
Joonis 1. Kliimaneutraalsele energiatootmisele ülemineku uuringute omavahelised seosed.
Eesmärgid ja poliitikainstrumendid (kavandatud tegevused) on koostatud nimetatud uuringutes koostatud
tegevuskavade ja ENMAK 2035 ettevalmistanud töörühmade ettepanekute4 alusel arvestades ENMAK 2030
rakendamise aluseks olevaid seniseid energeetika ja maavarade programme5, et tagada
riigieelarvestrateegiat arvestav energiapoliitika järjepidev kujundamine, planeerimine ja täitmine.
1.1.1 ELEKTRIVARUSTUSE TAGAMINE
1.1.1.1 Juhitava võimsuse tagamine
Alaeesmärgid, millesse panustab: energiajulgeolek, kättesaadavus ja taskukohasus
Mõõdikud, millesse panustab: juhitav tootmisvõimsus elektrisüsteemis, varustuskindluse norm, N-1
Probleem, mida lahendab: juhitamatute tootmisvõimsuste tasakaalustamine ja elektrisüsteemi stabiilsuse
tagamine, juhitamatutest energiaallikatest elektritoodangu puudumise kompenseerimine, elektriimpordi
sõltuvuse vähendamine
Põhitegevused: varustuskindluse normi täitmiseks ja elektrisüsteemi stabiilsuse tagamiseks vajalike
tootmisvõimsuste tagamine, vajadusel saartalitlusvõime tagamise teenuse või võimsusmehhanismi (sh
strateegilise reservi) rakendamine ja selleks vähempakkumise läbiviimine, tuumaenergia kasutuselevõtu
analüüs ning tuumaenergia kasutuselevõtu ettevalmistus (regulatsiooni ja tuumaregulaatori loomine).
Juhitavad tootmisvõimsused on võimsused, millega saab arvestada kõrge tarbimisega perioodidel, näiteks
päevi kestva pakase korral. Need võimsused tagavad varustuskindluse ka võimalikes erakorralistes
olukordades, näiteks Balti riikide eraldumisel iseseisvaks sagedusalaks6. Juhitava tootmisvõimsuse
vajadus koosneb nii kiirelt (sekundite kuni minutitega) reageerivast sagedusreservi vajadusest kui ka nii
öelda baasvõimsusest, mis võib olla aeglasema reageerimisajaga, näiteks tundidega. Sagedusreserve saab
pakkuda eeskätt gaasielektrijaam, mõningal määral ka salvestus ja tarbimise juhtimine. Baaskoormuse
pakkumiseks sobib tehnoloogiliselt hästi ka tuumajaam.
Eestis on juhitavat võimsust vaja vähemalt 1000-1200 MW 2024 seisuga, see väärtus on ajas kasvav ja
hinnanguliselt 2035 on see vajadus hinnanguliselt ca 1200-1600 MW. Osa (ligikaudu 50%) sellest
võimsusest peab suutma pakkuda sagedusreserve ja olema selle jaoks kiiresti juhitav, ehk minutitega,
baasvõimsust tagav osa võib olla aeglasemalt reageeriv, ehk ka tundidega. Eestis peab olema pidevalt
tagatud kindlaid tootmisvõimsuseid, mis koos EstLink 1 ja EstLink 2 kaudu saadava elektrienergiaga
4 II aruanne ENMAK töörühmade töödokumendid | Energiatalgud
5 Tegevuspõhine riigieelarve | Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (mkm.ee)
6 Eesti tarbijate elektrivarustuskindluse aruanne aastani 2030 (Elering 2021) https://www.elering.ee/sites/default/files/2021-
12/Varustuskindlus%202021%20lk.pdf
2
suudavad ära katta Eesti elektrisüsteemi tiputarbimise (2024. a jaanuaris oli läbi aegade suurim
tiputarbimine 1599 MW). Süsteemihalduri hinnangul on vaja lisaks Estlinkide kaudu saadavale
elektrienergiale Eestis kohapeal vähemalt 1000-1200 MW kindlaid tootmisvõimsuseid, et tagada
saartalitluse olukorras Eesti tarbijate elektrivarustus. Uus juhitav võimsus käivitusega 2028/2029. aastal
kiire sagedusreservi7 jaoks peab vastama käsitsi juhitavale sagedusreservi (manual Frequency Restoration
Reserve ehk mFRR) kriteeriumidele, sh käivitusajaga kuni 12,5 minutit8, milleks sobivad nt gaasijaamad.
Gaasijaam saab 2030. aastal tarbimise 100 % katmisel taastuvelektriga hinnanguliselt tööd kuni 2000 tundi
aastas, sõltuvalt alla (tarbimise vähenemine nt suure tarbija välja lülitumisel) või üles koormamise (tarbimise
suurenemine nt sõltuvalt ilmastikuoludest) vajadusest. Alates 2029. aastast on valminud eelduslikult uusi
tootmisvõimsusi, mis saavad muuhulgas pakkuda ka sagedusreservi kokku ca 900 MW koos
olemasolevate Auvere ja vanemate tootmisplokkide, koostootmisjaamade ning rajatavate gaasijaamade
baasil. Lisaks on eelduslikult turupõhiselt kasutatav selleks ajaks ka Kiisa avariielektrijaam 250 MW
ulatuses, mis on plaanis müüa turuosalistele aastal 2028. Juhitavate tootmisvõimsuste vajadusest 2035
aastal hinnanguliselt ca 600-800 MW9 peab vastama sagedusreservide nõuetele, ehk olema kiire juhitav ja
ülejäänu võib olla aeglasem juhitav, mis reageerib tundidega. Aeglase juhitava võimsuse vajadust saab
tulevikus katta näiteks ka tuumajaam, mis võib tulla Eesti energiasüsteemi pärast aastat 2035. Oluline on
juhitava tootmisvõimsuse mahu tagamine erinevate tehnoloogiatega ja hajutatult, võimalikult taskukohaselt
ja kliimaeesmärkidega kooskõlas. Läbi juhitavate tootmisvõimsuste ja lühiajaliste ressursside (salvestus ja
tarbimise juhtimine) on vajalik tagada reservide olemasolu tootmise ja tarbimise nii lühiajalisteks ning
kiireteks muutusteks (sh sageduse hoidmise tagamiseks) kui ka pikaajalised tootmisvõimekused juhuks, kui
tuul ei puhu ja päike ei paista pikema perioodi jooksul.
Kindel (ilmastikust mitte sõltuv) turupõhine tootmisvõimsus oli aastal 2024 põlevkivi ja biomassil
elektrijaamade baasil kokku 1350 MW10. Kui lisada turuväline Kiisa avariielektrijaam (250 MW), siis kindlat
tootmisvõimsust on kokku ca 1600 MW.
1.1.1.1.1 Turupõhised lahendused
Kuigi hinnanguliselt on vaja juhitavat võimsust 1000-1200 MW ulatuses tagamaks varustuskindluse normi
ja elektrisüsteemi stabiilsust, siis tegemist on ajas muutuva numbriga kuna see sõltub tiputarbimisest ja
paindlikkuse ressurssidest nt salvestus ja tarbimise juhtimine. Varustuskindluse normi ja elektrisüsteemi
stabiilsuse tagamiseks võib jaotada lahendused kaheks erinevaks võimaluseks – lahendused turupõhiselt
ja turuväliselt.
Turupõhised lahendused tipukoormuste katmiseks, mida on võimalik katta järgnevalt:
• läbi gaasi/vesiniku elektrijaama;
• kasvatades salvestusvõimsust (näiteks vesisalvestid, akupargid);
• tarbimise juhtimise suurendamine;
• riikidevaheliste ülekandevõimsuste suurendamine.
Tuumajaama saaks Eesti elektrisüsteemis arvestada aeglaselt juhitava võimsusena11.
Alates 2026. aastast rakendatakse Eestis saartalitlusvõime teenust, mis võimaldab hoida valmisolekus
vahemikus 1000-1200 MW juhitavat võimsust (süsteemihaldur täpsustab iga-aastaselt täpse vajaduse üle),
tagades sellega Eesti elektrisüsteemi iseseisva hakkamasaamise. Valmisolekut seda võimsust hoida peab
olema vähemalt 10 järjestikust päeva. Saartalitlus tähendab, et juhul kui Eestil on katkenud ühendused
Lätiga ning Eesti on langenud eraldi sünkroonalasse suudab elektrisüsteem iseseisvalt toimida.
7
Sagedusreservide eelkvalifitseerimise nõuded | Elering
8 Lisa 2 elering.ee/sites/default/files/2024-12/Elering_VKA_2024.pdf
9 Hinnang põhineb Eleringi 2023 aasta Varustuskindluse aruande analüüside teadmisel. Tegelik kiire juhitava vajadus täpsustub iga-aastaselt
Varustuskindluse analüüsis ja sõltub Baltikumi tarbimise juurdekasvust ja taastuvenergia tootmisvõimsuste arengust regioonis.
10 Kindel tootmisvõimsus tabel 4.5 Elering_VKA_2023_5.pdf
11 Tuumaenergia kasutusele võtmise ettevalmistavad tegevused kavandatakse tuumaenergia programmis. Elektrit Eestis toota, kui tehakse vastavad
otsused ning on olemas sobilik ja konkurentsivõimelise hinnaga tehnoloogia, saaks jaam 2035+ perioodil.
3
Saartalitlusvõime tagamise meetmes osalevad elektritootjad saavad osaleda jätkuvalt igapäevasel
elektriturul, mis võimaldab tipuhindasid allapoole tuua (võrreldes olukorraga, kui nad ei osaleks turul).
Kui ka pärast uute juhitavate võimsuste lisandumist varustuskindluse probleem püsib, tuleb järgmisel
kümnendil pärast strateegilist reservi rakendada turul osalevat reservvõimsuse mehhanismi vajaliku
puudujäägi tagamiseks. See tähendab seda, et vähempakkumise tulemusel makstakse turuosalistele tasu,
mis võimaldab kiiremini uutel juhitavatel võimsustel turule tulla.
1.1.1.1.2 Turuvälised lahendused
Turuvälised lahendused tipukoormuse katmiseks on võimalikud läbi reservvõimsuse mehhanismi loomise.
Reservvõimsuse mehhanismi strateegilise reservi näide on, kus riik ostab võimsust reservi senikaua, kuni
turupõhiselt vajaminev maht ei tule kokku. Ressursiks võib olla näiteks põlevkivielektrijaamade valmisolekus
hoidmine, salvestus, tarbimise juhtimine, gaas, vesinik, biomass. Vajadus tekib tänase teadmise kohaselt
alates 2027. aastast ning seda tuleb hoida senikaua, kuni turupõhiselt tekib juurde piisavas mahust juhitavat
võimsust varustuskindluse normi tagamiseks.
Turuväline lahendus tähendab reservvõimsuse mehhanismi näitel strateegilist reservi, mis ei osale
igapäevasel elektriturul ning sellel puudub mõju päevasiseselt kaubeldavale elektrihinnale. Elektriturul
toimub kauplemine Eesti piirkonnas kas Nord Pooli elektribörsi kaudu või tootja ja tarbija omavaheliste
lepingute alusel.12 Reservvõimsuse mehhanismis oleva võimsusega ei kaubelda Nord Poolis ning see ei
paku tootja ja tarbija vahelisi lepinguid. Mehhanism käivitatakse ainult viimases hädas, kui Eestis on
elektrienergiat puudu.
Vähempakkumise korraldamine reservvõimsuse mehhanismi loomiseks sõltub riigiabi loa saamisest.
Vähempakkumine toimub orienteeruvalt 2025. aastal, reservvõimsuse mehhanismi vajadus tekib
orienteeruvalt 2027. aastal.
Tulenevalt Euroopa Liidu määruse (EL) 2019/943 artikkel 25 põhimõtetest ja elektrisüsteemi toimimise
võrgueeskirjast § 141 -le ei tohi Eestis piirangutunde olla rohkem kui kaheksa ning keskmine andmata jäänud
energiakogus ei tohi ületada 4,5 GWh. Varustuskindluse normi hinnatakse üleeuroopalise elektrisüsteemi
võimekuse analüüsis (ERAA) ja samuti süsteemihalduri poolt siseriiklikus analüüsis (NRAA), kus vaadatakse,
kas see on järgneva kümne aasta jooksul täidetud. Kaugemale tulevikku vaatavad analüüsid näitavad, et
ilma täiendavate meetmetega, mis jaamu vajalikus mahus töös hoiaks, ei pruugi Eesti põlevkivielektrijaamu
ei pruugi piisavas mahus turul olla. Varustuskindluse tagamiseks rakendatakse vajalikke meetmeid.
1.1.1.1.3 Põlevkivienergeetika roll
Põlevkivisektor on Eesti jaoks ajalooliselt olnud oluline energiavarustuse tagamisse panustaja. Seetõttu
tuleb sektori arengusuundumuste ning -võimalustega energiamajanduse arengukavas arvestada13, et
õigeaegselt vajalikke muudatusi Eesti energiamajanduses esile kutsuda.. Põlevkivist toodetakse Eestis nii
elektrit kui ka põlevkiviõli. Protsesside jääksoojust kasutatakse lähedalasuva soojustarbimise olemasolul
elanike ja ettevõtete (kaugkütte)soojusega varustamiseks. Põlevkiviõli kasutatakse valdavalt laevakütusena
ning läheb ekspordiks.
Valdav enamus Eesti juhitavatest võimsustest baseerus 2024. aastal põlevkivi otsepõletusel. Põlevkivist
otsepõletusel elektritootmine on juba praegu elektriturul valdavalt nõrgas konkurentsipositsioonis ning vaid
põlevkivi otsepõletusel jaamad töötavad aastas vähesel arvul tundidest. Lisaks on enamik
põlevkivivõimsusest 40+ aastat vana. Eestis peab igal ajahetkel olema tagatud piisvas mahus juhitavaid
võimsusi. Seni, kuni uusi juhitavaid võimsusi pole rajatud, tuleb alles ning töövõimelisena hoida
olemasolevaid.
12 Kliimaministeerium. Elektriturg.
13Lisaks on Eesti taaste- ja vastupidavuskava kohaselt vaja uuendatavas energiamajanduse arengukavas kirjeldada meetmeid ja tegevusi
põlevkivivõimsuste asendamiseks.
4
Põlevkiviõli tootmine on seni süsinikulekke riski tõttu saanud tasuta kvoote. Tasuta kvootide maht väheneb
iga-aastaselt. Tasuta kvootide vähenemine mõjutab põlevkiviõli tootmise konkurentsivõimet. Samuti
mõjutab põlevkiviõli tootmisega seonduvat nõudluse poolel toimuv. Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni
poolt on üles seadmisel kohustuslik laevakütuste standard ja laevanduse KHG heite hinnastamine
laevanduse null-netoheiteni jõudmiseks aastaks 2050, millega seotud meetmed rakenduvad aastal 2027 üle
5000 tonnaažiga ookeanilaevadele14. Samuti kavandatakse põlevkivi ja muude sektorite KHG heite
eesmärke seadvat Eesti siseriiklikku regulatsiooni (kliimakindla majanduse seadus).
Arengukava elluviimise perioodi jooksul (2035) on vaja tagada nii uute juhitavate võimsuste rajamine Eestis
kui ka olemasolevate juhitavate võimsuste tööshoidmine seni kuni on rajatud (või olemasolevaid
moderniseeritud) piisavas mahus uusi juhitavaid võimsusi. Põlevkiviõli tootmine (ja sellega seonduva
jääksoojuse kasutusvõimaluste olemasolu) saab toimuda ka perioodil 2035+, kuid peame olema valmis
stsenaariumiks, kus põlevkiviõli tootmise konkurentsipositsioon maailmaturul nõrgeneb ning seetõttu on
vaja tagada, et põlevkiviõli tootmise jääksoojust kasutavates soojusvõrkudes on õigeks ajaks olemas
alternatiivsed lahendused.
Põlevkivi15 otsepõletuse asemele elektris tulevad juhitavate võimsustena hinnanguliselt:
• olemasolevatele juhitavatele võimsustele (põlevkivil, uttegaasil, bioenergial ja gaasil) lisaks
rajatakse 2028/2029 kuni 500 MW uusi juhitavaid elektrijaamasid 16;
• alates 2030+ täiendavate juhitavate võimsuste turule toomiseks rakendatav võimsusmehhanism
peaks turule tooma täiendavaid gaasielektrijaamasid või muid juhitavaid tootmisvõimsusi.
Soojusega varustamisel põlevkivi kasutusele alternatiivide leidmine on kirjeldatud 1.1.3.
Arengukava peatükk 3 käsitleb põlevkivilt kliimaneutraalsele elektrienergia tootmisele üleminekuks
kavandatud tegevusi (uute tootmis- ja salvestusvõimsuste rajamise kiirendamine). Peatükk 5 kirjeldab kütte
tagamisel kavandatud tegevused fossiilkütustelt üleminekuks taastuvenergiale. Põlevkivitööstuse
ümberprofileerumisega seoses on võimalike kaasnevate sotsiaalmajanduslike mõjude ennetuseks välja
töötatud Ida-Viru õiglase ülemineku territoriaalne kava17 ning loodud Ida-Viru Õiglase Ülemineku Fond18.
Elektrivõrgu varustuskindluse normi täitmine ja vajamineval hulgal tootmisvõimsuste olemasolu tuleb
tagada esmajärjekorras turutingimustel. Juhul, kui tekib oht tootmisvõimsuste piisavusele tuleb rakendada
vajadusel reservvõimsuse mehhanismi (riigiabi loa saamisel), millega hangitakse vajalikud juhitavad
võimsused läbi vähempakkumise (nt strateegilise reservi loomisega). Reservvõimsuse mehhanismi
kasutuselevõtu regulatsioon jõustus 2024. Juhitava võimsuse vajalik maht oli 2024 seisuga 1350 MW
tarbimisel koos võrgukadudega 8,3 TWh (tiputarbimisel 1599 MW), st tulevikus võib see perspektiivis
suureneda. Juhitavate võimsuste vajadust vähendab tarbimise juhtimise ja salvestuse potentsiaali
realiseerimine (ENMAK 2035 eelnõu lisad 1.1.1.2 ja 1.1.1.3).
1.1.1.2 TARBIMISE JUHTIMISE POTENTSIAALI KASUTUSELE VÕTMINE
Alaeesmärgid, millesse panustab: energiajulgeolek, kättesaadavus ja taskukohasus
Mõõdikud, millesse panustab: elektri aasta keskmine lõpptarbija hind alla Euroopa Liidu keskmise
Probleem, mida lahendab: tiputarbimise ja ületootmise ajaline nihutamine, sagedusreservide mahu
suurendamine
Põhitegevused: tururaamistiku loomine sh tsentraalse arveldamise mudeli rakendamine, andmelao arendused,
tariifisüsteemide ja sagedusturgude arendused, paindlikkusteenuste19 kasutamine.
14 IMO approves net-zero regulations for global shipping
15 Põlevkivi kaevandamise määr on 20 mln t/a, aastal 2020-2023 kaevandati pool määrast Põlevkivi | Keskkonnaamet
16 Eleringi sagedusreservide hankes pakutav võimsus selgub 2025. aasta III kvartalis.
17 Õiglase ülemineku kava | Õiglase ülemineku fond (idavirufond.ee)
18 Avaleht | Õiglase ülemineku fond (idavirufond.ee)
19 paindlikkusteenus – teenus, mis vähendab kulutõhusalt vajadust võrgu läbilaskevõimsust suurendada või asendada ja võrgu koormust juhtida
ning aitab võrgul toimida, kaasates elektriturule teiste hulgas taastuvatest energiaallikatest elektrienergia tootjaid, hajatootjaid, tarbimiskajas
osalevaid turuosalisi, energiasalvestusega tegelevaid ettevõtjaid, süsteemijuhtimiseks reservvõimsuste pakkujaid ja agregaatoreid
5
Taastuvelektri osakaalu suurenemine elektrisüsteemis suurendab tootmise ettearvamatust ja seeläbi
vajadust elektrisüsteemi paindlikumalt ja kuluefektiivsemalt juhtida. Paindlikkuse all mõistame võimekust
hoida elektri tootmist ja tarbimist igal ajahetkel tasakaalus, et tagada elektrisüsteemi toimimine.
Tarbimise juhtimine suurendab tarbimise paindlikkust ja võimaldab tarbimist vähendada või nihutada ajalt,
mil süsteemis on elektri puudujääk ja täiendav energiaühiku tootmine on väga kallis, ajale mil elekter on
soodsam. Pandlikkuse pakkumist ja kasutamist visualiseerib allolev joonis20:
Joonis 2. Paindlikkusteenuste ülesehitus.
Üldiselt saab tarbimise juhtimise jaotada kaheks – kaudne ja otsene. Kaudse tarbimise juhtimise puhul
reguleerivad tarbijad (sh kodu- ja äritarbijad) oma tarbimist lähtuvalt hinnasignaalidest, nt elektri
börsihinnast. Kaudset tarbimise juhtimist saab ergutada läbi dünaamilise hinnaga elektripakettide, aga ka
läbi tarbija teadlikkuse suurendamise ja digitaalsete lahenduste kasutuselevõtmise21.
Elektrituruseaduse kohaselt on tarbimise juhtimine (tarbimiskaja) elektri tarbimise koormuse juhtimine, mis
seisneb tarbija iseseisvas tarbimise muutmises või agregaatori22 kaudu tehtud ja aktsepteeritud
pakkumises müüa organiseeritud turu hinnaga tarbimise vähendamist või suurendamist. Sellist tarbimise
juhtimist saame nimetada otseseks tarbimise juhtimiseks.
Eesti tarbimise juhtimise potentsiaaliks on hinnatud23 213 kuni 407 MW. Elektri börsihinnast ja tarbijate
omapoolsest otsustest sõltuv kaudse tarbimise juhtimise praegune võimekus24 on kuni 100 MW.
Otsese ja kaudse tarbimise juhtimise ajalist osalemist elektriturgudel visualiseerib allolev joonis25:
20 REPowerEU Priority 3: Proposed measures to facilitate demand side response and to improve the flexibility market functioning in Estonia,
Trinomics - https://energiatalgud.ee/sites/default/files/2023-04/Ad-hoc_report_Demand_Side_Response%20-%20FINAL%5B38%5D.pdf
21 Tarbimise juhtimise iseseisva agregaatori tururaamistiku ettepanekud Eestile, Konkurentsiamet, Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeerium, Elering AS https://www.konkurentsiamet.ee/sites/default/files/news-
files/tarbimise_juhtimise_iseseisva_tururaamistiku_ettepanekud_eestile.pdf
22 Agregaator on isik, kes osutab agregeerimise teenust ja võib samal ajal olla müüja või bilansihaldur. Agregeerimine on tegevus, mille käigus
ühendatakse tarbijate tarbimiskoormus või tootjate tootmisvõimsus elektriturul müümiseks või ostmiseks Elektrituruseadus–Riigi Teataja
23 https://elering.ee/sites/default/files/attachments/Tarbimise_juhtimine_1.pdf
24 Eesti elektri tarbimiskaja ja tootva tarbimise simulatsioonianalüüs, TalTech - https://arenguseire.ee/wp-content/uploads/2024/06/2024_eesti-
elektri-tarbimiskaja-ja-tootva-tarbimise-simulatsioonianaluus_uuring.pdf
25 Encouraging Flexibility in Electricity Market Design, ACER - https://www.ceer.eu/documents/104400/-/-/45a8c9a6-c65a-f249-ebd8-
13f90ff0620d
6
Joonis 3. Otsese ja kaudse tarbimise juhtimise osalemine elektriturgudel.
Tarbimise juhtimise mõju tarbimisele visualiseerib allolev joonis.
Joonis 4. Tarbimise juhtimise mõju elektri tarbimisele.
Agregaatori rolli tarbimise juhtimisel visualiseerib allolev joonis.
Joonis 5. Tarbimise juhtimise sidumine elektrituruga.
Riigikontroll on oma aruandes26 leidnud, et tarbimiskajas osalemist ja agregeerimist takistab eelkõige
puudulik regulatsioon, mis ei sätesta piisaval määral turuosaliste rolle ja kohustusi. Reguleerimisturul on
Elering täna juba rakendamas tsentraalse arveldusega mudelit, mille kohaselt tarbimise vähendamisel
bilansihalduri otsesed kulud kompenseeritakse elektri päev-ette börsihinna alusel agregaatori poolt.
Tarbimiskaja regulatsioon on ennekõike puudu järgmise päeva, päevasisesel ja võrgukoormuste juhtimise
27 Konkurentsiamet
7
turgudel. Alloleval joonisel on visualiseeritud tsentraalse arveldusega turumudel, mis visualiseerib
turuosaliste vahelist arveldamist tarbimise juhtimise korral läbi agregaatori27:
Joonis 6. Arveldamise mudel tarbimise juhtimisel agregaatori kaudu (Allikas: Konkurentsiamet).
Eesmärk on tuua otsene tarbimise juhtimine kõigile turutasemetele (päev-ette, päevasisene ja
reguleerimisturg) ja seeläbi ühelt poolt vähendada elektrikulusid tarbijale (sh majapidamised, tööstus,
teenindus , avalik sektor), teisalt suurendada varustuskindluse taset ning aidata kiirendada taastuvenergia
kasutuselevõttu. Tarbimise juhtimine vähendab osaliselt juhitavate võimsuste vajadust ja on soodsam
täiendava elektritootmise rajamisest. Lisaks on eesmärk võtta tarbimise juhtimine kasutusele ka
võrguettevõtjate poolt nt võrguinvesteeringute edasilükkamiseks või võrgu ülekoormuse vähendamiseks.
Võrguettevõtjad annavad iga kahe aasta tagant koostatavas võrgu kümneaastases arengukavas ülevaate
paindlikkusteenuste kasutamise plaanidest.
Tarbimise juhtimise eesmärkide realiseerimiseks muudetakse elektrituruseadust, planeeritakse võrgu
arengukavades tarbimise juhtimise tegevused , mis võimaldavad agregaatoritele vastavate turutingimuste
(regulatsiooni raamistik, tehnilised tingimused, andmevahetuse tüüptingimused) loomist klientidele
tarbimise juhtimise teenuste pakkumiseks. Reguleerimisturul toimib käsitsi aktiveeritavate reservide turg ja
2025. aasta alguses käivitub kiirete automaatsete reservide turg sageduse juhtimiseks. Tarbimise juhtimise
kõigile turutasemetele toomine eeldab andmelao arendust aastaks 2026. Konkurentsiamet töötab välja
detailsemad tehnilised tingimused arveldusele ja andmevahetusele süsteemihalduri, bilansihalduri,
turuoperaatori ja agregaatori vahel. Tarbimise juhtimine kõigile turutasemetel on kavandatud käivituma
hiljemalt 2027. aastal.
2025. aastal muudetakse elektrituruseadust viisil, mis kohustab võrguettevõtjaid paindlike liitumislepingute
sõlmimise võimalust tarbijatele pakkuma. Paindlikud liitumislepingud tähendavad seda, et võrguettevõtja ja
liituja lepivad kokku võrguga liitumise tingimustes selliselt, et võrgu ülekoormuse korral liituja
Selleks, et tarbimise juhtimist veelgi laiemalt ja efektiivsemalt reguleerimisturgudel (süsteemihaldur) ja
lokaalsetel võrguturgudel (jaotus- ja põhivõrgud) kasutusele võtta on vajalik suurendada süsteemihalduri ja
põhivõrguettevõtja ning jaotusvõrguettevõtjate vahelist koostööd tarbimiskaja hankimisel. Seda saab
realiseerida läbi võrguettevõtjate vahelise või süsteemihalduri poolt pakutava paindlikkusplatvormi
kasutuselevõtu. Eesmärk, et sama tarbimise juhtimise ressurssi saaks pakkuda nii reservide turgudele
(kasutaja süsteemihaldur Elering) kui lokaalsetele võrgupiirangute turgudele (kasutaja nii jaotusvõrgud, nt
Elektrilevi, kui põhivõrk - Elering). Selleks on vajalik luua riiklik või regionaalne paindlikkusplatvorm ja
koostöö selle realiseerimiseks süsteemihalduri ning võrguettevõtete vahel. Euroopa Liidus ühetaolise
lähenemise rakendamiseks töötatakse EL tasandil välja tarbimise juhtimise võrgueeskiri28, mille raames
27 Konkurentsiamet
28 Tarbimisejuhtimise võrgueeskiri, ACER - https://www.acer.europa.eu/documents/public-consultations/pc2024e07-public-consultation-draft-
network-code-demand-response
8
luuakse ka põhimõtted võrguettevõtjate vahelise koostöö ning infovahetuse parandamiseks. Need
põhimõtted on aluseks ka paindlikkusplatvormi kasutusele võtmiseks.
1.1.1.3 SALVESTUSE KÄIVITUMINE TURUPÕHISELT
Alaeesmärgid, millesse panustab: energiajulgeolek, kättesaadavus ja taskukohasus
Mõõdikud, millesse panustab: elektri aasta keskmine lõpptarbija hind alla Euroopa Liidu keskmise
Probleem, mida lahendab: hinnastabiilsus, suure mahu taastuvelektri, elektrisüsteemi integreerimine,
tiputarbmise ja ületootmise vähendamine ajalise nihutamisega, sagedusreservide tagamine
Põhitegevused: turubarjääride eemaldamine, regulatiivsed muudatused ja garantiimehhanismi analüüs.
Salvestus on tehnoloogia, mis võimaldab salvestada energiat ühel ajahetkel ja teisel ajal seda salvestatud
energiat kasutusele võtta. Salvestust saab kasutada nii tootmisel kui tarbimisel, mistõttu avaldab, nt
elektritarbimine elektriturule kahepoolset mõju – ühel hetkel suurendab tarbimist ja teisel hetkel suurendab
tootmist. Salvestus (nt liitiumakud, pump-hüdroakumulatsioonijaamad, soojussalvestid) võimaldab
suurendada elektrisüsteemi paindlikkust, seeläbi vähendades vajadust juhitavate võimsuste järele.
Salvestusega leevendame järgmiseid probleeme:
• varustuskindluse paranemine: salvestus võimaldab siluda nii ebaühtlast tootmist kui tarbimist, see
omakorda vähendab juhitavate jaamade vajadust, mis loob eelduse kliimaneutraalse
elektritootmise saavutamiseks;
• ebastabiilne elektrihind kõrge elektrihinnaga stabiliseerub tarbijatele läbi hinnatippude vähenemise
(sõltuvalt salvestuse võimsusest ja mahust väheneb keskmine börsihind 1,31 - 3,93 €/MWh29) ja
suureneb turuhind taastuvelektri tootjale läbi volatiilsuse vähenemise;
• taastuvelektri suuremas mahus elektrisüsteemi integreerimisel tekkiv ebastabiilsus on võimalik
kompenseerida salvestusega, salvestus võimaldab taastuvelektrit suuremas mahus kasutusele
võtta, kuna taastuvelektri tootjatel on võimalik turupõhiselt rohkem teenida ja salvestus võimaldab
taastuvelektri tootmist nihutada hetkedele, kus taastuvelektri tootmist on vähem näiteks
õhtutundidel, volatiilsuse vähenemine vähendab vajadust riigi poolt taastuvelektri tootmisele
toetusi maksta (sõltuvalt salvestuse võimsusest ja mahust suureneb taastuvelektri tootjate tulu 1,5
kuni 8,6%30);
• fossiilsete energiaallikate kasutus ja fossiilsel energial töötavate tipujaamade töötunnid võimaldab
salvestus süsteemistabiilsuse hoidjana asendada taastuvelektriga;
• süsteemi ebastabiilsus on välditav läbi täiendava tootmis- või tarbimisressursi pakkumise.
Salvestus pakub erinevaid süsteemiteenuseid sh inertsi tagamiseks ja sageduse reguleerimiseks.
Suuremahuline salvestus saab pakkuda ka elektrisüsteemi nullist käivitamise võimekust (ingl. k
black-start), vajadus üha suuremal määral süsteemistabiilsust tagada tuleneb sünkroniseerimisest
Kesk-Euroopa elektrisüsteemiga ja elektrisüsteemis taastuvelektri osakaalu suurenemisest ning
kuna taastuvelektrivõimsused (tuul, päike) ei ole juhitavad, siis suureneb vajadus nende
tehnoloogiate poolt tekitatud ebastabiilsust elektrisüsteemis tasakaalustada;
• elektrivõrgu koormatus on võimalik ennetada tarbimise juhtimise ja salvestusega, mille tõttu saab
võrguinvesteeringuid edasi lükata või võrgu ülekoormust vähendada (nt võrguettevõtete poolt
tarbimise juhtimist ja elektrisalvestust turult hankides või pakkudes liitujatele paindlike tarbimise
ajast, või võrgu koormatusest sõltuvaid elektrilepinguid) kujundades võrgutariifi tarbimise ajast või
võrgu koormatusest sõltuvaks ning kuna Eesti elektrivõrk on täna juba tootjaliitumisi täis ja iga
täiendav liitumine on liitujale kulukas saab olukorra leevendamiseks ja elektrivõrgu optimaalseks
kasutamiseks võrguettevõtja pakkuda liitujatele paindlikku liitumist, mille puhul võrguettevõtja
tellimusel või kellaajast sõltuvalt peab tootmise alla koormama ja üle jääva elektri kas jätma
tootmata, või selle salvestama hilisemaks kasutamiseks, lisaks võimaldab võrgu koormamise
29 TalTech Elektrisalvestuse mõju analüüs Salvestuse uuringud | Energiatalgud
30TalTech Elektrisalvestuse mõju analüüs Salvestuse uuringud | Energiatalgud31 https://kik.ee/et/toetatavad-tegevused/energiasalvestuse-
seadmete-pilootprojektide-arendamine
9
ajaliselt võrdsemalt jaotamine vältida võrguinvesteeringuid, mis muidu tuleks teha tiputootmise või
-tarbimise tõttu ja seonduvalt loob tarbijatele ning tootjatele soodsama võrguga liitumise.
Taaste- ja vastupidavusrahastu vahenditega on elektrisalvestite rajamiseks rahastatud 7 projekti
energiasalvestuse pilootprojektide toetusega31, kokku 10,64 MW salvestusvõimsust (2 tunnine salvestus).
2024. aastal oli liitumisprotsessis salvestusseadmeid (akusid) kokku 734 MW32 ulatuses. Sellele lisaks on
arendamisel suursalvesti - Paldiski vesisalvesti (500 MW).
Paralleelselt taastuvenergia elektrisüsteemi lisandumisega, saab turule tuua täiendavat elektrisalvestust ja
selleks tehakse järgmisi tegevusi:
• kiirete sagedusreservide turu avanemine 2025. aastal;
• salvestuse edendamise toetusmeetmete vajaduse ja võimaluste analüüsimine sh EL rahastuse
kasutamine nt PCI projektide elluviimiseks ja taastuvenergia toetusskeemidesse integreerimine;
2025-2026;
• elektriturudirektiivist tulenevate salvestust soosivate sätete kohaldamine Eesti õigusaktidesse,
jõustumine 2025;
• olemasolevate regulatiivsete barjääride kõrvaldamine, nt õigusaktide muutmine
topeltmaksustamise ja -tasustamise vältimiseks (nt taastuvenergia tasud ja võrgutasud);
muudatuste jõustumine 2026 jaanuar.
1.1.1.4 VÕRGU ARENDAMINE VÕIMEKUSE TÕSTMISEGA
Alaeesmärgid, millesse panustab: energiajulgeolek, energia kättesaadavus ja taskukohasus, keskkonnasääst
Mõõdikud, millesse panustab: viie aasta keskmine elektrivõrgu riketest põhjustatud katkestuste keskmine
kogukestus minutites tarbimiskoha kohta aastas (SAIDI), taastuvelektri osakaal elektritarbimises
Probleem, mida lahendab: toimekindluse probleemid keskpingevõrgus, aastaks 2030 elektritarbimise mahus
lisanduvate taastuvelektri tootmisvõimsuste mahus vastu võtmiseks ja liitumiseks puudub võimekus
Põhitegevused: võrgu pikaajalised arengukavad jaotusvõrkude ja põhivõrgu poolt, võrgu arengukavades
paindlikkuse kasutamine võrguinvesteeringute alternatiivina, võrgu arenduskohustuse laiendamine,
hajatootmise võimaldamine, fikseeritud liitumistasu lahenduste analüüsimine, liitumisvõimsuste
optimeerimine, kasutajasõbralikumad liitumistaotlused, võrguteenuste kvaliteedi tõstmine, hübriidohtudega
toimetulek, merevõrgu arendus, uued välisühendused
Elektrivõrgu toimekindluse parandamine hõlmab endas järgmisi aspekte:
• vastupanuvõime kasvatamine hübriidohtudega toimetulekuks sh küberturvalisuse tagamine
elektrisüsteemis (võrgud ja juhtimiskeskus), taristu füüsiline turve, toimepidevuse plaanide
täiendamine hübriidohtude ennetuseks ja tõrje kirjeldamisel (vt täpsemalt ptk 1.2.6);
• võrguteenuste kvaliteedi tõstmine läbi katkestusaja vähenemise, võrguteenuste kvaliteedinõuete
uuendamine;
• võrgu ilmastikukindlamaks ehitamine.
• Elektrilevile eraldati investeeringuteks täiendavaid vahendeid sihtotstarbeliste toetusmeetmete33
raames, et parandada finantseerimisvõimekust võrgu kvaliteedinõuete tagamiseks. Riigi
pikaajaline strateegiline eesmärk on viia rikkeline viie aasta SAIDI (keskmine katkestuse aeg aastas
kliendi kohta) aastaks 2035 alla 120 minuti. Selle eesmärgi täitmine eeldab elektrivõrkudesse
tänasest rohkem investeerimist ja selleks vajalike vahendite olemasolu. Eesti elektrivõrgu
varustuskindlus on looduslikele teguritele tundlik ning saared on oma geograafilise eraldatuse tõttu
eriti haavatavad, seega on aastatel 2023-2025 Elektrilevi suursaartel teostanud investeeringuid
31 https://kik.ee/et/toetatavad-tegevused/energiasalvestuse-seadmete-pilootprojektide-arendamine
32 Ptk 3.2.2 Elering_VKA_2024.pdf
33 Näiteks Eesti taaste- ja vastupidavuskavas on elektrivõrgu tugevdamise programmile mh. kliimamuutustega (nt tormid) kohanemiseks eraldatud
30 miljonit eurot, millega tugevdatakse üle 600km elektrivõrku üle Eesti ning ka Eesti valitsus on otsustanud eraldada (pärast 2022.a lõpus
Saaremaad ja Hiiumaad tabanud tugevat lumesadu) saarte elektrivõrkude kliimakindluse tõstmiseks 15,7 miljonit eurot.
10
kogumahus ligi 35 miljonit eurot, eesmärgiga asendada umbes 450 kilomeetri ulatuses
paljasjuhtmelisi õhuliine vastavalt kas kaetud juhtmega õhuliini või maakaabliga (kuna enim rikkeid
põhjustavad raskete ilmastikuolude korral just liinidele kukkuvad puud ja oksad). Samuti käib alates
aastast 2023 Elektrilevi käivitatud ja suursaartelt üle Eesti laienev suuremahuline kesk- ja
kõrgepinge paljasjuhtmeliste õhuliinide liinikoridoride laiendamise projekt (st. liinikoridori
puhastamine puudest, võsast, okstest). Just selliste liinide toitel on suurim hulk kliente.
Liinikoridori laiendust tehakse kogu kaitsevööndi ulatuses – see tähendab, et keskpingevõrgu
puhul puhastatakse liini ümbrusest kummalegi poole liini telge kümme meetrit, kõrgepingevõrgu
puhul 25 meetrit. Liinikoridore laiendatakse 2028. aastaks selle projekti raames 6000 km liinide
ulatuses. Kokku on Elektrilevil kesk- ja kõrgepingevõrku 28 000 kilomeetrit, millest keskpingevõrgus
on 2024. aasta seisuga 44% ja madalpingevõrgust 97% kliimakindel (osa võrgust ka ei vaja
ilmastikukindlaks muutmist, nt. kui see ei asu metsas).
Eesti elektri- ja gaasi süsteemihaldur Elering teostab Lääne-Eestis ja saartel taastuvenergiast elektri tootjate
suuremas mahus võrku ühendamise võimaluste tagamiseks Euroopa rahastatud RRF (Recovery and
Resilence Fund ehk Taaste- ja Vastupidavusrahastu) meetmete kaasabil samuti mitmeid projekte. Nende
projektide kõrvalmõjuna kaasneb muuhulgas kliimakindluse paranemine tormituulele avatud paikades (nagu
näiteks Väikese väina õhuliinide kaablisse viimine). Mandril paiknev elektrivõrk vajab suhteliselt vähe
lisainvesteeringuid selleks, et olla piisav vajalikus mahus tootmisvõimsuste paigaldamiseks. Juhul kui
Saaremaal ja Hiiumaal soovitakse tootmisvõimsusi paigaldada, võib olla vajalik põhivõrku Lääne-Eestis ja
saarte pool tugevdada ning samuti juhul kui lisandub meretuuleparke. Kui pikemas perspektiivis on mõistlik
tuuleparke ehitada Läänemerre, siis on ratsionaalne Liivi lahe aladelt ühendada tuuleparke mandril asuvasse
võrku ning Saaremaast läänes asuvate meretuulepargialade puhul nende ühendamiseks kasutada läbi
Saaremaa plaanitavat Eesti-Läti ühendust. Mis puutub eelmainitud piiriülestesse projektidesse, siis
piiriülene taristu ei ole osa ülekandevõrguhalduri arenduskohustusest ja nende liinide rajamine sõltub
sellest, kas on näha suurt positiivset mõju (kas sotsiaalmajanduslikku mõju, mõju EL ühisturu toimimisele
või varustuskindlusele) ja regionaalset kasu, nende liinide rajamisele eelneb laiem ühiskondlik diskussioon.
Eelnev sõltub ühtlasi suuresti sellest, millise energiaportfelli abil Eesti oma tarbimise sajaprotsendiliselt
taastuvenergiaga katab ning kuivõrd on taastuvenergia arendajad huvitatud ka puhtalt vabaturutingimustes
oma kavandatud projekte teostama.
Eesti suurimad ülekandetaristu projektid ja võrguarendusega seotud tegevused:
1) Sisemaise võrgutaristu laiendamine (Kesk-Euroopa sünkroonalaga ühendamise raames);
Sünkroniseerimise eelduseks on Eesti sisemaise põhja-lõunasuunalise 330 kV võrgu ja olemasolevate Eesti-
Läti 330 kV õhuliinide tugevdamine ning kolmas Eesti-Läti 330 kV õhuliin Tallinna ja Riia vahel, et parandada
läbilaskevõimet Eesti ja Läti vahel ning tõsta nii Eesti kui ka Läti varustuskindlust. Teine oluline eeldus on
minimaalse vajaliku inertsi ja lühisvõimsuse taseme tagamine, et säilitada elektrisüsteemi sageduse-, pinge-
ja nurgastabiilsus nii normaal- kui ka süsteemi häiritud olukorras. Selleks on Eesti elektrisüsteemi
strateegilistesse võrgusõlmedesse paigaldatud kolm reaktiivenergia sünkroonkompensaatorit. Sarnased
seadmed paigaldavad oma süsteemi ka Läti ja Leedu süsteemihaldurid.
2) Täiendavate välisühenduste (ESTLINK-3, ESTLAT-4) rajamine;
• EstLink3 puhul on teadaolevalt eelduslik valmimisaasta 2035 ja kavandatav võimsus 700MW.
Praegu käib uuring, millega analüüsitakse sobivaimat kaabli ja konverterjaama asukohta ning 330-
kilovoldise võrgu sidumist konverterjaamaga. Investeeringuotsust ei ole praegu selle projekti kohta
tehtud. Mõne aasta tagused kuluarvutused näitasid projekti kogumaksumuseks 630-720 mln eurot,
kuid tänaseks on see hind tõenäoliselt märgatavalt tõusnud. Projekt on esitatud Euroopa 10
11
aastasesse võrgu arengukavasse TYNDP 202234. Samuti on projekt kinnitatud PCI nimekirja35,
seega on võimalik sellele taotleda Euroopa kaasrahastust CEF fondist.
• Eesti-Läti IV ühenduse eelduslik võimsus on 700-1000 MW (kaubanduslik võimsus 500-600 MW).
Ühendus valmib eeldatavasti 2033. aastal. Samas ei ole ülekandeliini konkreetne trassikoridor,
maksumus ja täpne tehniline lahendus veel paigas, kuna see sõltub riigi eriplaneeringust
(kehtestatakse eeldatavasti 2026.a.), selle raames tehtavast keskkonnamõjude hindamisest ning
projekteerimisest. Projekt on esitatud Euroopa 10-aastasesse võrgu arengukavasse TYNDP 202236.
Projekti eeldatavaks maksumuseks hinnati mõni aasta tagasi 860 mln eurot, kuid kuna konkreetne
trass ei ole veel selge, siis võib maksumus muutuda. Projekt on PCI kinnitatud nimekirjas37 ning
sellele on võimalik taotleda Euroopa kaasrahastust CEF fondist.
3) elektri ülekande- ja jaotusvõrkude täiendavaks arendamiseks.
Taastuvenergia arendamise kiirendamise auditi tulemustele ja auditi tagasisidele38 tuginedes on alustatud
mitmete seadusandluse muudatuste jm. sammudega. Näiteks on planeeringute kiirendamiseks muudetud
kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu ja riikliku eriplaneeringu tingimusi, mis võimaldavad tuulepargi
planeerimisprotsessi lühendada 3-5 aastalt ca 1,5 aastale.
Ka Euroopa Liit on juhtinud tähelepanu asjaolule, et elektrivõrgud peavad vastu pidama suuremahulisele
juhitamatute elektrijaamade lisandumisele, elektromobiilsuse kasvavale populaarsusele, kütte- ja
jahutusvaldkondi ees ootavatele muutustele, tööstuse elektrifitseerimisest ja rohevesiniku tootmisest
rääkimata. Selleks on EL välja tulnud võrkude tegevuskavaga (an EU Action Plan for Grids39), mis käsitleb nii
jaotus- kui ülekandevõrke ja näeb ette 14 konkreetset tegevust lühemas ja pikemas plaanis, et saavutada
2030. Aastaks seatud eesmärke. Tegevustesse on kaasatud nii põhi- ja jaotusvõrkude
koostööorganisatsioonid (ENTSO-E ja EU DSO ühendus), riiklikud regulaatorid ja regulaatorite ühendasutus
ACER ning Komisjon ise. Käsitletakse ka kõigiks nendeks tegevusteks ja võrkude tulevikukindlaks
muutmiseks vajamineva rahastuse küsimust, sh EL vahendite kättesaadavust. 2024.a. kevadel võeti
Brüsselis mitteametlikul energeetikaministrite kohtumisel vastu Nõukogu järeldused ja ettepanekud
tegevuskavale.
Ühishuviprojektide loamenetlusi ja planeerimist viiakse läbi vastavalt määrusele (EL) nr 347/2013,
konsulteerides ja kaasates kõiki asjasse puutuvaid huvigruppe. Ühishuviprojektide nimekirja on võimalik
projektidel kandideerida igal aastal kindlate kategooriate all. Ühishuviprojektide nimekirja kinnitatud projektidel
on õigus hiljem taotleda rahastust ka Euroopa fondist Connecting Europe Facility (CEF).
2024.a avalikustatud ühishuviprojektide nimekirja40 kuuluvad Eestiga seotud projektidest
pumphüdroakumulatsioonijaama rajamine, Kesk-Euroopa sagedusalaga sünkroniseerimisega seonduvad
investeeringud, Eesti-Läti neljas ja Eesti-Soome kolmas ühendus ning Põhja-Balti vesinikukoridori projekt.
• paindlikkusteenuste (mõiste kirjeldatud elektrituruseaduses) kasutuselevõtt võrgu arengukavades
võrguinvesteeringute vähendamiseks ja võrgupiirangute juhtimiseks ja paindlikku liitumise
pakkumiseks;
Võrguettevõtja poolt pakutav paindlik liitumine annab klientidele võimaluse mitte investeerida Eleringi võrgu
läbilaskevõime suurendamisse ning samal ajal tagab võrguettevõtjale optimaalsema elektrivõrgu, mille
tulemusena vähenevad selle investeerimis- ja ülalpidamiskulud. Kliendil on võimalik valida, kas tasuda võrgu
34 https://tyndp2022-project-platform.azurewebsites.net/projectsheets/transmission/1094
35 Ühishuviprojektid (PCI – Projects of Common Interest) on Euroopa avalikku huvisse kuuluvad projektid, millel on ülepiiriline mõju ning mis aitavad
kaasa Euroopa ühtse energiasüsteemi arengule, parandavad konkurentsi energiaturgudel ja tõstavad Euroopa energiajulgeolekut.
Kinnitatud PCI-projektide nimekiri https://energy.ec.europa.eu/document/download/3db5e3d1-9989-4d10-93e3-
67f5b9ad9103_en?filename=Annex%20PCI%20PMI%20list.pdf
36 https://tyndp2022-project-platform.azurewebsites.net/projectsheets/transmission/1088
37 https://energy.ec.europa.eu/document/download/3db5e3d1-9989-4d10-93e3-67f5b9ad9103_en?filename=Annex%20PCI%20PMI%20list.pdf
38 Taastuvenergia arendamise kiirendamine | Eesti Vabariigi Valitsus
Grids, the missing link - An EU Action Plan for Grids: https://eur-lex.europa.eu/legal-
content/EN/TXT/?uri=COM%3A2023%3A757%3AFIN&qid=1701167355682
40 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/EN/TXT/?uri=CELEX%3A32024R1041&qid=1712586379310
12
läbilaskevõime suurendamise eest või leppida ülekoormuse tekkimise olukordades kokku oma tootmis-
ja/või tarbimisvõimsuse mahakoormamine.
• 2025. aasta juuni elektrituruseaduse muudatusega on seoses liitumistasude fikseeritud hinnakirja
põhimõttega loobutud esiteks täielikult deposiidi nõudest ning teiseks loodud võimalus
liitumispakkumisest taganemiseks juhul, kui võrguga liitumise kulupõhises komponendis sisalduva
ehitushanke hinnaindikatsioon ning tegelik ehitushanke hind erinevad märkimisväärselt.
• võrgu arenduskohustuse laiendamine ja fikseeritud liitumistasu;
Hajatootmise suuremahuline elektrivõrku liitumine piirkondades, kus ajalooliselt on väiksema võimsusega
võrk, kuid samas sageli paremad tuuletingimused (nagu saared ja Lääne-Eesti), on tekitanud olukorra, kus
liitumise hind (mis on seni olnud kulupõhine ning sõltunud iga konkreetse tootja elektrivõrku liitmisega
kaasnevast investeeringuvajadusest) on sageli äärmiselt kõrge ja prognoosimatu. 2025. aasta juuni
elektrituruseaduse muudatusega rakendatakse olemasoleva ülekandevõrguga liitumisel fikseeritud
hinnakirja ning kulupõhiseks jääb väljaspool olemasolevat ülekandevõrku liitumine. Seeläbi muutub
arendajatele võrguga liitumise hind paremini prognoositavaks ja projekti hinna planeerimine lihtsamaks.
2030. aastaks on vaja luua võrguvõimekus täiendavate liitumiste lisandumiseks, sealhulgas vajaliku
tootmisportfelli ühendamiseks, selleks võib osutuda vajalikuks arvestada need arenduskohustuste hulka
ehk toimuks võrgu ettevalmistamine nagu praegu tehakse olemasolevate võrguklientide perspektiivsete
vajaduste katmiseks. See tähendab, et tänu seadusemuudatusele on nüüd võimalik osade investeeringute
arenduskohustuse raames ette tegemine juba enne kui tootja alustab liitumisprotsessi ja seega
võrgutugevdamisega seotud planeeringute ja ehitusega seotud tegevused senisest varem valmis saada.
1.1.1.5 TURU KORRALDAMINE BALTI JA SOOME JAETURGUDE ÜHTLUSTAMISEKS
Alaeesmärgid, millesse panustab: energiajulgeolek, kättesaadavus ja taskukohasus
Mõõdikud, millesse panustab: Elektri aasta keskmine lõpptarbija hind alla Läänemere äärsete riikide keskmise
Probleem, mida lahendab: naaberriikide regulatsiooni erinevuste ühtlustamine
Põhitegevused: Baltikumi ja Soome elektri jaeturgude ühtlustamine läbi ühtse õigusruumi loomise.
Jaeturgude ühtlustamine: Eesti on osa ühtsest Euroopa Liidu elektriturust. Tarbijatel on võimalus soetada
elektrit elektriturul börsihinnaga või fikseeritud hinnaga. Lisaks on suurtarbijatel võimalik elektritootjatega
kahepoolseid lepingud (Power Purchase Agreement, PPA), millega ühelt poolt garanteeritakse tootja tulud ja
teiselt poolt tarbijale fikseeritud elektrihind. Kuna PPA-sid on mõistlik sõlmida hinnapiirkonna siseselt, siis
seab Eesti turu väiksus PPA-de sõlmimisele piirid, kuna võivad olla kallimad importelektriga pakutavatest
pakettidest. Elektriturgude täiendav regiooniülene (Baltikum ja Soome) integreerimine võimaldab
suurendada konkurentsi ja turgude likviidsust.
Vajalik on analüüsida turgude regulatsiooni käsitlevaid erisusi ja tulemuste põhjal muuta regulatsiooni:
• Analüüsi läbiviimine ja õigusaktide muudatused Balti riikide ja Soome õigusruumi suuremaks
ühtlustamiseks.
• Baltikumi ja Soome elektri jaeturgude ühtlustamine läbi ühtse õigusruumi loomise. Eesmärk on
ühtlustada Balti riikide ja Soome elektri- ja gaasituru reegleid ja nõudeid, eesmärgiga võimaldada
turuosalistel lihtsamat tegutsemist riikide üleselt ning suurendada konkurentsi turul.
Liitumine Euroopa reservide turgude platvormidega: Balti elektrisüsteemide liitumine Mandri-Euroopa
sünkroonalaga 2025 veebruaris tõi kaasa fundamentaalse muudatuse kogu senise Balti elektrisüsteemide
tasakaalustamise korraldusel, mille tulemusena Balti süsteemihaldurid loovad võimekuse osaleda ise
sageduse juhtimise ehk load-frequency control (LFC) vastutuse kandmisel. Euroopa süsteemi osana peavad
Balti riigid iseseisvalt oma elektrisüsteemi juhtima. Sagedusreserve hangitakse Baltikumi üleselt. Oluline on
kindlustada piisav reservide pakkumine Baltikumis ja turu toimimiseks teha tihedalt kolme riigi vahel
koostööd. Päev-ette reservide võimsusturult hangitakse iga päev järgmiseks ööpäevaks kolme Balti riigi
13
jaoks ühiselt vajalik kogus kiiret sageduse taastamise reservi (FCR) ning automaatselt ja manuaalselt
aktiveeritavat sageduse taastamise reserve (aFRR ja mFRR).
1.1.1.6 KÜTUSEVABADE ENERGIAALLIKATE OSAKAALU SUURENDAMINE
Alaeesmärgid, millesse panustab: energiajulgeolek, kättesaadavus ja taskukohasus, keskkonnasääst
Mõõdikud, millesse panustab: Elektri aasta keskmine lõpptarbija hind alla Läänemere äärsete riikide keskmise,
taastuvenergia osakaal summaarses lõpptarbimises
Probleem, mida lahendab: fossiilkütustel elektritootmise asendamine taastuvenergiaga, kõrge elektrihind,
taastuvenergiaallikate tõendamine on oluline tööstusele
Põhitegevused: menetlusprotsesside kiirendamine, taastuvelektri vähempakkumine 2025-2026,
finatnsinstrumendid, avaliku sektori üleminek taastuvenergia suuremale kasutamisele, taastuvenergia
projektide jooksev progressi kaardistamine ning järelhindamine, hajaenergeetikale üleminek.
Keskkonnaagentuur jälgib tuuleenergia võimsuste lisandumist ning 2025. aasta juuni seisuga on
planeeringuid töös kokku 4190 MW tuuleenergia võimsuses, sh lõppfaasis 405 MW.
Peamiseks kitsaskohtadeks kütusevabade energiaallikate (peamiselt tuuleenergia) edendamisel on:
• planeerimis- ja loamenetluste aeganõudev protsess tulenevalt nt ehitus- ja looduskaitselistest
piirangutest, hoiakutest taastuvenergia suhtes või kohalike omavalitsusüksuste võimekusest
taastuvenergia planeeringute menetlemiseks;
• liitumispakkumise hind on kulupõhine ning sõltub iga konkreetse tootja liitmisega elektrivõrku
kaasnevast investeeringuvajadusest, mistõttu liitumise hind ei ole kulutõhus.
Tegevused kütusevabade energiaallikate (tuul, päike) edendamiseks:
• taastuvelektri projektide menetluse pidev hindamine ning järelhindamine aastal 2027 - analüüs, st
planeeringute realiseerimise seis;
• menetlusprotsesside kiirendamine (RePowerEU kava), sh
o menetlusprotsesside kiirendamine - kiirendada REPowerEU raames taastuvenergia juurde
tulekut läbi KMH protsesside kiirendamise ja osadel juhtudel ära jätmise (vastavalt EL
2023/2413 artikkel 15e41), loamenetluste kiirendamise ning taastuvenergia projektidele
ülekaaluka avaliku huvi rakendamise (so leevendusmeetmete ja hüvitusmeetmete
rakendamise), ehitisregistri arendus menetluste kiirendamiseks;
o asukohtade kavandamine – Keskkonnaagentuur kaardistas aastal 2024 riigimaadel 1000
MW tuuleenergia tootmiseks sobivad täiendavad alad (Eesti taaste- ja vastupidavuskava),
aastaks 2026 tuleb määrata alad, kus on võimalik loamenetlus teha aastaga
(taastuvenergia direktiivi muudatus), määratud on üle riigi tuuleenergia eelisarendusalad,
päikeseenergias keskendume hoonete potentsiaali kasutamisele;
o veebipõhise kontaktpunkti loomine meretuuleparkidele, meretuuleparkide ühendloa
kontseptsioon (varasema hoonestusloa, vee erikasutusõigust andva loa ja ehitusloa
integreerimine ühte meretuulepargi hoonestusloa menetlusse) ja meretuulepargi ühendloa
menetlus ehitisregistris;
o veebipõhise kontaktpunkti (RED III alusel loodav ühine kontaktpunkt ehituslubade ja
keskkonnakaitselubade menetlusvoo ja tähtaegade ühes keskkonnas kuvamiseks)
loomine taastuvenergiaprojektidele suurendamaks koostööd kohaliku omavalitsuse
üksuste ja pädevate asutuste (TTJA, Keskkonnaamet) vahel;
• piiriülene koostöö ja ühisprojektide loomine, sh meretuuleenergia kasutuselevõtu kiirendamine
piiriülese projektiga;
41 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2023/2413, 18. oktoober 2023, millega muudetakse direktiivi (EL) 2018/2001, määrust
(EL) 2018/1999 ja direktiivi 98/70/EÜ seoses taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamise edendamisega ning tunnistatakse
kehtetuks nõukogu direktiiv (EL) 2015/652 (europa.eu)
14
• katustele rajatavatele päikesepaneelidele toetusraamistiku loomine, sh kombineerituna
energiasalvestusseadmete, soojuspumpade ja katuse renoveerimisega, tagamaks hoonete kõrge
energiatõhususe klass42 ;
• kohalikes omavalitsustes arvestatakse päikeseenergiajaamade rajamisel keskkonnamõju
ennetavate leevendusmeetmetega43 tagamaks elektri tootmine ühes elurikkuse säilimise ja
suurendamisega, seejuures on äikeseenergiajaamu eelkõige soovitav rajada kohtadesse, kus
selleks ei kulu täiendavat pinda (nt katustele, fassaadidele, parklatesse, teede piirdealadesse,
tööstuspiirkondadesse, maha jäetud prügilatesse, kaevandusaladele, inimese poolt rikutud aladele,
maanteede kohale ja raudteede servadesse);
• avaliku sektori üleminek järkjärgult taastuvenergiale (sh avalikule sektorile seatavad eesmärgid
koostamisel olevas kliimakindla majanduse seaduses, ühisostuvõimaluste tutvustamine ja PPA
turu hoogustamine);
• prognoositava ja soodsama võrguga liitumise kulu ja lühema ajaperspektiivi pakkumine, sh
fikseeritud liitumise kontseptsiooni loomine (vt lähemalt ptk 1.1.1.4);
• riikidevahelise koostöö jätkamine meretuuleenergia ja sellega kaasneva elektrivõrgutaristu
arendamiseks Läänemerel.
1.1.1.7 TAASTUVELEKTRI TOOTMISE JA KASUTUSEGA SEOTUD INVESTEERIMISRISKIDE MAANDAMINE
Alaeesmärgid, millesse panustab: energiajulgeolek, kättesaadavus ja taskukohasus, keskkonnasääst
Mõõdikud, millesse panustab: Elektri aasta keskmine lõpptarbija hind alla Läänemere äärsete riikide keskmise,
taastuvenergia osakaal
Probleem, mida lahendab: fossiilkütustel elektritootmise asendamine taastuvenergiaga
Põhitegevused: elektri müügilepingute sõlmimine, finantsinsturmendid, päritolutunnistused, koosluste ja
taastuvelektri kombineeritud lahendused jms.
Taastuvenergia tootmise ja kasutamisega seotud riskid võivad olla mitmetahulised ning sõltuvad
konkreetsest taastuvenergia allikast, tootmise tehnoloogiast, asukohast ja muudest teguritest. Peamised
riskid, mida antud peatüki all silmas on peetud on finantsriskid, mida saab maandada läbi nimetatud
põhitegevuste.
Teatavat hinnagarantiid on pakkunud erinevad toetusmeetmed ning korraldatud taastuvelektri
vähempakkumised. Samuti on taastuvelektri tootjatele täiendavaks tuluallikaks olnud päritolutunnistused,
mida tarbija saab soetada, et tõendada tarbitava elektri taastuvat päritolu. Näiteks 2022. aastal toodetud
taastuvast elektrienergiast (2622 GWh) väljastati päritolutunnistusi 2380 gigavatt-tunnile44. Probleemiks on
aga minevikus olnud väikeste tootjate päritolutunnistuste agregeerimine, et neid atraktiivseks teha
suurematele tarbijatele, kuid aina enam leidub turupõhiselt vahendajaid, kes soodustavad ka väiketootjate
päritolutunnistuste jõudmist tarbijateni.
Eeldatavad lahendamist vajavad probleemid: Konkurentsiameti hinnangul ei ole seni taastuvelektri
müügilepingud (Power Purchase Agreement, PPA) osutunud populaarseks, kuna:
1) regulatsioon ja õiguslik raamistik võivad piirkonniti oluliselt erineda, mõjutades pikaajaliste taastuvelektri
ostulepingute teostatavust ja rakendamist;
2) tootjad ja turuosalised seisavad silmitsi krediidivõimelisuse, maksehäirete ja energiatarbimise
muutustega seotud riskidega, mis võivad mõjutada pikaajaliste taastuvelektri müügilepingute rahalist
elujõulisust;
3) taastuvenergia tehnoloogiate töökindlus ja jõudlus võivad mõjutada tegelikku elektritootmist ja sellest
tulenevalt ka pikaajalistest taastuvelektri müügilepingutest saadavat tulu;
42 EL päikeseenergia strateegia resource.html (europa.eu)
43 https://keskkonnaamet.ee/sites/default/files/documents/2023-01/Paikeseelektrijaamad_moju_loodusele_isbn.pdf
44 https://elering.ee/elektri-paritolutunnistused#tab3
15
4) elektrihindade kõikumised, energia tootmise ja salvestamise tehnoloogiad, valitsuse stiimulite või
toetuste muutused ja energianõudluse muutused võivad mõjutada pikaajaliste taastuvelektri
müügilepingute kasumlikkust.
Pikemas visioonis võimaldavad piiriüleseid PPA-sid sõlmida Balti riikide ühine hinnapiirkond ja füüsilised
ühendused. Turuosaliste hinnangul pole turg veel energiakriisist taastunud ja oodatakse eeskuju riigilt,
millest tulenevalt on vajalik korrata Riigi Kinnisvara AS poolt läbi viidud üleriigilist roheelektri PPA-d. Sellised
lepingud saavad toimida riskimaanduselemendina iga turuosalise vaatest.
Vajalikud tegevused:
• avaliku sektori jaoks välja töötatud hanke tingimused taastuvelektri ühisostuks, RKASi rohehanke
raamistik45;
• konkurentsiameti poolne analüüsimine taastuvenergia müügilepingute kasutuselevõtuga seotud
takistuste eemaldamiseks (esimene analüüs aastal 2024), sh taastuvenergia ja elektrituru
direktiividest tulenevalt turubarjääride sh regulatiivsete ja haldustõkete analüüsimine/hindamine
PPA-de sõlmimisel ning sellest lähtuvalt vajadusel teha seadusemuudatused ja hinnata riigipoolse
riskimaandusinstrumendi vajalikkust;
• riigi osalusega PPA-de sõlmimise analüüsimine, vähese tarbimisega turuosaliste elektritarbimise
agregreerimine PPA-de sõlmimiseks ja finantsmehhanismide rakendamine PPA riskide
vähendamiseks;
• tööstuse sõlmitavate PPAde soodustamine olemasoleva ja lisanduva taastuvelektri
tootmisvõimsuse vastu;
• taastuvelektri tootmise ja elurikaste koosluste kombineeritud lahenduste 46 kasutuselevõtt ja
toetamine (EL Elurikkuse strateegia kohaselt 10% põllumaa pindalast elurikaste kooslustega
katmiseks);
• tuuleparkide ja päiksejaamade rajamiseks tarneahelate tagamine (Läänemere piirkonna ja
siseriiklik koostöö investeeringute siia meelitamiseks eeliste välja toomisega, nt ruumi olemasolu,
kuid tarbijate puudus);
• taastuvenergia eesmärkide täitmist mõjutava tarneahela ajaline nihkumine tehnoloogiaga
varustatuse viibimisega (tehnoloogiate tootmine ei jõua järgi taastuvelektri tootmise vajadustele);
• tehnoloogia riski maandamine (nõudlus ületab pakkumise ja tehnoloogia hind kasvab)
väärtusahelasse panustamisega teadlikkuse kaudu varakult tellimiste kavandamisega (st 2030
eesmärgi täitmiseks tuleks hiljemalt 2026. aastal tehnoloogia pargi rajamiseks tellida).
1.1.2 GAASIVARUSTUSE TAGAMINE
1.1.2.1 TURU KORRALDAMINE BALTI JA SOOME TURGUDE ÜHTLUSTAMISEKS
Alaeesmärgid, millesse panustab: energiajulgeolek, kättesaadavus ja taskukohasus
Mõõdikud, millesse panustab: Eesti gaasitaristu tehniline piisavus N-1
Probleem, mida lahendab: naaberriikide regulatsiooni ja gaasihinna erinevused
Põhitegevused: ühtne Soome-Balti hulgituru ja tariifitsooni laienduse edasiarendus ja jaeturgude ühtlustamine
läbi ühtse õigusruumi ning gaasisüsteemi järkjärguline dekarboniseerimine
Ühtne Soome-Balti hulgituru edasiarendus läbi Leedu ja pikemas perspektiivis ka Poola kaasamise ühtsesse
tariifitsooni regulaatorite ja süsteemihaldurite omavahelises koostöös. Eesmärk on lihtsustada gaasi
tarnimist ja kasutamist ning luua gaasitarnijatele laiem turul tegutsemise võimalus, mis seeläbi toob
tarbijatele parema hinna ja varustuskindluse. Tegevuste raames lisatakse ühtsesse tariifitsooni ka Leedu
45 Rohehange | Riigi Kinnisvara (rkas.ee)
46 Nt Paikeseelektrijaamad_moju_loodusele_isbn.pdf (ut.ee)
16
gaasiturg ning võimalusel ka Poola gaasiturg. Lisaks on arutlusel Eesti-Läti bilansitsooni laiendamine ka
Soome ja pikemas perspektiivis Leedu ja Poola suunal. See võimaldaks ühtlustada regioonis ka jaeturge
ning gaasimüüjatel pakkuda oma teenuseid palju laiemas turu ulatuses ning tarbijatel valida palju rohkemate
gaasimüüjate vahel.
Lisaks on analüüsimisel Baltikumi ja Soome gaasi jaeturgude ühtlustamine läbi ühtse õigusruumi loomise,
milleks on vajalik analüüsida turgude erisusi ja vajadusel muuta regulatsiooni. Analüüsile järgnevad
süsteemihaldurite kokkulepped ja õigusaktide muudatused.
1.1.2.2 GAASIINFRASTRUKTUURI JA GAASIVARU TAGAMINE
Alaeesmärgid, millesse panustab: energiajulgeolek, kättesaadavus ja taskukohasus
Mõõdikud, millesse panustab: Eesti gaasitaristu tehniline piisavus N-1
Probleem, mida lahendab: gaasitaristu toimepidevuse tagamine igal ajahetkel
Põhitegevused: kodumaine taastuvgaaside tootmine ja gaasivõrku sisestamine, LNG terminalide piisavus
regioonis ja ujuvterminalide vastuvõtuvõimekuse tagamine Eestis, tarnete tagamine tarbimisvajaduse
katmiseks, vajadusel infrastruktuuri arendamine ja hooldus, gaasi strateegilise varu olemasolu,
hübriidohtudega toimetulek.
Regioonis gaasi tarnekindluse ja tarneallikate mitmekesisuse tagamine, sh läbi kodumaise taastuvgaaside
tootmise ja gaasivõrku sisestamise hõlmab endas järgmisi aspekte:
• LNG terminalide piisavus regioonis ja Eestis ujuvterminalide vastuvõtuvõimekuse tagamine;
• tarnete tagamine tarbimisvajaduse katmiseks;
• infrastruktuuri arendamine ja hooldus;
• riikliku strateegilise gaasivaru tagamine;
• vastupanuvõimekuse kasvatamine mh. hübriidohtudega toimetulekuks, sh infrastruktuuri füüsiline
turve, toimepidevuse plaanide täiendamine lähtudes võimalikest hübriidohtudest, küberturvalisuse
tagamine (sh küberohtude regulaarne analüüs ja turvariske maandavate meetmete rakendamine).
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest (EL) 2022/1032 tulenevalt on pandud liikmesriikidele, mille
territooriumil ei ole vajalikke gaasihoidlaid, kohustus hoiustada gaasivaru, mis vastab vähemalt 15
protsendile liikmesriigi viimase viie aasta keskmisest aastasest gaasitarbimisest.47 Eesti strateegilise
maagaasivaru moodustamise aluseks on Vabariigi Valitsuse korraldus riigi tegevusvaru moodustamiseks48,
mille kohaselt tuleb varuna hoida 1 TWh gaasi. Eesti hoiab enda strateegilist gaasivaru Lätis Inčukalnsi maa-
aluses gaasihoidlas. Võrreldes 2023. aasta tarbimisega (3,42 TWh), kataks strateegiline gaasivaru
tarbimisest ligikaudu 30%. Siiski arvestades gaasitarbimise pikaajalisi prognoose ja nõudluse järkjärgulist
vähenemist, tuleb tulevikus hinnata, millises mahus strateegilist gaasivaru on mõistlik hoida, et tagada Eesti
gaasitarbijate varustuskindlus.
Gaasi varutuskindluse vaates on oluline piisavate tarneallikate olemasolu regioonis ja piisav gaasitaristu.
Regioon toetub eeskätt Klaipeda ja Inkoo LNG terminalidele, aga loodud on võimekus tuua vajadusel ka
Pakrineemele vedelgaasi ujuvterminal. Pakrineemel on võimalik ujuvterminalist gaasi võrku anda kuni 81,2
GWh/päevas Vastuvõtuvõimekuse selline kasv panustab otseselt gaasi varustuskindluse tagamisse juhuks,
kui gaasivarustatusega peaks Eestis probleeme tekkima.
1.1.2.3 TAASTUVGAASIDE SOODUSTAMINE
Alaeesmärgid, millesse panustab: energiajulgeolek, kättesaadavus ja taskukohasus, keskkonnasäästlikkus
Mõõdikud, millesse panustab: taastuvgaasi osakaal gaasitarbimises, %
Probleem, mida lahendab: fossiilgaasi kasutus
47 EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) 2022/1032
48 Riigi tegevusvaru moodustamine. RT III, 24.05.2022. 1https://www.riigiteataja.ee/akt/302082022003?leiaKehtiv
17
Põhitegevused: gaasivõrgu dekarboniseerimine, sisend metaani heite tegevuskavasse, toetus, hinnapoliitika,
regulatsioon, biometaani kvaliteedi standard, vesiniku teekaart ja tegevuskava, õigusruumi kujundamine,
käimasolevate pilootprojektide tulemuste alusel edasiste tegevuste kavandamine.
Kuna biometaani hind on kõrgem kui harilikul maagaasil, on biometaani tarbimise ja tootmise
hoogustamiseks rakendatud erinevaid toetusi - nt Eleringi kaudu biometaani tarbimisse võtmise toetus(37
mln eurot)49. Eesti taastekavaga on kavandatud toetus biometaani tootmisseadmetele ja/või gaasivõrku
sisestamise punktidele. Biometaaniga seotud meetmed on kokkuvõtlikult kirjeldatud metaaniheite
vähendamise tegevuskavas. Euroopa Liit on ette näinud, et liidus tarbitava energia KHG emissioone tuleb
vähendada vähemalt 55% võrra aastaks 2030 ning eesmärk on kliimaneutraalsus aastaks 2050. Seepärast
on vaja soodustada taastuvgaaside (s.o eelkõige biometaani) ja madala süsinikusisaldusega gaasidega
kasutamist, sh vesiniku tarbimist ning samal ajal tagada varustuskindlus kõigile Euroopa elanikele.
Tarbijatele tuleb anda võimalus valida fossiilse gaasi asemel tarbimiseks taastuvat või madala
süsinikusisaldusega gaasi. Pikemas perspektiivis on Euroopa Komisjon teinud ettepaneku mitte pikendada
neid maagaasi tarnelepinguid, mille puhul pole tagatud süsinikuheitmete püüdmine.
Tegevused gaasitaristu dekarboniseerimisel:
• gaasitaristu arendamine maagaasi asendamiseks taastuvgaasiga (gaasituru dekarboniseerimise
kontekstis on vajalik kaaluda ka süsinikuneutraalse ja madala süsinikusisaldusega gaasi ning
vesiniku kasutamist), selleks võiks hinnanguliselt olla vajalik rajada aastaks 2035 kokku 1 TWh
taastuvgaasi tootmisvõimekust;
• biometaani tootmise ressursside täpsustamiseks valmis 2024. aastal analüüs50, mille tulemusena
selgus biometaani tootmise potentsiaal ja selle realiseeritav maht;
• seejärel kavandatakse eri tüüpi biomassi (põllumajandus, olmejäätmed, reovee setted) jätkusuutlik
väärindamine ja sellele omakorda ühtne tegevus- ja toetusraamistik;
• biometaani ja biogaasi ulatuslikum kasutus (sh biogaasi ja biometaani rajatiste – nii taristu kui
jaamade toetusmeetmete väljatöötamine);
• biometaani võrku liitumise lihtsustamine, ühtlase liitumispunktide võrgustiku loomine, Lätiga
biometaani kasutamise ja tarnimise nõuete ühtlustamine;
• biometaani rahvusvahelise kvaliteedistandardi loomises aktiivne osalemine ja biometaani piiriülese
kaubanduse arendamine;
• Kui vesiniku segamine olemasolevasse gaasivõrku ei ole teatud ulatuses või põhjustel võimalik,
võib kaaluda puudujääva biometaani katmist süngaasiga (süngaasi ehk sünteetilise maagaasi
tootmiseks saab muuhulgas nt. kasutada seda CO2, mis on kinni püütud biometaani tootmisel)51
• Ka käesoleva arengukava ja tegevuste üle vaatamine regulaarselt ja arvestades tehnoloogiasektori
kiiret arengut ning naaberriikide ambitsioone on tähtis.
Tänu suurele taastuvenergia potentsiaalile võib Eestist saada vesiniku eksportija lähiriikidele, kelle praegune
tööstuslik vesinikutarbimine on suure nõudlusega. Eestil võib olla oluline roll kogu ELi hõlmavas vesinikuturu
alases koostöövõrgustikus. Vesiniku teekaardi alusel on 2030. aastaks plaanis toota >1100 t/a vesinikku
ehk alumise kütteväärtuse järgi teisendades (33,3 kWh/kg) 36,66 GWh52.
Vajalikud tegevused vesinikutootmise käivitamiseks:
Kuna Eestis seni vesinikku laiaulatuslikult ei toodeta ega tarbita, on puudunud vajadus ka seda reguleerida,
seega on vajalikud tegevused kogu väärtusahela lõikes. Pilootprojektide53 analüüsi pealt võib alates 2027.
aastast otsustada järgmised sammud:
49 https://www.elering.ee/biometaani-toetus
50 Biogaas | Kliimaministeerium
51 Gaasivõrgu dekarboniseerimise uuringu lõpparuanne: stsenaariumid
https://view.officeapps.live.com/op/view.aspx?src=https%3A%2F%2Fenergiatalgud.ee%2Fsites%2Fdefault%2Ffiles%2F2023-
12%2FGas%2520decarbonisation%2520pathways%2520-%2520D3%2520Final%2520report.docx&wdOrigin=BROWSELINK
52
Vesiniku teekaart
53 https://kliimaministeerium.ee/energeetika-maavarad/taastuvenergia/vesinik
18
• KIKi meetmed, Metrosert ja TTJA loovad nõudeid ja Eesti Standardikeskus osaleb standardite välja
töötamises ja nende ülevõtmises Eesti standarditeks kui nende puudumine takistab turu arengut;
• analüüsida vesiniku tootmise soodustamist taastuvenergia arenduste lähedal;
• analüüsida võimalust lisada gaasivõrku rohelist vesinikku (sh valmistuda regionaalse vesiniku
taristu rajamiseks, kas olemasoleva gaasitaristu või rajatava eraldi taristu näol);
• rohevesiniku tootmist edendava õigusruumi kujundamine (taastuvatest energiaallikatest toodetud
elektri salvestamiseks, tööstuse vajaduste katmiseks ning transpordiks) sh tänaste puuduste ja
võimaluste kaardistamine;
• Vajadusel kehtestada rohevesinikku edendavad maksumäärad.
1.1.3 KÜTTE JA JAHUTUSE TAGAMINE
1.1.3.1 TARISTU ARENDAMINE
Alaeesmärgid, millesse panustab: energiajulgeolek, kättesaadavus ja taskukohasus, keskkonnasäästlikkus
Mõõdikud, millesse panustab: 3 kõige suurema ja 3 kõige kallima võrgupiirkonna keskmise piirhinna erinevus,
taastuvenergia osakaal soojuse lõpptarbimises, %
Probleem, mida lahendab: renoveerimisel pole arvestatud madalatemperatuurilise kaugkütte, salvestuse, heit-
ja keskkonnasoojuse kasutusega;
Põhitegevused: elektrist toodetud soojuse võrku müümise võimaluse loomine, tiheasustuses kaugkütte
eelisarendamine, nutikate arvestite baasil andmete kasutusvõimaluse loomine keskses andmebaasis, KOV-de
hoonete liitmine kaugküttevõrguga.
Fossiilkütusest ja mõnel juhul ka siiani biomassist sõltuvate lahenduste asendamine kaugküttes
süsinikneutraalsete lahendustega eeldab järgmiseid tegevusi:
• taristu arendamine madalatemperatuuriliseks kasutamaks kaugküttes keskkonna- ja heitsoojust
(soojuspumbad), soojussalvestust;
• päritolutunnistuste süsteemi loomine, juurutamine;
• kaugküttes kaugjahutuse toodetud soojuse kasutamise motiveerimine;
• KIK toetused on taastuvenergiale üleminekuks kuni 202754, täpsustada edaspidine toetusvajadus;
• motiveerida elektri abil soojuse tootmist ajal, mil elektrituru hind seda soodustab;
• kaugkütte eelisarendamine tiheasustusaladel (fossiilkütustel hoonete sundliitumine/kütteallika
vahetamine; ehituslubade ja planeeringute kaudu mõjutamine; kohalike energia- ja kliimakavade
aruandluse eesmärkide täitmiseks);
• soojusmajanduse arengukavade uuendamine ning sidumine kohalike energia- ja kliimakavadega;
• sõnastada konkreetsed ootused KOV rollile ja sellega seotud eesmärgid;
• rakendada meetmeid (sh täpsustada vajadusel õigusnorme), et soojusmajanduse olukorrahinnang,
arendusvajadused ja –plaanid KOV-s kajastuksid edaspidi ka valla või linna arengukavas;
• vaadata üle KOV ülesannete asjakohasus kaugkütteseaduses ning algatada seaduse muutmine või
anda praktilisi juhiseid, et täpsustada soojusmajanduse arengu suunamiseks KOV käsutusse antud
instrumentide tähendust ja nende kasutamise võimalusi;
• toetada KOV hoonete liitmist kaugküttevõrguga;
• energiatõhususe miinimumnõuete täpsustamine on vajalik madalatemperatuurilise kaugkütte
kasutusele võtuks ja seejärel madalatemperatuurilise kaugkütte pilootprojektide elluviimine.
1.1.3.2 KESKKONNA- JA HEITSOOJUSE KASUTUS
54 https://kik.ee/et/toetatavad-tegevused/kaugkutte-katlamajade-ja-soojustorustike-uuendamine
19
Alaeesmärgid, millesse panustab: energiajulgeolek, kättesaadavus ja taskukohasus, keskkonnasäästlikkus
Mõõdikud, millesse panustab: tarbijate seas võimetus hoida kodu piisavalt soojana, taastuvenergia osakaal
soojuse lõpptarbimises, %
Probleem, mida lahendab: fossiilkütuste kasutus
Põhitegevused: reservkütuse kohustus, soojuspumpade kasutus kaugküttes, turukorraldus ja pilootprojektid
heitsoojuse kasutuseks, heitsoojuse kasutusele võtu nõuete täpsustamine palju energiat vajavatele info- ja
kommunikatsioonisüsteemi lahendustele.
Tegevuse kavandamisel tuleb arvestada taastuvenergia direktiivi muudatustega, sh tuleb koostada
suuremates linnades kütte- ja jahutuskavad, taastuvatest energiaallikatest energia tootmise ning heitsoojus-
ja heitjahutusenergia kasutamise potentsiaali hindamise analüüs, kehtestada vahe-eesmärgid ja meetmed
taastuvenergia kasutamise suurendamiseks kütte- ja jahutussektoris. Taastuvatest energiaallikatest
toodetud energia ning heitsoojus- ja heitjahutusenergia osakaalu kaugküttes ja -jahutuses tuleb suurendada
keskmiselt soovituslikku 2,2 % aastas, arvutatuna ajavahemiku 2021–2030 kohta, võttes aluseks
taastuvatest energiaallikatest toodetud energia ning heitsoojus- ja heitjahutusenergia osakaalu kaugküttes
ja -jahutuses aastal 2020.
Alternatiiv maagaasile, põlevkivile ja puidule on üleminek keskkonnasoojuse laialdasele kasutamisele
soojuspumpade vahendusel (süvasoojus-, maa-, vesi-õhk, õhksoojupumbad), päikeseenergiale ja
geotermaalenergia (maapõuesoojuse). Euroopa Komisjoni soojuspumpade tegevuskava näeb ette
soojuspumpade laialdase kasutusele võtu samas ohtu seadmata elektrivõrgu stabiilsust55. 2023 aastal on
Eesti Geoloogiateenistuse poolt teostatud näidisprojektide puurimistööd ja uuringud56, mille abil on võimalik
hinnata geotermaalenergia potentsiaali regiooniti. Kaugküttesüsteemide vastavate investeeringute toetus
on välja töötatud57, mille raames antakse toetust soojustorustiku renoveerimiseks, soojustootmise seadme
renoveerimiseks või olemasoleva kaugküttevõrguga liitumiseks. Suunata rohkem soojuspumpasid ja
heitsoojust kasutama järgmiste tegevuste kaudu:
• kaugküttes soojuspumpade ja heitsoojuse kasutusele võtu piloteerimine;
• heitsoojuse kasutusele võtuks täiendava torustikku ehitamine (heitsoojuse kasutuse potentsiaal
on 485 GWh/a);
• palju energiat vajavatele info- ja kommunikatsioonisüsteemi lahendustele (nt andmekeskused,
serveripargid, mobiilimastid) taastuvenergia kasutamise ja tekkiva heitsoojuse kasutamise nõuete
kehtestamine (jõustub 2024-2025)58 ;
• teatud tarbimisega andmekeskuste kohustuslik heitsoojuse suunamine võrkudesse (planeeringud
ja regulaator)59 ;
• tööstuse ja soojusettevõtete toetuste põhine motiveerimine heitsoojuse kasutuselevõtuks
(perioodil 2024-2028);
• pilootprojektid, kütuseelemendid jm moderniseerimine.
1.1.3.3 ENERGIATÕHUSUSE SUURENDAMINE JA MODERNISEERIMINE
Alaeesmärgid, millesse panustab: energiajulgeolek, kättesaadavus ja taskukohasus, keskkonnasäästlikkus
Mõõdikud, millesse panustab: tarbijate seas võimetus hoida kodu piisavalt soojana, taastuvenergia osakaal
soojuse lõpptarbimises, %
Probleem, mida lahendab: fossiilkütuste kasutus ja kaugküttekaod
Põhitegevused: moderniseerimine, sh pilootprojektide käivitamine, kütuseelementide jm kasutuselevõtt
55 Heat pumps (europa.eu)
56 7 - EGT ja maapõueenergeetika uuringud.pdf (envir.ee)
57 toetuse määrus https://www.riigiteataja.ee/akt/118082023001
58 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2023/…, 13. september 2023, mis käsitleb energiatõhusust ja millega muudetakse määrust (EL)
2023/955 (uuesti sõnastatud) (europa.eu)
59 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2023/…, 13. september 2023, mis käsitleb energiatõhusust ja millega muudetakse määrust (EL)
2023/955 (uuesti sõnastatud) (europa.eu)
20
Kaugkütte torustikke on kokku üle 1500 km, millest on renoveerimata 500 km. Oluline on kaugküttevõrkude
renoveerimistempot oluliselt kiirendada, et säästa energiat ja kütuseid (täna on kadu rohkem kui 0,65 TWh
energiat aastas). Vähemalt 55 km ebaefektiivset torustikku on juba renoveeritud KIK meetme raames ja
21MW katlaid saab selle meetme raames samuti renoveeritud. Amortiseerunud ja ebaefektiivsete
soojustorustike täiendav renoveerimine ja/või uute soojustorustike ehitamine. KIK meetme60 tulemusena
rekonstrueeritakse 130 km amortiseerunud ebaefektiivseid soojustorustikke ja 193 MW kaugküttekatlaid,
mis pole aga 2035. aasta vaates piisav. Vajalik on täiendav kaugküttekatelde renoveerimine ja/või ehitus
ning kütusevahetus.
1.1.3.4 FOSSIILKÜTUSTE ASENDAMINE (SH LOKAALKÜTTES)
Alaeesmärgid, millesse panustab: energiajulgeolek, kättesaadavus ja taskukohasus, keskkonnasäästlikkus
Mõõdikud, millesse panustab: tarbijate seas võimetus hoida kodu piisavalt soojana, taastuvenergia osakaal
soojuse lõpptarbimises, %
Probleem, mida lahendab: fossiilkütuste kasutus
Põhitegevused: regulatsioonide ja maksude täiendamine, kliimakindla majanduse seadus täpsustab
fossiilkütustest väljumise tähtajad, maagaasi aktsiisimäärade jm maksumuudatused
Põlevkivi, uttegaasi ja põlevkiviõli tootmise jääksoojuse asendamine:
• seni põlevkivienergeetikast sõltunud piirkonnad (Jõhvi, Ahtme, Kiviõli, Narva) lähevad üle
alternatiivsetele lahendustele, elanike soojusvarustus tagatakse biomassi katelseadmete ja
soojuspumpade baasil, mida saab toetada tööstusprotsesside kaasnev heitsoojus;
• soojussalvestite kasutus vähendab mh vajadust fossiilkütuste kasutuse järgi eelkõige
tippkoormusel.
Hoonete energiatõhususe direktiivist EL 2024/1275 (ülevõtmise kohustus 2026. aasta mai lõpuks
energiamajanduse korralduse seaduse ja ehitusseadustiku muudatustena) tuleneb kohustus vähendada
kütte ja jahutuse CO2 heidet, st eelkõige maagaasi ja põlevkivi asendamist KHG heiteta lahendustega
kaugküttes. 2023. aasta seisuga on meil 330MW gaasikatlaid, mida on vajalik asendada või kasutada
süsinikneutraalset kütust (biometaani). Potentsiaal on aastaks 2030 asendada maagaasist 1 TWh
biometaaniga, seejuures soojuses on vajalik ca 1,2 TWh ulatuses maagaasi asendada.
1.1.3.5 SOOJUSSALVESTITE RAJAMINE
Alaeesmärgid, millesse panustab: energiajulgeolek, kättesaadavus ja taskukohasus, keskkonnasäästlikkus
Mõõdikud, millesse panustab: tarbijate seas võimetus hoida kodu piisavalt soojana, taastuvenergia osakaal
soojuse lõpptarbimises, %
Probleem, mida lahendab: kaod ja ressursside piiratus
Põhitegevused: regulatsiooni täiendamine, vajadusel toetuse kavandamine
Soojussalvestite maht aastaks 2050 on ca 2600 MW. Täna on salvesteid ca 1800MW. Aastaks 2035 ca
2400MW. Tartu planeerib uut soojussalvestit (30000m3), seejuures on kubatuur oluline parameeter, mis
mõjutab ruumilist planeerimist. Ühe m3 puhul 60 - 80 kWh/m3. Energiasalvestuse rajamiseks on välja
töötatud toetus61, millega toetatakse 3 soojuse salvestuse projekti mahus 26 000 m3. Eesmärk on toetada
35 000 m3 salvestuse mahtu.
1.1.3.6 KAUGJAHUTUSE ARENDAMINE
Alaeesmärgid, millesse panustab: energiajulgeolek, kättesaadavus ja taskukohasus, keskkonnasäästlikkus
60 toetuse määrus https://www.riigiteataja.ee/akt/118082023001
61 https://kik.ee/et/toetatavad-tegevused/energiasalvestuse-seadmete-pilootprojektide-arendamine
21
Mõõdikud, millesse panustab: primaarenergia tarbimine, TWh/a
Probleem, mida lahendab: energiakulu
Põhitegevused: jahutus büroohoonetes, väiksema CO2 jalajäljega jahutusainete kasutusele võtt, jahutuse
integreerimine soojusmajanduse arengukavadesse, pilootprojektid.
Aastaks 2035 on vaja rajada linnades 120 km ja aastaks 2050 on vaja 330 km (kasutustihedusega 2
MWh/m2) kaugjahutuse torustikku. Absorbtsioon, õhk/vesi, vesi/vesi jahutite mahtudeks aastaks 2035
vastavalt 80MW, 90MW, 90MW ning 2050 vastavalt 328 MW, 164 MW ja 164 MW. Tartus on olemas
kaugjahutus jõevee ja Tallinnas on tulemas mere- ja reovee baasil. Jahutust ei hakata tootma maagaasi ega
puidu baasil.
Kaugjahutuse pikka plaani veel ettevõtete üleselt pole, samas on pilootprojekte, kus jahutusvajadus
koondatakse samas piirkonnas ning selliselt on võimalik lokaalne jahutus asendada kaugjahutusega. See
on majanduslikult mõistlik (seetõttu neid projekte tehakse juba) ning kuna kasutatakse taastuvenergiat on
see ka jätkusuutlik. Peamine majanduslik loogika tuleneb lokaalse jahutuse arvelt vabanenud pinna
kasutuselt, mistõttu kaugjahutuse areng on seni toiminud ja toimib turupõhiselt ilma täiendava
regulatsioonita.
Lisaks kaugjahutusele pööratakse tähelepanu hoonepõhistele passiivsetele lahendustele suvise
ülekuumenemise vältimiseks. Passiivsed lahendused on investeeringute mõttes kõige odavamad ja
vähendavad vajadust aktiivjahutusele. Sellele aitaks kaasa energiatõhususe miinimumnõuete62 uuendamine
(järgmine kord aastal 2028), mis suunab rohkem kasutama varjestuslahendusi uute hoonete
projekteerimisel (nt markiisid, erinevad piirded akende ümber, et vältida ruumide ülekuumenemist). Oluline
on välja töötada lahendused ja juhendmaterjalid renoveeritavatele korterelamutele, kus nt aktiivjahutuse
rajamine on tehniliselt keeruline ja kallis.
1.2 TUGITEEMADE KIRJELDUS
1.2.1 Arvestatud õigusaktid
Arengukava koostamisel on lähtutud järgmistest energiamajandusega seonduvatest Euroopa Liidu ja Eesti
Vabariigi õigusaktidest (tabel 1):
Tabel 1. ENMAK 2035 aluseks olevad õigusaktid seisuga 2025.
EL õigusakt Seotud EV õigusakt
Energialiidu ja kliimameetmete juhtimismäärus riikliku energia- ja Otsekohalduv
kliimakava koostamiseks EL 2018/1999
Energiataristu määrus (EL) nr 347/2013 Otsekohalduv (ELTS)
Elektrienergia siseturgude direktiiv (EL) 2019/944 Elektrituruseadus
Elektrienergia siseturu määrus (EL) 2019/943 Otsekohalduv
Maagaasi varustuskindluse määrus (EL) nr 2017/1938 Otsekohalduv
Maagaasi ülekandevõrkude juurdepääsu määrus (EL) nr 715/2009 Otsekohalduv
Kütuste kvaliteedi direktiiv 2009/30/EÜ Atmosfääriõhu kaitse seadus (AÕKS)
Maagaasi siseturu ühiseeskirjade direktiivi muutev direktiiv (EL) Maagaasiseadus
2019/692
Määrus (EL) 2017/460 gaasi ülekandetasude ühtlustatud ülesehituse Otsekohalduv
põhimõtete kohta
Määrus (EL) 2015/459 gaasi ülekandesüsteemide võimsuse Otsekohalduv
jaotamise mehhanismide võrgueeskiri
Määrus (EL) 2015/703 koostalitus- ja andmevahetuseeskirjade kohta Otsekohalduv
Määrus (EL) 1227/2011 energia hulgimüügituru terviklikkuse ja Otsekohalduv
läbipaistvuse kohta
Trans-European Networks for Energy (TEN-E)määrus63 Otsekohalduv
62 Hoone energiatõhususe miinimumnõuded–Riigi Teataja
63 https://energy.ec.europa.eu/topics/infrastructure/trans-european-networks-energy_en
22
Elutähtsate teenuste osutamisega seotud direktiiv (EL) 2022/2557 Hädaolukorraseadus (tulevikus tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse
koosseisus) ja eriseadused (ELTS, MGS, VKVS, KüttS), leping IEA-ga,
nõuded elektriga varustamisel, koostamisel vedelkütusega
varustamise määrus 2026, uus seadus koostamisel
Taastuvenergia direktiiv (EL) 2018/2001, 2023/2413 Energiamajanduse korralduse seadus (EnKS), ELTS, KKüTS
Uus alternatiivkütuste taristu määrus (AFIR)64 Euroopa Liidu määrused on otsekohalduvad. Määrus rakendus aprillis
2024, mõned sätted määruses on jõustumas ka aastatel 2024, 2025,
2030
Energiatõhususe direktiiv 2012/27/EL, muudetud direktiiviga EL Energiamajanduse korralduse seadus ja seotud ministri määrused ja
2018/2002 ning 13.09.2023 jõustunud, aga veel üle võtmata uuesti nende lisad + MGS + KKütS + HEtMn + ELTS + “Energiasäästu
sõnastatud energiatõhususe direktiiv 2023/1791/EL arvutamise eeskiri”;
Hoonete energiatõhususe direktiivi 2010/31/EL ja energiatõhususe Ehitusseadustikus + seotud määrused ja nende lisad,
direktiivi 2012/27/EL muudatus (EL) 2018/844, EL 2024/1275 ehitusseadustiku rakendamise seadus, EnKS
Gaasi ja vesiniku normide direktiiv (EL) 2024/1788 Maagaasiseadus
1.2.2 Teadus-, arendustegevus, innovatsioon (TAI)
ENMAK 2035 eesmärkide ja poliitikainstrumentide elluviimiseks on vajalikud eelkõige järgmised TAI
tegevused:
• elektrivarustuses tarbimise juhtimisel kliendikesksete lahenduste väljatöötamine ja testimine,
energiasalvestamise ja koormuste juhtimise paindlikkuse uuringud, energiasalvestina toimivate
seadmete (nt elektriautode akud, elektriboilerid, tööstuslikud vahelaod, hoonete termiline mass ja
tehnosüsteemid) kasutuseks süsteemiteenuste ja kogukonnapõhiste autonoomsete lahenduste
arendamine, rakendusuuringute koostamine muutliku tarbimise ja taastuvenergia
tasakaalustamiseks vajaliku juhitava tootmise (nt termiline salvestus või koostootmine, sh vesinik
ja kaugküte) kavandamiseks, tarkade võrkude arendamine ja tehisintellekti rakendamine
digitaliseeritud energiasüsteemides tarbimise ja tootmise tasakaalustamiseks, erinevate sektorite
integreerimine elektrifitseerimisega seotud turukorralduses, tarbimisprofiilid tulevikus ja
seonduvate energiateenuste vajaduse hindamine;
• gaasivarustuses rohelistele kütustele (biometaan, vesinik, sünteetiline metaan jne.) ülemineku
tehnoloogiate arendamine ja võimaluste uurimine;
• kaugküttes ja -jahutuses taastuvenergia nõudluse ja pakkumise varieerumisega kohanemise
lahendused kombineerituna kaugküttetaristu suuremahulise hooajalise salvestusvõimsusega;
maasoojuse kaugküttes kasutusele võtu testimine ja piloteerimine; päikesesoojuse tehnoloogiate
kasutusvõimaluste uurimine; tööstuslikuks kasutamiseks kõrgtemperatuuriliste (kuni 200 °C)
soojuspumpade välja töötamine; geotermaal- ja madalatemperatuurilise soojuse allikate
(mereveesoojus, järved, jõed, heitsoojus jne) kasutuselevõtu uuringud; kütte- ja elektrisektori
lõimise lahendused; päikese- või maasoojusenergial töötavate kaugküttesüsteemide
kasutuselevõtt ning kaugküttepiirkondade läheduses olevate heitsoojuse allikate liitmine võrkudega
(kus väikesed heitsoojuse taaskasutamise allikad võivad olla kohalikud supermarketid teenindus-
ja ärisektorist ja reoveetrassid, samas kui suurteks heitsoojuse allikateks võivad olla tööstuslikud
protsessid); tehisintellektil põhinevate arukate juhtimissüsteemidega temperatuuri vähendamine
suure kaugküttevõrgu koormuse ajal; hooajalise soojasalvestamise lahendustena maa-aluste
soojuse salvestamise tehnoloogiate (nt soojuse salvestamine maasoojuspuuraukudes või tuule- ja
päikeseenergia salvestamine soojusena liivas, st maa-alused liivaakud); heitsoojuse taaskasutuse
ja kontsentreeritud päikeseenergia salvestuse arendamine (sh elektri- ja soojaturu ühendamisel,
tööstuslike kütte- ja jahutuslahenduste kavandamisel) ja tehnilis-majandusliku teostatavuse
katsetamine; kaugjahutuses efektiivsema ruumikasutuse kavandamine; kommunikatsioonide
planeerimine; potentsiaali rakendamine (ühiskondlikud hooned, kontorihooned, erasektori hooned);
valdkonna spetsialistide juurdekasvu tagamine, kompetentsi ja võimekuse arendamine
kõrgtehnoloogiliste lahenduste jaoks;
• energiatõhususes efektiivsete renoveerimise näidislahenduste väljatöötamine hoonetele, sh
kaugjahutussüsteemide ja soojustagastussüsteemide arendamine; energiasäästlike hoonete
64 https://ec.europa.eu/commission/presscorner/detail/en/IP_23_1867
23
ehitustehnoloogiliste lahenduste loomine; nullheitega hoonete lahenduste loomine; tarkade
kogukondade ja linnade arengut soodustatavate teenuste, toodete ja ärimudelite välja töötamine;
inimeste tarbimisharjumuste kujundamine ja suunamine energiatõhususe investeeringute
tegemiseks ja igapäevase energiakasutusega seotud käitumis- ja tarbimisharjumuste muutmiseks;
digi- ja automatiseerimislahenduste kasutus (sh targad kodud, avalikud hooned, staadionid); elektri,
soojus- ja jahutusenergia dünaamilise hinnastamise lahenduste väljatöötamine ja rakendamine;
võrguettevõtjate ja elektrimüüjatega koostöös tarbija juures säästu kohtade leidmine; ettevõtetele
kuluoptimaalsete, laialdaselt rakendatavate ning hea replikatsioonipotentsiaaliga
energiatõhususlahenduste loomine ja piloteerimine; eesmärkide saavutamist toetava
teadmuspõhise monitooringusüsteemi arendamine; toodete ja teenuste energiakasutuse uuringud,
komponentide, süsteemide ja teenuste arendamine väärtusahelate lõikes ning
kokkuhoiuvõimaluste piloteerimine; riigieelarveneutraalsete energiatõhususmeetmete ärimudelite
arendamine ja valideerimine; energiasäästu ja taastuvenergia teemade, samuti kohalike energia- ja
kliimakavade integreerimine maakondade arengukavade (sh KOV arengukavade) juhendisse
(täpsustades mh inimeste ja ettevõtete toimetuleku võimalused energiakriisi tingimustes).
• taastuvenergias bioenergia tootmise arendamine (nt tahkeoksiidsed kütuseelemendid, biogaasi
krüopuhastustehnoloogia turuküpseks arendamine, vetikatel põhinev biokütuste tootmise
tehnoloogia, kõikide orgaaniliste jääkide ja jäätmete väärindamine toodeteks anaeroobse
kääritusprotsessi abil); nutikate energialahenduste väljatöötamisele olulised teaduspõhised ja
täpsed ilmaennustuslahendused ja tulevikukliima projektsiooni; CO2 turu reformi mõju hindamine
Eesti energeetikale; tuulikute püstitamiseks ja tuuleenergia tootmiseks vajalike komponentide
arendamine; meretuulikuparkide hoolduseks vajaliku tehnoloogia arendamine (nt allveerobotite
arendus); elektroonikaseadmete ja -süsteemide arendus (nt päikese- ja tuuleparkide
juhtimislahendused); rohevesiniku tootmise tehnoloogiate arendamine tahkeoksiid-elektrolüüserite
baasil ja mis võimaldab ühtlasi siduda CO2, rohevesiniku tootmise toetamine (nt TA tegevuste
toetamine, ladustamine, vesiniku taristu rajamine, transpordisektori pilootprojektid); energia
tootmistehnoloogiate keskkonnajalajälje uurimine; tehnoloogiate integratsioon ja suurandmete
kasutuselevõtt uute lõpptarbijale suunatud toodete ja teenuste väljatöötamiseks; energia-, tehno-
ja automaatikasüsteemide integreerimislahendused ning erinevate lahenduste piloteerimis- ja
testimiskeskkondade loomine; nutikad ja säästlikud transpordi- ja liikuvuslahendused (nt
liiklusvoogude suunamine ühistransporti ja kergliiklusse, isejuhtivad ja ühendatud sõidukid, nutikas
transporditaristu, nutikad lahendused inimeste liikuvuses ja kaubaveos, logistikaprotsesside
digitaliseerimine ja automatiseerimine).
Alus- ja rakendusuuringute, eksperimentaalarenduste, tootearenduse, teadmus- ja tehnoloogiasiirde
tegevuste, harg- ja iduettevõtete arendamise, koostöö arendamise ja ökosüsteemi loomise, tehnoloogiate
ja rakenduste piloteerimise ja testimise, investeeringute ja ekspordi, teadlaste ja inseneride järel- ja
juurdekasvu toetamise erinevad toetusmeetmed on kirjeldatud Nutikate ja kestlike energialahenduste
fookusvaldkonna teekaardis (täpsemalt selle lisas 5)65. Teekaart on koostatud Teadus- ja arendustegevuse,
innovatsiooni ning ettevõtluse arengukava 2021–2035 (TAIE arengukava)66 ühe eelisarendatava teadus- ja
arendustegevuse, innovatsiooni ja ettevõtluse valdkonna eesmärkide saavutamisele kaasa aitamiseks.
Nutikate ja kestlike energialahenduste fookusvaldkonna üldine siht on: teadus- ja arendustegevuse,
innovatsiooni ning ettevõtluse toel toodab Eesti energiat kliimaneutraalselt, muutub Eesti energiakasutus
tõhusamaks ja ressursisäästlikumaks ning panustatakse energia varustuskindluse tagamisse.
Fookusvaldkonna teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni prioriteetsed suunad on kliimaneutraalse
energiatootmise tehnoloogiate arendamine, energia paindlikkustehnoloogiate (sh
salvestamistehnoloogiate) ja ülekandevõrkude arendamine ning energiakasutuse tõhusamaks ja
ressursisäästlikumaks muutmine. Teekaardi alusel kujundavad HTM ja MKM energialahenduste
arendamiseks toetusmeetmeid, millele lisanduvad üldised teaduse ja ettevõtluse rahastusmeetmed, nagu
uurimistoetused, teadustaristu toetused, ettevõtlustoetused jms, mille puhul eelisarendatavaid valdkondi ei
65 Nutikad ja kestlikud energialahendused | TAIE
66 TAIE arengukava tutvustus | TAIE
24
ole. Eesti on üks madalaima ressursitootlikkusega riike Euroopa Liidus67 ja seetõttu aitavad TAIE (sh antud
teekaardi) alusel makstavad toetused vähendada majanduse ressursi- ja energiamahukust.
Eesti panustab rahaliselt partnerluste puhtale energiale üleminekuks (Clean Energy Transition68) ja linnade
ümberkujundamiseks (Driving Urban Transition69) kaudu riikidevahelistesse teadus – ja
innovatsiooniprojektidesse aastani 2027. Eesti teadlased osalevad ka teistes olulistes energeetika
valdkonna Euroopa Teadusruumi algatustes nt rahvusvahelises tuumasünteesienergia suurprojektis ITER,
mis on otseselt seotud energeetika sektori tulevikuarendusega.
Riikliku energia- ja kliimakava eduaruandes (rakendusakti70 lisa VII) tuleb üle aasta anda ülevaade
energiatehnoloogia strateegilise kava (Strategic Energy Technology-Plan)71 täitmise kohta.
1.2.3 Kogukonnaenergeetika käivitamine
Kogukonnaenergeetika on kohalike elanike ja ettevõtete võimalus energiatehnoloogia seadmete ühisostuks
või muudeks energiavarustusega seotud ühistegevusteks.
Kogukonnaenergeetika hõlmab endas kogukondlikult juhitud energiatootmise ning -tarbimisega seotud
projekte. Kogukonnaenergeetika eesmärgiks on panustada energiamajanduse hajutamisse, kohalikul
tasandil energiavarustuse toimepidevuse suurendamisesse ning energiavaesuse leevendamisesse.
Kogukonnaenergeetika projektid võivad pakkuda soojusenergia, energiatõhususe, e-mobiilsuse,
energiavaesuse, energiateadliku käitumise, energia varustuskindlusega, paindlikkusteenustega jne seotud
tegevusi ja teenuseid. Kogukonnaenergeetika eesmärgiks võib olla peale oma liikmetele majandusliku kasu
osutamise ka keskkonnaalane, kliimamuutuste leevendamise ning kohanemisega seotud kasu, hariduslik,
või muu sotsiaalne kasu. Kogukonnaenergeetikaga kaasnevad sotsiaalsed ning keskkonnahoidlikud hüved:
kollektiivse tootmise, tarbimise ning salvestamisega käivad kaasas nii energiatõhususe suurenemine kui ka
energiakokkuhoid, mille läbi panustavad kogukonnaenergeetika projektid ENMAK 2035 kolme
alameesmärki, tagades kohaliku energiajulgeoleku, taskukohasema varustuskindluse kui ka panustades
energiatoomise ja kasutamise keskkonnasäästlikkusse. Kogukonnaenergeetika alla käivad kodanike
energiakogukonnad, taastuvenergiakogukonnad ning energiaühistud, mille liikmete hulka võivad kuuluda
eraisikud, kodanikuühendused (vabaühendused); omavalitsused, avalikud ja eraettevõtted ning mille
juhtimises kasutatakse energiademokraatia põhimõtteid - nad on sotsiaalses omanduses ning nende
juhtimises on kaasatud demokraatlikke otsustusprotsesse. Tsentraliseeritud energiatootmise ning
energiaturu avardamine energiademokraatia72 arendamisega ning lokaalse energiamajanduse toetamine
panustavad kogukonnaenergeetikasse. Oluline on kogukonnaenergeetika arendamiselt regulatiivsete
takistuste kõrvaldamine, huvigruppide määratlemine ning vajadusel ja võimalusel soodustavate meetmete
väljatöötamine.
Mitmetes seni valminud kliima- ja energiakavades on ette nähtud energiakogukondade loomine.
Planeerimisseaduse alusel saab nt üldplaneeringutes määrata mh energiakogukondade alad
(energiaühistud sarnaselt nt metsaühistutele). Kohalike omavalitsuste huvi võiks tulevikus olla oma
hallatavate hoonete rentimine, sh energiakogukondadele.
67 Eurostat Resource productivity [CEI_PC030]
68 Clean Energy Transition Partnership (cetpartnership.eu)
69 The DUT Partnership - DUT Partnership
70 Komisjoni rakendusmäärus, millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2018/1999 rakenduseeskirjad lõimitud riiklike
energia- ja kliimaalaste eduaruannete ülesehituse, vormi, tehniliste üksikasjade ja esitamise menetluse kohta
71 Strategic Energy Technology Plan (europa.eu) ja
KOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE, NÕUKOGULE, EUROOPA MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEELE NING REGIOONIDE KOMITEELE
energiatehnoloogia strateegilise kava (SET-kava) läbivaatamise kohta – EIS (valitsus.ee)
72 Energiademokraatia on kontseptsioon, mis ühendab taastuvenergia ülemineku jõupingutustega energiatootmise ja -ressursside haldamise
demokratiseerimiseks — see hõlmab energiatootmise infrastruktuuris sotsiaalsete omandivormide edendamist, energiasüsteemide
detsentraliseerimist ja avaliku osaluse laiendamist energiaga seotud poliitika kujundamises.
25
Vastavalt Euroopa Komisjoni päikesestrateegiale tuleb püüelda 2025. aastaks vähemalt ühe taastuvenergia
kogukonna asutamise poole igas omavalitsusüksuses, kus on üle 10 000 elaniku73. Kogukonnaenergeetika
aitab kaasa taastuvenergia kasutusele võtule ja kohalikule energiavarustuse tagamisele.
Energiakogukondade käsitlemisega seotud põhimõtted pärinevad EL elektrienergia siseturu ühistest
normidest ning lähtuvad vähemalt direktiivis esitatud miinimumsätetest. Energiakogukond osutab oma
liikmetele ja/või piirkonnas asuvatele leibkondadele või juriidilistele isikutele energiateenuseid.
Energiakogukonna eesmärgiks võib olla peale oma liikmetele majandusliku kasu osutamise ka
keskkonnaalane, kliimamuutuste leevendamise ning kohanemisega seotud kasu, hariduslik, või muu
sotsiaalne kasu.. Kogukonnaenergeetika projektid võivad pakkuda soojusenergia, energiatõhususe, e-
mobiilsuse, energiavaesuse, energiateadliku käitumise, energia varustuskindlusega, paindlikkusteenustega
jne seotud tegevusi ja teenuseid. Kui energiakogukond annab omatoodetud elektrienergiat tarbimiseks oma
liikmetele, kasutab ta selleks kogukonna rajatud elektripaigaldist või piirkonna jaotusvõrguettevõtja teenust
ehk jaotusvõrguettevõtja on kohustatud tegema koostööd kogukonna projekti korral
taastuvenergiakogukonnaga. Energiakogukonnale ei ole praegu seaduses ette nähtud eelisõigusi ning selle
liikmetel säilivad õigusaktidest tulenevad kodutarbija/aktiivse võrguteenuse kasutaja õigused ning
kohustused.
Taastuvenergiakogukondadele on moodustatud Tartu Regiooni Energiaagentuuri (TREA)74 eestvedamisel
töögrupp, mis tuvastab ja tegeleb regulatiivsete haldusalaste takistuste likvideerimise ning lahenduste
leidmisega. Töögrupi hinnangul on vajalikud tegevused, mis tuleks turuosaliste ülesannetena kokku leppida
järgmised:
Kogukonnaenergeetika platvormi ülesanded (TREA75 kogukonnaenergeetika ümarlaud):
• kogukonna määratlemine ja sihtrühma täpsustamine;
• energiakogukondade mudelite välja töötamine, mis oleksid õiguslikult, tehniliselt ja majanduslikult
teostatavad;
• pädevuse loomine, koolituste/töötubade korraldamine, tehniliste konsultantide koolitamine, TTÜ-s
ja TÜ-s lisada kogukonnajuhtide õppekavasse kogukonnaenergeetika, kohalikud energianõukogud
(12 pilootala maal valitud LIFE projekti raames76).
Riigitasandi ülesanded:
• kogukonnaenergeetika seiramiseks vajaliku reeglistiku (sh võrgu vaatest) loomine ning tekkivate
regulatiivsete takistuste eemaldamine;
• juhendmaterjali loomine energiakogukondade käivitamiseks, seireks (seonduva
andmestiku/registri loomine nt liitumise põhiselt vms);
• vajadusel energiaaudiitoritele vajalike täiendkoolituste ja juhendmaterjali koostamine;
• energia kogukonna enda tarbeks kasutamise (sh salvestus) soodustamine pilootprojektide jm
toetavate instrumentidega;
• riskide maandamiseks garantii võimaluse loomise kaalumine, KOV-de suutlikkuse toetamine
taastuvenergeetika planeerimisel ja elluviimisel, sh nt tööstusparkide energia varustamine uute
taastuvenergia projektide kaudu, piirkondlik nõustamine, energiakogukonna liikmemaksult eraisiku
tulumaksu vabastus/tagastuse võimaluse analüüsimine.
Kohalike omavalitsuste ülesanded:
• kohalike energia- ja kliimakavade kaudu kogukonnaenergeetika käivitamine, eeldab valminud KEKK-
de analüüsi, KEKK-de juhendisse miinimumnõuete lisamist kogukonnaenergeetika kajastamiseks;
73 resource.html (europa.eu)
74 Tartu Regiooni Energiaagentuur https://www.trea.ee/
75 Tartu Regiooni Energiaagentuur https://www.trea.ee/
76 AF CMYK EC4RURAL triptico estonio (elvl.ee)
26
• nõustamisvõimaluste loomine, nt regionaalsete nõustamiskeskuste juurde, regionaalsete
energiaagentuuride loomine ja/või regionaalsete nõustamiskeskuste teemaks energiakogukonnad
kasutades olemasolevaid võrgustikke (LEADER, RURAL projekt);
• taastuvenergia arendustes kohalike kaasamisvõimaluste loomine;
• energiaostuvõimetuse ennetamine enda tarbeks energia tootmise ja salvestusega tagades
stabiilsemad energiakulud ;
• töötubade mentorprogrammi ("Häkaton") läbi viimine kohalike kogukondade kaasamiseks energia
tootmiseks (nt Leader koolitused);
• KOV hoonete katuse või muu pinna kasutusse andmise võimaluse loomine kohalikuks
energiatootmiseks ("päikesekatused") mikrolaenude (crowdfunding) kaudu, nii uutel kui
rekonstrueeritatavatel avalikel hoonetel PV paneelide paigaldamise kohustuse täitmisel 2025-2027
kaasata kohalikku kogukonda;
• KOV ja kogukonna ühistöös energiakogukonna piloodi loomine, sh abi juriidikas, meetmetes;
• energiakogukondade koostöö ja demoprojektid (PV, soojuspumbad) omavalitsustega;
• selge kuvandi loomine kohaliku kasu ootustest ning suuremat väärtust loovate projektide
eelistamine.
Võrguettevõtjate ülesanded:
• hoonepõhise ja hoone lähedase hajatootmise ja kohaliku energiajulgeoleku kõrval energiasäästu ja
-kulude, võrguga seotud ühistegevuste kavandamine (faaside ühtlane koormamine, salvestamine
võrgu ülekoormuse leevendamiseks, tarbimise nihutamine, elektriautode laadimise vajadust
arvestav elektrivõrk);
• energiaühistute koostöö võrguettevõtetega, taastuvelektri tootmiseks ühisliitumised nt
kinnisvaraarendustes ja kortermajades;
• vabanevate liitumisvõimsuste kaardistamine ja avalikult kättesaadavaks tegemine, loodud on
toimiv rakendus liitumisprotsessi kiirendamiseks, salvestusseadmete liitumistingimuste
ühtlustamine tootmisseadmetega;
• off-grid lahendustes võrku müümise võimaluse loomine;
• koormusi järgiva võrgutasu hinnakujunduse loomine tarbimise juhtimiseks.
1.2.4 Avaliku sektori eeskuju
ENMAK 2035 eesmärkide ja poliitikainstrumentide elluviimisel riigi ja kohalike omavalitsuste ülesanded on
toodud lisas 7, prioriteedid on:
▪ pädevuse ja finantsvõimekuse loomine energiajuhtimise rakendamiseks;
▪ maakondade ja KOV-de energiaandmete parem seire (rohereformi mõõdikute koostamise raames
täpsustatakse);
▪ kohalike energia- ja kliimakavade koostamine, rakendamine ja seire ühtse metoodika ja faktilehtede
alusel;
▪ koordinatsioon ja platvormi loomine (ELVL, LEADER, MES jne);
▪ nõustamis- ja koolitusvõimaluste tekitamine (nt regionaalsete energiaagentuuride loomine või
olemasolevate arenduskeskuste vms struktuuride baasil);
▪ taastuvenergia ressursside ja investeerimisvajaduste täpsustamine;
▪ koostöö naabervaldade ja maakonnaga energiamajanduse arendamisel.
1.2.5 Rahvusvaheline koostöö
Rahvusvahelise koostöö fookused:
1. huvide kaitse (Eesti sõnumid jääks kõlama, energiaturudisaini koostöö, majandushuvi tagamine,
toimub mh läbi regulaarsete töögruppide, nt Energy Management Authorities võrgustik);
27
2. õppimine makrotrendide osas, teadmiste ammutamine, globaalsem vaade puhtale energiale
üleminekule. (nt IEA, WEC, IRENA, Energiaharta);
3. uued teemad (Euroopa ühishuviprojektid (PCI), elektrisüsteemi sünkroniseerimine Kesk-Euroopa
sagedusalaga, meretuule- ja tuumaenergia, regionaalses vaates energiaturgude teemad ja
varustuskindlus (nt NATO Leedus, elektris ja gaasis Läänemere Strateegia energeetika
prioriteetvaldkond (PA Energy)), kriitilise infrastruktuuri kaitse alane koostöö (sh piiriüleste kriiside
lahendamisel ja hübriidohtude tõrjel), Läänemere võrgu arendamine koostöös naaberriikide,
Saksamaa jt-ga (s.h. uued ühendused naaberriikidega, tulevikus võimalik Baltic
WindConnector), smart grid/arukad võrgud, vesinik (Backbone FI-DE), energiasalvestus.
ENMAK 2035 eesmärkide ja poliitikainstrumentidega seotud koostööformaadid, milles Eesti osaleb on
järgnevad:
• Euroopa Liidu algatuste, direktiivide ja määruste rakendamisega seotud töögrupid, sh EL Ministrite
Nõukogu, Energialiidu (sh riiklik energia- ja kliimakava), õiglase ülemineku töögrupid, Energiaharta
töörühm, puhta energiaga saarte töörühm (Clean Energy for EU Islands), energiaministrite ja
ühtekuuluvuspoliitika asutuste (EMA Network) töögrupid;
• Euroopa koostööprojektidega seotud töögrupid, sh CEF määruse ja rahastamise tööformaat, TEN-
E määruse ja ühishuviprojektide (PCI), projektide loamenetluse töögrupid jm tööformaadid, Balti
energiaturu ühendamise (BEMIP) koostööraamistik, energiatehnoloogia strateegilise planeerimise
(SET-Plan), vesinikuvõrgustiku koostöögrupp;
• platvormid, sh gaasi ja elektri ühisostu platvorm (EU Energy Platform), Ida koostööplarvormi
energiakohtumised, puhta energiaga saarte platvorm (Clean Energy for EU Islands), õiglase
ülemineku platvorm (Just Transition Platform), EL regulaatorite foorum;
• teaduspartnerlused puhtale energiale üleminekuks (Clean Energy Transition) ja linnade
ümberkujundamiseks (Driving Urban Transition), ning USA, 24 Euroopa riigi ja Euroopa Liidu Trans-
Atlandi energeetika ja kliimakoostöö partnerlus The Partnership for Transatlantic Energy and
Climate Cooperation (PTECC)) jt Euroopa Teadusruumi formaadid nt ITER
• Euroopa Liidu välised koostööformaadid, sh energiaplaneerimise (NATO ja ENSECCOE), IRENA,
OECD, IEA, Kolme mere algatus (3SI), PTCC koostöö 3B-USA;
• regionaalsed koostööformaadid Põhjamaade Ministrite Nõukogu, Balti Ministrite Nõukogu (BMN),
BMN energeetika vanemametnike koostöö, Balti Assamblee, regionaalse gaasituru
koordineerimise grupp, Läänemere maade nõukogu, Euroopa Liidu Läänemerestrateegia
(energeetika prioriteetvaldkond / PA Energy).
Regionaalsed konsultatsioonid on määratlenud regionaalse koostöö võimalused taastuvenergeetikas ja
seonduvates tehnoloogiates, näiteks meretuuleparkide arenduses. Läänemere meretuuleparkide
energiapotentsiaali uuringu77 kohaselt on Läänemere potentsiaalne tuuleparkide koguvõimsus üle 93 GW
(st elektrienergia tootmisvõimsusega 500 MW tuuleparke kokku 187 ), sh: Eesti 14 meretuuleparki
võimsusega 7 GW ja aastase toodanguga 26 TWh
Suuremahulise taastuvenergia tootmiseks on oluline koostöö meretuuleparkide rajamiseks. 2020. a sügisel
sõlmisid Läänemere riigid Poolas meretuuleenergia arendamise poliitilise deklaratsiooni, millele tuginedes
sai 2020 lõpus Eleringi eestvedamisel alguse süsteemihaldurite koostöö Baltic Offshore Grid Initiative
(BOGI) raames, mille eesmärk on Läänemere regioonis meretuuleparkide jaoks ühiselt võrke planeerida ja
arendada. 2023 alguses liitus koostööga ka Poola.
Eesti põhivõrguettevõte Elering sõlmis Saksamaa põhivõrguettevõte 50 Hertz-iga 2023. aasta maikuus
vastastikuste kavatsuste leppe ning alustas läbirääkimisi Läti põhivõrguettevõte Augstsprieguma tikls, et
alustada tööd võimaliku 810 km pikkuse ja 2 GW võimsusega merekaabli rajamiseks Eesti territoriaalvetest
Saksamaa territoriaalvetesse.
77 STUDY ON BALTIC OFFSHORE WIND ENERGY COOPERATION UNDER BEMIP https://op.europa.eu/en/publication-detail/-/publication/9590cdee-
cd30-11e9-992f-01aa75ed71a1/language-en
28
2022. a augustis Taanis toimunud Marienborgi tippkohtumisel lepiti valitsusjuhtide tasemel kokku
suurendada energiakoostööd, fookusega meretuuleenergial. Deklaratsiooni järgi peaks 2030. aastaks
Läänemere tuulevõimsus kasvama 7 korda tasemeni 19,6 GW.
Leedu korraldas 2024. aasta aprillis Vilniuses energeetika ministrite taseme energiajulgeoleku kohtumise,
kus allkirjastati Läänemere piirkonna ministrite deklaratsioon, mis kinnitab edasist koostööd meretuule ja
kriitilise infrastruktuuri kaitse valdkonnas ja kutsub TSO-sid üles hindama meretuule hübriidprojektide
potentsiaali.
19.01.2023 toimunud EL energia peadirektorite kohtumisel kiideti heaks (mittesiduvad) eesmärgid EL
merealade tuuleenergia arenduse kohta. BEMIP (Läänemere) formaadis on 2030 eesmärgiks 22,4 GW.
Pikemas plaanis on oluline ELi suurem toetus Läänemere võrgu projektile, et piirkonda tekiks võrgutaristu
meretuuleparkide ühendamiseks ning mis toimiksid ühtlasi uute riikidevaheliste elektriühendustena.
Lisaks meretuuleparkide arendamisele on muid olulisi turu efektiivset funktsioneerimist tagavaid projekte,
nagu piiriüleste ühenduste parandamine või regionaalse gaasituru arendamine (nt regionaalse
gaasivarustuse tagamisel Läti ja Leedu gaasiühenduse projekt ELLI78 gaasi impordiks Klaipeda LNG
terminalist ja Poolast Inculkansi gaasihoidlasse Eesti, Läti ja Soome varustamisel). Piirkondlikku koostööd
tehakse gaasiturul, elektrisüsteemi sünkroniseerimisel, elektri ja gaasi piiriülestes projektides.
Transpordisektoris tehakse koostööd Rail Baltic projekti elluviimisel ning transpordisektori
dekarboniseerimisel. Taastuvenergiasse, energiasäästu ja kliimamuutuste ohjamisse panustavate
meetmete ning teadus- ja arendustegevuste välja töötamisel ja rakendamisel on tehtud ja teevad tulevikus
Balti riigid koostööd mh Põhjamaade Ministrite Nõukogu; Nordic Energy Research platvormiga; Balti TSO-
de (Elering, AST, Litgrid) loodud regionaalse talitluskindluse koordinaatori Balti RCC; Põhjamaade
elektribörsiga Nord Pool; regionaalse gaasituru koordinatsioonigrupi Regional Gas Market Coordination
Group (RCMCG); maagaasituru regionaalse operaatori UAB GET Baltic ja Rahvusvahelise
Energiaagentuuriga (IEA), teaduskoostöö projektides ja PhD vahetuses Balti-Põhjamaade Energia
teadusprogrammi raames.
Erinevate partnerite koostöös viiakse läbi ühishuviprojekte Balti riikide Kesk-Euroopa sagedusalaga
sünkroniseerimiseks, on rajatud merealune gaasitoru EE ja FI vahel: Balticconnector, rajamisel
transporditaristuprojekt Rail Baltic ja elektrisüsteemide integreeritud kaabelühendused (Eesti-Läti IV
elektriühendus ELWIND projekti raames, Estlink 3 ehk kolmas merealune elektriühendus Eesti ja Soome
vahel).
1.2.6 Kriisideks valmisolek
ENMAK 2035 üldeesmärgi saavutamisel on oluline, et elutähtsa teenuse osutajatel on rakendatud piisavad
füüsilise ja küberturvalisuse meetmed ning vähendatud sõltuvust teistest teenusepakkujatest nii, et oleks
tagatud teenuse toimepidevus laiapindse riigikaitse kontekstis. Elutähtsa teenuse osutajate toimepidevuse
suurendamiseks koostatakse elutähtsa teenuse osutajate toimepidevuse strateegia 2025. aasta lõpuks79.
Arengukava elluviimisel tagatakse Eesti energiasüsteemi toimepidevus elektri- ja gaasivarustuses, küttes ja
jahutuses, transpordikütustega varustamisel integreerides energiasektoreid puhta energiaga majandusele
üleminekuks.
Kriisireguleerimine hõlmab üldjuhul endas ennetamist, valmistumist, lahendamist ja taastamist, millele tuleb
tähelepanu pöörata. Tegevuste kirjeldused on järgnevad:
• ennetamine, mille eesmärk on hädaolukorda vältida või selle mõju vähendada;
• valmistumine, mille eesmärk on asutusi ja elanikkonda ette valmistada hädaolukorra
lahendamiseks ja selles toimetulekuks;
78 Enhancement of Latvia - Lithuania interconnection | Conexus
79 Hädaolukorra seadus–Riigi Teataja
29
• lahendamine, mille eesmärk on hädaolukorra põhjused ja tagajärjed likvideerida;
• taastamine, mille eesmärk on vähendada tagajärgede mõju elanikkonnale ja keskkonnale.
Arvestades geograafilist asukohta, geopoliitilist olukorda ja elektrisüsteemi ülesehitust, on Eesti täide viinud
või täide viimas mitmeid tegevusi, mille eesmärk on tagada varustuskindlust ja suurendada
vastupanuvõimet erinevatele riskidele.
Gaasi varustuskindluse tagamiseks ja hädaolukordadega toimetulekuks on:
• keelustatud gaasi ostmine Venemaalt alates 01.01.2023;
• loodud vastuvõtuvõimekus LNG ujuvterminali vastuvõtmiseks Pakrineemele (projekteeritud
võimsusega 81,2 GWh/päevas)
• loodud strateegiline gaasivaru 1 TWh, mida hoitakse Lätis Incukalnsi maa-aluses gaasihoidlas;
• järgitud Euroopa Liidu ülest 15% vabatahtliku gaasitarbimise vähendamise eesmärki;
• tagatud kaitstud tarbijate varu olemasolu piisavas mahus (2025. aastal 354 GWh), mida hoitakse
nii Eleringi gaasitorustikus kui ka Lätis Inčukalnsi maa-aluses gaasihoidlas ning on välja töötatud
meetmed gaasitarbimise piiramiseks ning kaitstud tarbijate varu kasutusele võtmiseks;
• sõlmitud nn. solidaarsuslepingud Soome ja Lätiga, mille alusel võib saada gaasi kaitstud tarbijate
vajaduseks olukorras, kus muud meetmed on ammendunud;
• alustatud Eesti-Läti vahelisi läbirääkimisi, et ühiselt kasutada Pakrineeme infrastruktuuri LNG
ujuvterminali vastuvõtmiseks gaasikriisi olukorras.
Elektri varustuskindluse tagamiseks ja hädaolukordadega toimetulekuks:
• Balti riigid desünkroniseerisid end BRELL süsteemist 2025. aasta veebruaris;
• loodud Narva põlevkivielektrijaamadele jahutusvee tagamise iseseisev lahendus;
• eesmärk luua reservvõimsuse mehhanism strateegilise reservi näitel 2027. aastaks.
Samuti on oluline kriitilise energiainfrastruktuuri vastupanuvõime suurendamine. Selleks tuleb jätkuvalt:
• edasi arendada meretaristu efektiivsemat seiret, et ennetada või kiiresti tuvastada tekkinud
kahjustused (näiteks rike merekaablis);
• tagada kiire parandamisvõimekus kriitilise infrastruktuuri jaoks (näiteks merekaablid, piisavalt
varuseadmeid); tagada energiasüsteemi küberturvalisus;
• tõsta maismaa ja merealuse energiataristu füüsilist turvalisust, määrates kriitilisemad objektid
alalisteks riigikaitseobjektideks 2025. a lõpuks.
Viimase kolme punkti efektiivseks elluviimiseks oleme allkirjastanud 2024 aasta septembris Soomega ja
2025 aasta mais Läänemereriikidega ühise mõistmise memorandumi (MoU) eesmärgiga merealase
energiataristu vastupanuvõime tõstmiseks ja kaitseks regionaalsel tasandil ja ühiselt.
Kriitilise energiataristu tugevdamiseks ühtsetel alustel oleme juunis 2025 sõlminud MoU ka Balti riikide ja
Poola vahel, mis lisaks merealuse taristu kaitsele tegeleb ka maismaataristu kaitsevõimete parandamisega
ja seda regionaalselt ühtsetel alustel.
Selleks, et tagada energiasüsteemi küberturvalisust, tuleb panustada nii IT-süsteemide endi turvalisusesse
kui ka töötajate teadlikkuse tõstmisesse. Kuna digitaalses maailmas arenevad ja ilmuvad uued küberohud
kiiresti, siis regulaarselt tuleb paigaldada turvauuendusi, et süsteem oleks ajakohane ja kaitstud.
Riigi poolt on loodud Eesti Varude Keskus, et tagada elanikkonna varustuskindlust kriisidega toimetulekuks.
Eesti Varude Keskuse kohustuste kuuluvad ka toidu- ja tervishoiu varu tagamine, kuid ka strateegilise gaasi-
ja vedelkütusevaru haldamine ning Pakrineeme sadama valmisolekus hoidmine LNG ujuvterminalide
vastuvõtmiseks ning kriisitanklad prioriteetsete tarbijate vedelkütusega varustamiseks.
30
Kriisideks valmisoleku tagamisel lähtutakse raamistikuna Eesti julgeolekupoliitika põhialustest ja
hädaolukorra seadusest80, riigikaitseseadusest ja erakorralise seisukorra seadusest. Täiendavalt on
Riigikokku 2025. aastal esitatud tervik kriisiseadus nimega „Tsiviilkriisi ja riigikaitse seadus“, mis seostab
ja ühtlustab tsiviilkriiside ja riigikaitse tagamisega seotud valdkondi reguleerivaid seaduseid, et vältida
õiguslike regulatsioonide dubleerimist ja omavahelisi vastuolusid. Energiajulgeoleku tagamisel on
olulisimateks asutuseks osapoolteks kriisideks valmistumisel on energeetika valdkonna elutähtsa teenuse
osutajad (nt elektri põhi- ja jaotusvõrguettevõte, elektritootja, maagaasi põhi- ja jaotusvõrguettevõte, LNG
terminali haldur, vedelkütuse müüjad, kaugkütte ettevõte) ja neid korraldavad asutused (s.o
Kliimaministeerium elektri, maagaasi ja vedelkütuse puhul ning kohalikud omavalitsused kaugkütte puhul),
samuti on oluliseks osapooleks VKVS ja IEA-ga lepingu kohaselt Eesti Varude Keskus (EVK)81.
2024. aastal lisandus 13 uut elutähtsa teenuse osutajat, n.o. aktsiisilaopidajad, kes lubavad vedelkütust
siseriiklikkuse tarbimisse. Uute elutähtsate teenuste lisandumisel suureneb ka ristsõltuvuste arv, millele
tuleb tulevikus üha rohkem rõhku pöörata.
Kõikidele elutähtsa teenuse osutajatele on korraldav asutus kehtestanud elutähtsa teenuse osutamisega
seotud nõuded, koostanud elutähtsa teenuse katkestuse lahendamiseks hädaolukorra plaani ning
korraldanud kriisireguleerimisõppuseid. Lisaks tuleb iga kahe aasta tagant elutähtsa teenuse osutajal
esitada oma korraldavale asutusele kinnitamiseks toimepidevuse riskianalüüs, kus on analüüsitud läbi kõige
tõenäolisemalt mõjutavad ohud (sh küberohud, ekstreemsed ilmaolud, füüsilise turvalisusega seotud ohud,
nt sabotaaž), ja tehtud toimepidevuse plaan, kuidas neid riske ennetada ning nende tekkimise korral
tegutseda, samuti tuleb neil korraldada toimepidevuse kontrollimiseks õppuseid. Näiteks ulatusliku tormi
järel tekib pikaajaline elektrikatkestus, mida ei suudeta ettenähtud ajaga likvideerida. Ulatuslike rikete
likvideerimine võtab aega (eriti rasketes ilmastikuoludes) ning üldjuhul saabub info rikke kohta alles
sündmuskohalt, kui avariibrigaad olukorda hindab, et olukorrast ülevaadet saada. Samal ajal saaks näiteks
Päästeamet oma ressurssidega toetada rikete likvideerimist, juhul kui need on antud hetkel vabad,
kasutades drooni liinikoridori kontrollimisel, et leida langenuid puid elektriliinidele ja edastada
avariibrigaadile koordinaadid. Sellise tegevuse tulemusel on võimalik avariibrigaadidel paremini olukorda
hinnata ja tegevusi planeerida, mille tulemusel on võimalik rikked kiiremini likvideerida. Tulevikus tuleb
kaardistada analoogsed koostöökohad, kuidas on võimalik üksteist võimestada, et ühiselt kriise lahendada.
Pidades silmas tulevikukriise energiajulgeoleku tagamisel tuleb üha rohkem arvestada erinevate
hübriidohtudega, mille eesmärk on kahjustada energiajulgeolekut ning mille tulemusel võib tekkida
hädaolukord. Geopoliitiline olukord on märgatavalt muutunud Euroopas pärast Venemaa agressiooni
Ukrainas alates veebruarist 2022. ning viimastel aastatel on märgatavalt suurenenud hübriidohtude ulatus
ja intensiivsus, olgu need siis riiklike või mitteriiklike toimijate82 poolt toime pandud. Hübriidohtude üldine
eesmärk on destabiliseerida ja õõnestada ühiskondi. Erinevad füüsilised ja mittefüüsilised operatsioonid
energiainfrastruktuuri vastu võivad hõlmata küberrünnakuid, terrorirünnakuid, sabotaaži või vandalismi, et
infrastruktuuri hävitada, häirida või seda üle koormata. Tõenäosus, et aset leiab hübriidohtudest tulenev
häiring, on piirkonnas suurenenud, mis nõuab infrastruktuuri ja elektrisüsteemide vastupanuvõime
suurendamist.
Oluline on ka teadmiste ning kogemuste jagamine ja piiriülene koostöö liikmesriikidega, et õppida ja
suurendada kriitilise tähtsusega energiainfrastruktuuri vastupidavust hübriidohtude vastu. Olulised on
näiteks ühised lauaõppused, mille raames õpitakse, kuidas naaberriigid ja asutused antud olukordades
käituvad ning kuidas on võimalik koostööd tehes kriisiolukordi lahendada. Lisaks on oluline meretaristu
seire ja parandamisvõimekuse arendamisel teha koostööd Soome ja teiste Läänemere riikide vastavate
asutustega.
80 Hädaolukorra seadus–Riigi Teataja
81 Eesti Varude Keskus | ESPA
82 „non-state actor“ ehk isikud või grupeeringud, kellele pole võimalik omistada kindlat päritolu, kuid nad tegutsevad vastaspoole huvides, näiteks
häkkerite rühmitused
31
1.2.7 Digitaliseerimine, andmehõive
Euroopa Liidu andmestrateegia suunab Euroopas ühtsetel alustel andmeruumi tekkele.
Joonis 9. Andmehõive arendamise skeem.
EL ANDMESTRATEEGIA:
ÜHTNE ANDMERUUM, ANDMETE TURG
EESTIKEELNE ANDMEÜHISKOND,
-RUUM JA -MAJANDUS
TÖÖRIISTAD:
AVALIK HUVI:
Tehisintellekt
Andmepädevus
Masinõpe
Ligipääsetavus
Pilvearvutus
Andmete kättesaadavus ja
Digiplatvormid
kasutatavus
Avaandmed
Andmestandardid
Väärtuslikud andmestikud
Digiriik ja -teenused
Nõusolekuteenus
ANDMEHÕIVE JA ANALÜÜS:
Andmete integreerimine ja korduvkasutus
Energiatarbimise mõõtmine
Avaandmete platvormid
Reaalajas analüüs
Küber- ja andmekaitse lahendused
Nutimõõtmine ja prognoosimine
Andmevahetuse automatiseerimine
Digitaalne kaksik energiasektori planeerimisel
Avalik sektor peab tõstma suutlikkust kasutada andmeid otsuste tegemiseks ja avalike teenuste
pakkumiseks ajakohastades selleks nõudeid ja sektoripõhiseid poliitikameetmeid (mh andmete parema
kättesaadavuse edendamiseks, sektorite vaheliseks jagamiseks kliendikesksel, turvalisel ja usaldusväärsel
viisil, innovatiivsete lahenduste väljatöötamiseks ning energiasüsteemi CO2 heite vähendamisele kaasa
aitamiseks)83. Digitaalsete tehnoloogiate kasutusega suureneb igapäevaselt loodava ja säilitatava
eksponentsiaalselt kasvava andmehulgaga seotud elektritarbimine, digiprügi, ressursimahukus ja
keskkonnajalajälg84.
ENMAK 2035 rakendamisega seotud andmehõive korralduse eesmärgiks on tärkavate tehnoloogiate baasil
ühtse energiaandmeruumi loomisega tagada energiamajanduses andmepõhised otsused ja teenused.
Eesmärgi täitmiseks luuakse tärkavate tehnoloogiate baasil ühtne andmeruum, määratakse selle peamised
kasutusjuhud85, tagatakse otsuste ja teenuste jaoks vajalike andmete kättesaadavus ja ligipääsetavus (sh
avaandmete ja väärtuslike andmestikena), järjepidevalt kasvatatakse valdkonna töötajate andmepädevust86
ja tagatakse andmete hoidmine ja töötlemine keskkonna- ja kliimasõbralikult.
83 Chapeau COM version for ISC
84 2022_andmeyhiskonna-tulevik_raport.pdf
85 MKM plaanib toetusmeedet ettevõtete digitaliseerimiseks ja andmemajanduse kasutusjuhtude arendamiseks aastani 2029.
86 Andmepädevus on nii oskus andmeid töises tegevuses või majandusliku tulu saamise eesmärgil kasutada kui ka oskus andmestunud maailmas
igapäevaselt turvaliselt tegutseda (andmekirjaoskus).
32
Euroopa energiaandmeruumide87 näitel tuleb kujundada aastaks 2035 Eestis ühtne energiaandmeruum, mis
toetaks nii andmemajandust kui -vahetust nii energiasektorites kui erinevate majandussektorite vahel.
Selleks tuleb kasutusele võtta nii tehisintellekt, masinõpe kui muud tärkavad tehnoloogiad. Tehisintellekti
(AI) ja masinõppe rakendamine energiaandmete analüüsimisel on oluline samm kaasaegse energiakasutuse
optimeerimisel. Antud tehnoloogiad võimaldavad analüüsida keerukaid tarbimismustreid, tuvastada
andmestikes esinevaid kõrvalekaldeid ning prognoosida tulevasi tarbimisvajadusi. AI ja masinõpe on
olulised ka energiaandmete kvaliteedi parandamisel ning turvalisuse tagamisel. Lisaks võimaldavad AI-
põhised tööriistad keeruliste andmete visualiseerimist, mis pakub poliitikakujundajatele ja lõpptarbijatele
selget ülevaadet energiakasutusest ning võimalustest selle tõhusamaks haldamiseks. Rahvusvahelise
koostöö edendamine energiaandmete jagamise ja analüüsimise valdkonnas on vajalik, et arendada
andmepõhist planeerimist ja aidata kaasa ülemaailmsete energiapoliitiliste eesmärkide saavutamisele.
Piirülene andmevahetus annab Eestile võimaluse osaleda suuremahulistes rahvusvahelistes projektides,
jagada teadmisi ja rakendada uuenduslikke lahendusi.
Ühtse energiaandmeruumi loomine nõuab andmehõivega seonduvate täiendavate töökohtade loomist,
2023. aastal oli Eestis elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamise tegevusalade
andmetega seotud töötajate arv 141188. Andmeruumi arendamine on vajalik seoses avaliku sektori
üleminekuga kliimaneutraalselt toodetud energia tarbimise nii kavandamise kui seire, ja erasektori andmete
integreerimisega erinevatel platvormidel.
Kättesaadavaks tuleb teha avaandmetena kättesaadavad energiaandmed, võimaldades nende kasutamist
mitmesugustes sektorites. Avalikud energiaandmed pakuvad olulist tuge teadusuuringutele. Avaandmetena
kättesaadavad energiaandmed on oluline sisend teadusuuringute, innovatsiooni ja uute lahenduste
väljatöötamise puhul nii avalikus kui ka erasektoris. Lisaks annavad need kogukondadele ja kohalikele
omavalitsustele võimaluse energiapoliitika eesmärkide saavutamist tõhusamalt kavandada ja jälgida, olgu
selleks taastuvenergia kasutuselevõtt, kogukonnaenergeetika projektide edendamine või CO2 heitkoguste
vähendamine. Avaandmete kättesaadavus võimaldab elanikel ja kogukondadel jälgida energiatarbimist ning
arendada ühiseid taastuvenergia projekte. Selliste andmete praktiliseks rakendamiseks on oluline, et need
oleksid hästi struktureeritud, kvaliteetsed, ajakohased ja hõlpsasti kättesaadavad. Nt AFIR määrus, mille
eesmärk on tagada tiheda ja laialt levinud alternatiivkütuste taristu võrgustiku kättesaadavus ja kasutatavus
kogu ELis. Kõik alternatiivkütustega sõidukite kasutajad (sealhulgas laevad ja lennukid) peavad saama
hõlpsalt ELis liikuda, kuna seda võimaldab põhitaristu, nagu maanteed, sadamad ja lennujaamad. Taristu
tõhusaks kasutamiseks on vajalik, et juurdepääsetavate laadimis- ja tankimispunktide käitajad või omanikud
teeksid asjakohased staatilised ja dünaamilised andmed kättesaadavaks riikliku ITS juurdepääsupunkti
kaudu, milleks hakkab olema Eesti Avaandmete Teabevärav89.
Tasuta avalikuks kasutuseks arendatavate väärtuslike andmestikena90 on kategoriseeritud
energiaressursid. Avaliku sektori asutused, kes valdavad väärtuslikke andmestikke, tagavad, et väärtuslikud
andmestikud tehakse rakendusliideste kaudu kättesaadavaks masinloetavas vormingus91. Eesti on esitanud
Euroopa Komisjonile aruande väärtuslike andmete kättesaadavaks tegemise kohta92.
Mõistlik on edendada andmenõusolekuteenust93, mis on Riigi Infosüsteemi Ameti arendatav e-teenus, mis
võimaldab inimesel anda riigile loa jagada tema isikuandmeid kindla teenusepakkujaga.
87 Common European Data Spaces | Shaping Europe’s digital future
88 Microsoft Word - 08.07.24_Eesti andmemajanduse turuväärtuse hindamise metoodika
89 Teabevärav
90 Väärtuslikud andmestikud on dokumendid, mille taaskasutamist seostatakse ühiskonnale, keskkonnale ja majandusele oluliste hüvedega eelkõige
tänu nende sobivusele lisaväärtusteenuste ja -rakenduste ning uute kõrge kvaliteediga ja inimväärsete töökohtade loomiseks ja tänu nende inimeste
arvule, kes võiksid saada kasu sellistel andmestikel põhinevatest lisaväärtusteenustest ja -rakendustest EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU
DIREKTIIV (EL) 2019/ 1024, - 20. juuni 2019, - avaandmete ja avaliku sektori valduses oleva teabe taaskasutamise kohta
91 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:32023R0138
92 Energia valdkonnaga on Komisjoni väärtuslike andmete rakendusaktis kohustuslik ainult energeetiliste maavarade avaandmetena esitamine
(INSPIRE direktiivi kohustus). Täpsemalt see andmete kaardikiht: https://avaandmed.eesti.ee/datasets/maavarade-registri-energeetilised-
maavarad.
93 Nõusolekuteenus | RIA
33
Energiaandmete parem korraldamine aitab mh kaasa energiaefektiivsuse suurendamisele, kulude
vähendamisele, andmevahetuse tagamisele, energiaandmete ülevaate hoidmisele, puuduvate andmete
tuvastamisele, energiataristu arendamisele, energiakasutuse optimeerimisele, vaba turu toimimisele,
regulatsioonide rakendamisele, valdkonna eesmärkide täitmise seirele, avaliku sektori andmete
edendamisele, olemasolevate andmete paremale kasutusele analüütikas ja poliitikakujunduses, paremate
majandusnäitajate saavutamisele (sh avalik vs era, avalik vs avalik, KOV vs riik). ENMAK 2035 alaeesmärkide
saavutamisega seotud andmevajadused on toodud tabelis 2.
Tabel 2. Andmevajadused ENMAK 2035 alaeesmärkide saavutamiseks
ENMAK 2035 alameesmärk Andmevajadus Selgitus
Kindla energiavarustuse Tarbimis- ja tootmisandmete Tagab varustuskindluse seire
tagamine reaalajalisus, seire ja hädaolukordadeks
alternatiivkütuste kasutusele valmisoleku.
Energia kättesaadavuse ja Elektri- ja soojuse hindade Võimaldab hinnapoliitika
taskukohase hinna tagamine andmed, võrguinvesteeringute kujundamist ja toetuste
vajadusandmed sihtimist.
Energeetika Heitkoguste andmed, Võimaldab jälgida
keskkonnasäästlikkuse taastuvenergia osakaalu keskkonnaeesmärkide täitmist
tagamine andmed sektorite lõikes ja suunata rohepööret.
Andmehõive vajab arendamist seoses avaliku sektori üleminekuga kliimaneutraalselt toodetud energia
tarbimise kavandamisele kui seirele ja erasektori andmete integreerimisega erinevatel platvormidel.
Energiaandmete integreerimine ja kättesaadavuse parandamine olemasolevates portaalides (nt
ehitisregister, minuomavalitsus.ee, Eleringi andmed, Keskkonnaameti andmed, kaugkütte andmed, teiste
turuosaliste andmed, planeeringute ja erinevate piirangutega seotud andmebaasid jms) võimaldaks
tulevikus andmepõhisemaid, informeeritumaid prognoose, sh tarbimisprognoose, ja otsuseid teha
taastuvenergiale üleminekul. Täpsemalt annaks andmebaaside liidestatus ja andmete integreeritus ülevaate
kasutusel olevatest taastuvenergia allikatest, võrgu ning selle osiste hoolduse ja juhtimise vajadusest,
ennekõike biokütuste kasutusest ning elektrifitseerimise ulatusest. Näiteks praegu käimasolevas hoonete
energiatõhususe andmete projektis katsetatakse ja töötatakse välja automatiseeritud lahendused, mis
võimaldavad paremat andmete kogumist, analüüsimist ja kontrollimist hoonete energiatarbimise ning
energiatõhususe kohta94.
Jaotusettevõtte poolt kogutavad ja põhivõrgu ettevõtja andmebaasis hoiustatavad tarbimise andmed
võiksid olla operatiivsemalt kättesaadavad lõpptarbijale (andmete omanikule), mis võimaldab ka lõpptarbija
loal andmeid edasi anda ka kolmandate osapooltele, (sh KÜ tarbimise koondvaade kättesaadavaks
isikuandmete kaitset arvestades). Seda nii individuaalseks tarbimise juhtimiseks, kui ka võimalikes
teenusteks, mida kolmandad osapooled selles suhtes saaksid kasutada vastavate teenuste arendamiseks
ja pakkumiseks. Kohalike energia- ja kliimakavade koostamist, rakendamist ja seiramist arvestades peaks
muutma kättesaadavamaks ka asumi, linnaosa, kohaliku omavalitsuse territooriumi andmed (tarbimine, sh
taastuvelektri sertifikaadiga tarbimine, (toodang, installeeritud võimsus), toodang võrku jne) tarbijagruppide
lõikes.
Soojusmajanduse andmete automatiseerimine, andmete (energiakasutus, CO2 jalajälg ehituses, ETS2 jne)
kasutustihedus laieneb ning soojusmajanduse andmete kättesaadavus peab olema tagatud.
Eesti hoonefondi energiaklassid täpsustatakse käimasolevas hoonete energiatõhususe saavutamisele
kaasa aitavas projektis95, kus katsetatakse ja töötatakse välja automatiseeritud lahendused, mis
94 Hoone indikatiivse energiatõhususe klassi reaalajas määramine ning energiatõhususearvu järelevalve automatiseerimine | Riigikantselei
95 Innovatsioonifondist rahastatav projekt „Hoone indikatiivse energiatõhususe klassi reaalajas määramine ning energiatõhususearvu järelevalve
automatiseerimine“ Hoone indikatiivse energiatõhususe klassi reaalajas määramine ning energiatõhususearvu järelevalve automatiseerimine |
Riigikantselei
34
võimaldavad paremat andmete kogumist, analüüsimist ja kontrollimist hoonete energiatarbimise ning
energiatõhususe kohta.
Täna on energiaandmed kättesaadavad mh järgmistest allikatest96:
• elektrivarustus – Elering, Elektrilevi ja Statistikaamet
• kaugküte ja -jahutus – Keskkonnaagentuur
• gaasivarustus – Elering ja Statistikaamet
• kütuste toodang ja kasutus – Statistikaamet
• energia suurtarbijad – Keskkonnaagentuur ja kohalikud omavalitsused
• ühistransport – Ühistranspordikeskus ja kohalikud omavalitsused
• hooned - ehitisregister
• munitsipaalsektor (KOV sõidukid, hooned ja ettevõtted, tänavalgustus) – kohalik omavalitsus,
omavalitsuste portaal Avaleht | Minuomavalitsus
1.2.8 Kliimamõjude leevendamine ja kliimakohanemine
ENMAK 2035 rakendamisel tuleb arvestada kliimariskide maandamisega tagades energiasektori toimimise
ka äärmuslike ilmaolude korral (nt tormid). Energiasektori kliimakerksus (climate resilience) peab olema
tagatud võrguettevõtete ja energiatootjate (elutähtsa teenuse osutajate) riskide juhtimise ja arengukavade,
riskianalüüside ja -plaanide, toimepidevuse plaanide kaudu.
Tagada tuleb taastuvenergia ressursside kasutatavus ning tarbijate energia- ja soojavarustus muutuvates
ilmastikuoludes. Energiaressursside saadavust mõjutavad aastani 2100 prognoositud kliimategurite
muutused suhteliselt vähe. 2015. aastal oli Eestis suurima primaarenergia kasutusega energiaressursiks
põlevkivi, samas kui suurima kasutuspotentsiaaliga on taastuvad energiaressursid: tuule- ja 26
päikeseenergia. Prognoositud muutused avaldavad energiaressursside kättesaadavusele ja kvaliteedile nii
positiivset kui negatiivset mõju. Bioenergiaressursside varumisel on üha olulisem kasutatava tehnoloogia,
ajastuse ja infrastruktuuri vastavus ilmastikuoludele. Puidu, rohtse biomassi ja turba varumine väga
hooajaline tegevus. Neid kütuseid on vaja vaheladustada, mis suurendab haavatavust, kui ladustamine on
ilmastikuolude eest kaitsmata.
Aastaks 2100 on toimuvate kliimamuutuste tõttu oodata positiivset kogumõju tuuleenergia ressursile,
väikest negatiivset mõju saab eeldada päikeseenergia ja puidu kui energiaressursi kasutamisele. Kõige
vähem mõjutavad ilmastikuolud ning nende muutused põlevkivi energiaressursi kasutamist. Aastani 2100
prognoositud kliimategurite muutustest olulisima negatiivse mõjuga energia varustuskindlusele on
äärmuslike kliimasündmuste (tormide) sagenemine, mille tulemusena võivad sageneda katkestused
elektriülekandel, kuid energiaressursside saadavust ning elektrienergia tootmist kliimamuutused
märgatavalt ei mõjuta. Energiasõltumatus sõltub Eesti kliimatingimustest vaid kaudselt, niivõrd kuivõrd on
kliimaäärmuste tagajärjel häiritud kütuste kohalevedu või kui äärmuslike kliimasündmuste tagajärjel on
häiritud kütuste tootmine nende tootmiskohas väljaspool Eestit97.
Kliimakindlus tähendab tehnoloogiate tarnekindlust, elektrivõrkude ilmastikukindlust (sh välisühenduste
mitmekesistamine merevõrgu arendamisega Läti ja Saksa suunal),, hajatootmise arendamine vähendab
tsentraliseeritud tootmise haavatavust, taastuvenergia eesmärkide täitmine aitab leevendada kliimamõju ja
kohaneda kliimamuutusega. Meretuuleparkide keskkonnamõju hindamistega lahendatakse seonduvat
kliimaennetuse meetmed (nt talvine jäätumine). Akupargid ei kannata ilmaekstreemume ja vastavad
seadmed tagatakse akuparkide juurde nii põua puhul jahutuseks kui külmaperioodide jaoks akude
soojendamiseks.
96 Kohalikes omavalitsustes energiasäästu ja taastuvenergiaallikate rakendamise võimaluste analüüs kasvuhoonegaaside heite vähendamiseks
Energeetika ja maavarade valdkonna analüüsid ja uuringud | Kliimaministeerium
97 Kliimamuutustega kohanemise arengukava | Kliimaministeerium
35
1.2.9 Kutseoskused
Energeetika on üks tähtsamaid valdkondi, kus tekivad uued ametikohad või muutuvad seniste töökohtade
profiilid. Olulised on tarneahelapõhine koostöö, uute valdkondlike oskuste arendamine (nt roheoskused),
haridus ja sertifitseerimine, teadus-arendustöö tehnoloogiliste lahenduste arendamiseks. Seega tööjõu
mahu ja oskuste muutuse mõjud puudutavad lisaks energeetika valdkonnale ka mitmeid muid valdkondi.
Haridus- ja Noorteameti ning Haridus- ja Teadusministeeriumi eestvedamisel viiakse 2023.–2026. aastal
meetme „Roheoskused ettevõtete rohepöörde toetamiseks" raames ellu roheoskuste arendamise
programmi, mille raames toetatakse ka roheoskuste arendamist energeetika sektoris, mis panustab otseselt
ENMAK 2035 eesmärkidesse. 2025. aastal valmis tuuleenergeetika tööjõu ja -oskuste uuring98.
Vajalikud tegevused:
● regulaarne energeetika valdkonna tööjõuvajaduse oskuste analüüs ning prognoos 99.
● taastuvenergia direktiivi muudatuste (EL 2023/2413) kohaselt tuleb taastuvenergia
tootmisvõimsustega seotud loamenetluse kiirendamisega tagada piisavad vahendid pädevatele
asutustele kvalifitseeritud töötajate värbamiseks, täiendus- ja ümberõppeks;
● pidevat kaasajastamist vajavad energeetika valdkonna kutsestandardid ja õppekavad, samuti õpet
puudutavad suunised ja tellimused õppeasutustele;
● tuuleenergia osakaalu kiiret kasvu arvestades on vajalik tuuleenergia tööjõuvajaduse mahu ja
oskuste prognoos aastani 2040, sh analüüs, millist õpet on otstarbekas ja jõukohane pakkuda
Eestis, milliste oskuste jaoks on otstarbekam otsida koolitusvõimalusi teistes riikides ja milliste
oskustega tööjõudu on otstarbekam kaasata välisriikidest;
● täpsustada, mis on tõhusa kaugkütte väärtusahelas täna kutseoskustes puudu ja mida on vaja teha,
sh kui palju on uusi spetsialiste vaja, sh seoses nt soojussalvestite jm uute tehnoloogiate juurde
tulekuga;
● iga aastaselt on vaja juurde 30 erinevat spetsialisti soojus- ning jahutusmajanduse valdkonda;
● HTM, õppeasutuste ning teadus- ja arendusasutustega koostöös õppekavade, uuringute,
programmide jm algatuste käivitamine.
1.2.10 Sektorite vahelise integreerituse tagamine
Märksõnad: energiasektori kohanemisvõimekus majanduse muutustega, tööstuse energiavajaduse katmine,
energiamahukuse vähendamine, konkurentsivõimeline elektrihind, ilmastikukindel elektrivõrk, elektrivõrguga
liitumiste lihtsus ja kiirus, piiratud energiaressursside tingimustes kestlikele toodetele ja teenustele toetuv
majandus100, omatarbeks tootmine ja salvestus, regionaalarengu suunamine.
Kliimaneutraalsele energiatootmisele üleminek eeldab kõigis sektorites energiatõhususe meetmete101
rakendamist, taastuvenergia ja salvestite kasutusele võttu:
98 Tuuleenergeetika | OSKA uuringud
99 OSKA tuleviku-uuringud - OSKA studies - Estonian Qualifications Authority (kutsekoda.ee)
100 Renewed sustainable finance strategy and implementation of the action plan on financing sustainable growth - European Commission (europa.eu)
101 Energiatõhususe meetmed uuringus Support to the renovation wave - energy efficiency pathways and energy saving obligation in Estonia
Energiatõhususe uuringud | Energiatalgud
36
Joonis 10. Energiatõhususe suurendamine ja taastuvenergiale üleminek energiajulgeoleku tagamisel.
Majandus- ja tööstuspoliitikatega arvestamine
2022. aasta seisuga oli EL liikmesriikide seas Eestist suurema energiamahukusega majandus on vaid
Bulgaaria, Eesti energiamahukus (1000 euro tootmiseks kasutati Eestis) on üle kahe korra suurem, kui
Euroopa Liidu riikides keskmiselt102. Ostujõu standardit103 arvestava 1000 euro kohta kulutas Eesti energiat
129 koe ehk 1,5 MWh (EL-s 88 koe ehk 1 MWh) 2022. aastal, see näitaja on järjest vähenenud (2016. aastaga
võrreldes -42%), näidates majanduse energiasõltuvuse vähenemist104. Siiski oli Eesti aastal
energiamahukuselt EL keskmisest 32 % võrra suurem. Samas, 2022. aasta andmete alusel oli Eestis
tööstussektori, transpordi ja hoonefondi energiamahukus EL madalaimate seas, kuid Eesti
energiamahukuse ajab kõrgeks teenindussektor, kus on elektrimahukus Soome järel teisel kohal EL-s105.
Teenindussektori energiatõhususe meetmed on välja pakutud 2024. aastal lõppenud uuringu käigus
hõlmates mh mitteeluhoonete renoveerimistoetust106. Suurettevõttes on keskmine energiatarbimine 40
GWh/a, millest moodustab elekter 36%, soojus 31% ja transport 26%, kuid tööstusettevõttes on
energiatarbimine 40% suurem teistest suurettevõtetest. Energiasäästu meetmed on suurettevõtetele välja
pakutud TTJA poolt, samas soovitatakse energiaauditeid väike- ja keskmise suurusega ettevõtetele107.
Aastaks 2035 võiks Eesti majanduse energiamahukus EL keskmise tasemel. Kui 2017-2022 tööstussektori
energiakasutus järjest vähenes, siis transpordi sektori ja kodumajapidamiste energiakasutus oli suurim just
2022. aastal108. Need on sektorid, mille energiasäästu arvelt saaks nt tööstus kasvada.
Joonis 11. Energia lõpptarbimise jagunemine sektorite vahel 2022. aastal
102 https://ec.europa.eu/eurostat/databrowser/view/nrg_ind_ei/default/bar?lang=en
103 Glossary:Purchasing power standard (PPS) - Statistics Explained (europa.eu)
104 Energy intensity of GDP in purchasing power standards (PPS)
https://ec.europa.eu/eurostat/databrowser/view/nrg_ind_ei__custom_10832804/default/table?lang=en
105 https://www.indicators.odyssee-mure.eu/online-indicators.html
106 Euroopa Komisjoni toel läbi viidud projekti "Support to the renovation wave - energy efficiency pathways and energy saving obligation in
Estonia" Energiatõhususe uuringud | Energiatalgud
107 Energiatõhususest ettevõtetes: kuhu kulub energia ja kuidas seda säästa? | Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (ttja.ee)
108 Final energy consumption by sector https://ec.europa.eu/eurostat/databrowser/view/ten00124/default/table?lang=en
37
Energiatõhususe direktiiviga109 aastaks 2030 seatud energia lõpptarbimise sihttaseme ja nõuete
saavutamiseks vajalike meetmete rakendamine erinevates sektorites vajab investeeringuid kokku 13,3 mlrd
eurot, (sh avalikus sektoris 5 mlrd eurot), millega kaasneksid maksutulu 16,3 mlrd eurot aastaks 2030,
energiasääst (nt kavandatud meetmetega tööstuses 0,8 TWh säästu aastaks 2030) ja -kulude kokkuhoid
(1,8 mlrd eurot), kasvuhoonegaaside heite vähenemine110.
Joonis 12. Energia lõpptarbimise prognoos sektorites arvestades energiatõhususe direktiivi aastaks 2030
seatud sihttasemeid Eestile (CEER2 stsenaarium111).
Energia lõpptarbimise prognoos, GWh
40000
30000
20000
10000
0
2025 2026 2027 2028 2029 2030 2031 2032 2033 2034 2035
Tööstus Majapidamised
Teenindus Transport
Põllumajandus, kalandus, metsandus
Energiasüsteemi arendamine peab toetama Eesti majandusarengut – kliimaneutraalsele energiatootmisele
üleminekuga tagatakse kasvuhoonegaaside heitevaba, kindel, jätkusuutlik ja konkurentsivõimelise hinnaga
energiavarustus majanduse toimimiseks ja heaolu kasvuks. Taastuvenergia tootmine ja kasutamine pole
omaette tegevus, vaid see tuleneb EL raamistikust, ülemaailmsetest tendentsidest, tootmise
mitmekesistamise vajadusest, julgeolekukaalutlustest jne. Sellesse panustavad energiasääst ja
elektrivõrkude arendamine (sh välisühenduste tugevdamine), kuid kliimaneutraalsusele üleminekuks on
oluline nii energiasääst kui taastuvenergia tootmine ja kasutusele võtt kõigis majandustegevustes. Energia-
ja majandussektorite integreerimine (sh digitaliseerimislahenduste abil) on võimalik läbimõeldud ja
süsteemse koostööga kõigil tasanditel, sh erialaliitude, kohalike omavalitsuste, teadus- ja arendusasutuste,
konsultatsioonifirmade kaasamisega riiklike eesmärkide täitmisesse.
109 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2023/…, 13. september 2023, mis käsitleb energiatõhusust ja millega muudetakse määrust (EL)
2023/955 (uuesti sõnastatud) (europa.eu)
110 Support to the renovation wave - energy efficiency pathways and energy saving obligation in Estonia (REFORM/SC2022/067) Final synthesis
report Energiatõhususe uuringud | Energiatalgud
111 Read 51-56 D3 Modelling v6.2.xlsx (live.com)
38
Eesti teadus-, arendus-, innovatsiooni- ja ettevõtluse eelisarendatavad fookusvaldkonnad 2035. aasta
vaates on digilahendused igas eluvaldkonnas; tervisetehnoloogiad ja -teenused; kohalike ressursside
väärindamine; nutikad ja kestlikud energialahendused; elujõuline Eesti ühiskond, keel ja kultuuriruum112.
Majanduspoliitika plaan seab eesmärgiks SKT kahekordistamise aastaks 2035, st Eesti majandus peab
nominaalselt kasvama 6% aastas113 (viimase 10 aasta keskmine SKP muutus oli 2,4% aastas, EL keskmine
1,7%114). Majanduspoliitika plaan ei täpsusta, millistes majandussektorites eeldatav kasv täpsemalt toimub
(sh ekspordipotentsiaaliga eelisvaldkondade kaardistamine toimub plaani ellu viimise käigus, eraldi on välja
toodud turismisektori kasvatamise olulisust). 2023. aastal oli elektrienergia 433 miljoni euroga üks Eesti
peamisi ekspordiartikleid, kuigi elektrienergiat imporditi ekspordist pea ligi kaks korda enam 741 miljoni
euro eest115. Majanduspoliitika plaan eeldab taastuvenergia tootmise suurendamist, kuid selle
saavutamiseni võib see tähendada veelgi suuremat elektrienergia importi.
Tööstuspoliitika aastani 2035116 kohaselt tagatakse ettevõtete konkurentsivõime ja tootlikkus mh kestliku
majandamise põhimõtete rakendamisega, st ettevõtetes rakendatakse energia- ja ressursitõhusus,
ringmajandus, keskkonnasäästlikud tooted, teenused ja protsessid ning säästlikud tarneahelad. EL kutsub
liikmesriike üles arendama puhta tehnoloogia tööstusi, eelkõige heitevabade energiatehnoloogiate
tootmist117. Need tegevused aitaksid kaasa mh energia tootlikkuse118 kasvatamisele.
2022. aastal moodustas elektrikulu ettevõtete kogukuludest nt paberitööstuses 21%, keemiatööstuses 2,7%
ja toiduainetööstuses 2,3%. Seejuures paberitööstuses kulus elektrile üle kahe korra rohkem raha kui suudeti
teenida ärikasumit. Riigi võimalused aidata ettevõtetel energiakulusid alla tuua on teha võrgu- ja
taastuvenergia tasudes erisusi või maksusoodustusi nt tööstusettevõtetele.
Ettevõtted saavad oma energiakulusid kontrollida ja sõltuvust elektrihinna muutustest vähendada sõlmides
näiteks elektriostulepinguid energiatootjatega või energiajuhtimise võtete kaudu, sh energiasäästu,
tarbimise juhtimise, omatarbeks energia tootmise ja salvestusega. Eestis oli 2023. aastal 21 000
elektritootjat119, seejuures on 20% tootvatest tarbijatest ettevõtted ja asutused120. Need on tarbijad, kes
hoiavad ise enda elektrikulud all ja ei sõltu niipalju elektrihinna muutustest (joonis 13).
Joonis 13. Aktiivsete energiatarbijate panus kliimaneutraalsele energiatootmisele üleminekusse.
112 3._taie_arengukava_kinnitatud_15.07.2021_0.pdf
113 Majandusplaan | Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (mkm.ee)
114 https://ec.europa.eu/eurostat/databrowser/view/tec00115/default/table?lang=en
115 Eesti eksport https://data.stat.ee/profile/country/ee/
116 Tööstuspoliitika | Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (mkm.ee)
117 Factsheet: Net Zero Industry Act (europa.eu)
118 Majanduse toodang eurodes energiaühiku kohta. Eesti energia tootlikkus oli 2022. aastal kaks korda väiksem EL keskmisest. Näitaja tuleneb
sisemajanduse koguprodukti (SKT) jagamisest antud kalendriaasta saadaoleva energia kogumahuga. Eurostat Energy productivity Online data
code: t2020_rd310 Statistics | Eurostat (europa.eu)
119 2023. aasta tootmisrekordid Elektrilevi võrgus - Elektrilevi
120 elektrienergia_tootvad_tarbijad.pdf (arenguseire.ee)
39
Regionaalarengu suunamine
ENMAK 2035 mõjutab järgmiste arengudokumentide kaudu regionaalarengut:
• üleriigilise planeeringu, üld- ja detailplaneeringute kaudu energiatootmiseks vajalikku maa- ja
merealade planeerimist ja kasutust;
• kohalike energia- ja kliimakavade eesmärke ja meetmeid kasvuhoonegaaside heite vähendamisel
ja kohaliku energiajulgeoleku tagamisel, sh võrguühenduse võimekusega autonoomsete (off-grid)
lahenduste arendamine ja propageerimine;
• elektri- ja gaasi ülekandevõrkude arengukavade kaudu;
• soojusmajanduse arengukavade uuendamist.
Energiasektori sisene integreeritus
Kliimaneutraalsele energiatootmisele üleminekuks peab energia- ja muude majandussektorite
integreerimine kajastuma teiste valdkondade arengudokumentides mh järgmiste tegevuste kaudu:
• taastuvelektri osakaalu suurendamine, sh arvestades taastuvenergiadirektiivi121 nõuetega,
mh avaliku sektori eeskuju ja omatarbeks tootjad (sh energiakogukonnad), salvestuse kasutusele
võtt;
• majandussektorite seostamine digitaliseerimise, automatiseerimise, elektrifitseerimise, tööstuse ja
andmekeskuste heitsoojuse, jäätmetest ja reoveest toodetava biometaani jms kasutusele võtuga;
• hoonete rekonstrueerimisel salvestuse (sh elektrisõidukite aku), soojuspumpade ja taastuvenergia
(päikesepaneelid) kasutusele võtt, autonoomse tootmise ja toimimise võimekuse kasvu, hoonete ja
transpordivahendite sümbioosil toimivad lahendused (nt elektrisõidukite akude kasutus salvestina);
• transpordivahendite järkjärguline üleminek elektrile ja teistele alternatiivkütustele (sh
taastuvkütused), taastuvenergia direktiivi viimase muudatuse kohaselt peavad aastaks 2030
taastuvkütused moodustama 29% kogu transpordi energiatarbest; vedelkütuste kasutus väheneb
kasvuhoonegaaside heite prognoosi (15.03.2024) alusel seni kavandatud meetmetega tänaselt 8,3
TWh mahult 6,4 kuni 7 TWh-le aastaks 2035; täiendavaid meetmeid kavandamata on vedelkütuste
tarbimine 3,7 TWh aastal 2050 (kliimaneutraalse majandusega riigi saavutamiseks on täna
kavandatud meetmed ebapiisavad122)..2025. aasta lõpuks tuleb liikmesriikidel koostada
alternatiivkütuste poliitikaraamistik, mis täpsustab alternatiivkütuste kasutusele võtu võimalusi (sh
tuleb arvestada elektrisõidukite akude salvestina toimimisega); vedelkütuste varu on igal hetkel
tagatud ulatuses, mis võimaldab riigil vedelkütuste tarneraskuse ilmnemisel tagada
transpordisektoris kütuste kättesaadavus vähemalt kolmel järjestikusel kuul123 (viimase kahe aasta
jooksul suurenes Eestis hoiustatava vedelkütusevaru osakaal 48 %-lt 76 %-ni).
Energiasektorite omavaheline integreerimine toimub:
• küttes elektriküttele, salvestusele ja soojuspumpadele üleminekuga;
121 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2023/2413, 18. oktoober 2023, millega muudetakse direktiivi (EL) 2018/2001, määrust
(EL) 2018/1999 ja direktiivi 98/70/EÜ seoses taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamise edendamisega ning tunnistatakse
kehtetuks nõukogu direktiiv (EL) 2015/652 (europa.eu)
122 https://www.kasvuhoonegaasid.ee/#/projections/sector/transport
123 Vedelkütusevaru seadus–Riigi Teataja
40
• heitsoojuse (tööstusest, andmekeskustest) kasutusele võtuga kaugküttes;
• biometaani toodangu kasvuga ja edastamisega gaasivõrgu kaudu tarbijatele (transpordis,
energiatootmisel). 2035. aastaks annab biometaani toodang 1 TWh124 1/3 gaasiülekande mahust.
124 a Eesti Biogaasi Teekaart 2030 | Eesti Biogaasi Assotsiatsioon
41
Vabariigi Valitsuse protokolli märgitava otsuse „Energiamajanduse arengukava aastani 2035“ eelnõu
seletuskiri.
Sisukord
1. Sissejuhatus................................................................................................................................................. 2
2. Eelnõu otsuse sisu ....................................................................................................................................... 4
3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele .................................................................................................. 16
4. Eelnõu jõustumisega kaasnevad mõjud .................................................................................................... 16
5. Eelnõu rakendamiseks vajalikud kulutused .............................................................................................. 21
6. Eelnõu jõustumine .................................................................................................................................... 22
7. Huvigruppide kaasamine ja eelnõu kooskõlastamine ............................................................................... 22
1
1. Sissejuhatus
„Energiamajanduse arengukava aastani 2035“ (edaspidi ENMAK 2035) eelnõu on ette valmistatud riigieelarve
seaduse §20 lõike 2 ning Vabariigi Valitsuse 19.12.2019 vastu võetud määruse nr 117 „Valdkonna arengukava
ja programmi koostamise, elluviimise, aruandluse, hindamise ja muutmise kord“ alusel. Vabariigi Valitsus kiitis
arengukava koostamise ettepaneku heaks 18.11.20211.
Arengukava koostati, lähtudes Eesti ning Euroopa Liidu energia- ja kliimapoliitika eesmärkidest ja
suundumustest aastani 2030 ja 2050 ja strateegiast „Eesti 2035“ ja selle tegevuskavast, kus on muuhulgas seatud
vajalikuks muutuseks üleminek kliimaneutraalsele energia tootmisele tagades energiajulgeoleku. Arengukavas
on esitatud mh arengukava visioon aastani 2050, üldeesmärk ja alaeesmärgid ning nende mõõdikud alg- ja
sihttasemetega (sh metoodika ja allikad); ülevaade olulisematest poliitikainstrumentidest, mille kaudu seatud
eesmärke saavutada ja maksumuse prognoos. Arengukava lisades on esitatud kavandatud tegevuste täpsemad
kirjeldused, energiajulgeoleku olukorra analüüs (sh taastuvenergiale üleminekul ja energiavarustuse olukord
analüüsitud stsenaariumidega elektri- ja gaasivarustused, küttes ja jahutuses ning energiatõhususes), ülevaade
varasematest tulemus- ja mõjuhindamistest, mõjude eelhindamise kokkuvõte, ülevaade mõõdikute metoodikast
ja allikatest, kaasamisprotsess (ettevalmistavad töörühmad, laekunud ettepanekute arvestamine), kohalike
omavalitsuste kaasamine ja seire ENMAK 2035 eesmärkide täitmisel, ENMAK 2035 koostamise ettepaneku
lisas lahendamist vajavate küsimuste vastused, keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne ja mõjude
hindamise aruanne.
ENMAK 2035 katab riigi eelarve tulemusvaldkonda energeetika. ENMAK 2035 eelkäija on ENMAK 2030,
mis koondab Eesti energiapoliitika eesmärgid, arengukava visiooni aastaks 2050, eelmise perioodi arengukava
eesmärkide täitmise ülevaate, valdkondade arengu ülevaate (energiatarbimises ja energiatõhususes,
elektrimajanduses, soojusmajanduses, elamumajanduses, transpordi energiakasutuses, kütusemajanduses,
teadus- ja arendustegevuses, rahvusvahelises ja regionaalses koostöös), üld- ja alaeesmärgid, mõõdikud,
alaeesmärkide täitmiseks meetmed varustuskindluse tagamisel ja primaarenergia tõhusamal kasutusel, seosed
teiste arengudokumentidega, juhtimisstruktuuri, kasutatud uuringud ja analüüsid. ENMAK 2030 on ellu viidud
igal aastal järgmiseks neljaks aastaks täpsustatava energeetika programmi kaudu ja ellu viimist seiratud eelneva
aasta kohta tehtud tulemusaruande kaudu. ENMAK 2030 mõõdikud on energeetika ja maavarade programmis
2024-2027 aastaks 2023 seatud sihttasemete võrdluses 2023. aasta andmete alusel suures osas täidetud.
ENMAK 2030 ja ENMAK 2035 eesmärkide, mõõdikute ja meetmete võrdluses saab välja tuua, et ENMAK
2030 rakendamisel on riigieelarvega seotud energeetika programmi ja tulemusaruandesse2 lisatud mõõdikuna
indeks, mis näitab Eesti positsiooni riikide järjestuses energiajätkusuutlikkuse alusel. Energiajätkusuutlikkuse
indeks on ENMAK 2035 täitmise üldmõõdikuks. ENMAK 2035 energiavarustuse tagamiseks kavandatud
tegevused on detailsemalt välja töötatud kui ENMAK 2030, kuid samas on välja jäetud hoonefondi ja transpordi
energiatõhususe meetmed, mille kavandamine ja rakendamine tagatakse energiasäästukohustuse jaotuskava
alusel 2021-2030. ENMAK 2035 on juurde toodud energia kättesaadavuse ja taskukohasusega seotud
alaeesmärk (tabel 1).
1
Vastavalt Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi aastateks 2021-2023 punktile 4.25 Vabariigi Valitsuse tegevuspogramm 2021-2023 (lõplik).xlsx
2
Tegevuspõhine eelarve | Kliimaministeerium
2
Tabel 1. ENMAK 2030 ja ENMAK 2035 eesmärkide, mõõdikute ja meetmete võrdlus.
PÕHISISU Kehtiv ENMAK 2030 ENMAK 2035
Üldeesmärk Tagada tarbijatele turupõhise hinna ning kättesaadavusega Eesti energiamajandus tagab energiajulgeoleku, kasvatab
energiavarustus, mis on kooskõlas Euroopa Liidu riigi konkurentsivõimet ja suunab puhta energiaga
pikaajaliste energia- ja kliimapoliitika eesmärkidega, samas majandusele üleminekut.
panustades Eesti majanduskliima ja keskkonnaseisundi
parendamisse ning pikaajalise konkurentsivõime kasvu.
Üldmõõdikud Taastuvenergia osakaal energia lõpptarbimises 50% aastal Maailma Energeetika Nõukogu (World Energy Council,
2030, kuid vastavalt energiamajanduse korralduse seaduse WEC) energia jätkusuutlikkuse indeks, mille alusel Eesti oli
muudatusele aastal 2022 on uus eesmärk 65 % siseriiklikust maailmas 129 riigi seas 2013. aastal 68. kohal, 2023. aastal
tarbimisest aastaks 2030 (2012 oli 25,8%, 2023 oli 41%) 126 riigi seas 7. kohal, 2035 sihttase on olla esimese 15 riigi
seas.
Kasvuhoonegaaside heitkogus energeetikasektoris 10,5 mln
tCO2ekv/a aastal 2030 (2012 oli 16,8 mln tCO2ekv/a, 2023
oli 3,7 mln tCO2ekv/a)
Tarbimise mõõdikud Energia lõpptarbimine ≤32,8 TWh aastal 2030 (2012 oli Energia lõpptarbimine 29,4 TWh aastal 2030
33,2 TWh, aastal 2023 oli 30,2 TWh) Primaarenergia tarbimine 36,5 TWh aastal 2030
Primaarenergiaga varustatus 57,7 TWh aastal 2030 (2012
oli 64,1 TWh, 2023 oli 47,7 TWh)
Varustuskindlusega Taastuvenergia osakaal elektrienergia lõpptarbimises on > Puhta energia osakaal energia lõpptarbimisest >66 % aastal
seotud mõõdikud 50% aastal 2030, kuid vastavalt energiamajanduse 2035.
korralduse seaduse muudatusele aastal 2022 on uus eesmärk
elektrienergia summaarsest lõpptarbimisest moodustab Puhta energia osakaal elektri tarbimises aastal 2035 > 80%
taastuvenergia vähemalt 100% aastaks 2030 (2012 oli see
0,75%, 2023 oli see 32%) Juhitav võimsus elektrisüsteemis 1200-1600 MW aastal
Kütusevabad energiaallikad (tuul, päike, hüdro) 2035 (2024 oli 1350 MW)
elektrienergia lõpptarbimisest moodustavad > 10% aastaks Eesti gaasitaristu tehniline piisavus on üle 100 % aastal
2030 (2024 oli see 27 %) (2023 oli 114,9%)
Eesti on ühendatud Euroopa Liidus juhitava sünkroonalaga Energiamahukus alla EL keskmise aastal 2035
aastaks 2030 (ühendatud 2025) (2023=105,81 KGOE/EUR1000SKP, EL keskmine 78)
Gaasituru kontsentreeritus (HHI) aastal 2030 on <2000
(2012 oli 10 000, 2023 oli 4064)
Eesti-Soome gaasiühendus BalticConnector rajatud aastaks
2019 (avati 11.12.2019)
Energiamahukus 2 MWh/EUR1000SKP2012 aastal 2030 (2012
oli 5,6 MWh/EUR1000SKP2012
Alaeesmärk 1 Varustuskindlus: Eestis on tagatud pidev energiavarustus Energiajulgeoleku tagamine
Alaeesmärk 2 Primaarenergia tõhusam kasutus: Eesti energiavarustus ja - Energeetika keskkonnasäästlikkuse tagamine
tarbimine on säästlikum panustama majanduse arengusse ja
Eesti elanike heasse toimetulekusse.
Alaeesmärk 3 Kolmandat üldeesmärgi aspekti (majanduse seisund) Energia kättesaadavuse ja taskukohase hinna tagamine
alaeesmärkide seas ei kajastatud, sest varustuskindluse ja
primaarenergia tõhusam kasutuse alaeesmärkide meetmete
rakendamise toimel peab energiamajandus panustama
majanduse arengusse ja Eesti elanike heasse
toimetulekusse.
Meetmed, 1.1 Elektrienergia tootmise arendamine; ELEKTRIVARUSTUS:
kavandatud 1.2 Elektrienergia majanduse vajadustele vastav ja tõhus Juhitava võimsuse tagamine
tegevused, ülekanne; Tarbimise juhtimise potentsiaali käivitumine
poliitikainstrumendid 1.3 Gaasivarustuse tagamine; Elektrisalvestuse käivitumine
1.4 Kütusevarude säilitamine; Võrgu arendamine võimekuse tõstmisega
1.5 Soojusenergia tõhus tootmine; Turukorralduse arendamine Balti ja Soome jaeturgude
1.6 Energeetikaalane haldusvõimekus ja väliskoostöö. ühtlustamiseks
2.1 Alternatiivsete kütuste kasutuselevõtu suurendamine Kütusevabade energiaallikate osakaalu suurendamine
transpordis; Riskide maandamine
2.2 Motoriseeritud individuaaltranspordi nõudluse GAASIVARUSTUS:
vähendamine; Turukorralduse arendamine
2.3 Tõhus sõidukipark; Gaasiinfrastruktuuri ja
2.4 Olemasoleva hoonefondi energiatõhususe gaasivaru tagamine
suurendamine; Taastuvgaaside soodustamine
2.5 Uute hoonetega seotud eeldatava energiatõhususe KÜTE JA JAHUTUS
suurendamine; Taristu arendamine
2.6 Tõhus soojusenergia ülekanne; Keskkonna- ja heitsoojuse kasutuse suurendamine
2.7 Avaliku sektori eeskuju Energiatõhususe suurendamine ja
2.8 Energiasääst muudes sektorites moderniseerimine
Energiasäästu meetmed 2021-2030 rakendatakse Fossiilkütuste asendamine
energiasäästukohustuse jaotuskava alusel. Soojussalvestite rajamine
Kaugjahutuse arendamine
ENMAK 2035 eelnõu koostamise eest vastutas ja seda juhtis Kliimaministeeriumi energeetikaosakonnas
strateegilise planeerimise juht Irje Möldre (
[email protected]).
3
ENMAK 2035 eelnõu on koostatud vastavalt valdkonna arengukava koostamisele seatud nõuetele. Arengukava
kirjeldab püstitatud eesmärke ja nende täitmiseks kavandatud tegevusi, seab mõõdikud ja sihttasemed aastaks
2035, visiooniga aastani 2050. Arengukava lähtub strateegias Eesti 2035 seatud kohustusest minna üle
kliimaneutraalsele energiatootmisele aastaks 2050. Arengukava alaeesmärkideks on Maailma
Energeetikanõukogu energiajätkusuutlikkuse kolmikvaade: tagada energiajulgeolek, kättesaadavus ja
taskukohasus ning keskkonnasääst. Arengukava toob välja energiamajanduse korralduse seadusega 2030.
aastaks seatud taastuvenergia eesmärkide täitmiseks vajalikud poliitikainstrumendid elektri- ja soojusenergia
tootmisel ning kavandab sihttasemed aastani 2035. Arengukava arvestab kavandatava kliimakindla majanduse
seadusega. Arengukava aitab kaasa 2025. aasta lõpus Euroopa Komisjonile esitatava alternatiivkütuste
poliitikaraamistikuga seonduvate vajadustega transpordikütustega varustatuse tagamisel (eelkõige
elektrisõidukitele, biometaani ja rohevesiniku kasutusele üleminekuks transpordis). ENMAK 2035
rakendamisel koostatakse igal aastal riigieelarvega seotud programm ja tulemusaruanne.
2. Eelnõu otsuse sisu
Vabariigi Valitsuse istungi protokollilise otsusega kinnitatakse Energiamajanduse arengukava aastani 2035.
Arengukava on koostatud koostöös teiste ministeeriumide, turuosaliste, erialaliitude ja huvirühmadega
eesmärgiga luua strateegiline lähenemisviis ning töötada välja tegevused, mis aitavad pikaajaliselt tagada
energiajulgeolekut, minna üle kliimaneutraalsele energiatootmisele, tagada energia kättesaadavuse,
taskukohasuse ja keskkonnasäästlikkuse. Arengukava kavandatakse Vabariigi Valitsusele heaks kiitmiseks
esitada 2025 detsembris.
Arengukava üldeesmärk on järgmine: Eesti energiamajandus tagab energiajulgeoleku, kasvatab riigi
konkurentsivõimet ja suunab puhta energiaga majandusele üleminekut.
Üldeesmärgi saavutamiseks on arengukavas kolm alaeesmärki:
❖ energiajulgeoleku tagamine;
❖ energia kättesaadavuse ja taskukohase hinna tagamine;
❖ energeetika keskkonnasäästlikkuse tagamine.
Eesmärkide täitmiseks kavandatud tegevused on toodud joonisel 1.
Joonis 1. Eesmärkide täitmiseks kavandatud tegevused, alaeesmärgid: (EJ) energiajulgeoleku, (TK)
kättesaadava ja taskukohase energia hinna ning (KK) keskkonnasäästlikkuse tagamine.
KAVANDATAVAD TEGEVUSED EESMÄRKIDE TÄITMISEKS
GAASIVARUSTUSE KÜTTE JA JAHUTUSE TAGAMINE
ELEKTRIVARUSTUSE TAGAMINE TAGAMINE
Turu korraldamine Balti ja Soome
Juhitava võimsuse tagamine (EJ, TK) turgude ühtlustamiseks (EJ, TK) Taristu arendamine (EJ, TK, KK)
Tarbimise juhtimise potentsiaali
kasutusele võtmine kõigil turutasemetel Gaasiinfrastruktuuri ja Keskkonna- ja heitsoojuse kasutus (EJ, TK,
(EJ, TK) gaasivaru tagamine (EJ, TK) KK)
Elektrisalvestuse käivitumine turupõhiselt Taastuvgaaside soodustamine (EJ, Energiatõhususe suurendamine ja
(EJ, TK) TK, KK) moderniseerimine (EJ, TK, KK)
Valmisoleku loomine tuumaenergia Fossiilkütuste asendamine (sh lokaalküttes)
kasutuselevõtuks (EJ, TK, KK) (EJ, TK, KK)
Võrgu arendamine võimekuse tõstmisega
(EJ, TK) Soojussalvestite rajamine (EJ, TK, KK)
Turu korraldamine Balti ja Soome
jaeturgude ühtlustamiseks (EJ, TK) Kaugjahutuse arendamine (EJ, TK, KK)
Kütusevabade energiaallikate osakaalu
suurendamine (EJ, TK, KK)
Investeerimisriskide maandamine (EJ, TK,
KK)
4
Arengukava rakendamisel lähtutakse järgmisest:
1. Tarbijatele peab olema tagatud taskukohane energiahind, arvestades majanduse
konkurentsivõimega ja Euroopa Komisjoni taskukohase energia tegevuskavaga3.
2. Puhta energiaga majandusele üleminekuks ja soodsama energiahinna saamiseks tuleb
suurendada taastuvenergiale üleminekut arvestades Euroopa Komisjoni puhta tööstuse
plaaniga4. Eesti on seadnud energiamajanduse korralduse seaduse eesmärgi toota 2030. aastal
taastuvelektrit aastases mahus samapalju, kui on Eesti enda aastane elektritarbimine. Elering on
prognoosinud elektritarbimist 2030 aastaks 10,4 TWh/a ja 2035 aastaks 12,2 TWh/a5. Arvestades 2025.
aastaks prognoositud taastuvelektri toodanguga 5 TWh6, kavandatud vähempakkumise tulemusel
täiendava toodanguga kuni 2 TWh ja turupõhiselt lisanduvate biogaasi- ja päikesejaamadega
moodustaks aastal 2030 toodetav taastuvelekter kuni 8 TWh ehk orienteeruvalt 75-85 %, mitte 100 %
tarbimisest. 12,2 TWh tarbimismahu katmiseks oleks vaja veel täiendavalt 4,2 TWh/a taastuvelektrit.
Antud mahus tarbimise katmiseks ei pruugi mittejuhitava elektrienergia tootmine sellises mahus olla
nii majanduslikult kui elektrisüsteemi seisukohalt põhjendatud.
3. Elektrienergia tootmisel tuleb tagada igal ajahetkel piisav juhitavate võimsuste7 maht.
Olemasolevad põlevkivielektrijaamad töötavad kuni nende asendamiseni uute juhitavate võimsustega
(nt gaasielektrijaamad). Juhitavat võimsust aitavad tagada ka koostootmisjaamad ja Kiisa
gaasielektrijaam (turu kasutusse andmine kavandatud 2028. a.). Riigikogu otsuse8 alusel on ette
valmistamisel regulatsioon tuumaenergia9 kasutuselevõtu tingimuste määratlemiseks ning
tuumaprogramm perspektiivis tuumajaama rajamise võimaluse loomiseks.
4. Arendada tuleb paindlikkusteenuseid võtmaks kasutusele energiasalvestuse ja
tarbimise juhtimine potentsiaal, mis aitab nihutada tiputarbimist, vähendada hindade volatiilsust ja
siduda energiasüsteemi rohkem taastuvenergiat.
5. Imporditavast maagaasist sõltuvust tuleb vähendada, selleks on vajalik gaasivõrgus kohalikult
toodetud taastuvgaaside (sh biometaan, rohevesinik, sünteetiline metaan Power-to-Gas meetodil)
osakaalu suurendamine, seonduvate tarneahelate väljaarendamine ning gaasivõrgu toimimine
regionaalses koostöös.
6. Energiavõrkude arendamine peab lähtuma mh taastuvenergiale üleminekul järjest lisanduvatest
uutest tootmisvõimsustest halvendamata võrgu toimimise kvaliteeti. Elektrisüsteemi (sh -turu, -võrgu)
efektiivsemaks toimimiseks tuleb mh hinnata täiendavate välisühenduste vajadust Läti ja Soomega
arvestades nii taastuvenergia tootmisseadmete potentsiaalsete asukohtade10, majandusliku ja
keskkonna-alase põhjendatuse kui välisühenduste arendamisel kõrgema hinnapiirkonnaga aladega Eesti
majanduse tervikliku konkurentsivõime ja ühiskondliku kasuga.
7. Elutähtsate teenustega seotud kriitilise energiainfrastruktuuri11 vastupanuvõimet tuleb
suurendada võttes arvesse hübriidohte, st ohtude tuvastamist ja ennetamiste, ohu korral reageerimist
ja algse olukorra taastamist.
8. Rohevesiniku tootmisele ja kasutusele võtule tuleb luua eeltingimused 2035. aastaks, et 2040. aasta
perspektiivis oleks võimalik koostöös Läänemere regiooni riikidega rajada (rohe)vesiniku
transiiditaristu koos salvestusvõimekustega ja seonduvate tarneahelatega.
3
Affordable Energy - European Commission
4
Clean Industrial Deal - European Commission
5
Aastase tarbimise prognoos tabelis 4.4 Elering_VKA_2024.pdf
6
Taastuvenergia - Renewable energy (2025)_0.xlsx
7
Juhitavad tootmisvõimsused on võimsused, millega saab arvestada kõrge tarbimisega perioodidel, nt päevi kestva pakase korral. Need võimsused
tagavad varustuskindluse ka võimalikes erakorralistes olukordades, nt Balti riikide eraldumisel iseseisvaks sagedusalaks. Varustuskindlus 2021 lk.pdf
(elering.ee)
8
Tuumaenergia kasutuselevõtu ettevalmistamise ja õigusraamistiku loomise otsus 5.06.2024 Tuumaenergeetika - Riigikogu
9
Tuumajaama saab Eesti elektrisüsteemis arvestada osaliselt juhitava võimsusena, kuna Eestis arendatava tuumaelektrijaama väikereaktorist tulenevat
võimsust on võimalik kiiresti tõsta – 1,5 MW/minutis. Näiteks on võimalik 15 minutiga saavutada 22,5 MW võimsus. Lõplikud parameetrid selguvad
tehnoloogia valikul ja rajamisel.
10
Nt Eesti-Läti neljas ühendus viia üle Saaremaa ja Eesti-Soome kolmas ühendus Läänemaalt, et luua potentsiaal lähedal asuvate taastuvenergiaalade
kasutuselevõtuks.
11
Kriitiline infrastruktuur (KI) on vara, süsteem või nende osa, mis on hädavajalik eluliselt tähtsate ühiskondlike toimingute toimimiseks. Näiteks
tervishoiu, turvalisuse, julgeoleku, inimeste majandusliku ja sotsiaalse heaolu toimimiseks. See on infrastruktuur, mille kahjustada saamine või hävimine
mõjutaks oluliselt riiki. (Euroopa Nõukogu direktiiv 2008/114/EÜ) Kriitilise infrastruktuuri küberkaitse | RIA
5
9. Kaugkütte ja -jahutuse senisest suurem elektrifitseerimine, et minna fossiilkütuste tarbimiselt üle
soojussalvestuse, keskkonna- ja heitsoojuse kasutusele ning tagada valmidus madalatemperatuurilisele
kaugküttele üleminekuks.
Puhta energiaga majandusele üleminekuks vajalikud tegevused on toodud joonisel 2.
Joonis 2. Puhta energiaga12 majandusele üleminekuks vajalikud põhitegevused energiamajanduses.
• Elektrisõidukitele üleminek
• Soojuspumbad küttes ja jahutuses
• Rohevesiniku taristu rajamine
Elektrifitseerimine • Elektrivõrgu tugevdamine ja täiendavad välisühendused (EstLat4, EstLink3)
• Juhitava elektrienergia tootmisvõimsuse 1200-1600 MW tagamine
• Tuule-, päikse-, akupargid
• Gaasisüsteemi dekarboniseerimine (biometaan, süngaas)
Uue tootmise • Elektrienergia eksport
rajamine • Narva, Jõhvi/Ahtme, Kiviõli soojusvarustuse puhtale energiale
• Energiasõltumatus, vajalikus mahus taastuvenergia tagamine igal ajahetkel
• Suurtarbijate lisandumiseks valmisolek (omatarbeks tootmine, salvestus)
• Energiakulude stabiliseerimine (sh elektri otseostulepingud)
Majanduskasvu • Fossiilkütuste kasutuse lõpetamine kaugküttes ja -jahutuses
eeldused • Kliimaneutraalsus
ENMAK 2035 eelnõus välja töötatud eesmärkide, mõõdikute, sihttasemete ja kavandatud tegevustega seotud
poliitikainstrumentide aluseks on:
1. Kliimaneutraalsele energiatootmisele üleminekuga seotud uuringud (ülevaade ENMAK 2035 lisas 2)
2. ENMAK 2035 ettevalmistavate töörühmade aruanded ENMAK töörühmade töödokumendid |
Energiatalgud
3. Esimesele ENMAK 2035 tööversioonile seisuga 17.11.2023 asjaomaste asutuste ja turuosaliste esitatud
ettepanekud seisuga 21.03.2024 koostatud vastused ENMAK 2035 tööversiooni seisuga 13.11.2024
lisas 6.2 https://kliimaministeerium.ee/energiamajanduse_arengukava
4. ENMAK 2035 tööversioonile seisuga 13.11.2024 esitatud ettepanekute vastused ENMAK 2035 eelnõu
lisas 6.2 Energiamajanduse arengukava (ENMAK) | Kliimaministeerium
5. Kliimaministri poolt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadusega energeetika-
ja keskkonnaministri poolt 17.04.2025 vastavaks tunnistatud keskkonnamõju strateegilise hindamise
aruanne https://kliimaministeerium.ee/enmak_ksh
6. Riigikantselei mõjude hindamise metoodika kontrollküsimustiku täitmine ja selle kohta koostatud
aruanne https://kliimaministeerium.ee/enmak_ksh
ENMAK 2035 koostamise ja rakendamise sisendid ja väljundid on toodud joonisel 3.
12
Puhas energia: esikohal energiatõhusus, taastuvenergiaallikatel põhinev, kindel ja taskukohane, integreeritud ja digiteeritud energiaturg
https://ec.europa.eu/commission/presscorner/api/files/attachment/860103/Clean_energy_et.pdf
6
Joonis 3. ENMAK 2035 koostamise ja rakendamise sisendid ja väljundid.
Strateegia Eesti 2035: vajalikud muutused
kliimaneutraalsele energiatootmisele
üleminekuks
2020-2023 koostatud kliimaneutraalsele 2024 ENMAK 2035 eelnõu: Eestis on kindel REKK 2030: Riikliku energia- ja
energiatootmisele ülemineku uuringud ja kliimapoliitika eesmärkidega kooskõlas kliimakava aastani 2030
energiamajandus ajakohastamine ja eduaruanne
➢ üld- ja alaeesmärgid, Euroopa Komisjonile
2021-2023 ENMAK 2035 koostamise
mõõdikud
ettepanek ja ettevalmistavad töörühmad:
➢ kavandatud tegevused ja
huvirühmadest moodustatud Kasvuhoonegaaside heite
nende rakendamise
töörühmade tulemuste alusel prognoos energeetikas:
poliitikainstrumendid
arengukava eelnõu koostamine kavandatavate tegevuste
tugiteemad
2023-2024 ENMAK 2035 mõjude ➢ rakendamise korraldus, rakendamise alusel Eesti
hindamine: keskkonnamõju strateegiline maksumuse prognoos Keskkonnauuringute Keskuse
hindamine ja muude mõjude hindamine ➢ keskkonnamõju strateegiline koostatav aruandlus Euroopa
hindamine, mõjude hindamine Komisjonile
ENMAK 2035 juhtkomisjon: nõuandev ➢
2025-2035 ENMAK 2035 rakendamine:
ekspertide kogu igal aastal, riigieelarvega seotud neljaks
aastaks koostatav programm ja eelneva
aasta tulemusaruanne (ENMAK 2035
eesmärkide, sihttasemete ja kavandatud
tegevuste täitmise kohta)
Aastaks 2050 kliimaneutraalsele energiatootmisele ülemineku kavandamisel on arengukavas arvestatud
järgmisega:
• aastal 2035 jääb elektritarbimine hinnanguliselt 9,3-12,2 TWh/a vahemikku 13 (täpselt on keeruline
prognoosida, elektritarbimine võib väheneda või kasvada nt suurtarbijate kadumisel või lisandumisel
uue puhta energiaga ja kõrgema lisandväärtusega tööstuse tekkel), kuid samas majanduse
energiaintensiivsus14 väheneb võrreldes tänasega seoses energiatõhususe meetmete rakendamise
(näiteks Eesti teenindussektoris, mis on EL energiamahukaim, vt lisa 1.2.10) ja taastuvelektrile
üleminekuga (potentsiaalsed lisanduvad tööstusettevõtted jm tarbijad rakendavad
kestlikkusaruandlust15 ja nullnetotööstuse määruse16 nõudeid);
• aastaks 2035 on prognooside ja tänase teadmise kohaselt puhta energia osakaal elektritarbimises
>80 %;
• elektritootmises on juhitamatu (tuule- ja päikeseenergia) elektritootmise kõrval tagatud
juhitavad võimsused;
• tuule- ja päikeseelektri tarbimise tõhustamiseks ja tasakaalustamiseks ning hinnavolatiilsuse
vähendamiseks võetakse laialdasemalt kasutusele energia (s.t soojuse ja elektri) salvestusseadmed;
• tarbimise juhtimist rakendatakse nii tiputarbimise kui ka toodangu ülekoormuse nihutamiseks;
• kliimaneutraalsest energiatootmisest ja kliimakindluse tagamisest lähtuv elektrivõrgu tugevdamine;
• taastuvenergiale üleminek tähendab energia tootmise, ülekande, tarbimise, turgude ja seotud
majandussektorite kohanemist;
• kohalike omavalitsuste võimestamise vajadus (eelarve kujuneb mh kohalike energia- ja kliimakavade
alusel).
13
Sõltuvalt aluseeldustest on tarbimise prognoos aastaks 2035 erinev, nt Energeetika sihttasemete 2030 täitmise prognoos Eesti Keskkonnauuringute
Keskus 1.07.2025.xlsx, Elekter – Rohetiigri Energia Teekaart 2025 ja Tabel 4.4 Elering_VKA_2024_0.pdf
14
Energiaintensiivsus – primaarenergia tarbimise suhe sisemajanduse kogutoodangusse
15
Kestlikkusaruandlus
16
Nullnetotööstuse määrus - Euroopa Komisjon (europa.eu)
7
Elektrivarustuses lähtutakse arengukavas järgmisest:
1. 2030. aastaks seatud riiklik taastuvenergia eesmärgi täitmine sõltub elektritarbimise mahust ja
turupõhiselt lisanduvatest taastuvelektri tootmisvõimsustest. Arvestades 2025. aastaks
prognoositud taastuvelektri toodanguga 5 TWh17, kavandatud vähempakkumise tulemusel täiendava
toodanguga kuni 2 TWh ja turupõhiselt lisanduvate biogaasi- ja päikesejaamadega moodustaks aastal
2030 toodetav taastuvelekter kuni 8 TWh, aastaks 2035 on seega vaja juurde tarbimise mahu 9,3-12,2
TWh katmiseks aastal 2035 kuni 4,2 TWh taastuvelektri toodangut.
2. Eestis on vaja rajada juhitavaid tootmisvõimsuseid, mis suudaksid hinnalt regionaalsel
elektriturul konkureerida. Eesti importis 2024. aastal ligikaudu kolmandiku tarbimise katmiseks
vajalikust elektrienergiast. Taastuvelektri tootmine tuule- ja päikseparkidega on kiireim ja soodsaim
viis vajalikku võimsust rajada, kuid nende kõrval peab olema juhitavaid elektritootmisvõimsusi ja
salvestust ajaks, kui tuul ei puhu ja päike ei paista.
3. Juhitava tootmisvõimsuse vajadus võib kasvada 10 aasta vaates orienteeruvalt 1200 kuni 1600MW-
ni. Seda vajadust aitavad katta Eestis täna olemasolevad keevkihtplokid, uus gaasielektrijaam läbi
reservvõimsuse mehhanismi elektrisüsteemis säilitamise kuni 2035 ja muu juhitav võimsus. Samuti
uute gaasielektrijaamade rajamine turupõhiselt või läbi võimsusmehhanismi, et tagada piisavas mahus
juhitavate tootmisvõimsuste olemasolu Eestis. Eestis peab olema pidevalt tagatud kindlaid
tootmisvõimsuseid, mis koos EstLink 1 ja EstLink 2 kaudu saadava elektrienergiaga suudavad ära katta
Eesti elektrisüsteemi tiputarbimise (2024. a jaanuaris oli senine suurim tiputarbimine: 1591 MW).
Süsteemihalduri hinnangul on vaja lisaks Estlinkide kaudu saadavale elektrienergiale Eestis kohapeal
vähemalt 1000…1200 MW kindlaid tootmisvõimsuseid, et tagada saartalitluse18 olukorras Eesti
tarbijate elektrivarustus. Uus juhitav võimsus käivitusega 2028/2029. aastal kiire sagedusreservi19 jaoks
peab vastama käsitsi juhitavale sagedusreservi (manual Frequency Restoration Reserve ehk mFRR)
kriteeriumidele, sh käivitusajaga kuni 12,5 minutit20, milleks sobivad nt gaasielektrijaamad. Sellised
jaamad saavad 2030. aastal tarbimise 100 % katmisel taastuvelektriga hinnanguliselt tööd kuni 2000
tundi aastas, sõltuvalt alla (tarbimise vähenemine nt suure tarbija välja lülitumisel) või üles koormamise
(tarbimise suurenemine nt sõltuvalt ilmastikuoludest) vajadusest. Alates 2029. aastast on eelduslikult
tootmisvõimsusi, mis saavad muuhulgas pakkuda ka sagedusreservi ca 900 MW koos olemasolevate
Auvere ja Eesti Elektrijaama 5. ploki tootmisplokkide ning rajatavate gaasielektrijaamade baasil kokku.
Lisaks on eelduslikult kasutatav ka Kiisa avariielektrijaam 250 MW ulatuses. Oluline on juhitava
tootmisvõimsuse mahu tagamine erinevate tehnoloogiatega ja hajutatult, võimalikult taskukohaselt ja
kliimaeesmärkidega kooskõlas. Läbi juhitavate tootmisvõimsuste ja lühiajaliste ressursside (salvestus
ja tarbimise juhtimine) on vajalik tagada lühiajaliste reservide olemasolu tootmise ja tarbimise
lühiajaliste ning kiirete muutuste (sh sageduse hoidmise tagamiseks) kui ka pikaajalised
tootmisvõimekused, kui tuul ei puhu ja päike ei paista pikema perioodi jooksul.
4. Elering AS hankega on plaanis luua täiendavad sagedusreservid, mille tulemusena tekib kuni 500
MW täiendavad juhitavat võimsust hiljemalt 2030. aastaks. Juhitavate võimsuste puudujäägi korral
võib osutuda vajalikuks strateegiline reserv asendada turupõhise võimsusmehhanismiga, mis toob
turule uut kindlat tootmisvõimsust 2032+ vaatest.
5. Salvestuse ja tarbimise juhtimise edendamine ühtlustab elektri turuhinda, aitab vähendada juhitavate
jaamade ja võrguinvesteeringute vajadust, vähendab hindade volatiilsust, soodustab taastuvenergia
arengut ja pakub süsteemiteenuseid.
6. Tarbijatel on rohkem võimalusi oma elektrikulusid juhtida (sh mõjutada osakaalu sissetulekust) ja
hinnasäästu saavutada paindlikuma tarbimise (tiputarbimise välisel ajal), omatarbeks tootmise ja
kasutusele võtuga, suurtarbijad taastuvelektritootjatega elektri otseostulepingute sõlmimisega.
7. Kriitilise maismaa ja merealuse infrastruktuuri vastupanuvõime suurendamine (sh tänaste
hübriidohtudega toimetulekuks).
17
Taastuvenergia - Renewable energy (2025)_0.xlsx
18
Saartalitlusvõime tagamise eesmärk on elektritootmisvõimsuse kättesaadavus elektrisüsteemi saartalitluse olukorras tipukoormuse ajal ja Eesti
elektrisüsteemi stabiilne töö. Saartalitlus tähendab seda, Eestil on katkenud ühendused Lätiga ning Eesti on langenud eraldi sünkroonalasse. Iseseisvalt
elektrisüsteemi toimimiseks on vaja piisavalt juhitavaid tootmisvõimsusi, mis aitavad tagada sageduse hoidmise ja elektrienergiaga varustatuse.
19
Sagedusreservide eelkvalifitseerimise nõuded | Elering
20
Joonis 2.2 Elering_VKA_2023_5.pdf
8
8. Elektrivõrgu valmisoleku tagamine kliimaneutraalseks energiatootmiseks (sh ülekandevõrgu
arenduskohustuse laiendamine, fikseeritud liitumistasu, kesk- ja madalpingevõrgu kliimakindlamaks
muutmine, võrgukvaliteedinõuete erisused tarbimise juhtimise ja paindlike liitumistega investeeringute
vajaduse vähendamine).
Puhta energiaga majandusele ja kliimaneutraalsele energiatootmisele üleminekul on oluline fossiilkütuste
asendamine taastuvenergiaga. 2024. aastal moodustas taastuvenergia toodang ca 2/3 Eestis toodetud elektrist.
Seejuures moodustasid kütusevabad energiaallikad elektrienergia lõpptarbimisest (8,26 TWh) 27 %. ENMAK
2030 eesmärk aastaks 2030 on >10% kütusevabade energiaallikate (päike, tuul, hüdroenergia) osakaal elektri
lõpptarbimises. Eesmärgi täitmiseks näeb ENMAK 2035 eelnõu ette täiendavate taastuvelektri
tootmisvõimsuste rajamise ja seonduvalt salvestite kasutusele võtu mh tiputarbimise nihutamiseks ja
elektrihinna stabiliseerimiseks.
ENMAK 2035 kavandatud tegevuste tulemusel lisandub aastaks 2030 taastuvelektri eesmärgi täitmiseks uusi
tuule- ja päikeseparke ja kiire sagedusreservi loomiseks eeldatavalt gaasielektrijaam(ad). Aastaks 2040 on
vajalik rajada täiendavaid uusi juhitavaid võimsusi, eeldatavalt taastuvgaasi (sh rohevesinik), tuumaenergia vms
energiaallikatel lahendustena. Pikaajalise elektrienergia võimsuste ja toodangu uuendatud prognoosi saab
koostada siis, kui on selgunud kiirete sagedusreservide hanke tulemused III kvartalis 2025, maismaatuule
vähempakkumise tulemus ning tehtud uute välisühenduste investeerimisotsused. Prognoosi mõjutavad
ka suursalvestite, vesinikutaristu ja võimaliku tuumajaama rajamise otsused, kuid need on veel
kavandamisjärgus.
ENMAK 2035 eelnõu kaasamisprotsessis laekus suur osa ettepanekuid seoses elektrienergia hinnaga. Suur- ja
tööstustarbijate elektrihinna prognoosimiseks naaberriikides teostasime täiendava analüüsi (vt tulemused
kokkuvõtvalt arengukava lisas 2.2.2). ENMAK 2035 kavandatud tegevuste mõju elektri lõpphinnale seiratakse
arengukava elluviimisel programmi ja tulemusaruande kaudu.
Arvestades lähtekohana 2024. aasta elektri keskmist turuhinda (8,7 s/kWh), 2025. aasta taastuvenergia tasu
(0,84 s/kWh21), elektriaktsiisi (0,1 s/kWh, energia aktsiisivabastuse luba omavale elektrointensiivsetel
ettevõtetel on elektriaktsiisi soodustus 0,5 EUR/MWh22), edastamise tasu jaotusvõrgus 4,4 s/kWh23 ja
põhivõrgus erinevatel pingetel (6,62 s/kWh pingel 300 kV; 11,57 s/kWh pingel 110 kWh; 12,57 s/kWh pingel
<110 kWh24) on võimalik kujundada mitte-kodutarbijate elektri lõpphinda soodsamaks ettevõtete
konkurentsivõime parandamiseks.
Olulisemad kavandatud tegevused on seotud eelkõige elektrivarustusega, millest omakorda sõltuvad nii
gaasitaristu nõudlus kui fossiilkütuste alternatiivina keskkonnasoojuse kasutuselevõtt. Elektrivarustuse teekaart
aastani 2035 on toodud joonisel 4.
21
Taastuvenergia tasu | Elering
22
Alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seadus–Riigi Teataja
23
Võrgutasu muudatus - Elektrilevi
24
https://elering.ee/elektri-ulekandeteenuse-hinnad-alates-01012025
9
Joonis 4. Elektrivarustuse teekaart aastani 2035.
ENMAK 2035 alaeesmärkide täitmiseks kavandatavate tegevuste üldine ajakava elektrivarustuses on esitatud
tabelis 2.
Tabel 2. ENMAK 2035 alaeesmärkide täitmise üldine ajakava elektrivarustuses.
SIHTTASEMED 2035 2025-2030 2031-2035 2035+
Täiendavate sagedusreservide rajamine
VARUSTUSKINDLUS Juhitava kuni 500MW (gaas, salvestus), võrgu
võimsuse tagamine 1200-1600 tugevdamine, kliimakindluse tõstmine, 1200-1600 MW juhitavaid võimsusi (nt
MW Uute välisühenduste ja salvestite rajamine,
sünkroniseerimine 2025 alguses, gaasielektrijaamad, tehnoloogia
detsentraliseeritud ja omatarbeks toodetud
reservvõimsuse mehhanismi loomine, olemasolul ja sobivusel võimalik ka
Varustuskindluse normi elektri osakaalu suurendamine,
tagada kindel tootmisvõimekus 4-5 tuumaenergia)s salvestus aitab juhitava
täitmine paindlikkusteenuste toimimine, vajadusel
elektritootmise ploki mahus alates 2027 võimsuse vajaduse kasvu ohjata. Töös on
uus reservvõimsuse mehhanismi tüüp
elektrisüsteemi seisukohalt oluliste Auvere elektrijaam, kaugküttevõrku
Taaskäivitamise võimekus (market-wide capacity mehhanism)
elektriinfrastruktuuri osade soojust tootvad koostootmisjaamad,
(pärast kustumist süsteemi täiendavaks reserviks 2030/2032.
vastupanuvõime suurendamine, uute sagedusreservide pikaajalisest hankest
taaspingestamine)
välisühenduste investeerimisotsused 2027, tootmisvõimsused ja Kiisa.
Elektrienergia netoimport < 0 tuumaprogrammi (sh regulatsiooni)
loomine.
Sagedusreservide turgude avanemine,
KÄTTESAADAVUS JA HIND salvestusvõimsusi 1000 MW aastaks 2030, Elektri kogukulu EL keskmisest madalam
Skandinaaviaga hinnavahe vähendamine
energiajagamine, tarbimise juhtimise hoidmine, turuhinna alla tulek
(sh oma tarbeks tootjate kaudu, akude
5 aasta keskmine SAIDI <120 turumudeli rakendumine, optimaalsete taastuvelektri tootmiste ja
kasutus), energiapositiivsed kogukonnad
minuti taastuvenergia- ja võrgutasude (sh uute salvestusvõimsusi 1500 MW, täiendavad
toodavad omatarbeks, sh võrgust ostetava
taastuvate tootmisvõimsuste ja välisühendused (Estlink3 ja EstLat4).
Elektri aasta keskmine elektri mahu vähenemine.
kliimakindluse tagamine) loomine, Liinikoridoride korrashoiu ja võrgu
lõpptarbija hind alla Läänemere 5 aasta keskmine SAIDI on <100 minutit.
ilmastikukindla võrgu osakaal ilmastikukindluse tagamine vähemalt
äärsete riikide keskmise Liinikoridoride korrashoiu tagamine
suurendatakse 75%-ni, liinikoridoride senisel tasemel.
vajadusel laiendamine ja korrashoiu
tagamine.
Taastuvenergia direktiivi muudatuste
KESKKONNASÄÄST kohaldamine, taastekava tegevused
(eelisarendusega alad, loamenetluste Kasvava tarbimise mahus (2035=12,2
Puhta energia osakaal Turupõhine taastuvelektri areng
kiirendamine) maismaatuule- ja TWh) taastuvelektri tootmise tagamine
elektritarbimisest >80% aastal
hübriidparkide rajamiseks, taastuvelektri
2035
vähempakkumised, taastuvelekter katab
bilansiliselt siseriikliku tarbimise.
10
ENMAK 2035 eelnõu kaasamisprotsessis laekus üksjagu ettepanekuid seoses gaasitarbimise ja selle
katmise prognoosiga. Vastavalt turuosalistega kokku lepitule25 pole gaasitarbimise prognoosid ENMAK 2035
eelnõus siiski esitatud, vaid käesolevas eelnõu seletuskirjas tabelis 3 ja joonisel 5. Prognoosid sisaldavad
võimaliku gaasielektrijaama lisandumist, erinevate sektorite gaasitarbimise muutust, gaasi tiputarbimise
võimsuse prognoosi ning biometaani tarbimise prognoosi. Aastane võrgugaasi tarbimine prognoositakse
vähenema, saavutades 2050. aastaks umbes 600–1000 GWh tasemele. 2030. aastal võiks gaasiga töötavate
elektrijaamade võimalike arengute tõttu alguses tarbimine suureneda 2 TWh võrra. Energiaettevõtte kontekstis
on kõige potentsiaalikamad alternatiivid maagaasile elektrienergia ja vesinik, samuti biogaas ja biometaan, mis
põhinevad kohalikul toorainel. Gaasitarbimise prognoosi stsenaariumid arvestades sektorite vajadusi on toodud
gaasi ülekandevõrgu arengukavas, mida korrigeeritakse igal aastal, seejuures järgmist prognoosi mõjutab, kas
ja mis võimsusega prognoositud gaasielektrijaamad Eleringi sagedusreservide hanke26 tulemusel tegelikult
rajatakse aastaks 2029.
Tabel 3. Võrgugaasi tarbimise indikatiivne prognoos aastani 2050 baasstsenaariumis27.
Gaasi tarbimine 2024 2027 2030 2035 2040 2045 2050
Tarbimine TWh 3,8 3,8 5,2 3,7 1,5 1 0,8
Sh biometaani osakaal % 6,1 6 6 21 56 80 92
Tiputarbimine talvel koos
elektrijaamadega MW 190028 1365 2230 1906 1043 650 611
Joonis 5. Võrgugaasi tarbimise prognoos sektorites aastani 2050 baasstsenaariumis29.
Rahvusvaheline Energiaagentuur ei näe ette enam gaasihinna sellist kasvu, nagu nägime aastatel 2022-2023
(joonis 6), mis annab kindlust mh gaasielektrijaamade rajamiseks juhitava võimsuse tagamisel.
Biometaani tootmise potentsiaaliks on hinnatud 0,8 TWh, rohtse biomassi biogaasijaamadega kuni 1,5 TWh30,
mis näitab, et järgmise kümnendi vaates maagaasi asendamiseks biometaanist ei piisa. Biometaani tootmist ja
kasutusele võttu mõjutab maagaasi hind, millele 2022. aastaga võrreldavat kasvu ei prognoosita vähendades
biometaani kasutusele võtu tasuvust. Päritolutunnistuste süsteemiga tuuakse biometaan tarbimisse31.
25
Joonis 4.1 pealkirjas sulgudes ENERGIAMAJANDUSE ARENGUKAVA AASTANI 2035 EELNÕU
26
Elering pikendas sagedusreservide pikaajalise hanke pakkumuste tähtaega | Elering
27
Civitta 2024 Gaasitarbimise pikaajalise prognoosi uuring
28
Lk2 Microsoft Word - Eesti gaasiülekandevõrgu arengukava 2025-2034
29
Gaasitarbimise pikaajalise prognoosi uuring
30
Biogaas | Kliimaministeerium, täpsemalt Microsoft Word - Biogaasi uuring. Lõpparuanne.doc
31
Biometaani päritolutunnistused | Elering
11
Joonis 6. Maagaasi hinna prognoos32.
*STEPS – ainult kehtivad poliitikad, APS – riigid täidavad kõik kliimalubadused, NZE – globaalne kliimaneutraalsus aastaks 2050
Allikas: Rahvusvaheline Energiaagentuur (2024).
Gaasivarustuses lähtutakse järgmisest:
1. Hajutatud gaasivarustus võimaldab gaasitarbijatel jätkata ja üle minna taastuvgaaside
kasutusele elektri- ja soojusenergia tootmisel ja tarbimisel (sh hooned), transpordis ja tööstuses.
Gaasivarustus peab olema piisav, et Eestis on võimalik selleks sobivates asukohtades gaasilistest
kütustest elektrienergiat juhitavate võimsuste ulatuses toota.
2. Viimase 15 aasta jooksul on gaasitarbimine langenud kolmekordselt (gaasitarbimine oli 2008.
aastal 10 TWh ja 2024. aastal 3,8 TWh). Tarbimist mõjutab eelkõige gaasielektrijaama lisandumine
sagedusreservide hanke tulemusel aastaks 2029, selle mitte lisandumisel on vähenemise jätkumine
tõenäoline ka tulevikus ning see on mõjutatud gaasi kui energiakandja konkurentsivõimest teiste
alternatiividega (nt elektri ja vesinikuga). Biometaani teoreetiline maksimaalne tootmismaht Eestis ilma
rohtset biomassi kasutusele võtmata on 0,8 TWh33. Samas ei saa eitada Eestis gaasiliste kütuste vajadust
kuni on kasutusel tasuvad alternatiivid. Üheks võimalikuks asenduseks maagaasile võib olla vesinik,
eeskätt taastuvenergiaallikatest toodetud vesinik.
3. Tänane olemasoleva gaasivõrgu füüsiline eluiga süsteemihalduri andmete alusel ulatub 2050
aastani34. See on sama ajavahemik, kui riik on võtmas suuremaid ambitsioone elektri- ja soojuse
tootmise ning energiavõrgu CO2 neutraalseks muutmiseks. Selleks ajaks on alternatiivne vesinikutaristu
ning biometaani ja sünteetiliste gaaside väärtusahelad alles välja kujunemas. Riskide maandamiseks
tuleb hoida üleval gaasivõrku vastavalt gaasitarbimise vajadusele ja anda sellega kindlus investoritele
uute gaasilistel kütustel töötavate seadmete investeerimisotsuste tegemiseks. Teadvustades, et vastav
eluea pikendamine võib kaasa tuua võrguressursi mittetäielikult efektiivse kasutuse, võib see tõsta
võrgukasutuse eluea lõpu hinda.
4. Gaasivaru hoidmise kohustus: hoida 15% gaasivaru lähtudes viie viimase aasta keskmisest aasta
tarbimisest. Hetkel Läti hoidlas hoitav gaasivaru on 1TWh, mis on 26% 2024. aasta gaasi tarbimisest.
Täpsustada tuleb, kui palju on meil vaja tulevikus gaasi hoida strateegilises gaasivarus arvestades
tarbimise muutust kui ka gaasitarbimise profiili muutust tulenevalt gaasielektrijaamade lisandumisest.
Pakrineeme haalamiskai suurendab Eesti võimekust kriisiolukordadega toime tulla. Gaasi hoidmine on
küll lisakulu tarbijatele, kuid samal ajal vajalik kriisideks valmisoleku tagamiseks;
5. LNG kai funktsioonide mitmekesistamine: tuleb tagada haalamiskai mitmekülgne kasutus (sh soovi
korral kasutamiseks turuosalistele täiendava gaasi toomiseks ja lühiajaliste üksikute veeldatud LNG
ujuvterminalide (FSRU) vastuvõtmine);
6. Hinnaohje: võrgutariifide hinnatsooni kujundamine (sh selle aluseks gaasivoogude analüüs tariifi
kehtestamiseks) üle Balti riikide ja Soome võttes arvesse Eesti gaasitarbija huve ning hulgi- ja
jaeturgude ühendamine regulatsioonide ühtlustamisega.
32
World Energy Outlook 2024 – Analysis - IEA
33
Biogaas | Kliimaministeerium
34
Eleringi koostatud Eesti gaasiülekandevõrgu arengukava 2025-2034
12
7. Biometaani vastuvõtuvõimekuse loomine ülekandevõrku: gaasivõrgu optimeerimine, arvestades
biometaani võimalustega transpordis ja gaasivõrgu dekarboniseerimise vajadusega, fossiilsete kütuste
impordisõltuvuse vähendamiseks, vajab lahendus koostöös põllumajandusettevõtetega.
Ülekandevõrgus biometaani osakaalu suurendamiseks on vajalik sisestuspunktide loomine.
Eraettevõtted on juba rajamas ja kavandamas sisestuspunkte ülekandevõrku.
Fossiilkütuste kasutamise järk-järgult lõpetamiseks küttes ja jahutuses tuleb lisada riiklikusse hoonete
renoveerimiskavasse poliitikameetmed kogu olelusringi jooksul tekkiva kasvuhoonegaaside heite
vähendamiseks35. Renoveerimise eesmärgid on: elamufondi primaarenergia kasutus peab vähenema 16%
aastaks 2030 ja 20-22% aastaks 2035, mitte-elamute puhul kõige kehvema tõhususega (G-klass) hoonetest tuleb
renoveerida 16% aastaks 2030 ja mitte-elamute puhul kõige kehvema tõhususega (F-klass) 26% aastaks 2033.
Ehitusseadustikku täpsustatakse järgmiste nõuetega: 1.01.2028 uued avaliku sektori hooned ja 1.01.2030 kõik
uued hooned peavad olema heitevabad36, olemasolevad hooned tuleb 2050. aastaks muuta heitevabaks.
Uute ja renoveeritud heitevabade hoonete summaarne aastane primaarenergia tarbimine kaetakse järgmiselt:
tõhus kaugküte ja -jahutuse energia, kohapeal või läheduses toodetud taastuvenergia, taastuvenergiakogukonna
toodetud taastuvenergiat või süsinikuvabadest energiaallikatest toodetud energia. Hoonete renoveerimise
tulemusel väheneb soojustarbimine aastaks 2050 kolmandiku võrra.
Joonis 7. Soojustarbimise vähenemine hoonete renoveerimise tulemusel, TWh37.
Eraldi tähelepanu tuleb juhtida soojustarbimise sõltuvusele hoonete renoveerimisest ja tulevikus kasvavale
jahutusvajadusele. Jahutus suureneb 0,3 TWh-lt aastal 2021 aastaks 2050 vähemasti 1 TWh võrra suurima
kasvuga ärihoonetes suurendades kaugjahutuse arendamise vajadust.
35
Hoonete energiatõhususe direktiivist EL 2024/1275 (ülevõtmise kohustus 2026. aasta mai lõpuks energiamajanduse korralduse seaduse ja
ehitusseadustiku muudatustena)
36
Heitevaba hoone on väga väikese energiatarbega, ei tekita kohapeal fossiilkütustest CO 2 heitkoguseid ning ei tekita üldse või tekitab väga väikeses
koguses kasutusaegseid kasvuhoonegaaside heiteid. Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2024/1275, 24. aprill 2024, hoonete energiatõhususe
kohta (uuesti sõnastatud) (EMPs kohaldatav tekst)
37
Transitioning to a carbon neutral heating and cooling in Estonia by 2050 Deliverable 3: Report - Scenarios for reaching carbon neutral heating and
cooling by 2050 Figure 10 https://energiatalgud.ee/sites/default/files/2022-12/D3%20report%20pdf.pdf
13
Joonis 8. Jahutusvajaduse prognoos, TWh38.
Arengukavas on küttes ja jahutuses arvestatud järgmisega:
1. soojusenergia vajadust järgnevatel kümnenditel vähendab kolmandiku võrra aastaks 2050
eelkõige hoonete rekonstrueerimine ja järjest karmistunud energiatõhususe nõuded uute hoonete
rajamisel. Hoonete renoveerimine toimub vastavalt hoonete renoveerimise pikaajalises strateegias
toodud tempole, mille kohaselt tuleb aastaks 2035 renoveerida ligi 15 mln m2 hoonepinda. Lokaalsed
kütte- ja jahutuslahendused lahendatakse hoonete põhiselt, kuid nende lahenduste planeerimist ja
arendamist käesolev arengukava ei kata;
2. alternatiiv maagaasile ja põlevkivisaadustele on üleminek keskkonna- ning heitsoojuse laialdasele
kasutamisele soojuspumpade vahendusel (süvasoojus-, maa-, vesi-õhk, õhksoojuspumbad),
päikeseenergiale ja geotermaalenergia (maapõuesoojuse). Põlevkiviõlil, uttegaasil ja põlevkivil
töötavate katelde osas ei ole muud alternatiivi kui need eluea lõpus muu tehnoloogiaga välja vahetada.
Fossiilkütustel katelde vahetus kliimaneutraalsete lahendustega võtab aega vähemasti aastani 2040.
Gaasikatelde puhul on võimalik saavutada kõige kiirem üleminek gaasivõrgu dekarboniseerimisel
biometaaniga, selliselt ei eeldata investeeringuid seadmetesse enne katelde eluea lõppu. Soojuses on
vajalik ca 1,2 TWh ulatuses maagaasi asendada taastuvate allikatega;
3. kaugküttevõrkude renoveerimist tuleb jätkata. Kaugkütte torustikke on kokku üle 1500 km, millest
on renoveerimata ehk eelisolatsioonita 500 km. Oluline on kaugküttevõrkude renoveerimistempot
oluliselt hoida, et säästa energiat ja vähendada kütuste tarbimist (täna on kadu rohkem kui 0,65 TWh
aastas);
4. kaugjahutusvõrkusid tuleb suuremates linnades laiendada, arvestades jahutusvajaduse kiiret
kasvu võiks 2035. aastal linnades olla kokku 70 km ja 2050. aastal 140 km kaugjahutusvõrku.
Kaugjahutuse pikka plaani veel ettevõtete üleselt pole, kuigi kaugjahutusvõrgud on juba olemas
Tallinnas, Tartus ja Pärnus.
Transpordisektori eesmärgiks on taastuvenergia direktiivi kohaselt alates 2030, kas taastuvenergia osakaalu
29% (26% kui I põlvkonna biokütuseid ei kasutata, täiustatud biokütuse osakaal olema vähemalt 5,5 %, millest
muude kui bioloogilise päritoluga taastuvkütuste osakaal on 2030. aastal vähemalt 1 protsent) või kasvuhoone
gaaside vähendamine 14,5% (13% kui I põlvkonna biokütuseid ei kasutata, täiustatud biokütuse osakaal olema
vähemalt 5,5 %, millest muude kui bioloogilise päritoluga taastuvkütuste osakaal on 2030. aastal vähemalt 1
protsent). Lisaks taastuvenergia direktiivile reguleerib lähikümnendil Euroopa Komisjon transpordi
kasvuhoonegaaside heite vähenemist alternatiivkütuste taristu võrgustiku kättesaadavuse ja kasutatavuse
(AFIR), jõupingutuste jagamise määruse (ESR) nõuete, direktiivi 2003/87/EÜ muutmisega 2025. aastast
38
Transitioning to a carbon neutral heating and cooling in Estonia by 2050 Deliverable 3: Report - Scenarios for reaching carbon neutral heating and
cooling by 2050 Figure 12 https://energiatalgud.ee/sites/default/files/2022-12/D3%20report%20pdf.pdf
14
laiendada heitkogustega kauplemise süsteemi hoonetele ja maanteetranspordile (HKS2). Siseriiklikult täpsustab
koostamisel olev kliimaseadus kasvuhoonegaaside heite vähendamise eesmärgid erinevatele sektoritele.
Alternatiivkütuste poliitikaraamistiku kavand39 ja elektromobiilsusele üleminekuks vajaliku laadimistaristu
investeeringute, kulude ja tasuvuse analüüs40 on aluseks transpordikütuste tuleviku kavandamisel.
Transpordikütuste kasutuse prognoosi koostamisel on arvestatud lisaks olemasolevatele transpordi
kasvuhoonegaaside heite vähendamise meetmetele kliimakindla majanduse seaduse eelnõus toodud eesmärkide
täitmiseks kaardistatud meetmeid41.
Tabel 4. Transpordikütuste kasutus kliimakindla majanduse seaduse meetmetega kasvuhoonegaaside heite
prognoosi stsenaariumis42.
KÜTUSTE TARBIMINE, GWh 2023 2025 2030 2035
Bensiin 2401 2212 1786 1319
Diisel 6424 5866 5165 4291
Vedel biokütus 260 318 353 371
BioCNG 188 237 369 378
LPG 97 123 50 27
CNG 122 42 4 0
Elekter 36 117 155 382
Vesinik 0 4 4 4
KOKKU maantee 9528 8919 7886 6772
Lennukikütus 22 20 21 22
Diisel 161 168 0 0
Elekter 23 17 79 229
Diisel 76 68 68 6
ENMAK 2035 eelnõu sisu ja rakendamist mõjutavad poliitilised otsustuskohad on kliimaseaduse vastu
võtmine, tuumaenergia kasutuselevõtt (sh asukohavalik riigi eriplaneeringuga43), suuremahulistele
energeetikaprojektidele (nt pikaajaline salvestus, meretuulepargid) finantsinstrumendi loomine, puhta energiaga
majandusele üleminekuks kõrge lisandväärtusega ettevõtetele (sh energiaintensiivsetele ettevõtetele)
majanduskeskkonna loomine (sh energia lõpphinna komponentide erisused), energiasüsteemi kliimakindluse
tagamine, fossiilkütustel küttelahenduste väljavahetamise kiirendamine taastuvenergia lahendustega, erinevates
sektorites energiatõhususe meetmete kiirendamine (sh energiasäästukohustuse jaotuskava rakendamine),
kohalike omavalitsuste võimestamine regionaalsete kontaktpunktide/nõustamisvõimaluste loomisega (mh
kohalike energia- ja kliimakavade elluviimisel), elektrisõidukite laadimistaristut jm alternatiivkütuste (sh
rohevesinik) kasutusele võttu mõjutavad otsused (sh 2025. aasta lõpus Euroopa Komisjonile esitatav
alternatiivkütuste poliitikaraamistik), erinevate sektorite digitaliseerimine ja integreerimine mh puhtale
energiale üleminekuks. Täiendavaid meetmeid rakendamata saab Eestile olema väljakutse44 energiatõhususe
direktiivist tuleneva aastaks 2030 seatud primaarenergia tarbimise sihttaseme45 täitmisel ning taastuvenergia
direktiiviga (EL) 2023/2413 aastaks 2030 seatud taastuvenergia osakaalude saavutamisel eeskätt transpordis ja
tööstuses46. Energiajulgeoleku tagamisel kiirelt muutuvates oludes on vaja luua, sümbioosis Euroopa Liidu
algatuste ja regulatsiooniga, kohalikul tasandil vajalike muudatuste rakendamiseks erinevate huvirühmade
aktiivsel osalusel ning panustamisel põhinev interaktiivselt uuendatav lähenemine arengukavade koostamisele.
ENMAK 2035 koostamine algatati 2021. aasta lõpus, mõjude hindamisele kulus 2,5 aastat, arengukava
koostamise protsess koos alusuuringute ja koostamisettepaneku ettevalmistamisega kestis kokku kuni 6 aastat.
39
Estonia 2024. Draft National Policy Framework.pdf
40
Energex OÜ Elektromobiilsusele üleminekuks vajaliku laadimistaristu investeeringute, kulude ja tasuvuse analüüs, töö nr S00708
41
Eesti Keskkonnauuringute Keskuse koostatud KHG heite vähenemise prognoosis arvestatud meetmed on leitavad https://kliimaministeerium.ee/eesti-
kliimaseadus
42
Eesti Keskkonnauuringute Keskuse 2024. aastal koostatud täiendavate meetmetega kasvuhoonegaaside heite stsenaariumis arvestatud meetmete alusel
43
600 MW elektrilise võimsusega tuumaelektrijaama riigi eriplaneering | Riigiplaneering
44
Energeetika sihttasemete 2030 täitmise prognoos Eesti Keskkonnauuringute Keskus 1.07.2025.xlsx
45
See on indikatiivne sihttase, kuna Euroopa Komisjon arvutab igal aastal seda uuesti, vt Table 13. EED recast Annex I formula results (EU Reference
Scenario 2020 & updated EU Reference Scenario 2020), in Mtoe https://energy.ec.europa.eu/document/download/1be582f1-5029-40c4-b9ca-
04ca546b99ae_en?filename=2024_03_13_Detailed_calculations_for_EED_Article%204.pdf
46
Energeetika sihttasemete 2030 täitmise prognoos Eesti Keskkonnauuringute Keskus 1.07.2025.xlsx
15
3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
ENMAK 2035 on valdkonna arengukava, mis on koostatud vastavalt Valdkonna arengukava ja programmi
koostamise, elluviimise, aruandluse, hindamise ja muutmise kord–Riigi Teataja. Energiamajanduse arengukava
on strateegiline planeerimisdokument, millele on läbi viidud keskkonnamõju strateegiline hindamine ja tehtud
energeetika- ja keskkonnaministri poolt 17.04.2025 otsus KSH aruande vastavaks tunnistamise kohta seaduse
Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus–Riigi Teataja nõuetele. ENMAK 2035
eelnõule on koostatud mõjude hindamise aruanne vastavalt määrusele Vabariigi Valitsuse reglement–Riigi
Teataja ja Justiitsministeerium ja Riigikantselei mõjude hindamise metoodikale Mõjude hindamine |
Riigikantselei. Mõjude hindamiste tulemuste ülevaade on esitatud ENMAK 2035 eelnõu lisas 4, dokumendid
on leitavad https://kliimaministeerium.ee/enmak_ksh
4. Eelnõu jõustumisega kaasnevad mõjud
ENMAK 2035 eeldatava mõju iseloom mõjuvaldkonniti esitati ENMAK 2035 koostamise ettepanekus47.
Alljärgnevalt on toodud väljavõte ENMAK 2035 eelnõu lisades 9 ja 10 on toodud ENMAK 2035 mõjude
hindamise aruannete tulemustest.
ENMAK 2035 keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) käigus teostati:
• mõju hindamine looduskeskkonda puudutavatele strateegilistele eesmärkidele;
• mõju hindamine Natura 2000 võrgustikule;
• stsenaariumites kasutatud erinevate tehnoloogiate võimaliku kaasneva mõju hindamine erinevatele
keskkonnakomponentidele (looduskeskkond, inimese tervis, kultuuripärand, jäätmeteke);
• alusuuringute stsenaariumide võrdlus strateegiate Eesti 2035 ja Säästva arengu riiklik strateegia tarbeks
välja töötatud tõetamme mõõdikutega. Võimalikus maksimaalses mahus omistati stsenaariumitele
numbrilised väärtused (nt maavõtt, CO2 heide), võrdluse põhjal kaugeleulatuvate järelduste tegemine
oleks spekulatiivne.
ENMAK 2035 KSH aruande olulisemad järeldused on:
• Kui rakendatakse peatükis 11 „Leevendavad meetmed“ kirjeldatud meetmeid, ei ole ENMAK
2035 ette näha olulist ebasoodsat mõju looduskeskkonnale.
• Puudub vajadus ENMAK spetsiifilise seiresüsteemi loomiseks.
• Puudub ebasoodne mõju Natura 2000 võrgustikule ja selle terviklikkusele
• Kavandataval tegevusel puudub oluline negatiivne piiriülene mõju
• ENMAK 2035 mõju pikas vaates positiivne. Kliimaneutraalsus võimaldab aeglustada kliimamuutusi ja
sellega kaasnevaid keskkonnamõjusid, nagu ilmastik või mõju liikidele.
• Erinevate tehnoloogiate peamisteks mõjutajateks on maavõtt, jäätmeteke ja saasteainete heide õhku.
• Olulisim eeldatav muutus keskkonnas on õhukvaliteedi paranemine (tänu põletite eeldatavale
vähenemisele), see vähendab inimese tervisele avalduvat negatiivset mõju
• Taastuvenergiarajatiste kasutuselevõtt eeldab osaliselt Eesti ehitusmaavarade kasutamist (nt
vundamendid), kuid hinnanguliselt ei ole vajaminev ehitusmaavarade maht sedavõrd suur, et nõudlus
muutuks tuntavalt.
ENMAK 2035 mõjude hindamise aruande koostamise aluseks oli mõjude hindamise metoodika ja
kontrollküsimustik48.
Mõjude hindamisel tuvastati erinevaid riske, mis võivad ENMAK 2035 rakendamisel realiseerida ning mille
maandamisega tuleb arengukava ellu viimise käigus tegeleda.
Keskkonnamõjud - ENMAK rakendamisega kaasneb jäätmeteke. Akuparkide laialdane kasutuselevõtt toob
tulevikus kaasa suure mahu akujäätmeid, mille töötlemine vajab spetsiifilist tehnoloogiat. Tuulikulabad on
47
Ptk 6 ENERGIAMAJANDUSE ARENGUKAVA AASTANI 2035 KOOSTAMISE ETTEPANEK
48
Mõjude hindamine | Riigikantselei
16
valmistatud klaaskiust, mis on halvasti taaskasutatav, tekitades Eesti jaoks uue jäätmevoo. Lisaks võib uue
energia tootmise infrastruktuuri rajamine (nt tuule- ja päikesepargid) põhjustada mõjusid looduslikele
maastikele ja elupaikadele.
Majanduslikud mõjud - ENMAK rakendamine suurendab investeerimisvajadust nii kaugkütte- kui
elektrisüsteemide arendamisel. Kaugkütteettevõtted seisavad silmitsi vajadusega investeerida uutesse
tehnoloogiatesse ja infrastruktuuri, mis võib ületada nende tavapärase investeerimisvõimekuse. Elektrisüsteemi
juhitavate võimsuste tagamine võib samuti tuua kaasa kulude kasvu, mis kandub edasi tarbijatele.
Sotsiaalsed mõjud - Suurim sotsiaalne mõju on seotud põlevkivisektori konkurentsivõime muutumisega.
Töökohtade kadumine mõjutab inimesi otseselt ja kaudselt, soodustades väljarännet piirkonnas. Samal ajal on
Eestisse vaja uut energia tootmist ja salvestust, mis tähendab, et luuakse uusi töökohti. Haridussüsteem peab
olema valmis uute oskuste ja vajaduste jaoks.
Regionaalarengulised mõjud - Elektrivõrgu arendamisel võib haajaasustuse varustuskindlus saada soovitust
vähem tähelepanu. Katkestuste keskmine kestus SAIDI) võib keskmistada välja sagedasemad ja pikemad
katkestused.
Julgeolekumõjud - ENMAK rakendamine suunab meid tagama varustuskindlust senisest rohkem Eestis
paikneva infrastruktuuri ja tootmise abil. Imporditavatest energiaallikatest ja välisühendustest sõltuvus muudab
Eesti haavatavaks geopoliitilistele riskidele, sealhulgas sabotaažile ja tarnekatkestustele. Samuti suureneb
küberohtude risk, kuna energiasüsteemide juhtimine muutub digitaalsemaks ja haavatavamaks.
Sotsiaalne õiglus ja toetuste jaotus - mistahes toetused võivad süvendada sotsiaalset ebavõrdsust. On risk, et
toetused jõuavad pigem teadlikumate ja jõukamate ühiskonnagruppideni, jättes haavatavamad grupid kõrvale.
ENMAK 2035 jõustumisel eeldatavalt kaasnevad mõjud on alljärgnevalt kirjeldatud KSH ja mõjude hindamise
tulemuste alusel alljärgnevalt täpsemalt.
Mõju sotsiaalkeskkonnale:
-põlevkivienergeetikast loobumine mõjutab Ida-Viru leibkondade toimetulekut (põlevkivist elektri tootmise
vähenemisest tulenevalt võib hõive sektoris väheneda ligikaudu 300–400 töökoha võrra), toob kaasa muutusi
rahvastiku paiknemises;
-uute tehnoloogiate kasutusele võtmine nii tarbimist, käitumisharjumusi, ning võib mõjutada piirkondlikult ka
rändekäitumist (põlevkivisektori hõive vähenemisel);
-põlevkivienergeetikata vähenevate keskkonnatervise riskide positiivne mõju peamiselt Ida-Viru piirkonnas
elavatele inimestele;
-muutused tegevusalati hõivatute hulgas suurendavad vastavatel tegevusaladel täiend- ümberõppe vajadust;
-mõju inimeste toimetulekule avaldub energiahindade stabiliseerumise ja varustuskindluse paranemise kaudu;
- elektrikatkestustest on enim mõjutatud maapiirkondade inimesed, kelle heaolu elektrivõrgu tugevdamine
otseselt parendaks, samas tuleb arvestada, et võrguteenuse hind peab olema taskukohane.
Mõju haridusele ja kultuurile:
- kõikide meetmete elluviimisel on väike kaudne positiivne mõju teenuste pakkujatele energiahindade
stabiliseerumise ja varustuskindluse paranemise kaudu;
- ruumiliselt on oodata olenevalt piirkonnast uut maavõttu (nt liini koridorid, tuulepargid, energiat tootvat
jaamad) või juba varem muus kasutuses olnud alade taaskasutust, mille puhul tuleb vältida mõju
kultuuripärandile
- mõju kogukonna identiteedi säilimisele seoses põlevkivitööstuspärandi ja sellega seotud kultuuri säilimisele;
- uute spetsialistide vajadus;
-seni põlevkivi energeetikaga seotud olnud töötajad vajavad järk-järgult ümberõppe võimalusi, et jätkata
aktiivselt tööturul osalemist (täiend- või ümberõpet vajab aastaks 2035 ca 1 700 inimest);
- mõjutatud on taastuvenergeetikaga seotud valdkonnad (tuulikute, päikeseparkide hooldustehnikud,
taastuvgaaside valdkonna oskusteave, kasutuselevõtu otsuse korral tuumaenergia) ja seonduvad
haridusvaldkonna tegevuskavad.
Mõju majanduskeskkonnale:
17
- ENMAK-i tegevused tervikuna on suunatud konkurentsivõimelise hinnaga stabiilse elektrienergia
kättesaadavuse tagamisele Eesti rahvusvahelisi kokkuleppeid arvestades;
-otseselt mõjutatud ettevõtetes (nt põlevkivist elektrienergiat tootvates ettevõtetes) on vajadus asendada
tegevusalad uutega, suurte investeeringute vajadus tegevuse ümber profileerimiseks, varem tehtud
investeeringute tasuvuse küsimuse alla sattumine, suur energiatarve ning energiatõhususe nõuded;
-mõju ettevõtetele, milles tegevus ENMAK-iga kavandatud sekkumiste elluviimisel hoogustub (näiteks
taastuvenergia tootmine, salvestus, biogaasidega seotud tegevusalad);
-mõju ettevõtetele, mis peavad tegema piiratud mahus investeeringuid (nt energiatõhususe suurendamine,
tarbimise juhtimine, lokaalne salvestus), ent mille jaoks ENMAK-i sekkumiste tagajärjel peaks olema
kättesaadav konkurentsivõimelise hinnaga energia;
- elektri ja gaasi turukorralduse arendamise tulemusel peaks hind piirkonnas ühtlustuma, so Eesti tarbija jaoks
võrreldes naaberriikidega seniste trendide jätkudes langema;
-hinnatippude vähenemist peaksid kaasa tooma taastuvenergeetika arendamine, salvestamise ning tarbimise
juhtimisega seotud tegevused ja seega opereerimiskulud (kulutused energia tarbimisele) vähenevad ning
ettevõtete rahvusvaheline konkurentsivõime või majandustegevuse tulusus pareneb;
- positiivne mõju on ulatuslikum nende ettevõtete puhul, kelle tegevuskuludes moodustab energiatarbimine
suure osa;
- tarbimise juhtimise mõju on eeldatavasti suurem energiamahukatele ettevõtetele (nt mäetööstus, töötlev
tööstus, energia tootmine, terase- ja tsemendi ning paberitööstus, keemiatööstus);
- võrguteenuste kvaliteedi tõstmine avaldab positiivset otsest mõju ettevõtlusele piirkondades, kus
toimepidevusega seotud probleeme esineb sageli (perifeersed alad, saared);
-taastuvenergeetika osakaalu suurendamine ja otsemüügilepingute sõlmimise võimaluste edendamine Eesti
ettevõtete konkurentsivõimet, andes võimaluse ettevõtetele enda tegevusega kaasneva keskkonnajalajälje
vähendamiseks;
- ka muudes riikides (UK49, USA50) on subsiidiumid meretuule tootmisele osutunud planeeritust kõrgemaks,
mis on vajalik projektide teostatavuse tagamiseks, et saavutada stabiilsem taastuvenergia tootmine;
- läbi gaasiturule suunatud meetmete on võimalik stabiliseerida ettevõtluskeskkonda üldiselt;
- fossiilkütuste asendamine taastuvenergiaga võib avaldada positiivset mõju põllumajandusele seoses biogaasi
kasutuselevõtmisega;
-ENMAK-is kavandatud võimalike arengusuundade elluviimisel kiireneb teatud ettevõtlusvaldkondade areng
(nt taastuvgaasid, salvestus, tuumaenergeetika), elluviimine toimub nii omakapitali kui ka lisainvesteeringute
arvel;
- ulatuslikumad investeerimisvajadused kaasnevad ka kaugkütte ja -jahutusega seotud tegevusaladel:
väikesemas mahus investeerimisvajadus võib kaasneda ka ettevõtetes laiemalt (nt salvestusvõimsuse, tarbimise
juhtimisega, taastuvgaaside kasutuselevõtuga seotud investeeringud);
- oluliste ENMAK-iga seotud muudatuste kiirendamiseks on eeldatavasti vajalikud toetused;
- otsene negatiivne mõju võib kaasneda leibkondade majanduslikule olukorrale juhul, kui kavandatud
muudatustega seoses suurenevad kulud energiale või kaasneb investeerimisvajadus;
- muudatuste elluviimise kiirendamiseks võib kaasneda toetuse vajadus nende sekkumiste puhul, mis eeldavad
majapidamiste investeeringuid;
- korteriühistute jaoks võivad kaasneda kulud kaugküttega liitumisel, oluline mõju muudele kolmanda sektori
organisatsioonidele puudub.
Mõju looduskeskkonnale:
- kui rakendatakse ENMAK 2035 keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse51 nõuetele
vastavaks tunnistatud keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande52 peatükis „11 Leevendavad meetmed“
kirjeldatud meetmeid, ei ole ENMAK 2035 ette näha olulist ebasoodsat mõju looduskeskkonnale;
- positiivne mõju pigem avaldub pikas ajahorisondis läbi kliimaneutraalsuse saavutamise, mis aitab pidurdada
liigilise mitmekesisuse kadu ENMAK aitab sellele kaasa eeldusel, et ka ülejäänud maailm liigub
kliimaneutraalsuse suunas;
49
Record breaking funding for clean energy in Britain - GOV.UK
50
New York awards new contracts for Equinor, Ørsted offshore wind projects | Utility Dive
51
Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus–Riigi Teataja
52
https://kliimaministeerium.ee/enmak_ksh
18
- lühiajalised mõjud kaasnevad ehitiste püstitamisel (tuulikud, päikesepaneelid jne) ning keskkonnakasutusel
(päikeseenergia kasutamine, saasteainete heide õhku jne), mida tuleb ohjata kehtivat seadusandlust arvestades
ja käesolevas KSH-s toodud leevendusmeetmeid rakendades;
- ENMAK 2035 kavandataval tegevusel puudub oluline negatiivne piiriülene mõju;
- ENMAK 2035-l rakendamisel puudub ebasoodne mõju Natura 2000 võrgustikule ja selle terviklikkusele ning
puudub vajadus Natura võrgustiku kaitsest lähtuvalt muuta kavas ettenähtut;
- peamine indikaator võimaliku mõju ilmnemisel elurikkusele on ENMAK rakendamisega kaasnev maavõtt
looduslikel aladel, kuid iga maavõtt ei too automaatselt endaga kaasa elurikkuse vähenemist (võimaliku riski
vähendamiseks tuleb uute energialahenduste rajamisel eelistada inimese poolt juba rikutud maa kasutamist);
- vähesel määral võib ilmneda mõju liinikoridoride laienemisega kuna sel juhul muu hulgas raadatakse metsa,
hinnanguliselt ei ole aga see mõju oluline;
- peamiseks riskiks on taastuvenergialahenduste mahu suurenemisel kindlate probleemsete jäätmevoogude
kasvamine, nt akujäätmete, tuulikute labade kulumisel kehva taaskasutuspotentsiaaliga klaaskiust materjali
teke;
- fossiilenergia asendumine taastuvenergiaga toob endaga kaasa positiivsed muutused välisõhu kvaliteedis,
samas kui katlas hakatakse fossiilkütuse asemel põletama biomasskütust, siis piirkondlik koormus välisõhu
kvaliteedile jääb enam vähem samaks (korstnast tuleb ikka saasteaineid) ning seetõttu on välisõhu kvaliteedile
positiivsed need muutused, mis asendavad põletamise mittepõletamisega (soojuspumbad, tuulikud,
päikeseenergia);
- tuumajaama rajamisega kaasneb kiirgusoht avarii korral, selle ennetamiseks töötatakse välja reeglid ja riskide
juhtimine (seejuures tuleb lahendada küsimus, kas tuumajaamaga kaasnev risk on ühiskonna poolt
aktsepteeritav);
- negatiivset kliimamõju võib tekitada gaasivarustuse tagamine, kuivõrd lähiaastatel ei ole oodata maagaasi
märkimisväärset taastuvgaasidega asendamist;
- massiivsete investeeringutega tuleb ka otsesest KHG heite vähendamistest maha arvestada oluline kliimamõju
terviklikus olelusringis (sh maavõtt pinnases salvestatud süsiniku vabastamisel);
-tuule- ja päikeseenergia ning akutehnoloogiate rajamisel avaldub nö süsinikuleke Hiinasse, Indoneesiasse ja
teistesse kolmandatesse riikidesse;
-otsustavalt sõltub kliimamõju kliimaseaduses määratletavast valdkondlikust vähendamise jaotusest ja
vähendamise tempost ning ripub suuresti põlevkivienergeetikast väljumisest;
- kliimamuutus ja ilmarežiimi muutus, selle juhuslikkus määratleb tuule-ja päikeseenergia tootmist ning
johtuvalt mõjutab olulisel määral varustuskindlust ning energiasüsteemi ja -turu korraldust;
-energiasektori kliimakerksus (climate resilience) vajab kontseptuaalset uuendust, süsteemset programmilist
lähenemist ning valdkondlikku kohanemisuuringut senise lähivaate ja erakorralistele ilmaoludele reageerimise
asemel;
- energiatehnoloogiate puhul merekeskkonnale avalduv meretuulikute potentsiaalne mõju selgitatakse välja
kohustuslike keskkonnamõju hindamiste käigus, soojuspumpade võimalik mõju pinna ja põhjaveele on
reguleeritud normatiividega õigusaktides või suuremate rajatiste korral ohjatud loakohustuse läbi, välisõhu
kvaliteet eeldatavalt paraneb kuna põletatavatel kütustel kasutatavad lahendused suures osas asendatakse
elektril põhinevate lahendustega.
Mõju riigivalitsemisele:
- ENMAK elluviimiseks on vajalik valdkonnapoliitikate väljatöötamine ja elluviimine, mis on valitsusasutuste
tavategevus ning ei eelda ümberkorraldusi valitsusasutuste tegevuses, kuid tulenevalt muutuste ulatuslikkusest
tuleb samas täpsemalt hinnata haldusvõimekuse olemasolu vajalike muudatuste ettevalmistamiseks ja
realiseerimiseks;
-uute tehnoloogiate kasutamise soodustamine läbi toetuste nõuab lisaks toetustele arvestamist toetusmeetmete
administreerimiskuludega (tööjõud, vastavad digilahendused jms);
- kui võetakse kasutusele uusi tehnoloogiaid ja tekivad uusi teadmisi ning oskuseid nõudvad ametikohad, siis
tuleb arvestada, tekkivate täiendavate hariduskuludega;
-võimalikke muudatusi riigiasutuste ülesannetes sh vajadusi õigusakti tasandil ülesannete muutmiseks
prognoositavalt arengukava elluviimisega ei kaasne, välja arvatud tuumaenergia kasutuselevõtuga seotud
täiendavad funktsioonid (tuumaenergia kasutuselevõtt tähendab täiendavate riiklike funktsioonide välja
arendamist ning sellega kaasnevat kulu tuleb katta riigieelarvest regulatsiooni ja raamistiku loomiseks
tuumaenergia kasutuselevõtu võimaldamiseks);
19
- taastuvenergeetika kiirendatud kasutuselevõtt võib haldusvõimekuse tagamiseks kohalikes omavalitsustes
vajada toetusvajaduse jätkumist haldusmenetluste oluliseks kiirendamiseks;
- arengukavas ette nähtud taastuvenergiaprojektide kiirendamine nõuab eeldatavasti ka kohalikes omavalitsustes
täiendavate oskuste, nõustamise või ka ressursi olemasolu (nt teatud juhtudel avalikustamise protsessides
tehisaru poolt koostatud sadade küsimuste menetluse lahendamiseks on vajalik riigi tugi, mis aitab sellised
takistustegevused lahendada).
Mõju infotehnoloogiale ja -ühiskonnale
- lahendused, millele plaanitakse toetuda (nt tarbimise juhtimine) on juba olemas ja võetakse kasutusele
laiemalt, pole ette näha, et ENMAK 2035 võiks infotehnoloogilisi arendusi pärssida;
- uute lahenduste (nt tarbimise juhtimine) rakendamine toob endaga kaasa ka küberkeskkonna kasutamise kasvu
(nt isikuandmete haldamine elektrooniliselt, sh nimi, tarbimise koht, tarbimise maht jne);
-info kogumine küberkeskkonnas ajas pigem kasvab ning ENMAK 2035 on üks kasvu põhjustest mitmete seas
riigi üldise arengu mõjul ja seetõttu on väljaspool ENMAK 2035 on veel palju teha, et vältida põhjendamatut
andmekogumist, salvestamist ja halvimal juhul selle lekkimist
Mõju riigikaitsele ja välissuhetele:
-varasemalt olnud probleem tuulikute mõjuga kaitseotstarbelistele radaritele on hetkeks lahendatud53, kuid
sarnane probleem on üles kerkinud päikesejaamadega54, kuid see on lahendatud kooskõlastamise protsessiga ja
seetõttu võib asuda seisukohale, et ENMAK rakendamisel ei ole tekkimas olukorda, kus riigikaitsevõimekus
saaks olema põhimõtteliselt halvatud;
- kuigi ENMAK rakendamine eeldab suhtlemist naaberriikidega kas välisühenduse loomiseks või ühiste
turureeglite kokkuleppimiseks, ei ole põhjust eeldada, et see toob endaga kaasa olulist muutust välissuhetes;
-tugevam lõimimine naaberriikidega võib olla positiivne kuna lähendab valitsemise ja majanduse põhimõtteid,
kuid võib ka tekkida probleeme eriarvamuste lahendamisel.
Mõju siseturvalisusele:
-riskantseks võib osutuda lahendus, kus juhitava võimsuse garanteerimiseks toetutakse välisühendusele, kuna
veealused välisühendused on halvasti turvatavad, võivad need saada saboteeritud (mida on lähiajal juhtunud
mitmeid kordi55;56), kriisiolukorras mõtlevad ka sõbralikud riigid kõigepealt enda heaolule57;
-välisühenduste rajamine on kindlasti oluline turu ühtlustamiseks ning mida rohkem välisühendusi, seda
väiksem ka mõju ühe ühenduse rikke korral;
- siseriikliku julgeoleku vaatest on oluline leida võimalus hoida kriitiline juhitav võimsus ka enda riigi piires;
- positiivne on ENMAK 2035 rakendamisel energiatootmisüksuste jaotumine veel hajusamalt, kui praegu, mis
vähendab ühe tootmisüksuse rivist välja langemisel üldist mõju elektritootmisele.
Mõju regionaalarengule, sh linna-, maa- ja rannapiirkondadele:
-Eestis esinevad piirkondlikud erinevused eri majandustegevuse arendamise eelduse seisukohalt (aktiivsema
põllumajandustegevusega piirkonnad (taastuvgaasid), taastuvenergeetika arendamiseks sobilikud piirkonnad),
mis tulenevad geograafilistest eripäradest, mitte ENMAK kavandatud tegevustest;
-energeetika seotud tegevused koonduvad eeldatavasti ruumiliselt piirkondadesse, kus nende elluviimiseks on
sobivad eeldused (näiteks taastuvgaaside tootmine põllumajandus- või jäätmekäitlusüksuste lähedal,
soojussalvestuse rajamine suurema kaugküttevõrguga piirkondades tasuvusest tulenevalt, piisav tarbijaskond ja
sobilikud looduslikud olud kaugjahutuse kasutuselevõtuks) ja seega koonduvad vastavalt ruumiliselt ka
vastavad ettevõtluse elavdamisega kaasnevad võimalikud mõjud, kuid kuna prognoositav ei ole selliste
tegevuste negatiivne mõju muule ettevõtlusele piirkonnas, ei ole tõenäoline antud tegevustega negatiivse
piirkondliku mõju kaasnemine;
-kavandatud elektrivõrgu parenduste mõju on ulatuslikum piirkondades, kus seni on katkestuste mõju suurim;
- kavandatud sekkumiste täpsemal sisustamisel (näiteks taastefondist toetatavad energiasalvestuse tegevused)
tuleb arvestada piirkondlikke erisusi, mis on seotud kohaliku investeerimisvõimekusega (erisused
sissetulekutes, ligipääs turupõhisele kaasfinantseeringule, väike tarbijate hulk), nt eeldatavasti peab
53
ERR. 2022. Eesti ostab passiivradari, mis kaotab suure osa tuulikute kõrguspiirangutest.
54
ERR. 2022. Kaitseministeerium ootab Võru ja Ida-Viru päikesejaamade ehitajatelt loa küsimist.
55
ERR. 2024. EstLink 2 taaskäivitamine nihkus märtsi lõppu.
56
ERR. 2023. Nord Streami plahvatuste eel olid torude lähistel Vene laevad.
57
ERR. 2020. Saksa-Poola piirile lõksu jäänud eestlased on välisministeeriumi peale pahased.
20
toetusprotsent perifeersetes piirkondades olema kõrgem (erisuste vajalikkus vajab võimalike
toetusprogrammide disainimisel igakordselt kaalumist).
Mõju energiajulgeolekule:
- võimalikeks ohtudeks on väliste jõudude ründed (sh sabotaaž) riigi energiasüsteemi osade (tootmine,
ülekandmine, jaotamine) ja nende juhtimissüsteemide ning riikidevaheliste/piiriüleste energiaühenduste vastu,
mille mõju vähendavad varud ning asendavad/alternatiivsed tarnekanalid ja energiaühendused;
- juhtimissüsteemide ründeohtu arvutivõrkude kaudu (nn küberründed) saab vähendada juhtimissüsteemide
eraldamisega avatud arvutivõrgust ja muude küberturbe meetmetega;
- termini “energiajulgeolek” võib kustutada kui irrelevantse, kuna piisab kättesaadavusest ja taskukohasusest,
pigem kasutada terminit energiahaavatavus, mis näitab, mil määral mõjutab kahjulik väline sündmus
energiasüsteemi kaudu riigi elanike tervist ja põhiõiguste teostamist58.
Mõju kliimaeesmärkidele:
-KHG heite vähendamine on arengukava aluspõhimõtteks, regulatiivsete, normatiivsete, turukorralduse ja
halduslike poliitikainstrumentide mõju on valdavalt positiivne, kuid see avaldub mõjutegurite paljususes ja
seostes kaudselt, poliitikainstrumentidega luuakse tingimused taastuvelektri tootmiseks ja turule tulekuks ning
nõndaviisi põlevkivielektri asendamiseks;
-positiivsed mõjud kaasnevad taastuvgaaside kasutuselevõtu laiendamisel, kuid lähiaastatel ei ole oodata
maagaasi märkimisväärset taastuvgaasidega asendamist;
-kaugkütte ja kaugjahutuse tagamisel on keskmine positiivne mõju tänu tingimuste loomisele fossiilkütuste
asendamisel taastuvatega ning tõhusama tootmise ja varustuse arvelt;
-negatiivsed mõjud kaasnevad kaugjahutusest oluliselt laialdasema kohtjahutusega (konditsioneerimisega);
- kliimamõju sõltub kliimaseaduses määratletavast valdkondlikust vähendamise jaotusest ja vähendamise
tempost ning ripub suuresti põlevkivienergeetikast väljumisest;
- negatiivne mõju võib avalduda kütuste ja tehnoloogiate impordil, kui tarnekohtades ja -ahelates esineb kliima-
ja ilmahäiringuid;
-taristu investeeringutes ja ehitusprotsessis võivad kliimariskid võimenduda (pinnasetööd, ajutised
konstruktsioonid jne).
5. Eelnõu rakendamiseks vajalikud kulutused
Arengukava juhtimine ja rakendamine toimub igal aastal koostatava riigieelarvega seotud programmi ja
tulemusaruande baasil59, arengukava aitab kaasa strateegias Eesti 2035 toodud vajalikele muutustele ning annab
sisendi Euroopa Komisjonile esitatava riikliku energia- ja kliimakava aastani 2030 (REKK 2030)
ajakohastamisele ja eduaruandesse (joonis 9).
Joonis 9. Strateegia Eesti 2035 vajalike muutuste ellu viimiseks energiamajanduses koostatavad riigieelarvega
seotud dokumendid.
ENMAK
(EL ja Eesti eelnõud, uuringud, mõju
hindamised, eesmärgid,
meetmed/poliitikainstrumendid)
Euroopa Komisjonile REKK 2030
(EL ja Eesti eelnõud, eesmärgid, 100
kliimameedet + TAIE, mõjud, eduaruanne)
STRATEEGIA EESTI 2035 ENERGEETIKA PROGRAMM
1x aastas n+3a
(Vajalikud muutused valdkondade (mõõdikud, meetmed, tegevused,
arengukavade kaudu) teenused)
RIIGI EELARVESTRATEEGIA
(Kliima, energeetika ja elurikkus
tulemusvaldkond)
TULEMUSARUANNE
1xaastas n-1a
(eesmärkide ja meetmete täitmine)
58
Mäe, A., 2022. Väikeriikide energiajulgeolekust ja -haavatavusest Baltimaade näitel
59
Tegevuspõhine eelarve | Kliimaministeerium
21
Kliimaneutraalsele energiatootmisele üleminekuks on ENMAK 2035 eelnõu rakendamisega seotud
indikatiivsed investeerimis- ja toetusvajadused (vajalik rakendada riiklikke meetmeid kokku hinnanguliselt 1,4
- 1,7 mld euro ulatuses) kirjeldatud ENMAK 2035 eelnõus ptk 8. Perioodil 2020-2023 läbi viidud
alusuuringutega (2020. a hindades) on Eesti kliimaneutraalsele energiatootmisele ülemineku investeeringute
kogumaksumus, olenevalt stsenaariumist 28 kuni 38,4 mld eurot. Kavandatud tegevuste ja seonduvate mõju
hindamiste aluseks olevates uuringutes analüüsitud stsenaariumide ülevaade on leitav ENMAK 2035 eelnõu
lisas 2.
Kavandatud tegevustega seotud investeeringute elluviimise peamised argumendid on fossiilkütuste
asendamisega kliimasoojenemise ja keskkonnamõju ennetus, elektrihinna all hoidmine, põlevkivi varem või
hiljem asendamise vajadus tootmisseadmete vananemise ja kõrge tootmishinna tõttu, tänane välisühenduste
ebapiisavus (nt Balticconnectori ja Estlink2 intsidendid).
ENMAK 2035 rakendamisega seotud kulud kaetakse Eesti taastekava, struktuurivahendite, võrgutasude ja
taastuvenergiatasu jms kaudu. Riigieelarvest tuleb katta tuumaprogrammi loomise kulu, hõlmab tuumaenergia
regulatsiooni ja kasutusele võtu raamistiku loomist. Lisavahendite võimalus tegevuste elluviimiseks sõltub
majandusarengust ja eelarvepoliitilistest valikutest.
Eesti Taaste- ja vastupidavuskava (RRF) 60 alusel finantseeritakse 2026. aastani kokku 170,94 mln euro
eest tegevusi, sh, taastuvenergia arendamise kiirendamine ja investeeringud elektrivõrgu tugevdamisse.
6. Eelnõu jõustumine
Vabariigi Valitsuse istungi protokolliline otsus jõustub üldises korras.
7. Huvigruppide kaasamine ja eelnõu kooskõlastamine
2024. aastal koostati (2023. aastal valminud esimese tööversiooni täiendustena) Energiamajanduse arengu-
kava aastani 2035 kaks tööversiooni (21.03.2024 ja 13.11.2024) vastavalt asjaomaste asutuste, turuosaliste,
juhtkomisjoni ja mõjuhindajate ettepanekutele. Ettepanekute alusel tehtud täiendused puudutasid nii
üldeesmärgi sõnastust; alaeesmärke, mõõdikuid ja aastaks 2035 seatavaid sihttasemeid; kavandatud tegevuste
täpsustusi; elektri, soojuse ja gaasi tarbimise prognoose; võimsuste ja toodangu prognoose; energiahinna
prognoose; kliimakindla majanduse seaduse eelnõus sätestatud nõudeid elektri- ja soojusenergia tootmisele jne.
2024. aasta jooksul koostati seonduvad mõjude hindamised (sh keskkonnamõju strateegiline hindamine). 2025.
aasta aprillis tunnistas energeetika- ja keskkonnaminister arengukava keskkonnamõju strateegilise hindamise
vastavaks keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadusele. Järgmise sammuna läheb
arengukava ministeeriumide ja teiste asjasse puutuvate asutuste kooskõlastuste saamiseks valitsuse eelnõude
infosüsteemi. Ajakava kohaselt on arengukava heaks kiitmine Vabariigi Valitsuses planeeritud hiljemalt
detsembris 2025.
ENMAK 2035 koostamist ettevalmistavad tegevused toimusid jaanuarist 2022 kuni aprillini 2023 eelkõige
huvirühmi kaasavate töörühmade kaudu, ENMAK 2035 eelnõu esimesed tööversioonid koostati järkjärgult
vastavalt a. kaasamise käigus huvirühmadelt ja b. KSH ja mõjude hindamisest laekunud ettepanekutele maist
2023 kuni maini 2025. Seejuures KSH viidi läbi 2,5 aasta jooksul vastavalt keskkonnamõju hindamise ja
keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse61 nõuetele. ENMAK 2035 eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi ning
kavandatakse arutelude järgselt esitada heaks kiitmiseks Vabariigi Valitsusele detsembris 2025.
Huvigruppe on kaasatud ENMAK 2035 eelnõu koostamisse ENMAK 2035 koostamise ettepaneku,
ettevalmistavate töörühmade ja kõigi tööversioonide koostamise käigus. ENMAK 2035 koostamise ettepaneku
60
Taaste- ja vastupidavusrahastu | Sotsiaalministeerium
61
Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus–Riigi Teataja
22
koostamisel ja ENMAK 2035 eelnõu koostamise ettevalmistamisel62 ning ülevaade ENMAK 2035 eelnõu
tööversioonide63 koostamisel toimunud kaasamised on esitatud tabelis 5.
Tabel 5. Ülevaade ENMAK 2035 eelnõu koostamise kaasamisprotsessist.
Ajakava Kaasamine ENMAK 2035 eelnõu koostamise etappides
ENMAK 2035 eelnõu Riigikogus ja Vabariigi Valitsuses juuli kuni detsember 2025:
Dets 2025 Riigikogust laekunud ettepanekute alusel täiendatud ENMAK 2035 eelnõu kuues versioon esitatakse
heaks kiitmiseks Vabariigi Valitsusele
Okt-nov 2025 ENMAK 2035 eelnõu arutelud Riigikogus
Sept 2025 ENMAK 2035 eelnõule kooskõlastamisel laekunud ettepanekute alusel täiendatud viies tööversioon
Vabariigi Valitsusele
ENMAK 2035 eelnõu esimese nelja tööversiooni koostamine mai 2023 kuni mai 202564:
Juuli-august 2025 ENMAK 2035 eelnõu neljas tööversiooni kooskõlastamine eelnõude infosüsteemis
20.05.2025 ENMAK 2035 eelnõu kolmanda tööversiooni 13.11.2024 täienduste, mõjude hindamiste ja analüüside
tutvustus ja arutelu ministeeriumide ühishoones
Dets 2023-apr 2024 ENMAK 2035 eelnõu kolmandale tööversioonile 13.11.2024 KSH aruande avalikul väljapanekul ja
hiljem laekunud ettepanekud (ENMAK 2035 eelnõu kolmandale tööversioonile 13.11.2024 laekunud
ettepanekud ENMAK 2035 neljanda tööversiooni lisas 6.2)
15.11-9.12.2024 ENMAK 2035 eelnõu kolmas tööversioon 13.11.2024 KSH aruande avalikul väljapanekul ettepanekute
esitamiseks (ENMAK 2035 eelnõu teisele tööversioonile 21.03.2024 laekunud ettepanekud ENMAK
2035 kolmanda tööversiooni 13.11.2024 lisas 6.265)
17.12.2024 ENMAK 2035 eelnõu KSH aruande avalik arutelu
15.11-9.12.2024 ENMAK 2035 eeönõu KSH aruande avalik väljapanek
8.05.2024 ENMAK 2035 eelnõu teise tööversiooni 21.03.2024 täienduste tutvustus ja arutelu ministeeriumide
ühishoones
21.03.2024 Kliimaministeeriumi poolt aprilli lõpus 2024 asjaomastele asutustele seisukoha esitamiseks
saadetud ENMAK 2035 keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande aluseks olev ENMAK 2035
teine tööversioon 21.03.2024
20.11.2023 ENMAK 2035 esimese tööversiooni 17.11.2023 tutvustamine ja arutelu ministeeriumide ühishoones
21.09.2023 KSH programmi avalik arutelu
23.08-13.09.2023 Hinnatavad energiamajanduse eesmärgid, poliitikainstrumendid, stsenaariumid ja tehnoloogiad66 KSH
programmi avalikul väljapanekul
ENMAK 2035 ettevalmistavad tegevused jaanuar 2022 kuni aprill 202367
8.03.2023 ENMAK 2035 kaasamisseminar töörühmades arutatud poliitikainstrumentide ettepanekute aruande
tutvustamiseks veebis ja ministeeriumide ühishoones
22.11.2022 ENMAK 2035 kaasamisseminar töörühmade esimeste tulemuste tutvustuseks: probleemsed teemad,
teekaartide valik, eesmärgid ja mõõdikud
16.06.2022 ENMAK 2035 ettevalmistavate töörühmade68 avakohtumine
Apr-okt 2022 töötubade programm "Kliimamuutus ja energiajuhtimine kohalikus omavalitsuses"
22.02.2022 kliimaneutraalse elektritootmise uuringu raames koostatavate teekaartide tegevuskavade sisu tutvustus
ja arutelu
18.11.2021 Vabariigi Valitsuse protokollilise otsusega heaks kiidetud ENMAK 2035 koostamise ettepanek (sh
kooskõlastustabel)69
14.12.2021 veebikohtumine ENMAK 2035 koostamise protsessi kavandamiseks
5.10.2021 veebikohtumine „ENMAK 2035 koostamise ettepanek“, mille raames arutati ENMAK 2035
koostamise ettepanekule laekunud mõtteid ning kommentaare ja anti ülevaade edasistest tegevustest
14.06.2021 veebitöötuba „Energiamajandus aastal 2035“
ENMAK 2035 ettevalmistamisel lähtuti erinevatest alusdokumentidest (joonis 10), mida analüüsiti ja mille
alusel pakuti välja ENMAK 2035 ettevalmistavate töörühmade poolt ENMAK 2035 eesmärgid, mõõdikud ja
poliitikainstrumendid70.
62
Kohtumised | Energiatalgud
63
Energiamajanduse arengukava (ENMAK) | Kliimaministeerium
64
Energiamajanduse arengukava (ENMAK) | Kliimaministeerium
65
ENMAK 2035 eelnõu lisad 2-8 avalikule väljapanekule
66
Hinnatavad energiamajanduse eesmärgid, poliitikainstrumendid, stsenaariumid ja tehnoloogiad.docx
67
Kohtumised | Energiatalgud
68
ENMAK 2035 töörühmade kavandamiseks tuli esitada ENMAK 2035 töörühmades osalemiseks sooviavaldus
69
Dokumendid | Energiatalgud, Vabariigi Valitsuse tegevuspogramm 2021-2023 (lõplik).xlsx
70
Töörühmade töödokumendid ENMAK töörühmade töödokumendid | Energiatalgud
23
Joonis 10. Arengukava koostamise sisendid.
Kliimaneutraalsele energiatootmisele ülemineku stsenaariumid modelleeriti, kaasnevad sotsiaalmajanduslik
mõju ja riskid hinnati, sensitiivsusanalüüs teostati ning stsenaariumide ellu viimise tegevuskavad koostati
järgmistes, rahvusvaheliste ekspertrühmade poolt koostatud uuringutes:
2022 - Üleminek kliimaneutraalsele elektritootmisele
(Transitioning to a climate-neutral electricity generation71,
REFORM/SC2020/068, Euroopa Komisjoni rahastus)
2022 - Eesti üleminek süsinikneutraalsele soojus- ja jahutusmajandusele
aastaks 2050
(Transitioning to a carbon neutral heating and cooling in Estonia by 205072,
siseriiklik rahastus)
2022 - Eesti gaasivarustuse dekarboniseerimise teekaardid
(Gas Decarbonisation Pathways for Estonia73 (DG REFORM, Euroopa
Komisjoni rahastus)
2024 - Eesti energiatõhususe teekaardid ja energiasäästukohustus
(Support to the renovation wave - energy efficiency pathways and energy
saving obligation in Estonia, REFORM/SC2022/06774, Euroopa Komisjoni
rahastus)
Alusuuringutes koostatud stsenaariumide ja tegevuskavade alusel täpsustati eesmärke ja sihttasemeid ning
kavandati poliitikainstrumendid (joonis 11).
71
Elektri uuringud | Energiatalgud
72
Transitioning to a carbon neutral heating and cooling in Estonia by 2050 Energeetika ja maavarade valdkonna analüüsid ja uuringud |
Kliimaministeerium
73
Gas Decarbonisation Pathways for Estonia (DG REFORM, Euroopa Komisjoni rahastus) Gaasivõrgu dekarboniseerimise uuring 2022 |
Energiatalgud
74
Support to the renovation wave - energy efficiency pathways and energy saving obligation in Estonia, REFORM/SC2022/067, Euroopa Komisjoni
rahastus Energiatõhususe uuringud | Energiatalgud
24
Joonis 11. Poliitikainstrumentide aluseks olevad alusuuringutes välja töötatud stsenaariumid ja tegevuskavad.
Kliimaneutraalse
elektritootmise
stsenaariumid ja
tegevuskavad
Süsinikneutraalse soojus- ja
jahutusmajanduse
stsenaariumid ja
2050 energiajulgeoleku 2035 energiajulgeoleku, tegevuskavad
tagamine taastuvenergia,
kliimaneutraalse energiatarbimise
energiatootmisega eesmärkide täpsustamine Gaasivõrgu
dekarboniseerimise
stsenaariumid ja
tegevuskavad
Energiatõhususe
stsenaariumid ja
tegevuskavad (sh Fit 55 vs
REKK 2030)
Eesmärgid, mõõdikud ja poliitikainstrumendid töötati välja alusuuringute ja läbi viidud töörühmade tulemuste
alusel. Kliimaneutraalse energiatootmise kavandamisel on uuringute koostamisel arvestatud seosed esitatud
joonisel 12.
Joonis 12. Alusuuringute omavahelised seosed.
Valdkonna arengukava elluviimist ja aruandlust toetab valdkonna arengukava juhtkomisjon75, kes:
1) annab valdkonna arengukavaga seotud tulemusaruande põhjal soovitusi valdkonna arengukava eesmärkide
elluviimisega seotud programmide algatamiseks, muutmiseks või lõpetamiseks;
2) teeb ettepanekuid hindamisteks ja tõhustamiskavade koostamiseks;
3) annab hinnangu valdkonna arengukava muutmise ja lõpetamise ettepaneku kohta;
4) täidab muid ministri antud ülesandeid;
5) täidab muid õigusaktidest tulenevaid ülesandeid.
Energiamajanduse arengukava aastani 2035 juhtkomisjoni koosseis on vastavalt ENERGIAMAJANDUSE
ARENGUKAVA AASTANI 2035 KOOSTAMISE ETTEPANEK punktile 7 järgmises koosseisus aprillis
2025:
• Riigikantselei - strateegiabüroo nõunik Triin Reisner
• Regionaal- ja Põllumajandusministeerium – põllumajanduskeskkonnapoliitika osakonna nõunik
Sandra Salom
75
§4 Valdkonna arengukava ja programmi koostamise, elluviimise, aruandluse, hindamise ja muutmise kord–Riigi Teataja
25
• Rahandusministeerium – strateegiatalituse nõunik Rando Kängsepp
• Kliimaministeerium – energeetika ja maavarade asekantsler Jaanus Uiga, kliimaosakonnajuhataja
Laura Remmelgas, keskkonnakorralduse ja kiirguse osakonna juhataja Birgit Parmas
• Haridus- ja Teadusministeerium - teadus- ja arendustegevuse ning kõrg- ja kutsehariduse poliitika
asekantsleri Renno Veinthal, teadusosakonna juhataja Katrin Kiisler
• Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium – majanduse ja innovatsiooni valdkonna
strateegilise planeerimise juht Martti Kalvik
• Siseministeerium
• Eesti Elektritööstuse Liit (sh Eesti Biokütuste Ühing, Eesti Vesinikutehnoloogiate Ühing, Elektrilevi
OÜ) – Tõnis Vare
• Eesti Taastuvenergia Koda (sh MTÜ Eesti Biogaasi Assotsiatsioon, MTÜ Eesti Jõujaamade ja
Kaugkütte Ühing, MTÜ Eesti Tuuleenergia Assotsiatsioon, MTÜ Eesti Veskivaramu) – juhatuse liige
Silver Sillak
• Eesti Gaasiliit – tegevdirektor Heiko Heitur
• Eesti Transpordikütuste Ühing – tegevjuht Krista-Maria Alas
• Elering AS - Elering AS juhatuse esimees Kalle Kilk ja asendusliikmeks Elering AS strateegiajuht
Karl Kivinurm
• Eesti Linnade ja Valdade Liit - nõunik Kalle Toomet, asendusliikmeks ELVL asedirektori Jan Trei
• Eesti Keskkonnaühenduste Koda – Ingrid Nielsen Nielseni Eestimaa Looduse Fondist
• Tallinna Tehnikaülikool – teadusprodekaan professor Argo Rosin
Aprillis 2025 lisandunud liikmed Eesti Teaduste Akadeemia energeetikakomisjon – esimees professor Jaak
Aaviksoo, liige Arvi Hamburg
ENMAK 2035 ettevalmistamisel ja eelnõu koostamisel on toimunud ENMAK juhtkomisjonil 9 kohtumist
aastatel 2022-2025:
2025 – 13.02 ja 22.04 (Energeetika 2024. aasta tulemusaruanne ja ENMAK 2035 mõju hindamised)
2024 – 10.04 ja 28.11 (Energeetika 2023. aasta tulemusaruanne, KSH aruanne ja eelnõu täiendused)
2023 – 1.03, 7.06 ja 16.11 (ENMAK 2035 KSH programm ja eelnõu)
2022 – 26.04 ja 17.11 (ENMAK 2035 ettevalmistavad töörühmad)
ENMAK 2035 koostamise ettepaneku eelnõu esitati eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu kooskõlastamiseks
kõikidele ministeeriumitele, Riigikantseleile ning Eesti Linnade ja Valdade Liidule perioodiks 1.06.2021–
31.08.2021. Eelnõu kooskõlastasid seonduvate täiendusettepanekutega Eesti Linnade ja Valdade Liit, Haridus-
ja Teadusministeerium, Kaitseministeerium, Keskkonnaministeerium, Kultuuriministeerium,
Maaeluministeerium, Rahandusministeerium, Siseministeerium ja Sotsiaalministeerium. Lisaks esitasid
ettepanekud 16 organisatsiooni (sh erinevaid organisatsioone ühendavad Eesti Jõujaamade ja Kaugkütte Ühing,
Eesti Keskkonnaühenduste Koda, Eesti Elektritööstuse Liit, Eest Taastuvenergia Koda). Kooskõlastused ja
ettepanekud ning nendega arvestamine on kirjeldatud koostamise ettepaneku lisas 176.
ENMAK 2035 eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu
kooskõlastamiseks.
Materjalid ja lisainformatsioon on kättesaadavad veebilehel Energiamajanduse arengukava (ENMAK) |
Kliimaministeerium
76
211115_Lisa 1. Kooskolastustabel_clean.pdf
26
ENERGIAMAJANDUSE ARENGUKAVA 2035 EELNÕU LÜHIKOKKUVÕTE
Energiamajandus peab tagama energiajulgeoleku, konkurentsivõimelise energiahinna ja väheneva
keskkonnamõju. Järgmise 10 aasta vaates on energiamajanduse korraldamisel oluline saavutada
järgmised eesmärgid.
ENERGIAJULGEOLEKU TAGAMISEL:
1. Elutähtsa teenuse osutajad peavad rakendama piisavad füüsilise ja küberkaitse meetmed
ning vähendama sõltuvust teistest teenusepakkujatest viisil et on tagatud teenuse toimepidevus ka
laiapindse riigikaitse kontekstis;
2. Elektrivarustuses on piisav juhitav võimsus tagatud igal ajahetkel. Selleks korraldab Elering
vajadusel hankeid. Juhitava võimsuse vajadus on praegu 1000 MW, pärast 2030 hinnanguliselt 1200-
1600 MW. Uute juhitavate maagaasil ja biogaasil töötavate jaamade rajamine võimaldab järk-järgult
sulgeda vanimad põlevkiviplokid vähendades seonduvat keskkonnamõju; salvestite rajamine toob alla
reservide hoidmisega seotud kulusid ja vähendab elektri hinna volatiilsust;
3. Hiljemalt alates 2035 on elektrikatkestuste viie aasta keskmine aeg tarbimiskoha kohta alla
120min aastas (SAIDI). 2020-2024 aastail oli see 218 minutit. Elektri võrguteenuses on põhifookus
jaotusvõrgu uuendamisel ja hooldusel parandamaks toimepidevust üle kogu Eesti;
4. Gaasitaristu tehniline piisavus ning nõuetekohased vedelkütuste varud on tagatud. Vajadusel
luua ja tagada transpordis alternatiivkütustega seonduvad varud.
ENERGIA HINNA KONKURENTSIVÕIMELISEMAKS MUUTMISEL:
1. Kõikide tarbijagruppide elektri lõpphind on Eestis alla Läänemere äärsete riikide keskmise
elektri lõpphinna (st võrdluses Soome, Rootsi, Taani, Poola, Läti ja Leeduga). 2024. aasta võrdluses
on Eestis Läänemere riikide keskmisega võrreldes elektri lõpphind odavam kodutarbijatel ning
väiksema energiatarbimisega äritarbijatel, kõrgem aga suurema energiatarbimisega äritarbijatel;
2. Elektri tootmises toimub toetustest järk-järguline väljumine. Toetusi on vaja vaid juhul, kui
elektri lõpphind nende tulemusena reaalselt väheneb. 2025-2026 viiakse läbi vähempakkumine kuni 2
TWh täiendava taastuvelektri turule toomiseks. Selle tulemusel suureneb mittejuhitava taastuvelektri
osakaal u 60-70%-ni lõpptarbimisest, sellele lisaks on olemas juhitav bioenergiast toodetav
taastuvelekter. Taastuvenergia tasu jääb 2025. aasta tasemele (0,84 s/kWh käibemaksuta, mis on 30%
madalam kõrgeimast tasemest 2023. aastal) ja lõpeb 2040. aastate keskpaigaks;
3. Edasised investeeringud puhta elektri tootmisesse tehakse turupõhiselt, st toetusteta.
Pikema elueaga taristu (meretuulepargid, tuumajaam, vesisalvesti) jaoks luuakse
investeeringukindluse tagamiseks pikaajalised finantseerimislahendused, mis võimaldaks neil
turupõhiselt teha investeerimisotsuseid;
1
4. Uute välisühenduste rajamine võimaldab panustada madalamasse elektri lõpphinda koos
varustuskindluse tõusuga;
5. Kaugküttes aitab energiatõhusamatele lahendustele üleminek ühtlustada piirhindade taset.
Kolme kõige odavama ja kolme kõige kallima võrgupiirkonna keskmise piirhinna erinevus peaks 2035.
aastaks olema alla 20% (2025 aasta mai seisuga on erinevus 37%);
Transpordis alternatiivkütustele üleminek aitab kaasa fossiilkütustest sõltuvuse vähendamisele,
seejuures laadimistaristu arendamine aitab kaasa elektrisõidukite kasutuselevõtu kiirendamisega
väiksema energiakuluga sõidukipargi kujunemisele
KESKKONNAMÕJU VÄHENDAMISEKS:
1. Taastuvelektri 100% lõpptarbimisest ambitsioon säilib ning on turupõhine – saavutatakse siis
kui tehnoloogiad on toetusteta konkurentsivõimelised (mida prognoositakse juhtuma 2030-2035
aastatel). 2030. aastaks ei ole tänastes oludes võimalik ja majanduslikult mõistlik seda eesmärki
saavutada;
2. Kaugküttes tuleb rakendada järk-järgult uusi puhtamaid ning odavamaid tehnoloogiaid
(soojuspumbad, soojussalvestid jm);
3. Gaasisektoris on eesmärk suurendada aastaks 2035 taastuvgaasi osakaalu kolmandikuni
gaasitarbimisest. Transpordikütuste lõpptarbimisest moodustab aastaks 2035 moodustama puhta
energia osakaal vähemalt 26%;
4. ENMAK 2035 kavandatud tegevustega fossiilkütuste kasutuse vähendamiseks tagatakse
energeetikasektori KHG heite vähendamine keskmise ilmastikuga aastal kooskõlas koostamisel
olevas kliimakindla majanduse seaduses kavandatavate eesmärkidega. Sellesse panustavad
muuhulgas nii taastuvelektrist kui ka (bio)gaasist elektri tootmine, soojuspumpade ning
soojussalvestite kasutuse laiendamine soojusvarustuses ja transpordisektoris puhta energia osakaalu
suurendamine.
2
Energiamajanduse arengukava aastani 2035 lisad 2-8
Lisa 2. ENERGIAJULGEOLEKU OLUKORRA ANALÜÜS .................................................................................... 2
2.1 Taastuvenergiale üleminek ................................................................................................................... 9
2.2 Elektrivarustuse olukord ...................................................................................................................... 12
2.2.1 Elektrivarustuse stsenaariumid ja kaasnev mõju ........................................................................ 14
2.2.2 Elektrisalvestuse stsenaariumid ja kaasnev mõju elektrihinnale ................................................. 22
2.3 Gaasivarustuse olukord ja stsenaariumid ............................................................................................... 23
2.3.1 Gaasivarustuse stsenaariumid ja kaasnev mõju ......................................................................... 25
2.4 Kütte ja jahutuse olukord ja stsenaariumid ............................................................................................. 29
2.4.1 Kaugkütte ja -jahutuse stsenaariumid ja kaasnev mõju .............................................................. 34
2.5 Energiatõhususe stsenaariumid .............................................................................................................. 37
Lisa 3. ÜLEVAADE VARASEMATEST TULEMUS- JA MÕJUHINDAMISTEST ................................................. 38
Lisa 4. MÕJUDE EELHINDAMISE KOKKUVÕTE ............................................................................................. 41
4.1 ENMAK 2035 keskkonnamõju strateegilise hindamise KOKKUVÕTE (KSH eraldiseisvad dokumendid) 42
4.2 ENMAK 2035 mõjude hindamise kokkuvõte (kontrollküsimustik ja aruanne on eraldiseisvad
dokumendid).................................................................................................................................................. 50
4.3 Elektrivarustuse investeeringute majandusmõju .................................................................................... 52
Lisa 5. ÜLEVAADE MÕÕDIKUTE METOODIKAST JA ALLIKATEST ................................................................ 53
Lisa 6. KAASAMISPROTSESS ........................................................................................................................ 56
6.1 ENMAK 2035 ettevalmistavad töörühmad .......................................................................................... 57
6.2 Asjaomaste asutuste ettepanekud ENMAK 2035 eelnõule seisuga 13.11.2024 vastustega ............. 61
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium 09.12.2024 .......................................................................... 61
Eesti Jõujaamade ja Kaugkütte Ühing 09.12.2024 nr. 20 ............................................................................. 61
Keskkonnaamet 09.1.2024 nr 6-5/24/9041-4 ............................................................................................... 64
Eesti Elektritööstuse Liit 09.12.2024 nr 1-12/24-2 ........................................................................................ 66
Eesti Elektritööstuse Liit (täiendav) 09.12.2024............................................................................................ 67
Eesti Teaduste Akadeemia Energeetikakomisjon 10.12.2024 ...................................................................... 71
Utilitas 09.12.2024 ........................................................................................................................................ 73
Eesti Taastuvenergia Koda 09.12.2024......................................................................................................... 74
Viru Keemia Grupp AS 09.12.2024 VKG.01-09/258-1 ................................................................................... 76
Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liit 9.12.2024, nr 51 ...................................................................................... 79
Keskkonnainvesteeringute Keskus 06.12.2024 ............................................................................................ 82
Vindr Baltic OÜ 09.12.2024 ........................................................................................................................... 82
Paide Linnavalitsus 09.12.2024 nr 15-9/24/2719-2 ...................................................................................... 83
Eesti Tuuleenergia Assotsiatsioon 09.12.2024 ............................................................................................. 83
Eesti Omanike Keskliit 09.12.2024 KL 131-24............................................................................................... 84
Regionaal- ja Põllumajandusministeerium 10.12.2024 ................................................................................. 85
1
Energiamajanduse arengukava aastani 2035 lisad 2-8
Vool OÜ 06.12.2024....................................................................................................................................... 86
Estonian Cell 12.12.2024............................................................................................................................... 87
Eesti Gaasiliit e-kiri 13.12.2024 ..................................................................................................................... 91
Kultuuriministeerium e-kiri 16.12.2024 ......................................................................................................... 93
Fermi Energia AS 19.12.2024, täpsustus 7.04.2025 ja 9.04.2024 punktis 4 ................................................ 93
Fermi Energia AS 18.03.2025 ........................................................................................................................ 96
Muinsuskaitseamet 17.12.2024 .................................................................................................................... 97
Eesti Kaubandus-Tööstuskoda 13.12.2024 nr 4/200.................................................................................. 100
Teaduste Akadeemia 10.01.2025 1-11/1-2025 ........................................................................................... 102
Kogukonnaenergeetika ümarlaua ettepanekud 20.01.2025 ....................................................................... 106
MTÜ Eesti Veskivaramu e-kirjad 7.03.2025 ja 1.04.2025............................................................................ 110
Erametsaliit e-kirjaga 27.03.2025................................................................................................................ 113
Maves OÜ koostatudmõjude hindamise aruande ettepanekud 4.juuni 2025 .............................................. 114
Haridus- ja Teadusministeerium e-kirjaga 30.04.2025 ............................................................................... 116
6.3 KSH aruande avaliku väljapaneku käigus laekunud ettepanekud ..................................................... 118
Lisa 7. Kohalike omavalitsuste kaasamine ja seire ENMAK 2035 eesmärkide täitmisel ............................ 127
Lisa 8. ENMAK 2035 KOOSTAMISE ETTPANEKU LISAS 3 LAHENDAMIST VAJAVATE KÜSIMUSTE
VASTUSED ................................................................................................................................................... 129
Lisa 8.1 Elektrimajandus ......................................................................................................................... 130
Lisa 8.2 Soojusmajandus ........................................................................................................................ 132
Lisa 8.3 Kütusemajandus ........................................................................................................................ 133
Lisa 8.4 Energiasääst .............................................................................................................................. 134
LISA 2. ENERGIAJULGEOLEKU OLUKORRA ANALÜÜS
Maailma Energeetikanõukogu energia jätkusuutlikkuse indeksi alusel on Eesti globaalses pildis
energiamajanduse jätkusuutlikkus järjest ja väga oluliselt paranenud: 2013. aastal oli Eesti energiamajandus
maailma riikide järjestuses 68. kohal, kuid 2023 aastal 7. kohal1. Lisaks antud näidikule oli Eesti positsioon
2023. aasta seisuga ka muudes energeetikaga seotud erinevates globaalsetes riikide järjestustes
esikümnes:
• 2024 Yale keskkonnatulemuslikkuse indeksi alusel 1. koht maailmas2
• 2023. aastal säästvas arengus 10. koht 166 riigi järjestuses3 (2024. aastal 15/1674)
• 2023. aastal Maailma Majandusfoorumi energiapöörde efektiivsuses 10. koht 120 riigi järjestuses.5
1 skoor 80,2/100, sh varustuskindlus 69.9/100 A energia kättesaadavus ja hind 94.8/100 B keskkonnasäästlikkus 78.5/100 Aa, maksimumina
võimalik saada AAAa) 126 riigi järjestuses World_Energy_Trilemma_2024_Full_Report.pdf (worldenergy.org)
2 2024 Environmental Performance Index - Environmental Performance Index
3 Sustainable Development Report 2023 (sdgindex.org)
4 Sustainable Development Report 2024
5 WEF_Fostering_Effective_Energy_Transition_2023.pdf (weforum.org)
2
Energiamajanduse arengukava aastani 2035 lisad 2-8
Eesti Keskkonnauuringute Keskuse arvutused6 näitavad, et täiendavad meetmed tuleb rakendada aastaks
2030 seatud energiatõhususe direktiivist tuleneva primaarenergia tarbimise sihttaseme7 täitmisega ja
taastuvenergia direktiivi (EL) 2023/2413 täitmisega taastuvenergia osakaalu saavutamisel transpordis ja
tööstuses. Seetõttu on jätkuvalt oluline täiendavate meetmete kavandamine, sh koostamisel oleva
kliimakindla majanduse seadusega seatavate eesmärkide täitmiseks. Hoonete taastuvenergia tarbimise
osakaalule seatud kohustuste saavutamisega ei tohiks probleeme tekkida taastuvenergia direktiivi
kohustuste täitmisel.
Energiatarbimine on viimastel aastatel muutunud ja tarbimise muutust on järgmise 10 aasta vaates
keeruline prognoosida. Elektritarbimine on viimasel 10 aastal püsinud 8-9 TWh/a (koos võrgukadudega)
juures. Maagaasi tarbimine langes tarbimiselt 5,4 TWh aastal 2016 aastaks 2024 tarbimiseni 3,8 TWh a.
Seejuures asendub maagaas võrgugaasis järkjärgult biometaaniga, mille tarbimine on kasvutrendis – 2020.
aasta 0,05 TWh-st 2023. aastal 0,1 TWh-ni8. Aastal 2023 kasutasid nt energiatootmine 32%, tööstus 21 %
kodumajapidamised 20%, maismaa- ja veetransport 10% kogu tarbitud maagaasist9. Maagaasi päevapõhine
tiputarbimine on viimase 10 aastaga langenud kaks korda võimsuselt 2146 MW aastal 2016 võimsusele
1057 MW aastal 2023 olles mõjutatud rohkem ilmast kui maagaasi turuhinnast10. Soojustarbimine langes
tarbimiselt 18,1 TWh aastal 2018 aastaks 2023 tarbimiseni 16,6 TWh11. Samas, transpordisektori
energiakasutuses tarbiti aastal 2023 transpordikütustega rekordiline kogus energiat 10,2 TWh, võrdluseks
2014. aastal tarbiti transpordikütuseid 8,5 TWh12. Energiatarbimise arenguid mõjutavad kütuste
maailmaturu hinnad, CO2 kvoodihind, ilm, elektris välisühenduste toimimine jpm.
Tabel 2.1. Maagaasi ja elektri sisemaine tarbimine koos võrgukadudega Eestis aastatel 2016 - 2024, TWh
(allikas: Elering).
Aasta Maagaasi tarbimine (TWh) Elektri sisemaine tarbimine koos võrgukadudega (TWh)
2016 5,4 8,4
2017 5,2 8,5
2018 5,2 8,7
2019 4,8 8,6
2020 4,4 8,4
2021 5,0 9,0
2022 3,8 8,5
2023 3,4 8,2
2024 3,8 8,3
Tabel 2.2. Elektritootmine Eestis 2024. aastal (TWh)13.
Energialiik Toodang (TWh) Osakaal (%)
Mittetaastuvenergia, sh 1,963 37%
Maagaas 0,044 1%
Generaatorgaas 0,227 4%
Olmejäätmed 0,074 1%
Põlevkivi 1,607 30%
Muu (uttegaas, põlevkiviõli, turvas) 0,011 0%
6
Energeetika sihttasemete 2030 täitmise prognoos Eesti Keskkonnauuringute Keskus 1.07.2025.xlsx
7
See on indikatiivne sihttase, kuna Euroopa Komisjon arvutab igal aastal seda uuesti, vt Table 13. EED recast Annex I formula results (EU Reference
Scenario 2020 & updated EU Reference Scenario 2020), in Mtoe https://energy.ec.europa.eu/document/download/1be582f1-5029-40c4-b9ca-
04ca546b99ae_en?filename=2024_03_13_Detailed_calculations_for_EED_Article%204.pdf
8 Microsoft Word - Eesti gaasiülekandevõrgu arengukava 2025-2034
9 KE062: KÜTUSE TARBIMINE TEGEVUSALA JA KÜTUSE LIIGI JÄRGI. Statistika andmebaas
10 Gaasitarbimise pikaajalise prognoosi uuring
11 Eleringi andmed elektri ja maagaasi tarbimise kohta.
12 Eurostat SHARES Additional data - Energy - Eurostat
13 Võrku antud kütuseliigiti - net production mix by fuel.xlsx
3
Energiamajanduse arengukava aastani 2035 lisad 2-8
Taastuvenergia, sh 3,398 63%
Biogaas 0,001 0%
Biomass 1,198 22%
Tuul 1,164 22%
Hüdro 0,030 1%
Päike 1,005 19%
Biolagunevad jäätmed (biomassi sees) 0,045 1%
Kütusevabad energiaallikad (tuul, päike, hüdro) 2,199 41%
Tootmine kokku (mittetaastuv + taastuv) 5,361 100%
Allikas: Elering (2024)
Tabel 2.3 Elektrivarustusega seotud peamised näitajad 2017-2024.
Elektrienergia näitajad 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023 2024
Tootmine kokku14, TWh 11,2 10,6 6,4 4,8 6,3 7,6 4,9 5,4
Tegelik lõpptarbimine
võrgukadudega15, TWh 8,5 8,7 8,6 8,4 9 8,5 8 8,3
Taastuvelektri osakaal elektri
tarbimisest16, % 18 20 22 28 29 29 32 43*
Elektritootmise heide, mln tCO2ekv 17 11,8 10,5 5,5 3,4 4,7 6 3 NA
Elektrienergia import, TWh 2,3 3,1 4,9 7,4 7,3 7,2 7,7 5,5
Elektrienergia eksport, TWh18 5 5 2,7 3,7 4,7 6,2 4,4 2,6
*Arvutatud Eleringi andmete alusel.
Põlevkivist elektri tootmine pole valdavalt konkurentsivõimeline ning ainult põlevkivi kasutavad jaamad
pääsevad turule vähesel arvul tundidest. Samas on nad vajalikud talvise tiputarbimise katmiseks. 2024.
aasta lõpus oli elektrienergia tootmisvõimsus kokku 3777 MW, sh puitkütustel (biomassil)
koostootmisjaamad aitavad tagada juhitavat võimsust. 2024 moodustas juhitav võimsus 1828 MW (sh
põlevkivi 1350 MW, maagaas 250 MW, biomass 150 MW, uttegaas 78 MW) ja taastuvenergia 2099 MW
(päike 1210 MW, tuul 694 MW, biomass 150 MW, jäätmed 17 MW, hüdro 8 MW, muu 20 MW), aastal 2019
oli elektrienergia tootmisvõimsusi installeeritud kokku 3055 MW ja aastaks 2024 prognoositi kokku võimsusi
3432 MW19. Aastal 2024 toodeti elektrienergiat kokku 5,4 TWh, sh 3,4 TWh taastuvenergiat ja 2 TWh
mittetaastuvenergiat, aastal 2018 toodeti elektrienergiat kokku 10,6 TWh, sh mittetaastuvenergiat 8,9 TWh
ja taastuvenergiat 1,7 TWh.
Tänane elektrivõrk on valmis ca 3000 MW tootmise vastuvõtmise jaoks, Mandril paiknev elektrivõrk vajab
suhteliselt vähe lisainvesteeringuid selleks, et olla piisav vajalikus mahus tootmisvõimsuste
paigaldamiseks. Juhul kui Saaremaal ja Hiiumaal soovitakse tootmisvõimsusi paigaldada, võib olla vajalik
põhivõrku Lääne-Eestis ja saarte pool tugevdada ning samuti juhul kui lisandub meretuuleparke.
Elektrikatkestuste keskmine aeg tarbimiskoha kohta aastas (SAIDI) oli 134 minutit 2024. aastal, samas
viimase viie aasta (2020-2024) keskmine oli 218 minutit. Välisühendusi on kokku 2400 MW, sh 3 Eesti-Läti
ja 2 Eesti-Soome ühendust.
Salvestuse turg on alles kujunemisjärgus. Akusalvestite liitumistaotlusi võrguga oli 2025. aastal 700 MW ja
liitunud akusalvesteid 32,6 MW. Paindlikkuse sh salvestite ja tarbimise juhtimise vajaduse ja potentsiaali
määramise aluseks elektrisüsteemis saab lähiaastatel olema 2026. aasta juuliks koostatav hindamise
metoodika20. Metoodika põhjal valmib siseriiklik analüüs mitte-fossiilsel energial põhineva elektrisüsteemi
paindlikkuse tagamise eesmärkide seadmiseks 2026. aastal.
14 Toodang ja prognoos | Elering
15 https://dashboard.elering.ee/et/balance/total
16 Eurostat SHARES
17 Eesti Keskkonnauuringute Keskuse andmed
18 KE21: ELEKTRIENERGIA TOOTMINE, IMPORT, EKSPORT JA MÜÜK (KUUD). Statistika andmebaas
19 Lisa 3 elering_vka_2019_web_final2 (1).pdf
20 ACER to decide on the national flexibility needs assessment methodology | www.acer.europa.eu
4
Energiamajanduse arengukava aastani 2035 lisad 2-8
Taastuvenergiale üleminek ja salvestite kasutuselevõtt võimaldab rahuldada kasvavat energiavajadust
võimalikult soodsalt ning vähendada energiasõltuvust. Võrreldes ENMAK 2035 alusuuringutes aluseks
olnud 2020. aasta tehnoloogiate hindadega on projektide maksumused veelgi kasvanud. Tuule- ja
päikeseenergia on odavnenud peamiselt Hiinas toodetud tehnoloogia tõttu, samas kasvasid bioenergia ja
maasoojuspumpade maksumus 2023. aasta seisuga. 2022. aastaga võrreldes odavnesid nt gaasiturbiinid
ja -hind, 2022. aastaga võrreldes vähenes 2023. aastal akude maksumus21. Kuigi tuuleparkide maksumus
aastatel 2023-2024 kasvas, prognoositakse siiski tuuleparkide, eriti meretuuleparkide maksumuse langust
järgneva 10 aasta jooksul22. Eelnevast ja viimaste kümnendite trendidest tulenevalt eeldame käesolevas
arengukavas nii taastuvenergiale ülemineku kui salvestite odavnemise mõju elektri turuhinna
stabiliseerimisele järgmise 10 aasta vaates. Eesti elektri hinnapiirkonnas on väga kõrge või madala hinnaga
tunde aasta-aastalt rohkem ehk siis hind on läinud volatiilsemaks. Kindlasti avaldab volatiilsuse tekkele
mõju ka taastuvenergia osakaalu suurenemine elektritootmises23.
Elektrienergia keskmine börsihind kasvas 2022 aastal energiakriisi ajal 19,3 s/kWh tasemele. Aastal 2024
oli Eesti keskmine elektri börsihind 8,7 s/kWh. Eesti aastakeskmine elektri turuhind oli 2020-2024 madalam
kui Lätis ja Poolas, samas oli see aastal 2024 isegi ligi kaks korda kõrgem kui Soomes 4,6 s/kWh24 (eeskätt
merekaablite EstLink avariiliste katkestuste tõttu).
Elektri lõpphinna osas on kodutarbijate elektri hind Eestis naaberriikidega võrreldes enamasti odavam, osal
mittekodutarbijatest aga kõrgem. Erinevate kodu- ja mittekodutarbijate tarbimisklasside elektri lõpphinna
konkurentsivõime ühtlustamine tuleb võtta eesmärgiks nii võrguteenuse kui ka teiste hinnakomponentide
kujundamisel. Aastal 2024 oli kodutarbijate elektri lõpphind sõltuvalt tarbimisklassist vahemikus 16,3-30,7
s/kWh25 ja suurtarbijate (> 2000 MWh/a) elektri lõpphind oli sõltuvalt tarbimisklassist vahemikus 14,3-16,6
s/kWh26.
Maagaasi börsihind on kordades langenud võrreldes 2022. aastaga. 2024. aasta keskmine oli Eesti
hinnapiirkonnas 37,09 €/MWh (Soomes samal ajal 41,59 €/MWh). Kõige kallim keskmine gaasi börsihind oli
detsembris, vastavalt 45,50 €/MWh. Maksimaalne gaasi börsihind oli 4. detsembril 2024, kui ühe MWh eest
tuli maksta 48,62€. Minimaalne gaasi börsihind oli 24. veebruaril 2024, vastavalt 24,12 €/MWh27. 2022.
aastal oli gaasi hulgituru keskmine hind 130,97 €/MWh (varieerudes 96,6–199,9 €/MWh)28.
Kütuste ja elektri kättesaadavuse tagamisel on kõige haavatavamad üksnes maagaasist sõltuvad
kaugküttevõrgud, sest gaaskütuste kohapealne varumine on keerulisem kui näiteks tahkete- või
vedelkütuste varumine. Suuremad soojatootjad on varunud reservkütust ning varugeneraatoreid. Kuigi
maagaasi osakaal kaugküttes jääb viimastel aastatel vahemikku 13-20% on Eestis veel alla 10 väikese
kaugküttevõrgu, mis sõltuvad täielikult maagaasist. Keskkonnainvesteeringute Keskus on aastaid toetanud
katlamajade renoveerimist, et vähendada fossiilkütuste kasutamist kaugküttesektoris. Suuresti tänu sellele
on ka maagaasi tähtsus sektoris oluliselt langenud.
Kaugkütte tarbimine toimub 95 % ulatuses energiatõhususe direktiivi kohase tõhusa kaugkütte baasil, kuid
soojuse piirhind erineb võrgupiirkondades üle kahe korra (sõltuvalt eelkõige katelde vahetusega seotud
investeeringute kallinemisest viimastel aastatel). 2025. aasta mai seisuga oli suuremate linnade kaugkütte
võrgupiirkondades 65-110 EUR/MWh (käibemaksuta), kõikide võrgupiirkondade vaates on piirhind
kahekordse erinevusega (vahemikus 59-138 EUR/MWh käibemaksuta)29. 3,6 % tarbijatest olid aastal 2024
21
Vt joonised 1.16, 1.3-1.7, 6.1 ja 6.4, tabelid 2.2, 3.1 ja 4.3 Renewable Power Generation Costs in 2023
22 Lk 23-24 Cost of Wind Energy Review: 2024 Edition
23 Lühikokkuvõte 2024. aasta kohta Elektri- ja gaasituru aruanded | Konkurentsiamet
24 Nord Pool | Day-ahead prices
25 [nrg_pc_204_c] Electricity prices components for household consumers - annual data (from 2007 onwards)
26 [nrg_pc_205_c] Electricity prices components for non-household consumers - annual data (from 2007 onwards)
27 Lühikokkuvõte 2024. aasta kohta (7).pdf, Elering Live
28 Elektri- ja gaasituru aruanne 2022 Elektri- ja gaasituru aruanded | Konkurentsiamet
29 Kooskõlastatud lõpptarbijahind 23.05.2025 Kooskõlastatud hinnad | Konkurentsiamet
5
Energiamajanduse arengukava aastani 2035 lisad 2-8
võimetud hoidma kodu piisavalt soojana30. Eestis on 100 energiatõhusat kaugkütte piirkonda, millele on
antud märgis „Tõhus Kaugküte“. Neis piirkondades toodetakse ca 95% Eesti kaugküttes tarbitavast
soojusest. Täna toodetakse ligi 70% kaugküttest tarbitavast soojusest taastuvatest allikatest või
heitsoojusest. Kaugküte on Eesti linnade ja asulate eelistatud energialahendus, mis moodustab täna olulise
osa soojuse lõpptarbimisest kodumajapidamiste, äri- ja avaliku teeninduse sektorites. Viimastel aastatel on
sektori tootmismaht olnud ca 5 TWh. Peamine Eesti kaugküttesektoris kasutatav kütus on kohalik puiduhake
<60%, millele järgnevad maagaas <20% ja tööstuse heitsoojus <15. Kütusetarbimist on võimalik vähendada,
vähendades energiakadu kaugküttevõrkudes ning renoveerides hooneid. Puiduhakke kättesaadavus ja
kaugkütteteenuse hind on otseses seoses, mistõttu on oluline mitmekesistada energiaallikate valikut
kaugküttesektoris, sest üksnes hakkepuidust sõltumine muudab sektori haavatavaks muutustele
hakkepuidu hinnas, mis võivad tõusta tööstussektori nõudluse suurenemise või regulatiivse keskkonna
muutuse tõttu. Kaugkütte ettevõtted on hakanud rajama oma võrkudesse ka soojussalvesteid ning
soojuspumpasid, mis aitavad suurendada varustuskindlust vähendades kallite importkütuste kasutamist.
Tartu elektrijaama on rajatud 500 MWh/a mahutavusega soojussalvesti, Tallinnas Väo energiakompleksi on
rajamisel 1000 MWh mahutavusega soojussalvesti ja Paljassaarde reo- ja merevee soojuspumbajaam
koguvõimsusega 110 MW. Jõgeval on rajamisel soojussalvesti ja -pump.
Transpordikütuste tarbimine on järjest kasvanud muutes väljakutseks vastavalt seatud eesmärkidele
vedelkütuste asendamise alternatiivkütustega. Tarbimisest 10,2 TWh aastal 2023 moodustasid peamiselt
Eesti taastuvenergiaallikatel toodetud kütused 9,06%31 ehk 0,9 TWh ja imporditud fossiilsed vedelkütused
9,3 TWh. Vedelkütuste varu on igal hetkel tagatud ulatuses, mis võimaldab riigil vedelkütuste tarneraskuse
ilmnemisel tagada transpordisektoris kütuste kättesaadavus vähemalt kolmel järjestikusel kuul. Vastavalt
vedelkütusevaru seadusele ja rahvusvahelistele kohustustele peab Eesti mootorikütuste varude tase
vastama vedelkütuste puhasimpordi 90 päeva mahule 32. Eestis hoiustatava vedelkütusevaru osakaal on
järjest kasvanud, 2024. aastal oli see 88%33. Eesti on ainus Euroopa Liidu riik, mille vedelkütuste väljavedu
on suurem kui sissevedu: välja veetavaks kaubaks on raske kütteõli ja sisse veetakse Eestisse rafineeritud
vedelkütuseid. 2025. aasta alguse seisuga oli Eestis registreeritud enam kui 9000 elektrienergiat peamise
energiaallikana kasutavat sõidukit, millest peamise osa moodustasid kergsõidukid ehk sõiduautod. 2025.
aasta alguse seisuga on Eestis enam kui 600 avalikku laadimisjaama kokku hinnanguliselt enam kui 1000
laadimispunktiga. Laadimisjaamad on rajatud eelkõige kergsõidukite teenindamiseks. Eleringi prognoosi
kohaselt võib 2030. aasta lõpuks elektrisõidukite arv ületada 90 000 piiri ning neist enam kui 80 000
moodustavad kergsõidukid, mida on otstarbekas laadida hoonete juures. Kergsõidukite laadimistaristule
2030. aastaks seatud nõuetest on 2025. aasta alguse seisuga täidetud TEN-T põhiteedevõrgus nõuded
enam kui 60% tee pikkuse ulatuses ja TEN-T üldteedevõrgus ligi 50% ulatuses. Arvestades, et kergsõidukeid
laetakse peamiselt kodus ja suurem osa Eesti elanikest elavad kortermajades, on oluliseks
elektromobiilsuse valdkonna arengut piiravaks teguriks vähene võimalus korterelamute juurde
laadimisvõimekuse rajamiseks. Laadimispunktide rajamisel on takistavateks teguriteks nii otsene
ruumipuudus, liitumisvõimsuste puudus, elanike vastuseis kui ka suur investeerimiskulu, mis muudab
laadimisvõimekuse rajamise keeruliseks protsessiks. Probleemi lahendustena nähakse nii suuremat
koostööd avaliku sektoriga kui ka otsest suure mõjuga toetust laadimistaristu rajamiseks. Raskesõidukite
laadimisparkide rajamiseks on turuosaliste huvi tänase seisuga piiratud ning tõenäoliselt on laadimisparkide
rajamiseks vaja riigipoolset tuge kõigil TEN-T teedevõrku kuuluvatel teedel34. Elektrilevi jaotusvõrgu
arengukava aastani 2035 kohaselt on hinnanguliselt suurema läbilaskevõime investeeringute
kogumaksumused kodulaadimistel 30 mln eurot, raskeveokitel 69 mln eurot, sadamates 8,5 mln eurot,
ühistranspordi elektrifitseerimisel 7,5 mln eurot35.
30 Võimetus hoida kodu piisavalt soojana (Inability to keep home adequately warm - EU-SILC survey)
https://ec.europa.eu/eurostat/databrowser/view/ilc_mdes01/default/table?lang=en
31 Eurostat SHARES summary results Additional data - Energy - Eurostat
32 Vedelkütusevaru seadus–Riigi Teataja
33 Vedelkütusevaru | Eesti Varude Keskus
34 Elektromobiilsusele üleminekuks vajaliku laadimistaristu investeeringute, kulude ja tasuvuse analüüs Elektromobiilsusele üleminekuks vajaliku
laadimistaristu investeeringute, kulude ja tasuvuse analüüs, töö nr S00708
35 Jaotusvõrgu arengukava aastani 2035 https://elektrilevi.ee/et/ettevottest/tutvustus/arengukava
6
Energiamajanduse arengukava aastani 2035 lisad 2-8
Fossiilkütuste asendamine heitevabade energiaallikatega on pikaajaline protsess. Euroopa Liidu eesmärk
on aastaks 2030 jõuda vähemalt 42,5 % taastuvenergia osakaaluni energia tarbimises, tehes pingutusi 45 %
eesmärgi täitmiseks, Eestis oli see osakaal 41 % juba aastal 2023 ja aastaks 2030 on seatud eesmärgiks 65
%. Nii Euroopa Liidust kui naaberriikidest on Eesti ambitsioonikam - Soomel on aastaks 2030 seatud
taastuvenergia sihiks 62 %36 (sh elektrienergia tarbimisest 65 %, mis saavutatakse meetmetega nagu nt uute
tehnoloogiate ja heitkogustega kauplemise süsteemi mitte kuuluvate sektorite abiskeem, tuule, biogaasi ja
väikeste koostootmiste abiskeem, mitte-fossiilne elekter tuumajaamadest tõstab Soomes heitevaba energia
osakaalu), Leedul 55 % (sh elektrienergia tarbimisest 100 %, mis saavutatakse meetmetega nagu nt tootvate
tarbijate toetamine, avameretuulepargid, salvestite kasutusele võtt majapidamistes, energiaühistute
moodustamine)37 ja Lätil 61 % (sh elektrienergia tarbimisest 100%, mis saavutatakse meetmetega nagu nt
suure võimsusega seadmetele kliimaneutraalsuse saavutamise plaanide koostamine, avameretuulepargid,
suursalvestite pilootprojekt, ehituslubade kiirendamine)38. Kaugem eesmärk on jõuda Euroopa Liidus
süsiniku netoheite nulli viimiseni aastaks 2050, Eestis on selle eesmärgi täitmiseks kavandatud sama siht
strateegias Eesti 2035 ja regulatiivselt sätestamiseks koostamisel olevas kliimakindla majanduse seaduses.
Juhitavad võimsused on täna Eestis peamiselt fossiilkütustel ja biomassil, Soomes hüdro-, gaasi ja
tuumaenergial, Lätis ja Leedus hüdroenergial ja gaasil. Regiooni energiajulgeoleku suurendamine eeldab
tihedat koostööd naaberliikmesriikidega, sh täiendavate välisühenduste planeerimisel, gaasivõrgu
arendamisel ning seoses kriisi- ja ohuvalmidusega. Praegused prognoosid näitavad, et naftatoodete, kivisöe
ja maagaasi tarbimine maailmas väheneb tänu energiamahukuse vähenemisele, elektrisõidukite kasutuse
kasvule, puhtale energiale ja madala heitega tööstusele üleminekuga. Aastaks 2050 fossiilkütuste tarbimine
täielikult ei kao Euroopas, Hiinas, Ameerika Ühendriikides ega mujal maailmas (nt Aafrikas, Indias ja Kagu-
Aasias fossiilkütuste kasutus kasvab oluliselt)39.
Eesti eesmärk on saavutada kliimaneutraalsele energiavarustusele üleminek hiljemalt aastaks 2050. Selleks
tuleb pidevalt suurendada puhta elektri tootmisvõimekust. Seni fossiilsetel kütustel tuginenud
energiamajandus tuleb ümber kujundada, et luua uus ja jätkusuutlikum energiasüsteem. Arvestades
energiajulgeolekut laiemalt, see ei lahenda traditsioonilisi julgeolekuohte ja probleeme, vaid valdkonna ja
tehnoloogia arenedes tekib tõenäoliselt juurde uusi lahendamist vajavaid küsimusi. Energiajulgeoleku
tagamisel kliimaneutraalsele energiatootmisele üleminekuga tuleb nende olukordade ennetamiseks
pikaajaliselt arvestada järgmiste aspektidega:
Tabel 2.4. Energiajulgeoleku tagamisel arvestatavad aspektid.
ENERGIAJULGEOLEK
Töö- ja varustuskindlus: Avatud energiasüsteem: Turvalisus:
Elektrivarustus ja -süsteemi stabiilsus Välisühenduste ja tootmisvõimsuste Ohuvalmidus rahvusvahelisel, riiklikul ja
Soojus- ja jahutusvarustus piisavus ja töökindlus kohalikul tasandil
Kütusevarustus Tarbimise katmine kliimasõbraliku Energiatõhus tootmine ja tarbimine
Kriisivalmidus energiaga Hajaenergeetika
Energiatõhus ja kliimakindel elektrivõrk Kliimaneutraalne ja konkurentsivõimeline Energia taskukohasus
majandus Küberturvalisus
Sektorite integreerimine
Energiajulgeolek on ja jääb Eesti julgeoleku ja majandustegevuse nurgakiviks ning suure taastuvenergia
potentsiaali olemasolu võib saada Eesti majanduse kasvumootoriks ning annab võimaluse suurendada
energiasõltumatust. Eesti eesmärk on säilitada ka edaspidi täielik energiasõltumatus Venemaa
Föderatsioonist ning muuta oma energiaportfell mitmekesisemaks, rohkem kohalikele ressurssidele
toetuvaks. Elektri varustuskindluse riskide vähendamiseks tagatakse piisavas ulatuses juhitavaid võimsusi.
Eesti tugevdab koos Läti ja Leeduga oma elektrisüsteeme.
Regiooni energiajulgeoleku suurendamine eeldab tihedat koostööd naaberliikmesriikidega, sh täiendavate
välisühenduste planeerimisel ning seoses kriisi- ja ohuvalmidusega.
36 Tabel 4 Finland's Integrated National Energy and Climate Plan : Update
37Lithuania - Final updated NECP 2021-2030 (submitted in 2024) - European Commission
38 Latvia - Final updated NECP 2021-2030 (submitted in 2024) - European Commission
39 Regional dashboards – World Energy Outlook 2024 – Analysis - IEA
7
Energiamajanduse arengukava aastani 2035 lisad 2-8
Energiajulgeoleku tagamisel tuleb arvestada mh sotsiaalmajanduslike aspektidega tagamaks
energiapiisavust40. See eeldab energia, materjalide, maakasutuse ning veekulude suurenemise ja
ületarbimise vältimist viisil, mis garanteeriks kõigi inimeste heaolu planetaarsetes piirides41.
Energiapiisavuse järgimine võimaldaks tagada keskkonna säilimise ja tasandataks inimeste heaolu taset
vähendades kääre baastasemest madalaima ja ületarbiva inimese heaolu taseme vahel. Energiapiisavus
tähendab, et igal ühiskonna liikmel on ligipääs energiateenustele, mida neil vajaduspõhise heaolu
garanteerimiseks vaja on sellisel viisil, et energiasüsteemi toimimine ei ületa keskkonna taluvuspiire42.
Näiteks Šveits pürgib 2000 W ühiskonna poole, st elaniku kohta tarbimist 63 GJ/a. Kui ELi keskmine
primaarenergia tarbimine elaniku kohta on 132GJ/a ja maailma keskmine 63GJ/a43, siis lähtudes Eesti 2022.
aasta primaarenergia tarbimisest 54,4 TWh ja elanike arvust 1,34 mln inimest, oli keskmine 146 GJ/a ehk
üle EL keskmise. Energiajätkusuutlikkuse tagamiseks vastava kontseptsiooni loomiseks on välja pakutud nt
minimaalsete ja maksimaalsete energialimiitide44 välja töötamist lähtudes heaolu piiridest ja
tarbimiskoridoride sätestamisest. Samas ei tohiks progresseeruv põhistamata energiatarbimise piiramine
olla aktsepteeritud ega piirata energiaintensiivseid ettevõtteid, mis toodavad kohalikust toormest kõrge
väärtusega kestlikke tooteid45. Oluline on toetada energiaintensiivse tööstuse ressursitõhusamaks
muutumist.
Pikaajalises vaates tuleb energia tootmise ja tarbimise planeerimisel energiapiisavuse tagamiseks:
• hinnata majanduspoliitilisi stsenaariume energia tarbimiseks ja energia väärindamiseks,
• hinnata heaolu tagamiseks vajaliku ja piisava energiakoguse olemasolu inimese kohta aastas,
• töötada välja energiapiisavuse tagamiseks kriteeriumid, mõõdikud ning energiapiisavuskavad
sektoripõhiselt (kõigile sektoritele),
• kavandada ja tagada võimekus rahuldada nõudluse, salvestuse ja tootmise ebakõlasid
vajaduspõhiselt.
Eesti energiamajandust mõjutavad otseselt või kaudselt ka globaalsed megatrendid, millega tuleb
energiajulgeoleku tagamisel arvestada aastaks 203046:
• maailma keskmine õhutemperatuur on 1,5 kraadi soojem võrreldes tööstuse eelse ajaga;
• maailma rahvastik kasvab ja Maal elab siis 8,6 miljardit elanikku;
• maailma rahvastik vananeb (12 % on üle 65 aastased, täna 8%);
• jätkuv linnastumine (üleilmselt lisandub linnadesse järgmise 25 aastaga 3 miljardit elanikku), seejuures linnades
kasutatakse 60-80% energiaressursist, tekib 70% heitest ja seal luuakse 80% maailma majanduse kogutoodangust;
• globaalne energiavajadus kasvab 1,7 % aastas ja see vajadus kaetakse peamiselt fossiilkütustega;
• Euroopa on jätkuvalt energiaimpordi sõltuvuses, mida leevendab kütusevabade energiaallikate kasutuselevõtt;
• maailma rahvastikust 90 % oskab lugeda, 75% neist on internetiühendusega ja nende liikuvus järjest suureneb
põhjustades kasvavat vajadust energia järele;
• tehnoloogilise progressi tulemusel on andmemassiividel senisest olulisem tähtsus ja tehisintelligentsi roll kasvab.
Energiajulgeoleku põhiprobleemid on kirjeldatud ENMAK 2035 koostamise ettepaneku lisas 447 ja
energiajulgeoleku tagamise väljakutsed ENMAK 2035 koostamist ettevalmistanud töörühmade
kavandamise aruandes48, ENMAK 2035 koostamise ettepanekus vastuseid vajavad küsimused on vastatud
töörühmade poliitikainstrumentide aruandes49.
40 Energiapiisavus (ingl k energy sufficiency) on kollektiivse ja individuaalse tegutsemise viis, mille lähtepunktideks on vajaliku energia määra
analüüsimine ja alandamine ning eeliste loomine energiat vähem nõudvatele toodetele, tegevustele ja teenustele. Energiapiisavus kirjeldab
olukorda, kus igal ühiskonna liikmel on ligipääs energiateenustele, mida neil vajaduspõhise, mitte “tahtmispõhise”, heaolu garanteerimiseks vaja on
sellisel viisil, et energiasüsteemi toimimine ei ületa keskkonna taluvuspiire (ELF kirjalik tagasiside 30.03.2023)
41 IPCC WG3 SPM 2022, lk. 41
42 Burke MJ. Energy-Sufficiency for a Just Transition: A Systematic Review. Energies. 2020; 13(10):2444. https://doi.org/10.3390/en13102444
43 Measuring & selecting policies to complement energy efficiency policies | Policy brief | ODYSSEE-MURE
44 Meede nr. 90, Suure Siirde 92 soovitust energiapöördeks https://suursiire.ut.ee/et/sekkumispunktid/sekkumised-energiasusteem/
45 Kestlikud tooted - Euroopa Komisjon (europa.eu)
46 Megatrendid 2030 https://ec.europa.eu/assets/epsc/pages/espas/chapter1.html
47 ENERGIAMAJANDUSE ARENGUKAVA AASTANI 2035 KOOSTAMISE ETTEPANEK (energiatalgud.ee)
48 Microsoft Word - Töörühmade kavandamise vahearuanne_30.12.2022_puhas.docx (energiatalgud.ee)
49 Poliitikainstrumentide vahearuanne 14.04.2023_final vol2_puhas.pdf (energiatalgud.ee)
8
Energiamajanduse arengukava aastani 2035 lisad 2-8
Eesti energiajulgeoleku tagamisel on peamised väljakutsed50:
• piisava tootmise ja tarnimise infrastruktuuri (sh välisühendused) olemasolu, töökindluse ning turgude toimimise
tagamine, et tagada igal ajal Eestis energia kättesaadavus;
• elektrisüsteemi ühendamine Mandri-Euroopa sagedusalaga ja täiendavate turgude (nt kiired sagedusreservid)
käivitumine;
• elektritarbimise kasvul erinevates sektorites energiasüsteemide ja –turgude integreerimine;
• põlevkivi järk-järguline asendamine muude juhitavate tootmisvõimsustega;
• energiasüsteemi paindlikkuse tagamine tarbimise juhtimise teenuste ning salvestuse arendamisega arvestades
täiendavate välisühenduste, juhitavate ja juhitamatute võimsustega;
• elektrisüsteemi turvalisuse suurendamine (võrgu füüsiline turve, merealuse võrgu kaitse, sõltuvuse vähendamine
kolmandate riikide seadmetest, hübriidohtudega toimetulek, sh küberturve);
• sotsiaalmajanduslikult kõige optimaalsete lahenduste leidmine ning investeeringute teostamine, et tagada energia
taskukohasus ja tarbijate energiaostuvõime;
• varude tagamine nii normaal- kui ka kriisiolukordades (nt gaas, erinevad kütused, sh puit);
• lokaalse energia tootmise võimekiuse tõstmine;.
• energiatõhususe saavutamine (sh inimeste harjumuste muutmine)51.
Ressursside ja toomisvõimsuste kavandamist mõjutavad järgmised aspektid:
• erinevate tootmistehnoloogiate olemasolu ja tehnoloogia küpsusaste (taastuvenergia, tuumaenergia,
salvestustehnoloogiad);
• kohalike ja tarbimise lähedal paiknevate elektritootmisvõimsuste olemasolu ja suurendamine;
• loobumine põlevkivil ja muude süsinikuheitega energiaallikatest, arvestades sealjuures ka vajadusega tagada
varustuskindlus;
• regioonide ülese energiataristu ühendatus (elekter, gaas, vesinik);
• kaevandatavate maavarade sh kriitiliste maavarade kättesaadavus ja hind;
• tuumaenergia potentsiaali võimalik rakendamine Eestis;
• geopoliitiline olukord ja selle mõju riigipiire ületavale energiataristule ning tarneahelate toimivusele;
• kliimamuutuse vältimiseks või selle tagajärgede leevendamiseks sõlmitud rahvusvaheliste lepingute olemasolu;
• energiaallikate kättesaadavus, tehnoloogia rakendatavus ja maailmaturul kütuste hinna muutused;
• tehnilised aspektid, tehnoloogiate areng ja innovatsioon;
• sotsiaalsed aspektid, nagu volatiilsed energiahinnad, kasvav nõudlus (taastuv)elektri järele nii Eestis kui ka teistes riikides;
• kaubanduspartnerite ootused tarbida rohelisest energiast toodetud tooteid.
Energiajulgeoleku põhiprobleemid on kirjeldatud ENMAK 2035 koostamise ettepaneku lisas 452 ja
energiajulgeoleku tagamise väljakutsed ENMAK 2035 koostamist ettevalmistanud töörühmade
kavandamise aruandes53, ENMAK 2035 koostamise ettepanekus vastuseid vajavad küsimused on vastatud
töörühmade poliitikainstrumentide aruandes54. ENMAK 2035 koostamise ettepanekus toodud
arengukavaga lahendamist vajavad küsimused on täpsemalt vastatud lisas 8.
2.1 Taastuvenergiale üleminek
Mitmete tegurite (kõrged energiahinnad, kliima- ja keskkonnamõjud, vajadus kiirendada taastuvenergia
kasutuselevõttu) koosmõjul on oluliselt tõusnud vajadus vähendada sõltuvust fossiilkütustest ja
suurendada taastuvenergia osakaalu. Taastuvenergia osakaalu suurendamine tekitab aga muutusi
energiasüsteemis, kus tõuseb vajadus tagada taastuvenergiale tugisüsteem hõlmates nii projektide
tasuvust (taastuvelektri müügilepingute ja salvestuse kasutuselevõtt) kui kiiret turule tulekut (planeeringute
ja loamenetluste hõlbustamine, vabade võimsuste olemasolu). Lahendamist vajavad küsimused on toodud
vastustega ka lisas 8.
Taastuvelektri arendamine tähendab ka seda et tootmisseadmed hakkavad paiknema üle Eesti, meile kõigile
lähemal. Tuleviku elektrisüsteemis toodetakse elektrit rohkem hajatootmises, mh kasvab järjest
50 Microsoft Word - Töörühmade kavandamise vahearuanne_30.12.2022_puhas.docx (energiatalgud.ee)
51 Töörühmade kavandamise vahearuanne https://energiatalgud.ee/sites/default/files/2023-
01/ENMAK_T%C3%B6%C3%B6r%C3%BChmade%20kavandamise%20vahearuanne_9.01.pdf
52 ENERGIAMAJANDUSE ARENGUKAVA AASTANI 2035 KOOSTAMISE ETTEPANEK (energiatalgud.ee)
53 Microsoft Word - Töörühmade kavandamise vahearuanne_30.12.2022_puhas.docx (energiatalgud.ee)
54 Poliitikainstrumentide vahearuanne 14.04.2023_final vol2_puhas.pdf (energiatalgud.ee)
9
Energiamajanduse arengukava aastani 2035 lisad 2-8
omatarbeks tootvate aktiivsete tarbijate arv55, seda nii näiteks kodumajapidamiste katustel kui ka
tuuleparkides osaluse kaudu. Valmisolekut uute taastuvelektri tootmisseadmete rajamiseks on vaja tõsta
nii menetlusprotsesside kui ka näiteks elektrivõrguga liitumise osas.
Eesti üldine taastuvenergia eesmärk energiamajanduse korralduse seaduses (EnKS) on aastaks 2030, et
taastuvenergia peab moodustama vähemalt 65 % riigisisesest summaarsest lõpptarbimisest.
Taastuvenergia direktiivis seatud uue sihttaseme56 kohaselt on Eestil võimalik valida transpordisektoris
kahe erineva eesmärgi vahel, millest ühe järgi peab kogu transpordis kasutatud taastuvenergia moodustama
vähemalt 26 %57 (EnKs-s veel 14%) kogu transpordisektoris tarbitud energiast. Soojuse summaarsest
lõpptarbimisest peaks taastuvenergia moodustama aastaks 2030 vähemalt 63%, seda toetab
soojuspumpade kasutuse kasv soojusmajanduses. Taastuvenergia direktiiviga kaasnevad uued
indikatiivsed eesmärgid ka tööstus- ning hoonesektorile. Tööstussektor peab püüdlema keskmiselt 1,6%-
ilise taastuvenergia kasutuselevõtu aastase kasvu poole arvutatuna ajavahemike 2021-2025 ning 2026-
2030 kohta58. Tööstus- ja hoonesektori taastuvenergia eesmärgi täitmisel lähtutakse üldisest riigi
taastuvenergia osakaalust. Aastatel 2021-2025 on prognooside kohaselt keskmine aastane osakaalu kasv
üle 3%-i ning aastatel 2026-2030 üle 4%.
Eesti taastuvenergia ressurss toetab ambitsioonikate eesmärkide täitmist ning suuremahulist üleminekut
taastuvkütuste kasutamisele nii tööstuses, transpordis kui energeetikas. Eestis saab taastuvenergiat toota
tuule-, päikeseenergiast, maasoojusest, puitkütustest, biogaasist ja -metaanist, nende kasutamiseks on
kaubanduslik tehnoloogia ja seadmed olemas ning varusid piisavalt. Küll aga on elektrifitseerimise tõttu
näha bioenergia kasutuses langustrendi nii transpordi kui soojusenergia sektorites. Lisaks tuleb biomassi
ressursi kasutamisel arvestada säästlikkuse kriteeriumidega. Hüdroenergia ressursside kasutus
vooluveekogude paisutamise teel on praktiliselt ammendatud ning võib seoses elurikkuse eesmärkide
täitmisega väheneda. Samas, nt kavandatav vesisalvesti59 kasutaks tulevikus hüdroenergiat. Vesiniku
kasutust on võimalik erinevate taastuvenergia lahendustega ühildada (nt tuule- ja päikesepargiga).
Taastuvenergia järjest suurem osakaal erinevates sektorites soosib vesiniku laiemat kasutuselevõttu.
Geotermaalenergia (maa süvasoojuse) kasutus on perspektiivne lahendus60.
Taastuvelektri eesmärgi täitmise vaatest on väljakutseks vajalike tootmisvõimsuste rajamine, pikad ja
komplekssed menetlused, sh planeerimismenetlused ning menetlusprotsesse takistavad asjaolud nagu
ehituspiirangud, kohalike elanike vastuseis ja kohalike omavalitsuste võimekus taastuvenergia arendusi
menetleda. Samuti võrgu võimekus liita kulutõhusalt uusi taastuvelektri jaamu (suuremad kui mikrotootjad).
Lisaks salvestustehnoloogiate vajalikus mahus kasutuselevõtt. Seetõttu 100% taastuvelektri eesmärgi
saavutamine aastaks 2030 ei pruugi realiseeruda. Seniste toetusskeemidega on toodud turule kokku 1,3
TWh taastuvelektrit, kavas on vähempakkumisega toetada veel kuni 2 TWh elektrienergia tootmist. Eleringi
2024. aasta prognoosi kohaselt on aastal 2030 elektrienergia tarbimine 10,4 TWh61, Rohetiigri energia
teekaardi 2025 prognoosi kohaselt on see 9-9,8 TWh62. Arvestades 2025. aastaks prognoositud
taastuvelektri toodanguga 5 TWh63, kavandatud vähempakkumise tulemusel täiendava toodanguga kuni 2
TWh ja turupõhiselt lisanduvate biogaasi- ja päikesejaamadega moodustaks aastal 2030 toodetav
taastuvelekter kuni 8 TWh orienteeruvalt 75-85 %, mitte 100 % tarbimisest.
Transpordisektoris on oluline vähendada fossiilkütuste suurt osakaalu minnes üle alternatiivkütustele ja
taastuvkütustele ning edendada sektori elektrifitseerimist elektriautodele ülemineku näol. Eesmärk on
55 Aktiivsed tarbijad tuleviku energiasüsteemis - Arenguseire Keskus
56 Taastuvenergia direktiiv EL 2023/2413 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX:32023L2413
57 Taastuvenergia direktiivi kohane eesmärk on 29%, kuid kui I generatsiooni kütuste osakaal on aastaks 2030 0%, siis on võimalik vähendada
riigisisest transpordi eesmärki 26%-ile.
58 St keskmiselt arvutatuna 5. a kohta peab iga-aastane taastuvenergia osakaalu kasv olema vähemalt 1,6%.
59 Zero Terrain - Zero Terrain (energiasalv.ee)
60 Eesti Geoloogiateenistus, Maardlatele ja maavarade perspektiiv- ning levialadele taastuvenergeetika taristu rajamise analüüs. Kirde- ja Kesk-
Eesti, 2021.
61 Tabel 4.4 Elering_VKA_2024.pdf
62 Elekter – Rohetiigri Energia Teekaart 2025
63 Taastuvenergia - Renewable energy (2025)_0.xlsx
10
Energiamajanduse arengukava aastani 2035 lisad 2-8
tagada aastaks 2030 taastuvenergia direktiivist EL 2023/2413 tulenev eesmärk tarbida transpordisektoris
vähemalt 26 % taastuvatest allikatest pärinevat energiat. Kuivõrd vesinikku transpordisektoris kasutatakse
marginaalselt või ei kasutata üldse, siis on üheks väljakutseks vesinikkütuste ning e-kütuste ja sünteetiliste
kütuste kasutuselevõtu edendamine, et täita 1%-ilist muud kui bioloogilist päritolu taastuvkütuste eesmärki.
Kütte- ja jahutussektoris teostatud süsinikneutraalsele soojus- ja jahutusmajandusele ülemineku uuring64
prognoosib soojusenergia tarbimisele kahanevat trendi tänu renoveerimiskohustustele ning
elektrifitseerimisele. Sõltuvalt stsenaariumi valikust elektrivajadus kütte- ja jahutussektoris kasvab, mis on
ennekõike põhjustatud soojuspumpade kasutuselevõtu suurenemisest. Puitkütuste roll ajas jääb kaugkütte
puhul samasse suurusjärku (~4500 GWh) ning lokaalkütte puhul väheneb (5200 GWh → 4500 GWh). Suurem
üleminek soojuspumpadele on ennustatud aastatesse 2030-2040.
Kütte- ja jahutussektoris väljakutseteks on keskkonnasoojuse (nt geotermaalenergia) ja heitsoojuse
kasutuselevõtt ning kaugküttevõrkude laiendamisega seotud investeeringud. Seetõttu on oluline, et
kaugküttevõrguga liitumine oleks tarbijatele taskukohane. Samuti on väljakutseks maagaasi täielik ja pikas
perspektiivis osaliselt puitkütuste asendamine küttesektoris soojuspumpade ja soojussalvestusega (eeldab
madalatemperatuurilise kaugkütte poole liikumist). Väikese müügimahuga kaugküttevõrgud vajavad ka
tulevikus investeeringutoetusi elektrifitseerimiseks ning soojussalvestuse arenguks, sarnaselt hakkepuidu
katlamajadele, mida on varasemalt toetatud. Eesti puitkütuste kasutust mõjutavad 21. novembril 2023
jõustunud taastuvenergia direktiivi muudatused65, mis karmistavad metsa biomassile seatud säästlikkuse
kriteeriumeid. Kuigi Eestis on seni olnud turupõhiselt energeetikas kasutusel puit, mis mujal kasutust ei leia
ning mille väärindamiseks võimekus puudub, siis taastuvenergia direktiivist tulenevalt tuleb ka edaspidi
arvestada toetuste maksmisel puitkütuseid kasutavatele käitistele, et energeetikasse peab jõudma kõige
väiksema lisaväärtusega puit ehk arvestama peab puidu astmelise kasutamise põhimõttega ehk
kaskaadprintsiibiga. Riikidel on lubatud teha erand kaskaadprintsiibi rakendamisest juhul, kui kohalik
tööstussektor ei ole kvantitatiivselt või tehniliselt võimeline kasutama metsa biomassi energia tootmisest
suurema majandusliku ja keskkonnaalase lisaväärtuse loomiseks. Samuti ei ole võimalik suuremahuliselt
energiapuitu hankida suure bioloogilise mitmekesisusega aladelt, nt põlismetsast, rohumaadelt,
looduskaitsealadelt. See on Eestis seadusandlikult tagatud. Uueks väljakutseks on kujunemas
jahutusvajaduse kiire kasv ning kaugjahutuse lahenduste loomine.
Taastuvenergia tarnimise vaatest on äärmiselt oluline ja kiiret tegutsemist nõudev elektri jaotusvõrgu
läbilaskevõime suurendamine, arvestades hajatootmise kasvu, salvestusseadmete turuletulekut ja
elektriautode arvu kasvu (kiirlaadimisvõrgu väljaehitamine). Mittejuhitavate tootmisvõimsuse osakaal
elektrisüsteemis suureneb ja juhitavate võimsuste osakaal väheneb, mis seab vajaduse rajada süsinikuheite
vabasid juhitavaid võimsusi (nt jaamad, mis kasutavad säästlikku biomassi, biometaani, geotermaaljaamad,
tuumaelektrijaam), kuid sellega suureneb ka vajadus täiendavate üleriigiliste ühenduste, salvestuse ja
tarbimise juhtimise järele.
Lõpptarbimise vaatest on oluline tegeleda kogukondade vastuvõtlikkuse suurendamisega uutele
tehnoloogiatele, tõstes teadlikkust ja julgustades energiakogukondade teket. Valikute tegemist mõjutab
jätkuvalt fossiilsete kütuste potentsiaalselt madalam hind, mis tööstuses ja transpordis aeglustab
taastuvenergiale üleminekut.
2020-2023 läbi viidud alusuuringutega (2020. a hindades) on Eestis kliimaneutraalsele energiatootmisele
ülemineku kogumaksumus kokku 28 kuni 38,4 mlrd eurot:
• ENERGIATÕHUSUS - energiatõhususe direktiivi sihttasemete saavutamiseks aastaks 2030 on
investeeringute vajadus kuni 13,3 mlrd eurot, sh avaliku sektori kulud kuni 5 mlrd eurot vastavalt
uuringule „Eesti energiatõhususe teekaardid ja energiasäästukohustus“66;
64 D8 - HC Project summary (1).pdf (energiatalgud.ee)
65 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX:32023L2413
66 Energiatõhususe uuringud | Energiatalgud
11
Energiamajanduse arengukava aastani 2035 lisad 2-8
• ELEKTER - vajalikke investeeringud 9-14,6 mlrd euro ulatuses taastuvelektri tootmisse aastani 2050
(lisaks pärast 2050 maksta jäävad laenuintressid 2,182-3,19367 mlrd eurot) sõltuvalt teostatavast
stsenaariumist vastavalt uuringule „Üleminek kliimaneutraalsele elektritootmisele aastaks 2050“68;
• SOOJUS - soojus- ja jahutusmajanduses kuni 2,2 mlrd eurot aastani 2050 sõltuvalt valitavatest
tehnoloogiatest ja eeldusel, et hoonete rekonstrueerimise pikaajaline strateegia täidetakse,
vastavalt uuringule „Eesti üleminek süsinikneutraalsele soojus- ja jahutusmajandusele aastaks
2050“69
• TAASTUVGAAS - gaasivarustuse dekarboniseerimisel 1,3 mlrd eurot biometaani stsenaariumis ja
5,2 mlrd eurot vesiniku stsenaariumis aastani 2050 vastavalt uuringule „Eesti gaasivarustuse
dekarboniseerimise teekaardid“70.
2.2 Elektrivarustuse olukord
Majanduse süsinikujalajälje vähendamine tähendab paljudes sektorites seniste energiaallikate asendamist
elektriga. Nii asenduvad tulevikus transpordis ja kodude küttes kasutatavad fossiilkütused tõhusamate
elektrienergiat kasutavate lahendustega (elektrisõidukid, soojuspumbad). Seepärast on paljude sektorite
dekarboniseerimise edukus otseselt seotud puhta, soodsa hinna ja kõrge varustuskindlusega
elektripakkumise tagamisega. Eesti ambitsiooniks on järk-järgult suurendada puhta elektri tootmise
osakaalu. Selle sihi täitmisel on võtmetähtsusega roll elektrivõrgu (jaotus- ja põhivõrk) ümberehitamisel ja
tugevdamisel piirkondades, kus uued taastuvelektri tootmisvõimsused rajatakse. Hajatootmise varasemast
oluliselt suurem integreerimine võrku, võrgu ümberehitamine ja tugevdamine taastuvenergiale soodsates
piirkondades eeldab süsteemihaldurilt senisest erinevat lähenemist võrkude planeerimisel ja arendamisel.
Süsteemihaldur Elering AS koostab igal aastal varustuskindluse aruande71, kus hindab Eesti elektrivarustuse
tagatust. Seoses Venemaa agressiooniga Ukrainas on üha olulisem panustada Eesti elektrivarustuse
tagamisse ja teha kiirendatud ning pikaajalisi otsuseid, mis on vajalikud üles kerkinud riskide
leevendamiseks. Näiteks desünkroniseerisid Balti riigid kiirendatud korras oma elektrisüsteemi Venemaa
elektrivõrgust. Eleringi roll selle eesmärgi täitmisel on tagada ka piisava läbilaskevõimega ülekandevõrk,
mille saavutamiseks koostavad üle kahe aasta Elering põhivõrgu ja Elektrilevi (jt jaotusvõrgud) jaotusvõrgu
10 aasta arengukava. 2023 aastal koostatud arengukavad on esimesed selletaolised. Lisaks
sünkroniseerimise jaoks juba tehtavatele investeeringutele planeerib Elering suurema mõjuga
investeeringutest nt Estlink3, Saaremaa 330 kV ühendust, Eesti-Läti 4. ühendust ja suuremate
tarbimiskeskuste võrgu tugevdamisega seotud investeeringuid.
2023. aastal oli kasutusel põhivõrgus võrgulepingutega tootmissuunalist võimsust hinnanguliselt ca 3000
MW ja valmis, kuid ühendamata liitumispunkte võimsusega 1007 MW. Liitumistes on täiendavalt veel ligi
3000 MW72. Kokku on Eleringi hinnangul 2030. aastaks taastuvelektri eesmärgi täitmiseks vajalik ca 5095
MW tootmissuunalist võimsust73. Eesti elektritootmisvõimsus 2024. aastal on esitatud tabelis 2.5.
Tabel 2.5. Eesti elektritootmisvõimsus aastal 202474.
Tootmisallikas Võimsus
Põlevkivi 1350 MW
Päike 1210 MW
Biomass 150 MW
Maismaatuul 694MW
Maagaas 250 MW
67 Tabel 5-1 taastuvenergia-salvestus, taastuvgaasi ja tuumajaama stsenaariumid S1 (AltWind) D6_Sensitivity_analysis_draft_report_v4.2.pdf
(energiatalgud.ee)
68 Elektri uuringud | Energiatalgud
69 Energeetika ja maavarade valdkonna analüüsid ja uuringud | Kliimaministeerium
70 Gaasivõrgu dekarboniseerimise uuring 2022 | Energiatalgud
71 https://www.elering.ee/varustuskindluse-aruanded
72 Eleringi liitumiste tabel
73 Tabel 9.1 Eesti elektriülekandevõrgu arengukava 2025-2034_.pdf
74 Elering_VKA_2024.pdf
12
Energiamajanduse arengukava aastani 2035 lisad 2-8
Uttegaas 78 MW
Jäätmed 17 MW
Hüdro 8 MW
Muud 20 MW
KOKKU 3777 MW
Elektrienergia tootmine mittetaastuvatest energiaallikatest on viimastel aastatel oluliselt vähenenud ja
taastuvenergiaallikatest järjest kasvanud samal ajal, kui tarbimine on püsinud 8-9 TWh vahel (tabel 2.6).
Tabel 2.6. Elektrienergia tootmine75 ja tarbimine76.
Võrku sisenenud
elektrienergia tootmine,
GWh 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023 2024
Mittetaastuvenergia 9 581 8 918 4 501 2 580 3 734 4 964 2 302 1 9603
Taastuvenergia, sh: 1 653 1 665 1 946 2 230 2 597 2 623 2 607 3 398
biogaas 42 37 40 29 18 6 3 1
biomass 908 951 1 139 1 231 1 519 1 372 1 202 1 198
tuul 669 591 692 824 731 664 684 1 164
vesi 29 19 22 27 25 22 25 30
päike 5 13 54 119 305 560 692 1 005
biolagunevad jäätmed 56 55 51 56 50 45 49 45
Tootmine kokku: 11 234 10 583 6 447 4 810 6 332 7 587 4 909 5 361
Import: 2 281 3 053 4 861 7 367 7 332 7 183 7 660 NA
Eksport: 5 015 4 950 2 704 3 723 4 703 6 172 4 355 NA
Tegelik lõpptarbimine
võrgukadudega77, GWh 8 500 8 717 8 646 8 440 8 966 8 517 8 072 8 260*
Taastuvelektri osakaal
elektri tarbimisest78, % 18 20 22 28 29 29 32 41**
Elektritootmise CO2ekv
heide79 11,8 10,5 5,5 3,4 4,7 6 2,9 NA
*Elektri tarbimine ja tootmine | Elering
**Arvutuslik.
Eleringi elektritarbimise prognoos aastani 2035 on toodud tabelis 2.7.
Tabel 2.7. Eleringi elektritarbimise prognoos aastani 203580.
Prognoos 2025 2030 2035
Elektritarbimine, TWh 9,1 10,4 12,2
Tipukoormus, MW 1719 1993 2290
Elektrifitseerimise kasvuga muutub aastaks 2035 oluliselt elektrivõrgu tarbijate ja tootjate spekter (joonis
1):
• elektrisüsteemi paindlikkus (tarbimise juhtimine, salvestus, piiriülesed ühendusvõimsused ja
juhitavad võimsused) tasakaalustamaks tuule- ja päikeseparke (kasvavalt kombinatsioonis
akusalvestusega rajatud hübriidparkidena);
• tarbijate omatarbeks paigaldatud tootmised (tootevtarbijad);
• tarbimist suurendavad sundventilatsioon ja soojuspumbad;
• võrguga seotud tarbimise juhtimise teenused ja akud;
• kaugkütte soojuspumbad ja elektrisõidukite laadimistaristu.
Taastuvenergia direktiivi viimaste muudatuste kohaselt tagavad liikmesriigid kuni kliimaneutraalsuse
saavutamiseni, et taastuvenergiajaamade planeerimine, ehitamine ja käitamine (sh selliste jaamade
75 Toodang ja prognoos | Elering
76 KE0230: ENERGIABILANSS | Aasta, Näitaja ning Kütuse/energia liik. Statistika andmebaas
77 https://dashboard.elering.ee/et/balance/total
78 Eurostat SHARES
79 https://kasvuhoonegaasid.ee/#/inventory/?level=subCat§or=none§or=energy&sub=none&sub=pub-heat&sub=pub-electric
80 Tabel 4.4 Elering_VKA_2024.pdf
13
Energiamajanduse arengukava aastani 2035 lisad 2-8
võrguga ühendamine), seotud võrk ise ning salvestusvahendid vastavad ülekaalukale avalikule huvile ning
edendavad rahvatervist ja ohutust.
Joonis 1. Elektrivõrgu tarbijad ja tootjad aastal 2035.
Energiatõhusad
tarbijad - tarbimise
juhtimine,
sundventilatsioon,
soojuspumbad,
tootevtarbijad
Laadimistaristu
Salvestusseadmed elektri-
sõidukitele
Elektrivõrk:
PÕHI- JA
JAOTUSVÕRK,
VÄLISÜHENDUSED
Kaugkütte
Hübriidpargid soojuspumbad
tuule-, päikse-, sh maa- ja
akupargid süvasoojus-
pumbad
Juhitavad võimsused
bioenerga, sh
taastuvgaasid
Elektrienergia varustuskindlus tagatakse võrgu arenduste (sh Baltimaade elektrisüsteemi Kesk-Euroopaga
täiendavate välisühenduste arendamisega), salvestuse võrku integreerimise, elektritarbimise juhtimise,
piisavas mahus juhitavate võimsuste (sh reservvõimsuste) tagamise ja toimiva ning naaberpiirkondadega
hästi integreeritud elektrituru kaudu.
Kliimaneutraalsele energiatootmisele ülemineku riskid81, mida maandatakse poliitikainstrumentide (tabelis
3.6) kavandamise ja elluviimisega on:
• ülereguleerimine sh pikad ja mahukad planeerimisprotsessid vähendavad investeerimiskeskkonna
atraktiivsust;
• elektrisüsteemi tasakaalutus taastuvenergia ja salvestuse integreerimisel;
• elanikkonna vähene teadlikkus ja arusaam kliimaneutraalsele energiamajandusele ülemineku
vajadusest;
• testimata tuumaenergia ja süsiniku püüdmise tehnoloogiate kasutus;
• sõltuvus impordist;
• naaberriikide ambitsioonikam taastuvenergia poliitika vähendaks osade investorite jaoks Eesti
atraktiivsust investeerimiskohana;
• põlevkivi kasutuse lõpetamise ebaselgus.
2.2.1 ELEKTRIVARUSTUSE STSENAARIUMID JA KAASNEV MÕJU
Stsenaariumid modelleeriti, stsenaariumide mõjud hinnati ja stsenaariumidele koostati tegevuskavad 2022.
aastal valminud uuringus „Üleminek kliimaneutraalsele elektritootmisele“82, stsenaariumidele koostatud
tegevuskavades toodud meetmed olid sisendiks ENMAK 2035 eelnõus kavandatud tegevuste välja
töötamisel. Stsenaariumidega testiti kliimaneutraalsele elektrienergia tootmisele ülemineku erinevaid
võimalusi.
81 Riskianalüüs https://energiatalgud.ee/sites/default/files/2022-05/D5%20Risks%20Analysis%20Final%20Report.pdf
82 Elektri uuringud | Energiatalgud
14
Energiamajanduse arengukava aastani 2035 lisad 2-8
Uuringus „Üleminek kliimaneutraalsele elektritootmisele“83 koostatud stsenaariumide modelleerimise
põhijäreldused:
• Uuringus modelleeritud elektritarbimine 2030. aastal on 11,3 TWh, sh vesiniku tootmiseks tarbitav
elektrienergia 1 TWh84;
• Soojuse- ja jahutuse elektrifitseerimine tänasega võrreldes eeldab täiendavat energiat ca +2,2 TWh
aastaks 2035 (ekspertide arvutuse lineaarsel meetodil, tuletatud 2050.aasta tasemele vastavalt) ja
kokku +6,6 TWh aastaks 2050 (täna hinnanguliselt 1,2 TWh)85;
• Transpordis kasutatud elekter eeldab täiendavalt kuni +1,1 TWh aastaks 2035 (2022.
aastal hinnanguliselt ca 20 GWh) (Tepsli OÜ arvutused)86.
Teostatud uuringu alusel on oluline:
• juhtivate võimsuste tagamine Eestis (RES+salvestus või tuumaenergia või turupõhine juhitav
võimsus);
• piisavate välisühenduste olemasolu kui soovitakse turule tuua regiooni soodsaima hinnaga elektrit;
• turukorraldus, mis tagab valdkondade vahelise integratsiooni ja vajalikud süsteemiteenused
(energiakandjate omavahelised seosed ning “inerts” erinevate süsteemide vahel)
• arengustsenaariumite realiseerumiseks vajaliku füüsilise taristu olemasolu (sh salvestid)
• eelistama peaks kütusevaba elektritootmist;
• salvestuse kasv suurendab energiavajadust ja varustuskindlust, vajalik rohkem elektrit toota
(täiendavalt 1,9TWh elektrit aastas), samas kasvab elektri ülekandmise tõhusus;
• elektri importimisel jäävad näiliselt kulud Eesti bilansist välja;
• biomassile alternatiivsete energiaallikate leidmine on väljakutse.
Üheski stsenaariumis, v.a. võrdlusstsenaariumites, ei ole 2050. aastal Eestis elektri tootmisel fossiilsete CO2
heidete tekitamine lubatud. Mudelis on heitmete vähendamise lahendusena lubatud valikuna ka CO2 otsene
püüdmine õhust. Iga tehnoloogiakeskne stsenaarium eeldab investeeringut mõnda antud stsenaariumis
kesksel kohal olevasse vähese süsinikuheitega tehnoloogiasse, kusjuures lisainvesteeringud on lubatud
kõikidesse ülejäänud salvestamis- ja taastuvenergia tootmise tehnoloogiatesse (nt maismaa tuuleenergia,
päikeseenergia, Paldiski pump-hüdrojaam, akupatareid). Uuringus modelleeriti järgmised stsenaariumid
(tabel 2.8)87:
Tabel 2.8. Kliimaneutraalsele elektritootmisele ülemineku stsenaariumide eeldused.
Võrdlusstsenaarium - tänaste trendide jätkumine (BAU), aga ilma Euroopa Komisjoni 2020. aasta võrdlusstsenaariumis eeldatud
võimsuste kasvuta naaberriikides88
- Hõlmab nõudlust majanduslikult kulutõhusate power-to-X89 lahenduste järele.
Taastuvenergia ja - Eestisse paigaldatud avamere tuuleenergia generaatorite võimsused on 1 GW aastaks 2030, 2 GW aastaks
salvestus (avamere 2035, 3 GW aastaks 2040 ja 4 GW aastaks 2050.
tuuleenergia)
83 Elektri uuringud | Energiatalgud
84 Table 3-2 D3_Pathway_modelling_report_final_v10.pdf (energiatalgud.ee)
85 Ptk 2.5 lk 35 Microsoft Word - Töörühmade kavandamise vahearuanne_30.12.2022_puhas.docx (energiatalgud.ee)
86 Ptke 1.2 lk 7 Microsoft Word - Töörühmade kavandamise vahearuanne_30.12.2022_puhas.docx (energiatalgud.ee)
87 D8 Final report translated 6.12.2022 clean.pdf (energiatalgud.ee)
88 Euroopa Komisjoni võrdlusstsenaariumite analüüs 2020 https://energy.ec.europa.eu/data-and-analysis/energy-modelling/eu-reference-scenario-
2020_en eeldas uute taastuvenergia võimsuste lisandumist Balti- ja Põhjamaades, käesolevas analüüsis seda ei eeldatud, vaid mudel sai
võrdlusstsenaariumi raames valida, millisesse riiki ja millises mahus on otstarbekam uusi võimsusi rajada
89 Power to x tähistab võrgus ülejääva taastuvelektri muundamist kas gaasiks, vedelkütuseks või soojaks (Nt elektrist vesiniku tootmine või
soojuspumpade abil toodetud sooja salvestamine).
15
Energiamajanduse arengukava aastani 2035 lisad 2-8
Tuumaenergia - 2040. aastaks on Eestisse ehitatud väike III+ põlvkonna modulaarne tuumareaktor, mille võimsus on 900
MW.
Süsiniku püüdmine ja - TG11 põlevkivijaamad saavad süsiniku püüdmise võimekuse 2025., Auvere põlevkivijaamad 2030. aastal.
kasutamine (CCU)
Taastuvgaas - 2030. aastaks on Eestisse rajatud 1 GW mahus biogaasi võimsusi.
Kõik tehnoloogiad - Lubatud on investeerida kõikidesse vähese süsinikuheitega tehnoloogiatesse.
- Impordile või võimsuste lisandumisele ei ole seatud lisapiiranguid.
1000 MW juhitav võimsus - Lubatud on investeerida kõikidesse vähese süsinikuheitega tehnoloogiatesse.
- Eestis on kogu analüüsitud perioodil olemas vähemalt 1000 MW juhitavat võimsust.
Kõik tehnoloogiad ilma - Lubatud on investeerida kõikidesse vähese süsinikuheitega tehnoloogiatesse.
netoimpordita - Elektri import ja eksport on igal aastal tasakaalus.
Modelleerimisel oli peamiseks lähenemiseks vähima kulu meetod. Arvestades elektrinõudluse prognoosi ja
stsenaariumides kohaldatud piiranguid, leiti mudelis iga stsenaariumi puhul soodsaim tootmisportfell, mis
minimeeris kogu süsteemi diskonteeritud elektritootmiskulud.
Modelleerimine hõlmas perioodi 2015–2050, milles iga aasta oli jagatud 192 ajavahemikuks. Need
vahemikud tähistavad tunni täpsusega tüüpilise tööpäeva ja nädalavahetuse päeva elektritarbimist igal
aastaajal. Nende ajavahemike modelleerimistulemused kalibreeriti ajalooliste andmetega, mida valideeriti
Eleringiga. Prognoose sisaldav periood algas 2021. ja lõppes 2050. aastaga. Mudelis käsitleti 21
geograafilist piirkonda, sealhulgas on Eesti jaotatud analüüsis veel täpsemalt viieks piirkonnaga. Lisaks
Eestile olid analüüsis hõlmatud järgmised Nord Pooli pakkumispiirkonnad - Taani, Soome, Saksamaa, Läti,
Leedu, Norra, Rootsi ja Poola. Elektritarbimise modelleerimine on jaotatud Eesti suuremate
majandussektorite või tarbijate kaupa, sh elamusektor, põllumajandus, mäetööstus ja töötlev tööstus,
ehitus, muu tööstus, jaekaubandus ja teenused ning transport. Muudes piirkondades prognoositi
elektrienergia lõpptarbimist ilma sektoriteks jaotamata. Kõigis piirkondades võeti arvesse elektritootjate
enda elektri omatarvet, samuti kadusid elektri ülekande- ja jaotusvõrkudes. Elektritarbimist mõjutas ka
vesiniku tootmine. Seda arvesse võttes modelleeriti nõudlust vesiniku tootmiseks majanduslikult
otstarbekas ja tasuvas mahus ning eeldati, et Eesti 2050. aastal on 160 kt vesiniku tootmiseks vaja 4,1 TWh
süsinikuvaba elektrit. Pakkumise poolel käsitles mudel kõiki suuremaid elektritootmis- ja salvestusjaamu
Eestis (nt Auvere põlevkivielektrijaama ja Paldiskisse kavandatavat pumphüdroakumulatsioonijaama)
jaamade kaupa. Ülejäänud elektritootmis- ja -salvestusvõimsuseid nii Eestis kui ka muudes piirkondades
käsitleti agregeeritult tehnoloogiate kaupa. Samuti simuleeriti kõrgepinge ülekandeühendusi modelleeritud
piirkondade vahel ning kolmandate riikide (st uuringupiirkonnast välja poole jäävate riikide) vahel.
Piirkondade vahelisi ülekandevõimsusi modelleeriti agregeeritult, mitte iga ülekandeliini kaupa.
Tundlikkuseanalüüs näitas, et stsenaariumide modelleerimisel oleks parem kasutada alternatiivseid
tuulekõveraid võrreldes esialgselt modelleerimise aluseks olnud eeldustega. Seetõttu said esimeses
tundlikkusanalüüsis (S1) testitud tuulekõverad aluseks kõikide stsenaariumide peamiste tulemuste
ümberarvutamisele ja stsenaariumide tegevuskavade koostamisele.
Modelleeritud elektritootmise stsenaariumide kohaselt on võimalik elektritarbimist täies mahus katta
siseriikliku tootmisega aastal 2030 taastuvenergia ja salvestuse stsenaariumis (eeldab suuremas mahus
toetuste maksmist, kui teistes stsenaariumides), aastal 2035 tuumastsenaariumis ja aastal 2050
taastuvgaasi stsenaariumis. Kasvuhoonegaaside heide väheneb eeldusel, et põlevkivielektrijaamades
asendatakse põlevkivi alates 2030 biomassiga90, mõningast heidet põhjustab aastal 2050 fossiilgaas juhul
kui seda veel tekib (põlevkiviõli uttegaasi kasutusel põlevkivielektrijaamades). Uuesti modelleeritud
tuumastsenaariumi tulemused näitavad, et suures mahus maismaa- ja meretuuleparkide rajamisel sobiksid
vajalikku juhitavat võimsust 1200MW tagama olemasolevad koostootmisjaamad ja nii gaasijaamad kui
tuumajaam, vajadust juhitava võimsuse järele vähendaks suursalvestite kasutusele võtt. Süsteemi
vajaduste ja sotsiaalmajandusliku kulu vaatest on mõistlikum erinevate tootmiste kombinatsioon kui ainult
90 Auvere elektrijaama põletusseadmes on võimalik põletada kütuseid järgmistes osakaaludes summaarsest soojussisendist: 45% biomassi, 35%
uttegaasi ja 20% põlevkivi. KKL/324417
16
Energiamajanduse arengukava aastani 2035 lisad 2-8
ühele energiaallikale toetumine. Tuumajaam teatud mahus baaskoormuse katmiseks, gaasijaamad kiirete
sagedusreservide katmiseks ja salvestid saavad katta süsteemi vajadust ja turgu.
Kõigi kliimaneutraalsete stsenaariumide korral prognoosis mudel elektritootmise ülemineku Eestis
põlevkivilt tuule- ja päikeseenergiale (st 2050. aastaks kodumaisest elektrist tuli modelleerimisel 70–85%
tuule- ja päikeseenergiast). Tuule- ja päikeseenergia toodangu kõikumisi tasakaalustasid peamiselt
rajatavad juhitavad elektritootmise ja salvestamise võimsused ning mõningane tarbimise juhtimine ja
elektrienergia import. Tuule- ja päikeseenergia samaaegne arendamine on kasulik süsteemi töökindluse
seisukohalt, sest tuule- ja päikeseenergia täiendavad teineteist. Üldjuhul oli maismaa tuuleenergia kõigis
modelleeritud stsenaariumides kulupõhiselt konkurentsivõimelisem kui avamere tuuleenergia. Väikeste
tehnoloogiakulude tõttu prognoositi kõigis stsenaariumides akude, päikeseenergia ja maismaa tuuleenergia
kasutamise märkimisväärset kasvu. Enamiku stsenaariumide puhul kasutati maismaa tuuleenergia ja
tarbimise juhtimise potentsiaal täielikult ära. Jäätmetel või biomassil põhineva tootmisvõimsuse
laiendamise potentsiaal oli tagasihoidlik või puudus üldse, sest nende ressursside kasutamine oli piiratud.
Sama kehtis hüdroelektrienergia kohta, mille potentsiaal on väike ega ole alternatiivsete tehnoloogiatega
võrreldes kulutõhus. Ajavahemikus 2030–2050 suurenes juhitavate võimsuste maht veidi kõigis
stsenaariumides, kuid see tulenes suures osas akude võimsuse lisandumisest ning jätkuvast biomassil
töötavate põlevkivielektrijaamade kasutamisest. Kõige rohkem alternatiivseid juhitavaid võimsusi lisandus
tuumaenergia (lisanduks 900 MW tuumaenergiat) ja taastuvgaasi (lisanduks 1000 MW biogaasi)
stsenaariumides. Samuti investeeris mudel uutesse juhitavatesse võimsustesse stsenaariumides kõik
tehnoloogiad ja 1000 MW (lisanduks 348 MW pumphüdroakumulatsiooni ja 190 MW gaasi) ning kõik
tehnoloogiad ilma netoimpordita (lisanduks 406 MW gaasi ja 300 MW tuumaenergiat). Enamiku
stsenaariumide puhul kasvas oluliselt kodumaise tootmisega kaetud elektritarbimise osatähtsus.
Taastuvenergia ja salvestuse ning kõigi tehnoloogiate ilma netoimpordita stsenaariumis oli netonõudlus
kaetud juba 2030. aastaks, kusjuures taastuvenergia ja salvestuse stsenaariumis oli Eesti netoeksportija
juba 2030. aastal ja tuumaenergia stsenaariumis 2040. aastal. Aastaks 2050 katsid netonõudluse kõik
stsenaariumid peale süsiniku püüdmise ja kasutamise, mis suutis katta 2050. aastal vähem kui 30%
kodumaisest tarbimisest. Investeeringud juhitavasse võimsusesse aitasid vähendada sõltuvust elektri
impordist. Investeeringud tootmisvõimsustesse Eestis parandasid elektri impordi-ekspordi suhet ja
langetasid elektrihindu. Siiski oli kõikides modelleeritud stsenaariumides perioode, mil kasutataks
importelektrit.
Sotsiaalmajandusliku mõju modelleerimisel kvantifitseeriti mõju, mis avaldub iga stsenaariumi ellu
rakendamise korral energiasektori investeeringutele, SKP-le, tööhõivele ja kasutatavale sissetulekule.
Kuivõrd tundlikkuse analüüsi käigus selgus, et alternatiivsetel tuulekõveratel (mis eeldasid suuremat tuule
varieeruvust) oli oluline mõju kõikide stsenaariumite tulemustele, siis otsustati seetõttu ümber arvutada
esialgsed modelleerimistulemused. Sotsiaalmajanduslikku mõju modelleeriti mitmel eri viisil ja eri
rahastamistingimustega arvestades. Lähtepunktiks olid energiasüsteemi tehtud investeeringud, millest
nähtus, et investeeringuvajadus oli suurim taastuvenergia ja salvestuse, tuumaenergia ning taastuvgaasi
stsenaariumi korral, väikseim aga süsiniku püüdmise ja kasutamise korral.
Nende investeeringute mahu põhjal modelleeriti majanduslik mõju. Kõik stsenaariumid peale süsiniku
püüdmise ja kasutamise tagasid head majandustulemused. Kõige paremad sotsiaalmajandusliku mõju
tulemused tagasid tuumaenergia, taastuvgaasi ning kõigi tehnoloogiate ilma netoimpordita stsenaariumid,
mille korral on suurenenud investeeringute ja energiahinna muutuste koosmõju majandusele soodne.
Taastuvenergia ja salvestuse korral vähendasid investeeringute muidu soodsat majandusmõju teiselt poolt
hinnatõus, mis mõjutas sisenõudlust ja rahvusvahelist konkurentsivõimet. Tundlikkusanalüüs näitas, et kui
hindu suudetaks hoida madalana, oleks taastuvenergia ja salvestuse stsenaarium ka sotsiaalmajandusliku
mõju poolest üks atraktiivsemaid. Tuumaenergia stsenaariumi majanduslik atraktiivsus vähenes
märgatavalt, kui tuumajaamade koormustegur kasvas võrreldes esialgses modelleerimises eeldatud 65–
70% pealt tundlikkuseanalüüsis testitud 90%-ni, kuna kõrgema koormusteguri korral tõrjutaks turult välja
soodsamaid taastuvenergia võimsusi, tõuseksid elektrihinnad ja väheneks konkurentsivõime.
Kodumajapidamiste sissetulekute analüüs näitas, et kõige paremini mõjusid sissetulekutele taastuvenergia
17
Energiamajanduse arengukava aastani 2035 lisad 2-8
ja salvestuse, tuumaenergia ning taastuvgaasi stsenaariumid, eelkõige tänu sellele, et lisainvesteeringud
mõjutavad positiivselt palkasid.
Stsenaariumide riskianalüüs käsitles viite riskivaldkonda: regulatiivsed, tehnoloogilised, sotsiaalsed ja
keskkondlikud, energiaturu ning majandusriskid. Analüüsi eesmärk oli hinnata huvirühmade arusaama
nimetatud riskidest ja seda, kuidas need riskid võivad eri stsenaariumide elluviimist mõjutada. Selleks
kasutati küsimustikku, milles esitati avatud küsimusi ja paluti vastajail hinnata eri riskide tõenäosust ja taset
iga stsenaariumi puhul. Huvirühmad peavad kõige riskantsemaks tuumaenergiat (keskmise või kõrge
riskitasemega), kõige vähem riskantseks aga taastuvgaasi stsenaariumi (ehkki selle riskitase on ainult pisut
madalam võrreldes kõigi ülejäänutega). Peamised riskid on tuumaenergia puhul seotud kodanike
vastuseisu, reguleerimise, tehnoloogilise viivituse ja kulude ületamisega.
Kliimaneutraalsuse saavutamiseks prognoositi uuringus „Üleminek kliimaneutraalsele elektritootmisele“
erinevates stsenaariumides järgmised võimsuste vahemikud (va CCS stsenaarium, kus aastaks 2050 pole
varustuskindlus tagatud):
Tabel 2.9. Prognoositud võimsuste vahemik erinevates stsenaariumides 2030-2050.
Paigaldatud võimsused MW 2030 2040 2050
Akud 860*-2235 1667-3980 5907-9288
Maismaatuul 1479 1479 1479
Meretuul 726-1000 726-3000 1576-4000
Päike 1249-1939 1249-3558 2094-6573
Biomass (sh 11. plokk ja Auvere) 310-777 111-577 111-577
Tuuma - 900 300-900
Taastuvgaas 1020 1020 1020
Pumphüdroakumulatsioonijaam** 348 348 174-348
*Taastuvgaasi stsenaariumis
**1000MW juhitava võimsuse stsenaariumis tuleks aastal 2030, tuumaenergia ning taastuvenergia ja salvestuse stsenaariumis
võimsusega 174MW aastal 2050
Eleringi prognoositud tarbimist 9,9 TWh aastaks 2030 on võimalik katta taastuvenergiaga kahe
stsenaariumiga (taastuvenergia ja salvestuse stsenaariumiga ja netoimpordita stsenaariumiga), kuid
tarbimist 11,3 TWh pole kliimaneutraalselt aastal 2030 võimalik veel katta. Varustuskindlus on võimalik
kliimaneutraalselt saavutada aastaks 2040 tuumaenergia stsenaariumiga, aastaks 2050 taastuvgaaside,
kõigi tehnoloogiate ja 1000MW juhitavate võimsuste stsenaariumidega:
Joonis 2. Tarbimisvajadust katvad stsenaariumid aastatel 2030, 2040, 2050.
18
Energiamajanduse arengukava aastani 2035 lisad 2-8
Põhinäitajate poolest olid sobivamad Taastuvenergia ja salvestuse-, Taastuvgaasi-, Tuumaenergia
stsenaariumid, sh kliimaneutraalsus oli modelleeritud stsenaariumides võimalik saavutada aastaks 204091:
Tabel 2.10. Elektritoodang erinevates stsenaariumides võrreldes elektri tarbimisega.
Elektritootmise stsenaariumide toodang, TWh 2030 2035 2040 2050
Referentsstsenaarium 8,5 9,1 9,6 19,1
Taastuvenergia ja salvestuse stsenaariumis 11,8 15,2 18,6 22,7
Impordita elektrisüsteem 11,3 12,2 13 19
Tuumastsenaarium 8,8 11,8 14,9 23,4
Taastuvgaasi stsenaarium 8,5 9,1 9,7 17,6
Kõik tehnoloogiad võrdsed 7,9 8,7 9,5 19,1
1000MW juhitavaid 8,7 9,6 10,4 19,5
Süsiniku püüdmine ja kasutus 6,8 5,8 4,8 4,6
Elektri tarbimine 11,3 11,3 13 16
Tabel 2.11. Taastuvenergia osakaal elektritootmise stsenaariumides.
Elektritootmise stsenaariumide toodangus taastuvelektri osakaal % 2030 2035 2040 2050
Referentsstsenaarium 71 73 100 99
Taastuvenergia ja salvestus* 79 83 100 101
Impordita elektrisüsteem 83 83 83 84
Tuumastsenaarium 72 61 63 78
Taastuvgaasi stsenaarium 71 73 100 100
Kõik tehnoloogiad võrdsed 75 75 100 99
1000MW juhitavaid 74 74 98 99
Süsiniku püüdmine ja kasutus 76 81 89 89
*Aastaks 2030 akusid 2,2GW, meretuul 1GW (2040=3GW), maismaatuul 1,5GW ja päike 1,2GW
Tabel 2.12. Elektrihinna prognoos elektritootmise stsenaariumides.
91 Tegevuskavade aluseks olnud teekaartide arvutuste tulemused (d6_charts_Final pathway results) lehed Gen EE S1 (D7), GHG, Avg Prices
https://energiatalgud.ee/node/8917?category=1704
19
Energiamajanduse arengukava aastani 2035 lisad 2-8
Elektritootmise stsenaariumides
elektri hind (LCOE) 2030 2035 2040 2050
Referentsstsenaarium 97 103 109 103
Taastuvenergia ja salvestus 113 116 118 139
Impordita elektrisüsteem 91 98 104 107
Tuumastsenaarium 88 91 95 88
Taastuvgaasi stsenaarium 98 102 105 101
Kõik tehnoloogiad võrdsed 99 103 107 97
1000MW juhitavaid 96 100 104 103
Süsiniku püüdmine ja kasutus 103 109 116 149
Tabel 2.13. Kasvuhoonegaaside heite prognoos elektritootmise stsenaariumides.
Elektritootmise stsenaariumide KHG heide tuhat tCO2ekv 2030 2035 2040 2050
Referentsstsenaarium 763 431 98 187
Taastuvenergia ja salvestus 782 433 84 79
Impordita elektrisüsteem 766 775 784 324
Tuumastsenaarium 754 397 41 30
Taastuvgaasi stsenaarium 728 402 77 68
Kõik tehnoloogiad võrdsed 722 399 77 167
1000MW juhitavaid 787 500 213 199
Süsiniku püüdmine ja kasutus 493 178 -136 -147
Arvestades eelnevat modelleeritud stsenaariumide võrdlust põhinäitajate alusel olid varustuskindluse
tagamisel ja kliimaneutraalsuse saavutamisel soodsamad Taastuvgaasi stsenaarium ja
Tuumastsenaarium92:
Tabel 2.14. Investeeringute vajadus elektritootmise stsenaariumides.
Elektritootmise stsenaariumide investeeringud
mln eurot (2020 vääringus) 2030 2040 2050 KOKKU
Referentsstsenaarium 1898 360 4626 6884
Seonduvad võrgutugevdamise kulud 10,2 16,5 125,8 152,5
Taastuvenergia ja salvestuse stsenaariumis 3932 4044 3063 11039
Seonduvad võrgutugevdamise kulud 73,9 148,1 3063 3285
Impordita elektrisüsteem 3784 724 3567 8075
Seonduvad võrgutugevdamise kulud 58,5 16,7 60,1 135,3
Tuumastsenaarium 1977 2879 4483 9339
Seonduvad võrgutugevdamise kulud 0 71 158,7 229,7
Taastuvgaasi stsenaarium 4358 397 4187 8942
Seonduvad võrgutugevdamise kulud 8,7 18,8 113,4 140,9
Kõik tehnoloogiad võrdsed 1850 452 4671 6973
Seonduvad võrgutugevdamise kulud 9,1 18,2 128,1 155,4
1000MW juhitavaid 2413 561 4648 7622
Seonduvad võrgutugevdamise kulud 10 6,8 138,4 155,2
Süsiniku püüdmine ja kasutus 2525 58 482 3065
Seonduvad võrgutugevdamise kulud 18,8 54,1 62 134,9
92 Tegevuskavade aluseks olnud teekaartide arvutuste tulemused (d6_charts_Final pathway results) leht Investments_EE
https://energiatalgud.ee/node/8917?category=1704
20
Energiamajanduse arengukava aastani 2035 lisad 2-8
Stsenaariumide investeeringute vajadus aastaks 2050 oli vahemikus 9-14,2 mlrd eurot, sh aastaks 2030 oli
olenevalt stsenaariumist riigi poolne taastuvenergia toetuse vajadus kuni 209 mln eurot (taastuvenergia ja
salvestuse stsenaarium)93:
Tabel 2.15. Elektritootmise stsenaariumide mõjud.
Kumulatiivsed Võrgu CO2 heide
Avalik sektor Elektri maksumus Mõju
Pathway investeeringud tugevdamise 2050 Mõju SKP-le
2050 (€m) (2030) (LCOE 2050 €/MWh) töökohtadele
kulu (€m) (ktCO2)
Taastuvenergia ja
14 293 355 €105-209M 79 ktCO2 139 EUR/MWh Väga posit. Neutr.
salvestus
Tuuma 12 089 230 €39-78M 30 ktCO2 88 EUR/MWh Neutr. Neutr.
CCU 3 966 135 €28-55M -147 ktCO2 149 EUR/MWh Negat. Negat.
Taastuvgaas 11 577 141 €37-73M 68 ktCO2 101 EUR/MWh Väga posit. Väga posit.
Kõik tehnoloogiad 9 025 155 €36-71M 167 ktCO2 97 EUR/MWh Posit. Negat.
Impordita 10 454 135 €94-189M 324 ktCO2 107 EUR/MWh Väga posit. Väga posit.
1000 MW juhitavaid 9 868 155 €41-82M 199 ktCO2 103 EUR/MWh Posit. Negat.
ENMAK 2035 kavandatud tegevuste aluseks on uuringuga välja töötatud meetmed, mis on koondatud
kuueks rühmaks ja on eraldi välja toodud ka nende asjakohasus igas stsenaariumis:
Tabel 2.16. Stsenaariumide elluviimisega seotud meetmed.
Meetmete pakett Meetmed Peamised stsenaariumid
Planeerimine 1A. Kiirendada taristu planeerimise kooskõlastamist. ● Kõik stsenaariumid
1B. Suurendada planeerimiseks ja lubade ● Kõik stsenaariumid, v.a Süsiniku
menetlemiseks ette nähtud haldusressursse. püüdmine ja kasutamine“
1C. Tugimeetmed kooskõlastusprotsesside ● Kõik stsenaariumid, v.a Süsiniku
kiirendamiseks. püüdmine ja kasutamine“
Institutsionaalne reform 2A. Luua tuumaenergeetikat reguleeriv asutus. ● „Tuumaenergia“
● „Kõik tehnoloogiad“
2B. Vaadata läbi Eesti riikliku regulaatori ● Kõik stsenaariumid
(Konkurentsiameti) volitused.
2C. Luua energia- ja kliimaamet. ● Kõik stsenaariumid
2D. Suurendada piiriülest koostööd. ● Kõik stsenaariumid
Riskide vähendamise vahendid 3A. Meetmed energiaostulepingute ● Kõik stsenaariumid
kasutuselevõtu soodustamiseks.
3B. Muuta taastuvenergia vähempakkumiste ● Kõik stsenaariumid, v.a Süsiniku
süsteemi. püüdmine ja kasutamine“
3C. Viia kogu taastuvenergia rahastamine või osa ● Taastuvenergia ja salvestus (avamere
sellest üle maagaasi (või muude vahendite) arvele. tuuleenergia)
● Tuumaenergia
3D. Suurendada Eesti Ettevõtluse ja Innovatsiooni ● Kõik stsenaariumid
Sihtasutuse (KredExi) pakutavate riigigarantiide
praegust mahtu ja töötada välja laiem riigigarantiide
raamistik.
3E. Avaliku sektori kaasinvesteerimine ja riskide ● „Tuumaenergia“
jagamine. ● „Süsiniku püüdmine ja kasutamine“
Taastuvenergia 4A. Koostada kohapealse väikesemahulise ● Kõik stsenaariumid, v.a „Süsiniku
kodumajapidamistele ning taastuvenergiatootmise toetuskava koos muude püüdmine ja kasutamine“
väikese ja keskmise suurusega meetmetega, et soodustada hoonete
ettevõtetele renoveerimist.
4B. Võimaldada kodumajapidamistel ning väikese ja ● Kõik stsenaariumid, v.a „Süsiniku
keskmise suurusega ettevõtetel investeerida püüdmine ja kasutamine“
taastuvenergia tootmisse.
Elektrivõrgud 5A. Töötada välja riiklik paindlikkusstrateegia. ● Kõik stsenaariumid, v.a „Süsiniku
püüdmine ja kasutamine“
5B. Suurendada veelgi Baltimaade ● Kõik stsenaariumid, süsiniku püüdmise ja
tasakaalustamisturu läbipaistvust. kasutamise ning tuumaenergia
93 Leht T0-8 Estonia action plan D7 - Figures and data.xlsx (live.com)
21
Energiamajanduse arengukava aastani 2035 lisad 2-8
stsenaariumide jaoks väiksema
tähtsusega
5C. Parandada akutehnoloogia majanduslikku ● Kõik stsenaariumid, süsiniku püüdmise ja
elujõulisust ja juurdepääsu rahastusele. kasutamise ning tuumaenergia
stsenaariumi jaoks väiksema tähtsusega
5D. Luua tarbimise juhtimise raamistik. ● Kõik stsenaariumid
5E. Muud meetmed salvestusetehnoloogiate alase ● Kõik stsenaariumid
oskusteabe toetamiseks ja takistuste
vähendamiseks.
5F. Kaaluda alternatiivseid projekti arendamise ● „Taastuvenergia ja salvestus (avamere
mudeleid ja rahastamismehhanisme tuuleenergia)“
võtmetähtsusega avameretaristu jaoks. ● „Kõik tehnoloogiad“
5G. Tugevdada ülekande- ja jaotusvõrgu taristut . ● Kõik stsenaariumid
Kodanikuühiskonna kaasamine 6A. Korraldada uue taastuvenergia strateegia ● Kõik stsenaariumid
vastuvõtmisel teavituskampaania.
6B. Seada sisse ühtsed kontaktpunktid. ● Kõik stsenaariumid
6C. Kohalikud tegevusrühmad. ● Kõik stsenaariumid
6D. Hõlbustada kodanikuühenduste ja taastuvenergia ● Kõik stsenaariumid
kogukondade tööd.
Muud meetmed 7A. Toetada haavatavaid leibkondi . ● Kõik stsenaariumid
7B. Arendada oskusi. ● „Tuumaenergia“
Stsenaariumidega kaasnevat keskkonnamõju hinnati ENMAK 2035 keskkonnamõju strateegilise hindamise
(KSH) aruande ptk 8.1.1, mille (Tabel 2) kohaselt mõju osas välisõhu seisundile (SO2, NOx ja peenosakeste
mõõdikud) paistab välja taastuvenergia ja salvestus (avamere tuuleenergia) stsenaarium (lühendina
„taastuv“). Teiste stsenaariumitega suuremat arvutuslikku õhuheidet põhjustab juhitava võimsusena
plaanitud biomassi põletamine. Teistes stsenaariumites nii suures koguses põletamist prognoositud ei ole.
Kui taastuvenergia ja salvestuse stsenaariumis juhitav võimsus asendada mõne heitgaasivaba
lahendusega, väheneb mõju õhusaastele. CO2ekv heitekogus on kõikidel stsenaariumitel (välja arvatud BAU)
väike. Kaasa arvatud taastuvenergia ja salvestus stsenaariumi korral. Kuigi põletamisel eraldub sarnaselt
teistele välisõhu saasteainetele ka CO2ekv, siis tänu biomassi kasutamisele on selle summaarne heide nulli
lähedane. Õhku paisatud CO2ekv kogus seotakse uue kasvava biomassi poolt (tekib CO2ekv ring). ENMAK
eeltööde põhjal jääb CO2ekv heide vahemikku -0,15 – 0,32 mln t aastas. Maavõtud on tuletatud olemasolevate
sarnaste lahenduste (tuulikud, päikesepargid) maavõttude põhjal. Kaardilt on mõõdetud olemasolevate
tuule- ja päikeseparkide maavõtt ning jagatud nende parkide võimsustega. Tulemuseks on keskmine
maavõtt hektarites ühe megavati kohta. Selle ühiku põhjal on välja arvutatud tulevikus plaanitud võimsuste
maavõttu. Selle juures tuleb arvestada, et tegelikkuses sõltub maavõtt olulisel määral püstitatud võimsuse
tehnoloogilisest lahendusest (nt mida suurem tuulik, seda väiksem maavõtt MW kohta). Võib eeldada, et
prognoositud maavõtt on tegelikkusest pigem suurem. Sõltuvalt stsenaariumist on ümardatult täiendav
maavõtt:
• maismaal 1 700 – 5 000 ha;
• meres 0 – 28 000 ha;
• summaarselt 5 000 – 30 000 ha (so 0,7% Eesti maismaa pindalast).
2.2.2 ELEKTRISALVESTUSE STSENAARIUMID JA KAASNEV MÕJU ELEKTRIHINNALE
Elektrihinda modelleeris erinevates elektrisalvestuse stsenaariumides ja suurtarbijate elektrihinna
prognoosi naaberriikides koostas Ramboll94. Eeldusel, et aastaks 2035 rajatakse meretuulepargid,
elektrisalvestus ja täiendavad välisühendused Läti ja Soome suunal näitab suurenergiatarbijate elektrihinna
prognoos võrdluses naaberriikidega tabelis 4, et aastal 2035 on Eestis põhivõrgu kõrgepinges 330 kV
ühendatud tarbijatel elektri lõpphind kõrgem kui Lätis ja Soomes, kuid madalam Poola, Leedu ja Rootsi
elektri lõpphinnast.
94
Ramboll 2025 Analysis of storage and electricity price forecast for large consumers in neighbouring countries Värske uuring:
energiasalvestus mängib keskset rolli tuleviku elektrihinna kujundamisel | Keskkonnaportaal
22
Energiamajanduse arengukava aastani 2035 lisad 2-8
Tabel 2.17. Erineval pingel ühendatud suurenergiatarbijate elektri börsi- ja lõpphinna mudeldatud prognoos
Eestis ja naaberriikides aastal 2035 (Allikas: Rambolli analüüs).
Elektri hind s/kWh Kõrgepinge Madalpinge Keskpinge Börsihind Börsihind
aastal 2035 lõpphind* lõpphind lõpphind 2035 202495
Poola 16,1 16,7 16,3 7,2 9,6
Leedu 8,5 11,7 9,5 4,1 8,7
Rootsi 7,6 9,3 9,2 4,5 2,5-5
Eesti 7 14,1 9,1 3,8 8,7
Läti 4,6 8,7 8,8 4,2 8,7
Soome 4,5 6,9 6,8 2,7 4,6
*Riikide järjestus põhineb kõrgepinge lõpphinnal.
Elektri börsihinda mõjutab tulevikus salvestus, sh mõju elektrikulule on suurem vesisalvestiga. Aastal 2035
on 1500 MW akude kasutusel elektri börsihind 3,827 s/kWh ja kombinatsioonis vesisalvestiga 3,769 s/kWh,
st elektritarbimisel 12,2 TWh/a maksab tarbija kombinatsioonis vesisalvestiga salvestuse eest 7,08 mln €
vähem elektri börsihinna eest.
Tabel 2.18. Salvestuse stsenaariumite võrdlus (Allikas: Rambolli analüüs)
Keskmine elektrihind Kaalutud keskmine
Stsenaarium Aasta
(EUR/MWh) elektrihind
2030 50,38 49,88
1500MW akud 2035 38,90 38,27
2040 27,00 26,45
2030 48,87 48,85
1000 MW akud, 500 MW
2035 38,06 37,69
vesisalvesti
2040 25,99 25,66
2030 49,58 49,35
233.1 MW akud, 500 MW
2035 38,35 37,90
vesisalvesti
2040 26,36 25,97
2.3 GAASIVARUSTUSE OLUKORD JA STSENAARIUMID
Maagaasi tarbimine Eesti energiamajanduses on aasta-aastalt järjepidevalt vähenenud, samal ajal on
kasvanud biometaani tootmine.
Tabel 2.19. Maagaasi sisemaine tarbimine koos võrgukadudega Eestis aastatel 2019 - 2024, TWh (allikas:
Elering).
Aasta 2019 2020 2021 2022 2023 2024
Maagaasi tarbimine TWh 4,8 4,4 5,0 3,8 3,4 3,8
Biometaani tootmise potentsiaaliks on hinnatud 0,8 TWh, rohtse biomassi biogaasijaamadega 1,5 TWh96.
Tabel 2.20. Biometaani toodang Eestis 2018-202497.
Biometaani toodang 2018 2019 2020 2021 2022 2023 2024
Eesti, GWh 40 63 97,4 152,4 168,3 210,6 275,3
95 Nord Pool | Day-ahead prices
96 Biogaas | Kliimaministeerium, täpsemalt Microsoft Word - Biogaasi uuring. Lõpparuanne.doc
97 Biometaani päritolutunnistused | Elering
23
Energiamajanduse arengukava aastani 2035 lisad 2-8
Peale Venemaa täiemahulise agressiooni algust Ukraina vastu 2022. aastal on kogu Euroopas olnud
kõrgendatud tähelepanu all gaasivarustuse tagamine tarbijatele. Seda nii Eestis kui Läänemere regioonis
laiemalt. Oluline on tagada varustuskindlus riigipõhiselt, kuid seda tuleb vaadelda tervikuna ka
regiooniüleselt (Soome, Eesti, Läti ja Leedu kokku, kelle gaasivõrgustikud on omavahel ühendatud - sellesse
valemisse lisandub GIPL-toruühenduse kaudu tegelikult ka Poola), kuid vaadelda tuleb samal ajal ka
gaasivarustuse taskukohasust ja piisavat pakkumist turul. Lisaks tuleb arvesse võtta, et 2022. aasta mai
algusest alustas regioonis tööd täiendav tarnekanal, Leedu-Poola gaasiühendus GIPL, mis liitis Baltikumi ja
Soome Kesk-Euroopa gaasisüsteemiga. Eesti on osa ühtsest Euroopa gaasiturust. LNG terminalid (Inkoo ja
Klaipeda) on peale Venemaa tarnete katkemist olnud kõige olulisem gaasi allikas Eestile. Suurt osa Eesti
gaasivarust hoitakse Inčukalnsi gaasihoidlas(Lätis).
Eestit ühendab Soomega BalticConnectori merealune gaasitoru, teine gaasiühendus on Lätiga. Lisaks läbib
Venemaa ja Läti vaheline gaasiühendus Eestit, kuid see torujuhe ei ole Eesti gaasivõrku kuidagi ühendatud.
Gaasi varustuskindlust tagavad solidaarsusmeetmete kokkulepped on Eestil sõlmitud Soome ja Lätiga, kelle
gaasisüsteemiga on Eesti otseselt ühendatud. Kokkulepete eesmärgiks on sätestada raamistik, mille alusel
saavad lepingupooled gaasituru mittetoimimise olukorras küsida teiselt poolelt abi gaasivarustuse
tagamisel ning samuti seda teisele poolele osutada. Kui gaasiturg ei toimi, siis tegemist on hädaolukorraga
ning läbi solidaarsuslepingute tagatakse võimalusel esmalt kaitstud kodutarbijate ja kriitilise tähtsusega
kaugkütte piirkondade nõudlus.
Gaasitarbimise prognoosi stsenaariumid arvestades sektorite vajadusi on toodud gaasi ülekandevõrgu
arengukavas, mida korrigeeritakse igal aastal (joonisel 3), seejuures järgmist prognoosi mõjutab, kas ja mis
võimsusega prognoositud gaasielektrijaamad Eleringi sagedusreservide hanke98 tulemusel tegelikult
rajatakse aastaks 2029.
Joonis 3. Võrgugaasi tarbimise prognoos99
Juhitava võimsuse, sh sagedusreservi tagamiseks prognoosib ENMAK 2035 gaasielektrijaamade rajamist
aastaks 2029, sellega on arvestatud ka võrgugaasi tiputarbimise prognoosimisel (joonis 4).
98
Elering pikendas sagedusreservide pikaajalise hanke pakkumuste tähtaega | Elering
99
Gaasitarbimise pikaajalise prognoosi uuring
24
Energiamajanduse arengukava aastani 2035 lisad 2-8
Joonis 4. Võrgugaasi tiputarbimise prognoos100.
Rahvusvaheline Energiaagentuur ei näe ette enam gaasihinna sellist kasvu, nagu nägime aastatel 2022-2023
(joonis 5), mis annab kindlust mh gaasielektrijaamade rajamiseks juhitava võimsuse tagamisel.
Joonis 5. Maagaasi hinna prognoos101.
*STEPS – ainult kehtivad poliitikad, APS – riigid täidavad kõik kliimalubadused, NZE – globaalne kliimaneutraalsus aastaks 2050
Allikas: Rahvusvaheline Energiaagentuur (2024).
Gaasivõrgu rekonstrueerimise ja arendamise täpsem ülevaade on kättesaadav Eleringi iga-aastaselt
uuendatavas Eesti gaasiülekandevõrgu arengukavas102 .
2.3.1 GAASIVARUSTUSE STSENAARIUMID JA KAASNEV MÕJU
Stsenaariumid modelleeriti, mõju hinnati ja stsenaariumidele koostati tegevuskavad uuringus „Gaasivõrgu
dekarboniseerimine“103, tegevuskavad olid sisendiks ENMAK 2035 eelnõus kavandatud tegevuste välja
töötamisel. Stsenaariumidega testiti kliimaneutraalsele gaasivõrgu dekarboniseerimise erinevaid võimalusi.
100
Gaasitarbimise pikaajalise prognoosi uuring
101 World Energy Outlook 2024 – Analysis - IEA
102 Eesti gaasiülekandevõrgu arengukava 2024-2033.pdf (elering.ee)
103 Gaasivõrgu dekarboniseerimise uuring 2022 | Energiatalgud
25
Energiamajanduse arengukava aastani 2035 lisad 2-8
Gaasisüsteemi dekarboniseerimise uuringus modelleeriti tavapärase äritegevuse stsenaariumi (BAU) ning
kolm stsenaariumi järgmistel eeldustel:
✓ Taastuva metaani (REN-Methane) stsenaarium, mis kasutab biogaasi ja biometaani võrgupõhiste ja -väliste
lahenduste jaoks, eelistades vesinikku võrguväliste raskesti dekarboniseeritavate lahenduste jaoks;
✓ Taastuva vesiniku (REN-Hydrogen) stsenaarium, mis hõlmab vesiniku kasutamist võrgus ja väljaspool võrku ning
piirkondliku piiriülese vesiniku võrgustiku arendamist 2050. aastaks;
✓ Minimaalse kulu stsenaarium (Cost Minimal, CM), mis uurib konkurentsi taastuvate gaaside ja maagaasi vahel, et
leida vähima kulupõhise dekarboniseerimise lahendus modelleeritud perioodil, arvestades seatud piiranguid ja
modelleerimise piire.
Gaasivõrgu dekarboniseerimise uuringus hinnatud stsenaariumide investeeringute vajadus kokku kuni 5,2
mlrd eurot sõltuvalt stsenaariumist, tabelis 2.21.
Torustiku ja seadmete investeeringud gaasivõrgu dekarboniseerimise stsenaariumides104:
Tabel 2.21. Gaasivõrgu dekarboniseeriumise investeeringud stsenaariumides.
Investeeringud, mln eurot Torustik Seadmed KOKKU
BAU Business as Usual ehk tänaste meetmetega stsenaarium - 221 221
Biometaani stsenaarium 764 616 1 380
Vesiniku stsenaarium 3 867 1 333 5 200
Vähima kulu stsenaarium 764 634 1 398
Majanduse ja energiasüsteemi mõju hindamise põhjal on kõik kolm gaasi dekarboniseerimise stsenaariumi
võrreldes BAU stsenaariumiga majanduslikult ja energiasüsteemi seisukohast väga kasulikud. Kuigi
süsinikdioksiidi heite vähendamise viisid nõuavad suuremaid investeeringuid kui BAU stsenaarium, kaaluvad
positiivsed otsesed ja kaudsed mõjud majandustoodangu, tööhõive, energiakulude ja impordisõltuvuse osas
üles suuremad üldised kapitalikulud. Lisaks sellele on nii majandusmõju kui ka energiasüsteemi mõju
seisukohast eelistatum stsenaarium "Cost Minimal", mille puhul saavutatakse veeldatud maagaasi impordi
järkjärguline lõpetamine ja piirkondliku gaasisüsteemi täielik dekarboniseerimine juba 2040. aastaks, samal
ajal kui teiste dekarboniseerimise stsenaariumide puhul saavutatakse see alles pärast 2040. aastat.
Peamised riskid, mis tuvastati kolme gaasi dekarboniseerimise stsenaariumi saavutamisel, olid seotud
erinevate majanduslike, regulatiivsete ja tehniliste teguritega, mis võivad takistada
dekarboniseerimisvahendite kasutuselevõttu. Konkreetsemalt sisaldavad need riske, mis on seotud 1)
majanduslanguse ja ebastabiilsusega; 2) vajaliku infrastruktuuri arendamisega seotud probleemidega; 3)
tulevaste gaasivarustuse häiretega; 4) taastuvenergia potentsiaali piiramisega (tuule- või biomassipõhine
energia); 5) maagaasi kasutamise piiramisega või varade seisakuga; 6) investeeringute aeglustamisega
seoses regulatiivse ebakindlusega; ja 7) põhiliste gaasistamise tehnoloogiate hinna või jõudluse ebapiisava
parandamisega.
Nende riskide käsitlemiseks ja piirkondlikus gaasisüsteemis täieliku süsinikneutraalsuse saavutamiseks on
uuringus koostatud tegevuskavas esitatud 12 meedet, mis on jaotatud 5 kategooriasse: 1) Gaasisüsteemi
dekarboniseerimise valitsemisstruktuur 2) gaasituru kujundamine ja integreerimine; 3) taastuvenergia ja
vähese süsinikdioksiidiheitega gaasi tootmise ja/või tarbimise toetamine ja nõuded; 4) infrastruktuuri
kavandamine; ja 5) energia ja süsinikdioksiidi maksustamine. Iga üksiku meetme rakendamise ajakava viies
kategoorias on üksikasjalikumalt kirjeldatud teekaardil joonisel 6.
.“ Gas decarbonisation pathways“ ettekanded 7.10.2022 slaid 20 torustiku maksumus ja 3.10.2023 slaid 9 seadmete maksumus
104
26
Energiamajanduse arengukava aastani 2035 lisad 2-8
Joonis 6. Tegevused gaasisüsteemi süsinikneutraalsuse saavutamisel.
Tegevuskomplektid 2025 2030 2035 2040 2045
1 - Gaasisüsteemi
dekarboniseerimise 1) Juhtimisstruktuur ja
valitsemisstruktuur strateegia
2a) Gaasituru integratsioon ja
juurdepääs gaasiturule
2 - Gaasituru
kujundamine ja 2b) Energiamärgistuse
integreerimine süsteem
2c) Vesinikuturu areng
3a) Metaanigaaside toetusmeede
3 - Toetus ja nõuded
taastuvatele ja vähese
süsinikdioksiidiheitega 3b) H2 toetusmeetmed
gaasidele
3c) Kaaluda uute ühenduste/
katelde seaduslikku keeldu.
4a) Infra. planeerimise
koordineerimine
4 - Infrastruktuuri 4b) ühenduse nõuded,
planeerimine E/J koordineerimine
4c) Gaasi
kvaliteedistandardid
5a) Energiamaksud
5 - Energia ja
süsinikdioksiidi
maksustamine 5b) Süsinikumaksud
Kavandatavad meetmed hõlmavad uusi või ajakohastatud sätteid Balti piirkondliku gaasituru riikide
reguleerivas raamistikus, samuti täiendavaid mitteregulatiivseid meetmeid, näiteks riiklikke
sidusrühmadevahelist piirkondlikku koordineerimist. Kavandatud meetmed on suunatud kõigile peamistele
stsenaariumide saavutamisega seotud riskidele, nagu on näidatud joonisel 7.
Joonis 7. Riskid gaasisüsteemi süsinikneutraalsuse saavutamisel.
5b)
1)
Süsinikdioksiidi Juhtimisstruktuur
maksustamine
5a) Energia 2a) BRGM
aktsiisimaksud integreerimine
Regulatiivsed Väline
tõkked energiasõltuvus
4c) Gaas 2b)
kvalitee- Energia-
distandardid märgis
Ebapiisavad
Lock-in /
varade
Peamised sisendid R/LC
gaasi
kinnipidamine
riskid tootmiseks
4b)
2c)
Ühenduse
veeldatud
nõuded ja
planeerimine Infrastruktuur ei Ebapiisav vesiniku turg
ole piisavalt või
maksumus
õigeaegselt välja
või jõudlus
arendatud
4a) Infra.
3a) toetus
planeerimise
metaanigaasidele
kooskõ-
lastamine
3c) Uute 3b) toetus
ühenduste / vesinikule ja
katelde selle
keelamine derivaatidele
Gaasivõrgu dekarboniseerimise uuringus taastuvgaasi toodang modelleeritud stsenaariumides on toodud
joonisel 8.
27
Energiamajanduse arengukava aastani 2035 lisad 2-8
Joonis 8. Taastuvgaaside toodang stsenaariumides.
EE
5
3
TWh
1 REN-Methane
REN-Methane
BAU
BAU
Cost minimal
Cost minimal
REN-Hydrogen
REN-Hydrogen
-1
2030 2050
Off-Network Biogas Off-Network renewable Hydrogen
Off-Network Biomethane On-Network SNG
On-Network renewable Hydrogen On-Network Biomethane
Tabel 2.22. Tehnoloogiate tootmisvõimsus biometaani stsenaariumis.
Gaasi valdkonnas on teostatud uuringute alusel oluline:
• BAU stsenaariumis süsinikuvabadust ei saavutata
• Võrguväline taristu jääb oluliseks
• Torude puhul on küsimus, kas torus liigub metaan või vesinik ning mil määral on vajalik
metaanimolekuli liigutamine regiooni seisukohalt
• Analüüsitakse minimaalsete kuludega stsenaariumi, mis toob turule kõige soodsama süsinikuvaba
gaaside segu aastaks 2050
• Energiatõhususe vaatest ei ole maagaas eelistatuim energiakandja, samas gaas efektiivsem kui
biomass
• Vesiniku tootmine vajab taastuvenergiat
• Gaas kui tippude katmise energiaallikas
• Infrastruktuuri uuendamise vajadus selliselt, et saaks kasutada biometaani ja vesinikku
(regionaalne vaade, tootmise ja tarbimise vajadus)
Stsenaariumide keskkonnamõju hinnati võrreldi ENMAK 2035 KSH aruandes ringleva materjali määra ning
olmejäätmete ringlussevõtu vastu. Mõlema mõõdiku hindamise aluseks on biojäätmete kääritamisest tekkiv
mass – mida rohkem kääritatakse, seda suurem on ringlussevõtt. Nende mõõdikute alusel on vähima
negatiivse mõjuga vähima kulu stsenaarium.
28
Energiamajanduse arengukava aastani 2035 lisad 2-8
2.4 KÜTTE JA JAHUTUSE OLUKORD JA STSENAARIUMID
Stsenaariumid modelleeriti, mõju hinnati ja stsenaariumidele koostati tegevuskavad uuringus „Eesti
üleminek süsinikneutraalsele soojus- ja jahutusmajandusele aastaks 2050“105, tegevuskavad olid sisendiks
ENMAK 2035 eelnõus kavandatud tegevuste välja töötamisel. Stsenaariumidega testiti süsinikneutraalsele
soojus- ja jahutusmajandusele ülemineku erinevaid võimalusi.
Fossiilkütuste kasutus on küttes järjest vähenenud ja väheneb aastaks 2035 kaks korda võrreldes 2022.
aastaga (tabel 2.23) vähendades üldist kütuste tarbimist. Prognooside kohaselt kahekordistub samal ajal
soojuspumpade kasutus.
Tabel 2.23. Soojusenergia tootmine2016-2035106.
Soojusenergia, TWh 2016 2020 2022 2023 2030 2035
Taastuvkütuste tarbimine 4,8 5 5,2 4,9 4,5 4,4
lokaalselt soojuse tootmiseks
Taastuvkütuste tarbimine 3,7 4 4,4 4,5 4,6 4,5
kaugküttesektoris
Soojuspumpade elektri 0,6 1 1,3 1,7 2 2,4
tarbimine soojuse tootmiseks
Taastuvkütuste ja elektri 9,2 10,1 10,9 11 11,1 11,3
tarbimine soojuse tootmiseks
Fossiilkütuste tarbimine 8,6 7 5,8 5,6 4,8 3,2
soojuse tootmiseks
Kasutatud kütused kokku 17,7 17,1 16,7 16,6 16 14,5
Taastuvenergia osakaal 52% 59% 65% 67% 70% 78%
summaarses lõpptarbimises
Kuigi kaugküttesektoris on suures osas asendatud fossiilsed tootmisseadmed hakkepuitu kasutavatega
ning ka soojusvõrke on ulatuslikult renoveeritud, toodetakse ligi kolmandik kaugküttesoojusest siiani
fossiilkütustest ning soojuskaod mitmetes võrkudes on liiga kõrged. Keskmise kaugküttevõrgu aasta
keskmine soojuskadu oli 2021. aastal 19% (2013=13,6-17,3 sõltuvalt võrgu müügimahust107). Samal aastal
oli soojuskadu näiteks Jõhvi linnas 28% ning Tootsi vallas 53%. Toetusmeetmete toel on ettevõtjad
kaugküttetrasse renoveerides soojuskadusid vähendanud. Samas on võimalik, et tulevikus võivad osades
väiksemates võrkudes ka soojuskaod vähesel määral suureneda, kui taastatakse suvine soojatootmine, et
pakkuda kohalike inimestele taas ka tarbevee soojendamist kaugküttevõrgu abil. Samas moodustab
tarbevee soojendamine võrdlemisi väikese osa kütusetarbimisest kaugküttevõrgus ja seega tasuks kaaluda
kütteperioodi välise koormuse katmiseks tööstuslike soojuspumpade või elektrikatelde kasutamist, mis
saaksid suvel kasutada odavamat elektrienergiat ning asendada fossiilkütustel töötavaid põletusseadmeid.
Kõiki maagaasi katlaid pole tehniliselt võimalik hakkepuidukateldega asendada ning ka madal
tarbimistihedus väiksemates kaugküttevõrkudes hoiab kaugküttehinna kõrgel ning raskendab taastuvatele
soojusallikatele üleminekut.
Elektri- ja gaasivõrgu muutumine süsinikuneutraalseks aitab tulevikus nii kütte- kui ka jahutusmajanduse
keskkonnamõju vähendamisele. Lisaks aitab see kaasa ka süsinikuneutraalse varustuskindluse
saavutamisele, sest näiteks biometaani või taastuvelektrit saab toota ka kohalikest allikatest. Kuna
jahutussektoris kasutatakse energiakandjana ainult elektrienergiat ning väliskeskkonda, siis sõltub
105 Energeetika ja maavarade valdkonna analüüsid ja uuringud | Kliimaministeerium
106 2016-2022 Eurostat SHARES taastuvenergia osakaal summaarses energiatarbimises, 2030 ja 2035 uuringu „Eesti üleminek süsinikneutraalsele
soojus- ja jahutusmajandusele aastaks 2035 Energeetika ja maavarade valdkonna analüüsid ja uuringud | Kliimaministeerium alusel
107 Eesti_Arengufond._Kaugkütte_energiasääst.pdf (energiatalgud.ee)
29
Energiamajanduse arengukava aastani 2035 lisad 2-8
jahutussektori dekarboseerimine täielikult elektritootmise dekarboniseerimisest. Soojustarbimisega seotud
kasvuhoonegaaside heide on järjest vähenenud (tabel 2.24).
Tabel 2.24. Soojuse tootmisega kaasnenud kasvuhoonegaaside (CO2ekv) heide 2016-2023108.
Soojustootmine 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023
CO2ekv 1000 t 1279 1146 1476 1014 790 780 839 762
Võimalikud lahendused süsinikneutraalsele kaugküttele üleminekuks:
• Kaugküttevõrkude elektrifitseerimine;
• Soojussalvestite ehitamine;
• Erandjuhtudel biogaasi/biometaani kasutamine gaasikateldes;
• Madaltemperatuursete kaugküttepiirkondade arendamine;
• Kaugküttevõrguga liitumise toetamine väiksemates võrkudes, et suurendada tarbimistihedust.
• Kahekomponendilise hinna kasutuselevõtt;
• Heitsoojuse müügi lihtsustamine.
ENMAK 2035 on kavandanud kaugkütte ja -jahutusega seotud poliitikainstrumendid arvestades
kaugkütteseaduse ja energiamajanduse korralduse seaduse nõudeid, sh aastaks 2030 moodustab
taastuvenergia soojuse summaarsest lõpptarbimisest vähemalt 63 %. Eraldi kaugküttesektoris on
eesmärgiks jõuda samaks aastaks 80% suuruse taastuvenergia osakaaluni. Et selleni jõuda, tuleb
kehtestada (nt tegevusloa kõrvalnõudena või hinnaregulatsioonis tulukust määrav nõue) igale
kaugküttevõrgule CO2 eriheite eesmärgid:
• 20 kg/MWh aastaks 2035
• 0 kg/MWh aastaks 2040
Joonis 9. Eesti kaugküttevõrkude eriheide [kgCO2/MWh] 2020. aastal.
Lokaalsed kütte- ja jahutuslahendused lahendatakse hoonete põhiselt, kuid nende lahenduste planeerimist
ja arendamist käesolev arengukava ei kata. Käesolevas arengukavas kaugkütte ja -jahutuse kavandatud
tegevuste poliitikainstrumentide koostamisel võeti aluseks soojus- ja jahutusmajanduse (sh kaugkütte ja -
jahutuse) stsenaariumid 109, mille modelleerimisel arvestati hoonete rekonstrueerimise vajadusega vastavalt
hoonete rekonstrueerimise pikaajalisele strateegiale110. Peamiselt tuleb energiasääst hoonete
renoveerimisest/soojustamisest. Väike osa võib tulla ka küttesüsteemide uuendamisest (mida KIK ja Kredex
juba toetavad). Küttesüsteemide uuendamisel on oluline, et see käiks koos kohalike kaugküttevõrkude
arenguga. Kaugküttevõrkude soojuskandja temperatuurid on enamikes võrkudes aastatega madalamaks
läinud ning seega tuleb küttesüsteemide renoveerimisel uuendamisel arvestada langeva soojuskandja
108 https://kasvuhoonegaasid.ee/#/inventory/sector/energy,
https://kasvuhoonegaasid.ee/#/inventory/?level=subCat§or=none§or=energy&sub=none&sub=pub-heat
109 Eesti üleminek süsinikneutraalsele soojus- ja jahutusmajandusele aastaks 2050 https://energiatalgud.ee/node/8931
110 https://ws.lib.ttu.ee/publikatsioonid/et/publ/item/2b223bb1-8b08-4689-b61a-22788d096d12
30
Energiamajanduse arengukava aastani 2035 lisad 2-8
temperatuuriga. Terve kaugküttevõrgu madalatemperauurseks muutmine on teostatav ainult suurte
uusarenduste puhul. See kindlasti ei tähenda, et tulevikus peavad kõik hooned põrandaküttega olema, aga
energiatõhususe vaatest on mõistlik eelmainitud trendi kindlasti hoonete renoveerimisel või ehitamisel
arvestada.
Eestis on üle 200 kaugkütte võrgupiirkonna, millest 106 tõhusad kaugkütte piirkonnad111, kus toodetakse ca
95% Eesti kaugküttes tarbitavast soojusest. Arengukava koostamise ajal toodeti ca 70% kaugküttest
tarbitavast soojusest taastuvatest allikatest (puiduhake 55-58% ja tööstuse heitsoojus 15-17%), ülejäänud
maagaasist (20%) ja muudest kütustest (põlevkivi Narvas, põlevkiviõli tootmisel tekkiva uttegaasi baasil
Jõhvis, Kohtla-Järvel, Sillamäel, põlevkiviõli väga väikses mahus ja reservkütusena jm)112. Kütuseid on
võimalik kokku hoida vähendades energiakadu kaugküttevõrkudes, renoveerides hooneid ning minnes üle
kütuste põletamiselt elektrienergia kasutamisele. Lisaks on oluline luua soodsad tingimused heitsoojuse
kasutamiseks, et suurendada energiatõhusust.
Eesti Jõujaamade ja Kaugkütte Ühingu kaugkütte arengusoovitused on järgmised113:
• kaugkütte eelisarendamine linnalistes piirkondades ning fossiilkütuseid kasutavate hoonete liitmine
kaugküttesüsteemidega
• olemasolevate kaugküttevõrkude moderniseerimise lõpuleviimine (täna on renoveeritud ca 66%
Eesti kaugküttetorustikest ehk renoveerimata on ligikaudu 500 km.)
• tootmissüsteemide mitmekesistamine ja tõhustamine (heitsoojuse osakaal Eesti kaugküttes on 15-
17%, rakendatavad on andmekeskustes ja tööstuses tekkiv heitsoojus, tööstuslikud soojuspumbad)
• hoonete energiatõhususe parandamine
• regulatiivse keskkonna stabiilsus.
Kaugkütte infrastruktuuri arendamine on enamasti kohalike omavalitsuste pädevuses. Enamustes Eesti
asulates, kus eksisteerib kaugküte, on omavalitsused määratlenud üldplaneeringutes kaugküttepiirkonnad
ning koostatud on soojusmajanduse arengukavad. Keskkonnainvesteeringute Keskuse kaudu toetatakse
kaugküttesüsteemide energiatõhususe tõstmist ning taastuvenergiale üleminekut114.
Soojusenergia vajadust järgnevatel kümnenditel vähendab eelkõige hoonete rekonstrueerimine ja järjest
karmistunud energiatõhususe nõuded uute hoonete rajamisel. 2021. aastal oli hoonete soojustarbimine 12,6
TWh, mis väheneb aastaks 2050 veerandi võrra 8,5 TWh-ni (joonis 10). Tööstuse soojusvajadus oli 2021.
aastal 3.2 TWh, mis kasvab aastaks 2050 1 TWh võrra115Joonis 10. Soojustarbimise vähenemine hoonete
renoveerimise tulemusel, GWh116.
15000
10000
GWh
5000
0
2021 2025 2030 2035 2040 2045 2050
Eramud Maa-asula Eramud Linn
Korterelamud Maa-asula Korterelamud Linn
Ärihooned Maa-asula Ärihooned Linn
111 https://epha.ee/tohusad-kaugkuttesusteemid/
112 https://epha.ee/wp-content/uploads/2022/11/EJKY_Kaugkyttesektori-arengusoovitused-2030.pdf
113 https://epha.ee/wp-content/uploads/2022/11/EJKY_Kaugkyttesektori-arengusoovitused-2030.pdf
114 https://kik.ee/et/toetatavad-tegevused/kaugkutte-katlamajade-ja-soojustorustike-uuendamine
115
Figure 11 D3 report pdf.pdf (energiatalgud.ee)
116
Figure 10 D3 report pdf.pdf (energiatalgud.ee)
31
Energiamajanduse arengukava aastani 2035 lisad 2-8
Järgnevatel kümnenditel suureneb taastuvenergia osakaal kütmisel. Seejuures tööstuses suureneb
energiavajadus (tabel 2.25), kuid tööstusel jm sektoritel on võimalik pikas perspektiivis maagaasi asemel
kasutada biometaani või gaasivõrgust taastuvgaase.
Tabel 2.25. Taastuvenergia osakaalu muutus soojusmajanduses kasutatavate energiakandjate jaotuses117.
Sektor Ühik 2030 2040 2050
Kaugküte GWh 5744 4723 3890
Taastuvenergia osakaal % 85 100 100
Lokaalküte GWh 6845 5478 4118
Taastuvenergia osakaal % 94 100 100
Tööstus GWh 3905 4267 4479
Taastuvenergia osakaal % 76 100 100
Kokku GWh 16495 14468 12487
Taastuvenergia osakaal % 86 100 100
Peamiseks fookuseks järgnevatel aastatel on soojusmajanduses, sh kaugküttes fossiilkütuste osakaalu
vähendamine. Kui uusi fossiilkütustel katlaid kasutusele ei võeta, lõppeb fossiilkütuste kasutus hiljemalt
aastaks 2050. Joonised 11-14 ja tabelid 2.25-2.27 põhinevad Stockholmi Keskkonnaistituudi (SEI) 2022.
aastal avaldatud uuringul: „Transitioning to a carbon neutral heating and cooling in Estonia by 2050“ Uuring
stsenaariumid arvutati eeldusel, et energiamajandus peab muutma süsinikuneutraalseks 2050. aastaks.
Seoses kliimaseaduse eelnõuga on ülal olevat tabelit 22 korrigeeritud, et 2040. aastaks oleks kogu
küttemajandus süsinikuneutraalne.
Joonis 11. Energiakandjate kasutuse prognoos lokaalküttes118
Energiakandjate tarbimise prognoos
lokaalküttes, GWh
10000
5000
0
2022 2030 2040 2050
Biomass Maagaas Kütteõli Elekter
Lokaalküttesektoris väheneb energiatarbimine 2050-ks aastaks mitu korda seoses renoveerimisega ning
osaliselt ka kaugküttele üleminekuga. SEI uuringu järgi peaks 2040. aastal veel umbes 5% lokaalküttest
sõltuma fossiilkütustest. Need 5% on võimalik asendada kas elektrienergial või muudel taastuvkütustel
põhinevate soojusallikatega.
117 Kaugkütte ja elektrifitseerimise stsenaariumide alusel uuringus "Transitioning to a carbon neutral heating and cooling in Estonia by 2050"
118 Kaugkütte ja elektrifitseerimise stsenaariumide alusel uuringus "Transitioning to a carbon neutral heating and cooling in Estonia by 2050"
32
Energiamajanduse arengukava aastani 2035 lisad 2-8
Joonis 12. Energiakandjate kasutuse prognoos kaugküttes119
Energiakandjate tarbimine kaugküttesektoris, GWh
7000
6000
5000
4000
3000
2000
1000
0
2022 2030 2040 2050
Jäätmed koostootmisjaamades Maagaas Põlevkiviõli Biomass Elekter
Käesolevas peatükis toodud prognoosid on koostatud eeldusel, et viiakse ellu renoveerimine vastavalt
hoonete renoveerimise pikaajalises strateegias toodud tempole, mille kohaselt tuleb aastaks 2035
renoveerida ligi 15 mln m2 hoonepinda120. Fossiilkütuste kasutuse lõppemisega kaob KHG heide aastaks
2050 (tabel 2.26). SEI uuringu järgi peaks 2040. aastal veel umbes 11% kaugküttest sõltuma fossiilkütustest.
Need 11% on võimalik asendada kas elektrienergial, heitsoojusel või muudel taastuvkütustel põhinevate
soojusallikatega.
Joonis 13. Energiakandjate kasutuse prognoos tööstuses121
Energiakandjate tarbimine kütteks tööstuses, GWh
5000
4000
3000
2000
1000
0
2022 2030 2040 2050
Elekter Biomass Biogaas Maagaas Kütteõli Põlevkivisaadused Vesinik
Tabel 2.26. KHG heide soojus- ja jahutusmajanduse stsenaariumides, tuhat tCO2ekv122.
Soojus- ja jahutusmajanduse stsenaariumide KHG heide tuhat tCO2ekv 2022 2030 2040 2050
PSJS (Praeguste Suundumust Jätkumise Stsenaarium)BAU Business as Usual ehk tänaste
meetmetega stsenaarium 1 312 786 352 12
Elektristsenaarium 1 322 876 0* 0
Kaugkütte stsenaarium 1314 844 0* 0
Lokaalkütte stsenaarium 1304 736 0* 0
Tehnoloogianeutraalne stsenaarium 1309 785 0* 0
119 Kaugkütte ja elektrifitseerimise stsenaariumide alusel uuringus "Transitioning to a carbon neutral heating and cooling in Estonia by 2050"
https://energiatalgud.ee/sites/default/files/2022-12/D7%20%282%29.pdf
120 Praegu on olemas hoonete rekonstrueerimise toetus aastani 2027.
121 Kaugkütte ja elektrifitseerimise stsenaariumide alusel uuringus "Transitioning to a carbon neutral heating and cooling in Estonia by 2050"
https://energiatalgud.ee/sites/default/files/2022-12/D7%20%282%29.pdf
122
D8 - HC Project summary (1).pdf (energiatalgud.ee)
33
Energiamajanduse arengukava aastani 2035 lisad 2-8
Fossiilkütuste asendamiseks sobivad lahendused on nt tööstusest pärit heitsoojus või soojuspumbad.
Põlevkiviõlil ja põlevkivil töötavate katelde osas ei ole muud alternatiivi kui need muu tehnoloogiaga välja
vahetada. Fossiilkütustel katelde vahetus kliimaneutraalsete lahendustega võtab aega vähemasti aastani
2040. 2022. aastal oli kaugkütte gaasikatelde (võimsus kokku 308,5 MW) tarbimine 1 TWh. Gaasikatlaid on
kokku 460, millest 400 katelt on paigaldatud enne 2015 aastat ning 173 katelt on paigaldatud enne 2000.
aastat. Gaasikatelde puhul on võimalik saavutada kõige kiirem üleminek gaasivõrgu dekarboniseerimisel
biometaaniga, selliselt ei eeldata investeeringuid seadmetesse enne katelde eluealõppu.
Soojus- ja jahutusmajanduse süsinikuneutraalsusele ülemineku stsenaariumid modelleriti ning koostati
vastavad mõjuanalüüsid ja tegevuskavad uuringus „Eesti üleminek süsinikneutraalsele soojus- ning
jahutusmajanduse aastaks 2050“123 raames. Stsenaariumite näitajad on koondatud tabelisse 5.2.*SKI
uuringu stsenaariumis arvutatud väärtused asendatud kliimakindla majanduse seaduse eesmärkidega.
Eraldi tähelepanu tuleb tulevikus pöörata kasvavale jahutusvajadusele, mis suureneb aastaks 2050
vähemasti 1 TWh võrra (võrdluseks, hoonete soojustarbimine aastal 2050 on 8,5 TWh) joonis 14.
Joonis 14. Jahutusvajaduse prognoos, GWh124.
Jahutusvajaduse prognoos (GWh)
2000
1000
0
2021 2030 2040 2050
Eramud Maa-asula Eramud Linn
Korterelamud Maa-asula Korterelamud Linn
Ärihooned Maa-asula Ärihooned Linn
Puitkütuste ja maagaasi asendamisel soojuspumpadega kasvavad kütusekulud, tabel 2.27.
Tabel 2.27. Soojus- ja jahutusmajanduse stsenaariumide sotsiaalmajanduslikud näitajad125.
Praeguste
Kaugküte ja - Lokaalküte ja - Tehnoloogia-
Näitajad suundumuste Elektrifitseerimine
jahutus jahutus neutraalne
jätkamine
Keskmine soojusenergia hind
kodumajapidamistele 2050. aastal 60 97 62 74 68
(EUR/MWh) – 2021 kütusehinnad
Keskmised küttekulud
kodumajapidamistes 2050. aastal 94 105 87 102 92
(EUR/MWh) – 2022kütusehinnad
Keskmised jahutuskulud
kodumajapidamistes 2050. aastal 113 112 114 113 110
(EUR/MWh)
2.4.1 KAUGKÜTTE JA -JAHUTUSE STSENAARIUMID JA KAASNEV MÕJU
Kliimaneutraalse soojuse ja jahutuse uuringu alusel on sekkumiste kavandamisel oluline (vt ka koondtabeli
tööleht Soojuse ja jahutuse stsenaarium)126:
• Biomassi kättesaadavuse/hinna arvestamine (allolev aastaks 2050; Soojuse-jahutuse uuringu
Tabel 2-3):
123 EESTI ÜLEMINEK SÜSINIKNEUTRAALSELE SOOJUS- NING JAHUTUSMAJANDUSELE AASTAKS 2050 | Energiatalgud
124 Figure 12 D3 report pdf.pdf (energiatalgud.ee)
125 Eesti üleminek süsinikuneutraalsele soojus- ning jahutusmajandusele aastaks 2050. Koondaruanne
tabel 2-3 soojus ja jahutus D8 eesti
keeles.docx (live.com)
126https://energiatalgud.ee/sites/default/files/2022-12/D8%20-%20HC%20Project%20summary%20%281%29.pdf
34
Energiamajanduse arengukava aastani 2035 lisad 2-8
o BAU stsenaarium näeb ette tänasega sarnast mahtu - 12 TWh;
o Kaugkütte/jahutuse stsenaarium prognoosib biomassi mahuks 11,37 TWh;
o Lokaalkütte/jahutuse stsenaarium prognoosib biomassi mahuks 7,93 TWh;
• Soojuse- ja jahutuse elektrifitseerimine tõstab elektri vajadust tänasega võrreldes ca +2,2 TWh
aastaks 2035 ja kokku +6,6 TWh aastaks 2050;
• Primaarenergia tõhusus on oluliselt parem elektrifitseerimise stsenaariumis (7,4 TWh vs 10,7…14,2
TWh; vt uuringu ptk 1.1);
• Kaugkütte arengustsenaariumite realiseerumiseks aluseks on vajaliku füüsilise taristu olemasolu
(nii torud kui ka 2,61 GW salvestust).
Soojus- ja jahutusenergia valdkonnas on teostatud uuringute alusel oluline:
• Biomassi kättesaadavuse/hinna arvestamine (allolev aastaks 2050; Soojuse-jahutuse uuringu
Tabel 2-3):
o BAU stsenaarium näeb ette tänasega sarnast mahtu - 12 TWh;
o Kaugkütte/jahutuse stsenaarium prognoosib biomassi mahuks 11,37 TWh;
o Lokaalkütte/jahutuse stsenaarium prognoosib biomassi mahuks 7,93 TWh;
• Soojuse- ja jahutuse elektrifitseerimine tõstab elektri vajadust tänasega võrreldes ca +2,2 TWh
aastaks 2035 ja kokku +6,6 TWh aastaks 2050;
• Primaarenergia tõhusus on oluliselt parem elektrifitseerimise stsenaariumis (7,4 TWh vs 10,7…14,2
TWh; vt uuringu ptk 1.1);
• Kaugkütte arengustsenaariumite realiseerumiseks aluseks on vajaliku füüsilise taristu olemasolu
(nii torud kui ka 2,61 GW salvestust).
• Süsinikneutraalse soojus- ja jahutusmajanduse stsenaariumidest on optimaalseima maksumusega
tehnoloogianeutraalse stsenaarium investeeringuvajadusega 1,2 miljardit eurot kokku kuni aastani
2050.
Tabel 2.28. Soojus- ja jahutusmajanduse stsenaariumide investeeringute maksumus (mln eurot)127.
Investeeringud Investeeringud
Investeeringud kokku kuni 2050 (mln eurot) tootmistehnoloogiasse kaugküttetaristusse KOKKU
BAU Business as Usual ehk tänaste meetmetega
stsenaarium 830 53 931
Elektristsenaarium 2274 53 2327
Kaugkütte stsenaarium 1108 1012 2120
Lokaalkütte stsenaarium 1236 52 1288
Tehnoloogianeutraalne stsenaarium 1164 53 1217
Tabel 2.29. Soojus- ja jahutusmajanduse stsenaariumide näitajad.
127 Tabel 1-2 soojus ja jahutus D8 eesti keeles.docx (live.com)
35
Energiamajanduse arengukava aastani 2035 lisad 2-8
Integreeritud päikeseenergiasüsteemide (building integrated photovoltaic (BIPV)) kasutamine Eesti hoonetes
aitab elektrit toota detsentraliseeritult soojatootmise läheduses. See toetab täiendavalt soojuspumpade ja
muude elektriliste lahenduste kasutuselevõttu. Tallinnas on BIPV aasta keskmine geograafiline potentsiaal
637 kWh/m2128. Et näidata BIPV kasutuselevõtu ligikaudset mõju Eesti hoonefondi kontekstis, on Error!
Reference source not found. esitatud elektri kogutootmine BIPV-ga juhul, kui 10% kõigi turuosaliste
katustest on aastaks 2050 selle tehnoloogiaga kaetud (paigaldusmäär 10% on võetud vaid orienteeruva
ulatusena ja see ei ole mõeldud olukorda võimalikult täpselt prognoosima. Turg otsustab, kui suur osa Eesti
hoonefondist saab olema kaetud BIPV-tehnoloogiaga.)
Tabel 2.30. Integreeritud päikeseenergiasüsteemide orienteeruv elektritootmise potentsiaal hoonetes
aastateks 2030 ja 2050 eeldusel, et 10% eri turuosaliste hoonefondist on BIPVga kaetud.
Hoone liik 2030 2050
Paigalduspindala Elektrienergia tootmine Paigalduspindala Elektrienergia tootmine
(mln m2) (GWh) (mln m2) (GWh)
Eramud 28,84 1837 31,59 2012,2
Korterelamud 25,47 1622,3 29,62 1886,6
Teenindus-/ärihooned 28,71 1829,1 41,64 2652,2
Tabel 2.31. Elektrifitseeritud kütte- ja jahutuslahenduste orienteeruv elektrivajaduse katmine akudel töötavate
elektrisõidukite akudega129.
Eramajad
2030 2050
Elektritarbimine akusalvestus katab akusalvestus katab Elektritarbimine kütte akusalvestus katab akusalvestus katab
kütte ja jahutuse sellest sellest ja jahutuse jaoks sellest sellest
Stsenaariumid jaoks (GWh) elektritarbimisest ühe elektritarbimisest 25 (GWh) elektritarbimisest ühe elektritarbimisest 25
laadimistsükliga laadimistsükliga laadimistsükliga laadimistsükliga
Praeguste
suundumuste
jätkamise stsenaarium 370 1,3% 31,8% 309 7,1% 100,0%
Kaugküte ja -jahutus 391 1,2% 30,1% 303 7,3% 100,0%
Lokaalküte ja -jahutus 419 1,1% 28,1% 420 5,2% 100,0%
Elektrifitseerimine 638 0,7% 18,4% 869 2,5% 63,3%
Tehnoloogia-neutraalne 417 1,1% 28,2% 414 5,3% 100,0%
Korterelamud
Praeguste
suundumuste
jätkamise stsenaarium 79 5,9% 100,0% 108 20,3% 100,0%
Kaugküte ja -jahutus 56 8,3% 100,0% 7 100% 100,0%
Lokaalküte ja -jahutus 116 4,1% 100,0% 300 7,3% 100,0%
Elektrifitseerimine 174 2,7% 67,5% 276 8% 100,0%
Tehnoloogia-neutraalne 81 5,8% 100,0% 110 20% 100,0%
Teenindus-/ärihooned
Praeguste
suundumuste
jätkamise stsenaarium 438 1,1% 26,8% 666 4% 82,5%
Kaugküte ja -jahutus 339 1,4% 34,7% 201 10,9% 100,0%
Lokaalküte ja -jahutus 552 0,9% 22,5% 1060 2,1% 51,9%
Elektrifitseerimine 642 0,7% 18,3% 1248 1,8% 44,1%
Tehnoloogia-neutraalne 449 1,0% 26,2% 701 3,1% 78,4%
Stsenaariumide keskkonnamõju hinnati ENMAK 2035 KSH aruandes ptk 8.1.1 kasvuhoonegaaside
heitkoguse (F-gaaside kasutust põhjustavad võimsused), happevihmade (põletamise teel (heitgaasid)
saadav energiahulk) ja põlevkivi kaevandamise (soojuseks vajamineva põlevkivi kogus) vastu. Vähima
negatiivse keskkonnamõjuga on selles võrdluses elektrifitseerimise stsenaarium.
128 Gholami, Hassan & Røstvik, Harald & Steemers, Koen. (2021). The Contribution of Building-Integrated Photovoltaics (BIPV) to the Concept of
Nearly Zero-Energy Cities in Europe: Potential and Challenges Ahead. Energies. 14. 6015. 10.3390/en14196015.
129 Tabel 2-1 ja 2-2 soojus ja jahutus D8 eesti keeles.docx (live.com)
36
Energiamajanduse arengukava aastani 2035 lisad 2-8
2.5 ENERGIATÕHUSUSE STSENAARIUMID
Energiatõhususe stsenaariumidega kaasnevat keskkonna- ja muud mõju täiendavalt ei hinnata, kuna
energiasektoriga seotud kavandatavate tegevuste kaudu energia lõpptarbimist mõjutavaid säästumeetmeid
teistes sektorites käesolev arengukava ei käsitle (energiatõhususe meetmed peavad saama kavandatud
teiste sektorite arengudokumentides). Lisades 2.2-2.3 toodud elektri-, gaasi- ja soojusmajanduse
stsenaariumide modelleerimisel on eeldatud energiatõhususe meetmete rakendamisega (hoonete
rekonstrueerimine, elektrisõidukitele üleminek, tööstuse heitsoojuse kasutus). Energiatõhususe uuringuga
„Support to the renovation wave - energy efficiency pathways and energy saving obligation in Estonia“130
täpsustati erinevate sektorite energiatõhususe meetmed täitmaks energiatõhususe direktiivi eesmärke
aastaks 2030. Uuringus arvestati järgmiste energiatõhususe direktiivi (EED) eesmärkidega Eestile, mida
ühtlasi kajastab riiklik energia- ja kliimakava aastani 2030 (NECP 2030), mida täitsid tervikliku
energiatõhususe reformi stsenaariumi (CEER2) meetmed (tabel 2.32).
Tabel 2.32. Energiasäästu eesmärkide täitmine optimaalseimas stsenaariumis (CEER2)131.
Tabel 2.33. Optimaalseima stsenaariumi mõjud132.
130 Energiatõhususe uuringud | Energiatalgud
131 Tabel 0-2 Estonia_RenoWave_Comprehensive Executive Summary_EE.pdf (energiatalgud.ee)
132 Tabel 0-3 Estonia_RenoWave_Comprehensive Executive Summary_EE.pdf (energiatalgud.ee)
37
Energiamajanduse arengukava aastani 2035 lisad 2-8
Tabel 2.34. Energiatõhususe uuringuga analüüsitud meetmed133.
LISA 3. ÜLEVAADE VARASEMATEST TULEMUS- JA
MÕJUHINDAMISTEST
Varasemad hindamised seoses kehtiva energiamajanduse arengukavaga aastani 2030 (ENMAK 2030):
• EL struktuurivahenditest rahastatud meetmete mõju energiamajanduse eesmärkide täitmisele
(2021) on leitav Energeetika ja maavarade valdkonna analüüsid ja uuringud | Kliimaministeerium
• ENMAK 2030 keskkonnamõju strateegiline hindamisega seotud dokumendid on leitavad
ENMAK:Dokumentatsioon | Energiatalgud
• Energeetika tulemusvaldkonna aruanded aastate 2020-2023 kohta on leitavad Tegevuspõhine
eelarve | Kliimaministeerium
EL programmperioodi 2014-2020 energeetika valdkonnaga seotud meetmete rakendamise mõju ja tulemusi
Eesti energiamajanduse eesmärkide saavutamisse hinnati 2021. aastal134. Uuringus analüüsiti 18 meetme
tegevust, mille raames rahastati 1349 projekti. Analüüsitud 1349 projektist olid 921 (68%) seotud
energiasäästu saavutamisega ja 103 (7,6%) seotud taastuvenergia arendamisega. 962 (71,3%) projekti
panustasid kasvuhoonegaaside vähendamisse. Rahastatud projektide elluviimisel saavutatakse
summaarne energiasääst 439 GWh aastas ja võetakse kasutusele taastuvenergiat 407 GWh aastas. Suurim
energiasääst tuleb ettevõtete ressursitõhususe tegevusest, millele järgnev korterelamute renoveerimine
ning kaugküttetorustike renoveerimine. Taastuvenergia kasutamisse panustavad enim
kaugküttekatlamajade rekonstrueerimise, biometaani kasutuselevõtmise ja ettevõtete ressursitõhususe
tegevused. Rahastatud projektide elluviimisel saavutatakse CO2 vähenemine 192 580 t CO2 ekv/aastas, mis
on ca 1,3...1,7% kogu Eesti heitemahust. CO2 heitmete vähendamisse panustavad enim
kaugküttekatlamajade rekonstrueerimise, biometaani kasutuselevõtmise ja ettevõtete ressursitõhususe
tegevused. Kõikide analüüsitud tegevustega (18) kaasnesid perioodil 2014-2020 otsesed või kaudsed
positiivsed keskkonnamõjud, sh mõju ressursikasutusele, CO2 vähenemine, PM2,5 heite vähenemine (16
tegevuse puhul), 13 tegevuse puhul oli mõju kliimamuutusega kohanemisel ja kõigi 18 tegevuse puhul
mõjutas kliimamuutus tegevuse rakendamist. 16 tegevuse puhul kaasnesid perioodil 2014-2020 osaliselt
negatiivsed keskkonnamõjud, mis on seotud ehitamise käigus tekkivate võimalike lühiajaliste negatiivsete
133 Tabel 0-5 Estonia_RenoWave_Comprehensive Executive Summary_EE.pdf (energiatalgud.ee)
134 EL struktuurivahenditest rahastatud meetmete mõju riigi energiamajanduse eesmärkide täitmisele (2021).pdf (kliimaministeerium.ee)
38
Energiamajanduse arengukava aastani 2035 lisad 2-8
keskkonnamõjudega. Kõikide analüüsitud tegevustega kaasnesid otsesed või kaudsed positiivsed
sotsiaalmajanduslikud mõjud, sh positiivsed mõjud inimese tervisele, tööhõivele, kinnisvaraväärtusele (v.a
biometaani ja ressursitõhususe tegevuste puhul), energiaostuvõimetusele (8 tegevuse puhul) ja 12
tegevusel tuvastati ka ringmajanduse potentsiaal. Üldise energiasäästukohustuse eesmärk perioodil 2014-
2020 oli rahastamise kavade osas 685 GWh, millest saavutati 364,32 GWh ehk 53,18 %. Osaliselt lükkub
saavutatud säästu järgmisesse energiatõhususkohustuse perioodi (2021-2030). Uuel EL perioodil 2021-
2027 jätkuvad sisuliselt 7 meetme tegevust (korterelamute rekonstrueerimine, kaugküttetorustike
rekonstrueerimine, kaugküttekatelde renoveerimine, haiglavõrgu pädevuskeskused, koolivõrgu
korrastamine, ettevõtete ressursitõhusus, biometaani kasutamise toetamine). Ei jätku 8 meetme tegevust
(soojusmajanduse arengukavad, tänavavalgustuse rekonstrueerimine, liginullenergia hoonete
näidisprojektid, erihoolekande asutused, 139/142 lastehoiu infrastruktuur, tervisekeskusete edendamine,
alakasutatud alade elavdamine, TA arendusprogramm), mille asemel lisanduvad uued tegevused.
Probleemne on sihttasemete saavutamine elamumajanduse valdkonnas. Korterelamute rekonstrueerimise
maht aastaks 2023 ei saa tõenäoliselt täidetud ebapiisava toetusmahu, hilise käivitumise ja ehitushindade
tõusu tõttu. Energiamajanduse eesmärkide sh rohepöörde eesmärkide saavutamise jälgimiseks on vajalik
koguda lisaks energiasäästule ka taastuvenergia toodangu ja kasvuhoonegaaside vähenemise andmeid
projektide tasandil.
Kehtiva ENMAK 2030 üldmõõdiku Eesti Maailma Energeetika Nõukogu (World Energy Council, WEC) poolt
välja töötatud energia jätkusuutlikkuse indeksi alusel oli aastal 2013 Eesti 129 WEC liikmesriigi seas 68-ndal
kohal, sh energiajulgeolekult 65, energia kättesaadavuse poolest 51, keskkonna jätkusuutlikkuse tagamisel
117. Kümme aastat hiljem on Eesti sama indeksi järjestuses 126 riigi seas 7. kohal135. Ainuüksi selle
mõõdiku alusel saab väita, et kehtiva arengukavaga kavandatud meetmete rakendamine on olnud edukas.
ENMAK 2035 eelkäija on ENMAK 2030, mis koondab Eesti energiapoliitika eesmärgid, arengukava visiooni
aastaks 2050, eelmise perioodi arengukava eesmärkide täitmise ülevaate, valdkondade arengu ülevaate
(energiatarbimises ja energiatõhususes, elektrimajanduses, soojusmajanduses, elamumajanduses,
transpordi energiakasutuses, kütusemajanduses, teadus- ja arendustegevuses, rahvusvahelises ja
regionaalses koostöös), üld- ja alaeesmärgid, mõõdikud, alaeesmärkide täitmiseks meetmed
varustuskindluse tagamisel ja primaarenergia tõhusamal kasutusel, seosed teiste arengudokumentidega,
juhtimisstruktuuri, kasutatud uuringud ja analüüsid. ENMAK 2030 on ellu viidud igal aastal järgmiseks
neljaks aastaks täpsustatava energeetika programmi kaudu ja ellu viimist seiratud eelneva aasta kohta
tehtud tulemusaruande kaudu. ENMAK 2030 mõõdikud on energeetika ja maavarade programmis 2024-
2027 aastaks 2023 seatud sihttasemete võrdluses 2023. aasta andmete alusel suures osas täidetud.
ENMAK 2030 ja ENMAK 2035 eesmärkide, mõõdikute ja meetmete võrdluses saab välja tuua, et lisandunud
on indeks, mis näitab Eesti positsiooni riikide järjestuses energiajätkusuutlikkuse alusel. ENMAK 2035
energiavarustuse tagamiseks kavandatud tegevused on detailsemalt välja töötatud kui ENMAK 2030, kuid
samas on välja jäetud hoonefondi ja transpordi energiatõhususe meetmed, mille kavandamine ja
rakendamine tagatakse energiasäästukohustuse jaotuskava alusel 2021-2030. ENMAK 2035 on juurde
toodud energia taskukohasusega seotud alaeesmärk (tabel 3.1).
135 WEC Trilemma: Country profile (worldenergy.org)
39
Energiamajanduse arengukava aastani 2035 lisad 2-8
Tabel 3.1 ENMAK 2030 ja ENMAK 2035 eesmärkide, mõõdikute ja meetmete võrdlus.
PÕHISISU Kehtiv ENMAK 2030 ENMAK 2035
Üldeesmärk Tagada tarbijatele turupõhise hinna ning Eesti energiamajandus tagab energiajulgeoleku,
kättesaadavusega energiavarustus, mis on kooskõlas kasvatab riigi konkurentsivõimet ja suunab puhta
Euroopa Liidu pikaajaliste energia- ja kliimapoliitika energiaga majandusele üleminekut.
eesmärkidega, samas panustades Eesti majanduskliima
ja keskkonnaseisundi parendamisse ning pikaajalise
konkurentsivõime kasvu.
Üldmõõdikud Taastuvenergia osakaal energia lõpptarbimises 50% Maailma Energeetika Nõukogu (World Energy Council,
aastal 2030, kuid vastavalt energiamajanduse korralduse WEC) energia jätkusuutlikkuse indeks, mille alusel Eesti
seaduse muudatusele aastal 2022 on uus eesmärk 65 % oli maailmas 129 riigi seas 2013. aastal 68. kohal, 2023.
siseriiklikust tarbimisest aastaks 2030 (2012 oli 25,8%, aastal 126 riigi seas 7. kohal, 2035 sihttase on olla
2023 oli 41%) esimese 15 riigi seas.
Kasvuhoonegaaside heitkogus energeetikasektoris 10,5
mln tCO2ekv/a aastal 2030 (2012 oli 16,8 mln tCO2ekv/a,
2023 oli 3,7 mln tCO2ekv/a)
Tarbimise mõõdikud Energia lõpptarbimine ≤32,8 TWh aastal 2030 (2012 oli Energia lõpptarbimine 29,4 TWh aastal 2030
33,2 TWh, aastal 2023 oli 30,2 TWh) Primaarenergia tarbimine 36,5 TWh aastal 2030
Primaarenergiaga varustatus 57,7 TWh aastal 2030
(2012 oli 64,1 TWh, 2023 oli 47,7 TWh)
Varustuskindlusega Taastuvenergia osakaal elektrienergia lõpptarbimises on Puhta energia osakaal energia lõpptarbimisest >66 %
seotud mõõdikud > 50% aastal 2030, kuid vastavalt energiamajanduse aastal 2035.
korralduse seaduse muudatusele aastal 2022 on uus
eesmärk elektrienergia summaarsest lõpptarbimisest Puhta energia osakaal elektri tarbimises aastal 2035 >
moodustab taastuvenergia vähemalt 100% aastaks 2030 80%
(2012 oli see 0,75%, 2023 oli see 32%)
Kütusevabad energiaallikad (tuul, päike, hüdro) Juhitav võimsus elektrisüsteemis 1200-1600 MW aastal
elektrienergia lõpptarbimisest moodustavad > 10% 2035 (2024 oli 1350 MW)
aastaks 2030 (2024 oli see 27 %) Eesti gaasitaristu tehniline piisavus on üle 100 % aastal
Eesti on ühendatud Euroopa Liidus juhitava (2023 oli 114,9%)
sünkroonalaga aastaks 2030 (ühendatud 2025) Energiamahukus alla EL keskmise aastal 2035
Gaasituru kontsentreeritus (HHI) aastal 2030 on <2000 (2023=105,81 KGOE/EUR1000SKP, EL keskmine 78)
(2012 oli 10 000, 2023 oli 4064)
Eesti-Soome gaasiühendus BalticConnector rajatud
aastaks 2019 (avati 11.12.2019)
Energiamahukus 2 MWh/EUR1000SKP2012 aastal 2030 (2012
oli 5,6 MWh/EUR1000SKP2012
Alaeesmärk 1 Varustuskindlus: Eestis on tagatud pidev Energiajulgeoleku tagamine
energiavarustus
Alaeesmärk 2 Primaarenergia tõhusam kasutus: Eesti energiavarustus Energeetika keskkonnasäästlikkuse tagamine
ja -tarbimine on säästlikum panustama majanduse
arengusse ja Eesti elanike heasse toimetulekusse.
Alaeesmärk 3 Kolmandat üldeesmärgi aspekti (majanduse seisund) Energia kättesaadavuse ja taskukohase hinna tagamine
alaeesmärkide seas ei kajastatud, sest varustuskindluse
ja primaarenergia tõhusam kasutuse alaeesmärkide
meetmete rakendamise toimel peab energiamajandus
panustama majanduse arengusse ja Eesti elanike heasse
toimetulekusse.
Meetmed, 1.1 Elektrienergia tootmise arendamine; ELEKTRIVARUSTUS:
kavandatud tegevused, 1.2 Elektrienergia majanduse vajadustele vastav ja tõhus Juhitava võimsuse tagamine
poliitikainstrumendid ülekanne; Tarbimise juhtimise potentsiaali käivitumine
1.3 Gaasivarustuse tagamine; Elektrisalvestuse käivitumine
1.4 Kütusevarude säilitamine; Võrgu arendamine võimekuse tõstmisega
1.5 Soojusenergia tõhus tootmine; Turukorralduse arendamine Balti ja Soome jaeturgude
1.6 Energeetikaalane haldusvõimekus ja väliskoostöö. ühtlustamiseks
2.1 Alternatiivsete kütuste kasutuselevõtu suurendamine Kütusevabade energiaallikate osakaalu suurendamine
transpordis; Riskide maandamine
2.2 Motoriseeritud individuaaltranspordi nõudluse GAASIVARUSTUS:
vähendamine; Turukorralduse arendamine
2.3 Tõhus sõidukipark; Gaasiinfrastruktuuri ja
2.4 Olemasoleva hoonefondi energiatõhususe gaasivaru tagamine
suurendamine; Taastuvgaaside soodustamine
2.5 Uute hoonetega seotud eeldatava energiatõhususe KÜTE JA JAHUTUS
suurendamine; Taristu arendamine
2.6 Tõhus soojusenergia ülekanne; Keskkonna- ja heitsoojuse kasutuse suurendamine
2.7 Avaliku sektori eeskuju Energiatõhususe suurendamine ja
2.8 Energiasääst muudes sektorites moderniseerimine
Energiasäästu meetmed 2021-2030 rakendatakse Fossiilkütuste asendamine
energiasäästukohustuse jaotuskava alusel. Soojussalvestite rajamine
40
Energiamajanduse arengukava aastani 2035 lisad 2-8
Kaugjahutuse arendamine
Kehtiva ENMAK 2030 sihttasemetest on 2022. aasta andmete baasil põhimõõdikute osas vahepeal seatud
ambitsioonikam eesmärk taastuvenergias. Kasvuhoonegaaside heite vähendamise eesmärgid on
täpsustamisel koostamisel oleva kliimakindla majanduse seadusega136.
Keskkonnamõjudest on olulisemana välja toodud atmosfääri peenosakesed läbimõõduga PM2,5
tervisemõju, eelkõige kohtküttest, mille tõttu aastal 2012 oli 260 varajast surma137, kuid aastal 2020 juba
571 varajast surma. Samas on antud hinnang, et kui võrrelda õhusaaste tervisemõju 2020. aastal 2010.
aastaga, siis on tervisemõju kaotatud eluaastatena vähenenud 29% ning 2030. aastaks on oodata vähemist
veel 8%. Eri sektorites (kohtküte, liiklus, muud, sh tööstuslikud allikad) on tervisemõjude vähenemine olnud
suhteliselt sarnane. Kuigi õhusaaste tervisemõjud on vähenenud, põhjustavad need endiselt olulist kahju
rahva tervisele, mh soovitatakse motiveerida vähendama kohtkütte heiteid, soodustada ahikütte kasutamise
vähenemist, luues elanikele paremad tingimused kaugküttega liitumiseks138.
ENMAK 2030 täitmise 2023. aasta tulemusaruande139 kohaselt on kõige suuremad väljakutsed
energeetikas:
1. Varustuskindluse ja energiajulgeoleku tagamiseks elektrivõrgu desünkroniseerimine Venemaa
energiasüsteemist ja sünkroniseerimine Mandri-Euroopa sagedusalaga, kriitilise energia infrastruktuuri
vastupanuvõime kasvatamine, energiataristu arendamine kasvava hajatootmise ja salvestuse nõudlusele
vastavaks, 1000MW juhitava tootmisvõimsuse olemasolu tagamine eelistatult turutingimustel või läbi
strateegilise reservmehhanismi loomise.
2. Taastuvenergia väljakutse on jõuda vähempakkumiste, pikaajaliste taastuvenergia ostulepingute ja
turupõhiste taastuvenergia tootmisvõimsuste rajamise tulemusena taastuvelektri toodangu olulise kasvuni
oludes, kus maismaal on tuuleparkideks sobivaid alasid väga piiratult ning planeerimis- ja mõjuhindamiste
menetlusprotsessid võivad võtta aastaid. Riiklike eesmärkide (sh kliimaneutraalsele energiatootmisele
üleminek) täitmiseks vajalikus mahus taastuvenergia projektide tagamiseks on oluline leida
ministeeriumide, kohalike omavalitsuste, arendajate jt koostöös taastuvenergia tootmiseks sobivad alad
mahus, mis tagaks taastuvenergia osakaalu kasvu ning energiajulgeoleku.
3. Energiatõhususe osas on suurimateks väljakutseteks hoonete kavandatud rekonstrueerimismahtude
realiseerimine (sh avaliku sektori hooned) ja transpordikütuste kasutuse vähendamine. Direktiivi elluviimine
eeldab senisest suuremat valdkondade ülest riigipoolset sekkumist ja kõigi sektorite panust, tagamaks
direktiivist tulenevaid nõudeid.
LISA 4. MÕJUDE EELHINDAMISE KOKKUVÕTE
ENERGIAMAJANDUSE ARENGUKAVA AASTANI 2035 KOOSTAMISE ETTEPANEK (energiatalgud.ee) ptk 6 on
esitatud ENMAK 2035 eeldatavad mõjud:
136 Kliimakindla majanduse seadus | Kliimaministeerium
137 Tabel 3 Orru,_H._ENMAK_2030._Õhusaaste_tervisemõju.pdf (energiatalgud.ee)
138 Välisõhu kvaliteedi mõju võrdlus inimeste tervisele Eestis aastatel 2010 ja 2020 ning õhusaaste tervisemõjude prognoos aastaks 2030.pdf
(kliimaministeerium.ee)
139 Lisa 3_Energeetika_2023_tulemusaruanne.docx (kliimaministeerium.ee)
41
Energiamajanduse arengukava aastani 2035 lisad 2-8
Tabel 4.1. ENMAK 2035 eeldatava mõju iseloom mõjuvaldkonniti.
4.1 ENMAK 2035 KESKKONNAMÕJU STRATEEGILISE HINDAMISE
KOKKUVÕTE (KSH ERALDISEISVAD DOKUMENDID)
ENMAK 2035 KSH läbiviimine kestis jaanuarist 2023 kuni aprillini 2025, KSH aruanne tunnistati vastavaks
keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse140 nõuetega energeetika ja
keskkonnaministri poolt 17.04.2025141.
ENMAK 2035 eesmärkide ja kavandatavate tegevuste välja töötamise aluseks olnud stsenaariumidega
kaasnev eeldatav mõju on kirjeldatud Tõetamme mõõdikute142 alusel. Võrdluseks on toodud stsenaariumite
üksteisevahelised mõjud suhtväärtustena värviskaalal. Skaala on järgmine:
Suhtväärtused iseloomustavad mõju suhet stsenaariumite vahel. See tähendab, et tabel näiteks
iseloomustab erinevate stsenaariumite mõju CO2ekv heitele (konkreetsel juhul stsenaarium „BAU“ avaldab
suurimat negatiivset mõju ja stsenaarium „CCU“ väikseimat negatiivset mõju CO2 heitele). Tabelis ei ole
mõõdikute (nt CO2 heide, maavõtt jne) omavaheline mõju võrreldav ja summeeritav (nt mida heledam veerg,
seda soodsam lahendus), sest mõõdikute mõju ei ole üksteise suhtes normaliseeritud. Erinevatel ridadel
väljendatud mõjusid ei saa veergude kaupa keskmistada ja väita, et kõige rohkem rohelist sisaldav veerg on
kõige ebasoodsam. Erinevate mõõdikute omavahelised seosed on keerulisemad ja nende niisugune
võrdsustamine viiks järelduste tegemisel eksiteele. Pigem tuleb võtta teadmine, et mida rohelisem on veerg,
seda rohkem tuleb pöörata tähelepanu võimalike riskide leevendamisele.
ENMAK raames on välja töötatud seitse elektristsenaariumit, millele lisandub jätkamine endisel viisil.
ENMAK koostamise raames stsenaariumite mudeldamisel ja analüüsimisel selgus, et osa neist ei taga
eesmärgi saavutamist – sajaprotsendilist kliimaneutraalse elektri osakaalu aastaks 2035. See tähendab, et
mõju hindamise kontekstis on tegemist teostamatute stsenaariumitega. Teostamatute stsenaariumite
päised on allolevas tabelis värvitud halliks. Tabelist 4.2 neid ei ole välja jäetud, et pakkuda laiemat pilti
elektrimajanduse võimalustest ja mõjudest.
140 Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus–Riigi Teataja
141 Vastavaks tunnistatud ENMAK 2035 KSH aruanne on leitav https://kliimaministeerium.ee/enmak_ksh
142 Tõetamm - Riigi oluliste näidikute mõõdupuu (stat.ee)
42
Energiamajanduse arengukava aastani 2035 lisad 2-8
Tabelis 4.2 toodud SO2, NOx ja peenosakeste mõõdikud kirjeldavad koondavalt mõju välisõhu seisundile.
Nende osas paistab välja taastuvenergia ja salvestus (avamere tuuleenergia) stsenaarium (lühendina
„taastuv“). Teiste stsenaariumitega suuremat arvutuslikku õhuheidet põhjustab juhitava võimsusena
plaanitud biomassi põletamine. Teistes stsenaariumites nii suures koguses põletamist prognoositud ei ole.
Kui taastuvenergia ja salvestuse stsenaariumis juhitav võimsus asendada mõne heitgaasivaba
lahendusega, väheneb mõju õhusaastele. CO2ekv heitekogus on kõikidel stsenaariumitel (välja arvatud BAU)
väike. Kaasa arvatud taastuvenergia ja salvestus stsenaariumi korral. Kuigi põletamisel eraldub sarnaselt
teistele välisõhu saasteainetele ka CO2ekv, siis tänu biomassi kasutamisele on selle summaarne heide nulli
lähedane. Õhku paisatud CO2ekv kogus seotakse uue kasvava biomassi poolt (tekib CO2 ekv ring). ENMAK
eeltööde põhjal jääb CO2ekv heide vahemikku -0,15 kuni –0,32 mln t aastas. Maavõtud on tuletatud
olemasolevate sarnaste lahenduste (tuulikud, päikesepargid) maavõttude põhjal (lisa 4). Kaardilt on
mõõdetud olemasolevate tuule- ja päikeseparkide maavõtt ning jagatud nende parkide võimsustega.
Tulemuseks on keskmine maavõtt hektarites ühe megavati kohta. Selle ühiku põhjal on välja arvutatud
tulevikus plaanitud võimsuste maavõttu. Selle juures tuleb arvestada, et tegelikkuses sõltub maavõtt olulisel
määral püstitatud võimsuse tehnoloogilisest lahendusest (nt mida suurem tuulik, seda väiksem maavõtt
MW kohta). Võib eeldada, et prognoositud maavõtt on tegelikkusest pigem suurem. Sõltuvalt stsenaariumist
on ümardatult täiendav maavõtt: • maismaal 1 700 – 5 000 ha; • meres 0 – 28 000 ha; • summaarselt 5 000
– 30 000 ha. Võrdluseks 30 000 ha on 0,7% Eesti maismaa pindalast.
Elektristsenaariumid on tabelis 2 tähistatud järgmiselt:
1. Olemasolev – BAU;
2. taastuvenergia ja salvestus (avamere tuuleenergia) – taastuv;
3. tuumaenergia – tuuma;
4. süsiniku püüdmine ja kasutamine (CCU) – CCU;
5. taastuvgaas – gaas;
6. kõik tehnoloogiad – kombi;
7. netoimpordita stsenaarium – impordita;
8. 1000 MW juhitav võimsus - juhitav.
Tabel 4.2. Elektristsenaariumite mõju tõetamme mõõdikute valikule
Soojuse ja jahutuse stsenaariumeid on neli, millele lisandub jätkamine endisel viisil (BAU), tabelis 4.3.
Numbriliste väärtuste kaudu on neid stsenaariumeid võimalik võrrelda kasvuhoonegaaside heitkoguse (F-
gaaside kasutust põhjustavad võimsused), happevihmade (põletamise teel (heitgaasid) saadav energiahulk)
ja põlevkivi kaevandamise (soojuseks vajamineva põlevkivi kogus) vastu.
43
Energiamajanduse arengukava aastani 2035 lisad 2-8
Tabel 4.3. Soojuse ja jahutuse stsenaariumite mõju tõetamme mõõdikute valikule
Gaasivõrgu dekarboniseerimise stsenaariumeid on neli, millele lisandub jätkamine endisel viisil (BAU), tabel
4.4.
Numbriliste väärtuste kaudu on neid stsenaariumeid võimalik võrrelda ringleva materjali määra ning
olmejäätmete ringlussevõtu vastu. Mõlema mõõdiku hindamise aluseks on biojäätmete kääritamisest tekkiv
mass – mida rohkem kääritatakse, seda suurem on ringlussevõtt.
Tabel 4.4. Gaasivõrgu stsenaariumite mõju tõetamme mõõdikute valikule
Üldiselt võib ENMAK 2035 mõju looduskeskkonnale pidada pikas vaates positiivseks. Kliimaneutraalsus
võimaldab aeglustada kliimamuutusi ja sellega kaasnevaid keskkonnamõjusid, nagu ilmastik või mõju
liikidele. ENMAK 2035 eesmärkidega kaasnevaid kirjeldatud mõjusid võib pidada kaudseks, kuna nende
ilmnemine praeguse etapis, arvestades planeeringu strateegilist iseloomu, on pigem teoreetiline. Hinnatud
mõjud võivad realiseeruda alles järgmistes etappides (konkreetsemate projektide käigus) valede otsuste
tagajärjel (jäetakse mingid keskkonnaelemendid arvestamata). ENMAK 2035 plaanib tegevusi
lähiaastakümnetesse, kuid sellega taotletav positiivne mõju, nagu kliimamuutuste pidurdumine, bioloogilise
mitmekesisuse kao pidurdumine, avaldub olulisemalt pikemas ajahorisondis. Lisaks tuleb arvestada, et
soovitud positiivne mõju saab võimalikuks üksnes juhul, kui sellesse panustavad kõik saastavad riigid.
Globaalne kliimaneutraalsus on paratamatult vajalik suund.
Kliimaneutraalsuse saavutamiseks on osaliselt vaja olemasolevate ehitiste asendamine uutega ja teise
kohta (peamiselt elektritootmisüksused). Iga ehitamine toob endaga kaasa mõju looduskeskkonnale.
Seetõttu summaarselt võib ENMAK 2035 põhjustada lähiajal mõningat negatiivset mõju, et pikas
perspektiivis vähendada olulist negatiivset mõju.
Kokkuvõtvalt on ENMAK 2035 keskkonnamõju järgmine:
• ENMAK 2035 mõju looduskeskkonnale on pikas vaates positiivne.
• Leevendavate meetmete rakendamisel ei too ENMAK endaga kaasa olulist negatiivset mõju.
Puudub vajadus ENMAK spetsiifilise seiresüsteemi loomiseks.
• KSH koosseisus läbi viidud Natura hindamise tulemusena leiti, et ENMAK 2035-l rakendamisel
puudub ebasoodne mõju Natura 2000 võrgustikule ja selle terviklikkusele ning puudub vajadus
Natura võrgustiku kaitsest lähtuvalt muuta kavas ettenähtut. Küll aga koorusid välja ettepanekud
võimaliku negatiivse mõju vältimiseks ENMAK 2035 suunatavate tegevuste jaoks järgmistes
etappides (energiataristu planeeringud ja projektid). Ettepanekud on kokkuvõtvalt toodud käesoleva
peatüki lõpus.
• ENMAK 2035 jõustamisega kaasnev olulisim eeldatav muutus keskkonnas on õhukvaliteedi
paranemine (tänu põletite eeldatavale vähenemisele). See vähendab inimese tervisele avalduvat
negatiivset mõju.
44
Energiamajanduse arengukava aastani 2035 lisad 2-8
• ENMAK 2035 on üldplaanis kooskõlas ringmajanduse eesmärkidega.
• Neljast Eestis peamiselt kaalutud energiaallikast madalaim CO2 jalajälg on tuumaenergial ja
tuuleenergial (9–11 g/kWh), millele järgneb päikeseenergia ja maasoojus (27–44 g/kWh).Error!
Bookmark not defined.;143 Kõik need energialiigid on fossiilenergiast kümneid, kohati isegi sada
korda säästvamad.
• Märkimisväärne mõju on peamiselt tuulikutega kaasnev lindudele kokkupõrke oht, inimestele
häiring nagu müra, vibratsioon, visuaal, jäätmete ringlussevõtt (tuulikulabad). Elektritootmise
stsenaariumide mõju analüüsis Tõetamme mõõdikute alusel on KSH ekspert välja arvutanud, et
maismaatuulikutega seotud maavõtt on kokku kuni 29 747 ha (täna tuuleparkidega seotud 1071
ha) ja meretuuleparkidega seotud ala kuni 28 000 ha.
• Päikesejaamade mõju sõltub ruumilise planeerimise otsustest, ehitus- ja hooldustavadest ning
ökosüsteemi tüübist ja seisundist.
• Puitkütuste puhul mida suurem on surve raiemahtude suurenemisele (kui muidu biomassi ei jätku),
seda suurem on surve ökoloogilisele seisundile. Seetõttu on vaja kinni hoida riigiüleselt kokku
lepitud raiemahtudest ning veenduda, et fossiilkütuste asendamiseks soovitud mahus biomass on
saadaval toorainenõudlusele täiendavat defitsiiti põhjustamata. Puidu põletamisel on õhusaaste
olulisus ja ulatus ohjatud normidega ja loamenetlusega konkreetse projekti põhiselt. Seetõttu ei ole
põhjust eeldada biomassi põletamisel olulist negatiivset mõju inimtervisele. Kui põletamisel
tekkivat tuhka ei ladestata prügilasse ja kasutatakse kasulikul eesmärgil (väetiseks) puudub
biomassi põletamisel oluline mõju jäätmetekkele.
• Elektri tootmisel kasutatava põlevkiviõli tootmise jäägina tekkiva uttegaasi (poolkoksi gaas)
kasutamise puhul on mõistlik on kaaluda uttegaasi põletamise asemel selle fraktsioneerimist
komponentideks. See on teostatav juhul, kui fraktsioneerimise kulu on väiksem
üksikkomponentidest saadavast tulust.
• ENMAK ei ole ette näinud jõgedest hüdroenergia kasutamise tõstmist, seetõttu looduskeskkonnale
täiendavat mõju ei põhjustata.
• Kui elektri ja soojuse tootmiseks üldiselt jäätmete põletamise kasvu ette ei nähta, siis erandiks on
soojuse tootmise juures kaugkütte stsenaarium, kus jäätmetest plaanitakse edaspidi saada 50%
rohkem energiat kui täna soojuse tootmiseks põletatakse (ehk põletatakse rohkem jäätmeid). Pole
põhjust eeldada et selline põletamise mahu kasv põhjustab olulist mõju jäätmetekkele.
• Tarbimise juhtimisel on looduskeskkonnale positiivne mõju juhul, kui see toob endaga kaasa
vajaduse rajada vähem energiatootmise võimsusi. Eelduslikult toob tarbimise juhtimine
tipukoormusi alla, tänu millele ei ole vaja püstitada ka nii palju võimsusi, st mida vähem on
püstitatud võimsusi, seda väiksem on inimmõju looduskeskkonnale.
• Tuumaenergia kasutusele võtuks Kliimaministeeriumi juhtimisel läbi viidud eeluuringError!
Bookmark not defined. jõudis järeldusele, et tuumaenergia kasutuselevõtu peamine probleemkoht
on radioaktiivsete jäätmete käitlus ja lõppladustamine. Kokkuvõtvalt jõudis töögrupp järeldusele, et
tuumaelektrijaama rajamist selgelt takistavaid asjaolusid (lahendamata mõjusid) ilmselt ei ole ja
planeerimisega ning mõjude hindamisega võib edasi liikuda. Tuumaenergia kasutuselevõtu üle
otsustamisel peaks vähemalt üheks kaalukeeleks olema ühiskondlik riskitunnetus. See tähendab,
kas Eesti ühiskonna enamus tunneb ennast piisavalt turvaliselt arvestades saadavat energeetilist
kasu (loodustingimustest sõltumatu elektritoodang) ja sellega kaasnevat riski (võimalikud
kaasnevad mõjud ja avaldumise tõenäosus). Seda küsimust tuleks ühiskonnas arutada jagades
emotsioonitut ja teaduspõhist informatsiooni.
• Pumphürdrojaama võimalikud mõjud sõltuvad jaama asukohast (kas kogu rajatis asub maa peal
või reservuaar asub maa all). Maa alla reservuaari rajamisel on oluline üksteisest isoleerida
põhjaveekihid, et ei toimuks segunemist ja võimalikku saastumist. Merest vee võtmisel on vaja
tagada, et süsteemi ei satuks vee-elustik (selgroogsed). Arvestades, et pumphüdrojaamasid ei tule
palju (mõned), on nende võimalik mõju piirkondlik ja leevendatav projektipõhiste hindamistega.
143 Kilgore, G., 2023. Carbon Footprint of Solar Panel 4x More Than Carbon Footprint of Nuclear Power
45
Energiamajanduse arengukava aastani 2035 lisad 2-8
• Soojus- ja jahutusvarustuses minnakse järjest üle soojuspumpadele. Soojuspumpade
probleemkohaks on selleks kasutatav külmakandja, mis üldiselt ühtlasi on ka kliimagaas144.
Külmakandjate CO2 ekvivalent võib ulatuda mitmete tuhandete tonnideni kilogrammi kohta. See
tähendab, et nende kliimamõju võrreldes CO2-ga on väga palju suurem. Aastast 2025 hakkab
kehtima nõue, mis ei luba kasutada külmakandjaid, mille globaalse soojendamise potentsiaal on
üle 750. Kasutuselt kõrvaldatud seadmete olulisemaks jäätmeprobleemiks on külmaaine. Selle
eemaldamine peab olema kontrollitud nii, et ei toimuks olulist leket väliskeskkonda. Üle Eesti
võetakse tasuta vastu kompleksseid suuri kodumasinaid, sh kliimaseadmed.145.
Maasoojuspuuraukudel võib olla risk joogiveeks kasutatavatele põhjaveekihtidele (veekihtide
ühendamine146). Riski ohjamiseks on nt Tartu linn koostanud reeglistiku maasoojuspuuraukude
rajamiseks147. Mõjud õiguslikul tasandil on ohjatud puurakude rajamise nõuetega. Kitsaskohaks on
nõrk järelevalve.
• ENMAK näeb ette rohevesiniku tootmist, mille protsess on kliimaneutraalne. Peamiseks
probleemiks on vesiniku tootmise suur energiakulu. Vesiniku tootmise tõhusus koos tarneahelaga
on 45–60%.148 See tähendab, et tootmiseks kasutatud energiast on kütusena kasutatav 40–55%.
Kui tootmiseks kasutatakse kliimaneutraalseid energiaallikaid, on vesiniku tootmine endiselt
valdavalt kliimaneutraalne kuid siiski madala tõhususega. Kindlatel juhtudel on vesiniku tootmine
siiski mõistlikum kui mittetootmine. Nt kui elektritarve on madal aga tootmispotentsiaal (päike, tuul)
kõrge või suuremate seadmete käitamiseks, mida pole võimalik püsivalt ühendada elektrivõrku
(laevad). Vesinikkütuse põletamisjääk on vesi, mis on keskkonnale ohutu. Vesinik on
plahvatusohtlik ja selle hoiustamine seotud riskiga, kuid ka fossiilsete kütuste hoiustamine on
seotud sama riskiga. Seega riski tase oluliselt (kuivõrd vesinikku hoiustatakse rõhu all ja võib
kergemini lekkida) ei tõuse.
• Nagu kõigi teiste põletusprotsessidega, võib põlevkiviõli ja veeldatud maagaasi (LNG) kasutuse
mõju avalduda paljude seadmete koosmõjus, kui need on kontsentreerunud ühte piirkonda (nagu
põlevkivitööstus praegu Ida-Virumaal). Põlevkiviõli kütte ja LNG kasutust ENMAK sellises mahus
ette ei näe.
• ENMAK 2035 ei põhjusta olulist mõju ainelisele kultuuripärandile.
• ENMAK 2035 toob kliimaneutraalsusele suundumisega endaga kaasa positiivse piiriülese
kliimamõju
• Kliimaneutraalse elektri kasutuselevõtu suurenemine toob endaga kaasa elektroonikaseadmete
kasutuse kasvu. Nende koguseid ei ole võimalik hinnata, kuid tuleb olla valmis, et ka
elektritootmisseadmed kunagi vananevad ja tekib jäätmekäitlusvajadus. Olulisim jäätmeteke
ilmselt kaasneb akude kasutuselevõtuga, kuna nende mass on suur ja jäätmekäitlus keeruline.
ENMAK 2035 stsenaariumites varieerub akude võimsus 299-2226 MW vahel.
• Akude eluiga on hinnanguliselt 10 aastat. See tähendab, et pisut rohkem kui kümneaastases
perspektiivis võib prognoosida 6 000 – 45 000 tonni kasutatud akude teket. 2022. aastal tekkis
jäätmena 3050 t liitiumioonakutError! Bookmark not defined.. Taaskasutamist ei toimunud. ENMAK
2035 rakendamisel ei teki akude jäätmed korraga, vaid jaguneb aastate peale, kuid on näha, et tekkiv
kogus on võrreldes praegusega märkimisväärne.
Keskkonnamõju strateegilise hindamise käigus koostatud ettepanekud on lühidalt järgmised:
1. Teada on tuulikute potentsiaalne mõju linnustikule. ENMAK strateegilisel tasemel määratletakse
tuulikute summeeritud võimsuse suurusjärk. Planeerimistegevuse loogiline jätk oleks kogu riiki hõlmava
asukohavaliku läbi viimine, mille käigus selgitatakse ka summaarsed mõjud ja nende vältimise
meetmed. Taastuvenergiale üle mineku kiires tempos on see etapp vahele jäänud ja tuulikute
asukohtasid planeeritakse kohalike omavalitsuste tasemete planeeringutes. Üleriigiline asukohavalik
144 Eesti Keskkonnauuringute Keskus. Külmutus- ja kliimaseadmete, jahutite ning soojuspumpade käitlejale.
145 Eesti Elektroonikaromu. Vana elektroonika, elektroonikaromude, kasutatud akude ja kasutatud patareide kogumine Eestis.
146 Jõeleht, A., Gaškov, M. Soojuspuuraukude mõju keskkonnale – praktiline ja teaduslik lähenemine. Tartu Ülikooli geoloogia osakond.
147 Kuptis, K., Metsur, M., Grigorjeva, I. 2020. Maaküte Tartus. Maves OÜ
148 Umbach, F. 2023. The future of global hydrogen.
46
Energiamajanduse arengukava aastani 2035 lisad 2-8
ilmselt enam kandvat mõtet ei oma, sest suurem osa tuulikute asukohtasid on juba ära planeeritud või
planeerimine käimas. Siiski on mõistlik tuulikute plaanitud asukohad ja ka veel plaanimata asukohad
üleriigilisel tasandil üle vaadata ja nendega kaasnevad summaarsed mõjud. Vajadusel leevendavad või
kompenseerivad meetmed. Selleks võib kasutada koostatavat üleriigilist planeeringut Eesti 2050, või
teha eraldi uuring.
2. Päikesepaneelide parkide rajamisel tuleb eelistada inimtegevuse poolt juba rikutud maastikke ning
leevendavate meetmete planeerimisel lähtuda vastavateemalisest uuringust.Error! Bookmark not
defined.
3. Selgitada, kuidas lahendatakse jäätmekäitlus (tuulikud, päiksepaneelid, akud) arvestades
ringmajanduse põhimõtteid. Võimalike jäätmeprobleemide (jäätmete kuhjumine) ennetamiseks on
soovitatav tekitada kliimaneutraalse elektri objektidest andmebaas ning selle koosseisus prognoosida
muutusi jäätmevoogudes. Reageerida ennetavalt, et jäätmete tekkimisel oleks olemas jäätmete
kogumise ja käitlemise lahendused.
4. Põlevkivielektrijaamades biomassi suuremas mahus kasutusele võtul tuleb jälgida, et selline plaan ei
mõjutaks Eestis välja kujunenud puidubilanssi nii, et tooks endaga kaasa surve täiendavate raiemahtude
järgi. Põlevkivijaamades biomassi mahu suurendamine lisab täiendavat puidu nõudlust.
5. Pole selgelt aru saada, kas ENMAK plaanib põlevkivielektri tootmist viia nulli või plaanib Eestis
põlevkivielektri kasutust viia nulli. Viimasel juhul jääb võimalus, et põlevkivielektrijaamad jäävad alles ja
müüvad sobival juhul elektrit välisriikidesse. Soovitatav on see ENMAK dokumendis selgelt lahti
kirjutada.
6. ENMAK-il tuleb panustada KHG heite vähendamisega väikesemahulises energeetikas sh hoonete
kohtküttes. ENMAK dokumendis tuleb käsitleda kohustuste jagamise määruse (JJM) tingimusi.
7. Oluline on ENMAK 2035 rakendamisel arvestada ka kliimariskide maandamisega tagades energiasektori
toimivus ka äärmuslike ilmaolude korral (nt tormid). ENMAK peatükis 6.7 on küll toodud kompaktne
kliimamuutuste kirjeldus, kuid pole aru saada, kuidas muutustega kaasnevate ohtudega arvestatakse
ennetavalt ja pika-ajalises plaanis.
8. Kuivõrd elektrivarustuse katkestused mitte ainult ei taandu taastamiskiirusele, on soovitatav
vähendada/parandada katkestuste sagedust SAIFI indikaatori alusel ning lisada SAIFI arengukava
indikaatoritesse.
9. Põhjalikumalt arvestada aastaajaliste tingimuste ja juhuslikkusega kliimast ja ilmastikust sõltuva
taastuvenergia tootmise ja ka tarbimise planeerimisel ning juhtimisel energiasüsteemi paindlikkusvaru
vajaduse mitmekordses kasvus taastuvenergia osakaalu olulises suurenemises ENMAK 2035
kavandatud arengutes.
10. Riiklikult (Keskkonnaagentuur) ja avalikult võiks pakkuda taastuvenergia edendamiseks tuuleatlase ja
päikseatlase andme- ja analüüsiteenust. See aitab kaasa, et taastuvenergia võimsusi planeeritakse
ühtsetel alustel.
11. Natura hindamisel tuvastati vajalikud meetmed, millega on vaja arvestada ENMAK järgmistes etappides:
a. keskkonnaaspektide arvestamine edasistes planeeringutes ja projektides ning vajadusel ette nähtud
leevendusmeetmete rakendamine, b. taristuobjektide asukohavalik eelistatult väljapoole Natura 2000
võrgustiku või võrgustiku aladega funktsionaalselt seotud alasid asukohtades, kus seadmete rajamise
ja kasutamisega seotud mõjualad ei ulatu Natura 2000 võrgustiku aladeni, c. rakendada projektipõhiseid
ehitustehnilisi jm meetmeid (näiteks ajastada ehitustegevusi väljapoole tundlikku perioodi mõjualas
olevatele liikidele) või eelistada tehnoloogia valikul konkreetsesse asukohta sobivaid lahendusi (näiteks
eelistada Natura linnualadel elektrimaakaablit õhuliinile), d. arvestada parima teadmise ja kehtivate
juhenddokumentidega.
Tabel 4.5. KSH ettepanekute arvestamine ENMAK 2035 eelnõus.
KSH ettepanekute lühisisu Arvestamine ENMAK 2035 eelnõus
1. Üleriigiline asukohavalik ilmselt enam kandvat mõtet ei oma, Arvestatud
sest suurem osa tuulikute asukohtasid on juba ära planeeritud Ettepanek edastatud üleriigilise planeeringu koostajale.
või planeerimine käimas. Siiski on mõistlik tuulikute plaanitud
asukohad ja ka veel plaanimata asukohad üleriigilisel tasandil
üle vaadata ja nendega kaasnevad summaarsed mõjud.
47
Energiamajanduse arengukava aastani 2035 lisad 2-8
Vajadusel leevendavad või kompenseerivad meetmed. Selleks
võib kasutada koostatavat üleriigilist planeeringut Eesti 2050,
või teha eraldi uuring.
2.päikesepaneelide parkide rajamisel tuleb eelistada Arvestatud
inimtegevuse poolt juba rikutud maastikke ning leevendavate Suurte päikseparkide puhul arvestatakse, paljudes kohtades
meetmete planeerimisel lähtuda vastavateemalisest soovitusena juba hõlmatud. Eeskätt on see KOV
uuringust (üldplaneeringud) ja põllumaade omanike otsus.
Taastuvenergia rajatise jaoks sobilik maa sihtotstarve
on tootmismaa. Päikesepargi võib teatud juhtudel kohaliku
omavalitsuse loal rajada ka väheväärtuslikule
põllumajandusmaale, kui maa on ka edaspidi
põllumajanduslikult kasutatav.RED3 suunab samuti
taastuvenergiat arendama rikutud aladele ja
mitmeotstarbelistesse kohtadesse(katused, parklad). Rikutud
maastikud asuvad peamiselt Ida-Virumaal, kuhu päiksejaamu
ei saa rajada (rikub raadiosignaali), siiski tuleb leida seal
võimalus PV kasutusele võtuks. Agrivoltaic (agro PV)
põllumajanduses varjuks, parklate, katuste kasutus.
3.jäätmekäitlus (tuulikud, päiksepaneelid, akud), teha Mittearvestatud
kliimaneutraalse elektri objektidest andmebaas ning selle Eraldiseisva andmebaasi loomine tekitab topelt andmebaase
koosseisus prognoosida muutusi jäätmevoogudes ja seonduvat administratiivkoormust. Jäätmekäitlus toimub
vastavalt Euroopa Liidu regulatsioonidele, nt vastavatele
otsekohalduvatele määrustele. Kuna taastuvenergia
eesmärgid on EL ülesed, siis on kõige tulemuslikum rakendada
keskset ökodisaini ja jäätmekäitluse regulatsioone, mis
tagavad ühetaolise lähenemise kõikides liikmesriikides. Nt
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2023/1542, mis
käsitleb patareisid ja akusid ning patarei- ja akujäätmeid.
Samuti kohalduvad jäätmevaldkonna muud regulatsioonid,
mis sätestavad nõuded jäätmekäitluseks. Nimetatud jäätmed
on kaetud enamuses Probleemtoodete registriga
Probleemtooteregister (envir.ee), täiendamisel on Jäätmete
liigitamise kord ja jäätmenimistu–Riigi Teataja.
4.põlevkivielektrijaamades biomassi suuremas mahus Mittearvestatud
kasutusele võtul tuleb jälgida, et selline plaan ei mõjutaks Kavandatud tegevustega biomassi kasutuse kasvu ei
Eestis välja kujunenud puidubilanssi nii, et tooks endaga kavandata, põlevkivielektrijaamade asemele kavandatakse
kaasa surve täiendavate raiemahtude järgi juhitava võimsusena mh gaasijaamade rajamist. Pikemas
perspektiivis sõltuvad biomassi kasutamise kogused olulisel
määral konkurentsiolukorrast, st uute taastuvelektri tootmise
võimsuste lisandumisest, CO2 hinnast, regulatiivsetest
muutustest jms. Tänase seisuga on sisuliselt kõik põlevkivi
kasutavad energiaplokid (väljaarvatud Auvere elektrijaam)
turult väljas, sealhulgas Balti elektrijaam, mis kasutas olulisel
määral biomassi. Kui kaua Auvere elektrijaam turul püsib, mis
mahus ta toota suudab jms on kaugemasse tulevikku vaadates
ebaselge. Koostootmise potentsiaal on Eestis juba kasutusele
võetud, lisanduvad biotoodete jms tehased võivad põhitoodete
tootmise käigus müüa võrku ülejäävat elektrit (nt VKG
biotoodete tehas).
5.täpsustada kas põlevkivist elektri tootmine ja/või kasutus Arvestatud
nulli Põlevkiviga seonduv tekst eelnõus uuendatud
6. ENMAK-il tuleb panustada heite vähendamisega Mittearvestatud
väikesemahulises energeetikas (sh hoonete kohtküttes), Nimetatud määruse tingimused ja nõuete täitmise täpsustab
käsitleda jõupingutuste jagamise määruse tingimus kliimakindla majanduse seadus. Käesoleva arengukavaga
kavandatud tegevused panustavad taastuvenergiale
üleminekuga nimetatud määruse nõuete täitmisse.
7.kliimariskide maandamine Mittearvestatud
Elutähtsa teenuse osutajate riskianalüüsides hinnatakse riskid
ja toimepidevuse plaanid näevad ette tegevused riskide
maandamiseks. Toimepidevuse plaanis kajastatakse
tegevused riskide avaldumise korral. Ettevõtjad maandavad
oma kliimariskid, sh läbi mõjude hindamiste. Valmisolek
kriisideks on täpsemalt kirjeldatud ENMAK 2035 lisa 1 ptk
1.3.6, kus on mh viidatud koostamisel olevale tsiviilkriisi ja
48
Energiamajanduse arengukava aastani 2035 lisad 2-8
riigikaitse seadusele, millega reguleeritakse mh riskide
ennetus149.
8.Kliimapoliitika elluviimisel, millest kaalukas osa on Arvestatud osaliselt
energeetikal, peab arengute eesmärgistamiseks ja seireks KHG heide arvutatakse elektri- ja soojusetootmises kasutatud
lisama CO2 heite (vähendamise) juhtindikaatorina kolme kütustega seotud KHG heite alusel, valdkondade seire toimub
tegevussuuna (elektrimajandus, gaasimajandus, KHG inventuuri koostamisega ja kliimakindla majanduse
soojusmajandus) jaotuses. seaduse täitmisel, mille tulemusi saab kajastada arengukava
programmis.
9.elektri katkestuste sagedus SAIFI mõõdikuks Mittearvestatud
SAIDI ja SAIFI normväärtused on varasemalt arvutatud150 -
elektriettevõtjad esitavad regulaatorile SAIDI, SAIFI ja CAIDI, vt
Konkurentsiameti võrguteenuste kvaliteedinäitajad (2023 oli
jaotusvõrgus tarbimiskoha kohta SAIFI 2,4 katkestust kokku
kestusega SAIDI 419 minutit ja keskmise kestusega CAIDI 169
minutit)151. SAIDI-ga mõõdame katkestuste kestust kokku,
selles numbris sisaldub nii SAIFI kui CAIDI.Nende mõõdikute
alusel analüüsiti152 ja kavandati kehtiva energiamajanduse
arengukava aastani 2030 võrguteenuste kvaliteedinäitaja.
Kuna SAIDI hõlmab teisi näitajaid juba, siis SAIFI lisamine pole
põhjendatud.
10. arvestada aastaajaliste tingimuste ja juhuslikkusega Mittearvestatud
kliimast ja ilmastikust sõltuva taastuvenergia tootmise ja ka Paindlikkusvaru on tagatud arengukavaga kavandatud
tarbimise planeerimisel ning juhtimisel energiasüsteemi tegevustega juhitavate võimsuste olemasolu, salvestuse,
paindlikkusvaru vajaduse mitmekordses kasvus tarbimise juhtimise, uute välisühendustega, lisaks lähtutakse
taastuvenergia osakaalu olulises suurenemises arengukava ellu viimisel taastuvenergia seadmete
kavandamisel keskkonnamõjude hindamisega ette
nähtavatest leevendavatest meetmetest vastavalt KeHJS
nõuetele.
11.energiasektori kliimakerksusele (climate resilience) Arvestatud osaliselt
programmilise lähenemise rakendamine tulevikukliima riskide Kliimakindla energiavarustuse tagamine on kirjeldatud nt
hindamiseks ja nende maandamiseks ning valdkondlikku arengukava tabelis 12, ettepaneku alusel on täpsustatud lisa
kohanemisuuringu läbi viimine 1.3.8. Võrguettevõtete riskide juhtimise aruanded ja
arengukavad sisaldavad riskideks valmisolekut, elutähtsa
teenuse osutajate riskianalüüsid ja -plaanid, toimepidevuse
plaanid peavad tagama hädaolukorraks valmisoleku, sh
arvestades direktiividest tulenevaid kohustusi.
12. pakkuda taastuvenergia edendamiseks tuuleatlase ja Mittearvestatud
päikseatlase andme- ja analüüsiteenust Riiklik ilmateenistus on olemas (sh tuulenormid153,
päikesekiirguse atlas154) ja andmed avalikult kättesaadavad,
KOV-de üldplaneeringutes on toodud tuuleparkide arendusalad
(näidatud keskkonnaportaalis), päikesepargi arendajad leiavad
alad koostöös KOV-ga, HELCOM jm andmekogud tuulterooside
jms kohta on olemas, arendajate uuringud, olemasolevatele
andmebaasidele lisaks täiendava atlase/andmebaasi loomise
vajadust pole arendajad jm osapooled välja toonud155.
13. Natura hindamisel tuvastati vajalikud meetmed, millega Arvestatud
on vaja arvestada ENMAK järgmistes etappides ENMAK järgmistes etappides arvestatakse Natura hindamise
meetmetega, sh vajadusel viiakse arengukava elluviimisel
kavandatavate tegevuste arendamise käigus läbi Natura
hindamine ja selgitatakse võimalik mõju Natura aladele ja
kaitse-eesmärkidele.
149 Valmisoleku seaduse väljatöötamiskavatsus – EIS (valitsus.ee)
150 Tabel 4.4 https://energiatalgud.ee/sites/default/files/images_sala/0/0c/Elektrilevi_O%C3%9C_kask-
ja_madalpingev%C3%B5rgu_varustuskindluse_n%C3%A4itajad_ja_muutuste_m%C3%B5jurid_erinevates_varustuskindluse_piirkondades_%C3%BCle
minekul_kaabliv%C3%B5rgule.pdf
151 https://www.konkurentsiamet.ee/elekter-gaas-soojus-ja-vesi/elekter/jarelevalve#item-1
152 Elektrivõrgu_tänane_olukord.docx (live.com)
153 Tuul |Keskkonnaagentuur | ILM (ilmateenistus.ee)
154 Päikesekiirguse atlas |Keskkonnaagentuur | ILM (ilmateenistus.ee)
155 Poliitikainstrumentide vahearuanne 14.04.2023_final vol2_puhas.pdf (energiatalgud.ee)
49
Energiamajanduse arengukava aastani 2035 lisad 2-8
4.2 ENMAK 2035 MÕJUDE HINDAMISE KOKKUVÕTE
(KONTROLLKÜSIMUSTIK JA ARUANNE ON ERALDISEISVAD
DOKUMENDID)
ENMAK 2035 muude mõjude hindamisel156 kasutati kontrollküsimustikku157, kus iga poliitikainstrument
(n=16) käsitleti läbi kontrollküsimustikus toodud alamvaldkondade küsimustega (n=36). Teisisõnu on
ENMAK 2035 mõjusid hinnatud 16x36=576 eraldiseisva käsitlusena. ENMAK 2035 kavandatavate
tegevustega kaasnevad mõjud on kontrollküsimustiku alusel üldjuhul väikesed, kaudsed või puuduvad, välja
saab tuua negatiivsete mõjudena:
• Keskmine mõju elektrienergia tarbimise juhtimisel kasvavate administreerimiskuludega kaasnev
mõju riigieelarvele; juhitavate võimsuste tagamisega Ida-Virumaal põlevkivisektori tööjõu vajaduse
vähenemisel mõju demograafiale ja rahvastiku arengule ning uute oskustega spetsialistide
koolitamisega mõju haridusele ja teadusele; tuumajaama rajamisel ning ülekande- ja jaotusvõrgu
taristu arendamisel keskmine mõju riigieelarvele; ülekande- ja jaotusvõrgu taristu arendamisel
liinikoridoride laiendamise ja raadamisega keskmine mõju elurikkusele, metsandusele ja mullale;
kütusevabade energiaallikate suurendamisega jäätmetekkele (tuulikulabad); kaugkütte taristu
arendamisega võib suureneda kaugküttelahendusi rakendavate korteriühistute finantskoormus
seoses investeeringutega mõjutades keskmiselt mittetulundussektorit, kaugkütte taristu
arendamisel ning kaugküttes keskkonna- ja heitsoojuse kasutusele võtul, katlamajade ja
kaugküttevõrkude energiatõhususe suurendamise, soojussalvestite ja kaugjahutuse rajamisega
seotud võimalike toetuste mõju riigieelarvele taristu arendamiseks vajalike toetuste maksmisega
struktuuri vahenditest; kaugküttes keskkonna- ja heitsoojuse kasutuselevõtul haavatavamatele
gruppidele toetuste ja lahenduste käivitamine mõjutades inimeste heaolu ja sotsiaalset kaitset ning
kulud roheoskuste arendamiseks, ümberõppeks ja TA elluviimiseks mh katlamajade ja
kaugküttevõrkude energiatõhususe suurendamisel, fossiilkütuste asendamisel;
• Suur mõju leibkondade majanduslikule olukorrale juhitavate võimsuste tagamisega seotud kulude
kandmisega tarbijale, tuumajaama rajamisel keskvalitsuse korraldusele, tuule- ja päikseparkidega
seotud maavõtu ja merealade kaudu elupaikade vähenemisega elurikkusele
Positiivsete mõjudena saab välja tuua:
• elektrienergia tarbimise juhtimise ja salvestuse ning elektri turukorralduse arendamisel
(taastuvenergia turule tuleku soodustamine), taastuvgaaside turule tuleku soodustamisel
(fossiilkütuste asendamine), kaugkütte taristu arendamisel, kaugküttes keskkonna- ja heitsoojuse
kasutusele võtul (täiendav kliimamõjuta soojusenergia), katlamajade ja kaugküttevõrkude
energiatõhususe suurendamisel, fossiilkütuste asendamisel taastuvenergiaga (soojuse tõhusam
tootmine, maagaasi asendamine biometaaniga) keskmine mõju ja juhitavate võimsuste olemasolu
tagamise põlevkivienergeetikast väljumisega ning ülekande- ja jaotusvõrgu taristu arendamisega
(tingimused uutele taastuvenergia võimsustele) ja kütusevabade energiaallikate osakaalu
suurendamisega suur mõju kliimamuutuste leevendamisele;
• juhitavate võimsuste tagamisega varustuskindluse ning ülekande- ja jaotusvõrgu taristu
arendamise, kütusevabade energiaallikate osakaalu suurendamise ja taastuvelektri tootmise ja
kasutusega seotud riskide maandamine kaudu keskmine mõju kliimakerksusele – kliimariskidega
kohanemisele;
• elektrienergia salvestuse tuleku mõju elurikkusele (vähendab juhitamatute energiarajatiste
vajadust) elanikele, leibkondadele, ettevõtlusele ja energiamahukatele ettevõtetele;
• ülekande- ja jaotusvõrgu taristu arendamine mõjutab keskmiselt maapiirkondade kultuuriasutusi
(vähenevad elektrikatkestused) ja suurelt ettevõtlust (eelduseks ettevõtete toimepidevusele,
156 ENMAK 2035 mõjude hindamise aruanne ja kontrollküsimustik leitav https://kliimaministeerium.ee/enmak_ksh
157 Mõjude määratlemise kontrollküsimustik https://www.just.ee/oigusloome-arendamine/hea-oigusloome-ja-normitehnika/oigustloovate-aktide-
mojude-hindamine
50
Energiamajanduse arengukava aastani 2035 lisad 2-8
eelkõige perifeersetes regioonides), toob riigieelarvesse majanduskeskkonna elavdamisega
maksutulu
• elektri turukorralduse arendamisel on kaudselt suur mõju elektrikulude stabiliseerimisega ja
taastuvelektri tootmise ja kasutusega seotud riskide maandamisega inimeste heaolule ja
sotsiaalsele kaitsele, keskmine mõju riigieelarvele majanduskeskkonna arendamisega
• suure kaudse mõjuna inimeste heaolule ja sotsiaalsele kaitsele on toodud juhitavate võimsuste
olemasolu tagamisega kaasneval elektri hinna stabiliseerumisel;
• suure mõjuna ettevõtete elektrienergia kättesaadavusele juhitavate võimsuste tagamisega
• kütusevabade energiaallikate osakaalu suurendamisel on suur positiivne mõju ettevõtlusele
ettevõtete (sh keskmine mõju põllu-, metsa- ja kalamajanduse ning toiduainetööstuse ettevõtete)
rahvusvahelise konkurentsivõime parandamisega, keskmine positiivne mõju välisõhule ja tervisele
fossiilkütuste kasutuse vähendamise kaudu (arvestamata tuulikute lähedal elavate inimeste
tervisemõju), madalama elektrihinna ja taastuvelektri tootmise ja kasutusega seotud riskide
maandamise kaudu inimeste heaolule ja sotsiaalsele kaitsele, töökohtade loomisega tööturule ja -
keskkonnale, demograafiale ja rahvastiku arengule, haridusele ja teadusele
• taastuvelektri tootmise ja kasutusega seotud riskide maandamine mõjutab keskmiselt põllu-,
metsa- ja kalamajanduse ning toiduainetööstuse ettevõtete konkurentsivõime edendamist
• gaasi turukorralduse arendamisel on keskmine mõju ettevõtlusele eeldatavate tarbijahindade
vähenemisega, suur mõju elanike ja leibkondade majanduslikule olukorrale tarbijale teenuse hinna
vähenemisega;
• gaasiinfrastruktuuri ja riikliku gaasivaru tagamine on olulise mõjuga gaasi tarbivate ettevõtete
toimepidevusele mõjutades ettevõtlust ja suure mõjuga gaasivõrguga ühendatud leibkondade
varustuskindlusele
• taastuvgaaside turule tuleku soodustamisega biogaasi tootmine on oluline lisandväärtuse andja
suure mõjuga põllu-, metsa-, kalamajandus ja toiduainetööstuses ning taastuvgaaside tootmine
mõjutab kindlate jäätmeliikide ringlust mõjutades keskmiselt jäätmeid ja ringmajandust,
kliimagaasidega välisõhku
• kaugkütte taristu arendamine vähendab tarbijate kulutusi kaugküttele mõjutades keskmiselt
inimeste heaolu ja sotsiaalset kaitset, roheoskuste koolituse kaudu mõju haridusele ja teadusele
keskmine, kasvuhoonegaaside jt välisõhuheitmete vähenemise kaudu mõju välisõhule keskmine
• kaugküttes keskkonna- ja heitsoojuse kasutusel keskmine mõju välisõhule esmaste toorainete ja
fossiilkütuse kasutuse vähendamisega
• katlamajade ja kaugküttevõrkude energiatõhususe suurendamisel on peamiselt linnades mõju
välisõhule kasvuhoonegaaside jt õhuheitmete vähendamisele
• Soojussalvestite rajamine aitab tagada stabiilsema kütte hinna tarbijatele (sh tervishoius)
Välja on toodud, et tuumaenergia kasutusele võtul kasvab oluliselt kiirgusohutusega ning
kiirgushädaolukorraga seotud valdkondade võimekuse vajadus, samas on tuumaenergia kasutusele võtul
keskmine positiivne mõju tööturule ja keskkonnale kuni 400 töökoha loomisega ning riigieelarvele
(maksutulu).
Valdavalt on mõju kliimamuutustega kohanemisele kaudselt vähesel määral positiivne. Juhitavate
võimsuste ja taristuarenduste puhul on positiivne mõju varustuskindlusele otsene. Negatiivne mõju võib
avalduda kütuste ja tehnoloogiate impordil, kui tarnekohtades ja -ahelates esineb kliima- ja ilmahäiringuid.
Taristu investeeringutes ja ehitusprotsessi võivad kliimariskid võimenduda (pinnasetööd, ajutised
konstruktsioonid jne). ENMAK käsitlus kliimamuutustega kohanemisel on liiga kitsas, ilmastikuline, mitte
kliimamuutuslik. Riskikäsitluses piirdutakse vaid kitsalt füüsiliste akuutsete ilmariskidega, näiteks
võrgurikete osa, kuid terviklikult ja süsteemselt ning pikas kliimamuutuste perspektiivis on energiasektori ja
-süsteemi tootmis-, tehnoloogilised, juhtimis- ja maineriskid käsitlemata. Kliimamuutus ja ilmarežiimi
muutus, selle juhuslikkus määratleb tuule-ja päikeseenergia tootmist ning johtuvalt mõjutab olulisel määral
varustuskindlust ning energiasüsteemi ja -turu korraldust. Energiasektori kliimakerksus (climate resilience)
vajab kontseptuaalset uuendust, süsteemset programmilist lähenemist ning valdkondlikku
kohanemisuuringut senise lähivaate ja erakorralistele ilmaoludele reageerimise asemel.
51
Energiamajanduse arengukava aastani 2035 lisad 2-8
Kontrollküsimustikku selgitavas aruandes on kokkuvõttes toodud järgmised ettepanekud, millega
arvestamine on kajastatud lisas 6.2:
• Tarbimise juhtimise lahendused tuleb välja töötada selliselt, et andmevahetus toimuks
automaatselt ega suurendaks ettevõtete aruandluskohustusi.
• Energia tarbimise juhtimise turule tuleku soodustamisel arvestada majandussektoritega, millel
puudub võimalus tarbimist vabalt juhtida.
• Taastuvenergiale üleminekul võimaldada tööta jäävatele põlevkivisektori inimestele ümberõpet ja
leida lahendusi nende hõivamiseks uutes valdkondades. Eelistada võimalust uueks tööhõiveks
inimese endises elukohas.
• Selgitada milliseid spetsialiste ja kui palju on ENMAK rakendamisel juurde vaja ning luua
koolitusvõimalused.
• Veenduda, kui suur osakaal kaasnevatest kuludest langeb tarbijate rahaliselt tundlikumale klassile
ja selle põhjal hinnata, kas see mõjutab majandusliku toimetuleku eesmärki.
• Kliimatõhususe määramisel arvestada juhitava võimsuse tagamisel ehitiste rajamise ja imporditud
kütuste kogu olelusringi jalajälge.
• Vaja on viia läbi analüüs tuuleenergeetika arendamiseks vajalike oskuste ja tööjõu osas. TEHTUD
Tuuleenergeetika | OSKA uuringud
• Mõju vältimiseks kultuuripärandile (eelkõige tuulikute rajamisel, põlevkivisektori tööstuspärand ja
kogukonna identiteet) küsida konkreetsete tegevuste planeerimisel seisukohta
Kultuuriministeeriumilt.
• Selgitada konkreetselt milline täiendav kulu või tulu saab olema leibkondadele seoses ENMAK
rakendamisega (taastuvenergia tasud).
• Kaudseks riskiks võib perspektiivis olla suurte taastuv-tootmisvõimsuste koondumine suurtarbijate
kätte, samal ajal kui Eestile on omane mikro- ning väikeste ettevõtete suur osakaal ning ka nende
ligipääs konkurentsivõimelisele taastuvenergiale tuleb tagada.
• Kaugküttevõrgu arendamisel veenduda sobivate spetsialistide koolituspakkumuste olemasolus.
• Selgitada kaugkütte ettevõtetele laskuv investeeringukoormus ning nende võimekus seda kanda.
• Kaugküttetaristu arendamisel veenduda, kui suur osakaal kaasnevatest kuludest langeb tarbijate
rahaliselt tundlikumale klassile ja selle põhjal hinnata, kas see mõjutab majandusliku toimetuleku
eesmärki.
• Täiendavate ülesannete andmisel KOVidele tuleb tagada asjakohane rahastus.
• Uute tehnoloogiate kasutamise soodustamine läbi toetuste nõuab lisaks toetustele arvestamist
toetusmeetmete administreerimiskuludega (tööjõud, vastavad digilahendused jms). Pole selge, kas
see kulu on sisse arvestatud.
• Siseriikliku julgeoleku vaatest on oluline leida võimalus hoida kriitiline juhitav võimsus ka enda riigi
piires
• ENMAK rakendamise etapis analüüsida täpsemalt, kas olemasolevatest toetusskeemidest ja
teadlikkuse tõstmise meetoditest piisab, et tagada võrdsed võimalused ka sotsiaalselt
haavatavatele gruppidele, või on vaja ette näha uusi toetusskeeme.
• Negatiivsete mõjude vältimiseks kultuuriväärtustele on uue taristu ja hoonete ning muude ehitiste
rajamisel vaja arengukava rakendamisel edasisel täpsemalt planeerimisel (üldplaneeringud,
eriplaneeringud, detailplaneeringud) arvestada kultuuripärandi paiknemisega sh võttes arvesse, et
eelkõige tuleb vältida negatiivseid mõjusid kultuurimälestistele, kuid võimalusel ka kaitse all mitte
olevale kultuuripärandile nt pärandkultuurile, militaarpärandile jm-le ehitatud pärandile.
4.3 ELEKTRIVARUSTUSE INVESTEERINGUTE MAJANDUSMÕJU
ENMAK 2035 kavandatud tegevustega seotud elektrivarustuse investeeringute majandusmõju analüüs
teostati Kliimaministeeriumi poolt eelnõu ptk 8 toodud kavandatud tegevustega seotud indikatiivsete
52
Energiamajanduse arengukava aastani 2035 lisad 2-8
investeeringute alusel arvestades järgmiste elektritarbimise stsenaariumidega võrreldes 2024. aasta
tarbimisega 8,26 TWh:
• tarbimise kasvul 15% (tarbimine 9,5 TWh) investeering 3,72 mlrd eurot 3540 MW
tootmisvõimsusesse elektritarbimise 9,5 TWh katmiseks;
• tarbimise kasvu 33% (tarbimine 11 TWh) investeering 5,16 mlrd eurot 5190 MW
tootmisvõimsustesse 11 TWh tarbimise katmiseks.
Investeeringute mõju perioodil 2026–2035 on märkimisväärne, kus Eesti majandusse suunatakse kuni 2,6
mld eurot ja importkaupadele kulub 5,0 mld eurot. Tulemuseks luuakse vahetu ja edasikanduva mõjuna 9,5
mld eurot täiendavat kogutoodangut, 3,0 mld eurot lisandväärtust, tasutakse 1,1 mld € riiklike makse ning
täiendavalt on vajalik kuni 4700 töökohta.
Analüüsi tulemused ja järeldused on järgmised158:
• Elektritarbimise kasvul 15 % on eeldatav kogutoodangu kasv 281 mln eurot (reaalhinnas 152
mln eurot) ja kasvul 33% on eeldatav kogutoodangu kasv 681 mln eurot (reaalhinnas 369 mln
eurot);
• Lõpptarbimine kasvab 171 mln eurot (reaalhinnas 93 mln eurot) elektritarbimise kasvul 15 %
ja 415 mln eurot (reaalhinnas 225 mln eurot) elektritarbimise kasvul 33 %.
• Elektritarbimise kasv 15 % mõjutab Eesti majandust 2,11 mld eurot ja importkaupadele kulub
4,0 mld eurot (negatiivne bilanss), elektritarbimise kasv 33 % mõjutab Eesti majandust 2,6 mld
eurot ja importkaupadele kulub 5,0 mld eurot (negatiivne bilanss).
• Elektritarbimise kasvul 15% on vahetu mõju (Direct effect) ja edasikanduv mõju (Indirect effect)
kokku kogutoodangu nominaalväärtuses ca 7,8 mld eurot, lisandväärtust luuakse 2,4 mld eurot,
riiklikke makse tasutakse 0,9 mld eurot ja töökohti luuakse ca 3900 (perioodi keskmine).
Investeeringute teostamiseks tarbitakse 170 GWh elektrienergiat.
• Elektritarbimsie kasvul 33 % on vahetu ja edasikanduv mõju kokku kogutoodangu
nominaalväärtuses ca 9,5 mld eurot, lisandväärtust luuakse 3,0 mld eurot, riiklikke makse
tasutakse 1,1 mld eurot ja töökohti luuakse ca 4700 (perioodi keskmine). Investeeringute
teostamiseks tarbitakse 211 GWh elektrienergiat.
• Panus SKPsse on kuni 3,0 mld eurot (1,6 mld eurot reaalhinnas).
• Ühe investeeritud euro kohta luuakse 1,5 eurot kogutoodangut ja 0,62 eurot lisandväärtust
(vahetu ja edasikanduva mõju baasil), investeeringute tootlikkus on mõõdukas ning täiendav
mõju peab tulema elektrienergia hinnast.
Vaadeldud kolmes elektri lõpphinna stsenaariumis on mõju lisandväärtusele marginaalne aastal 2035:
• 2024. aasta elektri lõpphinna 17,48 senti/kWh (2035. aastal vastab inflatsiooni arvestades 13,42
sendile/kWh 2024. aasta hindades ehk -23%) juures on mõju SKP kasvu 2,19 mln eurot;
• 16,63 senti/kWh (2035. aastal vastab 12,77 sendile/kWh 2024. aasta hindades ehk -27%) juures
on mõju SKP kasvu 13,9 mln eurot;
• 20,56 senti/kWh 2035. aastal vastab 15,78 sendile/kWh 2024. aasta hindades ehk -9,7%) juures
on mõju SKP kasvu 40,12 mln eurot.
LISA 5. ÜLEVAADE MÕÕDIKUTE METOODIKAST JA ALLIKATEST
Mõõdikute allikad on näidatud mõõdikute ja seotud alg- ja sihttasemete juures allmärkustena tabelis 5.1.
158
PowerPoint Presentation
53
Energiamajanduse arengukava aastani 2035 lisad 2-8
Tabel 5.1. ENMAK 2035 alaeesmärgid, mõõdikud ja sihttasemed.
MÕÕDIKUD ALGTASE SIHTTASE
Üldeesmärgi mõõdikud
Energia jätkusuutlikkuse indeksi koht riikide järjestuses ja punktid 2023:7/126(ABA=82.2/100)160 2035: koht üle 15? (AAA)
(AAA )
159
Alaeesmärk: energiajulgeoleku tagamine
Energiasõltuvusmäär161 2023: 3,5%162 2035: <0%
Juhitav võimsus elektrisüsteemis 2024: 1350 MW163 2035: 1200-1600 MW*
Varustuskindluse norm 164 Täidetud Täidetud
Elektrisüsteemi black-start võimekuse olemasolu riigisiseselt (pärast Täidetud Täidetud
kustumist süsteemi taaspingestamine)
Elektrienergia netoimport 2024: 35,6%165 2035: <0%
Eesti gaasitaristu tehniline piisavus N-1** 2025: 114,9%166 2035: >100%
Alaeesmärk: Energia kättesaadavuse ja taskukohase hinna tagamine
Elektrivõrgu riketest põhjustatud katkestuste keskmine kogukestus 2020-2024 keskmine 218167 2035: < 120168
minutites tarbimiskoha kohta aastas (SAIDI) 5 aasta keskmisena
Elektri aasta keskmine elektri lõpphind kõigis tarbijagruppides alla 2024 täidetud 7 tarbijagrupis, Täidetud kõigis
Läänemere-äärsete riikide (va Saksamaa) keskmise elektri täitmata 4 tarbijagrupis tarbijagruppides
lõpphinna169
Energia kättesaadavus ja taskukohasus170 2022: 94/100 2035: >95
3 kõige suurema ja 3 kõige kallima kaugkütte võrgupiirkonna 2025: 37%171 2035: 20%
keskmise piirhinna erinevus
Alaeesmärk: Energeetika keskkonnasäästlikkuse tagamine
Energia lõpptarbimine, TWh/a (indikatiivne sihttase)172 2023: 30,2 2030: 29,4173
Primaarenergia tarbimine, TWh/a (indikatiivne sihttase)174 2023: 47,7 2030: 36,5175
Energiamahukus, Kg Õliekvivalenti KGOE/EUR1000SKP 2023: 105,81176 2035: <EL keskmise
(EL keskmine 78)
Puhta energia tootmise osakaal energia lõpptarbimisest, %177 2023: 41% 2035: >70%
… elektri tarbimises, % 2023: 32% 2035: >80%
159
AAA näitab, et riik on energiajulgeoleku, energia kättesaadavuse ja hinna ning keskkonnasäästlikkuse näitajate poolest 25 esimese riigi seas
maailmas.
160
World_Energy_Trilemma_2024_Full_Report.pdf (worldenergy.org)
161 Energiasõltuvusmäär näitab imporditud energia osatähtsust energiavajaduse rahuldamisel. Arvutatakse imporditud ja eksporditud energia vahe
suhtena kogutarbimisse. https://www.stat.ee/et/uudised/kas-sailitame-rohepoorde-kaigus-energiasoltumatuse
162
KE36: ENERGIA EFEKTIIVSUSE SUHTARVUD WWW.STAT.EE
163 Eleringi varustuskindluse aruanne 2024
164
Elektrisüsteemi toimimise võrgueeskirjas § 14'1 lõikes 2 - 9 h ja 4,5 GWh aastas
165 Aruanne elektri- ja gaasiturust Eestis 2022, Konkurentsiamet - https://www.konkurentsiamet.ee/et/ametist-kontaktid/aruanded
166 Microsoft Word - Eesti gaasiülekandevõrgu arengukava 2025-2034
167
2020-2024 võrguteenuse kvaliteedinäitajad https://www.konkurentsiamet.ee/et/elekter-maagaas/elekter/jarelevalve
168 Elektrilevi, Konkurentsiamet. Mõõdetakse iga kahe aasta järel.
169
Kodutarbija hind https://ec.europa.eu/eurostat/databrowser/view/nrg_pc_204/default/table?lang=en, Mitte-kodutarbija hind
https://ec.europa.eu/eurostat/databrowser/view/nrg_pc_205_c/default/table?lang=en
170 Taskukohasuse hindamisel võetakse muuhulgas arvesse: elektri hindasid kodutarbijale ja tööstusele, kodutarbijate tarbimismahtu, rahvaarvu,
SKP'd, võrguühenduse olemasolu. Eesti näitajad 2022. aastal, sh kättesaadavuse ja taskukohasuse poolest oli Eesti 20. kohal 127 riigi seas, Energy
Quity: Access to electricity (Percentage of the population with access to electricity), Electricity prices (National electricity price per kilowatt hour as
indicator of affordable energy services for domestic and commercial uses), Gasoline and diesel prices (Prices per litre as indicator of access to
affordable energy services for passenger and commercial vehicles) https://trilemma.worldenergy.org/#!/country-
profile?country=Estonia&year=2022
171 Kooskõlastatud lõpptarbijahinnad 16.06.2025 alusel Kooskõlastatud hinnad | Konkurentsiamet
172 https://ec.europa.eu/eurostat/databrowser/view/sdg_07_11/default/table?lang=en
173 See on indikatiivne sihttase, kuna Euroopa Komisjon arvutab igal aastal seda uuesti, vt Table 19: Indicative national contributions for FEC for all
Member States Detailed calculations for the Member States https://energy.ec.europa.eu/document/download/1be582f1-5029-40c4-b9ca-
04ca546b99ae_en?filename=2024_03_13_Detailed_calculations_for_EED_Article%204.pdf
174 https://ec.europa.eu/eurostat/databrowser/view/sdg_07_10/default/table?lang=en
175 See on indikatiivne sihttase, kuna Euroopa Komisjon arvutab igal aastal seda uuesti, vt Table 13. EED recast Annex I formula results (EU Reference
Scenario 2020 & updated EU Reference Scenario 2020), in Mtoe https://energy.ec.europa.eu/document/download/1be582f1-5029-40c4-b9ca-
04ca546b99ae_en?filename=2024_03_13_Detailed_calculations_for_EED_Article%204.pdf
176 Energy intensity of GDP in purchasing power standards (PPS)
https://ec.europa.eu/eurostat/databrowser/view/nrg_ind_ei/default/table?lang=en
177 Eurostat SHARES summary results Additional data - Energy - Eurostat
54
Energiamajanduse arengukava aastani 2035 lisad 2-8
… soojuse lõpptarbimises, % 2023: 67% 2035: >80178
…transpordi lõpptarbimises, % 2023: 9% 2035: >26%
Taastuvgaasi osakaal gaasitarbimises, % 2023: 6,1%179 (0,21 TWh) 2035=33% (1 TWh180)
* Sõltuvalt TSO hinnangust võib number suureneda sõltuvalt tiputarbimise kasvust, taastuvate mahu kasvust ja elektrisüsteemi muudatustes
** Vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) 2017/1938 kirjeldatakse valemiga N-1 gaasitaristu tehnilisest võimsusest tulenevat
suutlikkust rahuldada suurima eraldi vaadeldava gaasitaristu häire korral arvutuspiirkonnas gaasi kogunõudlus erandlikult suure gaasinõudlusega päeval,
mida esineb statistiliste andmete kohaselt üks kord 20 aasta jooksul. Kriteerium arvutatakse terve aasta kohta, võttes arvesse Eesti gaasisüsteemi
tehnilist võimekust. Kriteeriumi arvutus on välja toodud Eleringi gaasi ülekandevõrgu arengukavas. 181
*** Mõõdiku aluseks on kaugkütte võrkudes soojuse keskmine piirhind (konkurentsiamet.ee).
Kodutarbijate hind on arvutatud Eesti ja Läänemere riikide keskmise elektri lõpphinna saamiseks Eurostati
statistika alusel tabelis 5.2.
Tabel 5.2. Kodutarbijate hind tarbimisklassides võrdlevalt Eestis ja teiste Läänemere äärsete riikide (va
Saksamaa ja Venemaa) keskmisena.
KODUTARBIJATE HIND EUR/kWh182 TARBIMINE kWh 2024
Eesti > 15 000 0,2
Keskmine - Taani, Läti, Leedu, Poola, Rootsi, Soome > 15 000 0,28
Eesti 5 000-14 999 0,26
Keskmine - Taani, Läti, Leedu, Poola, Rootsi, Soome 50 00-14 999 0,3
Eesti 2 500-4 999 0,28
Keskmine - Taani, Läti, Leedu, Poola, Rootsi, Soome 2 500-4 999 0,36
Eesti 1 000-2 499 0,31
Keskmine - Taani, Läti, Leedu, Poola, Rootsi, Soome 1 000-2 499 0,41
Eesti < 1 000 0,37
Keskmine - Taani, Läti, Leedu, Poola, Rootsi, Soome < 1 000 0,5
Kodutarbijate hind on arvutatud Eesti ja Läänemere riikide keskmise elektri lõpphinna saamiseks Eurostati
statistika alusel tabelis 5.3.
Tabel 5.3. Mitte-kodutarbijate hind tarbimisklassides võrdlevalt Eestis ja teiste Läänemere äärsete riikide (va
Saksamaa ja Venemaa) keskmisena.
MITTE-KODUTARBIJATE HIND EUR/kWh183 TARBIMINE MWh 2024
Eesti 70 000-149 999 0,17
Keskmine - Taani, Läti, Leedu, Poola, Rootsi, Soome 70 000-149 999 0,15
Eesti 20 000-69 999 0,18
Keskmine - Taani, Läti, Leedu, Poola, Rootsi, Soome 20 000-69 999 0,15
Eesti 2 000-19 999 0,18
Keskmine - Taani, Läti, Leedu, Poola, Rootsi, Soome 2 000-19 999 0,16
Eesti 500-1 999 0,19
Keskmine - Taani, Läti, Leedu, Poola, Rootsi, Soome 500-1 999 0,18
Eesti 20-499 0,20
Keskmine - Taani, Läti, Leedu, Poola, Rootsi, Soome 20-499 0,22
Eesti <20 0,28
Keskmine - Taani, Läti, Leedu, Poola, Rootsi, Soome <20 0,30
178 Sihttase arvutatud uuringu EESTI ÜLEMINEK SÜSINIKNEUTRAALSELE SOOJUS- NING JAHUTUSMAJANDUSELE AASTAKS 2050 stsenaariumide
põhjal.
179 Lk 61 Microsoft Word - Eesti gaasiülekandevõrgu arengukava 2025-2034
180 Biometaani toodangu prognoos 2030 Eesti Biogaasi Assotsiatsiooni tagasiside
181 Tehnilise läbilaskevõime N-1 hinnang 2023. aastaks. Elering. EESTI GAASIÜLEKANDEVÕRGU ARENGUKAVA 2023-2032.
182 Kodutarbija hind https://ec.europa.eu/eurostat/databrowser/view/nrg_pc_204/default/table?lang=en
183 Mitte-kodutarbija hind https://ec.europa.eu/eurostat/databrowser/view/nrg_pc_205_c/default/table?lang=en
55
Energiamajanduse arengukava aastani 2035 lisad 2-8
LISA 6. KAASAMISPROTSESS
ENMAK 2035 koostamist ettevalmistavad tegevused toimusid jaanuarist 2022 kuni aprillini 2023 eelkõige
huvirühmi kaasavate töörühmade kaudu, ENMAK 2035 eelnõu esimesed tööversioonid koostati järkjärgult
vastavalt a. kaasamise käigus huvirühmadelt ja b. KSH ja mõjude hindamisest laekunud ettepanekutele
maist 2023 kuni maini 2025. Seejuures viidi KSH läbi 2,5 aasta jooksul vastavalt keskkonnamõju hindamise
ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse184 nõuetele. ENMAK 2035 eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi
ning kavandatakse arutelude järgselt esitada heaks kiitmiseks Vabariigi Valitsusele detsembris 2025.
Huvigruppe on kaasatud ENMAK 2035 eelnõu koostamisse ENMAK 2035 koostamise ettepaneku,
ettevalmistavate töörühmade ja eelnõu esimese kolme tööversiooni koostamise käigus. ENMAK 2035
koostamise ettepaneku koostamisel ja ENMAK 2035 eelnõu koostamise ettevalmistamisel185 ning ENMAK
2035 eelnõu tööversioonide186 koostamisel toimusid järgmised kaasamised:
Tabel 6.1 ENMAK 2035 kaasamise ajakava.
Ajakava Kaasamine ENMAK 2035 eelnõu koostamise etappides
ENMAK 2035 eelnõu Riigikogus ja Vabariigi Valitsuses juuli kuni detsember 2025:
Dets 2025 Riigikogust laekunud ettepanekute alusel täiendatud ENMAK 2035 eelnõu kuues versioon
esitatakse heaks kiitmiseks Vabariigi Valitsusele
Okt-nov 2025 ENMAK 2035 eelnõu arutelud Riigikogus
September 2025 ENMAK 2035 eelnõule kooskõlastamisel laekunud ettepanekute alusel täiendatud viies
tööversioon Vabariigi Valitsusele
ENMAK 2035 eelnõu esimese nelja tööversiooni koostamine mai 2023 kuni mai 2025187:
Juuli 2025 ENMAK 2035 eelnõu neljas tööversiooni ministeeriumidele kooskõlastamiseks eelnõude
infosüsteemis
20.05.2025 ENMAK 2035 eelnõu kolmanda tööversiooni 13.11.2024 täienduste, mõjude hindamiste ja
analüüside tutvustus ja arutelu ministeeriumide ühishoones
Dets 2023-apr 2024 ENMAK 2035 eelnõu kolmandale tööversioonile 13.11.2024 KSH aruande avalikul väljapanekul
ja hiljem laekunud ettepanekud (ENMAK 2035 eelnõu kolmandale tööversioonile 13.11.2024
laekunud ettepanekud ENMAK 2035 neljanda tööversiooni lisas 6.2)
15.11-9.12.2024 ENMAK 2035 eelnõu kolmas tööversioon 13.11.2024 KSH aruande avalikul väljapanekul
ettepanekute esitamiseks (ENMAK 2035 eelnõu teisele tööversioonile 21.03.2024 laekunud
ettepanekud ENMAK 2035 kolmanda tööversiooni 13.11.2024 lisas 6.2188)
17.12.2024 ENMAK 2035 eelnõu KSH aruande avalik arutelu
15.11-9.12.2024 ENMAK 2035 eeönõu KSH aruande avalik väljapanek
8.05.2024 ENMAK 2035 eelnõu teise tööversiooni 21.03.2024 täienduste tutvustus ja arutelu
ministeeriumide ühishoones
21.03.2024 Kliimaministeeriumi poolt aprilli lõpus 2024 asjaomastele asutustele seisukoha esitamiseks
saadetud ENMAK 2035 keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande aluseks olev ENMAK
2035 teine tööversioon 21.03.2024
20.11.2023 ENMAK 2035 esimese tööversiooni 17.11.2023 tutvustamine ja arutelu ministeeriumide
ühishoones
21.09.2023 KSH programmi avalik arutelu
23.08-13.09.2023 Hinnatavad energiamajanduse eesmärgid, poliitikainstrumendid, stsenaariumid ja
tehnoloogiad189 KSH programmi avalikul väljapanekul
ENMAK 2035 ettevalmistavad tegevused jaanuar 2022 kuni aprill 2023190
8.03.2023 ENMAK 2035 kaasamisseminar töörühmades arutatud poliitikainstrumentide ettepanekute
aruande tutvustamiseks veebis ja ministeeriumide ühishoones
184 Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus–Riigi Teataja
185 Kohtumised | Energiatalgud
186 Energiamajanduse arengukava (ENMAK) | Kliimaministeerium
187 Energiamajanduse arengukava (ENMAK) | Kliimaministeerium
188 ENMAK 2035 eelnõu lisad 2-8 avalikule väljapanekule
189 Hinnatavad energiamajanduse eesmärgid, poliitikainstrumendid, stsenaariumid ja tehnoloogiad.docx
190 Kohtumised | Energiatalgud
56
Energiamajanduse arengukava aastani 2035 lisad 2-8
22.11.2022 ENMAK 2035 kaasamisseminar töörühmade esimeste tulemuste tutvustuseks: probleemsed
teemad, teekaartide valik, eesmärgid ja mõõdikud
16.06.2022 ENMAK 2035 ettevalmistavate töörühmade191 avakohtumine
Apr-okt 2022 töötubade programm "Kliimamuutus ja energiajuhtimine kohalikus omavalitsuses"
22.02.2022 kliimaneutraalse elektritootmise uuringu raames koostatavate teekaartide tegevuskavade sisu
tutvustus ja arutelu
18.11.2021 Vabariigi Valitsuse protokollilise otsusega heaks kiidetud ENMAK 2035 koostamise ettepanek (sh
kooskõlastustabel)192
14.12.2021 veebikohtumine ENMAK 2035 koostamise protsessi kavandamiseks
5.10.2021 veebikohtumine „ENMAK 2035 koostamise ettepanek“, mille raames arutati ENMAK 2035
koostamise ettepanekule laekunud mõtteid ning kommentaare ja anti ülevaade edasistest
tegevustest
14.06.2021 veebitöötuba „Energiamajandus aastal 2035“
6.1 ENMAK 2035 ettevalmistavad töörühmad
ENMAK 2035 ettevalmistamiseks viidi läbi töörühmad kolmes valdkonnas: energiajulgeolek, taastuvenergia
ja energiatõhusus193. Töörühmade tulemused kirjeldati kolmes aruandes: 1. aruanne kirjeldas
energiamajanduse hetkeolukorra, peamised kasutatavad alusallikad ning kaasamismetoodikad, 2. aruanne,
kus seati teadaoleva tänase olukorra ja valdkonna sihtide põhjal energiamajanduse eesmärgid ja mõõdikud,
3. aruanne poliitikainstrumentide analüüsi ja lõpliku määratlemise kohta. Kokku osales lisaks
analüüsimeeskonna ekspertidele poliitikainstrumentide analüüsis 73 osalejat, esindades eri valdkondade
huvigruppe: regulaator, järelevalve, ettevõtlus, keskkond, teadus ja tarbija. Kokku toimus ENMAK 2035
ettevalmistamisel 12 töörühmade seminari ja kaks laiemat kaasamisseminari (22.november 2022 ja 8.märts
2023)194.
Töörühmade põhimõtted:
1. ENMAK 2035 koostamise ettepanekus toodud probleemidele ja küsimustele leitakse lahendused
2. Lahendused peavad olema rakendatavad mh planeeringute, kohalike energia- ja kliimakavade
kaudu
3. Olulised on nii suur- kui väikeenergeetika (sh salvestus, tehisintellekt, multi-energiakandjatega
tarkvõrk, virtuaalelektrijaamad, energiakogukonnad) perspektiivid ning võrgutugevdamise
vajadused
4. Lähtekohaks on alusuuringutes koostatud prognoosid, seonduvad (sh ettevõtjate)
arengudokumendid, olemasolevad ressursid (sh maakasutuse mitmekesistamine, kriitilised
maavarad, ringmajandus) ja kohalike omavalitsuste võimestamise vajadus
5. Ambitsioonikus võimaldab arvestada tulevikus Euroopa Liidu nõuete karmistumist, võimalike
geopoliitiliste ja muude erinevate kriisidega seonduvate riskide maandamise vajadusega
6. Energiamajandus panustab majanduse dekarboniseerimisse aidates kaasa erinevate sektorite
energiapöörde kaudu ettevõtete konkurentsivõime tagamiseks vajalike uute ärimudelite ja
kaasneva positiivse sotsiaalmajandusliku mõju võimendamisega
7. Energiasõltumatus tähendab eelkõige energiamajanduse jätkusuutlikkust (taskukohane,
varustuskindlus siseriikliku tootmisega ja ühenduste tagamisega, keskkonda arvestav)
8. Keskendumine pikema vaatega tegevuste/poliitikainstrumentidele ajaperioodiks 2025-2035 ning
toetuste vajaduse vähendamisele
9. ENMAK 2035 teostamist toetavad rakendusteaduslikud ja sotsiaalteadulikud uuringud (sh TAIE
nutikate energialahenduste teekaart)
10. Konsensuse otsimisel täpsustada, mis antud küsimusest sõltub, st mis sõltub arengukavast
11. Erinevate valdkondade süntees ja integreeritus tuleb tagada
191 ENMAK 2035 töörühmade kavandamiseks tuli esitada ENMAK 2035 töörühmades osalemiseks sooviavaldus
192 Dokumendid | Energiatalgud, Vabariigi Valitsuse tegevuspogramm 2021-2023 (lõplik).xlsx
193 ENMAK töörühmade töödokumendid | Energiatalgud
194 Poliitikainstrumentide vahearuanne 14.04.2023_final vol2_puhas.pdf (energiatalgud.ee)
57
Energiamajanduse arengukava aastani 2035 lisad 2-8
ENMAK 2035 ettevalmistamisel lähtuti erinevatest alusdokumentidest (joonis 6.1), mida analüüsiti ja mille
alusel pakuti välja ENMAK 2035 ettevalmistavate töörühmade poolt ENMAK 2035 eesmärgid, mõõdikud ja
poliitikainstrumendid195.
Joonis 6.1. Arengukava koostamise sisendid.
Eesmärkide, mõõdikute ja poliitikainstrumentide välja töötamise etapid:
1. 2020-2023 teostatud uuringutes196 modelleeritud, turgu ja energia tarbimist arvestavad
kliimaneutraalse energiatootmise ja energiatõhususe stsenaariumid ja tegevuskavad, muud
asjakohased analüüsid;
2. Septembrist 2022 kuni aprillini 2023197 koostatud ENMAK 2035 ettevalmistavate töörühmade
eesmärkide, mõõdikute ja poliitikainstrumentide ettepanek;
3. Mai-oktoober 2023 mõju hindamiste aluseks olevad hinnatava energiamajanduse eesmärgid,
poliitikainstrumendid, stsenaariumid ja seonduvad tehnoloogiad198
4. Novembris 2023 vastavaks tunnistatud keskkonnamõju strateegiline hindamise (KSH) programm
5. Mais 2024 KSH aruanne ja muude mõjude hindamine
6. Juunis 2024 ENMAK 2035 eelnõu täiendamine vastavalt KSH ja muude mõjude hindamise
tulemustele
ENMAK 2035 alusuuringud, sh Euroopa Komisjoni toel:
• Transitioning to a climate-neutral electricity generation (REFORM/SC2020/068)
• Transitioning to a carbon neutral heating and cooling in Estonia by 2050 (siseriiklik rahastus)
• Gas Decarbonisation Pathways for Estonia (DG REFORM)
• Support to the renovation wave - energy efficiency pathways and energy saving obligation in Estonia
(REFORM/SC2022/067)
Alusuuringutes koostatud stsenaariumide ja tegevuskavade alusel täpsustati eesmärke ja sihttasemeid
ning kavandati poliitikainstrumendid:
195 Töörühmade töödokumendid ENMAK töörühmade töödokumendid | Energiatalgud
196Kliimaministeeriumi energeetika analüüsid ja uuringud https://kliimaministeerium.ee/energeetika-maavarad/analuusid-ja-
uuringud?view_instance=0¤t_page=1#uldine ja energiatalgud.ee koondatud uuringud
https://energiatalgud.ee/Tehtud_uuringud?category=1688
197 ENMAK 2035 töörühmade aruanded https://energiatalgud.ee/node/8928?category=1713
198 Energiamajanduse arengukava aastani 2035 keskkonnamõju strateegiline hindamine https://kliimaministeerium.ee/enmak_ksh
58
Energiamajanduse arengukava aastani 2035 lisad 2-8
Joonis 6.2. Poliitikainstrumentide aluseks olevate stsenaariumide ja tegevuskavade koostamine.
Kliimaneutraalse
elektritootmise
stsenaariumid ja
tegevuskavad
Süsinikneutraalse soojus- ja
jahutusmajanduse
stsenaariumid ja
2035 energiajulgeoleku, tegevuskavad
2050 energiajulgeoleku
taastuvenergia,
tagamine kliimaneutraalse
energiatarbimise
energiatootmisega
eesmärkide täpsustamine Gaasivõrgu
dekarboniseerimise
stsenaariumid ja
tegevuskavad
Energiatõhususe
stsenaariumid ja
tegevuskavad (sh Fit 55 vs
REKK 2030)
Eesmärgid, mõõdikud ja poliitikainstrumendid töötati välja alusuuringute ja läbi viidud töörühmade
tulemuste alusel. Kliimaneutraalse energiatootmise kavandamisel on arvestatud järgmiste seostega:
Joonis 6.3. Alusuuringute omavahelised seosed.
ENMAK 2035 koostamisel leiti vastused järgmistele põhiküsimustele:
• Milliseid energiamajanduse rohestamise tehnoloogiaid ning millises ajalises järjestuses tuleks
rakendada/hoogustada? Elektrienergia tootmisel rajatakse esimeses järjekorras vajalikus mahus
maismaatuule- ja päikesepargid ning akupargid,. Ilmastikust mittesõltuva tehnoloogiana rajatakse
aastaks 2029 üleminekukütusena maagaasi kasutavad jaamad võimekusega perspektiivis toota
taastuvgaasidest (biometaan, rohevesinik) elektrienergiat. Hoonete renoveerimisel tuleb luua
võimekus madalatemperatuurilisele kaugküttele üleminekuks, soojuspumpade ja -salvestite
kasutusele võtuks. Tööstuse ja serveriparkide heitsoojus tuleb kasutada ära soojuse tootmisel.
Alternatiivsete transpordikütustena suureneb eelkõige taastuvelektri ja biometaani kasutus.
• Kui realiseeritav on toetusvaba energia tootmine arvestades kliimaambitsiooni tõstmist?
Elektrienergia tarbimise katmine 100 % puhta energiaga ei ole toetusteta realiseeritav aastaks 2030,
turupõhiselt tuleb see hiljem. .
• Kuidas üleminekul kliimaneutraalsele energiatootmisele tagada energiajulgeolek arvestades
seejuures erinevaid loodus-, riigikaitselisi jt julgeoleku tagamisega ning riigi teiste eesmärkidega
seonduvaid piiranguid (sh nt tuuleparkide puhul mõju ennetamine Politsei- ja Piirivalveameti ja
Kaitseväe seiresüsteemidele)? Puhta energia tehnoloogiad on tänaseks piisavalt arenenud, et saame
neid juhitava võimsuse rajamisel kasutusele võtta (nt taastuvgaasil töötavad gaasielektrijaamad).
Taastuvelektri tootmise lisandumise tõttu tuleb tõsta elektrivõrguga liitumise võimekust. Erinevate
piirangutega arvestamiseks kavandatakse taastuvenergia tootmine üld-, detail- ja eriplaneeringutega,
mille käigus hinnatakse taastuvenergia arendamisega seonduvad piirangud ja mõjud.
• Milliseid investeeringuid, millises mahus ja kelle poolt tuleb teha taastuvenergia eesmärkide
59
Energiamajanduse arengukava aastani 2035 lisad 2-8
täitmiseks ja tõstmiseks? Taastuvelektri tootjad on peamine sihtrühm, kes vähempakkumistel
osalemise kaudu on rajanud ja rajab uued tuule-, päikse-, akupargid. Taastuvelektri eesmärgi
täitmiseks tuleb toota elektritarbimise mahus taastuvelektrit tuulest ja päikesest, võtta kasutusele
taastuvelektri salvestustehnoloogiad. Küttes tuleb maagaasi asemel järjest enam kasutada
bioenergiat, keskkonna- ja heitsoojust. Investeeringute ülevaade on toodud ENMAK 2035 eelnõus.
• Kas põlevkivist elektri tootmisest loobumisel on vaja rakendada meetmeid, et mitte suurendada
sõltuvust elektritarnetest teistest EL liikmesriikidest? Jah, peamine meede on gaasivõrgu
dekarboniseerimine vähendamaks sõltuvust imporditavast maagaasist. Põlevkivi asemele peame
rajama piisavalt juhitavaid tootmisseadmeid, et tagada varustuskindlus (1200-1600 MW aastaks
2035). Kuna täna ainus tehnoloogia juhitavate võimsuste tagamiseks on gaasielektrijaam, tuleb
tagada mitmekesine taastuvgaaside portfell arendades seejuures välja siseriiklikku tootmist ning
mitmekesistada taastuvgaaside import.
• Kuidas maksimeerida kohalik energiatootmise potentsiaal, sh seonduva maakasutuse planeerimine
energia tootmisalade ja looduskaitseliste ning põllumajanduslike alade kooskasutuseks ning kuidas
tagada nende eesmärkide rakendamiseks vajaliku kompetentsi olemasolu? Potentsiaal
realiseeritakse kohalike omavalitsuste, kohalike kogukondade, planeerijate ja arendajate koostöös.
Niipalju kui võimalik tuleb kohapeal taastuvelektrit ja võimaluse piirides ja taastuvgaase toota.
Kompetentsi olemasolu ja vajadust täpsustab OSKA tööjõu uuring199.
• Kuidas majanduskasvu kontekstis vähendada riigi energiatarbimist? Avaliku sektori eeskuju
energiatõhususe meetmete rakendamise ja taastuvenergia kasutusele võtuga, hoonete
rekonstrueerimine kavandatud mahus, transpordi üleminek alternatiivkütustele, ettevõtetes
energiajuhtimissüsteemide rakendamine aitavad vähendada energiatarbimist kompenseerimaks
võimaliku majanduskasvuga kaasnevat energiatarbimise kasvu. Elektrifitseerimine võimaldab energiat
tõhusamalt tarbida, nt elektritranspordile üle minnes või soojuspumpade kasutusega küttes ja
jahutuses.
• Milline on sektorite potentsiaal energiatõhususe suurendamisel ja tarbimise vähendamisel?
Potentsiaal hinnati uuringuga Support to the renovation wave - energy efficiency pathways and energy
saving obligation in Estonia200, mille kohaselt on energiatõhususe direktiivi 2030. aasta sihttasemete
täitmiseks vaja rakendada energiatõhususega seotud investeeringuid hoonete, transpordi, tööstuse ja
põllumajanduse sektorites kokku 13,3 mlrd euro mahus, 9,1 miljardit eurot läheb ehitussektorisse, 0,4
miljardit eurot tööstusesse ja 2,6 miljardit eurot transpordisektorisse. Täiendavad 1,2 miljardi euro
suurused investeeringud tulevad erinevatest sektoritest (ehitus ja transport) tänu kütuste
maksustamisele. 5 miljardit eurot kogu investeerimisvajadusest tuleb avaliku sektori vahenditest
(toetused ja abi, aga ka investeeringud avalikku infrastruktuuri ja tegevusse). Arvestades suuri riiklike
ja erainvesteeringuid, on vaja kaasata nii avalik kui ka finantssektor ja tuleb kasutada mitmesuguseid
rahastamisvahendeid - alates fondidest, toetustest kuni laenude ja garantiideni. 88% investeeringutest
tuleb teha ajavahemikul 2025-2030. Sellise kava teostatavus ei ole ilmne ja on väga keeruline, kuna
EEDi sihttase on väga ambitsioonikas. Ehitussektoris eeldab see hoonete renoveerimise jätkamist
vajalikus mahus, tööstuses vabatahtlike lepingute sõlmimist, transpordis ühistranspordi ja kergliikluse
infrastruktuuri investeeringuid ning sõidukite ja kütuste maksustamist.
• Kuidas parandada energiatõhususe investeeringute tasuvust? Igasugused poliitika- ja muud
meetmed on vajalikud, et liikuda energiatõhususe pideva kasvu suunas kõigis Eesti sektorites. Kiirete
muutuste ja investeeringute stimuleerimiseks on vaja toetuskavasid (hoonete renoveerimiseks,
tõhusamate tööstusprotsesside või sõiduautode alternatiivide kasutamise stimuleerimiseks), kuid
neid on võimalik rakendada ainult lühiajaliselt rahaliste vahendite piiratuse tõttu (avaliku sektori kulud).
Regulatiivsete meetmete eesmärk on viia turusignaalide abil läbi järkjärgulised, kuid pikaajalised
muutused. Nende rakendamine nõuab rohkem aega ja nende puhul tuleks pöörata tähelepanu
haavatavatele majapidamistele201.
• Energiatõhusus vs energiapiisavus – kuhu peaksime kliimaneutraalsuse suundumuste raames
199 Tuuleenergeetika | OSKA uuringud
200 Energiatõhususe uuringud | Energiatalgud
201 Estonia_RenoWave_Comprehensive Executive Summary_EE.pdf (energiatalgud.ee)
60
Energiamajanduse arengukava aastani 2035 lisad 2-8
liikuma? Energiatõhusus on eelduseks energiapiisavuse202 tagamisel. Energiatõhususe meetmete
rakendamisega on arvestatud kliimaneutraalse energiatootmise kavandamisel.
6.2 Asjaomaste asutuste ettepanekud ENMAK 2035 eelnõule seisuga
13.11.2024 vastustega
Tabel 6.2 ENMAK 2035 eelnõu versioonile seisuga 13.11.2024 laekunud ettepanekute vastused.
Ettepanek Vastus
MAJANDUS- JA KOMMUNIKATSIOONIMINISTEERIUM Vastused:
09.12.2024
ENMAK 2035 üldeesmärk peab selgelt väljendama, et Osaliselt arvestatud. Üldeesmärk on ümber
energiamajandus soodustab majanduse konkurentsivõime sõnastatud.
kasvu. Praegune eesmärk suunab „kindlale“
energiamajandusele, mis jääb terminina ebaselgeks, ning
kliimapoliitika kooskõlale, mis eesmärgina jääb ebaselgeks,
kuna erinevate riigi strateegiate vahel peab olema kooskõla igal
juhul. Veelgi enam, eelneva lõigu põhjal võiks järeldada, et
tegemist on ühe ja sama sisuga, kuna „kindla energiavarustuse
tagamiseks kliimaneutraalse energiatootmisega“ korral
viidatakse vaid KHG heite vähendamisele ja selle saavutamiseks
olulistele tegevustele. Samas tekitab Eesti ühiskonnas enim
muret just Eesti majandusolukord ja julgeolek.
Seetõttu pakume üldeesmärgi sõnastust: „Eesti
energiamajandus kasvatab majanduse konkurentsivõimet ja
soodustab kliimapoliitiliste eesmärkide täitmist.“.
Samuti vajab tööd alaeesmärkide saavutamise tervikliku Arvestatud. Lisatud alaeesmärkide täitmisega
lähenemise kujundamine. Hetkel on alaeesmärkide all välja seotud kavandatud tegevusi täpsustav joonis ptk
toodud küll häid lähenemisi, aga ei selgu, kuidas need 2.3. Kavandatud tegevuste panus alaeesmärkidesse
moodustavad terviku, aidates alaeesmärgi täitmiseni jõuda. on näidatud tabelites 3.3, 4.2, 5.3.
EESTI JÕUJAAMADE JA KAUGKÜTTE ÜHING 09.12.2024 NR. 20 Vastused:
1. Arengukava eelnõus on väga suure detailsusega välja Osaliselt arvestatud. Linnalistes piirkondades
toodud elektrienergia valdkonnas planeeritavad meetmed ja eramajade liitmine kaugküttevõrguga on täna juba
investeeringud. Kahjuks pole sama detailselt välja toodud osaliselt tänaste toetusmeetmetega kaetud. EIS-il oli
soojus-jahutusmajandusega seotud tegevused, mis näiteks väikeelamute rekonstrueerimistoetus, mille
omakorda võib kaasa tuua olukorra kus vajalik tähelepanu raames toetatakse ka kaugküttevõrguga liitumist.
hajub. Näiteks ulatuvad mitmete tabelis 5.3 välja toodud KIK juba toetab soojustorustike ehitamist ja
kavandatud tegevusete ja poliitikainstrumentide rekonstrueerimist. Ka osad omavalitsused toetavad
lõpptähtajad arengukava ajaraamist välja ning samuti pole kaugküttevõrguga liitumist. Ei ole selge kas uue
need tabelis 9.1 maksumuse prognoosis detailsemalt toetusmeetme välja töötamine oleks kulutõhusam
avatud. Seetõttu jääb hetkel pisut arusaamatuks, et mil olemasolevatele meetmetele lisavahendite
viisil, mis tegevuste ja finantseerimisallikate toel näeb leidmisest. Maksumuse prognoosis on toodud täna
arengukava ette kaugküte eelisarendamist linnalistes teada olevad toetusmeetmed ja toetusvajadused,
piirkondades, ca 500km kaugküttevõrkude samas on täna veel täpsemalt planeerimata EL uue
rekonstrueerimist, ca 120 km kaugjahutuse torustikku finantsperioodi toetusmeetmed alates aastast 2028.
rajamist, keskkonna ja heitsoojuse suuremat kasutamist
ning 2,4 TWh soojusenergia tootmist soojuspumpade abil.
Selguse ja õiguskindluse huvides palume selles osas
arengukava eelnõu täpsustada.
2. Arengukavas on viidatud, et aastaks 2035 soovitakse Selgitame. Sellele küsimusele saab vastata pärast
tagada 1200 MW juhitava elektritootmisvõimsuste sagedusreservide hanke tulemuse selgumist III
olemasolu. Selle eesmärgi täitmisesse saaks väikeses kvartalis 2025.
202
Energiapiisavus tähendab, et igal ühiskonna liikmel on ligipääs energiateenustele, mida neil vajaduspõhise, mitte “tahtmispõhise”, heaolu
garanteerimiseks vaja on sellisel viisil, et energiasüsteemi toimimine ei ületa keskkonna taluvuspiire
61
Energiamajanduse arengukava aastani 2035 lisad 2-8
mahus panustada ka kohalike koostootmisjaamade
rajamine, aga ainult juhul kui riiklik energiapoliitika seda
toetaks. Koostootmispotentsiaali maksimaalselt ära
kasutav hajaenergeetika võimaldaks mitme arengukava
eesmärgi täitmist samaaegselt - toota energiat elanike
lähiümbruses, parandada energia varustuskindlust ning
vähendada läbi kaugküttesoojuse kasutamise ka
elektrienergia tiputarbimist. Samuti vähendaks see riski, kus
maagaasi kasutamine nn tipukoormusjaamades muutuks
keskkonnanormide rakendumisel võimatuks (nt tabelis 2.1
nähakse ette, et aastal 2035 on taastuvgaasi osakaal Eesti
energiaportfellis kõigest 33% (1TWh)).
Samuti on arengukavas ja KSH aruandes läbivalt viidatud
biomassiga seotud võimalikele täiendavatele piirangutele,
mistõttu on kriitiliselt oluline, et varustuskindluse normiks
vajalik 1200 MW juhitavaid võimsusi ei tähendaks piiratud
kättesaadavusega biomassi masspõletamist Narva
elektrijaamade blokkides.
3. Arengukava võiks veel selgemalt välja tuua, et kuidas on Arvestatud. ETS ettevõtetele täiendavaid CO2
plaan soojus-jahutusmajanduses läbi regulatsioonide, nõudeid ei rakendata. Kaugküttele piirangute
keskkonnatasude jms suunata arenguid suurema seadmisel tekivad eelised lokaalküttelahendustele,
taastuvenergia kasutamise ning kliimaneutraalsuse mis vähendab kaugküttega liitumist. Soojusetootjad
suunas. Värske taastuvenergia direktiivi, energiatõhususe kaugkütteseaduse tähenduses maksavad jätkuvalt
direktiivi ning ka ehitiste energiatõhususe direktiivi 25 eurot/t (kuni ETS 2 rakendumiseni 2027. aastal).
eesmärkide kulutõhus täitmine on võimalik saavutada Lokaalkütteseadmed CO2 tasu maksma ei pea, kuna
kaugkütte-kaugjahutuse levikut soosides sh tuleks kindlasti pole soojuse tootjad. Puitküttel on CO2 tasu määr 0.
vältida sellele trendile vastu töötavaid tegevusi. Keskkonnatasude seaduse muudatusega CO2 tasu
Kriitilise tähtsusega on kaug- ja lokaalenergia sektori rakendada 1-5 MW lokaalkütteseadmetele (nt
tasakaalustatud arendamine, sest vastasel korral pole ärihoonetes) on kaalumisel.
arengukava lõppeesmärkide saavutamine ettenähtud
ajaraamis saavutatav ning arengud võivad liikuda Hoonete sektoris (lokaalkütteseadmed) ja soojuse
soovimatult hoopis vastupidises suunas (kogu tootmises peab alates aastast 2040 CO2 neutraalsed
soojussektori suurus on tabelis 9.1 välja toodud 11,3TWh, kütused ehk fossiilkütuseid ei kasutata.
millest kaugküte-kaugjahutus moodustavad tugevalt alla
poole). Praktikas ei olegi sageli probleemiks niivõrd otsesed
toetusmeetmed, kuivõrd kaudsed fossiilkütustele eeliseid
andvad erisused.
Negatiivse näitena saab välja tuua 01.07.2024 jõustunud
keskkonnatasude seaduse muudatuse, kus drastiliselt
tõusnud CO2 tasu rakendus üksnes kaugkütteettevõtjatele
ehk peegeldub üksnes kaugkütte tarbijahinnas. Arengukava
eesmärgina kirjeldatud kaugkütte eelisarendamist peab
toetama ka maksupoliitika.
Samamoodi võib mõjuda katelseadmete
registreerimiskohustuse rutakas lõdvendamine, mis peaks
olemas tasakaalus ehitisregistri arengute ning kohalike
omavalitsuste võimekusega protsesside suunamisel.
Korrigeerimist vajab maagaasi varumakse mehhanism,
mida rahastavad suures osas just kaugkütte tarbijad (ilma
sisulise võimaluseta seda varu kasutada) ning mis seetõttu
ei anna keskkonnaeesmärkide saavutamiseks õigeid
signaale.
On tänuväärne, et sama põhimõte on sisse toodud värske
kliimakindla majanduse seaduse eelnõusse, mille järgi
peaks koostatavas kliimaaruandes sisalduma analüüs
toetuste, maksuerisuste ja keskkonnatasude osas, mis on
vastuolus kliima- ja keskkonnaeesmärkidega. Selline
eesmärk ei peaks piirduma üksnes analüüsi tegemisega,
62
Energiamajanduse arengukava aastani 2035 lisad 2-8
vaid sätestada tuleks ka ambitsioonikas tähtaeg sedalaadi
vastuoluliste erisuste kaotamiseks. Teeme ettepaneku
selles osas ka ENMAKi eelnõu täiendada.
4. Selgusetuks jääb, et mis eeldusel püsib ning kuidas Nõustume. Praegune regulatsioon ei näe ette, kuid
realiseerub arengukava (lk 5) kindlas kõneviisis esitatud tõenäoliselt tulevikus ses osas regulatsioon
väide, et alates 2050.aastast ei saa kliimaneutraalseks täpsustub. Kliimakindla majanduse seaduse eelnõu
energiatootmiseks enam kasutada KHG heite sidumiseta seisuga 2.12.2024 täpsustab terminid Microsoft
puitu jm biomassi, biogaasi, taastuvgaasi ning siis Word - 29112024 kliimaS_EN Alates 2050 teoorias
tagatakse energiavarustus tuule-, päikse-, vesiniku-, kliimaneutraalseks KHG heitega biomassi kasutust
tuumaenergia jm tulevikukindlate energiakandjate baasil. tõenäoliselt ei loeta, see on väike kogus, mida saaks
Praegu kehtivad regulatsioonid sellist piirangute ette ei näe. kompenseerida, nt süsinikunegatiivse kütuse
Samuti ei näe seda ette selle väite juures olev viide. KHG kasutuse lahendus läbi sertifitseerimisega. See
heite sidumise raamistik on alles välja töötamisel ning on teema on mõjutatud Euroopa Komisjoni
ebaselge, millal ja millisel moel see kehtima hakkab. regulatsiooni muudatustest.
Metsarikkas Eestis on säästlikkuse kriteeriumitele vastava
biomassi kasutamine igati kooskõlas kliimaeesmärkidega
ja ringmajanduse põhimõtetega ning sellel on oluline roll
soojusenergia ja ka juhitava elekterenergiatootmisel (nt on
ühe arengukava tegevusena välja toodud võimalus
biomassi kasutamiseks Ida-Virumaa linnade
soojusvarustuse tagamisel).
Samuti on kavas toodud viide, et lokaalküttesektoris on
eelduslikult 2035. aastal biomassi osakaal 70%, elektri
osakaal 21% ning fossiilide osakaal 7%. Nii suurest
biomassi osakaalust tulenevalt on eeltoodud väite
kontekstis ebaselge, et kas ja kuidas on planeeritud
biokütustest väljumine lokaalkütte sektoris võimalike KHG
piirangute tekkel.
5. Soojusmajanduse suuremaks elektrifitseerimiseks tuleb Osaliselt arvestatud. Analüüsime ettepanekut
soodustada soojuspumpade laiemat kasutuselevõttu ENMAK 2035 elluviimisel.
kaugküttes ning samaaegselt peab olema tagatud soodsa
taastuvelektri pidev kättesaadavus. Kindlasti tuleks
rakendada suurtes tööstuslikes soojuspumpades
kasutatava elektrienergia vabastamist taastuvenergia
tasust ja elektriaktsiisist, sest nende mõlema maksu
olemuslik mõte on suunata energiatarbijaid säästlikumale
käitumisele, edendada taastuvenergia kasutamist ja
vähendada fossiilkütustel põhineva energia tarbimist).
6. Jahutussektori dekarboniseerimisel on samuti oluline Selgitame. Uus F-gaaside määrus (EL) 2024/573
soodustada kaugjahutuse levikut oluliselt laiemas mahus, suunab kasutama väiksema GWP-ga F-gaase ning
sest suurtes tootmisseadmetes on võimalik kasutada loodussõbralikke alternatiive (CO2, NH3, HC-d). F-
väiksema keskkonnakoormusega jahutusgaase nt gaaside vähendamine toimub kvoodisüsteemi ja
jahutusainena taaskasutada kokku kogutud CO2-de. erinevate turule laskmise keeldude kaudu. Lisaks
suunab määrus olemasolevate seadmete hoolduses
kasutama suuremal määral ringlussevõetud ja
taasväärtustatud F-gaase.
Täna ei koguta andmeid alternatiividega seadmete
kohta, sest FOKA-sse peavad registreerima ainult F-
gaasi sisaldavad seadmed. Kui süsteem mõne
alternatiivse gaasi peale ümber ehitatakse, siis
vastavat andmestikku meil ei ole.
7. Kliimakindla majanduse seaduse eelnõu näeb ette Arvestatud osaliselt. Heitsoojuse kasutamisega
kliimaneutraalse soojus-jahutusmajanduse saavutamise seotud abinõude välja töötamine on eraldi töös olev
aastaks 2040. Selles vaates on kõige kriitilisem küsimus protsess, mida pole vajadust eraldi ENMAK-is välja
heitmete allokeerimise täpsustamine ning kokku leppimine. tuua. Lisas 1.1.3.2 on heitsoojuse kasutust
Eurostati juhendid ja Euroopa komisjoni soovitused näevad täpsemalt kirjeldatud.
ette, et kaugküttevõrkudes kasutusele võetud vältimatule
63
Energiamajanduse arengukava aastani 2035 lisad 2-8
heitsoojusele omistatav eriheide on alati 0, sest tegemist on
vältimatu kõrvalsaadusega, mis ilma kaugkütte-
kaugjahutuse võrgu olemasoluta jääks kasutamata ning
hajuks keskkonda. Sama printsiipi tuleb rakendada nii
põlevkivitööstuse, jäätmepõletuse, töötleva tööstuse ning
ka andmekeskustest jne eralduva heitsoojuse kasutamisel.
Palume leida võimalus, et ENMAKis oleks selgemini välja
toodud heitsoojuse kasutamisega seotud abinõud ja
stiimulid.
8. ENMAK tabelis 2.1 on indikaatorina välja toodud kõige Arvestatud osaliselt. Piirdume soojuse hinna osas
kallima kaugkütte hinna suhe keskmise kaugküttevõrgu järgmises eelnõu versioonis ühe mõõdikuga
hinda, mis ei ole meie hinnangul kõige mõistlikum „Võimetus hoida kodu piisavalt soojana, %“
indikaator. Teeme ettepaneku, et indikaator käsitleks
kaalutud keskmist kaugküttehinda või siis esitletaks võrdlus
elektri hinna suhtes.
9. ENMAKi eelnõu maksumuse prognoos näeb kümneaastasel Selgitame. Ettepanek eeldab Konkurentsiameti
perioodil ette soojus-jahutussektori koondinvesteeringuid metoodika muudatust, sh seonduvaid uuringuid.
1,070 mld eurot (Tabel 9.1). Samuti on tabelis 9.2 märgitud, Regulatiivseid muudatusi 10 aasta vaates ei saa
et kaugküttesektori investeeringutoetusteks on tänase välistada. Kaugkütteseaduse muudatusettepanekud
seisuga planeeritud kõigest 29 mln eurot, millest enamus on seoses viidatud vajaliku kindluse loomisega tuleb
teadaolevalt tänaseks ka projektidega kaetud. Seega võib teha kaugkütteseadusele.
eelnõu maksumuse prognoosist mõista, et ülejäänud
investeeringute esilekutsumine peaks toimuma turupõhisel
(mahukad investeeringuid nii uute tootmis- ja
salvestusseadmete rajamiseks, võrkude renoveerimiseks
kui ka heitsoojuse kasutuselevõttu võimaldavate
lahenduste väljatöötamiseks jms). Hinnanguliselt on seega
tulevikuvajadus ca 5 korda suurem, kui näiteks on
soojusmajanduse valdkonda investeeritud ajavahemikul
2014 – 2024 struktuurivahendite toel. Selleks, et need
ambitsioonikad eesmärgid reaalselt saavutada tuleb lisaks
ettekirjutustele, sanktsioonidele ja regulatsioonidele
mõelda ka turuosaliste motiveerimise peale (näiteks läbi
kõrgema WACCi määra või siis regulatsioonis ettenähtust
efektiivsema majandamise tulude lubamise teel vms).
ENMAKis soovitud arengu jätkumiseks on kriitilise
tähtsusega, et regulaatori poolt lubatud tulunorm ehk
kaalutud keskmise kapitali hind (WACC), mille alusel toimub
kaugkütte hinda lülitatava põhjendatud tulukuse
arvutamine, oleks kujundatud õigetel eeldustel (tänane
WACCi määr ignoreerib täielikult tulumaksu komponenti,
mis on samuti üha olulisem olukorras, kus madalam
tulumaksumäär on ära kaotamisel ning tulumaks tervikuna
tõuseb 22%-ni). Energeetikas on igasuguste investeeringute
tasuvusaeg väga pikk, mistõttu on vajalik kindlus, et
regulatiivses keskkonnas ei toimu nende tasuvusperioodil
investeeringu tegemise ajal kehtinud eeldusi oluliselt
muutvaid arenguid ning eriti mitte tagasiulatavaid
muudatusi.
KESKKONNAAMET 09.1.2024 NR 6-5/24/9041-4 Vastused:
1. ENMAK 2035 joonise K1 kohaselt kasutati 2022/2024. Selgitame. Eestis peab olema igal ajahetkel tagatud
aastal energiaallikana põlevkivi 1138 MW (38% kõikidest piisavalt juhitavaid võimsusi. Seni kuni uut juhitavat
energiaallikatest). Joonise K2 kohaselt kasutatakse 2030. võimsust pole rajatud, on vaja olemasolevad alles ja
aastal põlevkivi 358 MW (7% kõikidest energiaallikatest). töövõimelisena hoida. Põlevkiviga seonduvat teksti
Joonise K3 kohaselt kasutatakse 2035. aastal põlevkivi 272 on eelnõus täpsustatud.
MW (5% kõikidest energiaallikatest). Sellest tulenevalt jääb
mulje, et põlevkivi kasutus väheneb väga suurel määral juba
64
Energiamajanduse arengukava aastani 2035 lisad 2-8
2030. aastal. Võrreldes 2020. aastaga võrreldes langeb
põlevkivi kasutus 69%.
Samas ENMAK 2035-s korduvalt rõhutatakse, et põlevkivi
kasutus elektritootmisel lõppeb aastal 2030. Seega on tekst
ning joonised vastukäivad ning ei ole otseselt aru saada, kas
põlevkivi kasutamine elektritootmisel peab vähenema juba
2030. aastaks ja kas ENMAK 2035-s toodud vähendamise
vahe-eesmärgid on täitmiseks nii põletusseadmete
käitajale kui ka nt keskkonnakompleksloa andjale.
ENMAK 2035 alaptk-s 2.2 ja samas toodud joonisel on välja
toodud, et 2027. aastal väheneb põlevkivi kasutus 499 MW.
ENMAK 2035 lisa 1 lk 5 on selgitatud, et 2027. aastal sulgub
tõenäoliselt veel 3-4 plokki (koguvõimsusega vahemikus
700-850 MW). ENMAK 2035 joonisel 2.4 on veel välja
toodud, et 2029. aastal väheneb põlevkivi kasutus 280 MW.
ENMAK 2035 lisa 1 lk 5 on selgitatud, et kuni 2030. aastani
on alles ligikaudu 494-660 MW ulatuses põlevkivi. Samas
ENMAK 2035 joonisel K2 on märgitud 358 MW. Seega on
andmed vastuolulised ning vajavad ühtlustamist.
Kokkuvõtlikult on arusaamatu, mis juhtub aastatel 2024-
2030 ning kas ja kuidas peavad põlevkiviplokid võimsusi
vähendama ning milliseid meetmeid tuleb selleks
rakendada. Juhime tähelepanu, et Riigikohus on 14.03.2024
kohtuse nr 3-20-16571 p-s 20 selgitanud, et: „Kolleegiumi
hinnangul järeldas vastustaja ekslikult, et tal pole vajadust
arvestada loamenetluses keskkonnakaitse arengukavadest
tulenevate eesmärkidega. Riigikohus on märkinud, et
kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindamisel peab
haldusorgan muuhulgas arvestama keskkonnakaitse
eesmärkidega, mis on püstitatud riigisisestes
strateegilistes arengudokumentides (vt RKHKo nr 3-17-
2013/31, p 20; nr 3-20-771/103, p 21).“
Seega tuleb arengukavadest tulenevate eesmärkidega
arvestada ka loamenetluses. Palume selgitada, mis
kohustusi ENMAK 2035 seab Keskkonnaametile. Kas
Keskkonnaametil kui kompleksloa andjal tekib
kohustus/õigus load, mis on väljastatud põlevkivi
põletamiseks, kehtetuks tunnistada või tekib selline
kohustus/alus 2030. aastal?
2. ENMAK 2035 lk 6 on lause: „Aastal 2035 tagatakse Eestis Selgitame. Eestis peab olema igal ajahetkel tagatud
juhitav võimsus tõenäoliselt eeskätt gaasielektrijaamadega, piisavalt juhitavaid võimsusi. Seni kuni uut juhitavat
272 MW Auvere elektrijaam saab töötada uttegaasil ja võimsust pole rajatud, on vaja olemasolevad alles ja
biomassil ja võib arvestada ka 150 MW täiendavate töövõimelisena hoida. Põlevkiviga seonduvat teksti
biomassil töötavate koostootmisejaamadega“. on eelnõus täpsustatud.
Jääb arusaamatuks, et kas Auvere elektrijaam jätkab pärast
2035. aastat biomassi ja uttegaasi põletamisega ning
põlevkivi seal enam ei põletata ja kas see on tehniliselt
võimalik? Palume selgitada.
3. ENMAK 2035 lk 14 on öeldud, et aastaks 2035 väljutakse Selgitame. ENMAK 2035 seab paika
põlevkivi otsepõletusest elektrienergia tootmises ja aastaks energeetikavaldkonnaga seonduvad suundumused,
2040 põlevkivi kasutuses kütuse ja energiakandjate arvestades kehtivaid ja plaanitavaid nõudeid. Eestis
tootmiseks. Palume täpsustada, et kas see on plaanis peab olema igal ajahetkel tagatud piisavalt juhitavaid
realiseerida administratiivsete meetmetega võimsusi. Seni kuni uut juhitavat võimsust pole
(keskkonnakaitselubade muutmine täiendavalt rajatud, on vaja olemasolevad alles ja
turupõhistele instrumentidele (ETS) ning võimalikke töövõimelisena hoida. Põlevkiviga seonduvat teksti
süsinikuneutraalsust võimaldavaid tehnoloogiaid (CCS) ei on eelnõus täpsustatud.
aktsepteerita, isegi kui need moodustaks olulise
komponendi uue põlvkonna kütuste tootmisahelas. Vajab
65
Energiamajanduse arengukava aastani 2035 lisad 2-8
täpsustamist, et kas see eesmärk on absoluutne ehk kui
plaanitakse investeeringuid, milles esimese astmena
toodetakse põlevkiviõli ja sellest mitte kõik ei lähe
kõrgemasse väärindamisse, siis selliseid tegevusi ei lubata.
Administratiivse meetmena kaaluda põlevkivienergeetika ja
õlitööstuse järgmise perioodi PVT-de koostamist nii, et
väljumise säästlik strateegia (tehaste sulgemine) on juba
käsitletud.
4. ENMAK 2035 lk 18 on kirjutatud: „Põlevkivi kasutamise Selgitame. Eestis peab olema igal ajahetkel tagatud
kütuse või energiakandjate tootmiseks lõpetamine aastaks piisavalt juhitavaid võimsusi. Seni kuni uut juhitavat
2040 viiakse ellu läbi kliimakindla majanduse seaduse vastu võimsust pole rajatud, on vaja olemasolevad alles ja
võtmise ning rakendamise, mille kohaselt uusi töövõimelisena hoida. Põlevkiviga seonduvat teksti
kaevanduslube põlevkivi kaevandamiseks antakse seaduse on eelnõus täpsustatud.
jõustumise järgselt vaid põlevkivi kasutamiseks
lõpptoodete tootmiseks, mis ei ole kütused ega
energiakandjad. Põlevkivitööstuse ümberprofileerumisega
seoses on võimalike kaasnevate sotsiaalmajanduslike
mõjude ennetuseks välja töötatud Ida-Viru õiglase
ülemineku territoriaalne kava ning loodud Ida-Viru Õiglase
Ülemineku Fond.“
Märgime, et kaevandamislubade eesmärk on hinnata
kaevandamisest tekkivat mõju. Põlevkivi põletamiseks
väljastatakse keskkonnakomplekslube ning reguleeritakse
põletamisega tekkivaid mõjusid. Kui eesmärk on vähendada
põlevkivi põletamisega tekkivaid mõjusid, tuleks seda
reguleerida muul tasandil. Nt otsene keeld põlevkivi
põletamiseks 2040. aastal.
EESTI ELEKTRITÖÖSTUSE LIIT 09.12.2024 NR 1-12/24-2 Vastused:
Lk 14: Tuleb tähele panna, et ENMAK 2035 eesmärk on suunata Selgitame. ENMAK 2035 KSH aruanne toob välja
Eesti energiamajandust ja ENMAK 2035 esmane eesmärk ei ole võimalikud vastuolud ja nende ennetamise
kaasa aidata teiste strateegiliste dokumentide eesmärkide võimalused seoses muude strateegilise
saavutamisele. Küll aga ei tohi ENMAK 2035 teiste eesmärkide planeerimise dokumentidega.
saavutamist takistada. Kui ilmneb lahendamatu vastuolu mõne
teise strateegilise planeerimisdokumendiga, jääb edasine
tegevus ENMAK 2035 koostajate otsustada (jõustada vastuolus
olev ENMAK 2035, seda muuta või taotleda võrreldud dokumendi
muutmist).
Riigikohus on enda otsustega (vt näiteks kohtuasja nr 3-20-
1657) pidanud võimalikuks juhtida riiki arengukavades
sätestatu baasil:
20. Kolleegiumi hinnangul järeldas vastustaja ekslikult, et tal
pole vajadust arvestada loamenetluses keskkonnakaitse
arengukavadest tulenevate eesmärkidega. Riigikohus on
märkinud, et kavandatava tegevuse keskkonnamõju
hindamisel peab haldusorgan muuhulgas arvestama
keskkonnakaitse eesmärkidega, mis on püstitatud
riigisisestes strateegilistes arengudokumentides (vt RKHKo
nr 3-17- 2013/31, p 20; nr 3-20-771/103, p 21).
Seetõttu ootame me ministeeriumilt selget seisukohavõttu
olukorra suhtes, kus ilmneb ENMAK-i vastuolu mõne teise
strateegilise planeerimisdokumendiga. Turuosalised
peavad teadma kuidas kavatseb riik selliseid
konfliktiolukordi edaspidi lahendada, sest vastasel korral
võib selliste konfliktiolukordade lahendamine lõppeda
kohtus.
Lk 29: „Eesti 2035“ paneb paika riigi strateegilised sihid, mille Selgitame. Antud ettepanek tuleb esitada
täitmiseks koostatakse valdkondlikud arengukavad. Paljudes kliimakindla majanduse seaduse eelnõule.
66
Energiamajanduse arengukava aastani 2035 lisad 2-8
valdkondlikes arengukavades on kasutatud „Eesti 2035“
eesmärke ja mõõdikuid. Menetluses olevas kliimakindla
majanduse seaduse eelnõus kavatseb riik vähendada enda KHG
vähendamise ambitsiooni võrreldes „Eesti 2035“ tegevuskavas
(mida Riigikogu ei kinnitanud) viidatud 8 mln tonniga 2035 aastal.
Kuidas kavatseb riik kliimakindla majanduse seaduse eelnõus
sätestatud ja „Eesti 2035“ tegevuskavas sätestatud eesmärkide
vastuolu edaspidi käsitleda?
EESTI ELEKTRITÖÖSTUSE LIIT (TÄIENDAV) 09.12.2024 Vastused:
Kuigi ENMAK viitab tööstuse kasvu ja investeeringute kooskõlale Võtame teadmiseks.
on investeeringuplaanid etteruttavad ja lahus, vaatamata ENMAK-
i enda visioonis sätestatule:
• Visioonis lk 15 on põhimõte: "Eesti energiamajanduse
investeeringud on tasakaalus majanduse arenguga.
Uued investeeringud tehakse koostöös lisanduvate
suurtarbijatega, pakkudes osapooltele vajalikku
kindlust."
• Visioonis sätestatud põhimõtte ENMAK ülene
rakendamine oleks vajalik, kuna just konkreetsete
tööstuste toetamine energia tootmislahenduste
loomisel hoiaks ära vajaduse elektrivõrgu
üledimensioneerimiseks.
• Arengukava põhistsenaariumis peaks nägema ette Selgitame. ENMAK 2035 kavandatud tegevused
meetmed vaid kindla tarbimise kasvu ulatuses elektri taastuvenergiale üleminekuks, salvestite kasutusele
tootmiseks. Seega ei tohiks üle võimendada võtuks, täiendavad välisühendused loovad eeldused
ühiskonnale kulukaid elektritootmise ja võrgu hinnavahe vähenemisele naaberriikidega ja
arenduse vajadusi ebakindlatel unistustel põhinevat konkurentsivõimelise elektrihinna kujunemisele.
tööstuse kasvu arvelt. Konkurentsivõimeline elektrihind on käsitletud
Elektri (lõpp)hinna konkurentsivõimelisuse teemat ei täpsemalt ENMAK 2035 lisas 1.2.10 Sektorite
ole vajaduspõhiselt käsitletud või analüüsitud Kuigi vaheline integreeritus, mh on öeldud, et
ENMAK puudutab mõnel korral ka majanduse „…Energiasüsteemi arendamine peab toetama Eesti
konkurentsivõime aspekti ja Tabelis 1.1 osundatakse majandusarengut – kliimaneutraalsele
vajadusele sellega arvestada, siis elektrihinna analüüs energiatootmisele üleminekuga tagatakse
äri- ja tööstustarbija ja konkurentsivõimelise kasvuhoonegaaside heitevaba, kindel, jätkusuutlik ja
majanduse vaatevinklist ENMAKis puudub ja konkurentsivõimelise hinnaga energiavarustus
elektrihinna sihttase 2023. aasta hinna näol ei anna majanduse toimimiseks ja heaolu kasvuks….Riigi
mingit võimalust tööstuse kasvuks, kuna teiste võimalused aidata ettevõtetel energiakulusid alla
Euroopa tööstusriikidega võrreldes ei olnud 2023. tuua on teha võrgu- ja taastuvenergia tasudes erisusi
aasta tööstustarbija elektri koguhind või maksusoodustusi nt tööstusettevõtetele.“ Täna
konkurentsivõimeline eksporditurgudel. on Eestis elektri lõpphinna soodustusi suurtarbijatel.
Täiendav Tõnis Vare kommentaar: ENMAK (table 2.1) Võrreldes teiste ettevõtetega on elektrointensiivsetel
seab eesmärgiks saavutada EL-i keskmisest madalam ettevõtetel madalam elektriaktsiisi määr ja
elektri hind. Antud eesmärk on täiesti ebaadekvaatne, soodsamad võrgutasud suurema
sest Eesti jaoks ei oma erilist tähtsust asjaolu, et kas energiatarbimisega klientidele. Elektrointensiivsetel
Eesti elektri lõpptarbija hind on madalam kui näiteks ettevõtetel on elektriaktsiisi soodustus 0,5
Portugalis. Samas on erakordselt tähtis Eesti EUR/MWh. Lisaks sellele on võimalik võita
konkurentsipositsioon tähtsamate ekspordipartnerite lõpphinnast läbi madalama võrgutasu. Nii on Eleringi
suhtes (Põhjala, Balti riigid, Saksamaa jne). Seetõttu on ülekandevõrku ühendatud ettevõtetel väiksem
äärmiselt oluline motiveeriv ärikeskkond, mis kohaliku võrgutasu kui teistel tarbijatel. Tõsi, selliseid
elektritootmise konkurentsipositsiooni kujundab loob ettevõtteid on väga vähe. Käesolevast aastast on
eelduseks konkurentsivõimele. Antud teemat ENMAK- taastuvenergiatasu kõigile 20 % väiksem kui eelmisel
is käsitletud ei ole. Kinnitatakse küll, et aastal (eelmisel aastal 1,05 s/kWh, sel aastal 0,84
energiamajandus peab toetama majanduse s/kWh käibemaksuta). Lisaks annab otseliini
konkurentsivõimet, aga seda, et ka selle rajamine võimaluse täna saada soodsama elektri.
energiamajanduse konkurentsipositsioon peab tagatud Maksuerisuste rakendamine on poliitiline otsus.
olema asjakohase regulatsiooniga jms, seda ENMAKist
ei leia. Madala või olematu konkurentsipositsiooniga
67
Energiamajanduse arengukava aastani 2035 lisad 2-8
energiamajandus ei saa saa pakkuda
konkurentsivõimelist hinda reaalmajanduse
ettevõtetele.
Lisaks detailsemad elektrihinna teema kommentaarid: Selgitame. Joonist eelnõu uues versioonis ei sisaldu.
• 2023. aasta keskmise tavatarbija hind joonisel K2 Selgitame. Konkurentsivõimelist elektrihinda
• Sissejuhatuses ENMAK alameesmärk nr 2 tuleks Skandinaaviaga 10 aasta vaates pole võimalik Eestis
täiendada sõnadega "ning konkurentsivõimelise": 2. saavutada, ENMAK 2035 kavandatud tegevused
Energia kättesaadavuse ja taskukohase ning aitavad vähendada hinnavahet. Skandinaavial on
konkurentsivõimelise hinna tagamine; odava omahinnaga elektri tootmisel absoluutne
eelis.
• Kui hind on nimetatud eesmärkides, siis peaks ka Selgitame. Mõõdikuna kasutame Eurostati näitajaid,
energiahind olema üks üldmõõdikutest ja eristada tuleks tööstuse elektrihinda statistika põhjal seirata ei ole
tavatarbija tööstustarbija hinda. Arvestades arengukava võimalik.
ambitsioonikat plaani energiatarbimist
energiaintensiivse tööstuse massilise lisandumisega
peaks üks alammõõdikutest olema energiaintensiivse
tööstuse elektrihind. See annaks hinnasihi
investeeringute kavandamiseks nii olemasolevale
tööstusele kui uutele kavandatavatele tööstustele.
• Tabel 2.1 lõpptarbija hinna mõõdiku link viite 59 alt Selgitame. Nimetatud viite lehel tuleb valida
avaneb keskmise eratarbija lehele, sh mitte arvestades „Dimensions“ all Taxes „All taxes and levies
elektrihinnale kohalduvaid lõive ja makse. included“, selliselt näeb hinda kõigi maksude ja
tasudega.
• Energiaintensiivse tööstuse kohta tarbimisega üle 200 Võtame teadmiseks.
GWh aastas Eurostatis statistika üldse puudub.
Statistika on puudulik juba üle 150 GWh tarbimismahu
puhul, millises kategoorias 15 riiki ei avalda oma
andmeid (sh näiteks Soome) ja 4 riiki deklareerivad
ilmselge eksitusega tasuks 0 EUR/MWh (sh Eesti).
Statistics | Eurostat
https://ec.europa.eu/eurostat/databrowser/view/nrg_p
c_205__custom_13991186/default/table?lang=en
• Arvestades ENMAKi ambitsiooni tuua Eestisse Võtame teadmiseks.
suurtööstusi, tuleks oluliselt rohkem vaeva näha
konkurentsivõimelise hinnataseme väljaselgitamisega,
tellides rahvusvahelistelt konsultatsioonifirmadelt
vastavasisulise uuringuid, mis muuhulgas võtaks
arvesse eri riikides rakendatavaid EL-i poolt
soovitatavaid maksuerisusi reguleeritud tasude osas.
• Soome energiapoliitikas on energia maksustamine üks Võtame teadmiseks.
peatükkidest. Arvestades tööstuse kasvuambitsiooni
ENMAK’I aluseeldusena, peaks see teema olema kaetud
ka ENMAK’is
• Visiooni majanduskasvu eeldusena on lk 14 nimetatud Selgitame. ENMAK 2035 kavandatud tegevused
tegevust „Energiakulude stabiliseerimine (sh elektri seoses elektrivarustusega on toodud eelnõu
otseostulepingud)“. Tegevus on ENMAKis sisustamata tööversioonis 13.11.2024 tabelis 3.3, kavandatud
pealkiri ja suurtarbija vaatest arusaamatu sisuga, kuna tegevused on täpsemalt kirjeldatud lisas 1, elektri
otseostulepingud on võimalikud ilma ENMAK-ita. otseostulepingud PPA-d on täpsemalt kirjeldatud
lisades 1.1.1.5 ja 1.1.1.7.
• Energiakulude stabiliseerimine vajab sisulisi ja riigi poolt Võtame teadmiseks. Nordpool on
kontrollitavaid meetmeid. Selles kontekstis on tervitatav energiaturuplatvorm, mis kuulub kahele ettevõttele
on Tabeli 3.3 tegevus ühtlustada õigusruumi tagades Euronext (66%) ja TSO Holding (34%)203. Ettepanekus
turukorraldusega Balti ja Soome jaeturgude jääb selgusetuks, kuidas Eesti saaks sõnaõigust
ühtlustamise aastaks 2030. Seda tegevust tuleks platvormil hinnamehhanismi kujundamisel.
majanduse konkurentsivõime tagamiseks prioritiseerida
203 About us | Nord Pool
68
Energiamajanduse arengukava aastani 2035 lisad 2-8
ja täiendavalt tuleks päevakorda lülitada Eesti
sõnaõiguse saamine Nord Pool hinnamehhanismi
kujundamisel.
• ENMAK tariifikujundusloogika ei lähe kokku või Osaliselt arvestatud. Täpsustatud arengukava ptk 3.
vähemalt puuduvad selle kohta läbipaistvad arvutused. Tööstusele jt suurtarbijatele vajalikud elektrihinnaga
Ühelt poolt eeldatakse mastaabiefekti, mis justkui võiks seotud maksude ja tasude erisused kavandatakse
massilise uute tööstuste lisandumisega tuua allapoole koostöös Majandus- ja
reguleeritud tasusid. Teisalt viidatakse võrgust ostetava Kommunikatsiooniministeeriumiga vastavalt
elektri mahu vähenemisele (tabel 7.1, …) ja samaaegselt Tööstuspoliitikas204 ja Majandusplaanis205 toodud
pikendatakse otseliine. majandussektorite vajadustele. Energiapoliitiliste
Täiendav Tõnis Vare kommentaar: Liiduna ei evi me eesmärkide seadmine energiaintensiivsetele
optimismi “Balti ja Soome jaeturgude turukorralduse tööstustele (nt tasude või maksude
ühtlustamise” osas, sest see on reaalsuses pigem diferentseerimisel) tuleb kavandada arvestades
tühipaljas loosung. Samas peame Liiduna äärmiselt Euroopa Liidu algatustest Uus tegevuskava, mille
tähtsaks seda, et ENMAK-i tekstis oleks selgesõnaliselt eesmärk on 2040. aastaks säästa energialt 260
kirjeldatud konkreetsed energiapoliitilised eesmärgid miljardit eurot aastas - Euroopa Komisjon ja Puhta
energiaintensiivsetele tööstustele, näiteks tasude või tööstuse kokkulepe tulenevaid regulatsioone ja
maksude diferentseerimised jms. meetmeteid, mis selguvad kõige varem sügisel 2025.
Peatükis " Peamised kavandatud tegevused eesmärkide Osaliselt arvestatud. Täpsustatud ptk 4 sõnastusega
täitmiseks aastaks 2035 gaasivarustuses" ja punktis 4 „Traditsiooniliselt maagaasi kasutanud sektorites
(Kavandatavad tegevused gaasivarustuses) on kajastamata gaasi tarbimine aastaks 2035 väheneb (mh selle
jäänud potentsiaal asendada fossiilse päritoluga maagaas asendamisega taastuvgaaside, sh biogaasi ja
tööstuses kohapeal biomassi jäätmetest toodetava energiaga. biometaani jm bioenergia lahenduste näol), kuid
Seetõttu palume mõlemaid punkte täiendada alternatiiviga: eeldatavalt Eleringi sagedusreservi hanke tulemusel
• ENMAKisse lisada võimalus asendada maagaas rajatavad gaasielektrijaamad tarbivad poole
biomassist toodetava energiaga tööstuses ja vastavalt lisada võrgugaasist aastaks 2035.“. Riigiabi saab
punkt: „Maagaasi asendamine muude taastuvate kütustega. tööstustele tulevikus anda tõenäoliselt puhta
Biomassi ja tööstuse jääkidest biogaasi kasutamine tööstuses.“ tööstuse algatuse raames.
Selgituseks ja ettepaneku toetuseks: Mittearvestatud. Vaja luua nõuded ja meetmed
• Biomassist energia tootmine tööstuses peaks kuuluma taastuvgaasi tulekuks. (nt päritolutunnistus
primaarenergia hulka ja vastavalt selle toetuste põhine võrgugaasile). Gaasivõrgu dekarboniseerimist tuleb
motiveerimine peaks sarnaselt alternatiivsete energia vaadata käsikäes gaasi tarbimise vähenemisega.
tootmisvõimalustega olema käsitletud ENMAK’is. See tähendab, et fossiilse gaasi asendamise maht
• Ettepanek toetab Energiamajanduse arenguvisiooni taastuvaga on ajas samuti vähenev.
aastaks 2050: „Eesti kasutab aastal 2050 oma Taastuvgaasidena panustavad dekarboniseerimisse
energiavajaduse tagamiseks peamiselt kodumaiseid nii biometaan, rohevesinik, sünteetiline metaan jne.
ressursse, mitte ainult elektri-, vaid ka soojuse Niiviisi asendatakse imporditav gaas kodumaise
tootmises ja transpordisektoris nt biometaani gaasiga. Välistada ei saa puudujäävas osas tulevikus
tarbimise näol.“ taastuvgaaside importi. Sisepõlemismootorite
• Ettepanek on muuhulgas kooskõlas ENMAKis viidatud sõidukite turule lisandumise vähenemisega, vabaneb
Nullnetotööstuse määrusega, mis sätestab, et „Selleks ajas ka biometaani kasutus transpordis.
et ületada piiranguid, mis tulenevad avaliku ja
erasektori praegustest killustatud investeeringutest,
ning soodustada integratsiooni ja
investeeringutasuvust, peaksid komisjon ja
liikmesriigid paremini koordineerima olemasolevaid
rahastamisprogramme liidu ja riiklikul tasandil,
tekitama nendevahelise koosmõju ning tagama
parema koordineerimise ja koostöö tööstuse ning
oluliste erasektori sidusrühmadega.“
Täiendav Tõnis Vare kommentaar:
(taastuva)gaasimajanduse teema on ENMAK-is
ebamõistlik ja kantud soovmõtlemisest. Biogaasi
tootmise potentsiaaliks öeldaks 1 TWh primaarenergiat
aastas. Seda väikest kogust soovitakse kasutada
204 Tööstuspoliitika | Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
205 Majandusplaan | Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
69
Energiamajanduse arengukava aastani 2035 lisad 2-8
elektritootmises (1200 MW gaasijaamu), transpordis,
põllumajanduses, tööstuses jm. See 1 TWh on kõikide
nende alade vahel jagatuna äärmiselt väike kogus. Ka
viited vesiniku revolutsioonist on äärmiselt ennatlikud
ehk antud eeldustesse on väga raske uskuda.
ENMAK on ühiskonnale oluliselt kallim, kui kuni 2035. aastani Selgitame. ENMAK 2035 kavandab tegevused
arvutatud toetused summas 2,65 miljardit eurot aastani 2035. aastani 2035 ja seetõttu on eelnõus maksumuse
• Nimelt jätkuvad meretuuleparkide ja prognoos toodud aastani 2035. Eelnõu maksumuse
maismaatuuleparkide toetused ka pärast 2035. aastat, prognoosis peatükis 8 on toodud viide lisale 2, mis
kava tabeli 9.2 kohaselt hinnangulistes summades 130 sisaldab mh ülevaadet alusuuringutes esitatud
miljonit eurot aastas + 30 miljonit eurot aastas. kliimaneutraalsele energiatootmisele üleminekuga
• Arvestades joonisel 7.4 toodud täiendavate võimsuste seotud investeeringutest.
lisandumist, kestavad maismaa tuuleparkide
toetusskeemid vähemalt 7 aastat ja meretuuleparkide
toetusskeemid kestavad vähemalt 10 aastat peale
ENMAK vaatlus perioodi.
• Seetõttu on ENMAK tabeli 9.2 kohased ja ENMAKis
arvestamata toetusmeetmed vähemalt 1,5 miljardit
eurot.
• Tuuleparkide koguinvesteeringuks on tabelis 9.1 Arvestatud. ENMAK 2035 eelnõu uues versioonis
märgitud 2,035 miljardit eurot. Tabeli 9.2 kohaselt täiendavaid toetusi energiamajanduse korralduse
plaanitakse toetus 130 miljonit eurot aastas, seaduse riikliku taastuvenergia eesmärgi täitmiseks
eeldatavalt 12 aastasel perioodil, mis teeb toetuse ja meretuuleparkide rajamiseks ei kavandata.
kogusummaks 1,56 miljardit eurot. Lisaks muudetakse
50% ulatuses solidaarseks liitumistasud. Arvutuslikult
on tulud garanteeritud ca 80%-le investeeringust lisaks
elektri turuhinnale. See on turumajanduse olukorras
pretsedenditu toetusskeem ühiskonna taskust, milline
vajaks olulisemalt põhjalikumat analüüsi,
avalikustamist ja kõiki huvigruppe, sh tarbijad sisuliselt
kaasavat arutelu.
Selgitav taustakommentaar: Eesti ENMAK ambitsioon
saavutada 100% taastuvelektri osakaal tarbimisest
aastaks 2030 on kliimaeesmärkide kontekstis
vaieldamatult tervitatav. Siiski peaks taastuvelektri
ambitsioon käima paindlikult ja tasakaalustatult
käsikäes majanduse konkurentsivõime arengutega ja
mitte ruttama ette Euroopa Liidu üldeesmärkidest, ega
lähiriikide ambitsioonidest. Teadaolevalt ei ole sellist
ambitsiooni ühelgi naaberriigil (näiteks puudub Lätil,
Leedul, Soomel, Rootsil). Täiendav Tõnis Vare
kommentaar: Soomel ja Rootsil ei ole põhjust sellist
taastuvenergia ambitsiooni kirjeldada, sest ca 95%
nende elektritootmisest on juba praegu
süsinikuneutraalne ja need riigid räägivad puhtast
energiast (clean energy), mitte taastuvenergiast, st nad
ongi seal juba kohal sela, kuhu Eesti jõuda soovib.
Samas praegune Eesti taastuvelektri eesmärk on
ebamõistlikult ambitsioonikas ning sellel põhjusel ka
tõenäoliselt äärmiselt kulukas (kuivõrd selle
saavutamine eeldab mahukate subsiidiumide/toetuste
maksmist). Irooniana on “positiivne” samas see, et
Eesti enda 2030 aasta taastuvelektri eesmärki suure
tõenäosusega antud mittemotiveerivas ärikeskkonnas
ei saavuta.
1. Soomes on prioriteediks tasakaalu leidmine elektri hinna ja Teadmiseks võetud. ENMAK 2035 eesmärkide ja
taastuvenergia osakaalu suurendamise vahel, kusjuures kavandatud tegevuste mõõdikuteks on nii
elektri taskukohasus on esiplaanil. Soome energiapoliitikas elektrihind, energia lõpptarbimine kui -
70
Energiamajanduse arengukava aastani 2035 lisad 2-8
on energiaefektiivsus kesksel kohal, et saavutada primaarenergia tarbimine, lisaks on üheks
kliimaneutraalsus aastaks 2035, samal ajal energiahindu mõõdikuks energiamahukus sihttasemega jõuda
alandades, kaitstes haavatavaid tarbijaid ja tagades aastaks 2035 alla Euroopa Liidu keskmise taseme.
varustuskindluse. Lisaks on Soome energiapoliitikas Lisaks on ettevõtjad oma rohetiigri energia
spetsiaalsed tööstustarbijatele suunatud programmid, et teekaardiga näidanud energiatõhususe ja -säästu
üheskoos süsinikuneutraalsust saavutada. Täiendav Tõnis lahendused Energiatõhusus ja -sääst – Rohetiigri
Vare kommentaar: Eesti ja Soome olukorra võrdlemine on Energia Teekaart 2025
sisus keeruline, sest Eestis puudub nähtavas tulevikus
tuumaenergia potentsiaal, Soomes moodustab aga
tuumaenergia suurima osa elektritootmise portfellist. Eestil
puuduvad ka eeldused hüdroenergia kasutusele võtuks
Soomega võrreldavas mahus. Samas on kindlasti äärmiselt
oluline, et elektriintensiivsete suurtarbijate toetuseks tuleks
ette näha igasuguste tasude diferentseerimist jms.
Soomes on tööstuste süsinikuvähenduse teekaardid
sisendiks energiapoliitika kujundamisele. Eestis vastatakse
tööstuse pakkumisele osaleda süsinikuemissioonide
vähendamisel ENMAK eelnõu lisas 6, et tööstuse poolt
pakutud mõõdetavate üle 20 tuhande CO2 ekvivalendile
vastavate süsinikuemissioonide vähendusele “puudub
otseselt vajadus toetuse järele ENMAK 2035 eesmärkide
täitmiseks”.
EESTI TEADUSTE AKADEEMIA ENERGEETIKAKOMISJON Vastused:
10.12.2024
ENMAK 2035-s kavandatud elektrimajanduse arendamine, Arvestatud osaliselt. Toetustega seonduvat on uues
peaasjalikult seoses ideoloogilise eesmärgiga katta 2030. aastal eelnõus läbivalt muudetud
Eesti sisemaine summaarne lõpptarbimine 100% taastuvatest
energiaallikatest toodetud elektriga ning selleks
meretuuleelektrile ebavajaliku toetusskeemi rakendamisega, ei
taga elektrisüsteemi kestlikku toimet ega ENMAK 2035 seatud
ühegi eesmärgi täitmist:
• Energiajulgeoleku tagamine ja varustuskindlus. Selgitame. Põlevkivi on kütusena kallis ega pääse
Juhitavad tootmisvõimsused kahanevad tasemelt 1808 turule. Tulevikus peavad juhitavad võimsused tooma
MW tasemele 1250 MW olukorras, kus tiputarbimine odavama elektrihinna. Praegune juhitavate võimuste
kasvab ning suurte tootmisüksuste nagu vajadus on 1000 MW, elektritarbimise kasvades on
meretuuleparkide lisandumine esitab täiendava aastaks 2035 juhitava võimsuse vajadus
vajaduse juhitavate tootmisvõimsuste ja arvestamata meretuuleparkide rajamist 1200-1600
süsteemiteenuste järele. MW.
• Energia kättesaadavus ja taskukohane hind. Elektri Selgitame.. Lähtusime viimases ENMAK 2035
lõpphind ei lange, elektri turuhinnale lisanduvad võrgu tööversioonis 13.11.2024, Eleringi tarbimise
tugevdamise, süsteemi tasakaalu tagamise ja prognoosist 2024. aasta varustuskindluse aruandes.
taastuvenergia tasud. Hind jääb jätkuvalt kõrgemaks kui Eleringi tarbimise prognoosil 10,4 TWh aastal 2030
Põhjamaades. Elektri hinna arvutustes on aluseks ja 12,2 TWh aastal 2035206 on meretuuleparke
võetud elektritarbimise 2 kordne kasv järgneva 10 aasta tarbimise katmiseks tõenäoliselt vaja,, lisaks
vältel ja kolmekordne kasv aastaks 2050. Kasvu arvestasime MKM antud elektri tarbimise
mitterakendumisel on dotatsioonide ja toetuste kulu kasvuprognoosi,. Uues versioonis elektritarbimise
proportsionaalselt suurem olemasolevatel tarbijatel, järsu kasvu prognoosi pole arvestatud, eeldame
millel on negatiivne mõju Eesti majanduse pigem tagasihoidlikumat tarbimise kasvu.
konkurentsivõimele.
• Keskkonnasäästlikkus. Eesmärgi Taastuvenergia 100 Selgitame. ENMAK 2035 ei näe ette kodumaise
täitmine ei vähenda oluliselt süsinikuheitmeid, fossiilkütuse asendamist imporditud kütusega, vaid
valdavalt asendub kodumaine fossiilkütus (põlevkivi) näeb ette puhtale energiale ülemineku juhitava
imporditud fossiilkütusega (maagaas). võimsuse tagamisega piisavas mahus. See
Keskkonnasõbralikuma energiatootmise tähendab ühe võimalusena gaasielektrijaamade
rajamist, mis perspektiivis töötaksid taastuvgaasil.
206 Elering_VKA_2024.pdf
71
Energiamajanduse arengukava aastani 2035 lisad 2-8
saavutamiseks peame Taastuvenergia 100% eesmärgi
asendama 100% CO2 vaba eesmärgi vastu.
1. Päikese- ja tuuleenergia tootmisvõimsuste pea viiekordne Selgitame. Puhta elektrienergia tootmismahtude
kasv (1129 MW-lt- 5600 MW- le aastaks 2035) tekitab suurendamine on vajalik majandustegevuse
soodsatel tuuleoludel mitmekordse üle tootmise, millele säilitamiseks. Seonduva üle tootmise saab vajadusel
puudub majanduslikult põhjendatud ja usaldusväärne maandada salvestuse tulekuga, vt ENMAK 2035
turg. Kavandatud tarbimise kasv tulevase energiamahuka eelnõus ja lisas 1 elektrisalvestuse käivitamisega
tööstuse poolt, arvestades eeldatavaid hindu, ajalisi raame seotud kavandatava tegevused kirjeldused.
ja juhuelektri ebakindlust, ei ole realistlik. Arvestama peab Investorid arvestavad tuuleparkide rajamisel
ka asjaoluga, et ettevõtete ja tarbijaspetsiifiliste uute tarbimise ja turusituatsiooniga.
tootmisvõimsuste lisandumisel ei saa dotatsioonikulu
arvutustes võtta aluseks kogu elektritarbimist.
2. Arvestuslike vajalike investeeringute maht, mis ületab iga- Mitte arvestatud. Investeeringuga koos tuleb pidada
aastaselt 3% SKP-st, on ebarealistlikult suur ja mõjutab silmas elektrienergia odavnemist ning turupõhist
tuntavalt Eesti konkurentsivõimet. Puudub asjakohane kulu kandmist kasvava energiatarbimise arvelt. Suur
tasuvusanalüüs, viited vajadusele taotleda nendeks riigiabi investeeringute maht avaldub suuremas
luba osundavad kavatsusele võtta oluline osa maksutulus, lisanduvates töökohtades ehk
investeeringukuludest riigieelarve kanda. positiivses mõjus SKP-le, seda näitas ka
alusuuringus kliimaneutraalsele elektritootmisele
ülemineku kohta sotsiaalmajandusliku mõju
hinnang207. ENMAK 2035 elektrivarustusega seotud
majandusmõju analüüs on teostatud ja leitav
Energiamajanduse arengukava (ENMAK) |
Kliimaministeerium. Oleme vaadanud ka
investeeringute mõju mh elektrihinnale.
3. Elektritootmise kavandatud toetused on liigse Arvestatud. Toetusteta pole elektritarbimise 100 %
turusekkumisega ja loovad investoritele ebavõrdsed mahus taastuvenergiale üleviiminetäidetav. ENMAK
investeerimistingimused. Jääb arusaamatuks, millisel 2035 eelnõu uus versioon näeb ette selle eesmärgi
põhjusel on valitud elektrimajanduse stsenaariumitest täitmise turupõhiselt, seejuures kirjeldades
lähenemine, kus eeldatav elektri hind ja toetusevajadus on investeerimis- ja toetusvajadused.
kõige suuremad, mitte aga valitud stsenaariume, mis
pakuvad aastaks 2050 kõige madalamat süsinikuheidet ja
kõige madalamat eeldatavat elektri hinda.
4. Arengukava tugineb energiakasutuses tehnoloogiliselt Ettepaneku koostaja pole täpsustanud, milliseid
ebaküpsete ja majanduslikult küsitavate tehnoloogiatele, tehnoloogiaid silmas peetakse. Nt
mille laiem kasutuselevõtt 10 aasta perspektiivis ei ole gaasielektrijaamade rajamisel on võimalus üle
usutav. minna maagaasiga sama keemilise koostisega
biometaanile, samuti saab väikses mahus
gaasivõrgus rohevesiniku kasutada.
5. Elektri ja gaasimajanduse osad pole omavahelises Arvestatud. Täpsustame ENMAK 2035 eelnõu lisas 2
kooskõlas. Nii näiteks pole gaasitarbimise prognoosis gaasitarbimise prognoosi Microsoft Word - Eesti
arvestatud elektritootmise lisandumisega. Viimane on aga gaasiülekandevõrgu arengukava 2025-2034 alusel.
pigem tõenäoline areng olenemata valitavast Gaasitarbimise pikaajalise prognoosi uuring
stsenaariumist. Kohaliku taastuvgaasi tootmispotentsiaal arvestab gaasi elektrijaamade lisandumisega208.
on teoreetiline, samuti on taastuvgaasi kasutusala nähtud 2024. aastal lõppenud biogaasi uuringus 209
ette nii transpordisektoris kui ka elektritootmises. tõdetakse, et siseriikliku toorme baasil on võimalik
suurendada kestliku biogaasi tootmist Eestis 815
GWh-ni aastas ning, et „Järk-järgult minnakse üle
kohalikule võrguvabale biogaasi tarbimisele
biogaasijaamade läheduses laienevates või
kujunevates piirkondlikes tööstussümbioosi mudelit
rakendavates tööstusparkides ja/või
energiakogukondades. Sellega välditakse
ülemäärast energiakulu biogaasi muundamisel ja
207 D8 Final report translated 6.12.2022 clean.pdf tabel A-2
208 Gaasitarbimise pikaajalise prognoosi uuring
209 Biogaas | Kliimaministeerium
72
Energiamajanduse arengukava aastani 2035 lisad 2-8
transpordil ning riske, mis kaasnevad gaasivõrgu
arenguga.“ Seega ei piisa kohalikust ressursist
biometaaniga erinevate sektorite vajaduste
katmiseks ning tuleb leida täiendavaid
energiaallikaid gaasivajaduse katmiseks.
6. ENMAK 2035 kannab küll energiamajanduse arengukava Arvestatud. Transpordisektori tulevik, sh energiakulu
nime, kuid sisuliselt on arengukavas käsitletud vaid elektri- on kavandatud Transpordi ja liikuvuse arengukavaga
ja soojusmajandusega seonduvat. Pea täies ulatuses on aastani 2035210. Lisasime ENMAK 2035 eelnõu uude
käsitlemata transpordisektor, kuigi transpordi versiooni transpordikütustega varustatust käsitleva
energiatarbimine moodustab kolmandiku Eesti peatüki.
energiatarbimisest.
7. Transpordisektori taastuvenergia osakaal peaks Arvestatud. Energiaallikate kasutus esitati ENMAK
arengukava kohaselt kasvama 27%-ni aastal 2030, 49%-ni 2035 eelnõu tööversiooni 13.11.2024 kokkuvõtte
aastal 2035 ja 72%-ni aastaks 2040, kuid arengukava tekst joonistel kasvuhoonegaaside prognoosi aluseks
ega ka alusuuringud ei võimalda aru saada nende olevate sektorite energiaallikate kasutuse prognoosi
eesmärkide arvutusloogikast ega ka sellest, milliste alusel, kuid taastuvenergia osakaalu prognoos
poliitikameetmetega need on kavas saavutada. Sellest sektorites esitati taastuvenergia direktiivist
tulenevalt on ettepanek transpordikütuste kasutamise osa tulenevate eesmärkide baasil joonisel 2.5.
arengukavas sisustada. Transpordisektori taastuvenergia osakaal on
ENMAK 2035 eelnõu uues versioonis täpsustatud
lähtudes kasvuhoonegaaside heite prognoosist
(arvestab transpordi kasvuhoonegaaside heite
vähendamise meetmetega, sh alternatiivkütustele
üleminek).
8. Arengukavast pole tuvastatav sotsiaalmajandusliku mõju Selgitame. ENMAK 2035 koostamise alusuuringutes
hinnang, kuidas energia hinnad mõjutavad majandust või teostati sotsiaalmajanduslikud analüüsid, vt ENMAK
tarbimisharjumusi ja milline on arengukavas ette nähtud 2035 eelnõu sissejuhatuses viidatud analüüsid ja
investeeringute mõju Eesti sisemajanduse täpsemalt lisas 2. ENMAK 2035 eelnõule on
kogutoodangule. koostatud mõju hindamine, mille kokkuvõte on
toodud lisas 4.2. Veel täiendavate analüüside
teostamine pole põhjendatud.
UTILITAS 09.12.2024 Vastused:
Maismaa- ja meretuuleparkide vähempakkumiste ehk Võetud teadmiseks.
finantseeritavuse õnnestumiseks teeme ettepaneku viia
vähempakkumised kooskõlla Euroopas reaalselt toimivate
praktikatega, konkreetsemalt: a) suurendada
maismaatuuleparkide vähempakkumisel toetuse ülemmäära 40
euroni/MWh ning indekseerida tarbijahinnaindeksiga nii toetuse
ülemmäär kui pakkumuse hind ning b) kas eemaldada
meretuuleparkide vähempakkumisel toetuse ülemmäär 65
eurot/MWh või indekseerida toetuse ülemmäär, ning mõlemal
juhul indekseerida pakkumuse hind tarbijahinnaindeksiga;
Maismaatuuleparkide ehitusõiguse õigeaegseks saavutamiseks Mitte arvestatud.
teeme ettepanekud: a) rakendada süsteemi, kus teatud a) sisuliselt toetame ettepanekut
kriteeriumitele ja asukohapuhvritele vastavad planeeringumenetluse kiirendamist ja etappide
maismaatuulepargid saab kavandada ilma vähendamist, ka senisest mahukam loamenetlus,
planeeringumenetluseta, loamenetluse raames, mille käigus mis hõlmab ka teatud planeerimisetappe, võib olla
viiakse läbi ka mõjude hindamine ning kaasatakse puudutatud üks tuuleprojektide kiirendamise võimalus. Samas
isikud ning b) jaotada taastuvelektri eesmärgile vastav tuleb arvestada, et 2030. eesmärki silmas pidades ei
maismaatuulikute arv riigikaitselistest kõrguspiirangutest ole tegemist kiire lahendusega, sest eelduseks on
vabaks jäävate omavalitsuste vahel ära, koos kohustusega planeerimisvaldkonna õigusaktide kontseptuaalne
vastaval hulgal tuulikutele oma territooriumil ehitusõigus anda; muutmine, mis ei saa toimuda üleöö.
b) planeerimismenetluse ülesanne on välja selgitada,
millistel tingimustel ja kuhu tuulepargid sobivad,
sealhulgas kaaluda eri asukohtade vahel ja leida
210 Transpordi energiakulu aastal 2035 vt lk 24 Transpordi ja liikuvuse arengukava 2021–2035.pdf
73
Energiamajanduse arengukava aastani 2035 lisad 2-8
tuulepargi jaoks parim lahendus. Igas KOVis ei
pruugi leiduda tuuleparkidele sobivat asukohta,
näiteks on linnalised asulad. Loamenetlus
algatatakse juba konkreetses asukohas ja
konkreetsetele parameetritele vastava tuulepargi
rajamiseks. Seega juhul, kui loamenetluses selgub,
et valitud asukohta tuulepark ei sobi, lõpeb seniste
õigusaktide kohaselt loamenetlus keelduva
haldusaktiga ja puudub võimalus sama menetluse
raames jõuda muu, sobivama tuulepargi
lahenduseni. KOV-le kaasnevad kulud ja täiendavad
kohustused (sh võrreldes muude KOV
territooriumidele rajatavate objektidega) seoses
tuuleparkide planeerimisega vajavad täpsustamist.
KOV pikaajaline arengukava peab andma raami ja
eesmärgid tulevikuks. Tuuleparke kavandatakse alla
pooltes KOV-des, sh mitte tiheasustuses.
Mere- ja maismaatuuleparkide õigeaegse võrguühenduse Selgitame. ELTS muudatus Elektrituruseadus–Riigi
saavutamiseks teeme ettepanekud: a) koheselt ja etteulatuvalt Teataja ja seonduv rakendusakt laiendab
(enne tulevaste vähempakkumiste tulemuste selgumist) põhivõrguettevõtja (Elering AS), kuid ka teiste
alustada 100% taastuvelektri eesmärgi saavutamiseks elektrivõrguettevõtjate suhtes arenduskohustuse
teoreetiliseltki vajalike võrguinvesteeringute puhul juba ulatust, mis võimaldab eelkõige teha põhivõrku
ehitusõiguse saamiseks vajalike haldusmenetluste, ettenägelikke ja heaperemehelikke investeeringuid,
eelprojekteerimise ning maakasutusõiguste kokku leppimisega; et uusi tootmisvõimsusi võimalikult kiirelt võrku liita.
b) teha ära investeerimisotsused ja alustada elluviimisega Nii on võimalik taastuvenergia arendajatel uued
nende võrguinvesteeringute osas, mis erinevate stsenaariumite elektrijaamad rajada ja nendega tööd alustada kohe
korral on igal juhul (või vähemalt suure tõenäosusega) 100% peale seadme ja liitumispunkti valmimist, sest kui
taastuvelektri eesmärgi saavutamiseks vajalikud, kaasa arvatud, vajalikud võrgutugevdused ei ole veel selleks ajaks
aga mitte ainult seniste vähempakkumiste võitjaks osutunud valminud, makstakse tootjale müümata jäänud
tootmisseadmete põhivõrguga ühendamiseks vajalikud elektri eest hüvitist.
investeeringud.
Elektrifitseerimise ja energiamahukate tööstusinvesteeringute Selgitame. Tabelis 3.3 on toodud mh taastuvelektri
initsieerimiseks ja toetamiseks teeme ettepanekud: a) toodangu tagamiseks kütusevabade energiaallikate
suurtööstuste planeeringumenetlusi oluliselt kiirendada; b) osakaalu suurendamine (maismaa-,
rakendada maksuerisusi, näiteks elektri suurtarbijatele tuleks meretuuleparkide, päikesejaamade rajamisega),
kohaldada aktsiisivabastust kehtivast regulatsioonist elektrisalvestuse käivitamine, riskide maandamise
paindlikumalt ning taastuvenergia tasu peaks tulema all on toodud mh elektritariifide erisused poliitika
tarbijatariifi asemel riigieelarvest (arvutused näitavad, et riigile instrumendina. Ettepanekutes toodud tegevused a ja
lisanduv maksutulu katab juba niigi taastuvenergia b kavandatakse koostöös Majandus- ja
vähempakkumistega kaasnevad väljamaksed); c) tagada Kommunikatsiooniministeeriumiga arvestades
piisavas mahus taastuvelektri toodangu olemasolu, mis Euroopa Liidu algatustest Uus tegevuskava, mille
omakorda sõltub meie eespool nimetatud väljakutsete eesmärk on 2040. aastaks säästa energialt 260
lahendamisest. miljardit eurot aastas - Euroopa Komisjon ja Puhta
tööstuse kokkulepe tulenevaid regulatsioone ja
meetmeteid, mis selguvad kõige varem sügisel 2025.
Mõistame, et kõigi ettepanekute elluviimine eeldab muudatusi Nõustume. ENMAK 2035 kavandab vastavad
mitte ainult ENMAK 2035 eelnõus, vaid ka erinevates tegevused.
õigusaktides, k.a paralleelselt menetluses olevates
seaduseelnõudes. Leiame siiski, et ENMAK 2035 eelnõu peaks
ühelt poolt leidma ja pakkuma lahendusi tarbimist katvate
taastuvelektri tootmisvõimsuste õigeaegseks ja piisavas mahus
rajamiseks ja võrguga ühendamiseks ning teiselt poolt
energiamajandusega seotud majandusarengu võimaluste
ärakasutamiseks.
EESTI TAASTUVENERGIA KODA 09.12.2024 Vastused:
Juhul, kui riik näeb arengukava eelnõu lk-l 22 tabelis 3.1 ette Selgitame. ENMAK 2035 teksti läbivalt uuendatud
1000 MW tootmisvõimsusega meretuuleparkide, mis toodavad seoses meetmetega taastuvelektri turule toomiseks
74
Energiamajanduse arengukava aastani 2035 lisad 2-8
ligi 4 TWh/a elektrit, rajamist hiljemalt aastaks 2035, siis tuleb
korraldada meretuuleenergia vähempakkumine mahus 4 TWh/a.
Vastasel juhul on sellise toodangu mahuga meretuuleparkide
rajamine ebatõenäoline ja 1000 MW meretuuleenergia
tootmisvõimsuse saavutamine arengukava eelnõus seatud
tähtajaks ebarealistlik.
Tabelis 3.1 on mõned elektritootmise võimsused toodud välja Selgitame. ENMAK 2035 eelnõu uus versiooni ei
tabeli sees ja mõned nagu hüdroenergia tabeli all tärniga (*). prognoosi elektritootmisvõimsusi, kuna eeldame
Jääb selgusetuks, miks on mõned võimsused jäetud tabelist nende lisandumist peamiselt turupõhiselt.
välja. kui need võimsused siiski panustavad eesmärgi täitmisse.
Teeme ettepaneku lisada tabeli all tärniga toodud
tootmisvõimsused ka tabelisse.
Eelnõu lk 5 järgi “2050. aastast alates ei saa kliimaneutraalseks Selgitame. ENMAK 2035 eelnõus lähtume
energiatootmiseks enam kasutada KHG heite sidumiseta puitu strateegias Eesti 2035 seatud kohustusest tagada
ja muud biomassi, biogaasi ega taastuvgaasi ning siis tagatakse energiajulgeolek kliimaneutraalsele
energiavarustus tuule-, päikse-, vesiniku-, tuumaenergia ja energiatootmisele üleminekuga. ENMAK 2035 tõime
muude tulevikukindlate energiakandjate baasil”. Nõustume, et välja, millised on sellele nõudmisele täna vastavad
biogeense ehk biomassi või biogaasi tootmisel või kasutamisel tehnoloogiad. Eeldame järgmistel kümnenditel uute
tekkiva CO2 kinnipüüdmist ja kasutamist tuleks näha tehnoloogiate küpseks saamist, mis aitaksid nõuet
ärivõimalusena ning seda soodustada. Oleme valmis koos täita.
ministeeriumi ja teiste partneritega neid võimalusi arutama ja
panustama vastava teekaardi koostamisse. Samas soovime
rõhutada, et CO2 püüdmine ei pruugi olla majanduslikult mõistlik
ega teostatav väiksemate katlamajade juures ja kindlasti mitte
lokaal- või kohtkütte puhul. Samuti ei leidu olemasolevaid
tehnoloogiaid metaani ehk CH4 püüdmiseks, mis samuti
biomassi põletamisel eraldub. Hetkel toodetakse ligi 65% Eesti
soojusenergiast biomassist ning see on vähemalt lähitulevikus
jätkuvalt taastuv ja CO2-neutraalne energiaallikas, millele
puuduvad samaväärselt kulutõhusad ja varustuskindlust
tagavad alternatiivid. Seetõttu soovitame mitte seada
energiasektorile täieliku kliimaneutraalsuse saavutamise
eesmärki aastaks 2050, kuna biomassi kasutamise välistamine
alates 2050. aastast ei ole realistlik ega mõistlik. Selle asemel
võiks lubada energiasektori vähese allesjääva
kasvuhoonegaaside heite tasakaalustamist LULUCF sektoris
heite sidumisega.
Eelnõu lk-l 3 ja edaspidi mainitud juhitavate võimsuste puhul Selgitame. Elering modelleerib igal aastal
oleks vaja täpsemat modelleerimist, kui palju on vaja juhitavaid stsenaariumid ja esitab tulemused varustuskindluse
võimsusi elektrivõrgus sageduse hoidmiseks aastatel 2030, aruandes. Sagedusreservide hanke tulemused
2040 ja 2050 ja seda olukorras, kus üks või mitu välisühendust selguvad III kvartalis 2025, pärast mida saab
mingil põhjusel ei tööta. täpsemalt ka antud modelleerimist teostada.
Gaasivarustuse puhul toetame ENMAK mõjuhinnangus välja Selgitame. Biometaani gaasivõrku sisestamise
toodud soovitust lisada arengukavasse konkreetsemad biogaasi võimaldamiseks otsib Kliimaministeerium võimalusi
ja biometaani tootmise prognoosid ja eesmärgid. Eesmärk selle tegevuse toetamiseks, näiteks biometaani
peaks olema, et hiljemalt aastaks 2050 on kogu tarbitav sisestuspunktide rajamise toetus. Lähikümnendi
gaasiline kütus võrgus taastuvat päritolu ehk biogaas, vesinik gaasitarbimine ja tipuvõimsuste vajadus võrreldes
või muu taastuvgaas. Meie hinnangul on biometaani tootmise tänasega võib gaasielektrijaamade lisandumisega
potentsiaal Eestis 3 kuni 4 TWh/a, kui arvestada toormena kasvada, aga tegemist on sel juhul tipukoormuse
põllumajanduse ja tööstusliku tootmise jääke, muid jäätmeid katmisega ning võrgugaasi tarbimine langeb. Vajalik
nagu reoveesete ja biojäätmed, prügilagaasi ning poollooduslike on seega eristada gaasienergia tarbimist ja gaasi
maade hooldamisest või kasutuseta põllumaalt pärit rohtset võimsusvajadust ning gaasivõrgu ülalpidamisega
biomassi. Seega on ainuüksi biometaaniga võimalik asendada seotud kulusid.
kogu maagaasi tarbimine Eestis. Vahe-eesmärgina on meie
prognoosi järgi saavutatav 1 TWh/a biometaani tootmist juba
aastaks 2030, mitte 2035 nagu arengukava eelnõu lk-l 7 ette on
nähtud. Sama prognoosi järgi võib biometaani tootmine ületada
maagaasi tarbimist transpordisektoris juba 2027. aastal,
75
Energiamajanduse arengukava aastani 2035 lisad 2-8
mistõttu tuleb ruttu valmistuda biometaanile täiendava
tarbimise võimaluste loomiseks lisaks transpordisektorile,
näiteks biometaani gaasivõrku sisestamise võimaldamiseks.
Soojusmajanduse puhul tahame rõhutada, et tähtis pole ainult Selgitame. Tänased toetused võimaldavad
kaugküttevõrkude ja katlamajade renoveerimine, vaid kaugküttega liituda, kaugjahutuse puhul pole
tiheasutuspiirkondades tuleb jätkuvalt prioritiseerida ka tegemist välisõhuheitega ehk see pole täna
kaugkütte- ja jahutusvõrkude laienemist ning arvestada sellega toetusmeetmete välja töötamisel ja rahastusel
hoonete rekonstrueerimise ja uute hoonete rajamise puhul. prioriteet. Suurematel linnadel (elanike arvuga >
Kaugküttel on oluline strateegiline roll tuleviku 45 000) on kohustus koostada kütte- ja jahutuskavad
energiasüsteemis, kuna see võimaldab esiteks kombineerida (artikkel 25 Direktiiv - 2023/1791 - EN - EUR-Lex), mis
erinevaid üksteist täiendavaid taastuvenergiaallikaid soojuse peavad mh hindama ja kaardistama
tootmiseks ning teiseks tasakaalustada elektrisüsteemi energiatõhususe suurendamise potentsiaali,
soojuspumpade, soojussalvestuse ja vesiniku tootmise kaudu sealhulgas madalatemperatuurilise kaugkütte
elektritootmise ülejäägi hetkedel, suurendades seega sektorite valmiduse, tõhusa koostootmise ja heitsoojuse
vahelist integreeritust. taaskasutamise kaudu, ning taastuvenergia
kasutamise potentsiaali küttes ja jahutuses selles
konkreetses piirkonnas.
Eelnõu lisas 1 lk-l 37 mainitud sektorite vahelise integreerituse Arvestatud. Kaalume tulevikus täiendavate
tagamise puhul tasuks kaaluda mõiste täpsustamist nii, et see energiasüsteemi analüüside teostamist.
oleks kõigile üheselt arusaadav, kuna tegu on tuleviku
energiasüsteemi jaoks keskse mõistega. Tavaliselt peetakse
selle all silmas elektri-, soojus- ja gaasivõrkude omavahelist
ühendamist selliselt, et oluliselt suurendada energiasüsteemi
paindlikkust ja seekaudu taastuvenergia osakaalu kogu
süsteemis, st nii elektri-, soojus-, transpordi- kui ka
tööstussektori tarbimises. Kuigi energiamajanduse arengukava
eelnõu koostamiseks on tänuväärselt tellitud ja teostatud mitu
väga põhjalikku analüüsi, siis tulevikus tasuks kaaluda eraldi
sektoripõhiste analüüside kõrval või asemel ka kogu
energiasüsteemi tervikuna käsitleva analüüsi tellimist, mis
võimaldaks paremini modelleerida sektorite vahelise
integreerimise vajadusi ja võimalusi.
Eelnõu lisas 2 lk- 14 on öeldud: “Jäätmetel või biomassil Mitte arvestatud. ENMAK 2035 eelnõu uus versiooni
põhineva tootmisvõimsuse laiendamise potentsiaal on ei prognoosi elektritootmisvõimsusi, kuna eeldame
tagasihoidlik või puudub üldse, sest nende ressursside nende lisandumist peamiselt turupõhiselt.
kasutamine on piiratud. Sama kehtib hüdroelektrienergia kohta,
mille potentsiaal on väike ega ole alternatiivsete
tehnoloogiatega võrreldes kulutõhus”. Palume täpsustada, et
hüdroenergia on igal juhul kulutõhus ja selle tootmise
potentsiaal on Eestis 10 MW. Vastupidise väitmine ilma sisulise
selgituseta ei ole siin asjakohane ning tuleks välja jätta.
Juhitavate võimsuste mõistes ei ole Eesti hüdroenergia võimsus
tavaolukorras igapäevaselt tõesti kasutatav keskkonnanõuete
tõttu. Kui aga tekib ohu- või muu hädaolukord, siis on võimalik
seda siiski teha.
VIRU KEEMIA GRUPP AS 09.12.2024 VKG.01-09/258-1 Vastused:
ENMAK 2035 eelnõu on ideoloogiline-teoreetiline Selgitame. Eelnõu tabelites ja joonistel toodud
visioonidokument, mille narratiiv püsib üleval alljärgnevatel prognoosid toetuvad kliimaneutraalsele
lihtsatel alustel: energiatootmisele ülemineku alusuuringutele.
1. Eesti energiatootmine peab olema null-
süsinikuheitmega ning seetõttu on lõppvalikus ainult
tuule- ja päikeseenergia, biogaas, puidu põletamine
(biomass) ja tuumaenergia
2. Autorid lähtuvad põhimõttest, et energia hind pole Selgitame. Lähtume Maailma Energeetikanõukogu
tegelikult oluline. Autorid on võtnud eelduse, et kuna metoodikast riikide energia jätkusuutlikkuse
Euroopas on kõigi valikud samasugused, siis ei pea muret hindamisel.
tundma energiakandjate hinna konkurentsivõimelisuse
76
Energiamajanduse arengukava aastani 2035 lisad 2-8
pärast – kui hind osutub tulevikus kõrgeks, siis on ta kõrge
kõigi jaoks (erandiks majandused väljaspool Euroopa
Liitu). Seetõttu kasutavad ENMAK 2035 eelnõu koostajad
„konkurentsivõime“ termini asemel sõna „taskukohane“.
„Konkurentsivõimet“ saab hinnata kellegagi võrdluses, aga
„taskukohane on laialivalguv mõiste, mis ei võimalda
hinnata Eesti energiamajanduse konkurentsivõimet
naaberriikidega.
3. Eesti tahab muutustes olla kiirem kui muu Euroopa. Selgitame. Lähtume energiapoliitika kujundamisel nii
Küsimus „Miks on see Eestile hea?“ on jäetud vastuseta. Eesti huvidest kui ka EL raamistikust
4. Põlevkivist peab väljuma hiljemalt 2040. Läbi 2040 Selgitame. ENMAK 2035 eelnõu teksti põlevkiviga
uttegaasist elektri tootmise keelu välistab Eesti isegi seonduva osas on uuendatud
süsiniku püüdmise ja ladustamise (CCS) tehnoloogiate
kasutusele võtmise. Autorid on võtnud suuna iga hinna eest
põlevkivist välja. Küsimus „Miks see Eestile hea on?“ on
jäetud vastuseta.
5. „Millised on riskid Eesti jaoks?“ on jäänud vastuseta. Selgitame. ENMAK 2035 kavandatud tegevused on
Seades maksumaksja kõrgema maksukoormuse alla, suunatud taskukohase ja keskkonnasäästliku
tahab Eesti olla teistest kiirem, teadmata, kas üldse ja energiavarustuse tagamisele. ENMAK 2035 ei
mida ta sellega võidab. Tänaste ambivalentsete eelduste kavanda maksupoliitikat.
mittetäitumisel on aga kindel, et kannatavad Eesti
majanduse konkurentsivõime ja elanikkonna
hakkamasaamise võime.
Toome välja 3 suurimat plaanitud muudatust ja hinnangu Selgitame. ENMAK 2035 eelnõu ei välista uttegaasi
nende mõjudest Eesti majandusele. kasutamist elektri tootmises. Ärilised otsused
1. Ettepanek: Mitte välistada uttegaasi kasutamist elektri uttegaasiga seoses teeb ettevõtja.
tootmises kuni 2050.
2. Loobuda tuuleenergia ületootmise (võimsused mis on üle Arvestatud. Kavandamisel on veel vaid üks
Eesti keskmise aastase tarbimisvõimsuse) riiklikust vähempakkumine ja eeldame tulevikus taastuvelektri
toetamisest. Vähendada riiklikult toetatava tuuleenergia tootmisvõimsuste lisandumist turupõhiselt.
mahtu. Viia toetuste vähempakkumised läbi etapiviisiliselt
5-10 aasta jooksul vastavalt elektrienergia tarbimise
kasvule või kahanemisele.
3. Uute tööstusinvesteeringute Eestisse toomiseks siduda Selgitame. Spetsiifilised toetused tööstusele saab
taastuvenergia toetamine uute energiamahukate tööstuste välja töötada MKM. Hindame võimalust hoogustada
investeeringutoetusega. Toetada energia tootmise PPA turgu, sh elektrihinna vähenemisel
projekte, millel on tarbija poolne partner läbi elektrienergia taastuvelektri tootmiste tulekuga. 2030. aasta
ostulepingu (PPA). eesmärgi saavutamisel on meil olemas
taastuvelektri tootmisvõimsused, mille vastu on
võimalik sõlmida pikaajalised PPA-d. Eraldi toetust
PPA jaoks ENMAK 2035 alusel ei kavandata. Nt
andmekeskused võiks olla tulevikus PPA-de sõlmijad
Eesti elektrihinna odavnemisel.
4. Koostada maagaasil põhinevate juhitavate võimsuste Mitte arvestatud. Gaasijaamade eesmärk on tagada
toodetava elektri hinna analüüs. Tuua välja maagaasi ja sagedusreservide ja varustuskindluse olemasolu, kui
CO2 hinna eeldused. Hinnata, kui paljudel tundidel gaasi neid poleks oleks varustuskindlus ohus. Mõju
elektrijaam turule pääseb. ENMAK peab andma vastuse, kas elektrihinnale on positiivne, kuna vastasel juhul oleks
tegemist on olemuselt nn. varujaamaga, mille olemasolu turul kallim tootmisvõimsus või puudujääk. Me eraldi
toetamiseks makstakse kapitalitoetust, või eeldame temalt gaasielektrijaamade mõju elektrihinnale ei analüüsi.
ka võimekust teenida raha energiamüügist turutingimustel. Hinna alla toomiseks on tuuleparkide rajamine
plaanis suures mahus.
5. Tuua välja, mis on planeeritavate salvestite 2,4 miljardi euro Selgitame. ENMAK 2035 raames ei nähta
investeeringu efekt energiasüsteemile. ENMAK peab andma salvestusele ette konkreetseid toetusmeetmeid.
vastuse, kui paljudel tundidel ja millise hinnaga elektrit me Salvestid rajatakse turupõhiselt. Suure mahuga
salvestitest saame. ENMAK peab andma vastuse, kas salvestite puhul takistab investeeringu teostamist
salvestite finantseerimist kavatsetakse toetada läbi suur investeerimiskulu ja ebakindlus pikaajaliste
tarbijate maksustamise. Samuti peab ENMAK hindama, kas tulude ees. Suuremahuliste investeeringute puhul
77
Energiamajanduse arengukava aastani 2035 lisad 2-8
niivõrd suure investeeringu toetamine on mõistlik ja võib olla vajalik riikliku finantsinstrumendi loomine,
proportsionaalne saadava kasuga. vastavad mõjuanalüüsid teostatakse konkreetse
meetme väljatöötamisel. Salvestuse mõjuanalüüsid
sh elektriturule on leitavad veebilehel:
https://energiatalgud.ee/salvestuseuuringud?c
ategory=1708, Ramboll 2025 Analysis of storage
and electricity price forecast for large consumers in
neighbouring countries Värske uuring:
energiasalvestus mängib keskset rolli tuleviku
elektrihinna kujundamisel | Keskkonnaportaal
Analüüs: Arvestatud. ENMAK 2035 eelnõu uues versioonis on
1. Elektrienergia tarbimise kasvu prognoos on esitatud loobutud täpsemate prognooside esitamisest,
ebarealistlikult suurena, et õigustada meretuuleparkide arvestame võimalike arengutena nii Eleringi kui ka
toetusskeemide vajadust: Eelnõus põhjendatakse näiteks Rohetiigri energia teekaardi elektritarbimise
kavandatud tuuleenergia mahu kasvatamist tänaselt 580 prognoose.
MW-lt 4 000 MW-ni vajadusega katta prognoositavat
elektrienergia tarbimise kasvu. Tuuleenergia toetuste
vähempakkumiste korraldamisel arvestatakse 2035
elektritarbimise vajadusega 18,5 TWh/a. Võrdluseks, et
Eesti tänane talvine tiputarbimine on 1 600 MW ja 2023
elektrienergia tarbimine 8 TWh/a. Eelnõus puudub läbiv
arusaam, milliseks soovitakse 2035. aastaks kujundada
Eesti elektrienergia tarbimine. Elektrivarustuse peamiste
kavandatud tegevuste juures tuuakse välja eeldatav
elektrienergia tarbimise prognoosi vahemik 11,3-18,5
TWh/a. Eelnõus on toodud 2035. aasta vaates Eleringi
prognoos 11,3 TWh/a, Kliimaministeeriumi puhta tööstuse
stsenaarium 15,4 TWh/a ja tuuleenergia toetuse
vähempakkumiste aluseks võetav 18,5 TWh/a. Arvestades
lähiaastate Eesti tegeliku elektrienergia lõpptarbimist 8-8,5
TWh/a on oodatav tarbimise kasv optimistlik.
2. ENMAK-is tuuakse välja, et meretuulepargi rajamise Arvestatud. ENMAK 2035 eelnõu uues versioonis
toetamisel lähtutakse eeldusest, et Eesti 2035. aasta lähtutakse eeldusest, et uued tootmisvõimsused
elektrienergia tarbimine on vähemalt 15,4 TWh/a ning tulevad peamiselt turupõhiselt ja seetõttu on
sellisel juhul ei ületa taastuvenergia tasu 1,3 senti/kWh piiri meretuuleparkide toetamine välistatud. 2025.
ehk 13 €/MWh. Eeldatakse, et elektri lõpphinnaks kujuneb aastaks on kavandatud vähempakkumine kuni 2
15,4 senti/kWh (154 €/MWh) ja 330 kV võrku liitunud TWh mahus täiendava taastuvelektri toomiseks.
suurtarbijale 100 €/MWh. Eeltoodud hinnang põhineb kahel Võrgutasude kujundamine on võimalus suurtarbijate
eeldusel: energiakulude alla toomiseks. Tööstusele jt
1. Maismaa tuuleparkide toetused on vajalikud ainult suurtarbijatele vajalikud elektrihinnaga seotud
piiratud ulatuses. Maismaale 30 miljonit eurot/aastas. maksude ja tasude erisused kavandatakse koostöös
2. Elektrienergia tarbimine kasvab 15,4 TWh-ni aastas. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga
Mõlemad eeldused on põhjendamata. arvestades Euroopa Liidu algatustest taskukohasele
energiale ja puhtale tööstusele211 üleminekul
tulenevaid regulatsioone ja meetmeteid (selguvad
kõige varem sügisel 2025).
Salvestusvõimsuste toetuse kohta ei ole ENMAK-is allikat Arvestatud. Tabelis 9.2 on 2031 kuni 2035
toodud. võimalikud toetuse vajadused pikaajalisele
salvestusele. Suursalvesti toetuse mahud ei
realiseeru siiski perioodil 2031-2035, vaid
pikaajaliselt aastani 2050. Teeme tabelisse
paranduse.
Eelnõus ei ole analüüsitud, milliseks kujuneva elektri lõpphinna Arvestatud. Tööstuse elektrihinna prognoos
konkurentsivõime võrrelduna meie naaberriikidega. Puudub naaberriikidele on teostatud uuringu Ramboll 2025
võimaliku tööstusinvestori poolne vaade Eesti elektrihinna ja Analysis of storage and electricity price forecast for
211 Uus tegevuskava, mille eesmärk on 2040. aastaks säästa energialt 260 miljardit eurot aastas - Euroopa Komisjon ja Puhta tööstuse kokkulepe
78
Energiamajanduse arengukava aastani 2035 lisad 2-8
üldise majanduskeskkonna konkurentsivõimele. Eesti tarbijatelt large consumers in neighbouring countries Värske
kogutava taastuvenergia tasuga toetatud taastuvelektri turule uuring: energiasalvestus mängib keskset rolli
tulek viib tuulistel tundidel elektri turuhinnad alla kogu tuleviku elektrihinna kujundamisel |
Baltikumis, samas on elektri lõpphind Eesti tarbijale naabritega Keskkonnaportaal raames ja vastavalt on täiendatud
võrreldes taastuvenergia tasu võrra kallim. Miks peaks sellistel arengukava ptk 3. Elektrihinna stabiliseerimisele
tingimustel suutööstuse investeeringud Eestisse tulema? aitavad kaasa, nt ise endale elektritootmine ja
salvestus rajada, rajada otseliin elektritootjani,
rakendada energia- ja tarbimise juhtimist.
ENMAK eelnõus on elektri tarbija lõpphinna eesmärgiks võetud Arvestatud osaliselt. Lisatud on kõikide
ELi keskmine kodutarbijate hinnatase. Samas, kui soovime tarbimisklasside elektrihinna mõõdik võrdlusena
Eestisse meelitada suurtarbijatest tööstusinvesteeringuid, tuleb Läänemere äärsete riikide keskmisena.
eesmärgiks võtta meie naaberriikide suurtarbijate elektri Taastuvenergia tasu ja võrgutasu eristamist tarbijate
lõpphind. Lätis, Leedus ja Soomes on suurtarbijad soodsamalt lõikes tulevikus pole välja toodud, kuid teostatud on
maksustatud kui kodutarbijad ja vastavalt nendele hindadele analüüs suurtarbijate elektri lõpphinna võrdluse
tuleb seada ka meie eesmärgid. Vastasel juhul puuduvad kohta naaberriikidega 2035. aasta vaates. Eeldame,
argumendid, miks peaks energiamahukad tööstused tulema just et elektritarbimine võib järsult väheneda või kasvada
Eestisse. Samuti ei ole välja toodud, kuidas jaguneb nt suurtarbijate kadumisel või lisandumisel uue
taastuvenergia tasu ja võrgutasu era- ja suurtarbijate vahel. puhta energiaga ja kõrgema lisandväärtusega
Eeldatakse, et 2035. aastaks jõuame keskmise turuhinnani 49 tööstuse tekkel.
€/MWh, millele lisandub lõpptarbija jaoks taastuvenergiatasu,
võrgutasu, sagedusreservi tasu ja juhitavate võimsuste
tagamise kulu. Võrdluseks, et Soome hinnapiirkonnas oli juba
2023. aasta keskmine elektri turuhind 56,5 €/MW ja 2024. aasta
11 kuu keskmine 45,8 €/MWh. Seega ei tugevda ENMAK-is
kavandatu Eesti kui energiamahukate tööstusinvesteeringute
sihtriigi konkurentsivõimet võrreldes meie naaberriigiga, pigem
vastupidi. Palume ülaltoodust lähtuvalt teha ENMAK 2035
eelnõus vajalikud täiendused, et Eesti konkurentsivõimet
kasvatada ning tagada Eesti energia varustuskindlus.
EESTI METSA- JA PUIDUTÖÖSTUSE LIIT 9.12.2024, NR 51 Vastused:
Omamata kindlust tööstuse lisandumisest on investeeringud Võtame teadmiseks.
taastuvenergiasse etteruttavad.
Visioonis lk 15 on põhimõte: "Eesti energiamajanduse
investeeringud on tasakaalus majanduse arenguga. Uued
investeeringud tehakse koostöös lisanduvate suurtarbijatega,
pakkudes osapooltele vajalikku kindlust."
EMPL on seisukohal, majanduse areng saab tugineda
pikaajalistel majanduspoliitilistel otsustel, millega tagatakse
konkurentsivõimeline energia ja toorme hind Eestis.
Spetsiaalselt uute energiamahukate tööstusettevõtete tarbeks
energia tootmislahenduste loomine aitaks hoiduda ühtlasi
energiamajanduse investeeringute üle dimensioneerimisest
selleks mittevajalikes kohtades.
Elektri hinna konkurentsivõimelisuse teema on piisavalt Arvestatud. Teostatud suurtarbijate elektrihinna
käsitlemata ja puuduliku analüüsiga. prognoos võrdluses naaberriikidega, täiendatud ptk
Ehkki ENMAK puudutab mõnel korral ka majanduse 3 ja lisatud kõigi tarbimisklasside elektrihinna
konkurentsivõime aspekti ja Tabelis 1.1 osundatakse vajadusele mõõdik.
sellega arvestada, siis elektrihinna analüüs äri- ja tööstustarbija
ja konkurentsivõimelise majanduse vaatevinklist ENMAKis
puudub ja elektrihinna sihttase 2023. aasta hinna näol ei anna
mingit võimalust tööstuse kasvuks, kuna teiste Euroopa
tööstusriikidega võrreldes ei olnud 2023. aasta Eesti
tööstustarbija elektri koguhind konkurentsivõimeline
eksporditurgudel.
Eeltoodule lisaks detailsemad hinna teema kommentaarid:
• 2023. aasta keskmise tavatarbija hind joonisel K2 -Selgitame. 2023 hind täpsustatud joonistel K1 ja K2,
kuid joonised prognoosidega on eelnõust
79
Energiamajanduse arengukava aastani 2035 lisad 2-8
• Sissejuhatuses ENMAK alameesmärk nr 2 tuleks täiendada eemaldatud (lähtume energiamajanduse
sõnadega "ning konkurentsivõimelise": 2. Energia turupõhisest arengust).
kättesaadavuse ja taskukohase ning konkurentsivõimelise -Mittearvestatud. Jääme alaeesmärgi 2 puhul
hinna tagamine; Maailma Energeetikanõukogu Trilemma mõõdiku
• Kui hind on nimetatud eesmärkides, siis peaks ka kasutamise juurde, kuid täiendatud on alaeesmärgia
energiahind olema üks üldmõõdikutest ja eristada tuleks seotud mõõdikuid suure tarbimise mitte-
tavatarbija ja tööstustarbija hinda. Arvestades arengukava kodutarbijate elektrihinna mõõdikuga võrdluses
ambitsioonikat plaani energiatarbimist energiaintensiivse naaberriikidega.
tööstuse massilise lisandumisega peaks üks -Arvestatud osaliselt, eristatud kõigi
alammõõdikutest olema energiaintensiivse tööstuse tarbimisklasside elektrihind võrdluses Läänemere
elektrihind. See annaks hinnasihi investeeringute äärsete riikide vastavate klasside keskmise
kavandamiseks nii olemasolevale tööstusele kui uutele elektrihinnaga. Energiaintensiivsele tööstusele
kavandatavatele tööstustele. ühtset hinnamõõdikut ega sihttaset seada pole
• Tabel 2.1 lõpptarbija hinna mõõdiku link viite 59 alt avaneb võimalik, kuna täna puudub vastav statistika ja
keskmise eratarbija lehele, sh mitte arvestades metoodika tuleb alles luua (otseliinid, elektrienergia
elektrihinnale kohalduvaid lõive ja makse. otseostulepingud tekitavad tulevikus olukorra, kus
• Energiaintensiivse tööstuse kohta tarbimisega üle 200 GWh ettevõtete hinnainfot tuleb koguda tänasest
aastas Eurostatis statistika üldse puudub. Statistika on erinevatel alustel).
puudulik juba üle 150 GWh tarbimismahu puhul, millises -Arvestatud, link korrigeeritud.
kategoorias 15 riiki ei avalda oma andmeid (sh näiteks -Võtame teadmiseks. Ettepanek puudub, kuidas
Soome) ja 4 riiki deklareerivad ilmselge eksitusega tasuks 0 deklareerimisvigu edaspidi vältida.
EUR/MWh (sh Eesti). Statistics | Eurostat -Arvestatud. Uuring teostatud naaberriikide
https://ec.europa.eu/eurostat/databrowser/view/nrg_pc_2 suurtarbijate elektrihinna prognoosi koostamiseks,
05__custom_13991186/default/table?lang=en tulemused kajastatud arengukava eelnõu lisas 2.2.2.
• Arvestades ENMAK ambitsiooni tuua Eestisse suurtööstusi -Arvestatud osaliselt. Maksustamise osas
tuleks oluliselt rohkem vaeva näha konkurentsivõimelise arvestame Euroopa Liidu algatustest taskukohasele
hinnataseme väljaselgitamisega, tellides rahvusvahelistelt energiale ja puhtale tööstusele212 üleminekul
konsultatsioonifirmadelt vastavasisulise uuringu, mis mh tulenevaid regulatsioone ja meetmeteid, mis
võtaks arvesse eri riikides rakendatavaid EL-i poolt selguvad kõige varem sügisel 2025.
soovitatavaid maksuerisusi reguleeritud tasude osas. -Selgitame. Otseostulepingutega seotud info on
• Soome energiapoliitikas on ka energia maksustamine täpsemalt toodud lisades 1.1.1.5-1.1.1.7. Hindame
energiapoliitika oluliseks osaks. Arvestades tööstuse võimalust hoogustada PPA turgu, sh elektrihinna
kasvuambitsiooni ENMAK’i aluseeldusena, peaks vähenemisel taastuvelektri tootmiste tulekuga.
maksuteema olema kaetud ka ENMAK’is. 2030. aasta eesmärgi saavutamisel on meil olemas
• Visiooni majanduskasvu eeldusena on lk 14 nimetatud taastuvelektri tootmisvõimsused, mille vastu on
tegevust „Energiakulude stabiliseerimine (sh elektri võimalik sõlmida pikaajalised PPA-d. Eraldi toetust
otseostulepingud)“. Tegevus on ENMAKis sisustamata PPA jaoks ENMAK 2035 alusel ei kavandata. Nt
pealkiri ja suurtarbija vaatest arusaamatu sisuga, kuna andmekeskused võiks olla tulevikus PPA-de sõlmijad
otseostulepingud on võimalikud ilma ENMAK’ita. Eesti elektrihinna odavnemisel.
• Energiakulude stabiliseerimine vajab sisulisi ja riigi poolt -Selgitame. Tabeli 3.3 kavandatud tegevused (sh
kontrollitavaid meetmeid. Selles kontekstis on tervitatav Turukorraldus Balti ja Soome jaeturgude
Tabeli 3.3 tegevus ühtlustada õigusruumi tagades ühtlustamiseks) on täpsemalt kirjeldatud lisas 1.1.1.
turukorraldusega Balti ja Soome jaeturgude ühtlustamise Töötame igapäevaselt turureeglite ühtlustamise
aastaks 2030. Seda tegevust tuleks majanduse teemal. Nordpool on energiaturuplatvorm, mis
konkurentsivõime tagamiseks selgelt prioritiseerida ja kuulub kahele ettevõttele Euronext (66%) ja TSO
täiendavalt tuleks realiseerida Eesti sõnaõiguse saamine Holding (34%)213. Ettepanekus jääb selgusetuks,
Nordpool hinnamehhanismi kujundamisel. kuidas Eesti saaks sõnaõigust platvormil
• ENMAK tariifikujundusloogika ei lähe kokku või vähemalt hinnamehhanismi kujundamisel.
puuduvad selle kohta läbipaistvad arvutused. Ühelt poolt -Selgitame. Tabelis 3.3 on toodud võimalus
eeldatakse mastaabiefekti, mis justkui võiks massilise uute elektritariifide erisuseks, tabelis 7.1 on toodud
tööstuste lisandumisega tuua allapoole reguleeritud optimaalsete taastuvelektri- ja võrgutasude loomine.
tasusid. Teisalt viidatakse võrgust ostetava elektri mahu ENMAK otseselt ei kujunda ega määra tariife, kuid
vähenemisele (tabel 7.1, …) ja samaaegselt pikendatakse loob võimaluse vajadusel tariife muuta (nt tabelis 3.3
otseliine. elektritariifide erisused), ENMAK kavandab
tegevused taastuvenergiale üleminekuks ja kirjeldab
212 Uus tegevuskava, mille eesmärk on 2040. aastaks säästa energialt 260 miljardit eurot aastas - Euroopa Komisjon ja Puhta tööstuse kokkulepe
213 About us | Nord Pool
80
Energiamajanduse arengukava aastani 2035 lisad 2-8
kavandatud tegevuste võimalikud mõjud, sh
elektrihinnale. Omatarbeks elektrienergia tootmine
on järjest kasvanud214 ja seega antud mahus on
vähenenud võrgust ostetava elektri maht.
Primaarenergia tootmine ja kasutamine tööstuses on kahjuks Osaliselt arvestatud. Täpsustatud ptk 4 sõnastusega
ENMAK´is katmata „Traditsiooniliselt maagaasi kasutanud sektorites
Peatükis " Peamised kavandatud tegevused eesmärkide gaasi tarbimine aastaks 2035 väheneb (mh selle
täitmiseks aastaks 2035 gaasivarustuses" ja punktis 4 asendamisega taastuvgaaside, sh biogaasi ja
(Kavandatavad tegevused gaasivarustuses) on kajastamata biometaani jm bioenergia lahenduste näol), kuid
jäänud potentsiaal asendada fossiilse päritoluga maagaas eeldatavalt Eleringi sagedusreservi hanke tulemusel
tööstuses kohapeal biomassi jäätmetest toodetava energiaga. rajatavad gaasielektrijaamad tarbivad poole
Seetõttu palume mõlemaid punkte täiendada alternatiiviga: võrgugaasist aastaks 2035.“. Riigiabi saab
• ENMAKisse lisada võimalus asendada maagaas biomassist tööstustele tulevikus anda tõenäoliselt puhta
toodetava energiaga tööstuses ja vastavalt lisada punkt: tööstuse algatuse raames.
„Maagaasi asendamine muude taastuvate kütustega.
Biomassi ja tööstuse jääkidest biogaasi kasutamine
tööstuses.“ Selgituseks ja ettepaneku toetuseks:
• Biomassist energia tootmine tööstuses peaks kuuluma
primaarenergia hulka ja vastavalt selle toetuste põhine
motiveerimine peaks sarnaselt alternatiivsete energia
tootmisvõimalustega olema käsitletud ENMAK’is.
• Ettepanek toetab Energiamajanduse arenguvisiooni
aastaks 2050: „Eesti kasutab aastal 2050 oma
energiavajaduse tagamiseks peamiselt kodumaiseid
ressursse, mitte ainult elektri-, vaid ka soojuse
tootmises ja transpordisektoris nt biometaani
tarbimise näol.“
• Ettepanek on muuhulgas kooskõlas ENMAKis viidatud
Nullnetotööstuse määrusega, mis sätestab, et „Selleks
et ületada piiranguid, mis tulenevad avaliku ja
erasektori praegustest killustatud investeeringutest,
ning soodustada integratsiooni ja
investeeringutasuvust, peaksid komisjon ja
liikmesriigid paremini koordineerima olemasolevaid
rahastamisprogramme liidu ja riiklikul tasandil,
tekitama nendevahelise koosmõju ning tagama parema
koordineerimise ja koostöö tööstuse ning oluliste
erasektori sidusrühmadega.“
• ENMAK on ühiskonnale tegelikult oluliselt kallim kui kuni 2035 Arvestatud. Meretuule-spetsiifilist vähempakkumist
aastani arvutatud toetused summas 2,65 miljardit eurot. enam ei kavandata
• Tegelikult jätkuvad meretuuleparkide ja
maismaatuuleparkide toetused ka pärast 2035. aastat, kava
tabeli 9.2 kohaselt hinnangulistes summades 130 miljonit
eurot aastas + 30 miljonit eurot aastas.
• Arvestades joonisel 7.4 toodud täiendavate võimsuste
lisandumist, kestavad maismaa tuuleparkide
toetusskeemid vähemalt 7 aastat ja meretuuleparkide
toetusskeemid kestavad vähemalt 10 aastat peale ENMAK
vaatlus perioodi.
• Seetõttu on ENMAK tabeli 9.2 kohased ja ENMAKis
arvestamata toetusmeetmed vähemalt 1,5 miljardit eurot.
• Tuuleparkide koguinvesteeringuks on tabelis 9.1 märgitud
2,035 miljardit eurot. Tabeli 9.2 kohaselt plaanitakse toetus
130 miljonit eurot aastas, eeldatavalt 12 aastasel perioodil,
mis teeb toetuse kogusummaks 1,56 miljardit eurot. Lisaks
muudetakse 50% ulatuses solidaarseks liitumistasud.
214 Tootvate tarbijate ja tarbimise juhtimise mõjuanalüüs aastani 2040 - Arenguseire Keskus
81
Energiamajanduse arengukava aastani 2035 lisad 2-8
Arvutuslikult on tulud garanteeritud ca 80%-le
investeeringust lisaks elektri turuhinnale. See on
turumajanduse olukorras pretsedenditu toetusskeem
ühiskonna taskust, milline vajaks olulisemalt põhjalikumat
analüüsi, avalikustamist ja kõiki huvigruppe, sh tarbijad
sisuliselt kaasavat arutelu.
KESKKONNAINVESTEERINGUTE KESKUS 06.12.2024 Vastused:
1. Joonis K4. Kas CO2 neutraalsete kütuste hulka kuulub ka Selgitame. CO2 neutraalsete kütuste all on mõeldud
säästlikkuse kriteeriumitele vastav biomass ja biomassi all eelkõige gaaskütuseid, tuumaenergiat. Joonist
on mõeldud muud biomassi? Võiks täpsustada, jääb ENMAK 2035 eelnõu uues versioonis ei sisaldu.
segaseks.
2. LK 5 ja 20 ENMAK 2035 üldmõõdikud: Selgitame. 2023. aastal 7-nda koha hoidmine ei
„1. Maailma Energeetika Nõukogu (World Energy Council, peaks olema eesmärk omaette, ka esimese 25 riigi
WEC) energia jätkusuutlikkuse indeks, mis kirjeldab riigi seas olemine on juba hea tulemus.
energiajulgeolekut, energia kättesaadavust ja hinda ning
energeetika keskkonnasäästlikkust. 2023 tase on 7. koht,
2035 sihttase koht esimese 15 seas.“ – sellist sihttaset ei
peaks seadma, kuna ei sõltu ainult Eestist. Peaksime
võrdlema Eesti indeksit 2023 vs 2035, kas on paremaks
muutunud, mitte aga kohta maailmas.
3. Elektrisalvestuse leviku ja tarbimise juhtimise ergutamiseks Selgitame. Tarbimise juhtimise puhul ei ole plaanitud
toetusmeetmeid ei kavandata? (lk 6 ja 7 ei mainita). Tabel toetusi anda. Eesmärk on Euroopa Liidu
3.3 on salvestuse piloodid ja toetused sees, sellega korras. regulatsioonist lähtudes luua võimalused tarbimise
Tarbimise juhtimise pool vajaks täpsustamist, ilmselt ikka juhtimisel läbi agregeerimise osaleda elektriturgudel.
vajab toetusi.
4. Lk 13 Eesti energiajulgeoleku tagamisel on peamised Mittearvestatud. Õhukvaliteedinõuete karmistumisel
väljakutsed – lisada võiks, et vaja selgeid sõnumeid, et muutuvad ahjud ilmselt kallimaks, kuid täielikult
ahjuküte on jätkuvalt lubatud ja seda ka tulevikus. Vähemalt ahikütte keelustamist EL regulatsioonis täna pole.
reservküttena on ahjud (ja lokaalsed katlad koos Energiajulgeoleku seisukohalt on ahiküte oluline
elektrigeneraatoriga) vajalikud. Võimenduvad sõnumid, et hajaasustuses, kuid me ENMAK-ga ei keela neid.
EL keelab ahjukütte.
5. Tabel 5.3 kaugkütte teemad. Pilootprojektid ja Arvestatud
toetusvajaduse täpsustamine kirjas, aga võiks rohkem
rõhutada. Ilmselt ikkagi päris ilma toetuseta väiksemad
kaugküttepiirkonnad ei saa. Uued tehnoloogiad vajavad ka
toetust (nt soojuspumbad, soojuse salvestid), sest olemas
oleva (ja veel elujõulise) taristu kõrvale rajamine kallis.
6. Tabel 9.2. Salvestuse toetused 2025-2030 – RRFst 10 Arvestatud. Tabel täpsustatud.
miljoni asemel elektrisalvestus 5 MEUR (2024 novembri
seis rahastatud projektide osas). Soojuse salvestite toetus
1,5 MEUR. Toetused küttele 22,5 MEUR Struktuurivahendid.
Õiglase Ülemineku Fondi toetus pidi olema 20 MEUR, seda
vähendati 2024 5 MEUR ning sügiselt 2024 ei rakendu see
meede üldse. Seega kaugküttele võib arvestada 22,5 + 1,5
(taastekava soojuse salvestus) MEUR.
VINDR BALTIC OÜ 09.12.2024 Vastused:
Tähelepanek #1. ENMAK küll deklareerib, et "Taastuvelektri Arvestatud. ENMAK 2035 eelnõu uus versioon ei
tootmisseadmete rajamine aitab elektrienergia hinda sisalda elektrihinna prognoosi, kuid selgitab
naaberriikidega võrdluses konkurentsivõimelisemana hoida" (lk. konkurentsivõimelise hinna kujunemise mõjutajaid.
3), kuid samas jääb hoolimata võimsast taastuvenergia Eeldame energiatootmise kujunemist peamiselt
lisandumisest lõpphind tarbijale 2030.aastaks täpselt samale turupõhiselt. Lisas 2.2.2 on prognoositud
tasemele, mis on 2023.aastal (lk. 4). Tutvusime terve raportiga, suurtarbijate elektrihind võrdluses naaberriikidega
kuid ei leidnud lk. 3 toodud hindade vähenemise väite tõestuseks 2035. aasta vaates.
midagi enamat kui korduvad viited Rahvusvahelise
Energiaagentuuri üldistatud arvutustele (lk. 9 ja lk. 37). Ettepanek:
Avalikkuse veenmiseks on vaja paremini ära näidata, kuidas
taastuvenergeetika osakaalu suurendamine vähendab lõpptarbija
82
Energiamajanduse arengukava aastani 2035 lisad 2-8
elektrihinda. Üks võimalus selleks on plaanitavate maismaa- ja
meretuule CfD-oksjonite edasi lükkamine, nii et kõigepealt
ehitataks vastu turgu valmis need projektid, mis tegelikkuses
toetust ei vaja. CfD kulurea puudumine või alanemine elektriarvel
avaldab selget mõju lõpliku elektrihinna vähenemisele tarbija
jaoks.
Tähelepanek #2. ENMAKis on jäänud kirjeldamata, mida ja kuidas Selgitame. MKM-ga koostöös on analüüsimisel PPA-
kavatseb riik teha, et kaasa aidata pikaajaliste elektri de turg ja meetmed PPA rakendamiseks. Täna on
ostulepingute turu tekkele. Samas on see ära toodud kui üks ENMAK 2035 eelnõus PPA teema markeeritud
kolmest põhilisest instrumendist ENMAK eesmärkide pikaajalises vaates.
saavutamiseks (lk. 3): "Põhilised instrumendid eesmärgi
saavutamiseks on taastuvelektri vähempakkumised, pikaajalised
elektri ostulepingud ning regulatiivkeskkonna aja- ja
asjakohasena hoidmine". Vähempakkumistest ning
regulatiivkeskkonna asjakohasena hoidmisest leiab arengukavas
mitmeid teemakäsitlusi, kuid pikaajalistest elektri ostulepingutest
pole ühtegi lõiku. Ettepanek: Selleks, et pikaajaliste elektri
ostulepingute turg ka päriselt tekiks, peab ENMAK käsitlema
detailsemalt riigi rolli ning tegevusi selles.
Tähelepanek #3. ENMAKis on vasturääkivus meretuuleparkidele Arvestatud. ENMAK 2035 eelnõu on täpsustatud,
CfD oksjoni korraldamise tingimustes. ENMAKis on "arvestatud 2030. aasta eesmärgi täitmisesse saavad panustada
elektri summaarse lõpptarbimise prognoosiga 11.4 TWh aastaks vaid maismaatuulepargid.
2030 ja 12.5 TWh aastaks 2035" (lk. 20)“. Samas on juba lk. 4
mainitud, et meretuuleenergia võetakse kasutusele Investeerimisotsuse jaoks on vajalik täita
"eeldusel, et tarbimine on vähemalt 15.4 TWh/aastas". Kuivõrd investoritele vajalikud tingimused, sh
sama raporti järgi ei ole prognoositav tarbimine 2035.aastaks vähempakkumise tingimused, CfD leping.
15.4 TWh vaid 12.5 TWh, siis ei ole ka arusaadav, miks
korraldatakse meretuuleparkidele CfD oksjon seatud
tarbimistingimuse mittetäitumisel. Ettepanek: Jätta
meretuuleparkide CfD oksjon välja kuulutamata enne, kui on selge
prognoos, et maismaa tuuleparkide elektritoodang – millest
arvestatav osa võiks olla ilma CfD’ta (vt ettepanek #1) – ei ole
prognoositava tarbimise katmiseks piisav.
Tähelepanek #4. ENMAK seab eesmärgiks, et "Elektri aasta Arvestatud. Mõõdik lisatud.
keskmine lõpptarbija hind peab jääma alla Euroopa Liidu
keskmise". Sellel mõõdikul puudub võrdlusbaas meie naabritega
Balti- ja Skandinaaviamaades. Seega võib tekkida olukord, kus
Eesti elektrihind on küll madalam kui näiteks Lõuna-Euroopas,
kuid kõrgem kui kõikjal meie naabruses, mis ei aita aga siinsele
konkurentsivõimele kuidagi kaasa. Ettepanek: Muuta seda
mõõdikut nii, et võrdlus oleks meie lähinaabritega, mitte Euroopa
Liidu keskmisega.
PAIDE LINNAVALITSUS 09.12.2024 NR 15-9/24/2719-2 Vastused:
Paide Linnavalitsus on ENMAK 2035 tutvunud ja teevad Selgitame. ENMAK 2035 kehtib tavaolukorras.
ettepaneku täiendada, millistel julgeoleku eeltingimustel on ENMAK 2035 eelnõu kavandatud tegevuste
ENMAK 35 seatavad eesmärgid elluviidavavad. peatükkides on kirjeldatud eeldused, millest
lähtume.
EESTI TUULEENERGIA ASSOTSIATSIOON 09.12.2024 Vastused:
• Avalikkuse veenmiseks on vaja paremini ära näidata, kuidas Osaliselt arvestatud. ENMAK 2035 eelnõu uus
taastuvenergeetika osakaalu suurendamine vähendab versioon toob välja taastuvenergia tehnoloogiate
lõpptarbija elektrihinda. ENMAK küll deklareerib, et odavnemise kõrval vajalikud investeeringud
"Taastuvelektri tootmisseadmete rajamine aitab taastuvelektrile üleminekuks, mis kajastuvad elektri
elektrienergia hinda naaberriikidega võrdluses lõpphinnas. Elektrihinna samale tasemele jäämine
konkurentsivõimelisemana hoida" (lk. 3) kuid samas jääb (sh võrdluses ostujõu suurenemisega) on
hoolimata võimsast taastuvenergia lisandumisest lõpphind ebareaalne olukordades, kus nt välisühenduste
tarbijale 2030.aastaks täpselt samale tasemele, mis on katkemise või naaberriikides lisanduvate
2023.aastal (lk. 4).
83
Energiamajanduse arengukava aastani 2035 lisad 2-8
suurtarbijate tõttu kasvav energianõudlus võib
ennustamatult elektrihinda kasvatada.
• ENMAK ei kirjelda, mida ja kuidas kavatseb riik teha, et Selgitame. Otseostulepingud tagavad, et tootmis- ja
kaasa aidata pikaajaliste elektri ostulepingute (PPA) turu tarbimismahud kasvavad käsikäes ning riik on
tekkele. See on ära toodud kui üks kolmest põhilisest selleks pakkunud välja vähempakkumiste näol
instrumendist ENMAK eesmärkide saavutamiseks (lk. 3): toetava keskkonna.
"Põhilised instrumendid eesmärgi saavutamiseks on
taastuvelektri vähempakkumised, pikaajalised elektri
ostulepingud ning regulatiivkeskkonna aja- ja asjakohasena
hoidmine". PPAdele sobiva keskkonna loomine on riigiülene
ülesanne, mis ei toimu iseenesest. Kuna see on nii oluline,
siis peab sellekohane strateegiline plaan olema vähemalt
üldjoontes kirjeldatud.
• Eesmärk "Elektri aasta keskmine lõpptarbija hind alla Arvestatud. Võrdlust naaberriikide elektrihinnaga on
Euroopa Liidu keskmise" ei ole asjakohane näidik, kui Eesti tehtud ja vastav mõõdik lisatud Eurostati andmete
hind on küll madalam kui mõnes Lõuna-Euroopa riigis, kuid alusel.
püsib kõrgemana lähiregiooni hindadest. Oluline on võrdlus
naaberriikidega.
• Pikad planeerimis- ja loamenetlused on selgelt seotud Arvestatud. KOV-de võimalikud tegevused on
kohalike omavalitsuste (KOV) sisemise valmidusega kirjeldatud ENMAK 2035 eelnõu lisas 7. Kohaliku
teemaga tegeleda. Eesti KOVide seas on täna lai ampluaa omavalitsuse energiajuhtimine toimub kohalike
erinevatest suhtumistest, mis kas soodustavad või energia- ja kliimakavade kaudu (muutuvad
takistavad tuuleparkide rajamise protsesse. ENMAKi üks kohustuslikuks kliimakindla majanduse seaduse
eesmärk peab olema lisaks riigi ambitsioonide jõusutmisel).
kirjeldamisele ka kohalike omavalitsuste rolli selgem
määramine. Olukord, kus riik seab eesmärgid, kuid nende
täitmine jääb KOVidele, kes ei näe selleks ei vajadust ega
tunneta kohustust, ei võimalda tuuleparkide rajamist ehk
eesmärkide täitmist.
EESTI OMANIKE KESKLIIT 09.12.2024 KL 131-24 Vastused:
Probleemi kirjeldus: ENMAK 2035 näeb ette, et 2035. aastaks Mittearvestatud. Kui juhitavad võimsused suunata
ühendatakse Eesti elektrivõrku ca 5750 MW ulatuses eelisjärjekorras turule, oleksid päev-ette turu hinnad
taastuvelektri tootmisseadmeid, ca 1500 MW ulatuses oluliselt kõrgemad. Juhitavate jaamade tulu laekub
elektrisalvestust ja 1250 MW nn juhitavaid võimsusi. Eeltoodud sagedusreservide turust ja võimsusturust, päev-ette
tootmisvõimsus ületab Eesti tipuvõimsust, mille tulemusel tekib turule sisenevad ainult tipuhindade alla toomiseks,
plaani elluviimisel olukord, kus juhitavad jaamad ei tööta mitte seal põhitulude teenimiseks. Juhitava
optimaalsel võimsusel (6000-7000 tundi aastas), ning jaamadega võimsuse eesmärk on tagada varustuskindlus.
seotud püsikulud kumuleeruvad tavaolukorraga võrreldes
lühemale ajavahemikule, muutes nende toodetud elektrienergia
maksumuse tarbijatele kõrgemaks, kui see tavareziimil töötades.
Probleemi võimendab ENMAK 2035 eesmärk lõpetada maagaasi
kasutamine 2040 aastaks, mis tähendab, et jaamade rajamiseks
tehtud investeeringud tuleb tagasi teenida veelgi väiksemate
töötundidega. Elektrituru toimimispõhimõtte kohaselt, kus elektri
hind kujuneb kõige kallima pakkumise alusel, toob kirjeldatud
olukord juhitavate jaamade turule sisenemisel kaasa järsu, tarbija
vaatest põhjendamatult suure elektrienergia hinnatõusu.
Ettepanek: Analüüsida juhitavate jaamade mõju elektriturul
kujunevale hinnale olukorras, kus need on alakoormatud ning
võrrelda tulemust situatsiooniga, kus jaamadele on tagatud
optimaalne tööreziim ja nende toodetud elektrienergia müük
toimub eelisjärjekorras.
Probleemi kirjeldus: ENMAK 2035 lähtutakse 2020-2023 läbi Mittearvestatud. Arvestades nimetatud analüüside
viidud alusuuringutest, mis põhinevad 2020 aasta hindadel. koostamisele kulunud aega ja analüüside
Eeltoodud hinnad ei ole tänasel päeval enam ajakohased, kuna maksumust pole võimalik ega põhjendatud
peale Ukraina sõja algust on mitmete arengukavas olulisel kohal arengukava koostamine panna mitmeks aastaks
oleva tootmisvõimsuste rajamise kulud hüppeliselt kasvanud pausile uute analüüside tellimiseks ja teostamiseks,
84
Energiamajanduse arengukava aastani 2035 lisad 2-8
(näiteks tuuleparkide osas 40%). Seetõttu ei pea EOKL mis on valmimise hetkeks taas juba mõne aasta
realistlikuks ENMAK 2035 hinnangut, et kliimaneutraalsele tagustele hindadele toetudes vananenud. Tuule- ja
energiatootmisele ülemineku kogumaksumuseks kujuneb 28 kuni päikeseenergia on odavnenud, peamiselt Hiinas
38,4 mlrd eurot. toodetud tehnoloogia tõttu, samas kasvasid
Ettepanek: viia läbi uued tasuvus- ja arendusanalüüsid reaalsete bioenergia ja maasoojuspumpade maksumus 2023.
hindadega. aasta seisuga, 2022. aastaga võrreldes odavnesid ka
nt gaasiturbiinid ja -hind, vt joonised 1.3-1.7,
taastuvelektriga on oluliselt vähendatud
fossiilkütuste kulu, joonis 1.16, kasvanud on
tuulikute ja päiksepaneelide võimsustegurid, tabelid
2.2, 3.1 ja 4.3, 2022. aastaga võrreldes vähenes
2023. aastal akude maksumus, joonised 6.1 ja 6.4
Renewable power generation costs in 2023
Võrreldes ENMAK 2035 alusuuringutes aluseks
olnud 2020. aasta hindadega on taastuvenergia
tehnoloogiad odavnenud, võimsused veelgi
kasvanud ja seetõttu ei saa eeldada, et
investeeringute kogumaksumus erineks oluliselt
uute arvutustega.
Probleemi kirjeldus: Meretuuleenergia ja maismaatuule energia Mitte arvestatud. ENMAK 2035 eelnõu uus versioon
LCOE analüüsis hinnatakse tulevaste plaanitud suuremahuliste ei kavanda viidatud mahus vähempakkumisi ja
vähempakkumiste (nn 4+4) referentshindadeks maismaal 65 seetõttu ei prognoosita ka vähempakkumiste mõju
EUR/MWh ja meretuulenergia jaoks 100EUR/MWh. Eeltoodud elektrihinnale. 2025. aastaks kavandatud
analüüs ei lange kokku avalikkusele varasemalt tutvustatud vähempakkumisele kuni 2 TWh mahus täiendavaid
tulevikustsenaariumiga, mille kohaselt langeb elektri hind 2023 vähempakkumisi ei järgne ja taastuvelektri
aasta 9 senti/KWh asemel 2030 ca 6.6 sendile. Kui lisada siia ka tootmised lisanduvad tulevikus turupõhiselt.
Eleringi investeerimisplaan uutesse välisühendustesse ning
salvestustesse, siis peaks elektri hind langema 2035 aastaks 4,9
sendile/KWh-st. Eeltoodud numbrid ei lange kokku
meretuuleenergia ja maismaatuule energia LCOE analüüsiga. Kui
elektrihind saavutab ENMAK 2035-s prognoositud hinnad, siis see
tähendab, et tarbijad ning ettevõtted hakkavad CfD lepingutega
või mingi muu skeemi alusel igal juhul läbi toetuste maksma
mere- ja maismaatuuleparkidele tootmise eest lisatasu, mis kas
otseselt või siis kaudselt tõstab elektri hinda.
Ettepanek: Teeme ettepaneku ENMAK 2035 täiendada
selgitusega, millest nähtub elektrihinna LCOE analüüsi ja
tulevikuprognoosi elektrihinna erinevused tarbijatele.
REGIONAAL- JA PÕLLUMAJANDUSMINISTEERIUM 10.12.2024 Vastused:
1. Palume välja tuua kaugkütte muudatuste mõju Mittearvestatud. Meil puudub riiklik statistika ja
omavalitsustele kuivõrd mitmed soojusettevõtted ja andmestik kaugkütte piirkondade, ettevõtete,
soojusvõrgud on KOV omandis ning muudatused võivad omandi kohta. ENMAK mõjude hindamise aruande
nõuda omavalitsustes täiendavaid investeeringuid. Kas ja kontrollküsimustikus on kavandatavate tegevuste
kuivõrd on vastavaid mõjusid hinnatud? mõjud hinnatud.
2. ENMAK 2035 eelnõu lisa 1 avalikule väljapanekule Lk 30 on Selgitame. Juhime tähelepanu, et viidatud lisas 7 lk
toodud kohalike omavalitsuste ülesanded. ENMAK 2035 89 on toodud kohaliku omavalitsuse VÕIMALIKUD
eelnõu lisad 2-8 avalikule väljapanekule Lisas 7 lk 89 on tegevused, mitte kohustused. ENMAK 2035 ei sea
toodud KOV võimalikud tegevused. KOV-dele täiendavaid kohustusi. ENMAK 2035
Küsimused ja märkused toodud KOV ülesannete osas: kirjeldab KOVide rolli energiapoliitikas, kuid Eesti
• ENMAK eelnõu kohaselt peaks regionaalseid Vabariigi põhiseadusest tulenevalt täidavad KOVid
nõustamiskeskuseid looma KOVid. Kas ja kuivõrd on ise oma ülesandeid seoses kohaliku elu
kaalutud riigi poolt kompetentsikeskuste rajamist? korraldamise, planeerimisseadustiku ja järelvalvega.
• Mida on silmas peetud KOVi poolse tegevusega
„energiaostuvõimetuse ennetamine enda tarbeks
energia tootmise ja salvestusega tagades stabiilsemad
energiakulud“? Energiaostuvõimetus ja energiakulude
stabiliseerimine peaks olema riigi kesktasandi poliitika
85
Energiamajanduse arengukava aastani 2035 lisad 2-8
osa ning ei saa arengukavas anda üle omavalitsustele.
Arengukavaga ei saa KOVidele anda juurde täiendavaid
ülesandeid.
• „KOV ja kogukonna ühistöös energiakogukonna piloodi
loomine ning energiakogukondade koostöö ja
demoprojektid“ peaksid jääma võimalusteks mitte
kohustuslikeks ülesanneteks.
• On toodud, et omavalitsused peaksid strateegilistes
dokumentides kajastama energiatõhususe ja
taastuvenergia eesmärke, mille alusel alustatakse mh
taastuvenergia tootmist. Omavalitsused ei ole
taastuvenergiaettevõtted ning ENMAKiga ei saa anda
omavalitsustele kohustust alustada energiatootmisega.
• Lisas 7 KOV võimalike tegevustena on viidatud oma
territooriumil asuva hoonefondi tehnilise seisukorra
kaardistusele koos hoonete renoveerimise strateegiaga,
ülevaate koostamisele territooriumil olevate kinnistute
võimalustest PV-jaamade ja teiste taastuvatel
energiaallikatel töötavate seadmete paigalduseks ning
kogu omavalitsusüksuse haldusterritooriumil
energiakasutuse regulaarsele seiramisele. Kõik need
tegevused nõuavad omavalitsustel kesksete andmete
olemasolu ning kättesaadavust, sh eraisikute ja
erasektori andmete kasutust, millele omavalitsustel ei
ole ligipääsu. Ebaselgeks jääb kuivõrd detailsed antud
kaardistused peaksid olema ning milline halduskoormus
omavalitsustele sellega kaasneb, sh ei saa omavalitsus
koostada territooriumi hoonete renoveerimise
strateegiat kuivõrd renoveerimine oleneb eraisikute ja
eraettevõtete soovist ja võimkusest renoveerida.
• Tegevused „Taastuvenergia ja energiasäästu
rahastusmudeli loomine inimeste hoituse ja
energiavaesuse ennetamise tagamiseks, sh suhtlus
pankade, ehitajate jt tagamaks efektiivse rahade
kasutuse.“ Ja „Võrguettevõtjaga ja elektrimüüjatega
koostöös initsiatiivi näitamine tarbija juures säästu
kohtade leidmisel (nt tarbijale elektriarvel säästunipid,
check-list), sh võrgu efektiivistamiseks, alajaama
kasutuse parandamiseks, kriisideks valmisolekuks“
nõuaksid keskset üleriigilist lähenemist. Ei ole
otstarbekas, et iga omavalitsus hakkaks eraldiseisvalt
pankade, ehitusettevõtete, võrguettevõtja ja
elektrimüüjatega läbi rääkima ning omavalitsuse
põhiseid lähenemisi kokku leppima kuivõrd mitmed
lahendused saaksid olla universaalsed.
VOOL OÜ 06.12.2024 Vastused:
1.1.1.8 Regulatiivsed tegevused elektri turukorralduse paremaks Selgitame. Kavandatud tegevused juhitava võimsuse
toimimiseks tagamiseks, tarbimise juhtimiseks, elektrisalvestuse
• Senised uute elektritootmise investeeringute käivitamiseks, võrgu tugevdamiseks,
esilekutsumiseks mõeldud tugimeetmed lähtuvad eelkõge turukorralduseks (lisas 1.1 on toodud kavandatud
elektritootmise ja -tootjate vajadustest. Ilmastikust sõltuva tegevuste täpsemad kirjeldused), lisas 2 kirjeldatud
elektritootmise suure osakaalu tingimustes elektritootmise tugiteemad aitavad kaasa elektrihinna
koguportfellis muutub elektritootmise vastavus tegelikule stabiliseerimisele. Lisaks saavad tarbijad ise enda
tarbimisprofiilile järjest tähtsamaks. Nii näiteks on kulude kontrollimiseks rajada otseliini, omatarbeks
Rohetriigri Energia teekaardis jõutud järeldusele, et Eesti elektrit toota ja salvestada, sõlmida elektrienergia
taastuvenergia eesmärkide täitumisel on toodetakse otseostulepinguid, rakendada muid energiajuhtimise
vähemalt 50% ajast elektrienergiast perioodil, mil sisemaist võtteid.
86
Energiamajanduse arengukava aastani 2035 lisad 2-8
tarbimist pole piisavalt, samas vähemalt 40% ulatuses ajast
kodumaine elektritootmine elektritarbimist ei kata . Selline
tootmise-tarbimise disproportsioon toob kaasa
varustuskindluse, elektrihinna volatiiluse, elektriarve
suuruse ja tugimeetmete efektiivsusega seotud
väljakutsed. Eesmärgiks on elektritootmise investeeringute
esilekutsumiseks vajalike tugimeetmete rakendamine
võimalikult suures ulatuses siseriiklikku tarbimist
arvestavas mahus. Pakkudes tarbijatele nende tegelikule
tarbimisprofiilile vastavat elektrienergiat ühelt poolt ning
andes elektritootjatele piisava pikaajalise lepingulise
kindluse sellise balansseeritud elektriportfelli pakkumisel
võiks märkimisväärselt alandada elektrienergia maksumust
tarbija jaoks. Näiteks, RKAS poolt 2024a. läbiviidud
elektrihanke raames saadi mõlemapoolselt riske
maandades hinnaks 83EUR/MWh (koos
rohesertifikaatidega) olukorras, kui vabaturu pakkumine
sarnasele teenusele oli ca 130EUR/MWh.
• Investeerimisriskide maandamine mõjutab elektritootmise Selgitame. Ei vasta tõele väide, et üksnes arendaja
täiskulusid kuni 2 korda. Eestis on seni kõik kannab kõik investeeringutega seotud riskid.
investeeringutega seotud riskid jäetud arendajate kanda, Arendaja ei tegutse isoleeritult tarbimise,
kuigi arendajatel puudub igasugune võimekus mõjutada majanduskeskkonna, taristu kaitse ega
näiteks maksu-ja mistehes regulatsiooni muutustega rahvusvaheliste suhete ja õiguse keskkonnas.
seotud riske. Kuna riskid on otseselt seotud tuluootusega,
siis on Eestisse arendatavate investeeringute tuluootus
eelkõige Põhjamaade vastavate projektide tuluootusest
märkimisväärselt kõrgem ning sellel on otsene negatiivne
mõju Eesti tarbijahindadele. Eesmärgiks on sellise
riskijuhtimise praktika väljatöötamine ja rakendamine, mille
üldiseks põhimõtteks on riskide kandmine selle osapoole
poolt, kes seda kõige paremini juhtida saab.
• Eesti senine elektrivõrk ja vastav võrguregulatsioon on Selgitame. Nii võrguettevõtjad kui avalik sektor
ülesehitatud tsentraalselt elektritootmisest lähtuvalt. lähtuvad väljapakutud loogikast juba täna. Näiteks
Hajutatud elektritootmise tingimustes tuleb elektrivõrk viimased elektrituruseaduse muudatused
ehitada ümber ning seepärast on mõistlik kaaluda Elektrituruseadus–Riigi Teataja optimeerivad võrgu
kaasaegseid tehnoloogilisi, juhtimislikke ja majanduslikke ümberehitusega seotud kulusid ning hõlmavad
võimalusi võrguregulatsiooni muutmiseks eesmärgiga endas paindlikku võrgukasutust (kui
minimeerida võrgu ümberehitusega kaasnevaid kulusid võrgutugevdused ei ole valmis või ei ole
ning motiveerida kõiki turuosalisi parimate praktikate majanduslikult otstarbekad, piiratakse võrku antavat
rakendamiseks. elektrienergiat ja saamata jäänud tulu
kompenseeritakse).
• Eesti senises energiapoliitika praktikas puudub olulisemate Selgitame. ENMAK 2035 alusuuringute koosseisus
valikukohtade (nt stsenaariumide võrdlus, olid sotsiaalmajanduslike mõjude hindamised, lisaks
investeeringutega seotud otsused) üle otsustamisel koostame täiendavate kulu-tuluanalüüsi.
põhjalike tulu-kuluanalüüside koostamine. Sellised kulu-
tuluanalüüsid peaksid lisaks otsestele elektrivaldkonna
mõjudele sisaldama arvutusi kõigi olulisemate sotsiaal-
majanduslke mõjude kohta.
ESTONIAN CELL 12.12.2024 Vastused:
ENMAK lisasse toodud meie eelnevate tööstuse süsinikuheite Selgitame. Atmosfääriõhu kaitse seadus–Riigi
vähendamise ettepanekute vastus ei ole meie arvates õige ega Teataja alusel planeeritakse KHG heite vähendamise
piisav ja palun teema uuesti käsitlusele võtta. toetust tööstusele ja energeetikale (biogaasi
Selgitav taustakommentaar jaamadele). Välja töötamisel on Euroopa Komisjoni
Eesti ENMAK ambitsioon saavutada 100% taastuvelektri osakaal toetusraamistik CO2 heite püüdmiseks ja muud
tarbimisest aastaks 2030 on kliimaeesmärkide kontekstis moodi vähendamiseks.
vaieldamatult tervitatav. Siiski peaks taastuvelektri ambitsioon
käima paindlikult ja tasakaalustatult käsikäes majanduse
87
Energiamajanduse arengukava aastani 2035 lisad 2-8
konkurentsivõime arengutega ja mitte ruttama ette Euroopa Liidu
üldeesmärkidest, ega lähiriikide ambitsioonidest.
Soomes on prioriteediks tasakaalu leidmine elektri hinna ja
taastuvenergia osakaalu suurendamise vahel, kusjuures elektri
taskukohasus on esiplaanil. Soome energiapoliitikas on
energiaefektiivsus kesksel kohal, et saavutada kliimaneutraalsus
aastaks 2035, samal ajal energiahindu alandades, kaitstes
haavatavaid tarbijaid ja tagades varustuskindluse. Lisaks on
Soome energiapoliitikas spetsiaalsed tööstustarbijatele suunatud
programmid, et üheskoos süsinikuneutraalsust saavutada.
Soomes on tööstuste süsinikuvähenduse teekaardid sisendiks
energiapoliitika kujundamisele. Eestis vastatakse tööstuse
pakkumisele osaleda süsinikuemissioonide vähendamisel
ENMAK eelnõu lisas 6, et tööstuse poolt pakutud mõõdetavate üle
20 tuhande CO2 ekvivalendile vastavate süsinikuemissioonide
vähendusele “puudub otseselt vajadus toetuse järele ENMAK
2035 eesmärkide täitmiseks”.
Primaarenergia tootmine ja kasutamine tööstuses on ENMAKis Osaliselt arvestatud. Täpsustatud ptk 4 sõnastusega
katmata „Traditsiooniliselt maagaasi kasutanud sektorites
Peatükis " Peamised kavandatud tegevused eesmärkide gaasi tarbimine aastaks 2035 väheneb (mh selle
täitmiseks aastaks 2035 gaasivarustuses" ja punktis 4 asendamisega taastuvgaaside, sh biogaasi ja
(Kavandatavad tegevused gaasivarustuses) on kajastamata biometaani jm bioenergia lahenduste näol), kuid
jäänud potentsiaal asendada fossiilse päritoluga maagaas eeldatavalt Eleringi sagedusreservi hanke tulemusel
tööstuses kohapeal biomassi jäätmetest toodetava energiaga. rajatavad gaasielektrijaamad tarbivad poole
Seetõttu palume mõlemaid punkte täiendada alternatiiviga: võrgugaasist aastaks 2035.“. Riigiabi saab
• ENMAKisse lisada võimalus asendada maagaas biomassist tööstustele tulevikus anda tõenäoliselt puhta
toodetava energiaga tööstuses ja vastavalt lisada punkt: tööstuse algatuse raames.
„Maagaasi asendamine muude taastuvate kütustega. Energiavõrkude nõuetekohase ja kestliku toimimise
Biomassi ja tööstuse jääkidest biogaasi kasutamine tagamiseks koostavad võrguettevõtjad pikaajalist
tööstuses.“ Selgituseks ja ettepaneku toetuseks: arengukava, mida esitatakse avalikule
• Biomassist energia tootmine tööstuses peaks kuuluma konsultatsioonile. Energiaturu kestliku ja
primaarenergia hulka ja vastavalt selle toetuste põhine nõuetekohase toimimise tagab EL elektrituru
motiveerimine peaks sarnaselt alternatiivsete energia korralduse parandamisega seotud nõuete täitmine.
tootmisvõimalustega olema käsitletud ENMAK’is.
• Ettepanek toetab Energiamajanduse arenguvisiooni
aastaks 2050: „Eesti kasutab aastal 2050 oma
energiavajaduse tagamiseks peamiselt kodumaiseid
ressursse, mitte ainult elektri-, vaid ka soojuse tootmises ja
transpordisektoris nt biometaani tarbimise näol.“
• Ettepanek on muuhulgas kooskõlas ENMAKis viidatud
Nullnetotööstuse määrusega, mis sätestab, et „Selleks et
ületada piiranguid, mis tulenevad avaliku ja erasektori
praegustest killustatud investeeringutest, ning soodustada
integratsiooni ja investeeringutasuvust, peaksid komisjon ja
liikmesriigid paremini koordineerima olemasolevaid
rahastamisprogramme liidu ja riiklikul tasandil, tekitama
nendevahelise koosmõju ning tagama parema
koordineerimise ja koostöö tööstuse ning oluliste erasektori
sidusrühmadega.“
• Riigikohus on selgitanud, et riigi kohustus on tulenevalt
inimväärikuse ja sotsiaalriigi põhimõtetest (PS § 10) tagada
energiaturgude ja -võrkude nõuetekohane ja kestlik
toimimine (RKHKm 14.10.2024, 3-23-15/29, p
13).Energiaturu kestliku toimimise tagamise üheks
eelduseks on ka riigi energiaportfelli mitmekesistamine.
Elektri hinna konkurentsivõimelisuse teemat pole piisavalt Selgitame. Elektrit müüakse vabaturul, elektrit
käsitletud või analüüsitud, , kuigi see kohustus tuleneb PS §-st 31 tootvatele ettevõtetele ei saa elektri hinda ette
(ettevõtlusvabadus): dikteerida, mis teeb elektrihinna prognoosimise
88
Energiamajanduse arengukava aastani 2035 lisad 2-8
• PS § 31 kohaselt on Eesti kodanikel õigus tegeleda keeruliseks. Elektrihinda tootmissisendina saab riik
ettevõtlusega ning koonduda tulundusühingutesse ja - reguleerida hinnakomponentide tasude ja maksude
liitudesse. Ettevõtlusvabaduse kaitsealasse kuulub tulu osas. Taastuvenergia ja salvestus negatiivse hinna
saamise eesmärgil toimuv tegevus. Ettevõtlusvabadus ja hinnatippude tasandajana toovad eelduslikult
kaitseb ühelt poolt avaliku võimu sekkumise eest sellesse elektrihinda alla. Lõpphinna mõjutamiseks tuleb mh
tulu saamise eesmärgil toimuvasse tegevusse, teiselt poolt teha investeeringud võrgu tugevdamisse.
aga nõuab avalikult võimult ka ettevõtluseks sobiva Energiapoliitilised otsused peavad aitama kaasa
õigusliku keskkonna loomist. Järelikult tuleks ka ENMAK kui majanduse konkurentsivõime tagamisele,
arengukava loomisel arvestada nii energiat tootvate arengukava üld-eesmärgi täpsustus kajastab
ettevõtjate kui ka energia tarbivate ettevõtjate huvisid. konkurentsivõime tagamist.
Samasugune nõue tuleneb ka PS preambulist, mille
kohaselt riik peab olema pandiks praegustele ja tulevastele
põlvedele nende ühiskondlikus edus ja üldises kasus. Selles
on kokku võetud riigi kohustus energiaturu kujundamisel
tagada, et taastuvenergiale ei minda üle ükskõik mis
hinnaga vaid välditakse tööstuse hääbumine kõrgete
taastuvenergiahindade tõttu.
• Ehkki ENMAK puudutab mõnel korral ka majanduse Arvestatud. Täiendatud ptk 3. Elektrihinna
konkurentsivõime aspekti ja Tabelis 1.1 osundatakse stabiliseerimiseks aitab kaasa nii võrgu tugevdamine
vajadusele sellega arvestada, siis elektrihinna analüüs äri- kui taastuvenergiale ja salvestitele üleminek.
ja tööstustarbija ja konkurentsivõimelise majanduse
vaatevinklist ENMAKis puudub ja elektrihinna sihttase 2023.
aasta hinna näol ei anna mingit võimalust tööstuse kasvuks,
kuna teiste Euroopa tööstusriikidega võrreldes ei olnud
2023. aasta tööstustarbija elektri koguhind
konkurentsivõimeline eksporditurgudel.
• 2023. aasta keskmise tavatarbija hind joonisel K2 ei ole õige Arvestatud osaliselt. Suurtarbijate hind täpsustatud
siht tööstusele konkurentsivõimelise hinna sihiks. Nimelt oli ptk 3, spetsiifiliselt tööstusettevõtete hinnastatistika
2023. aasta hinnatase jätkuvalt ja üleüldse ebanormaalselt puudub. Tarbimise prognoosil lähtume Eleringi
kõrge. Teiseks tuleb majanduse vaatest eristada tarbimise prognoosist, puhtale tööstusele ülemineku
suurtarbijate hinda, seda enam, et ENMAK arvutused prognoos on eelnõust välja võetud.
baseeruvad 5 TWh tööstuse energiatarbimise kasvule.
• Sissejuhatuses ENMAK alameesmärk nr 2 tuleks täiendada Mitte arvestatud. Lähtume Maailma
sõnadega "ning konkurentsivõimelise": 2. Energia Energeetikanõukogu Trilemma mõõdikutest, millega
kättesaadavuse ja taskukohase ning konkurentsivõimelise riikide konkurentsinäitajaid ei seirata. ENMAK 2035
hinna tagamine; kavandatud tegevustega seotud investeeringute
ajaraamis pole võimalik konkurentsivõimelist
elektrihinda saavutada.
• Kui hind on nimetatud eesmärkides, siis peaks ka Arvestatud osaliselt. Eristatud on kõikide
energiahind olema üks üldmõõdikutest ja eristada tuleks tarbimisklasside elektrihind võrdluses Läänemere
tavatarbija tööstustarbija hinda. Vaid nii on võimalik tagada äärsete riikide keskmise elektrihinnaga vastavates
kooskõla PS §-s 12 sisalduva võrdse kohtlemise tarbimisklassides. Energiaintensiivsele tööstusele
põhimõttega. Riigikohtu valitseva praktika kohaselt ühtset hinnamõõdikut ega sihttaset seada pole
väljendub PS §-s 12 sisulise võrdsuse idee: võrdseid tuleb võimalik, kuna täna puuduv vastav statistika ja
kohelda võrdselt ja ebavõrdseid ebavõrdselt.“ (RKPJKo metoodika tuleb alles luua (otseliinid, elektrienergia
03.04.2002, 3-4-1-2-02, p 17; RKPJKo 26.09.2007, 3-4-1-12- otseostulepingud tekitavad tulevikus olukorra, kus
07, p 19; RKPJKo 01.10.2007, 3-4-1-14-07, p 13). Sellest ettevõtete hinnainfot tuleb koguda tänasest
järeldub, et õigusaktide loomisel tuleb tagada regulatsioon, erinevatel alustel).
mis võimaldavad isikuid ka tegelikult (faktiliselt) võrdselt
kohelda. Faktilise võrdsuse saavutamiseks võib riik
kasutada spetsiifilisi nn positiivseid erimeetmeid, näiteks
soodustused suurtarbijatele. Arvestades arengukava
ambitsioonikat plaani energiatarbimist energiaintensiivse
tööstuse massilise lisandumisega peaks üks
alammõõdikutest olema energiaintensiivse tööstuse
elektrihind. See annaks hinnasihi investeeringute
kavandamiseks nii olemasolevale tööstusele kui uutele
kavandatavatele tööstustele.
89
Energiamajanduse arengukava aastani 2035 lisad 2-8
• Tabel 2.1 lõpptarbija hinna mõõdiku link viite 59 alt avaneb Arvestatud. Täiendatud allmärkust. Kodutarbija
keskmise eratarbija lehele, sh mitte arvestades hinna komponendid on leitavad
elektrihinnale kohalduvaid lõive ja makse. https://ec.europa.eu/eurostat/databrowser/view/nr
g_pc_204/default/table?lang=en ja äritarbija
hinnakomponendid
https://ec.europa.eu/eurostat/databrowser/view/nr
g_pc_205_c/default/table?lang=en
• Energiaintensiivse tööstuse kohta tarbimisega üle 200 GWh Võtame teadmiseks.
aastas Eurostatis statistika üldse puudub. Statistika on
puudulik juba üle 150 GWh tarbimismahu puhul, millises
kategoorias 15 riiki ei avalda oma andmeid (sh näiteks
Soome) ja 4 riiki deklareerivad ilmselge eksitusega tasuks 0
EUR/MWh (sh Eesti). Statistics | Eurostat
https://ec.europa.eu/eurostat/databrowser/view/nrg_pc_2
05__custom_13991186/default/table?lang=en
• Arvestades ENMAK ambitsiooni tuua Eestisse suurtööstusi Arvestatud. Uuring tellitud ja teostatud, Ramboll
tuleks oluliselt rohkem vaeva näha konkurentsivõimelise 2025 Analysis of storage and electricity price
hinnataseme väljaselgitamisega, tellides rahvusvahelistelt forecast for large consumers in neighbouring
konsultatsioonifirmadelt vastavasisulise uuringu, mis mh countries Värske uuring: energiasalvestus mängib
võtaks arvesse eri riikides rakendatavaid EL-i poolt keskset rolli tuleviku elektrihinna kujundamisel |
soovitatavaid maksuerisusi reguleeritud tasude osas. Keskkonnaportaal
• Soome energiapoliitikas on energia maksustamine üks Arvestatud osaliselt. Maksustamise osas
peatükkidest. Arvestades tööstuse kasvuambitsiooni arvestame Euroopa Liidu algatustest taskukohasele
ENMAK’I aluseeldusena, peaks see teema olema kaetud ka energiale ja puhtale tööstusele215 üleminekul
ENMAK’is. tulenevaid regulatsioone ja meetmeteid, mis
selguvad kõige varem sügisel 2025.
• Visiooni majanduskasvu eeldusena on lk 14 nimetatud Selgitame. Otseostulepingud tagavad, et tootmis- ja
tegevust „Energiakulude stabiliseerimine (sh elektri tarbimismahud kasvavad käsikäes ning riik on
otseostulepingud)“. Tegevus on ENMAKis sisustamata selleks pakkunud välja vähempakkumiste näol
pealkiri ja suurtarbija vaatest arusaamatu sisuga, kuna toetava keskkonna.
otseostulepingud on võimalikud ilma ENMAK’ta.
• Energiakulude stabiliseerimine vajab sisulisi ja riigi poolt Teadmiseks võetud, töötame igapäevaselt
kontrollitavaid meetmeid. Selles kontekstis on tervitatav on turureeglite ühtlustamise teemal.
Tabeli 3.3 tegevus ühtlustada õigusruumi tagades
turukorraldusega Balti ja Soome jaeturgude ühtlustamise
aastaks 2030. Seda tegevust tuleks majanduse
konkurentsivõime tagamiseks prioritiseerida ja täiendavalt
tuleks päevakorda lülitada Eesti sõnaõiguse saamine
Nordpool hinnamehhanismi kujundamisel.
• ENMAK tariifikujundusloogika ei lähe kokku või vähemalt Selgitame. Otseliinid ja võimalus moodustada
puuduvad selle kohta läbipaistvad arvutused. Ühelt poolt suletud jaotusvõrk kui erilahendused elektrienergia
eeldatakse mastaabiefekti, mis justkui võiks massilise uute jaotamiseks tarbijatele on mõlemad võimalused
tööstuste lisandumisega tuua allapoole reguleeritud tööstusettevõtjate konkurentsivõime hoidmiseks ja
tasusid. Teisalt viidatakse võrgust ostetava elektri mahu tagamiseks. Näeme siiski, et otseliini omavatel
vähenemisele (tabel 7.1, …) ja samaaegselt pikendatakse tarbijatel on tavaliselt ka (teine) liitumispunkt
eraldi seaduse muudatusega otseliine. võrguga, kuna on võimalik, et taastuvenergiajaam ei
• Otseliinid on tööstuse konkurentsivõime seisukohalt suuda pidevat energiavarustust tarbijale tagada ning
vaieldamatult tervitatavad. Kui aga tööstuse neil hetkedel on vaja ka võrguelektrit. Sellisel juhul
energiavarustus saab valdavalt tagatud otseliinidega, saab rääkida ka lisanduva tööstuse tarbimismahust.
siis ei tohi lisanduva tööstuse tarbimismahtu kasutada Vt. Eelmine vastus – mitte iga tööstusettevõtja ei
mastaabiefektina reguleeritud tasude arvutusel. pea tõenäoliselt vajalikuks/võimalikuks otseliini
• Ühiskondlikult on täiendav vastuolu, et kui uute rajada, vaid liitub täiendavalt ka jaotus- või
tootmissuunaliste võimsuste liitumised maksavad 50% ülekandevõrguga.
ulatuses kinni tarbijad, siis samade
tootmisseadmetega otseliini kaudu energiat saav
215 Uus tegevuskava, mille eesmärk on 2040. aastaks säästa energialt 260 miljardit eurot aastas - Euroopa Komisjon ja Puhta tööstuse kokkulepe
90
Energiamajanduse arengukava aastani 2035 lisad 2-8
tööstus ei osale solidaarselt vastavate võrgu
tugevduskulude katmisel.
EESTI GAASILIIT E-KIRI 13.12.2024 Vastused:
1 Tabel 4.1 Maagaasi tarbimine: palun ajakohastada tabel Arvestatud osaliselt. Eleringi kodulehel kättesaadava
2023. aasta tarbimisega, sest vastasel korral jääb kahtlus, gaasisüsteemi ülevaate põhjal oli aastal 2023 Eesti
et koostajate huvi on näidata maagaasi tarbimist sisemaine gaasi ülekandeteenuse maht 3,4 TWh
väiksemana kui see tegelikkuses on. Saame aru, et võibolla ning 2024.a oli see 3,7 TWh. Info olemasoleva
ENMAK 2035 alustamisega ei pruukinud veel 2023. aasta olukorra kohta täpsustatud ENMAK 2035 eelnõu
andmeid olemas olla, aga nüüd võiks selel täpsustuse teha. lisasse 2.
2 Tabeli all on viidatud prognoosile, mis valmib 2024. aasta Arvestatud osaliselt. ENMAK 2035 koostamise ajal
lõpuks, aga muuhulgas tuginetakse eelmise Civitta olemasolevad prognoosid (sh gaasi tarbimise ja
gaasitarbimise prognoosi andmetele, mille kohaselt oleks gaasi tiputarbimise prognoos) on tõstetud eelnõust
aastal 2035 gaasi tarbimine 2–4 TWh vahel. Teeme ENMAK 2035 eelnõu seletuskirja, kuna Elering
ettepaneku see osa välja arvata ja võtta aluseks viimane uuendab oma prognoose sagedamini kui ENMAK
versioon nii tekstiosas kui ka tabelite ja graafikute 2035 eelnõu ajaperiood.
kujundamiseks.
3 Tabel 4.1 (peaks olema tabel 4.2): esiteks ei ole aru saada, Selgitame. Meie hinnangul on biometaani osa
et mis tegevused täna paika on pandud, et Eesti ENMAKis kirjeldatud piisavas mahus praegust
gaasivõrkudes oleks 2 TWh süsinikuneutraalset gaasi. Kust ajaakent (aastani 2035) arvestades. Näeme, et
see täpsemalt tuleb ja millises osas? Peamiselt on räägitud biometaanil on kahtlemata roll puhtale energiale
vesinikust, millel täna tarbijaid ei ole, puudub infra. Teeme üleminekul ning ka gaasivõrgu toimimise tagamisel
ettepaneku lisada tegevused, mis on seotud biometaaniga sellega arvestatakse. Energia kontekstis on ju
ja selgelt kirjeldada, et milliste tegevustega täiendavaid potentsiaali elektrienergial ja vesinikul, kuid ka
võimsuseid turule tuuakse. biogaasil, lisaks biometaanile. Juba praegu on
toetusmeetmeid teostatud ja kavandamisel
(biometaani tootmise ja kasutamise
investeeringutoetus, biometaani sisestuspunktide
rajamise meede), kuid seni kui fossiilne maagaas on
jätkuvalt EL-is konkurentsivõimelise hinnaga
kättesaadav, ei ole ilma täiendavate
toetusmeetmeteta biometaani rolli suurendamine
reaalne.
4 Peamised eelduse gaasivarustuses: Vastused:
Punkt 1: kas te saaksite palun selgitada, et miks gaasitarbija Selgitame. Kuni maagaasi on lubatud kasutada ning
soovib üle minna taastuvgaasidele kui see on kordades vastavas mahus päritolutunnistusi osta, et tagada
kallim, isegi siis kui elamumajandus läheb ETS2 alla jääb süsinikuneutraalsus, on maagaasil oma roll, kuid
maagaas kõige soodsamaks lahenduseks. Tarbijatel, majanduse suuremahulise elektrifitseerimise ja
eelkõige elamumajanduses puudub stiimul taastuvgaasi taastuvenergia arendamisega ja seoses sellega, et
kasutamiseks, sest selle tõttu ei võimalik parandada hoone EL-i plaan on 90% kasvuhoonegaaside heidet
energiaklassi samadel tingimustel nagu toimib tõhus vähendada aastaks 2040, siis maagaasi tarbimine
kaugküte; laiemalt näitab vähenemise märke.
Punkt 2: „Tarbimise vähenemise jätkumine on võimalik ka Arvestatud osaliselt. Prognoosid on esitatud ENMAk
tulevikus“. Ei saa täpsemalt aru, et mida siin silmas on 2035 eelnõu seletuskirjas ja lisades. Fossiilse gaasi
peetud, sest väga suure tõenäosusega on turule tulemas tarbimine jätkab tulevikus prognooside kohaselt
gaasielektrijaamad, mis tõstavad gaasitarbimist 1–2 TWh vähenemist asendudes puhta energiaga.
aastas, mistõttu viimase 8 aasta vaatest tarbimine hoopiski Tipukoormuse (mis tõenäoliselt ka ajutiselt kasvab
suureneb. Palume tekstiosa vastavalt täiendada, lisaks mh gaasielektrijaama rajamisel) ja reservide katteks
võtta arvesse viimast gaasitarbimise prognoosi. vajaminev gaasikogus jääb endiselt teatud mahus
alles, nõustume.
Punkt 3: Eesti teatavasti ei ole valmis täitma EL 2040 teatise Mitte arvestatud. Taastuvgaaside kasutuse ja
eesmärke kui ei ole piisavalt tehnoloogiaid selle osakaalu suurendamine gaasivõrgus on
teostamiseks. Teatises on välja toodud, et gaasi põhjendatud arvestades kaugemat eesmärki minna
dekarboniseerimiseks on vaja süsiniku sidumise üle kliimaneutraalsele energiatootmisele aastaks
mehhanisme, mistõttu on ka Euroopa Komisjon tõdenud ja 2050.
aru saanud, et gaasivõrke on väga keeruline
dekarboniseerida, sest see on elektritootmises, tööstuses ja
91
Energiamajanduse arengukava aastani 2035 lisad 2-8
hoonetes väga oluline energiakandja. Lisaks ei nõua
kliimakindla majanduse seadus, vähemasti meie arusaama
kohaselt, et gaasivõrgud peaksid 2040. aastal olema
süsinikuneutraalsed. Kuna tegemist on ENMAK 2035
arengukavaga, siis on arusaamatu, et miks selle töö käigus
proovitakse piiluda veel kaugemale kui vaja, eriti
arvestades, et iga prognoos ja eeldus, mida kasutatakse, on
suure tõenäosusega ebatäpsem kui lähiaastatel
prognoositav. Toote ka ise välja, et asi on ebaselge. Palume
vastav tekstiosa üldse välja arvata, sest adresseerib
vastukäivaid signaale.
Punkt 4: Tuletame meelde, et biometaani väärtusahel on Mittearvestatud. Biometaani kasutus
transpordis olemas, võiks olla ka elamumajanduses kui elamumajanduses pole keelatud.
Kliimaministeerium sooviks elamumajandusse biometaani
mõistlikel tingimustel lubada. Teeme ettepaneku
biometaani loetelust välja jätta, sest täna võiks
poliitikameetmetega juba tekitada biometaani nõudluse
aastaks 2030 ca 0,9–1 TWh ulatuses.
Punkt 8: teistes riikides on välja ehitatud biometaani Selgitame. Praegu on käsil toetusmeede
sisestamise punktid. ENMAK 2035 raames ei ole seda ettepanekus mainitud biometaani sisestuspunktide
suudetud konkreetselt isegi välja tuua. Jääb arusaamatuks rajamiseks. Maksukeskkonna eest hoolitseb
riigi püüd dekarboniseerida gaasivõrke olukorras, kus Rahandusministeerium, kuid selle eest, et Eesti
puudub konkreetne pikaajaline poliitika biometaani keskkonnapoliitika vastaks Euroopa Liidus kokku
nõudluse tekitamiseks, biometaanist on saanud lepitud nõudmistele, vastutab Kliimaministeerium ja
rahvusvaheline kaup EL turul, mida on võimalik liigutada praeguse ENMAK versiooniga oleme kirjeldanud
ühest riigist teise ning kõige olulisem on see, et meile teadaolevat olukorda, mis jätab gaasi
gaasivõrkude omanikule ei kuulu gaas vaid infra. Seetõttu tootjatele ja tarbijatele piisavalt pika üleminekuaja ja
on gaasivõrkude dekarboniseerimine tulemus, mis saab võimaluse oma valikud ja investeeringud ajatada
toimuda üksnes siis kui riigis soovitakse taastuvgaase toota (vähemalt) aastani 2050.
ja tarbida ning selle jaoks on välja töötatud soodne
maksukeskkond, keskkonnapoliitika ja stiimulite pakett.
5. Joonis K3: taastuvgaaside osakaal maagaasi Selgitame. Biometaani ekspordi ja impordi küsimusi
lõpptarbimisest peaks olema 33% aastal 2035. Palun reguleerib vedelkütuseseadus ja Euroopa Komisjon
selgitada, et milline on sellisel juhul gaasi tarbimine viimase arendab praegu välja andmebaasi just vedelate ja
prognoosi kohaselt ja kui suur on biometaani tootmine gaasiliste taastuvkütuste liikumise ja nende
Eestis? Lisaks sooviks aru saada, et kas riik arvestab kogu päritoluga seotud teabe vahendamiseks. Praeguse
toodetud biometaani tarbimist Eestis või oodatakse prognoosi järgi on Eestis potentsiaali toota vähemalt
eelduslikult ka selle importi ja mis sektoritesse? Lisaks kuni 1,4 TWh biogaasi või biometaani aastas ning
sooviks aru saada, et kas on arvestatud, et Eestis toodetud sellest tõenäoliselt ei piisa, et aastal 2040 vaid
biometaan võib liikuda teistesse riikidesse? kodumaise tootmisega gaasitarbimine katta (ehk
tõenäoline Eestis toodetud taastuvgaaside osa Eesti
2035.a. eelduslikust 3,7 TWh tarbimisest olekski sel
juhul ca kolmandik). 2024.a. detsembris valminud
biogaasi kasutuselevõtu uuringu järgi “Siseriiklikul
ressursil põhinev kestliku biogaasi tootmise ja
tarbimise optimaalne maht 0,8 TWh/a saavutatakse
aastaks 2035.”
6. LISA 1 Selgitame.
Punkt 1.1.2.3: kas saaksite palun välja tuua, et mis 1) Mis tegevused on plaanitud taastuvgaaside
tegevused on planeeritud taastuvgaaside ja madala ja madala süsinikusisaldusega gaaside
süsinikusisaldusega gaaside turuletoomiseks? Kas on turuletoomiseks?
plaanis ka biometaanile või madala süsinikusisaldusega Vastus: Ühe konkreetse meetmena saame välja tuua
gaasidele anda võrgutariifi vabastus? Kas on planeeritud biometaani sisestuspunktide rajamise
poliitika instrumendid nende tarbimise kasvuks? toetusmeetme (riiklik toetus ERDF vahendeid kolme
Lisaks toome välja, oleme seda varasemalt rõhutanud sisestuspunkti rajamiseks aastaks 2029)
korduvalt, et Euroopa Liit ei ole keelanud maagaasi 2) Kas on plaanis biometaanile või madala
tarbimist ja gaasivõrgud ei pea olema dekarboniseeritud. süsinikusisaldusega gaasidele anda
See on Kliimaministeeriumi enda nägemus, mis on võrgutasu vabastus?
92
Energiamajanduse arengukava aastani 2035 lisad 2-8
turuosalistega läbi rääkimata ja arutamata, et kuidas seda Vastus: Euroopa Liidu määruse 2024/1789 järgi on
üldse on võimalik saavutada ja kas üldse. Seetõttu on taastuvgaasidele võimalik kohaldada
kohatu, et järjepidevalt kirjutatakse ja räägitakse viisil, et tariifisoodustused, mis toetavad turu arengut ja
gaasivõrke on vaja dekarboniseerida. Palun viidake mõnele süsinikuvaba energiatootmise kasvu.
määrusele või direktiivile, mis teie nägemust üldse toetab. Konkurentsiamet analüüsib naaberriikidega koos
EL 2050 eesmärk saada kliimaneutraalseks ei ole seotud sellise soodustuse rakendamise mõjusid ja
mitte ühegi konkreetse sektoriga vaid vaatleb tervet riiki mõjutatud osapooli ning eesmärk on rakendada
üheselt ning arvestab ka võimalusega, et teatud sektorites regionaalselt sarnased tasud ja meetmed, et kaitsta
on võimalik emiteerida niipalju kui on sidumist. Ettepanek: majanduse konkurentsivõimet parimal moel.
välja arvat retoorika, mis käsitleb dekarboniseerimise
kohustust või vajadust, lisaks eemaldada kirjeldus 3) Kas on plaanitud poliitikainstrumente
„vajadusega asendada maagaasi tarbimine nende tarbimise kasvuks?
taastuvgaasidega“. Ka EL 2040 teatis toob välja, et Vastus: Otseselt ei ole Kliimaministeeriumis ega
maagaasi põletamisest tulenevat süsinikku on vaja kinni poliitiliselt riiklikul tasandil kujunenud eesmärki
püüda, see on üks võimalik lahendus. ENMAK 2035 raames mõne konkreetse kütuse tarbimise kasvuks
ja Kliimaministeeriumi arvates tuleks maagaas kiiresti ära poliitikainstrumente luua ning erinevate kütuste
keelata, aga seda ei taotle isegi mitte Euroopa Komisjon, tarbimise ja pakkumise üldisemas keskkonnahoiu
mistõttu saab järeldada, et Kliimaministeeriumi raamistikus paneb paika vabaturumajandus.
keskkonnapoliitika on rangem kui senine EL praktika ja • Ettepanek: välja arvata retoorika, mis
KOMi nägemus. See on sektoriga läbi rääkimata ja ootame käsitleb dekarboniseerimise kohustust või
vastavat arutelu, kus Kliimaministeerium on valmis vajadust, eemaldada kirjeldus “vajadusega
kuulama ja vaatama olemasolevat olukorda neutraalselt. asendada maagaasi tarbimine
Süngaasist on juttu ainult võtmes, et seda oleks vaja niipalju taastuvgaasidega”.
kui biometaanist jääb puudu. Palun tutvuge Soome Vastus: Mittearvestatud. Selgitame: Euroopa 2040.a.
plaanidega, seal räägitakse süngaasidest olulisemalt kliimaeesmärk on KHG heitkoguste vähendamine
põhjalikult, mõeldakse veeldamise peale ja nende 90% võrra 1990.a. tasemega võrreldes aastaks 2040
mõttemaailmast ja tegevustest võib välja lugeda, et ning seaduslikult siduv on Euroopa
gaasiturgu soovitakse tõepoolest arendada väiksema kliimaneutraalsuse eesmärk aastaks 2050, millele
süsinikusisaldusega kütuste suunas. järgneb negatiivsete emissioonide nõue. Peame juba
praegu suunda näitama hakkama.
KULTUURIMINISTEERIUM E-KIRI 16.12.2024 Vastused:
Juhime tähelepanu, et ENMAK2035 ühe sihina toodud, „2040 Mittearvestatud. Nimetatud mõjusid ja meetmeid
väljub Eesti põlevkivienergeetikast, sh põlevkivi otsepõletusest Ida-Virumaal on käsitletud õiglase ülemineku
elektrienergia tootmises aastaks 2035 ning põlevkivi kasutusest territoriaalses kavas https://idavirufond.ee/oiglase-
kütuse või energiakandjate tootmiseks aastaks 2040“, puudutab ulemineku-taustainfo/oiglase-ulemineku-
otseselt Ida-Viru maakonna majandust ja sotsiaalset olukorda. territoriaalne-kava. ENMAK 2035 ei kavanda tegevusi
Kuna suur osa Ida-Virumaa tööstusest on energiamahukas ja kommunikatsiooni juhtimisele, kuid see on üks
sõltub põlevkivist, siis töökohtade kadumine põlevkivisektoris seonduvaid tugiteemasid.
toob kaasa negatiivsed tagajärjed piirkonna sotsiaal-
majanduslikule arengule. Vastavat mõju ja võimalikke
leevendavaid meetmeid ei ole ENMAK 2035 eelnõu puudutavates
dokumentides piisavalt välja toodud.
Tähelepanu tuleb pöörata EMAK2035 koostamise ja
rakendamisega kaasnevate muudatuste kohta kommunikatsiooni
juhtimisele ja elluviimisele, eriti eesti keelest erineva emakeelega
elanikele, et ennetada võimalikke sotsiaalseid ja kogukondade
vahelisi pingeid.
FERMI ENERGIA AS 19.12.2024, TÄPSUSTUS 7.04.2025 JA Vastused:
9.04.2024 PUNKTIS 4
1. Üldine: a. Mitte arvestatud. Eelnõu sisukord sisaldab lisade
a. Mitmetes Lisades on keeruline orienteeruda. Ettepanek nimekirja, mille põhjal saab ülevaate lisade sisust.
kirjeldada lühidalt iga Lisa sisu ENi Sissejuhatuses. b. Võtame teadmiseks.
b. 100% TE elektris aastal 2030 tähendab elektri koguhinda 179 c. Arvestatud osaliselt. CO2 neutraalne gaas
EUR/MWh ja CO2 langeb 37% ehk tasemele 4.3 mln tCO2ekv – eemaldatud.
see on indikatsioon, et d. Selgitame. ENMAK 2035 eelnõu uues versioonis
TE100% eesmärgina iseeneses ei võimalda Eestil saavutada ei joonis ei sisaldu.
konkurentsivõimelist hinda ega vajalikku kliimamõju. Samas
93
Energiamajanduse arengukava aastani 2035 lisad 2-8
kasvab märgatavalt vajadus võimsusreservide ja võrguarenduste e. Selgitame. Eeldame, et ENMAK 2035 kavandatud
järele ning jätkuvalt püsivad küsimused TE ületoodangu tegevused toovad soodsamad elektrihinnad
majanduslikkuse osas (juba täna on tuule/PV allahindlus jõudsalt teostatud analüüside põhjal.
kasvamas, otsemüügilepinguid on juhitava energia puudumisel f. Arvestatud.
liiga riskantne pakkuda). g. Arvestatud.
c. Tabel 3.1, selgitada kuskil, mida tähendab “CO2 neutraalne
gaas”?
d. Trükiviga graafikul K4 “MW Meretuulepargid”
e. Lk 24. Elektri turuhind ei saa olla „eeldus“, vaid eeldustel
põhinevate stsenaariumite analüüsi tulemus.
f. Lk 40. 2022. aasta tekkinud akude jäätmete viide puudu.
Mainitud „märkimisväärne jäätmehulk“ on potentsiaalne
keskkonnarisk, mille maandamise/käitlemise teemakäsitlus
puudub.
g. Lk 40. lauses „.. 2022. aastal maismaatuuleparkide (kokku 310
MW) üldpindala kokku 1002 ha maad (3,232 ha/MW), sh tuulikute
all oli kokku 62 ha maad (0,2 ha/MW) ENMAK 2035 kavandatud
tegevuste tulemusel on aastaks maismaatuuleparke 9 korda
rohkem (2850 MW) kokku maa vajadusega 9 211 ha, sh tuulikute all
kokku 570 ha (nt Ülemiste järve pindala on 9600 ha)“. Parandus:
Ülemiste järv on 940 ha. Ehk tuuleparkide all saaks olema mitte
üks vaid kümme Ülemiste järve suurust ala.
2. Hind a.Arvestatud
a. Elektrihinna mõiste. Tekstis peaks olema alati üheselt b.Selgitame. ENMAK 2035 kajastab
mõistetav, kas mõeldakse elektri turuhinda või koguhinda tuumaenergeetika töörühma lõpparuannet ja
tarbijale. Nt lk 2, „Taastuvelektri tootmisseadmete rajamine aitab Riigikogu otsust tuumaprogrammi ja regulatsiooni
elektrienergia hinda naaberriikidega võrdluses loomiseks.
konkurentsivõimelisemana hoida“ – arvestades EN-s esitatud c.Arvestatud. Trinomicsi uuring koostati eeskätt
numbreid, võimaldab TE hoida elektri turuhinda (50-60 EUR/MWh) võimalike stsenaariumide analüüsiks ja
konkurentsivõimelisena, kuid koguhind tarbijale (154-179 tegevuskavade koostamiseks, memo koostati
EUR/MWh) kindlasti konkurentsivõimeline ei ole. taastuvelektri vähempakkumise ettevalmistamiseks.
b. Aastaks 2035 plaanitakse veelgi suurendada TE mahtusid Elektrihinna läbipaistvaks prognoosimiseks on
(5750 MW), mille hulka arvestatakse meretuulepargid juhul, mis käimas riigihange viitenumbriga 292338.
on hinnatud reaalseks kui tarbimine tõuseb 15.4 TWh peale, mis d. Võtame teadmiseks.
aga ei ole hinnatud realistlikuks ei Eleringi prognoosides1 ega ka
EIS uute investeeringute „toru“ põhjal. Lisaks on 2035. aastaks
jätkuvalt alles suur CO2 jalajälg:
3.8 mln tCO2ekv. Ettepanekud:
i. panustada jõudsamalt tuumaenergeetika kasutuselevõtuks
ettevalmistavatesse tegevustesse, mille kulud on 10a jooksul ca
73 MEUR - oluliselt madalam võrreldes alternatiividega.
c. ENMAK EN-is kirjeldatud hinnaprognoos tugineb
SEI/Trinomicsi „Üleminek kliimaneutraalsele elektritootmisele“
analüüside asemel kliimaministeeriumi memole3, mida ei ole
võimalik analüüsida ja tagasisidestada, kuna eeldused,
arvutusmeetodid ja analüüs pole avalik.
d. Kirjeldada mõju elektri turuhinnale kui
investeeringute/tarbimise juhtimise indikaatorile tulevikus:
i. Võttes arvesse, et nii TE kui juhitava energiatootmise rajamist
plaanitakse suuremahuliselt riiklikult toetada, siis milline on
elektri turuhinna roll turupõhiste investeeringute tegemisele juhul
kui ENMAKis kirjeldatud tegevused aastani 2035 ellu viiakse?
(tuleviku elektri turuhinna indikatsioonid varieeruvad eelnõus 49-
66 EUR/MWh kohta)
ii. Võttes arvesse, et tulevikus hakkavad eelnõus kirjeldatud
riiklike meetmete/ toetuste katmiseks tehtavad kulud kajastuma
elektriarvel muudel ridadel kui elektrienergia ehk on trend, kus
elektriarve kogusuuruse sõltuvus tunnihindadest väheneb
94
Energiamajanduse arengukava aastani 2035 lisad 2-8
(aktsiis, võrgutasud, KM, TE tasu ei ole tunnipõhised), mis
omakorda vähendab tarbimise juhtimise (ja salvestuse)
majanduslikku atraktiivsust. (2023: 91/179=51%; 2030:
66/179=37%; 2035:49/154=32%) – risk on jääda toetuse lõksu.
3. Meretuulepargid. a. Selgitame. Aastaks 2030 sätestatud taastuvelektri
a. Meretuulepargid ei ole dokumendist lähtuvalt vajaliku TE100% eesmärgi täitmine tuleb saavutada
saavutamiseks. meretuuleparkideta, kuna aastaks 2030
b. Kuidas monitooritakse meretuuleparkide rajamise eeldust meretuuleparke ei rajata.
tarbimismaht 15.4 TWh/a eelnevatel aastatel ja millistel b. Selgitame. Meretuuleparkide hinnavahelepinguga
tingimustel on põhjendatud/risk maandatud teha otsus toetamist ENMAk 2035 eelnõu uus versioon ei
meretuuleparkide ja lääne Eesti elektrivõrgu rajamise toetamise kavanda, elektrivõrgu arendamisega seotud
osas? Kuni pole kindlust 15.4TWh/a osas, pole investeeringud investeeringud kavandatakse põhi- ja jaotusvõrgu
põhjendatud/vältimatult vajalikud. arengukavadega.
4. Varustuskindlus Selgitame. ENMAK 2035 eesmärkide seadmisel ja
a. Kuna nii tiputarbimine kui ilmast sõltuvate tootmiste osakaal tegevuste kavandamisel oleme lähtunud strateegias
portfellis tõuseb, siis peab ka baas/juhitavate võimsuste osakaal Eesti 2035 toodud kohustusest minna üle
vastavalt tõusma, Vastavalt Aastal 2023 on see 1aastaks 2035 kliimaneutraalsele energiatootmisele
MW, aastaks 2040 MW, aastaks 2050 MW. Juhitavate kindlate energiajulgeoleku tagamisel aastaks 2050. Juhitava
(mis ei saa paari tunniga tühjaks nagu akud nt) võimsuste maht võimsuse kavandamisel lähtub Elering tiputarbimise
peab olema piisav. võimsuse prognoosist.
2024: Nõutakse 1000 MW ja tegelikkuses on 2024. aastal olemas
1616 MW, mis on väga mõistlik – 10-20% tipuvõimsusele lisaks
võiks olla turvaline. Elering teab paremini.
2030-2035. aastateks juhitava võimsuse maht langeb -
arusaadav, seda pole kuskilt võtta kui põlevkivi välja arvata.
2035+ on juhitava maht küll suurem, kuid see on madalam kui
tiputarbimine arvestades, et tarbimine on rohkem kui 2x tõusma
prognoositud.
Kokkuvõtteks: Sooviks näha juhitava võimsuse osakaalu
süsteemis igal ajahetkel 10-20% rohkem kui tiputarbimine.
Miinimum oleks = tiputarbimine. Lisaks vaatab Eleringi
Varustuskindluse aruanne juhitavate võimsuste vajadust
Baltikumiüleselt (5000-8000 MW aastatel 2024-2035), mis
tähendab, et kliimaeesmärkide saavutamiseks on põhjendatud
rõhutada süsinikheitmeta juhitava võimsuse vajadust.
Näen 2024 varustuskindluse aruandest, et Elering hindab, et
Estlink 1 ja 2-le lisaks on vaja 1000 MW kuni 2030, sealt edasi
1200 MW. Ehk kokku nähaks juhitava võimsuse olemasolu
vajadust 2000 MW, tulevikus 2200 MW ja enamgi veel..
Tänastes oludes, kus on teada, et:
- Kaablitega on riskid (ka realiseerunud nii tehnilise rikke
kui pahatahtliku tegevuse tõttu)
- Olemasolevaid juhitavaid jaamu plaanitakse sulgeda
- Juhuslikku taastuvenergiat (päike, tuul) tuleb veel juurde
- Riigikogu on otsustanud tuumaenergeetika
ettevalmistustega jätkata
- SEI/Trinomics analüüside kohaselt oli tuumaenergia
stsenaarium positiivne (mida, kinnitavad ka
Soome/Rootsi näited) .
Teeme ettepaneku lisada ENMAK2035 eesmärk
“Varustuskindluse tagamiseks, kliimaeesmärkide saavutamiseks
ja elektrienergia konkurentsivõimelise hinnaga elektrienergia
tootmiseks arendab riik hiljemalt 2040. aastaks välja kindla
võimsusena 600 MW tuumaenergiat.
95
Energiamajanduse arengukava aastani 2035 lisad 2-8
5. Tuumaenergia kasutuselevõtt. i. Osaliselt arvestatud. Fermi Energia AS
ENMAK keskendub perioodini kuni 2035, mille jooksul on meil pöördumises 18.03.2025 toob välja, et tuumaenergia
tõesti piiratud võimalused kliimakindla majanduse kasutuselevõtt Eestis 600MWe mahus 2037 aastaks
saavutamiseks. Kuni 2035 tuleb kindlasti taastuvenergiat on realistlikult teostatav. St tuumajaam ei tule
arendada, hankida strateegilisi reserve (olemasolevate ENMAK 2035 ajaraamis, kuid ENMAK 2035 eelnõu
põlevkivijaamade ja uute gaasijaamade näol), kuid seejuures uus versioon näeb ette tegevused tuumaenergiaga
arvestada, et osakoormusega töötavate TE võimsuste ja kasutusele võtu ettevalmistamiseks.
tipukoormusele vastavate reservide samaaegne väljaarendamine ii. Mittearvestatud. Gaasijaam sobib
on väga kallis. Lisaks on strateegiline reserv ajutine meede sagedusreserviks, tuumajaam mitte ja seetõttu ei
(riigiabi) kasutamiseks erakordetel juhtudel. See tähendab, et saa öelda üks või teine.
need reservid ei osale päev-ette elektriturul ja käivitudes iii. Selgitame. Tabelis 9.2 on toodud
erakordsetel juhtudel (nt kui päev ette turul pole piisavalt Tuumaprogrammi rakendamise riigieelarvelised
pakkumisi ja hind on maksimaalne või kulud ptk 4.5 Tuumaenergia töörühma
vähemalt väga kõrge). Eelmainitust ning asjaolust, et ENMAK lõpparuanne.pdf. Tabelis 9.1 on toodud 2025-2035
2035 analüüside käigus on tuumaenergia tuvastatud kui heade vajalikud investeeringud ühikmaksumuste alusel
sotsiaal-majanduslike näitajatega perspektiivikas võimalus arvestades taastuvelektri eesmärki aastaks 2030.
2035+ elektri hinna alandamiseks, CO2 jalajälje vähendamiseks, iv. Arvestatud,
tasakaalus juhitava netoimpordita energiasüsteemi v. Arvestatud.
kujundamiseks, on põhjendatud kirjeldada maksimaalse
selgusega tegevusi, mida tehakse kuni 2035 selleks, et
tuumaenergia kasutuselevõtt oleks võimalik.
a. Ettepanekud:
i. Lisada tekstis 2035.a. käsitlevasse osasse 300 MWe
tuumaenergia juhul kui ettevalmistavate tegevuste,
projektiarenduse ja rajamisega on valmis jõutud.
ii. Kõikjal tekstis, kus on 2035 ja edasi kontekstis „nt gaasijaam“
asendada „nt gaasi- või tuumajaam“.
iii. Tabel 9.1– lisada tuumaenergia kasutuselevõtuks vajalike
investeeringute maht (Tõsta ümber toetuste Tabelist 9.2, kuna
need on investeeringud, nagu H2 ja süngaasi võrku sisestamine,
mitte toetused). Samas on Tabelis 9.1 mitmed read (nt
tuulepargid) ju sisuliselt toetused, mitte investeeringud, need
kuuluvad Tabelisse 9.2.
iv. Uuendada lk. 38 tekstiosa „Riigieelarvest tuleb katta
tuumaprogrammi loomise kulu, kui tehakse otsus luua regulatsioon
ja raamistik tuumaenergia kasutuselevõtu võimaldamiseks.“ kuna
vastavalt 12.06.2024 RK OE 4314 on nüüdseks Riigikogu
otsustanud toetada Eestis tuumaenergia ettevalmistamist ning
selle jaoks sobiva õigusraamistiku loomist.
v. Tabel 7.1: 2025-2030 veerus tuumaprogrammi loomise eeldus,
positiivne otsus, on täidetud. Uuendada.
FERMI ENERGIA AS 18.03.2025 Vastused:
Arvestades meretuule toetuste kulukuse ja Euroopa komisjoni Arvestatud osaliselt. Tuumaenergia peab olema
Puhta tööstuse algatuse tõttu hanke rajamistähtaja turupõhine investeering ja seetõttu saab eelnõus
edasilükkumisega ning viimastel kuudel tõendatud mitmete kirjeldada vaid arendaja visiooni
Venemaa rünnakuga Läänemere elektri ülekandeliinide ja (investeerimisotsust pole tehtud).
sideühenduste vastu ning Kanada BWRX-300 rajamisega edasi
liikumisega, teeme ettepaneku „Eesti energiamajanduse
arengukavas 2035+“ kindlamalt kui seni sõnastada tuumaenergia
tootmine 600MWe mahus väikereaktorite rajamise eesmärgina
enne 2040 aastat.
14. jaanuaril 2024 esitas Fermi Energia AS avalduse 600MWe
võimsusega tuumaelektrijaama riikliku eriplaneeringu
algatamiseks Viru-Nigula ja Lüganuse vallas. Valitsuserakondade
juhid leppisid 27. jaanuaris 2024 kokku, et liigutakse edasi pakti
meetmetega energeetikas investeeringute kiirendamiseks,
muuhulgas tuumaelektrijaama eriplaneeringu algatamise
96
Energiamajanduse arengukava aastani 2035 lisad 2-8
otsusega, mida on kinnitanud ka uue moodustatava valitsusliidu
juhid.i,ii Majandus-ja kommunikatsiooniministeerium on
avaldanud, et peavad võimalikuks eriplaneerinuga edasi liikumist
I etapis ka tuumaenergia seaduse väljatöötamisega
paralleelselt.iii
Esitame järgnevas lisas põhjendused ja arvutused miks ja kuidas
tuumaenergia kasutuselevõtt Eestis 600MWe mahus 2037
aastaks on realistlikult teostatav, rahastatav, Eesti elektrienergia
varustuskindlust ja kliimaeesmärke toetav ning ökonoomne ja
panusega majanduskasvu.
Tuumaenergia konkreetsem eesmärgi seadmine „Eesti
energiamajanduse arengukavas 2035+“ võimaldab otsustajatel ja
avalikkusel sisukamalt ja praktilisemalt kaaluda tuumaenergiat
Eesti vajaduste ja energiatootmise lahenduste pikaajalises
kogumis.
MUINSUSKAITSEAMET 17.12.2024 Vastused:
• Lk 10 põhimõte nr 10 ütleb, et kavandatavate tegevuste Selgitame. täpsustatud, et ENMAK 2035 elluviimine
elluviimine toimub arvestades mh kultuuriväärtusi – kuid toimub arvestades Keskkonnamõju hindamise ja
selleks, et see ei jääks paljasõnaliseks, tuleks keskkonnajuhtimissüsteemi seadus–Riigi Teataja,
kultuuriväärtusi dokumendis läbivalt käsitleda. Vastasel sh arvestades kultuuripärandit. Mõju
juhul ei taju rakendusasutus, milliste tegevuste korral ja kultuuripärandile on täpsustatud ENMAK 2035 KSH
millises etapis neil kultuuriväärtustega puutumus tekib aruandes.
ja siis võib jääda pärandispetsialistide kaasamine liiga
hiljaks. Sellest on ajendatud ka järgnevad
tähelepanekud.
• Lk 3 „Selleks, et meie elektri varustuskindlus oleks Selgitame. Hüdroenergia on oma olemuselt kindel
tagatud, on Eestisse vaja piisavas mahus juhitavaid, kiirelt elektri tootmise tehnoloogia suure kõrguste vahe ja
või aeglaselt üles ja alla reguleeritavaid võimsusi“ – vooluhulgaga vesikondades. Hetkel paigaldatud
teadmata liiga palju erinevat tüüpi elektritootmiste hüdroenergia võimsus võrdub ühe kaasaegse
reguleeritavusest võiks siin ehk arvesse võtta maismaatuuliku võimsusega
hüdroelektrijaamasid (Kategooria:Eesti
hüdroelektrijaamad – Vikipeedia). Nii vähe, kui neid
meile veel alles on jäänud ning mõni, teatavasti, on
mingis osas mälestis või asub mälestisel. Jägala jõel on
kaks HEJ, neist Jägala Energy HEJ on 2MW ja Linnamäe
HEJ 1,15MW (mälestis, maksimaalne elektrienergia
toodang Wikipedia andmetel 7 GWh/aastas). Lähikonna
tarbeks ja kriisiolukordade leevendamiseks on see piisav
(st panus nii energiajulgeolekusse kui
kliimaeesmärkidesse). Kundas on 400kW ja Tudulinna
HEJ on pisike, 150kW koguvõimsusega ning mõlemad
on mälestised. Hüdroenergia on aastaringselt
kasutatav, vastupidiselt päikeseenergiale ning
stabiilsem kui tuuleenergia. Lk 23 tabeli kohaselt on
hüdroenergia maht Eestis kokku 8MW, mis küll
kogumahust on köömes, kuid lokaalses vaates oluline.
Seda lokaalset olulisust tegelikult võiks (paluda)
analüüsida, nt kas seda toodangut saab sihitatult
ümbersuunata elutähtsate teenuste tagamiseks
kriisiolukorras (haiglad). NB! Lk 13 energiajulgeoleku
väljakutsete all on nimetatud „hajapiirkonna võimekuse
tõstmine toota lokaalselt energiat“ ning
tootmisvõimsuste kavandamise all „kohalike
omatarbeks ja tarbimise lähedal paiknevate
elektritootmisvõimsuste olemasolu ja suurendamine“,
mida hüdroenergia just täidab, olles ühtlasi ka juhitav
97
Energiamajanduse arengukava aastani 2035 lisad 2-8
võimsus (mida arengukava tähtsustab)! Lisa 1 lk 36 lisab
kliimakindluse sisustamisel „hajatootmise arendamine
vähendab tsentraliseeritud tootmise haavatavust“.
Seega leiame, et lokaalsete, juhitavate ja aastaringselt
suhteliselt stabiilsete energiatootmisallikatena võiks
HEJ-e rohkem tähtsustada.
• Hoonete renoveerimisel tagada valmidus Arvestatud. Riik ette ei kirjuta temperatuure, seda
madalatemperatuurilisele kaugküttele üleminekuks ja teeb võrguettevõte. Ettevõtted koostöös kohaliku
soojuspumpade kasutusele võtuks, keskkonna- ja omavalitsusega määravad kaugküttega
heitsoojuse ning soojussalvestuse integreerimiseks – see liitumistingimused. Vahendite olemasolul
kõik on tervitatav, kuid siin oleks kindlasti vaja olemasolevate toetuste jätkamiseks ja kaugkütte
toetusmeetmeid, et vähendada majaomanike investeeringuteks uurime ja korraldame
investeeringu mahtu, vastasel juhul ei ole see eesmärk toetusvõimalused tarbijatele, ettevõtetele ja/või
näiteks muinsuskaitsealade ajalooliste hoonete kohalikele omavalitsustele. Muinsuskaitse- ja
kontekstis realistlik (sissetulekute tase on madal ning miljööväärtuslikele hooned ei pea vastama
hoonete remondivõlast tingitud investeeringuvajadus energiatõhususe miinimumnõuetele, kui nõueteA
kokku on niikuinii omanikele ülejõukäiv. Kaugküttega täitmine rikuks hoonete välimust. Korterelamute, sh
liitumise rahaline toetamine vabastaks nende ressursse kultuuriväärtuslike hoonete kaugküttega liitumine, st
hoone energiatõhusamaks rekonstrueerimise tarbeks). tööd kinnistul ja liitumistasu, on toetatav ja hõlmatud
järgmiste toetustega:
• Ida-Viru meede
https://www.riigiteataja.ee/akt/12009
2024001 (§ 5 lg 1 p 16);
• üleriigiline meede
https://www.riigiteataja.ee/akt/12712
2024022 (§ 6 lg 1 p 16);
• RRFist rahastatav samasisuline toetus on
ka veel avatud -
https://www.riigiteataja.ee/akt/11302
2025006 - § 6 lg 1 p 7.1.
Lisaks kaugküttega liitumisele on toetatavad kõik
hoone energiatõhustamisele suunatud tegevused.
• Tuuleparkide ja päikeeseelektrijaamade rajamise Selgitame. Pärandi- ja arhitektuuriküsimusi
kavandamisel tuleb asukoha valikul arvestada riikliku ja käsitletakse keskkonnamõjude hindamisel ja
kohaliku kultuuripärandiga, st nii ehitatud keskkond, ehitustööde käigus kooskõlas kehtivate seaduste ja
kaitsevööndid kui väärtuslikud maastikud ja arheoloogia korraga koostöös Muinsuskaitseametiga ning
(sh maa- ja veealune). Selleks tuleks protsessi aegsasti leidudest ja tähelepanekutest tuleb vastavalt teada
kaasata KOV (just kultuuripärandi spetsialisti mõttes) ja anda.
Muinsuskaitseamet, et võimalikud kitsendused ei
ilmneks alles menetluse hilises etapis. Näiteks on hiljuti
tekkinud selline olukord Lääne-Virumaal Vinni vallas
Muuga mõisa juures, kus kavandatakse tuuleparki
mõisast 2,5km kaugusele. Muuga mõis on nii
arhitektuuri kui ajaloo poolest Eestis erakordselt
väärtuslik ning tuulepargi rajamine sedavõrd lähedale
muudaks ajaloolist väärtuslikku maastikku
märkimisväärselt, mistõttu vajaks plaan mõju analüüsi
kultuuriväärtuste säilimisele.
• Torustike rekonstrueerimisel ja kaugjahutuse rajamisel Selgitame. See on kohaliku omavalitsuse
tuleb kaevetöödel arvestada arheoloogiaga ning planeerimis- ja ehitusküsimus, kuidas tagada hoone
ajalooliste hoonete stabiilsuse tagamisega. Nende rekonstrueerimisel kommunikatsioonid.
töödega kaasnevalt tuleks tänavate rekonstrueerimisel
kaaluda võimalusi aja jooksul tõusnud tänavapinna
langetamiseks, et tänavaäärsete hoonete soklid
taastada algsel või võimalikult lähedasel kõrgusel (see
aitab taastada keldrite niiskustasakaalu ning tagada
98
Energiamajanduse arengukava aastani 2035 lisad 2-8
hoone konstruktsioonide säilimist). Samuti tuleks
majaomanikega alustada aegsasti koostööd, et neil
oleks võimalus ajastada hoonete soklite niiskustõke ja
soojustamine ajale, mil tänav on niikuinii lahti kaevatud.
• Lk 9 põhimõtetesse võiks lisada põhimõtte, et Selgitame. Põhimõte nr 1 sissejuhatuses on
kaugküttega liitumine on kodutarbijale taskukohane, taskukohasene elektrihind, mitte liitumine võrguga.
analoogselt elektrihinnaga (põhimõte nr 1). Samaga Elektri lõpphinda on tarbimisklasside lõikes võimalik
võiks täiendada ka lk 13 loetelu. See oleks alus hinnakomponentide (nt võrgutasu või taastuvenergia
toetusmeetmete väljatöötamiseks. tasu diferentseerimine) kaudu mõjutada, kaugkütte
hinna määrab Konkurentsiameti kooskõlastatud
kaugkütte võrgupiirkonna soojuse piirhind.
• lk 29 joonis 5.1, millest nähtub, et soojustarbimise
vähenemine prognoositakse olema kõige suurem maa- Selgitame. Soojus- ja jahutusmajanduse uuringus
asula eramutel ja maa-asula kortermajadel ning niivõrd leiti vastavalt hoonete energiamärgisele
üldse mitte linna korterelamutel, nagu energiatõhusust rekonstrueerimisega kaasnev energiakulu
eestvedavad starteegiadokumendid on deklareerinud vähenemine: enne 2000. a ja pärast 2000 a. ehitatud
(väide, et NL-aegsete korterelamute tehaselisest hoonete pindala järgi arvutatud energiavajaduse
rekonstrueerimisest on saadav kõige suurem järgi energiakulu era- ja kortermajades, statistika
energiasääst). Maa-asula eramud hõlmavad eelduslikult järgi saadi maa- ja linnaasulate erinevused. Hoonete
just nn määratlemata pärandit, mille ajaloolise välisilme rekonstrueerimise pikaajaline strateegia.pdf puhul
kadumise pärast on mures ICOMOS Eesti, leiti enne 2000. aastat ehitatud hoonete
Vabaõhumuuseum jt. Selle diagrammi alusel on mure rekonstrueerimise mahtude pindala. Ärihoonetele
seniarvatust akuutsem. Siin tahaks küll teada, kuidas pole seni energiatõhususe suurendamiseks toetusi
selline diagramm on saadud ja mida tuleb mõista maa- makstud, erinevalt elamutest ja avaliku sektori
asula või linna all (st kumba jäävad hoonetest ning tegelikult on tehnosüsteemide
muinsuskaitsealad?). Samuti, kui nii ENMAK kui nt rekonstrueerimine 5 aastase tasuvusajaga
kliimakindla majanduse seadus adresseerivad avalikus ärikinnisvara uuringu lõpparuanne_0.pdf. Ajas
kasutuses olevate (st riigile või KOV-ile kuuluvate) paraku nõuded (sh strateegilistele dokumentidele)
hoonete energiatõhustamist eeskujuna teistele, siis muutuvad ja olude muutusest tulenevalt samad
miks paistab sellel diagrammil ärihoonete eeldused ei pruugi enam aasta-paari pärast kehtida,
soojustarbimise vähenemine nii napp. Vrdl nt hoonete soojusenergia tootmise statistikat juba mitmed
rekonstrueerimise pikaajaline strateegia lk 2 ja lk 4 ning aastad riiklikult ei koguta ja seetõttu on keeruline
ENMAK vastava diagrammi alusena viidatud D3 report lk saada ülevaadet ja prognoosida soojuse tarbimist.
18 mahtusid. Üksteisele viitavad siseriiklikud Seetõttu soojuse uuringus prognoositi küttevajaduse
strateegiadokumendid peaksid strateegiate hoonete energiavajaduse järgi. Hoonete
väljatöötamiseks kasutama samadel alustel valminud rekonstrueerimise pikaajaline strateegia keskendus
või samu uuringuid või siis selgitama erisused. hoonete rekonstrueeritava pinna täpsustamisele,
mitte energiavajaduse täpsustamisele, strateegia
uuendatakse tähtajaga 1.09.2026 Renoveerimiskava
| Kliimaministeerium.
• Selleks, et arengukava tegevuste elluviimisel Selgitame. Pärandi- ja arhitektuuriküsimusi
kultuuripärandit säästvaid põhimõtteid igakülgselt käsitletakse kooskõlas kehtivate seaduste ja korraga
arvestada, tuleb suuremate maa-alaliste rajatiste koostöös Muinsuskaitseametiga ning leidudest ja
(eelkõige tuulepargid ja päikeseelektrijaamad) tähelepanekutest tuleb vastavalt teada anda.
kavandamisel lisaks kaitsealusele kultuuripärandile Suuremate maa-alaliste rajatiste kavandamisele
arvestada ka seni avastamata arheoloogiapärandiga. eelneb kas keskkonnamõjude hindamine või siis
projekteerimistingimuste koostamine. Menetlejaks
on KOV, kellel on teadmine kaitsealustest
kultuuripäranditest. Ettepanekust ei selgu, kuidas
saaks planeerimis- või projekteerimistingimuste
koostamise etapis võtta arvesse seni avastamata
arheoloogiapärandeid. Nõuda sellekohaseid
uuringuid arendajalt on ebamõistlik ja tooks kaasa
taastuvenergia kasutuselevõtu aeglustumise, see
oleks omakorda vastuolus ENMAKis püstitatud
eesmärkidega.
• Mistahes toetusmeetmete väljatöötamisse palume Selgitame. Pärandi- ja arhitektuuriküsimusi
kaasata Muinsuskaitseameti, et tagada toetuse käsitletakse kooskõlas kehtivate seaduste ja korraga
99
Energiamajanduse arengukava aastani 2035 lisad 2-8
tingimuste kooskõla kultuuripärandi säilimise koostöös Muinsuskaitseametiga ning leidudest ja
eesmärkidega. tähelepanekutest tuleb vastavalt teada anda.
Arvestame ettepanekuga ja kaasame toetusmeetme
väljatöötamisel Muinsuskaitseamet.
Lisas 1 on kirjeldatud kavandatavad tegevused. Palju on Selgitame. Kuigi eraldi toetust milljööväärtuslikele
regulatiivseid meetmeid aga mõni puudutab otseselt ka ehitatud hoonetele pole, siis Kredexi renoveerimistoetuste
keskkonda, näiteks kaugküttevõrgu eelisarendamine (ptk 1.1.3.1), tingimused annavad eeliseid taolistele hoonetele.
soojuspumpade kasutus (ptk 1.1.3.2) kaugküttevõrgu
renoveerimine (ptk 1.1.3.3), jahutusvõrkude rajamine (ptk 1.1.3.6)
– nende puhul tuleks mainida kultuuripärandiga arvestamist, et
rakendavate tegevustega seotud osapooled oleksid sellest
vajadusest teadlikud. Äärmiselt oluline on teadvustada
kultuuripärandi ja pärandiekspertide rolli TAI (teadus, arendus,
innovatsioon; ptk 1.2.2) tegevustes vältimaks olukorda, kus
keerulisemaid lahendusi eeldavad pärandkeskkonnad ja -hooned
jäävad teistest maha, mis omakorda hakkab mõjutama
kultuuriväärtuslike piirkondade atraktiivsust elukeskkonnana ja
seeläbi nende säilimise võimalikkust – nii on juba juhtunud
hoonete energiatõhususe tõstmise lahenduste väljatöötamises.
EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKODA 13.12.2024 NR 4/200 Vastused:
Lisada ENMAK 2035 üldeesmärki viide, et see peab soodustama Arvestatud. Üldeesmärk on täpsustatud.
majanduse konkurentsivõimet. Näiteks võiks üldeesmärgi
sõnastada järgmiselt: „Energiamajandus on kestlik, tagades Eesti
ettevõtete toodete ja teenuste konkurentsivõime, ning on kooskõlas
kliimapoliitika eesmärkidega.“
• Palume ENMAK 2035 sõnastust muuta selliselt, et Arvestatud. Tööstuse elektrihinna prognoos
ettevõtete konkurentsivõime ja elanike majandusliku naaberriikides tellitud ja eelnõu täiendatud
heaolu tagamiseks peab ka energia lõpphind olema elektrivarustuse ptk 3.
taskukohane võrreldes meie lähiregiooniga.
• Soovitame rohkem tähelepanu pöörata sellele, et
ENMAK 2035 tagaks konkurentsivõimelise
elektrienergia hinna võrreldes meie lähiregiooniga.
Selleks tuleb võrrelda Baltimaade, Poola ja Põhjamaade
tööstustarbijate/suurtarbijate energiasisendite hindasid
ja rakendatavaid makse/tasusid. Selline analüüs annab
vastuse, kui konkurentsivõimeline on täna elektrienergia
lõpphind Eesti tööstustarbijale/suurtarbijale ning
millised on erinevad võimalused elektrienergia
lõpphinna konkurentsivõimelisemaks muutmiseks.
• Palume ENMAK 2035-s lihtsalt ja arusaadavalt välja -Mitte arvestatud. Meretuuleparkidele
tuua arvutuskäik ja eeldused, millest lähtuvalt on hinnavahelipinguga toetust ENMAK 2035 eelnõu uus
prognoositud, et 2035. aasta elektrienergia lõpphind on versioon ei kavanda.
154 EUR/MWh. Samasugune lihtne ja arusaadav -Arvestatud osaliselt. Välja on toodud elektrihinna
ülevaade tuleb teha ka alternatiivsete stsenaariumite mõjutajad. Prognoositud on suurtarbijate elektrihind
kohta. Näiteks võiks analüüsida alternatiivi, kus võrdluses naaberriikidega.
meretuul on asendatud maismaatuulega. -Arvestatud. Naaberriikide elektrihinna prognoosi
• Tuua välja, millise tarbimismahu juures on pakutud kajastatud lisas 2.2.2.
hinnaprognoos tehtud. Lisaks tuleb arvutada
elektrienergia lõpphind erinevate tarbimismahtude
juures.
• Kas ja kuidas on prognooside tegemisel arvesse võetud
meie lähiregiooni elektrituru arenguid? Milline saab
olema elektrienergia lõpphind meie lähiregioonides
aastaks 2035?
• Teeme ettepaneku lisada ENMAK 2035 ka erinevaid Arvestatud. Täiendused leitavad ptk 2.4 ja 3.
maksude ja tasudega seotud teemasid, mis aitaksid
100
Energiamajanduse arengukava aastani 2035 lisad 2-8
muuta elektrienergia lõpphinna tarbijatele või teatud
tarbijagruppidele konkurentsivõimelisemaks.
• Lisada ENMAK 2035 üldmõõdikuna või vähemalt -Arvestatud osaliselt. Vastav statistika
alaeesmärgi mõõdikuna elektrienergia (koos maksude tööstustarbijatele puudub. Lähtume Eurostati
ja tasudega) mõõdik ka tööstusettevõtete või statistikast kodumajapidamiste ja mitte-
suurtarbijate elektrihinna jaoks. kodumajapidamiste elektrihinna komponentide
• Palume kehtestada ambitsioonikam mõõdik kohta kõigis tarbimisklassides.
taskukohase hinna jaoks. Näiteks võiks mõõdik olla -Arvestatud. Ptk 2.4 on toodud kõikide
seotud meie lähiregiooni elektrienergia hinnaga või Eesti tarbimisklasside elektrihinna mõõdik võrdluses
elektrihind on teatud protsendi ulatuses soodsam kui ELi Läänemere äärsete riikide keskmise elektrihinnaga
keskmine näitaja. samades tarbimisklassides.
• Täiendada alaeesmärki „taskukohase hinna tagamine“ -Mittearvestatud. Lähtume Trilemma
ka sõnaga „konkurentsivõime“ ehk siis alaeesmärk energiajätkusuutlikkuse indeksist, mida arvutatakse
peaks olema taskukohane ja konkurentsivõimeline hind. igal aastal WEC poolt.
• Miks ei ole plaanitav tuuleparkide toetusmeede Arvestatud osaliselt. ENMAK 2035 eelnõu uus
tehnoloogianeutraalne, vaid eristatakse maismaa- ja versioon näeb ette, et pärast 2025. aasta
meretuuleparke? ENMAK 2035-s ei ole selle kohta taastuvelektri vähempakkumist kuni 2 TWh
põhjendusi. toodangu turuletoomiseks toetusi ei kavandata ja
• Kas ja kui palju toetatakse meie lähiregioonis, näiteks uued tootmised lisanduvad turupõhiselt. ENMAK ei
Soomes, Rootsis, Lätis, Leedus uute tuuleparkide ennusta ega välista poliitilisi otsuseid, vaid esitab
rajamist? Kas ja kui palju rajatakse nendes riikides võimalikud otsused ja kirjeldab nende tulemusi.
tuuleparke ilma toetuseta? Kui rajatakse ka toetuseta,
siis miks ei eelista Eesti turupõhist lähenemist
toetusepõhisele lähenemisele?
• Lisada ENMAK 2035 põhimõte, et
elektritootmisvõimsuste rajamise toetamisel lähtutakse
tehnoloogianeutraalsusest ja tagatakse investorite
võrdne kohtlemine.
• Palume ENMAK 2035-s täpsemalt selgitada, kuidas Selgitame. Eesti tarbijate küsimused seoses
tagatakse, et Eesti energiamajanduse investeeringud on elektrienergiaga väljenduvad enamasti soovis muuta
tasakaalus majanduse arenguga ning uued selle hind taskukohasemaks. Nii pikemas kui
investeeringud tehakse koostöös lisanduvate lühemas perspektiivis on elektrienergia hinda
suurtarbijatega. Kas ja kuidas võetakse seda arvesse võimalik vähendada üksnes tehnoloogiatega, millel
taastuvenergia vähempakkumiste korraldamisel? on senisest keskmisest elektrienergia börsihinnast
• Taastuvenergia vähempakkumise tingimused peaksid soodsamad muutuvkulud. Neid on võimalik rajada
olema sellised, et toetust makstakse toodangule, mida turutingimustel olukorras, kus vahe elektrienergia
tarbitakse tunnipõhiselt vaid Eestis. hinna ja projekti kulukuse vahel on piisavalt suur, et
katta nii kapitali- kui opereerimiskulu. Juhul kui see
vahe on väike, siis võivad investeeringud viibida,
viivitades ühtlasi elektrihinna odavnemist.
Elektrihinna languse kiirus on seotud tuule- ja
päikeseenergia kiire turule tulekuga.
Energia- ja Euroopa Liidu siseturu reeglid ei luba
piirata eksporditavat elektrienergiat ega siseriiklikke
tarbijaid kohalikult toodetud elektrienergia toetamise
kaudu varjatult subsideerida. Küll aga ei anta toetust
kogu toodetud elektrienergia ulatuses – üksnes
tootmisrajatise vähempakkumisele esitatud
toodangu ulatuses; ega kogu pakkumishinna ja
turuhinna vahe ulatuses – vaid üksnes piiratud
toetuskoridori ulatuses. Kui elektrienergia börsihind
langeb madalamaks pakkumishinna ja
toetuskoridori vahest, ja on suurem kui „null“, jääb
see elektritootja riskiks.
ENMAK 2035 tegevustes tuleb elektrisüsteemi tasakaalu Võtame teadmiseks.
tagamiseks tehtavatest kulutustest katta vaid Eesti
tarbimismahtu tagav osa.
101
Energiamajanduse arengukava aastani 2035 lisad 2-8
Kajastada ENMAK 2035-s investeeringuid aastani 2050 või Selgitame. ENMAK 2035 alusuuringutes hinnatud
vähemalt tuua välja ENMAK 2035-s kirjeldatud tegevuste kliimaneutraalsele energiatootmisele ülemineku
investeeringute maht pärast 2035. aastat. investeeringud aastani 2050 on kirjeldatud ENMAK
2035 eelnõu lisas 2 tabelites 13, 14, 18, 25 ja 26, 29
ja 30.
• Palume selgitust, miks ei ole ENMAK 2035 Selgitame. Põlevkiviga seonduv tekst on ENMAK
tehnoloogianeutraalne ja välistab põlevkivienergeetika eelnõus uuendatud
kasutamise isegi juhul, kui see muutuks CO2
neutraalseks ja oleks konkurentsivõimelise hinnaga.
• ENMAK 2035-s tuleb lähtuda sellest, et elektritootmine
muutub CO2 vabaks, kuid tehnoloogilist lahendust ei
peaks ette kirjutama.
Palume kaaluda ettepanekut lisada gaasivarustuse alla minevate Selgitame. Ettevõtjatel on võimalik taotleda toetust
tegevuste alla ka võimalus asendada fossiilse päritoluga uuele energiaallikale üleminekuks Ettevõtja
maagaas tööstuses kohapeal biomassi jäätmetest toodetava varustuskindluse toetus - EIS. Täiendava
energiaga. Lisaks teeme ettepanekud koostada biogaasi tooraine toetusvajaduse täpsustamiseks on vajalik kõigepealt
ressursi analüüs. hinnata antud toetusmeetme tulemusi. Biogaasi
tooraine ressurssi käsitlev uuring valmis 2024. aasta
lõpus Biogaas | Kliimaministeerium
Palume ENMAK 2035-st kustutada kliimakindla majanduse Mittearvestatud. Lähtume eeldusest, et viidatud
seaduse eelnõule viitav tekst. seaduse eelnõu veel sisuliselt täpsustub, kuid
võetakse vastu ja jõustub.
TEADUSTE AKADEEMIA 10.01.2025 1-11/1-2025 Vastused:
TA juhib tähelepanu, et eelnõus prognoositud tootmis- ja Selgitame. ENMAK 2035 koostamise alusuuringutes
tarbimismahud ei pruugi olla realistlikud. Samuti ei ole eelnõus teostati sotsiaalmajanduslikud analüüsid, vt ENMAK
toodud sotsiaal-majanduslike mõjude hinnangut, mis näitaks, 2035 eelnõu sissejuhatuses viidatud analüüsid ja
milline on arengukavas ette nähtud investeeringute mõju Eesti täpsemalt lisas 2. ENMAK 2035 eelnõule on
sisemajanduse kogutoodangule, tööhõivele ja koostatud mõju hindamine, mille kokkuvõte on
kodumajapidamiste netosissetulekule. Seepärast jääb eelnõu toodud lisas 4.2. Veel täiendavate analüüside
ettenägemise võime piiratuks ning see ei suuda esitada veenvat teostamine pole põhjendatud.
ega põhjendatud visiooni kliimaneutraalsest energiasüsteemist
2050. aastal. Selleks et majanduse konkurentsivõimele ja
ühiskonna heaolule kriitilise tähtsusega arengukava tegevuste
kavandamise ning elluviimisega edasi minna, peab TA esmaselt
vajalikuks ENMAK 2035 eelnõu sotsiaal-majandusliku analüüsi
koostamist ning pakub selleks oma kompetentsi.
Tuuleenergia on Eesti kontekstis mõistlik valik, sest suuri Selgitame. Meretuuleparkide lisandumine sõltub
võimsusi on võimalik rajada suhteliselt kiiresti ja soodsalt ning elektritarbimise kasvust. Viidatud alusuuringus
need vähendavad pea lineaarselt elektri importi. Kuna lähtuti Eleringi ja Euroopa Komisjoni koostatud
maismaatuul on soodsam, siis eelnõu aluseks oleva elektritarbimise prognoosist Eestile, ENMAK 2035
kliimaneutraalse elektritootmise uuringu optimeerivates eelnõu eelmise versiooni koostamisel lähtusime mh
stsenaariumites kasutati ära kõigepealt maismaatuule MKM prognoositud uute võimalike suurtarbijate
potentsiaal, millele järgnesid avamere tuulepargid. Samas on lisandumisest. Eelnõu uues versioonis prognoose ei
uuringu stsenaariumite arvutuses (eelnõu lisa 2) kasutatud 2000 sisaldu, kuna neis on liiga palju määramatust ja
MW meretuuleparkide võimsust aastaks 2035, kuid eelnõu ise seetõttu on need taustainfona toodud seletuskirjas.
näeb ette poole väiksemat võimsust 1000 MW ning pakub välja
toetuse ainult väiksemale tuulepargi toodangule (2 TWh). Kuna
stsenaariumid olid väga tundlikud lähtuvalt sisendparameetritest,
siis tuleks ka selline variant modelleerida. Samuti ei ole eelnõus
analüüsitud varianti, kus meretuul lisanduks pärast 2035. aastat,
kuigi osa uuringu stsenaariumeid (taastuvgaas, tuumaenergia,
kõik tehnoloogiad võrdsed ja 1000 MW juhitavad) seda näitasid.
Leiame, et eelnõus tuleks põhjendada tehtud valikut
rakendusuuringute kontekstis.
Eelnõu on jätnud lahtiseks tuumaenergia kasutamise või Selgitame. Tuumajaama jm tootmiste
mittekasutamise juhitavates võimsustes 2040.–2050. aastate investeerimisotsused teevad ettevõtjad.
102
Energiamajanduse arengukava aastani 2035 lisad 2-8
perspektiivis, tõdedes, et prognoos täpsustub 2025. aasta suvel Tuumajaama ei rajata enne 2035. aastat ja see ei
saartalitluse või strateegilise reservi ja sagedusreservide hangete sobi juhitava võimsusena kiireks sagedusreserviks,
ning tuuleparkide vähempakkumise tulemuste alusel. mistõttu ei käsitleta seda arengukavas aastani 2035
Tuumastsenaariumist tuleneva juhitavate võimsuste tagamise nö põhistsenaariumina. ENMAK 2035 ei välista
ning madala elektrihinna alusel tuleks tuumaenergiat edaspidi tuumajaama rajamist. Tuumaenergia stsenaariumi
käsitleda ühe põhistsenaariumina ja koostada tuumaenergia sotsiaalmajanduslikud mõjud on leitavad ENMAK
rakendamise sotsiaal-majanduslike mõjude hinnang ning 2035 alusuuringu aruannetest kliimaneutraalsele
vastavalt sellele kavandada edasised tegevused. Kuna Eesti elektritootmisele ülemineku kohta Elektri uuringud |
alustab tuumaenergeetikas sisuliselt nullist, tuleks 2040 Energiatalgud
perspektiivis töötavate tuumajaamade ehitamise põhimõttelise
otsuseni jõuda suhteliselt kiiresti ja koheselt hakata Eestis
koolitama tuumaenergia tehnoloogiat tundvat inimressurssi.
Eelnõus on ette nähtud 500 MW uute gaasijaamade rajamine enne Selgitame. Viidatud uuringus modelleeriti
2035, mis erineb kliimaneutraalse elektritootmise uuringust. taastuvagaaside stsenaarium aastal 2030
Gaasijaamade vajadus on põhjendatud, kuid nende kasutusele võimsusega 1 GW Elektri uuringud | Energiatalgud
võtmine muudab uuringu modelleerimise tulemusi ja ehk antud uuringus arvestati võimalusega
gaasitarbimise prognoosi, mida tuleb eelnõus täpsustada. lisanduvate gaasielektrijaamade kohta.
Gaasitarbimise pikaajalise prognoosi uuring on
aluseks gaasitarbimise prognoosile, kus
arvestatakse täiendavate gaasielektrijaamadega ptk
4.1 Microsoft Word - Eesti gaasiülekandevõrgu
arengukava 2025-2034 Eleringi hangitava 500 MW
sagedusreservi tulemus selgub juulis, mille alusel
täpsustame ENMAK 2035 eelnõud. Vastavad
selgitused on eelnõus toodud, nt ptk 2.2
allmärkuses.
Juhitavad tootmisvõimsused kahanevad praeguselt tasemelt – Selgitame. Praegune juhitavate võimuste vajadus on
1808 MW – tasemele 1250 MW 2035. aastaks olukorras, kus 1000 MW, ENMAK 2035 eelnõu uue versiooni
tiputarbimine kasvab ning suurte tootmisüksuste, nagu kohaselt on elektritarbimise kasvades aastaks 2035
meretuuleparkide lisandumine esitab täiendava vajaduse juhitava võimsuse vajadus 1200-1600 MW, vastavad
süsteemiteenuste järele. Eelnõu uuringutes teostatud juhitavad võimsused on näidatud ENMAK 2035
modelleerimine on ebapiisav selgitamaks, kas juhitav võimsus eelnõu versioonis 13.11.2024 tabelis 3.1. Eleringi
jõuab kriitilise piirini, mis rikete puhul võib süsteemi muuta varustuskindluse aruanne täpsustab igal aastal 10
haavatavaks, raskendades energiajulgeoleku ja varustuskindluse aasta vaates eriolukordades Balti riikide ja Eesti
tagamist. stsenaariumid varustuskindluse tagamisel, vt nt ptk
4.3 Elering_VKA_2024.pdf
Eelnõus on käsitletud energiajulgeolekut, kuid edaspidi tuleb Selgitame. Riskianalüüsi koostavad elutähtsa
sellele pöörata rohkem tähelepanu ja koostada riskianalüüs, et teenuse osutajad, vt ENMAK 2035 eelnõu lisa 1.2.6
olla paremini valmis ka võimalikeks radikaalseteks Kriisideks valmisolek.
muudatusteks.
Eelnõus on suur määramatus tarbimisprognooside koostamisel, Selgitame. Ilmselt on mõeldud uuringut
mis on konfliktis riikliku energiasäästukohustuse teekaartide „Renoveerimislaine toetamine – energiatõhususe
uuringu tulemustega. Suure määramatuse tingimustes on vaja stsenaariumid ja energiasäästu kohustus Eestis“216,
testida tegevuste tundlikkust erinevate tarbimisstsenaariumite kus toodud meetmete rakendamine on eelduseks
korral, mida eelnõus pole tehtud. Samamoodi ei suuda eelnõu energiatõhususe direktiivist tulenevate energia
prognoosida lähiaastate gaasitarbimist. Seetõttu muutuvad tarbimise 2030. aasta sihttasemete täitmiseks.
analüüsitud stsenaariumite tulemused ebatäpseks ning neid ei 2035. aastaks liikmesriikidele energiatarbimise
saa võtta aluseks pikaajaliste prognooside tegemisel. sihttasemeid seatud pole energiatõhususe
direktiiviga. ENMAK 2035 alusuuringutes lähtuti
Euroopa Komisjoni ja Eleringi elektritarbimise
prognoosist ning teostati mh stsenaariumide
sensitiivsusanalüüsid, vt
D6_Sensitivity_analysis_draft_report_v4.2.pdf ja D4-
6 report.pdf. Elektritarbimise prognoose uuendab
Elering igal aastal. ENMAK 2035 koostamine algas
2021. aastal, vastavalt ettepanekule oleksime
216 Energiatõhususe uuringud | Energiatalgud
103
Energiamajanduse arengukava aastani 2035 lisad 2-8
pidanud igal aastal kuni ENMAK 2035 heaks
kiitmiseni uue tarbimise prognoosiga kõik
alusarvutused korrigeerima, mis on ebareaalne.
Alusuuringutes toodud stsenaariumid olid sisendiks
kavandatud tegevuste kirjeldamisel. Gaasitarbimise
prognoosi aluseks on gaasi ülekandevõrgu
arengukava, st täiendame ENMAK 2035 eelnõud uue
gaasitarbimise prognoosiga, ptk 4.1 Microsoft Word
- Eesti gaasiülekandevõrgu arengukava 2025-2034
alusel
Eelnõus arenguhinnangute aluseks kasutatud tarbimis- ja Arvestatud. Ambitsioonikad võimsused tulenevad
tootmismahud ei ole realistlikud. Ligi neljakordne elektritootmise majanduse vajadusest viia elektrihind alla ja tuua
ja samuti päikese- ja tuuleelektri tootmisvõimsuste kasv aastaks Eestisse uusi energiamahukaid ettevõtteid.
2035 on ülimalt ambitsioonikas (investeeringute maht iga- Olemasolevate, peamiselt põlevkivil
aastaselt üle 3% SKP-st) ja ei pruugi täies ulatuses turule elektritootmistega elektrihinna alla toomine pole
mahtuda. Seepärast on vajalik prognooside edaspidine võimalik. Täpsustame ja korrigeerime edaspidi
täpsustamine ning mudelarvutuste korrigeerimine. prognoose.
Eelnõus toodud elektrihinna prognoosid on ebapiisavalt Arvestatud. Euroopa Komisjoni rahastusega
põhjendatud ega tugine sisulisele analüüsile, vaid eraldiseisvale teostatud ENMAK 2035 alusuuringutes
memole, milles toodud hinnanguid ei ole selgitatud. kliimaneutraalsele energiatootmisele üleminekuks
Elektrihindade adekvaatseks prognoosimiseks on vaja täiendavat prognoositi elektrihind erinevates stsenaariumides,
uuringut. vt nt tabel 0-2 D8 Final report translated 6.12.2022
clean.pdf, eraldiseisvas memos analüüsiti
elektrihinda seoses meretuuleparkide
vähempakkumise kavandamisega. Elektri börsihinna
prognoosimine eeldab modelleerimise võimekust,
mida täna Eestis ei ole: sobiva mudeli ning vajalike
andmete (elektriturul olemasolevate ja
perspektiivsete tootmiste, salvestite, riikide vaheliste
ühenduste jms) olemasolu, riikide energiapoliitikates
pikaajaliste eesmärkide ja nende täitmise
toetusmeetmete arvestamist, geopoliitilise olukorra
võimalike arengutega seotud eelduste kokku
leppimist jpm. Otsime võimalusi modelleerimise
võimekuse loomiseks.
Eelnõu järgi ei lange elektrihind enne, kui lisanduvad uued Arvestatud. Eelnõus ptk 3 on lisatud elektrihinna
välisühendused 2035. aastaks. Juhul kui elektrihinna arvutustes mõjutajad, mille kaudu saavad energiamahukad
aluseks võetud elektritarbimise kahekordne kasv järgneva 10 ettevõtted vähendada elektrikulusid, täpsemad
aasta vältel ei rakendu, on toetuste kulu proportsionaalselt meetmed saab kavandada arvestades Euroopa Liidu
suurem olemasolevatele tarbijatele, millel võib olla negatiivne algatustest taskukohasele energiale ja puhtale
mõju Eesti majanduse konkurentsivõimele, sest praegused tööstusele217 üleminekul tulenevaid regulatsioone ja
võrgutasud ei soosi tööstust. Samuti puuduvad eelnõust meetmeteid (selguvad kõige varem sügisel 2025).
tegevused, mis vähendaksid võrgutasusid, aktsiise või Elektrointensiivsetel ettevõtetel on täna
taastuvenergiatasu energiamahukale tööstusele, kus elekter on elektriaktsiisi soodustus Alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja
oluline tootmise sisend. elektriaktsiisi seadus–Riigi Teataja, 330 kV või 110
kV pingel ülekande võrku ühendatud ettevõtetel on
väiksem võrgutasu Elektri ülekandeteenuse hinnad
alates 01.01.2025 | Elering kui teistel elektritarbijatel,
taastuvenergiatasu on 20 % väiksem aastal 2025
eelneva aastaga võrreldes. ENMAK 2035 eelnõu seni
koostatud kolmele versioonile pole laekunud ühtegi
ettepanekut, milline on tööstusettevõtete ootus
taastuvenergiatasu osas ja kes peaks katma
seonduvate erandite kulud.
Elektri- ja gaasimajanduse osad ei ole eelnõus piisavalt seotud. Arvestatud. Gaasitarbimise prognoos vastavalt
Gaasitarbimise prognoosis pole näiteks arvestatud Microsoft Word - Eesti gaasiülekandevõrgu
217 Uus tegevuskava, mille eesmärk on 2040. aastaks säästa energialt 260 miljardit eurot aastas - Euroopa Komisjon ja Puhta tööstuse kokkulepe
104
Energiamajanduse arengukava aastani 2035 lisad 2-8
elektritootmise lisandumisega. Kohaliku taastuvgaasi arengukava 2025-2034 on esitatud ENMAK 2035
tootmispotentsiaal on arvestatav, kuid selle konkurentsivõime ja eelnõu seletuskirjas, kuna prognoosid uuenevad
osakaal elektritootmises jääb ebaselgeks. regulaarselt ja eelnõus esitamine pole seega
põhjendatud. Gaasitarbimise pikaajalise prognoosi
uuring arvestab gaasi elektrijaamade
lisandumisega218. 2024. aastal lõppenud biogaasi
uuringus219 tõdetakse, et siseriikliku toorme baasil
on võimalik suurendada kestliku biogaasi tootmist
Eestis 815 GWh-ni aastas ning, et „Järk-järgult
minnakse üle kohalikule võrguvabale biogaasi
tarbimisele biogaasijaamade läheduses laienevates
või kujunevates piirkondlikes tööstussümbioosi
mudelit rakendavates tööstusparkides ja/või
energiakogukondades. Sellega välditakse
ülemäärast energiakulu biogaasi muundamisel ja
transpordil ning riske, mis kaasnevad gaasivõrgu
arenguga.“ Seega ei piisa kohalikust ressursist
biometaaniga erinevate sektorite vajaduste
katmiseks ning tuleb leida täiendavaid
energiaallikaid gaasivajaduse katmiseks.
Kütte ja jahutuse tegevused moodustavad väga väikese osa Selgitame. Gaasivõrgu dekarboniseerimisega
kavandatud toetustest hoolimata sellest, et antud valdkond luuakse võimalus seni maagaasil kütteseadmetele
moodustab ligikaudu poole energia lõpptarbimisest ning kasutab maagaasi tarbimise ja KHG heite vähendamiseks.
täna suures koguses fossiilkütuseid. Kuna arengukava ei kata Jahutusvajadus pole tulevikus marginaalne,
lokaalseid kütte- ja jahutuslahendusi, siis oleks oluline näidata jahutusvajadus kasvab 1 TWh võrra aastaks 2050.
fossiilkütuste kasutust eraldi soojuse tootmisel ja lokaalküttes, Eelnõu lisas 2 on toodud lokaalküttes
mida eelnõu ei käsitle. Lokaalkütte välistamine tekitab eelnõus energiakandjate tarbimise prognoos ja kaugküttes
võimaliku vastuolu maagaasi tarbimise vähendamise energiakandjate prognoos on toodud
eesmärgiga, mida on raske täita ilma lokaalkütte meetmeteta.
Samas on arusaamatu, miks eelnõu peab vajalikuks pöörata eraldi
tähelepanu kasvavale jahutusvajadusele, mis on hoonete
energiabilansis suhteliselt marginaalne, ning tuleb juhtida
tähelepanu, et jahutuse tipuvõimsused langevad kokku
päikeseelektri toodangu maksimumiga.
ENMAK 2035 kannab küll energiamajanduse arengukava nime, Selgitame. Transpordi- ja hoonete sektorite
kuid sisuliselt on arengukavas käsitletud vaid elektri- ja eesmärkide ja tegevuste kavandamiseks on omad
soojusmajandusega seonduvat. Pea täies ulatuses on arengukavad, mis peavad tagama mh
käsitlemata transpordi- ja hoonete sektorid, mis moodustavad energiatõhususe saavutamise, vt Transpordi tulevik |
kokku 80% energia lõpptarbimisest Eestis. Arvestades, et Kliimaministeerium ja Renoveerimislaine |
energiatõhususe parandamise investeeringute vajadus on samas Kliimaministeerium. Topelt planeerimine tekitab
suurusjärgus energiatootmise investeeringutega, võib tekkida ebaselgust ja vastutuse hajumist.
oht, et energiamajanduse erinevad osad ei taga energiasüsteemi
optimaalset toimimist tervikuna. Selle tõttu teeb TA ettepaneku
veel kord kaaluda, kas terviklikust energiamajanduse
arengukavast loobumine on põhjendatud.
TA peab vajalikuks oma seisukohtade ja ettepanekute Nõustume. Kirjeldatud põhjustel on ENMAK 2035
põhjendamisel osutada tänasele olukorrale energiamajanduses ja tegevuste kavandamisel lähtunud vajadusest minna
eelnõus viidatud uuringute tulemustele. Juhime tähelepanu, et üle taastuvenergiale.
Eesti on lühikese aja jooksul muutunud elektrit eksportivast riigist
elektrit importivaks riigiks. Eelnõus esitatud andmete järgi on
elektritootmine langenud viie aastaga üle kahe korra: aastatel
2016–2018 toodeti elektrit 10–11 TWh, kuid 2023. aastal ainult
4,9 TWh. See on taustsüsteemiks eelnõus välja pakutud suurtele
investeeringutele, mille abil tahetakse kolmekordistada elektri
tootmist 14,2 TWh tasemele juba 2030. aastaks, mis muudaks
218 Gaasitarbimise pikaajalise prognoosi uuring
219 Biogaas | Kliimaministeerium
105
Energiamajanduse arengukava aastani 2035 lisad 2-8
Eesti tagasi elektrit eksportivaks riigiks. Eesti kliimaneutraalse
elektritootmise uuringus 2050. aastani modelleeritud
kliimaneutraalsust mitte saavutav referentsstsenaarium ja kõik
kliimaneutraalsed stsenaariumid (sh tuumaenergeetika
stsenaarium) näitasid väga sarnase struktuuriga tootmisportfelli.
Kõikides stsenaariumites toodeti 70–85% elektri sisemaisest
toodangust tuulest ja päikesest. See loob teatud kindluse, et
hoolimata suurest määramatusest on eelnõus esitatud tegevused
vähemalt lähiaastate perspektiivis liikumas õiges suunas ning
suures osas ka hädavajalikud.
KOGUKONNAENERGEETIKA ÜMARLAUA ETTEPANEKUD Vastused:
20.01.2025
Teeme ettepaneku kanda järgnev punkt ENMAKi põhiteksti: Arvestatud osaliselt. 20.06.2024 tegi
kogukonnaenergeetika ümarlaud ettepaneku tõsta
1. Kogukonnaenergeetika definitsioon ja arendamise kogukonnaenergeetika teemad ENMAK 2035 eelnõu
eesmärk põhitekstist tugiteemade alla, vt ENMAK 2035 eelnõu
tööversiooni 13.11.2024 lisa 6.2 lk 83 ENMAK 2035
Kogukonnaenergeetika hõlmab endas kogukondlikult juhitud eelnõu lisad 2-8 avalikule väljapanekule. Seetõttu
energiatootmise ning -tarbimisega seotud projekte. lisasime definitsiooni ja arendamise eesmärgi pisut
Kogukonnaenergeetika eesmärgiks on panustada korrigeeritud sõnastuse lisasse 1.2.3.
energiamajanduse hajutamisse, kohalikul tasandil Kogukonnaenergeetika on kohalike elanike ja
energiavarustuse toimepidevuse suurendamisesse ning ettevõtete võimalus, mitte kohustus
energiavaesuse leevendamisesse. Kogukonnaenergeetika energiatehnoloogia seadmete ühisostuks või
projektid võivad pakkuda soojusenergia, energiatõhususe, e- muudeks energiavarustusega seotud
mobiilsuse, energiavaesuse, energiateadliku käitumise, energia ühistegevusteks.
varustuskindlusega, paindlikkusteenustega jne seotud tegevusi ja
teenuseid. Kogukonnaenergeetika eesmärgiks võib olla peale
oma liikmetele majandusliku kasu osutamise ka keskkonnaalane,
kliimamuutuste leevendamise ning kohanemisega seotud kasu,
hariduslik, või muu sotsiaalne kasu.
Riigi huvi kogukonnaenergeetika vastu põhineb konkreetsetes
sotsiaalsetes ning keskkonnahoidlikes hüvedes: kollektiivse
tootmise, tarbimise ning salvestamisega käivad kaasas nii
energiatõhususe suurenemine kui ka energiakokkuhoid, mille läbi
panustavad kogukogunnaenergeetika projektid energia trilemma
kõiki kolme eesmärki, tagades kohaliku energiajulgeoleku,
taskukohasema varustuskindluse kui ka panustades
energiatoomise ja kasutamise keskkonnasäästlikkusse.
Kogukonnaenergeetika alla käivad kodanike energiakogukonnad,
taastuvenergiakogukonnad ning energiaühistud, mille liikmete
hulka võivad kuuluda eraisikud, kodanikuühendused
(vabaühendused); omavalitsused, avalikud ja eraettevõtted ning
mille juhtimises kasutatakse energiademokraatia põhimõtteid -
nad on sotsiaalses omanduses ning nende juhtimises on
kaasatud demokraatlikke otsustusprotsesse.
Teeme ettepaneku muuta ENMAKi Lisa 1, Kogukonnaenergeetika Selgitame. Kinnitame, et juba on menetluses
peatükki järgnevalt: seadusemuudatused, millega nähakse ette
2. Ülesanne: Regulatiivsete takistuste eemaldamine ning netomõõtmise põhimõtted, liitumispunkti sisene
kogukonnaenergeetikat soodustava keskkonna loomine energiajagamine ja regionaalne energiajagamine.
Kogukonnaenergeetika arendamiseks vajaliku Paraku ei ole täna võimalik nõustuda lähenemisega,
reeglistiku loomiseks ning tekkivate regulatiivsete millega võimaldatakse kogukonnaenergeetikale
takistuste eemaldamiseks on tarvis: võrgutasu vabastust, kuna seni kuni elektrienergia
- Lubada virtuaalse otseliini võimalust läbi riikliku võrgu kogukonna liikmete vahel toimetamiseks
(nt alajaama piires) ja võimaldada kogukonda kuuluva kasutatakse avalikku võrku, kasutatakse
tootjate ja tarbijate vahel energia otsemüüki ilma võrguteenust ja kui kogukonna liikmed on
106
Energiamajanduse arengukava aastani 2035 lisad 2-8
võrgutasuta, kasutades tunnipõhise netotarbimise võrgutasust vabastatud, tähendab see, et nende
põhimõtet. võrgutasu osa maksab ülejäänud ühiskond ja kuna
energiakogukonna omavahelisest energia
jagamisest kogu ülejäänud ühiskond kasu ei saa, ei
ole ka otstarbekas, et ülejäänud Eesti võrguteenuse
tarbijad seda energia jagamist subsideerivad.
- Tagada võrguhalduri poolt ette nähtud 15kW võrku Selgitame. See konkreetne ettepanek on kahtlemata
tagasi müümine mistahes juhul, ilma kliendipoolse ühelt poolt tugevalt seotud ka Teie teise
lisainvesteeringuteta. ettepanekuga, mis puudutas energiademokraatia
On näiteid, kus korteriühistutel on tingimuseks seatud põhimõtete täpsustamist korteriühistute
mitmekümne tuhande euroste investeeringute tegemine otsustuskvoodi vähendamise kontekstis, aga teisalt
võrgu arendusse. Kui võimalusi pole, nagu korteriühistu on tegemist väga tehnilise ja elektrivõrgu töökindlust
puhul tihti on, siis jääb energiamärgis saamata. puudutava küsimusega. Keskmise (16 korteriga
Energiamärgisest samaaegselt sõltuvad elamu) maksimaalne tarbimisvõimsus tunnis on
laenutingimused või sootuks laenu kättesaadavus. 8kW ja tegelik vajalik tootmisvõimsus oleks 4-5kW.
Näiteks, 10 korteriga maja maapiirkonnas vajab 30kW Paigaldades 15kW võimsusega päikesepaneelid, on
elektritootmist, et saada järgmise taseme juba olukord kus tarbitakse ära 46% oma toodetud
energiamärgis kuna ainuüksi fassaadi remondist ja elektrist ja 54% antakse võrku. Seega esiteks on
katuse soojustamisest ei piisa. Juhul kui ta laenu ei saa kodumajapidamiste ja korteriühistute puhul mõistlik
märgise tõttu, jääb kogu maja rekonstrueerimata ning lähtuda tootmisvõimsusest 12-14kW.
jääb saavutamata nii energiasääst kui ka elaniku jaoks Jaotusvõrguettevõtja hinnangul on lähimal
on elamiskulud selles majas kõrged. kümnendil liitumas Elektrileviga ca 1000 MW 15kW
mikrotootjat ja 600MW ulatuses 30kW mahuga
liituda soovivaid korteriühistuid. Nende liitumiste
võrku võimaldamiseks on Elektrilevil vaja
võrgutugevdustöödeks teha investeeringuid 700-800
miljoni euro ulatuses. Juhul kui ettepanekust
lähtudes lubada 15kW igal juhul ja kuludeta võrku
sisestada, tähendab seda, et need liitujad saavad
subsideeritud tingimustel ühtlasi ka suurema
tarbimissuunalise läbilaskevõime, mille
realiseerimist ei ole võib-olla varasemalt sõltuvalt
asukohast majanduslikult otstarbekaks peetud.
Lisaks ja mitte vähemtähtsana tekib sel moel teatav
oht võrgu alakasutuse suurenemiseks, mille läbi
suurenevad võrguga seotud halduskulud. Kui liituja
jaoks ei põhine tema liitumistasu enam tegelikel
kuludel, aga võrguettevõtjalt eeldatakse tehniliste
tingimuste ja nõuete täitmist ning võrguehitust, siis
soositakse ebaratsionaalset rahaliste ressursside
kasutust ja võib suureneda võrgu konfiguratsiooni ja
toimimise seisukohast mitteoptimaalsete
lahenduste hulk.
- Laiendada kohaliku kasu instrumenti nii, et Selgitame. Keskkonnatasude seadus reguleerib
kogukonnaenergeetika ühendused saaksid otseosaluse keskkonnahäiringu hüvitamise tasu („tuulikutasu“)
taastuvenergia suurarendustes - nt osakute jagamine maksmist. Lisaks sõlmitakse arendajate ja KOV-de
vahel vabatahtlikke kohaliku kasu lepinguid. Oleme
kohalikke elanikke koondavate juriidiliste isikutega.
seisukohal, et seaduse muudatuse ettepanekud ei
Selle toetamiseks on tarvis koostada ka hea tava loomaks selge peaks kajastuma arengukavas. Hea tava koostamine
kuvand kohaliku kasu ootustest ning sotsiaalset väärtust loovate on pigem kogukonnaenergeetika ühenduste ja KOV-
projektide eelistamisest. de eest vedada. Ettepanekus ei selgu sihtrühmad,
kelle jaoks täpsemalt on hea tava dokumendi
koostamine vajalik.
- Võimaldada kohalikel omavalitsustel seada hangetel Selgitame. Ettepanek nõuaks riigihangete seaduse
kogukonnaenergeetikat soodustavaid tingimusi. Näiteks muutmist.
kaotades hankekohustus kuni 150kW
107
Energiamajanduse arengukava aastani 2035 lisad 2-8
kogukonnaenergeetika tootmiselt energiaostu lepingute Selgitame. Ettepanekus vajaks täpsustamist, kes või
korral. mis takistab täna kohalikel omavalitsustel seada
Oluline on seada tingimused, mis välistavad hanketingimusi või hanketa osta elektrit kohalikelt
väiketootjatelt, nt otseostulepinguga või otseliiniga.
traditsiooniliste ettevõtete konkureerimist
Tõenäoliselt on silmas peetud, et ettepanek nõuaks
kogukonnaenergeetika ühistutega samadel alustel - et riigihangete seaduse muutmist. Oleme seisukohal, et
soodustatud/eritingimustel hankes osaleda, peab seaduse muudatuse ettepanekud ei peaks
kogukonnaenergeetika juriidiline keha tegutsema kajastuma arengukavas.
energiademokraatia printsiipidest220 lähtuvalt: olema
sotsiaalses või kollektiivses omanduses ja rakendama
demokraatlikku otsusprotsessi (näiteks ühistuna
tegutsedes kasutades üldkoosolekut või olles
munitsipaalomandis kasutama kohalikest kodanikest
koosnevat nõuandekoda). Täiendavalt võiks lubada
KOVidel 1% ulatuses osta elektrit kohalikelt
väiketootjatelt ilma hanketa.
- Võimaldada korteriühistutel vähendada otsustuskvooti Selgitame. Ettepanek eeldab Korteriomandi- ja
(mis on hetkel 100% ühisomandis oleva vara korteriühistuseadus–Riigi Teataja muudatust.
kasutamisel) juhtudel, mis on seotud
energiatootmisega, näiteks katusepinna kasutamisel
energiatootmispinnana või selle rentimisel
elektritootjale.
Energialahenduste rakendamistel võiks korteriühistutel
olla sama kohustus nagu laenu taotlemisel - 51%
häältest. Selleks võiks võimaldada energiaga seotud
tegevuste puhul korteriühistutel vähendada
otsustuskvooti (mis on hetkel 100% ühisomandis oleva
vara kasutamisel - näiteks katusepinna kasutamisel
energiatootmispinnana või selle rentimisel
elektritootjale). Korteriühistute otsustuskvoodi
alandamine lihtsustamaks katusepindade kasutust
taastuvenergia projektide tarbeks eesmärgiga
renoveerimisel parandada hoone energiaklassi.
3. ülesanne: töötada välja kogukonnaenergeetika Selgitame. Pilootprojektide rahastusmeetme
alustavatele projektidele toetavad mehhanismid ja väljatöötamise nõue ENMAKi raames ei ole
meetmed. otstarbekas, sest ENMAKi väljatöötamise perioodil ei
ole võimalik ette näha, missugused toetusfondid
Et kogukonnaenergeetika ettevõtmised saaksid areneda, vajavad
Eestile avanevad ja mis sihtsuunitlusega neid
nad riigipoolset tuge, kuna tegu on uuenduslike omandivormide
kasutada saab. Kindlasti saame antud ettepanekut
ning väikesemahuliste kohalikku ettevõtlust ning
arvestada uute meetmete väljatöötamisel.
energiajulgeolekut edendavate projektidega. Euroopa erinevatest
toetusmeetmetest on võimalik ka kogukonnaenergeetikale
suunatud rahalisi meetmeid rakendada (nt pakub sellist võimalust
praegu Sotsiaalne kliimafond221, aga on pakkunud ka
Ühtekuuluvusfond, Taaste- ja vastupidavusrahastu, Õiglase
ülemineku fond jne). Riik saab panustada kogukonnaenergeetikat
toetavatesse meetmetesse, pöörates tähelepanu, et võimalikud
investeeringud ei satuks valede eesmärkidega osapoolte kätte.
Selleks tuleks kogukonnaenergeetika abikõlbulikkuses
veendumiseks lähtuda välja töötatud sotsiaalse ettevõtluse ning
sotsiaalses omanduses olevatest ühistulistest ärimudelitest ning
220 https://energy-democracy.net/principals/index.html
221
P (25) Sotsiaalse Kliimafondi regulatsioon (EU) 2023/955
108
Energiamajanduse arengukava aastani 2035 lisad 2-8
töötada välja kogukonnaenergeetika rakendamiseks
otsetoetused või teenused:
- Pilootprojektide rahastusmeetme välja töötamine
projektidele, mis rakendavad sotsiaalset omandivormi
ning kaasavad omanike ringi kohalikke elanikke,
kohalikku omavalitsust ja/või kohalikke mikroettevõtteid
ning mille tegevusala on energiatootmise või teenustega
tegelemine.
Sealhulgas on vajadus meetmete järgi, mis toetavad juriidilist
nõustamise saamist, energiakogukondade koostöö arendamist
ning demoprojektide algatamist.
- Toetada KOVide suutlikkust taastuvenergeetika Selgitame. ENMAK 2035 eelnõu lisas 7 on toodud
planeerimisel ja elluviimisel, sh võimaldades ressursid KOV võimalikud tegevused KOV energiamajanduse
kohaliku energiamajanduse korraldamiseks ning arendamisel, samas KOV-de võimestamine ENMAK
2035 eesmärkide täitmiseks. Salvestuse
nõustamiseks.
võimestamiseks võeti hiljuti vastu eelnõu salvestuse
topelttasude kaotamiseks ja lisaks TE tulek ise
KOVidel on terav vajadus kohaliku energiamajanduse soodustab salvestuse tulekut ja sagedusreservide
korraldamiseks, elanike nõustamiseks energia teemadel. Selleks turud ka.
on neile vaja eraldada ressursse regionaalsetele
energiaagentuuride loomiseks või väike- ja kogukonnaenergeetika
nõustamisteenuse avamiseks ja/või energiaspetsialisti
palkamiseks.
- Osana tugiraamistikust tuleb sisustada Mittearvestatud. Vastav ettepanek on tehtud REKK
kogukonnaenergeetika arengusuund REKKis ning leida sisustamisele, KOV-d saavad KEKK-de kaudu
viisid, kuidas KOVid saaksid kasutada KEKKi kohalikul kogukonnaenergeetika arengut suunata. REKKis on
tasandil kogukonnaenergeetika võimestamiseks - energiakogukonnad käsitletud Riiklik energia- ja
peamiselt on selleks läbi kohaliku tasandi valdkonna kliimakava | Kliimaministeerium
eesmärgistamine.
- Tõsta ühiskonna energeetika-alase ning Nõustume.
kogukonnaenergeetika teemalist teadlikkust ning
pädevust luues nõustamisvõimalusi läbi regionaalsete
energiaagentuuride või regionaalsetele
nõustamiskeskuste (nagu ettevõtluskeskused,
arengukeskused) või KOVide ametnike koolitamise
kaudu.
- KOV hoonete katuse või muu pinna kasutusse andmise Nõustume.
võimaluse loomine kohalikuks energiatootmiseks
("päikesekatused"), näiteks ühisrahastuse
(crowdfunding) kaudu, nii uutel kui rekonstrueeritavatel
avalikel hoonetel (seotud päikesepaneelide
paigaldamise kohustuse täitmisega 2025-2027).
- Määratleda konkreetsed tingimused energiaühistute Selgitame. ENMAK 2035 eelnõu ei täpsusta
koostööks võrguettevõtetega (nt: ühisliitumised võrguettevõtete koostöö tingimusi, selleks on nt
taastuvelektri tootmiseks nt kinnisvaraarendustes ja Elektrilevi arengukava, võrguga liitumise tingimused.
kortermajades). Võrguettevõtja poolt on selleks vajadus
kavandada hoonepõhise ja hoone lähedase
hajatootmise ja võrguga seotud ühistegevusi.
4. Ülesanne: Üldise teadlikkuse ja pädevuse kasv Selgitame. Ümarlaudade korraldamiseks
Üldise teadlikkuse ning valdkonna eestvedajate ja spetsialistide arengukavaga toetust ei kavandata, kuid
pädevuse tõstmiseks on tarvis teha asjakohane teave kogukonnaenergeetika võrgustiku loomine ja
kättesaadavaks. Selleks on vaja: arendamine teadlikkuse ja pädevuse kasvatamisele
- Toetada valdkonna eestvedajatele suunatud aitab kaasa.
regulaarsete ümarlaudade jätkamist (TREA
kogukonnaenergeetika ümarlaud);
- Tunnustada asjakohaseid metoodilisi ning Nõustume.
informatiivseid materjale ja avaldada need avalikult
109
Energiamajanduse arengukava aastani 2035 lisad 2-8
ministeeriumite poolt kasutatavatel veebilehekülgedel
(nt Energiatalgud.ee).
- Rajada seirevõimekus andmete najal, mis on Selgitame. Andmehõive arendatakse vastavalt
kogukondadele lihtsasti kättesaadavad ning mille kehtivatele nõuetele ja riikliku statistika
omamine Konkurentsiametil, võrguoperaatoril jt. seda võimalustele, vt ENMAK 2035 eelnõu lisa 1.2.7.
infot vajavatel organisatsioonidel on hädavajalik
valdkonna kaardistamiseks ja arendustegevusteks.
Seirevõimekus võib olla tagatud läbi elektrituru andmete
kogumise põhimõtete, eristades kogukondlikud
tarbijad/tootjad ning sellekohased andmed peaksid
olema avalikult kättesaadavad.
MTÜ EESTI VESKIVARAMU E-KIRJAD 7.03.2025 JA 1.04.2025 Vastused:
Hüdroelektrijaamade käigus hoidmine ja olemasolevate HEJ Teadmiseks võetud. Soovime toonitada, et veekogu
rakendamine annab panuse Eesti elektriga varustamise paisutamisel peavad aastaringselt olema tagatud
kindlusesse ja ENMAK 2035 üld- ja alameesmärkide keskkonnaloas kehtestatud paisutustasemed ning
saavutamisse 1. Energiajulgeolek, kättesaadavus ja taskukohane peab säilima ökoloogiline miinimum vooluhulk
hind Baasvõimsust tagav tootmisviis Tootmine 24/7 Tootmise paisust allavoolu (sellisel juhul suvel
muutused hooajaliselt hästi ennustatavad Tootmine madalveeperioodil, nö põuasel ajal, hüdroenergia
vastutsükliline päikeseelektrijaamadega Hajutatud pöörlevad tootmiseks ei pruugi jääda piisavalt vett turbiinidele
võimsused panustavad võrgu stabiilsusesse Hajutatud väikesed juhtimiseks).
tootmisüksused võimelised jätkama tööd kohaliku olulisusega Veevool jões ei ole 24/7 ühtlane, mis võimaldaks
saartalituses (kriisiolukorrad, kerksuskeskused, pidevalt ühtlast tootmist. Intensiivse hoogsaju
laadimisvõimaluste loomine) sademete hulk ei võimalda oluliselt rohkem
hüdroenergiat toota, vaid selle võrra on vajalik
rohkem paisust allavoolu vett suunata, et mitte
ületada keskkonnaloas kehtestatud kõrgeimat
paisutustaset paisjärves.
Paisjärves veetaseme tõstmine (lubatud kõrgeima
paisutustaseme ületamine) hüdroenergia tootmise
suurendamiseks võib tekitada üleujutusi ülevalpool
paisu (üleujutusoht võib kaasneda
muinsuskaitselistele kultuurimälestistele, eraisikute
varale, looduskaitsealadele).
Intensiivsed lokaalsed sajuhood ei ole sageli täpselt
ennustatavad.
Alameesmärk: keskkonnasäästlikkuse tagamine • Teadmiseks võetud. Vt ka eelmist kommentaari.
Hüdroelektrijaamade käigus hoidmine ja Eesti olemasolevate HEJ
rajatiste maksimaalne töösse rakendamine • panustab
kliimaeesmärkide saavutamisse • täielikult taastuv, CO2
emissioonivaba • pika kasutuseaga, rajatised on juba olemas 2 •
ehitamise ja tootmisseadmete tootmise jalajälg toodangu ühiku
kohta võrreldes teiste tootmisviisidega peaaegu olematu •
parandab veekogude olukorda - kasutusse uuenev
keskkonnatehnoloogia
ENMAK 2030 eesmärk oli: Hüdroelektrijaamadest elektritoodang Teadmiseks võetud. Vt ka esimest kommentaari
30 GWh aastas. – Selle lähedane olukord saavutati 2017 aastal – plokis Jan Niilo MTÜ Eesti Veskivaramu e-kirjad
29 GWh. – 2024. aastal soodsates veeoludes taas ligi 30 GWh – 7.03.2025 ja 1.04.2025
2018 -2024 aastate keskmine toodang siiski 26 GWh Euroopa
komisjoni juhendmaterjali kohaselt on hüdroenergial täita Rõhutame siinkohal, et paisutamiseks antud
võtmeroll taastuvenergia direktiivi rakendamisel ja EL-I 2020- keskkonnalubadest on osad tähtajalised, nende
2030. aasta energiaeesmärkide saavutamisele kaasaaitamisel. pikendamine otsustatakse loa muutmise menetluse
EL-is registreeriti 2011. aastal umbes 23000 hüdroelektrijaama.1 käigus kaalutluse teel.
Lisaks hüdroenergia tähtsustamisele ei kutsu Komisjon üles Keskkonnaministri määruse nr 73 „Lõhe, jõeforelli,
hüdroenergiajaamu likvideerima, vaid huvide tasakaalustamisele meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaikade
looduskaitseliste väärtustega. nimistus“ olevatel veekogudel või nende osadel on
keelatud olemasolevate paisude rekonstrueerimine
ulatuses, mis tõstab veetaset, ning veekogu
110
Energiamajanduse arengukava aastani 2035 lisad 2-8
loodusliku sängi ja hüdroloogilise režiimi muutmine.
Seega olemasolevaid hüdroenergiajaamu on
võimalik maksimaalselt töösse rakendada paisjärves
olemasoleva veeressursi arvelt.
Kui veepeegli pindala suureneb (rajatakse paisjärv),
siis suureneb ka kasvuhoonegaaside emissioon.
„Keskkonna jalajälg“ ei ole olematu, paisu
kasutamine, hooldamine ja rekonstrueerimine vajab
erinevat ehitusmaterjali. Puudub siinkohal
konkreetne näide ning võrdlus „keskkonna jalajälje“
suuruse kohta erinevate energia tootmisviiside
puhul.
Paisu omanik või valdaja on kohustatud tagama
paisu tehnilise korrashoiu ja vajaduse korral
hoolduse (VeeS § 174 lg 5). Kasutusest väljas olevad
paisud vajavad rekonstrueerimist, mille käigus on
vajalik ka paisjärvest setete eemaldamine, kalade
läbipääsu tagamine. Paisu omanik on kohustatud ka
paisjärve korras hoidma.
Hüdroenergia tootmine ei paranda veekogude
seisundit - paisu taha, paisjärve, kogunevad aja
jooksul setted ning suletud on vee-elustiku
rändeteed.
Siinjuures peame vajalikuks täpsustada, et
looduskaitselised eesmärgid lähtuvad Natura 2000
eesmärkidega arvestamisest.
Eesmärgina ENMAK 2035 Olemasolevates hüdroelektrijaamade Teadmiseks võetud. Nimetatud arvutused vajavad
rajatistes hindab Eesti Veskivaramu tootmisvõimsust kokku 9,3 põhjalikumat analüüsi, mistõttu ei ole võimalik
MW, sellest Praegu tootev võimsus 8MW Turu vastu eraettevõtete toodud arvutusi üks-ühele ENMAKisse üle kanda.
investeeringutega juurde 1,3 MW 9,3 MW tootmisvõimsust
baaskoormuse katmiseks Eesmärgina 41 GWh toodangut aastas
Eelnevast tulenevalt teeme ENMAK 2035 täiendamiseks Teadmiseks võetud. Need arvutused vajavad
järgmised ettepanekud 1. Ettepanek Selgitada ENMAK 2035 suuremat analüüsi, sh kõrvutamist looduskaitseliste
eelnõu tekstis, et hüdroenergia on Eestis olemasoleva taristu nõuetega.
baasil kasutatav elektrienergia saamise viis. Hüdroenergia
kasutamine jätkub ning efektiivistub 2050 aastaks. Kõik Eestis Ilma keskkonnamõjusid suurendamata ei ole
kasutatavad hüdroelektrijaamad on võetud kasutusse juba võimalik hüdroenergia tootmist suurendada.
olemasoleva taristu baasil. Seetõttu ei tekitata täiendavat Hüdroenergia tootmine on reeglina seotud ka
jalajälge suure osa taristu rajamisega. Ka praegu kasutuses vooluveekogu paisutamisega,
mitteolev ja tehniliselt lihtsasti kasutusse võetav hüdroenergia mille keskkonnamõjudena saab välja tuua järgmist:
ressurss omab suures osas olemasolevat taristut. Tehnoloogia • Katkestatud vee-elustiku liikumisteed;
arengu tulemusel on aga võimalik, et kasutusse saab võtta • Soojenenud ja hapnikuvaesem vesi;
suuremas osas hüdroenergiat. Selline lähenemine tähendab küll • Kogunevad setted ja toitained;
selgelt erinevaid bürokraatlikke protsesse, seda hüdroenergeetika • Uputatud looduslikud elupaigad;
sektoris eriti koormavalt, kuid selleks, et seda üldse kaaluda, tuleb • Mittelooduslik (tsükliline) veerežiim;
ENMAK-is selleks võimalus jätta. • Kasvuhoonegaaside emissioon.
Ühiskonna vaates laiemalt ei ole vähem oluline ka, et
pais ja energiatootmise seadmed vajavad
regulaarselt hoolt, sh remonti, paisjärv vajab
regulaarselt setetest puhastamist, sageli on vaja
rajada kalapääs jms. Tänane kogemus aga näitab, et
paisjärvede puhastamine, seadmete
vahetus/hooldus ja kalapääsu rajamine toimub
reeglina keskkonnarahade eest, paisude remont ja
111
Energiamajanduse arengukava aastani 2035 lisad 2-8
parandamine sageli piirkondlike arendus- või
ettevõtlustoetuste eest, st makstakse kinni kogu
ühiskonna poolt.
Keskkonnaagentuuri kodulehel on järgmine uuring
- "Tõkestusrajatiste mõju hinnang kalastikule ja
ettepanekud rändetingimuste
parandamiseks" https://keskkonnaagentuur.ee/tok
estusrajatiste-inventariseerimine-vooluveekogudel-
kalade-randetingimuste-parandamiseks#ii-hange-
919-tokest
Täna on antud keskkonnaload hüdroenergia
toomiseks eelkõige neile jaamadele, kus mõjud ei ole
olnud nii märkimisväärsed või on olnud võimalik neid
erinevate meetmetega leevendada. Ülejäänud
hüdroelektrijaamade puhul on kas siis keskkonnaloa
andmisest märkimisväärsete mõjude tõttu
keeldutud, on need seotud mingi vastasseisuga või
ei ole soovitud mingil muul põhjusel neid siiani
käivitada.
Seega eeldada, et hüdroelektrijaamadel puudub
keskkonnamõju, ei ole asjakohane. Hüdroenergia
tootmist keskkonna ja ühiskonna arvelt ei saa pidada
paraku kulutõhusaks.
2. Ettepanek Lisada ENMAK 2035 eelnõu loeteludesse, kus Mitte arvestatud. ENMAK 2035 eelnõu uus versioon
käsitletud energia liike, eriti taastuvenergia liike, Hüdroenergia. ei sisalda numbrilisi prognoose, kuna eeldame
Täpsustavalt paiknemise kohad: lk. 2 Joonis K1 Energiamajandus taastuvelektri tootmise turupõhist lisandumist.
täna. Energiaallikad elektritootmises 2024: hüdroenergia 8 MW
Lk. 3 Joonis K2 Energiamajandus aastal 2030 hüdroenergia 8
MW, hüdroenergia 8 MW lisada teksti enne „… muid juhitavaid
võimsusi“ Lk. 4 Joonis K3 Energiamajandus aastal 2035 (loetelus)
hüdroenergia 9 MW Lk. 5 Joonis K4 Energiamajandus pärast 2040
(loetelus) hüdroenergia 9 MW Baaskoormuse katmiseks saab
hüdroenergia võimsuse (ENMAK 2035 teksti) lisada, sest
uttegaasi 78 MW ja biogaasi 150 MW kõrval on 9 MW täiesti
arvestatav suurus. Lk. 20 Joonis 2.6 Eesti energiasüsteem
võrdlevalt saab tuule ja päikese kõrval nimetada elektri allikana
hüdroenergiat aastal 2024 ja aastal 2035. Lk. 22 Tabel 3.1
Tootmisallikate tabelisse saaks loetelusse lisada hüdroenergia
kui täiendava juhitava (st. baaskoormust katva) võimsuse.
Eesmärgina 2050 Uuenev tehnoloogia võimaldab veejõu paremini Teadmiseks võetud. Nimetatud arvutused vajavad
ära kasutada. Käesoleva kümnendi uuringud näitavad, et põhjalikumat analüüsi, mistõttu ei ole võimalik
hüdroenergeetiline potentsiaal on Eestis suurenemas. 2 toodud arvutusi üks-ühele ENMAKisse üle kanda.
Soovitatav on olemasolevaid hüdroelektrijaamu laiendada või
uuendada. Eesti jõgede hüdroenergeetilise potentsiaali
suurenemine teeb uute hüdroelektrijaamade rajamise
majanduslikult otstarbekaks. Ainuüksi seadmete uuendamisega
installeeritud võimsuse kasv 12 MW-ni. 12 MW võimsust annab
aastatoodanguks 52 GWh. Tehnoloogia arengust lähtuva
strateegia ja poliitika toel eesmärk 2050 : Tõsta uue tehnoloogia
rakendamisega hüdroenergia võimsused 20 MW-ni. ja toota
hüdroelektrijaamades 87 GWh aastas. Loodame, et meie
ettepanekud leiavad heakskiitu lisamaks need ENMAK 2035
dokumenti.
Tegemist on Veskivaramu liikmete sisendit arvestava Teadmiseks võetud. Tabelis toodud arvud vajavad
prognoosiga ehk me saame pakkuda vaid tootjate sisendil suuremat analüüsi arvestades sealhulgas
põhinevat prognoosi. Täiendavat analüüsi ei ole, kuid prognoosi veeseaduse ja looduskaitseliste piirangutega, et
112
Energiamajanduse arengukava aastani 2035 lisad 2-8
toetab meie varasemas kirjas juba viidatud O. leida, millised mõjud HEJ keskkonnale on, millised
Tamm’e doktoritöö. takistused tekivad ja millised sotsiaalmajanduslikud
Hüdroenergia võimsuse prognoos oleks järgmine: tegurid esinevad iga konkreetse HEJ puhul.
ERAMETSALIIT E-KIRJAGA 27.03.2025 Vastused:
1. Biomassi kasutus elektritootmises Võtame teadmiseks. ENMAK 2035 eelnõu uus
Joonisel 3.2. on näidatud elektrienergia tootmise ja tarbimise versioon prognoose ei sisalda, kuna eeldame
prognoos aastani 2050. Selle kohaselt väheneb biomassist tulevikus taastuvelektri turupõhist tootmist.
elektrienergia tootmine 2030.a. võrreldes 2024.a.
märkimisväärselt. Millest selline langus? Biomassi kättesaadavus
ei tohiks halveneda, kuna Eesti metsamaast on ca 200 000 ha
kaetud hall-lepikutega kogutagavaraga ca 31
mln tm, mille majanduslik kasutus piirdub puidu omaduste tõttu
ennekõike energeetikasektoriga. Seoses ebapiisava hakkepuidu
nõudlusega on need puistud olnud seni alamajandatud.
Märkimisväärne, et elektritootmise portfelli lisandub alates
2030.a. olulise mahuga gaas, mille kasutamist ongi
traditsiooniliselt peetud mugavamaks kui „metsaga jändamist“.
Gaas (v.a. biogaas) on aga täielikult importkütus ehk seda
tarbides viiakse raha Eestist välja. Biomassi kasutamisega
turgutame aga enda majandust, panustades ennekõike
maapiirkondade sotsiaal-majanduslikku hakkamasaamisesse.
Lisaks hall-lepikutele on eeldatavasti olemas täiendav biomassi
potentsiaal mittemetsamaalt, millelt hinnangute järgi
varutakse aastas ca 1 mln m3 hakkepuitu. Põllu- ja teeservade
puhastamine ning pärandniitude taastamine annaksid kindlasti
täiendava ressursikoguse.
Eeldatavasti suureneb küll tulevikus praegu puidutööstuse poolt
kasutust mitteleidva puidu kasutamine biorafineerimise arengu
kaudu, kuid investeeringud selles valdkonnas on aeganõudvad,
mistõttu on väheusutav nende mõju energeetiliseks
kasutamsieks sobiva puidu pakkumisele 2030a. vaates. Samuti
tuleb arvestada, et biorafineerimine konkureeriks tooraine osas
pigem praegu eksporditava paberipuuga, mitte aga kõige
madalamakvaliteedilise puiduga.
Seega ettepanek oleks kaaluda biomassist toodetava elektri
osakaalu suurendamist 2030 ja järgnevate aastate vaates.
2. Puitpelletite kasutamine elektritootmises Mitte arvestatud. Pelletid liigituvad biomassi alla.
Eeldades, et pelleteid ei ole joonisel 3.2. käsitletud biomassi Sealjuures peame vajalikuks toonitada, et puidu
osana (kui on, on biomassi kasutuspotentsiaal erakordselt kasutamisel energiatootmisel ei lisandu CO2 kvoot
alahinnatud) teeme ettepaneku kaaluda pelletite lisamist vaid juhul kui biomasskütus vastab säästlikkuse ja
elektrienergia tootmise toorainena. Eestis toodetakse aastas ca kasvuhoonegaaside heite vähendamise
1,5 mln tonni puitpelleteid, mis valdavalt eksporditakse. kriteeriumitele. Biomassi kasutus peab vastama
Kodumaise kasutuse (Narva jaamad) tekkimisel oleks võimalik taastuvenergia direktiivi nõuetele. Pelleti kasutuses
suunata eksporditav pelletivoog teatud osas kohalikku käitises hakkepuidu asemel või koos hakkepuiduga,
elektritootmisse. Kuna puidu kasutamsiel energitootmises ei ole otsustab tootja.
kohustust CO2 kvooti osta on sel viisil võimalik alandada
tarbijatele müüdava elektrienergia hinda. Puitpelletite näol on
tegemist kodumaal toodetava küteliigiga, mille tootmiseks on
meil olemas nii puiduressurss, tehaste näol varad kui ka
ettevõtetes kõrgtasemel oskusteave. Erinevalt imporditavast
gaasist on pelletid ka kriisiolukorras kohapeal kättesaadavad.
113
Energiamajanduse arengukava aastani 2035 lisad 2-8
Samuti ei vii me analoogselt hakke kasutamisega pelletite puhul
raha Eestist välja, mis gaasi kasutamise puhul on
mitteignoreeritav tõsiasi. Ühiskonna rahustamiseks tuleb ka
märkida, et Narva jaamades puitpelletite kasutamise alustamine
ei too kaasa raiemahu kasvu - pelletite eksportimise asemel saab
neid teatud ulatuses hakata kasutama kodumaal. Täiendavat
metsaraiet vaja ei ole. Ettepanek on käsitleda ENMAK-is ka
puitpelletite kasutamist elektritootmises.
MAVES OÜ KOOSTATUDMÕJUDE HINDAMISE ARUANDE Vastused:
ETTEPANEKUD 4.JUUNI 2025
Prognoosida akujäätmete tekke mahtu ja jõuda selgusele selle Selgitame. Jäätmekäitlus lahendatakse vastavalt
koguse käitlemisvõimes (kas siseriiklikult või eksportides). kehtivatele nõuetele jariiklikult jäätmekavale.
Arvestada tuulikute labade kui uue probleemse jäätme voo
tekkega ning leida võimalusi selle ringseks majandamiseks.
Kliimatõhususe määramisel arvestada ehitiste rajamise ja Selgitame. Ehitised rajatakse ja kütused
imporditud kütuste kogu olelusringi jalajälge. imporditakse vastavalt kehtivatele nõuetele ja
standarditele, nt EVS-EN ISO 14040:2006+A1:2020 -
EVS standard evs.ee | et
Energiataristu (tuulepargid, päiksejaamad ja kaasnev taristu) Arvestatud. Täiendatud lisa 1.1.1.6.
rajamisel eelistada maavõttu juba rikutud aladel.
Veenduda, et kasutatav gaas oleks taastuvgaas. Selgitame. Maagaasi asendamine taastuvgaasiga
on pikaajaline protsess. Vastavalt valminud biogaasi
uuringule puudub Eestis ressurss kogu
gaasivajaduse katmiseks nt biogaasiga Biogaas |
Kliimaministeerium ning seetõttu tuleb biometaani
kõrvale leida teisi puhtaid gaasilisi kütuseid, mida on
tehniliselt võimalik edastada gaasivõrgus.
Tarbimise juhtimise lahendused tuleb välja töötada selliselt, et Selgitame. Tarbimise juhtimine pole kohustuslik riigi
andmevahetus toimuks automaatselt ega suurendaks ettevõtete poolne tellimus, millega saaks kaasneda
aruandluskohustusi. Energia tarbimise juhtimise turule tuleku halduskoormust. Samuti on vabatahtlik selles
soodustamisel arvestada majandussektoritega, millel puudub osalemine. Eestis on kasutusel nutiarvestid, mis
võimalus tarbimist vabalt juhtida. võimaldavad automaatset andmevahetust, seega
tehniliselt on esimene ettepank juba täidetud.
Tarbimise juhtimisega on paratamatult võimalik
teenida rohkem sektorites või isegi kodudes, kus
elektritarbimine on suurem - seda erisust ei saa
regulatiivselt lahendada. Sektorid, kus on oluline
pidev toodangu tootmine ei pruugi olla
majanduslikult mõistlik tarbimist juhtida - ka nende
osapoolte puhul ei ole täiendavalt midagi mõistlik
teha, kuna toodangu seiskamine on sellistel juhtudel
majanduslikult kulukam kui tarbimise juhtimisest
tulenev hinnavõit.
Veenduda, kui suur osakaal kaasnevatest kuludest langeb Selgitame. Eelnõuga ei kavandata tegevusi, mis
tarbijate rahaliselt tundlikumale klassile (eriti Ida-Virumaal) ja tõstaksid spetsiifiliselt rahaliselt tundlikuma klassi
selle põhjal hinnata, kas see mõjutab majandusliku toimetuleku energiakulusid. Energiatõhususe meetmete
eesmärki. Selgitada konkreetselt milline täiendav kulu või tulu rakendamine vähendab ja ühtlustab kaugkütte
saab olema leibkondadele seoses ENMAK rakendamisega. soojusenergia hinda. ENMAK 2035 elektrivarustuse
Veenduda, kui suur osakaal kaugkütte investeeringutega investeeringute majandusmõju analüüsi PowerPoint
kaasnevatest kuludest langeb tarbijate rahaliselt tundlikumale Presentation kohaselt luuakse kuni 4700 töökohta,
klassile ja selle põhjal hinnata, kas see mõjutab majandusliku ühe investeeritud euro kohta luuakse 1,5 €
toimetuleku eesmärki. kogutoodangut ja 0,62 € lisandväärtust. Aastal 2035
on 2024.aasta elektri lõpphind 17,48 s/kWh
inflatsiooni arvestades 23 % odavam ehk 13,42
s/kWh 2024. aasta hindades.
Taastuvelektri tootmise ja kasutusega seotud riskide Selgitame. Võrdse kohtlemise nõuded, oma tarbeks
maandamise kaudseks riskiks võib perspektiivis olla suurte taastuvast energiaallikast toodetud elektrienergia
114
Energiamajanduse arengukava aastani 2035 lisad 2-8
taastuv-tootmisvõimsuste koondumine suurtarbijate kätte, samal tarbijate õigused, sh diskrimineerivate menetluste
ajal kui Eestile on omane mikro- ning väikeste ettevõtete suur ennetuseks on sätestatud elektrituruseadusega
osakaal ning ka nende ligipääs konkurentsivõimelisele Elektrituruseadus–Riigi Teataja
taastuvenergiale tuleb tagada.
Selgitada kaugkütte ettevõtetele laskuv investeeringukoormus Selgitame. Läbi viidud uuringu „Heitsoojus- ja
(sh tööstuse heitsoojuse, andmekeskuste jääksoojuse kasutusele heitjahutusenergia kasutamise võimalused kütte- või
võtul) ning nende võimekus seda kanda. jahutusenergia sektoris ning Eesti tõhusa kaugkütte
ja -jahutuse potentsiaali hindamine“ Pakkumus
põhjal on kaugkütteettevõtted tõenäoliselt parimas
positsioonis ettevõttesisese heitsoojuse
ärakasutamisel ja investeeringud on isetasuvad
madalamate kulude tõttu. Kaugkütteettevõtetel olid
ka head väljavaated saada heitsoojuse
ärakasutamisest otseselt (harvemini) või kaudselt
tulu. Kahjuks ei ole kaugküttes heitsoojuse
kasutamiseks seda sageli pidevalt, piisavalt või on
tehniliselt raske suunata seda kaugküttevõrku,
samuti ei pruugi see olla majanduslikult mõttekas,
sest investeeringu maksumus on suur ja võrk asub
kaugel. Seda enam tuleks leida heitsoojusele
kasutust ettevõtte siseselt.
Parendustegevusi planeerida piirkondadesse, kus katkestuste Selgitame. ENMAK 2035 täitmise seires lähtume
mõju on seni olnud suurim (hajaasustusalad) ning hinnata Konkurentsiameti seatud võrgukvaliteedi näitajatest,
tiheasustusalade ja hajaasustusaladel SAIDI näitajat eraldi. sh eristatavad kõigi jaotusvõrkude kohta Järelevalve
| Konkurentsiamet Jaotusvõrgu arendamine toimub
arengukava alusel, kus mh seiratakse võrgu näitajaid
mh eraldi madal- ja keskpinge SAIDI alusel ning
investeeringute ja korrashoiu planeerimiseks
kasutatakse täiendavalt varustuskindluspiirkondi,
mida eristakse klientide arvu ja tarbimise tiheduse
järgi pinnaühiku alusel (ülitihe, tihe, kesktihe, haja),
SAIDI vähendamisega seotud stsenaariumid ja
investeeringute rahastamise alternatiivid aitavad
analüüsida erineva tiheduse piirkondade katkestuste
vähendamise võimalusi
kohtahttps://elektrilevi.ee/et/ettevottest/tutvustus/
arengukava
Pöörata eraldi tähelepanu küberturbe meetmetele nagu Selgitame. Küberohtude ennetust, sh -turvalisuse
juhtimissüsteemide eraldamine avatud arvutivõrgust jne. tagamist käsitleb ENMAk 2035 eelnõu lia 1.2.6.
Kinni pidada põhimõttest, et kriitiliselt vajalik katkematu juhitav Arvestatud.
võimsus oleks tagatud siseriiklikult. Siseriikliku julgeoleku vaatest
on oluline leida võimalus hoida kriitiline juhitav võimsus ka enda
riigi piires.
Taastuvenergiale üleminekul võimaldada tööta jäävatele Selgitame. Õiglase Ülemineku Territoriaalne Kava
põlevkivisektori inimestele ümberõpet ja leida lahendusi nende alusel rakendatakse Ida-Virumaal ümberõpet.
hõivamiseks uutes valdkondades. Eelistada võimalust uueks
tööhõiveks inimese endises elukohas.
Kuna piisava ja asjakohase tööjõuressursi olemasolu on Selgitame. Kutseoskuste vajadusi käsitleb eelnõu
arengukava elluviimise vältimatu eeldus, võib olla otstarbekas lisa 1.2.9. Valminud on tuuleenergeetika kutsoskuste
teostada täpsem tööjõuressursi analüüs (olemasolevad uuring Tuuleenergeetika | OSKA uuringud
tegevused ja nende jätkumine, senised ressursid, lisanduvad
tegevused ja vajalikud ressursid). Arvestada tekkivate täiendavate
hariduskuludega uute tehnoloogiate kasutuselevõtu
soodustamiseks. Selgitada milliseid spetsialiste ja kui palju on
ENMAK rakendamisel juurde vaja ning luua koolitusvõimalused.
Veenduda sobivate spetsialistide koolituspakkumuste
olemasolus kaugkütte taristu ja kaugjahutuse arendamisel,
115
Energiamajanduse arengukava aastani 2035 lisad 2-8
soojussalvestite rajamisel. Vaja on viia läbi analüüs
tuuleenergeetika arendamiseks vajalike oskuste ja tööjõu osas.
Negatiivsete mõjude vältimiseks kultuuriväärtustele on uue Selgitame. Taristu ja hoonete rajamise planeerimisel
taristu ja hoonete ning muude ehitiste rajamisel vaja arengukava hinnatakse ja vajadusel ennetatakse leevendavate
rakendamisel edasisel täpsemalt planeerimisel (üldplaneeringud, meetmetega mh mõju kultuuripärandile ning
eriplaneeringud, detailplaneeringud) arvestada kultuuripärandi küsitakse asjaomaste asutuste seisukohad ja
paiknemisega sh võttes arvesse, et eelkõige tuleb vältida kooskõlastused Keskkonnamõju hindamise ja
negatiivseid mõjusid kultuurimälestistele, kuid võimalusel ka keskkonnajuhtimissüsteemi seadus–Riigi Teataja.
kaitse all mitte olevale kultuuripärandile nt pärandkultuurile,
militaarpärandile jm-le ehitatud pärandile. Mõju vältimiseks
kultuuripärandile (eelkõige tuulikute rajamisel, põlevkivisektori
tööstuspärand ja kogukonna identiteet) küsida konkreetsete
tegevuste planeerimisel seisukohta Kultuuriministeeriumilt.
Täpsustada, milline osa ENMAK-i rahastamisest tuleb Selgitame. Riigieelarvega seotud riiklikud meetmed
riigieelarvest. kajastuvad eelnõu ptk 8.
Täiendavate ülesannete andmisel KOVidele tuleb tagada Selgitame. KOV-de võimalikud tegevused
asjakohane rahastus. energiamajanduse arendamisel on esitatud eelnõu
lisas 7. KOV-dele on seni antud toetust kohalike
energia- ja kliimakavade (KEKK) koostamiseks ning
nendes toodud tegevuste elluviimiseks Kohalike
energia- ja kliimakavade rakendamine ning
rohestamiskavade koostamine ja neis toodud
tegevuste elluviimine | Keskkonnainvesteeringute
keskus Koostamisel on analüüs KEKK-de
uuendamiseks https://riigihanked.riik.ee/rhr-
web/#/procurement/8708284/general-info, mille
alusel saab vajadusel täiendavaid riiklikke meetmeid
kavandada.
ENMAK rakendamise etapis analüüsida täpsemalt, kas Selgitame. ENMAK 2035 eelnõu neljandas versioonis
olemasolevatest toetusskeemidest ja teadlikkuse tõstmise näeme ette elektritootmise lisandumise turupõhiselt
meetoditest piisab, et tagada võrdsed võimalused ka sotsiaalselt pärast juba kavandatud vähempakkumist aastateks
haavatavatele gruppidele, või on vaja ette näha uusi 2025-2026. Lisas 1.2.3 on toodud võimalused
toetusskeeme. kogukonnaenergeetikas osalemise kaudu
energiakulude kontrollimiseks. Sotsiaalselt
haavatavatele gruppidele ENMAK 2035 eelnõu
toetusskeeme ei kavanda, see toimub
Sotsiaalhoolekande seadus–Riigi Teataja ja Heaolu
arengukava 2023-2030 | Sotsiaalministeerium
alusel.
Loobuda terminist "sõltumatus" ja kasutada selle asemel Mitte arvestatud. Energiasõltuvus on säästva arengu
termineid "kättesaadavus", "tarnekindlus" või "varustuskindlus". riikliku strateegia indikaator Tõetamm - Riigi oluliste
näidikute mõõdupuu, energiasõltuvusmäära arvutab
Eurostat ja esitatakse KE36: ENERGIA
EFEKTIIVSUSE SUHTARVUD. Statistika andmebaas
Täiendada lisas 1 peatükki "Rahvusvaheline koostöö" lõiguga Arvestatud.
piiriüleste kriiside lahendamisest ja hübriidohtude tõrjest.
Täiendada peatükki "Kriisideks valmisolek" lõiguga meretaristu Arvestatud.
seirest ja parandamisvõimekusest koostöös Soome vastavate
asutustega.
Uute tehnoloogiate kasutamise soodustamine läbi toetuste nõuab Selgitame. Eelnõuga uusi toetusi ei kavandata,
lisaks toetustele arvestamist toetusmeetmete kavandatakse riiklikud meetmed, mille välja
administreerimiskuludega (tööjõud, vastavad digilahendused töötamisel hinnatakse täpsemalt seonduvad kulud.
jms). Pole selge, kas see kulu on sisse arvestatud.
HARIDUS- JA TEADUSMINISTEERIUM E-KIRJAGA 30.04.2025
Energiamajanduse arengukava aastani 2035 lisa 1 on loetletud Selgitame. ENMAK 2035 eelnõu lisas 1.2.2 on
mitmeid tegevusi sh nimetatud arendustegevuste vajadust. toodud ENMAK TA võrgustikuga kaardistatud
Samas dokumendis on viidatud, et TAIE arengukava vajalikud TAI tegevused erinevates
116
Energiamajanduse arengukava aastani 2035 lisad 2-8
fookusvaldkonna „Nutikate ja kestlike energialahenduste“ energiasektorites. ENMAK 2035 eelnõu ptk 9
teekaardi alusel „kujundavad HTM ja MKM energialahenduste maksumuse prognoosis on toodud peamised
arendamise toetusmeetmed, millele lisanduvad üldised teaduse energia varustuskindlust tagavad investeeringud ja
ja ettevõtluse rahastusmeetmed, nagu uurimistoetused, toetused. ENMAK 2035 ei kavanda teadus- ja
teadustaristu toetused, ettevõtlustoetused jms.“ (lk 27). Arvesse arendustegevust, kuid nimetatud lisas näitame
võttes, et ENMAK-is esitatud väljakutsed on suured ning vajavad jätkuva vajaduse teadus-, arendus- ja
osapoolte koostööd, oli JK koosolekul (22.04 2025) ehmatav innovatsioonitegevuste järele, mis on sisendiks
tõdeda, et ENMAKi koostajate arvates panustab teadus- ja arendusega seotud toetusmeetmete
arendustegevusse vaid Temaatiliste TA-programmide meede kujundamisele, sh viidatud arengudokumentides.
(HTM, elluviija ETAg). TEMTA rahastuse eesmärk on küll teadus-
ja arendusasutuste võimekuse kasvatamine TAIE
fookusvaldkondades, kuid see ei ole suunatud ENMAK-i
eesmärkide täitmiseks vajalike spetsiifiliste lahenduste
arendamisele. Kui arengukavas ei täpsustata, milliseid rahastus-
ja koostöömehhanisme soovitud tulemuste saavutamiseks
rakendatakse, jäävad seatud sihid deklaratiivseks. Palume
selguse huvides dokumenti täiendada ja täpsustada kuidas
reaalselt erinevad osapooled panustavad ENMAK-is loetletud
arendus-eesmärkide täitmisse, sh ka Kliimaministeeriumi
sihistatud valdkondliku TA tegevustega.
ENMAK-i eesmärkide täitmisel on ülioluline ka tööjõuressursi Selgitame. ENMAK 2035 eelnõu lisa 1.2.9 kajastab
olemasolu, sh tööturule sobilike oskuste järelkasvu tagamine, ENMAK 2035 elluviimisega seotud kutseoskustega
seepärast on oluline välja tuua ka kuidas erinevad osapooled seotud vajalikud tegevused. Seni on kutseoskuste
(ministeeriumid, asutused, ettevõtted; erinevad toetused, vajadus prognoositud OSKA222 uuringute kaudu, mis
meetmed) panustavad järelkasvu (sh tööstusdoktorantuur) on aluseks töö- ja hariduspoliitika kujundamisele.
kindlustamisele. Kutse- jm seonduva hariduse korraldamine on
Haridus- ja Teadusministeeriumi valitsemisalas
Haridus- ja Teadusministeeriumi põhimäärus–Riigi
Teataja
ENMAK 2035 KSH aruande osas ei ole me rahul, et HTMi Selgitame. KSH koostamist juhib vastavalt
ettepanekuid enamasti ei arvestatud, näiteks meie soovitust Keskkonnamõju hindamise ja
"Soovitame kasutada ENMAK 2035 tegevuste planeerimisel ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus–Riigi Teataja
keskkonnamõju strateegilisel hindamisel teaduspublikatsioonidel §34 KSH juhtekspert. KSH juhtekspert otsustab,
põhinevat teaduslikku lähenemist." Teadusnõunike ametikohad keda ta KSH läbi viimise ekspertrühma kaasab ning
ministeeriumites on loodud selleks, et riiklikud arengukavad ja milliseid materjale kasutab. Lisaks KSH aruandele
õigusloome lähtuksid parimast kaasaegsest teaduslikust teostati ENMAK 2035 eelnõu lisas 10 olev mõjude
teadmisest. Meie hinnangul ei ole seda ressurssi ENMAKi hindamise aruanne, mis on tehtud vastavalt Vabariigi
koostamisel sihipäraselt rakendatud. Leiame, et Valitsuse reglement–Riigi Teataja ja Mõjude
energiamajanduse tegevuste planeerimine võidaks oluliselt ka hindamine | Riigikantselei, mis katab
sotsiaalteadlaste kaasamisest. Sotsiaalteadlaste teadmised keskkonnamõjude kõrval muud mõjuvaldkonnad.
ühiskondlike mõjude hindamise, kogukonna kaasamise ja Kuna ENMAK 2035 eelnõu kavandatavate tegevuste
hoiakute kujundamise vallas on poliitikakujunduses alakasutatud osas pole täpsemalt toodud, milliseid innovatsiooni
ja selle tõttu kannatab kavandatud poliitikate elluviimine. Lisaks väljakutseid on silmas peetud, siis ei ole võimalik
peavad kavandatavad tegevused sisaldama oluliselt jõulisemalt ettepaneku alusel kavandatavaid tegevusi
innovatsiooni väljakutseid. täiendada.
ENMAK 2035 üldeesmärgi uus sõnastus „Eesti energiamajandus Selgitame. Kaalume ettepanekut koos teiste
tagab energiajulgeoleku, kasvatab riigi konkurentsivõimet ja üldeesmärgi sõnastusettepanekutega.
suunab puhta energiaga majandusele üleminekut“ on meie
hinnangul keeleliselt kohmakas. Pakume uue sõnastusena: Eesti
energiamajandus tagab energiajulgeoleku, toetab riigi
konkurentsivõimet ja kujundab majanduse üleminekut puhtale
energiale.
222 OSKA tuleviku-uuringud - OSKA studies - Estonian Qualifications Authority
117
Energiamajanduse arengukava aastani 2035 lisad 2-8
6.3 KSH aruande avaliku väljapaneku käigus laekunud ettepanekud
KSH aruandega seotud materjal on leitav Kliimaministeeriumi portaalis, Energiamajanduse arengukava
aastani 2035 keskkonnamõju strateegiline hindamine | Kliimaministeerium
Tabel 6.3. KSH aruande avaliku väljapaneku 15.11.2024 kuni 9.12.2024 käigus laekunud ettepanekute vastused.
:ETTEPANEK VASTUS
TMV GREEN 22.11.2024
Ettepaneku viia ENMAK 2035 KSH raames läbi tundlikkuse analüüs Arvestatud osaliselt.
täiendavale versioonile: Mõjude hindamises lähtutakse ENMAK
1. Stsenaarium, milles meretuul on täielikult asendatud koostatud stsenaariumitest ja KSH
maismaatuulega. programmist. Mõjude hindamise
Analüüs annaks ülevaate stsenaariumist kui maismaatult konsultandid ise stsenaariumeid välja ei
lisanduks seniarvestatust 50-100% rohkem ja meretuult ei tuleks. tööta. Tundlikkuse analüüs subsiidiumide
Täna on arenduses ja planeeringutega juba poole peale jõudnud vajaduse välja selgitamiseks pole KSH
projektide maht kokku ca 2x suurem kui 3000 MW. Selle ülesanne. Toetuste vajadus ja maht
stsenaariumi juures on oluline hinnata kuidas see mõjutaks täpsustatakse taastuvelektri
võimalust elektrienergiat toota ilma tootmise subsideerimiseta – vähempakkumiste tingimuste koostamise
selgituseks, et kui turul ei ole palju kõrgelt subsideeritud tootmist, käigus. Taastuvenergia tasu sõltub tarbimise
siis see suurendab ilma toetuseta projektide konkurentsivõimet, mahust ja välja antud toetustest mitte
mis kokkuvõttes on riiklikes ja lõpptarbijate huvides. keskmisest hinnast. Kuid
kaudselt neid võib seostada.
Keskkonnaamet 09.1.2024 nr 6-5/24/9041-4
5. KSH aruande lk 19-20 on kirjas: „Natura asjakohane hindamine Selgitame, et Natura võrgustiku kaitse puhul
leidis, et ENMAK 2035 arengukava rakendamisel puudub on esmatähtis, et Natura alasid ja nende
ebasoodne mõju Natura 2000 võrgustikule ja selle terviklikkusele kaitse-eesmärke ei kahjustataks. Natura
ning puudub vajadus Natura võrgustiku kaitsest lähtuvalt muuta hindamine ENMAK 2035+ arengukava
kavas ettenähtut. Arengukava rakendamine toob kaasa kaudse täpsusastmes ei tuvastanud ebasoodsat
positiivse mõju läbi energiasäästu, -tõhususe ja kliimaneutraalsuse mõju ehk arengukavas ei nähtud ette midagi,
eesmärkide poole liikumise. Läbiviidud hindamise tulemusel võib mille puhul oleks ette näha Natura võrgustiku
aga kõikide ENMAK 2035-ga suunatavate energiataristu objektide vältimatu kahjustamine. Mõju Naturale tuleb
osas Natura alade mõju vältimise ja minimeerimise kontekstis siiski kaaluda ka järgmistes etappides (nt
välja tuua järgmised meetmed, millega on vajalik arvestada mõne konkreetse projekti planeerimisel) viies
ENMAK 2035 rakendamisel järgmistes etappides (planeeringute ja asjakohasel juhul läbi vajalikus täpsusastmes
projektide läbiviimisel): • ENMAK 2035 suunatavate tegevuste Natura hindamine. See tähendab muuhulgas,
rakendajal (energiataristu planeerimisel ja projekteerimisel) tuleb et leevendamatu ebasoodsa mõju tekkimisel
arvestada, et kavandatava tegevuse elluviimine ei tohi Natura 2000 on projekti elluviimine võimalik vaid
alade kaitse-eesmärke kahjustada. Ebasoodsa mõju ilmnemise erandkorras ning selleks on ette nähtud
tõenäosust on võimalik ära hoida ning vähendada läbi Natura erandi menetlus, mis sisaldab ka
keskkonnaaspektide arvestamise edasistes planeeringutes ja mõjude kompenseerimist. Põhimõttelist
projektides ning vajadusel ette nähtud leevendusmeetmete vastuolu taolistel projektidel ENMAK 2035ga
rakendamisega. Õigusaktidest lähtuvalt tuleb arengukava ei ole, kuna mõlemal tasandil tuleb Natura
elluviimisel tegevuste rakendajal igakordselt kaaluda tegevuse mõju kaaluda: ENMAKi tasandil on seda juba
võimalikku ebasoodsat mõju Natura 2000 võrgustiku aladele ja tehtud ning ette on nähtud ka järgnevates
vajadusel algatada keskkonnamõju hindamise menetlus ning viia etappides Natura mõju kaalumine. Oluline on
läbi Natura hindamine vajalikus täpsusastmes.“ KSH aruande lk 21 igal tasandil lähtuda Natura kaitse ja
on öeldud: „Eelnev Natura hindamise järeldus koos meetmetega hindamise põhimõtetest.
integreeriti käesolevasse ENMAK 2035 dokumenti tagamaks
nendega arvestamine edasistes etappides.“ Palume täpsustada,
kas antud suunis või meede on ümberlükkamatu? Mis juhtub, kui
mõne konkreetse ENMAK 2035 eesmärke täitva konkreetse
projekti planeerimisel ja Natura hindamisel jõutakse järeldusele, et
asukoha valikuga ei ole võimalik Natura alasid või nende
kaitseväärtusi vältida ning kaasnevaid mõjusid muul viisil
leevendada ning järeldub, et projektiga kaasneb ebasoodne mõju
mõne Natura ala kaitseeesmärkidele ja terviklikkusele? Kuidas
118
Energiamajanduse arengukava aastani 2035 lisad 2-8
käitutakse, kui projektil aktsepteeritavad asukohaalternatiivid
puuduvad ning menetluses tõendatakse loodusväärtuste kaitse
eesmärki ületav ülekaalukas avalik huvi, mis võimaldaks
erandkorras2 kaaluda loodusväärtuste kahjustamist ning
kahjustuste hüvitamist? Võib prognoosida, et tõenäoliselt kõikide
lähiajal kavandatavate elektri (või perspektiivis gaaside, nt
vesiniku) maismaa- ja mereühenduste puhul ei õnnestu Natura
alasid ja nende kaitseväärtusi vältida ning olemasoleva teabe
baasil ei saa välistada, et kõik mõjud oleks projektipõhiselt
leevendatavad (see loomulikult selgub konkreetsete projektide
mõjude hindamisel). Kuid kas sellisel juhul oleks konkreetne
projekt põhimõttelises vastuolus ENMAK 2035-ga? Palume
selgitada
6. KSH aruande lk 32 on märgitud: „Kohati võib esineda vastuolu Mitte arvestatud. ENMAK eesmärk on siiski
erinevate keskkonnaeesmärkide vahel: näiteks ENMAK 2035 energiamajanduse arendamine. ENMAK
panustab nt ühe KEVADe keskkonnaeesmärgi täitmisse ja tekitab ülesanne on mitte vastuollu minna
sealjuures probleeme teise keskkonnaeesmärgi saavutamisel. looduskeskkonna strateegilistes
Kõige paremini iseloomustab sellist vastuolu KEVADe üldeesmärk: planeerimisdokumentides püstitatud
puhta ja elurikka keskkonnaga Eesti. Rohepöörde eesmärk on eesmärkidega. See ülesanne on täidetud.
puhtam keskkond (sh kasvuhoonegaaside vähendamine), et piirata Ambitsioonikamad looduskeskkonna
elurikkuse kadu. Samas toob puhta energia tootmine endaga kaasa eesmärgid tuleb püstitada looduskeskkonda
maakasutuse muutusi (nt tuulikute ja päikeseparkide rajamine) puudutavates strateegilistes
ning häiringud elustikule (tuulikute mõju linnustikule ja planeerimisdokumentides. Antud juhul on
veekeskkonnale).“ Lk 33 on hinnatud, et ENMAK 2035-ga plaanitud probleemiks ka asjaolu, et isegi KEVAD ei ole
maavõtt on siiski teostatav nii, et ei seata ohtu KEVAD eesmärkide jõustatud strateegiline dokument. Rääkimata
saavutamist. Leiame, et senisest paremini võiks veel ambitsioonikamatest eesmärkidest.
(taastuv)energeetika sektor aidata kaasa KEVAD eesmärkide
täitmisse ja elurikkuse kriisi leevendamisse, kui taristu
kavandamisel liigutaks senisest olulise kahju vältimise
põhimõttest järgmisse faasi, st põhimõttesse, et
taastuvenergeetika suurtaristu oleks kokkuvõttes elurikkusele
positiivse mõjuga3, mis tähendab muu hulgas lisaks oluliste
negatiivsete mõjude vältimisele ka vähemoluliste mõjudega
tegelemist, sh tekkivate kahjustuste hüvitamist. Näiteks on mõned
suured energiakompaniid väljendanud põhimõtet kujundada
lähituleviku suuremad taastuvenergeetika arendused elustikule
summaarselt positiivse mõjuga tegevusteks4. ENMAK 2035 ja
KSH aruanne võiks anda soovituse ka Eestis antud põhimõtte
rakendamise suunas liikumiseks. Hulgaliselt praktilisi näiteid selle
põhimõtte rakendamiseks on leida Tartu Ülikooli koostatud töös
„Päikese energiajaamade mõjust olulisematele elupaikadele,
ökosüsteemidele ja peamistele liigirühmadele ning Eestisse
sobivad leevendusmeetmed“5, mida on KSH aruandes ka
kasutatud (kuid pigem seotud meetmega eelistada päikeseparkide
rajamiseks inimtegevuse poolt juba rikutud alasid, mida tuleb
kindlasti pidada esmaseks eelistuseks).
7. KSH aruandesse on lisatud tabel 5, mille kohta märgime Mitte arvestatud. Meretuuleparkide maavõtt.
järgmist: Lk 68 on hinnatud nii maismaa kui avamere tuuleparkide Maavõttu on kirjeldatud KSH lisas 1. Oluline
rakendamise võimalikke mõjusid. Käsitlus on lakooniline. Näiteks on teada, et tegelik maavõtt sõltub valitavast
tuleks Keskkonnaameti hinnangul mõlema tehnoloogia puhul tuulikutüübist, mida hetkel teada ei ole.
märkida ära ka maahõivet. Eriti on see oluline meretuuleparkide Meretuuleparkide võimalikku mõju on
puhul, kuna tuulikute ning nende kaabelduse rajamisel hävinevad sedastatud KSH peatükis „7.2 Euroopa liidu
või saavad häiritud merepõhja elupaigad, merepõhja terviklikkus elurikkuse strateegia aastani 2030“ ja
on aga mere hea keskkonnaseisundi piiritlemise üheks tunnuseks, peatükis „8.2 Mõju looduskeskkonnale“.
antud teemat on käsitletud ka KSH aruandes kasutatud Eesti
merestrateegia meetmekava KSH aruandes (alaptk-s 5.2.3).
Samuti on ekslikult väidetud, et vanandatud koldetuhka Arvestatud osaliselt. Ekspert jääb siiski enda
kasutatakse põllumajanduses. Ekspert on selle väite tõestuseks juurde, et jäätmetekkele negatiivne mõju
119
Energiamajanduse arengukava aastani 2035 lisad 2-8
lisanud viite keskkonnaloa taotlusele, kus on taotletud koldetuha puudub, kui jääde leiab teisest kasutust.
ringlussevõttu. Esmalt tuleb välja tuua, et taotlusele viitamine on Formaalselt tekib vaheetapis küll jääde, kuid
ebakorrektne, sest jäätmete käitlemiseks annab õiguse see taaskasutatakse. Jäätmetekkele avalduks
keskkonnaluba, mitte esitatud taotlus. Keskkonnaamet ei pruugi negatiivne mõju juhul, kui biomassi
taotletavat tegevust lubada. Teiseks tuleb välja tuua, et ekspert ei kasutuselevõtu tõttu kasvaks taaskasutust
ole vahet teinud erinevatel tuhkadel – viidatud taotluses on mitte leidva jäätme kogus. Ekspert ei ole
soovitud biomassi põletamisel tekkivate tuhkade (jäätmekoodid 10 väitnud, et kõik biomass põletatakse Iru
01 01 ja 10 01 03) ringlussevõttu, mitte jäätmepõletuse tulemusel tehases. Tabelis 5 on toodud järgmised faktid:
tekkinud koldetuha (jäätmekood 19 01 12) ringlussevõttu. Iru • 2024, põletati energia saamiseks 324 tuh t
jäätmepõletusjaamas tekkivat koldetuhka ei ole võimalik jäätmeid. • Eestis on kümme tehast jäätmete
põllumajanduses taaskasutada. põletamiseks. • Iru näitel muutub jäätmete
põletamisel 35% tuhaks. • Seega tuhka tekib
113 tuh t. Tabeli 5 jäätmeid puudutaval real
tehti täiendusi, et tekst oleks selgemini
arusaadav ja lisati ajakohasem info. Iru
elektrijaama keskkonnaaruande põhjal ei pea
siinse ettepaneku tegija väide paika justkui
oleks elektrijaamas 2022. aastal põletatud
jäätmeid 238 tuhat tonni. Elektrijaama enda
kinnitusel oli see kogus 216 tuhat tonni. Tuha
taaskasutamist puudutavat osa aruandes
muudeti. Eesti Energia keskkonnaaruande
põhjal Iru elektrijaama tuhast enamus
taaskasutati.
Maaküte: Ekspert leiab, et maakütte kasutamisel ei ole Arvestatud Maakütte osale tabelis 5 lisati
jäätmetekkele olulist mõju ette näha, kuid tegelikult kasutatakse sama tekst, mis on toodud õhk-õhk osas.
maakütte puhul sarnaseid seadmeid kui õhk-õhk tüüpi
soojuspumbad ning seetõttu on ka mõju jäätmetekkele sarnane
õhk-õhk tüüpi pumpadega.
Biogaasi katlad: Ekspert kasutab mõistet „praak“. Soovitame Arvestatud osaliselt. Jäätmetest kääritusjäägi
kasutada mõistet „kääritusjääk“ või „digestaat“. Ekspert on realiseerimisel (jäätmestaatuse lakkamine)
eeldanud, et kääritusjäägi (praaga) realiseerimine on teostatav võib detailide olla nüansse, kuid suures pildis
suuremate probleemideta. Soovitame arvestada sellega, et juhul on see siiski teostatav. Vastavat osa tabelis 5
kui kääritusjääk tekib jäätmete kääritamisest, peab kääritusjääk täiendati. Sõna „praak“ asendati sõnaga
vastama kehtestatud nõuetele. Kui kääritusjääk nõuetele ei vasta, „kääritusjääk“.
tuleb seda käsitleda jäätmena ning selle edasiseks kasutamiseks
tuleb taotleda keskkonnaluba – sellisel juhul ei ole kasutamine
enam „teostatav suuremate probleemideta“.
Terviseamet 09.12.2024 nr 9.1-1/24/11756-2
Juhime tähelepanu KSH aruandes lk 60 toodud tuuleparkidega Fakt on võetud teadmiseks.
seonduvale: „ENMAK 2035-ga kaasnevatest võimalikest mõjudest
on veel märkimisväärne peamiselt tuulikutega kaasnev häiring
nagu müra, vibratsioon, visuaal. Tervisekahjustuste vältimiseks on
kehtestatud normid.„ Kehtestatud normväärtused ei tohi olla
ületatud tuuleparkide puhul. Tervisekahjustuste vältimiseks
kehtestatud vastavate normväärtustega tuleb tuuleparkide
planeerimisel arvestada.
Eesti Elektritööstuse Liit 09.12.2024 nr 1-12/24-2
1.1 ENMAK-i, kui eraldiseisva strateegilise arengudokumendi REKK 2030 on koostatud ja ajakohastatakse
(mitte)vajadusest ENMAK-i KSH eelnõu kohaselt (lk 7) on ENMAK vastavalt EL 2018/1999 nõuetele ja
2035 sisendiks riiklikule energia- ja kliimakavale (REKK) aastani raamistikule lisas 1 EUROOPA PARLAMENDI
2030. Võttes arvesse antud eesmärki ollakse ENMAK-i JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) 2018/ 1999, - 11.
koostamisega hiljaks jäädud, sest REKK on juba ammu valmis. detsember 2018, - milles käsitletakse
Antud konteksti arvesse võttes on küsitav, et kas eraldiseisev energialiidu ja kliimameetmete juhtimist ning
ENMAK on mõistlik, meie arvates piisaks ka uuendatud REKKist. millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja
Liit on seisukohal, et mida vähem on riigil erinevaid ja nõukogu määrusi (EÜ) nr 663/ 2009 ja (EÜ) nr
potentsiaalselt üksteisega konfliktseid arengukavasid, seda vähem 715/ 2009, Euroopa Parlamendi ja nõukogu
direktiive 94/ 22/ EÜ, 98/ 70/ EÜ, 2009/ 31/
120
Energiamajanduse arengukava aastani 2035 lisad 2-8
oleks bürokraatiat. KSH koostajad ei ole sellele vastuolule üldse EÜ, 2009/ 73/ EÜ, 2010/ 31/ EL, 2012/ 27/ EL
tähelepanu pööranud. ja 2013/ 30/ EL ning nõukogu direktiive 2009/
119/ EÜ ja (EL) 2015/ 652 ning tunnistatakse
kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu
määrus (EL) nr 525/ 2013 REKK 2030 ei ole
siseriiklik strateegiline planeerimisdokument
§31 Keskkonnamõju hindamise ja
keskkonnajuhtimissüsteemi seadus, mistõttu
ei saa seda menetleda valdkonna
arengukavana riigieelarvestrateegia mõistes
vastavalt määrusele Valdkonna arengukava ja
programmi koostamise, elluviimise,
aruandluse, hindamise ja muutmise kord–
Riigi Teataja. REKK 2030 keskendub Euroopa
Liidu 2030. aasta energiaja kliimapoliitika
eesmärkide ja meetmete täitmise
kirjeldamisele, kuid ENMAK 2035 eesmärk on
kavandada energiajulgeoleku tagamisega
seotud eesmärgid ja tegevused aastani 2035
üleminekul kliimaneutraalsele majandusele.
Seetõttu pole kahte erinevat, Euroopa Liidu
regulatsioonist (REKK 2030) ja Eesti
õigusaktidest (ENMAK 2035) tulenevat
arengudokumenti omavahel integreeritud.
Järgmise kümnendi arengudokumentide
koostamisel võiks seda võimalust uuesti
kaaluda.
1.2 ENMAK-is esitatud visiooni vastavusest säästlikkuse Arvestatud. Peatükis „8.1 Stsenaariumide
põhimõtetele ja erinevate mõjude omavaheliste seoste seos tõetamme mõõdikutega“ on selgitatud,
hindamisest Keskkonnamõju hindamise ja et erinevate mõjude omavahelise seose
keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 311 sätestab kirjeldamiseks on kasutatud tõetamme
keskkonnamõju strateegilise hindamise eesmärgid, mille hulka mõõdikuid.
kuulub ka näiteks säästva arengu edendamine. Sama seaduse §
40 kohaselt peab KSH aruanne sisaldama erinevate mõjude
omavahelisi seoseid. Just säästva arengu edendamise ja erinevate
mõjude omavaheliste seoste hindamisel näeb Liit KSH aruandes
mitmeid vajakajäämisi.
II. Kommentaarid ja küsitavused KSH-s esitatud teksti kohta 1. KSH eksperdi vastus: KSH ja ENMAK tõesti ei
Tiitelleht: tiitellehelt ilmneb, et KSH on koostatud 2024. aasta kõnni kronoloogiliselt ühte jalga samas iga
augustis, samas kui ENMAK-i eelnõu kannab 13.11.2024 uuenev ENMAK versioon peab arvestama
kuupäeva. Kas koostatud KSH on üldse adekvaatne võttes arvesse, KSH-s tehtud ettepanekuid. Seetõttu ei ole
et ENMAK-i eelnõu dokumenti on pärast KSH koostamist põhimõttelist vastuolu. Kliimaministeeriumi
muudetud? vastus: ENMAK 2035 eesmärkides ja
kavandatud tegevuste kirjeldustes olulisi
muudatusi ei tehtud, vaid koostati eelnõule
kokkuvõte ja täpsustati prognoose. Vajadus
KSH aruande täiendamisele puudus.
3. LK 15: Kogu mõjude hindamise väljundiks ei ole mingi kindla Arvestatud. Konkreetses kohas sõnastus
lahendusvariandi (alternatiivi) valimine vaid ENMAK 2035 raames parandati. Sõnapaari „välja töötatud“ asemel
välja töötatud tehnoloogiate ning poliitikainstrumentide mõjude kasutati sõna „arvestatud“.
kirjeldus. Millised tehnoloogiad on ENMAK-i raames välja töötatud?
Liidul ei ole õnnestunud tuvastada mitte ühtegi ENMAK-i raames
väljatöötatud tehnoloogiat.
4. Lk 24: Roheleppe ja selle poliitikapaketi eesmärkide täitmist võib Mitte arvestatud. Andmestikus tuginetakse
aga negatiivselt mõjutada põlevkivitööstus ja selle kaalukalt värskeimale 2024. aasta märtsis avaldatud
suuremahuline KHG heide. 2022. aastal moodustas seitsme riiklikule kasvuhoonegaaside (KHG) heite
põlevkivitööstuse (Eesti Elektrijaam, Balti Elektrijaam, Auvere inventuurile. Põlevkivitööstusel on
Elektrijaam, Enefit Õlitööstus, VKG Oil Petroter3000 tehas, OÜ VKG domineerivalt oluline kaal mitte ainult
121
Energiamajanduse arengukava aastani 2035 lisad 2-8
Energia Põhja SEJ, Kiviõli Keemiatööstuse OÜ) heide 8 miljonit energeetikasektori, vaid tervikuna Eesti KHG
tonni CO2ekv (64,5% energeetika koguheitest). Põlevkivitööstuse heites, mida on Eesti kohustunud
heite vähendamise trajektoorid ja meetmed vajavad täpsemat, rahvusvaheliste lepete, EL ja Eesti seaduste
selgemat ja läbipaistvamat käsitlust ja esitust, seda ka eraldi kohaselt vähendama. Oluline on luua
osade ja lõikudena. Kui 2022. aastal moodustas Enefit Powerile ENMAKis selgus põlevkivi kui kütuse ja
kuuluva kolme elektrijaama CO2 heide 5,79 mln tonni, siis 2023. energiakandja tootmisest elektri-
aastal vähenes see auditeeritud andmete põhiselt 2,45 mln tonnini. soojusenergia ja kütuste tootmise ning
Seega, ühe aastaga vähenes kolme käitise heide 3,35 mln tonni tarbimiseni energia- ja süsinikubilansis, mis
võrra. 2024. aastal on heite vähenemine jätkunud ja 2024. aasta on terviklik ja selge. Kliimakindla majanduse
prognoositavaks väärtuseks saab olema ca 1,45 mln tonni ehk ca seaduse eelnõu ver dets 2024 § 28 (2)
4,34 mln tonni vähem, kui 2022. aastal. See on rohkem, kui pool väljendab heitkogust vähendamist
põlevkivitööstuse 2022. aasta koguheitest. Kuna KSH-s on valdkondlikus üldistuses järgnevalt:
kasutatud nii 2023, kui 2024. aastal väljastatud materjale, siis tekib “...heitkogust vähendatakse 2022. aasta
küsimus, et miks KSH koostajad ei kasutanud Keskkonnaameti heitkogusega võrreldes järgmiselt: 1) 2030.
kodulehel avalikkusele kättesaadavaid materjale, mis olid aastaks 37%; 2) 2035. aastaks 45%; 3) 2040.
kättesaadavad juba 2024. aasta kevadel. Oleme seisukohal, et aastaks 84%.“
põlevkivitööstuse heite vähendamise trajektoore ja meetmeid
ENMAK-is täpsemalt käsitlema ei peaks, selle jaoks on palju
sobivam kliimakindla majanduse seadus. Kui nimetatud
trajektoore ja meetmeid hakatakse erinevates dokumentides
kirjeldama, siis on vältimatud ka konfliktide tekkimine nende
erinevate dokumentide vahel.
6. Lk 30: Metsanduse arengukava 2021-2030 eelnõu. KSH-s ei Mitte arvestatud. KEVAD ja Metsanduse
peaks käsitlema arengukavade eelnõusid. Eelnõud ei ole kinnitatud arengukava käsitlemine lepiti kokku KSH
dokumendid ja neis sätestatut ei saa käsitleda ametliku programmi koostamise etapis. Ekspert on
informatsioonina. üldjuhul nõus. Kuna aga looduskeskkonna
eesmärkide seisukohast kipub eelnõusid
arvestamata olema vaakum, siis eelnõud on
järgmine parim asi. Need mingil moel
kirjeldavad riigi liikumissuunda.
7. Lk 30-31: Kui ENMAK 2035 plaan toob endaga kaasa biomassi Mitte arvestatud. Artiklile viitamine on siiski
vajaduse kasvu (vt ENMAK peatükk 3), on seda teoreetiliselt asjakohane kuna selles tsiteeritakse ühe
võimalik mingis ulatuses katta ekspordi arvelt, kuid ka juba praegu suurima biomassi tarbija hinnangut.
täheldatakse biomassi defitsiiti. Biomassi defitsiiti Eestis ei ole.
Küttepuude hinna langus viitab hoopis ülepakkumisele.
Tõendamaks „biomassi defitsiiti“ on KSH koostajad viidanud ühele
2022. aasta märtsi ajalehe artiklile. See ei ole kuidagi
tõsiseltvõetav käsitlus KSH koostajate poolt. Soovitame tõese info
hankimiseks lugeda näiteks Erametsaliidu kvartaalseid raporteid:
https://erametsaliit.ee/wpcontent/uploads/2024/11/puiduhinnad-
2024-iii-kv.pdf
8. Lk 31: Keskkonnavaldkonna arengukava 2030 eelnõu. KSH-s ei Mitte arvestatud. Ekspert põhimõtteliselt
peaks käsitlema arengukavade eelnõusid. Eelnõud ei ole kinnitatud nõustub kuid Keskkonnavaldkonna
dokumendid ja neis sätestatut ei saa käsitleda ametliku arengukava 2030 on lähim vaade sellele, mida
informatsioonina. riik võib soovida looduskeskkonna valdkonnas
teha. Kuna KSH-s on välja toodud, et see
arengukava on eelnõu, saab otsustaja võtta
seisukoha, kas arvestab seal toodut või mitte.
9. Lk 35-36: Prognoositud on, et näiteks koobalti nõudlus võib Mitte arvestatud. Viidatud lausega sama lõigu
kasvada 6 kuni 30 korda, samal ajal kui haruldaste muldmetallide lõpus on toodud teemakäsitlust põhjendav
nõudlus võib kasvada kolme kuni seitsmekordselt. Siinkohal tuleks lause „Sellised piiriülesed protsessid vajavad
märkida, et Eestis ei toodeta neid kõrgtehnoloogilisi seadmeid ja globaalset koostööd, et tagada jätkusuutlikud
seega ei teki meie riigile otseseid tootmisest tulenevaid tootmis- ja tarneahelad, vähendamaks
keskkonnamõjusid. Kuidas on asjakohane käsitleda ENMAK 2035 keskkonnamõjusid ka väljaspool Eestit.“
KSH’s välisriikides toimuvat koobalti jms maavarade kaevandamist
ja kõrgtehnoloogiliste seadmete tootmist? See on mitteasjakohane
informatsioon.
122
Energiamajanduse arengukava aastani 2035 lisad 2-8
10. Lk 86: Tuulikute võimaliku mõju vähendamiseks tuleb nende Mitte arvestatud. KSH ülesanne on
asukohad ette näha sobivatesse kohtadesse üle Eesti. Kuigi probleemkohad välja tuua. Olemasolul ka
maakondlikel ja kohalike omavalitsuste tasanditel koostatakse välja pakkuda lahendused. Probleemi mitte
tuulikute asukohavalikuid koos mõjude hindamisega, on tervikliku välja toomist ei saa põhjendada asjaoluga, et
mõju hindamiseks ja leevendavate meetmete välja töötamiseks lahendus puudub. Peatükis 11 Leevendavad
mõistlik läbi viia üleriigiline tuuleenergeetika planeering, millega meetmed, on seda teemat käsitlevas lõigus
lepitakse kokku piirkonnad, kus tuulikute püstitamine on kõige välja toodud ka lahendus kasutada probleemi
mõistlikum lähtudes looduskaitse ja inimkeskkonna vajadustest. lahendamiseks käimas olevat planeeringut
Selle ettepaneku ellu rakendamine muudaks Eesti 2030. aasta Eesti 2050.
taastuvelektri eesmärkide saavutamise võimatuks, sest kui praegu
alustataks üleriigilise tuuleenergeetika planeeringu läbi viimist, siis
ei oleks ju võimalik arenduses olevaid projekte vajaliku kiirusega
ellu viia. See ettepanek viitab, et ENMAK-i ja selle KSH koostamine
on ajale jalgu jäänud ning ENMAK-it tegelikult vaja ei ole. Piisab
REKK-i uuendamisest.
11. Lk 86: ENMAK plaan asendada põlevkivielektrijaamades Mitte arvestatud. 2022. aastal kodumaal
põlevkivi biomassiga (puit), et ajutiselt tagada kliimaneutraalne tarbitud energiapuidu ja eksporditud
juhitav elektrivõimsus, ei ole iseenesest halb mõte. Samas tuleb energiapuidu suhe on 5:31 . Eestis on seatud
jälgida, et selline plaan ei mõjutaks Eestis välja kujunenud raiemahtudele aastane piirang. Samas on aga
puidubilanssi nii, et tooks endaga kaasa surve täiendavate teada üldine loogika, et mida suurem tooraine
raiemahtude järgi. Põlevkivijaamades biomassi mahu (antud juhul biomass) nõudlus, seda suurem
suurendamine lisab täiendavat puidu nõudlust. Mida tähendab „et surve tooraine allikate järgi. Ekspert on nõus,
selline plaan ei mõjutaks Eestis välja kujunenud puidubilanssi nii, et puidu turg on konkurentsipõhine ja nii
et tooks endaga kaasa surve täiendavate raiemahtude järgi“? peabki olema. Konkurentsipõhises turus aga
Esiteks umbes pool Eestis toodetavast energeetilisest puidust nõudlus kasvatab hinda ja kasvatab huvi
eksporditakse välisriikidesse. Kas antud juhul on peetud silmas, et rohkem toota. Tootmisele (metsa raiele) on
energeetilise puidu eksport Eestist välja ei tohi väheneda? Teiseks, aga Eestis pandud limiit. Mõne aasta taguse
energeetilise puidu turg on konkurentsipõhine turg, kas KSH energiakriisi ajal tõusis puitkütuste
koostajad teevad ettepaneku seda põhimõtet muuta? Kolmandaks, kasutamine. See omakorda tõstis
KSH koostajate viide täiendavatele raiemahtude võimalikkusele energiapuidu hinda paberipuidu hinnaga
pole päris adekvaatne, sest riigi metsapoliitikat ei reguleerita mitte sarnaseks. See tähendas, et paberipuidule
energeetilise puidu nõudlusega vaid raielubade väljastamisega. lisandus konkureeriv nõudlus
energiasektorist. See omakorda tõstab
tooraine (puit) hinda ja tõstab ka
eksporditavate toodete (majanduse mootor)
hinda. Seega igal juhul tuleb turul plaanitavate
suurte muutuste korral olla tähelepanelik.
12. Lk 86-87: Eesmärk 55% raamistikus on seatud EL Mitte arvestatud. Heite vähendamise
heitkogustega kauplemise süsteemi (HKS) sektoris, kuhu kuulub tingimusi tuleb väljendada detailsemalt
suurenergeetika ning mida suures osas käsitleb ENMAK, kehtib väikesemahulise (soojus)energeetika
Eesmärk 55 raamistikus aastaks 2030 heitkoguste vähendamise kliimamõjude ja nende vähendamise osas,
üle-euroopaline sihttase -62% võrreldes 2005. aastaga. Sellesse kuivõrd Kliimakindla majanduse seaduse
eesmärki panustamine sõltub väga suurel määral eelnõu ver dets 2024 Eesmärk 55 kohustuste
põlevkivienergeetikast ja selle vähendamistrajektoorist. Samuti detailsemat jaotust ENMAK eesmärkides ja
puudutab ENMAKi jõupingutuste jagamise määruse (JJM) sisus ei väljenda
sektorites heite vähendamise riiklik kohustus aastaks 2030 -24%
võrreldes 2005. aastaga, aga tänaste suundumuste ja
meetmekavade järgi küündib vähendamine ainult -11,4
protsendini. Nimetatud eesmärgi täitmisesse tuleb ENMAK-il
panustada heite vähendamisega väikesemahulises energeetikas
sh hoonete kohtküttes. Kuid olulisel määral sõltub JJM eesmärgi
täitmine teistest sektoritest, transpordist, põllumajandusest ja
jäätmetest. Seega tuleb ENMAK dokumendis käsitleda kohustuste
jagamise tingimusi. Liidu hinnangul ei ole õiguslikult mittesiduv
ENMAK sobiv tööriist KHG heitkoguste vähendamise kohustuste
käsitlemiseks. Selle jaoks on sobiv kliimakindla majanduse seadus,
kus seda juba kavandatakse. Kohustuste jagamise tingimuste
123
Energiamajanduse arengukava aastani 2035 lisad 2-8
käsitlemine erinevates dokumentides tekitaks üksnes segadust ja
tõenäoliselt ka konflikte erinevate dokumentide vahel.
13. Lk 87: ENMAK peatükis 6.7 on küll toodud kompaktne Mitte arvestatud. Kliimamuutuste mõju Lisas
kliimamuutuste kirjeldus, kuid pole aru saada, kuidas muutustega 1 lk 35-36 osas 1.2.8 Kliimamõjude
kaasnevate ohtudega arvestatakse ennetavalt ja pika-ajalises leevendamine ja kliimakohanemine vajab
plaanis. Liit ei suutnud sellist peatükki ja nimetatud kirjeldust tugevamat ja täpsemat ilmastikusõltuvuse
ENMAK-i eelnõust leida. väljendust just üleminekul tuule- ja
päikeenergeetikale, seda esiteks
elektrienergia tootmistegurina suurenevas
ilmasõltuvuses (ilmarežiimi juhuslikkuses vs
kasutegur, tootlikkus), ja teiseks nendele
arvukatele rajatistele, süsteemile tervikuna
olulise mõjuna kliimariskide avaldumist ja
vajadust kliimariske maandada (tuulikute
eksponeeritus tormidele tuulisemates
piirkondades, jõelammidel ja madalamatel
aladel asuvate päikeseparkide üleujutusrisk,
kuumalainetes ülekuumenemise ja
tulvavihmade riskid jm). Väide
“energiaressursside saadavust ning
elektrienergia tootmist kliimamuutused
märgatavalt ei mõjuta” ei päde.
Kliimamuutused ei hõlma ainult pika-ajalist
muutust, vaid ka nüüdiskliimas suurenevas
mõjus ja riskides energiamajandusele.
14. Lk 87: Kliimapoliitika elluviimisel, millest kaalukas osa on Mitte arvestatud. Kliimamõju on
energeetikal, peab arengute eesmärgistamiseks ja seireks lisama energiamajanduse olulisemaid
CO2 heite (vähendamise) juhtindikaatorina kolme tegevussuuna keskkonnamõjusid. ENMAK üldeesmärk
(elektrimajandus, gaasimajandus, soojusmajandus) jaotuses. Kas rõhutab lisaks kindlusele vastavust
ENMAK on kliimapoliitika elluviimise arengudokument? Kui ei ole, kliimapoliitikale: “Eestis on kindel ja
siis on kaheldav ka pakutud indikaatorite lisamine. kliimapoliitika eesmärkidega kooskõlas
energiamajandus.” Johtuvalt väärib see seiret
ENMAKi kolmeses elekter-gaas-soojus
sisujaotuses.
Eesti Taastuvenergia Koda 09.12.2024
KSH aruande lk-l 42 olevas tabelis on öeldud: “ENMAK ei plaani Mitte arvestatud. 2023. aastal moodustas
taastuva energiaallikana hüdroelektrijaamasid (paisud tõkestavad hüdroenergia osakaal Eestis avalikkusele
jõgesid). See on ka õige, sest Eesti hüdroenergeetiline potentsiaal toodetud elektrienergiast 0,4% (24 GWh)2 .
on madal”. Hüdroenergia tootmise potentsiaal on Eestis 10 MW ja Ekspert on nõus, et iga olemasolev Wh on
see on kulutõhus tehnoloogia. Palume seega täpsustada, et Eestis tähtis kuid teisest küljest pole põhjust nii
on olemasolevad hüdroelektrijaamad, mille säilimine tuleks ette väikest osakaalu üle tähtsustada. Eriti
näha, kuna need panustavad kliima-, taastuvenergia ja arvestades, et hüdroenergia mahtu kasvatada
varustuskindluse eesmärkide täitmisse, ja nende poolt tekitatavate ei saa seadmata ohtu veekogude hea seisundi
keskkonnamõjude leevendamiseks on olemas vastavad meetmed. saavutamise eesmärki.
KSH aruande lk- 73 on öeldud, et “ENMAK ei ole ette näinud Mitte arvestatud Fakt on see, et ENMAK ei ole
jõgedest hüdroenergia kasutamise tõstmist, seetõttu ette näinud hüdroenergia kasutamise
looduskeskkonnale täiendavat mõju ei põhjustata”. Palume tõstmist. Hinnang uuele tehnoloogiale, mis
täpsustada, et hüdroenergia toodangu suurendamine ei tule alati samast hüdroenergia kogusest toodab
looduskeskkonna arvelt. Nimelt saab energiatootmist laiendada rohkem elektrit, on võimalik anda siis, kui see
hüdroelektrijaamade moderniseerimise ja tõhustamise kaudu, tehnoloogia on täpselt teada (nt kas toob
mistõttu võib siin ette näha siiski ka teatava tootmise tõusu ilma endaga kaasa veevoolu pulseerimist, kas
täiendava keskkonnamõjuta. takistab kalade sattumist turbiini jne).
KSH aruande tabelis 2 lk-l 52 on omavahel võrreldud kaheksa Mitte arvestatud Ekspert põhimõtteliselt
erineva elektritootmise stsenaariumi, seal hulgas teostamatute või nõustub, et kaalumisele tuleb võtta
ebarealistlike stsenaariumite elluviimise keskkonnamõju. Leiame, realistlikud stsenaariumid. Antud juhul ei ole
et tabel ei anna objektiivset ülevaadet ENMAK-i elluviimise KSH ülesanne välja valida ühte kõige
keskkonnamõjust. Esiteks ei näe me põhjust kajastada tabelis sobivamat vaid kirjeldada erinevate
kõrvuti teostatavaid ja teostamatuid stsenaariume, kuna need ei stsenaariumite puudusi ja eeliseid. Selle tõttu
124
Energiamajanduse arengukava aastani 2035 lisad 2-8
ole tegelikult alternatiivid, mille vahel saaks realistlikult valida, ja võib tabelisse jätta ka stsenaariumid, mis ei
neid ei ole seega võimalik võrrelda samadel alustel. Teiseks torkab ole teostatavad. See annab võimaluse näha,
silma, et tuumaenergia stsenaariumi ohtlike jäätmete tekkele on milliseid stsenaariume on ENMAK raames
antud tabelis vähima negatiivse mõju hinnang. Juhime tähelepanu, üldse läbi töötatud. Jäätmeid puudutaval real
et jäätmetekke puhul tuleks hinnata mitte ainult nende kogust, vaid on välja toodud, et selles iseloomustatakse
ka ohtlikkust. Tuumajäätmed on ohtlikud ja suure keskkonnamõju ohtlike jäätmete mahtu. Ekspert on nõus, et
ja -riskiga vaatamata sellele, et neid tekib vähe. Samuti tuleks tuumajäätmed on oluliselt ohtlikumad kui
arvestada, et tuumajäätmete lõppjäätmete ladestamise lahendusi sama kogus näiteks lendtuhka. St
ei ole olemas. Kolmandaks leiame, et ENMAK-i elluviimise põhjustavad vale käitlemise korral olulisemat
keskkonnamõju tuleks võrrelda eelkõige tänase olukorraga, kuna mõju. Kui palju ohtlikum (100, 1000, miljon
arengukava eesmärk on ju parandada praeguse elektritootmise korda) on väga keeruline kui mitte võimatu
keskkonnamõju. Seega teeme ettepaneku eemaldada tabelist objektiivselt hinnata. Arvesse tuleb võtta ka
teostamatud stsenaariumid, korrigeerida tuumajäätmete tekkekogust ja ette nähtud käitlusviisi. Kui
mõjuhinnangut ning detailsemalt välja tuua võrdlus tänase juurde arvestada riski maandamise
olukorraga, seal hulgas põlevkivi kasutamise kogu meetmeid, ei pruugi tuumajäätmed olla
keskkonnamõjuga maastikule, mullale ja pinnasele, põhja- ja ohtlikumad.
pinnaveele ning elusloodusele. Juhul, kui tabeli mõõdikute
väärtused ei ole omavahel normaliseeritud ja stsenaariumite mõju
pole sisuliselt võrreldav, siis teeme ettepaneku neid mitte tabeli
kujul esitada, kuna see tekitab pigem segadust.
KSH aruande tabelis 5 lk-l 67 on öeldud: “Tuulikulabade Mitte arvestatud Ekspert hoidub
ringlussevõtt on probleem. Nende vastupidavuse tõttu on spekuleerimast. Hea, kui ümber töötlemise
ümbertöötlemine keerukas. Hetkel käib ümbertöötlusele lahendus on 30 aasta pärast olemas, kuid
lahenduse otsimine”. Palume rõhutada, et ringlussevõtu vajadus ei seda lootes ei saa praegu tegevusetult olla.
teki enne 30 aastat, mis on tänapäevase tuuleelektrijaama ja Peab lähtuma olemasolevatest või tuleviku
tuulikulabade keskmine eeldatav eluiga, ning selleks ajaks on suure põhjendatud teadmistest.
tõenäosusega olemas konkurentsivõimelise hinnaga
suuremahulised ringlussevõtu lahendused.
• Tuuleparkide tähtaegseks valmimiseks on täna suur takistus Mitte arvestatud. Ekspert nõustub, et tehtud
pikad planeerimis- ja loamenetlused. KSH peatükis „Leevendavad ettepaneku ellu viimine tooks endaga kaasa
meetmed“ on välja toodud, et mõistlik läbi viia üleriigiline olulise ajakulu. Samas ei pea ekspert ka
tuuleenergeetika planeering. Veel ühe planeeringukihi lisamine põhjendatuks probleemile mitte osutamist
tänasesse pikaldasse ja vaevalisse protsessi ei ole ENMAKi paljalt sellepärast, et see põhjustaks plaanitud
eesmärke toetav ja muudab tuuleenergia parkide õigeaegse ajakava nihkumist. Samas peatükis on
valmimise võimatuks. Lisaks ei ole riigil tuulepargi parameetreid ekspert välja pakkunud võimaluse lahendada
teadmata võimalik koostada planeeringut, millele saaks järgneda puudujääk planeeringu Eesti 2050 abil.
ehitusprojekti etapp.
Muinsuskaitseamet 17.12.2024
Muinsuskaitseamet 17.12.2024 Mõjuanalüüs kultuuripärandile on Mitte arvestatud. Mõjude hindamise
mahutatud napile ühele leheküljele. Riskide maandamismeetmed meeskond lepiti kokku KSH programmi
on pärandi kaardistamine, kaitse alla võtmine ja kaitseks piirangute avalikustamise etapis ja kinnitati KSH
kehtestamine. On teadvustatud, et osa pärandobjekte on uurimata programmi heaks kiitmisega. KSH aruande
ja nende tähtsus määratlemata. On kirjas, et ENMAK tulemusel avalikustamise etapis täiendavaid eksperte ei
ehitiste püstitamise mõju hinnatakse konkreetse projekti käigus ja lisata. Siiski võib asuda seisukohale, et
seda haldab MuKS. On käsitletud hoonete soojustamist ja vajadus ENMAK olulisi mõjusid kultuuripärandile ei
vaadelda neid juhtumipõhiselt ning nimetatud ära põhjusta, nagu seda on kirjeldatud ka KSHs ja
kultuuriväärtuslike avaliku sektori hoonete renoveerimise muude mõjude hindamises. Kultuuripärandi
toetamine. Tehtus on järeldus – ENMAK ei põhjusta olulist mõju aga ka looduskeskkonna kaitse on
ainelisele kultuuripärandile. Tuleb märkida, et aruande koostajate kahetasandiline. Mastaapsemad tegevused
seas ei ole kultuuripärandi eksperti. Järeldusega ei saa nõustuda, eeldavad projekti ja kooskõlastamist, kuna
kuivõrd arvesse ei ole võetud näiteks tegevusi, mis ei nõua projekti, nende mõju võib olla suurem ja väljuda
kohaliku kaitse all olevat kultuuripärandit (st kohaliku omavalitsuse lähipiirkonnast. Väiksemate tegevuste mõju
üldplaneeringutega kehtestatud miljööväärtuslike alasid ja ohjamiseks on kehtestatud kitsendused (kas
väärtuslikke üksikobjekte, mis ei kajastu kultuuripärandi registris kultuuriväärtuste või looduskaitselised), mida
ega maa-ameti kultuuripärandi kaardil), väärtuslikke maastikke ja tuleb tegevuste planeerimisel arvestada.
arheoloogiat. Mõjude analüüsi tuleks kindlasti täiendada ning
palume selleks, et kõik ENMAK eesmärkidest hargnevad seosed
oleksid läbi kaalutud, kaasata sellesse Muinsuskaitseamet
125
Energiamajanduse arengukava aastani 2035 lisad 2-8
KSH-s tuleks kindlasti mõjusid kultuuripärandile põhjalikumalt Mitte arvestatud. Tegemist ei ole ENMAK
hinnata, kaasates selleks nii Muinsuskaitseamet kui asjakohased spetsiifilise probleemiga vaid
valdkonna spetsialistid. Arheoloogiapärandi puhul on suur osa arendustegevuse probleemiga üldiselt
sellest kaitse alla võtmata ning infot arheoloogiapärandi kohta (teedeehitus, elamuehitus, kaevandamine
tuleb arheoloogide, koduloohuviliste ja hobiotsijate tegevuse jne). Seega tuleb probleemi lahendada mitte
käigus pidevalt juurde. Samuti on osa arheoloogiapärandist veel ENMAK kaudu vaid valdkondade üleselt. Kui
avastamata, kuid selle võimalikku esinemist saab prognoosida. Muinsuskaitseamet on kaardistanud
Muinsuskaitseamet on prognoosiva meetodina analüüsinud ja arheoloogiatundlikud alad, siis järgmise
kaardistanud valdade kaupa arheoloogiatundlikud alad, kus on sammuna tuleb neile anda seadusandlik
suurem tõenäosus nii mitte kaitse all oleva kui seni avastamata tähendus. Sellest tähendusest (piirang,
arheoloogiapärandi esinemiseks. Alad on kaardistatud ning kohustus vms) peavad lähtuma kõik
nendega tuleb arvestada ehitustegevuse planeerimisel (nii KMH-d arendustegevused.
või detailplaneeringut nõudvate projektide kui ka 500 m2
suuremate ehitiste kavandamisel). Tegemist on leevendavate
meetmetega kultuuripärandi säilimisele. Arheoloogiapärandile
avaldavad suuremaid maa-alasid hõlmavad tegevused nii maal kui
meres, eriti kui nendega kaasneb kaevetegevus, negatiivset mõju.
Mälestistel, nende kaitsevööndites, kuid ka arheoloogiatundlikel
aladel, on esmaseks leevendavaks meetmeks leida võimalused
arheoloogiapärandi säilitamiseks. Kui see pole võimalik, on
võimalik negatiivset mõju leevendada ka arheoloogilise kaevamise
läbi. Selle juures tuleb arvestada sellega, et arheoloogiapärandi
täiemahuline läbi uurimine ajamahukas ja sõltuvalt pärandi liigist
ka kulukas. Mh kaasnevad arheoloogilise kaevamisega ka
täiendavad probleemid riigi võimekusega tagada arheoloogilise
materjali konserveerimine ja hoiustamine.
Näiteks on lk 75 nimetatud, et tarbimise juhtimisel puudub mõju Arvestatud. Peatükis „8.10 Tehnoloogiate ja
kultuuripärandile, kuid see ei ole tõsi, kuna tarbimise juhtimise all keskkonnale avalduva mõju võrdlus“ real
mõeldakse nii esemeid kui ka hooneid (nagu tuleb välja veerust „Tarbimise juhtimine“ lisati kultuuripärandi
„Inimese tervis“, kus on viidatud rajatiste püstitamisele) ning seega veergu sarnane järeldus, mis on inimese
hõlmab tarbimise juhtimine ka juba olemasolevate hoonete tervist puudutavas veerus.
kasutuse jätkamist uute hoonete ehitamise asemel ning see
vaieldamatult puudutab ajaloolisi hooneid, sh kultuuripärandit.
Vastutustundlik tarbimine ja tootmine (sh hooned ja
ehitusmaterjalid) on ENMAK-ki ülevõetud „Eesti 2035“ mõõdik.
Lisaks arvestab ENMAK ka ringmajanduse põhimõtetega, mis on
samuti kultuuripärandi säilimist toetav kontseptsioon.
Samuti lk 78 on märgitud, et maakütte olulist mõju Mitte arvestatud. Ehitismälestised ja
kultuuripärandile ette näha ei ole, kuid siin tuleb juhtida tähelepanu, muinsuskaitsealad on kaitse all nii, et
et ka osa mõisaparke on ehitismälestised ja neis asuvate hoonete kultuuripärandile potentsiaalselt kahjulike
(nt algsest erinevalt nüüd eluhoonena kasutatavad tegevuste elluviimiseks on vaja küsida
mõisakompleksi kõrvalhooned) juurde maakütte kavandamine Muinsuskaitseameti luba. Seega on siiski
puudutab kultuuripärandit (pargi koosseisu ja struktuuri) kindlasti. mõju ohjatud. Asulates võib mis iganes
Samuti võib maakütte rajamine seada ohtu arheoloogilise kaevetegevus jõuda kultuuriliselt huvi
kultuurkihi näiteks muinsuskaitsealadel või hajaasustuse pakkuva kihini. Potentsiaalselt
piirkondades. Ka näiteks eelpoolnimetatud mõisaparkides on väga huvipakkuvamad kohad on kaardistatud.
sageli mõisate varasemate etappidega seotud arheoloogiline Ülejäänud kohtades eeldatavasti seisatakse
kultuurkiht maa sees säilinud, sh hoonete struktuuride jäänused ehitustegevus ja teavitatakse
jmt. Pinnasetöödel ajalooliselt asustatud piirkondades tuleb muinsuskaitseametit. Pole põhjust anda
kindlasti arvestada selle võimaliku mõjuga maa-alusele hinnangut, et kaevamisest põhjustatud mõju
kultuuripärandile. ENMAK eesmärgina sõnastatud kaugküttevõrgu kultuuripärandile kindlasti leiab aset. See
eelisarendamine mõjutab samuti ehitatud kultuuripärandit nii läbi oleks spekuleerimine.
elutingimuste parendamise ja küttekulude alandamise (seega
aitab hoida jätkuvas kasutuses või võtta uuesti kasutusse suure
remondivõlaga ning kaasaegsetest elamismugavustest
mahajäänud ajaloolisi hooneid) kui ka, taaskord, kaevetöödega
seotud riskide näiteks muinsuskaitsealadel. Selliste mõjude
126
Energiamajanduse arengukava aastani 2035 lisad 2-8
analüüsi ammendavaks teostamiseks on vaja kaasata
Muinsuskaitseamet.
LISA 7. KOHALIKE OMAVALITSUSTE KAASAMINE JA SEIRE ENMAK 2035
EESMÄRKIDE TÄITMISEL
Kasutatud: uuringu „Kohalikes omavalitsustes energiasäästu ja taastuvenergiaallikate rakendamise
võimaluste analüüs kasvuhoonegaaside heite vähendamiseks“ lõpparuande tabelit 1
https://kliimaministeerium.ee/energeetika-maavarad/analuusid-ja-
uuringud?view_instance=0¤t_page=1
Riigi ülesanded:
• Kaasab kohalikke omavalitsusi riiklike energia- ja kliimaeesmärkide saavutamisse süstemaatiliselt,
sh juba alates valdkondlike arengudokumentide lähteülesande, õigusaktide, sh toetusmeetmete
määruste koostamise faasist. Vajadusel täiendada asjakohaseid õigusakte, mis sätestavad KOV-
de ülesandeid. Toetab KOV-e kliima- ja energiakavade elluviimisel, mille jaoks töötab välja ja käivitab
vastavad toetusmeetmed.
• KOV-de energiamajanduse andmebaasi loomine, et teha KOV-del keskselt kogutavate
energiakulude (elekter, gaas) jälgimise võimalikult lihtsaks (ühine andebaas).
• Soodustab erinevate digitaalsete energiajuhtimise tööriistade ning seirevahendite kasutuselevõttu
(Ehitisregistri või kinnisvararegistri tasemel infoprotokollide kokkuleppimine, korrastab ja kujundab
EHR KOV-des kasutamiseks sobivamaks ja mugavamaks) ja hoolitseb ametnike vastava
täiendkoolituse eest.
• ENMAK 2035 eesmärkide ja poliitikainstrumentide elluviimiseks on vajalik ühtse elektroonilise
energiaseire lahenduse välja töötamine KOV-dele (nt seireplaan), mis võimaldab jälgida riiklike
eesmärkide täitmist ja riigil võrrelda KOV-e. See eeldab mh motivatsioonisüsteemi välja töötamist
ja rakendamist KOV-dele energia- ja kliimaeesmärkide regulaarseks seireks. Seejärel tegelevad
KOV-d riigi poolt välja töötatud ühtse seireplaani alusel erinevate energia tarbimise valdkondadega
ja nendest lähtuvalt rakendavad energiasäästu meetmeid ning viivad ellu taastuvenergia jm
seonduvaid projekte.
• Aitab luua tugistruktuure, mis aitaks KOV-del osaleda rahvusvahelistes koostööprojektides.
• Võimaldab EHR-is või kasutuslubade registris märkida päikeseelektri või muul taastuval
energiaallikal töötava tootmisseadme olemasolu ja tehnilised andmed. Muudab selle
kohustuslikuks.
• Arendab ja/või ühendab olemasolevaid andmebaase/andmekogusid viisil, et vajalikud andmed
muutuksid KOV-dele võimalikult vähese halduskoormusega kättesaadavaks.
• Valmistab ette riiklikke koolitustellimusi energiatõhususe ja taastuvenergia teemadel KOV-dele, sh
varustab KOV-e selge ja asjakohase infoga sobilikest koolitustest.
• Töötab välja taastuvenergia ja energiatõhususe konsultandi kasutamise programmi KOV-de
toetamiseks (nt KredEx korterelamute renoveerimise programm aastail 2014-2019).
• Kujundab ja kuulutab välja toetusmeetmed KOV-dele, mis aitavad kaasa REKK 2030 ja ENMAK
2035 eesmärkide täitmisele. Ühtlustab toetusmeetmete indikaatoreid (mõõdikuid), sh energia ja
CO2 heite väärtused.
• Koostööplatvormi loomine maakondade ja KOV-dega REKK 2030, ENMAK 2035, kohalike energia-
ja kliimakavade rakendamiseks, energiakogukondade käivitamiseks.
• Seob riikliku kompensatsiooni- või maksupoliitika KOV maksutulu ja talumismaksudega, mis
baseeruvad selgetel ja läbipaitvatel reeglitel ning on piisavad tekitamaks motivatsiooni
taastuvenergia kasutuselevõtu lubamiseks.
• Koostab hoonete tehnilise seisukorra hindamise põhimõtted ja toetab rahaliselt hoonete seisukorra
koostamise auditeid.
127
Energiamajanduse arengukava aastani 2035 lisad 2-8
• Toetab finantsvahenditega järjepidevalt KOV-e taastuvenergia tootmisüksuste rajamiseks ja
paigaldamiseks ning annab kindluse nende jätkamiseks.
• Toetab järjepidevalt korteriühistuid elamute renoveerimisel finantsvahenditega, arvestades
maapiirkondade kinnisvarahindasid, maksejõudu ja vähenevat rahvastikku.
• Kliimaministeerium ja KIK lisavad keskkonnasõbraliku ettevõtja valiku kriteeriumitesse
energiatõhususe ja taastuvenergia kasutuse mõõdikud.
• Täiendab hanke juhiseid, mis arvestaks jätkusuutlikkust, keskkonnahoidu ja energiasäästu nõudeid.
• Avaliku eeskuju loomine, keskvalitsuse asutuste hoonetes taastuvenergia tootmine või roheelektri
ostmine.
KOV võimalikud tegevused:
• Kajastab energiatõhususe ja taastuvenergia eesmärgid arengukavades või muudes KOV
strateegilistes dokumentides, sh nt koostab ülevaate oma energiabilansist, energiakulude alusel
energiasäästu potentsiaali ning kliima- ja energiakava, mille alusel alustab või jätkab kavakindlalt
energiasäästutegevusi ja kasvuhoonegaaside vähendamist ning taastuvenergia tootmist.
• Kaasab kogukondi KOV strateegiliste arengudokumentide koostamisse lähtefaasis, kus otsitakse
kohti taastuvate energiaallikate kasutamiseks KOV territooriumile. Selgitab kogukondadele
taastuvenergia tootmisest saadavat kasu.
• Koostab täieliku ülevaate enda territooriumil olevast hoonefondist ja selle tehnilisest seisukorrast,
hoonete renoveerimise strateegia ja tegevuskava.
• Tagab kaugkütte toimepidevuse nõuete täitmise elutähtsa teenuse osutajate poolt.
• Analüüsib ja kajastab asjakohaselt kliimamuutuste mõjusid ja toob välja nendega kohanemise
meetmed strateegilistes dokumentides.
• Koostab ülevaate KOV hoonete ja territooriumil olevate kinnistute võimalustest PV-jaamade ja
teiste taastuvatel energiaallikatel töötavate seadmete paigalduseks.
• KOV-de üldplaneeringutes, eriplaneeringutes taastuvenergiaalade paiknemise kavandamine,
liitumispunktide planeerimine.
• Efektiivsema ruumikasutuse kavandamine, nt maakaablite (tiheasustuses) paigaldamisel muude
kommunikatsioonidega integreeritud kavandamine koostöös võrguettevõtjaga.
• Energiatarbimise seire ja säästumeetmed (toetusmeetmete kasutamine), sh elektritarbimise seire
automatiseerimine vastavalt elektri turuhinnale (tiputarbimise ajatamiseks), teadvustab otsese
seose energia säästu energiakulude seirega ja määrab kokkuhoiu potentsiaali, kogub ja analüüsib
mh transpordikütuste kulu ja soojuse kasutust.
• Inventeerib energiamajanduse valdkonna andmestikku ja alustab nii munitsipaalsektoris kui ka
kogu omavalitsusüksuse haldusterritooriumil energiakasutuse regulaarset seiramist (vähemalt iga-
aastaselt). Määrab kindlaks omavalitsuste energiakasutuse põhiindikaatorid - võimalusel võtab üle
seireplaani ettepaneku.
• Tõstab oma töötajate pädevust EL projektide kirjutamisel ja osalemisel ja kaasab seeläbi vahendeid
REKK 2030 eesmärkide saavutamiseks.
• Suurendab valdkonna vastutavate ametnike teadmisi taastuvenergia tootmise võimalustest
hoonetes, milleks kaasab võimalusel välisprojektide finantsvahendeid (nt EL projektid). KOV
ametnikud osalevad regulaarselt ja sihipäraselt täiendkoolitustel taastuvenergia ja energiatõhususe
alase kompetentsi tõstmiseks või säilitamiseks. Korraldab täiendkoolitusi energiatõhususe ja
taastuvenergia teemal või saadab sinna ametnikke.
• Taastuvenergia ja energiasäästu rahastusmudeli loomine inimeste hoituse ja energiavaesuse
ennetamise tagamiseks, sh suhtlus pankade, ehitajate jt tagamaks efektiivse rahade kasutuse.
• Maakonna ja KOV-de koostöös nõustamisteenuse/nõustamiskeskuse loomine ja tagamine nii
energiasäästu, renoveerimise, finantseerimise, taastuvenergia projektide, salvestuse, kriisideks
valmisoleku jms energeetika teemadel, sh nõustab ja toetab korteriühistuid, eriti maapiirkondades
ja ääremaadel.
128
Energiamajanduse arengukava aastani 2035 lisad 2-8
• Sõlmivad oma haldusterritooriumil asuvate ettevõtetega heatahte lepingu taastuvenergia
kasutamise suurendamiseks ja võimalusel vastavate tootmisüksuste paigaldamiseks.
• Korraldab teavitustööd REKK 2030 ja ENMAK 2035 eesmärkidest valla ametnikele, ettevõtjatele ja
kogukonnale.
• Akude kasutusele võtt või salvestusteenuste kasutus KOV hoonetes (nt kus on PV paneelid või on
varustuse pidev olemasolu vajalik).
• Energiaauditi kohustusega ettevõtjatega kursis olemine ja suuremate tarbijatega ühiste meetmete
kavandamine (aitaks kaasa mh KEKK täitmisele), sh KOV saab tunnustada tublimaid ettevõtjaid
(tunnustab kohalikke ettevõtteid energia tõhusa kasutamise eest ja/või taastuvenergia
tootmise/kasutamise eest).
• KOV-de taastuvenergia hanked ja ühisostulepingud.
• Kohalike tootmisvõimsuste (nt tööstusparkide koostootmisjaamad ja nendes soojussalvestid, PV
parkide juurde akusalvestid) loomine energiasõltumatuse tagamiseks, eelkõige kriisiolukorraks
(toimepidevuse tagamine, ülevaade elutähtsa teenuse osutajatest ja nende valmidusest).
• Võrguettevõtjaga ja elektrimüüjatega koostöös initsiatiivi näitamine tarbija juures säästu kohtade
leidmisel (nt tarbijale elektriarvel säästunipid, check-list), sh võrgu efektiivistamiseks, alajaama
kasutuse parandamiseks, kriisideks valmisolekuks.
• KOV ja kohaliku kaugkütte ettevõtja koostöö kaugkütte arendamiseks seal, kus on piisav
tarbimistihedus, kohustuslikuks muutmise võimalus223.
• Hoonete renoveerimisel arvestada kaugkütte ettevõtte tingimustega, madalatemperatuurilisele
kaugküttele üleminekul.
• Fossiilkütuste asendamisele kaasa aitamine (sh nt geotermaal potentsiaali kasutus), sh KOV
energiabilansiga seoses võimalus tarbijate ja tootjate mobiliseerimiseks ja planeerimistegevuseks
heit- ja keskkonnasoojuse, elektri- ja soojussalvestite kasutuseks.
• Vallaelanikele teabe jagamine energiasäästu, kriisivalmiduse, taastuvenergia ja juhitavate
võimsuste (sh salvestus) rajamise jms olulise kohta.
• Gaasivõrgu kasutusvõimalused KOV majandusarengu kontekstis ja seonduv täiendavate
gaasitorude vajadus, biometaani tootmisele kaasa aitamine.
• Kasutab asjade soetamise ja teenuste tellimise hangetel rohelisi kriteeriumeid.
• Aitab kogukonnas lahti mõtestada not in my back yard probleemi. Tõstab motivatsiooni ja selgitab
kasu kogukonnale.
• KOV võiks olla ise energiakogukonna osaline. Koostöös ELVL, LEADER, TREA jt huvilistega selleks
reeglite välja töötamine, nt teiste riikide näitel (KOV-de koordinaator võiks seda protsessi eest
vedada).
Lisainfo:
o KOV töötoad https://energiatalgud.ee/node/8923?category=1710
o TREA projektid https://www.trea.ee/kogukonnaenergeetika/
o Energiakogukondade käivitamise senine tegevus
https://energiatalgud.ee/node/8904?category=750
LISA 8. ENMAK 2035 KOOSTAMISE ETTPANEKU LISAS 3 LAHENDAMIST
VAJAVATE KÜSIMUSTE VASTUSED
• ENMAK 2035 koostamise ettepanek on leitav Dokumendid | Energiatalgud
223 Riigikontrolli soovitused
129
Energiamajanduse arengukava aastani 2035 lisad 2-8
• Vastused on koostatud ENMAK 2035 ettevalmistavate töörühmade aruande Poliitikainstrumentide
vahearuanne 14.04.2023_final vol2_puhas.pdf (energiatalgud.ee) lisa 6.4 alusel:
Lisa 8.1 Elektrimajandus
Tabel 8.1 ENMAK 2035 koostamise ettepanekus püstitatud küsimuste vastused elektrimajanduses.
ENMAK 2035 KOOSTAMISE ETTEPANEKUS PÜSTITATUD VASTUSED
KÜSIMUSED
Turupõhise taastuvelektri tootmise tulek on jätkuvalt Seni eeldus, et turg toob võimsused. Varustuskindluse
probleem ja vajab eraldi pingutust. Lähtudes saavutamiseks võib olla vaja arusaama toetustest muuta.
ambitsioonikast kliimaeesmärgist, kas võib-olla vaja
toetusteta varustuskindluse saavutamise arusaama muuta
lähtudes globaalsetest püüdlustest ja vajadusest vajalike
muutuste ellu kutsumiseks?
Kas, kuidas ja millal rakendada võimsusmehhanismi Võimsusmehhanismi kasutuselevõtt peaks olema põhjendatult
varustuskindluse normi hoidmiseks? viimane võimalus ja võimalikult vähe turgu moonutav.
Kuidas arvestada Euroopa siseturu reeglistiku ja võimsuste Võimsusmehhanismina võib kaaluda strateegilise reservi
piisavuse nõuet? rakendamist süsteemi piisavuse tagamiseks ning
välisühenduste riketega seotud probleemide ennetamiseks.
Kuidas tekitada ja luua elektriturule pikaajalised Juhul kui mõeldud on elektritootjatele mõeldud toetusi, mille
hinnainstrumendid, mis saaksid asendada riigipoolseid vastu tehakse investeeringud, siis on turuosaliste tagasiside
toetusmeetmeid? olnud ühene: turupõhiste instrumentide rakendamise eelduseks
on mahult oluliselt suurem (kui Eesti tarbijad) ja omavahel
ühendatud elektriturg. Otseostulepingute jmt realiseerumiseks
on vajalik kombineerida Eestis asuvat tootmisvõimsust erinevate
hinnapiirkondade (suur)tarbijatega.
Kuidas arvestada elektrituru regiooni tervikvaatega? Tihendada veelgi integratsiooni regiooni hinnapiirkondade vahel
ning luua tooted, mis võimaldavad piirideüleseid otselepinguid.
Millised on põlevkivist elektrienergia tootmise lõppemisega Elering on teinud ettepaneku rakendada strateegilist reservi.
seotud mõjud elektrisüsteemi varustuskindlusele? "Tagamaks varustuskindlus ka sellises tuleviku olukorras teeb
Elering ettepaneku rakendada strateegiline reserv, mille
tulemusena hoitakse Eestis varustuskindluse tagamiseks
piisavad tootmisvõimsused." "Kaugemale tulevikku vaatavad
analüüsid näitavad, et alates 2027. aastast ei pruugi Eesti
põlevkivi elektrijaamad olla enam elektriturul
konkurentsivõimelised. See viib piirangutundide (LOLE) arvu
9,7le tunnile aastas, mis on kõrgem kui Eesti varustuskindluse
norm 9 tundi (joonis 1.3) Eesti varustuskindluse tagamiseks on
vajalik siiski omada mitme põlevkiviploki ulatuses kindlaid
võimsuseid." Eleringi "Varustuskindluse aruanne 2022" lk 20
https://elering.ee/sites/default/files/2022-
12/elering_vka_2022_pages.pdf
Millised on salvestuslahendused ja suurtootmine Tuuleparkide arendamine, vesiniksalvestus, pumphüdro
asendamaks põlevkivist elektrienergia tootmist?
Kuidas luua detailplaneeringute ja seonduvate Suurendades administratiivset ressurssi nende teemadega
keskkonnamõju hindamiste lihtsus ja läbipaistvus? tegelemiseks.
Kuidas tagada, et elektrivõrgu areng oleks vastavuses Läbi tiheda koostöö. Võrkude arendajad osalevad eesmärkide ja
energiasüsteemis toimuvate muudatustega? meetmete väljatöötamises.
Tugevdada ülekande- ja jaotusvõrgu taristut17, parendada
elektrivõrgu toimekindlust läbi selle renoveerimise ja
laiendamise (sünkroonalaga ühendamine) (Elering),
paindlikkusmehhanismide ja võrkude üle järelevalve teostamise.
Kuidas optimeerida tipukoormuse kulusid ja tulusid? Kasutades lahendusi, mis vähendavad tipukoormusega tundide
arvu ning koormuse absoluutväärtust (vt ENMAK 2035 eelnõu
ptk tarbimise juhtimise kohta).
130
Energiamajanduse arengukava aastani 2035 lisad 2-8
Kuidas tagada elektri varustuskindlus Eestis igal ajahetkel? Eestis on kehtestatud optimaalne varustuskindluse tase
piirangutundidele (LOLE) keskmiselt 9 tundi aastas. Igal
ajahetkel elektri varustuskindluse tagamiseks tuleks lähtuda
piirangutundide arvust 0 tundi aastas ning rakendada sellest
tulenevalt sobivaid meemeid.
Kuidas suurendada vastuvõtlikkust energia Taastuvenergia kogukondade loomine, kus iga huviline saab olla
tootmisseadmetele kohalikul tasandil? omanike ringis.
Kas soovime olla elektrit eksportiv või importiv riik ja mis Töörühmade ootuseks on, et Eesti oleks elektrit eksportiv riik.
selliste eesmärkide seadmine maksab? Kas impordi Eksport võimaldab tekitada täiendavaid tuluallikaid
välistamine peaks olema eraldi eesmärk? energiasüsteemide arendamiseks. Ekspordi eesmärgi saab
seada alates aastast 2035, kui on piisavalt kohalikku
konkurentsivõimelist tootmist ning toimub elektri suuremas
mahus ületootmine.
Millised (kui üldse) on julgeolekuohud Eestile seoses Julgeolekuohud on seotud eelõige taristu ja tehnoloogiaga, sh
üleminekuga kliimaneutraalsele energiatootmisele? toodetud tehnoloogia päritoluriik.
Küberjulgeolek.
Milline peaks olema tasakaal omatoodangu ja impordi Elektrienergia importi ei peaks olema aasta vaates;
vahel, et kriisistsenaariumite korral ei kannataks riigi süsteemireguleerimine peaks olema tagatud Balti riikide
julgeolek? tasandil.
Millised on käesoleva teadmise põhjal ajateljed, millal ja Kliimaneutraalne elektritootmine aastaks 2030, soojatootmine
mis mahus võib põlevkivi kasutavate soojuselektrijaamade 65%. Põlevkivist loobumine 2050.aastaks.
asemel tekkida kliimaneutraalsed Tehnoloogias ei ole küsimus, vaid millal tekib investeerimiseks
energiatootmisvõimekused? sobiv kliima Eestisse.
Kuidas maandada energiamajanduse arengukava Energiamajanduse koostamise järgmistes etappides on vajalik
valdkondades ristsõltuvustest tulenevaid riske? koostada riskimaandamise risttabel. Mõjuhindamine.
Kas ja millised on võimalikud tegevused ja seonduvad Desünkroniseerimisele lisaks on vajalik tagada olulistele
investeeringuvajadused elektrisüsteemi arenduseks, sh elektritootmisvõimsustele õigeaegsed elektriühendused (nt
pärast Eesti elektrisüsteem sünkroniseerimist Kesk- meretuulepargid/tuumajaam liita põhivõrguga) ning püsivalt on
Euroopa sagedusalaga aastal 2025? vajalikud tänasest suuremas mahus jaotusvõrguinvesteeringud,
et mahutada võrku hajatootmist.
Milline on kütusevabade energiaallikate potentsiaal ja Küsimust täpsustatakse poliitikainstrumentide aruande vaates.
rakendusvõimalused, sh hajatootmisel ja Kogukonnaenergeetikas on kütusevabade energiaallikate
kogukonnaenergeetikas? potentsiaal vähene. Kogukonnaenergeetika vähendab
vastuseisu kütusevabade energiaallikate suhtes.
Milliseid kütuseid ja/või energiaallikaid ja millises mahus Kliimaneutraalseks elektritootmiseks on vajalik erinevate
Eestis kliimaneutraalseks elektritootmiseks vaja läheb (sh taastuvate energiaallikate kasutus. Fossiilsed kütused
põlevkivi ning uttegaasi roll)? soovitakse jätta tippude või kriisiolukordades kasutamiseks,
seega riiklik tarbimine on vajalik katta taastuvatest
energiaallikatest: Päike (Res+Storage) – 20%, tuul – 70%,
biomass – 10%. Põlevkivil ja uttegaasil ei nähta rolli 2035 aasta
seisuga224.
Millised on võimalused kohaliku tootmise ja salvestamise Elektritootmise soodustamise võimalused on käsitletud
soodustamiseks? eelnevalt turumehhanismide punktis. Energia salvestamise
toetamiseks on võimalik kasutada investeeringutoetust ja
administratiivseid meetmeid (nt kaotada salvestatud elektrilt
võrgutasu, kiirendada salvestusseadmetele sobivate toodete, nt
aFRR, FCR, pingejuhtimine, turuletulekut.
224
Eesti Energia eesmärk on hiljemalt 2035 toota elektrit ainult taastuvatest allikatest. Kogu tootmine saavutab CO2 -
neutraalsuse hiljemalt aastaks 2045. EE-aastaaruanne-2022-EST.pdf (energia.ee)
131
Energiamajanduse arengukava aastani 2035 lisad 2-8
Lisa 8.2 Soojusmajandus
Tabel 8.2 ENMAK 2035 koostamise ettepanekus püstitatud küsimuste vastused soojusmajanduses.
ENMAK 2035 KOOSTAMISE ETTEPANEKUS PÜSTITATUD VASTUSED
KÜSIMUSED
Milline on jätkusuutmatute kaugkütte piirkondade olukord ja Kaugkütte jätkusuutlikkus sõltub kriitilise piisava koormuse
tulevik? Kas lahendused on kohapealsed või on vajadus riigi olemasolust nähtavas ajaperspektiivis, mis tagab minimaalse
sekkumiseks? Kuidas? tasuvuse. See omakorda sõltub kaugkütte teenindatava asula
perspektiivsest planeerimisest. Seega on ilmselt vaja riiklikku
sekkumist.
Et määrata, milline on jätkusuutmatu kaugküttepiirkond, tuleb
teha tehnilis-majanduslike arvutusi, mida seni on tehtud
kaugküttepiirkonna (KKP) soojusmajanduse arengukava sees.
Kui on selgunud, et on jätkusuutmatu, siis minnakse üle
lokaalküttele ja eelmisel rahastusperioodil oli selleks eraldi KIKi
toetusmeede. Reeglina on need madala maksevõimega
piirkonnad ning vajavad toetamist.
Mis motiveeriks ettevõtteid kaugkütet tõhusalt tootma ja Seni on tõhustamine paljuski toimunud toetuste abil (nt torustike
jaotama? Miks teha innovaatiline, tõhus ja kallis investeering, renoveerimine ja katlamajadesse uute biokütuse katelde
kui tasuvusaeg on ebamõistlik? hankimine, salvestite rajamine). Oluline on antud meetmete
jätkamine. Kaugjahutus on olnud valdavalt toetusteta, nn
ärimajanduslik, sest see on odavam kui otse elektriliste
seadmetega kohapeal jahutada. Kohati segab tõhustamist
Konkurentsiameti (KA) reeglid - efektiivsem lahendus eeldab
soojuse hinna langetamist, mi ei erguta tõhususe tõstmist, sest
WACC on ikka ühtlane 5,5%.
Milliste tehnoloogiate ja kütustega tagada süsinikneutraalne Süsinikuneutraalse soojus- ja jahutusmajanduse saab tagada,
soojus- ja jahutusmajandus? Kui kaua saab/on otstarbekas kui ei kasutata süsinikku sisalduvaid kütuseid, vaid vesinikku,
kasutada maagaasi tippkoormuste katmisel? ammoniaaki või äärmisel juhul taastuvatest allikatest toodetud
sünteetilisi kütuseid (metanooli, süngaasi jms), mille üheks
komponendiks on õhust püütud süsihappegaas (C02) või nt
puidu põlemisel tekkinud CO2. Ka biometaani võib taastuvaks
allikaks pidada.
Teine võimalus on kasutada keskkonnasoojust ja heitsoojust
ning see madalatemperatuuriline soojus soojuspumpadega
küttesüsteemile sobivale tasemele tõsta. Viimase puhul on
asjakohane kasutada ka soojuse salvesteid. Seda lahendust
peetakse ka globaalselt ja Euroopa tasemel peamiseks
süsinikuneutraalseks lahenduseks.
Maagaas tuleb aastaks 2050 asendada kas biometaani või
vesinikuga või muude sel ajal (2050) kliimat mitte oluliselt
mõjutavate gaasiliste kütustega. Üleminekuperioodil jääb
maagaas tipukoormuse katjaks, aga vähemas mahus kui seni,
sest peab toimuma aktiivne tipukoormuse hajutamine s.h.
tarbimisharjumuste muutmise kaudu.
Mis ajaks ja milliste kütuste kasutus oleks kooskõlas Kütuste kasutus ei ole kooskõlas kliimaeesmärkidega.
kliimaeesmärkidega ning millesse tasub investeerida? Stabiliseeritud kliima tingimustes tuleks kõne alla biokütused.
Puitjäätmete ja igasuguste muude biojäätmete kütusteks
konverteerimine ja nendest saadud tahkete, vedelate ja gaasiliste
kütuste kasutamine jääb alles. Siia kuulub ka rohtne biomass,
mille süsiniku sidumise kiirus on oluliselt suurem kui
puittaimedel, mille eluiga ulatub 100 aastani (isegi üle selle).
Investeerida tasub ka vesinikku, sest sellega saaks asendada
maagaasi tööstuses (ka transpordis) ja luua uusi ettevõtteid, kes
vajaksid gaasilist kütust.
Kuidas tagada soojusettevõtjate jätkusuutlikkus Suuremate linnade puhul kindlustab piisav hulk tarbijaid nende
kliimaneutraalsuse suundumuste ning selle raames jätkusuutlikkuse ja ka riiklikud toetusmeetmed. Väiksemates
kehtestatavate regulatsioonide rakendumisel? kohtades, kus soojusettevõtja soojuse toodang alla 5000 MWh
132
Energiamajanduse arengukava aastani 2035 lisad 2-8
on asi ebakindlam, kuid samas on mindud üle puitkütusel, mis
seni on kliimanõuded taganud.
Kas ja kuidas rakendada jääksoojuse, jahutuse ja See on ka valdkond, mis ilma toetusteta ei hakka arenema, võib-
tööstussümbioosi potentsiaali? olla v.a mõned kohad tööstussümbioosi jaoks. Teisalt tuleb tõsta
ettevõtjate teadlikkust ja neid koolitada, informeerida saadavast
kasust.
Kuidas tagada bioenergial põhineva energiatootmise Eemaldades võimalikud turupiirangud, toetades uute
jätkusuutlikkus? tehnoloogiate arengut.
Millised on toetusvabad energiatootmise võimalused? Hinnavahelepingud, kontsessioonilepingud, hinnapõrand,
pikaajalised ostulepingud (PPA). Kaugjahutus on seni olnud
praktiliselt toetusvaba, sest kliendid on ettevõtted ja asutused,
kes saavad kasu sellest, et ei pea elektriliselt käitama oma
jahutusseadmeid. Kaugjahutusest saavad nad energia
odavamalt. Potentsiaali võiks tasuvuse vaatest olla ka suurte
soojuspumpade lisamisel kaugküttesüsteemidesse (vähemalt
suurtes süsteemides). Päikesepaneelide ja maapealsete suurte
tuulikute paigaldamine on juba äriliselt tasuv ja toetusi ei vaja.
Millised on keskkonnasõbralikud keskkütteväliste Keskkonnasoojus (soojuspumbad), geotermaalenergia
piirkondade eelistatud küttelahendused jm lokaalsed
lahendused?
Millised riiklikud regulatsioonid soodustaksid Maksupoliitika; administratiivsed meetmed (energiamärgis,
taastuvenergialahendusi? energiatõhususe nõuded)
Millised on lahendused väikese tarbimisega Võimalikult palju biomasskütusel automaatseid
soojusvõrkudes? kaugküttekatlamaju, soojuspumbad keskkonnasoojusel ja
heitsoojusel. Kaugküttetorustike renoveerimine ja tarbijate
soojussõlmede korrastamine.
Kuidas arvestada hoonefondi rekonstrueerimise ja Antud teemadele otsitakse lahendusi üleriigilise planeeringu ja
uuendamisega, aga ka kahaneva asustusega kaasneva rekonstrueerimise kava kaudu.
energiavajaduse vähenemisega kaugkütte arengu
kavandamisel?
Millised on parimad ja tõhusamad tulevikulahendused Eesti Tiheasustusega aladel kaugküte ja hajaasustuses lokaal- ja
tingimustes elamute soojusvajaduse katmiseks? kohtküte, st soojuspumbad, pelletiküttekatlad (ka muud
puitkütuse katlad) ja ahiküte.
Lisa 8.3 Kütusemajandus
Tabel 8.3 ENMAK 2035 koostamise ettepanekus püstitatud küsimuste vastused kütusemajanduses.
ENMAK 2035 KOOSTAMISE ETTEPANEKUS PÜSTITATUD VASTUSED
KÜSIMUSED
Kas ja kuidas reguleerida sünteetiliste ja taastuvgaaside On vajalik reguleerida. Reguleerida selliselt, et oleks arvestatud
turule tulekut? õiglaselt uute ning olemasolevate gaasiliste energiakandjate
kliimamõju.
Kuidas tagada elektrivõrgu toimimiseks vajalikus mahus Rakendades strateegilist reserve.
juhitavad võimsused ja seonduv kütusevaru?
Kuidas tagada küttesüsteemide toimimiseks vajalikus Tootjatele kohustus kütusevaru hoidmiseks.
mahus võimsused ja seonduv kütusevaru?
Kuidas tagada biomassil põhineva energiatootmise Kuidas tagada biomassil põhineva energiatootmise
jätkusuutlikkus? jätkusuutlikkus?
Millised on biomassi säästlikkuse kriteeriumide võimaliku Puitse biomassi kasutust piiratakse tugevamalt, kui teistes
karmistumise tagajärjed? riikides. See toob kaasa puitse biomassi eksportimise ning
siseriiklike tootmisvõimsuste vähenemise.
133
Energiamajanduse arengukava aastani 2035 lisad 2-8
Kui raiemaht jääb kuni 10 mln tm aastas, siis sellest peaks Eesti
katlamajadele ja kodumajapidamistele piisama. Eesti Energia
elektrijaamade jaoks ei pruugi antud mahust piisata.
Milline on sünteetiliste kütuste (nt biobutanool, biovesinik jt) Täpsustatakse poliitikainstrumentide vahearuande raames
potentsiaal ja kasutusvaldkonnad?
Milline on sünteetiliste kütuste (nt vesinik) potentsiaal ja Sektorite kaupa erinev – vesinik kui salvestusvahend + vesinik
kasutusvaldkonnad? kui transpordikütus
Kuidas tagada transpordikütuste õiglane hinnastamine Jätkusuutlikkus tagatakse sellega, et ei keelustata biomassi
alternatiivkütuste konkurentsi võimalikkuse tagamiseks? põhiste kütuste kasutamist. Teisalt tuleb investeerida vastava
valdkonna uuringutesse, eelkõige ressursi uuringutesse ja
tehnilis-majanduslikesse tasuvuse uuringutesse. Biomassi
toormel on palju kasutusalasid ja seda tuleks kasutada eelkõige
seal, kus saadakse kõige rohkem tulu, nt farmaatsia ja
ravimitööstuses. Kõikjal tekkivaid jäätmeid saab energiaks
muundada ja heitsoojust küttemajanduses kasutada.
Kuidas tagada gaasivõrgu tasuvus, katta seonduvad Kavandatakse gaasi ülekandevõrgu arengukavaga Eesti
arendus- ja hoolduskulud? gaasiülekandevõrgu arengukava 2023-2032_0.pdf (elering.ee)
Kuidas dekarboniseerida gaasivõrku ja suurendada Gaasivõrgu dekarboniseerimise lahendused on kirjeldatud
taastuvgaaside mahtu energiamajanduses? vastavas uuringus.
Milline on biometaani potentsiaal ja võimalused selle Biometaani potentsiaal on aidata katta tippkoormusi ja olla
rakendamiseks? asenduseks maagaasilt üleminekul. Biogaasi saamise
majanduslik potentsiaal on Eestis määramata. Seni pakutud
numbrid s.h 1 TWh/a põhinevad pigem tehnilisel potentsiaalil.
Põllumehed ei ole eriti huvitatud rohtse biomassi varumisest
biogaasi tootmiseks, sest see ei ole neile majanduslikult tasuv ja
langeb ka perioodi, kus muid neile olulisemaid töid on piisavalt.
Samuti on toidu hinnad tõusnud ja taimekasvatus toiduks on
tulusam.
Lisa 8.4 Energiasääst
Tabel 8.4 ENMAK 2035 koostamise ettepanekus püstitatud küsimuste vastused energiasäästu saavutamisel.
ENMAK 2035 KOOSTAMISE ETTEPANEKUS PÜSTITATUD VASTUSED
KÜSIMUSED
Kuidas eemaldada kitsaskohad - vähene rahastus, tööjõu puudus, Vt eelnevad ja järgnevad küsimused
elanike vähene huvi või huvide lahknemine, energiasäästu
mittemotiveerivad energiahinnad, vähene teadlikkus?
Kuidas efektiivsemalt vähendada elu- ja mitteeluhoonete Radikaalne viis on köetava pinna vähendamine.
energiavajadust arvestades seejuures vajadust parandada Olemasolevas poliitilis-majanduslikus olukorras on
sisekliimat? tehnilisteks viisideks hoonete välispiirete
soojustamine ja sisekliima reguleerimine
nõudluspõhiseks. Lisaks sellele teavitustöö
hoonete sisetemperatuuride alandamiseks
aktsepteeritud normide piiresse.
Kuidas ja kus täpsemalt peaks jõudma plussenergialahendusteni Pluss ja netonull lahenduste optimeerimine sõltub
(nt hoonekvartali- või asumipõhised ahendused)? suuresti olemasolevatest tingimustest.
Hoonestuse tüübist (tiheasustuse korterelmud,
madaltihe asustus, üksikelamud), kohalikest
eelistatavates enegriakandjatest, lokaalselt
134
Energiamajanduse arengukava aastani 2035 lisad 2-8
kasutada olevatest taastuvenergia võimalustest,
traditsioonidest ja hoonete kasutajate
sättumustest.
Kuidas energiatõhususe investeeringute planeerimisel arvestada Väga raske on leida mingisugust korrelatsiooni
vananeva elanikkonna, kohatise elanike arvu vähenemise ja demograafia ja energiatõhususe suurendamise
linnastumise mõjudega? vahel.
Kui ehk, siis linnastunud ühiskond on inimese
kohta energiatõhusam kui hajaasustus, aga see ei
saa olla põhjus linnastumise edendamiseks.
Millised on taastuvelektrilahenduste soodustamise võimalused Tarbija vaatepunktist: elektriautode
transpordikütuste kokkuhoiul? kättesaadavuse parendamine (hinna alandamine)
ja laadimisvõrgustiku järsk suurendamine.
Seejärel koduste laadimisvõimaluste
garanteerimine kõigile EV huvilistele.
Mida on teistel sektoritel õppida avaliku sektori eeskujust (mh Avalik sektor peab olema kõigile teistele eeskujuks
sisend nt riigi kinnisvarastrateegia) ning mida on avalikul sektoril - seega peab õppimisprotsess olema nendelt
õppida teistelt? teistele. Hoonete energiatõhususe direktiivi
kohaselt peab avalik sektor olema teedrajaja nii
renoveerimise tempo kui komplekssuse osas.
Samuti peab avalik sektor olema eeskujuks
meetmetele, mis ei ole veel kohustuslikuna
kehtestatud, näiteks hoonete asjastunud energia
vähendamisel ja CO2 sidumisel -
betoonkonstruktsioonide asemel puidu
kasutamine ja selliste protsesside jõustamine
hangete kaudu.
Milline on ettevõtluse ja tööstuse energiatõhususe potentsiaal, Ettevõtluses energiatõhususe lahenduste
millised on olulisimad energiatõhususe meetmed ning elluviimine on võimalik läbi mõeldud
investeeringuvajadused rohekasvul (sh nt veemajanduses)? saastenormatiivide kehtestamisega selliselt, et ei
Kuidas edendada energiatõhususe lahenduste elluviimist nii jääks ruumi rohepesuks, nende normide järgmise
väikestes, keskmistes, kui suurettevõtetes? järelevalvega ja rikkumiste sanktsioneerimisega.
Kuidas arvestada energiatõhususe saavutamisel Käitumisharjumuste kaudu energiatõhususe
käitumisharjumusi ja suunata inimesi energiasäästlikumalt kvantifitseerimine on tehtav sarnaselt muude
käituma (energiatõhususedirektiivis suund inimeste teadlikkuse käitumuslikke muutuseid ekspluateerivate
suurendamisele)? tegevustega nagu näiteks turundus. Ka meetodid
käitumie ja harjumuste muutmiseks saavad olla
eelkõige turunduslikud.
Kuidas arvestada maakasutuse kavandamisel energiasäästu Vastavate meetmete mõju arvestamise
meetmeid (nt hoonete paigutus, disainielemendid jahutusvajaduse metoodikad on rakendatud hoonete hindamis- ja
vähendamiseks, looduspõhised lahendused)? sertfitseerimissüsteemides nagu LEED, BREEAM,
SKA & Well jms. On võimalus kasutada mõnda
neist või töötada nendele sarnaselt välja riiklik
meetod.
Kuidas suurendada energiatõhususe alast kvalifikatsiooni Formaliseeritud kvalifikatsiooni omavate isikute
omavate isikute arvu ja nende teadmisi? arvu tõstmiseks on ainus tee formaliseeritud
koolituste kasutusele võtmine ja
kvalifikatsioonikrteeriumide kehtestamine.
Laiemas mõttes on vajalik holistilise teadlikkuse
edendamine, mis haaraks energiatõhususele
lisaks ka muid elurikkuse, kliimamuutuse,
ressursside piiratuse jms. seotud teemasid.
Kuidas suurendada avaliku sektori teadlikkust energiatõhusate Avaliku sektori hankeid reguleeriv seadusandlus ja
hangete läbiviimisel ja energiatõhususe lepingute rakendamisel? hindamise metoodika tuleb muuta selliselt, et on
Kuidas võtta arvesse ja eelistada hangete läbiviimisel ennekõike võimalik arvestada energia- ja ressursitõhususe
säästlike ja tõhusaid lahendusi? ning muude sarnaste tingimustega hanke objekti
elukaare lõikes.
Kuidas arvestada energiatõhusate alternatiivsete lahendustega Kehtestada kohustus selliste nõuetega arvestada
poliitiliste, investeerimis- ja planeerimisotsuste langetamisel? ja kriteeriumid nende hindamiseks. Seejuures tuleb
135
Energiamajanduse arengukava aastani 2035 lisad 2-8
hinnata lahendusi elukaare lõikes ja kaasnevaid
mõjusid elurikkusele
Milline on paindlikkusteenuste potentsiaal lõpptarbija juures Vt poliitikainstrument EJ.0.4.
energia kokkuhoidmiseks?
i https://www.err.ee/1609587707/koalitsiooni-kokkulepe-2-2-tuuleenergia-vahempakkumine-ja-toetus-elektrisalvestile
ii https://www.err.ee/1609628555/reformierakonna-ja-eesti-200-valitsus-jataks-ara-ettevotete-tulumaksu
iii https://www.err.ee/1609614725/tuumajaama-eriplaneering-ei-jaa-puuduvate-seaduste-taha-ootele
136
EELNÕU
ISTUNGI PROTOKOLL
2025 nr
„Energiamajanduse arengukava aastani 2035” arutamiseks Riigikogule
Riigieelarve seaduse § 20 lõike 2 alusel:
1. Esitada "Energiamajanduse arengukava aastani 2035" arutamiseks Riigikogule.
2. Energeetika- ja keskkonnaministril esindada Vabariigi Valitsust arengukava arutlemisel
Riigikogus.
Kristen Michal
Peaminister
Keit Kasemets
Riigisekretär
LISA 1. ENMAK 2035 EELNÕU
Keeletoimetuseta, eelnõu seisuga 15.07.2025
Eesmärgid ja tegevused energiajulgeoleku tagamiseks
konkurentsivõimelise hinnaga üleminekul kliimaneutraalsele
energiatootmisele aastaks 2050
SISUKORD
Sissejuhatus ............................................................................................................................................. 2
1. Olukorra analüüsi järeldused .............................................................................................................. 3
2. Energiamajanduse tulevik ................................................................................................................... 6
2.1 Visioon aastani 2050 – üleminek puhta energiaga majandusele .................................................. 6
2.2 Üld- ja alaeesmärgid ...................................................................................................................... 7
2.3 Mõõdikud ja sihttasemed .............................................................................................................. 8
3. Kavandatud tegevused elektrivarustuses ........................................................................................... 9
3.1 Põlevkivienergeetika roll ............................................................................................................. 12
4. Kavandatud tegevused gaasivarustuses ............................................................................................ 13
5. Kavandatud tegevused küttes ja jahutuses ....................................................................................... 14
6. Transpordikütustega varustatus........................................................................................................ 17
7. Ülevaade juhtimis- ja rakenduskorraldusest ..................................................................................... 18
8. RAHASTAMISE prognoos ................................................................................................................... 20
Lisad ....................................................................................................................................................... 22
Lisa 1. KAVANDATAVATE TEGEVUSTE JA TUGITEEMADE KIRJELDUS .................................................... 22
Lisad 2-8: ............................................................................................................................................... 22
Lisa 2. Olukorra analüüs .................................................................................................................... 22
Lisa 3. Ülevaade varasematest tulemus- ja mõjuhindamistest ......................................................... 22
Lisa 4. Mõjude eelhindamise kokkuvõte ........................................................................................... 22
Lisa 5. Ülevaade mõõdikute metoodikast ja allikatest ...................................................................... 22
Lisa 6. Kaasamise protsess (sh eelnõule laekunud ettepanekute ja vastuste tabel) ........................ 22
Lisa 7. Kohalike omavalitsuste kaasamine ja seire ENMAK 2035 eesmärkide täitmisel ................... 22
Lisa 8. ENMAK 2035 koostamise ettepanekus lisas 3 lahendamist vajavate küsimuste vastused ... 22
1
SISSEJUHATUS
ENMAK 2035 koostamine algatati 18.11.2021. aastal Vabariigi Valitsuse poolt eesmärgiga ajakohastada
kehtivas energiamajanduse arengukavas sisalduvad energiamajanduse suundumused, eesmärgid ning
tegevused ning kirjeldada Eesti energiamajanduse arenguvisiooni, eesmärke, kitsaskohti ning
poliitikainstrumente kliimaneutraalse energia tootmise ja -tarbimise suunas liikumisel ja energiajulgeoleku
tagamisel.
Arengukava koostati lähtudes Eesti ning Euroopa Liidu energia- ja kliimapoliitika eesmärkidest ja
suundumustest aastani 2030 ja 2050 ning strateegiast „Eesti 2035“ ning selle tegevuskavast, milles on
muuhulgas seatud vajalikuks muutuseks üleminek kliimaneutraalsele energia tootmisele tagades
energiajulgeoleku.
ENMAK 2035 eelnõu on koostatud riigieelarve seaduse § 20 lõike 2 alusel ning vastavalt Vabariigi Valitsuse
19.12.2019 vastuvõetud määrusele nr 117 “Valdkonna arengukava ja programmi koostamise, elluviimise,
aruandluse, hindamise ja muutmise kord”. Arengukavas esitatakse üldeesmärk ja alaeesmärgid ning nende
mõõdikud alg- ja sihttasemetega (sh metoodika ja allikad); ülevaade olulisematest poliitikainstrumentidest,
mille kaudu seatud eesmärke saavutada; ülevaade juhtimis- ja rakenduskorraldusest ning maksumuse
prognoos. Arengukavas toodud kavandatud tegevuste täpsem sisu ja tugiteemade kirjeldus on esitatud
arengukava lisas 1. Arengukava koostamise aluseks olnud stsenaariumide, mõjuhindamiste tulemuste,
mõõdikute metoodika ja allikate, kaasamise, arengukava elluviimisel kohalike omavalitsuste võimalike
tegevuste, arengukavaga lahendamist vajavate küsimuste ja vastuste ülevaade on esitatud lisades 2-8.
ENMAK 2035 keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) algatati majandus- ja taristuministri 7.12.2021
käskkirjaga nr 242. Energeetika- ja keskkonnaministri otsusega 17.04.2025 vastavaks tunnistatud KSH
aruande1 tulemuste kokkuvõte on esitatud arengukava lisas 4.1 ja mõjude hindamise aruande2 tulemuste
kokkuvõte lisas 4.2. Mõjude hindamiste koostamisel täpsustati ENMAK 2035 eesmärkide,
poliitikainstrumentide, poliitikainstrumentide välja töötamise aluseks olevate stsenaariumide ja
tehnoloogiatega3 seotud mõjud.
Arengukava eelnõu (seisuga 9.07.2025) kavandab eesmärgid ja tegevused energiamajanduse
sõlmküsimuste4 lahendamiseks toimepidevuse tagamisel elektri-, maagaasi-, transpordikütuste- ja
kaugküttega varustuses. Arengukava elluviimisega aitab Eesti energiamajandus kaasa puhta energiaga ja
konkurentsivõimelise majanduse kujundamisele Eestis (joonis 1) ning aastaks 2050 üleminekule
kliimaneutraalsele elektri ja soojuse tootmisele.
ENMAK 2035 üldeesmärk: Eesti energiamajandus tagab energiajulgeoleku, kasvatab riigi konkurentsivõimet ja
suunab puhta energiaga majandusele üleminekut.
Joonis 1. ENMAK 2035 sekkumisahel üldeesmärgi täitmiseks.
1 https://kliimaministeerium.ee/enmak_ksh
2 Riigihange nr 256667 täitmisel Riigihangete register 5.2.5 (riigihanked.riik.ee), tööd teostab Maves OÜ
3 Hinnatavad energiamajanduse eesmärgid, poliitikainstrumendid, stsenaariumid ja tehnoloogiad täiendatud.docx
4 Energiamajanduse põhiprobleemid lisa 4 ENERGIAMAJANDUSE ARENGUKAVA AASTANI 2035 KOOSTAMISE ETTEPANEK
2
Arengukavaga seatud alaeesmärgid lähtuvad Maailma Energeetikanõukogu energiajätkusuutlikkuse
kolmikvaatest Trilemma5: energiajulgeolek, kättesaadav ja taskukohase hinnaga energia ning
keskkonnasääst. Arengukavas esitatud üld- ja alaeesmärgid, mõõdikud, kavandatud tegevused ja nende
rakendamise poliitikainstrumendid on koostatud arengukava alusuuringutes6 välja töötatud tegevuskavade
ja seonduvate sotsiaalmajanduslike-, riski- ja tundlikkusanalüüside; ENMAK 2035 ettevalmistavate
töörühmade aruannete7; koostatud keskkonnamõju strateegilise hindamise ja muude mõjude hindamise
tulemuste ning arengukava juhtkomisjoni soovituste alusel.
Arengukava aitab täita strateegiaga Eesti 2035 kavandatud muutusi, annab sisendi mh riikliku energia- ja
kliimakava8 ajakohastamisele ja eduaruandesse ning Eesti Keskkonnauuringute Keskuse poolt Euroopa
Komisjonile esitatava kasvuhoonegaaside heite prognoosi koostamisse.
Arengukava hõlmab kliimaneutraalsele energiatootmisele üleminekuga seotud energia tarbimise, tootmise
ja -tarnimisega seotud eesmärke, mõõdikuid ja kavandatud tegevusi. Taastuvenergia kasutuselevõtu ning
lõpptarbitava energia tõhususe saavutamise konkreetsed tegevused peavad saama kaetud teiste sektorite
(ettevõtlus, tööstus, hoonefond, transport, majapidamised, äri- ja avalikud teenused, põllumajandus ja
kalandus, digimajandus, veemajandus jne) arengudokumentide (sh seonduva maakasutuse planeerimisega
seotud dokumentides) koostamise raames. Erinevate sektorite arengudokumentidesse tuleb integreerida
energiatõhususe saavutamise tegevuste kõrval fossiilkütustest loobumise, taastuvelektri,
energiasalvestuse, rohevesiniku, biometaani ja muude alternatiivkütuste kasutusele võtuga seotud
tegevused ja sihttasemed. Planeerimine, hoonete, taristu ja süsteemide disain peab käsitlema ja toetama
taastuvenergia kasutuselevõttu, energiatõhusust ning laiemalt energiajulgeolekut. Avaliku sektori
(keskvalitsuse ja kohalike omavalitsuste) asutuste eeskuju energiasäästukohustuste täitmisel ja
taastuvenergia kasutusele võtul, kohalike omavalitsuste täpsemad energiajuhtimisega seotud eesmärgid ja
meetmed kirjeldatakse ja rakendatakse omavalitsuste energia- ja kliimakavade kaudu9, taastuvenergia (nt
päritolusertifikaadid) tuleb seada riigihangete kriteeriumiks.
Arengukavaga ei kavandata tegevusi seoses vedelkütuste ja puitkütuste tootmise või kasutusega.
Arengukava käsitleb transpordis vedelkütustega varustamist ja alternatiivsete energiaallikatena
kasutatavate elektri, biometaani ja rohevesiniku tootmist ja ülekannet (ptk 2, 3, 6), kuid ei käsitle
transportkütuste kasutusega seotud eesmärke ja tegevusi (neid käsitleb transpordi- ja liikuvuse arengukava
2021-2035).
1. OLUKORRA ANALÜÜSI JÄRELDUSED
Maailma Energeetikanõukogu energia jätkusuutlikkuse indeksi alusel on Eesti globaalses pildis
energiamajanduse jätkusuutlikkus järjest ja väga oluliselt paranenud: 2013. aastal oli Eesti energiamajandus
maailma riikide järjestuses 68. kohal, 2023. aastaks juba 7. kohal10. Lisaks antud näidikule oli Eesti
positsioon 2023. aasta seisuga ka muudes energeetikaga seotud erinevates globaalsetes riikide järjestustes
esikümnes:
• 2024 Yale keskkonnatulemuslikkuse indeksi alusel 1. koht maailmas11
5 Eesti tõusis energeetika Trilemma arvestuses seitsmendaks! - Maailma Energeetikanõukogu (wec-estonia.ee)
6
Transitioning to a climate-neutral electricity generation, REFORM/SC2020/068, Euroopa Komisjoni rahastus Elektri uuringud | Energiatalgud;
Transitioning to a carbon neutral heating and cooling in Estonia by 2050 Energeetika ja maavarade valdkonna analüüsid ja uuringud |
Kliimaministeerium; Gas Decarbonisation Pathways for Estonia (DG REFORM, Euroopa Komisjoni rahastus) Gaasivõrgu dekarboniseerimise uuring
2022 | Energiatalgud; Support to the renovation wave - energy efficiency pathways and energy saving obligation in Estonia, REFORM/SC2022/067,
Euroopa Komisjoni rahastus Energiatõhususe uuringud | Energiatalgud
7 ENMAK töörühmade töödokumendid | Energiatalgud
8 Riiklik energia- ja kliimakava | Kliimaministeerium
9 Kliimaseadusega muutuvad kohustuslikuks.
10 skoor 80,2/100, sh varustuskindlus 69.9/100 A energia kättesaadavus ja hind 94.8/100 B keskkonnasäästlikkus 78.5/100 Aa, maksimumina
võimalik saada AAAa) 126 riigi järjestuses World_Energy_Trilemma_2024_Full_Report.pdf (worldenergy.org)
11 2024 Environmental Performance Index - Environmental Performance Index
3
• 2023. aastal säästvas arengus 10. koht 166 riigi järjestuses12 (2024. aastal 15/16713)
• 2023. aastal Maailma Majandusfoorumi energiapöörde efektiivsuses 10. koht 120 riigi järjestuses.14
Olukorra analüüs on täpsemalt kirjeldatud lisas 2. Olukorra analüüsi olulisemad järeldused on järgmised:
• Täitmaks aastaks 2030 seatud energiatõhususe direktiivist tuleneva primaarenergia tarbimise
sihttaset15 ja taastuvenergia direktiivist (EL) 2023/2413 tulenevaid taastuvenergia osatähtsuse
eesmärke, on Eestis vaja rakendada täiendavaid meetmeid transpordis ja tööstuses16.
• Energiatarbimine on viimastel aastatel muutunud ja tarbimise muutust on järgmise 10 aasta vaates
keeruline prognoosida. Energiatarbimise arenguid mõjutavad kütuste maailmaturu hinnad, CO2
kvoodihind, ilm, elektris välisühenduste toimimine jpm.
• Eesti juhitavad võimsused baseeruvad enamaltjaolt põlevkivijaamadel. Põlevkivist elektri tootmine
otsepõletusel pole turul konkurentsivõimeline, samuti on enamik jaamadest vanad. See tähendab,
et Eestisse on vaja rajada uusi juhitavaid võimsusi. Seni, kuni uusi juhitavaid võimsusi pole rajatud,
tuleb töökorras hoida piisavas mahus olemasolevaid..
• Tänane elektrivõrk on valmis ca 3000 MW tootmise vastuvõtmise jaoks.
• Salvestuse turg on käivitunud ja esimesed akud Eestisse rajatud. Paindlikkusteenuste Eestis
tagamise ning võimaluste täiendavaks tuvastamiseks kavandatakse arengukava elluviimise
perioodil täiendavaid analüüse. Paindlikkusteenuste, sh tarbimise juhtimise paremaks
rakendamiseks võetakse kasutusele tarbimise juhtimise turumudel päev-ette turu osas. Lisaks on
vajalik paindlikkuse efektiivne rakendamine ka võrgupiirangute juhtimisel, mille kontseptsiooni peab
välja töötama võrguoperaator.
• Taastuvenergiale üleminek ja salvestite kasutuselevõtt võimaldab katta kasvavat energiavajadust
võimalikult soodsalt ning suurendada meie energiasõltumatust. Eelnevast ja viimaste kümnendite
trendidest tulenevalt eeldame käesolevas arengukavas nii taastuvenergiale ülemineku kui salvestite
odavnemise mõju elektri turuhinna stabiliseerimisele järgmise 10 aasta vaates.
• Elektrienergia keskmine börsihind kasvas 2022. aastal energiakriisi ajal 19,3 s/kWh tasemele.
Aastal 2024 oli Eesti keskmine elektri börsihind 8,7 s/kWh. Elektri lõpphinna osas on kodutarbijate
elektri hind Eestis naaberriikidega võrreldes enamasti odavam, suuremal osal mittekodutarbijatest
aga kõrgem. Erinevate kodu- ja mittekodutarbijate tarbimisklasside elektri lõpphinna
konkurentsivõime ühtlustamine tuleb võtta eesmärgiks nii võrguteenuse kui ka teiste
hinnakomponentide kujundamisel.
• Maagaasi börsihind on kordades langenud võrreldes 2022. aastaga. Kütuste ja elektri
kättesaadavuse tagamisel on kõige haavatavamad üksnes maagaasist sõltuvad kaugküttevõrgud,
Enamik kaugküttesüsteeme on moderniseeritud ning Eestis on jäänud vaid alla 10 väikese
kaugküttevõrgu, mis sõltuvad täielikult maagaasist.
• Kaugkütte tarbimine toimub 95 % ulatuses energiatõhususe direktiivi kohase tõhusa kaugkütte
baasil, kuid soojuse piirhind erineb võrgupiirkondades üle kahe korra (sõltuvalt eelkõige katelde
vahetusega seotud investeeringute kallinemisest viimastel aastatel). Kaugküte on piisava
tarbimismahuga Eesti linnade ja asulate tulevikukindel energialahendus, mis moodustab täna
olulise osa soojuse lõpptarbimisest kodumajapidamiste, äri- ja avaliku teeninduse sektorites.
Oluline on mitmekesistada energiaallikate valikut kaugküttesektoris, seetõttu on kaugkütte
ettevõtted hakanud rajama oma võrkudesse ka soojussalvesteid ning soojuspumpasid, mis aitavad
suurendada varustuskindlust vähendades kallite importkütuste kasutamist.
• Transpordikütuste tarbimine on kasvanud, muutes väljakutseks vastavalt seatud eesmärkidele
vedelkütuste asendamise alternatiivkütustega. Piisav vedelkütuste varu (90 päeva) on igal hetkel
12 Sustainable Development Report 2023 (sdgindex.org)
13 Sustainable Development Report 2024
14 WEF_Fostering_Effective_Energy_Transition_2023.pdf (weforum.org)
15
See on indikatiivne sihttase, kuna Euroopa Komisjon arvutab igal aastal seda uuesti, vt Table 13. EED recast Annex I formula results (EU Reference
Scenario 2020 & updated EU Reference Scenario 2020), in Mtoe https://energy.ec.europa.eu/document/download/1be582f1-5029-40c4-b9ca-
04ca546b99ae_en?filename=2024_03_13_Detailed_calculations_for_EED_Article%204.pdf
16 Energeetika sihttasemete 2030 täitmise prognoos Eesti Keskkonnauuringute Keskus 1.07.2025.xlsx
4
tagatud ja Eestis hoiustatava vedelkütusevaru osakaal on järjest kasvanud, ulatudes 2025. aastal
88%-ni.
Fossiilkütuste asendamine heitevabade energiaallikatega on pikaajaline protsess. Euroopa Liidu eesmärk
on aastaks 2030 jõuda vähemalt 42,5 % taastuvenergia osakaaluni energia tarbimises, tehes pingutusi 45 %
eesmärgi täitmiseks. Eestis oli see osakaal 2023. aastal 41 % ja aastaks 2030 on kehtivas energiamajanduse
korralduse seaduses seatud eesmärgiks 65 %. Soomel on aastaks 2030 seatud taastuvenergia sihiks 62 %17
(sh elektrienergia tarbimisest 65 %, mis saavutatakse meetmetega nagu nt uute tehnoloogiate ja
heitkogustega kauplemise süsteemi mitte kuuluvate sektorite abiskeem, tuule, biogaasi ja väikeste
koostootmiste abiskeem, mitte-fossiilne elekter tuumajaamadest tõstab Soomes heitevaba energia
osakaalu), Leedul 55 % (sh elektrienergia tarbimisest 100 %, mis saavutatakse meetmetega nagu nt tootvate
tarbijate toetamine, avameretuulepargid, salvestite kasutusele võtt majapidamistes, energiaühistute
moodustamine)18 ja Lätil 61 % (sh elektrienergia tarbimisest 100%, mis saavutatakse meetmetega nagu nt
suure võimsusega seadmetele kliimaneutraalsuse saavutamise plaanide koostamine, avameretuulepargid,
suursalvestite pilootprojekt, ehituslubade kiirendamine)19. Kaugem eesmärk on jõuda Euroopa Liidus
süsiniku netoheite nulli viimiseni aastaks 2050, Eestis on selle eesmärgi täitmiseks kavandatud sama siht
strateegias Eesti 2035 ja regulatiivselt sätestamiseks koostamisel olevas kliimakindla majanduse seaduses.
Juhitavad võimsused on täna Eestis peamiselt fossiilkütustel ja biomassil, Soomes tuumaenergial, Lätis ja
Leedus hüdroenergial ja gaasil.
Praegused prognoosid näitavad, et naftatoodete, kivisöe ja maagaasi tarbimine maailmas väheneb tänu
energiamahukuse vähenemisele, elektrisõidukite kasutuse kasvule, puhtale energiale ja madala heitega
tööstusele üleminekuga. Aastaks 2050 fossiilkütuste tarbimine täielikult ei kao Euroopas, Hiinas, Ameerika
Ühendriikides ega mujal maailmas (nt Aafrikas, Indias ja Kagu-Aasias fossiilkütuste kasutus kasvab
oluliselt)20.
Regiooni energiajulgeoleku suurendamine eeldab tihedat koostööd naaberliikmesriikidega, sh täiendavate
elektri välisühenduste planeerimisel, gaasivõrgu arendamisel ning seoses kriisi- ja ohuvalmidusega.
Eesti energiamajandust mõjutavad otseselt või kaudselt globaalsed megatrendid, millega tuleb
energiajulgeoleku tagamisel 10 aasta vaates arvestada21, sh maailma keskmine õhutemperatuur soojeneb
võrreldes tööstuse eelse ajaga; maailma rahvastik kasvab ja vananeb; jätkuv linnastumine (linnades
kasutatakse 60-80% energiaressursist, tekib 70% heitest ja seal luuakse 80% maailma majanduse
kogutoodangust); globaalne energiavajadus kasvab; Euroopa on jätkuvalt energiaimpordi sõltuvuses, mida
leevendab kütusevabade energiaallikate kasutuselevõtt; maailma rahvastikust 90 % oskab lugeda, 75% neist
on internetiühendusega ja nende liikuvus järjest suureneb põhjustades kasvavat vajadust energia järele;
absoluutses vaesuses elavate inimeste osakaal väheneb ja suureneb majanduslik ebavõrdsus;
tehnoloogilise progressi tulemusel on andmemassiividel senisest olulisem tähtsus ja tehisintelligentsi roll
kasvab, mis samuti suurendab energiakasutust.
Eesti energiajulgeoleku tagamisel on peamised väljakutsed22 piisava energiatootmise ja -tarnimise
infrastruktuuri (sh välisühendused) ning turgude toimimise tagamine, et tagada igal ajal Eestis energia
kättesaadavus23; lisaks elektrisüsteemi turvalisuse suurendamine (võrgu füüsiline turve, merealuse võrgu
kaitse, sõltuvuse vähendamine kolmandate riikide seadmetest, hübriidohtudega toimetulek, sh küberturve);
põlevkivi järkjärguline asendamine muude juhitavate tootmisvõimsustega ja piisava juhitava
tootmisvõimsuse tagamine; energiasüsteemi paindlikkuse tagamine tarbimise juhtimise teenuste ning
salvestuse arendamisega arvestades täiendavate välisühenduste, juhitavate ja juhitamatute võimsustega;
17 Tabel 4 Finland's Integrated National Energy and Climate Plan : Update
18Lithuania - Final updated NECP 2021-2030 (submitted in 2024) - European Commission
19 Latvia - Final updated NECP 2021-2030 (submitted in 2024) - European Commission
20 Regional dashboards – World Energy Outlook 2024 – Analysis - IEA
21 Megatrendid 2030 https://ec.europa.eu/assets/epsc/pages/espas/chapter1.html
22 Microsoft Word - Töörühmade kavandamise vahearuanne_30.12.2022_puhas.docx (energiatalgud.ee)
23 Energia kättesaadavus tähendab riigi võimekust tagada kodu- ja äritarbijate juurdepääs taskukohasele, õiglaselt hinnastatud ja piisavale energiale
lk 9 World Energy Trilemma Index 2024.pdf
5
erinevates sektorites energiasüsteemide ja –turgude integreerimine; vajadus defineerida ja lahti mõtestada
energiapiisavus ja selle seos varustuskindlusega; sotsiaalmajanduslikult optimaalsete lahenduste leidmine
ning investeeringute teostamine, et tagada energia taskukohasus ja tarbijate energiaostuvõime; varude
tagamine nii tava- kui ka kriisiolukordades (nt gaas, erinevad kütused, sh puit); hajapiirkonna võimekuse
tõstmine toota lokaalselt energiat; energiatõhususe saavutamine (sh inimeste harjumuste muutmine)24.
Ressursside ja tootmisvõimsuste kavandamist mõjutavad peamiselt erinevate tootmistehnoloogiate
olemasolu ja tehnoloogia küpsusaste (taastuvenergia, tuumaenergia, salvestustehnoloogiad); lisaks
kogukondade valmisolek uute energiaobjektide rajamiseks; kohalike omatarbeks ja tarbimise lähedal
paiknevate elektritootmisvõimsuste olemasolu ja suurendamine; põlevkivi ja muude kõrge süsinikuheitega
energiaallikate järk-järguline asendamine, arvestades sealjuures ka vajadusega tagada varustuskindlus;
regioonide ülese energiataristu ühendatus (elekter, gaas, vesinik); kaevandatavate maavarade sh kriitiliste
maavarade kättesaadavus ja hind; geopoliitiline olukord ja selle mõju riigipiire ületavale energiataristule ning
tarneahelate toimivusele; kliimamuutuse vältimiseks või selle tagajärgede leevendamiseks sõlmitud
rahvusvaheliste lepingute olemasolu; energiaallikate kättesaadavus, tehnoloogia rakendatavus ja
maailmaturul kütuste hinna muutused; sotsiaalsed aspektid, nagu volatiilsed energiahinnad, kasvav nõudlus
(taastuv)elektri järele nii Eestis kui ka teistes riikides; kaubanduspartnerite ootused tarbida tooteid, mille
kasutamiseks on kasutatud puhastest energiaallikatest toodetud energiat.
2. ENERGIAMAJANDUSE TULEVIK
2.1 Visioon aastani 2050 – üleminek puhta energiaga majandusele
Kasvava elektrivajaduse katmine tuleb pikas perspektiivis tagada taastuvenergialt puhtale ja
kliimaneutraalsele energiatootmisele üleminekuga, seejuures arvestades majanduskasvu eeldustega. Puhta
energiaga25 majandusele ülemineku eeldused on majanduse järkjärguline elektrifitseerimine
(elektrisõidukitele üleminek, soojuspumpade kasvav kasutus küttes ja jahutuses, rohevesiniku taristu
rajamine, elektrivõrgu tugevdamine ja piisavad välisühendused), põlevkivi kasutuse lõpetamine
elektrienergia tootmises, tuumaenergia kasutuselevõtu ettevalmistamine ja fossiilkütuste kasutuse
järkjärguline lõpetamine soojusmajanduses, energiasõltumatus ja konkurentsivõimelised energiahinnad.
Seoses uute taastuvelektri projektide edasi liikumise kiirusega on ilmnenud, et elektrienergia summaarse
lõpptarbimise 100% mahus taastuvenergiaga katmise26 saavutamine turupõhiselt 2030. aastaks pole
realistlik, kuid sõltuvalt tarbimisest võib see osutuda võimalikuks aastaks 2035. Sealjuures tuleb arvestada,
et viimatiste analüüside kohaselt suureneb mittejuhitava taastuvelektri osakaalu kasvul elektritarbimises üle
70% oluliselt toetuse vajadus27. Tehnoloogiate edasise odavnemise korral toetusvajadus väheneb. Eesti
ambitsioon on katta elektrienergia tarbimine hiljemalt aastaks 2040 puhta elektrienergiaga, seejuures
aastaks 2050 kliimaneutraalse energiatootmisega tuleb saavutada turupõhiselt (joonis 2).
24 Töörühmade kavandamise vahearuanne Microsoft Word - Töörühmade kavandamise vahearuanne_30.12.2022_puhas.docx
25 Puhas energia: esikohal energiatõhusus, taastuvenergiaallikatel põhinev, kindel ja taskukohane, integreeritud ja digiteeritud energiaturg
https://ec.europa.eu/commission/presscorner/api/files/attachment/860103/Clean_energy_et.pdf
26 Riiklik taastuvenergia eesmärk aastaks 2030 Energiamajanduse korralduse seaduses Energiamajanduse korralduse seadus–Riigi Teataja
27 Kes võidab ja kes maksab kinni ülemineku taastuvenergiale? Kuidas leida tasakaal energiasüsteemi toimimise ning tarbija ja tootja huvide vahel?
6
Joonis 2. Energiamajanduse pikaajalised sihid.
konkurentsivõimeline energiahind, energiajuhtimine, põlevkivielektri vähenemine, tõhusus, elektrifitseerimine, meretuulepargid, kliimaneutraalsed ja
võrgu tugevdamine, paindlikkusteenuste, tarbimise täiendavad välisühendused, hübriidpargid, energiapositiivsed tarbijad, puhas energia,
juhtimise käivitamine, juhitavad võimsused, päikese- ja madalatemperatuuriline kaugküte, salvestus (suursalvestid, energeetiline sõltumatus, tuumaenergia?
maismaatuuleenergia, hübriidpargid, akupargid, soojussalvestid, vesinik),
gaasijaamad, keskkonna- ja heitsoojus, jahutus, sääst, puhta transpordi osakaalu kasv
kogukonnaenergeetika, energiasektorite integreerimine
2025 2030 2035 2040 2050
• ENERGEETILISELT
SÕLTUMATU
• KLIIMANEUTRAALNE
• KONKURENTSIVÕIMELINE
204
Energiamajanduse arenguvisioon aastaks 2050: 020
40
Eesti kasutab aastal 2050 oma energiavajaduse tagamiseks peamiselt kodumaiseid ressursse, mitte ainult
elektri-, vaid ka soojuse tootmises ja transpordisektoris nt biometaani tarbimise näol. Vastavalt strateegiale
„Eesti 2035“ tagab Eesti oma energiajulgeoleku aastaks 2050 kliimaneutraalse energiatootmisega. Välja
kujunenud regionaalsel gaasiturul on Eesti päritolu gaaskütused konkurentsivõimelised ning nende
tootmispotentsiaal on kasutusele võetud.
Eestist on kujunenud Euroopa energiaturul moodsaid ja keskkonnasõbralikke tehnoloogiaid kasutav energiat
ühiskondlikult parimal viisil rakendav riik. Eesti energeetiline sõltumatus ja selle pikaajaline kindlustamine
on riigi elanike majandusliku heaolu, riigis tegutsevate ettevõtete konkurentsivõime ja Eesti
energiajulgeoleku peamine alustala. Energiatõhususse, kodumaiste kütuste tootmise edendamisse ja
teadmiste põhisesse majandusse suunatud vahendid on majanduskasvu üheks mootoriks, läbi mille
suurenevad riigi maksutulud, tööhõive ja eksport. Eesti energiamajanduse investeeringud on tasakaalus
majanduse arenguga. Uued investeeringud tehakse koostöös lisanduvate suurtarbijatega, pakkudes
osapooltele vajalikku kindlust läbi pikaajaliste innovatiivsete finantseerimislahenduste. Energiataristu
välisühendused on strateegilise tähtsusega majandusarengu kontekstis, tagades paindlikkust tarbijatele,
tootjatele ning täiendavalt varustuskindlust, energia julgeolekut ja fossiilkütustest vaba energiaga
varustatust.
Võrreldes kehtiva arengukava (ENMAK 2030) eesmärkide ja meetmetega panustab ENMAK 2035 uute
kavandatavate tegevustega energiasüsteemi paindlikkuse kasvu (tarbimise juhtimine, salvestuse kasv),
transpordi alternatiivsete energiaallikate (elekter, taastuvgaasid) tagamisse, jahutusmajandusse ja läbi
kliimaneutraalsele energiatootmisele ülemineku ka pikaajalise energiapiisavuse28 tagamisse.
2.2 Üld- ja alaeesmärgid
ENMAK 2035 üldeesmärk: Eesti energiamajandus tagab energiajulgeoleku, kasvatab riigi konkurentsivõimet ja
suunab puhta energiaga majandusele üleminekut.
ENMAK 2035 alameesmärgid on (seonduvad mõõdikud on esitatud tabelis 1):
❖ energiajulgeoleku tagamine;
❖ energia kättesaadavuse ja taskukohase hinna tagamine;
❖ energeetika keskkonnasäästlikkuse tagamine.
28 Energiapiisavus tähendab, et igal ühiskonna liikmel on ligipääs energiateenustele, mida neil vajaduspõhise, mitte “tahtmispõhise”, heaolu
garanteerimiseks vaja on sellisel viisil, et energiasüsteemi toimimine ei ületa keskkonna taluvuspiire, vt täpsemalt lisa 2.
7
Tabel 1. Eesmärkide täitmiseks kavandatud tegevused, alaeesmärgid: (EJ) energiajulgeoleku, (TK)
kättesaadava ja taskukohase energia hinna ning (KK) keskkonnasäästlikkuse tagamine.
KAVANDATAVAD TEGEVUSED EESMÄRKIDE TÄITMISEKS
ELEKTRIVARUSTUSE TAGAMINE GAASIVARUSTUSE TAGAMINE KÜTTE JA JAHUTUSE TAGAMINE
Turu korraldamine Balti ja Soome
Juhitava võimsuse tagamine (EJ, TK) turgude ühtlustamiseks (EJ, TK) Taristu arendamine (EJ, TK, KK)
Tarbimise juhtimise potentsiaali
kasutusele võtmine kõigil turutasemetel Gaasiinfrastruktuuri ja Keskkonna- ja heitsoojuse kasutus (EJ,
(EJ, TK) gaasivaru tagamine (EJ, TK) TK, KK)
Elektrisalvestuse käivitumine Taastuvgaaside soodustamine Energiatõhususe suurendamine ja
turupõhiselt (EJ, TK) (EJ, TK, KK) moderniseerimine (EJ, TK, KK)
Valmisoleku loomine tuumaenergia Fossiilkütuste asendamine (sh
kasutuselevõtuks (EJ, TK, KK) lokaalküttes) (EJ, TK, KK)
Võrgu arendamine võimekuse
tõstmisega (EJ, TK) Soojussalvestite rajamine (EJ, TK, KK)
Turu korraldamine Balti ja Soome
jaeturgude ühtlustamiseks (EJ, TK) Kaugjahutuse arendamine (EJ, TK, KK)
Kütusevabade energiaallikate osakaalu
suurendamine (EJ, TK, KK)
Investeerimisriskide maandamine (EJ,
TK, KK)
Arengukava elluviimisel tagatakse Eesti energiasüsteemi toimepidevus elektri- ja gaasivarustuses, küttes ja
jahutuses, transpordikütustega varustamisel integreerides energiasektoreid puhta energiaga majandusele
üleminekuks. Energiamajanduse elutähtsad teenused on elektri-, maagaasi-, vedelkütuste- ja kaugküttega
varustamine, mille toimepidevus on Eestis reguleeritud hädaolukorra seadusega29 ja seonduvad
kliimaneutraalsele energiatootmisele üleminekuks vajalikud tegevused kavandab käesolev arengukava.
ENMAK 2035 üldeesmärgi saavutamisel on oluline, et elutähtsa teenuse osutajatel on rakendatud piisavad
füüsilise ja küberturvalisuse meetmed ning vähendatud sõltuvust teistest teenusepakkujatest nii, et oleks
tagatud teenuse toimepidevus laiapindse riigikaitse kontekstis. Elutähtsa teenuse osutajate toimepidevuse
suurendamiseks koostatakse elutähtsa teenuse osutajate toimepidevuse strateegia30.
2.3 Mõõdikud ja sihttasemed
ENMAK 2035 üldmõõdik on energia jätkusuutlikkuse indeks, mis kirjeldab riigi energiajulgeolekut, energia
kättesaadavust ja hinda ning energeetika keskkonnasäästlikkust31.
Maailma Energeetikanõukogu (World Energy Council) energia jätkusuutlikkuse indeksi mõõdikute põhjal on
seatud ENMAK 2035 alameesmärgid:
❖ energiajulgeoleku tagamine;
❖ energia kättesaadavuse ja taskukohase hinna tagamine;
❖ energeetika keskkonnasäästlikkuse tagamine.
Arengukavaga kavandatud tegevused panustavad Eesti positsioonidesse globaalses riikide võrdluses
energiajulgeoleku ja –jätkusuutlikkuse tagamisel. Energiajulgeoleku tagamisel üleminekuga
kliimaneutraalse energiatootmise alaeesmärgid, seonduvate mõõdikute alg- ja sihttasemed on toodud
tabelis 2. Arengukava lisas 5 on toodud ülevaade arengukava mõõdikute metoodikast ja allikatest.
29 Hädaolukorra seadus–Riigi Teataja
30 Hädaolukorra seadus–Riigi Teataja
31 World Energy Trilemma Index | World Energy Council, sama üldmõõdik on kasutusel kehtiva ENMAK 2030 rakendamise seires
8
Tabel 2. ENMAK 2035 alaeesmärgid, mõõdikud ja sihttasemed.
MÕÕDIKUD ALGTASE SIHTTASE
Üldeesmärgi mõõdikud
Energia jätkusuutlikkuse indeksi koht riikide järjestuses ja punktid 2023: 7/126(ABA=80.2/100) 2035: koht esimese 15
(AAA) seas(AAA)
Alaeesmärk: energiajulgeoleku tagamine
Energiasõltuvusmäär 2023: 3,5% 2035 <0%
Juhitav võimsus elektrisüsteemis 2024: 1350 MW 2035: 1200-1600 MW*
Varustuskindluse norm Täidetud Täidetud
Elektrisüsteemi taaskäivitamise võimekuse olemasolu riigisiseselt Täidetud Täidetud
(pärast kustumist süsteemi taaspingestamine)
Elektrienergia netoimport 2024: 35,6% 2035 <0%
Eesti gaasitaristu tehniline piisavus N-1** 2023: 114,9% 2035 >100%
Alaeesmärk: Energia kättesaadavuse ja taskukohase hinna tagamine
Elektrivõrgu riketest põhjustatud katkestuste keskmine kogukestus 2020-2024 keskmine 218 2031-2035 <120
minutites tarbimiskoha kohta aastas (SAIDI) 5 aasta keskmisena
Elektri aasta keskmine elektri lõpphind kõigis tarbijagruppides alla 2024 täidetud 7 tarbijagrupis, Täidetud kõigis
Läänemere-äärsete riikide (va Saksamaa) keskmise elektri lõpphinna täitmata 4 tarbijagrupis tarbijagruppides
Energia kättesaadavus ja taskukohasus 2023 : 94,8/100 2035 >95
3 kõige suurema ja 3 kõige kallima kaugkütte võrgupiirkonna 2025: 37% 2035: 20%
keskmise piirhinna erinevus
Alaeesmärk: Energeetika keskkonnasäästlikkuse tagamine
Energia lõpptarbimine, TWh/a (indikatiivne sihttase) 2023: 30,2 2030: 29,4
Primaarenergia tarbimine, TWh/a (indikatiivne sihttase) 2023: 47,7 2030: 36,5
Energiamahukus, Kg Õliekvivalenti kgoe/EUR1000SKP 2023:105,81 2035 <EL keskmise
(EL keskmine 78)
Puhta energia tootmise osakaal energia lõpptarbimisest, % 2023: 41% 2035 >66%
… elektri tarbimises, % 2023: 32% 2035 >80%
… soojuse lõpptarbimises, % 2023: 67% 2035 >80
…transpordi lõpptarbimises, % 2023: 9% 2035 >26%
Taastuvgaasi osakaal gaasitarbimises, % 2023: 6,1% (0,21 TWh) 2035: 33% (1 TWh)
* Sõltuvalt TSO hinnangust võib number suureneda sõltuvalt tiputarbimise kasvust, taastuvate mahu kasvust ja elektrisüsteemi muudatustes.
** Vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) 2017/1938 kirjeldatakse valemiga N-1 gaasitaristu tehnilisest võimsusest tulenevat
suutlikkust rahuldada suurima eraldi vaadeldava gaasitaristu häire korral arvutuspiirkonnas gaasi kogunõudlus erandlikult suure gaasinõudlusega päeval,
mida esineb statistiliste andmete kohaselt üks kord 20 aasta jooksul. Kriteerium arvutatakse terve aasta kohta, võttes arvesse Eesti gaasisüsteemi
tehnilist võimekust. Kriteeriumi arvutus on välja toodud Eleringi gaasi ülekandevõrgu arengukavas. 32
3. KAVANDATUD TEGEVUSED ELEKTRIVARUSTUSES
Aastal 2024 oli elektrienergia tootmisvõimsustena kasutusel taastuvenergia (päikse-, bio-, tuuleenergia)
kõrval nii põlevkivi, uttegaasi kui maagaasil töötavad jaamad. Elektritootmise juhitav võimsus saab tänase
teadmise kohaselt baseeruma aastal 2035 peamiselt gaasil (sh taastuvgaasil). 2035+ võib energiaallikana
lisanduda tuumaenergia. Aastal 2024 oli elektrienergia tarbimine koos võrgukadudega 8,26 TWh33, aastaks
2030 kasvab elektrienergia tarbimine võrgust Eleringi prognoosi kohaselt 10,4 TWh-ni ja aastaks 2035 12,2
TWh-ni34. Tarbimise mahud on prognoositi erinevad – näiteks Rohetiigri energia teekaardis on prognoositud
aastal 2035 elektrienergia tarbimine kuni 10,9 TWh35. Elektritarbimine võib järsult väheneda või kasvada nt
suurtarbijate lisandumisel uue puhta energiaga ja kõrgema lisandväärtusega tööstuse tekkel. Tugevate
elektriühenduste tõttu mõjutavad Eesti elektri hinda oluliselt ka naaberturgudel toimuvad arengud.
Pikaajalise elektrienergia võimsuste ja toodangu täpsema prognoosi saab ajakohastada siis, kui on
selgunud kiirete sagedusreservide hanke tulemused ning tehtud uute välisühenduste lõplikud
32 Tehnilise läbilaskevõime N-1 hinnang 2023. aastaks. Elering. EESTI GAASIÜLEKANDEVÕRGU ARENGUKAVA 2023-2032.
33 Elektri tarbimine ja tootmine | Elering
34 Tabel 4.4 elering.ee/sites/default/files/2024-12/Elering_VKA_2024.pdf
35 Energia-Teekaart-2025.pdf
9
investeerimisotsused aastal 2027. Prognoosi mõjutavad ka suursalvestite ja vesinikutaristu rajamise
otsused, kuid need on veel kavandamisjärgus.
Tabelis 3. esitatud kavandatud tegevused ja poliitikainstrumendid on täpsemalt kirjeldatud lisas 1.1.1.
Elektrivarustuses kavandatud tegevused ja poliitikainstrumendid on välja töötatud uuringus
„Kliimaneutraalsele elektritootmisele üleminek“36 välja töötatud ja analüüsitud stsenaariumidele koostatud
tegevuskavade37 ja ENMAK 2035 ettevalmistavate töörühmade tulemuste aruande38 baasil, arvestades
Euroopa Liidu algatustest, direktiividest ja määrustest tulenevaid kohustusi ning elektrivõrgu arengukavasid.
Tabel 3. Elektrivarustuse kavandatavate tegevuste rakendamise poliitikainstrumendid ja tähtajad (täpsemad
kirjeldused lisas 1.1.1). Esimeses veerus sulgudes on näidatud alaeesmärk, millesse tegevus panustab: EJ –
energiajulgeolek, TK – taskukohasus, KK – keskkond.
KAVANDATUD TEGEVUS POLIITIKAINSTRUMENDID TÄHTAEG
Regulatiivsed muudatused, varustuskindluse normi täitmiseks vajalike
tootmisvõimsuste tagamine, vajadusel reservvõimsusmehhanismi (sh strateegilise
reservi) rakendamine ja selleks vähempakkumise läbiviimine, tuumaenergia*
kasutuselevõtu analüüs ja tuumaenergia kasutuselevõtuga seonduva regulatsiooni ja
tuumaregulaatori loomine (2025-2026) vastavalt Riigikogu otsusele 5.06.2024, riikliku
eriplaneeringu koostamine tuumajaama asukoha kehtestamiseks VV otsusega, sh KSH
Juhitava võimsuse tagamine (EJ, TK) (2025-2029**). Pidev
Tururaamistiku loomine sh tsentraalse arveldamise mudeli rakendamine, andmelao
Tarbimise juhtimise potentsiaali 39 arendused, tariifisüsteemide ja sagedusturgude arendused, paindlikkusteenuste
käivitumine kõigil turutasemetel (EJ, TK) kasutamine. 2027
Turubarjääride eemaldamine, regulatiivsed muudatused ja garantiimehhanismi analüüs,
täiendavad tuluallikad (nt kiirete sagedusreservide turg), pilootprojektid; vajadusel
Elektrisalvestuse käivitumine toetusmehhanismid sh EL rahastuse kasutamine, pikaajalised
turupõhiselt (EJ, TK) finantseerimislahendused puhta tööstuse paketi osana. Pidev
Regulatiivsed muudatused, võrgu 10 aastased arengukavad (sh fikseeritud liitumistasu
kontseptsioon, liitumisvõimsuste optimeerimine, kasutajasõbralikumad
liitumistaotlused, paindlikkuse kasutamine võrguinvesteeringute ajutise alternatiivina,
võrgu arenduskohustuse laiendamine, hajatootmise võimaldamine, võrguteenuste
Võrgu arendamine võimekuse kvaliteedi tõstmine, toimepidevuse plaanide täiendamine, hübriidohtudega toimetulek,
tõstmisega (EJ, TK) merevõrgu arendus, vajalike ühenduste investeerimisotsused). Pidev
Turukorralduse arendamine Balti ja
Soome jaeturgude ühtlustamiseks (EJ, Balti rikide ja Soome elektri jaeturgude toimimise põhimõtete ühtlustamine läbi ühtse
TK) õigusruumi loomise. Pidev
Menetlusprotsesside kiirendamine, asukohtade kavandamine, taastuvelektri
vähempakkumine, avaliku sektori üleminek taastuvenergia suuremale kasutamisele,
taastuvenergia projektide jooksev progressi kaardistamine ning järelhindamine,
Kütusevabade energiaallikate osakaalu hajaenergeetikale üleminek, päikeseenergiajaamade keskkonnamõju
suurendamine eelkõige tuule-40 ja leevendusmeetmetega41 arvestamine, pikaajalised finantseerimislahendused puhta
päikseparkide rajamisega (EJ, TK, KK) tööstuse paketi osana. Pidev
Avaliku sektori eeskuju, elektriostu- ja hinnavahelepingud, elektritariifide erisused, ,
Investeerimisriskide maandamine (EJ, taastuvelektri arendamise edendamine, pikaajalised finantseerimislahendused,
TK, KK) tuumaenergiaga seotud arendusriskide defineerimine. Pidev
*Tehnoloogilisest vaates käsitleme tuumajaama aeglaselt juhitava võimsusena. Selline võimsus saab hinnanguliselt katta kuni pool juhitava võimsuse
vajadusest. Arvestades tuumaenergia tootmise käivitamisega seotud protsesside ajalist kestust, saaks tuumaelektrijaama rajamisel Eestis elektrit toota
perioodil 2035+. Tuumajaam on turupõhine investeering, mille tehnoloogia töökindlus ja ohutus peab olema heaks kiidetud tuumaregulaatori poolt.
**Vastavalt tuumaprogrammile seisuga aprill 2025.
Kehtiva energiamajanduse korralduse seaduse kohaselt on Eesti eesmärgiks toota 2030. aastal sama palju
taastuvelektrit kui ise aastapõhiselt tarbime. 2030. aastaks ei ole tänastes oludes võimalik ja majanduslikult
mõistlik seda eesmärki saavutada. Ambitsioon toota 100% taastuvelektrit säilib ning on turupõhine – see
saavutatakse siis kui tehnoloogiad on toetusteta konkurentsivõimelised (mida prognoositakse juhtuma
2030-2035 aastatel). Põhilised instrumendid eesmärgi saavutamiseks on läbiviidav taastuvelektri
36 Transitioning to a climate-neutral electricity generation, REFORM/SC2020/068, Euroopa Komisjoni rahastus Elektri uuringud | Energiatalgud
37 D7 Action plan Report Final 6.10.22.pdf
38 Poliitikainstrumentide vahearuanne 14.04.2023_final vol2_puhas.pdf
39
Kliimaneutraalsele elektritootmisele ülemineku uuringus on arvestatud tarbimise juhtimise potentsiaaliga 261 MW
https://energiatalgud.ee/node/8917?category=1704
40 Prognoos maismaatuuleparke 3000 MW, sh riigimaadele võimalik paigaldada hinnanguliselt 152 tuulikut tootmisvõimsusega 1 094,4 MW
Tuuleenergeetika arendamiseks täiendavate alade kaardistamine | Keskkonnaportaal
41 Takkis, K., Helm, A., 2023. Päikeseenergiajaamade mõjust olulisematele elupaikadele, ökosüsteemidele ja peamistele liigirühmadele ning
Eestisse sobivad leevendusmeetmed. Ülevaade. Valminud Keskkonnaameti tellimusel.
10
vähempakkumine, finantsinstrumendid, pikaajalised elektri ostulepingud ning regulatsiooni aja- ja
asjakohasena hoidmine, st planeerimis- ja loamenetluse kiirendamine. Arengukava alaeesmärkidesse
panustavate kavandatud tegevustega (tabelis 3) juhitava võimsuse olemasolu tagamisel, tarbimise
juhtimise ja salvestite kasutuselevõtul, elektrivõrgu tugevdamisel, taastuvenergiale üleminekul ja riskide
maandamisel luuakse ühelt poolt eeldused Eesti energiasüsteemi tulevikukindlaks muutmiseks ning teisalt
elektrienergia hinnavahe vähendamisele naaberriikide hinnapiirkondadega. Kirjeldatud tegevuste tulemusel
lisandub uusi tuule- ja päikeseparke ja kiire sagedusreservi loomiseks eeldatavalt gaasielektrijaam(ad).
Juhitav võimsus on tagatud aastani 2035 põlevkivi, bioenergia, põlevkiviõli tootmisest pärit uttegaasi ja
maagaasi (täpsustub sagedusreservide hanke tulemusel III kvartal 2025) baasil. Kavandatud
salvestusvõimsused aitavad juhtida tarbimist, stabiliseerida taastuvelektri tootmist ja elektrihinda.
Salvestus aitab ühelt poolt vähendada tipuvõimsuse vajadust, salvestades elektrit kui elektrihind on
soodsam (öösel või kui elektrisüsteemis on palju taastuvelektri tootmist) ja tootes ajal mil elektrihind on
kallim (päeval või elektrisüsteemis on vähe taastuvelektri tootmist). Salvestite poolt kaetavat tipuvõimsust
on võimalik täiendavalt suurendada, kui lisaks juhitamatule taastuvenergiale kasutada suuremahuliste
salvestite laadimiseks ka öisel, madalama tarbimisega perioodil vabanevat juhitavate jaamade võimsust42.
2035. aastaks tuleb Eleringil tagada piisava mahuga uute juhitavate elektritootmisvõimsuste Eestile
saamine, arvestades põlevkivi otsepõletusel baseeruvast elektritootmise konkurentsivõimet elektriturul.
Tuule- ja päikeseelektri tootmisseadmed pidevalt aastast elektrienergia vajadust üksi katta ei suuda. Selleks,
et elektri varustuskindlus oleks tagatud on Eestisse vaja piisavas mahus juhitavaid võimsusi. Ligikaudu pool
sellisest juhitavast võimsusest peab olema kiirelt või üles ja alla reguleeritav43. Aastaks 2035 tagatakse Eesti
juhitava võimsuse vajadus bioenergial koostootmisseadmetega, Auvere elektrijaamaga, uttegaasiga ja
ülejäänud puuduolev osa muude juhitavate võimsustega, nt gaasielektrijaamadega. Salvestusseadmed ja
tarbimise paindlikkus aitavad juhitava võimsuse vajadust vähendada. Juhitava elektritootmisvõimsuse
tagamiseks rakendatakse vajadusel turuüleseid (toetus)mehhanisme (nt võimsusmehhanismid) vana
juhitava võimsuse töös hoidmiseks ja uue juhitava võimsuse rajamiseks.
2035. aastal on Eesti elektrivõrku ühendatud turupõhiselt täiendavaid taastuvelektri tootmisseadmeid ning
elektrisalvestusseadmed. Elektri põhivõrku täiendavate välisühenduste (Eesti-Läti neljas ühendus ja Eesti-
Soome kolmas ühendus) rajamise võimalikud investeerimisotsused tehakse 2027/2028. aastal. Tehtud on
vajalikud põhi- ja jaotusvõrgu tugevdamised, muutmaks võrku tulevikukindlamaks. Elektritarbimise ja
elektrienergia hajatootmise kasvuga suureneb elektrivõrgu tugevdamise tähtsus paralleelselt
paindlikkusteenuste vajadusega.
2035. aasta vaates panustavad ENMAK 2035 kavandatud tegevused (tabelis 3) elektrihinda, mis jääb alla
Läänemere äärsete riikide keskmise elektrihinna ning vähendavad hinnavahet Soome elektrihinnaga.
Eelkõige taastuvelektri tootmisseadmete rajamine aitab elektrienergia hinda naaberriikidega võrdluses
konkurentsivõimelisemana hoida. Tööstusele jt suurtarbijatele vajalikud elektrihinnaga seotud maksude ja
tasude erisused Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi poolt vastavalt Tööstuspoliitikas44 ja
Majandusplaanis45 toodud majandussektorite vajadustele. Energiapoliitiliste eesmärkide seadmisel
energiaintensiivsetele tööstustele (nt tasude või maksude diferentseerimisel) loob uusi võimalusi Euroopa
Liidu algatus taskukohasele energiale ja puhtale tööstusele46 üleminekul tulenevaid regulatsioone ja
meetmeteid. Eesti energiamahukus on viimase kümne aastaga kaks korda vähenenud (tuleneb väiksema
elektritarbimisega teenuste sektori suurenenud osakaalust), kuid see on siiski oluliselt kõrgem EL
keskmisest. Ettevõtted saavad oma energiakulusid kontrollida ja sõltuvust elektrihinna muutustest
vähendada energiajuhtimise võtete kaudu, sh energiasäästu, tarbimise juhtimise, oma tarbeks energia
tootmise ja salvestusega. Selleks saavad nad sõlmida näiteks elektri otseostulepinguid, rajada otseliini
elektritootjate läheduses või rakendades kogukonnaenergeetika põhimõtteid elektritootmisel (joonis 3).
42 Tasakaalumudel – Rohetiigri Energia Teekaart 2025
43 Juhitava tootmisvõimsuse vajadus koosneb nii kiirelt (sekundite kuni minutitega) reageerivast sagedusreservi vajadusest kui ka nii öelda
baasvõimsusest, mis võib olla aeglasema reageerimisajaga. Sagedusreserve saab pakkuda eeskätt gaasielektrijaam, mõningal määral ka salvestus
ja tarbimise juhtimine. Baaskoormuse pakkumiseks sobib tehnoloogiliselt hästi näitekstuumajaam.
44 Tööstuspoliitika | Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
45 Majandusplaan | Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
46 Uus tegevuskava, mille eesmärk on 2040. aastaks säästa energialt 260 miljardit eurot aastas - Euroopa Komisjon ja Puhta tööstuse kokkulepe
11
Enam kui kahekümnest tuhandest siinsest elektritootjast47 on vähemalt 3/4 elektrienergiat tootvad
tarbijad48, kes hoiavad ise enda elektrikulud all ja ei sõltu niipalju elektrihinna muutustest.
Joonis 3. Konkurentsivõimelise elektrihinna kujunemise mõjutajad.
HINDA MÕJUTAVAD INVESTEERINGUD: MÕJUTATAVAD HINNAKOMPONENDID:
Võrguarendused Elektri börsihind
Välisühendused Taastuvenergia tasu
Päikse- ja tuulepargid, salvestus Võrgutasu
Täiendavad juhitavad jaamad Reservide tasud
Elektriaktsiis
KONKURENTSIVÕIMELINE ELEKTRIHIND: TARBIJA MÕJU HINNALE:
Tootvad tarbijad
10 aasta vaates kõikide tarbijagruppide elektrihind Eestis Otseliinid
võrdluses Läti, Leedu, Soome, Rootsi, Poola ja Taaniga. Elektri otseostulepingud
Kogukonnapõhiselt elektritootmine tööstuse ja
elektritootjate koostöös
ISO 50001 vastav energiajuhtimine ettevõttes
3.1 Põlevkivienergeetika roll
Põlevkivisektor on Eesti jaoks ajalooliselt olnud oluline energiavarustuse tagamisse panustaja. Seetõttu
tuleb sektori arengusuundumuste ning -võimalustega energiamajanduse arengukavas arvestada49, et
õigeaegselt vajalikke muudatusi Eesti energiamajanduses esile kutsuda.. Põlevkivist toodetakse Eestis nii
elektrit kui ka põlevkiviõli. Protsesside jääksoojust kasutatakse lähedalasuva soojustarbimise olemasolul
elanike ja ettevõtete (kaugkütte)soojusega varustamiseks. Põlevkiviõli kasutatakse valdavalt laevakütuste
tootmiseks, misläheb ekspordiks.
Valdav enamus Eesti juhitavatest võimsustest baseerus 2024. aastal põlevkivi otsepõletusel. Põlevkivist
otsepõletusel elektritootmine on juba praegu elektriturul valdavalt nõrgas konkurentsipositsioonis ning vaid
põlevkivi otsepõletusel jaamad töötavad aastas vähesel arvul tundidest. Lisaks on enamik
põlevkivivõimsusest 40+ aastat vana. Eestis peab igal ajahetkel olema tagatud piisvas mahus juhitavaid
võimsusi. Seni, kuni uusi juhitavaid võimsusi pole rajatud, tuleb alles ning töövõimelisena hoida
olemasolevaid.
Põlevkiviõli tootmine on seni süsinikulekke riski tõttu saanud tasuta kvoote. Tasuta kvootide maht väheneb
iga-aastaselt. Tasuta kvootide vähenemine mõjutab põlevkiviõli tootmise konkurentsivõimet. Samuti
mõjutab põlevkiviõli tootmisega seonduvat nõudluse poolel toimuv. Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni
poolt on üles seadmisel kohustuslik laevakütuste standard ja laevanduse KHG heite hinnastamine
laevanduse null-netoheiteni jõudmiseks aastaks 2050, millega seotud meetmed rakenduvad aastal 2027 üle
5000 tonnaažiga ookeanilaevadele50. Samuti kavandatakse põlevkivi ja muude sektorite KHG heite
eesmärke seadvat Eesti siseriiklikku regulatsiooni (kliimakindla majanduse seaduse eelnõu).
Arengukava elluviimise perioodi jooksul (2035) on vaja tagada nii uute juhitavate võimsuste rajamine Eestis
kui ka olemasolevate juhitavate võimsuste tööshoidmine seni kuni on rajatud (või olemasolevaid
moderniseeritud) piisavas mahus uusi juhitavaid võimsusi. Põlevkiviõli tootmine (ja sellega seonduva
jääksoojuse kasutusvõimaluste olemasolu) saab toimuda ka perioodil 2035+, kuid peame olema valmis
stsenaariumiks, kus põlevkiviõli tootmise konkurentsipositsioon maailmaturul nõrgeneb ning seetõttu on
vaja tagada, et põlevkiviõli tootmise jääksoojust kasutavates soojusvõrkudes on õigeks ajaks olemas
alternatiivsed lahendused.
47 2023. aasta tootmisrekordid Elektrilevi võrgus - Elektrilevi
48 2024_tootvate-tarbijate-ja-tarbimise-juhtimise-mojuanaluus-aastani-2040_uuring.pdf
49 Lisaks on Eesti taaste- ja vastupidavuskava kohaselt vaja uuendatavas energiamajanduse arengukavas kirjeldada meetmeid ja tegevusi
põlevkivivõimsuste asendamiseks.
50 IMO approves net-zero regulations for global shipping
12
Põlevkivi51 otsepõletuse asemele elektris tulevad juhitavate võimsustena hinnanguliselt (täpsemalt vt ptk 3
ja lisa 1):
• olemasolevatele juhitavatele võimsustele (põlevkivil, uttegaasil, bioenergial ja gaasil) lisaks
rajatakse 2028/2029 kuni 500 MW uusi juhitavaid elektrijaamasid52;
• alates 2030+ täiendavate juhitavate võimsuste turule toomiseks rakendatav võimsusmehhanism
peaks turule tooma täiendavaid gaasielektrijaamasid või muid juhitavaid tootmisvõimsusi.
Soojusega varustamisel põlevkivi kasutusele alternatiivide leidmine on kirjeldatud peatükis 5.
Arengukava (sh detailsemalt lisa 1.1.1.1) käsitleb põlevkivilt kliimaneutraalsele elektrienergia tootmisele
üleminekuks kavandatud tegevusi (uute tootmis- ja salvestusvõimsuste rajamise kiirendamine). 2023.
aastal moodustas taastuvelekter esimest korda ajaloos poole üle elektritootmisest ja moodustas 32%
elektrienergia summaarsest lõpptarbimisest. Põlevkivitööstuse ümberprofileerimisega seoses on võimalike
kaasnevate sotsiaalmajanduslike mõjude ennetuseks välja töötatud Ida-Viru õiglase ülemineku territoriaalne
kava53 ning loodud Ida-Viru Õiglase Ülemineku Fond54.
4. KAVANDATUD TEGEVUSED GAASIVARUSTUSES
Gaasitarbimine on aastal 2035 prognoosi kohaselt 2,3 TWh ja 5,1 TWh vahel vähenedes aastaks 2050 alla
1 TWh-ni55. Sektorite lõikes toimub prognoosi kohaselt gaasitarbimise kasv aastaks 2030 eelkõige
gaasielektrijaama rajamisel, kuid ka uute tööstusparkide gaasikasutus võib lühiajaliselt tarbimist tõsta56.
Traditsiooniliselt maagaasi kasutanud sektorites gaasi tarbimine aastaks 2035 väheneb (mh selle
asendamisega taastuvgaaside, sh biogaasi ja biometaani jm bioenergia lahenduste näol), kuid eeldatavalt
Eleringi sagedusreservi hanke tulemusel rajatavad gaasielektrijaamad tarbivad poole võrgugaasist aastaks
2035. Gaasi tarbimise vähenemisega paralleelselt suureneb gaasivõrgus biometaani osakaal. Aastaks 2035
võib gaasivõrgus taastuvgaas 1/3 ulatuses maagaasi asendanud. Gaasitaristu arendamisel tekitatakse
võimekus taastuvgaaside ülekandeks. Ühtlasi on alanud tegevused vesinikutaristu (s.h riikidevahelise
ülekandetorustiku57) arendamisel.
Aastani 2035 on kavandatud tegevused gaasituru korralduseks, gaasivaru ja -infrastruktuuri tagamiseks
ning taastuvgaaside (sh biometaan, taastuvatest energiaallikatest toodetud vesinik) tootmise ja kasutusele
võtu soodustamiseks on esitatud tabelis 4, kavandatud tegevused on täpsemalt kirjeldatud lisas 1.1.2.
Tabelis 4. esitatud kavandatud tegevused ja poliitikainstrumendid on täpsemalt kirjeldatud lisas 1.1.1.
Gaasivarustuses kavandatud tegevused ja poliitikainstrumendid on välja töötatud uuringus „Eesti
gaasivõrgu dekarboniseerimine“58 välja töötatud ja analüüsitud stsenaariumidele koostatud
tegevuskavade59 ja ENMAK 2035 ettevalmistavate töörühmade tulemuste aruande60 baasil, arvestades
Euroopa Liidu algatustest, direktiividest ja määrustest tulenevaid kohustusi, gaasivõrgu arengukava.
Tabel 4. Gaasivarustuse kavandatud tegevuste rakendamise poliitikainstrumendid ja tähtajad (täpsemad
kirjeldused lisas 1.1.2). Esimeses veerus sulgudes on näidatud alaeesmärk, millesse tegevus panustab: EJ –
energiajulgeolek, TK – taskukohasus, KK – keskkond.
KAVANDATUD TEGEVUS POLIITIKAINSTRUMENDID TÄHTAEG
51
Põlevkivi kaevandamise määr on 20 mln t/a, aastal 2020-2023 kaevandati pool määrast Põlevkivi | Keskkonnaamet
52 Eleringi sagedusreservide hankes pakutav võimsus selgub 2025. aasta III kvartalis.
53 Õiglase ülemineku kava | Õiglase ülemineku fond (idavirufond.ee)
54 Avaleht | Õiglase ülemineku fond (idavirufond.ee)
55 Microsoft Word - Eesti gaasiülekandevõrgu arengukava 2025-2034
56 Gaasitarbimise pikaajalise prognoosi uuring
57
https://elering.ee/pohjamaade-balti-vesinikukoridor-0
58 Gas Decarbonisation Pathways for Estonia (DG REFORM, Euroopa Komisjoni rahastus) Gaasivõrgu dekarboniseerimise uuring 2022 | Energiatalgud
59 Gas decarbonisation pathways - D7 Final report.docx
60 Poliitikainstrumentide vahearuanne 14.04.2023_final vol2_puhas.pdf
13
Analüüs, regulatiivsed muudatused, süsteemihaldurite ja regulaatorite
Turukorralduse arendamine kokkulepped, ühtne Soome-Balti hulgituru ja tariifitsooni laienduse (Leedu ja
Balti ja Soome turgude Poola kaasamine) edasiarendus ja jaeturgude ühtlustamine läbi ühtse
ühtlustamiseks (EJ, TK) õigusruumi ning gaasisüsteemi järkjärguline dekarboniseerimine Pidev
Regulatiivsed muudatused, et oleks tagatud kodumaine taastuvgaaside
tootmine ja gaasivõrku sisestamine, LNG terminalide piisavus regioonis ja
ujuvterminalide vastuvõtuvõimekuse tagamine Eestis, tarnete tagamine
tarbimisvajaduse katmiseks, vajadusel infrastruktuuri arendamine ja hooldus,
gaasi strateegilise varu olemasolu, hübriidohtudega toimetulek, toimepidevuse
Gaasiinfrastruktuuri ja plaanide täiendamine, tegevuste kavandamine maagaasi kasutuse vähenemise
gaasivaru tagamine (EJ, TK) korral (asendumisel mh bioenergia lahendustega). Pidev
Sisend metaaniheite vähendamise tegevuskavasse, toetused võrku
sisestamiseks ja tanklatele, biogaasi teekaart, vesiniku teekaart ja tegevuskava,
riigi toetusega pilootprojektid, 2027. aastast algava EL-i eelarveperioodiga
Taastuvgaaside seotud jätkutegevused, arenenumate turgude praktika ülevõtmine ja vajadusel
soodustamine 1 TWh standardite loomine, maksumäärad (sh. maksuvabastused), aastaks 2026
taastuvgaasi toodanguks ja vesiniku ülekandetaristu eriplaneeringu algatamine, vesinikualaste õigusaktide
kasutusele võtuks aastaks loomine ja ülevõtmine, vesiniku süsteemihalduri määramine, vesiniku
2035 (EJ, TK, KK) transiiditaristu teemalise infovahetus Läänemere riikidega. 2030
5. KAVANDATUD TEGEVUSED KÜTTES JA JAHUTUSES
Soojusenergia vajadust järgnevatel kümnenditel vähendab eelkõige hoonete rekonstrueerimine ja järjest
karmistunud energiatõhususe nõuded uute hoonete rajamisel. Uuringu „Eesti üleminek Süsinikneutraalsele
soojus- ja jahutusmajandusele aastaks 2050“61 kohaselt oli 2021. aastal hoonete soojustarbimine 12,6 TWh,
mis prognoositakse vähenema aastaks 2050 veerandi võrra 8,5 TWh-ni. Tööstuse soojusvajadus oli 2021.
aastal 3,2 TWh, mis sõltuvalt tööstuste arengust kasvab prognoositavalt 1 TWh võrra aastaks 205062.
Uuringu kohaselt kasvab tulevikus jahutusvajadus, mis hinnanguliselt suureneb 0,3 TWh-lt aastal aastaks
2050 1 TWh võrra peamiselt ärihoonetes, mis võimaldab suurendada kaugjahutuse kasutust. Tulenevalt
Euroopa rohelisest kokkuleppest peab ka küte ja jahutus olema 2050. aastaks kliimaneutraalne. Kütte- ja
jahutusvajaduse prognoos aastaks 2035 koostatakse pärast riikliku hoonete renoveerimiskava valmimist,
mis tuleb Euroopa Komisjonile esitada 31.12.2026.
Hoonete energiatõhususe direktiivist EL 2024/1275 (ülevõtmise kohustus 2026. aasta mai lõpuks
energiamajanduse korralduse seaduse ja ehitusseadustiku muudatustena) tuleneb kohustus vähendada
kütte ja jahutuse CO2 heidet. Riiklikud trajektoorid peaksid alates 2030. aastast vastama elamufondi
keskmise primaarenergia tarbimise viie aasta vahe-eesmärkidele. Direktiiv sätestab
päikeseenergiaseadmete paigaldamise tähtajad avalikusektori hoonetele, elu- ja mitteeluhoonetele ja
parkaltele. Riiklik hoonefond peab EL suundumuste kohaselt olema aastaks 2050 heitevaba63, millest
lähtuvalt peavad tegutsema ka kaugkütteettevõtted.
Uuringu „Eesti üleminek süsinikneutraalsele soojus- ja jahutusmajandusele aastaks 2050“64 alusel on
aastaks 2035 võimalik taastuvenergia osakaalu suurendada soojusenergia tarbimisel 80%-ni. Fossiilkütuste
kasutus soojusmajanduses on järjest vähenenud: aastal 2016 kasutati kütteks kütuseid kokku 17,7 TWh,
sh taastuvenergia osakaal soojuse summaarses lõpptarbimises oli 52%, kuid aastal 2023 kasutati kütteks
kütuseid 16,6 TWh ja taastuvenergia osakaal soojuse ja jahutuse summaarses lõpptarbimises oli 67%.
Direktiiv 2023/1791 sõnastab tõhusa individuaalse kütte ja jahutuse65 ning toob välja kohustuse
61 Energeetika ja maavarade valdkonna analüüsid ja uuringud | Kliimaministeerium
62 Figure 11 D3 report pdf.pdf (energiatalgud.ee)
63 Heitevaba hoone on väga väikese energiatarbega, ei tekita kohapeal fossiilkütustest CO
2 heitkoguseid ning ei tekita üldse või tekitab väga väikeses
koguses kasutusaegseid kasvuhoonegaaside heiteid. Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2024/1275, 24. aprill 2024, hoonete
energiatõhususe kohta (uuesti sõnastatud) (EMPs kohaldatav tekst)
64 Uuring „Eesti üleminek süsinikneutraalsele soojus- ja jahutusmajandusele aastaks 2050“ Energeetika ja maavarade valdkonna analüüsid ja
uuringud | Kliimaministeerium
65 Tõhus individuaalne küte ja jahutus - individuaalse kütte ja jahutuse tarnimise võimalus, mis võrreldes tõhusa kaugkütte ja -jahutusega vähendab
mõõdetavalt taastumatu primaarenergia sisendit, mida on vaja selleks, et tarnida üks saadud energiaühik asjaomase süsteemi piires, või milleks on
14
liikmesriikidel koostada rahalise toetuse kavad, et suurendada energiatõhususe parandamise meetmete
kasutuselevõttu individuaalse kütte ja jahutuse ning kaugkütte ja -jahutuse süsteemide põhjaliku remondi
korral. Samas jätab see direktiiv täpsustamata nõuded tõhusale individuaalsele küttele ja jahutusele.
Eesmärkide saavutamiseks on kavandatud tegevused esitatud tabelis 5 ja täpsemalt kirjeldatud lisas 1.1.3.
Küttes ja jahutuses kavandatud tegevused ja poliitikainstrumendid on välja töötatud uuringus „Eesti
üleminek süsinikneutraalsele soojus- ja jahutusmajandusele aastaks 2050“66 ja analüüsitud
stsenaariumidele koostatud tegevuskavade67 ja ENMAK 2035 ettevalmistavate töörühmade tulemuste
aruande68 baasil, arvestades Euroopa Liidu algatustest, direktiividest ja määrustest tulenevaid kohustusi.
Tabel 5. Kütte ja jahutuse kavandatud tegevuste rakendamise poliitikainstrumendid ja tähtajad (täpsemad
kirjeldused lisas 1.1.3). Esimeses veerus sulgudes on näidatud alaeesmärk, millesse tegevus panustab: EJ –
energiajulgeolek, TK – taskukohasus, KK – keskkond.
KAVANDATUD TEGEVUS POLIITIKAINSTRUMENDID TÄHTAEG
Regulatiivsed muudatused, pilootprojektide ja toetusvajaduse täpsustamine,
investeeringutoetused kaugkütte elektrifitseerimiseks ning soojussalvestuse
Taristu arendamine, sh arendamiseks, kaugkütte toimepidevuse69 tagamiseks vajalikud taristu arendused,
kaugküttevõrkude temperatuuride päritolutunnistused, tiheasustuses kaugkütte eelisarendamine, nutikate arvestite baasil
alandamiseks, andmete kasutusvõimaluse loomine keskses andmebaasis, avaliku sektori hoonete
keskkonna- ja heitsoojuse, liitumine kaugküttega, lokaalkütte regulatiivsete eeliste kaotamine, süsteemiteenuste
soojussalvestuse integreerimiseks (EJ, arengule kaasa aitamine, kaugküttevõrkude moderniseerimise toetamine varustuskindluse
TK, KK) suurendamise ja kaugkütte toimepidevuse tagamise eesmärgil. Pidev
Regulatiivsed muudatused, toetusvajaduse täpsustamine, päritolutunnistused,
Keskkonna- ja heitsoojuse kasutus (EJ, reservkütuse kohustuse muutmine, turukorraldus ja pilootprojektid heitsoojuse
TK, KK) kasutuseks, heitsoojuse kasutuselevõtu nõuete täpsustamine Pidev
Regulatiivsed muudatused, toetusvajaduse täpsustamine, päritolutunnistused,
kaugküttevõrkude moderniseerimise toetamine, sh pilootprojektide käivitamine nt
asumipõhine renoveerimine, uute kaugküttesüsteemide rajamine ja kaugküttevõrguga
Energiatõhususe suurendamine ja taristu liitumise toetamine ning küttesüsteemide renoveerimine toetamaks töötemperatuuride
moderniseerimine (EJ, TK, KK) langetamist Pidev
Sõltub gaasivõrgu dekarboniseerimise tempost ja põlevkivi asendamisest, regulatiivsed
muudatused, sh koostamisel olev kliimakindla majanduse seadus täpsustab
fossiilkütustest väljumise tähtajad, reguleeritud ETS ja 2027 alates ETS 2-ga; KOV-d võivad
kavandada vajadusel täiendavaid tegevusi (nt soodustada fossiilkütustel põhinevate
küttesüsteemide asendamist kaugküttega ja madalatemperatuurilisele kaugküttele
Fossiilkütuste asendamine (sh üleminekuks vajalikke investeeringuid (nt sõltuvate soojussõlmede väljavahetamine,
lokaalküttes) (EJ, TK, KK) küttesüsteemide renoveerimine vms). 2050
Toetusvajaduse jm poliitikainstrumentide täpsustamine, soojussalvestus vähendab
vajadust kütuste järele ja tipuenergia katelde kasutuse vajadust, samal ajal saab kasutada
Soojussalvestite rajamine (EJ, TK, KK) soodsat taastuvelektrit, ühtlustab koormust ning võimaldab pakkuda süsteemiteenuseid. Pidev
Pilootprojektid asendamaks lokaaljahutus kaugjahutusega (nt büroohoonetes), väiksema
CO2 jalajäljega jahutusainete kasutusele võtt, väiksema CO2 jalajäljega jahutusainete
kasutusele võtt, jahutuse integreerimine soojusmajanduse arengukavadesse, kütte- ja
Kaugjahutuse arendamine (EJ, TK, KK) jahutuskavade koostamiseks > 35 000 elanikuga linnades juhendi koostamine. Pidev
Kaugküttesektori toimepidevus sõltub peamiselt kütuste ja elektri kättesaadavusest ning taristu tehnilisest
seisukorrast. Viimane on aastatega oluliselt paranenud tänu kaugküttevõrkudesse tehtud investeeringutele,
mida on KIK-i poolt toetatud. Nii on tõusnud eelisoleeritud torustiku osakaal üle 70%, mis tähendab, et
ootamatute katkestuste oht väheneb.
Kõik investeeringud, mis parandavad kaugküttetorustiku seisukorda või vähendavad importkütuste
osakaalu, aitavad kaasa kaugkütte toimepidavuse tagamisele. Kuna ca 60% Eesti elanikest sõltuvad
kaugküttesüsteemidest, siis on oluline, et ka tulevikus jätkuksid investeeringud kaugküttevõrkudesse.
vaja sama, ent väiksemate kuludega taastumatu primaarenergia sisendit, võttes arvesse kaevandamiseks, muundamiseks, transpordiks ja
jaotamiseks nõutavat energiat Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2023/…, 13. september 2023, mis käsitleb energiatõhusust ja millega
muudetakse määrust (EL) 2023/955 (uuesti sõnastatud)
66 Transitioning to a carbon neutral heating and cooling in Estonia by 2050 Energeetika ja maavarade valdkonna analüüsid ja uuringud |
Kliimaministeerium
67 Deliverable 7 Report: Action plans D7 (2).pdf
68 Poliitikainstrumentide vahearuanne 14.04.2023_final vol2_puhas.pdf
69 Hädaolukorra seadus–Riigi Teataja
15
2035. aastal on soojusenergia tarbimisel üle mindud ca 80% ulatuses puhtale energiale. 2035. aastal
toodetakse kaugküttes soojust valdavalt biomassist, kuid katelde eluea lõppemiseni ja reservkateldes
kasutatakse veel fossiilkütuseid (nagu näiteks maagaas). See tagab olemasolevate katelde optimaalse
kasutuse nende tehnilise eluea jooksul. Järk-järgult suureneb ka elektrienergia osakaal soojuspumpade
näol. Kliimaeesmärkide täitmiseks on vaja suurendada ka muude puhaste soojusallikate nagu näiteks
heitsoojuse osakaalu. Lokaalküttesektoris suureneb elektrienergia osakaal. Eesmärgi täitmiseks tuleb
hoonete renoveerimisel rõhku panna küttesüsteemide renoveerimisele, et tagada valmidus
madalatemperatuurilisele kaugküttele üleminekuks, rakendada tööstusliku ja serveriparkide heitsoojuse
kasutust ning soojussalvestite kasutusele võtt. Kaugküttevõrkude arendamisel võetakse suund
madalatemperatuurilisele kaugküttele ja soojuspumpade kasutusele üleminekuks, mille eelduseks on
hoonete küttesüsteemide uuendamine.
Selleks, et saavutada energiatõhus ning fossiilkütustest sõltumatu kütte- ja jahutussektor on oluline
rahaliste vahendite olemasolul toetada investeeringuid ja pilootprojekte nii tootmise, võrkude kui ka
tarbimise poolel. Lisaks on oluline keskenduda ka kaugkütte elektrifitseerimisele, mis aitab ühtlustada
elektritarbimist ning soojussalvestuse arendamisele, mis aitab vähendada maagaasi ning põlevkiviõli
tarbimist. Kaugkütte elektrifitseerimisele saab kaasa aidata ka läbi erinevate pilootprojektide toetamise, kus
soojusallikaks on näiteks maapõu, tööstusprotsess või veekogu.
Investeeringutoetused taastuvsoojuse tootmise seadmete rajamiseks on oluliselt vähendanud
fossiilkütuste tarbimist küttesektoris. Võimalusel tasuks sarnaste toetusskeemidega jätkata, et toetada
investeeringuid just väiksemates võrgupiirkondades. Lisaks tasuks kaaluda selliste toetusskeemide
laiendamist uute kaugküttevõrkude ehitamiseks. Investeeringutoetuste tingimuste juures on oluline, et
säiliks tehnoloogianeutraalsus, et oleks võimalik valida parim võimalik tehnoloogia.
Energiatõhususe ning varustuskindluse suurendamiseks on oluline, et ka tulevikus jätkuksid investeeringud
kaugküttevõrkudesse, sest nii on võimalik vähendada fossiilkütuste tarbimist ja võrkude töötemperatuure.
Nende investeeringute tegemiseks võib teatud juhtudel vaja minna investeeringutoetuseid. Kuna
jahutustarbimine kasvab kiirelt, siis tõenäoliselt suurenevad tulevikus ka investeeringud
kaugjahutusvõrkudesse.
Hoonete ning kaugküttevõrkude energiatõhususe suurenemine tähendab, et tulevikus võib hakata mitmetes
võrgupiirkondades soojustarbimine langema. Selleks, et vältida kaasnevat hinnatõusu võrgupiirkondades
ning tõsta õhukvaliteeti tiheasustuspiirkondades on vaja ka tulevikus toetada nii kortermajade kui ka
eramajade kaugküttevõrguga liitumist. Toetusmeetmete kulutõhususe tõstmiseks tasuks katsetada
asumipõhist liitumist, kus terve piirkond liidetakse korraga, nt toetatud pilootprojektidena.
Suurematel linnadel on kohustus koostada kütte- ja jahutuskavad70, mis peavad mh hindama ja kaardistama
energiatõhususe suurendamise potentsiaali, sealhulgas madalatemperatuurilise kaugkütte valmiduse,
tõhusa koostootmise ja heitsoojuse taaskasutamise kaudu, ning taastuvenergia kasutamise potentsiaali
küttes ja jahutuses selles konkreetses piirkonnas. Uuendatud Eesti kliimaandmete alusel hoonete
jahutusvajadus ja seonduv energiatarve suureneb, millega arvestatakse hoonete projekteerimisel71.
Põlevkivist, uttegaasist ja põlevkiviõlitööstusest sõltuvad võrgupiirkonnad (nt Narva, Kiviõli, Kohtla-Järve ja
Jõhvi võrgupiirkonnad) on 2040. aastaks suurel määral üle läinud alternatiivsetele lahendustele, kus
kaugküttevõrkude soojusvarustus tagatakse puhaste energiaallikate baasil, mida saab toetada
tööstusprotsessidega kaasnev heitsoojus. Heitsoojust kasutatakse nendes võrgupiirkondades tõenäoliselt
nii kaua kui see vastab keskkonnanõuetele ning on majanduslikult mõistlik, mis sõltub omakorda
põlevkivitööstuse tulevikuarengutest.
Kodumaised biokütused pakuvad vajalikku varustuskindlust ja isemajandamise suutlikkust nii kaug- kui
lokaalküttes täna ja tulevikus. Biomassi tarbimismahud energeetikas on viimastel aastatel stabiliseerunud
ning suuremad muutused seonduvad lähiaastatel peamiselt Ida-Virumaa energeetikaküsimuste
70 artikkel 25 Direktiiv - 2023/1791 - EN - EUR-Lex
71 1. juunil uuenevad hoonete energiatõhususe nõuded | Kliimaministeerium
16
lahendustega. Mõningal määral võib biomassi tarbimist mõjutada ka kaugküttepiirkondade taasloomine
väikeasulates jms. Tulevikus on soojusvarustuse korraldamisel puitkütustel endiselt suur roll, sest ka kõrge
lisandväärtusega toodete tootmisel ning säästlikul metsade majandamisel tekib hulgaliselt
madalväärtuslikku materjali, mida on otstarbekas kohalikus energeetikas kasutada. Säästlikkuse
kriteeriumite kasutamine, sihtrühma laiendamine ning EL EUDR määrus (raadamisvabade toodete määrus)
tõstavad suurema tähelepanu alla jätkusuutlikud tarneahelad, mille digitaalsel korraldamisel on Eestis
olulised eelised (mh puitkütuste ekspordil).
6. TRANSPORDIKÜTUSTEGA VARUSTATUS
Transpordi energiatarbimine peab lähemate aastate jooksul muutuma tõhusamaks, saavutatav muutus on
suurim kogu transpordikütuste tarbimise ajaloos ja selle elluviimist suunatakse läbi poliitikameetmete.
Taastuvate kütuste osakaalu järjepidev kasv vähendab oluliselt fossiilsete vedelkütuste tarbimist, mis
omakorda toob kaasa muutusi vedelkütuste hulgi- ja jaeturul. Lisaks on vedelkütuste osakaalu vähenemisel
mõju vedelkütusevaru kogusele ja haldamisele.
Vedelkütustelt üleminekut alternatiivkütuste tarbimisele edendatakse transpordi- ja liikuvuse arengukava
2021-2035 alusel rakendatavate meetmetega. Transpordivahendite järkjärguline ülemineku kohustus
senistelt fossiilsetelt transpordikütustelt alternatiivsetele energiaallikatele (sh taastuvelekter,
taastuvkütused) tuleneb peamiselt järgmisest EL regulatsioonist:
• Jõupingutuste jagamise määruse (ESR, (EL) 2018/842) kohaselt tuleb vähendada KHG heiteid
võttes kasutusele rohkem kütusesäästlikumaid sõidukeid, elektrisõidukeid, taastuvkütuseid ja muid
madala süsinikusisaldusega lahendusi.
• Alternatiivkütuste määruse (AFIR, (EL) 2023/1804) kohaselt tuleb tagada alternatiivkütuste taristu
võrgustiku kättesaadavus ja kasutatavus kogu ELis
• Heitkogustega kauplemise määruse (ETS2, (EL) 2023/959) kohaselt 2027. aastast rakenduv
Euroopa Liidu ETS2 annab süsinikuhinna ka transpordikütustele, mis suurendab majanduslikku
motivatsiooni vähese heitega lahendustesse investeerimiseks. Põhieesmärk on maksustada suure
CO2 jalajäljega kütuseid ning läbi selle suunata transpordisektorit kasutama väiksema CO2
jalajäljega kütuseid.
• Taastuvenergia direktiivi viimase muudatuse kohaselt peavad aastaks 2030 taastuvkütused72
moodustama 29% kogu transpordi energiatarbest (26% kui I põlvkonna biokütuseid ei kasutata) või
peab transpordisektor saavutama aastaks 2030 kasvuhoone gaaside heite vähendamise 14,5%.
Lisaks peab olema täiustatud biokütuste osakaal vähemalt 5,5 % aastaks 2030, millest muud kui
bioloogilise päritolu taastuvkütuse osakaal peab olema vähemalt 1 %. Täiustatud biokütuseks
loetakse vedelaid või gaasilisi biokütuseid, mis on toodetud Euroopa Parlamendi ja Nõukogu
direktiivi (EL) 2018/2001 II lisa A osas nimetatud toorainetest ning ei konkureeri toidu- ja
söödatootmisega ning omavad suuremat kasvuhoonegaaside vähendamise potentsiaali.
Merenduses püüavad vedelkütuse tarnijad tagada, et 2030. aastast on muud kui bioloogilist päritolu
taastuvkütuste osakaal meretranspordisektorile tarnitava energia üldkoguses vähemalt 1,2%.
Alternatiivsete transpordikütuste kasutusele võtu kavandamisel on aluseks alternatiivkütuste
poliitikaraamistiku kavand73 ja elektromobiilsusele üleminekuks vajaliku laadimistaristu investeeringute,
kulude ja tasuvuse analüüs74. 2025. aasta lõpuks peavad liikmesriigid esitama Euroopa Komisjonile
alternatiivkütuste poliitikaraamistiku75, mis täpsustab alternatiivkütuste kasutusele võtu võimalusi (sh tuleb
arvestada elektrisõidukite akude salvestina toimimisega).
72 Taastuvkütused on Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiivi (EL 2023/2413) kohaselt IX lisa lähteainetest toodetud vedelad biokütused,
biometaan ning lisaks taastuvelekter ja muust kui bioloogilise päritoluga taastuvtoorainest toodetud kütused.
73 Estonia 2024. Draft National Policy Framework.pdf
74 Energex OÜ Elektromobiilsusele üleminekuks vajaliku laadimistaristu investeeringute, kulude ja tasuvuse analüüs, töö nr S00708
75 Estonia 2024. Draft National Policy Framework.pdf
17
Taastuvenergia osatähtsuse tõstmisesse transpordis alternatiivkütustega varustatuse tagamisega
panustab käesolev arengukava (ptk 2 ja 3) järgmiste tegevustega:
• taastuvelektri tootmise suurendamine (maismaa-, meretuuleparkide ja päikeseelektrijaamade
rajamine) ja nende rajamisega seonduv elektrivõrkude tugevdamine, sh laadimistaristu
investeeringutega arvestamine (nii kergsõidukitele hoonete juurde76 ja laadimispargid summaarse
väljundvõimsusega vähemalt 600 kW 2027. aasta lõpuks, kui raskeveokitele TEN-T
põhiteedevõrgus vähemalt 3600 kW väljundvõimsusega laadimispargid ja üldteedevõrgus vähemalt
1500 kW väljundvõimsusega laadimispargid 2030. aastaks, lisaks ühistranspordi
elektrifitseerimine, sadamates täiendavad võimsused merenduse elektrifitseerimisel77);
• taastuvgaaside tootmine ja sisestamine gaasivõrku loomaks võimalust mh transpordis
taastuvgaaside kasutuseks;
• taastuvatest energiaallikatest toodetud vesiniku tootmise ja taristu loomine mh transpordis
vesinikusõidukite kasutusele võtuks;
• taastuvkütuste osakaalu suurendamine transpordis, eriti nende sõiduvahendite puhul millel on
tehnoloogiliselt keeruline ning aeganõudvam teha üleminekut puhtamale energiale (nt
merendussektor ja lennundussektor).
Vedelkütuste varustuskindlus tuleb tagada kriitilistes sektorites üleminekuperioodil alternatiivkütustele.
Kuigi vedelkütuste kogutarbimine väheneb, jäävad need paljudes sektorites (nt pääste, kaitse,
rasketransport ja rahvusvaheline logistika) asendamatuteks vähemalt mõne aja jooksul. Strateegilised
prioriteedid vedelkütustega varustamise toimepidevuse tagamisel on varude paindlik kohandamine,
kriitiliste sektorite varustuskindlus, alternatiivkütuste kättesaadavuse edendamine ning logistikavõimekuse
säilitamine. Järjest kasvab kodumaiste või piirkondlike taastuvkütuste osakaalu suurendamise olulisus
varudes – nt biokütused, HVO, e-kütused. Taastuvkütuste tarneahelate töökindluse toetamine on oluline
kogu väärtusahela ulatuses: toorme kättesaadavus, tootmisvõimekus, logistikavõrk. Vedelkütustelt
alternatiivkütustele üleminekuga seoses vajab vedelkütusevaru hoidmise kõrval muude transpordikütuste
varu hoidmise vajadus täpsustamist..
7. ÜLEVAADE JUHTIMIS- JA RAKENDUSKORRALDUSEST
Arvestades arengukavale ja mõjude hindamistele seatud nõudeid on arengukava koostamisettepaneku
kokkupanek, ettevalmistavad töörühmad, eelnõu koostamine (sh ettevalmistavad tegevused, mõjude
hindamised) ja kooskõlastamine kokku võtnud viis aastat (arvestades alusuuringuid, veelgi kauem). Viimase
viie aastaga muutunud geopoliitilised olud tõestavad, et energiamajanduse arengu planeerimine kümnendi
või pikemas vaates peaks olema oluliselt paindlikum ja muutustele kiiremini reageeriv, kui see on täna
õigusaktidega sätestatud. Puhta energiaga majandusele üleminekuks vajalik sünergia teiste sektoritega
eeldab, et ENMAK 2035 elluviimine ning järgmiste arengudokumentide koostamine arvestab samaaegselt
toimuvaid globaalseid, regionaalseid ning kohalikke muutusi. Energiajulgeoleku tagamisel kiirelt muutuvates
oludes on vaja luua, sümbioosis Euroopa Liidu algatuste ja regulatsiooniga, kohalikul tasandil vajalike
muudatuste rakendamiseks erinevate huvirühmade aktiivsel osalusel ning panustamisel põhinev
interaktiivselt uuendatav lähenemine. Selleks analüüsitakse ENMAK 2035 elluviimise käigus alternatiivseid
energiamajanduse strateegilise planeerimise meetodeid ning vajadusel ja võimalusel võetakse need
kasutusse.
Arengukava aitab kaasa strateegias Eesti 2035 toodud vajalikele muutustele ning annab sisendi nii
kohalikele energia- ja kliimakavadele kui Euroopa Komisjonile esitatava riikliku energia- ja kliimakava
eduaruandesse, Euroopa Komisjonile 1.01.2028 esitatavasse riikliku energia- ja kliimakava projekti.
76 Laadimisi käsitleb (sh suurema läbilaskevõime investeeringute kogumaksumus kodulaadimistel 30 mln eurot, raskeveokitel 69 mln eurot,
sadamates 8,5 mln eurot, ühistranspordi elektrifitseerimisel 7,5 mln eurot) Jaotusvõrgu arengukava aastani 2035
jaotusvorgu_arengukava_aastani_2035_ddf1a76dad.pdf
77 Elektromobiilsusele üleminekuks vajaliku laadimistaristu investeeringute, kulude ja tasuvuse analüüs Elektromobiilsusele üleminekuks vajaliku
laadimistaristu investeeringute, kulude ja tasuvuse analüüs, töö nr S00708
18
Vastavalt strateegilise planeerimise raamistikule78 toimub arengukava elluviimise juhtimine ja rakendamine
igal aastal koostatava riigieelarvega seotud programmi ja tulemusaruande baasil79. Vastavalt valdkonna
arengukava koostamist reguleerivale määrusele80 ja ENMAK 2035 koostamisettepanekule81 moodustati
ENMAK juhtkomisjon82, mille peamine funktsioon on nõustada arengukava koostamist ja rakendamist (sh
tagasiside tulemusaruandele).
Riigi ülesanded kohalike omavalitsuste võimestamisel ja kaasamisel riiklike energia- ja kliimaeesmärkide
täitmisel ning kohalike omavalitsuste võimalikud tegevused on loetletud lisas 7. Turuosalistel on
energiamajanduse kujundamisel kanda järgmised rollid:
• elutähtsa teenuse toimepidevust korraldavad asutused ja elutähtsa teenuse osutajad: kohustused
on sätestatud hädaolukorra seaduse ja valdkondlike määrustega, sh täpsustab toimepidevuse
tagamisega seotud meetmed 2025. aasta lõpuks Riigikantselei poolt koostatav toimepidevuse
strateegia;
• valitsusasutused ja kohalikud omavalitsused: valitsusasutused (KLIM eestvedamisel)
koordineerivad ENMAK koostamise protsessi ning korraldavad elluviimise seiret, sh valdkondlike
andmete kogumist. Erinevatel valitsusasutustel on oma roll täita energiajulgeoleku tagamisel ning
rahvusvaheliste suhete ning regulatsioonide väljatöötamisel Euroopa Liidus, erinevates
energiamajanduse valdkondades (elekter, soojus-jahutus, kütused) ning panustatakse erinevate
meetmete väljatöötamise ja rakendamisega (nt toetusmeetmete väljatöötamine). Maakondlikud
arendusorganisatsioonid (MARO-d) ja kohalikud omavalitsused (KOV-d) panustavad energia
tootmise arendamisse, edastamisse ja tarbimise kujundamisse kohalike meetmete rakendamisega,
sh kohalike energia- ja kliimakavade83 kaudu. Kõik avaliku sektori (keskvalitsuse ja kohalike
omavalitsuste) asutused peavad ise olema eeskujuks energiasäästukohustuste täitmisel ja
taastuvenergia kasutusele võtmisel (sh päikeseenergiaseadmete paigaldamisel);
• võrguettevõtted (Elering; Elektrilevi jt jaotusvõrguettevõtted): võrguettevõtjate rolliks on
energiavõrgu jätkusutlik ja arendamine ja käitamine;
• tavatarbijad: tavatarbijate (era- ja äritarbijad) tegevus energiasäästumeetmete rakendamisel aitab
kaasa energiasäästukohustuste84 täitmisele ning summaarse energianõudluse vähenemisele.
Samuti on aktiivsetel tarbijatel oluline roll ka tarbimise juhtimisel. Lisaks on tavatarbijatele seatud
ootus aktiivselt kaasa lüüa vabaühenduste tegevuses, et aktiivselt osaleda energiamajanduse
kujundamise protsessides;
• tootjad ja tarnijad: energia tootjate ja tarnijate rolliks on tagada tarbijatele energiavarustus parima
hinnaga ning ratsionaalsete investeeringutega, panustada energiasäästukohustuste täitmisse läbi
energiatõhusamate ja puhtamate tootmis- ja tarneprotsesside ning taristu arendamise, mh
taastuvenergia tootmiseks ja salvestuseks. Tootjad ja tarnijad teevad tihedat koostööd
riigisektoriga varustuskindluse tagamiseks vajalike lahenduste väljatöötamisel;
• vabaühendused: vabaühendused on peamised koosloome protsesside kujundajad.
Vabaühendustele on seatud ootus edastada sihtgruppide huve ja vajadusi riiklikule tasandile,
kogudes sisendit läbi kaasamisprotsesside ning tehes ettepanekuid riiklike eesmärkide
saavutamiseks;
• arendus- ja teadusorganisatsioonid, konsultatsiooni- ja planeerimisettevõtted: nende rolliks on
pakkuda analüütilist ja teaduslikku tuge teistele turuosalistele, nii sektori arengu suunamisel kui ka
konkreetsete sekkumismeetmete ja lahenduste väljatöötamisel, läbi viia alus- ja rakendusuuringuid
ja/või arendustegevusi ning nendega seonduvaid tegevusi (sh õpetamine - inseneride/ teadlaste
juurdekasv, publitseerimine ja tehnoseire) (Teadus- ja arendustegevuse korralduse seadus),
78 Arengukavad ja strateegiline planeerimine | Eesti Vabariigi Valitsus
79 Tegevuspõhine eelarve | Kliimaministeerium
80 Valdkonna arengukava ja programmi koostamise, elluviimise, aruandluse, hindamise ja muutmise kord–Riigi Teataja
81 ENERGIAMAJANDUSE ARENGUKAVA AASTANI 2035 KOOSTAMISE ETTEPANEK (energiatalgud.ee)
82 ENMAK 2035 juhtkomisjoni koosseis aprill 2025_0.pdf
83 Kohalike omavalitsuste kliima- ja energiakavad | Keskkonnainvesteeringute keskus (kik.ee)
84 Energiasäästukohustuse jaotuskava–Riigi Teataja
19
teadusarendustegevusega energeetika ja seonduvates valdkondades toetada loodud teadmuse
jõudmist turule.
ENMAK 2035 kavandatud tegevuste täpsemad kirjeldused on toodud lisas 1.1. Olulisemate kavandatud
tegevuste tähtajad ja vastutajad on toodud tabelis 6.
Tabel 6. ENMAK 2035 olulisemad kavandatud tegevused, tähtajad ja vastutajad.
Olulisemad kavandatud tegevused Tähtaeg Vastutajad
Elektrivarustuse tagamine
Elektrienergia juhitava tootmisvõimsuse tagamine Pidev Elering, Kliimaministeerium
Tarbimise juhtimise potentsiaali käivitumine kõigil turu Süsteemihaldur ja bilansihaldurid, ja agregaatorid,
tasemetel 2027 Kliimaministeerium
Elektrituru Balti ja Soome jaeturgude regulatsiooni
ühtlustamine Pidev Kliimaministeerium, Elering jt turuosalised
Elektrisalvestuse rajamine 2025 - 2035 Turuosalised, Kliimaministeerium (regulatsioon)
Elektrivõrgu arendamine (sh välisühendused) 2035 Elering, Elektrilevi, Kliimaministeerium
Kütusevabade energiaallikate (päike, tuul) osakaalu Energiatootjad, Kliimaministeerium, Elektrilevi,
suurendamine 2033 kohalikud omavalitsused
Gaasivarustuse tagamine
Balti ja Soome hulgituru arendamine Pidev Kliimaministeerium, Elering
Gaasiinfrastruktuuri ja -varu tagamine Pidev Elering, Eesti Varude Keskus, Kliimaministeerium
Biometaani tootjad, kohalikud omavalitsused,
Kliimaministeerium, Regionaal- ja
Põllumajandusministeerium,
1 TWh taastuvgaasi tootmisvõimekuse loomine 2040 Keskkonnainvesteeringute Keskus
Kütte ja -jahutuse tagamine
Fossiilkütuste asendamiseks kaugküttes Kaugkütte ettevõtjad, kohalikud omavalitsused,
madalatemperatuurilise kaugkütte, keskkonna- ja Kliimaministeerium, Keskkonnainvesteeringute
heitsoojuse, soojussalvestuse integreerimine 2035 Keskus
Kaugjahutuse ettevõtjad, Kliimaministeerium,
Kaugjahutuse arendamine 2035 kohalikud omavalitsused
8. RAHASTAMISE PROGNOOS
Arengukava perioodil 2026-2035 energiavarustuskindluse ning konkurentsivõimelise energia hinna
tagamiseks vajalik initsieerida ca 5,6…10 mlrd € mahus investeeringuid ning rakendada riiklikke meetmeid
kokku hinnanguliselt 1,3 - 1,6 mlrd euro ulatuses (tabel 7), sõltuvalt rahastusotsustest. ENMAK 2035
rakendamisega seotud kulud kaetakse Eesti taastekava, struktuurivahendite, võrgutasude ja taastuvenergia
tasu jms kaudu. Riigieelarvest tuleb katta tuumaprogrammi loomise kulu (hõlmab tuumaenergia
regulatsiooni ja kasutusele võtu raamistiku loomist).
Lähiaastatel toimub 2028. aastal algava Euroopa Liidu rahastusperioodi ettevalmistamine, et oleks võimalik
uue perioodi vahendid võimalikult perioodi algusest kasutusele võtta.
Eesti Taaste- ja vastupidavuskava (RRF) 85 alusel finantseeritakse 2026. aastani kokku ca 171 mln euro eest
tegevusi, sh, taastuvenergia arendamise kiirendamine ja investeeringud elektrivõrgu tugevdamisse.
Soojusmajandusega seotud taristu arendamise eelduseks on hoonete renoveerimine, sealjuures on
kavandatud struktuurivahenditest aastani 2027 korterelamute renoveerimiseks 330 mln eurot.
Tabel 7. Kavandatud tegevustega seotud ENMAK 2035 alaeesmärkidesse panustavad rahalised meetmed
(alaeesmärkide tähistuse lühendid: energiajulgeoleku (EJ), kättesaadava ja taskukohase energia hinna (TK)
ning keskkonnasäästlikkuse (KK) tagamine)
85 Eesti taastekava | Riigi Tugiteenuste keskus
20
2031-
Rahalised meetmed, mln eurot 2025-2030 Rahastusallikad Alaeesmärk
2035
ELEKTER
Juhitav võimsus (strateegiline reserv või
saartalitlusreserv, tulevikus uus juhitav 150…300 150…300 Rahastatakse läbi vastava reservitasu EJ, TK
võimsus )
Tuumaenergeetika kasutuselevõtu
35 38 Riigieelarve EJ, TK
valmisoleku loomine86
Taastuvelektri toetus 454 337 Taastuvenergia tasu EJ, TK, KK
Elektrivarustus kokku 639…789 525…675 EJ, TK, KK
GAAS
Biometaani ja rohevesiniku toetused kokku 76 - Taastekava, Struktuurivahendid EJ, TK, KK
Soojus
Katlamajade ja soojustorustike uuendamine 22,5 Struktuurivahendid EJ, TK, KK
Soojussalvestite piloteerimine 1,5 Taastekava EJ, TK, KK
Soojus kokku 24 - EJ, TK, KK
KOKKU 739…889 525…675 EJ, TK, KK
ENMAK 2035 alusuuringutes prognoositud investeeringute vajadus kliimaneutraalsele elektrienergia
tootmisele, süsinikneutraalsele soojus- ja jahutusmajandusele üleminekul, gaasivõrgu dekarboniseerimisel
ja 2030. aasta energiatarbimise sihttasemete saavutamiseks rakendatavate energiatõhususe meetmega
seoses on ülevaatlikult esitatud ENMAK 2035 eelnõu lisas 2.
Aastani 2035 tehtavad suuremad investeeringud on indikatiivselt järgmised:
• peamiselt turupõhiselt rajatavad taastuvenergia tootmisvõimsused (maismaatuulepargid 1300-
1800 MW maksumusega ca 1,33 mln EUR/MW2024, meretuulepargid 0-1000 MW maksumusega ca
2 mln EUR/MW2024, päikesepargid 390-790 MW maksumusega ca 0,26 mln EUR/MW2024)
erainvesteeringute, otseostulepingute ja 2025. aastal väljakuulutatava vähempakkumise tulemusel;
• salvestus (1000-1300 MW maksumusega ca 1 mln EUR/MW2024);
• sagedusreserv (600-1000 MW maksumusega 0,5-1,3 mln EUR/MW2024);
• Eesti-Läti välisühendus 500 MW (EstLat4) aastaks 203387 (otsus 2027 maksumusega 1,2-2 mlrd
eurot, millest Eesti osa 0,6…1 mlrd €);
• Eesti-Soome välisühendus 700 MW (Estlink3) aastaks 203588 (otsus 2027 maksumusega ca 1,5
mlrd eurot, millest Eesti osa ca 0,75 mlrd €).
• Kaug-, lokaal- ja kohtkütteseadmete renoveerimine või asendamine puhta energiaga 11,3 TWh (sh
2,4 TWh soojuspumbad) ja muude kütustega 3,2 TWh (sh tööstuses kasutatavad kütused, jäätmed)
maksumusega ca 1 mlrd eurot;
• Vajalikud investeeringud gaasivõrgu toimimise tagamisse ca 93 mln €89.
86
Tuumaprogrammi rakendamise riigieelarvelised kulud ptk 4.5 Tuumaenergia töörühma lõpparuanne.pdf
87
Eesti elektriülekandevõrgu arengukava 2025-2034.pdf
88 Eesti elektriülekandevõrgu arengukava 2025-2034.pdf
89
elering.ee/sites/default/files/2024-12/Eesti gaasiülekandevõrgu arengukava 2025-2034.pdf
21
LISAD
LISA 1. KAVANDATAVATE TEGEVUSTE JA TUGITEEMADE KIRJELDUS
LISAD 2-8:
Lisa 2. Olukorra analüüs
Lisa 3. Ülevaade varasematest tulemus- ja mõjuhindamistest
Lisa 4. Mõjude eelhindamise kokkuvõte
Lisa 5. Ülevaade mõõdikute metoodikast ja allikatest
Lisa 6. Kaasamise protsess (sh eelnõule laekunud ettepanekute ja vastuste tabel)
Lisa 7. Kohalike omavalitsuste kaasamine ja seire ENMAK 2035 eesmärkide
täitmisel
Lisa 8. ENMAK 2035 koostamise ettepanekus lisas 3 lahendamist vajavate
küsimuste vastused
22
EISi teade
Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine.
Eelnõu toimik: KLIM/25-0803 - Energiamajanduse arengukava aastani 2035 eelnõu
Kohustuslikud kooskõlastajad: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Justiits- ja Digiministeerium; Kultuuriministeerium; Riigikantselei; Kaitseministeerium; Siseministeerium; Regionaal- ja Põllumajandusministeerium; Rahandusministeerium; Eesti Linnade ja Valdade Liit; Sotsiaalministeerium; Välisministeerium
Kooskõlastajad:
Arvamuse andjad:
Kooskõlastamise tähtaeg: 29.08.2025 23:59
Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/1e33e563-6b2d-4159-909d-03051ec1aa4b
Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/1e33e563-6b2d-4159-909d-03051ec1aa4b?activity=1
Eelnõude infosüsteem (EIS)
https://eelnoud.valitsus.ee/main