Arvamuse edastamine

Lisa 1 Riigikohtu arvamus1 viisavaide kohtukaebeõiguse kohta Palusite avaldada arvamust, kas põhiseadus kohustab tagama kõikides viisaasjades kohtukaebeõiguse ja kas põhiseadus lubab nendes asjades üheastmelist kohtumenetlust. Märkisite, et nende regulatiivsete valikute tegemisel ei ole määrav EL-i õigus, sest põhiseadus tagab mitmes küsimuses kõrgema õiguste kaitse. Seejuures olete seostanud küsimuse kohtute töökoormusega. Hinnangu seaduse või selle eelnõu põhiseaduspärasuse kohta saab Riigikohus anda üksnes põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduses sätestatud korras. Esitatud küsimuste kohta võib siiski märkida järgmist. Vaatamata sellele, et küsimused on esitatud põhiseaduse kontekstis, tuleb nentida, et vähemalt selles, kas kõikides viisaasjades on nõutav kohtukaebeõigus, on selguse loomisele oluliselt kaasa aidanud Euroopa Kohus. Otsuses asjas C-403/16 selgitas Euroopa Kohus, et kuna kõik viisa andmisest keeldumise põhjused on sätestatud EL-i viisaeeskirjas, tuleb kohaldada EL-i põhiõiguste harta artiklit 47, mis tagab õiguse tõhusale õiguskaitsevahendile kohtus. Euroopa Kohus järeldas sellest, et harta artiklist 47 tuleneb liikmesriikidele kohustuse tagada teatavas menetlusstaadiumis võimalus pöörduda viisa andmisest keeldumise lõpliku otsusega seotud asjaga kohtusse (vt p-d 33-42). Kuigi viisaeeskiri ei reguleeri pikaajalist viisat (viisaeeskirja art 1 lg 1), mistõttu ei ole puuduta Euroopa Kohtu eeltoodud seisukoht otseselt pikaajalise viisa taotlejaid, ei oleks loogiline seada pikaajalise viisa taotlejaid menetluslikult nõrgemasse positsiooni. Olukordades, kus kohtukaebeõigus ei tulene EL-i põhiõiguste hartast, on Riigikohus möönnud subjektiivse õiguse riivet PS § 15 lg 1 tähenduses otsuses nr 5-20-10/13 (p-d 36 ja 48). Kuigi viidatud asi puudutas viisavaba viibimisõiguse ennetähtaegset lõpetamist, mis ei ole EL-i viisaeeskirjas reguleeritud, leidis Riigikohus, et sarnaselt Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklist 47 tulenevale kohtukaebeõigusele viisa andmisest keeldumise korral peab PS § 15 lg-st 1 tulenevalt olema kohtukaebeõigus tagatud ka viisavaba viibimisaja lõpetamise korral (p 61). Eeltoodud Euroopa Kohtu ja Riigikohtu seisukohti terviklikult vaadates ei ole tõenäoline, et mingit liiki viisaasjades oleks lubatav kohtukaebeõigus välistada. PS § 24 lg-s 5 sätestatud edasikaebeõigus kohaldub sõltumata sellest, kas kohtukaebeõigus tuleneb EL põhiõiguste harta artiklist 47 või PS § 15 lg-st 1. Edasikaebeõigust on seni välistatud eeskätt selliste kohtulahendite puhul, mis kohtumenetlust ei lõpeta. Sellisel juhul on võimalik kohtu veale tugineda apellatsioon- või kassatsioonkaebuses. Teatud liiki kohtuasjades kaebajal tema kohta tehtud lõpplahendi edasikaebamise täielik välistamine on vähemalt esmapilgul raskesti ühildatav PS § 24 lg-s 5 väga selgelt sõnastatud põhiõiguse olemusega. Pigem ei ole tegemist sellise olukorraga, mida Riigikohus on silmas pidanud määruse asjas nr 3-4-1-10-08 p-s 10 ja otsuse asjas nr 3-2-1-62-10 p-s 38 sedastades, et PS § 24 lg-st 5 ei tulene isikute õigust vaidlustada eranditult kõiki kohtulahendeid. Samuti tuleb PS § 24 lg 5 tõlgendamisel arvestada PS §-s 149 sätestatud kohtuastmete põhiülesannetega. Teatud liiki kohtuasjades edasikaebeõiguse välistamine tähendab, et ringkonnakohtud ja Riigikohus ei saaks selles valdkonnas täita oma põhiseaduses ette nähtud rolli. Iseäranis problemaatiline oleks, kui Riigikohtul poleks võimalik selles valdkonnas täita oma kohtupraktikat ühtlustavat ja õigust edasi arendavat rolli. Sellisel juhul võivad jõustuda 1 Riigikohtu arvamus ei väljenda Riigikohtu siduvat seisukohta. Riigikohus kujundab siduvaid seisukohti ainult kohtuasjade menetlemisel Riigikohtus. 1/2  Lisa 1 diametraalselt vastupidiste seisukohtadega kohtuotsused ning ei tekiks kohtulahendeid, millest juhindumist saaks kohtunikelt eeldada. Samuti tähendaks edasikaebeõiguse puudumine tõenäoliselt ekslike kohtuotsuste jõustumist asjades, kus kohus peab mõnd asjassepuutuvat õigusnormi põhiseadusega vastuolus olevaks, ent Riigikohus kohtu taotlust põhiseaduslikkuse järelevalve menetluses ei rahulda. Kohtupraktika ühtlustamata jätmine tähendab aga lisaks üksikutele kohtuvigadele ka ebaselgust viisaasjades rakendatava kontrollistandardi suhtes, mis seab ebakindlasse olukorda viisaküsimusi otsustavad asutused. On ebaselge, kui palju (edasi)kaebeõigus viisaasjades kohtute töökoormust mõjutab. Eeldatavasti saab Siseministeerium eelnõu mõjude hindamisel tugineda praegu VMS §-des 1001 – 10019 sätestatud menetluse statistikale. Kohtute töökoormus kontrolli all hoidmiseks on menetlusõiguses võimalik kasutada mitmesuguseid lihtsustatud menetluse vorme ja edasikaebeõiguse piiranguid, mis samas edasikaebeõigust ei välista. Näiteks võimaldab HKMS § 207 lg 2 ja lg 3 p 2 ringkonnakohtul perspektiivitud määruskaebused (sh määrusega lõppenud kohtuasjades) tagastada ilma kirjeldava ja põhjendava osata tehtud määrusega. Samas on sellised määrused jätkuvalt Riigikohtusse kaevatavad. Pole mõeldamatu sarnaste sätete loomine spetsiifilise apellatsioonimenetluse tarbeks. Seega on võimalik eelnõu koostades leida sobilik tasakaal, mis arvestab nii (edasi)kaebeõiguse, viisaasjade iseloomu, kohtute töökoormuse kui ka õiguskorra üldiste huvidega. 2/2  Siseministeerium Teie 28.06.2023 nr 11-1/31-1 [email protected] Meie 15.08.2023 nr 6-6/23-33 Arvamuse avaldamine Täname võimaluse eest avaldada arvamust viisavaide kohtukaebeõiguse kohta. Käesolevaga edastame arvamuse. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Liina Reisberg Riigikohtu õigusteabe- ja koolitusosakonna juhataja Lisa 1: Riigikohtu arvamus viisavaide kohtukaebeõiguse kohta Lossi 17, 50093 TARTU. Registrikood 74001127. Telefon 730 9002, e-post [email protected] www.riigikohus.ee