Ülevaade

Villu Kõve Riigikohus Meie 6.11.2023 nr 2-1/80103/8 Riigikontrolli ülevaade "Eesti elektrisüsteemi valikud" Austatud Riigikohtu esimees Mul on hea meel edastada Teile Riigikontrolli tänavune aastaaruanne, mis käsitleb Eesti elektrisüsteemi järgmise kümnendi suundumusi ja väljakutseid. Riigikontroll leiab, et Eesti energiamajanduse pikaajaline planeerimine on aastaid ja aastaid kulgenud vaevaliselt, hulk elektrisüsteemi arendamise asjus vajalikke põhimõttelisi küsimusi ootab jätkuvalt otsustamist. Näiteks: • Taastuvenergiaga seoses on küll eesmärk, kuid puudub konkreetne tegevuskava. • Juhitavaid tootmisvõimsusi ei ole vähemasti enne 2037. aastat Eesti turule lisandumas. • Uute välisühenduste kavandamisel ei ole veel jõutud ei võimalike projektide tasuvuse ega rahastamisvõimaluste väljaselgitamiseni. • Ettevõtjatel on küll huvi arendada elektri salvestamise võimalusi, kuid riik peab otsustama, kas edendada salvestusvõimsuste turule tulekut ja kuidas seda teha. • Eestis puuduvad lahendused elektri tarbimise juhtimise tõhusaks rakendamiseks. Eesti vajab konkreetset ja realistlikku lahendust, kuidas oleks tagatud, et kodu- ja äritarbijatel oleks tulevikus vajalikul hulgal, igal ajal ja vastuvõetava hinnaga elektrienergiat. Selge perspektiiv ja tegevuskava energeetika vallas on vajalikud ka majanduse, tööstuse arengu jaoks ning see toob kaasa Eesti jõukuse ja konkurentsivõime kasvu. Elektriga varustamise kindluse saavutamiseks ning investeeringute Eestisse meelitamiseks on vaja investeerida energiatootmisesse, võrkudesse, sealhulgas välisühendustesse, ja mõistliku hinnaga elektrienergia stabiilsesse kättesaadavusse. Elektrooniliselt saab materjalidega tutvuda Riigikontrolli veebilehel www.riigikontroll.ee. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Janar Holm riigikontrolör Lisa: Riigikontrolli ülevaade "Eesti elektrisüsteemi valikud" Kiriku 2/4, 15013 Tallinn. Tel +372 640 0700, www.riigikontroll.ee, e-post [email protected], reg-nr 74000056.  Eesti elektrisüsteemi valikud Millised on Eesti elektrisüsteemi järgmise kümnendi suundumused ja väljakutsed? Riigikontrolli ülevaade Riigikogule, Tallinn, 6. november 2023  Eesti elektrisüsteemi valikud Eesti elektrisüsteemi valikud Millised on Eesti elektrisüsteemi järgmise kümnendi suundumused ja väljakutsed? Kokkuvõte „Riigile on oluline planeerida energiamajandust pikka aega ette – vähemasti 30 aastaks, pidades silmas avatud elektrituru toimimise Varustuskindlus näitab, kas elektri põhimõtteid, varustuskindluse tagamise vajadust, Euroopa Liidu kliima- tarbimine ja tootmine ehk elektrivarustus ja energiapoliitika eesmärke ning tehtava otsuse kulukust tarbijatele.“ on tasakaalus. Selline oli Riigikontrolli 2012. aasta auditi „Elektritootmise võimalikud valikud“ üks põhisõnumeid. Samamoodi saab alustada ka üksteist aastat hiljem Riigikogule esitatavat Riigikontrolli aastaaruannet, mis seekord käsitleb süvitsi energiavaldkonna probleeme. Teadmiseks, et Vabariigi Valitsus ei ole veel leidnud konkreetset ja realistlikku lahendust, kuidas oleks tagatud, et kodu- ja äritarbijatel oleks tulevikus 2022. aastal tarbiti Eestis elektrienergiat rohkem (8,2 TWh) kui vajalikul hulgal, igal ajal ja vastuvõetava hinnaga elektrienergiat. Seetõttu toodeti (7,6 TWh). võib tekkida oht, et elektri puudujäägi korral meie piirkonnas muutub elektri hind tarbijate jaoks liiga kalliks. Selge perspektiiv ja tegevuskava Eesti on osa Balti ja Skandinaavia riikide energeetika vallas on vajalikud ka majanduse, tööstuse arengu jaoks ning ning Soome ühisest elektribörsist. See see toob kaasa Eesti jõukuse ja konkurentsivõime kasvu. Elektriga tähendab, et kõikides neis riikides varustamise kindluse saavutamiseks ning investeeringute Eestisse toodetud elekter müüakse börsile ning sealt ostetakse ka igas riigis tarbitav meelitamiseks on vaja investeerida energiatootmisesse, võrkudesse, elekter. sealhulgas välisühendustesse, ja mõistliku hinnaga elektrienergia stabiilsesse kättesaadavusse. Välisühenduste kaudu liigub elekter riikide vahel. Seetõttu sõltub Eesti elektriga *** varustatuse olukord ja elektri hind oluliselt Euroopa ning eelkõige lähiriikide 1. Eesti energiamajanduse pikaajaline planeerimine on aastaid ja tootmisvõimsustest ning välisühendustest. aastaid kulgenud vaevaliselt, hulk elektrisüsteemi arendamise asjus vajalikke põhimõttelisi küsimusi ootab jätkuvalt otsustamist. Koostamisel on küll energiamajanduse arengukava 2035+ (ENMAK 2035+), kuid juba praegustest töömaterjalidest on näha, et kavandatavad meetmed on liiga üldsõnalised. Materjalides puudub näiteks info selle kohta, kes, mida ja millal teeb ning kust tuleb selleks raha. Eestile ei ole aga vaja lihtsalt ühte uut arengukava paljude arengukavade reas, vaid selgelt kokkulepitud eesmärke, rahastusallikaid, konkreetseid tegevuskavasid ja nende järgi tegutsemist. Teadmiseks, et Taastuvenergiaga seoses on küll eesmärk, et aastaks 2030 toodetakse 2022. aastal oli Elering ASi andmetel Eestis taastuvatest allikatest elektrit vähemalt sama palju, kui Eestis taastuvelektri tootmise osakaal 31,7% aasta jooksul elektrienergiat kokku tarbitakse, kuid puudub aastasest kogutarbimisest. konkreetne tegevuskava ja seda ei ole energeetika eest vastutavate ametnike sõnul plaanis ka koostada. Juhitav tootmisvõimsus – elektritootmis- Pikaajalist kokkulepet on eelkõige vaja juhitavate tootmisvõimsuste, seade, mille tootmisvõimsust on võimalik tuuleparkide ehitamise kiirendamise ning riigisiseste elektrivõrkude ja kiiresti reguleerida ehk vastavalt välisühenduste rajamise kohta. vajadusele toota rohkem või vähem. Riigikontrolli ülevaade Riigikogule, Tallinn, 6. november 2023 1 Eesti elektrisüsteemi valikud ■ Juhitavaid tootmisvõimsusi ei ole elektrisüsteemi halduri Elering ASi sõnul vähemasti enne 2037. aastat Eesti turule lisandumas. Juhitavate tootmisvõimsuste lisandumist takistab Teadmiseks, et turuosaliste ebakindlus. Riigikontrolli auditite1 käigus intervjueeritud eksperdid pidasid ebatõenäoliseks, et erainvestorid sooviksid ilma 2024. aasta alguseks valmib uuring, mille riigi toeta Eestisse uut juhitavat tootmisvõimsust luua. Selle alusel riik hakkab otsustama, kas Eestis põhjuseks on investeeringu mittetasuvus, kuna juhitav tuleks rajada tuumajaam. tootmisvõimsus pääseb turule eelkõige siis, kui tuul ei puhu ja päike ei paista või kui muu taastuvelektri toodang on vähene. Euroopa Liidu elektri siseturu määruse järgi võib riik ilma Euroopa Komisjonilt riigiabi luba taotlemata toetada üksnes taastuvatel allikatel põhinevate tootmisvõimsuste rajamist. Juhitavates tootmisvõimsustes enamasti taastuvaid allikaid aga ei kasutata. Taastuvelektri tootmis- ■ Taastuvelektri potentsiaal on seni alakasutatud. Päikeseenergiast võimsused 2022. aastal elektritootmine on teinud viimastel aastatel Eestis suure hüppe – 0,03%-lt kogu elektritootmisest 2016. aastal 7,4%-ni 2022. aastal –, Allikas MW kuid 10 aasta jooksul ei ole lisandunud ühtegi suuremat tuuleparki ja seetõttu ei ole suurenenud ka tuuleenergia tootmine. Päike 510 Tuul 317 Selle põhjused on erinevad: riigikaitselistest piirangutest tulenevad probleemid ja nende aeganõudev lahendamine, kohtuvaidlused, Biomass 368 aeglased planeerimise ja mõjuhindamise menetlused jm. 2023. aasta Muu 8 teise pooleni energeetikavaldkonna eest vastutanud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (MKM) ei ole suutnud koostöös Allikas: Elering, 2022. Elektri varustuskindluse aruanne. Lk 99 teiste ministeeriumidega probleeme ennetada, vaid on üritanud neid tagantjärele klaarida. 2023. aasta märtsis jõustusid planeerimisseaduse muudatused, mis peaksid andma ligikaudu 3–5 Teadmiseks, et aastat vältavas planeerimisprotsessis mõningase, valdavalt vaid Riigikontroll tegi audititoiminguid valdavalt mõnekuulise ajalise võidu. Samas on endiselt vaja aga näiteks enne 2023. aasta 1. juulit. Seetõttu on lihtsustada elektrivõrguga liitumist ning kiirendada aruandes läbivalt viidatud Majandus- ja keskkonnauuringute läbiviimist. Kommunikatsiooniministeeriumile kui selle ajani valdkonna eest vastutanud ■ Eesti elektrivõrkude vabad liitumisvõimsused on ammendunud. ministeeriumile. Ettevaatavad soovitused Saartel ning suuremal osal mandrist ei ole uute tootjate jaoks vaba on tehtud aga Kliimaministeeriumile, kes MKMilt ülesanded üle võttis. liitumisvõimsust. Võrguga liitumise taotluste, pakkumiste ja lepingute hulk ületab praeguseks olulisel määral vaba võrguvõimsuse mahu: taotlusi on ligikaudu kaks korda enam, kui võrk praegu vastu võtta suudab. Võrkude arendamine on seniajani toimunud taastuvenergia arendajate valitud kohtadesse, lähtudes Elering ASi, Elektrilevi OÜ ja teiste võrguettevõtjate võimekusest. Kliimaministeeriumil tuleks kaaluda, kuidas peaks jätkuma võrkude ehitamise ja renoveerimise rahastamine, ning lahendada küsimus, kas ja millistest allikatest peaks toimuma rahastamine, et riigi vaates vajalikud võrguinvesteeringud saaksid senisest oluliselt kiiremini tehtud. ■ Eesti uute välisühenduste kavandamisel ei ole veel jõutud ei võimalike projektide tasuvuse ega rahastamisvõimaluste väljaselgitamiseni. Kliimaministeerium on küll kaalunud nii Eesti- Läti neljanda ühenduse, Eesti-Soome kolmanda ühenduse kui ka 1 Ülevaade põhineb Riigikontrolli aruannetel „Elektriga varustamise kindlus Eestis“ ja „Riigi tegevus tuuleenergia edendamisel“, mis avaldatakse 2023. aasta lõpus. 2 Riigikontrolli ülevaade Riigikogule, Tallinn, 6. november 2023  Eesti elektrisüsteemi valikud Eesti ja Saksamaa vahelise merekaabli rajamist, kuid ühegi ühenduse kohta ei ole tehtud otsust, sest projektide tasuvust pole analüüsitud ja ühenduste rajamise rahastusvõimalused pole teada. ■ Ettevõtjatel on küll huvi arendada elektri salvestamise võimalusi, kuid riik peab otsustama, kas edendada salvestusvõimsuste turule tulekut ja kuidas seda teha. Salvestusturu arengu peamiseks takistuseks on elektrisüsteemi arendamise puudulik visioon ehk ei ole selge, kui suurel hulgal salvestusvõimsusi ja milleks – näiteks sageduse juhtimiseks või taastuvelektri tasakaalustamiseks – riik kasutada soovib. ■ Eestis puuduvad lahendused elektri tarbimise juhtimise tõhusaks rakendamiseks. Tarbimise juhtimise – tarbijate võimaluse müüa enda valmisolekut mitte tarbida elektrienergiat olukorras, kus nõudlus on suur – võimekuse parandamise eelduseks on seaduste muutmine. Vaja oleks rakendada selline turumudel, mis võimaldaks kaasata tarbijaid viisil, et nad suure nõudluse hetkel elektritarbimise loobumisest ka kasu saaksid. Teadmiseks, et 2. Elektri tootmisvõimsusi on kuni 2026. aasta lõpuni piisavalt, kuid siis lõpeb Eesti Energia ASile riigi kui omaniku antud suunis tagada Eesti tiputarbimiseks ehk Eesti-sisene juhitav elektritootmisvõimekus vähemalt 1000 MW maksimaalseks üheaegselt vajaminevaks ulatuses. Kuna aastal 2027 ei pruugi olla varustuskindluse analüüsi elektritootmise võimekuseks on 2023. kohaselt turupõhiselt piisavalt võimsusi, et katta tarbimine aastaks ette nähtud ligikaudu 1590 MW. ettenähtud määral2, on riigil võimalik taotleda Euroopa Komisjonilt riigiabi luba elektritootmise strateegilise reservi loomiseks. Suure tõenäosusega saaksid strateegiliseks reserviks ka siis Eesti Energia ASile kuuluvad vanad tolmpõletuskatlad, sest uusi elektritoomise võimsusi ei jõuta selleks ajaks tõenäoliselt ei planeerida ega ehitada. ■ 2022. aasta lõpus toodi nii üleeuroopalises analüüsis kui piirkondlikes varustuskindluse analüüsides esimest korda sõnaselgelt välja, et 2027. aastal võib Eestil tekkida probleeme elektri varustuskindlusega. Elering AS on igal aastal teinud ligikaudu kümne aasta vaatega elektriga varustamise kindluse analüüse, kuid aastani 2022 ei kasutatud ei üleeuroopalises analüüsis ega ka piirkondlikes varustuskindluse analüüsides metoodikat, mis oleks võtnud arvesse elektritootmisseadmete majanduslikku jätkusuutlikkust. Seetõttu on võimalikku varustuskindluse probleemi asutud lahendama alles nüüd, kui valikuvõimalused selleks on Teadmiseks, et piiratud aja tõttu ahtamad. Elering ASi hinnangul oleks 2022. aasta Olukorras, kus varustuskindluse analüüs näitab turupõhiste võimsuste seisuga 280 MW strateegilise reservi võimalikku puudujääki, on riigil võimalik taotleda Euroopa hoidmise maksumus 18 miljonit eurot Komisjonilt riigiabi luba elektritootmise strateegilise reservi aastas ehk Eesti keskmisele loomiseks. Riigiabi luba annab Elering ASile õiguse korraldada majapidamisele, mis tarbib aastas ca 3000 kWh elektrit, tähendaks see ühes elektri tootmise vähempakkumine strateegilise reservi loomiseks. kuus lisakulu ca 57 senti ja kogu aasta Strateegilise reservi pakkuja ei tohi sealjuures muul ajal turul osaleda peale ca 6,8 eurot. ning talle makstakse selle eest kompensatsiooni. 2 Elektrisüsteemi toimimise võrgueeskirja kohaselt ei tohi aastas olla enam kui 9 piirangutundi ning tarnimata elektrienergia kogus ei tohi olla üle 4,5 gigavatt-tunni (GWh/a). Riigikontrolli ülevaade Riigikogule, Tallinn, 6. november 2023 3 Eesti elektrisüsteemi valikud Riigiabi loa taotluse strateegilise reservi loomiseks aastateks 2027– 2030 plaanib Kliimaministeerium esitada Euroopa Komisjonile 2024. aasta alguses. Alles pärast loa saamist saab Elering AS sõlmida lepingu strateegilise reservi moodustamiseks. Arvestades seda, et reservi loomiseks on jäänud väga vähe aega, mille jooksul ei jõuta suure tõenäosusega uusi elektritoomise võimsusi planeerida ega ehitada, saavad Elering ASi hinnangul suure tõenäosusega strateegiliseks reserviks Eesti Energia ASile kuuluvad vanad tolmpõletuskatlad. Varustuskindluse probleemi hiline tuvastamine on tekitanud olukorra, kus sisulist konkurentsiolukorda vähempakkumisel tõenäoliselt ei ole ning uusi ja potentsiaalselt paremaid, sealhulgas soodsamaid, tootmisvõimsusi turule ei lisandu. ■ Kui Euroopa Komisjonilt ei õnnestu riigiabi luba saada, sõltub olukorra lahendamine sellest, kas ja kui palju tuleb lähiaastatel turule taastuvelektrit ja salvestusvõimsusi ning kuidas suudetakse täiendavalt tarbimist juhtida. Kui eespool toodud võimalustest ei piisa, on Rahandusministeeriumil võimalik varustuskindluse tagamiseks kohustada Eesti Energia ASi hoidma juhitavat tootmisvõimsust ka pärast 2026. aastat piisaval määral. Küsimus on, kas ja millises mahus on ettevõtja võimeline sellest kohustusest tulenevat kahjumit kandma. Muu hulgas tuleb arvestada, et tootmisvõimsuste töökorras hoidmine nõuab jaamade pidevat hooldust ning vajalike inimeste tööl hoidmist, kuid jaamad pääseksid tõenäoliselt turule vaid vähestel tundidel aastas. Selline tegevus võib kahjustada aga kogu Eesti Energia kontserni, sealhulgas tema taastuvelektri projekte. 3. Juhul kui pärast 2030. aastat lisandub kavandatud mahus taastuv- energiat, on Eestis küll piisavalt elektri tootmisvõimsusi, kuid puudu on juhitavatest tootmisvõimsustest. Juhitavaid tootmisvõimsusi on aga muu hulgas vaja elektri võrgusageduse tagamiseks. Juhitava võimsuse tagamiseks vajalikud valikud ja otsused tuleb teha võimalikult kiiresti. Vältida tuleb olukorda, kus hiline tegutsemine piirab valikuvõimalusi ega aita kaasa uute ja paremate võimsuste turule tulekule. 4. Kui Eesti tootmisvõimsuste ja välisühenduste piisavuse probleeme ei lahendata, on risk, et elektri hind tõuseb tasemele, mis on siinsele ühiskonnale vastuvõetamatu. Kui kiiremas korras ei tehta otsuseid, kuidas tagada ressursside piisavus aastal 2027 ja eelkõige pärast 2030. aastat, on oht, et elektri hind tõuseb tasemele, mis hakkab halvendama tarbijate heaolu ja on takistuseks ka majanduse arengule. Tarbijate jaoks taskukohase elektrienergia hinna tagamisega tuleb tegeleda juba praegu. ■ Eestis valitseb nn energiaostuvõimetute isikute toetamisel Energiaostuvõimetu isik – üksi elav inimene või perekond, kes on viimase kuue piirkonniti põhjendamatu ebavõrdsus. Euroopa Liidu kuu jooksul saanud vähemalt ühel korral elektrienergia siseturu direktiivi kohaselt tuleb liikmesriikidel tagada toimetulekutoetust ning kelle eelmise kuu eelkõige kaitsetute kodutarbijate ehk Eesti terminiga sissetulek pereliikme kohta ei ületa energiaostuvõimetute isikute piisav kaitse. Neid tarbijaid toetatakse töötasu alammäära. toimetulekutoetuse kaudu. Kuigi toimetulekutoetus on riiklik toetus, kehtestab eluasemekulude piirmäärad, sealhulgas elektrienergia tarbimisega seotud kulude osas kohalik omavalitsus. 4 Riigikontrolli ülevaade Riigikogule, Tallinn, 6. november 2023  Eesti elektrisüsteemi valikud Eluasemekulude piirmäärad on omavalitsustes aga erinevad, mistõttu ei ole kõrge elektrihinna kompenseerimiseks riiklikult makstavad toetused toimetulekutoetuse saajatele ühetaolised ning selliseid isikuid ei kohelda Eesti eri paigus võrdselt. See omakorda tähendab, et osas omavalitsustes katab toetus elektriarved täielikult, kuid teistes mitte, sest tegelikud kulud ületavad kehtestatud piirmäärasid. Teadmiseks, et Omavalitsuseti elektri hind aga ei erine. 24.07.2023. aasta seisuga on omavalitsuste võrdluses – sarnaselt varasema auditi3 tulemustega – ■ suurim hüvitatava elektrienergia endiselt kõige suurema ja väiksema hüvitatava elektrienergia piirmäär oli Saue ja Lääne-Nigula piirmäära erinevus 16-kordne. vallas – 400 eurot esimese leibkonnaliikme kohta kuus; ■ Erakorraliselt kõrgeteks elektrihindadeks tuleks valmistuda ning ■ madalaim hüvitatava elektrienergia töötada välja võimalikud toetusskeemid, mis lähtuksid tarbijate piirmäär oli Kiili vallas – 25 eurot toetusvajadusest ja mida oleks võimalik kiiresti rakendada. esimese leibkonnaliikme kohta kuus. 2021/2022. aasta kõrge elektrihind näitas, et teatud olukordades on Piirmäär kehtestati aastal 2015. elektri hinna suhtes tundlikud ka need tarbijad, kes ei liigitu otseselt energiaostuvõimetute või vähemkindlustatute hulka. MKM aga ei olnud välja kujundanud seisukohta, milline on tarbijale taskukohane hind või milliseid meetmeid peaks rakendama, kui hind tõuseb sellest piirist üle. Seetõttu oli riik sunnitud kõrgete elektrihindade taskukohasena hoidmiseks otsima kiirkorras lahendusi, mis lõpuks päädis kõigile lausaliste toetuste kehtestamisega. Perioodil 2021– 2023 kulus riigieelarvest (kodu)tarbijate toetamiseks pea 190 miljonit eurot.4 *** Eesti elektriga varustamise ümberkujundamine eeldab riigilt õigeaegseid otsuseid, sh õigusaktide muudatusi, ning ka piisavalt aja-, inim-, tehnoloogia- ja finantsressursse. Paraku on ka see tõdemus laenatud Riigikontrolli 2012. aasta auditist „Elektritootmise võimalikud valikud“. Vahe võrreldes 2012. aastaga seisneb aga selles, et kõike tuleb teha senisest veelgi suurema ajasurve tingimustes, sest vahepealse aja jooksul ei ole langetatud paljusid olulisi energeetikasektori tulevikku puudutavaid otsuseid. Eesti peab oma asukoha ja julgeolekuolukorra tõttu olema valmis ka selleks, et mingi osa elektrisüsteemist võib rivist välja langeda, ja siis peab olema võimalik asendada süsteemi üks element teisega. Sellises olukorras on tootmisvõimsuste puudujäägi vältimiseks vaja tegeleda nii välisühenduste, taastuvate energiavõimsuste kui ka juhitavate võimsustega, sh elektri tarbimise juhtimise ja salvestusega. Paraku aga peab Riigikontroll 2023. aasta sügisel tõdema, et me riigina praegu ei tea, kuidas täpselt tagada varustuskindlus nelja aasta pärast ning olla valmis vajaduse korral asendama äralangevaid tootmisvõimsusi ja välisühendusi. Meie olukord oleks parem, kui suudaksime koostada arvestatavaid ja realistlikke plaane pikemateks aastateks ette. Kuidas edasi? Valikuid ei ole lihtne teha, sest muutujaid on palju, valikuid on erinevaid, igal neist omad plussid ja miinused. Üht või teist varustuskindluse tagamise varianti valides on oluline leida 3 Riigikontrolli 2023. aasta audit „Toimetulekutoetuse kui riikliku sotsiaalabi korraldus“. 4 Sellele lisanduvad omavalitsuste makstavad toimetulekutoetused energiaostuvõimetutele. Kütteperioodi 2021/2022 toetus sisaldab ka äritarbijatele eraldatud toetusi, kuna MKMil ei ole eraldi andmeid kodutarbijate kohta. Riigikontrolli ülevaade Riigikogule, Tallinn, 6. november 2023 5 Eesti elektrisüsteemi valikud tasakaalupunkt, et valikud oleks ka tarbijatele taskukohased. On pea võimatu ennustada, kas otsuseid, mis on tehtud praeguste teadmiste pinnalt, peetakse kunagi tulevikus tagantjärele parimateks võimalikest. Aga see ei tohiks tekitada otsuste tegijates krampi. Kõige halvem on, kui otsuseid ei tehta. Janar Holm riigikontrolör 6. november 2023 6 Riigikontrolli ülevaade Riigikogule, Tallinn, 6. november 2023  Eesti elektrisüsteemi valikud Sisukord Valdkonna ülevaade 8 Energiamajanduse pikaajaline planeerimine on kulgenud vaevaliselt 11 Probleem tõstatati varustuskindluse analüüsides esimest korda sõnaselgelt 2022. aastal 11 Varustuskindluse tagamiseks tuleb otsustada, milliseid lahendusi ja millisel hulgal on vaja arendada 12 Eestis on taastuvelektri potentsiaal alakasutatud 13 Taastuvelektri tootmise kohta on olemas küll eesmärk, kuid selle saavutamiseks puudub konkreetne kava 14 Juhitavaid tootmisvõimsusi turupõhiselt teadaolevalt lisandumas ei ole 18 Ressursside piisavuse probleemi lahendamiseks taotleb Kliimaministeerium riigiabi luba, kuid selle saamine võib olla keeruline 19 Tarbimise ja tootmise tasakaalu probleemi aitaks leevendada ka tarbimise juhtimise ja salvestuse võimekuse suurendamine 21 Ressursside piisavuse tagamiseks on vaja investeerida välisühendustesse, kuid sellekohased otsused puuduvad 23 Eestil ei ole ajakohast energeetikastrateegiat, mille järgi juhtida energiasektori arengut 25 Kui tootmisvõimsuste ja välisühenduste probleeme ei lahendata, on risk, et elektri hind tõuseb tasemele, mis käib Eesti ühiskonnale üle jõu 26 Riigil on kohustus toetada nn energiaostuvõimetuid isikuid 26 Energiaostuvõimetute isikute toetamisel valitseb piirkonniti ebavõrdsus 27 Kütteperioodide kõrge elektrihinna leevendamiseks kehtestati kiirkorras lisaks kõigile lausalised toetused 29 Riigikontrolli ülevaade Riigikogule, Tallinn, 6. november 2023 7 Eesti elektrisüsteemi valikud Valdkonna ülevaade 1. Elektrisüsteem on elektrienergia tootmise, salvestamise ja edastamise tehniline süsteem, mille moodustavad Eesti territooriumil asuvad elektrijaamad ning neid üksteisega, tarbijatega5 ja teiste riikide elektrisüsteemidega ühendav elektrivõrk ja seda toetavad tehnilised süsteemid.6 Elektriturg – platvorm, mis on ette 2. Eesti elektrisüsteem on alates 2013. aastast osa Euroopa ühtsest nähtud energia, võimsuse ning avatud elektriturust. See tähendab, et elektritootmisvõimsuste omanikud tasakaalustus- ja tugiteenustega müüvad toodetud elektrit Balti ja Skandinaavia riikide ning Soome kauplemiseks. ühisele elektribörsile, kust elektrimüüjad saavad seda tarbijatele Allikas: Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv edasimüümiseks osta. Seetõttu sõltub Eestis elektri kättesaadavus ja hind elektrituru kohta muu hulgas ka naaberriikide toodangust ning välisühendustest. 3. Elektrienergia tarbimine oli 2022. aastal Eestis 8,2 TWh.7 Elering Teadmiseks, et ASi tellitud uuringu kohaselt kasvab elektritarbimine 2050. aastaks 11– kuigi Eesti tootmisvõimsuste kogumaht 14,6 TWh-ni.8 Elektritootmine oli 2022. aastal 7,6 TWh.9 ületab tiputarbimise, ei tähenda see, et igal hetkel on tarbimine tootmisega 4. 2023. aasta tiputarbimise ehk maksimaalselt üheaegselt vajamineva kaetud. elektritootmisvõimsuse prognoos on ligikaudu 1590 MW.10 Tegelikult kasutatav võimalik tootmis- võimsus on väiksem kui olemasolev 5. Tootmisvõimsusi on Eestis 2022. aasta seisuga kokku 2543 MW11, maksimaalne võimsus, kuna oma mõju millest 1340 MW12 on põlevkivi kasutavad elektritootmisvõimsused ning avaldavad tootmisseadmete remondid ja 835 MW13 taastuvatest allikatest (päikesest, tuulest ja veest) elektrit avariid ning see, et osa tootmisseadmete tootvad võimsused. Lisaks on Eestil kaks elektriühendust Soomega – võimekus elektrit toota sõltub tuule-, EstLink 1 ja EstLink 2 – ning kolm elektriühendust Lätiga. Kõigi päikese- ja hüdroressursside olemasolust. elektriühenduste maksimaalne ülekandevõimsus on kokku 3706 MW.14 Allikas: Elering ASi koduleht 6. Elektrisüsteemi arengu planeerimise ja eesmärkide elluviimise juhtimise eest vastutas kuni 2023. aasta 1. juulini Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (MKM) ning aruande avaldamise ajal vastutab Kliimaministeerium. 7. Eesti elektrisüsteemi haldur ehk operaator on riigile kuuluv äriühing Elering AS, milles omaniku huve esindab Kliimaministeerium. 8. Elektrisüsteemi operaatori üks tähtsamaid ülesandeid on tagada süsteemi ohutu ning töökindel toimimine, sealhulgas see, et tootmine ja 5 Aruandes on läbivalt silmas peetud kõiki elektritarbijaid, kui ei ole juures kitsendust kodu- ja/või äritarbijad. 6 Elektrituruseadus, vastu võetud 11.02.2003. 7 Allikas: https://dashboard.elering.ee/et. Sellele lisanduvad kaod, mis moodustavad ca 4% kogutarbimisest. 8 Study to determine Estonian electricity demand scenarios. Elering AS, Energex Energy Experts OÜ, Ea Energianalyse A/S, 20.09.2022. 9 Võrku antud elekter kütuseliigiti (Exceli tabel). Elering ASi koduleht, 15.06.2023. 10 Eesti elektrivarustuskindluse aruanne. Elering AS, 2022, lk 97. 11 Eesti elektrivarustuskindluse aruanne. Elering AS, 2022, lk 99. Lisandub Kiisa Avariielektrijaam võimsusega 250 MW. 12 Eesti Energia ASi andmetel. 13 Eesti elektrivarustuskindluse aruanne. Elering AS, 2022. 14 EstLink 1350 MW, EstLink 2650 MW ning Eesti ja Läti vahelised ühendused Elering ASi andmete kohaselt kokku 2706 MW, sealhulgas Eesti-suunaline võimsus 1259 MW ning Läti-suunaline võimsus 1447 MW. 8 Riigikontrolli ülevaade Riigikogule, Tallinn, 6. november 2023  Eesti elektrisüsteemi valikud Põhivõrk – elektrivõrk, mille kaudu tarbimine oleksid igal ajahetkel tasakaalus. Seetõttu vastutab Elering AS transporditakse toodetud elektrienergiat ka elektriga varustamise kindluse ning põhivõrgu toimimise eest. suurte vahemaade tagant tarbijatele lähemale. Siia alla kuuluvad ka 9. Elering ASi tõlgenduse kohaselt15 näitab varustuskindlus, kas elektri riikidevahelised ühendused. tarbimine ja tootmine on nõutud määral tasakaalus, ning tema ülesanne varustuskindluse tagamisel on hinnata, kas järgmiseks kümneks aastaks on olemas vajalik elektrienergia. 10. Euroopa Liidu energiavarustuse pikaajalise strateegia üks eesmärk on aga tagada oma kodanike heaolu huvides energia, sh elektrienergia katkematu kättesaadavus turul hinnaga, mis on taskukohane kõigile tarbijatele.16 Samale eesmärgile viitab ka Rahvusvaheline Energia- agentuur17, leides, et elekter, mida peetakse elu põhivajaduste hulka kuuluvaks, peaks olema taskukohase hinnaga kättesaadav kõigile ja igal ajal. Elektriga varustamise kindlus on tagatud siis, kui elektrit on piisavalt ja selle hind on ka taskukohane.18 11. Elektri hinna komponenti Elering AS aga varustuskindluse analüüsimisel arvesse ei võta. Kliimaministeeriumi ülesanne on seista energiapoliitika kujundamisel selle eest, et lisaks elektrienergia piisavuse tagamisele oleks tähelepanu all ka hinnaaspekt. 12. Euroopa Liidu tasandil reguleeritakse elektrisüsteemi peamiselt elektri siseturu määrusega.19 Selle määruse kohaselt luuakse tootmis- võimsused elektrituru põhiselt ning liikmesriik võib ilma riigiabi loata toetada üksnes nende tootmisvõimsuste rajamist, mis kasutavad taastuvaid energiaallikaid. Varustuskindluse norm – indikaator, mis 13. Määrusega on kohustatud liikmesriike ka välja arvutama koosneb kahest komponendist: varustuskindluse normi. See näitab, kui palju võimalike tarbimis- ■ eeldatavasti mittetarnitav energia piirangutega tunde ja mis ulatuses aasta peale kokku on riigile sotsiaal- (expected energy not served ehk majanduslikult talutav, ilma et saamata jäänud energia tõttu ei tekiks EENS) ja ühiskonnale ega majandusele liigselt kulusid.20 ■ eeldatav võimsuse puudujääk (loss of load expectation ehk LOLE), mida 14. Eesti varustuskindluse normi kohaselt ei tohi aastas olla enam kui väljendatakse piirangutundide arvu üheksa piirangutundi ning tarnimata elektrienergia kogus ei tohi olla üle kaudu. 4,5 gigavatt-tunni (GWh/a). See tähendab, et tunde, mil elektri tarbimist Allikas: Konkurentsiameti „Aruanne elektri- ja tuleb kas või mõne protsendi võrra piirata, võib olla ühes aastas üheksa, gaasiturust Eestis“, 2021 ning kokku ei tohi selle piiramise ulatus ületada 4,5 GWh aastas.21 15. Varustuskindluse normi kasutatakse üleeuroopalises varustuskindluse ehk ressursside piisavuse hindamises, et määrata kindlaks, kas teada- olevaid tootmis- ja ülekandevõimsusi ning tõenäosuslikke stsenaariumeid arvesse võttes (vt täpsemalt alates p 24) on tagatud varustuskindlus ilma ühiskonnale ja majandusele liigseid kulusid tekitamata. 15 Elering ASi kodulehekülje kohaselt. 16 Euroopa Komisjoni roheline raamat (Green Paper. Towards a European strategy for the security of energy supply), 29.11.2000. 17 Rahvusvaheline Energiaagentuur (International Energy Agency, IEA). 18 Samantha Ölz jt. Contribution of renewables to Energy Security. Information Paper. International Energy Agency, 2007, lk 13. 19 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2019/943, 5. juuni 2019, milles käsitletakse elektrienergia siseturgu. 20 Aruanne elektri- ja gaasiturust Eestis 2022. Konkurentsiamet, 2023. 21 Elektrisüsteemi toimimise võrgueeskiri, vastu võetud 14.02.2019. Riigikontrolli ülevaade Riigikogule, Tallinn, 6. november 2023 9 Eesti elektrisüsteemi valikud Euroopa Liidu kliima- ja 16. Lisaks on varustuskindluse seisukohalt oluline võtta arvesse ka energiapoliitika eesmärgid eesmärke, mis Euroopa Liit ja Eesti on seadnud elektrienergia allikate 2030. aastaks: kohta. Euroopa Liidu tasandil 2030. aastaks taastuvelektri suhtes kokku lepitud eesmärki ei ole. ■ Võrreldes 1990. aasta tasemega vähendada kasvuhoonegaaside 17. Eesti on aga sätestanud energiamajanduse korralduse seaduse heitmeid vähemalt 55%. muudatusega22 2022. aastal eesmärgi, et aastaks 2030 moodustab Allikas: Euroopa kliimamäärus ■ Taastuvenergia osakaal energia taastuvatest energiaallikatest toodetud elekter vähemalt 100% elektri lõpptarbimisest on vähemalt 42,5%. lõpptarbimisest (edaspidi ka TE100-eesmärk). See tähendab, et aastal Allikas: Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2030 toodetakse vähemalt sama palju taastuvelektrit, kui aasta jooksul taastuvenergia kohta elektrit kokku tarbitakse. ■ Võrreldes 2020. aasta prognoosidega väheneb energiatarbimine vähemalt 18. Riigikontroll analüüsis23 Eesti elektritootmise valikuid ja võimalusi 11,7%. ka 2012. aastal. Toona juhtis Riigikontroll tähelepanu asjaolule, et oluline Allikas: Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv energiatõhususe kohta on planeerida energiamajandust pikka aega ette – vähemasti 30 aastaks –, arvestades avatud elektrituru toimimise põhimõtteid, vajadust tagada Riigikontrolli 2012. aastal varustuskindlus, Euroopa Liidu kliima- ja energiapoliitika eesmärke ning esile toodud probleemkohad tehtavate otsuste kulukust tarbijatele. on suuresti endiselt 19. Riigikontroll tõi välja, et tulevikus võib elektri tootmine põlevkivist lahendamata osutuda konkurentsivõimetuks ning edendada tuleks taastuvelektri tootmist ja seda toetavat elektrivõrku, sealhulgas ühendusi teiste riikidega. Samuti tõi Riigikontroll aruandes välja, et sellest lähtudes tuleks otsustada, millistest allikatest ning mis vahekorras tootmisvõimsusi võiks Eestis olla ning kui suure osa nende rajamise ja ülalpidamise maksumusest maksavad kinni inimesed tarbijana või riik ehk inimesed maksumaksja rollis. 20. 2023. aasta lõpus avaldab Riigikontroll kaks elektriteemalist auditi- aruannet: ühe tuuleenergia edendamise ning teise elektriga varustamise kindluse teemal. Auditite käigus selgus, et Riigikontrolli 2012. aasta aruandes käsitletud probleemid on endiselt lahendamata. 21. Varustuskindluse analüüside kohaselt võib juba nelja aasta pärast Eestil olla puudu tootmisvõimsustest. Selle põhjuseks on asjaolu, et põlevkivi kasutavate elektritootmisvõimsuste omanik võib otsustada need tootmisvõimsused sulgeda, kuna põlevkivist toodetud elekter ei pruugi olla elektriturul konkurentsivõimeline. 22. Samas on Kliimaministeeriumil käsil mitmeid tegevusi probleemi lahendamiseks. Muu hulgas tegeletakse suuremal hulgal taastuvatest allikatest elektrit tootvate jaamade turule toomise edendamisega, tarbimise juhtimise ja salvestusvõimsuste jaoks õiguskeskkonna soodsamaks muutmisega ning elektrivõrkude arendamisega. Kõigis neis valdkondades puuduvad aga ministeeriumil kindlad eesmärgid või pole tegevusplaani seatud eesmärkide elluviimiseks. 23. Kuna energeetikateemaliste auditite toimingud tegi Riigikontroll valdavalt enne 2023. aasta 1. juulit, on aruandes läbivalt viidatud MKMile kui selle ajani valdkonna eest vastutanud ministeeriumile. Ettevaatavad soovitused on tehtud aga Kliimaministeeriumile, kes vastutab valdkonna eest praegu. 22 Energiamajanduse korralduse seaduse muutmise seadus, vastu võetud 12.10.2022. 23 Elektritootmise võimalikud valikud. Riigikontroll, 2012. 10 Riigikontrolli ülevaade Riigikogule, Tallinn, 6. november 2023  Eesti elektrisüsteemi valikud Energiamajanduse pikaajaline planeerimine on kulgenud vaevaliselt 24. Varustuskindluse kitsamat tõlgendust ehk seda, kas tarbimine on ka tulevikus kaetud tootmisega, võtmata sealjuures arvesse elektri hinda, analüüsib Eesti tasandil Elering AS ning Euroopa tasandil Euroopa elektri põhivõrgu operaatorite võrgustik ehk ENTSO-E (European Network of Transmission System Operators – electricity). 25. Kui varustuskindluse analüüsist selgub, et varustuskindluse normist ei suudeta kinni pidada, peab riik esmalt esitama Euroopa Komisjonile Reservvõimsuse mehhanism – ajutine turutõrgete eemaldamise kava. Kui turutõrgete eemaldamisest meede, et tagada piisaval hulgal võimsusi, varustuskindluse tagamiseks ei piisa, saab riik tootmisvõimsuste mille omanikke tasustatakse ressursside puudujäägi probleemi lahendamiseks ehk reservvõimsuse mehhanismi kättesaadavuse ja valmisoleku eest. loomiseks taotleda Euroopa Komisjonilt riigiabi luba. (Täpsemalt käsitleb Allikas: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus elektri Riigikontroll seda teemat aruandes „Elektriga varustamise kindlus siseturu kohta Eestis“, mis avaldatakse 2023. aasta novembris.) Probleem tõstatati varustuskindluse analüüsides esimest korda sõnaselgelt 2022. aastal 26. 2022. aasta lõpus avaldatud ENTSO-E analüüs tõi esimest korda otsesõnu esile tootmisvõimsuste piisavuse probleemi. Kui analüüsi aluseks olev stsenaarium realiseerub, on 2027. aastal Eestis 9,7 tundi, mil tootmisvõimsusi ei ole piisavalt, et katta tarbimist võrgueeskirjaga ette nähtud mahus. Analüüsi aluseks on võetud olukord, kus alates 2027. aastast pole Eestis vanad põlevkivi kasutavad tootmisvõimsused enam majanduslikult jätkusuutlikud, mistõttu võib omanik otsustada need sulgeda. (Vaata lisaks p-d 75–85.) Ka pärast 2030. aastat ei 27. Kuigi ENTSO-E analüüsi kohaselt aastal 2030 varustuskindluse pruugi juhitavaid normi ei ületata24, on põhivõrgu haldaja Elering AS oma 2022. aasta tootmisvõimsusi olla piisavalt varustuskindluse analüüsis välja toonud25, et pärast 2030. aastat on tootmisvõimsusi küll piisavalt, kuid valdavalt on tegemist katkendlike võimsustega (kasutavad taastuvaid allikaid) ja puudu on juhitavatest tootmisvõimsustest. Juhitav tootmisvõimsus – elektritootmis- võimsus, mille tootmist on võimalik soovi 28. Elering ASi hinnangul peab Eestis praegust tootmisportfelli korral suurendada ja vähendada. arvestades olema umbes 1000 MW juhitavat võimsust, et tagada elektrisüsteemi ohutu opereerimine ehk see, et vajaduse korral on võimalik näiteks tootmisvõimsuste puudujääki kompenseerida või elektrivõrgu sagedust juhtida. 29. Aastal 2031 on Elering ASi andmete kohaselt Eestis juhitavaid võimsusi aga maksimaalselt 883 MW26 (vt ka joonis 1). Elering ASi andmed ei võta aga arvesse ENTSO-E majandusliku jätkusuutlikkuse analüüsi, mille kohaselt muutub põlevkivi kasutamine elektritootmiseks 24 ENTSO-E 2022. aasta analüüsi kohaselt on 2030. aastal neid tunde, kui tarbimist on kas või natukenegi vaja piirata, kokku kaheksa. 2025. aastal 4,5 tundi. 25 Eesti elektrivarustuskindluse aruanne. Elering AS, 2022. 26 Elering ASi Riigikontrollile saadetud andmete kohaselt. Riigikontrolli ülevaade Riigikogule, Tallinn, 6. november 2023 11 Eesti elektrisüsteemi valikud alates 2027. aastast konkurentsivõimetuks. Neis andmetes on sees 464 MW27 ulatuses põlevkivi kasutavaid elektrijaamu. Joonis 1. Tootmis- ja ülekandevõimsused ning tarbimise juhtimine aastatel 2022–2037 9000 8000 Netovõimsus. MW 7000 6000 5000 4000 3000 2000 1000 0 Muu (nt koostootmisjaamad) Põlevkivi kasutavad elektrijaamad Päikesepargid Tuulepargid Välisühendused Tarbimise juhtimine Allikas: Riigikontroll Elering ASi andmetele tuginedes 30. Samuti kinnitas Eesti Energia AS Riigikontrollile, et nende strateegiline eesmärk on 2030. aastaks lõpetada põlevkivist elektri tootmine ning edaspidi toota elektrit vaid põlevkiviõli tootmisel tekkivast jääkgaasist ehk uttegaasist ning biomassist. Peamiselt kasutatakse elektritootmises biomassina puitu. 31. Vabariigi Valitsuse 18.05.2023 heaks kiidetud tegevusprogrammi kohaselt lõpetatakse aga puidu põletamine tööstuslikus elektritootmises, kaasa arvatud Eesti Energia ASi uusimas, Auvere elektrijaamas. Rahandusminister on selgitanud, et puidujäätmeid, näiteks ehitusprügi, mida muuks otstarbeks kasutada ei saa, võiks endiselt Eesti Energia ASi elektrijaamades koos uttegaasiga põletada. 32. Kuigi praegu ei ole teada ning Eesti Energia AS ei ole ka analüüsinud, kui palju Vabariigi Valitsuse plaani elluviimine Eesti Energia ASi tootmisvõimekust mõjutab, võib eeldada, et kasutades vaid uttegaasi ja puidujäätmeid, ei saa Eesti Energia AS tulevikus toota nii palju elektrit, kui praegu on prognoositud. 33. Arvestades, et Eesti Energia AS plaanib aastal 2030 lõpetada põlevkivi kasutamise elektri tootmisel ning Vabariigi Valitsus plaanib keelata ka puidu põletamise elektritootmisel, võib juhitavate võimsuste puudujääk alates 2030. aastast olla veelgi suurem, kui Elering AS on prognoosinud. Varustuskindluse tagamiseks tuleb otsustada, milliseid lahendusi ja millisel hulgal on vaja arendada Ressursside ebapiisavus 34. Kui elektri tootmiseks ei ole tulevikus piisavalt ressursse, tähendab mõjutab ka elektri hinda see, et ilma uute tootmisvõimsuste või välisühenduste lisandumiseta võib 27 Tegu on jaamade netovõimsusega, mitte tegeliku tootmisega. Tegelik tootmine võib olla väiksem kui netovõimsus. 12 Riigikontrolli ülevaade Riigikogule, Tallinn, 6. november 2023  Eesti elektrisüsteemi valikud tekkida ka olukord, kus elektri hind on tarbijate toimetuleku seisukohalt liiga kallis ehk ei ole neile taskukohane (vt p-d 120–145). Olukorra vältimiseks on mitu võimalust, need kõik aga nõuavad Kliimaministeeriumi sekkumist. Teadmiseks, et 35. Nii elektri hinna kui ka Euroopa Liidu siseturu määruse seisukohast iga tootmisseadme toodetava ning eelistatakse taastuvatel energiaallikatel põhinevaid elektrijaamu, näiteks elektriturul müüdava elektri hind sõltub tuulikuid ning päikesejaamu. Need on aga juhitamatud ehk katkendlikud elektrijaama muutuvkuludest, sealhulgas tootmisvõimsused, kuna sõltuvad ilmastikuoludest – sellest, kas päike toorme hinnast ja keskkonnatasudest. paistab ja tuul puhub, – ning neid ei ole võimalik selle järgi reguleerida, Taastuvatel energiaallikatel põhinevate kas tarbimisvajadus on parasjagu suurem või väiksem. tootmisseadmete muutuvkulu on kõige väiksem, kuna toore ehk taastuv energia- 36. Seetõttu on taastuvatel allikatel põhinevate tootmisvõimsuste kõrval allikas, nt tuul ja päike, on tasuta ning enamasti ei pea sellised elektrijaamad oluline arendada ka juhitavat võimsust, sealhulgas salvestamist ning maksma ka keskkonnatasusid, nagu CO2- tarbimiskaja. Tootmisvõimsuste piisavuse tagamisel on oluline roll ka kvoodi hind. välisühendustel, mis võimaldavad Eestil kasutada teistes riikides toodetavat elektrit. Tarbimiskaja ehk tarbimise juhtimine ehk tarbimise nihutamine on elektri tarbimise 37. Kliimaministeerium (varem MKM) on tegelenud kõigi eeltoodud koormuse juhtimine, mis tähendab seda, et tarbija muudab iseseisvalt või teemadega, kuid nii mõnegi puhul pole tehtud otsuseid ning puudub agregaatori kaudu tarbimist, seda kindlus, et ka 2027. aastal ja alates 2030. aastast on Eesti tarbijatele vähendades või suurendades. tagatud taskukohase hinnaga elekter. Agregaator on isik, kes osutab agregeerimisteenust ehk koondab kokku ja 38. Aruandes on käsitletud taastuvelektriga seotud eesmärki (p-d 40–55); teeb süsteemihaldurile ühise pakkumise elektrivõrkude (p-d 56–64), sealhulgas rahvusvaheliste ühenduste (p-d müüa või osta tarbijate tarbimiskoormust 102–109) arendamise vajalikkust; juhitavate tootmisvõimsuste või tootjate tootmisvõimsust. lisandumise variante ja takistusi (p-d 65–74); strateegilise reservi loomise Allikas: elektrituruseadus temaatikat (p-d 75–85) ning tarbimise juhtimise ja salvestamise potentsiaali (p-d 86–101). Strateegiline reserv – reservvõimsuse mehhanism, kus põhivõrgu haldaja 39. Riigikontroll ei ole aruandes käsitlenud aga näiteks vesiniku korraldab tootmisvõimsuste puudjäägi korral vähempakkumised, milles saavad kasutamist elektrienergia salvestamiseks või vesinikutaristu arendamist. pakkumisi esitada hankega kindlaks määratud elektritootmisvõimsuste Eestis on taastuvelektri potentsiaal alakasutatud omanikud. Muul ajal need võimsused elektriturul ei osale ja see 40. Euroopa elektri põhivõrgu operaatorite võrgustik ehk ENTSO-E on kompenseeritakse elektritootmisvõimsuste oma ressursside piisavuse analüüsis välja toonud, et tootmisvõimsuste omanikele. puudujäägi probleem laheneb aastal 2030 eeldusel, et lisandub suurel Allikas: Capacity Remuneration Mechanism for Estonia: Models and Assessment. A Report to Elering hulgal taastuvenergial põhinevaid tootmisvõimsusi. Ka energiamajanduse AS. AFRY, 2020 korralduse seaduses on vastav eesmärk – TE100 – seatud. Taastuvelektri kasutamise 41. Elering ASi prognoosi kohaselt tarbitakse Eestis 2030. aastal eesmärgist on täidetud alla 9,4 TWh elektrit.28 2022. aasta seisuga toodeti taastuvaid energiaallikaid kolmandiku kasutades 2,6 TWh elektrit.29 See tähendab, et TE100-eesmärgist on täidetud vähem kui kolmandik. Peamised energiaallikad olid sealjuures biomass, tuul ja päike. 42. Riigi toetusskeemide toel on päikeseenergiast elektri tootmine teinud viimastel aastatel suure hüppe – Elering ASi andmetel tootsid päikeseelektrijaamad Eestis 2022. aastal ligikaudu 559 GWh30 elektrit (vt ka joonis 2). 28 Eesti elektrivarustuskindluse aruanne. Elering AS, 2022, lk 97. 29 Elering ASi kodulehe kohaselt. 30 Elering ASi kodulehe kohaselt. Riigikontrolli ülevaade Riigikogule, Tallinn, 6. november 2023 13 Eesti elektrisüsteemi valikud Teadmiseks, et 43. Taastuvelektri eesmärkide saavutamiseks on aga oluline edendada tuuleenergiat, kuna Vabariigi Valitsus soovib puidu tööstusliku ■ maismaatuulikud töötavad aastas põletamise elektrienergia tootmiseks lõpetada31 ning hüdroelektri ca 3100 h; potentsiaal on Eestis pea olematu. Samuti on päikeseenergia tunduvalt ■ meretuulikud ca 4400 h; vähem tõhus (s.t tundide arv, kui saadakse elektrit) kui tuuleenergia. ■ päikeseelektrijaamad ca 1000 h. 44. Viimase kümne aasta jooksul ei ole lisandunud ühtegi suuremat Allikas: Taani Energiaagentuur ja Energiatalgud tuuleparki ja seega ei ole oluliselt suurenenud ka tuuleenergia tootmine (vt ka joonis 2).32 Seda eelkõige riigikaitselistest piirangutest tulenevate probleemide ja nende aeganõudva lahendamise, kohtuvaidluste, planeerimise ja mõjuhindamise aeglase menetluse tõttu. (Täpsemalt käsitleb Riigikontroll seda teemat aruandes „Riigi tegevus tuuleenergia edendamisel“, mis avaldatakse 2023. aasta lõpus.) Joonis 2. Tuulest ja päikesest toodetud elektrienergia hulk aastatel 2016–2022 Teadmiseks, et 900 000 Eesti mereakvatooriumis on tuule- 800 000 energeetika arendamiseks sobivateks aladeks merealaplaneeringutega 700 000 kinnitatud 2439 km2, mille tootmis- 600 000 võimsuseks on hinnatud lausa 15–17 GW. 500 000 MWh Allikas: Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet 400 000 300 000 200 000 100 000 0 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 tuul päike Allikas: Elering AS Taastuvelektri tootmise kohta on olemas küll eesmärk, kuid selle saavutamiseks puudub konkreetne kava Taastuvelektri eesmärgi 45. Riigikontrollis tekitab küsimusi, kuidas energiamajanduse saavutamiseks puudub korralduse seaduses kajastuvat taastuvelektri 100% eesmärki33 tegevuskava plaanitakse saavutada. Eesmärk on küll konkreetne, kuid välja ei ole töötatud eesmärgi saavutamiseks vajalikku tegevuskava. Kliimaministeeriumi sõnul ei ole ka kavas seda teha. 46. Suuremahulisele taastuvenergia tootmisele üleminek toob kaasa olulised muutused nii elektrisüsteemile kui ka laiemalt ühiskonnale ja selleks on vaja, nagu ütleb teiste riikide kogemus, põhjalikku analüüsi ning tegevuskava koos asjakohase rahastamisplaaniga. Muu hulgas tuleks arvestada vajadusega arendada elektrisüsteemi, et see suudaks säilitada stabiilsuse suuremahulise taastuvenergia tootmise korral. 31 Vabariigi Valitsuse tegevusprogramm 2023–2027, aluspõhimõte 6.1.23. 32 Eesti Tuuleenergia Assotsiatsiooni kodulehe kohaselt. 33 Energiamajanduse korralduse seadus, § 32¹. 14 Riigikontrolli ülevaade Riigikogule, Tallinn, 6. november 2023  Eesti elektrisüsteemi valikud 47. Samuti peab eesmärgi saavutamiseks olema loodud vajalik valitsemiskorraldus ehk paika peaks olema pandud see, kuidas jaotuvad ülesanded riigiasutuste vahel ning on korraldatud nende koostöö. Teadmiseks, et 48. MKMi kinnitusel on taastuvelektrile üleminekuks valmistutud juba aastaid ning peamiselt on tegeletud uute tootmisvõimsuste turuletulekuks enne Vabariigi Valitsuse 2019. aasta võimaluste loomisega. Näiteks on loodud keskkonnahäiringu hüvitamise novembri otsust uute radarite soetamiseks tasu, mis võimaldab omavalitsustel saada enda alale tuulikute rajamise ja kõrgusepiirangute leevandamiseks sobis eest tasu.34 (Täpsemalt käsitleb Riigikontroll seda teemat aruandes „Riigi riigikaitseliste kõrgusepiirangute tõttu tegevus tuuleenergia edendamisel“, mis avaldatakse 2023. aasta lõpus.) tuuleparkide arendamiseks üksnes 14% Eesti maismaast. 49. Samuti tõi ministeerium välja, et on koostöös Kaitseministeeriumiga investeerinud uutesse radaritesse, mis võimaldaksid rajada Eestis mais- maatuulikuid nii, et see ei häiriks radarite tööd35 (vt ka joonis 3). Joonis 3. Riigikaitselistest piirangutest vabanevad alad kõrgusepiiranguga alad alates 2025 sobiliku ala idapiir kehtiv sobilik ala (lubatud üle 150 m, kõrgusepiiranguta alates 2027) alates 2027 sobilik ala ilma kõrgusepiiranguta kehtiv sobilik ala (lubatud üle 150 m, kõrgusepiiranguta alates 2025) alates 2024 sobilik ala ilma kõrgusepiiranguta* alates 2025 sobilik ala ilma kõrgusepiiranguta* 0 25 50 km * V.a idapiiri alal ja radarite lähialadel. Allikas: Riigikontroll Kaitseministeeriumi ning Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi andmetel 50. Lisaks on ministeerium koostöös Elering ASiga investeerinud elektri põhivõrku. Ministeerium tõi välja, et Elering ASi omaniku ootustesse lisati 2023. aasta alguses nõue alustada Saaremaa põhivõrgu väljaarendamisega, et meretuuleenergia uue tootmisala, mis Eesti 34 Keskkonnatasude seadus, ptk 3 (1). 35 Uued radarisüsteemid vabastavad suure osa Eestist elektrituulikute kõrguspiirangutest. – Tehnikamaailm, 21.06.2023. Riigikontrolli ülevaade Riigikogule, Tallinn, 6. november 2023 15 Eesti elektrisüsteemi valikud merealaplaneeringuga on ette nähtud rajada Saaremaa läänerannikule, Teadmiseks, et saaks ühendada Eesti elektrisüsteemiga.36 tuuleparkide keskkonnamõju hindamist pikendab näiteks asjaolu, et Keskkonna- 51. Tegu on Kliimaministeeriumi ning Läti Majandusministeeriumi amet ei ole koondanud teavet tuule- koostöös arendatava tuuleala ja põhivõrku ettevalmistava projektiga, mis parkides tehtud uuringute ja töötavate võimaldab enampakkumisega anda ala tuulepargi rajajate kasutusse. tuuleparkide järelhindamise tulemuste Meretuulepargi ehitus peaks algama pärast 2030. aastat ning selle kohta. eeldatav toodang on 3 TWh/aastas, mis on pisut üle kolmandiku Eesti Seetõttu ei saa kasutada olemasolevat praegusest elektritarbimisest.37 teadmist ja tuulepargi kavandamisel tuleb teha uued uuringud. Samuti sunnib see 52. MKM kinnitas Riigikontrollile 2023. aasta mais toimunud mõju hindajaid kulutama rohkem aega kohtumisel, et analüüsib ka seda, kas ja mil määral peaks riik toetama tuulikute mõjude kohta teabe otsimiseks tootjaid või andma neile garantiisid (eelkõige meretuuleparkidele). ning pakutavad leevendusmeetmed ei pruugi olla asjakohased ja/või tõhusad. Eesmärk on võimalikult säästlikult kasutada maksumaksja raha, et saavutada 2030. aastaks eesmärk suurendada taastuvelektri tootmist Täpsemalt käsitleb Riigikontroll seda Eestis vähemalt sellele tasemele, palju Eestis aasta jooksul elektrienergiat teemat aruandes „Riigi tegevus tuuleenergia edendamisel“, mis kokku tarbitakse (TE100-eesmärk). avaldatakse 2023. aasta lõpus. 53. Oktoobri alguses tutvustas Kliimaministeerium valitsuskabinetile memorandumit, kus tõi välja kolm võimalikku meedet, kuidas kiirendada uute taastuvelektri tootmisvõimsuste turuletulekut. Memorandumi järgi tuleks suurendada omavalitsuste töötajate arvu – see võimaldaks planeeringuid kiiremini menetleda. Samuti kohustaks ministeerium Elering ASi arendama plaanitud tootmisvõimsuste jaoks võrku ning looks taastuvelektrit tarbivatele suurtarbijatele eelised. 54. Samas ei tulnud memorandumist välja, millele tuginedes olid just need kolm meedet valitud, mis on nende meetmete eeldatav mõju, maksumus ja ajakava. Ministeeriumi selgituste kohaselt meetmeid analüüsiti. Riigikontrollile tulemusi aga kirjalikult ei esitatud. 55. MKMi sammud taastuvelektri tootmisvõimsuste turuletoomise piirangute eemaldamisel on olnud positiivsed, kuid ajendatud juba ilmnenud probleemidest. Näiteks ei ole aga tegeletud kõigi oluliste takistuste kõrvaldamisega tuuleparkide planeerimisel ja keskkonnamõju hindamisel ning elektrivõrguga liitumisel. Taastuvelektri lisandumiseks 56. ENTSO-E on toonud oma visioonidokumendis38 välja, et suures tuleb investeerida ka mahus taastuvenergia tootmine eeldab elektrivõrkude tugevdamist ehk elektrivõrku võrgu läbilaskvuse suurendamist ja arendamist. Väga oluline roll võrkude arendamisel on elektrisüsteemi operaatoril. Ka Elering ASi omaniku ootuste kohaselt on Eleringi ülesanne arendada elektri põhivõrku.39 57. Elektrisüsteemi operaatorid peavad välja selgitama, mõõdetavalt kindlaks määrama süsteemi pikaajalised vajadused ja selle info avalikkusele edastama. Selle info põhjal saavad turuosalised teha investeerimisotsuseid. Samuti on operaatoritel oluline roll elektrivõrgu ja vajalike investeeringute kavandamisel (k.a tootmise ja tarbimise tasakaalustamiseks salvestusvõimsuste arendamise kaudu). 36 Omaniku ootused Elering Aktsiaseltsile. November 2022. 37 Elwindi projekti kodulehekülje kohaselt. 38 ENTSO-E Vision: A Power System for a Carbon Neutral Europe. ENTSO-E, 2022. 39 Omaniku ootused Elering Aktsiaseltsile. November 2022. 16 Riigikontrolli ülevaade Riigikogule, Tallinn, 6. november 2023  Eesti elektrisüsteemi valikud Eestil puudub elektrivõrkude 58. Riigikontrolli hinnangul peaks Kliimaministeerium koordineerima arendamise plaan erinevate riigiasutuste ja võrguettevõtjate koostööd ning andma Elering ASile ja Elektrilevi OÜ-le elektrivõrgu arendamise kindlad suunised, et oleks tagatud riiklike eesmärkide, sh TE100-eesmärgi saavutamiseks vajaliku võrgu arendamine. Jaotusvõrk – elektrivõrk, mille kaudu 59. MKMil aga võrkude arendamise pikaajalist strateegiat või plaani, kus toimub põhivõrgu kohaletoodud oleks kirjas vajalikud investeeringud, näiteks TE100-eesmärgi elektrienergia vahetu jaotamine ja toimetamine põhivõrgu liitumispunktidest saavutamiseks, elektritarbimise suurenemise, transpordi tarbijateni. elektrifitseerimise või tarbimise juhtimise ja salvestusvõimsuste lisandumiseks, ei olnud. Sellist strateegiat ega plaani ei ole ka valdkonna juhtimise üle võtnud Kliimaministeeriumil. Samuti ei ole arengukava ei Elering ASil ega suurimal jaotusvõrgu haldajal Elektrilevi OÜ-l. 60. Seni on võrkude arendamine toimunud taastuvenergia arendajate valitud kohtadesse, lähtudes Elering ASi, Elektrilevi OÜ ja teiste võrguettevõtjate võimekusest. Võrguga liitumise taotluste hulk ületab praeguseks olulisel määral vaba võrguvõimsuse mahtu. Elering ASi sõnul on erinevas staadiumis võrguga liitumise taotlusi, pakkumisi ja lepinguid 2023. aasta märtsi alguse seisuga ca 7000 MVA ulatuses (1 MVA = 1 MW), mis on ca kaks korda suurem, kui võrk praegu vastu võtta suudab. 61. See, kui palju tootmisvõimsusi on võimalik ilma suuremaid ümberehitustöid tegemata Eesti elektrivõrguga täiendavalt ühendada, sõltub Elering ASi sõnul sellest, millisesse Eesti piirkonda tootmisvõimsust kavandatakse. Saartel ning suuremal osal mandriosal ei ole uute tootjate jaoks vaba liitumisvõimsust. Tuuleparkide, eriti meretuuleparkide rajamiseks on Lääne-Eesti aga majanduslikult kõige soodsam. Seega oleks vaja eriti seal suurendada elektrivõrgu läbilaskevõimet. 62. Riigikontrolli hinnangul tuleks Kliimaministeeriumil kaaluda, kuidas rahastada võrkude ehitamist ja renoveerimist. Otsustada tuleks, kas ja millistest allikatest peaks toimuma rahastamine, et riigi vaates vajalikud võrguinvesteeringud saaksid kiiremini tehtud. Vastasel juhul on risk, et ka TE100-eesmärgi saavutamine takerdub võrgu arendamise taha. (Täpsemalt käsitleb Riigikontroll seda teemat aruandes „Riigi tegevus tuuleenergia edendamisel“, mis avaldatakse 2023. aasta lõpus.) Mida Riigikontroll leidis? 63. Kuigi aastaks 2030 on seatud eesmärk toota taastuvatest allikatest vähemalt sama palju elektrit, kui aasta jooksul tarbitakse, tuvastas Riigikontroll, et selle eesmärgi saavutamiseks puudub tegevuskava, kus oleks kirjas, mida tuleb eesmärgi saavutamiseks teha, kes vastutavad ning palju kulub raha ja kust see tuleb. 64. Samuti leidis Riigikontroll, et MKM ei ole koordineerinud elektrivõrkude arendamist ega ole andnud võrguettevõtjatele suuniseid arendada võrku, mis seatud eesmärgi saavutamist toetaks. Riigikontrolli hinnangul peaks Kliimaministeerium paika panema konkreetsed tegevused (sealhulgas Elering ASi ja Elektrilevi OÜ elektrivõrgu arendamise kohta), mida on vaja, et saavutada taastuvenergia tootmise eesmärk. Riigikontrolli ülevaade Riigikogule, Tallinn, 6. november 2023 17 Eesti elektrisüsteemi valikud Juhitavaid tootmisvõimsusi turupõhiselt teadaolevalt lisandumas ei ole 65. Elektrituru loogikast tulenevalt peaks ressursside piisavuse probleemid ning kõrged hinnad andma erasektorile signaali uute tootmis- võimsuste loomiseks. Elering ASi andmete kohaselt aga ei ole vähemalt kuni aastani 2037 uusi juhitavaid, s.o. taastumatutel energiaallikatel või näiteks biogaasil töötavaid, tootmisvõimsusi lisandumas (vt ka joonis 1). Tootmisvõimsuste 66. Eestis toimuvad samas arutelud tuumajaama võimaliku rajamise üle. lisandumist takistab 2023. aasta seisuga oodatakse endiselt tuumaenergeetika töörühma turuosaliste ebakindlus lõppraportit, mis peaks Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi kohaselt valmima 2024. aasta jaanuaris. Töörühma 2022. aasta oktoobris valminud vahearuandes on välja toodud, et võimalik tuumajaam valmib kõige varem aastal 2035.40 67. Kliimaministeeriumi sõnul on raporti eesmärk tuua välja nii riskid kui ka võimalused, mis kaasneksid tuumajaama rajamisega. Raportile peaks järgnema arutelu ning otsus, kas Eestis on tuumaenergeetikale kohta. 68. Samuti on ministeeriumi sõnul erainvestorid tundnud huvi, kas Eestisse oleks vaja elektrijaama, mis kasutab toormena gaasi, kuid ühtegi kinnitatud projekti arendamisel ei ole. Riigikontrolli intervjueeritud energeetikasektori eksperdid tõid aga välja, et on ebatõenäoline, et erainvestorid sooviksid ilma riigi toeta Eestisse gaasil töötavat jaama rajada, kuna see ei pruugi olla tasuv. Nimelt peaks juba 2030. aastal tarbimine olema suuresti kaetud taastuvelektriga ning tunde, mil tuul ei puhu ja päike ei paista ehk gaasijaamad pääseksid turule, ei ole üleliia palju.41 2026. aastani aitavad 69. 2019. aasta augustis teatas Rahandusministeerium esimest korda varustuskindlust tagada Eesti Eesti Energia ASile kui riigile kuuluvale ning ühtlasi Eesti suurimale Energia ASi põlevkivi elektritootjale ootusest tagada 2023. aasta lõpuni Eesti-sisene juhitav elektritootmisvõimsus vähemalt 1000 MW ulatuses. kasutavad tootmisvõimsused 70. Toona oli tegemist muu hulgas ka sotsiaal-majanduslikel kaalutlustel tehtud otsusega.42 Nimelt soovis Eesti Energia AS43 osa vanemaid põlevkivi kasutavaid plokke 2019. aastal majanduslikel kaalutlustel sulgeda. See aga oleks toonud sadadele inimestele kaasa töökaotuse. Suunist aga pikendati ka kehtivas, 25.08.2022 uuendatud, omaniku ootuste dokumendis44 2026. aasta lõpuni. Seekord oli juba sõnaselgelt eesmärgiks hoida riigisisest juhitavat tootmisvõimsust.45 Kuigi ühelt poolt tagas see kõrgete elektrihindade olukorras riigisisese tootmisvõimsuse olemasolu, lisas selline riigi sekkumine ekspertide hinnangul ebakindlust uute investeeringute tegemiseks. 71. Nii MKM kui ka Elering AS on kinnitanud Riigikontrollile, et põlevkivist elektrit tootvate võimsuste konkurentsivõimelisusega seotud probleemid on olnud ammu teada. Ka Riigikontroll tõi juba oma 2012. 40 Eestisse saaks tuumajaama ehitada 2035. aastaks. ERR, 17.10.2022. 41 Energia teekaardi värskendus – teekaart 2023. Rohetiiger, 2023. 42 Eesti Energia koondab kavandatust vähem. 03.09.2019. 43 Eesti Energia ASi endise juhatuse esimehega tehtud intervjuu kohaselt. 44 Omaniku ootused Eesti Energia AS-le. 25.08.2022. 45 Vabariigi Valitsuse 17.03.2022., 14.04.2022. ja 24.08.2022. aasta kabinetinõupidamiste materjalid. 18 Riigikontrolli ülevaade Riigikogule, Tallinn, 6. november 2023  Eesti elektrisüsteemi valikud aasta elektritootmise võimalike valikute ülevaates välja, et CO2-kvootide hinna tõustes muutuvad põlevkivist elektrit tootvad elektrijaamad konkurentsivõimetuks ning arendada tuleks taastuvelektri tootmisvõimsusi ning neid toetavat elektrivõrku, sealhulgas ühendusi teiste riikidega. 72. Kuna elektriga varustamise kindluse analüüsid aga otsesõnu probleemi välja ei toonud ning ilma analüüsi sellekohase tulemuseta ei ole võimalik riigiabi luba taotleda, tegeletigi probleemi lahendamisega Eesti Energia ASi omaniku ootuste pikendamise kaudu ning omanik andis talle suunise hoida Eesti-sisene juhitav elektritootmisvõimsus vähemalt 1000 MW ulatuses isegi juhul, kui see on Eesti Energia ASile kahjumlik. 73. Samuti puudub selgus selles, kas tulevikus on plaanis omaniku ootuste uuendamise kaudu pikendada Eesti Energia ASi kohustust hoida põlevkivi kasutavaid tootmisvõimsusi töökorras ka pärast 2026. aastat. Seda eriti juhul, kui Euroopa Komisjonilt ei õnnestu saada riigiabi luba strateegilise reservi loomiseks. Mida Riigikontroll leidis? 74. Juba oma 2012. aasta ülevaates tõi Riigikontroll välja, et MKMil tuleks otsustada, milline peaks olema Eesti riigi elektritootmise portfell ehk oleks vaja anda investoritele selgust, millised tootmisvõimsused on siia oodatud ning millised mitte. Käesoleva aruande aluseks olnud auditite tegemisel pidi Riigikontroll taas tõdema, et Eesti investeerimiskeskkond on uute elektritootmisvõimsuste loomiseks ebakindel ning turupõhiselt ei ole juhitavaid tootmisvõimsusi lisandumas. Ressursside piisavuse probleemi lahendamiseks taotleb Kliimaministeerium riigiabi luba, kuid selle saamine võib olla keeruline 75. Lähtudes ENTSO-E analüüsist, mis tõi esile, et Eestil ei pruugi 2027. aastal olla piisavalt tootmisvõimsusi varustuskindluse normi täitmiseks, soovitas Elering AS MKMil taotleda Euroopa Komisjonilt riigiabi luba ja luua strateegiline reserv. Teadmiseks, et 76.Riigiabi loa taotluse ettevalmistamiseks on Konkurentsiamet ■ Konkurentsiamet46 on arvutanud, koostamas turutõrgete eemaldamise kava. Kliimaministeerium ja Elering et iga saamata jäänud MWh maksab AS aga panevad kokku materjale, mida on vaja, et taotleda Euroopa ühiskonnale 7287 eurot. Komisjonilt riigiabi luba strateegilise reservi loomiseks. ENTSO-E analüüsi47 kohaselt jääb eelduste realiseerumisel 2027. 77. Taotlus plaanitakse Euroopa Komisjonile esitada 2024. aasta alguses, aastal saamata 1,75 GWh, mille loa saamise järel saab Elering AS sõlmida lepingu strateegilise reservi maksumus on seega ühiskonnale 12,75 miljonit eurot. moodustamiseks. Reservi suurus selgub hanke ettevalmistamise käigus ning oleneb sel hetkel valitsevast turuolukorrast. Samuti selgub reservi ■ Elering ASi hinnangul oleks 280 MW strateegilise reservi maksumus siis, kui on teada, millist tüüpi võimsustega reservi pakkuma hoidmise maksumus aasta kohta hakatakse. 18 miljonit eurot48 ehk 6,8 €/a kõigi elektritarbijate peale jaotades49. 46 Konkurentsiameti 03.07.2020. a otsus nr 7-26/2020-007 saamata jäänud energia hinna määramiseks. 47 European Resource Adequacy Assessment 2022. ENTSO-E. 48 Strateegilise reservi kontseptsiooni eelnõu. Elering AS, 2022. 49 Elering: aastal 2027 võib tekkida probleem elektri varustuskindlusega. Ministeerium soovib luua strateegilise reservi. Ärileht, 14.03.2023. Riigikontrolli ülevaade Riigikogule, Tallinn, 6. november 2023 19 Eesti elektrisüsteemi valikud 78. Kliimaministeeriumi hinnangul on kõige tõenäolisem, et hanke tulemusena saavad strateegiliseks reserviks samad Eesti Energia ASi põlevkivi kasutavad elektrijaamad, mis ENTSO-E analüüsi kohaselt ei pruugi ilma riigi toetuseta 2027. aastal olla konkurentsivõimelised. Põhjuseks toob ministeerium asjaolu, et reservi loomiseks on aega väga vähe ning uusi jaamu ei jõua seetõttu tõenäoliselt ehitada. 79. Taotluse esitamise aluseks on ENTSO-E analüüs. Elektri siseturu määruse kohaselt peab üleeuroopalise analüüsi kinnitama aga ka Euroopa Liidu energeetikasektorit reguleerivate asutuste koostööamet ehk ACER (Agency for the Cooperation of Energy Regulators). Strateegilise reservi loomine 80. ACER aga jättis 2022. aasta ENTSO-E analüüsi kinnitamata, sest eeldab Euroopa Komisjonilt metoodikas on ACERi arvates vead.50 ACER tõi oma otsuses aga välja, et riigiabi loa saamist ENTSO-E 2022. aasta analüüs ei tohiks olla aluseks varustuskindluse probleemide tuvastamisel ehk ka riigiabi loa taotlemisel ning strateegilise reservi loomisel. 81.Kliimaministeerium on kinnitanud, et 2022. aasta analüüsi ei ole võimalik loa taotlusel aluseks võtta. Ministeeriumi sõnul võetakse aluseks 2023. aasta aruanne, mis valmib eeldatavasti 2023. aasta detsembris. 82. Juhul kui uue varustuskindluse analüüsi metoodika on samuti puudulik, on risk, et probleem siiski eksisteerib, kuid selle lahendamiseks ei saa ilma riigiabi loata luua strateegilist reservi. Selliseks puhuks ei ole aga riigil varuplaani, kuna ministeeriumi on olnud äraootaval positsioonil, lootes, et Euroopa Komisjon pakub riigiabi loa andmisest keeldumise korral välja alternatiivsed lahendused varustuskindluse probleemiga tegelemiseks, misjärel saaks neid lahendusi kaaluda. Riigikontrolli hinnangul ei tohiks Kliimaministeerium aga oodata järgnevate varustuskindluse analüüside tulemusi, vaid töötama kohe välja meetmed juhuks, kui riigiabi luba ei õnnestu saada. 83. Samuti oleks vaja alternatiivsete meetmetega tegeleda, et lahendada juhitavate võimsuste probleem, mis jääb alles ka pärast riigiabi loa saamist ning strateegilise reservi loomist. Ka selles on ministeerium jäänud äraootavale seisukohale ning möönnud, et kui tulevikus ENTSO-E analüüsides tuleb välja, et tootmisvõimsuste probleem on olemas ka pärast 2030. aastat, korraldatakse uus hange. Mida Riigikontroll leidis? 84. Kuigi Kliimaministeerium on jätkanud MKMi alustatud ettevalmistustega riigiabi loa taotlemiseks, et luua strateegiline reserv, võib loa saamine takerduda puuduliku metoodika taha. Samuti ei hõlmaks praeguse seisuga riigiabi luba aega alates 2030, kui ENTSO-E analüüsi järgi on küll tootmisvõimsusi piisavalt, kuid Elering ASi analüüsi kohaselt jääb puudu juhitavatest tootmisvõimsustest. 85. Riigikontrolli hinnangul ei tohiks Kliimaministeerium aga oodata järgnevate varustuskindluse analüüside tulemusi, vaid peaks töötama kohe välja meetmed juhuks, kui riigiabi luba ei õnnestu saada. Järgnevas alapeatükis on välja toodud tootmisvõimsuste probleemi võimalikud leevendusmeetmed – salvestuslahendused ja tarbimise juhtimine. 50 Euroopa Liidu energeetikasektorit reguleerivate asutuste koostööameti otsus 04/2023. 20 Riigikontrolli ülevaade Riigikogule, Tallinn, 6. november 2023  Eesti elektrisüsteemi valikud Tarbimise ja tootmise tasakaalu probleemi aitaks leevendada ka tarbimise juhtimise ja salvestuse võimekuse suurendamine 86. Lisaks uute tootmisüksuste rajamisele ning vanade töökorras hoidmisele on ka muid lahendusi, mis aitavad kaasa elektriga varustamisele. Elering ASi sõnul saab salvestusvõimsusi edukalt kasutada näiteks elektrisüsteemi juhtimiseks, kuna tootmisvõimsuste puudujäägi või elektrisüsteemi tõrgete (näiteks sageduse võimaliku kõikumise) korral saab salvestatud elektrit kiiresti võrku anda või selle võrku andmise lõpetada. Tarbimise juhtimisega saab aga lisaks vähendada tiputarbimist ja seeläbi vajalikku tootmist. 87. Kuigi kõigis olulisemates strateegiadokumentides – näiteks energia- majanduse arengukavas (ENMAK 2030+) ning riiklikus energia- ja kliimakavas (REKK 2030) – on välja toodud, et nii salvestusel kui ka tarbimise juhtimisel on väga oluline roll varustuskindluse ja elektri hinna taskukohasuse seisukohalt, puuduvad otsesed eesmärgid tarbimise juhtimise ja salvestuse arendamiseks. Elektri salvestuse potentsiaal 88. MKMi tellitud analüüsi51 kohaselt on elektri salvestusvõimsuse on suur, kuid pole otsustatud, potentsiaal Eestis 2030. aastal hinnanguliselt 1625 MW. Eestis kas ja kuidas soodustatakse planeeritakse Euroopa Liidu toel praegu kaht suurt vesisalvestit võimsusega kokku 725 MW. salvestusvõimsuste turuletulekut 89. Suurim on Energiasalv Pakri OÜ Paldiskisse kavandatav salvesti52 (500 MW), mis suudaks ühe töötsükli ehk 12 tunni jooksul võrku anda Vesisalvesti – tehnoloogiline lahendus, 6000 MWh elektrit ehk veidi rohkem kui kõigil Eesti kodutarbijatel selle mis seisneb vee madalamast kohast aja jooksul keskmiselt vaja. Teine on Eesti Energia ASi Ida-Virumaale kõrgemale pumpamises ajal, mil elekter on odav, ning selle vee taas alla laskmisel kavandatav (225 MW) vesisalvesti.53 Ettevõttel on plaanis hankida Ida- tekkiva energia kasutamises elektri Virumaale pilootprojektina ka salvesti, mille võimsus on 25 MW.54 Kõik tootmiseks ajal, mil elekter on kallis. kolm salvestit on nn pikaajalised energiasalvestuse lahendused. 90. Problemaatilisem on aga pigem lühiajaline salvestus, mis võimaldab talletada maksimaalselt 6 tunni jagu elektrit, enamasti akupangad (nt päikeseenergia salvestamine päikeselisel ajal ja selle tarbimine pilvisel ajal), sest selliste salvestite soetamine on kallis. Riik ei ole seadnud tingimusi päikeseparkide juurde salvestite rajamiseks ega ole seda olulisel määral ka toetanud.55 91. MKMi tellitud analüüsi kohaselt takistab salvestusturu arengut peamiselt see, et elektrisüsteemi arendamise strateegiline visioon on puudulik. Pole selge, kui suurel hulgal salvestusvõimsusi ja milleks – näiteks sageduse juhtimiseks või taastuvelektri tasakaalustamiseks – kasutada soovitakse. 92. Samuti on analüüsi kohaselt probleemiks olnud regulatiivsed takistused, sealhulgas võrgutasude arvestuse alused. MKMi sõnul on aga plaan õigusakte muuta nii, et võrgutasu arvutamisel ei käsitletaks salvestust samadel alustel kui nii-öelda tavalisi tootmisvõimsusi. Üks 51 Analüüs ja ettepanekud energia salvestusturu käivitamise kohta. FinantsAkadeemia OÜ, 2022. Lk 16–17. 52 Paldiski energiasalve kodulehe kohaselt. 53 Eesti Energia vesisalvesti. 54 Eesti Energia soetab Eesti esimese energia suursalvesti. ERR, 31.05.2023. 55 2023 rahastas Keskkonnainvesteeringute Keskus elektri salvestamist energiasalvestuse seadmete pilootprojektide arendamise meetmest 1,5 miljoni euro eest. Riigikontrolli ülevaade Riigikogule, Tallinn, 6. november 2023 21 Eesti elektrisüsteemi valikud võimalus on näiteks see, et salvestuse korral ei peaks maksma kogu võrgust sisse ostetava elektri eest võrgutasu, vaid ainult sisse ostetava ning müüdava elektri vahe ehk võrgukao eest. 93. MKMi sõnul on plaanis tellida ka uuring, mis tooks välja salvestuse sotsiaal-majandusliku mõju selle kaupa, kui palju salvestusvõimsust rajatakse. Uuring peaks valmima 2023. aasta lõpus ning selle järel on ministeeriumil plaanis koostada seaduseelnõu salvestusturu elavdamiseks. 94. Samuti on MKMi sõnul uurimisel see, kas salvestuslahendused vajaksid riigi garantiisid. Nimelt tõi ministeerium Riigikontrollile antud Paindlikkusteenus – teenus, mis vähendab kulutõhusalt vajadust võrgu intervjuus välja, et salvestuslahendused on nii uus tehnoloogia, et pangad läbilaskevõimsust suurendada või võivad olla esialgu äraootaval seisukohal laenude andmisel. Seetõttu võib asendada ja võrgu koormust juhtida ning vaja minna riigi tuge. Ministeerium kogub selle kohta rahvusvahelist aitab võrgul toimida, kaasates elektriturule praktikat ning sisendit seotud turuosalistelt. Kasutatud infot on samuti teiste hulgas taastuvatest energia- plaanis kasutada salvestuseturu elavdamise seaduseelnõu koostamisel. allikatest elektrienergia tootjaid, hajatootjaid, tarbimise juhtimises 95. Lisaks käivitavad kolme Balti riigi süsteemioperaatorid ministeeriumi osalevaid turuosalisi, energiasalvestusega tegelevaid ettevõtjaid ja süsteemi sõnul pärast Mandri-Euroopa sagedusalaga liitumist ehk kõige varem juhtimiseks reservvõimsuste pakkujaid. 2025. aasta alguses kaks paindlikkusteenuste turgu, mis loovad võimaluse Allikas: elektrituruseadus osaleda salvestuslahenduste turul. Tarbimise juhtimise 96. Neil turgudel saab osaleda ka tarbimise juhtimisega. Varustus- potentsiaali kasutamiseks on kindluse seisukohalt võimaldab tarbimise juhtimine vähendada tiputarbimist. Elektrisüsteem vajab siis vähem elektritootmisvõimsust vaja muuta seadusi tiputarbimise katmiseks ning see omakorda tähendab, et elektrivõrgu koormus on väiksem. 97. Elering ASi andmete kohaselt56 moodustasid kodumajapidamised 2020. aastal 27,8% kogutarbimisest ning 2050. aastaks kahaneb nende osakaal 22%-ni. Vaata lähemalt ka joonis 4. Kaks loodavat paindlikkus- Joonis 4. Prognoositav elektritarbimise osakaal sektorite kaupa teenuste turgu kauplevad 0,9% järgmiste reservidega: 6,4% 12,9% 22,4% aFRR (automatic frequency restoration 31,6% 28,9% reserve) ehk automaatselt aktiveeritav 24,7% sageduse juhtimise nn toode, mis käivitub 22,7% minutitega. FCR (frequency containment reserv) ehk sageduse hoidmise toode, mis käivitub 39,6% 39,2% 38,0% sekunditega. 32,9% Elering AS hindab vajadust mõlema toote järele ning sellest lähtuvalt hangitakse vastavaid võimsusi. Lisaks kahele uuele 27,8% turule saab juba osaleda mFRR (manual 24,4% 24,4% 22,0% frequency restoration reserve) ehk käsitsi aktiveeritavate sageduse juhtimise toodete 2020 2030 2040 2050 turul. Neid aga peetakse üldiselt aeglaseks reserviks. Kodumajapidamised Teenindussektor Tööstussektor Transport Allikas: MKM ja Konkurentsiamet Allikas: Elering AS 56 Eesti elektrivarustuskindluse aruanne. Elering AS, 2022. 22 Riigikontrolli ülevaade Riigikogule, Tallinn, 6. november 2023  Eesti elektrisüsteemi valikud 98. Kõigis joonisel 4 viidatud sektorites on võimalik tarbimist olulisel määral juhtida, s.t nihutada tarbimist muule ajale. Tarbimise juhtimise potentsiaali hinnati viimati aga aastal 2014. Siis leidsid Elering AS ja Tallinna Tehnikaülikool, et potentsiaal võiks olla keskmiselt 213– 407 MW tunnis.57 Seejuures on analüüsi kohaselt suurim potentsiaal kodumajapidamistel (nt rakendades hoonete ja seadmete automaatikat). Teoreetiliselt oleks tarbimise juhtimisega tiputarbimist võimalik 1/3 võrra vähendada. 99. Suurimaks takistuseks on aga hiljuti avaldatud analüüsi kohaselt58 Agregeerimine – tegevus, mille käigus kujunenudki sellise turumudeli loomine, mis võimaldaks kaasata ühendatakse tarbijate tarbimiskoormus või kodutarbijaid moel, et nad sellest ka kasu saaks. Tehnoloogiliselt tootjate tootmisvõimsus elektriturul müümiseks või ostmiseks. keeruline ja ka kallis on tarbijate n-ö agregeerimine, kus koondatakse kokku eri tarbijad, kelle „mittetarbitava“ elektriga turul kaubelda. Allikas: elektrituruseadus, § 3 100. MKM koostöös Konkurentsiameti ja Elering ASiga on loonud tarbimise juhtimise töögrupi, mis juba vähemalt 2020. aasta algusest on analüüsinud tarbimise juhtimise tururaamistiku loomist. Ministeeriumi sõnul on eesmärk luua seadusega võimalus iseseisvatel agregaatoritel tegutseda päev-ette-turul59. Selleks on vaja seadusesse lisada päev-ette- tarbimise juhtimise kompensatsioonimudel, mis võimaldaks nii energiapõhist kui ka rahalist arvestust agregaatorite ja lõpptarbijate bilansihaldurite vahel. Probleemiks on siiani olnud, et turuosalised on erinevatel seisukohtadel selles, milline mudel olema peaks. Ministeeriumi kinnitusel ei ole õnnestunud 2023. aasta oktoobri seisuga konsensust sobiva lähenemise suhtes veel leida. Mida Riigikontroll leidis? 101. Kuigi Kliimaministeerium on ette valmistamas seadusemuudatusi ning koostamas analüüse, ei ole siiski paika pandud ei salvestuse ega tarbimise juhtimise eesmärki ning tegevusi selle saavutamiseks. Kuna nii tarbimise juhtimine kui ka salvestus on meetmed, millega leevendada tootmisvõimsuste piisavuse probleemi, tuleks Riigikontrolli hinnangul ministeeriumil otsustada, millises mahus soovitakse salvestust ja tarbimise juhtimist arendada ning milliseid muudatusi tuleb selleks muu hulgas teha õigusaktides, elektrivõrgus või toetustes. Ressursside piisavuse tagamiseks on vaja investeerida välisühendustesse, kuid sellekohased otsused puuduvad Lisaks riigisisesele elektri- 102. Lisaks uute tootmis- ja salvestusvõimsuste rajamisele ning tarbimise võrgule on vaja arendada ka juhtimisele on varustuskindluse ja ka ekspordi seisukohalt oluline välisühendusi arendada ühendusi teiste riikidega. Euroopa Komisjoni teatise60 kohaselt peaks liikmesriigid parandama riikidevahelisi elektriühendusi, kui kehtib kas või üks järgmistest kriteeriumidest: 57 Argo Rosin jt. 2014. Tarbimise juhtimine. Suurtarbijate koormusgraafikute salvestamine ning analüüs tarbimise juhtimise rakendamise võimaluste tuvastamiseks. Elering AS, Tallinna Tehnikaülikool. Lk 54. 58 Energia teekaardi värskendus – teekaart 2023. Rohetiiger, 2023. 59 Järgmise päeva ehk päev-ette-turg on elektrituru osa, kus börsidel kaubeldakse järgmisel päeval tarnitava füüsilise elektriga igaks turuperioodiks (2022 aastal oli turuperioodiks üks tund). 60 Teatis Euroopa energiavõrkude tugevdamise kohta. COM(2017) 718. Brüssel, 23.11.2017. Riigikontrolli ülevaade Riigikogule, Tallinn, 6. november 2023 23 Eesti elektrisüsteemi valikud ■ elektri börsihind erineb regioonide, liikmesriikide või hinnapiirkondade vahel üle 2 €/MWh; ■ riikidevaheline ülekandevõimsus on < 30% tiputarbimisest; ■ riikidevaheline ülekandevõimsus on < 30% taastuvenergia tootmisvõimsustest. 103. Eesti riikliku energia- ja kliimakava (REKK 2030) ajakohastatud versiooni61 kohaselt on kolmest kriteeriumist 2021. aasta seisuga üks realiseerunud. Elektri börsihinna keskmine erinevus Eesti-Soome piiril oli 14,39 €/MWh. Euroopa Liidu juhistest lähtuvalt tuleks seega parendada elektriühendusi Eesti ja Soome vahel. 104. Samuti on välisühendused olulised varustuskindluse tagamise seisukohalt, kuna ühe riigi puudujäägi puhul on võimalik seda teise ületoodangu arvelt kompenseerida. 105. Kliimaministeeriumi sõnul on uurimisel nii Eesti-Läti neljanda ühenduse, Eesti-Soome kolmanda ühenduse kui ka Eesti ja Saksamaa vahelise merekaabli rajamine. Ministeeriumi info kohaselt on eeldatavad võimsused Eesti-Läti neljandal ühendusel 700–1000 MW, Eesti- Saksamaa ühendusel 2000 MW ning Eesti-Soome kolmandal (EstLink3) ühendusel 700 MW. 106. Esialgsete plaanide kohaselt peaks EstLink 3 tööd alustama 2030. aastate alguses.62 Ministeeriumi kinnitusel on projekti maksumuseks mõne aasta eest hinnatud 630–720 miljonit eurot. Vahepealsel ajal on aga hinnad tõusnud ning riskid oluliselt suurenenud ning eeldatavasti läheb ministeeriumi sõnul ühenduse rajamine seetõttu oluliselt kallimaks. 107. Eesti-Soome kolmas ning Eesti-Läti neljas ühendus on planeeritavate ühendustena välja toodud üleeuroopalises elektrivõrgu kümne aasta arengukavas ning mõlemad on esitatud Euroopa Liidu ühishuvi projektide nimekirja. Lõplik nimekiri avaldatakse 2024. aasta kevadel ning nimekirja pääsemine võimaldab projektide elluviimiseks taotleda Euroopa Liidu kaasrahastust. 108. Ministeeriumi sõnul on Elering AS koostamas Vabariigi Valitsusele ülevaadet uute välisühenduste loomise võimaluste kohta ning see peaks valmima 2023. aasta novembri lõpuks. Seejärel saab valitsus otsustada, kas ja mida soovib ette võtta. Mida Riigikontroll leidis? 109. Kuigi Kliimaministeerium planeerib mitmeid riikidevahelisi elektriühendusi, ei ole ühegi uue ühenduse suhtes tehtud otsust ning nende rajamine sõltub projektide tasuvusest ning rahastusvõimalustest. 61 Eesti riiklik energia- ja kliimakava aastani 2030 (REKK 2030). Ajakohastatud versiooni kavand esitamiseks Euroopa Komisjonile. Eelnõu esitatud 09.08.2023. 62 Eesti-Soome elektriühendused kataks EstLink 3 valmimisel siinse tiputarbimise. ERR, 28.06.2022. 24 Riigikontrolli ülevaade Riigikogule, Tallinn, 6. november 2023  Eesti elektrisüsteemi valikud Eestil ei ole ajakohast energeetikastrateegiat, mille järgi juhtida energiasektori arengut 110. Nagu eespool selgus, on mitmeid variante, kuidas varustuskindluse probleemidega tegeleda, Eestil puudub aga pikaajaline ajakohane strateegia, mis paneks paika elektrisüsteemi arendamise suunad. 111. Pikaajalise strateegia olulisust on rõhutanud ka mitmed energeetikaga seotud osapooled ja teadlased. Strateegia, mis paneb paika valdkonna pikaajalised eesmärgid, annab ühtlasi ettevõtjatele, sealhulgas energiamahukale tööstusele, kindlustunde investeeringute tegemisel. Teadmiseks, et 112. 2017. aastal kinnitas Vabariigi Valitsus uue energiamajanduse arengukava aastani 2030. Riigikontrolli intervjueeritud valdkonna- Soome kõige uuema tuumajaama, eksperdid tõid aga üheselt välja, et kümme aastat on energeetikasektori Olkiluoto 3 ehituseks andis Soome valitsus jaoks liiga lühike aeg planeerimiseks, kuna muudatuste elluviimine, loa 2005. aasta veebruaris, kuid jaam hakkas regulaarselt elektrit tootma alles näiteks uute tootmisvõimsuste planeerimine ja rajamine, on 2023. aasta kevadel. ressursimahukas ning aeganõudev. Allikas: tuumajaama Olkiluoto 3 koduleht 113. Pikemaajaline vaade on toodud kliimapoliitika põhialustes aastani Energiajulgeolek – kindel, turvaline ja 2050, mille Riigikogu kinnitas aastal 2017.63 Riigikontrolli hinnangul ei taskukohane energia kättesaadavus. ole aga strateegias kajastatud seisukohti olulistes küsimustes, näiteks Energiajulgeolek hõlmab ka varustuskindlust. seda, kas elektri tootmises toetada energiajulgeoleku saavutamist lokaalse ehk hajatootmise kaudu; kas ja mis ulatuses kasutada (mere-)tuuleenergia Allikas: Rahvusvaheline Energiaagentuur potentsiaali; kas valitsus peaks koordineerima taastuvenergia tootmise jaoks elektrivõrkude ja vesinikutaristu arendamist. Samuti on strateegia juba vananenud, kuna ei kajasta näiteks kliimaneutraalsuse, TE100- eesmärke ega Euroopa Liidu tasandil vastu võetud hilisemaid kliima- ja energiapoliitika eesmärke. 114. Sisult aegunud on ka kehtiv arengukava ENMAK 2030+, mis samuti ei kajasta ajakohaselt Euroopa Liidu ja Eesti riigi tasandil seatud kliima- ja energiapoliitika eesmärke. Seetõttu on Kliimaministeerium koostamas uut arengukava – ENMAK 2035+. Arengukava peaks valmima 2025. aastal. See tähendab aga, et praegu ei ole kehtivat ajakohast energiavaldkonna arengustrateegiat ning uus arengukava katab taas vaid kümneaastast perioodi. Uue arengukava tööversiooni 115. Uue arengukava koostamise töörühmade aruannetes on toodud meetmed on liiga eesmärgid ja meetmed, mis sisaldavad juba nii võrkude arendamise ja üldsõnalised rahastusmudeli küsimusi, taastuvelektri tootmise toetamist läbi mitmete tegevuste, salvestuse ja tarbimise juhtimise ning paindlikkuse lahenduste loomist kui ka kogukondade elektritootmise toetamist. 116. Samas on ka uue arengukava meetmed liiga üldsõnalised. Mõnel juhul puudub meetmete põhjalikum kirjeldus ning kõikide meetmete juurest on puudu täpsemad tegevused. Samuti ei ole juures meetmete rahastamise allikaid. 117. Praegune arengukava ja koostamisel olev arengukava pigem kirjeldavad erinevaid tehnoloogiaid ja energeetikaga seotud valdkondi, kuid ei pane paika konkreetseid tegevusi, kuidas elektritootmist arendada. 63 Kliimapoliitika põhialused aastani 2050. Vastu võetud Riigikogus 05.04.2017. Riigikontrolli ülevaade Riigikogule, Tallinn, 6. november 2023 25 Eesti elektrisüsteemi valikud 118. Riigikontrolli hinnangul peaks Kliimaministeerium paika panema Mida Riigikontroll leidis? ning Vabariigi Valitsusele otsustamiseks esitama põhimõttelised seisukohad, sealjuures selle, milliste allikate põhist ning milliste tootmisvõimsuste kasutamist soovib riik tulevikus edendada ja milline roll on salvestusel, hajatootmisel ning tarbimise juhtimisel. 119. Samuti tuleks teha riskianalüüs ja hinnata, millist energiajulgeoleku taset Eesti soovib ja kuidas seda tagada. Sealjuures tuleks analüüsida, kui suures hulgas on elektrit vaja toota hajusalt, kui palju tahame sõltuda välisühendustest, kust tulevad kütused ja ka materjalid elektritootmiseks ning tootmisvõimsuste ehitamiseks ja hooldamiseks jne. Tuleks otsustada, millises mahus on vaja juhitavaid tootmisvõimsusi, et kindlustada elektrisüsteemi töökorras olek, ning kuidas on plaanis need võimsused tagada. Lisaks tuleks paika panna, millises suunas ja mis ajakavas on vaja arendada elektrivõrku ning millistest rahastusallikatest seda tehakse. See kõik tuleks Riigikontrolli hinnangul panna kirja pikaajalises valdkonna strateegias. Kui tootmisvõimsuste ja välisühenduste probleeme ei lahendata, on risk, et elektri hind tõuseb tasemele, mis käib Eesti ühiskonnale üle jõu 120. Kuigi Kliimaministeeriumil on töös erinevad lahendused potentsiaalse varustuskindluse probleemiga tegelemiseks – sh on ministeerium seadnud eesmärgi suurendada taastuvelektri osakaalu ning on analüüsimas salvestuse ja võrkude arendamisega seonduvat –, on siiski risk, et planeeritavatest tegevustest ei piisa probleemi lahendamiseks. Sellest tulenevalt on ka oht, et elektri hind tõuseb tasemele, mis ei ole tarbijatele taskukohane ning mõjutab ka majanduse konkurentsivõimet. 121. Riik toetab tarbijaid ühelt poolt toimetulekutoetuste ja vähem- kindlustatud peredele mõeldud toetusmeetme raames vajaduspõhiselt. Teisalt rakendati 2022. aasta sügisel ka kõigile tarbijatele toetus- meetmeid, sõltumata sellest, kas nad toetamist vajasid. Kokku kulus (kodu)tarbijate64 toetamisele(v.a toimetulekutoetused) perioodil 2021– 2023 elektri hinnatõusu leevendamiseks 190 miljonit eurot. Riigil on kohustus toetada nn energiaostuvõimetuid isikuid Eesti on nn energiaostu- 122. Elektrienergia siseturu direktiivi65 kohaselt tuleb liikmesriikidel võtta võimetuse sidunud tarvitusele asjakohased meetmed, et kaitsta tarbijaid ja tagada eelkõige toimetulekutoetusega kaitsetute tarbijate piisav kaitse. Selleks peab iga liikmesriik määratlema kaitsetute tarbijate mõiste. 123. Direktiivi määratletud „kaitsetute kodutarbijate“ ja „energiaostuvõimetute kodumajapidamiste“ mõisted on võetud Eesti õigusesse üle mõistena „energiaostuvõimetu isik“. 64 Kütteperioodi 2021/2022 toetus sisaldab ka äritarbijatele eraldatud toetusi, kuna MKMil ei ole eraldi andmeid kodutarbijate kohta. 65 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2019/944 elektrienergia ühiste normide kohta ja millega muudetakse direktiivi 2012/27/EL. 05.06.2019. 26 Riigikontrolli ülevaade Riigikogule, Tallinn, 6. november 2023  Eesti elektrisüsteemi valikud 124. Energiamajanduse korralduse seaduse66 kohaselt on selliseks isikuks sotsiaalhoolekande seaduse67 tähenduses üksi elav isik või perekond, kes on viimase kuue kuu jooksul saanud vähemalt ühel korral toimetulekutoetust ning kelle eelmise kuu sissetulek pereliikme kohta ei ületa töötasu alammäära. 125. Toetusele on õigus neil, kellel pärast sissetulekust eluasemekulude mahaarvamist jääb alles vähem raha, kui on toimetulekupiir. Toimetulekupiir kehtestatakse igaks aastaks riigieelarvega, lähtudes Toimetulekutoetus on mõeldud seega korvama sissetulekute puudujääki minimaalsetest tarbimiskuludest toidule, eluks esmavajaliku hankimisel. riietusele ja jalanõudele ning muudele kaupadele ja teenustele esmavajaduste Toimetulekutoetuse arvutamise valem: rahuldamiseks. TOETUS = toimetulekupiir + põhjendatud eluasemekulud – netosissetulek Alates juunist 2022 on üksi elava täiskasvanu või pere esimese täiskasvanu Näiteks, kui tegemist on kolmeliikmelise leibkonnaga, kus on kaks toimetulekupiiriks 200 eurot kuus. Pere last ja üks täiskasvanu, kelle tulud on 500 eurot ja eluasemekulud alaealise lapse toimetulekupiir on sellest 700 eurot, oleks toetussumma 880 eurot, s.o 680 eurot (leibkonna 120% ja pere iga järgneva täiskasvanu toimetulekupiir) + 700 (kulud) – 500 (tulud). piir 80%. Energiaostuvõimetute isikute toetamisel valitseb piirkonniti ebavõrdsus 126. Kuigi tegemist on riikliku toetusega ning toimetulekupiir on üle riigi sama, kehtestab eluasemekulude piirmäärad, näiteks elektrienergia tarbimisega seotud kulude osas, kohalik omavalitsus (KOV). See tähendab, et see, kui suur osa põhjendatud elektrikuludest kompenseeritakse, on piirkonniti erinev ning mitte kõikides omavalitsustes ei jää toimetulekutoetuste saajatel kätte seaduses nõutud toimetulekupiiri ulatuses raha. 127. Riigikontroll vaatas auditis „Toimetulekutoetuse kui riikliku sotsiaalabi korralduse tõhusus“68, kuidas on toimetulekutoetuse meedet riigi tasandil juhitud ja kas seda on KOVides rakendatud selliselt, et toetusraha arvestamisel ei oleks KOVide vahel põhjendamatut ebavõrdsust. Teadmiseks, et 128. Riigikontroll kordas andmete analüüsi ka elektri varustuskindluse auditi raames ning tuvastas, et perioodil 01.02.2022–31.01.2023 ülekulu on see osa põhjendatud rahuldatud toimetulekutoetuste taotluste alusel oli elektrienergia ülekulu elektrikuludest, mis ületab piirmäära ehk osakaal tegelikust kulust 9% ning kütteks tarbitud elektrienergia mida omavalitsused ei kompenseeri. piirmäärasid ületav kulu moodustas keskmiselt 4% tegelikust kulust (vt ka joonis 5). See tähendab, et selles ulatuses KOVid energiaostu- võimetutele nende põhjendatud elektrikulusid ei hüvitanud, kuna need ületasid KOVide seatud piirmäärasid. 66 Energiamajanduse korralduse seadus, § 2 p 72. Vastu võetud 16.06.2016. 67 Sotsiaalhoolekande seadus, vastu võetud 09.12.2015. 68 Toimetulekutoetuse kui riikliku sotsiaalabi korraldus. Riigikontroll, 16.01.2023. Riigikontrolli ülevaade Riigikogule, Tallinn, 6. november 2023 27 Eesti elektrisüsteemi valikud Joonis 5. Toimetulekutoetuse saajatele hüvitatud elektrikulu ja piirmäära ületav kulu 3 500 000 € 3 000 000 € 258 258468 468€€ 2 500 000 € Tegelik kulu tarbijale 2 000 000 € 1 500 000 € 2 753 078 € 1 000 000 € 500 000 € 13 111 € 290 694 € 0€ Elektrienergia Elektriküte Hüvitatud kulud Ülekulu Allikas: Riigikontroll Sotsiaalministeeriumi andmetel 129. Vaadeldud perioodil rahuldatud taotlustes, kus põhjendatud elektrikulud ületasid kompenseeritavat piirmäära, oli keskmine ülekulu 41 eurot. See tähendab, et keskmiselt jäi nendel inimestel vähemalt69 41 eurot vähem kätte, kui on riiklikult kehtestatud toimetulekupiir. Hüvitatava elektrikulu 130. Riigikontroll tuvastas 2023. aasta toimetulekutoetuste auditi käigus, piirmäärad erinevad 16 korda et mida madalam elektrikulu piirmäär oli, seda sagedamini piirmäära ületavat kulu esines. Varustuskindluse auditi käigus tehtud analüüs näitas, ■ Suurim piirmäär oli Saue ja Lääne- et seisuga 24.07.2023 on KOVide võrdluses sarnaselt varasema auditi Nigula vallas – 400 € esimese tulemustega endiselt kõige suurema ja väiksema hüvitatava elektrikulu leibkonnaliikme kohta kuus. piirmäära erinevus 16-kordne. ■ Madalaim piirmäär oli Kiili vallas – 25 € esimese leibkonnaliikme kohta 131. Kui sarnaste asjaolude korral saavad ühes KOVis toetuse kuus. Piirmäär kehtestati aastal arvestamisel tegelikud kulud kaetud, kuid teises mitte, tähendab see teisel 2015. juhul väiksemat toetust ja seda, et eluasemekulude tasumise järel on inimesel muu esmavajaliku jaoks toimetulekupiirist vähem raha. Arvestades, et tegemist on riikliku toetusmeetmega ning elektri hind ei erine omavalitsuseti, ei ole selline ebavõrdsus põhjendatud. 132. Seetõttu soovitas Riigikontroll ka 2023. aastal avaldatud toimetulekutoetuste auditi aruandes sotsiaalkaitseministril suunata KOVide praktikat piirmäärade kehtestamisel, sealhulgas ministeeriumipoolse seire tugevdamise läbi. 133. Sotsiaalkaitseministri sõnul on Riigikontrolli soovitusi arvesse võttes 2023. aastal plaanis toimetulekutoetuste süsteem üle vaadata ning 2024. aastal alustada uue süsteemi jätku- ja rakendustegevustega. Elektri hinnatõusu hüvitati 134. Lisaks energiaostuvõimetute isikute toetamisele rakendus 2021. aasta vähemkindlustatud peredele septembrist 2022. aasta märtsi lõpuni ka meede, mille eesmärk oli toetada vähemkindlustatud peresid energiahindade tõusu olukorras.70 Sellistele 69 Kui teised eluasemekulud ületavad nende kulude kohta kehtestatud piirmäärasid, võib see summa olla suurem. 70 Riigihalduse ministri määrus nr 31 „Energiahinna tõusu leevendusmeede vähemkindlustatud peredele“, vastu võetud 23.11.2021. 28 Riigikontrolli ülevaade Riigikogule, Tallinn, 6. november 2023  Eesti elektrisüsteemi valikud peredele hüvitati mainitud perioodil elektri-, gaasi- ja küttearvete alusel konkreetse energialiigi (elektri, gaasi või toasooja) hinnatõusu osa 80% ulatuses. 135. Meetme töötas välja Rahandusministeerium ja seda rahastati ministeeriumi eelarve kaudu, toetuse taotlusi menetlesid kohalikud omavalitsused. Rahandusministeeriumi sõnul eraldati meetme rahastamiseks 2021. aasta riigieelarvest 16,01 miljonit eurot, millest 14,74 miljonit eurot läks toetuste väljamaksmiseks. Toetusest 74% kulus elektrikulude katmiseks. Vaata täpsemalt ka jooniselt 6. Joonis 6. Vähemkindlustatud peredele energiahinna tõusu leevendamise meetme kulude jaotus 1,3 mln € 1,5 mln € 2,3 mln € 10,9 mln € Elekter Gaas Kaugküte Administratiivsed kulud Allikas: Riigikontroll Rahandusministeeriumi andmetel Kütteperioodide kõrge elektrihinna leevendamiseks kehtestati kiirkorras lisaks kõigile lausalised toetused Lausalised toetused on 136. Samas näitasid 2021. ja 2022. aasta sügis, et elektri hinna suhtes on kulukad ega arvesta tarbijate tundlikud ka need tarbijad, kes ei liigitu otseselt elektriostuvõimetute vajadusi ja võimalusi isikute või vähemkindlustatute alla. MKM aga ei ole välja töötanud seisukohta, milline on tarbijale taskukohane hind või milliseid meetmeid peaks rakendama, kui hind tõuseb sellest piirist üle. Seetõttu on riik olnud seni sunnitud kõrgete elektrihindade taskukohasena hoidmiseks otsima kiirkorras lahendusi. Analüüsimata sealjuures eelnevalt seda, millisest hinnast alates ning milliseid tarbijagruppe ja millisel määral oleks vaja toetada või kuidas toetusmeetmed mõjutavad elektritarbimist. 137. Nii kehtestatigi 2021. aasta71 sügisel majandus- ja taristuministri määrusega toetusmeede elektri ja gaasi lõpphinna osaliseks kompenseerimiseks nii kodu- kui ka äritarbijatele. Toetus eraldati MKMi eelarve kaudu ning elektriarvete kompenseerimiseks kulus 113 miljonit eurot. 71 Majandus- ja taristuministri määrus nr 62 „Elektri ja gaasi lõpphinna osalise kompenseerimise tingimused ja kord“, jõustunud 09.11.2021. Riigikontrolli ülevaade Riigikogule, Tallinn, 6. november 2023 29 Eesti elektrisüsteemi valikud Universaalteenus – elektrienergia müük 138. Samuti võttis Riigikogu 2022. aasta sügisel72 peamiselt maagaasi Eesti piirkonnas universaalteenuse hinnast tingitud energiakriisiga kaasnenud hüppelise elektrihinna kasvu tarbijale. Universaalteenuse tarbijaks on nii kodutarbija kui ka isik, kes ostab juures kiirkorras vastu otsuse pakkuda tarbijatele toona turuhinnast elektrienergiat selle edastamiseks ja soodsamat elektrienergiat ehk reguleeritud baashinnaga müümiseks kodutarbijale selleks vajaliku universaalteenust.73 Universaalteenuse Konkurentsiameti poolt elektrienergia ulatuses ning kellele kooskõlastatud tootmishind on 15,4 senti/kWh.74 Selle lisandub teenuse osutatakse universaalteenust. osutamisega seotud põhjendatud kulu, elektrimüüja kasum ja käibemaks. Riik toetas kodutarbijate 139. Lisaks maksis riik kodutarbijate kõrge elektrihinna leevendamiseks elektrihinna alandamist elektrimüüjatele 2022. aasta 1. oktoobrist kuni 2023. aasta 31. märtsini75 66,1 miljonit eurot (vt ka joonis 7). Joonis 7. Kodutarbijate elektrihinna hüvitamiseks makstud toetused (2022 oktoober – 2023 märts) Oktoober 7,78 mln € November 9,77 mln € Detsember 13,02 mln € Jaanuar 12,64 mln € Veebruar 11,30 mln € Märts 11,59 mln € Allikas: Riigikontroll MKMi andmetele tuginedes 140. Ajutise meetme raames vähendasid elektrimüüjad automaatselt kodutarbijate elektriarvetel elektri ühikhinda tingimusel, et tarbija maksab sel perioodil tarbitud elektrienergia hinnast ise 8 senti/kWh ja riik hüvitab elektrimüüjatele seda ületavast summast kuni 5 senti/kWh. Seega said maksimaalse hüvitise vaid need tarbijad, kelle elektrihind oli võrdne või ületas 13 senti/kWh.76 141. Nii elektri lõpphinna osalise kompenseerimise, universaalteenuse kui ka riigipoolne kõrgete elektrihindade hüvitise meede ei ole seotud tarbijate sissetulekuga ega arvesta seda, kas üks või teine tarbija tegelikult toetamist vajab. Nii mõnedki energeetikasektori eksperdid, sealhulgas Elering AS77, on olnud sellise kõigi tarbijate lausalise toetamise suhtes kriitilised. 72 15.09.2022 kinnitas Riigikogu elektrituruseaduse muudatused, mille alusel said elektrimüüjad alates 01.10.2022 pakkuda kodutarbijatele elektrit universaalteenusena. 73 Eesti Energia ASile seati kohustus müüa alates 1. oktoobrist 2022 kuni 30. aprillini 2026 elektrit ka universaalteenusena nii kodutarbijatele kui ka kõigile elektri edasimüüjatele. 74 Konkurentsiameti koduleht. 75 Hüvitisi maksti, lähtudes majandus- ja taristuministri 15.09.2022. aasta määrusest nr 72 „Energia hinna osalise kompenseerimise tingimused ja kord“, § 4 lg 1. 76 Hinnad on toodud käibemaksuta. Elektri hind koos käibemaksuga oli 9,6 senti/kWh ja riigi hüvitis 6 senti/kWh ehk kokku 15,6 senti/kWh. See tähendab, et kui elektriarve oli vahemikus 9,6–15,6 senti/kWh, maksis tarbija sellest ise 9,6 senti/kWh. 77 Eesti elektrivarustuskindluse aruanne. Elering AS, 2022. 30 Riigikontrolli ülevaade Riigikogule, Tallinn, 6. november 2023  Eesti elektrisüsteemi valikud 142. Tartu Ülikool on oma uuringus78 leidnud, et tarbijate hinna- tundlikkust tuleks kasutada energiapoliitika kujundamisel ühe sisendina. Ka Riigikontroll leidis elektri varustuskindluse auditis, et Kliimaministeerium peaks analüüsima, milline elektri hind on erinevatele tarbijagruppidele taskukohane, tema ülesanne on seista energiapoliitika kujundamisel selle eest, et lisaks elektrienergia piisavuse tagamisele oleks tähelepanu all ka hinnaaspekt. Mida Riigikontroll leidis? 143. Riigikontrolli hinnangul ei ole põhjendatud olukord, kus samade elektrihindade juures ei jää omavalitsuse kehtestatud piirhinna tõttu energiaostuvõimetutel isikutel kätte toimetulekuks seadusega ette nähtud raha. 144. Kõrgete elektrihindade tõttu lisandus kütteperioodil 2021/2022 toetusmeede vähemkindlustatud peredele. Lisaks leevendati perioodil 2021–2023 tarbijate kulutusi elektrienergiale 179,1 miljoni euro ulatuses selliste meetmete kaudu, mille puhul ei võetud arvesse, kas üks või teine tarbija ka tegelikult toetust vajas. Samal ajal loodi kodutarbijatele võimalus liituda ka universaalteenusega. 145. Riigikontrolli hinnangul tuleks Kliimaministeeriumil välja töötada metoodika, mida saaks vajaduse korral kasutada, et välja arvutada, milline on tarbijatele, sealjuures eri tarbijagruppidele, talutav ehk taskukohane elektri hind. Samuti tuleks seejärel töötada välja plaan, mida tehakse siis, kui elektri hind osutub metoodika alusel välja arvutatud piirist siiski kõrgemaks. Sealjuures peaksid riigi toetused, kui neid otsustatakse rakendada, olema suunatud neile, kes seda tõesti vajavad, ning arvestama muu hulgas võimaliku mõjuga elektritarbimise juhtimisele selliselt, et peamine tarbimine ei langeks tipukoormuse ajale. 78 Andres Võrk, Helen Poltimäe. Universaalteenuse juurutamise mõju kodutarbijate elektritarbimisele. – Riigikogu Toimetised, 47/2023. Riigikontrolli ülevaade Riigikogule, Tallinn, 6. november 2023 31