Arvamuse avaldamine

Riigikogu Kantselei Teie 03.10.2023 nr 1-1/15-257/1 [email protected] Meie 20.10.2023 nr 6-6/23-49 Arvamuse avaldamine Täname võimaluse eest avaldada arvamust tööalasest rikkumisest teavitaja kaitse seaduse eelnõu kohta. Käesolevaga edastame arvamuse. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Liina Reisberg Riigikohtu õigusteabe- ja koolitusosakonna juhataja Lisa 1: Riigikohtu arvamus tööalasest rikkumisest teavitaja kaitse seaduse eelnõu kohta Lossi 17, 50093 TARTU. Registrikood 74001127. Telefon 730 9002, e-post [email protected] www.riigikohus.ee  Lisa 1 Riigikohtu arvamus1 tööalasest rikkumisest teavitaja kaitse seaduse eelnõu kohta Täname, et seadusandja on eelnõu koostamisel lähtunud muu hulgas Riigikohtu varasematest ettepanekutest uue regulatsiooni väljatöötamisel. Juhime siiski tähelepanu sellele, et kohtute tegevus õigusemõistmisel on palju laiem kui üksnes KS §-des 71 ja 72 sätestatud kohustuste järgmine. Kohtute sõltumatuse ning ausa ja korrakohase õigusemõistmise tagamine on oluline tervikuna. Oht, et seaduseelnõus sätestatud instrumente võidakse tulevikus kuritarvitada kohtu sisemise otsusprotsessi kontrolliks, ei hõlma üksnes konfidentsiaalseid menetlusi ja nõupidamistoa saladusi, vaid kohtunike ja kohtusüsteemi (sõltumatut) tegevust konkreetse kohtuasja lahendamisel ja menetluse juhtimisel tervikuna (sh valdkondades, millele eelnõu kohaldub (§ 2 lg 1)). Selliselt võivad seaduse regulatsiooniga praegusel kujul olla hõlmatud ka kohtuniku kohtulikud menetlustoimingud asja lahendamisel ja menetluse juhtimisel, mille üle teostatavat kontrolli ei saa suunata kohtusüsteemi üldisest töökorraldusest väljapoole. Lisaks tuleb arvestada sellega, et menetluslike toimingute teostamise regulatsiooni sätestatavad menetlusseadustikud, mille välistamine pole kehtestatava regulatsiooniga hõlmatud. Nagu Riigikohus juba varasemalt märkis, ei saa kohtuniku puhul PS §-st 4 ja § 146 lausest 2 tulenevalt olla pädevaks asutuseks täidesaatva riigivõimu asutus ega EL institutsioon, organ või asutus. Eelnõus on pädeva organina käsitletud riigiasutusi või kohaliku omavalitsuse asutusi, kellel on riikliku-, haldus- või teenistusliku järelevalve või süüteo menetlemise pädevus (eelnõu § 6 lg 1) või EL institutsioone, organeid või asutusi (eelnõu § 6 lg 2). Seega on eelnõu praeguse sõnastuse kohaselt kohtusüsteemi välise järelevalve teostamise alt välja arvatud üksnes õigusemõistmine osas, mis puudutab KS §-des 71 ja 72 sätestatud kohtuniku kohustusi. Õigusemõistmise korrakohase toimimise üle tervikuna teostavad aga vajadusel järelevalvet kohtute esimehed, hõlmates seejuures ka kohtunike kohustuste täitmise ning kohtute infosüsteemi andmete korrakohase edastamise kontrolli (KS § 45 lg 1). Õigusemõistmise alase järelevalve osaline andmine riigiasutuste pädevusse ohustab kohute sõltumatuse garantiid. Kui seadusandja ei soovi tervikuna välistada eelnõu kohaldamist kohtute tegevusele õigusmõistmisel (laiemas mõttes) ja täiendada vajadusel KS § 45 regulatsiooni, soovitame seadusandjal kaaluda eelnevas arvamuses välja pakutud (kitsendavat) alternatiivset lahendust muuta eelnõu § 2 lg 2 punkti 6 ning sõnastada see järgnevalt: „kohtutes, kui see on vastuolus kohtukorraldust või kohtumenetlust reguleeriva seadusega“. 1 Riigikohtu arvamus ei väljenda Riigikohtu siduvat seisukohta. Riigikohus kujundab siduvaid seisukohti ainult kohtuasjade menetlemisel. 1/1