Pöördumine

Rahandusministeerium 01.08.2023 nr 7-7/23-444 [email protected] Riigikohus esitab käesolevaga andmed eelarvestrateegia 2024-2027 ja 2024. aasta riigieelarve koostamiseks. Oleme andmed sisestanud aastate lõikes ka riigieelarve infosüsteemi. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Üllar Kaljumäe Direktor Lisa: Seletuskiri Riigikohtu 2024. aasta finantsplaani kohta (3 lk); Riigikohtu eelarve projekt (andmed 2024-2027 eelarvestrateegia ja 2024. aasta riigieelarve koostamiseks); Exceli tööleht (1 lk) Lossi 17, 50093 TARTU. Registrikood 74001127. Telefon 730 9002, faks 730 9003, e-post [email protected] www.riigikohus.ee  Seletuskiri Riigikohtu 2024. aasta finantsplaani juurde Riigikohtu taotlus eelarvestrateegiaks 2024-2027 ja 2024. aasta riigieelarveks on koostatud nullbaasilisena, et vajalikud kulutused oleksid õigesti ja õiglast eelarvestatud. Sisuliselt on tegemist kuluobjektide oma- ja koguhinna arvutamisega aastase vajaduse katteks. Et põhiseaduslik institutsioon esitab oma eelarve majandusliku sisu järgi, esitame 2024-2027 eelarvestrateegia rahastamiskava ja riigieelarve koostamiseks andmed riigi eelarve infosüsteemi andmete esitamise detailsuses. Kui 2024. aastal on kulude struktuuris olulisi muudatusi varasemaga võrreldes, oleme seda selgitanud. Riigikohtu taotlus on koostatud täpsusega 1 euro. Riigikohus taotleb 2024. aastaks vahendeid (vahendite järel sulgudes siin ja edaspidi võrdlus 2023. aastaga) kokku 8 124 398 eurot (+ 26%), millest 2 545 359 eurot on arvestuslikud kulud (+12%), 215 000 amortisatsioon ( -1%) ja 50 557 kulud välisvahenditest (varasemas eelarvestrateegias puudus). Riigikohus planeerib 2024. aastaks kokku tulu 363 857 eurot (+65%), millest 310 000 eurot on tulud riigilõivudest riigieelarvesse (+41%), 50 557 eurot välisvahenditest (varasemas eelarvestrateegias puudus), 3 300 tulu trükiste müügist ja renditulu (varasemas eelarvestrateegias puudus). Tööjõukulud on arvestatud koos sotsiaal- ja töötuskindlustusmaksuga (välja arvatud kohtunikud). Teenistuskohad on järgnevas esitatud täiskoormuse teenistuskohtade arvuna. Teenistuskohtade üldarvu suurendada ei plaanita. Investeeringuid ei kavandata. Kohtunike tööjõukulud Riigikohtu liikmete (19) tööjõukuludeks on 2024. aastal kavandatud 2 367 556 eurot (+10%) lähtudes Rahandusministeeriumi avaldatud ja prognoositavast kõrgemate riigiteenijate palgamäärade indeksist (15.03.2023 seisuga) ning kohtunikele seadusega määratud ametipalga koefitsiendist, aga ka kohtu ja kolleegiumide esimeestele (3) seadusega ettenähtud juhtimise lisatasudest. Kõikide kohtunike tööjõukulude planeerimisel on võetud eelduseks täistööajaga töötamine ja puhkuse kasutamine vastavalt seaduses sätestatud tingimustele ning aastasele ülempiirile. Kohtunike arv on määratud seadusega. Kohtunike tööjõukulu suurenemine on tingitud üksnes seadusega ettenähtud tingimuste järgimisest. 2024. aastal võib tekkida täiendav kulu ühe riigikohtuniku osas kohtute seaduse § 584 sätestatud tingimustel ja korras. Riigikohtu teenistujate tööjõukulud Riigikohtu teenistujate tööjõukulud on kavandatud lähtudes I – III kohtastme ühtsest palgaskaalast, milles lepiti kokku 2023. aastal vastuseks rahandusministri kirjas 10.01.2023 nr 1.1-11/9834-2 toodule. Selle väljatöötamisel on arvesse võetud riigiasutuste teenistuskohtade liigitust, Rahandusministeeriumi tellitud palgauuringuid, palgastatistikat, aga samuti teenistusgruppide vahelist sisemist (Riigikohus, kohtusüsteem) ja välimist õiglust (riigiasutused / tööturg). Kohtunõunike (29,25) tööjõukuludeks vajatakse 2024. aastal 2 171 470 eurot (+37%) ja ülejäänud teenistujate (43) tööjõukuludeks vajatakse 2 004 434 eurot (+48%), kokku seega 4 175 904 eurot. 1 Teenistujate tööjõu ühikukulu (maksumus) on seni kehtivas eelarvestrateegias Riigikohtu osas kavandatud keskmiselt kolmandiku võrra madalamana, milline on sellise kvalifikatsiooniga tööjõu puhul üldiselt eeldatav teises ametiasutustes / tööturul. Eriti kriitiline on õiglane töötasu vahetult õigusemõistmisega seotud teenistujate osas, kelle puhul on ka kvalifikatsiooninõuded väga kõrged. Et õigusemõistmine ja suur hulk seda toetavaid töid on tööjõumahukad, on õiglaselt tasustatud ja motiveeritud personal kriitiliseks teguriks kohtu kui organisatsiooni toimepidevuse, kvaliteetse ja efektiivse õigusemõistmise tagamisel. Teenistujate tööjõukulude planeerimisel on võetud aluseks töötamine kokkulepitud koormusega ja puhkused vastavalt seaduses sätestatule. Teenistujate tööjõukulud on täies ulatuses juhitavad Riigikohtu tasemel. Muude isikute tööjõukulud I ja II kohtuastme kohtunike koolituse lektoritasude, muude töövõtulepingute ning tasulise praktika finantseerimiseks kulub 2024. aastal 195 000 eurot (+ 15%). Lektoritasud olid kuni viimase ajani 95 eurot / tund ja on Justiitsministeeriumilt saadud vahendite arvelt (vt allpool) sellel aastal tõstetud 150 eurot/tund, mis vastab tegelikule turuolukorrale. Töövõtu korras ostetakse sisse üksnes hädavajalikke teenuseid, mida Riigikohus ei suuda oma teenistujatega tagada ja millel on eraldivõetuna nii väike töökoormus, et püsiva teenistuskoha sisseseadmine ei ole efektiivne. Kallinemine on seotud tööturu olukorraga. Tasustatud õppepraktika korraldamise kulu 2024. aastal on 14 981 eurot (kehtivas eelarvestrateegias ei ole eelarvestatud). Õppepraktika on omakorda oluline meetod järelkasvu kindlustamiseks. Kahjuks ei ole Riigikohus juba aastaid konkurentsivõimeline teiste riigiasutustega, kus on kasutusel tasustatud õppepraktika. 2024. aastal plaanitakse luua 7 tasustatud praktikandikohta á 6 nädalat (õppekavaga ettenähtud pikkus) koos tasustatud juhendamisega. Haldus-, kriminaal- ja tsiviilkolleegiumidesse võetakse 2 praktikanti ja PSJV kolleegiumisse 1 praktikant. Mittetasustatud õppepraktikaga jätkamine tähendab seda, Riigikohtusse tulevad praktikandid, kelle puudub tõsiseltvõetav perspektiiv saada tööle kohtusüsteemi, mis muudab ka muud kulutused, sh juhendajate ajaressurss, ebamõistlikuks, kuid mida ei ole võimalik vältida. Majandamiskulud Riigikohus planeerib majandamiskuludeks 2024. aastaks kokku 942 578 (+36%). Kulude kasv on tingitud sisseostetavate teenuste ja kaupade maksumuse tõusust (sisendhinna suurenemisest) ja üksnes ulatuses, millises koguhinda ei ole vajaduse või kasutuse vähendamisega võimalik langetada. Alljärgnevas selgitame kulude suurenemist. 2024. aastast alates suurenevad kulud tulenevalt infoturbe seaduses sätestatud kohustuste täitmisest kokku 57 600 eurot (+42%, võrdlus IKT valdkonna kuludega), sh logihaldusteenus 18 000 eurot, Exchange Serveri halduskulu 18 000 eurot, sisseostetav infoturbejuhi teenus 21 600 eurot. Kulu on võimalik osaliselt edasi lükata, kui selle eelduseks on seaduses toodud kohustuste edasilükkamine. Kulutused on sisuliselt põhjendatud ja läbi arutatud majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumiga juba 2023. aasta eelarve ettevalmistamisel. I ja II kohtuastme kohtunike iga-aastasteks koolituseks 2024. aastal kulub täiendavalt 59 859 eurot (+84%). Lisaks sisendite kallinemisele on kulutuste suurenemine seotud koolituse mahu olulise suurenemisega. Selle põhjuseks on aastate lõikes keskmisest kuni kaks korda suurema 2 arvu uute kohtunike tööle asumine aastatel 2023 – 2026. See omakorda on põhjustatud kohtunike suuremast pensioneerumisest. Kulutused on kriitilised tagamaks I ja II kohtuastme tegevuse jätksuutlikkus. Õigusemõistmine on kohtunikukeskne, seda ei ole võimalik asendada teiste teenistujate tööga. Seega on tegemist küll kulutuste ajutise suurenemisega (nn ühekordsed kulud), kuid neid ei ole võimalik edasi lükata ega ajatada. Tegevuste planeerimisel on arvesse võetud positiivset mõju, mida on võimalik saada kohtujuristide koolitussüsteemi tugevdamisest (vt järgmine lõik). I ja II kohtuastme kohtujuristide koolituste kuluks on 2024. aastal planeeritud 70 287 eurot (varasemas eelarvestrateegias puudus), sh väliskoolitused 6 300 eurot. Spetsiaalselt kohtujuristidele disainitud koolitusi on seni olnud võimalik pakkuda vaid Justiitsministeeriumi täiendavalt eraldatud vahendite toel (kuni 10 000 eurot aastas), mille eest said kohtujuristid 2- 3 spetsiaalselt neile disainitud koolitust aastas. Selline koolituse ja selle rahastamise korraldus ei ole Riigikohtu hinnangul mõistlik. Kohtujuriste on seni püütud maksimaalselt kaasata kohtunike koolitusele. Seoses kohtunike koolitusvajaduse suurenemisega ei ole järgnevatel aastatel see praktiliselt enam võimalik ja seetõttu on vähemalt kuni 2026. aastani vajalik leida alternatiiv ka sellele sihtgrupile koolituste pakkumiseks. Lisaks koolituse kontaktõppele vajab edasiarendamist kohtunike e-õpe ja iseõppimise keskkond, milleks 2024. aastal kulub 17 850 eurot (varasemas eelarvestrateegias puudus). Kulud on optimeeritud ja võtavad arvesse koolitusmahtude suurenemist. E-õppe ja iseõppimise keskkonna väljaarendamine võimaldab hiljem oluliselt vähendada kontaktõpet (hoida kokku kulutusi). Kulud on edasilükatavad, kuid sellega kaasneb kontaktõppe kulude kõrge tase. Kohtunike koolitus on Riigikohtu seadusejärgne ülesanne. 2023. aasta suurenenud koolituskulud, aga ka e-koolituskeskkonna ja iseõppimisvõimaluste arendamise kulud kaeti Justiitsministeeriumilt ühekordselt saadud vahendite arvel (500 000 eurot), mis eraldati 2022. aasta lisaeelarvega ja millest osa on ette nähtud ka muude ühekordsete kulude katteks. Välissuhtluseks ja -koostööks vajatavad vahendid suurenevad 2024. aastal 11 550 eurot (+46%). Riigikohtul kui Eesti kõrgeimal kohtu ja ühtlasi ka põhiseaduslikkuse järelevalve kohtul on möödapääsmatu täita rahvusvahelisi kohustusi. Riigikohus on kaheteistkümne Euroopa ja rahvusvahelise organisatsiooni / võrgustiku liige. Kulude suurenemine on seotud lisaks sisendkulude kasvule (lennukipiletid jm transpordikulu, majutuskulu) ka võrgustikes liikmelisuse kasvuga (+2) 2023. aastal. Õigusemõistmisega seostud välissuhtlusel puudub alternatiiv, seda ei ole võimalik asendada muu valdkonna välissuhtlusega. Viimaks, üldmajandamiskulude (elekter, soojus, kaugkliimateenus, vesi- ja kanalisatsioon, valve, transpordivahenditega seotud kulu, hooldus- ja kulutarvikud jmt) ja kohtute omavalitsusorganite tööga seotud sisseostetavate tervikteenuste (sh ruumide rent, kohvipausid/toitlustamine pikkadel ja mitmepäevastel üritustel) sisendhindade kasvust tingitud kallinemine 2024. aastal on Riigikohtu hinnangul 32 372 eurot (14%). Tegemist on nn inflatsiooniliste kulude kallinemisega, sealjuures on arvesse võetud kokkuhoiumeetmete positiivset mõju. 3