Arvamuse küsimine

Välisministeerium Meie 22.09.2023 nr 1.1-10.1/6007-1 [email protected] Kõrgemate riigiteenijate ametipalkade seaduse muutmise seaduse eelnõu Austatud minister Esitame kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks kõrgemate riigiteenijate ametipalkade seaduse muutmise seaduse eelnõu, mis on kättesaadav õigusaktide eelnõude elektroonilise kooskõlastamise süsteemi EIS vahendusel http://eelnoud.valitsus.ee/. Palume eelnõu kooskõlastada või selle kohta märkused esitada 25. septembri 2023. a. kella 12.00-ks. Eelnõu kiireloomulisuse tõttu palume Justiitsministeeriumil käesoleva kooskõlastuse raames võimaluse korral teostada korraga nii eelnõu sisuline analüüs kui ka selle normitehniline kontroll. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Mart Võrklaev rahandusminister Lisad: Eelnõu_21.09.23 Seletuskiri_21.09.23 Silver Salla [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272  EELNÕU 21.09.2023 Kõrgemate riigiteenijate ametipalkade seaduse muutmise seadus § 1. Kõrgemate riigiteenijate ametipalkade seaduse muutmine Kõrgemate riigiteenijate ametipalkade seadust täiendatakse §-ga 172 järgmises sõnastuses: „§ 172. Kõrgemate riigiteenijate kõrgeima palgamäära indekseerimise erisus 2024. aasta 1. aprillist kuni 2028. aasta 31. märtsini (1) Alates 2024. aasta 1. aprillist kuni 2028. aasta 31. märtsini indekseeritakse käesoleva seaduse § 3 lõigetes 3, 8–10, 14, 16–19 nimetatud isikute §-s 2 nimetatud kõrgeim palgamäär iga kalendriaasta 1. aprilliks ajutise kõrgeima palgamäära indeksiga. (2) Ajutise kõrgeima palgamäära indeks arvutamiseks liidetakse käesoleva seaduse § 21 kohaselt arvutatud indeksile üks ja jagatakse saadud tulemuse kahega. (3) Kõrgeimaks palgamääraks loetakse käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isikutele arvutatud eelmise aasta kõrgeima palgamäära ja ajutise kõrgeima palgamäära indeksi korrutist. (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isikute ametipalk on samas lõikes nimetatud kõrgeima palgamäära ja §-s 3 sätestatud koefitsiendi korrutis.“. § 2. Seaduse jõustumine Käesolev seadus jõustub 2024. aasta 15. märtsil. Lauri Hussar Riigikogu esimees Tallinn 2023 Algatab Vabariigi Valitsus (allkirjastatud digitaalselt) 1  Kõrgemate riigiteenijate ametipalkade seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Kõrgemate riigiteenijate ametipalkade seaduse muutmise seaduse eelnõuga (edaspidi eelnõu) lisatakse kõrgemate riigiteenijate ametipalkade seadusesse (edaspidi KRAPS) säte, mille kohaselt on eelnõus nimetatud kõrgemate riigiteenijate palga kasv ajutiselt kuni 31. märtsini 2028. aastal pool ülejäänud kõrgemate riigiteenijate palga kasvust. Ehk kui 2024. aastal prognoositakse kehtivas KRAPSis olevate riigiteenijate palgatõusuks 11% (vastav indeks on 1,110), siis eelnõus nimetatud isikutel on eelnõu seadusena jõustumisel palgakasv 5,5% (vastav indeks 1,055). Eelnõu kohane seaduse jõustumise aeg on 2024. aasta 15. märts. 1.2. Eelnõu ettevalmistaja Eelnõu on koostanud Rahandusministeeriumi riigihalduse ja avaliku teenistuse osakonna nõunik Silver Salla (tel. 5850 4107, [email protected]). Eelnõu ja seletuskirja juriidilist kvaliteeti kontrollis Rahandusministeeriumi personali- ja õigusosakonna nõunik Marge Kaskpeit (tel 5885 1423, [email protected]). Eelnõu keeletoimetaja on sama osakonna keeletoimetaja Sirje Lilover (tel 58851468, [email protected]). 1.3. Märkused Eelnõuga muudetakse KRAPSi versiooni RT I, 28.12.2017, 11. Eelnõu on seotud 2024. aasta riigieelarve seadusega ning eelnõuga saavutatava rahalise kokkuhoiuga on 2024. aasta riigieelarve seaduses arvestatud. Eelnõu ei ole seotud Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammiga ega Euroopa Liidu õiguse rakendamisega. Eelnõu vastuvõtmiseks on vajalik lihthäälteenamus. 2. Seaduse eesmärk KRAPS sätestab kõrgemateks riigiteenijateks loetud ametnike kõrgeima palgamäära, mis seaduse § 2 lõike 1 kohaselt on 5200 eurot. Seda palgamäära indekseeritakse iga aasta 1. aprilliks kõrgeima palgamäära indeksiga, mille avaldab Rahandusministeerium. Kiire inflatsiooni ja palgakasvu tõttu on kõrgemate riigiteenistujate palgad kasvanud käesoleval aastal ja prognoosi kohaselt ka järgmisel aastal oluliselt kiiremini kui varem. 2022. aastal oli palgakasv 7,9%, 2023. aastal 13,9% ja prognoositav palgakasv 2024. aastal 11%. Vastavalt KRAPSile tõusevad seaduses nimetatud riigiteenijate palgad prognoosi kohaselt 2024. aastal 11%, 2025. aastal 6,9%, 2026. aastal 5,6% ning 2027. aastal 4,5%. Riigieelarvega seotud raske olukorra leevendamiseks on Vabariigi Valitsus kokku leppinud, et avaliku sektori palgafond külmutatakse neljaks aastaks. Lisaks on otsustatud piirata ka osade KRAPSis nimetatud riigiteenijate palga kasvu. Eelnõuga ei muudeta Riigikogu liikmetele, Vabariigi Presidendile, Riigikohtu esimehele, riigikontrolörile, õiguskantslerile ning Eesti Panga nõukogu esimehele ja liikmele makstavat ametipalka ega selle indekseerimise korda. 1 Eelnõuga muudetakse osade kõrgemate riigiteenijate palgamäära indekseerimine metoodikat ning muudatuse kohaselt indekseeritakse eelnõus nimetatud isikute palgamäära väiksema indeksiga. Kuigi seaduseelnõu üheks eesmärgiks on hoida kokku riigieelarvevahendeid pidurdunud majanduskasvu tingimustes, ei ole hetkel kehtiva majandusprognoosi kohaselt ette näha eelnõuga lisatava paragrahvi kehtivuse perioodil reaalpalga vähenemist (ehk indeksit, mis on väiksem kui 1). Samas kui selline olukord peaks tekkima, annab ülaltoodud arvutus piiratud palgakasvuga riigiteenijatele ka väiksema palga kahanemise. Riigikogu liikmetele makstava ametipalga muutmisele seab piirangu põhiseaduse (edaspidi PS) § 75, mille kohaselt sätestab Riigikogu liikme tasu ning piirangud muu töötulu saamisel seadus, mida tohib muuta Riigikogu järgmise koosseisu kohta. Lisaks Riigikogu liikmetele (sh Riigikogu esimees, Riigikogu aseesimees, Riigikogu komisjonide ja fraktsioonide esimehed ja aseesimehed) ei piirata palga kasvu põhiseaduses toodud institutsioonide tippjuhtidel – Vabariigi Presidendil, Riigikohtu esimehel, riigikontrolöril ja õiguskantsleril. Põhiseaduslikud institutsioonid ja neid teenindavad asutused ei ole valitsusasutused, vaid iseseisvad seaduse alusel tegutsevad asutused. Põhiseaduslike institutsioonide eesmärgiks on tagada institutsiooni töö põhiseaduses ja teistes seadustes ette nähtud viisil ja ulatuses. Õiguskantsler on oma 15. detsembri 2022. aasta kirjas nr 18-2/221754/2206593 märkinud, et „sõltumatus võimude lahususe põhimõtte kindlustajana tähendab kõige üldisemalt, et põhiseaduslikud institutsioonid peavad olema vabad muude riigivõimu harude, eelkõige täitevvõimu survest. See muu hulgas tähendab, et õiguslikult tuleb viia miinimumini valitsuse võimalik surve põhiseaduslikele institutsioonidele nende tegevuseks vajaliku riigieelarvest eraldatava raha abil.“ Nimetatud kaalutlustel ei piirata nimetatud põhiseaduslike institutsioonide tippjuhtide palgakasvu indeksi vähendamise kaudu. Kuna Eesti Panga kulud kaetakse täielikult Eesti Panga välisreservide investeerimisest teenitud tulust ja Eesti Pank ise ei saa riigieelarvest eraldisi, ei mõjuta Eesti Panga nõukogu liikmete ametipalk riigieelarvet ja seega nende osas muudatusi ei tehta. Ülejäänud KRAPSis nimetatud kõrgematel riigiteenijatel – peaministril, Riigikohtu liikmetel, riigi peaprokuröril, ministritel, riigisekretäril, ringkonna-, maa- ja halduskohtu kohtunikel, riiklikul lepitajal ning soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinikul – piiratakse palga kasvu selliselt, et nende palga kasv on ½ nende kõrgemate riigiteenijate palkade kasvust, kelle palgakasvu eelnõuga ei piirata. Vähendatud palgakasvuga isikute grupil oleks prognoosijärgne palga kasv 2024. aastal 5,5%, 2025. aastal 3,5%, 2026. aastal 2,8% ja 2027. aastal 2,3%. Tegelik palga kasv sõltub tegelikest andmetest. Eelnõuga tehtav muudatus, millega vähendatakse kohtunike palgatõusu indekseerimise põhimõtete muutmisega riivab PS §-dest 15, 146 ja § 147 lg-st 4 nende koostoimes tulenevaid kohtuniku sõltumatuse tagatisi. Sõltumatusest tulenevat nõuet saada staatusele vastavat palka riivatakse, kui palga indekseerimisest tulenevat eeldatavat tõusu vähendatakse. PS § 4 sätestatud võimude lahususe ja tasakaalustatuse põhimõtte kohaselt moodustab kohtuvõim eraldi riigivõimuharu. PS §-s 148 on toodud kohtusüsteemi ülesehitus. Selle kohaselt koosneb kohtusüsteem: 1) maa- ja linnakohututest ning halduskohtutest; 2) ringkonnakohtutest; 3) Riigikohtust. Kohtuvõimu moodustavad kõik kohtusüsteemi kuuluvad kohtud ning kui rääkida kohtu kui institutsiooni sõltumatusest, siis see puudutab kõiki kohtuid, mitte ainult Riigikohut. Lisaks kohtule kui institutsioonile, näeb PS § 147 ette sõltumatuse kohtunikele (mitte ainult Riigikohtu esimehele). PS § 147 lg 4 kohaselt sätestab kohtunike sõltumatuse tagatised ja õigusliku seisundi seadus. Palk on üks kohtunike sõltumatuse garantiidest, mis on PS §-de 15, 146 ja 147 kaitsealas. Seda on leidnud ka Riigikohus, vt RKÜKo 14.04.2009, 3-3-1-59-07, p 34. Seega saab kohtunike ametipalku kehtestada ja muuta 2 ainult seadusega, milleks ongi KRAPS. Eelviidatud kohtuotsusest tuleneb, et riik peab kohtunikule kindlustama sissetuleku selliselt, et oleks tagatud tema sõltumatus kohtunikuna. PS ei kirjuta siiski ette kriteeriume kohtuniku ametipalga piisavuse ehk suuruse määramiseks. Riigikohus on leidnud, et PS §-d 15, 146 ja § 147 lg 4 koostoimes panevad seadusandjale kohustuse kehtestada seadusega kohtuniku palk, mis oleks piisav tema sõltumatuse, erapooletuse ja asjatundlikkuse tagamiseks. Sellele kohustusele vastab kohtuniku subjektiivne õigus nõuda riigilt oma sõltumatuse, erapooletuse ja asjatundlikkuse tagamiseks piisavat palka või muud hüvitist (vt RKPJKo 08.05.2018, 5-17-43/12, p 42). Siiski täpsustab kohus, et eelviidatud PS sätetest tulenev kohtuniku palk, mis peab tagama tema sõltumatuse, erapooletuse ja asjatundlikkuse ei kaitse kohtunikke igasuguse palga vähendamise eest, vaid üksnes sellise palga vähendamise eest, mille tulemusena ei ole minimaalsel vajalikul määral tagatud tema sõltumatus, erapooletus ja asjatundlikkus, st palk ei ole nende põhiseaduslike väärtuste kandmiseks piisav. Nõuet, et kohtuniku palka ei võiks tema sõltumatuse tagatisi kahjustamata vähendada, ei tulene ka muudest põhiseaduse normidest (RKPJKo 08.05.2018, 5-17-43/12 p 47). Eeltoodust lähtuvalt ei saa KRAPS muutmine rikkuda PS ülalviidatud sätetest tulenevaid kohustusi või subjektiivset õigust üksnes põhjusel, et kohtunike ametipalga ühe komponendi – indekseerimise tulemusena on alates 1. aprillist 2024 määratud palgatõus väiksem, kui see oleks olnud juhul, kui KRAPSi ei oleks muudetud. Seega tuleb antud juhul hinnata, kas kohtunike palk, mis on indekseeritud pooles ulatuses, tagab kohtuniku sõltumatuse, erapooletuse ja asjatundlikkuse. 2023. aastal on riigikohtuniku ametipalk 7070 eurot, ringkonnakohtu kohtuniku ametipalk 6239 eurot ning maa- ja halduskohtu kohtuniku ametipalk 5407 eurot. Vähendatud indeksiga indekseerimisel on 2024. aastal riigikohtuniku ametipalk 7459 eurot (kasv 389 eurot), ringkonnakohtu kohtuniku ametipalk 6582 eurot (kasv 343 eurot) ning maa- ja halduskohtu kohtuniku ametipalk 5704 eurot (kasv 297 eurot). Ajutiselt vähendatud indeksi rakendamisel jätkab prognooside kohaselt kohtunike palk tõusmist, olles 2027. aastaks tõusnud 15%. Eeltoodud prognooside tulemusena hindame, et KRAPSi indekseerimise muutmisega on kohtunike palk piisav, et mitte seada ohtu kohtunike sõltumatus, erapooletus ega asjatundlikkus. Seega on riive PS §-dele 15, 146 ja § 147 lg 4 väike. Palga kehtestamine on Riigikogu eelarvepoliitiline otsustus. Kehtivate eelarvereeglite kohaselt peab Vabariigi Valitsus eelarve koostamisel eelarvepuudujääki jõuliselt vähendama. 2023. aasta juuli lõpu seisuga oli eelarvepuudujääk 391 miljonit eurot, mis moodustab rahandusministeeriumi viimase prognoosi järgi 1% aastasest oodatavast SKPst. Eelnõuga tehtavad muudatused on vajalik meede eelarvepuudujäägi vähendamiseks. See ei ole üksnes kohtunikele suunatud meede, vaid puudutab ka avalikku teenistust tervikuna. Riigieelarvega seotud raske olukorra leevendamiseks on Vabariigi Valitsus kokku leppinud, et lisaks muudele kärpemeetmetele, külmutatakse ka avaliku sektori palgafond neljaks aastaks. Palgakasvu vähendamise kontekstis on vaja hinnata ka PS §-st 10 tuleneva õiguspärase ootuse põhimõtte riivet. PS §-st 10 tulenevast õiguskindluse põhimõttest tuleneb õiguspärase ootuse põhimõte. Riigikohus märgib otsuses nr III-4/1-5/94: "Põhiseaduse mõtte kohaselt on Eestis õiguse üldpõhimõtteks õiguspärase ootuse printsiip. Selle printsiibi kohaselt on igaühel õigus tegutseda mõistlikus ootuses, et rakendatav seadus jääb kehtima. Igaüks peab saama temale seadusega antud õigusi ja vabadusi kasutada vähemalt seaduses sätestatud tähtaja jooksul. Seaduses tehtav muudatus ei tohi olla õiguse subjektide suhtes sõnamurdlik." Samas on kohtud leidnud, et õiguspärase ootuse põhimõte ei tähenda, et: "[…] isikute õiguste piiramine või soodustuste lõpetamine on üldse lubamatu. Õiguspärase ootuse põhimõte ei nõua kehtiva regulatsiooni kivistamist - seadusandja võib õigussuhteid vastavalt muutunud oludele ümber kujundada ning sellega paratamatult halvendada mõnede ühiskonnaliikmete olukorda" (RKPJKo 02.12.2004 nr 3-4-1-20-04 p 14). 3 Kõrgemate riigiteenijate palgakasvu vähendamise eesmärgiks on riigi raha kokkuhoid keerulise finantsolukorra tingimustes. Palgakasvu vähenemise läbi saavutatud kulude kokkuhoid võimaldab parandada riigi eelarvelist seisu ning kuigi tegu on ühe kärpemeetmega, millelt saavutatav kokkuhoid üksi ei mõjuta märkimisväärselt riigi eelarvelist seisu, on teiselt poolt selge, et solidaarsuspõhimõtte alusel väikesed kokku hoitavad summad paljudes valdkondades võimaldavad hoida ära suuri kärpeid üksikutes valdkondades, mis võivad omada neile valdkondadele halvavat mõju. Oluline on seejuures märkida, et kuna indeks on muutuv ja võib vastavalt majandusolukorrale oluliselt varieeruda, siis ei ole võimalik inimesel eeldada konkreetset kasvu. Et palgatõusu kasv ei tuleks ootamatult ning eelnõuga puudutatud isikud saaksid sellega arvestada, jäetakse piisav vacation legis – eelnõu kavandatakse seadusena jõustuma 15. märtsist 2024. Arvestades ühelt poolt kõrgemate riigiteenijate õiguspärase ootuse riivet ning teiselt poolt seadusandja ulatuslikku diskretsiooni riigieelarvelises planeerimises, keerulise finantsolukorraga kaasnevat kulude kokkuhoiu vajadust, et liikuda riigieelarve tasakaalu poole ning solidaarsuspõhimõtte järgimist avalikus sektoris, ei ole eelnõukohane regulatsioon vastuolus PS §-st 10 tuleneva õiguspärase ootuse põhimõttega. Poliitiliselt on otsustatud, et põhiseaduslike institutsioonide tippjuhtide, v.a. peaminister, palkade indekseerimist ei muudeta. Seega on ka Riigikohtu esimehe ametipalk välja tõstetud kavandatavatest muudatustest. Sellega kaasneb omakorda PS § 12 riive ehk võrdsele kohtlemisele võrreldes teiste kohtunikega. Riigikohtu esimees juhib riigi kõrgeima kohtu tööd, olles ühtlasi ka põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi esimees. Samas on Riigikohtu esimehel lisaks riigiasutuse juhi ülesannetele ka kohustusi, mis hõlmavad kogu kohtusüsteemi ning mille eesmärk on tagada õigusemõistmise korrakohane toimimine, nt kohtute haldamise nõukogu juhatamine ja esindamine, Riigikogu ees iga-aastase ülevaate esitamine jne. Eelnevast tulenevalt on Riigikohtu esimees võrreldavas grupis teiste põhiseaduslike institutsioonide tippjuhtidega ja tema palgamäära indeksit eelnõuga ei vähendata. Olemasolevas KRAPSis on kõrgemate riigiteenijate ametipalk reguleeritud järgmiselt: a) esmalt võetakse kõrgeima palgamäära baasväärtus; b) baasväärtus korrutatakse indeksiga, mis saadakse 20% ulatuses tarbijahinnaindeksi aastase indeksi ja 80% ulatuses sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa laekumise aastase kasvu indeksist. Saadud tulemus muutub järgmisel aastal uueks kõrgeima palgamäära baasväärtuseks. Indeks on palga reaalkasvu korral 1-st suurem arv (nt 11%-lise palgakasvu prognoosi korral on indeks 1,110) ja palkade reaalse vähenemise korral 1-st väiksem arv (nt 5%-line palkade vähenemine tähendaks indeksit 0,950); c) konkreetse riigiteenija ametipalga saamiseks korrutatakse kõrgeim palgamäär läbi riigiteenija koefitsiendiga. Muudatuse tähtajalisus toob endaga kaasa piiratud palgakasvuga riigiteenijate suurema palgakasvu (17%) 2028. aasta 1. aprillil, mil taastub senine kord. Prognoositavad kõrgeimad palgamäärad on toodud alljärgnevas tabelis (2023. aasta kõrgeim palgamäär on 8318,19 eurot): 2024 2025 2026 2027 Indeks/ palgakasv 1,110/ 11% 1,069/ 6,9% 1,056/ 5,6% 1,045/ 4,5% Senine kõrgeim palgamäär 9233,19 9870,28 10 423,02 10 892,05 Piiratud indeks/ palgakasv 1,055/ 5,5% 1,035/ 3,5% 1,028/ 2,8% 1,023/ 2,3% Piiratud kõrgeim palgamäär 8775,69 9082,83 9337,15 9547,25 3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs 4 Eelnõu koosneb kahest paragrahvist, millest esimesega tehakse eelnõus sisuline muudatus ning teisega nähakse ette eelnõu jõustumine. Eelnõu §-ga 1 lisatakse kehtivale KRAPSile üks paragrahv, mis sisaldab nelja lõiget. Esimeses lõikes nimetatakse need KRAPSi kõrgemad riigiteenijad, kelle ametipalka hakatakse ajutise kõrgeima palgamäära indeksiga indekseerima. Eelnõu kohaselt kohaldatakse ajutist kõrgeima palgamäära indeksit peaministri, Riigikohtu liikme, riigi peaprokuröri, ministri, riigisekretäri, ringkonnakohtu kohtuniku, maa- ja halduskohtu kohtuniku, riiklikule lepitaja ning soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku ametipalga indekseerimisel. Eelnõuga lisatava paragrahvi kehtivuse perioodil tekib KRAPSi sisuliselt kaks erinevat kõrgeimat palgamäära – üks, mida indekseeritakse senise valemi alusel leitud indeksiga ning uus palgamäär, mida indekseeritakse ajutise ja vähendatud indeksiga. Need palgamäärad kasvavad ajas järjest enam lahku. Teises lõikes nähakse ette ajutise kõrgeima palgamäära indeksi arvutamise metoodika. Ajutise kõrgeima palgamäära indeks saadakse, kui liidetakse KRAPSi § 21 kohaselt arvutatud indeksile 1 ning jagatakse saadud tulemuse kahega. Kuna indeksit ei ole võimalik kahega jagada (tulemus ei ole sisukas), on indeksis väljendatud kasvu kahekordne vähendamine saavutatav viisil, kus indeksile liidetakse kõigepealt 1 ja seejärel jagatakse tulemus kahega. 2024. aasta prognoositava palgaindeksi korral annaks selline tehe tulemuseks (1,110+1)= 2,110/2= 1,055 ehk kasv 5,5%, mis on täpselt poole võrra väiksem kasv võrreldes kehtiva KRAPSi järgse kasvuga. Kolmanda lõikega määratletakse, et indekseerimise järgne palgamäär on nimetatud riigiteenijate grupi kõrgeimaks palgamääraks ja et igal aastal indekseeritakse eelmise aasta kõrgeimat palgamäära (mitte algset palgamäära). See tähendab, et igal aastal tuleb palgaarvutuse aluseks võtta eelneva aasta tegelik palk ja korrutada see läbi vastava aasta kohta arvutatud indeksiga. Neljanda lõike kohaselt arvutatakse lõikes 1 toodud isikute ametipalgad korrutades omavahel lõikes 1 toodud kõrgeima palgamäära ja KRAPSi §-s 3 toodud ametipalkade koefitsiendid. Eelnõukohane indekseerimise erikord kehtib kuni 31. märtsini 2028. aastal. See tähendab, et alates 1. aprillist 2028 taastub senine KRAPSi ametipalkade arvutamise loogika. Prognoosi kohaselt tõuseb piiratud palgakasvuga riigiteenijate palk 2028. aasta 1. aprillil 17%. Eelnõu § 2 kohaselt jõustub muudatus 2024. aasta 15. märtsil, et jätta piisav aeg seadusega tutvumiseks ja tegevuse ümber korraldamiseks. Oluline on, et seadus jõustuks 2024. aastal, sest selle mõjudega on 2024. aasta riigieelarves arvestatud. Eelnõu on kooskõlas Eesti põhiseaduse ja teiste seadustega. KRAPS-i üheks eesmärgiks on tagada majandusolukorra muutumise väljendumine palkades. Kõrgemate riigiteenijate palga kehtestamine on Riigikogu eelarvepoliitiline otsustus, mille tegemisel on seadusandjal põhiseadusega ette antud raamides teatud otsustusvabadus. Teisalt tagab kõrgema riigiteenija palga sõltuvus indeksist, mille arvutamise metoodika on kehtestatud seadusega, et kõrgema riigiteenistuja palk võib küll kõikuda, kuid mingi väärtuse ümber kõikudes jääb pikemaks ajaks ligikaudu samaks. Seadusandjal on lai kaalutlusruum riigiteenijate palgasüsteemi kujundamisel ja kõrgemate riigiteenijate palga kehtestamine on Riigikogu eelarvepoliitiline otsustus, mille tegemisel on seadusandjal põhiseadusega ette antud raamides teatud otsustusvabadus. Põhiseadus näeb ette olulised piirid Riigikogu liikme töötasu muutmiseks ning põhiseaduse § 75 kohaselt sätestab 5 Riigikogu liikme tasu ning piirangud muu töötulu saamisel seadus, mida tohib muuta Riigikogu järgmise koosseisu kohta. Otsuses nr 3-4-1-18-08 leidis Riigikohtu üldkogu, et põhiseaduse §-s 75 sätestatud keelu eesmärk on luua olukord, et põhiseaduslikku institutsiooni kuuluvad isikud ei määraks tasu iseendale. Ka märkis kohus, et enda tasu üle otsustamine põhjustaks paratamatult huvide konflikti. Lisaks Riigikogu liikmetele (sealhulgas Riigikogu esimees, Riigikogu aseesimees, Riigikogu komisjonide ja fraktsioonide esimehed ja aseesimehed) ei muudeta palga indekseerimise metoodikat Vabariigi Presidendile, Riigikohtu esimehele, riigikontrolörile, õiguskantslerile ning Eesti Panga nõukogu esimehele ja liikmele makstava tasude osas. 2018. aastal tuli Riigikohtul hinnata, kas 2016. aastal kehtinud KRAPSi § 2 lõige 2 on õiguspärane osas, milles see võimaldab maa- ja halduskohtu kohtunike ametipalka võrreldes eelmise aasta ametipalgaga vähendada. Oma otsuses nr 5-17-43 leidis kohus, et põhiseaduse §-d 15, 146 ja § 147 lõige 4 koostoimes ei kaitse kohtunikku palga igasuguse vähenemise eest, kui selle tagajärjel ei muutu palk ebapiisavaks. Nõuet, et kohtuniku palka ei võiks tema sõltumatuse tagatisi kahjustamata vähendada, ei tulene ka muudest põhiseaduse normidest. Kohtu selgituste kohaselt tuleb tähele panna, et kohtunikele piisava palga kehtestamine on muu hulgas Riigikogu eelarvepoliitiline otsustus, mille tegemisel on seadusandjal põhiseadusega ette antud raamides teatud otsustusvabadus. 4. Eelnõu terminoloogia Eelnõuga on võetud kasutusele termin „ajutine kõrgeim palgamäär“. Ajutise kõrgeima palgamäära indeks arvutatakse liites KRAPS § 21 kohaselt arvutatud indeksile 1 ning jagades saadud tulemuse kahega. 5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõul ei ole puutumust Euroopa Liidu õigusega. 6. Seaduse mõjud Eelnõul ei ole mõju demograafiale, riigi julgeolekule või välissuhetele, majandusele, elu- ja looduskeskkonnale, regionaalarengule, riigiasutuste ja kohalike omavalitsuste korraldusele. Eelnõu avaldab mõju eelnõus nimetatud kõrgematele riigiteenijatele (peaminister, Riigikohtu liikmed, riigi peaprokurör, ministrid, riigisekretär, ringkonna-, maa- ja halduskohtu kohtunikud, riiklik lepitaja ning soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinik), kelle palgatõus on väiksem kui see oleks olnud senise korra jätkumisel. Eelnõuga tehtav muudatus, millega vähendatakse kohtunike palga indekseerimise metoodikat, avaldab mõju kohtunike palgale. Prognoositavatest andmetest nähtuvalt palgakasv väheneb, kuid kohtunike palk jätkab tõusmist ja tõuseb 2028. aastaks 15%. Alljärgnevas tabelis on välja toodud kohtunike 2023. aasta palk ja eelnõuga tehtava muudatuse mõju palga kasvule. 2023 2024 2025 2026 2027 13,9% 5,5% 3,5% 2,8% 2,3% Riigikohtu liige 7070 7459 7717 7933 8111 Ringkonnakohtu kohtunik 6239 6582 6809 6999 7157 6 Maa- ja halduskohtu 5407 5704 5901 6066 6203 kohtunik 2028. aastal, kui taastub seni kehtinud indekseerimise metoodika, tõuseb neil kõrgematel riigiteenijatel, kelle palgale rakendatakse eelnõukohast madalamat indeksit, prognoosi kohaselt palk indekseerimise tulemusena 17%. Samuti avaldab eelnõu muutmine mõju KRAPSiga kaudselt seotud riigiteenijate palkadele, mis on seotud mõne KRAPSis nimetatud kõrgema riigiteenija ametipalgaga. Nendeks on: 1. kantslerid – seotud avaliku teenistuse seaduses ministri ametipalgaga; 2. prokurörid – seotud prokuratuuriseaduses riigiprokuröri ametipalgaga; 3. kohtunikuabid ja kohtujuristid – seotud kohtute seaduses esimese astme kohtuniku ametipalgaga; 4. töövaidluskomisjoni juhatajad – seotud töövaidluse lahendamise seaduses riikliku lepitaja ametipalgaga; 5. riigihangete vaidlustuskomisjoni juhataja ja liikmed – seotud riigihangete seaduses maa- ja halduskohtu kohtuniku ametipalgaga. Kohtujuristide, kohtunikuabide ja prokuröride ametipalgad on seotud kohtuniku ametipalgaga. Õigussüsteemis sarnasel tasemel olevatel kohtunikel ja prokuröridel on võrreldavad palgad ning kohtunikuabid ja kohtujuristid kindlas seoses kohtuniku palgaga. Kavandatav muudatus aitab säilitada erinevate võimuharude kõrgemate ametnike ametipalkade vahelist proportsiooni ja selle kaudu ka KRAPSiga kaudselt seotud riigiteenijate palgaproportsioone. 7. Seaduse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja seaduse rakendamise eeldatavad tulud Seaduse rakendamisega ei kaasne riigiasutustele täiendavaid kulusid. 8. Rakendusaktid Eelnõu jõustumisel seadusena ei ole vaja vastu võtta ega muuta rakendusakte 9. Seaduse jõustumine Seadus jõustub 2024. aasta 15. märtsil. Nimetatud kuupäeval peab Rahandusministeerium vastavalt KRAPS § 4 lõikele 6 avaldama oma veebilehel uue kõrgeima palgamäära indeksi, mille alusel indekseeritakse 1. aprilliks kõrgemate riigiteenijate kõrgeim palgamäär. Osade kõrgemate riigiteenistujate palkade indekseerimise erisus kehtestatakse tähtajaliselt neljaks aastaks (riigi eelarvestrateegia periood), sest planeeritud meede, millega nihutatakse muu hulgas paigast riigivõimu harude omavahelised palgaproportsioonid, on planeeritud eelarve vahendite säästmise eesmärgil ajutisena. Samas jääb seaduse vastu võtmise ja jõustumise vahele piisav vacatio legis. Seadus jõustub 2024. aastal, kuna 2024. aasta riigieelarve koostamisel on eelnõuga kaasnevate mõjudega riigieelarvele arvestatud. 10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu kooskõlastatakse eelnõude infosüsteemis ministeeriumide, riigikantselei ja kohtute haldamise nõukojaga. Algatab Vabariigi Valitsus 2023 (allkirjastatud digitaalselt) 7 8 Saatja: [email protected] <[email protected]> Saaja: Info Teema: [EIS] Eelnõu RAM/23-1245 - "Kõrgemate riigiteenijate ametipalkade seaduse muutmise seadus" kooskõlastamine EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: RAM/23-1245 - Kõrgemate riigiteenijate ametipalkade seaduse muutmise seadus Palume eelnõu kooskõlastada või selle kohta märkused esitada 25. septembri 2023. a. kella 12.00-ks. Kohustuslikud kooskõlastajad: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Haridus- ja Teadusministeerium; Justiitsministeerium; Kultuuriministeerium; Riigikantselei; Kaitseministeerium; Siseministeerium; Regionaal- ja Põllumajandusministeerium; Sotsiaalministeerium; Kliimaministeerium; Välisministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Riigikohus Kooskõlastamise tähtaeg: 25.09.2023 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/199c5232-96c9-4c3e-8a6d-979a7b0cb2de Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/199c5232-96c9-4c3e-8a6d-979a7b0cb2de?activity=1 Kooskõlastatavad dokumendid on kirja manuses. Eelnõude infosüsteem (EIS) https://eelnoud.valitsus.ee/main