Vastus pöördumisele

Hanna Vseviov Teie 07.07.2025 nr 4.2-3/1531-2/ Sotsiaalministeerium [email protected] Meie 11.07.2025 nr 7-4/22604-2 Suur-Ameerika 1 10122, Tallinn Vastuskiri ööpäevaringse erihooldusteenuse osutamise teemal Lugupeetud Hanna Vseviov Täname Sotsiaalministeeriumi seisukohtade ja selgituste eest, mis puudutab ööpäevaringse erihooldusteenuse osutamist. Omaltpoolt selgitame juurde: 1. Ohtliku käitumise juhtumite osa ööpäevaringsel erihooldusteenusel: SKA juhib tähelepanu asjaolule, et viimase 6 aastaga on suurenenud autismispektrihäirega inimeste arv erihoolekandeteenustel kolmandiku võtta, mistõttu on SKA teinud korduvalt ettepaneku luua autistlike inimeste jaoks (kes ei ole äärmusliku kahjustava käitumisega) eraldi teenus – keerulisema käitumisega autistide juhendamisvõtted on erinevad teiste sihtrühmade omadest. Kuni erihoolekandes on valdav teenuskohtade nappus ja spetsiifiliste teenuste puudumine, ei ole SKAl võimalik keerulise käitumisega – kõnealusel juhul autistlikke - inimesi suunata teenusele, mis vastaksid täielikult nende vajadustele. Äärmusliku kahjustava käitumisega autistidele on ööpäevaringseid teenuskohti kogu Eesti peale kokku vaid 12, mis kõik on täidetud ning teenusele on järjekord. Puudu on ka selliseid äärmusliku kahjustava käitumisega autistidele mõeldud teenuskohti, kus teenusel saab olla vaid päevasel ajal. Uusi teenuseosutajaid raskematele sihtrühmadele, sh autistid, turule tulemas ei ole, kuna alarahastatuse tingimustes (riik maksab teenuseosutajale vaid 60% tegelikest kuludest) on keeruline mitte ainult kvaliteetset teenust osutada, vaid üldse teenust osutada. Psüühikahäirega inimese nn riskikäitumine on sageli prognoositav, kuid terviseseisundi eripäradest tulenevalt mitte alati. Käitumine võib muutuda sageli kohanemisperioodil uues keskkonnas, füüsilisest tervisest tingitud vaevuste tõttu (mida inimene nt väljendada ei oska või ei suuda), konkreetsele inimesele ebasobivatest juhendamisvõtetest või -keskkonnast. Erihoolekande tegevusjuhendajad on läbinud vastava väljaõppe ning on pädevad juhendama ka raskestimõistetava käitumisega inimesi. Küll aga ei suuda tegevusjuhendajad alati toime tulla nende teenuse saajatega, kes on vägivaldsed teiste teenuse saajate ja eriti töötajate vastu. Sellistel juhtudel on võimalik kasutada VERGE metoodikat (turvalised sekkumistehnikad agressiooni peatamiseks), kuid a) antud võtete kasutamine eeldab regulaarseid treeninguid ning b) VERGE koolituse läbimine ei ole tegevusjuhendajatele ega erihoolekande asutustele rahaliselt jõukohane; tegevusjuhendajate baasõpe VERGE metoodikat ei sisalda. Paldiski mnt 80 / 15092 Tallinn / 612 1360 / [email protected] / www.sotsiaalkindlustusamet.ee / registrikood 70001975 SKA ei saa suunata isikuid psühhiaatriahaiglasse ega ka sundravi teenusele, SKA saab suunata isikuid erihoolekande teenustele. SKA ei määra ega otsusta ka seda, kas isik vajab kohtumäärusega ehk nn kinnist teenust – selle otsustab kohus. Kõnealusel juhtumil teenuseosutaja (ja ka teised kõnealusele isikule varem teenust osutanud teenuseosutajad) pöördus korduvalt nii politsei kui kiirabi poole. Teenuseosutaja teavitas SKA- d. SKA hindas isikut korduvalt, muutis ka teenuse liiki. Kuid probleemi tuum seisnes selles, et isikul ei olnud autismi diagnoosi (kuigi käitumises ilmnes selgelt autistlikke jooni), mistõttu SKA-l ei olnud õiguslikult võimalik suunata isikut tema vajadustest lähtuvale teenusele, mis on loodud autistlike inimeste jaoks. Kui eestkostjad kõnealuse isikuga (SKA korduval palvel) uuesti psühhiaatri poole pöördusid ja isikule väljastati lõpuks autismi diagnoos, alles sellest hetkest alates oli SKAl õigus suunata isik õigele teenusele. Kuni sinnani prooviti aidata isikut olemasolevate teenustega, millest aga ei piisanud ning teised teenuse saajad ja asutuste töötajad sattusid kõnealuse isiku käitumise tõttu korduvalt ohtu, teiste teenuse saajate eestkostjad ja teenuseosutajad esitasid SKAle pretensioone, kaks teenuseosutajat lõpetas kõnealuse isiku tõttu konkreetse erihoolekandeteenuse liigi osutamise täielikult (ülejäänud teenuse sajatele pidi SKA leidma uued teenuseosutajad). 2. Diagnoosi ja raviskeemi alusel otsuse tegemine SKA hindab isiku õigustatust erihoolekandeteenusele temale väljastatud psüühikahäire diagnoosi alusel, tuginedes Sotsiaalhoolekandeseaduse §70 lg 1¹. SKA ei saa viia omaalgatuslikult teenuse saajat psühhiaatri vm tervishoiuteenust osutava vastuvõtule, seda saab teha isiku eestkostja. SKA ei tee meditsiinilisi järeldusi, v.a. juhtudel, kui on vajadus konsulteerida SKA ekspertarstidega teenusele õigustatuse kindlakstegemisel diagnoosidest lähtuvalt (kaalutlusotsuse põhjendamine). Kõnealusel juhtumil lähtus SKA kohapeal viibinud kiirabitöötajate tungivatest soovitustest, millised tuginesid kiirabitöötajate professionaalsel kogemusel ja väljaõppel – nii raviskeemi, ravimite käitlemise kui ka isiku ohtlikkuse küsimuses. 3. Vägivaldse teenuse saaja liikumisvabaduse piiramine Sotsiaalhoolekandeseaduse §100 lg 1 kohustab teenuseosutajat tagama teenuse saajale turvalise elukeskkonna ja §102 lg 1 p 3 kohustab teenuseosutajat tagama teenusel viibivate isikute turvalisuse. SKA markeerib, et nimetatud seadusesätted on otseselt seotud teenuseosutajate järjestikuse loobumisega kõnealusele isikule teenuse osutamisest, kuna isiku teenusel viibimise ajal ei suutnud teenuseosutajad tagada teiste teenuse saajate ja ka oma töötajate turvalisust. Eestis osutatavatel riiklikel erihoolekandeteenustel ei kasutata erivahendeid ega jõudu (v.a. erandolukordades kohtumäärusega ööpäevaringsel erihooldusteenusel teenuseosutaja poolt palgatud turvateenistuse poolt teiste isikute kaitseks kasutatud jõuvõtted agressiooniolukorra lõpetamiseks enne eraldamist (eraldamine on sätestatud Sotsiaalhoolekandeseaduses §107); SKAle teadaolevalt ei ole erihoolekandeteenustel kasutatud erivahendeid). Kui inimese käitumine nõuab pidevat füüsilist sekkumist, siis ei ole tavalise ööpäevaringse teenuse või ka äärmusliku abi- ja toetusvajadusega teenuse osutajal füüsilise sekkumise oskusi: ettevalmistusnõuded ja nõuded tegevusjuhendaja koolitusele on sätestatud SKM määruses nr38. Seda, kas isik vajab statsionaarset psühhiaatrilist ravi või sundravi (tervishoiuteenused), ei hinda Sotsiaalkindlustusamet – selleks puudub Sotsiaalkindlustusametil kui erihoolekandeteenuste korraldajal pädevus ning õiguslik alus. Sotsiaalteenust saava täisealise isiku liikumisvabaduse piiramise tingimused on kirjeldatud Sotsiaalhoolekande seaduse §106-s ning liikumisvabaduse piiranguna tohib kasutada ainult eraldamist, mis omakorda eeldab eraldamisruumi olemasolu (millist tavalistel ööpäevaringse erihooldusteenuse osutajatel ei ole). Kõnealusel juhtumil kaasasi teenuseosutajad korduvalt nii politsei- kui meditsiinitöötajaid. Kõnealuse isiku liikumisvabadust erihoolekandeteenustel ei piiratud, ohumärkide plaan, arenguprofiil, tegevusplaan jm dokumentatsioon on olemas. 2 SKA on teadlik, et liikumisvabaduse piiramist erihoolekandeteenustel reguleerib Sotsiaalhoolekandeseaduse §106. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Lagle Kalberg talituse juhataja Lagle Kalberg 53002295, [email protected] 3