dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Sotsiaalministeeriumi
Sissetulev kiriAvalik

Eelnõu kooskõlastamiseks

Sotsiaalministeeriumi · 11. juuli 2025
Viit
1.2-3/1851-1
Registreeritud
11. juuli 2025
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Kliimaministeerium
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
1.2 Õigusloome ja õigusalane nõustamine
Sari
1.2-3 Ettepanekud ja arvamused Sotsiaalministeeriumile kooskõlastamiseks saadetud õigusaktide eelnõude kohta
Toimik
1.2-3/2025
Vastutaja
Kantsleri vastutusvaldkond
Lahendamise tähtaeg
25. juuli 2025

Failid

  • 📎Kooskõlastatavad dokumendid.txt1 KB
  • 📎Taristuministri määruse Keskkonnaministri määruste muutmine tulenevalt jäätmenimistu muudatustest eelnõu esitamine kooskõlastamiseks.asice1746 KB

Sisu (failidest)

EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: KLIM/25-0787 - Keskkonnaministri määruste muutmine ja kehtetuks tunnistamine seoses jäätmenimistu muutmisega Kohustuslikud kooskõlastajad: Regionaal- ja Põllumajandusministeerium; Sotsiaalministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 25.07.2025 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/b037feaa-6caf-4d24-bebb-3d8c431a870d Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/b037feaa-6caf-4d24-bebb-3d8c431a870d?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) https://eelnoud.valitsus.ee/main Regionaal- ja Põllumajandusministeerium Sotsiaalministeerium 04.07.2025 nr 1-4/25/3112 Taristuministri määruse "Keskkonnaministri määruste muutmine tulenevalt jäätmenimistu muudatustest" eelnõu esitamine kooskõlastamiseks Esitame Teile kooskõlastamiseks taristuministri määruse eelnõu, millega muudetakse keskkonnaministri 14.12.2015 määrust nr 70 "Jäätmete liigitamise kord ja jäätmenimistu" ja sellega seonduvalt ka keskkonnaministri 19.07.2017 määruse nr 27 "Reoveesettest toore valmistamise nõuded", keskkonnaministri 31.07.2019 määruse nr 29 "Haljastuses, rekultiveerimisel, ja põllumajanduses kasutatava reoveesette kvaliteedi piirväärtused ning kasutamise nõuded" ning keskkonnaministri 21.04.2004 määruse nr 21 "Teatud liiki ja teatud koguses tavajäätmete, mille vastava käitlemise korral pole jäätmeloa omamine kohustuslik, taaskasutamise või tekkekohas kõrvaldamise nõuded" lisasid. Samuti tunnistatakse kehtetuks keskkonnaministri 02.07.2019 määrus nr 49 "Probleemtoodetest tekkinud jäätmete täpsustatud nimistu" ja keskkonnaministri 19.08.2016 määrus nr 26 "Metallijäätmete täpsustatud nimistu". Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kuldar Leis taristuminister Lisad: 1. Taristuministri määruse „Keskkonnaministri määruste muutmine tulenevalt jäätmenimistu muudatustest“ eelnõu 2. Taristuministri määruse „Keskkonnaministri määruste muutmine tulenevalt jäätmenimistu muudatustest“ eelnõu seletuskiri 3. Lisa 1. Keskkonnaministri 14. detsembri 2015. a määruse nr 70 „Jäätmete liigitamise ja jäätmematerjalidest proovi võtmise kord ning jäätmenimistu“ lisa „Jäätmenimistu“ Suur-Ameerika 1 / Tallinn 10122 / 626 2802/ [email protected] / www.kliimaministeerium.ee/ Registrikood 70001231 4. Lisa 2. Keskkonnaministri 19.07.2017 määruse nr 24 „Reoveesettest toote valmistamise nõuded“ lisa 1 „Biolagunevate jäätmete loend“ 5. Lisa 3. Keskkonnaministri 31.07.2019 määruse nr 29 „Haljastuses, rekultiveerimisel ja põllumajanduses kasutatava reoveesette kvaliteedi piirväärtused ning kasutamise nõuded“ lisa „Reoveesette jäätmekoodide loend“ 6. Lisa 4. Keskkonnaministri 21. aprilli 2004. a määruse nr 21 „Teatud liiki ja teatud koguses tavajäätmete, mille vastava käitlemise korral pole jäätmeloa omamine kohustuslik, taaskasutamise või tekkekohas kõrvaldamise nõuded“ lisa 1 Lisaadressaadid: Keskkonnaamet, Keskkonnaagentuur Koopia: Eesti Ringmajandusettevõtete Liit, Eesti Vee-ettevõtete Liit, AS Eesti Keskkonnateenused, AS Ragn-Sells, OÜ Weerec, MTÜ Rehviringlus, MTÜ Estonian Tire Recycling, MTÜ EES-Ringlus, OÜ Eesti Elektroonikaromu, Kuusakoski AS, Cronimet Nordic OÜ, Formet Grupp OÜ, Nelitäht OÜ, Green Marine AS, Ekovir OÜ, Paikre OÜ, Base Metal OÜ Kelli Seppel, 625 9456 [email protected] Taristuministri määruse „Keskkonnaministri määruste muutmine seoses jäätmenimistu muutmisega“ eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Keskkonnaministri 14. detsembri 2015. a määrus nr 70 „Jäätmete liigitamise kord ja jäätmenimistu“ (edaspidi keskkonnaministri määrus nr 70) on kehtestatud jäätmeseaduse § 2 lõike 5 alusel. Määrusega on kehtestatud jäätmete liigitamise üldnõuded ja jäätmenimistu, mille alusel jäätmetele jäätmekoodid antakse. Eelnõu on seotud jäätmeseaduse ja pakendiseaduse muutmise seaduse (RT I, 31.12.2024, 2), millega muudeti jäätmeseaduse (JäätS) § 2 lg 5 sätestatud volitusnormi sõnastust ja lisati valdkonna eest vastutavale ministrile õigus kehtestada määrusega proovivõtu kord, rakendamisega. Eelnõukohase määrusega täiendatakse keskkonnaministri määrust nr 70, lisades sinna nõuded jäätmete liigitamiseks vajaliku proovivõtu kohta, samuti täiendatakse määruse lisa „Jäätmenimistu“ koodinumbritega probleemtoodete ning metallijäätmete jaoks. Seni on probleemtoodete ja metallijäätmete täpsustatud nimistud kehtestatud eraldi keskkonnaministri määrustega.1 Lihtsustamaks jäätmetele õige koodinumbri andmist, ühendatakse need kaks nimistut määruse nr 70 lisas 1 oleva jäätmenimistuga. Eri õigusaktidega reguleeritud nimistute ühendamine üheks nimistuks loob selgust ning vähendab bürokraatiat, kuna väheneb õigusaktide hulk, mida ettevõtja ja loa andja peavad järgima. Samuti lisatakse jäätmenimistusse kaheksakohalisi koodinumbreid jäätmete kohta kogutava statistika parandamiseks. Täpsem statistika annab riigile parema ülevaate jäätmetekkest ning aitab kujundada meetmeid jäätmetekke vähendamiseks ja jäätmekäitluse korraldamiseks. Kehtivad kuuekohalised jäätmekoodid on liiga üldised ega võimalda koguda täpseid andmeid jäätmevoogude ja nende liikumise kohta. Jäätmenimistusse lisatakse märkuste lahter, kus märgistatakse tähega „P“ jäätmed, millele rakendatakse laiendatud tootjavastutuse nõudeid, tähega „M“ metallijäätmed ning lühendiga „POS“ jäätmed, mis võivad sisaldada püsivaid orgaanilisi saasteaineid. 1.2. Eelnõu ettevalmistaja Eelnõu on ette valmistanud Kliimaministeeriumi (edaspidi KliM) ringmajanduse osakonna ametnikud Kelli Seppel ([email protected]), Ketre Kirs ([email protected]), Kristel Kibin ([email protected]), Piret Otsason ([email protected]) ja Görel Grauding ([email protected]). Eelnõu õigusekspertiisi tegi KliMi õigusosakonna nõunik Käthlin Oeselg ([email protected]) ja keeletoimetaja oli Justiits- ja Digiministeeriumi õiguspoliitika osakonna õigusloome korralduse talituse keeletoimetaja Mari Koik ([email protected]). 1 Metallijäätmete täpsustatud nimistu–Riigi Teataja Probleemtoodetest tekkinud jäätmete täpsustatud nimistu–Riigi Teataja 1.3. Märkused Eelnõuga muudetakse keskkonnaministri 14. detsembri 2015. a määrust nr 70 “Jäätmete liigitamise kord ja jäätmenimistu” avaldamismärkega RT I, 18.12.2020,26. Eelnõuga muudetakse järgmiste määruste lisasid: - keskkonnaministri 14. detsembri 2015. a määrus nr 70 „Jäätmete liigitamise kord ja jäätmenimistu“ avaldamismärkega RT I, 18.12.2020, 26; - keskkonnaministri 19. juuli 2017. a määrus nr 24 „Reoveesettest toote valmistamise nõuded“ avaldamismärkega RT I, 14.04.2023, 10; - keskkonnaministri 31. juuli 2019. a määrus nr 29 “Haljastuses, rekultiveerimisel ja põllumajanduses kasutatava reoveesette kvaliteedi piirväärtused ning kasutamise nõuded” avaldamismärkega RT I, 06.06.2023, 6; - keskkonnaministri 21. aprilli 2004. a määrus nr 21 “Teatud liiki ja teatud koguses tavajäätmete, mille vastava käitlemise korral pole jäätmeloa omamine kohustuslik, taaskasutamise või tekkekohas kõrvaldamise nõuded” avaldamismärkega RT I, 19.10.2023, 12. Eelnõuga tunnistatakse kehtetuks keskkonnaministri 19. augusti 2016. a määrus nr 26 „Metallijäätmete täpsustatud nimistu“ avaldamismärkega RT I, 11.01.2022, 5 ning keskkonnaministri 2. juuli 2007. a määrus nr 49 „Probleemtoodetest tekkinud jäätmete täpsustatud nimistu“ avaldamismärkega RT I, 27.06.2020, 2. Eelnõu on seotud jäätmeseaduse ja pakendiseaduse muutmise seadusega (RT I, 31.12.2024, 2). Eelnõu ei ole seotud Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammiga. Määrusest teavitatakse Euroopa Komisjoni ja liikmesriike toote nõuetele vastavuse seaduse § 43 lõike 4, infoühiskonna teenuse seaduse2 § 31 lõike 5 ja majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse3 § 6 lõike 8 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse 23. septembri 2010. a määruse nr 140 „Kavandatavast tehnilisest normist, infoühiskonna teenusele kehtestatavast nõudest ja teenuse osutamise nõudest teavitamise kord ning teavitamist koordineeriva asutuse määramine“ alusel, millega on Eesti õigusruumi üle võetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2015/1535. 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu koosneb seitsmest paragrahvist, millest esimesega muudetakse ja täiendatakse määrust nr 70 ning asendatakse määruse lisa uue lisaga. Paragrahvidega 2-4 asendatakse keskkonnaministri 19. juuli 2017. a määruse nr 24 „Reoveesettest toote valmistamise nõuded“, keskkonnaministri 31. juuli 2019. a määruse nr 29 “Haljastuses, rekultiveerimisel ja põllumajanduses kasutatava reoveesette kvaliteedi piirväärtused ning kasutamise nõuded” ja keskkonnaministri 21. aprilli 2004. a määruse nr 21 “Teatud liiki ja teatud koguses tavajäätmete, mille vastava käitlemise korral pole jäätmeloa omamine kohustuslik, taaskasutamise või 2 Infoühiskonna teenuse seadus1 https://www.riigiteataja.ee/akt/dyn=115092020013&id=112122018039!pr3b1lg5 3 Majandustegevuse seadustiku üldosa seadus1 https://www.riigiteataja.ee/akt/dyn=115092020013&id=113032019022!pr6lg8 tekkekohas kõrvaldamise nõuded” lisad uute lisadega. Paragrahviga 5 tunnistatakse kehtetuks keskkonnaministri 19. augusti 2016. a määrus nr 26 „Metallijäätmete täpsustatud nimistu“. Paragrahviga 6 tunnistatakse kehtetuks keskkonnaministri 2. juuli 2007. a määrus nr 49 „Probleemtoodetest tekkinud jäätmete täpsustatud nimistu“. Paragrahvis 7 on määruse jõustumise tähtaeg. Paragrahviga 1 tehakse keskkonnaministri 14 detsembri 2015. a määruses nr 70 „Jäätmete liigitamise kord ja jäätmenimistu“ järgmised muudatused: Punktiga 1 muudetakse määruse pealkirja. Muudatus on vajalik, sest eelnõuga lisatakse määrusesse jäätmematerjalidest proovi võtmise korra kirjeldus. Muudatus on seotud jäätmeseaduse ja pakendiseaduse muutmise seadusega (RT I, 31.12.2024, 2), millega muudeti jäätmeseaduse (JäätS) § 2 lg 5 sätestatud volitusnormi sõnastust ja lisati valdkonna eest vastutavale ministrile õigus kehtestada määrusega proovivõtu kord. Volitusnormi laiendamine oli vajalik, kuna puudulik proovivõtt on üks tegur, mis raskendab jäätmete usaldusväärset klassifitseerimist. Punktiga 2 täiendatakse määruse preambulit teabega, et määrus kehtestatakse lisaks jäätmeseaduse § 2 lõikele 5 ka sama seaduse § 261 lõike 4 ja § 104 alusel, millega on kehtestatud volitusnormid probleemtoodetest tekkinud jäätmete ja metallijäätmete täpsustatud nimistute kehtestamiseks. Eelnõukohase määrusega liidetakse probleemtoodetest tekkinud jäätmete ja metallijäätmete täpsustatud nimistud jäätmenimistuga ning viidatud nimistud tunnistatakse kehtetuks. Punktiga 3 muudetakse §-s 1 määruse reguleerimisala. Muudatus on seotud jäätmeseaduse ja pakendiseaduse muutmise seadusega (RT I, 31.12.2024, 2), millega muudeti jäätmeseaduse (JäätS) § 2 lg 5 sätestatud volitusnormi sõnastust ja lisati valdkonna eest vastutavale ministrile õigus kehtestada määrusega proovivõtu kord. Kehtiva redaktsiooniga võrreldes lisandub määrusesse jäätmematerjalidest proovi võtmise kord. Kuivõrd proovide võtmine on jäätmete liigitamiseks oluline, on vaja kirjeldada selle üldisi põhimõtteid, seega on vaja täiendada määruse reguleerimisala. Punktiga 4 täiendatakse § 2 terminiga püsivad orgaanilised saasteained (edaspidi POS), kuna jäätmenimistu märkuste lahtrisse lisatakse märge „POS“ nende jäätmeliikide juurde, mis võivad sisaldada POS-e. See ei välista, et jäätmeliigid, mille juures ei ole märget „POS“, võivad POS-e siiski sisaldada. Püsivad orgaanilised saasteained nagu polüklooritud dibenso-p-dioksiinid ja polüklooritud dibensofuraanid (edaspidi PCDD/PCDF), DDT (1,1,1-trikloro-2,2-bis(4-klorofenüül)etaan), klordaan, heksaklorotsükloheksaan (sealhulgas lindaan), dieldriin, endriin, heptakloor, heksaklorobenseen, kloordekoon, aldriin, pentaklorobenseen, mireks, toksafeen, heksabromobifenüül ja PCB on ühendid, mis oma mürgisuse, püsivuse ja bioakumuleeruvuse tõttu ohustavad inimese tervist ning kahjustavad muid elusorganisme ja ökosüsteeme. Need ained akumuleeruvad tekkeallikatest eemal vee- ja maismaaökosüsteemides, mõjutades keskkonnaseisundit, organisme ja inimeste tervist. Püsivate orgaaniliste saasteainete Stockholmi konventsioon4 keelustab keskkonnale, sh inimese tervisele kõige ohtlikumate püsivate toksiliste orgaaniliste ühendite kasutamise või piirab seda. Keelustatud, piiratud kasutusega ja tahtmatult tekkivad POS-id on kantud vastavalt konventsiooni 4 EUR-Lex - 22006A0731(01) - EN - EUR-Lex lisadesse A, B ja C. Eesti Vabariik on ratifitseerinud Stockholmi konventsiooni 2008. aastal ja võtnud endale kohustuse täita konventsiooniga seatud tingimusi eesmärgiga vähendada POS-ide kasutamist ja heiteid looduskeskkonda. Stockholmi konventsiooni kohaselt peavad konventsiooni osalised kindlaks tegema POS-ide tekkeallikad, hindama heitkoguseid ja trende, mõju keskkonnale ja tervisele, korraldama seiret ning võtma tarvitusele meetmeid nende saasteainete heite ja kasutamise vähendamiseks või kõrvaldamiseks. Euroopa Liidu tasandil reguleerib püsivate orgaaniliste saasteainete kasutamist ja käitlemist Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2019/1021 püsivate orgaaniliste saasteainete kohta (ELT L 169, 25.06.2019, lk 45–77) (edaspidi POS-määrus)5. Vastavalt püsivate orgaaniliste saasteainete Stockholmi konventsiooni rakenduskavale on oluline, et jäätmekäitlejad POS-e sisaldavaid jäätmeid nõuetekohaselt hoiustaksid, et need ained ei lekiks pinnasesse ega põhjavette ega põhjustaks põlenguid, mis saastaks POS-idega ka õhku. POS-idega saastunud jäätmete taaskasutamine, sealhulgas ringlussevõtt, on üldiselt keelatud. Ained jäätmetes tuleb hävitada. Need ei tohi jõuda keskkonda või uute toodete koostises uuesti turule. POS-e sisaldavate jäätmete käitlemise nõuded on POS-määruse V lisa 1. osas. Selleks, et POS-idega saastunud jäätmeid saaks piiranguteta käidelda, peab ainete sisaldus jäätmetes jääma alla POS-määruse IV lisas seatud piirnormide. Enamik jäätmekäitlejaid ei analüüsi praegu enda jäätmetes POS-ide sisaldust, sest ei tea, millised jäätmed võivad sisaldada POS-e. Et lihtsustada POS-ide määramist jäätmetes, täiendatakse määrust nr 70 proovivõtukorraga, mis annab jäätmekäitlejale suunised jäätmematerjalidest proovi võtmiseks, ning märgitakse jäätmed, mis suurema tõenäosusega POS-e sisaldavad, jäätmenimistu märkuste lahtris lühendiga „POS“. Nimekiri jäätmetest, mis võivad POS-e sisaldada, on võetud üle POS-määruse V lisast. Märkuste tabeli märge on abistav ning viitab, et sellised jäätmed sisaldavad suure tõenäosusega POS-e. Punktiga 5 täiendatakse § 3 pealkirja, lisades viite jäätmematerjalidest proovi võtmise üldnõuetele ja jäätmenimistule. Muudatus on vajalik, kuna paragrahvis kirjeldatakse lisaks senisele jäätmematerjalidest proovi võtmiseks sobivaid standardeid ja kirjeldatakse jäätmenimistu kehtestamist määruse lisana. Punktiga 6 täiendatakse § 3 lõigetega 5–7 ning sätestatakse üldised jäätmematerjalidest proovi võtmise põhimõtted. Lõike 5 kohaselt tuleb jäätmete liigitamise eesmärgil tehtavad proovid võimalusel võtta vastavalt standardile EN 14899, CEN/TR 15310-1:2006, CEN/TR 15310- 2:2006, CEN/TR 15310-3:2006, CEN/TR 15310-4:2006 või CEN/TR 15310-5:2006 või samaväärsele standardile. Lõike 6 kohaselt eeldatakse, et jäätmeproovi võtmise jälgitavus ja tõendatus on tagatud, kui on järgitud eelnimetatud või muu samaväärse rahvusvaheliselt tunnustatud standardi nõudeid. Lõige 7 selgitab, et kui neid standardeid ei ole jäätmete liigitamiseks proovi võtmisel järgitud või seda on tehtud osaliselt, võib lähtuda alternatiivsetest proovivõtumeetoditest, kui need tagavad samaväärse tulemuse ning nende jälgitavus ja tõendatus on proovivõtu dokumentatsiooniga tagatud. Euroopa Komisjon on avaldanud teatise jäätmete liigitamise tehnilise juhendi kohta6. Selle teatise lisa 4 annab ülevaate jäätmeproovi võtmisest vastavalt Euroopa standarditele, 5 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2019/1021 püsivate orgaaniliste saasteainete kohtaL_2019169ET.01004501.xml 6 Komisjoni teatis jäätmete liigitamise tehnilise juhendi kohta https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:52018XC0409(01) nimetatakse ka põhimõisted. Kui jäätmetest on vaja võtta proove ja/või teha keemilisi analüüse, on see teatise lisa abiks. Üksikasjalikum teave on esitatud eelnimetatud standardites. See teatise lisa sisaldab ka rohkem teavet ja viiteid jäätmete keemiliste analüüsidega seotud küsimuste kohta. Teatise kohaselt on proovivõtt üks tegur, mis raskendab jäätmete usaldusväärset klassifitseerimist, mistõttu on tungivalt soovitatav võtta jäätmete liigitamise eesmärgil tehtavad proovid vastavalt Euroopa Standardikomitee (CEN) standarditele. CEN on oma tehnilise komitee TC 292 abil välja töötanud mitu standardit, tehnilist aruannet/kirjeldust ja uusi tehnikaid käsitlevaid dokumente, mida saab kasutada jäätmete kirjeldamiseks. Loetelu standarditest, mis on seotud teemaga „jäätmete iseloomustus – jäätmematerjalidest proovide võtmine“: • EN 14899 – proovivõtukava koostamise ja rakendamise raamistik; • CEN/TR 15310-1:2006 – juhend proovivõtukriteeriumide valimiseks ja rakendamiseks erinevates tingimustes; • CEN/TR 15310-2:2006 – juhend proovivõtumeetodite kohta; • CEN/TR 15310-3:2006 – juhend osaproovide võtmise kohta; • CEN/TR 15310-4:2006 – juhend proovide pakendamise, hoidmise, säilitamise, transportimise ja üleandmise kohta; • CEN/TR 15310-5:2006 – juhend proovivõtukava koostamise kohta. Täpsete ja esinduslike tulemuste saamiseks tuleb enne esimese proovi võtmist koostada katseprogramm. See võimaldab arvesse võtta kõiki tegureid, mis on vajalikud proovi(de) põhjal kogu jäätmehulka esindavate järelduste tegemiseks. Standardis EN 14899 on seda katseprogrammi üksikasjalikult kirjeldatud. Täpsemalt on kindlaks määratud seitse etappi. Alternatiivsed proovivõtumenetlused on lubatud, kui neis võetakse arvesse eespool nimetatud standardites esitatud asjakohaseid tegureid ning need annavad sama usaldusväärse tulemuse. Joonis 1. Katseprogramm (standardi EN 14899:2005 järgi)7 Kui joonisel 1 on kujutatud standardi EN 14899:2005 kohast katseprogrammi üldiselt, siis üksikasjalikumalt tuleks keskenduda proovivõtumetoodikale, mis koosneb kolmest põhielemendist: 1. proovivõtukava kindlaksmääramine; 2. jäätmeproovi võtmine vastavalt proovivõtukavale; 3. laboriproovi transport laborisse. 7 Euroopa Komisjoni teatis jäätmete liigitamise tehnilise juhendi kohta. https://eur-lex.europa.eu/legal- content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:52018XC0409(01) Iga põhietapp jaguneb alametappideks, mis tuleb standardsete proovitulemuste saamiseks läbi teha. Eriti just proovivõtukava kindlaksmääramisel tuleb läbida mitu etappi. Standardi EN 14899:2005 A lisas on esitatud proovivõtukavas sisalduva teabe näidis. Joonis 2. Proovivõtumetoodika põhielemendid (vastavalt standardile EN 14899:2005)8 Joonis 2 sisaldab kõiki standardi EN 14899:2005 kohaseid alametappe ja viiteid vastavatele tehnilistele aruannetele, kus on esitatud täpsemat teavet. Joonist 2 (põhietapid, sh proovivõtukava kindlaksmääramine) tuleb käsitada joonisel 1 kujutatud üldise katseprogrammi üksikasjalikuma osana. Standardis EN 15002:2015 esitatakse lisajuhised laboriproovist 8 Euroopa Komisjoni teatis jäätmete liigitamise tehnilise juhendi kohta. https://eur-lex.europa.eu/legal- content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:52018XC0409(01) katsekoguste ettevalmistamiseks (vt 4. etapp, joonis 1), mis on järgmine etapp pärast proovivõtumetoodika ettevalmistamist ja rakendamist, nagu on üksikasjalikult kujutatud joonisel 2. Jäätmed võivad olla väga erineva koostise ja konsistentsiga. Usaldusväärsete tulemuste saamiseks tuleb proovivõtumeetodeid kohandada vastavalt jäätmete liigile. Standardis CEN/TR 15310-2:2006 on esitatud üksikasjalik teave eri jäätmeliikide puhul kasutatavate proovivõtumeetodite ja -tehnikate kohta, võttes arvesse erinevaid tingimusi. Standardis CEN/TR 15310-3:2006 on samuti kirjeldatud jäätmeproovi ja osaproovi võtmise ettevalmistamise olulisi aspekte, pidades silmas vaatlusaluste jäätmete erinevat konsistentsi. Proovivõtu tulemuste usaldusväärsuse eeltingimus on, et proovid oleksid jäätmete koostise suhtes esinduslikud. Jäätmete puhul on seda sageli keeruline saavutada, sest saasteained ei pruugi olla jäätmetes ühtlaselt jaotunud ja lisaks on teatavatel jäätmetel heterogeenne koostis. Standardis CEN/TR 15310-1:2006 ja osaliselt ka standardis CEN/TR 15310-2:2006 on esitatud terviklik ülevaade heterogeensete ja homogeensete jäätmeliikide puhul sobivatest proovivõtustrateegiatest. On oluline kohandada proovivõtukava juba selle koostamise ajal proovivõtuks kasutatavate jäätmete heterogeensust silmas pidades. Proovivõtu üldine statistiline meetod, sh jäätmeproovi võtmise erijuhtudel rakendatavad statistilised põhimõtted, on esitatud standardis CEN/TR 15310-1:2006. Jäätmete ohtlike omaduste hindamiseks võib tekkida vajadus vaatlusaluste jäätmete keemilise analüüsi järele. Euroopa Komisjoni teatise9 lisa 4 punktis 4.2 on mitteammendav loend Euroopa Standardikomitee meetoditest ja standarditest, mida saab kasutada jäätmete kirjeldamiseks. Lisaks Euroopa Standardikomitee meetoditele ja standarditele leiab Ameerika Ühendriikide keskkonnakaitseameti dokumendist10 teavet Ameerika Ühendriikides tahkete jäätmete suhtes rakendatavate proovivõtu- ja analüüsimeetodite kohta. Euroopa Komisjoni teatise kohaselt peaks jäätmete keemilistest analüüsidest saadavaks teabeks, mida kasutatakse jäätmete liigitamiseks, olema jäätmete koostis. Leostuvuskatsete tulemused, mis sageli saadakse prügiladirektiivis sätestatud jäätmete vastuvõtmise kriteeriumide täitmise kontrollimiseks tehtavatel laboratoorsetel katsetel, ei ole üldjuhul jäätmete ohuklassi määramisel kasutatavad. Ainus erand võib olla ohtliku omaduse HP 15 hindamine. Täpsemalt tähendab see seda, et kui näiteks jäätmed ei vasta prügiladirektiivi kohastele püsijäätmete vastuvõtmise kriteeriumidele, ei käsitata neid automaatselt ohtlike või tavajäätmetena. Jäätmete vastuvõtmise kriteeriumide täitmise hindamist ei tohiks ohtlike jäätmete liigitamisel kasutada ainsa teabeallikana. Tegelikult on jäätmete vastuvõtmise kriteeriumide täitmise analüüs nõutav üksnes juhul, kui 1) valitud käitlusmeetod on prügilasse ladestamine ning 2) varem ohtlikkuse või mitteohtlikkuse alusel määratud prügilaklassi puhul on vaja teha jäätmete vastuvõtmise kriteeriumidel põhinev katse. Nõrgvees leiduvad ained võivad siiski anda vihjeid jäätmete algsete koostisainete kohta. Eriti anorgaaniliste ainete puhul ei anna keemilised analüüsid tavaliselt siiski teavet jäätmetes sisalduvate konkreetsete keemiliste ühendite kohta, vaid võimaldavad üksnes tuvastada katioone ja anioone. 9 Euroopa Komisjoni teatis jäätmete liigitamise tehnilise juhendi kohta. https://eur-lex.europa.eu/legal- content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:52018XC0409(01) 10 Test Methods for Evaluating Solid Waste (SW-846). http://www3.epa.gov/epawaste/hazard/testmethods/sw846/online/index.htm Tavapärased analüüsimeetodid ei võimalda üldjuhul kindlaks teha molekulaarset koostist ega muid omadusi, nt mineraloogilisi vorme. Euroopa Komisjoni teatise lisa 4 punktis 4.2.1 on esitatud mõned võimalikud meetodid selle takistuse ületamiseks. Punktiga 7 täiendatakse § 4 lõike 1 sõnastust, lisades viite ka kaheksakohalistele koodinumbritele. Jäätmeliigid määratakse jäätmenimistus üldiselt vastavalt komisjoni otsusele nr 2014/955 kuuekohaliste jäätmekoodidega, kuid tegevuste ja nende täpsuse huvides lisatakse eelnõuga jäätmenimistusse ka kaheksakohalised koodinumbrid. Nii tekib kokku neli liigitustasandit. Kaheksakohaliste koodinumbrite kaudu on võimalik paremini mõista jäätmevoogude liikumist ning parandada aruandluse jaoks vajalike andmete kättesaadavust. Kaheksakohalisi koodinumbreid kasutatakse vaid riigi sees. Juhul kui jäätmed liiguvad Eestist välja, liigituvad need aste ülespoole, kuuekohaliste jäätmeliikide alla. Punktiga 8 täiendatakse § 5 lõiget 1 viitega kaheksakohalistele jäätmekoodidele. Eelnõuga täiendatakse jäätmenimistut senisest täpsemate jäätmekoodidega. Jäätmenimistust koodinumbri valimisel lähtutakse esiteks jäätmete tekke valdkonnast ja seejärel jäätmete omadustest. Juhul kui §-s 5 kirjeldatud meetodil ei ole võimalik sobivat jäätmekoodi määrata, tuleb jäätmed liigitada 99-lõpulise koodinumbriga, mis on jäätmete iseloomustamiseks kõige sobivam. Punktiga 9 täiendatakse § 5 lõigetega 7 ja 8, mis selgitavad õige jäätmekoodi valimist ning jäätmenimistu märkuste lahtrisse lisatavate märkuste tähendusi. Paragrahvi 5 lõige 7 nimetab, millistest jäätmenimistu jaotistest tuleb kõigepealt sobivat jäätmekoodi otsida. Täpsuse huvides tuleb valida eelkõige kaheksakohaline koodinumber. Juhul kui kaheksakohalist koodinumbrit ei ole, tuleb valida kuuekohaline koodinumber. Lõige 8 selgitab jäätmenimistu märkuste veeru märkuste tähendusi. Märkusega „M“ tähistatakse metallijäätmed, mis on jäätmenimistusse üle toodud kehtetuks tunnistatava keskkonnaministri 19. augusti 2016. a määruse nr 26 „Metallijäätmete täpsustatud nimistu“ lisast. Metallijäätmed on oma põhikoostiselt ehedatest mustmetallidest või värvilistest metallidest või nende sulamitest koosnevad jäätmed. Metallijäätmetele on jäätmeseadusega kehtestatud eritingimused ning nende kogumiseks või veoks tuleb jäätmeloa taotlemisel esitada lisaandmeid. Metallijäätmete kogumise eritingimused on jäätmeseaduse 8. peatükis. Et aru saada, millised jäätmeliigid sisaldavad metallijäätmeid, tähistatakse need jäätmenimistu märkuste lahtris “M” tähega. Märkusega „P“ tähistatakse kõik probleemtooted jäätmeseaduse § 25 lõike 1 tähenduses. Probleemtootele kohaldatakse laiendatud tootjavastutuse nõudeid. Tootja peab tagama turule lastud probleemtoodetest tekkivate jäätmete käitlemise ning kandma sellega tekkivad kulud, mistõttu on oluline sellised jäätmed eraldi ära märkida. Nii on võimalik aruandluse lihtsustamiseks ning jäätmete taaskasutamise andmete kandmiseks probleemtooteregistrisse taaskasutamise ja ringlussevõtmise sihtarvude arvutamiseks täpsemalt määrata probleemtoodetest tekkinud jäätmeid. Märkusega „POS“ tähistatakse jäätmed, mis võivad sisaldada püsivaid orgaanilisi saasteaineid. Jäätmeliigid, mis sisaldavad POS-jäätmeid, on võetud POS-määruse V lisast. POS-e sisaldavate jäätmete käitlemise nõuded on POS-määruse V lisa 1. osas. Selleks, et POS-idega saastunud jäätmeid saaks käidelda piiranguteta, peavad ainete sisaldused jäätmetes jääma alla seatud piirnormide, mis on toodud POS-määruse IV lisas. POS-jäätmete tähistus aitab jäätmekäitlejatel paremini järgida nende jäätmete käitlemise toiminguid ning valida vastav käitlusviis. POS-jäätmete piirnormidele vastavuse hindamiseks tuleb võtta jäätmeproov. Punktiga 10 täiendatakse § 6 pealkirja viitega ettevaatuspõhimõttele. Ettevaatuspõhimõtte kohaselt tuleb keskkonnaga seotud riske vältida ka siis, kui ei ole selge, kas tegevusega kaasneb negatiivne keskkonnamõju ning milline on mõju arvatav ulatus ja iseloom. Ettevaatuspõhimõte on riskijuhtimisvahend, mida saab kasutada, kui ei ole teaduslikult selge, kas esineb oht inimeste tervisele ja keskkonnale, ning mis võimaldab võtta ennetavaid meetmeid juba enne seda, kui selgus saavutatakse. Ettevaatuspõhimõte lisatakse määrusesse, et selgitada, et juhul kui ei ole võimalik hinnata ega kindlaks teha, kas jäätmed sisaldavad ohtlikke aineid ja omadusi, tuleb need võimaliku keskkonnaohu vältimiseks liigitada ohtlikeks jäätmeteks. Punktiga 11 asendatakse § 6 lõike 1 punktis 2 viide komisjoni määrusele viitega jäätmete raamdirektiivi III lisale. Seni kehtinud määruses viidati komisjoni määrusele nr (EL) 1357/2014, millega asendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2008/98/EÜ (mis käsitleb jäätmeid ja millega tunnistatakse kehtetuks teatud direktiivid) III lisa. Selline viitamine ei ole korrektne, kuna komisjoni määruse näol on tegemist direktiivi muutmise aktiga. Euroopa Parlamendi ja nõukogu üldine normitehnika käsiraamat näeb ette, et kui viidatavat õigusakti muudetakse, siis käsitatakse viidet viitena õigusaktile koos kõikide selle muudatustega. Kui õigusakt asendatakse, siis käsitatakse viidet viitena uuele õigusaktile. See tähendab, et viitavates õigusaktides võib säilida viide esmasele õigusaktile ning viidatava õigusakti muutmise või täiendamise korral viiteid ei muudeta. Sisuliselt tähendab viite muutmine, et ohtlike jäätmete koodinumbri jäätmetele määramisel tuleb lähtuda jäätmete raamdirektiivi III lisas loetletud omadustest. Punktiga 12 asendatakse § 6 lõikes 3 viide komisjoni määrusele nr 1357/2014 viitega direktiivile 2008/98/EÜ. Seni kehtinud määruses viidati komisjoni määrusele (EL) nr 1357/2014, millega asendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2008/98/EÜ (mis käsitleb jäätmeid ja millega tunnistatakse kehtetuks teatud direktiivid) III lisa. Selline viitamine ei ole korrektne, kuna komisjoni määruse näol on tegemist direktiivi muutmise aktiga. Euroopa Parlamendi ja nõukogu üldine normitehnika käsiraamat näeb ette, et kui viidatavat õigusakti muudetakse, siis käsitatakse viidet viitena õigusaktile koos kõikide selle muudatustega. Kui õigusakt asendatakse, siis käsitatakse viidet viitena uuele õigusaktile. See tähendab, et viitavates õigusaktides võib säilida viide esmasele õigusaktile ning viidatava õigusakti muutmise või täiendamise korral viiteid ei muudeta. Sisuliselt tähendab viite muutmine, et ohtlike jäätmete piirväärtuste järgimisel tuleb lähtuda jäätmete raamdirektiivi III lisast. Kompaktses olekus metallijäätmetele, mis on ohtlike ainetega saastumata, ei kohaldata raamdirektiivi III lisa kohaseid piirväärtusi. Ohtlikeks jäätmeteks peetavad sulamijäätmed on jäätmenimistus eraldi loetletud ja tähistatud tärniga ning märkuste lahtris märkusega „M“. Punktiga 13 asendatakse § 6 lõikes 4 seni kehtinud tekstiosa, mis viitas veeseaduse § 265 lõikele 10, tekstiosaga, mis viitab veeseaduse §-le 83, mille alusel kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega11 pinnases sisalduvate ohtlike ainete piirväärtused. Määrus on kehtestatud 2019. aastal uue terviktekstina kehtestatud veeseaduse alusel. Määruse eesmärk on kehtestada ohtlike ainete sisalduse piirväärtused pinnases pinnase seisundi hindamiseks ning pinnase seisundi parandamise meetmete kavandamiseks ja rakendamiseks. Punktiga 14 täiendatakse § 6 lõigetega 5 ja 6. Ohtlikeks või tavajäätmeteks liigitatavate jäätmete tekitaja või valdaja on kohustatud nimetatud jäätmete koostise kindlaks määrama ja hiljem arvutuste või katsete teel kontrollima, kas need sisaldavad mõnda ohtlikku ainet või kas neil on direktiivi 2008/98 III lisas või määruse (EÜ) nr 850/2004 IV lisas loetletud ohtlikke omadusi. Sellel eesmärgil on asjakohane kasutada komisjoni määruses (EÜ) nr 440/2008, millega kehtestatakse katsemeetodid vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1907/2006, mis käsitleb kemikaalide registreerimist, hindamist, autoriseerimist ja piiramist, sätestatud või mis tahes rahvusvaheliselt tunnustatud või liikmesriigi õiguses tunnustatud proovivõtmist, keemilisi analüüse ja katseid. Kui aga jäätmete koostise ja/või osiste ohtlikkuse analüüs osutub võimatuks või tekiks tõsine oht rahva tervisele või keskkonnale, tuleb jäätmetekitajal või valdajal kasutusele võtta ettevaatuspõhimõte ning liigitada jäätmed ohtlike jäätmete peegelkoodiga. Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 191 lõike 2 kohaselt rajaneb Euroopa Liidu keskkonnapoliitika ettevaatuspõhimõttel ja põhimõtetel, mille järgi tuleb võtta kasutusele ennetusmeetmeid ja keskkonnakahjustus heastada eeskätt kahjustuse kohas, ja põhimõttel, et saastaja maksab. Euroopa Kohus on leidnud, et kui väidetava ohu olemasolu või selle ohu ulatuse üle ei ole võimalik kindlalt otsustada, kuna uuringute tulemused ei ole piisavad, lõplikud või täpsed, kuid ohu realiseerumise korral on tegelik kahju rahva tervisele tõenäoline, õigustab ettevaatuspõhimõte piiravate meetmete võtmist juhul, kui need on mittediskrimineerivad ja objektiivsed (2. detsembri 2004. aasta kohtuotsus komisjon vs. Madalmaad, C 41/02, EU:C:2004:762, punkt 54; 28. jaanuari 2010. aasta kohtuotsus komisjon vs. Prantsusmaa, C 333/08, EU:C:2010:44, punkt 93 ja 19. jaanuari 2017. aasta kohtuotsus Queisser Pharma, C 282/15, EU:C:2017:26, punkt 57). Kui tehakse katse, et hinnata ohtlikku omadust HP 14 („keskkonnaohtlik“) jäätmete puhul, on asjakohane kohaldada komisjoni määrusega (EÜ) nr 440/2008 kehtestatud vastavaid meetodeid või muid rahvusvaheliselt tunnustatud katsemeetodeid ja suuniseid. Otsuses 2000/532/EÜ on sätestatud, et kui teatavate ainete ohtlikke omadusi on hinnatud katsetades ja kasutades direktiivi 2008/98/EÜ III lisa kohaseid ohtlike ainete sisalduse piirväärtusi, on katse tulemused ülimuslikud. Samuti tuleks arvesse võtta Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1272/2008, mis käsitleb ainete ja segude klassifitseerimist, märgistamist ja pakendamist ning millega muudetakse direktiive 67/548/EMÜ ja 1999/45/EÜ ja tunnistatakse need kehtetuks ning muudetakse määrust (EÜ) nr 1907/2006, artiklit 12, eriti artikli 12 punkti b ja meetodeid selle kohaldamiseks. Kui jäätmete ohtlikke omadusi on hinnatud nii katse kui ka direktiivi 2008/98/EÜ III lisa kohaselt ohtlike ainete sisalduse alusel, on katse tulemused ülimuslikud. Jäätmeid tuleb hinnata ja need liigitada jäätmetekitaja tekitatud iga eristatava jäätmevoo korral pärast jäätmetest esindava proovi võtmist. Kui tegemist on mitme jäätmeliigiga, tuleb neid eraldi hinnata ja liigitada. 11 Keskkonnaministri 28. juuni 2019. a määrus nr 26 „Ohtlike ainete sisalduse piirväärtused pinnases“ https://www.riigiteataja.ee/akt/104072019006 Jäätmeproovi võtmisel võib juhinduda standardist EVS-EN 14899:2006 või mõnest muust rahvusvahelisest standardist või tunnustatud metoodikast. Jäätmeproovi võtmise kord ja sagedus määratakse keskkonnakaitseloas. Proovivõtu ja analüüsi tegemise sagedus peab olema piisav, et tagada jäätmete omaduste vastavus kõnesoleva määruse nõuetele. Punktidega 15 ja 16 asendatakse § 7 lõigetes 1, 2, 5 ja 6 viited komisjoni määrusele (EL) nr 1357/2014 viitega direktiivile 2008/98/EÜ. Seni kehtinud määruses viidati komisjoni määrusele (EL) nr 1357/2014, millega asendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2008/98/EÜ (mis käsitleb jäätmeid ja millega tunnistatakse kehtetuks teatud direktiivid) III lisa. Selline viitamine ei ole korrektne, kuna komisjoni määruse näol on tegemist direktiivi muutmise aktiga. Euroopa Parlamendi ja nõukogu üldine normitehnika käsiraamat näeb ette, et kui viidatavat õigusakti muudetakse, siis käsitatakse viidet viitena õigusaktile koos kõikide selle muudatustega. Kui õigusakt asendatakse, siis käsitatakse viidet viitena uuele õigusaktile. See tähendab, et viitavates õigusaktides võib säilida viide esmasele õigusaktile ning viidatava õigusakti muutmise või täiendamise korral viiteid ei muudeta. Jäätmete raamdirektiivi III lisa on korduvalt muudetud, täpsustades omadusi, mille alusel jäätmeid ohtlikuks liigitada. Punktiga 17 muudetakse § 8 lõiget 3, viies määruse teksti vastavusse kehtiva jäätmeseadusega. 21.04.2021 jõustus jäätmeseaduse muudatus, millega täiendati selle § 21 lõikega 32, et defineerida keskkonnakaitseluba, mis jäätmeseaduse tähenduses on jäätmeluba, keskkonnakompleksluba (edaspidi kompleksluba) ja jäätmekäitleja registreering. Punktiga 18 asendatakse määruse lisa „Jäätmenimistu“ uue lisaga, mis sisaldab jäätmenimistuga ühendatud metallijäätmete ja probleemtoodete täpsustatud nimistus sisalduvaid koodinumbreid. Eelnõuga ühendatakse keskkonnaministri 2. juuli 2007. a määrus nr 49 „Probleemtoodetest tekkinud jäätmete täpsustatud nimistu“ ning keskkonnaministri 19. augusti 2016. a määrus nr 26 „Metallijäätmete täpsustatud nimistu“ jäätmenimistuga. Täiendatud jäätmenimistu sisaldab uusi jäätmekoode, et koguda täpsemaid andmeid. Seoses jäätmete liigitamisega on jäätmete raamdirektiivi artiklis 7 sätestatud alus jäätmenimistu (vt allpool) kehtestamiseks ja rakendamiseks. Liikmesriigid võivad oma riigisisestesse jäätmenimistut kajastavatesse dokumentidesse teha lisakirjeid. Jäätmenimistusse lisatud jäätmekoode on kirjeldatud seletuskirja punktis 3. Normitehniline märkus Muudetakse määruse normitehnilist märkust, lisades sinna andmed Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile (EL) 2015/1535, millega nähakse ette tehnilistest eeskirjadest ning infoühiskonna teenuste eeskirjadest teatamise kord (ELT L 241, 17.09.2015, lk 1–15). Kui liikmesriigid võtavad vastu tehnilisi eeskirju, peavad nad nende ametlikul avaldamisel lisama ülal nimetatud direktiivi artikli 9 järgi nendesse või nende juurde viite sellele direktiivile. Paragrahviga 2 asendatakse keskkonnaministri 19. juuli 2017. a määruse nr 24 „Reoveesettest toote valmistamise nõuded“ (edaspidi keskkonnaministri määrus nr 24) lisa uue lisaga. Määrus lubab reoveesetet käidelda koos muude biolagunevate jäätmetega. Biolagunevad jäätmed ja reoveesetted, mida võib käidelda koos, on loetletud määruse lisas 1. Seoses jäätmenimistusse reoveesette kaheksakohaliste jäätmekoodide lisamisega, et eristada töötlemata ja töödeldud reoveesetet, muudetakse reoveesette lakkamise määrust. Määruse lisasse 1 lisatakse koodinumbrite 03 03 11 ja 19 08 05 alla kaheksakohalised koodinumbrid. Paragrahviga 3 asendatakse uue lisaga keskkonnaministri 31. juuli 2019. a määruse nr 29 “Haljastuses, rekultiveerimisel ja põllumajanduses kasutatava reoveesette kvaliteedi piirväärtused ning kasutamise nõuded” lisa. Seoses jäätmenimistusse reoveesette kaheksakohaliste jäätmekoodide lisamisega, et eristada töötlemata ja töödeldud reoveesetet, tuleb muuta määruse nr 29 lisa, sest määrus reguleerib ka uute koodinumbritega tähistatavate reoveesetete kasutamist põllumajanduses, haljastuses ja rekultiveerimisel. Määruse lisasse lisatakse koodinumbrite 03 03 11, 19 08 05 ja 19 08 12 alla kaheksakohalised koodinumbrid. Normitehniline märkus Muudetakse määruse normitehnilist märkust, lisades sinna andmed Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile (EL) 2015/1535, millega nähakse ette tehnilistest eeskirjadest ning infoühiskonna teenuste eeskirjadest teatamise kord (ELT L 241, 17.09.2015, lk 1–15). Kui liikmesriigid võtavad vastu tehnilisi eeskirju, peavad nad nende ametlikul avaldamisel lisama ülal nimetatud direktiivi artikli 9 järgi nendesse või nende juurde viite sellele direktiivile. Paragrahviga 4 asendatakse uue lisaga keskkonnaministri 21. aprilli 2004. a määruse nr 21 “Teatud liiki ja teatud koguses tavajäätmete, mille vastava käitlemise korral pole jäätmeloa omamine kohustuslik, taaskasutamise või tekkekohas kõrvaldamise nõuded” lisa. Määruse nr 21 lisa 1 muudetakse seoses jäätmenimistusse reoveesette kaheksakohaliste jäätmekoodide lisamisega, et eristada töötlemata ja töödeldud reoveesetet. Lisatakse töödeldud reoveesetet tähistavad kaheksakohalised jäätmekoodid. Normitehniline märkus Muudetakse määruse normitehnilist märkust, lisades sinna andmed Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile (EL) 2015/1535, millega nähakse ette tehnilistest eeskirjadest ning infoühiskonna teenuste eeskirjadest teatamise kord (ELT L 241, 17.09.2015, lk 1–15). Kui liikmesriigid võtavad vastu tehnilisi eeskirju, peavad nad nende ametlikul avaldamisel lisama ülal nimetatud direktiivi artikli 9 järgi nendesse või nende juurde viite sellele direktiivile. Paragrahviga 5 tunnistatakse kehtetuks keskkonnaministri 19. augusti 2016. a määrus nr 26 „Metallijäätmete täpsustatud nimistu“. Täpsustatud nimistu ühendatakse jäätmenimistuga, et vähendada õigusaktide arvu, mida ettevõtja enda tegevuses järgima peab. Paragrahviga 6 tunnistatakse kehtetuks keskkonnaministri 2. juuli 2007. a määrus nr 49 „Probleemtoodetest tekkinud jäätmete täpsustatud nimistu“. Täpsustatud nimistu ühendatakse jäätmenimistuga, et vähendada õigusaktide arvu, mida ettevõtja enda tegevuses järgima peab. Paragrahviga 7 määratakse määruse jõustumise ajaks 1. jaanuar 2026. Määruse jõustumiseks määratakse kalendriaasta esimene päev, sest jäätmearuanded esitatakse kalendriaasta põhjal. Nii on jäätmekäitlusettevõtjatel võimalus enda tööprotsessides arvestada uute jäätmekoodidega ning alates 2026. aastast arvestust pidades uusi jäätmekoode kasutada. 3. Lisasse „Jäätmenimistu“ lisatavad jäätmekoodid Jäätmenimistut täiendatakse „Probleemtoodetest tekkinud jäätmete täpsustatud nimistu“ ja „Metallijäätmete täpsustatud nimistu“ liitmisega lisatud jäätmekoodide kõrval järgmiste jäätmekoodidega: 01 01 02 01 – mittemaaksete maavarade kaevandamisel tekkiv põlevkivi aheraine, sealhulgas rikastusjäätmed Põlevkivi kaevandamisel tekkinud aheraine ja rikastusjäätmete suhtes on keskkonnatasude seaduse alusel kehtestatud teiste maavarade kaevandamisel tekkinud jäätmetega võrreldes erinevad saastetasud. Seetõttu esitavad ettevõtjad enda jäätmearuannetes põlevkivi kaevandamisel tekkinud aheraine ja rikastusjäätmete kohta andmeid muudest mittemaaksete maavarade kaevandamisel tekkinud aherainest eraldi. 02 01 04 01 – kalapüügivahendite jäätmed Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. juuni 2019. a direktiivi (EL) 2019/904 teatavate plasttoodete keskkonnamõju vähendamise kohta kohaselt kohandatakse plasti sisaldavate kalapüügivahendite suhtes alates 31.12.2024 laiendatud tootjavastutuse nõudeid. Liikmesriigi kohustus on kehtestada selliste kalapüügivahendite minimaalne iga-aastane kogumismäär ringlusse võtmiseks. Sellisel moel tagavad liikmesriigid, et plasti sisaldavate kalapüügivahendite tootjad kannavad kulud, mis on seotud selliste plasti sisaldavate kasutuselt kõrvaldatud kalapüügivahendite liigiti kogumise ning nende edasise käitlemisega. Seni on kalapüügivahendeid liigitatud segaolmejäätmete (koodinumbriga 20 03 01) või põllumajanduses, aianduses, vesiviljeluses, metsanduses, jahinduses ja kalapüügil tekkinud plastjäätmete (koodinumbriga 02 01 04) hulka. Vastavalt SUP-direktiivi artikli 13 lõike 1 punktile d on liikmesriikidel kohustus alates 2025. aastast esitada Euroopa Komisjonile andmeid liikmesriigis aasta jooksul turule lastud ning liigiti kogutud kalapüügivahendite kohta. Selleks, et koguda andmeid liigiti kogutud kalapüügivahendite kohta, lisatakse jäätmenimistusse plasti sisaldavate kalapüügivahendite jaoks eraldi jäätmekood, 02 01 04 01 – kalapüügivahendite jäätmed. Kalapüügivahendid tähistatakse märkuste lahtris märkega „P“, tähistamaks nende kuulumist probleemtoodete hulka. 02 01 04 02 – põllumajandusplast Et eristada plasti sisaldavatest kalapüügivahenditest tekkinud jäätmeid ja muid põllumajandusplasti jäätmeid, lisatakse jäätmenimistusse uus täpsem koodinumber põllumajandusplastile – 02 01 04 02. Selle koodinumbri all antakse üle põllumajanduses või aianduses kasutatavat silopallikilet, silokattekilet, kiletunneleid, kattevõrku ja plastnööre. Koodinumbriga 02 01 04 tähistatakse põllumajanduses, aianduses, vesiviljeluses, metsanduses, jahinduses ja kalapüügil tekkinud plastijäätmeid, välja arvatud pakendid. Kaheksakohalise koodinumbriga 02 01 04 02 tähistatakse põllumajanduses tekkinud plasti, mille hulka kuuluvad silopallikile, silokattekile, kiletunnel, kattevõrk ja plastnöör. Põllumajandusplast kuulub samuti probleemtoodete hulka ning selle suhtes rakendatakse laiendatud tootjavastutuse nõudeid. Põllumajandusplast tähistatakse märkuste lahtris märkega „P“, tähistamaks selle kuulumist probleemtoodete hulka. 03 03 11 01, 03 03 11 02, 03 03 11 03, 03 03 11 04 – reovee kohtpuhastussetted, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 03 03 10 Uute kaheksakohaliste koodinumbritega eristatakse töötlemata ja töödeldud reovee kohtpuhastussetted, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 03 03 10. Koodinumbriga 03 03 11 01 tähistatakse töötlemata sete, koodinumbriga 03 03 11 02 tähistatakse aeroobse töötlemise läbinud sete, näiteks kompostimise läbinud sete ehk jäätme staatuses kompost, mis on tooteks sertifitseerimata (ehk ei vasta keskkonnaministri määruse nr 24 nõuetele). Reoveesette kääritamisel tekkinud kääritusjääki, mis ei vasta keskkonnaministri määruse nr 24 nõuetele ehk mis on tooteks sertifitseerimata, tähistatakse koodinumbritega 03 03 11 03 (vedel kääritusjääk) ja 03 03 11 04 (tahke kääritusjääk). Reoveesettest valmistatud, jäätme staatuses komposti kasutamine haljastuses, rekultiveerimisel ja põllumajanduses on levinud, kuid kehtivas jäätmenimistus tähistatakse sama jäätmekoodiga nii töötlemata setteid kui ka töödeldud setteid. Kuna töötlemata sette kasutamine on keelatud, on asjakohane edaspidi ettevõtjate keskkonnakaitselubadel ja aruannetes eristada töödeldud ja töötlemata setet. Eraldi koodinumber võimaldab saada parema ülevaate töödeldud reoveesette kogustest ja kasutamisest. Juba kehtivas jäätmenimistus on sarnaselt töödeldud muudele biolagunevatele jäätmetele jäätmekoodid olemas (19 05 03 – praakkompost, 19 06 03 – olmejäätmete anaeroobsel töötlemisel tekkinud vedelik ja 19 06 04 – olmejäätmete anaeroobsel töötlemisel tekkinud sete). Uute kaheksakohaliste reoveesettekoodidega koodinumbrite 03 03 11, 19 08 05 ja 19 08 12 all ühtlustatakse erinevate biolagunevate jäätmete puhul praktikat. 16 01 03 01 – M1-, N1-, O1- ja O2-kategooria sõidukite vanarehvid Jäätmenimistuga liidetakse seni probleemtoodetest tekkinud jäätmete täpsustatud nimistuga reguleeritud jäätmekoodid vanarehvidele. Jäätmekoodid ei muutu, kuid jäätmekoodiga 16 01 03 01 tähistatakse lisaks M1- ja N1-kategooria sõidukite vanarehvidele ka O1- ja O2-kategooria sõidukite vanarehvid. O1- ja O2-kategooria sõidukite vanarehvide käitlemiseks kasutatakse sama purustamistehnoloogiat nagu M1- ja M2-kategooria sõidukite vanarehvide puhul. Vanarehvide kaheksakohalised jäätmekoodid on sisustatud nii, et ühe koodinumbri alla liigitataks sama käitlusviisiga töödeldavad vanarehvid. 2025. aasta alguses muutus jäätmeseaduses „rehvi tootja“ määratlus ning loodi ühtne tootjavastutussüsteem kõigi rehvide kohta. Ühtse tootjavastutussüsteemiga tuuakse mootorsõidukite rehvid mootorsõidukitootja vastutuse alt rehvitootja vastutuse alla. Rehvitootja vastutuse alla lisatakse ka pukseeritavate seadmete ja seadeliste rehvid. Edaspidi on rehvide tootja isik, kes laseb rehve Eestis turule iseseisva tootena „rehv“ või koos maastiku- või mootorsõiduki, haagise või pukseeritava seadmega. 16 01 04 03* ja 16 01 06 03 – lammutamisele minevad laevad Praegu liigitakse lammutamiseks vastuvõetavad laevad jäätmekoodiga 16 01 04*, mis on klassikaline romusõiduki koodinumber. Selleks, et eristada mootorsõidukeid, mille suhtes rakendatakse laiendatud tootjavastutuse nõudeid ja kohaldatakse ringlussevõtu sihtarve vastavalt romusõiduki määrusele, lammutatud laevadest, mis on reguleeritud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1257/2013 laevade ringlussevõtu kohta ning määruse (EÜ) nr 1013/2006 ja direktiivi 2009/16/EÜ muutmise kohta, on mõistlik ka need jäätmed eraldi liigitada. Selleks lisatakse jäätmenimistusse eraldi peegelkoodid: 16 01 04 03* – ohtlikke osi sisaldavad lammutamisele minevad laevad ja 16 01 06 03 – lammutamisele minevad laevad, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 16 01 04 03*. 16 02 15 15* ja 16 02 16 15 – tuulegeneraatori labad Arvestades üleminekut taastuvenergiale, on alust eeldada, et tuulegeneraatorite paigaldamine kasvab tulevikus jõudsalt. Erinevalt päikesepaneelidest ei kuulu tuulegeneraatorid elektri- ja elektroonikaseadmete laiendatud tootjavastutuse kohaldamisalasse, mistõttu on oluline neid muudest elektri- ja elektroonikaseadmetest eristada. Jäätmenimistut täiendatakse tuulegeneraatori labade jäätmekoodidega. Jäätmenimistusse lisatakse koodinumber 16 02 15 15*, mille alla liigitatakse ohtlikke osi sisaldavad kasutuselt kõrvaldatud tuulegeneraatori labad, ning koodinumber 16 02 16 15, mille alla liigitatakse kasutuselt kõrvaldatud tuulegeneraatori labad, mis ei sisalda ohtlikke osi. Arvestades, et tuulegeneraatorite labad on valmistatud mitmesugustest komposiitmaterjalidest, vajab nende käitlemine võrreldes muude jäätmetega erinevaid tehnoloogilisi lahendusi. Tuulegeneraatori labadele eraldi jäätmekoodide loomine võimaldab saada ülevaate, kui palju komposiitmaterjalist jäätmeid tuulegeneraatorite kasutuselt kõrvaldamisel tekib ning kuidas on tagatud nende jäätmete käitlus. Täpsed andmed võimaldavad riigil koostada jäätmete raamdirektiivis nõutava olemasoleva jäätmekäitlusolukorra analüüsi ning toetada meetmete loomist, et parandada jäätmete keskkonnahoidlikku ettevalmistamist korduskasutamiseks, ringlussevõtuks, taaskasutamiseks ja kõrvaldamiseks. Kliimaministeeriumisse tuleb mitmeid päringuid tuulegeneraatorite jäätmete käitluse kohta, eraldi jäätmekoodid lihtsustavad päringutele vastamist. Tuulegeneraatorite vundamendid, mastid ja mootor koosnevad üldiselt betoonist ja metallist ning liigitatakse sobiva jäätmekoodi alla ehitus- ja lammutusjäätmete alajaotisest. 16 02 16 14 – elektri- ja elektroonikaseadmete trükkplaadid Jäätmenimistut täiendatakse peegelkoodiga mitteohtlike trükkplaatide eristamiseks. 16 02 97 02* – valguskaablid Luuakse eraldi kaheksakohaline jäätmekood 16 02 97 02* valguskaablitele, kuna jäätmenimistu kohaselt ei ole neid praegu võimalik liigitada eraldi muudest probleemtoodetest tekkinud jäätmetest. 16 04 98 – laskemoonajäägid Jäätmenimistusse lisatakse laskemoonajäägi ohutuks liigitamiseks jäätmekood 16 04 01. Kehtiva jäätmenimistu alusel on lõhkeainejääke võimalik liigitada vaid ohtlikke aineid sisaldavateks laskemoonajääkideks. Kui laskemoon on ohutu (näiteks padrunikestad, miinide, granaatide jt lõhkekehade ja lahingumoona osad, kestad jne), ei liigitata neid 16 04 01* alla, mistõttu on neid liigitatud jäätmekoodi 17 04 07 (metallisegud) alla. Metallikäitlejad ei võta musta metalli hulgas vastu terashülsse, õppegranaadi ja valgusmiini osasid ega muid jäätmeid, mis on ka pärast metalliveskis purustamist äratuntavalt militaarse välimusega. Eesti jäätmekäitlejate olemasolevad metalliveskid ei purusta materjali piisavalt väikeseks fraktsiooniks, et lahingumoonast järelejäänud materjal ei oleks enam äratuntava militaarkauba välimusega. Metalli eksportimisel ei tohi materjali hulgas olla äratuntavat militaarkaupa, mistõttu näevad jäätmekäitlejad selliste jäätmete vastuvõtmises suurt äririski. Eraldi jäätmekood on oluline, et võimaldada selliste ohutute laskemoonajääkide eraldi liigitamist ning tulevikus selliste jäätmete eraldi käitlemist. 17 02 01 01 ja 17 02 01 02 – töötlemata ja töödeldud puit Töötlemata ja töödeldud puidujäätmete käitlemisele rakendatakse erinevaid nõudeid, sealhulgas on keskkonnaministri 3. novembri 2022. a määruses nr 49 „Puidujäätmetest valmistatud kütusena kasutatava puiduhakke jäätmeks oleku lakkamise kriteeriumid“ eristatud puidujäätmed vastavalt sellele, kas tegemist on looduslikus olekus töötlemata puiduga või värvitud, lakitud, kaetud või kemikaalidega töödeldud puiduga. Seetõttu tuuakse määrusesse sisse kaks eraldi koodinumbrit 17 02 01 01 – töötlemata puit ning 17 02 01 02 – värvitud, lakitud, kaetud või kemikaalidega töödeldud puit, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 17 02 04*. 17 02 04 01*, 17 02 04 02* ja 17 02 04 03* – ohtlikke aineid sisaldav või nendega saastunud puit, klaas ja plast materjali kaupa Eelnõuga lisatakse eraldi koodinumbrid ohtlikke aineid sisaldavale või nendega saastunud puidule, klaasile ja plastile (vastavalt 17 02 04 01*, 17 02 04 02* ja 17 02 04 03*) selleks, et oleks võimalik erinevaid materjale eristada ning saada täpsemaid andmeid puidujäätmete aruande jaoks. Täpsem info on oluline ka poliitika kujundamise ning edasiste sammude planeerimise jaoks. 17 06 04 01, 17 06 04 02 ja 17 06 04 03 – isolatsioonimaterjalid Praegu liigitatakse ühe jäätmekoodi alla väga erinevate omadustega ehitus- ja lammutusjäätmeid (TEP-plaadid, vill, vahtpolüstüreen, saepuru, täitešlakk-räbu, liiv jne), mis vajavad erinevaid käitluslahendusi. Seetõttu lisatakse eelnõuga jäätmenimistusse eraldi jäätmekoodid 17 06 04 01 – puidupõhised isolatsioonimaterjalid, mida ei ole nimetatud koodinumbritega 17 06 01* ja 17 06 03*; 17 06 04 02 – plasti sisaldavad isolatsioonimaterjalid, mida ei ole nimetatud koodinumbritega 17 06 01* ja 17 06 03*, ning 17 06 04 03 – mineraalsed isolatsioonimaterjalid, mida ei ole nimetatud koodinumbritega 17 06 01* ja 17 06 03*. 19 08 05 01, 19 08 05 02, 19 08 05 03, 19 08 05 04 – olmereovee puhastussetted Uute kaheksakohaliste koodinumbritega eristatakse töötlemata ja töödeldud olmereovee puhastussetted. Koodinumbriga 19 08 05 01 tähistatakse töötlemata sete, koodinumbriga 19 08 05 02 tähistatakse aeroobse töötlemise läbinud olmereoveesete, näiteks kompostimise läbinud sete ehk jäätme staatuses kompost, mis on tooteks sertifitseerimata (ehk ei vasta keskkonnaministri määruse nr 24 nõuetele). Olmereoveesette kääritamisel tekkinud kääritusjääk, mis ei vasta keskkonnaministri määruse nr 24 nõuetele ehk mis on tooteks sertifitseerimata, tähistatakse koodinumbritega 19 08 05 03 (vedel kääritusjääk) ja 19 08 05 04 (tahke kääritusjääk). Reoveesettest valmistatud, jäätme staatuses komposti kasutamine haljastuses, rekultiveerimisel ja põllumajanduses on levinud, kuid kehtivas jäätmenimistus tähistatakse sama jäätmekoodiga nii töötlemata setteid kui ka töödeldud setteid. Kuna töötlemata sette kasutamine on keelatud, on asjakohane edaspidi ka ettevõtjate keskkonnakaitselubadel ja aruannetes eristada töödeldud ja töötlemata setet. Eraldi koodinumber võimaldab saada parema ülevaate töödeldud reoveesette kogustest ja kasutamisest. Juba kehtivas jäätmenimistus on sarnaselt töödeldud muudel biolagunevatel jäätmetel jäätmekoodid olemas (19 05 03 – praakkompost, 19 06 03 – olmejäätmete anaeroobsel töötlemisel tekkinud vedelik ja 19 06 04 – olmejäätmete anaeroobsel töötlemisel tekkinud sete). Uute kaheksakohaliste reoveesettekoodidega koodinumbrite 03 03 11, 19 08 05 ja 19 08 12 all ühtlustatakse erinevate biolagunevate jäätmete puhul praktikat. 19 08 12 01, 19 08 12 02, 19 08 12 03, 19 08 12 04 – tööstusreovee biopuhastussetted, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 19 08 11* Uute kaheksakohaliste koodinumbritega eristatakse töötlemata ja töödeldud tööstusreovee biopuhastussetted, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 19 08 11*. Koodinumbriga 19 08 12 01 tähistatakse töötlemata sete, koodinumbriga 19 08 12 02 aeroobse töötlemise läbinud reoveesete, näiteks kompostimise läbinud sete ehk jäätme staatuses kompost. Reoveesette kääritamisel tekkinud kääritusjääki, mis on jäätme staatuses, tähistatakse koodinumbritega 19 08 12 03 (vedel kääritusjääk) ja 19 08 12 04 (tahke kääritusjääk). Reoveesettest valmistatud, jäätme staatuses komposti kasutamine haljastuses, rekultiveerimisel ja põllumajanduses on levinud, kuid kehtivas jäätmenimistus tähistatakse sama jäätmekoodiga nii töötlemata setteid kui ka töödeldud setteid. Kuna töötlemata sette kasutamine on keelatud, on asjakohane edaspidi ka ettevõtjate keskkonnakaitselubadel ja aruannetes eristada töödeldud ja töötlemata setet. Eraldi koodinumber võimaldab saada parema ülevaate töödeldud reoveesette kogustest ja kasutamisest. Juba kehtivas jäätmenimistus on sarnaselt töödeldud muudel biolagunevatel jäätmetel jäätmekoodid olemas (19 05 03 – praakkompost, 19 06 03 – olmejäätmete anaeroobsel töötlemisel tekkinud vedelik ja 19 06 04 – olmejäätmete anaeroobsel töötlemisel tekkinud sete). Uute kaheksakohaliste reoveesette koodinumbritega koodinumbrite 03 03 11, 19 08 05 ja 19 08 12 all ühtlustatakse erinevate biolagunevate jäätmete puhul praktikat. 19 12 04 01, 19 12 04 02, 19 12 04 03 ja 19 12 04 04 – vanarehvide töötlemisel tekkinud jäätmed Jäätmenimistut täiendatakse vanarehvide töötlemise tulemusel tekkinud jäätmete koodinumbritega. Kehtivas probleemtoodetest tekkinud jäätmete täpsustatud nimistus on koodinumber 19 12 04 01, millega tähistatakse purustatud või tükeldatud vanarehve. Selle koodinumbri kirjet muudetakse nii, et sellega tähistatakse vanarehvide töötlemise käigus tekkivaid jäätmeid ning rehviplokke. Selle koodinumbriga tähistatakse ka näiteks transportimiseks ettevalmistatud ja kokku pressitud vanarehve. Lisatakse jäätmekoodid 19 12 04 02 ja 19 12 04 03, mille alla liigitatakse mehaanilise töötlemise tulemusel tükeldatud vanarehvid purustusastmetega vastavalt 50–200 mm ja 0,5–49 mm. Samuti lisatakse jäätmekood 19 12 04 04, mille alla kuuluvad granuleeritud vanarehvid. Selle koodinumbriga tähistatakse purustatud vanarehvide termilise töötlemise tulemusel tekkinud rehvigraanuleid. Kliimaministeeriumile laekub sageli päringuid vanarehvide käitlemise ülevaadete kohta. Vanarehvide töötlusel tuleb lähtuda jäätmehierarhiast. Uute jäätmekoodide lisamine võimaldab saada parema ülevaate vanarehvide käitlusest ning hinnata, kas see on kooskõlas jäätmehierarhiaga. Vanarehvide töötlemisel on oluline vältida sellist jäätmete töötlust, mille tulemusena ressurss satub jäätmehierarhia madalamatele astmetele, ning eelistada vanarehvide korduskasutamiseks ettevalmistamist ja materjalina ringlussevõttu. Vanarehvide töötluse, sh taaskasutamise ja ringlussevõtu eesmärk ei tohiks olla jäätmetest vabanemine, vaid ringlussevõetava materjali tootmine. Vanarehvide töötluse lahendused ei tohi mõjutada siseturu toimimist. Lisaks tuleb rehvide töötlusel võtta arvesse tehnika arengut, uusimaid tehnoloogiaid ning ringlussevõetavate materjalide võimalikke rakendusi ning nende mõju keskkonnale ja inimese tervisele. Uued vanarehvide koodinumbrid võimaldavad riigil saada täpseid andmeid ning selle alusel koostada jäätmete raamdirektiivis nõutava olemasoleva jäätmekäitlusolukorra analüüsi ja toetada meetmete loomist, et parandada jäätmete keskkonnahoidlikku ettevalmistamist korduskasutamiseks, ringlussevõtuks, taaskasutamiseks ja kõrvaldamiseks. 19 12 04 04, 19 12 04 06 ja 19 12 04 07 – elektri- ja elektroonikaseadmete, akude ja mootorsõidukite mehaanilise töötlemise tulemusel eraldatud plast ja kumm Jäätmenimistu jäätmete mehaanilise töötlemise jäätmete alajaotist (19 12) täiendatakse kaheksakohaliste jäätmekoodidega teatud probleemtoodete jäätmete käitlemisel eraldatud jäätmete jaoks. Jäätmenimistusse lisatakse elektri- ja elektroonikaseadmete jäätmete käitlemisel eraldatud plasti (19 12 04 05), akujäätmete plasti (19 12 04 06) ning romusõidukite mehaanilisel töötlemisel eraldatud plasti (19 12 04 07) jäätmekoodid. Uute jäätmekoodide lisamine võimaldab saada parema ülevaate probleemtoodete jäätmeteks oleva plasti käitlusest ning hinnata, kuivõrd probleemtoodete jäätmeteks oleva plasti käitlus on kooskõlas jäätmehierarhiaga. Probleemtoodete jäätmeteks oleva plasti töötlemisel on oluline eelistada materjalide korduskasutust ja ringlussevõttu ning vältida sellist töötlust, mille tulemusena ressurss satub jäätmehierarhia madalamatele tasanditele. Lisaks tuleb probleemtoodete jäätmeteks oleva plasti töötlusel võtta arvesse tehnika arengut, uusimaid tehnoloogiaid ja ringlussevõetavate materjalide võimalikke rakendusi ning nende mõju keskkonnale ja inimese tervisele. Täpsed andmed võimaldavad riigil koostada jäätmete raamdirektiivis nõutava olemasoleva jäätmekäitlusolukorra analüüsi ning toetada meetmete loomist, et parandada jäätmete keskkonnahoidlikku ettevalmistamist korduskasutamiseks, ringlussevõtuks, taaskasutamiseks ja kõrvaldamiseks. 20 01 21 01*, 20 01 21 02* ja 20 01 21 03* – luminestsentslambid ja muud elavhõbedat sisaldavad jäätmed Enamik säästupirne ei sisalda elavhõbedat, kuid need liigitatakse koodinumbri 20 01 21* alla. Seetõttu lisatakse eelnõuga jäätmenimistusse eraldi jäätmekood 20 01 21 01* – elavhõbedat ja muid raskemetalle sisaldavad luminestsentslambid. Praegu kogutakse kõik kodumajapidamistes tekkinud elavhõbedat sisaldavad jäätmed (näiteks kraadiklaasid) ja muust materjalist toodetud säästupirnid samuti koodinumbriga 20 01 21*, mistõttu puudub hea ülevaade, kui palju elavhõbedat ja luminestsentslampe tekib (kogutakse) ja vaheladustatakse Eestis. Seetõttu lisatakse määruse muudatusega koodinumber 20 01 21 02*, mille alla saab selliseid jäätmeid eraldi liigitada. Samuti lisandub jäätmekood 20 01 21 03* muude elavhõbedaga saastunud materjalide jaoks, mida ei ole nimetatud koodinumbritega 20 01 21 01* ja 20 01 21 02*. 16 02 13 18*, 16 02 14 18, 20 01 35 17* ja 20 01 36 17 – kasutuselt kõrvaldatud päikesepaneelid Jäätmenimistut täiendatakse eraldi jäätmekoodiga päikesepaneelidele. Jäätmenimistusse lisatakse koodinumbrid 16 02 13 18* ja 16 02 14 18, mille alla liigitatakse tööstuslikuks otstarbeks kasutatud päikesepaneelid. Taastuvenergia laialdasema kasutuselevõtuga seoses rajatakse Eestis üha enam tööstuslikke päikeseparke, kus kasutatakse kodumajapidamistes kasutusel olevate päikesepaneelidega võrreldes suuremaid ja vastupidavamaid päikesepaneele, mille eeldatav eluiga on keskmiselt 10–15 aastat. Pärast nende kasutuselt kõrvaldamist peab päikesepargi omanik tagama päikesepaneelidest tekkinud jäätmete keskkonnasõbraliku käitlemise. Jäätmenimistusse lisatakse koodinumbrid 20 01 35 17* ja 20 01 36 17, mille alla liigitatakse kodumajapidamistes kasutusel olnud ohtlikke osi sisaldavad kasutuselt kõrvaldatud päikesepaneelid. Kodumajapidamistes kasutatavad päikesepaneelid on enamasti väiksemad ja kergemad kui tööstuslikuks kasutamiseks kavandatud päikesepaneelid ning need antakse harilikult kohaliku omavalitsuse jäätmejaamadesse. Mõlemal juhul lisatakse koodinumbrid nii ohtlikke osi sisaldavate jäätmete alajaotisesse kui ka ohtlikke osi mitte sisaldavate jäätmete alajaotisesse. Päikesepaneelidele uute jäätmekoodide loomine on vajalik, et eristada päikesepaneele muudest elektri- ja elektroonikaseadmetest ning saada ülevaate, kui palju päikesepaneelide jäätmeid tekib ning kuidas on meil tagatud nende jäätmete käitlus. Nimelt alates 13. augustist 2012 kuuluvad päikesepaneelid elektri- ja elektroonikaseadmete laiendatud tootjavastutuse kohaldamisalasse. Kõigile päikesepaneelidele kohaldatakse laiendatud tootjavastutuse nõudeid sõltumata sellest, kas neid kasutatakse kodumajapidamises või tööstuslikuks otstarbeks. Elektri- ja elektroonikaseade, mida kasutatakse tõenäoliselt nii kodumajapidamises kui ka mujal, loetakse kodumajapidamises kasutatavaks elektri- ja elektroonikaseadmeks. Kodumajapidamises kasutatava elektri- ja elektroonikaseadme määratluse kohaselt liigituvad päikesepaneelid kodumajapidamises kasutatavateks elektri- ja elektroonikaseadmeteks. Jäätmeseaduse § 251 lõike 6 kohaselt on tootjad kodumajapidamistes kasutatavatest elektri- ja elektroonikaseadmetest tekkinud jäätmete kogumise ja taaskasutamise või kõrvaldamise korraldamiseks kohustatud sõlmima kirjaliku lepingu tootjate ühendusega. Euroopa Liit on kehtestanud kogumise, taaskasutamise ja ringlussevõtu sihtarvud elektri- ja elektroonikaseadmetele. Riik, tootjad ja tootjate ühendused on kohustatud saavutama kogumise, taaskasutamise ja ringlussevõtu sihtarvud. Elektroonikaromude puhul on kogumise sihtarv 65%. Keskkonnaagentuuri arvutuste kohaselt oli elektroonikaromude kogumise määr 2021. aastal 53,78%. Euroopa Komisjon on toonud välja, et kogumise sihtarvude arvutamisel võib eraldi esitada päikesepaneelide andmed, sh turule lastud ning kogutud päikesepaneelide jäätmete andmed, kuna päikesepaneelide eluiga on keskmiselt 10-15 aastat ning seetõttu mõjutab kolme aasta keskmise sihtarvu metoodika elektri- ja elektroonikajäätmete kogumise sihtarvu saavutamist. Täpsemad andmed võimaldavad riigil koostada jäätmete raamdirektiivis nõutava olemasoleva jäätmekäitlusolukorra analüüsi ning toetada meetmete loomist, et parandada jäätmete keskkonnahoidlikku ettevalmistamist korduskasutamiseks, ringlussevõtuks, taaskasutamiseks ja kõrvaldamiseks. Päikesepaneelid tähistatakse märkuste lahtris märkega „P“ tähistamaks nende kuulumist probleemtoodete hulka. 20 01 35 18* ja 20 01 36 18 – elektroonilised sigaretid Jäätmenimistut täiendatakse elektrooniliste sigarettide jäätmekoodidega. Jäätmenimistusse lisatakse koodinumber 20 01 35 18*, mille alla liigitakse ohtlikke osi sisaldavad kasutuselt kõrvaldatud elektroonilised sigaretid, ning koodinumber 20 01 36 18, mille alla liigitakse kasutuselt kõrvaldatud elektroonilised sigaretid, mis ei sisalda ohtlikke osi. Elektroonilised sigaretid liigituvad elektri- ja elektroonikaseadmete alla ning neile kohaldatakse elektri- ja elektroonikaseadmete laiendatud tootjavastutuse nõudeid. Elektrooniliste sigarettide turustajatele ja tootjatele, sh maaletoojatele, on sätestatud kogumise ja ringlussevõtu sihtarvud. Elektrooniliste sigarettide jäätmekoodid on vajalikud, et eristada elektroonilisi sigarette muudest elektri- ja elektroonikaseadmetest. Elektroonilistele sigarettidele jäätmekoodide loomine võimaldab saada ülevaate, kui palju elektrooniliste sigarettide jäätmeid tekib ning kuidas on meil tagatud nende jäätmete käitlus. Elektrooniliste sigarettide eraldi kogumise andmed võimaldavad saada ülevaate, kui tõhus on kogumissüsteem, ning võtta kasutusele meetmeid kogumissüsteemi tõhustamiseks. Elektrooniliste sigarettide käitlus erineb muude elektroonikaseadmete käitlusest ning jäätmekäitlejad töötlevad neid muudest jäätmetest eraldi. Võttes arvesse, et teiste jäätmetega koos kogutud elektroonilised sigaretid põhjustavad jäätmekäitluskeskustes sageli põlenguid, on nende muudest jäätmetest eraldi kogumine eriti oluline. Euroopa Liit on kehtestanud kogumise, taaskasutamise ja ringlussevõtu sihtarvud elektri- ja elektroonikaseadmetele. Riik, tootjad ja tootjate ühendused on kohustatud saavutama kogumise, taaskasutamise ja ringlussevõtu sihtarvud. Elektroonikaromude puhul on kogumise sihtarv 65%. Keskkonnaagentuuri arvutuste kohaselt oli elektroonikaromude kogumise määr 2021. aastal 53,78%. Andmed elektrooniliste sigarettide kohta võimaldavad saada täpsema ülevaate elektroonikaseadmete kogumise kitsaskohtade kohta ning vajadusel võtta kasutusele meetmed kogumise tõhustamiseks. Lisaks võimaldavad täpsed andmed riigil koostada jäätmete raamdirektiivis nõutava olemasoleva jäätmekäitlusolukorra analüüsi ning toetada meetmete loomist, et parandada jäätmete keskkonnahoidlikku ettevalmistamist korduskasutamiseks, ringlussevõtuks, taaskasutamiseks ja kõrvaldamiseks. Eraldi jäätmekood elektroonilistele sigarettidele võimaldab ka paremini vastata päringutele ning hinnata teavituse tõhusust. Elektroonilised sigaretid tähistatakse märkuste lahtris märkega „P“ tähistamaks nende kuulumist probleemtoodete hulka. 4. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõukohane määrus vastab Euroopa Liidu õigusele. 5. Määruse rakendamisega seotud tegevus, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Eelnõukohase määruse rakendamisega kaasneb vajadus arendada keskkonnaotsuste infosüsteemi (KOTKAS), et võimaldada lisada keskkonnaloale uued jäätmekoodid ja esitada aruandeid. Määruse rakendamisega ei suurene riigi tulud. 6. Määruse mõju Eelnõukohase määrusega kavandatud muudatustega ei kaasne sotsiaalset mõju, mõju loodus- ega elukeskkonnale, riigi julgeolekule, välissuhetele ega regionaalarengule. Sihtrühm: keskkonnaluba ja registreeringut omavad füüsilised ja juriidilised isikud Mõju ettevõtjate tegevusele ja majandusele Määruse rakendamisega kaasneb mõju keskkonnaloa omanikele. Jäätmearuande esitamise kohustus on kõigil majandustegevuse käigus jäätmeid vastu võtvatel ettevõtetel. Jäätmearuande esitamise kohustus on kõigil ettevõtetel, kes enda majandus- või kutsetegevuse käigus jäätmeid veavad või käitlevad. Kõiki ettevõtteid jäätmenimistu muudatused ei puuduta. Mõjutatud on need ettevõtted, kes veavad või käitlevad täpsustatud jäätmekoodiga märgitud jäätmeliike. Sellistel jäätmekäitlejatel tuleb teha muudatused olemasolevates infosüsteemides ja aruandlussüsteemis olenevalt sellest, kas nende kasutatavate jäätmekoodide hulgas on eelnõuga lisatavaid jäätmekoode. Samuti peavad jäätmekäitlejad senisest enam tähelepanu pöörama jäätmete sorteerimisele ja nende päritolu kindlaksmääramisele. Lisanduvad täpsemad kaheksakohalised koodinumbrid ei tähenda, et ettevõtjad, kellel seni on loal olnud vaid kuuekohaline koodinumber, ei tohi enam samu jäätmeid vastu võtta enne keskkonnaloa muutmist. Lisandunud kaheksakohalised koodinumbrid tuleb loale lisada keskkonnaloa muutmise käigus. Samas lihtsustab senise kolme nimistu koondamine üheks jäätmenimistuks ettevõtjate tegevust, kuna senise kolme nimistu asemel tuleb edaspidi juhinduda ühest jäätmenimistust. Lisandunud jäätmekoode saab kasutada määruse jõustumisele järgneval kalendriaastal esitatavates jäätmearuannetes. POS-jäätmete märgistamine annab ettevõtjatele suunise neid aineid jäätmevoogudes analüüsida, kasvab teadlikkus selliste jäätmevoogude kohta. Eeldatavalt ei ole jäätmeproovi võtmisega seotud muudatusel suurt mõju, sest lubatud on erinevate olemasolevate standardite kasutamine, mida on olnud juba varem võimalik jäätmeproovi võtmisel kasutada. Pigem annab määrus ettevõtjale parema ülevaate sellest, millised on usaldusväärsed proovivõtumeetodid. Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele Keskkonnaministri määruste kehtetuks tunnistamine ja metallijäätmete ning probleemtoodete täpsustatud nimistu ühendamine jäätmenimistuga on kooskõlas bürokraatia vähendamise põhimõttega, mille kohaselt vähendatakse õigusaktide hulka, mida ettevõtjad ja ametiasutused peavad järgima. Bürokraatia vähendamise kõrval hoiab see kokku ka ametkondade ja ettevõtjate menetlusele ja aruandlusele kuluvat aega. Kaheksakohaliste koodinumbrite lisamine jäätmenimistusse võimaldab kirjeldada jäätmeliike täpsemini. Jäätmekoodide täiendamine annab võimaluse saada täpsemat infot jäätmevoogude kohta, mille tulemusel paraneb aruandluse kvaliteet. Töödeldud ja töötlemata reoveesette tähistamine erinevate jäätmekoodidega vähendab Keskkonnaagentuuri töökoormust, kelle ülesanne on koondada jäätmearuandeid ja koostada Euroopa Komisjonile esitatavaid koondaruandeid. Eraldi jäätmekoodide lisamine hõlbustab reoveesette sekundaarse tekke andmete kättesaadavust. Mõju olulisus: kavandatavatel muudatustel on oluline mõju, kuna paraneb jäätmeandmete kvaliteet, väheneb bürokraatia hulk ja määrusega tutvumisele kuluv aeg. Varem kulus palju aega eri määruste vahel navigeerimisele. Lisaks paraneb teadmine püsivate orgaaniliste saasteainete leidumisest ning ohtlike ainete määramisest ja tuvastamisest. 7. Määruse jõustumine Määrus jõustub 2026. aasta 1. jaanuaril. 8. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja konsulteerimine Määruse eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu Keskkonnaametile, Keskkonnaagentuurile, Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile ja Sotsiaalministeeriumile kooskõlastamiseks ning arvamuse avaldamiseks Eesti Ringmajandusettevõtete Liidule, Eesti Vee-ettevõtete Liidule, AS-ile Eesti Keskkonnateenused, AS-ile Ragn-Sells, OÜ-le Weerec, MTÜ-le Rehviringlus, MTÜ-le Estonian Tire Recycling, MTÜ-le EES-Ringlus ja OÜ-le Eesti Elektroonikaromu, AS-le Kuusakoski, OÜ-le Cronimet Nordic, OÜ-le Formet Grupp, OÜ-le Nelitäht, AS-le Green Marine, OÜ-le Ekovir, OÜ-le Paikre, OÜ-le Base Metal. Eelnõu sisaldab tehnilisi norme direktiivi 2015/1535/EÜ tähenduses (tehniline norm). Seega esitatakse eelnõu kooskõlastamiseks Euroopa Komisjonile ja teistele liikmesriikidele (toote nõuetele vastavuse seaduse12 § 43). 12 RT I, 03.02.2023, 11 EELNÕU XX.06.2025 TARISTUMINISTER MÄÄRUS Tallinn 2025 nr ___ Keskkonnaministri määruste muutmine ja kehtetuks tunnistamine seoses jäätmenimistu muutmisega Määrus kehtestatakse jäätmeseaduse § 2 lõike 5, § 29 lõike 4, § 261 lõike 4, § 73 lõike 5 ja § 104 ning veeseaduse § 172 lõike 5 alusel. § 1. Keskkonnaministri 14. detsembri 2015. a määruse nr 70 „Jäätmete liigitamise kord ja jäätmenimistu“ muutmine Keskkonnaministri 14. detsembri 2015. a määruses nr 70 „Jäätmete liigitamise kord ja jäätmenimistu“ tehakse järgmised muudatused: 1) määruse pealkiri sõnastatakse järgmiselt: „Jäätmete liigitamise ja jäätmematerjalidest proovi võtmise kord ning jäätmenimistu“; 2) määruse preambulit täiendatakse pärast tekstiosa „§ 2 lõike 5“ tekstiosaga „, § 261 lõike 4 ja § 104“; 3) paragrahvi 1 tekst sõnastatakse järgmiselt: „Määrusega kehtestatakse jäätmete liigitamise ja jäätmematerjalidest proovi võtmise kord ning jäätmenimistu ning reguleeritakse jäätmete liigitamist ohtlikeks ja tavajäätmeteks.”; 4) paragrahvi 2 täiendatakse punktidega 8 ja 9 järgmises sõnastuses: „8) püsivad orgaanilised saasteained – Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/1021 püsivate orgaaniliste saasteainete kohta (ELT L 169, 25.06.2019, lk 45–77) I lisas nimetatud ained ja polüklooritud dibenso-p-dioksiinid ja dibensofuraanid (PCDDd/PCDFd); 9) püsivad orgaanilised saasteained – jäätmed, mis sisaldavad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/1021 IV lisas loetletud aineid vähemalt nimetatud lisas sätestatud sisalduse piirnormile vastavas kontsentratsioonis.“; 5) paragrahvi 3 pealkiri sõnastatakse järgmiselt: „§ 3. Jäätmete liigitamise ja jäätmematerjalidest proovi võtmise üldnõuded ning jäätmenimistu”; 6) paragrahvi 3 täiendatakse lõigetega 5–7 järgmises sõnastuses: „(5) Jäätmete liigitamiseks võib proovi võtta vastavalt standardile EN 14899, CEN/TR 15310- 1:2006, CEN/TR 15310-2:2006, CEN/TR 15310-3:2006, CEN/TR 15310-4:2006 või CEN/TR 15310-5:2006 või muule samaväärsele standardile. 1 (6) Jäätmematerjalidest proovi võtmise jälgitavus ja tõendatus on tagatud, kui on järgitud käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud või muu samaväärse rahvusvaheliselt tunnustatud standardi nõudeid. (7) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud standardeid ei ole jäätmete liigitamiseks proovi võtmisel järgitud või seda on tehtud osaliselt, võib kasutada alternatiivset proovivõtumeetodit, kui see tagab samaväärse tulemuse ning selle jälgitavus ja tõendatus on proovivõtu dokumentatsiooniga tagatud.”; 7) paragrahvi 4 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt: „(1) Jäätmeliik määratakse jäätmenimistu jaotiste ja alajaotiste kahe- ja neljakohaliste koodinumbrite ning kuue- ja kaheksakohaliste koodinumbrite, mille juurde kuuluvad kirjeldused, järgi. Liigitustasandeid on neli.“; 8) paragrahvi 5 lõiget 1 täiendatakse pärast tekstiosa „kuuekohaline“ tekstiosaga „või kaheksakohalise koodinumbri olemasolul kaheksakohaline”; 9) paragrahvi 5 täiendatakse lõigetega 7 ja 8 järgmises sõnastuses: „(7) Kui lõigetes 1–5 nimetatud jaotistes jäätmete tekkevaldkonnale kõige paremini sobivat kaheksakohalist koodinumbrit ei leidu, liigitatakse jäätmed kuuekohalise koodinumbri järgi. (8) Jäätmete suhtes, mille kohta on jäätmenimistu veerus „Märkused“ märkus, kehtivad järgmised tingimused: 1) märkusega „M“ tähistatakse jäätmed, mis loetakse metallijäätmeteks jäätmeseaduse § 104 tähenduses ja millele kehtivad metallijäätmete erinõuded; 2) märkusega „P“ tähistatakse jäätmed, mis loetakse probleemtoodetest tekkinud jäätmeteks jäätmeseaduse § 25 lõike 1 tähenduses ja millele kehtivad laiendatud tootjavastutuse erinõuded; 3) märkusega „POS“ tähistatakse jäätmed, mis võivad sisaldada püsivaid orgaanilisi saasteained Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/1021 tähenduses.“; 10) paragrahvi 6 pealkirja täiendatakse pärast sõna „liigitamine“ sõnadega „ja ettevaatuspõhimõte“; 11) paragrahvi 6 lõike 1 punktis 1 asendatakse tekstiosa „komisjoni määruses (EL) nr 1357/2014, millega asendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2008/98/EÜ (mis käsitleb jäätmeid ja millega tunnistatakse kehtetuks teatud direktiivid) III lisa (ELT L 365, 19.12.2014, lk 89–96 – edaspidi komisjoni määrus (EL) 1357/2014),“ tekstiosaga „Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2008/98/EÜ, mis käsitleb jäätmeid ja millega tunnistatakse kehtetuks teatud direktiivid (ELT L 312, 22.11.2008, lk 3–30) III lisas“; 12) paragrahvi 6 lõikes 3 asendatakse tekstiosa „Komisjoni määruse (EL) 1357/2014“ tekstiosaga „Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2008/98/EÜ“; 13) paragrahvi 6 lõikes 4 asendatakse tekstiosa „veeseaduse § 265 lõike 10 alusel tööstusmaale” tekstiosaga „veeseaduse § 83 alusel”; 14) paragrahvi 6 täiendatakse lõigetega 5 ja 6 järgmises sõnastuses: „(5) Ettevaatuspõhimõtet rakendatakse nende jäätmete suhtes, mille liigitamine ohtlike jäätmete või tavajäätmete koodinumbri järgi käesoleva määruse § 6 lõikes 1 kirjeldatud 2 meetodil §-s 7 sätestatud tingimustel ei ole võimalik ja mille kohta ei ole võimalik kindlaks teha ega hinnata, kas neis on ohtlikke aineid või neil ohtlikke omadusi. (6) Käesoleva paragrahvi punktis 5 nimetatud kriteeriumidele vastavad jäätmed liigitatakse ohtlikeks jäätmeteks.“; 15) paragrahvi 7 lõigetes 1 ja 2 asendatakse tekstiosa „komisjoni määruses (EL) nr 1357/2014“ tekstiosaga „Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2008/98/EÜ III lisas“; 16) paragrahvi 7 lõigetes 5 ja 6 asendatakse tekstiosa „komisjoni määruse (EL) nr 1357/2014“ tekstiosaga „Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2008/98/EÜ III lisa“; 17) paragrahvi 8 lõikes 3 asendatakse tekstiosa „kas jäätmeloa või keskkonnakompleksloa“ tekstiosaga „keskkonnakaitseloa“; 18) määruse lisa „Jäätmenimistu“ asendatakse käesoleva määruse lisaga 1; 19) määruse normitehnilist märkust täiendatakse tekstiosaga järgmises sõnastuses: „Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2015/1535, millega nähakse ette tehnilistest eeskirjadest ning infoühiskonna teenuste eeskirjadest teatamise kord (ELT L 241, 17.09.2015, lk 1–15).“. § 2. Keskkonnaministri 19. juuli 2017. a määruse nr 24 „Reoveesettest toote valmistamise nõuded“ muutmine Keskkonnaministri 19. juuli 2017. a määruse nr 24 „Reoveesettest toote valmistamise nõuded“ lisa 1 asendatakse käesoleva määruse lisaga 2. § 3. Keskkonnaministri 31. juuli 2019. a määruse nr 29 “Haljastuses, rekultiveerimisel ja põllumajanduses kasutatava reoveesette kvaliteedi piirväärtused ning kasutamise nõuded” muutmine Keskkonnaministri 31. juuli 2019. a määruses nr 29 “Haljastuses, rekultiveerimisel ja põllumajanduses kasutatava reoveesette kvaliteedi piirväärtused ning kasutamise nõuded” tehakse järgmised muudatused: 1) määruse lisa “Reoveesette jäätmekoodide loend“ asendatakse käesoleva määruse lisaga 3; 2) määruse normitehnilist märkust täiendatakse tekstiosaga järgmises sõnastuses: „Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2015/1535, millega nähakse ette tehnilistest eeskirjadest ning infoühiskonna teenuste eeskirjadest teatamise kord (ELT L 241, 17.09.2015, lk 1–15).“. § 4. Keskkonnaministri 21. aprilli 2004. a määruse nr 21 “Teatud liiki ja teatud koguses tavajäätmete, mille vastava käitlemise korral pole jäätmeloa omamine kohustuslik, taaskasutamise või tekkekohas kõrvaldamise nõuded” muutmine Keskkonnaministri 21. aprilli 2004. a määruses nr 21 “Teatud liiki ja teatud koguses tavajäätmete, mille vastava käitlemise korral pole jäätmeloa omamine kohustuslik, taaskasutamise või tekkekohas kõrvaldamise nõuded” tehakse järgmised muudatused: 3 1) lisa 1 asendatakse käesoleva määruse lisaga 4; 2) määruse normitehnilist märkust täiendatakse tekstiosaga järgmises sõnastuses: „Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2015/1535, millega nähakse ette tehnilistest eeskirjadest ning infoühiskonna teenuste eeskirjadest teatamise kord (ELT L 241, 17.09.2015, lk 1–15).“. § 5. Keskkonnaministri 19. augusti 2016. a määruse nr 26 „Metallijäätmete täpsustatud nimistu“ kehtetuks tunnistamine Keskkonnaministri 19. augusti 2016. a määrus nr 26 „Metallijäätmete täpsustatud nimistu” tunnistatakse kehtetuks. § 6. Keskkonnaministri 2. juuli 2007. a määruse nr 49 „Probleemtoodetest tekkinud jäätmete täpsustatud nimistu“ kehtetuks tunnistamine Keskkonnaministri 2. juuli 2007. a määrus nr 49 „Probleemtoodetest tekkinud jäätmete täpsustatud nimistu“ tunnistatakse kehtetuks. § 7. Määruse jõustumine Määrus jõustub 2026. aasta 1. jaanuaril. (allkirjastatud digitaalselt) Kuldar Leis (allkirjastatud digitaalselt) taristuminister Marten Kokk kantsler Lisa 1 Jäätmenimistu Lisa 2 Biolagunevate jäätmete loend Lisa 3 Reoveesette jäätmekoodide loend Lisa 4 Lisa 1 4 Keskkonnaministri 21. aprilli 2004. a määrus nr 21 „Teatud liiki ja teatud koguses tavajäätmete, mille vastava käitlemise korral pole jäätmeloa omamine kohustuslik, taaskasutamise või tekkekohas kõrvaldamise nõuded“ Lisa 1 (Taristuministri xx.xx.2025 määruse nr xx sõnastuses) Jäätmekood1 Jäätmeliik1 Taaskasutamise või kõrvaldamise nõuded, käitlustoiming2 01 01 01 Maakide kaevandamisjäätmed Taaskasutamine teedeehituses (R5m). Taaskasutamine maa-alade planeerimisel, 01 01 02 Mittemaaksete maavarade täitmisel, taastamisel ja korrastamisel kaevandamisjäätmed (R5t). 10 12 08 Keraamiliste materjalide, telliste, Jäätmeliikide 17 01 01, 17 01 02, 17 01 03 plaatide ja ehitustoodete jäätmed ja 17 01 07 ladustamine (R13) väljaspool (pärast termilist töötlemist) taaskasutuskohta tingimusel, et jäätmete ladustamine toimub kõva kattega platsil kuni 3 m kõrguses kuhjas, ilma et samas 10 13 14 Betoonijäätmed ja betoonisete jäätmekäitluskohas toimuks muid jäätmekäitlustoiminguid. 01 04 08 Kruusajäätmed ja kivipuru, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 01 04 07* 01 04 09 Liiva- ja savijäätmed 17 01 01 Betoon 17 01 02 Tellised 17 01 03 Plaadid ja keraamikatooted 17 01 07 Betooni-, tellise-, plaadi- või keraamikatoodete segud, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 17 01 06* 17 08 02 Kipsipõhised ehitusmaterjalid, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 17 08 01* 19 12 09 Mineraaljäätmed (näiteks liiv, kivid) 01 04 13 Kivilõikamisel ja -saagimisel tekkinud Taaskasutamine teedeehituses (R5m). jäätmed, mida ei ole nimetatud koodinumbritega 01 04 07* ja 01 04 11, Taaskasutamine maa-alade planeerimisel, sealhulgas paekivi (näiteks lubjakivi, täitmisel, taastamisel ja korrastamisel dolomiidi töötlemisel tekkinud jäätmed) (R5t). Taaskasutamine väetisena mullaviljakuse parandamiseks tingimusel, et materjali koostis vastab väetiseseaduse § 6 lõike 2 alusel kehtestatud nõuetele (R10). 02 01 03 Taimsete kudede jäätmed Jäätmete põletamine samadel tingimustel puitkütusega, välja arvatud jäätmete avapõletamine väljaspool küttekoldeid, 02 01 07 Metsamajandusjäätmed põletusseadmeid vms (R1). (näiteks oksad, kännud, risu) 02 03 04 Tarbimis- või töötlemiskõlbmatud Jäätmete tekkekohas põletamine samadel materjalid tingimustel puitkütusega, välja arvatud jäätmete avapõletamine väljaspool 02 06 01 Tarbimis- või töötlemiskõlbmatud küttekoldeid, põletusseadmeid vms (D10). materjalid Taaskasutamine jäätmete tekkekohas, 02 07 04 Tarbimis- või töötlemiskõlbmatud näiteks bioloogiline töötlemine (R12o), materjalid pinnastöötlus (R10). 03 01 01 Puukoore- ja korgijäätmed Metsamajandusjäätmete, sealhulgas kändude taaskasutamine tekkekohas metsa- ja sooteede aluspõhja kindlustamiseks (R3m). Taaskasutamine küttegraanulite tootmiseks (R12s). Jäätmete ringlussevõtt graanulite tootmiseks, mida kasutatakse põllumajandusfarmides loomade allapanuna (R3m). Raskmetalle ja halogeenitud orgaanilisi ühendeid sisaldavate kemikaalidega immutatud puidu ja laastplaatide põletamisel on jäätmepõletusloa omamine kohustuslik. 03 01 05 Saepuru, sealhulgas puidutolm, laastud, Jäätmete põletamine samadel tingimustel pinnud, puit-, laast- ja muud puitkütusega, välja arvatud jäätmete puidupõhised plaadid ning vineer, mida avapõletamine väljaspool küttekoldeid, ei ole nimetatud koodinumbriga põletusseadmeid vms (R1). 03 01 04* Jäätmete tekkekohas põletamine samadel tingimustel puitkütusega, välja arvatud jäätmete avapõletamine väljaspool küttekoldeid, põletusseadmeid vms (D10). Taaskasutamine jäätmete tekkekohas, näiteks kompostimine (R12o), pinnastöötlus (R10). Saepuru, puidutolmu ja laastude kasutamine põllumajandusfarmides loomade allapanuks tingimusel, et need allapanu eemaldamisel sõnniku ja virtsaga segunenud jäätmed järgnevalt taaskasutatakse väetisena pinnastöötlusel (R10). Raskmetalle ja halogeenitud orgaanilisi ühendeid sisaldavate kemikaalidega immutatud puidu ja laastplaatide põletamisel on jäätmepõletusloa omamine kohustuslik. Jäätmeliikide 03 01 01 ja 03 01 05 ladustamine (R13) väljaspool taaskasutuskohta tingimusel, et jäätmete ladustamine toimub kõva kattega platsil kuni 3 m kõrguses kuhjas, ilma et samas jäätmekäitluskohas toimuks muid jäätmekäitlustoiminguid. 10 01 01 Koldetuhk, räbu ja katlatuhk Taaskasutamine teedeehituses (R5m). (välja arvatud koodinumbriga 10 01 04* nimetatud katlatuhk ning Taaskasutamine maa-alade planeerimisel, koodinumbritega 10 01 96* ja täitmisel, taastamisel ja korrastamisel 10 01 97* nimetatud jäätmed) (R5t). 10 01 02 Kivisöelendtuhk Turba ja töötlemata puidu põletamisel tekkinud lendtuha ja koldetuha 10 01 03 Turba ja töötlemata puidu põletamisel taaskasutamine väetisena mullaviljakuse tekkinud lendtuhk parandamiseks tingimusel, et materjali koostis vastab väetiseseaduse § 6 lõike 2 alusel kehtestatud nõuetele (R10). 16 01 03 Vanarehvid Vanarehvide taaskasutamine tükeldamata kujul muul kui esialgsel otstarbel (R3m). 15 01 03 Puitpakendid Jäätmete põletamine samadel tingimustel puitkütusega, välja arvatud avapõletamine (R1), kui pakendite korduskasutus või ringlussevõtt ei ole tehniliselt võimalik või majanduslikult otstarbekas. Puitpakendite korduskasutuseks ettevalmistamine (R3k), näiteks puitaluste või -kastide parandamine jms. Jäätmete ladustamine (R13) väljaspool taaskasutuskohta tingimusel, et jäätmete ladustamine toimub kõva kattega platsil kuni 3 m kõrguses kuhjas, ilma et samas jäätmekäitluskohas toimuks muid jäätmekäitlustoiminguid. 17 02 01 Puit Jäätmete põletamine samadel tingimustel puitkütusega, välja arvatud avapõletamine (R1). 19 12 07 Puit, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 19 12 06* Jäätmete tekkekohas põletamine samadel 20 01 38 Puit, mida ei ole nimetatud tingimustel puitkütusega, välja arvatud koodinumbriga 20 01 37* jäätmete avapõletamine väljaspool küttekoldeid, põletusseadmeid vms (D10). Raskmetalle ja halogeenitud orgaanilisi ühendeid sisaldavate kemikaalidega immutatud puidu põletamisel on jäätmepõletusloa omamine kohustuslik. Jäätmeliikide 17 02 01 ja 20 01 38 ladustamine (R13) väljaspool taaskasutuskohta tingimusel, et jäätmete ladustamine toimub kõva kattega platsil kuni 3 m kõrguses kuhjas, ilma et samas jäätmekäitluskohas toimuks muid jäätmekäitlustoiminguid. 17 03 02 Bituumenitaolised segud, mida ei ole Taaskasutamine teedeehituses (R5m). nimetatud koodinumbriga 17 03 01* Jäätmete ladustamine (R13) väljaspool taaskasutuskohta tingimusel, et jäätmete ladustamine toimub kõva kattega platsil kuni 3 m kõrguses kuhjas, ilma et samas jäätmekäitluskohas toimuks muid jäätmekäitlustoiminguid. 17 05 04 Kivid ja pinnas, mida ei ole nimetatud Taaskasutamine teedeehituses (R5m), koodinumbriga 17 05 03* maa-alade planeerimisel, täitmisel, taastamisel ja korrastamisel (R3m, R5t, 20 02 02 Pinnas ja kivid R10). 17 05 06 Süvenduspinnas, mida ei ole nimetatud Püdela süvenduspinnase väljakaevamine koodinumbriga 17 05 05* ja tahendamine peab olema kooskõlas veeseadusest tulenevate nõuetega. 17 05 08 Teetammi täitematerjal, mida ei ole Jäätmete ladustamine (R13) väljaspool nimetatud koodinumbriga 17 05 07* taaskasutuskohta tingimusel, et jäätmete ladustamine toimub kõva kattega platsil kuni 3 m kõrguses kuhjas, ilma et samas jäätmekäitluskohas toimuks muid jäätmekäitlustoiminguid. 03 03 11 Reovee kohtpuhastussetted, mida ei Töödeldud reoveesette kasutamine ole nimetatud koodinumbriga põllumajanduses, haljastuses ja 03 03 10 rekultiveerimisel kooskõlas veeseadusest tulenevate nõuetega (R10). 03 03 11 02 Aeroobselt töödeldud reovee kohtpuhastussetted, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 03 03 10 03 03 11 03 Reovee kohtpuhastussetete, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 03 03 10, anaeroobsel töötlemisel tekkinud vedelik 03 03 11 04 Reovee kohtpuhastussetete, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 03 03 10, anaeroobsel töötlemisel tekkinud sete 19 05 08 Olmereovee puhastussetted 19 05 08 02 Aeroobselt töödeldud olmereovee puhastussetted 19 05 08 03 Olmereovee puhastussetete aeroobsel töötlemisel tekkinud vedelik 19 08 05 04 Olmereovee puhastussetete anaeroobsel töötlemisel tekkinud sete 19 08 12 Tööstusreovee biopuhastussetted, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 19 08 11* 19 08 12 02 Aeroobselt töödeldud tööstusreovee biopuhastussetted, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 19 08 11* 19 08 12 03 Tööstusreovee biopuhastussetete, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 19 08 11*, anaeroobsel töötlemisel tekkinud vedelik 19 08 12 04 Tööstusreovee biopuhastussetete, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 19 08 11*, anaeroobsel töötlemisel tekkinud sete 20 02 01 Biolagunevad jäätmed Taaskasutamine jäätmete tekkekohas, näiteks bioloogiline töötlemine (R12o), pinnastöötlus (R10). Jäätmeseaduse § 21 lõike 2 alusel kehtestatud tingimustel komposti valmistamisel on jäätmeloa omamine kohustuslik. Okste ja muude puitunud biolagunevate jäätmete ladustamine (R13) väljaspool taaskasutuskohta tingimusel, et jäätmete ladustamine toimub kõva kattega platsil kuni 3 m kõrguses kuhjas, ilma et samas jäätmekäitluskohas toimuks muid jäätmekäitlustoiminguid. 20 03 07 Suurjäätmed Suurjäätmete korduskasutuseks ettevalmistamine (R3k, R5k), näiteks jäätmena kasutusest kõrvaldatud mööbli taastamine või restaureerimine jms. 1 Jäätmekood ja -liik jäätmeseaduse § 2 lõike 5 alusel kehtestatud määruse kohaselt. 2 Jäätmete taaskasutamis- ja kõrvaldamistoimingute koodinumbrid jäätmeseaduse § 15 lõike 8 ja § 17 lõike 2 alusel kehtestatud määruse kohaselt. Keskkonnaministri 31. juuli 2019. a määrus nr 29 „Haljastuses, rekultiveerimisel ja põllumajanduses kasutatava reoveesette kvaliteedi piirväärtused ning kasutamise nõuded“ Lisa (Taristuministri xx.xx.2025 määruse nr xx sõnastuses) Reoveesette jäätmekoodide loend Jäätmekood2 Jäätmeliik ja nimetus2 02 PÕLLUMAJANDUSES, AIANDUSES, VESIVILJELUSES, METSANDUSES, JAHINDUSES JA KALAPÜÜGIL NING TOIDUAINETE VALMISTAMISEL JA TÖÖTLEMISEL TEKKINUD JÄÄTMED 02 01 Põllumajanduses, aianduses, vesiviljeluses, metsanduses, jahinduses ja kalapüügil tekkinud jäätmed 02 01 01 Pesemis- ja puhastussetted 02 02 Liha, kala ja muude loomsete toiduainete valmistamisel ja töötlemisel tekkinud jäätmed 02 02 01 Pesemis- ja puhastussetted 02 02 04 Reovee kohtpuhastussetted 02 03 Puu-, köögi- ja teravilja, toiduõli, kakao, kohvi, tee ja tubaka töötlemisel ning valmistamisel, konservitootmisel, pärmi ja pärmikontsentraadi tootmisel ning melassi valmistamisel ja kääritamisel tekkinud jäätmed 3 02 03 05 Reovee kohtpuhastussetted 02 04 Suhkrutootmisjäätmed 3 02 04 03 Reovee kohtpuhastussetted 02 05 Piimatööstusjäätmed 3 02 05 02 Reovee kohtpuhastussetted 02 06 Pagari- ja kondiitritööstusjäätmed 3 02 06 03 Reovee kohtpuhastussetted 02 07 Alkohoolsete ja alkoholivabade jookide (välja arvatud kohv, tee ja kakao) tootmisjäätmed 3 02 07 05 Reovee kohtpuhastussetted 03 PUIDU TÖÖTLEMISEL, PLAATIDE JA MÖÖBLI NING TSELLULOOSI, PABERI JA KARTONGI TOOTMISEL TEKKINUD JÄÄTMED 03 03 Tselluloosi, paberi ja kartongi tootmise ja töötlemise jäätmed 03 03 11 Reovee kohtpuhastussetted, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 03 03 10 03 03 11 01 Töötlemata reovee kohtpuhastussetted, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 03 03 10 03 03 11 02 Aeroobselt töödeldud reovee kohtpuhastussetted, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 03 03 10 03 03 11 03 Reovee kohtpuhastussetete, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 03 03 10, anaeroobsel töötlemisel tekkinud vedelik 03 03 11 04 Reovee kohtpuhastussetete, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 03 03 10, anaeroobsel töötlemisel tekkinud sete 19 JÄÄTMEKÄITLUSETTEVÕTETE, ETTEVÕTTEVÄLISTE REOVEEPUHASTITE NING JOOGI- JA TÖÖSTUSVEE KÄITLEMISEL TEKKINUD JÄÄTMED 19 08 Nimistus mujal nimetamata reoveepuhastusjäätmed 19 08 05 Olmereovee puhastussetted 19 08 05 01 Töötlemata olmereovee puhastussetted 19 08 05 02 Aeroobselt töödeldud olmereovee puhastussetted 19 08 05 03 Olmereovee puhastussetete anaeroobsel töötlemisel tekkinud vedelik 19 08 05 04 Olmereovee puhastussetete anaeroobsel töötlemisel tekkinud sete 19 08 12 Tööstusreovee biopuhastussetted, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 19 08 11* 19 08 12 01 Töötlemata tööstusreovee biopuhastussetted, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 19 08 11* 19 08 12 02 Aeroobselt töödeldud tööstusreovee biopuhastussetted, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 19 08 11* 19 08 12 03 Tööstusreovee biopuhastussetete, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 19 08 11*, anaeroobsel töötlemisel tekkinud vedelik 19 08 12 04 Tööstusreovee biopuhastussetete, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 19 08 11*, anaeroobsel töötlemisel tekkinud sete 20 OLMEJÄÄTMED (KODUMAJAPIDAMISJÄÄTMED JA SAMALAADSED KAUBANDUS-, TÖÖSTUS- JA AMETIASUTUSJÄÄTMED), SEALHULGAS LIIGITI KOGUTUD JÄÄTMED 20 03 Muud olmejäätmed 20 03 04 Septikusetted 2 Jäätmekood, -liik ja -nimetus tuleneb jäätmeseaduse § 2 lõike 5 alusel kehtestatud määrusest. 3 Kui tähistatud sete vastab kriteeriumidele, mis on sätestatud Euroopa Komisjoni otsuses 2006/799/EÜ, millega kehtestatakse mullaparandusainetele ühenduse ökomärgise andmise muudetud ökokriteeriumid ning nendega seotud hindamis- ja kontrollinõuded, ja Euroopa Komisjoni otsuses 2007/64/EÜ, millega kehtestatakse kasvusubstraatidele ühenduse ökomärgise andmise muudetud ökokriteeriumid ja nendega seotud hindamis- ja kontrollinõuded, ning setted on tekkeallika järgi eristatavad ja neid ei ole segatud reovee ega reoveesetetega, mis ei kuulu eritootmisprotsessi juurde, siis käesoleva määruse nõuded ei kohaldu. Keskkonnaministri 19. juuli 2017. a määrus nr 24 „Reoveesettest toote valmistamise nõuded“ Lisa 1 (Taristuministri xx.xx.2025 määruse nr xx sõnastuses) Biolagunevate jäätmete loend Jäätmekood1 Jäätmeliik ja nimetus1 Täpsustus 02 PÕLLUMAJANDUSES, AIANDUSES, VESIVILJELUSES, METSANDUSES, JAHINDUSES JA KALAPÜÜGIL NING TOIDUAINETE VALMISTAMISEL JA TÖÖTLEMISEL TEKKINUD JÄÄTMED 02 01 Põllumajanduses, aianduses, vesiviljeluses, metsanduses, jahinduses ja kalapüügil tekkinud jäätmed 02 01 01 Pesemis- ja puhastussetted Liiva- ja mudapüünise sete suhkrupeedi, kartuli ja muude juurviljade töötlemisest. 02 01 02 Loomsete kudede jäätmed Loomsed kõrvalsaadused. Harjase ja sarve jäätmed, vill, suled, karvad, sarved, kabja lõikamise jäägid, toores piim, koorikloomade koorikud, munad, hautamise kõrvalsaadused, seedetrakt. 02 01 03 Taimsete kudede jäätmed Vetikad, söödajäätmed, põllukultuuride jäätmed, taimsete kudede jäätmed põllumajandusest, taimsed koed biofiltritest, põhk, veeäärsed taimed, taimekoepõhised kasutatud kasvusubstraadid. 02 01 06 Loomade väljaheited, virts ja sõnnik (sh Loomsed kõrvalsaadused, välja reostunud allapanu), eraldi kogutud ja mujal arvatud lemmikloomade käideldud vedelad farmiheitmed väljaheited. 02 01 07 Metsamajandusjäätmed (nt oksad, risu) Lisaks puukoor. 02 02 Liha, kala ja muude loomsete toiduainete valmistamisel ja töötlemisel tekkinud jäätmed 02 02 01 Pesemis- ja puhastussetted Loomsed kõrvalsaadused. Töötlemisvesi ja toidupesemisjäätmed. Võivad sisaldada toidujäätmeid. Setted piimasaaduste töötlemisest. 02 02 02 Loomsete kudede jäätmed Loomsed kõrvalsaadused. Harjase ja sarve jäätmed, vill, suled, karvad, sarved, kabja lõikamise jäägid, toores piim, koorikloomade koorikud, munad, hautamise kõrvalsaadused, seedetrakt. 02 02 03 Tarbimis- või töötlemiskõlbmatud materjalid Loomsed kõrvalsaadused. Võib sisaldada soolesisu, koori ja karpide jäätmeid. 02 02 04 Reovee kohtpuhastussetted Loomsed kõrvalsaadused. Septikute ja flotatsiooniseadmete sete. 02 03 Puu-, köögi- ja teravilja, toiduõli, kakao, kohvi, tee ja tubaka töötlemisel ning valmistamisel, konservitootmisel, pärmi ja pärmikontsentraadi tootmisel ning melassi valmistamisel ja kääritamisel tekkinud jäätmed 02 03 01 Pesemis-, puhastus-, koorimis-, tsentrifuugimis- Toiduainete tootmise setted. ja separeerimissetted 02 03 03 Lahustitega ekstraheerimisel tekkinud jäätmed Ekstraheerimisel tekkinud taimsed jäätmed. Lahusti peab olema bioloogiliselt lagundatav ja mittetoksiline. 02 03 04 Tarbimis- või töötlemiskõlbmatud materjalid Toiduainetööstuse taimset päritolu tööstuslikud biojäätmed. 02 03 05 Reovee kohtpuhastussetted 02 04 Suhkrutootmisjäätmed 02 04 03 Reovee kohtpuhastussetted Setted suhkrupeedi töötlemise etappidest. 02 04 99 Nimistus mujal nimetamata jäätmed Suhkruvesi, suhkru(peedi) vinass, suhkur 02 05 Piimatööstusjäätmed 02 05 01 Tarbimis- või töötlemiskõlbmatud materjalid Loomsed kõrvalsaadused. 02 05 02 Reovee kohtpuhastussetted 02 06 Pagari- ja kondiitritööstusjäätmed 02 06 01 Tarbimis- või töötlemiskõlbmatud materjalid Realiseerimisaja ületanud leib ja küpsetised. 02 06 03 Reovee kohtpuhastussetted 02 07 Alkohoolsete ja alkoholivabade jookide (välja arvatud kohv, tee ja kakao) tootmisjäätmed 02 07 01 Toorme pesemisel, puhastamisel ja mehaanilisel töötlemisel (peenestamisel ja jahvatamisel) tekkinud jäätmed 02 07 02 Piirituse destilleerimisjäägid Kasutatud teravilja viljad, helbed ja kartulimass. 02 07 04 Tarbimis- või töötlemiskõlbmatud materjalid Õllepruulimise jäätmed ja muude jookide tootmisel tekkinud tahked jäätmed. 02 07 05 Reovee kohtpuhastussetted 03 PUIDU TÖÖTLEMISEL, PLAATIDE JA MÖÖBLI NING TSELLULOOSI, PABERI JA KARTONGI TOOTMISEL TEKKINUD JÄÄTMED 03 01 Puidu töötlemise ning plaatide ja mööbli tootmise jäätmed 03 01 01 Puukoore- ja korgijäätmed Lubatud on puhtad töötlemata puukoorejäätmed. Lubatud ei ole vineer ja muu kattematerjal. 03 01 05 Saepuru, sealhulgas puidutolm, laastud, pinnud, Lubatud on puhtad, puit-, laast- ja muud puidupõhised plaadid ning sünteetiliselt töötlemata vineer, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 03 puidujäätmed. Lubatud ei ole 01 04* vineer ja muu kattematerjal. 03 03 Tselluloosi, paberi ja kartongi tootmise ja töötlemise jäätmed 03 03 01 Puukoore- ja puidujäätmed Lubatud on puhtad, sünteetiliselt töötlemata puidujäätmed. Lubatud ei ole vineer ja muu kattematerjal. 03 03 10 Pulbi mehaanilisel lahutamisel tekkinud kiujäägid ning kiu-, täiteaine- ja katteainesetted 03 03 11 Reovee kohtpuhastussetted, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 03 03 10 03 03 11 01 Töötlemata reovee kohtpuhastussetted, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 03 03 10 03 03 11 02 Aeroobselt töödeldud reovee kohtpuhastussetted, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 03 03 10 03 03 11 03 Reovee kohtpuhastussetete, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 03 03 10, anaeroobsel töötlemisel tekkinud vedelik 03 03 11 04 Reovee kohtpuhastussetete, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 03 03 10, anaeroobsel töötlemisel tekkinud sete 04 NAHA-, KARUSNAHA- JA TEKSTIILITÖÖSTUSJÄÄTMED 04 01 Naha- ja karusnahatööstusjäätmed 04 01 01 Kõlu- ja laustajäätmed Lubatud vaid juhul, kui tegemist on loomsete kõrvalsaadustega, sh toornahkade või nende osadega, mis pärinevad loomadelt, kellel puudusid selle toote kaudu inimesele või loomadele kanduva haiguse nähud. 04 02 Tekstiilitööstusjäätmed 04 02 10 Looduslikest saadustest pärinev orgaaniline aine Lubatud juhul, kui tegemist on (nt rasv, vaha) üksnes biolaguneva materjaliga. 04 02 21 Töötlemata tekstiilikiudude jäätmed Taimsed kiud ja puuvill. 07 ORGAANILISTES KEEMIAPROTSESSIDES TEKKINUD JÄÄTMED 07 02 Plasti, sünteeskummi ja tehiskiu valmistamisel, kokkusegamisel, jaotamisel ja kasutamisel tekkinud jäätmed 07 02 13 Plastijäätmed Biolagunevad pakendid ja bioplastid, mis on sertifitseeritud EN 13432 või muu samaväärse standardi nõuete kohaselt ning mille täielik lagundamine on käitluskohas tehnoloogiliselt võimalik. 15 PAKENDIJÄÄTMED; NIMISTUS MUJAL NIMETAMATA ABSORBENDID, PUHASTUSKALTSUD, FILTERMATERJALID JA KAITSERIIETUS 15 01 Pakendid (sh lahus kogutud olmepakendijäätmed) 15 01 01 Paber- ja kartongpakendid Ei ole lubatud biolagundamatu kattematerjali olemasolu korral. 15 01 02 Plastpakendid Biolagunevad pakendid ja bioplastid, mis on sertifitseeritud EN 13432 või muu samaväärse standardi nõuete kohaselt ning mille täielik lagundamine on käitluskohas tehnoloogiliselt võimalik. 15 01 03 Puitpakendid Ei ole lubatud biolagundamatu kattematerjali või probleemsete puidukaitsevahendite olemasolu korral. Üksnes sünteetiliselt töötlemata puit. 17 EHITUS- JA LAMMUTUSPRAHT (SEALHULGAS SAASTUNUD MAA- ALADELT EEMALDATUD PINNAS) 17 02 Puit, klaas ja plast 17 02 01 Puit Sünteetiliselt töödeldud kujul ei ole lubatud, näiteks kui sisaldab vineeri, muid kattematerjale või probleemseid puidukaitsevahendeid. 19 JÄÄTMEKÄITLUSETTEVÕTETE, ETTEVÕTTEVÄLISTE REOVEEPUHASTITE NING JOOGI- JA TÖÖSTUSVEE KÄITLEMISEL TEKKINUD JÄÄTMED 19 05 Tahkete jäätmete aeroobsel töötlemisel tekkinud jäätmed 19 05 03 Praakkompost Keskkonnaministri 8. aprilli 2013. a määruse nr 7 “Biolagunevatest jäätmetest komposti tootmise nõuded” nõuetele mittevastav kompost ja jäätmete aeroobse töötlemise saadus. Lubatud ainult juhul, kui sisaldab käesolevas lisas nimetatud jäätmeid. 19 06 Jäätmete anaeroobsel töötlemisel tekkinud jäätmed 19 06 03 Olmejäätmete anaeroobsel töötlemisel tekkinud Keskkonnaministri 10. mai vedelik 2016. a määruse nr 12 “Nõuded biolagunevatest jäätmetest biogaasi tootmisel tekkiva kääritusjäägi kohta” nõuetele mittevastav kääritusjääk ja anaeroobse töötlemise saadus. Lubatud ainult juhul, kui sisaldab käesolevas lisas nimetatud jäätmeid. 19 06 04 Olmejäätmete anaeroobsel töötlemisel tekkinud Keskkonnaministri 10. mai sete 2016. a määruse nr 12 “Nõuded biolagunevatest jäätmetest biogaasi tootmisel tekkiva kääritusjäägi kohta” nõuetele mittevastav kääritusjääk ja anaeroobse töötlemise saadus. Lubatud ainult juhul, kui sisaldab käesolevas lisas nimetatud jäätmeid. 19 06 05 Taimsete ja loomsete jäätmete anaeroobsel Keskkonnaministri 10. mai töötlemisel tekkinud vedelik 2016. a määruse nr 12 “Nõuded biolagunevatest jäätmetest biogaasi tootmisel tekkiva kääritusjäägi kohta” nõuetele mittevastav kääritusjääk ja anaeroobse töötlemise saadus. Lubatud ainult juhul, kui sisaldab käesolevas lisas nimetatud jäätmeid. 19 06 06 Taimsete ja loomsete jäätmete anaeroobsel Lubatud ainult juhul, kui töötlemisel tekkinud sete sisaldab käesolevas lisas nimetatud jäätmeid. 19 08 Nimistus mujal nimetamata reoveepuhastusjäätmed 19 08 05 Olmereovee puhastussetted 19 08 05 01 Töötlemata olmereovee puhastussetted 19 08 05 02 Aeroobselt töödeldud olmereovee puhastussetted 19 08 05 03 Olmereovee puhastussetete anaeroobsel töötlemisel tekkinud vedelik 19 08 05 04 Olmereovee puhastussetete anaeroobsel töötlemisel tekkinud sete 20 OLMEJÄÄTMED (KODUMAJAPIDAMISJÄÄTMED JA SAMALAADSED KAUBANDUS-, TÖÖSTUS- JA AMETIASUTUSJÄÄTMED), SEALHULGAS LIIGITI KOGUTUD JÄÄTMED 20 01 Olmejäätmete hulgast väljakorjatud või liigiti kogutud jäätmed (välja arvatud alajaotises 15 01 nimetatud jäätmed) 20 01 01 Paber ja kartong Kartong, ajalehepaber, kontoripaber, paberkäterätikud, salvrätikud (ainult tahkes olekus materjalid, mille ringlussevõtt ei ole võimalik, välja arvatud kõrgläikega paber ja mürgised värvained). Ei ole lubatud biolagundamatu kattematerjali olemasolu korral. 20 01 08 Biolagundatavad köögi- ja sööklajäätmed Taimsed materjalid ja loomsed kõrvalsaadused. 20 01 25 Toiduõli ja -rasv Taimsed materjalid ja loomsed kõrvalsaadused. Lubatud, kui on tegemist köögijäätmetega. 20 01 38 Puit, mida ei ole nimetatud koodinumbriga Sünteetiliselt töötlemata 20 01 37 puidujäätmed. Ei ole lubatud biolagundamatu kattematerjali olemasolu korral. 20 02 Aia- ja haljastujäätmed (sealhulgas kalmistujäätmed) 20 02 01 Biolagunevad jäätmed Aia- ja haljastujäätmed, taimne kude, hekkide ja puude kärpimisjäätmed, rohust ja lehtedest koosnev materjal, mis ei sisalda ohtlikke aineid. Välja arvatud tänavapühkimisjäätmed ja kanalisatsioonikaevude jäätmed. 20 03 Muud olmejäätmed 20 03 02 Turgudel tekkinud jäätmed Liigiti kogutud köögiviljad ja muud biojäätmed. 1 Jäätmeseaduse § 2 lõike 5 alusel kehtestatud keskkonnaministri määruse kohaselt. Keskkonnaministri 14. detsembri 2015. a määrus nr 70 „Jäätmete liigitamise ja jäätmematerjalidest proovi võtmise kord ning jäätmenimistu“ Lisa (Taristuministri xx.xx.2025 määruse nr xx sõnastuses) JÄÄTMENIMISTU 1. jagu NIMISTU JAOTISEKOODID Kood 01 Maavarade ja maa-ainese uuringutel, kaevandamisel ning füüsikalisel ja keemilisel töötlemisel tekkinud jäätmed 02 Põllumajanduses, aianduses, vesiviljeluses, metsanduses, jahinduses ja kalapüügil ning toiduainete valmistamisel ja töötlemisel tekkinud jäätmed 03 Puidu töötlemisel, plaatide ja mööbli ning tselluloosi, paberi ja kartongi tootmisel tekkinud jäätmed 04 Naha-, karusnaha- ja tekstiilitööstusjäätmed 05 Nafta ja õli rafineerimisel ning fraktsioneerimisel, maagaasi puhastamisel ja kivisöe ning põlevkivi utmisel tekkinud jäätmed 06 Anorgaanilistes keemiaprotsessides tekkinud jäätmed 07 Orgaanilistes keemiaprotsessides tekkinud jäätmed 08 Pinnakatete (värvide, lakkide ja klaasjate emailide), liimide, hermeetikute ja trükivärvide valmistamisel, kokkusegamisel, jaotamisel ja kasutamisel tekkinud jäätmed 09 Fotograafiajäätmed 10 Termilistes protsessides tekkinud jäätmed 11 Metallide ja muude materjalide pinnatöötlusel ja pindamisel ning värviliste metallide hüdrometallurgiaprotsessides tekkinud jäätmed 12 Metallide ja plastide mehaanilisel vormimisel ning füüsikalisel ja mehaanilisel pinnatöötlemisel tekkinud jäätmed 13 Õli- ja vedelkütusejäätmed (välja arvatud toiduõlid ning jaotistes 05, 12 ja 19 nimetatud jäätmed) 14 Orgaaniliste lahustite, külmutusagenside ja propellentide jäätmed (välja arvatud jaotistes 07 ja 08 nimetatud jäätmed) 15 Pakendijäätmed, nimistus mujal nimetamata absorbendid, puhastuskaltsud, filtermaterjalid ja kaitseriietus 16 Nimistus mujal nimetamata jäätmed 17 Ehitus- ja lammutuspraht (sealhulgas saastunud maa-aladelt eemaldatud pinnas) 18 Inimeste või loomade tervishoiu või sellega seotud uuringute käigus tekkinud jäätmed (välja arvatud köögi- ja sööklajäätmed, mis ei ole tervishoiuga otseselt seotud) 19 Jäätmekäitlusettevõtete, ettevõtteväliste reoveepuhastite ning joogi- ja tööstusvee käitlemisel tekkinud jäätmed 20 Olmejäätmed (kodumajapidamisjäätmed ja samalaadsed kaubandus-, tööstus- ja ametiasutusjäätmed), sealhulgas liigiti kogutud jäätmed 2. jagu NIMISTU Kood Märkus 01 MAAVARADE JA MAA-AINESE UURINGUTEL, KAEVANDAMISEL NING FÜÜSIKALISEL JA KEEMILISEL TÖÖTLEMISEL TEKKINUD JÄÄTMED 01 01 Maavarade kaevandamisjäätmed 01 01 01 Maakide kaevandamisjäätmed 01 01 02 Mittemaaksete maavarade kaevandamisjäätmed 01 01 02 01 Mittemaaksete maavarade kaevandamisel tekkiv põlevkivi aheraine, sealhulgas rikastusjäätmed 01 03 Metalle sisaldavate maavarade füüsikalise ja keemilise töötlemise jäätmed 01 03 04* Sulfiidsete maakide hapettekitavad töötlemisjäägid („sabad“) 01 03 05* Muud ohtlikke aineid sisaldavad maagitöötlemisjäägid 01 03 06 Maagitöötlemisjäägid, mida ei ole nimetatud koodinumbritega 01 03 04* ja 01 03 05* 01 03 07* Muud metalle sisaldavate maavarade füüsikalisel ja keemilisel töötlemisel tekkinud ohtlikke aineid sisaldavad jäätmed 01 03 08 Tolmjad ja pulbrilised jäätmed, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 01 03 07* 01 03 09 Alumiiniumoksiidi tootmisel tekkinud „punane hiib“, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 01 03 10* 01 03 10* Alumiiniumoksiidi tootmisel tekkinud neutraliseeritud „punane hiib“, mis sisaldab ohtlikke aineid, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 01 03 07* 01 03 99 Nimistus mujal nimetamata jäätmed 01 04 Mittemaaksete maavarade füüsikalise ja keemilise töötlemise jäätmed 01 04 07* Mittemaaksete maavarade füüsikalisel ja keemilisel töötlemisel tekkinud ohtlikke aineid sisaldavad jäätmed 01 04 08 Kruusajäätmed ja kivipuru, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 01 04 07* 01 04 09 Liiva- ja savijäätmed 01 04 10 Tolmjad ja pulbrilised jäätmed, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 01 04 07* 01 04 11 Potase ja kivisoola töötlemisjäätmed, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 01 04 07* 01 04 12 Töötlemisjäägid („sabad“) ja muud mineraalide pesemisel ja puhastamisel tekkinud jäätmed, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 01 04 07* ja 01 04 11 01 04 13 Kivilõikamisel ja -saagimisel tekkinud jäätmed, mida ei ole nimetatud koodinumbritega 01 04 07* ja 01 04 11, sealhulgas paekivi (näiteks lubjakivi, dolomiidi) töötlemisel tekkinud jäätmed 01 04 99 Nimistus mujal nimetamata jäätmed 01 05 Puurimishiivad ja muud puurimisjäätmed 01 05 04 Mageveepuurimishiivad ja -jäätmed 01 05 05* Õli sisaldavad puurimishiivad ja -jäätmed 01 05 06* Ohtlikke aineid sisaldavad puurimishiivad ja muud puurimisjäätmed 01 05 07 Barüüti sisaldavad puurimishiivad ja -jäätmed, mida ei ole nimetatud koodinumbritega 01 05 05* ja 01 05 06* 01 05 08 Kloriidi sisaldavad puurimishiivad ja -jäätmed, mida ei ole nimetatud koodinumbritega 01 05 05* ja 01 05 06* 01 05 99 Nimistus mujal nimetamata jäätmed 02 PÕLLUMAJANDUSES, AIANDUSES, VESIVILJELUSES, METSANDUSES, JAHINDUSES JA KALAPÜÜGIL NING TOIDUAINETE VALMISTAMISEL JA TÖÖTLEMISEL TEKKINUD JÄÄTMED 02 01 Põllumajanduses, aianduses, vesiviljeluses, metsanduses, jahinduses ja kalapüügil tekkinud jäätmed 02 01 01 Pesemis- ja puhastamissetted 02 01 02 Loomsete kudede jäätmed 02 01 03 Taimsete kudede jäätmed 02 01 04 Plastijäätmed (välja arvatud pakendid) 02 01 04 01 Kalapüügivahendite jäätmed P 02 01 04 02 Põllumajandusplast P 02 01 06 Loomaväljaheited, virts ja sõnnik (sealhulgas reostunud allapanu), eraldi kogutud ja mujal käideldud vedelad farmiheitmed 02 01 07 Metsamajandusjäätmed (näiteks oksad, risu) 02 01 08* Ohtlikke aineid sisaldavad põllumajanduskemikaalide jäätmed 02 01 09 Põllumajanduskemikaalide jäätmed, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 02 01 08* 02 01 10 Metallijäätmed M 02 01 10 01 Raua- ja terasejäätmed M 02 01 10 02 Vase- ja vasesulamijäätmed M 02 01 10 03 Alumiiniumi- ja alumiiniumisulamijäätmed M 02 01 10 04 Plii- ja pliisulamijäätmed M 02 01 10 05 Muude värviliste metallide ja nende sulamite jäätmed M 02 01 10 06 Segametallijäätmed M 02 01 99 Nimistus mujal nimetamata jäätmed 02 02 Liha, kala ja muude loomsete toiduainete valmistamisel ja töötlemisel tekkinud jäätmed 02 02 01 Pesemis- ja puhastamissetted 02 02 02 Loomsete kudede jäätmed 02 02 03 Tarbimis- või töötlemiskõlbmatud materjalid 02 02 04 Reovee kohtpuhastussetted 02 02 99 Nimistus mujal nimetamata jäätmed 02 03 Puu-, köögi- ja teravilja, toiduõli, kakao, kohvi, tee ja tubaka töötlemisel ning valmistamisel, konservitootmisel, pärmi ja pärmikontsentraadi tootmisel ning melassi valmistamisel ja kääritamisel tekkinud jäätmed 02 03 01 Pesemis-, puhastamis-, koorimis-, tsentrifuugimis- ja separeerimissetted 02 03 02 Konservandijäätmed 02 03 03 Lahustitega ekstraheerimisel tekkinud jäätmed 02 03 04 Tarbimis- või töötlemiskõlbmatud materjalid 02 03 05 Reovee kohtpuhastussetted 02 03 99 Nimistus mujal nimetamata jäätmed 02 04 Suhkrutootmisjäätmed 02 04 01 Suhkrupeedi puhastamisel ja pesemisel eraldatud muld 02 04 02 Mittestandardne kaltsiumkarbonaat 02 04 03 Reovee kohtpuhastussetted 02 04 99 Nimistus mujal nimetamata jäätmed 02 05 Piimatööstusjäätmed 02 05 01 Tarbimis- või töötlemiskõlbmatud materjalid 02 05 02 Reovee kohtpuhastussetted 02 05 98 Vadak 02 05 99 Nimistus mujal nimetamata jäätmed 02 06 Pagari- ja kondiitritööstusjäätmed 02 06 01 Tarbimis- või töötlemiskõlbmatud materjalid 02 06 02 Konservandijäätmed 02 06 03 Reovee kohtpuhastussetted 02 06 99 Nimistus mujal nimetamata jäätmed 02 07 Alkohoolsete ja alkoholivabade jookide (välja arvatud kohv, tee ja kakao) tootmisjäätmed 02 07 01 Toorme pesemisel, puhastamisel ja mehaanilisel töötlemisel (peenestamisel ja jahvatamisel) tekkinud jäätmed 02 07 02 Piirituse destilleerimisjäägid 02 07 03 Keemilisel töötlemisel tekkinud jäätmed 02 07 04 Tarbimis- või töötlemiskõlbmatud materjalid 02 07 05 Reovee kohtpuhastussetted 02 07 99 Nimistus mujal nimetamata jäätmed 03 PUIDU TÖÖTLEMISEL, PLAATIDE JA MÖÖBLI NING TSELLULOOSI, PABERI JA KARTONGI TOOTMISEL TEKKINUD JÄÄTMED 03 01 Puidu töötlemise ning plaatide ja mööbli tootmise jäätmed 03 01 01 Puukoore- ja korgijäätmed 03 01 04* Ohtlikke aineid sisaldav saepuru, laastud, pinnud, puit, laast- ja muud puidupõhised plaadid ning vineer 03 01 05 Saepuru, sealhulgas puidutolm, laastud, pinnud, puit, laast- ja muud puidupõhised plaadid ning vineer, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 03 01 04* 03 01 99 Nimistus mujal nimetamata jäätmed 03 02 Puidukaitsevahendite jäätmed 03 02 01* Halogeene mittesisaldavad orgaanilised puidukaitsevahendid 03 02 02* Kloororgaanilised puidukaitsevahendid 03 02 03* Metallorgaanilised puidukaitsevahendid 03 02 04* Anorgaanilised puidukaitsevahendid 03 02 05* Muud ohtlikke aineid sisaldavad puidukaitsevahendid 03 02 97* Fenoole sisaldavad orgaanilised puidukaitsevahendid 03 02 98* Puidukaitsevahendeid sisaldavad setted 03 02 99 Nimistus mujal nimetamata puidukaitsevahendid 03 03 Tselluloosi, paberi ja kartongi tootmise ja töötlemise jäätmed 03 03 01 Puukoore- ja puidujäätmed 03 03 02 Roheleelise sete, mis tekib tselluloosi keedulahuse taaskasutamisel 03 03 05 Paberi ringlussevõtul tekkinud värviärastussetted 03 03 07 Vanapaberist ja -kartongist pulbi valmistamisel mehaaniliselt eraldatud jäägid 03 03 08 Ringlussevõetud vanapaberi ja -kartongi sortimisjäätmed 03 03 09 Lubjasete („meesa“) 03 03 10 Pulbi mehaanilisel lahutamisel tekkinud kiujäägid ning kiu-, täiteaine- ja katteainesetted 03 03 11 Reovee kohtpuhastussetted, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 03 03 10 03 03 11 01 Töötlemata reovee kohtpuhastussetted, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 03 03 10 03 03 11 02 Aeroobselt töödeldud reovee kohtpuhastussetted, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 03 03 10 03 03 11 03 Reovee kohtpuhastussetete, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 03 03 10, anaeroobsel töötlemisel tekkinud vedelik 03 03 11 04 Reovee kohtpuhastussetete, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 03 03 10, anaeroobsel töötlemisel tekkinud sete 03 03 99 Nimistus mujal nimetamata jäätmed 04 NAHA-, KARUSNAHA- JA TEKSTIILITÖÖSTUSJÄÄTMED 04 01 Naha- ja karusnahatööstusjäätmed 04 01 01 Kõlu- ja laustajäätmed 04 01 02 Painimisjäätmed 04 01 03* Lahusteid sisaldavad rasvaärastusjäätmed (vedela faasita) 04 01 04 Kroomi sisaldavad parklahused 04 01 05 Kroomivabad parklahused 04 01 06 Kroomi sisaldavad setted, eelkõige reovee kohtpuhastussetted 04 01 07 Kroomivabad setted, eelkõige reovee kohtpuhastussetted 04 01 08 Kroomi sisaldavad parknahajäätmed (kroomnaharibad, - laastud, -lõiked, lihvimistolm) 04 01 09 Apreteerimis- ja viimistlusjäätmed 04 01 99 Nimistus mujal nimetamata jäätmed 04 02 Tekstiilitööstusjäätmed 04 02 09 Komposiitmaterjalide (impregneeritud tekstiili, elastomeeride, plastomeeride) jäätmed 04 02 10 Looduslikest saadustest pärinev orgaaniline aine (näiteks rasv, vaha) 04 02 14* Orgaanilisi lahusteid sisaldavad viimistlusjäätmed 04 02 15 Viimistlusjäätmed, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 04 02 14* 04 02 16* Ohtlikke aineid sisaldavad värvained ja pigmendid POS 04 02 17 Värvained ja pigmendid, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 04 02 16* 04 02 19* Ohtlikke aineid sisaldavad reovee kohtpuhastussetted 04 02 20 Reovee kohtpuhastussetted, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 04 02 19* 04 02 21 Töötlemata tekstiilikiudude jäätmed 04 02 22 Töödeldud tekstiilikiudude jäätmed 04 02 99 Nimistus mujal nimetamata jäätmed 05 NAFTA JA ÕLI RAFINEERIMISEL NING FRAKTSIONEERIMISEL, MAAGAASI PUHASTAMISEL NING KIVISÖE JA PÕLEVKIVI UTMISEL TEKKINUD JÄÄTMED 05 01 Nafta ja õli rafineerimise ning fraktsioneerimise jäätmed 05 01 02* Soolaärastussetted 05 01 03* Mahutite põhjasetted 05 01 04* Alküülhappesetted 05 01 05* Lekkinud õli 05 01 06* Tehastes, seadmetes ja seadmete hooldamisel tekkinud jäätmed 05 01 07* Happetõrvad (gudroonid) 05 01 08* Muud tõrvad 05 01 09* Ohtlikke aineid sisaldavad reovee kohtpuhastussetted 05 01 10 Reovee kohtpuhastussetted, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 05 01 09* 05 01 11* Kütuse leelispuhastusjäätmed 05 01 12* Õli sisaldavad happed 05 01 13 Katlatoitevee setted 05 01 14 Jahutuskolonnides tekkinud jäätmed 05 01 15* Kasutatud filtersavi 05 01 16 Õli väävlitustamisel tekkinud väävlit sisaldavad jäätmed 05 01 17 Bituumen 05 01 99 Nimistus mujal nimetamata jäätmed 05 06 Kivisöe ja põlevkivi utmisjäätmed 05 06 01* Happetõrvad (gudroonid) 05 06 03* Muud tõrvad 05 06 04 Jahutuskolonnides tekkinud jäätmed 05 06 96* Fenoole sisaldavad vesipõhised jäätmed (fenoolvesi) 05 06 97* Põlevkivi poolkoks 05 06 98* Põlevkivi pigijäätmed („fuussid“) 05 06 99 Nimistus mujal nimetamata jäätmed 05 07 Maagaasi ja põlevkivi uttegaasi puhastus- ja transportimisjäätmed 05 07 01* Elavhõbedat sisaldavad jäätmed 05 07 02 Väävlit sisaldavad jäätmed 05 07 99 Nimistus mujal nimetamata jäätmed 06 ANORGAANILISTES KEEMIAPROTSESSIDES TEKKINUD JÄÄTMED 06 01 Hapete valmistamisel, kokkusegamisel, jaotamisel ja kasutamisel tekkinud jäätmed 06 01 01* Väävelhape ja väävlishape 06 01 02* Vesinikkloriidhape (soolhape) 06 01 03* Vesinikfluoriidhape 06 01 04* Fosforhape ja fosforishape 06 01 05* Lämmastikhape ja lämmastikushape 06 01 06* Muud happed 06 01 99 Nimistus mujal nimetamata jäätmed 06 02 Aluste valmistamisel, kokkusegamisel, jaotamisel ja kasutamisel tekkinud jäätmed 06 02 01* Kaltsiumhüdroksiid 06 02 03* Ammooniumhüdroksiid 06 02 04* Naatriumhüdroksiid ja kaaliumhüdroksiid 06 02 05* Muud alused 06 02 99 Nimistus mujal nimetamata jäätmed 06 03 Soolade ja soolalahuste ning metallioksiidide valmistamisel, kokkusegamisel, jaotamisel ja kasutamisel tekkinud jäätmed 06 03 11* Tsüaniide sisaldavad tahked soolad ja lahused 06 03 13* Raskmetalle sisaldavad tahked soolad ja lahused 06 03 14 Tahked soolad ja lahused, mida ei ole nimetatud koodinumbritega 06 03 11* ja 06 03 13* 06 03 15* Raskmetalle sisaldavad metallioksiidid 06 03 16 Metallioksiidid, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 06 03 15* 06 03 99 Nimistus mujal nimetamata jäätmed 06 04 Metalle sisaldavad jäätmed, mida ei ole nimetatud alajaotises 06 03 06 04 03* Arseeni sisaldavad jäätmed 06 04 04* Elavhõbedat sisaldavad jäätmed 06 04 05* Muid raskmetalle sisaldavad jäätmed 06 04 99 Nimistus mujal nimetamata jäätmed 06 05 Reovee kohtpuhastussetted 06 05 02* Ohtlikke aineid sisaldavad reovee kohtpuhastussetted 06 05 03 Reovee kohtpuhastussetted, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 06 05 02* 06 06 Väävliühendite valmistamisel, kokkusegamisel, jaotamisel, kasutamisel, keemilisel töötlemisel ja väävlitustamisel tekkinud jäätmed 06 06 02* Ohtlikke sulfiide sisaldavad jäätmed 06 06 03 Sulfiide sisaldavad jäätmed, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 06 06 02* 06 06 99 Nimistus mujal nimetamata jäätmed 06 07 Halogeenide valmistamisel, kokkusegamisel, jaotamisel, kasutamisel ja keemilisel töötlemisel tekkinud jäätmed 06 07 01* Elektrolüüsiprotsessides tekkivad asbesti sisaldavad jäätmed 06 07 02* Kloori tootmisel kasutatud aktiivsüsi 06 07 03* Elavhõbedat sisaldav baariumsulfaadisete 06 07 04* Lahused ja happed, näiteks kontakthape 06 07 99 Nimistus mujal nimetamata jäätmed 06 08 Räni ja räniderivaatide valmistamisel, kokkusegamisel, jaotamisel ja kasutamisel tekkinud jäätmed 06 08 02* Ohtlikke klorosilaane sisaldavad jäätmed 06 08 99 Nimistus mujal nimetamata jäätmed 06 09 Fosforiühendite valmistamisel, kokkusegamisel, jaotamisel, kasutamisel ja keemilisel töötlemisel tekkinud jäätmed 06 09 02 Fosforiräbu 06 09 03* Ohtlike ainetega saastatud või neid sisaldavad kaltsiumipõhised reaktsioonijäätmed 06 09 04 Kaltsiumipõhised reaktsioonijäätmed, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 06 09 03* 06 09 99 Nimistus mujal nimetamata jäätmed 06 10 Lämmastikuühendite valmistamisel, kokkusegamisel, jaotamisel, kasutamisel ja keemilisel töötlemisel ning väetisetootmisel tekkinud jäätmed 06 10 02* Ohtlikke aineid sisaldavad jäätmed 06 10 99 Nimistus mujal nimetamata jäätmed 06 11 Anorgaaniliste pigmentide ja valgussummutite valmistamisel tekkinud jäätmed 06 11 01 Titaandioksiidi tootmisel tekkinud kaltsiumipõhised reaktsioonijäätmed 06 11 99 Nimistus mujal nimetamata jäätmed 06 13 Muudes anorgaanilistes keemiaprotsessides tekkinud jäätmed 06 13 01* Anorgaanilised taimekaitsevahendid, puidukaitsevahendid ja muud biotsiidid 06 13 02* Kasutatud aktiivsüsi (välja arvatud 06 07 02*) 06 13 03 Tahm 06 13 04* Asbestitöötlemisjäätmed 06 13 05* Nõgi 06 13 99 Nimistus mujal nimetamata jäätmed 07 ORGAANILISTES KEEMIAPROTSESSIDES TEKKINUD JÄÄTMED 07 01 Orgaaniliste põhikemikaalide valmistamisel, kokkusegamisel, jaotamisel ja kasutamisel tekkinud jäätmed 07 01 01* Vesipõhised pesuvedelikud ja emalahused 07 01 03* Halogeenitud orgaanilised lahustid, pesuvedelikud ja emalahused 07 01 04* Muud orgaanilised lahustid, pesuvedelikud ja emalahused 07 01 07* Halogeene sisaldavad põhjasetted ja reaktsioonijäägid 07 01 08* Muud põhjasetted ja reaktsioonijäägid 07 01 09* Halogeene sisaldavad filtrikoogid ja kasutatud absorbendid 07 01 10* Muud filtrikoogid ja kasutatud absorbendid 07 01 11* Ohtlikke aineid sisaldavad reovee kohtpuhastussetted 07 01 12 Reovee kohtpuhastussetted, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 07 01 11* 07 01 99 Nimistus mujal nimetamata jäätmed 07 02 Plasti, sünteetilise kummi ja tehiskiu valmistamisel, kokkusegamisel, jaotamisel ja kasutamisel tekkinud jäätmed 07 02 01* Vesipõhised pesuvedelikud ja emalahused 07 02 03* Halogeenitud orgaanilised lahustid, pesuvedelikud ja emalahused 07 02 04* Muud orgaanilised lahustid, pesuvedelikud ja emalahused 07 02 07* Halogeene sisaldavad põhjasetted ja reaktsioonijäägid 07 02 08* Muud põhjasetted ja reaktsioonijäägid 07 02 09* Halogeene sisaldavad filtrikoogid ja kasutatud absorbendid 07 02 10* Muud filtrikoogid ja kasutatud absorbendid 07 02 11* Ohtlikke aineid sisaldavad reovee kohtpuhastussetted 07 02 12 Reovee kohtpuhastussetted, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 07 02 11* 07 02 13 Plastijäätmed 07 02 14* Ohtlikke aineid sisaldavad lisandijäätmed 07 02 15 Lisandijäätmed, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 07 02 14* 07 02 16* Ohtlikke silikoone sisaldavad jäätmed 07 02 17 Silikoone sisaldavad jäätmed, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 07 02 16* 07 02 99 Nimistus mujal nimetamata jäätmed 07 03 Orgaaniliste värvainete ja pigmentide valmistamisel, kokkusegamisel, jaotamisel ja kasutamisel tekkinud jäätmed (välja arvatud alajaotises 06 11 nimetatud jäätmed) 07 03 01* Vesipõhised pesuvedelikud ja emalahused 07 03 03* Halogeenitud orgaanilised lahustid, pesuvedelikud ja emalahused 07 03 04* Muud orgaanilised lahustid, pesuvedelikud ja emalahused 07 03 07* Halogeene sisaldavad põhjasetted ja reaktsioonijäägid 07 03 08* Muud põhjasetted ja reaktsioonijäägid 07 03 09* Halogeene sisaldavad filtrikoogid ja kasutatud absorbendid 07 03 10* Muud filtrikoogid ja kasutatud absorbendid 07 03 11* Ohtlikke aineid sisaldavad reovee kohtpuhastussetted 07 03 12 Reovee kohtpuhastussetted, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 07 03 11* 07 03 99 Nimistus mujal nimetamata jäätmed 07 04 Orgaaniliste taimekaitsevahendite (välja arvatud koodinumbritega 02 01 08 ja 02 01 09 nimetatud jäätmed), puidukaitsevahendite (välja arvatud alajaotises 03 02 nimetatud jäätmed) ning muude biotsiidide valmistamisel, kokkusegamisel, jaotamisel ja kasutamisel tekkinud jäätmed 07 04 01* Vesipõhised pesuvedelikud ja emalahused 07 04 03* Halogeenitud orgaanilised lahustid, pesuvedelikud ja emalahused 07 04 04* Muud orgaanilised lahustid, pesuvedelikud ja emalahused 07 04 07* Halogeene sisaldavad põhjasetted ja reaktsioonijäägid 07 04 08* Muud põhjasetted ja reaktsioonijäägid 07 04 09* Halogeene sisaldavad filtrikoogid ja kasutatud absorbendid 07 04 10* Muud filtrikoogid ja kasutatud absorbendid 07 04 11* Ohtlikke aineid sisaldavad reovee kohtpuhastussetted 07 04 12 Reovee kohtpuhastussetted, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 07 04 11* 07 04 13* Ohtlikke aineid sisaldavad tahked jäätmed 07 04 99 Nimistus mujal nimetamata jäätmed 07 05 Ravimite valmistamisel, kokkusegamisel, jaotamisel ja kasutamisel tekkinud jäätmed 07 05 01* Vesipõhised pesuvedelikud ja emalahused 07 05 03* Halogeenitud orgaanilised lahustid, pesuvedelikud ja emalahused 07 05 04* Muud orgaanilised lahustid, pesuvedelikud ja emalahused 07 05 07* Halogeene sisaldavad põhjasetted ja reaktsioonijäägid 07 05 08* Muud põhjasetted ja reaktsioonijäägid 07 05 09* Halogeene sisaldavad filtrikoogid ja kasutatud absorbendid 07 05 10* Muud filtrikoogid ja kasutatud absorbendid 07 05 11* Ohtlikke aineid sisaldavad reovee kohtpuhastussetted 07 05 12 Reovee kohtpuhastussetted, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 07 05 11* 07 05 13* Ohtlikke aineid sisaldavad tahked jäätmed 07 05 14 Tahked jäätmed, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 07 05 13* 07 05 99 Nimistus mujal nimetamata jäätmed 07 06 Rasvade, määrete, seepide, puhastus-, desinfitseerimis- ja kosmeetikavahendite valmistamisel, kokkusegamisel, jaotamisel ning kasutamisel tekkinud jäätmed 07 06 01* Vesipõhised pesuvedelikud ja emalahused 07 06 03* Halogeenitud orgaanilised lahustid, pesuvedelikud ja emalahused 07 06 04* Muud orgaanilised lahustid, pesuvedelikud ja emalahused 07 06 07* Halogeene sisaldavad põhjasetted ja reaktsioonijäägid 07 06 08* Muud põhjasetted ja reaktsioonijäägid 07 06 09* Halogeene sisaldavad filtrikoogid ja kasutatud absorbendid 07 06 10* Muud filtrikoogid ja kasutatud absorbendid 07 06 11* Ohtlikke aineid sisaldavad reovee kohtpuhastussetted 07 06 12 Reovee kohtpuhastussetted, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 07 06 11* 07 06 99 Nimistus mujal nimetamata jäätmed 07 07 Peenkemikaalide ja nimistus mujal nimetamata keemiatoodete valmistamisel, kokkusegamisel, jaotamisel ja kasutamisel tekkinud jäätmed 07 07 01* Vesipõhised pesuvedelikud ja emalahused 07 07 03* Halogeenitud orgaanilised lahustid, pesuvedelikud ja emalahused 07 07 04* Muud orgaanilised lahustid, pesuvedelikud ja emalahused 07 07 07* Halogeene sisaldavad põhjasetted ja reaktsioonijäägid 07 07 08* Muud põhjasetted ja reaktsioonijäägid 07 07 09* Halogeene sisaldavad filtrikoogid ja kasutatud absorbendid 07 07 10* Muud filtrikoogid ja kasutatud absorbendid 07 07 11* Ohtlikke aineid sisaldavad reovee kohtpuhastussetted 07 07 12 Reovee kohtpuhastussetted, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 07 07 11* 07 07 99 Nimistus mujal nimetamata jäätmed 08 PINNAKATETE (VÄRVIDE, LAKKIDE JA KLAASJATE EMAILIDE), LIIMIDE, HERMEETIKUTE JA TRÜKIVÄRVIDE VALMISTAMISEL, KOKKUSEGAMISEL, JAOTAMISEL JA KASUTAMISEL TEKKINUD JÄÄTMED 08 01 Värvide ja lakkide valmistamisel, kokkusegamisel, jaotamisel ja kasutamisel ning eemaldamisel tekkinud jäätmed 08 01 11* Orgaanilisi lahusteid või muid ohtlikke aineid sisaldavad värvi- ja lakijäätmed 08 01 12 Värvi- ja lakijäätmed, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 08 01 11* 08 01 13* Orgaanilisi lahusteid või muid ohtlikke aineid sisaldavad värvi- või lakisetted 08 01 14 Värvi- või lakisetted, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 08 01 13* 08 01 15* Värve või lakke sisaldavad vesisetted, mis sisaldavad orgaanilisi lahusteid või muid ohtlikke aineid 08 01 16 Värve või lakke sisaldavad vesisetted, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 08 01 15* 08 01 17* Värvide või lakkide eemaldamisel tekkinud jäätmed, mis sisaldavad orgaanilisi lahusteid või muid ohtlikke aineid 08 01 18 Värvide või lakkide eemaldamisel tekkinud jäätmed, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 08 01 17* 08 01 19* Värve või lakke sisaldavad vesisuspensioonid, mis sisaldavad orgaanilisi lahusteid või muid ohtlikke aineid 08 01 20 Värve või lakke sisaldavad vesisuspensioonid, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 08 01 19* 08 01 21* Värvi või laki eemaldamisjäätmed 08 01 99 Nimistus mujal nimetamata jäätmed 08 02 Muude pinnakatete (sealhulgas keraamiliste materjalide) valmistamisel, kokkusegamisel, jaotamisel ja kasutamisel tekkinud jäätmed 08 02 01 Pulberpinnakatete jäätmed 08 02 02 Keraamilisi materjale sisaldavad vesisetted 08 02 03 Keraamilisi materjale sisaldavad vesisuspensioonid 08 02 99 Nimistus mujal nimetamata jäätmed 08 03 Trükivärvide valmistamisel, kokkusegamisel, jaotamisel ja kasutamisel tekkinud jäätmed 08 03 07 Trükivärvi sisaldavad vesisetted 08 03 08 Trükivärvi sisaldavad vesipõhised vedeljäätmed 08 03 12* Ohtlikke aineid sisaldavad trükivärvijäätmed 08 03 13 Trükivärvijäätmed, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 08 03 12* 08 03 14* Ohtlikke aineid sisaldavad trükivärvisetted 08 03 15 Trükivärvisetted, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 08 03 14* 08 03 16* Söövituslahusejäätmed 08 03 17* Ohtlikke aineid sisaldavad toonerijäätmed 08 03 18 Toonerijäätmed, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 08 03 17* 08 03 19* Dispersne õli 08 03 99 Nimistus mujal nimetamata jäätmed 08 04 Liimide ja hermeetikute (sealhulgas veekindlust suurendavate ainete) valmistamisel, kokkusegamisel, jaotamisel ja kasutamisel tekkinud jäätmed 08 04 09* Orgaanilisi lahusteid või muid ohtlikke aineid sisaldavad liimi- ja hermeetikujäätmed 08 04 10 Liimi- ja hermeetikujäätmed, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 08 04 09* 08 04 11* Orgaanilisi lahusteid või muid ohtlikke aineid sisaldavad liimi- ja hermeetikusetted 08 04 12 Liimi- ja hermeetikusetted, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 08 04 11* 08 04 13* Liime või hermeetikuid sisaldavad vesisetted, mis sisaldavad orgaanilisi lahusteid või muid ohtlikke aineid 08 04 14 Liime või hermeetikuid sisaldavad vesisetted, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 08 04 13* 08 04 15* Liime või hermeetikuid sisaldavad vesipõhised vedeljäätmed, mis sisaldavad orgaanilisi lahusteid või muid ohtlikke aineid 08 04 16 Liime või hermeetikuid sisaldavad vesipõhised vedeljäätmed, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 08 04 15* 08 04 17* Kampoliõli 08 04 99 Nimistus mujal nimetamata jäätmed 08 05 Mujal jaotises 08 nimetamata jäätmed 08 05 01* Isotsüanaadijäätmed 09 FOTOGRAAFIAJÄÄTMED 09 01 Fotograafiajäätmed 09 01 01* Vesialusilmuti- ja -aktivaatorilahused 09 01 02* Ofsetplaatide vesialusilmutilahused 09 01 03* Lahustitel põhinevate ilmutite lahused 09 01 04* Kinnistilahused 09 01 05* Pleegituslahused ja pleegituskinnistilahused 09 01 06* Fotograafiajäätmete kohttöötlemisel tekkinud hõbedat M sisaldavad jäätmed 09 01 07 Hõbedat või hõbedaühendeid sisaldav fotofilm ja -paber 09 01 08 Hõbeda- või hõbedaühenditevaba fotofilm ja -paber 09 01 10 Patareideta ühekorrafotoaparaadid 09 01 12 Patareidega ühekorrafotoaparaadid, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 09 01 11* 09 01 13* Fotograafiajäätmete kohttöötlemisel tekkinud vesipõhised vedeljäätmed, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 09 01 06* 09 01 99 Nimistus mujal nimetamata jäätmed 10 TERMILISTES PROTSESSIDES TEKKINUD JÄÄTMED 10 01 Jõujaamades ja muudes põletusseadmetes tekkinud jäätmed (välja arvatud jaotises 19 nimetatud jäätmed) 10 01 01 Koldetuhk, räbu ja katlatuhk (välja arvatud koodinumbriga 10 01 04* nimetatud katlatuhk ning koodinumbritega 10 01 96* ja 10 01 97* nimetatud jäätmed) 10 01 02 Kivisöelendtuhk 10 01 03 Turba ja töötlemata puidu põletamisel tekkinud lendtuhk 10 01 04* Õlilendtuhk ja –katlatuhk 10 01 05 Protsessist väljuvate gaaside väävlitustamisel tekkinud kaltsiumipõhised tahked reaktsioonijäätmed 10 01 07 Protsessist väljuvate gaaside väävlitustamisel tekkinud kaltsiumipõhised püdelad reaktsioonijäätmed 10 01 09* Väävelhape 10 01 13* Kütusena kasutatavate emulgeeritud süsivesinike põletamisel tekkinud lendtuhk 10 01 14* Koospõletamisel tekkinud ohtlikke aineid sisaldav POS koldetuhk, räbu ja katlatuhk 10 01 15 Koospõletamisel tekkinud koldetuhk, räbu ja katlatuhk, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 10 01 14* 10 01 16* Koospõletamisel tekkinud ohtlikke aineid sisaldav POS lendtuhk 10 01 17 Koospõletamisel tekkinud lendtuhk, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 10 01 16* 10 01 18* Ohtlikke aineid sisaldavad gaasipuhastusjäätmed 10 01 19 Gaasipuhastusjäätmed, mida ei ole nimetatud koodinumbritega 10 01 05, 10 01 07 ja 10 01 18* 10 01 20* Ohtlikke aineid sisaldavad reovee kohtpuhastussetted 10 01 21 Reovee kohtpuhastussetted, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 10 01 20* 10 01 22* Ohtlikke aineid sisaldavad vesisegused katlapuhastussetted 10 01 23 Vesisegused katlapuhastussetted, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 10 01 22* 10 01 24 Keevkihtkatelde liiv 10 01 25 Kivisöejõujaamades kütuse ladustamisel ja ettevalmistamisel tekkinud jäätmed 10 01 26 Jahutusveekäitlusel tekkinud jäätmed 10 01 95 Põlevkivijõujaamades kütuse ladustamisel ja ettevalmistamisel tekkinud jäätmed 10 01 96* Raske kütteõli põletamisel tekkinud koldetuhk ja -räbu ning katlatuhk 10 01 97 Põlevkivikoldetuhk 10 01 98 Põlevkivilendtuhk 10 01 99 Nimistus mujal nimetamata jäätmed 10 02 Raua- ja terasetootmisjäätmed 10 02 01 Räbutöötlemisjäätmed 10 02 02 Töötlemata räbu 10 02 07* Ohtlikke aineid sisaldavad tahked gaasipuhastusjäätmed POS 10 02 08 Tahked gaasipuhastusjäätmed, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 10 02 07* 10 02 10 Valtsimistagi M 10 02 11* Jahutusveekäitlusel tekkinud õli sisaldavad jäätmed 10 02 12 Jahutusveekäitlusel tekkinud jäätmed, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 10 02 11* 10 02 13* Ohtlikke aineid sisaldavad gaasipuhastussetted ja - filtrikoogid 10 02 14 Gaasipuhastussetted ja -filtrikoogid, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 10 02 13* 10 02 15 Muud gaasipuhastussetted ja -filtrikoogid 10 02 99 Nimistus mujal nimetamata jäätmed 10 03 Alumiiniumi termometallurgiaprotsessides tekkinud jäätmed 10 03 02 Anoodimurd 10 03 04* Primaarsulatusräbu POS 10 03 05 Alumiiniumoksiidijäätmed 10 03 08* Soolaräbu sekundaarsulatusest POS 10 03 09* Musträbu sekundaarsulatusest POS 10 03 15* Põlev ujuräbu või ujuräbu, mis kokkupuutel veega eraldab ohtlikul hulgal põlevgaase 10 03 16 Ujuräbu, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 10 13 15* 10 03 17* Anoodi valmistamisel tekkinud tõrva sisaldavad jäätmed 10 03 18 Anoodi valmistamisel tekkinud süsinikku sisaldavad jäätmed, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 10 03 17* 10 03 19* Ohtlikke aineid sisaldav tolm protsessist väljuvates POS gaasides 10 03 20 Protsessist väljuvates gaasides sisalduv tolm, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 10 03 19* 10 03 21* Ohtlikke aineid sisaldavad muud peenosakesed ja tolm POS (sealhulgas kuulveskitolm) 10 03 22 Muud peenosakesed ja tolm (sealhulgas kuulveskitolm), mida ei ole nimetatud koodinumbriga 10 03 21* 10 03 23* Ohtlikke aineid sisaldavad tahked gaasipuhastusjäätmed 10 03 24 Tahked gaasipuhastusjäätmed, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 10 03 23* 10 03 25* Ohtlikke aineid sisaldavad gaasipuhastussetted ja - filtrikoogid 10 03 26 Gaasipuhastussetted ja -filtrikoogid, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 10 03 25* 10 03 27* Jahutusveekäitlusel tekkinud õli sisaldavad jäätmed 10 03 28 Jahutusveekäitlusel tekkinud jäätmed, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 10 03 27* 10 03 29* Ohtlikke aineid sisaldavad soolaräbu- ja POS musträbukäitlusjäätmed 10 03 30 Soolaräbu- ja musträbukäitlusjäätmed, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 10 03 29* 10 03 99 Nimistus mujal nimetamata jäätmed 10 04 Plii termometallurgiaprotsessides tekkinud jäätmed 10 04 01* Primaar- ja sekundaarsulatusräbu POS 10 04 02* Primaar- ja sekundaarsulatustagi ja -ujuräbu POS 10 04 03* Kaltsiumarsenaat 10 04 04* Protsessist väljuvates gaasides sisalduv tolm POS 10 04 05* Muud peenosakesed ja tolm POS 10 04 06* Tahked gaasipuhastusjäätmed POS 10 04 07* Gaasipuhastussetted ja -filtrikoogid 10 04 09* Jahutusveekäitlusel tekkinud õli sisaldavad jäätmed 10 04 10 Jahutusveekäitlusel tekkinud jäätmed, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 10 04 09* 10 04 99 Nimistus mujal nimetamata jäätmed 10 05 Tsingi termometallurgiaprotsessides tekkinud jäätmed 10 05 01 Primaar- ja sekundaarsulatusräbu 10 05 03* Protsessist väljuvates gaasides sisalduv tolm POS 10 05 04 Muud peenosakesed ja tolm 10 05 05* Tahked gaasipuhastusjäätmed POS 10 05 06* Gaasipuhastussetted ja -filtrikoogid 10 05 08* Jahutusveekäitlusel tekkinud õli sisaldavad jäätmed 10 05 09 Jahutusveekäitlusel tekkinud jäätmed, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 10 05 08* 10 05 10* Põlev tagi ja ujuräbu või tagi ja ujuräbu, mis kokkupuutel veega eraldavad ohtlikul hulgal põlevgaase 10 05 11 Tagi ja ujuräbu, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 10 05 10* 10 05 99 Nimistus mujal nimetamata jäätmed 10 06 Vase termometallurgiaprotsessides tekkinud jäätmed 10 06 01 Primaar- ja sekundaarsulatusräbu 10 06 02 Primaar- ja sekundaarsulatustagi ja -ujuräbu 10 06 03* Protsessist väljuvates gaasides sisalduv tolm POS 10 06 04 Muud peenosakesed ja tolm 10 06 06* Tahked gaasipuhastusjäätmed POS 10 06 07* Gaasipuhastussetted ja -filtrikoogid 10 06 09* Jahutusveekäitlusel tekkinud õli sisaldavad jäätmed 10 06 10 Jahutusveekäitlusel tekkinud jäätmed, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 10 06 09* 10 06 99 Nimistus mujal nimetamata jäätmed 10 07 Hõbeda, kulla ja plaatina termometallurgiaprotsessides tekkinud jäätmed 10 07 01 Primaar- ja sekundaarsulatusräbu 10 07 02 Primaar- ja sekundaarsulatustagi ja -ujuräbu 10 07 03 Tahked gaasipuhastusjäätmed 10 07 04 Muud peenosakesed ja tolm 10 07 05 Gaasipuhastussetted ja -filtrikoogid 10 07 07* Jahutusveekäitlusel tekkinud õli sisaldavad jäätmed 10 07 08 Jahutusveekäitlusel tekkinud jäätmed, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 10 07 07* 10 07 99 Nimistus mujal nimetamata jäätmed 10 08 Muude värviliste metallide termometallurgiaprotsessides tekkinud jäätmed 10 08 04 Peenosakesed ja tolm 10 08 08* Soolaräbu primaar- ja sekundaarsulatusest POS 10 08 09 Muu räbu 10 08 10* Põlev tagi ja ujuräbu või tagi ja ujuräbu, mis kokkupuutel veega eraldavad ohtlikul hulgal põlevgaase 10 08 11 Tagi ja ujuräbu, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 10 08 10* 10 08 12* Anoodivalmistamisel tekkinud tõrva sisaldavad jäätmed 10 08 13 Anoodivalmistamisel tekkinud süsinikku sisaldavad jäätmed, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 10 08 12* 10 08 14 Anoodimurd 10 08 15* Ohtlikke aineid sisaldav tolm protsessist väljuvates POS gaasides 10 08 16 Protsessist väljuvates gaasides sisalduv tolm, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 10 08 15* 10 08 17* Protsessist väljuvate gaaside puhastussetted ja - filtrikoogid, mis sisaldavad ohtlikke aineid 10 08 18 Protsessist väljuvate gaaside puhastussetted ja - filtrikoogid, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 10 08 17* 10 08 19* Jahutusveekäitlusel tekkinud õli sisaldavad jäätmed 10 08 20 Jahutusveekäitlusel tekkinud jäätmed, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 10 08 19* 10 08 99 Nimistus mujal nimetamata jäätmed 10 09 Mustmetallide valujäätmed 10 09 03 Ahjuräbu 10 09 05* Ohtlikke aineid sisaldavad kasutamata jäänud valukärnid ja -vormid 10 09 06 Kasutamata jäänud valukärnid ja -vormid, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 10 09 05* 10 09 07* Ohtlikke aineid sisaldavad kasutatud valukärnid ja - vormid 10 09 08 Kasutatud valukärnid ja -vormid, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 10 09 07* 10 09 09* Ohtlikke aineid sisaldav tolm protsessist väljuvates POS gaasides 10 09 10 Protsessist väljuvates gaasides sisalduv tolm, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 10 09 09* 10 09 11* Muud ohtlikke aineid sisaldavad peenosakesed 10 09 12 Muud peenosakesed, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 10 09 11* 10 09 13* Ohtlikke aineid sisaldavad sideainete jäätmed 10 09 14 Sideainete jäätmed, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 10 09 13* 10 09 15* Pragude otsingul kasutatud, ohtlikke aineid sisaldavate materjalide jäätmed 10 09 16 Pragude otsingul kasutatud materjalide jäätmed, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 10 09 15* 10 09 99 Nimistus mujal nimetamata jäätmed M 10 09 99 01 Malmivalujäätmed M 10 09 99 02 Raua- ja terasevalujäätmed M 10 10 Värviliste metallide valujäätmed 10 10 03 Ahjuräbu 10 10 05* Ohtlikke aineid sisaldavad kasutamata jäänud valukärnid ja -vormid 10 10 06 Kasutamata jäänud valukärnid ja -vormid, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 10 10 05* 10 10 07* Ohtlikke aineid sisaldavad kasutatud valukärnid ja - vormid 10 10 08 Kasutatud valukärnid ja -vormid, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 10 10 07* 10 10 09* Ohtlikke aineid sisaldav tolm protsessist väljuvates gaasides 10 10 10 Protsessist väljuvates gaasides sisalduv tolm, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 10 10 09* 10 10 11* Muud ohtlikke aineid sisaldavad peenosakesed 10 10 12 Muud peenosakesed, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 10 10 11* 10 10 13* Ohtlikke aineid sisaldavad sideainete jäätmed 10 10 14 Sideainete jäätmed, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 10 10 13* 10 10 15* Pragude otsingul kasutatud, ohtlikke aineid sisaldavate materjalide jäätmed 10 10 16 Pragude otsingul kasutatud materjalide jäätmed, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 10 10 15* 10 10 99 Nimistus mujal nimetamata jäätmed M 10 10 99 01 Vase- ja vasesulamivalujäätmed M 10 10 99 02 Alumiiniumi- ja alumiiniumisulamivalujäätmed M 10 10 99 03 Plii- ja pliisulamivalujäätmed M 10 10 99 04 Muude värviliste metallide ja nende sulamite valujäätmed M 10 10 99 05 Segametallivalujäätmed M 10 11 Klaasi ja klaastoodete valmistamisel tekkinud jäätmed 10 11 03 Klaaskiudmaterjali jäätmed 10 11 05 Peenosakesed ja tolm 10 11 09* Ohtlikke aineid sisaldavad valmistussegujäätmed enne termilist töötlemist 10 11 10 Valmistussegujäätmed enne termilist töötlemist, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 10 11 09* 10 11 11* Raskmetalle sisaldav klaasipuru ja -pulber (näiteks elektronkiiretorujäätmed) 10 11 12 Klaasijäätmed, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 10 11 11* 10 11 13* Ohtlikke aineid sisaldavad klaasipoleerimis- ja - lihvimissetted 10 11 14 Klaasipoleerimis- ja -lihvimissetted, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 10 11 13* 10 11 15* Protsessist väljuvate gaaside tahked puhastusjäätmed, mis sisaldavad ohtlikke aineid 10 11 16 Protsessist väljuvate gaaside tahked puhastusjäätmed, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 10 11 15* 10 11 17* Protsessist väljuvate gaaside puhastussetted ja - filtrikoogid, mis sisaldavad ohtlikke aineid 10 11 18 Protsessist väljuvate gaaside puhastussetted ja - filtrikoogid, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 10 11 17* 10 11 19* Ohtlikke aineid sisaldavad tahked reovee kohtpuhastussetted 10 11 20 Tahked reovee kohtpuhastussetted, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 10 11 19* 10 11 99 Nimistus mujal nimetamata jäätmed 10 12 Keraamikatoodete, telliste, plaatide ja ehitustoodete valmistamisel tekkinud jäätmed 10 12 01 Valmistussegujäätmed enne termilist töötlemist 10 12 03 Peenosakesed ja tolm 10 12 05 Gaasipuhastussetted ja -filtrikoogid 10 12 06 Kasutuskõlbmatud vormid M 10 12 08 Keraamiliste materjalide, telliste, plaatide ja ehitustoodete jäätmed (pärast termilist töötlemist) 10 12 09* Ohtlikke aineid sisaldavad tahked gaasipuhastusjäätmed 10 12 10 Tahked gaasipuhastusjäätmed, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 10 12 09* 10 12 11* Raskmetalle sisaldavad glasuurimisjäätmed 10 12 12 Glasuurimisjäätmed, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 10 12 11* 10 12 13 Reovee kohtpuhastussetted 10 12 99 Nimistus mujal nimetamata jäätmed 10 13 Tsemendi, lubja, krohvisegu ja nendest toodete valmistamisel tekkinud jäätmed 10 13 01 Valmistussegujäätmed enne termilist töötlemist 10 13 04 Lubja kaltsineerimisel ja kustutamisel tekkinud jäätmed 10 13 06 Peenosakesed ja tolm (välja arvatud koodinumbritega 10 13 12* ja 10 13 13 nimetatud jäätmed) 10 13 07 Gaasipuhastussetted ja -filtrikoogid 10 13 09* Asbesttsemendi valmistamisel tekkinud asbesti sisaldavad jäätmed 10 13 10 Asbesttsemendi valmistamisel tekkinud jäätmed, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 10 13 09* 10 13 11 Tsemendipõhiste komposiitmaterjalide jäätmed, mida ei ole nimetatud koodinumbritega 10 13 09* ja 10 13 10 10 13 12* Ohtlikke aineid sisaldavad või aluselised tahked gaasipuhastusjäätmed 10 13 13 Tahked gaasipuhastusjäätmed, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 10 13 12* 10 13 14 Betoonijäätmed ja betoonisete 10 13 99 Nimistus mujal nimetamata jäätmed 10 14 Krematooriumijäätmed 10 14 01* Elavhõbedat sisaldavad gaasipuhastusjäätmed 11 METALLIDE JA MUUDE MATERJALIDE PINNATÖÖTLUSEL JA PINDAMISEL NING VÄRVILISTE METALLIDE HÜDROMETALLURGIAPROTSESSIDES TEKKINUD JÄÄTMED 11 01 Metallide ja muude materjalide pinnatöötlusel ja pindamisel (näiteks galvaanimisel, tsinkimisel, peitsimisel, söövitamisel, fosfaatimisel, leeliselisel rasvaärastusel, anoodimisel) tekkinud jäätmed 11 01 05* Peitsimishapped 11 01 06* Nimistus mujal nimetamata happed 11 01 07* Peitsimisalused 11 01 08* Fosfaatimissetted 11 01 09* Ohtlikke aineid sisaldavad setted ja filtrikoogid 11 01 10 Setted ja filtrikoogid, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 11 01 09* 11 01 11* Ohtlikke aineid sisaldav loputusvesi 11 01 12 Loputusvesi, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 11 01 11* 11 01 13* Ohtlikke aineid sisaldavad rasvaärastusjäätmed 11 01 14 Rasvaärastusjäätmed, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 11 01 13* 11 01 15* Ohtlikke aineid sisaldavad membraanpuhastus- või ioonvahetussüsteemides tekkinud eluaat ja setted 11 01 16* Küllastunud või kasutatud ioonvahetusvaigud 11 01 98* Muud ohtlikke aineid sisaldavad jäätmed 11 01 99 Nimistus mujal nimetamata jäätmed 11 02 Värviliste metallide hüdrometallurgiaprotsessides tekkinud jäätmed 11 02 02* Tsingi hüdrometallurgiaprotsessides tekkinud setted (sealhulgas jarosiit, götiit) 11 02 03 Vesielektrolüüsianoodide tootmisel tekkinud jäätmed 11 02 05* Ohtlikke aineid sisaldavad vase hüdrometallurgiaprotsessides tekkinud jäätmed 11 02 06 Vase hüdrometallurgiaprotsessides tekkinud jäätmed, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 11 02 05* 11 02 07* Muud ohtlikke aineid sisaldavad jäätmed 11 02 99 Nimistus mujal nimetamata jäätmed 11 03 Karastamisel tekkinud setted ja tahked jäätmed 11 03 01* Tsüaniide sisaldavad jäätmed 11 03 02* Muud jäätmed 11 05 Kuumgalvaanimisjäätmed 11 05 01 Kõvatsink M 11 05 02 Tsingituhk 11 05 03* Tahked gaasipuhastusjäätmed 11 05 04* Kasutatud räbusti 11 05 99 Nimistus mujal nimetamata jäätmed 12 METALLIDE JA PLASTIDE MEHAANILISEL VORMIMISEL NING FÜÜSIKALISEL JA MEHAANILISEL PINNATÖÖTLEMISEL TEKKINUD JÄÄTMED 12 01 Metallide ja plastide mehaanilisel vormimisel ning füüsikalisel ja mehaanilisel pinnatöötlemisel tekkinud jäätmed 12 01 01 Mustmetalliviilmed ja -treilaastud M 12 01 02 Mustmetallitolm ja -kübemed M 12 01 03 Värvilise metalli viilmed ja treilaastud M 12 01 03 01 Vase- ja vasesulamiviilmed ja -treilaastud M 12 01 03 02 Alumiiniumi- ja alumiiniumisulamiviilmed ja -treilaastud M 12 01 03 03 Plii- ja pliisulamiviilmed ja -treilaastud M Muude värviliste metallide ja nende sulamite viilmed ja M 12 01 03 04 treilaastud 12 01 03 05 Segametalliviilmed ja -treilaastud M 12 01 04 Värvilise metalli tolm ja kübemed M 12 01 04 01 Vase- ja vasesulamitolm ja -kübemed M 12 01 04 02 Alumiiniumi- ja alumiiniumisulamitolm ja -kübemed M Plii- ja pliisulamitolm ja -kübemed, -viilmed ja - M 12 01 04 03 treilaastud Muude värviliste metallide ja nende sulamite tolm ja M 12 01 04 04 kübemed 12 01 04 05 Segametallitolm ja -kübemed M 12 01 05 Plasti höövli- ja treilaastud 12 01 06* Halogeene sisaldavad mineraalõlipõhised metallitöötlusõlijäätmed (välja arvatud emulsioonid ja lahused) 12 01 07* Halogeenivabad mineraalõlipõhised metallitöötlusõlijäätmed (välja arvatud emulsioonid ja lahused) 12 01 08* Halogeene sisaldavad metallitöötlusemulsiooni- ja - lahusejäätmed 12 01 09* Halogeenivabad metallitöötlusemulsiooni- ja - lahusejäätmed 12 01 10* Sünteetilised metallitöötlusõlid 12 01 12* Heitvaha ja -rasv 12 01 13 Keevitusjäätmed 12 01 14* Ohtlikke aineid sisaldavad metallitöötlussetted 12 01 15 Metallitöötlussetted, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 12 01 14* 12 01 16* Ohtlikke aineid sisaldavad liivapritsimisjäätmed 12 01 17 Liivapritsimisjäätmed, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 12 01 16* 12 01 18* Õli sisaldavad metallisetted (lihvimis-, hoonimis- ja soveldamissetted) 12 01 19* Täielikult biolagunev masinaõli 12 01 20* Ohtlikke aineid sisaldavad kasutatud lihvkäiad ja - materjalid 12 01 21 Kasutatud lihvkäiad ja -materjalid, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 12 01 20* 12 01 99 Nimistus mujal nimetamata jäätmed 12 03 Rasva vesi- ja aurärastamisel tekkinud jäätmed (välja arvatud jaotises 11 nimetatud jäätmed) 12 03 01* Vesipõhised pesuvedelikud 12 03 02* Rasva aurärastusjäätmed 13 ÕLI- JA VEDELKÜTUSEJÄÄTMED (välja arvatud toiduõlid ning jaotistes 05, 12 ja 19 nimetatud jäätmed) 13 01 Hüdraulikaõlijäätmed 13 01 01* PCB-sid sisaldavad hüdraulikaõlid 13 01 04* Klooritud emulsioonid 13 01 05* Kloorimata emulsioonid 13 01 09* Mineraalõlipõhised klooritud hüdraulikaõlid 13 01 10* Mineraalõlipõhised kloorimata hüdraulikaõlid 13 01 11* Sünteetilised hüdraulikaõlid 13 01 12* Täielikult biolagunevad hüdraulikaõlid 13 01 13* Muud hüdraulikaõlid 13 02 Mootori-, käigukasti- ja määrdeõlijäätmed 13 02 04* Mineraalõlipõhised klooritud mootori-, käigukasti- ja määrdeõlid 13 02 05* Mineraalõlipõhised kloorimata mootori-, käigukasti- ja määrdeõlid 13 02 06* Sünteetilised mootori-, käigukasti- ja määrdeõlid 13 02 07* Täielikult biolagunevad mootori-, käigukasti- ja määrdeõlid 13 02 08* Muud mootori-, käigukasti- ja määrdeõlid 13 03 Isolatsiooni- ja soojusvahetusvanaõlijäätmed 13 03 01* PCB-sid sisaldavad isolatsiooni- ja soojusvahetusõlid 13 03 06* Mineraalõlipõhised klooritud isolatsiooni- ja soojusvahetusõlid, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 13 03 01* 13 03 07* Mineraalõlipõhised kloorimata isolatsiooni- ja soojusvahetusõlid 13 03 08* Sünteetilised isolatsiooni- ja soojusvahetusõlid 13 03 09* Täielikult biolagunevad isolatsiooni- ja soojusvahetusõlid 13 03 10* Muud isolatsiooni- ja soojusvahetusõlid 13 04 Pilsivesi 13 04 01* Siseveesõidukite pilsivesi 13 04 02* Sadamates laevadelt vastuvõetud pilsivesi 13 04 03* Muude veesõidukite pilsivesi 13 05 Õlipüünisejäätmed 13 05 01* Tahked liiva- ja õlipüünisejäätmed 13 05 02* Õlipüünisesetted 13 05 03* Õlikogurisetted 13 05 06* Õlipüünistes lahutatud õli 13 05 07* Õlipüünistes lahutatud õline vesi 13 05 08* Segajäätmed liiva- ja õlipüünistest 13 07 Vedelkütusejäätmed 13 07 01* Kütteõli ja diislikütus 13 07 02* Bensiin 13 07 03* Muud kütused (sealhulgas kütusesegud) 13 08 Nimistus mujal nimetamata õlijäätmed 13 08 01* Soolaärastussetted või -emulsioonid 13 08 02* Muud emulsioonid 13 08 99* Nimistus mujal nimetamata jäätmed 14 ORGAANILISTE LAHUSTITE, KÜLMUTUSAGENSIDE JA PROPELLENTIDE JÄÄTMED (välja arvatud jaotistes 07 ja 08 nimetatud jäätmed) 14 06 Orgaaniliste lahustite, külmutusagenside ja vahu- või aerosoolipropellentide jäätmed 14 06 01* Klorofluorosüsivesinikud, HCFC-, HFC-ained 14 06 02* Muud halogeenitud lahustid ja lahustisegud 14 06 03* Muud lahustid ja lahustisegud 14 06 04* Halogeenitud lahusteid sisaldavad setted või tahked jäätmed 14 06 05* Muid lahusteid sisaldavad setted või tahked jäätmed 15 PAKENDIJÄÄTMED, NIMISTUS MUJAL NIMETAMATA ABSORBENDID, PUHASTUSKALTSUD, FILTERMATERJALID JA KAITSERIIETUS 15 01 Pakendid (sealhulgas lahus kogutud olmepakendijäätmed) 15 01 01 Paber- ja kartongpakendid 15 01 02 Plastpakendid 15 01 03 Puitpakendid 15 01 04 Metallpakendid M 15 01 04 02 Mustmetallpakendid M Alumiiniumpakendid ja muust värvilisest metallist M 15 01 04 03 pakendid 15 01 04 05 Segametallpakendid M 15 01 05 Komposiitpakendid 15 01 06 Segapakendid 15 01 07 Klaaspakendid 15 01 09 Tekstiilpakendid 15 01 10* Ohtlikke aineid sisaldavad või nendega saastatud pakendid Ohtlikke aineid sisaldavad või nendega saastunud M 15 01 10 01* mustmetallpakendid 15 01 10 02* Ohtlikke aineid sisaldavad või nendega saastunud M alumiiniumpakendid ja muust värvilisest metallist pakendid 15 01 11* Ohtlikust poorsest ainest (näiteks asbestist) koosnevat ruumvõret sisaldavad metallpakendid, sealhulgas tühjad survemahutid 15 02 Absorbendid, filtermaterjalid, puhastuskaltsud ja kaitseriietus 15 02 02* Ohtlike ainetega saastatud absorbendid, puhastuskaltsud, filtermaterjalid (sealhulgas nimistus mujal nimetamata õlifiltrid) ja kaitseriietus 15 02 03 Absorbendid, puhastuskaltsud, filtermaterjalid ja kaitseriietus, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 15 02 02* 16 NIMISTUS MUJAL NIMETAMATA JÄÄTMED 16 01 Romusõidukid mitmesugustest liiklusvaldkondadest (sealhulgas liikurmasinad) ning romusõidukite lammutamisel ja sõidukihooldusel tekkinud jäätmed (välja arvatud jaotistes 13 ja 14 ning alajaotistes 16 06 ja 16 08 nimetatud jäätmed) 16 01 03 Vanarehvid P 16 01 03 01 M1-, N1-, O1- ja O2-kategooria sõidukite vanarehvid P 16 01 03 02 Muud vanarehvid, sealhulgas haagiserehvid, mida ei ole P nimetatud koodinumbritega 16 01 03 01, 16 01 03 03 ja 16 01 03 04 16 01 03 03 M2-, M3-, N2- ja N3-kategooria mootorsõidukite P vanarehvid 16 01 03 04 Erisõidukite, põllumajandusmasinate ja O3-kategooria P sõidukite vanarehvid, M2-, M3-, N2- ja N3-kategooria sõidukite väiksema kui 22,5“ läbimõõduga vanarehvid 16 01 04* Romusõidukid M, P 16 01 04 01* M1- ja N1-kategooria romusõidukid P, M 16 01 04 02* L2e-kategooria romusõidukid P, M 16 01 04 03* Lammutamisele minevad laevad M 16 01 06 Romusõidukid, mis ei sisalda vedelikke ega ohtlikke osi M, P 16 01 06 01 M1- ja N1-kategooria romusõidukid, mis ei sisalda P, M vedelikke ega ohtlikke osi 16 01 06 02 L2e-kategooria romusõidukid, mis ei sisalda vedelikke P, M ega ohtlikke osi 16 01 06 03 Lammutamisele minevad laevad, mida ei ole nimetatud M koodinumbriga 16 01 04 02* 16 01 07* Õlifiltrid P 16 01 08* Elavhõbedat sisaldavad osad 16 01 09* PCB-sid sisaldavad osad 16 01 10* Lõhkemisohtlikud osad (näiteks turvapadjad) P 16 01 11* Asbesti sisaldavad piduriklotsid P 16 01 12 Piduriklotsid, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 16 01 P 11* 16 01 13* Pidurivedelikud P 16 01 14* Ohtlikke aineid sisaldavad antifriisid P 16 01 15 Antifriisid, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 16 01 P 14* 16 01 16 Vedelgaasimahutid P 16 01 17 Mustmetallid M, P 16 01 18 Värvilised metallid M, P 16 01 18 01 Vask ja vasesulamid M, P 16 01 18 02 Alumiinium ja alumiiniumisulamid M, P 16 01 18 03 Plii ja pliisulamid M, P 16 01 18 04 Muud värvilised metallid ja nende sulamid M, P 16 01 18 05 Segametallid M, P 16 01 19 Plastid P 16 01 20 Klaas P 16 01 21* Ohtlikud osad, mida ei ole nimetatud koodinumbritega 16 P 01 07* kuni 16 01 11*, 16 01 13* ja 16 01 14* 16 01 21 01* Kasutatud kütusefiltrid P 16 01 21 02* Ohtlikke aineid sisaldavad mootorsõidukite M, P katalüsaatorseadmed 16 01 22 Nimistus mujal nimetamata osad P 16 01 22 01 Mootorsõidukite katalüsaatorseadmed, mida ei ole M, P nimetatud jäätmekoodiga 16 01 21 02* 16 01 99 Nimistus mujal nimetamata jäätmed P 16 02 Elektri- ja elektroonikaseadmete ning muude seadmete ja aparaatide jäätmed 16 02 09* PCB-sid sisaldavad trafod ja kondensaatorid M 16 02 10* PCB-sid sisaldavad või nendega saastatud kasutuselt kõrvaldatud seadmed, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 16 02 09* PCB-sid sisaldavad või nendega saastatud kasutuselt M 16 02 10 01* kõrvaldatud metallseadmed, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 16 02 09* 16 02 11* Klorofluorosüsivesinikke, HCFC- ja HFC-aineid P sisaldavad kasutuselt kõrvaldatud seadmed 16 02 11 01* Klorofluorosüsivesinikke, HCFC- ja HFC-aineid M sisaldavad kasutuselt kõrvaldatud metallseadmed 16 02 11 12* Klorofluorosüsivesinikke, HCFC- ja HFC-aineid P sisaldavad kasutuselt kõrvaldatud soojusvahetusseadmed 16 02 11 13* Klorofluorosüsivesinikke, HCFC- ja HFC-aineid P sisaldavad kasutuselt kõrvaldatud suured seadmed (mille mis tahes väline mõõde ei ületa 50 cm) 16 02 12* Vaba asbesti sisaldavad kasutuselt kõrvaldatud seadmed Vaba asbesti sisaldavad kasutuselt kõrvaldatud M 16 02 12 01* metallseadmed 16 02 13* Ohtlikke osi1 sisaldavad kasutuselt kõrvaldatud seadmed, P mida ei ole nimetatud koodinumbritega 16 02 09* kuni 16 02 12* 16 02 13 01* Ohtlikke osi1 sisaldavad kasutuselt kõrvaldatud M metallseadmed, mida ei ole nimetatud koodinumbritega 16 02 09*, 16 02 10 01*, 16 02 11 01* ja 16 02 12 01* Ohtlikke osi1 sisaldavad kasutuselt kõrvaldatud P 16 02 13 12* soojusvahetusseadmed, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 16 02 09* kuni 16 02 12* 16 02 13 13* Ohtlikke osi1 sisaldavad kasutuselt kõrvaldatud ekraanid, P kuvarid ja suurema kui 100 cm2 ekraaniga varustatud seadmed, mida ei ole nimetatud koodinumbritega 16 02 09* kuni 16 02 12* 16 02 13 14* Ohtlikke osi1 sisaldavad kasutuselt kõrvaldatud lambid, P mida ei ole nimetatud koodinumbritega 16 02 09* kuni 16 02 12* 16 02 13 15* Ohtlikke osi1 sisaldavad kasutuselt kõrvaldatud suured P seadmed (mille mis tahes väline mõõde on üle 50 cm), mida ei ole nimetatud koodinumbritega 16 02 09* kuni 16 02 12* ja 16 02 13 12* kuni 16 02 13 14* 16 02 13 16* Ohtlikke osi1 sisaldavad kasutuselt kõrvaldatud väikesed P seadmed (mille ükski väline mõõde ei ületa 50 cm), mida ei ole nimetatud koodinumbritega 16 02 09* kuni 16 02 12*, 16 02 13 12* kuni 16 02 13 14* ja 16 02 13 17* 16 02 13 17* Ohtlikke osi1 sisaldavad kasutuselt kõrvaldatud väikesed P infotehnoloogia- ja telekommunikatsiooniseadmed (mille ükski väline mõõde ei ületa 50 cm), mida ei ole nimetatud koodinumbritega 16 02 09* kuni 16 02 12* 16 02 13 18* Ohtlikke osi sisaldavad kasutuselt kõrvaldatud P tööstuslikuks otstarbeks kasutatud päikesepaneelid 16 02 14 Kasutuselt kõrvaldatud seadmed, mida ei ole nimetatud P koodinumbritega 16 02 09* kuni 16 02 13* 16 02 14 01 Kasutuselt kõrvaldatud metallseadmed, mida ei ole M, P nimetatud koodinumbritega 16 02 09*, 16 02 10 01*, 16 02 11 01*, 16 02 12 01* ja 16 02 13 01* 16 02 14 09 Kasutuselt kõrvaldatud elektri- ja elektroonikaseadmete P trükkplaadid 16 02 14 12 Kasutuselt kõrvaldatud soojusvahetusseadmed, mida ei P ole nimetatud koodinumbritega 16 02 09* kuni 16 02 13* 16 02 14 13 Kasutuselt kõrvaldatud ekraanid, kuvarid ja suurema kui P 100 cm2 ekraaniga varustatud seadmed, mida ei ole nimetatud koodinumbritega 16 02 09* kuni 16 02 13* 16 02 14 14 Kasutuselt kõrvaldatud lambid, mida ei ole nimetatud P koodinumbritega 16 02 09* kuni 16 02 13* 16 02 14 15 Kasutuselt kõrvaldatud suured seadmed (mille mis tahes P väline mõõde on üle 50 cm), mida ei ole nimetatud koodinumbritega 16 02 09* kuni 16 02 13* ja 16 02 14 12 kuni 16 02 14 14 16 02 14 16 Kasutuselt kõrvaldatud väikesed seadmed (mille ükski P väline mõõde ei ületa 50 cm), mida ei ole nimetatud koodinumbritega 16 02 09* kuni 16 02 13*, 16 02 14 12 kuni 16 02 14 14 ja 16 02 14 17 16 02 14 17 Kasutuselt kõrvaldatud väikesed infotehnoloogia- ja P telekommunikatsiooniseadmed (mille ükski väline mõõde ei ületa 50 cm), mida ei ole nimetatud koodinumbritega 16 02 09* kuni 16 02 13* 16 02 14 18 Kasutuselt kõrvaldatud tööstuslikuks otstarbeks kasutatud P päikesepaneelid, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 16 02 13 18* 16 02 15* Kasutuselt kõrvaldatud seadmetelt eemaldatud ohtlikud M, P osad Kasutuselt kõrvaldatud seadmetelt eemaldatud M, P 16 02 15 01* mustmetallist ohtlikud osad Kasutuselt kõrvaldatud seadmetelt eemaldatud vasest ja M, P 16 02 15 02* vasesulamitest ohtlikud osad Kasutuselt kõrvaldatud seadmetelt eemaldatud M, P 16 02 15 03* alumiiniumist ja alumiiniumisulamitest ohtlikud osad Kasutuselt kõrvaldatud seadmetelt eemaldatud pliist ja M, P 16 02 15 04* pliisulamitest ohtlikud osad Kasutuselt kõrvaldatud seadmetelt eemaldatud muudest M, P 16 02 15 05* värvilistest metallidest ja nende sulamitest ohtlikud osad Kasutuselt kõrvaldatud seadmetelt eemaldatud M, P 16 02 15 06* segametallidest ohtlikud osad 16 02 15 07* Ohtlikke aineid sisaldavad plastosad (näiteks põlemist P, POS takistavaid broomitud aineid sisaldavad plastosad) 16 02 15 08* Ohtlikke aineid sisaldavad klaasosad P 16 02 15 09* Ohtlikke aineid sisaldavad elektri- ja P elektroonikaseadmete trükkplaadid 16 02 15 10* Ohtlikke aineid sisaldavad elektri- ja P elektroonikaseadmete välised juhtmed 16 02 15 11* Ohtlikke aineid sisaldavad printerite tahma-, tooneri- ja P tindikassetid 16 02 15 12* Vedelkristallkuvarid (LCD-, LED- ja plasmakuvarid) P 16 02 15 13* Kuvarid, mille taustavalgus on gaaslahenduslamp P 16 02 15 14* Elektronkiiretorukuvarid (CRT-kuvarid) P 16 02 15 15* Ohtlikke osi sisaldavad tuulegeneraatori labad 16 02 16 Kasutuselt kõrvaldatud seadmetelt eemaldatud osad, mida M, P ei ole nimetatud koodinumbriga 16 02 15* Kasutuselt kõrvaldatud seadmetelt eemaldatud M, P 16 02 16 01 mustmetallosad, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 16 02 15 01* Kasutuselt kõrvaldatud seadmetelt eemaldatud vask- ja M, P 16 02 16 02 vasesulamosad, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 16 02 15 02* Kasutuselt kõrvaldatud seadmetelt eemaldatud M, P 16 02 16 03 alumiinium- ja alumiiniumisulamosad, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 16 02 15 03* Kasutuselt kõrvaldatud alumiiniumliiklusmärgid ja - M 16 02 16 04 teeviidad Kasutuselt kõrvaldatud seadmetelt eemaldatud plii- ja M, P 16 02 16 05 pliisulamosad, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 16 02 15 04* Kasutuselt kõrvaldatud seadmetelt eemaldatud muudest M, P 16 02 16 06 värvilistest metallidest ja nende sulamitest osad, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 16 02 15 05* Kasutuselt kõrvaldatud seadmetelt eemaldatud M, P 16 02 16 07 segametallidest osad, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 16 02 15 06* 16 02 16 08 Põlemist takistavaid broomitud aineid sisaldavad P, POS plastosad 16 02 16 09 Kasutuselt kõrvaldatud seadmetelt eemaldatud muud P plastosad, mida ei ole nimetatud jäätmekoodidega 16 02 15 07* ja 16 02 16 08 16 02 16 10 Klaasosad, mida ei ole nimetatud jäätmekoodiga P 16 02 15 08* 16 02 16 12 Elektri- ja elektroonikaseadmete välised juhtmed, mida ei P ole nimetatud jäätmekoodiga 16 02 15 10* 16 02 16 13 Printerite tahma-, tooneri- ja tindikassetid, mida ei ole P nimetatud jäätmekoodiga 16 02 15 11* 16 02 16 14 Elektri- ja elektroonikaseadmete trükkplaadid, mida ei ole P nimetatud koodinumbriga 16 02 15 09* 16 02 16 15 Tuulegeneraatori labad, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 16 02 13 18* 16 02 97* Muud ohtlikke osi sisaldavad kasutuselt kõrvaldatud P seadmed Muud kasutuselt kõrvaldatud ohtlikke osi sisaldavad M 16 02 97 01* metallseadmed 16 02 97 02* Valguskaabel P 16 02 98 Muud kasutuselt kõrvaldatud seadmed ja aparaadid, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 16 02 97* Muud kasutuselt kõrvaldatud metallseadmed ja - M 16 02 98 01 aparaadid, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 16 02 97 01* 16 03 Praaktootepartiid ja kasutamata tooted 16 03 03* Ohtlikke aineid sisaldavad anorgaanilised jäätmed Ohtlikke aineid sisaldavad mustmetallidest koosnevad M 16 03 03 01* anorgaanilised jäätmed Ohtlikke aineid sisaldavad vasest ja vasesulamitest M 16 03 03 02* koosnevad anorgaanilised jäätmed Ohtlikke aineid sisaldavad alumiiniumist ja M 16 03 03 03* alumiiniumisulamitest koosnevad anorgaanilised jäätmed Ohtlikke aineid sisaldavad pliist ja pliisulamitest M 16 03 03 04* koosnevad anorgaanilised jäätmed Ohtlikke aineid sisaldavad muudest värvilistest metallidest M 16 03 03 05* ja nende sulamitest koosnevad anorgaanilised jäätmed Ohtlikke aineid sisaldavad segametallidest koosnevad M 16 03 03 06* anorgaanilised jäätmed 16 03 04 Anorgaanilised jäätmed, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 16 03 03* Mustmetallidest koosnevad anorgaanilised jäätmed, mida M 16 03 04 01 ei ole nimetatud koodinumbriga 16 03 03 01* Vasest ja vasesulamitest koosnevad anorgaanilised M 16 03 04 02 jäätmed, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 16 03 03 02* Alumiiniumist ja alumiiniumisulamitest koosnevad M 16 03 04 03 anorgaanilised jäätmed, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 16 03 03 03* Pliist ja pliisulamitest koosnevad anorgaanilised jäätmed, M 16 03 04 04 mida ei ole nimetatud koodinumbriga 16 03 03 04* Muudest värvilistest metallidest ja nende sulamitest M 16 03 04 05 koosnevad anorgaanilised jäätmed, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 16 03 03 05* Segametallidest koosnevad anorgaanilised jäätmed, mida M 16 03 04 06 ei ole nimetatud koodinumbriga 16 03 03 06* 16 03 05* Ohtlikke aineid sisaldavad orgaanilised jäätmed 16 03 06 Orgaanilised jäätmed, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 16 03 05* 16 03 07* Metalliline elavhõbe 16 04 Lõhkeainejäägid 16 04 01* Ohtlikke aineid sisaldavad laskemoonajäägid 16 04 02* Pürotehnikamaterjalijäägid 16 04 03* Muud lõhkeainejäägid 16 04 98 Laskemoonajäägid, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 16 04 01* 16 05 Survemahutis gaasid ja kasutuselt kõrvaldatud kemikaalid 16 05 04* Ohtlikke aineid sisaldavad gaasid (sealhulgas haloonid) survemahutis 16 05 05 Survemahutis gaasid, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 16 05 04* 16 05 06* Ohtlikest ainetest koosnevad või neid sisaldavad laborikemikaalid, sealhulgas laborikemikaalisegud 16 05 07* Ohtlikest ainetest koosnevad või neid sisaldavad kasutuselt kõrvaldatud anorgaanilised kemikaalid 16 05 08* Ohtlikest ainetest koosnevad või neid sisaldavad kasutuselt kõrvaldatud orgaanilised kemikaalid 16 05 09 Kasutuselt kõrvaldatud kemikaalid, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 16 05 06*, 16 05 07* või 16 05 08* 16 06 Patareid ja akud 16 06 01* Pliiakud P 16 06 02* Ni-Cd-patareid ja akud P 16 06 03* Elavhõbedat sisaldavad patareid ja akud P 16 06 04* Leelispatareid (välja arvatud koodinumbriga 16 06 03* P nimetatud patareid) 16 06 06* Patareide ja akude lahus kogutud elektrolüüt P 16 07 Veo- ja hoiumahutite ning vaatide puhastusjäätmed (välja arvatud jaotistes 05 ja 13 nimetatud jäätmed) 16 07 08* Õli sisaldavad jäätmed 16 07 09* Muid ohtlikke aineid sisaldavad jäätmed 16 07 99 Nimistus mujal nimetamata jäätmed 16 08 Kasutatud katalüsaatorid 16 08 01 Kulda, hõbedat, reeniumi, roodiumi, pallaadiumi, iriidiumi või plaatinat sisaldavad kasutatud katalüsaatorid (välja arvatud koodinumbriga 16 08 07* nimetatud katalüsaatorid) 16 08 02* Ohtlikke siirdemetalle või siirdemetallide ohtlikke ühendeid sisaldavad kasutatud katalüsaatorid 16 08 03 Nimistus mujal nimetamata siirdemetalle või siirdemetalliühendeid sisaldavad kasutatud katalüsaatorid 16 08 04 Katalüütilise krakkimise juures kasutatud vedelkatalüsaatorid (välja arvatud koodinumbriga 16 08 07* nimetatud katalüsaatorid) 16 08 05* Fosforhapet sisaldavad kasutatud katalüsaatorid 16 08 06* Katalüsaatoritena kasutatud vedelikud 16 08 07* Ohtlike ainetega saastatud kasutatud katalüsaatorid 16 09 Oksüdeerivad ained 16 09 01* Permanganaadid, näiteks kaaliumpermanganaat 16 09 02* Kromaadid, näiteks kaaliumkromaat, kaalium- või naatriumdikromaat 16 09 03* Peroksiidid, näiteks vesinikperoksiid 16 09 04* Nimistus mujal nimetamata oksüdeerivad ained 16 10 Väljaspool ettevõtet töödeldavad vesipõhised vedeljäätmed 16 10 01* Ohtlikke aineid sisaldavad vesipõhised vedeljäätmed 16 10 02 Vesipõhised vedeljäätmed, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 16 10 01* 16 10 03* Ohtlikke aineid sisaldavad vesipõhised kontsentraadid 16 10 04 Vesipõhised kontsentraadid, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 16 10 03* 16 11 Vooderdise- ja tulekindlate materjalide jäätmed 16 11 01* Metallurgiaprotsessides tekkinud ohtlikke aineid POS sisaldavad süsinikupõhised vooderdised ja tulekindlad materjalid 16 11 02 Metallurgiaprotsessides tekkinud süsinikupõhised vooderdised ja tulekindlad materjalid, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 16 11 01* 16 11 03* Muud metallurgiaprotsessides tekkinud ohtlikke aineid POS sisaldavad vooderdised ja tulekindlad materjalid 16 11 04 Muud metallurgiaprotsessides tekkinud ohtlikke aineid sisaldavad vooderdised ja tulekindlad materjalid, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 16 11 03* 16 11 05* Mujal kui metallurgiaprotsessides tekkinud ohtlikke aineid sisaldavad vooderdised ja tulekindlad materjalid 16 11 06 Mujal kui metallurgiaprotsessides tekkinud ohtlikke aineid sisaldavad vooderdised ja tulekindlad materjalid, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 16 11 05* 17 EHITUS- JA LAMMUTUSPRAHT (SEALHULGAS SAASTUNUD MAA-ALADELT EEMALDATUD PINNAS) 17 01 Betoon, tellised, plaadid ja keraamikatooted 17 01 01 Betoon 17 01 02 Tellised 17 01 03 Plaadid ja keraamikatooted 17 01 06* Ohtlikke aineid sisaldavad betooni-, tellise-, plaadi- või POS keraamikatootesegud või lahusfraktsioonid 17 01 07 Betooni-, tellise-, plaadi- või keraamikatootesegud, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 17 01 06* 17 02 Puit, klaas ja plastid 17 02 01 Puit 17 02 01 01 Töötlemata puit 17 02 01 02 Värvitud, lakitud, kaetud või kemikaalidega töödeldud POS puit, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 17 02 04* 17 02 02 Klaas 17 02 03 Plastid 17 02 04* Ohtlikke aineid sisaldav või nendega saastunud puit, klaas ja plast 17 02 04 01* Ohtlikke aineid sisaldav või nendega saastunud puit POS 17 02 04 02* Ohtlikke aineid sisaldav või nendega saastunud klaas POS 17 02 04 03* Ohtlikke aineid sisaldav või nendega saastunud plast POS 17 03 Bituumenitaolised segud ning kivisöe- või põlevkivitõrv ja tõrvasaadused 17 03 01* Kivisöe- või põlevkivitõrva sisaldavad bituumenitaolised segud 17 03 02 Bituumenitaolised segud, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 17 03 01* 17 03 03* Kivisöe- või põlevkivitõrv ja -tõrvasaadused 17 04 Metallid (sealhulgas sulamid) 17 04 01 Vask, pronks, valgevask M 17 04 02 Alumiinium M 17 04 03 Plii M 17 04 04 Tsink M 17 04 05 Raud ja teras M 17 04 05 01 Raudteerööpad M 17 04 06 Tina M 17 04 07 Metallisegud M 17 04 09* Ohtlike ainetega saastatud metallijäätmed M 17 04 10* Õli, kivisöe- või põlevkivitõrva või muid ohtlikke aineid M sisaldavad kaablid 17 04 11 Kaablid, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 17 04 10* M Polümeersest või muust materjalist isolatsioonikihiga M 17 04 11 01 kaetud vaskkaablid või elektrijuhtmed Polümeersest või muust materjalist isolatsioonikihiga M 17 04 11 02 kaetud alumiiniumkaablid või elektrijuhtmed 17 04 11 03 Isolatsioonita vaskkaablid või elektrijuhtmed M 17 04 11 04 Isolatsioonita alumiiniumkaablid või elektrijuhtmed M 17 05 Pinnas (sealhulgas saastunud maa-aladelt eemaldatud pinnas), kivid ja süvenduspinnas 17 05 03* Ohtlikke aineid sisaldavad kivid ja pinnas POS 17 05 04 Kivid ja pinnas, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 17 05 03* 17 05 05* Ohtlikke aineid sisaldav süvenduspinnas 17 05 06 Süvenduspinnas, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 17 05 05* 17 05 07* Ohtlikke aineid sisaldav teetammitäitematerjal 17 05 08 Teetammitäitematerjal, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 17 05 07* 17 06 Isolatsioonimaterjalid ja asbesti sisaldavad ehitusmaterjalid 17 06 01* Asbesti sisaldavad isolatsioonimaterjalid 17 06 03* Muud ohtlikest ainetest koosnevad või neid sisaldavad isolatsioonimaterjalid 17 06 04 Isolatsioonimaterjalid, mida ei ole nimetatud koodinumbritega 17 06 01* ja 17 06 03* 17 06 04 01 Puidupõhised isolatsioonimaterjalid, mida ei ole nimetatud koodinumbritega 17 06 01* ja 17 06 03* 17 06 04 02 Plasti sisaldavad isolatsioonimaterjalid, mida ei ole nimetatud koodinumbritega 17 06 01* ja 17 06 03* 17 06 04 03 Mineraalsed isolatsioonimaterjalid, mida ei ole nimetatud koodinumbritega 17 06 01* ja 17 06 03* 17 06 05* Asbesti sisaldavad ehitusmaterjalid 17 08 Kipsipõhised ehitusmaterjalid 17 08 01* Ohtlike ainetega saastatud kipsipõhised ehitusmaterjalid 17 08 02 Kipsipõhised ehitusmaterjalid, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 17 08 01* 17 09 Muu ehitus- ja lammutuspraht 17 09 01* Elavhõbedat sisaldav ehitus- ja lammutuspraht 17 09 02* PCB-sid sisaldav ehitus- ja lammutuspraht (näiteks PCB- POS sid sisaldavad hermeetikud, PCB-sid sisaldavad tehisvaigupõhised põrandakatted, PCB-sid sisaldav glasuurisolatsioon, PCB-sid sisaldavad kondensaatorid) 17 09 03* Muu ohtlikke aineid sisaldav ehitus- ja lammutuspraht POS (sealhulgas segapraht) 17 09 04 Ehitus- ja lammutussegapraht, mida ei ole nimetatud koodinumbritega 17 09 01*, 17 09 02* ja 17 09 03* 18 INIMESTE VÕI LOOMADE TERVISHOIU VÕI SELLEGA SEOTUD UURINGUTE KÄIGUS TEKKINUD JÄÄTMED (välja arvatud köögi- ja sööklajäätmed, mis ei ole tervishoiuga otseselt seotud) 18 01 Inimese sünnitushooldel ning haiguste diagnoosimisel, ravimisel või ärahoidmisel tekkinud jäätmed 18 01 01 Teravad ja torkivad esemed (välja arvatud koodinumbriga 18 01 03* nimetatud jäätmed) 18 01 02 Kehaosad ja elundid, sealhulgas veresäilituskotid ja konservveri (välja arvatud koodinumbriga 18 01 03* nimetatud jäätmed) 18 01 03* Jäätmed, mida peab nakkuse vältimiseks koguma ja kõrvaldama erinõuete kohaselt 18 01 04 Jäätmed, mida ei pea nakkuse vältimiseks koguma ja kõrvaldama erinõuete kohaselt (näiteks sidemed, lahased, linad, ühekorrarõivad, mähkmed) 18 01 06* Ohtlikest ainetest koosnevad või neid sisaldavad kemikaalid 18 01 07 Kemikaalid, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 18 01 06* 18 01 08* Tsütotoksilised ja tsütostaatilised ravimid 18 01 09 Ravimid, mida ei ole nimetatud koodinumbritega 18 01 08*, 18 01 95*, 18 01 96*, 18 01 97* ja 18 01 98* 18 01 10* Hambaravil tekkinud amalgaamijäätmed M 18 01 94 Kasutatud ravimuda 18 01 95* Antibiootikumid 18 01 96* Psühhotroopse ja narkootilise toimega ravimid 18 01 97* Muid ohtlikke toimeaineid sisaldavad ravimid 18 01 98* Sortimata ravimikogumid 18 02 Loomahaiguste uurimisel, diagnoosimisel, ravimisel või ärahoidmisel tekkinud jäätmed 18 02 01 Teravad ja torkivad esemed (välja arvatud koodinumbriga 18 02 02* nimetatud jäätmed) 18 02 02* Jäätmed, mida peab nakkuse vältimiseks koguma ja kõrvaldama erinõuete kohaselt 18 02 03 Jäätmed, mida ei pea nakkuse vältimiseks koguma ja kõrvaldama erinõuete kohaselt 18 02 05* Ohtlikest ainetest koosnevad või neid sisaldavad kemikaalid 18 02 06 Kemikaalid, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 18 02 05* 18 02 07* Tsütotoksilised ja tsütostaatilised ravimid 18 02 08 Ravimid, mida ei ole nimetatud koodinumbritega 18 02 07*, 18 02 95*, 18 02 96*, 18 02 97* ja 18 02 98* 18 02 95* Antibiootikumid 18 02 96* Psühhotroopse ja narkootilise toimega ravimid 18 02 97* Muid ohtlikke toimeaineid sisaldavad ravimid 18 02 98* Sortimata ravimikogumid 19 JÄÄTMEKÄITLUSETTEVÕTETE, ETTEVÕTTEVÄLISTE REOVEEPUHASTITE NING JOOGI- JA TÖÖSTUSVEE KÄITLEMISEL TEKKINUD JÄÄTMED 19 01 Jäätmete põletamisel või pürolüüsil tekkinud jäätmed 19 01 02 Koldetuhast eraldatud mustmetallid M 19 01 05* Gaasipuhastusel tekkinud filtrikook 19 01 06* Gaasipuhastusel tekkinud vesipõhised vedeljäätmed ja muud vesipõhised vedeljäätmed 19 01 07* Tahked gaasipuhastusjäätmed POS 19 01 10* Kasutatud aktiivsüsi protsessist väljuvate gaaside puhastusest 19 01 11* Ohtlikke aineid sisaldavad koldetuhk ja räbu POS 19 01 12 Koldetuhk ja räbu, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 19 01 11* 19 01 13* Ohtlikke aineid sisaldav lendtuhk POS 19 01 14 Lendtuhk, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 19 01 13* 19 01 15* Ohtlikke aineid sisaldav katlatuhk POS 19 01 16 Katlatuhk, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 19 01 15* 19 01 17* Ohtlikke aineid sisaldavad pürolüüsijäätmed 19 01 18 Pürolüüsijäätmed, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 19 01 17* 19 01 19 Keevkihtkatelde liiv 19 01 99 Nimistus mujal nimetamata jäätmed 19 02 Jäätmete füüsikalis-keemilisel töötlemisel (näiteks kroomi- ja tsüaniidiärastusel, neutraliseerimisel) tekkinud jäätmed 19 02 03 Vaid tavajäätmetest koosnevad eelsegatud jäätmed 19 02 04* Vähemalt üht liiki ohtlikke jäätmeid sisaldavad eelsegatud jäätmed 19 02 05* Ohtlikke aineid sisaldavad jäätmete füüsikalis-keemilisel töötlemisel tekkinud setted 19 02 06 Jäätmete füüsikalis-keemilisel töötlemisel tekkinud setted, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 19 02 05* 19 02 07* Separeerimisel tekkinud õli ja kontsentraadid 19 02 08* Ohtlikke aineid sisaldavad vedelad põlevjäätmed 19 02 09* Ohtlikke aineid sisaldavad tahked põlevjäätmed 19 02 10 Põlevjäätmed, mida ei ole nimetatud koodinumbritega 19 02 08* ja 19 02 09* 19 02 11* Muud ohtlikke aineid sisaldavad jäätmed 19 02 99 Nimistus mujal nimetamata jäätmed 19 03 Stabiliseeritud ja tahkestatud jäätmed 19 03 04* Osaliselt stabiliseeritud ohtlikud jäätmed, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 19 03 08* 19 03 05 Stabiliseeritud jäätmed, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 19 03 04* 19 03 06* Tahkestatud ohtlikud jäätmed 19 03 07 Tahkestatud jäätmed, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 19 03 06* 19 03 08* Osaliselt stabiliseeritud elavhõbe 19 04 Klaasistatud jäätmed ja klaasistamisjäätmed 19 04 01 Klaasistatud jäätmed 19 04 02* Lendtuhk ja muud protsessist väljuvate gaaside POS puhastusjäätmed 19 04 03* Klaasistumata tahke faas POS 19 04 04 Klaasistatud jäätmete karastamisel tekkinud vesipõhised vedeljäätmed 19 05 Tahkete jäätmete aeroobsel töötlemisel tekkinud jäätmed 19 05 01 Olme- ja samalaadsete jäätmete komposteerumata fraktsioon 19 05 02 Taimsete ja loomsete jäätmete komposteerumata fraktsioon 19 05 03 Praakkompost 19 05 99 Nimistus mujal nimetamata jäätmed 19 06 Jäätmete anaeroobsel töötlemisel tekkinud jäätmed 19 06 03 Olmejäätmete anaeroobsel töötlemisel tekkinud vedelik 19 06 04 Olmejäätmete anaeroobsel töötlemisel tekkinud sete 19 06 05 Taimsete ja loomsete jäätmete anaeroobsel töötlemisel tekkinud vedelik 19 06 06 Taimsete ja loomsete jäätmete anaeroobsel töötlemisel tekkinud sete 19 06 99 Nimistus mujal nimetamata jäätmed 19 07 Prügilanõrgvesi 19 07 02* Ohtlikke aineid sisaldav prügilanõrgvesi 19 07 03 Prügilanõrgvesi, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 19 07 02* 19 08 Nimistus mujal nimetamata reoveepuhastusjäätmed 19 08 01 Võrepraht 19 08 02 Liivapüünisesete 19 08 05 Olmereovee puhastussetted 19 08 05 01 Töötlemata olmereovee puhastussetted 19 08 05 02 Aeroobselt töödeldud olmereovee puhastussetted 19 08 05 03 Olmereovee puhastussetete anaeroobsel töötlemisel tekkinud vedelik 19 08 05 04 Olmereovee puhastussetete anaeroobsel töötlemisel tekkinud sete 19 08 06* Küllastunud või kasutatud ioonvahetusvaigud 19 08 07* Ioonvahetite regenereerimisel tekkinud lahused ja setted 19 08 08* Raskmetalle sisaldavad membraanpuhastusjäätmed 19 08 09 Vaid toiduõli ja -rasva sisaldava õli ja vee segu lahutamisel tekkinud rasva, õli ning vee segu 19 08 10* Õli ja vee segu lahutamisel tekkinud rasva, õli ning vee segu, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 19 08 09 19 08 11* Ohtlikke aineid sisaldavad tööstusreovee biopuhastussetted 19 08 12 Tööstusreovee biopuhastussetted, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 19 08 11* 19 08 12 01 Töötlemata tööstusreovee biopuhastussetted, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 19 08 11* 19 08 12 02 Aeroobselt töödeldud tööstusreovee biopuhastussetted, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 19 08 11* 19 08 12 03 Tööstusreovee biopuhastussetete, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 19 08 11*, anaeroobsel töötlemisel tekkinud vedelik 19 08 12 04 Tööstusreovee biopuhastussetete, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 19 08 11*, anaeroobsel töötlemisel tekkinud sete 19 08 13* Muud ohtlikke aineid sisaldavad tööstusreovee puhastussetted 19 08 14 Muud tööstusreovee puhastussetted, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 19 08 13* 19 08 99 Nimistus mujal nimetamata jäätmed 19 09 Joogi- ja tööstusvee käitlusjäätmed 19 09 01 Tahked vee eelfiltreerimisjäätmed ja võrepraht 19 09 02 Veeselitussetted 19 09 03 Veepehmendussetted 19 09 04 Kasutatud aktiivsüsi 19 09 05 Küllastunud või kasutatud ioonvahetusvaigud 19 09 06 Ioonvahetite regenereerimisel tekkinud lahused ja setted 19 09 99 Nimistus mujal nimetamata jäätmed 19 10 Metalli sisaldavate jäätmete purustamisjäätmed 19 10 01 Raua- ja terasejäätmed M 19 10 02 Värviliste metallide jäätmed M 19 10 02 01 Vase- ja vasesulamijäätmed M 19 10 02 02 Alumiiniumi- ja alumiiniumisulamijäätmed M 19 10 02 03 Plii- ja pliisulamijäätmed M 19 10 02 04 Muude värviliste metallide ja nende sulamite jäätmed M 19 10 02 05 Segametallijäätmed M 19 10 03* Ohtlikke aineid sisaldav kergfraktsioon ja tolm 19 10 04 Kergfraktsioon ja tolm, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 19 10 03* 19 10 05* Muud ohtlikke aineid sisaldavad fraktsioonid 19 10 06 Muud fraktsioonid, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 19 10 05* 19 11 Õli regenereerimisjäätmed 19 11 01* Kasutatud filtrisavi 19 11 02* Happetõrvad (gudroonid) 19 11 03* Vesipõhised vedeljäätmed 19 11 04* Kütuse leelispuhastusjäätmed 19 11 05* Ohtlikke aineid sisaldavad reovee kohtpuhastussetted 19 11 06 Reovee kohtpuhastussetted, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 19 11 05* 19 11 07* Protsessist väljuvate gaaside puhastusjäätmed 19 11 99 Nimistus mujal nimetamata jäätmed 19 12 Jäätmete mehaanilise töötlemise jäätmed, näiteks nimistus mujal nimetamata sortimis-, purustamis-, kokkupressimis- või granuleerimisjäätmed 19 12 01 Paber ja kartong 19 12 02 Mustmetallid M 19 12 03 Värvilised metallid M 19 12 03 01 Vask ja vasesulamid M 19 12 03 02 Alumiinium ja alumiiniumisulamid M 19 12 03 03 Plii ja pliisulamid M 19 12 03 04 Muud värvilised metallid ja nende sulamid M 19 12 03 05 Segametallid M 19 12 04 Plastid ja kummid P 19 12 04 01 Vanarehvide töötlemise käigus tekkivad jäätmed, P sealhulgas rehviplokid 19 12 04 02 Mehaanilise töötlemise tulemusel tükeldatud vanarehvid P purustusastmega 50–200 mm 19 12 04 03 Mehaanilise töötlemise tulemusel tükeldatud vanarehvid P purustusastmega 0,5–49 mm 19 12 04 04 Granuleeritud vanarehvid P 19 12 04 05 Elektri- ja elektroonikaseadmete plasti mehaanilise P, POS töötlemise tulemusel tekkinud plast ja kumm 19 12 04 06 Akude plasti mehaanilise töötlemise tulemusel tekkinud P, POS plast ja kumm 19 12 04 07 Mootorsõidukite plasti mehaanilise töötlemise tulemusel P, POS tekkinud plast ja kumm 19 12 05 Klaas 19 12 05 01 Mehaanilise töötlemise tulemusel purustatud elektri- ja P elektroonikaseadmete klaas 19 12 05 02 Mehaanilise töötlemise tulemusel purustatud P mootorsõiduki klaas 19 12 06* Ohtlikke aineid sisaldav puit 19 12 07 Puit, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 19 12 06* 19 12 08 Tekstiilid 19 12 09 Mineraaljäätmed (näiteks liiv, kivid) 19 12 10 Põlevjäätmed (prügikütus) 19 12 11* Muud ohtlikke aineid sisaldavad jäätmete mehaanilise töötlemise jäägid (sealhulgas materjalisegud) 19 12 12 Muud jäätmete mehaanilise töötlemise jäägid (sealhulgas materjalisegud), mida ei ole nimetatud koodinumbriga 19 12 11* 19 12 98 Vaid tavajäätmetest koosnevad tootmisjäätmete, välja arvatud olmejäätmed, segud (segatavajäätmed) 19 13 Pinnase ja põhjavee tervendustöödel tekkinud jäätmed 19 13 01* Pinnase tervendustöödel tekkinud ohtlikke aineid sisaldavad tahked jäätmed 19 13 02 Pinnase tervendustöödel tekkinud tahked jäätmed, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 19 13 01* 19 13 03* Pinnase tervendustöödel tekkinud ohtlikke aineid sisaldavad setted 19 13 04 Pinnase tervendustöödel tekkinud setted, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 19 13 03* 19 13 05* Põhjavee tervendustöödel tekkinud ohtlikke aineid sisaldavad setted 19 13 06 Põhjavee tervendustöödel tekkinud setted, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 19 13 05* 19 13 07* Põhjavee tervendustöödel tekkinud ohtlikke aineid sisaldavad vesipõhised vedeljäätmed ja kontsentraadid 19 13 08 Põhjavee tervendustöödel tekkinud vesipõhised vedeljäätmed ja kontsentraadid, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 19 13 07* 20 OLMEJÄÄTMED (KODUMAJAPIDAMISJÄÄTMED JA SAMALAADSED KAUBANDUS-, TÖÖSTUS- JA AMETIASUTUSJÄÄTMED), SEALHULGAS LIIGITI KOGUTUD JÄÄTMED 20 01 Olmejäätmete hulgast väljakorjatud või liigiti kogutud jäätmed (välja arvatud alajaotises 15 01 nimetatud jäätmed) 20 01 01 Paber ja kartong 20 01 02 Klaas 20 01 08 Biolagunevad köögi- ja sööklajäätmed 20 01 10 Rõivad 20 01 11 Tekstiilid 20 01 13* Lahustid 20 01 14* Happed 20 01 15* Leelised 20 01 17* Fotokemikaalid 20 01 19* Pestitsiidid 20 01 21* Luminestsentslambid ja muud elavhõbedat sisaldavad jäätmed 20 01 21 01* Elavhõbedat ja muid raskemetalle sisaldavad luminestsentslambid 20 01 21 02* Elavhõbedat sisaldavad jäätmed, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 20 01 21 01* 20 01 21 03* Elavhõbedaga saastunud materjalid, mida ei ole nimetatud koodinumbritega 20 01 21 01* ja 20 01 21 02* 20 01 23* Klorofluorosüsivesinikke sisaldavad kasutuselt P kõrvaldatud seadmed 20 01 23 11* Klorofluorosüsivesinikke sisaldavad kasutuselt P kõrvaldatud soojusvahetusseadmed 20 01 23 12* Klorofluorosüsivesinikke sisaldavad kasutuselt P kõrvaldatud suured seadmed (mille mis tahes väline mõõde ei ületa 50 cm) 20 01 25 Toiduõli ja -rasv 20 01 26* Õli ja rasv, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 20 01 25 20 01 27* Ohtlikke aineid sisaldavad värvid, trükivärvid, liimid ja vaigud 20 01 28 Värvid, trükivärvid, liimid ja vaigud, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 20 01 27* 20 01 29* Ohtlikke aineid sisaldavad pesuained 20 01 30 Pesuained, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 20 01 29* 20 01 31* Tsütotoksilised ja tsütostaatilised ravimid 20 01 32 Ravimid, mida ei ole nimetatud koodinumbritega 20 01 31*, 20 01 95*, 20 01 96*, 20 01 97* ja 20 01 98* 20 01 33* Koodinumbritega 16 06 01*, 16 06 02* ja 16 06 03* nimetatud patareid ja akud ning sortimata patarei- ja akukogumid, mille hulgas on selliseid patareisid või akusid 20 01 34 Patareid ja akud, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 20 01 33* 20 01 35* Ohtlikke osi1 sisaldavad kasutuselt kõrvaldatud elektri- ja P elektroonikaseadmed, mida ei ole nimetatud koodinumbritega 20 01 21* ja 20 01 23* 20 01 35 11* Ohtlikke osi sisaldavad kasutuselt kõrvaldatud P soojusvahetusseadmed, mida ei ole nimetatud koodinumbritega 20 01 21* ja 20 01 23* 20 01 35 12* Ohtlikke osi sisaldavad kasutuselt kõrvaldatud ekraanid, P kuvarid ja suurema kui 100 cm2 ekraaniga varustatud seadmed, mida ei ole nimetatud koodinumbritega 20 01 21* ja 20 01 23* 20 01 35 13* Ohtlikke osi sisaldavad kasutuselt kõrvaldatud lambid, P mida ei ole nimetatud koodinumbritega 20 01 21* ja 20 01 23* 20 01 35 14* Ohtlikke osi sisaldavad kasutuselt kõrvaldatud suured P seadmed (mille mis tahes väline mõõde on üle 50 cm), mida ei ole nimetatud koodinumbritega 20 01 21*, 20 01 23* ja 20 01 35 11* kuni 20 01 35 13* 20 01 35 15* Ohtlikke osi sisaldavad kasutuselt kõrvaldatud väikesed P seadmed (mille ükski väline mõõde ei ületa 50 cm), mida ei ole nimetatud koodinumbritega 20 01 21*, 20 01 23*, 20 01 35 11* kuni 20 01 35 13* ja 20 01 35 16* 20 01 35 16* Ohtlikke osi sisaldavad kasutuselt kõrvaldatud väikesed P infotehnoloogia- ja telekommunikatsiooniseadmed (mille ükski väline mõõde ei ületa 50 cm), mida ei ole nimetatud koodinumbritega 20 01 21* ja 20 01 23* 20 01 35 17* Ohtlikke osi sisaldavad kasutuselt kõrvaldatud P kodumajapidamistes kasutatud päikesepaneelid 20 01 35 18* Ohtlikke osi sisaldavad kasutuselt kõrvaldatud P elektroonilised sigaretid 20 01 36 Kasutuselt kõrvaldatud elektri- ja elektroonikaseadmed, P mida ei ole nimetatud koodinumbritega 20 01 21*, 20 01 23* ja 20 01 35* 20 01 36 11 Kasutuselt kõrvaldatud soojusvahetusseadmed, mida ei P ole nimetatud koodinumbritega 20 01 21*, 20 01 23* ja 20 01 35* 20 01 36 12 Kasutuselt kõrvaldatud ekraanid, kuvarid ja suurema kui P 100 cm2 ekraaniga varustatud seadmed, mida ei ole nimetatud koodinumbritega 20 01 21*, 20 01 23* ja 20 01 35* 20 01 36 13 Kasutuselt kõrvaldatud lambid, mida ei ole nimetatud P koodinumbritega 20 01 21*, 20 01 23* ja 20 01 35* 20 01 36 14 Kasutuselt kõrvaldatud suured seadmed (mille mis tahes P väline mõõde on üle 50 cm), mida ei ole nimetatud koodinumbritega 20 01 21*, 20 01 23*, 20 01 35* ja 20 01 36 11 kuni 20 01 36 13 20 01 36 15 Kasutuselt kõrvaldatud väikesed seadmed (mille ükski P väline mõõde ei ületa 50 cm), mida ei ole nimetatud koodinumbritega 20 01 21*, 20 01 23*, 20 01 35*, 20 01 36 11 kuni 20 01 36 13 ja 20 01 36 16 20 01 36 16 Kasutuselt kõrvaldatud väikesed infotehnoloogia- ja P telekommunikatsiooniseadmed (mille ükski väline mõõde ei ületa 50 cm), mida ei ole nimetatud koodinumbritega 20 01 21*, 20 01 23* ja 20 01 35* 20 01 36 17 Kasutuselt kõrvaldatud kodumajapidamistes kasutatud P päikesepaneelid, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 20 01 35 17* 20 01 36 18 Kasutuselt kõrvaldatud elektroonilised sigaretid, mida ei P ole nimetatud koodinumbriga 20 01 35 18* 20 01 37* Ohtlikke aineid sisaldav puit 20 01 38 Puit, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 20 01 37* 20 01 39 Plastid 20 01 40 Metallid M 20 01 40 01 Mustmetallid M 20 01 40 02 Vask ja vasesulamid M 20 01 40 03 Alumiinium ja alumiiniumisulamid M 20 01 40 04 Plii ja pliisulamid M 20 01 40 05 Muud värvilised metallid ja nende sulamid M 20 01 40 06 Segametallid M 20 01 41 Korstnapühkimisjäätmed POS 20 01 95* Antibiootikumid 20 01 96* Psühhotroopse ja narkootilise toimega ravimid 20 01 97* Muid ohtlikke toimeaineid sisaldavad ravimid 20 01 98* Sortimata ravimikogumid 20 01 99 Nimistus mujal nimetamata muud jäätmed 20 02 Aia- ja haljastujäätmed (sealhulgas kalmistujäätmed) 20 02 01 Biolagunevad jäätmed 20 02 02 Pinnas ja kivid 20 02 03 Muud jäätmed, mis ei ole biolagunevad 20 03 Muud olmejäätmed 20 03 01 Prügi (segaolmejäätmed) 20 03 02 Turgudel tekkinud jäätmed 20 03 03 Tänavapühkmed 20 03 04 Septikusetted 20 03 06 Kanalisatsioonipuhastusjäätmed 20 03 07 Suurjäätmed 20 03 98 Prügi (segaolmejäätmete) sortimisjäägid 20 03 99 Nimistus mujal nimetamata olmejäätmed 1 Elektri- ja elektroonikaseadmete ohtlike osade hulka võivad kuuluda alajaotises 16 06 nimetatud ja ohtlikeks jäätmeteks liigitatud patareid ja akud, elavhõbedat sisaldavad lülitid, elektronkiiretoruklaas, muu aktiveeritud klaas jne.
Allikas: Sotsiaalministeeriumi dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel