Justiitsministeerium Teie 10.08.2023 nr 8-1/5424
[email protected]
Meie 31.08.2023 nr 6-6/23-41
Arvamuse avaldamine
Täname võimaluse eest avaldada arvamust märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise ning
kollektiivse pöördumise esitamise seaduse muutmise seaduse eelnõu kohta. Käesolevaga
edastame arvamuse.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Liina Reisberg
Riigikohtu õigusteabe- ja koolitusosakonna juhataja
Lisa 1: Riigikohtu arvamus märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise ning kollektiivse
pöördumise esitamise seaduse muutmise seaduse eelnõu kohta
Lossi 17, 50093 TARTU. Registrikood 74001127. Telefon 730 9002, e-post
[email protected]
www.riigikohus.ee
Lisa 1
Riigikohtu arvamus1 märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise ning kollektiivse
pöördumise esitamise seaduse muutmise seaduse eelnõu kohta
Riigikohus ei pea põhjendatuks eelnõuga kavandatavat muudatust lühendada märgukirjale ja
selgitustaotlusele vastamise ning kollektiivse pöördumise esitamise seaduses (MSVS)
märgukirjadele ja selgitustaotlustele vastamise tähtaega 30 kalendripäevalt 15 kalendripäevale.
Eelnõu seletuskiri ei veena, et lühem tähtaeg ei ohusta vastamise kvaliteeti. Seletuskirjas
märgitakse, et enamikel juhtudel peaks 15 kalendripäevasest vastamistähtajast piisama, ent ei
ole selgitatud, millel see väide tugineb. Seletuskirjas tuuakse välja muudatuse võimalikke
negatiivseid tagajärgi, nagu vastuste kvaliteedi langus, avalike teenuste kvaliteedi ja avalikkuse
usalduse langus riigi tegevuse suhtes, ent ei ole tõsiseltvõetavat analüüsi, kuidas ilma lisakulu
ja lisatööjõu värbamiseta neid tagajärgi ära hoida või leevendada.
Eelnõu seletuskirjas on märgitud, et 2017.–2018. aastal uuris Justiitsministeerium
selgitustaotlustele ja märgukirjadele vastamise tegelikku praktikat, millest ilmnes, et
ministeeriumide keskmine selgitustaotlustele ja märgukirjadele vastamise aeg on
22 kalendripäeva. Seletuskirjas ei ole andmestikku uuendatud. Seletuskirjas ei ole toodud
veenvaid põhjendusi, et vastamisele kuluv aeg oleks praegu lühem või oleks ära langenud
vastajate esitatud põhjendused nagu sage analüüsivajadus või lisateabe kogumise vajadus või
päringud teistelt asutustelt. Võrdluseks, Riigikohtus oli selle aasta juunis kirjadele vastamise
keskmine aeg 23,8 kalendripäeva. Seega tekiks Riigikohtus eelnõu jõustudes olukord, kus
ajapuuduse tõttu tuleb asuda tähtaegu pikendama. See aga ei kasvata usaldust avalike teenuste
kvaliteedi vastu. Tähtaja pikendamine, et tagada keerukamate pöördumiste korral vastuse piisav
põhjalikkus ja kvaliteet, või paljude samal ajal laekunud kirjade tähtaegne vastamine, loob
lisatööd, sest ühele kirjale tuleb vastata kaks korda (tähtaja pikendamine, sisuline vastus). Ka
praegu kehtiv seadus käsib selgitustaotlustele ja märgukirjadele vastata viivitamatult, kuid
hiljemalt 30 kalendripäeva jooksul. Kokkuvõttes ei muudeta eelnõuga olukorda paremaks, vaid
tõstetakse põhjendamatult halduskoormust.
1
Riigikohtu arvamus ei väljenda Riigikohtu siduvat seisukohta. Riigikohus kujundab siduvaid seisukohti ainult
kohtuasjade menetlemisel Riigikohtus.
1/1