Riigikohtu · 1. november 2023
Sisu (failidest)
KÄSKKIRI
Tartu
01.11.2023 nr 9-2/23-51
Riigikohtu teenistus- ja töölähetuse korra muutmine
Avaliku teenistuse seaduse § 67 lg 1 ja Riigikohtu kodukorra p 42.3 alusel
1. Muudan Riigikohtu direktori 4. juuli 2017. a käskkirjaga nr 9-2/17-79 kinnitatud ja
Riigikohtu direktori 28.04.2022 käskkirjaga nr 9-2/22-48 muudetud „Riigikohtu
teenistus- ja töölähetuse korda“ alates 1. novembrist 2023 järgmiselt:
1.1. Muudan punkti 15 teist lauset, sõnastades selle järgmiselt: „Kütuse
kuludokumendil tuleb näidata läbitud kilomeetrid ja sõiduki arvestuslik keskmine
kütusekulu ning seejuures kuulub hüvitamisele mitte rohkem kui 10 liitrit 100
kilomeetri kohta.“
1.2. Muudan punkti 16 teist ja kolmandat lauset, sõnastades need järgmiselt:
„Riigisisese lähetuse puhul on majutuskulu ülemmäär 100 eurot ööpäevas.
Välislähetuse puhul on majutuskulu ülemmäär 200 eurot ööpäevas.“
1.3. Lisan punkti 19 laused järgmises sõnastuses: „Kui lähetuse kuluaruandes
esineb kulu, mida korralduses ei ole märgitud või kui kulu ületab korralduses
kinnitatud summat, saadab Riigi Tugiteenuste Keskuse raamatupidaja
kuluaruande enne töötajale hüvitamist kulujuhile üle vaatamiseks ja
kooskõlastamiseks. Kulujuht on lähetuste korral esimehe nõunik ning
koolituslähetuste korral personali- ja kommunikatsiooniosakonna juhataja.“
(allkirjastatud digitaalselt)
Üllar Kaljumäe
Riigikohtu direktor
KINNITATUD
Riigikohtu direktori
04.07.2017
käskkirjaga nr 9-2/17-79
MUUDETUD
Riigikohtu direktori
28.04.2022
käskkirjaga nr 9-2/22-48
MUUDETUD
Riigikohtu direktori
01.11.2023
Käskkirjaga nr 9-2/23-51
RIIGIKOHTU TEENISTUS- JA TÖÖLÄHETUSE KORD
Teenistus- ja töölähetuse kord kinnitatakse juhindudes Vabariigi Valitsuse
19. detsembri 2012. a määrusest nr 112 „Ametniku teenistuslähetusse saatmise, lähetuskulude
hüvitamise ning päevaraha maksmise tingimused ja kord ning päevaraha määr" ja Vabariigi
Valitsuse 25. juuni 2009. a määrusest nr 110 „Töölähetuse kulude hüvitiste maksmise kord
ning välislähetuse päevaraha alammäär, maksmise tingimused ja kord" ning Riigikohtu
kodukorra p 41.3 alusel.
1. peatükk ÜLDSÄTTED
1. Teenistus- ja töölähetuse kord (edaspidi kord) reguleerib Riigikohtu kohtunike ja ametnike
teenistuslähetuse ning töötajate töölähetuse kavandamise, lähetusse saatmise, lähetuse
aruandluse ja kulude hüvitamise korda.
2. Kord ei reguleeri teenistujate pikaajalist välislähetust. Ametnik saadetakse pikaajalisse
välislähetusse avaliku teenistuse seaduses ja selle alusel antud õigusaktides sätestatud
tingimustel ja korras.
3. Korras kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses:
3.1. teenistuja on Riigikohtu kohtunik, Riigikohtu teenistujate koosseisus ettenähtud
ametikohale nimetatud ametnik ja teenistujate koosseisus ettenähtud teenistuskohal
töölepingu alusel töötav töötaja;
3.2. lähetus on teenistuja saatmine kindlaksmääratud ajavahemikuks teenistus- või
tööülesannete täitmisele (edasipidi teenistuslähetus) või koolitusel osalemisele (edaspidi
koolituslähetus) väljapoole alalise teenistus- või töökoha asukohta; lähetus võib olla riigisisene
(edaspidi siselähetus) või välisriiklik (edaspidi välislähetus);
3.3. lähetuskoht on sihtkoht, kuhu teenistuja lähetusse suunatakse.
2. peatükk LÄHETUSE KAVANDAMINE
4. Lähetuskulude kavandamisel järgmiseks kalendriaastaks võetakse aluseks juba sõlmitud
kokkulepped töökohtumisteks ja osalemiseks esindusüritustel ning ettepanekud teenistujate
osalemiseks töökohtumistel ja koolitustel. Lähetuskulude kavandamise kokkuvõte järgmise
kalendriaasta kohta koostatakse võimalusel eelneva kalendriaasta viimasel kuul.
5. Muul ajal kalendriaasta jooksul tehtud lähetusse saatmise ettepanekute puhul saadetakse
teenistuja lähetusse eelarveliste vahendite olemasolul.
6. Lähetusse mineku kooskõlastab teenistuja vahetu juhi ja kulujuhiga. Kulujuht on
koolituslähetuse puhul personali- ja kommunikatsiooniosakonna juhataja ja teenistuslähetuse
puhul esimehe nõunik. [Muudetud Riigikohtu direktori 28.04.2022. a käskkirjaga nr 9-2/22-48.]
3. peatükk LÄHETUSE VORMISTAMINE
1. jagu. Siselähetuse vormistamine
7. Siselähetuse registreerimiseks täidab lähetusse minev teenistuja Riigitöötaja
Iseteenindusportaalis (edaspidi iseteenindusportaal) lähetuskorralduse. Lähetuskorraldusele
märgitakse lähetuse nimetus, lähetuse eesmärk, sündmuse toimumise aeg, lähetuse alguse ja
lõpu kuupäev, sihtkoht, vastuvõtja või lähetuskohas asetleidva sündmuse korraldaja,
lähetusega seotud kulud ja nende eeldatav maksumus jm asjaolud.
8. Lähetuskorralduse kooskõlastab iseteenindusportaalis kulujuht ja kinnitab teenistuja
vahetu juht.
2. jagu. Välislähetuse vormistamine
9. Välislähetusse suundumine kooskõlastatakse eelnevalt kas suuliselt või e-posti teel lähetuse
kulujuhiga. Vajadusest broneerida sõidupiletid ja/või majutuskoht lähetuskohas teavitab
teenistuja esimesel võimalusel esimehe sekretäri, kes tegeleb lähetuseks vajalike
reisikorraldustega (sõidupiletite ja majutuskoha broneerimine, reisikindlustuse ja viisa
vormistamine jms). Lähetusse minev teenistuja edastab esimehe sekretärile sündmuse
toimumise aja (kuupäevad, kellaajad) ning muud olulised andmed transpordi ja majutuse
korraldamiseks. Esimehe sekretär kooskõlastab sõiduajad ja majutuskoha teenistuja ning
kulujuhiga.
10. Pärast esimehe sekretärilt transpordi- ja majutuspakkumise maksumuse teada saamist
vormistab välislähetusse suunduv teenistuja iseteenindusportaalis välislähetuskorralduse,
millele märgib lähetuse nimetuse, liigi, sündmuse toimumise aja, lähetuse alguse ja lõpu
kuupäeva, sh välisriiki suunduva sõiduki väljumise ja Eestisse saabumise kellaaja,
lähetuskoha, vastuvõtja või lähetuskohas asetleidva sündmuse korraldaja, lähetuse eesmärgi
ja eeldatavad kulud ning lisab kas manuse või lingina aset leidva sündmuse kutse ja/või muu
lähetuse ülesande või sündmusel osalemise tingimuste kohta teavet andva dokumendi.
11. Välislähetuskorralduse või väliskoolituslähetuskorralduse kooskõlastavad
iseteenindusportaalis kulujuht ja vahetu juht ning allkirjastab Riigikohtu direktor.
12. Välislähetuse ärajäämisest, edasilükkumisest, kestuse muutumisest või osalemise
takistusest teavitab teenistuja viivitamata vahetut juhti ja kulujuhti. Samuti vormistab
teenistuja iseteenindusportaalis vastavad muudatused.
4. peatükk LÄHETUSE KULUDE HÜVITAMINE
13. Lähetuskohta sõidu ja alalisse teenistuskohta tagasisõidu kulud hüvitatakse sõidupileti või
muu kulu tõendava dokumendi alusel. Sõidupileti ettetellimise kulu, lennujaama-, reisija- ja
muud maksed hüvitatakse kulu tõendava dokumendi või sõidupiletile tehtud märke alusel.
14. Lähetusse suundumisel kooskõlastatakse Riigikohtu transpordi kasutamise vajadus
Riigikohtu majandusosakonna juhatajaga.
15. Teenistuja kasutuses oleva sõiduvahendi, mis ei ole tööandja omandis ega valduses,
kasutamisel hüvitatakse lähetusega otseselt seotud kulu (v.a remondi- ja hoolduskulu) kulu
tõendava dokumendi alusel. Kütuse kuludokumendil tuleb näidata läbitud kilomeetrid ja
sõiduki arvestuslik keskmine kütusekulu ning seejuures kuulub hüvitamisele mitte rohkem
kui 10 liitrit 100 kilomeetri kohta. [Muudetud Riigikohtu direktori 01.11.2023. a käskkirjaga nr 9-
2/23-51.]
16. Lähetusega seotud majutuskulu hüvitatakse kulu tõendava dokumendi alusel. Riigisisese
lähetuse puhul on majutuskulu ülemmäär 100 eurot ööpäevas. Välislähetuse puhul on
majutuskulu ülemmäär 200 eurot ööpäevas. Majutuskulu ülemmäära võib ületada, kui
puudub võimalus kasutada piirmäärale vastava hinnatasemega majutuskohta. Piirmäära
ületamise põhjenduse esitab kulujuht direktorile lähetustaotluse kooskõlastamisel. [Muudetud
Riigikohtu direktori 01.11.2023. a käskkirjaga nr 9-2/23-51.]
17. Välislähetuse puhul hüvitatakse teenistujale reisikindlustuse ja viisa vormistamise kulu
kindlustuspoliisi koopia või viisa koopia või muu seda kulu tõendava dokumendi alusel.
18. Muud lähetusülesande täitmisega seotud kulud hüvitatakse kulu tõendavate dokumentide
alusel.
19. Pärast lähetusest naasmist esitab teenistuja iseteenindusportaalis 10 tööpäeva jooksul
kuluaruande ning suunab selle kinnitamiseks finantsjuhile. Kui lähetuse kuluaruandes esineb
kulu, mida korralduses ei ole märgitud või kui kulu ületab korralduses kinnitatud summat,
saadab Riigi Tugiteenuste Keskuse raamatupidaja kuluaruande enne töötajale hüvitamist
kulujuhile üle vaatamiseks ja kooskõlastamiseks. Kulujuht on lähetuste korral esimehe nõunik
ning koolituslähetuste korral personali- ja kommunikatsiooniosakonna juhataja.
Kuludokumentide esitamata jätmisel on õigus lugeda tehtud kulutused põhjendamatuteks ja
nõuda teenistujalt nende hüvitamist. [Muudetud Riigikohtu direktori 01.11.2023. a käskkirjaga nr
9-2/23-51.]
20. Teenistujal on õigus taotleda lähetuskulude katteks avanssi lähetuskulude eeldatavas
suuruses. Soovist saada lähetuse kulude katteks avanssi täidab teenistuja
iseteenindusportaalis välislähetuskorraldust või väliskoolituslähetuskorraldust vormistades
vastavad andmeväljad.
21. Kui välislähetusega seotud kulud hüvitab muu organisatsioon, lepivad teenistuja ja
kulujuht lähetusega seotud kulude tegemises ja hüvitamise taotluse esitamise korras kokku
lähetuse vormistamisel, kooskõlastades selle finantsjuhiga.
5. peatükk PÄEVARAHA MAKSMINE
22. Välislähetusel viibimise aja eest makstakse päevaraha 50 eurot päevas esimese 15 päeva
eest, kuid kõige rohkem 15 päeva kohta kalendrikuus, ja 32 eurot päevas iga järgneva päeva
eest. Lähetuse väljasõidu päeva eest makstakse päevaraha, kui välisriiki suunduv sõiduk
väljub hiljemalt kell 21.00. Lähetusest saabumise päeva eest makstakse päevaraha, kui sõiduk
saabub pärast kella 03.00.
23. Riigikohtu direktor võib päevaraha määra vähendada kuni 70 protsenti, kui lähetuskohas
viibimise ajal tagatakse teenistujale tasuta toitlustamine.
24. Kui teenistujale maksab päevaraha muu isik või organisatsioon, maksab Riigikohus
teenistujale päevaraha määra ja muu isiku või organisatsiooni poolt makstava summa vahe.
6. peatükk VÄLISLÄHETUSE SISUARUANNE
25. Välislähetusest naasnud teenistuja koostab 10 tööpäeva jooksul pärast lähetusest naasmist
iseteenindusportaalis välislähetuse sisuaruande (edaspidi sisuaruanne), kui selles on vahetu
juhi või kulujuhiga kokku lepitud. Aruandes märgib teenistuja sündmuse pealkirja,
toimumise aja, lähetuskoha, lähetuse eesmärgi, vastuvõtja või lähetuskohas asetleidva
sündmuse korraldaja, sellel osalenud Riigikohtu teenistujad, ning teeb lühikokkuvõtte
peamistest käsitletud teemadest, tehtud otsustest või järeldustest, võetud kohustustest ja
sõlmitud kokkulepetest. [Muudetud Riigikohtu direktori 28.04.2022. a käskkirjaga nr 9-2/22-48.]
26. Teenistuja edastab iseteenindusportaali kaudu sisuaruande vahetule juhile ning
kommunikatsioonispetsialistile, kes lisab sisuaruande siseveebi.