Tartumaa Kambja vald Räni alevik Pärna ja Keskküla kinnistute ning lähiala detailplaneeringu teede- ning tehnovõrkude projekti kooskõlastamine - Transpordiamet

Failid

Sisu (failidest)

Vahur Laas Altren Projekt OÜ Teie 19.04.2024 nr 71 [email protected] Vana-Hansu Meie 03.05.2024 nr 7.1-1/24/6876-2 61113, Suure-Rakke küla, Elva vald, Tartu maakond Kambja vald Räni alevik Viirpuu tänava ristumiskoha ehitamise nõuded Olete taotlenud nõuded ristumiskoha ümberehitamiseks ja ühendamiseks riigiteega nr 22128 Lemmatsi-Leilovi tee (edaspidi riigitee) km 0,884. Soovite rekonstrueerida munitsipaalomandis oleva Viirpuu tänava ja riigitee ristumiskoha, mis asub Tartu maakonnas Kambja vallas Räni alevikus. Võttes aluseks ehitusseadustiku (edaspidi EhS) § 99 lg 3, määrab Transpordiamet järgmised nõuded ristumiskoha ühendamiseks riigiteega. 1. Ristumiskoht projekteerida olemasolevasse asukohta riigiteel km 0,884 või selle lähedusse.. 2. Ristumiskoha ehitamiseks tuleb koostada tee ehitusprojekt (edaspidi projekt) põhiprojekti staadiumis vastavalt majandus- ja taristuministri 09.01.2020 määrusele nr 2 „Tee ehitusprojektile esitatavad nõuded“. 3. Projekti koostaval ettevõtjal ja/või isikul peab olema EhS kohane pädevus. 4. Projekti koostamisel juhinduda kehtivatest seadustest, normdokumentidest, standarditest ja Transpordiameti juhenditest, sh kliimaministri 17.11.2023 määrusest nr 71 „Tee projekteerimise normid“ (edaspidi normid). 5. Projekteerimisel võtta aluseks Teeregistri andmed. 6. Ristumiskoht tuleb siduda riigitee (nr ja nimi) kilometraažiga ning kajastada projekti tiitellehel ja joonistel. 7. Seletuskirjas ja joonistel käsitleda riigitee kaitsevööndit vastavalt EhS § 71 lg 2 ning kasutada riikliku teeregistri kohaseid teede numbreid ja nimetusi. 8. Teostada projekti koostamiseks vajalikud geodeetilised uuringud vastavalt majandus- ja taristuministri 14.04.2016 määrusele nr 34 „Topo-geodeetilisele uuringule ja teostusmõõdistusele esitatavad nõuded“. Lisaks määruses toodule arvestada järgnevaga. 8.1. Riigitee mõõdistada vastavalt Maanteeameti peadirektori 13.05.2008 käskkirjaga nr 102 kinnitatud nõuetele „Täiendavad nõuded topo-geodeetilistele uurimistöödele teede projekteerimisel“. 8.2. Mõõdistada minimaalselt 20 m raadiuses riigitee teljest kavandatava ristumiskoha asukohal. 8.3. Mõõdistusala ja uuringud peavad olema piisavad projekti koostamiseks ja kontrollimiseks. 8.4. Mõõdistada olemasolevad riigitee veeviimarid mahus, mis on vajalik eelvoolu tagamiseks. Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee Registrikood 70001490 8.5. Projekti kooskõlastamiseks esitamise hetkel peab olema geodeetilise mõõdistuse sh kooskõlastuste vanus kuni üks aasta. 9. Ristumiskoha plaanilahenduse koostamisel lähtuda Transpordiameti tüüpjoonise II põhimõtetest. Pöörderaadiused määrata liikluskoosseisu kõige ebasoodsama sõiduki pöördekoridoride järgi. Kujutada pöördekoridorid joonistel. 10. Ristumiskoht projekteerida riigiteega võimalikult täisnurga all. Ristumiskoha pikikalded määrata vastavalt alltoodud joonise põhimõtetele arvestusega, et riigitee alusele maale sademevett üldjuhul ei juhita. Joonis 1. Ristumiskoha pikikallete kujundamine 11. Projekteerida asfaltkate vähemalt tüüpjoonise katte pikkuse ulatuses riigitee katte servast 12. Koostada ristumiskoha ristlõige iseloomulikust kohast. Esitada katendi konstruktsioon. 13. Esitada projekti koosseisus minimaalsed kvaliteedinõuded materjalidele. 14. Projekteeritud vertikaallahendus tuleb kokku viia riigitee oleva vertikaallahendusega nii, et tagatud oleks sademevee ärajuhtimine riigitee kattelt, muldkehast ja riigitee aluselt maalt. Vajadusel projekteerida sademevee ärajuhtimiseks ristumiskoha muldkehasse truup ja rajada/ puhastada kraavid äravoolu tagamiseks. Truubi vajadust või vajaduse puudumist tuleb selgitada seletuskirjas. 15. Kanda joonisele normide lisa 2 joonise 8 kohased ristumiskoha nähtavuskolmnurgad, kus ei tohi paikneda nähtavust piiravaid takistusi. Vajadusel näha ette metsa, võsa, heki, aia vm rajatise likvideerimine vastavalt EhS § 72 lõikele 2. 16. Riigitee koosseisu mittekuuluvate ehitiste (nt tehnovõrgud) rajamiseks riigitee alusele maale tuleb projekti koosseisus lahendada ehitise aluse maa isiklik kasutusõigus (IKÕ). Vormistada IKÕ plaanid vastavalt jalgratta- ja jalgtee juhisele või tehnovõrkude näidisele. 17. Lahendada ristumiskoha liikluskorraldus. Projektil näidata olemasolevad, likvideeritavad, projekteeritud liikluskorraldusvahendid. 18. Näha ette tööde teostamise järgselt riigiteega külgneva ala korrastamine. Seletuskirjas kirjeldada riigitee katte, muldkeha nõlvuse, teepeenarde ja haljastuse taastamine. 19. Projekt esitada kooskõlastamiseks/arvamuse avaldamiseks riigitee alusel maal paiknevate tehnovõrkude valdajatele, kõikidele puudutatud isikutele ja ametiasutustele (näiteks Keskkonnaamet), kelle seatavad tingimused võivad mõjutada ristumiskoha asukohta või lahendust. 20. Kui ristumiskohale projekteeritakse valgustus, ei tohi see pimestada ega häirida riigiteel liiklejaid. Valgustuse projekteerimisel lähtuda kehtivatest standarditest ja Maanteeameti peadirektori 23.12.2014.a käskkirjaga nr 0340 kinnitatud “Riigimaanteede valgustamise juhisest“ 21. Kõik ristumiskoha projekteerimise ja ehitamisega seotud kulud kannab huvitatud isik. 2 (3) 22. Palume arvestada sellega, et ristumiskoha ehitustöödeks tuleb koostada ka ehitusaegse liikluskorralduse projekt. 23. Transpordiamet ei tee haldusmenetluse mahus põhiprojektile ekspertiisi ega vastuta projekti võimalike puuduste eest riigitee alusel maal ja kaitsevööndis. 24. Ristumiskoht kuulub riigitee koosseisu ning riigitee aluse maa ulatuses täidab omaniku ülesandeid Transpordiamet. 25. Palume projekteerijal esitada projekt Transpordiametile kooskõlastamiseks [email protected]. Vormistame projekti kooskõlastuse ristumiskoha ehitamise lepinguna, mille sõlmime huvitatud isikuga. Ülaltoodud nõuded on projekti lahutamatu osa, mis kehtivad kaks aastat väljastamise kuupäevast. Tähtaja möödumisel tuleb taotleda uued nõuded. Käesoleva otsuse peale on võimalik esitada vaie Transpordiametile (Valge 4, Tallinn, [email protected]) haldusmenetluse seaduses või kaebus Tallinna Halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras 30 päeva jooksul. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Herkki Rõõm peaspetsialist planeerimise osakonna kooskõlastuste üksus Herkki Rõõm 5219446, [email protected] 3 (3) Tartu maakond, Kamja vald, Räni alevik, Pärna ja Keskküla kinnistute ning lähiala detailplaneeringu teede- ning tehnovõrkude projekt. Osa-1 Teed ja liikluskorraldus Teede Kavand OÜ Põhiprojekt, Töö nr 2403 SISUKORD SELETUSKIRI ...................................................................................................... 3 1 ÜLDOSA ........................................................................................................ 3 1.1 OBJEKTI ASUKOHT....................................................................................... 3 1.2 OBJEKT JA PROJEKTI KOOSTAMISE EESMÄRK ........................................ 3 1.3 KASUTATUD ÕIGUSAKTIDE, STANDARDITE JA JUHENDITE LOETELU ... 3 1.4 LÄHTEMATERJALID ...................................................................................... 4 1.5 TELLIJA JA PROJEKTEERIMISETTEVÕTTE KONTAKTANDMED ............... 4 2 OLEMASOELVA OLUKORRA KIRJELDUS ................................................. 4 2.1 OLEMASOLEV OLUKORD ............................................................................. 4 2.2 ANDMED MAA OMANDI KOHTA ............................................................................. 5 2.3 UURINGUTE TULEMUSTE KOKKUVÕTE .................................................................. 5 2.3.1 Ehitusgeodeetilised uuringud................................................................... 5 2.3.2 Ehitusgeoloogilised uuringud ................................................................... 5 3 PROJEKTLAHENDUS ................................................................................... 7 3.1 ÜLDANDMED ..................................................................................................... 7 3.2 PLAANILAHENDUS.............................................................................................. 7 3.3 VERTIKAALPLANEERING ..................................................................................... 7 3.4 MULLE ............................................................................................................. 7 3.5 MURUKÜLVIGA.SADEMEVETE ÄRAJUHTIMINE ........................................................ 7 3.6 KATEND............................................................................................................ 8 3.6.1 Katendi vajalik elastsusmoodul................................................................ 8 3.6.2 Katendi konstruktsioon ............................................................................ 8 3.6.3 Nõuded katendi materjalidele .................................................................. 8 3.7 LIIKLUSKORRALDUS- JA OHUTUSVAHENDID .......................................................... 9 3.8 HALJASTUS....................................................................................................... 9 3.9 KESKKONNAKAITSE ......................................................................................... 10 4 TÖÖDE TEOSTAMINE ................................................................................ 10 4.1 ÜLDOSA. JUHISED TÖÖDE TEOSTAMISEKS ......................................................... 10 4.2 TÖÖDE TEOSTAMINE ........................................................................................ 11 4.2.1 Ettevalmistustööd .................................................................................. 11 4.2.2 Kaevetööd ............................................................................................. 11 4.2.3 Mulde ehitus. ......................................................................................... 12 4.2.4 Liivaluse ehitus ...................................................................................... 12 4.2.5 Katendi ehitus ........................................................................................ 12 4.2.5.1 Killustikaluse ehitus ........................................................................ 12 ____________________________________________________________________________________________________ Tartu 21.06.2024 1/15 Tartu maakond, Kamja vald, Räni alevik, Pärna ja Keskküla kinnistute ning lähiala detailplaneeringu teede- ning tehnovõrkude projekt. Osa-1 Teed ja liikluskorraldus Teede Kavand OÜ Põhiprojekt, Töö nr 2403 4.2.5.2 Asfaltbetoonkette ehitus ................................................................. 12 4.2.6 Haljastustööd ......................................................................................... 12 4.2.7 Tööd tehnovõrkudega............................................................................ 13 4.2.7.1 Elektriliinid ja- kaablid ..................................................................... 13 4.2.7.2 Siderajatised................................................................................... 13 4.2.7.3 Vee- ja kanalisatsioonitrassid ......................................................... 14 4.2.1 Teenindava transpordi puhastamine ......................................................... 14 5 JÄÄTMEKÄITLUSKAVA ............................................................................. 14 6 JUHISED EHITUSJÄRELEVALVE KORRALDAMISEKS ........................... 15 JOONISED Joonis TL-4-01 Asendiplaan, vertikaalplaneerimine ja liikluskorraldus M 1:500 Joonis TL-4-02 Asendiplaan, vertikaalplaneerimine ja liikluskorraldus M 1:500 Joonis TL-4-03 Asendiplaan, vertikaalplaneerimine ja liikluskorraldus M 1:500 Joonis TL-4-04 Asendiplaan, vertikaalplaneerimine ja liikluskorraldus M 1:500 Joonis TL-6-01 Konstruktiivsed ristprofiilid M 1:50 Joonis TL-6-02 Pikiprofiil Viirpuu tn lõik 2 M 1:1000; 1:100 Joonis TL-6-03 Pikiprofiil Pärnasalu tn 1 M 1:1000; 1:100 Joonis TL-6-04 Pikiprofiil Pärnasalu tn 2 M 1:1000; 1:100 Joonis TL-6-05 Pikiprofiil Viirpuu tn lõik 1 M 1:1000; 1:100 ____________________________________________________________________________________________________ Tartu 21.06.2024 2/15 Tartu maakond, Kamja vald, Räni alevik, Pärna ja Keskküla kinnistute ning lähiala detailplaneeringu teede- ning tehnovõrkude projekt. Osa-1 Teed ja liikluskorraldus Teede Kavand OÜ Põhiprojekt, Töö nr 2403 SELETUSKIRI 1 ÜLDOSA 1.1 OBJEKTI ASUKOHT Skeem 1. Objekti asukoht. 1.2 OBJEKT JA PROJEKTI KOOSTAMISE EESMÄRK Projekt on koostatud Embach Ehitus OÜ tellimusel. Projektiga on lahendatud Tartu vallas Räni alevikus Viirpuu tn ja Pärnasalu tn ehitust. 1.3 KASUTATUD ÕIGUSAKTIDE, STANDARDITE JA JUHENDITE LOETELU Projekti koostamisel on lähtutud järgmistest projekti koostamise ajal kehtinud normdokumentidest ja juhenditest: 1) Ehitusseadustik ja sellest tulenevalt kehtestatud nõuded; 2) Tee projekteerimise normid (KM määrus 17.11.2023.a. nr 71); 3) EVS 843:2016 Linnatänavad; ____________________________________________________________________________________________________ Tartu 21.06.2024 3/15 Tartu maakond, Kamja vald, Räni alevik, Pärna ja Keskküla kinnistute ning lähiala detailplaneeringu teede- ning tehnovõrkude projekt. Osa-1 Teed ja liikluskorraldus Teede Kavand OÜ Põhiprojekt, Töö nr 2403 4) Tee ehitamise kvaliteedi nõuded (MTM 03.08.2015.a. määrus nr 101, muudetud MTM 06.04.2016.a. määrusega nr 31); 5) Teetööde tehnilised kirjeldused, MA peadirektori 18.02.2019. käskkiri nr 1- 2/19/096; 6) EVS-EN 13285:2018 Sidumata segud. Spetsifikatsioonid; 7) EVS-EN 13242:2006 + A1:2008 Ehitustöödel ja tee-ehituses kasutatavad sidumata ja hüdrauliliselt seotud täitematerjalid; 8) EVS-EN ISO 14688-1:2018 Geotehniline uurimine ja katsetamine. Pinnase identifitseerimine ja liigitamine. Osa 1: Identifitseerimine ja kirjeldamine; 9) Juhend. Elastsete teekatendite projekteerimine. Transpordiamet 2023; 10) Majandus- ja Taristuministri 2. juuli 2015 määrus nr 82 „Tee ehitusprojektile esitatavad nõuded“; 11) Eesti Vabariigi Standard EVS 901-1:2020 Tee-ehitus Osa 1: Asfaltsegude ja pindamiskihtide täitematerjalid; 12) Eesti Vabariigi Standard EVS 901-2:2016 Tee-ehitus Osa 2: Bituumensideained; 13) Eesti Vabariigi Standard EVS 901-3:2021 Tee-ehitus Osa 3: Asfaltsegud; 14) Eesti Vabariigi Standard EVS 613 Liiklusmärgid ja nende kasutamine; 15) Eesti Vabariigi Standard EVS 614 Teemärgised ja nende kasutamine; 16) Eesti Vabariigi Standard EVS-EN 1340:2003+AC:2006 Betoonist äärekivid. Nõuded ja katsemeetodid; 17) Asfaldist katendikihtide ehitamise juhis (16.04.2021); 18) Killustikust katendikihtide ehitamise juhis (26.01.2022). 1.4 LÄHTEMATERJALID Projekti koostamisel on lähtutud järgmistest alusmaterjalidest: • Räni küla Pärna ja Keskküla kinnistute ning lähiala detailplaneering. Koosatnud Kobras AS 2011.a. Töö nr. V 143. 1.5 TELLIJA JA PROJEKTEERIMISETTEVÕTTE KONTAKTANDMED 1. Tellija: Embach Ehitus OÜ Turu 34, Tartu, Tartumaa 51004 Registrikood 12802319 e-mail: [email protected] 3. Teede projekteerija: Teede Kavand OÜ Vibu 2-22, Tallinn 10415 Tiit Korn, tel +372 522 8003 e-post: [email protected] 2 OLEMASOELVA OLUKORRA KIRJELDUS 2.1 OLEMASOLEV OLUKORD Viirpuu tänav on kruuskattega, katte laius 6…7 m. Pärnasalu tänava alal on põllud ja rohumaad. Tehnovõrkudest on Viirpuu tänaval vee- ja kanalisatsioonitrass ja lühikeses lõigus kõrgepinge elektrikaabel. Absoluutkõrgused on vahemikus 65,0…71,4. ____________________________________________________________________________________________________ Tartu 21.06.2024 4/15 Tartu maakond, Kamja vald, Räni alevik, Pärna ja Keskküla kinnistute ning lähiala detailplaneeringu teede- ning tehnovõrkude projekt. Osa-1 Teed ja liikluskorraldus Teede Kavand OÜ Põhiprojekt, Töö nr 2403 2.2 ANDMED MAA OMANDI KOHTA Projekteeritava alaga haaratud krundid: • Viirpuu tänav, 94901:005:1516; • Pärnasalu tänav, 28301:001:1861; • Kivimetsa tee lõik 2, 94901:005:1594; • Viirpuu tn 47, 28301:001:1832; • Tiigrisilma tänava lõik 1, 94901:005:1709; • Tiigrisilma tänava lõik 2, 94901:005:1150. 2.3 UURINGUTE TULEMUSTE KOKKUVÕTE 2.3.1 Ehitusgeodeetilised uuringud Ehitusgeodeetilised uurimistööd teostas Kobras OÜ 2024 a. jaanuaris, töö nr GEO 2024-002. Koordinaadid on L-Est 97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis. Kontrollitud katastripiirid on tellitud Maa-Ametist seisuga 04.01.2024. 2.3.2 Ehitusgeoloogilised uuringud Ehitusgeoloogilised uuringud tegi OÜ Rakendusgeoloogia augustis 2023, töö nr. 24-034 Väljavõtted uuringu aruandest: Maastikulise liigituse järgi jääb uuringuala Ugandi ehk Kagu-Eesti lavamaa moreentasandikule. Maapinna kõrgused jäid puuraukude suudmetel abs. kõrguste 65,15...70,30 meetri vahemikku. Tee mulle ja täitepinnased (tIV): KIHT 1, Liivane KRUUS (saGr, teekate, tIV): Projektpiirkonnas on pindmiseks kihiks liivane KRUUS PA-1...4 alal. Liivase KRUUSA paksus puuraukudes oli 0,02...0,10 meetrit. Liivane KRUUS on hall kuni pruun, kohev, märg ja sisaldab jämepurdu 60...75%, kohati ka veeriseid. Kiht ei täida dreenimistingimusi ning on külmaohtlik suure tolmu osakeste sisalduse tõttu. KIHT 2, Savine jämeKRUUS (clGr, teemulle, tIV): Projektpiirkonnas eristati savine jämeKRUUS PA-4 alal 0,12 meetri paksuse kihina liivase KRUUSA (kiht 1) all, teepinnast 0,10 meetri sügavusel, abs. kõrgusel 70,20 meetrit. Savine jämeKRUUS on pruuni värvi, tihe, niiske ja sisaldab jämepurdu ca 60%. Kiht ei täida dreenimistingimusi ning on eriti külmaohtlik. KIHT 3, Täitepinnas (xMg, tIV, pinnasegrupp D): Uuringualal avati täitepinnas PA-1...4 alal 0,05...0,58 m paksuse kihina liivase KRUUSA (kiht 1) või savise jämeKRUUSA (kiht 2) all, teepinnast 0,02...0,22 m sügavusel, abs. kõrgusel 65,10...70,08 m. Täitepinnas koosneb mullasest moreenist või orgaanikaga (kruusasest) eriteralisest liivast, pruuni kuni punakaspruuni värvi, sitke kuni kõva/kesktihe kuni tihe, väheplastne/niiske, sisaldab orgaanilist ainet 1...3%, kohati jämepurdu 10...15% või haiseb sõnniku järgi. Kiht ei täida dreenimistingimusi ning on eriti külmaohtlik. MULD (qIV) ja vähese orgaanilise aine sisaldusega liivane MÖLL kuni mölline peenLIIV (lIV): KIHT 4, MULD (Hu, qIV, pinnasegrupp D): MULD on pindmiseks 0,25...0,35 m paksuseks kihiksPA-5...-7 alal. Kiht on hallikaspruuni värvi, mölline ja sisaldab jämepurdu ca 5%. Kiht on eriti külmaohtlik ning ei täida dreenimistingimusi. KIHT 5, Vähese orgaanilise aine sisaldusega liivane MÖLL kuni mölline peenLIIV (orsaSi- orsiFSa, lIV, pinnasegrupp D): PA-2...-3 alal avati täitepinnase (kiht 3) all, teepinnast 0,10...0,15 meetri sügavusel 0,15...0,35 meetri paksune vähese orgaanilise aine sisaldusega liivase MÖLLi kuni möllise peenLIIVa kiht, abs. kõrgusel 66,45...68,60 meetrit. Kiht on sinakashall kuni hall, kesktihe kuni tihe, niiske (dreenitud tingimused), sisaldab orgaanilist ainet 3...4%, kohati ka jämepurdu <5%. Kiht on eriti külmaohtlik ning ei täida dreenimistingimusi. Jääjõelised (lglIII) ja liustikulised (glIII) setted: ____________________________________________________________________________________________________ Tartu 21.06.2024 5/15 Tartu maakond, Kamja vald, Räni alevik, Pärna ja Keskküla kinnistute ning lähiala detailplaneeringu teede- ning tehnovõrkude projekt. Osa-1 Teed ja liikluskorraldus Teede Kavand OÜ Põhiprojekt, Töö nr 2403 KIHT 6, Kruusane (mölline) eriteraline LIIV (gr(si)Sa, fglIII): PA-1...-2 alal avati täitepinnase (kiht 3) või vähese orgaanilise aine sisaldusega liivase MÖLLI (kiht 5) all, teepinnast 0,40...0,45 meetri sügavusel 0,20...0,50 meetri paksune kruusase (möllise) eriteralise liiva kiht, abs. kõrgusel 64,75...66,10 meetrit. Kiht on helepruun, kesktihe kuni tihe, niiske, sisaldab jämepurdu 15...20%. Kiht on mõõdukalt külmaohtlik ning ei täida dreenimistingimusi. KIHT 7, (Mölline) SAVI (moreen, (si)Cl, glIII, pinnasegrupp D): PA-2...-7 alal avati täitepinnase (kiht 3), MULLA (kiht 4), vähese orgaanilise aine sisaldusega möllise peenLIIVA (kiht 5) või kruusase eriteraliseLIIVA (kiht 6) all, maa/teepinnast 0,25...0,80 meetri sügavusel 0,35...0,85 meetri paksune (möllise) SAVI moreeni kiht, abs. kõrgusel 65,90...69,50 meetrit. PA- 6 alal avati kiht kolmes osas, kus teine SAVI (moreeni) kiht avati 0,25 m paksuse kihina liivase savise MÖLL moreeni(kiht 8) all, maapinnast 1,50 m sügavusel, abs. kõrgusel 66,70 m. Ning kolmas SAVI moreeni kiht PA-6 alal avati 0,05 m ulatuses liivase savise MÖLL moreeni (kiht 8) all, maapinnast 2,95 m sügavusel, abs. kõrgusel 65,25 m. Kiht on pruuni kuni punakaspruunivõi halli, hallikaspruuni kuni hallikasbeeži värvi, keskplastne, sitke kuni kõva, sisaldab jämepurdu <5...10% ning liiva viirge ja liivase mölli vahekihte. Kiht on eriti külmaohtlik ning ei täida dreenimistingimusi. KIHT 8, Liivane savine MÖLL (moreen, saclSi, glIII, pinnasegrupp A): Kõikide puuraukude (PA-1...-7) alal avati liivane savine MÖLL moreen kruusase möllise eriteralise LIIVA (kiht 6) või (möllise) SAVI (moreeni, kiht 7) all, maa/teepinnast 0,60...1,50 meetri sügavusel 0,90...2,40 meetri paksuse kihina, abs. kõrgusel 64,25...68,80 meetrit. PA-6 alal avati kiht kahes osas, kus alumine liivane savine MÖLL moreen avati 1,20 m paksuse kihina SAVI (moreeni, kiht 7) all, maapinnast 1,75 m sügavusel, abs. kõrgusel 66,45 m. Kiht on punakaspruuni värvi, väheplastne, pehme kuni sitke, sisaldab jämepurdu <5...20%, kohati ka halli savi vahekihte. Kiht on mõõdukalt külmaohtlik ning ei täida dreenimistingimusi. Pinnasevee (pinnavee)tase mõõdeti vahetult peale puurimist (18.03.2024). Püsivat pinnasevee taset uuringusügavuses kuni 3,05 meetrit ei esine alal aastaringselt PA-1...-4 ja -7 alal, kuid peab arvestama asjaoluga, et suuremate sajuperioodide ja intensiivse lumesulamise järgselt tekib ajutine ülavesi moreenpinnaste peale ning mulla alaossa, kuna infiltratsioon moreenikihtidesse on aeglane. Ülavesi eksisteerib 30…45 ööpäeva. Ülavee probleemile viitab ka põllumaale rajatud kuivenduskraavide ja drenaaži võrgustik. PA-5...-6 alal esines pinnasevesi 1,50...1,75 msügavusel maapinnast, abs. kõrgusel 66,45...65,55 m, vett kannavad kruusased/liivased vahekihid moreenis (kihis 8). Tõenäoliselt on tegemist keskmisest kõrgema pinnasevee tasemega kevadiste sulavete tõttu, veetase võib veel langeda 1,5 m võrra peale pikemat põuaperioodi. 1.3. GEOLOOGILISED TINGIMUSED Geoloogilised tingimused Pärnasalu tänava detailplaneeringu ning Viirpuu tänava projekteerimiseks on rahuldavad. Täitepinnas (kiht 3), MULD (kiht 4) ja vähese orgaanilise aine sisaldusega liivane MÖLL kuni mölline peenLIIV (kiht 5) tuleks täies mahus eemaldada ning asendada ühtlase kiht-kihilt tihendatud mineraalse pinnasega vajaliku kõrguseni. Moreenikihti paigaldatud torustikele tuleb rajada liivalus. Teede rekonstrueerimisel ja uute teede ehitamisel tuleks rajada dreenkiht, kuna uuringualal esinevad looduslikud ja täitepinnased ei ole dreenivad. Täitepinnas (kiht 3, tIV) on nii vertikaal kui horisontaal suunas erineva tiheduse ja koostisega. Piirkonna külmumissügavus on ca 1,35 meetrit. Talvel võib lumest vabal alal tee mulle läbi külmuda kuni 1,95 meetri sügavuseni. Läbikülmumise tsooni jäävad kõik välja eraldatud kihid. Külmakindlaid pinnaseid uuringualal ei leidu. Muldes esinevatest pinnastest ei täida etteantud dreenimistingimusi 100% tiheduse ja optimaalse niiskussisalduse juures ning looduslikest pinnastest 0,3...0,5 meetri sügavusel ükski kiht. Kõikide kihtide filtratsioonimoodulid jäävad tõenäoliselt alla 0,5 m/ööpäevas. Kogu uuringuala (PA-1...-7) jääb looduslikult niiskesse piirkonda ehk 2. paikkonda. ____________________________________________________________________________________________________ Tartu 21.06.2024 6/15 Tartu maakond, Kamja vald, Räni alevik, Pärna ja Keskküla kinnistute ning lähiala detailplaneeringu teede- ning tehnovõrkude projekt. Osa-1 Teed ja liikluskorraldus Teede Kavand OÜ Põhiprojekt, Töö nr 2403 Vaadeldavas piirkonnas on põhjavesi suhteliselt hästi looduslikult kaitstud maapinnalt lähtuva punkt-või hajureostuse suhtes. Arvestama peab, et moreenpinnased (kihid 7...8) on heterogeensed pinnased, mis võivad sisaldada nii liiva ja kruusa kihte ning ka üksikuid munakaid/veeriseid. Moreenpinnastesse rajatud sügavamad kui 1,5 meetrised kaevikud tuleb kindlustada. Savipinnased (kihid 7...8) on leondumise ohtlikud, kui pinnas leonduks, kaotaks see oluliselt kandevõimes. Leondumise vältimiseks ei tohiks savipinnasel lasta seista lahtises kaevikus vee all ja märjal pinnasel ei tohiks liikuda ehitusmasinatega. Leondunudpinnas ei hoia nõlvu. Möll-ja liivpinnased (kihid 5...6) on tundlikud struktuuri rikkumise suhtes ja kaotavad kandevõime ümbertõstmisel. 3 PROJEKTLAHENDUS 3.1 ÜLDANDMED Platsid on projekteeritud lähtuvalt p. 1.4. nimetatud lähtematerjalidest. • Tänavate pikkus 1238 m; • Sõidutee kate: asfalt; • Jalgtee kate: asfalt. 3.2 PLAANILAHENDUS Viirpu tn projekteeritud lõik koosneb 3-st sirgest, ühest pöördenurgast ja neljast kõverast raadiustega 23, 150, 500 ja 350 m. Vasakul pool on 2,5 m laiune jalgratta- ja jalgtee. Esimeses lõigus kuni Kivimetsa teeni eraldatud äärekiviga ja sealt edasi 2,5 m laiuse haljasribaga. Sõidutee katte laius on 6m, vasakul pool on äärekivi ja paremal peenar laiusega 0,5 m. Pärnasalu tänav koosneb kahest harust. Idapoolne haru algab Viirpuu tänavalt ja lõpeb Tiigrisilma tänaval. Koosneb 6-st sirgest ja 5-st kõverast raadiustega 15…100 m. Läänepoolne haru algab samuti Viirpuu tänavalt ja lõpeb Pärnasalu tänava idapoolsel harul. Koosneb 3-st sirgest ja 3-st kõverast raadiustega 50…100 m. Mahasõitude laiused on 5…6,2 m, üks mahasõit laiusega 10 m. Mahasõitudel on pöörderaadiused 3…5 m, ristmikel on pöörderaadiused 7 m. 3.3 VERTIKAALPLANEERING Tänavatel on sõiduteel ühepoolne põikkalle 2,5%. Kõnniteede põikkalle on 2% sõidutee poole. Pikikalded on 0,5…4 %. Äärekivi kõrgus on 8 cm. Madaldatud äärekivid ülekäigukohal on 0 cm. 3.4 MULLE Muldkeha moodustab täidend liivaluse alumise pinnani. Olemasolevad kattekihid ja pinnas eemaldada liivaluse alumise pinna sügavuseni. Täitepinnasena tuleb kasutada liivpinnast või kerget saviliiva. Mittesobiv nõrk pinnas tuleb eemaldada ja asendada sobivaga pinnasega projekteeritud katte alumise pinnani. Mulde nõlvad kindlustada kasvumulla ja murukülviga. 3.5 SADEMEVETE ÄRAJUHTIMINE Sademeveed juhitakse põikkalletega projekteeritud sademevete kanalisatsiooni (käsitletakse Altren Projekt OÜ töös nr 24010). ____________________________________________________________________________________________________ Tartu 21.06.2024 7/15 Tartu maakond, Kamja vald, Räni alevik, Pärna ja Keskküla kinnistute ning lähiala detailplaneeringu teede- ning tehnovõrkude projekt. Osa-1 Teed ja liikluskorraldus Teede Kavand OÜ Põhiprojekt, Töö nr 2403 3.6 KATEND 3.6.1 Katendi vajalik elastsusmoodul Katendi projekteerimisel on lähtutud juhendist „Elastsete katendite projekteerimise juhend 2001-52“. Asfaltbetoonkihtide kogupaksuse valikul on lähtutud „Elastsete teekatendite projekteerimise juhendi” tabelist T11.2. 3.6.2 Katendi konstruktsioon Projekteeritud on järgmised katendid: Sõidutee katend, 1-kihiline: - tihe asfaltbetoon AC 16 Surf 6 cm - lubjakivikillustik fr. 31,5/63, kiil. fr. 8/16 25 kg/m2) 25 cm - liivalus min 30cm - mulde pinnas min 20 cm - aluspinnas Mahasõitude katend : - tihe asfaltbetoon AC 16 Surf 6 cm - lubjakivikillustik fr. 31,5/63, kiil. fr. 8/16 25 kg/m2) 20 cm - liivalus min 30cm - mulde pinnas 20 cm - aluspinnas Kõnnitee katend: - tihe asfaltbetoon AC 8 Surf 5 cm - killustikalus ridakillustikust 4/63) 20cm - liivalus min 20cm - mulde pinnas 20 cm - aluspinnas Asfaltbetoonkatte taastamine, 1-kihiline: - tihe asfaltbetoon AC 16 Surf 6 cm - lubjakivikillustik fr. 31,5/63, kiil. fr. 8/16 25 kg/m2) 25 cm - liivalus min 30cm - kaeviku täide Kivimaterjali segust (kruus, killustik) katte taastamine: - kivimaterjali segu (segu 6 TEKN)* 12 cm - looduslik kruus filtr. ≥1m/ööp 20 cm - kaeviku täide 3.6.3 Nõuded katendi materjalidele Killustikalus ehitada jämetäitematerjalist kiilumismeetodil või ridakillustikust vastavalt „Killustikust katendikihtide ehitamise juhend“ nõuetele. sfaltsegude koostamisel juhinduda EVS 901-1:2020, EVS 901-2:2016, EVS 901-3:2021 ja „Asfaldist katendikihtide ehitamise juhis“ esitatud nõuetest. ____________________________________________________________________________________________________ Tartu 21.06.2024 8/15 Tartu maakond, Kamja vald, Räni alevik, Pärna ja Keskküla kinnistute ning lähiala detailplaneeringu teede- ning tehnovõrkude projekt. Osa-1 Teed ja liikluskorraldus Teede Kavand OÜ Põhiprojekt, Töö nr 2403 Asfaldisegude jämetäitematerjalidele esitatavad miinimumnõuded vastavalt EVS 901-3:2021 tabelite 7 veerule AKÖL < 900. Killustikaluste jämetäitematerjalide miinimumnõuded vastavalt „Killustikust katendikihtide ehitamise juhend“ tabeli 1 veerule nr.7 AKÖL 20 < 500. Liivaluses kasutatakse liiva või kruusliiva. Mulde pinnasena kasutada jämedat kerget saviliiva või paremat/tugevamat materjali (liivad, kruusliiv). Tugipeenrad kindlustada pae- või dolokivikillustikust seguga fr 0/32 (segu nr 6), milles üle 4mm teri >50% ja peenisosiste sisaldus 8-15%. Killustik peab vastama nõuetele LA 35 ning C90/3. 3.7 LIIKLUSKORRALDUS- JA OHUTUSVAHENDID Liikluskorraldusvahendid paigaldada ja teekattemärgistus teha vastavalt joonisele TL-4-01 …TL-4-04 ja standarditele EVS 613:2023 ja EVS 614:2022. Kasutada I suurusgrupi märke sõiduteel ja 0 suurusgrupi märke jalgteel. Liiklusmärkide alused valmistada alumiiniumist. Kasutada II klassi valgustpeegeldavat kilet. Kõik liiklusmärgid, liiklusmärkide postid ja kinnitustarvikud peavad vastu pidama EVS-EN 12899-1 kirjeldatud koormustele. Tuulerõhu klassiks võtta vähemalt WL4 ja dünaamilise lumekoormus klassiks võtta vähemalt DSL3. Vundamentide ehitamisel peab kasutama EVS- EN 206-1 nõuetele vastavat betooni C35/45XF4KK4. Kasutatava liiklusmärgikile kohta tuleb esitada vastavussertifikaadid. Liiklusmärkide tagaküljel peavad olema paigaldava firma andmed. Liiklusmärkide postid ja tarvikud peavad olema terasprofiilist ja kuumtsingitud. Torude mõõtmed peavad tagama liikluskorraldusvahendi püsimise EN 12899 kirjeldatud koormuste korral. Kõik avatud ülemise otsaga postid tuleb varustada vastupidavast materjalist kattega, mis takistab vee sissepääsu posti. Kattemärgistus teha termovaluplastikuga, märgiste pinnal peab kasutama klaaskuule vähemalt 300g/m². Ajutise liikluskorralduse ehitusobjektil (sh ajutise liikluskorralduse projekti) korraldab töövõtja vastavalt tema poolt valitud teostavate tööde etappidele. Ehitusaegse liikluskorralduse projekti koostab või tellib ehitaja enne tööde alustamist. Selle koostajal tuleb ajutise liikluskorralduse projekti koostamisel arvestada tegelike liiklustingimustega, teede mõõtmetega, olemasoleva liikluskorraldusega, liikluskoosluse ja liiklussageduse ning nähtavusega. Projekt peab olema üheselt arusaadav nii kontrollijale kui ka märkide paigaldajale. Liikluskorralduse projekt tuleb esitada kooskõlastamiseks tee valdajale. Liikluskorraldus peab vastama MT ministri määrusele ,,Nõuded ajutisele liikluskorraldusele”. Puuetega inimeste liikumist soodustavateks meetmeteks on allalastud äärekivid ja profiilsed invaplaadid ülekäigukohtades. 3.8 HALJASTUS Tänava äärde jäävad haljasribad tuleb haljastada piirini, kus ehitustööde käigus on haljastust kahjustatud. Haljastuse mullakihi paksus peab olema vähemalt 10 cm, millele külvata muruseemne spetsiaalsegu. ____________________________________________________________________________________________________ Tartu 21.06.2024 9/15 Tartu maakond, Kamja vald, Räni alevik, Pärna ja Keskküla kinnistute ning lähiala detailplaneeringu teede- ning tehnovõrkude projekt. Osa-1 Teed ja liikluskorraldus Teede Kavand OÜ Põhiprojekt, Töö nr 2403 3.9 KESKKONNAKAITSE Projekteeritaval objektil puuduvad kaitstavad loodusobjektid ja seetõttu puudub projekteerijal vajadus teha koostööd Keskkonnaametiga. Töövõtja peab järgima keskkonnaalaseid seadusi, standardeid, norme ja juhiseid, mis on seotud töövõtja tegevusega. Kui taaskasutatakse või kõrvaldatakse jäätmeid nende tekkekohas, peab töövõtja end registreerima jäätmekäitlejaks vastavalt Jäätmeseaduse § 74 -le. Käideldavate jäätmete liigid ja koodid sisalduvad Vabariigi Valitsuse 6. aprilli 2004.a määruses nr. 102 „Jäätmete, sealhulgas ohtlike jäätmete nimistu". (RT I 2004,23, 155). Ehituse käigus tekkinud jäätmed tuleb viia jäätmekäitlusettevõttesse. Jäätmete ajutised kogumiskohad peavad olema sellised, kus on välistatud jäätmete sattumine pinnasesse. Ehitusperioodil vastutab töövõtja ka keskkonnakaitse (oma ehitustegevuse ja muu sellest tuleneva piires) eest ehitusobjektil ja selle kõrval oleval alal vastavalt Eesti Vabariigis kehtivatele seadustele ja nõuetele ning Tellija poolsetele juhistele. Vähendamaks ehituse sotsiaalseid mõjusid peavad kasutatavate mehhanismide summutid olema korras. Kuivaperioodil peab ette nägema tolmutõrjeks veega kastmise. Kogu tööde perioodil peavad olema garanteeritud juurdepääsud hoonetele. Ehitustööde käigus ei tohi kahjustada ümbritsevat keskkonda. Kõik ehitustööd tuleb teostada järgides kehtestatud keskkonnakaitse nõudeid. Ehitustööde lõpetamisel tuleb likvideerida (lammutada või üles kaevata) kõik ajutised rajatised, lammutustöödel tekkivad jäätmed tuleb objektilt teisaldada. Kogu ehituspraht tuleb kokku korjata ja utiliseerida vastavalt kehtivale korrale. Täitematerjalide, mulla ja pinnase ladustamiskohad kooskõlastatakse kohaliku omavalitsusega või tööde tellijaga. Projekteeritud tee lahend ja valitud rajatised ei halvenda paikkonna keskkonnakaitselist olukorda. 4 TÖÖDE TEOSTAMINE 4.1 ÜLDOSA. JUHISED TÖÖDE TEOSTAMISEKS Tööde teostusel lähtuda kaevetööde eeskirjadest ja teetööde tehnilistest kirjeldustest, Tee ehitamise kvaliteedinõuetest (MjTM 03.08.2015.a määrus nr 101), Asfaldist Katendikihtide Ehitamise Juhisest, Pinnaste tihendamise ja tiheduse kontrolli juhisest 2006-41 (MA peadirektori 29.12.2006.a. käskkirjaga nr.264), killustikust katendikihtide ehitamise juhendist, Ehitusseadustikust. Kõik tööd peab töövõtja teostama vastavuses heade ehitustavadega ning tegema seda viisil, mis ei kahjusta ümbritsevat sotsiaal- ja looduskeskkonda. Kasutada võib ainult materjale ja tooteid milliste vastavus on tõestatud Tehnilistes Töökirjeldustes kirjeldatud protseduuridega. Katsemeetodid ja katsetamise tihedus on määratud Tehniliste Töökirjeldustega. Ehitustehnoloogia ja kvaliteet peab vastama Tehnilistele Töökirjeldustele ja asjakohastele normidele ning juhenditele, missugused on jõus ehitusperioodil. Ehitaja peab iga üksiku Tehniliste Töökirjelduste spetsifikatsiooni kohase töö teostamisel arvestama kõikide tööoperatsioonide ja kulutustega, mis on kirjeldatud vastavas spetsifikatsioonis. Ehitustööde tegemise ajaks on vajalik objekt nõuetekohaselt märkide ja viitadega tähistada. Enne ehitustööde algust on töövõtja kohustatud teavitama ja vajadusel kohale kutsuma kõikide kommunikatsioonide valdajad. Olemasolevate kommunikatsioonide kõrgused ja asukohad täpsustada valdajatega nende poolt määratud meetodil. Kommunikatsioonide kaitsetsoonis kaevetööd teostada valdajaga kokkulepitud meetodil. Töövõtja on kohustatud enne tööde algust teavitama kõiki teisi asjast huvitatud osapooli, keda käesolev projekt puudutab (nt. maaomanikud -tööde teostamisel nendele kuuluval maal. Ehituse ____________________________________________________________________________________________________ Tartu 21.06.2024 10/15 Tartu maakond, Kamja vald, Räni alevik, Pärna ja Keskküla kinnistute ning lähiala detailplaneeringu teede- ning tehnovõrkude projekt. Osa-1 Teed ja liikluskorraldus Teede Kavand OÜ Põhiprojekt, Töö nr 2403 käigus säilitada olemasolevad piirimärgid. Kui seda ei ole võimalik teha, siis tuleb need ehitustööde lõppedes taastada. Liikluskorraldusskeem igaks konkreetseks remondiolukorraks koostada eraldi ja kooskõlastada liiklusohutuse spetsialistiga. Juhinduda MT ministri määrusest “Nõuded ajutisele liikluskorraldusele”. Töövõtja kohustus on paigaldada objekti algusesse ja lõppu infotahvel, kus on andmed tellija, tööde teostaja, järelevelve, tööde alguse ja lõpu kohta. Kaevamistöid võib alustada vastavate lubade olemasolul ning tööde teostamine peab olema kooskõlas tööde tellijaga. Load peab hankima töövõtja. Tööde teostamisel tehnovõrkude kaitsetsoonis tuleb kinni pidada kehtestatud ohutustehnilistest nõuetest. Kommunikatsioonide kaitsetsoonis (2 m) tuleb kaevetööd teostada käsitsi. Töövõtja peab hoolitsema, et ehitustööd sooritataks kõik seaduste ja määrustega määratud ametiisikute poolt teostatavad ülevaatused ja kontrollid. Kontrollidest tuleb eelnevalt teatada Tellijale piisavalt varakult, kuid mitte vähem kui 1 tööpäev ette, et tema esindaja võiks ülevaatustest osa võtta. Enne töödega alustamist kutsuda kohale järelevalvespetsialist olemasolevate kaablitrasside asukohtade ja sügavuste täpsustamiseks ning trasside maha märkimiseks looduses. Töövõtja peab enne tööde alustamist võtma täiendavalt kõik vajalikud kooskõlastused • Kõik tehtavad tööd kinnistuste naabruses ja erakinnistutel tuleb töövõtjal täiendavalt kooskõlastada kinnistute omanikega enne ehitustööde algust. • töövõtja vormistab vajadusel uuesti kõik vajalikud kooskõlastused kõigi kommunikatsioonide valdajatega. • Vajadusel vormistab Töövõtja uuesti kõik vajalikud kooskõlastused omavalitsustega. Tellija, ehitaja, projekteerija ja omanikujärelvalve teatavad omal algatusel viivitamatult avastatud vigadest, puudustest ja riskiteguritest projektdokumentatsioonis ning nendest abinõudest, millega saab tööd edendada ja paremate tulemuste saavutamist soodustada. Ehitaja peab teavitama kõigist projektis leitud ebaselgusest ning võimalikest vasturääkivustest projekteerijat enne, kui ta võtab vastu konkreetse teostamise otsuse. 4.2 TÖÖDE TEOSTAMINE 4.2.1 Ettevalmistustööd 4.2.1.1 Väljamärkimistööd Rajada ajutisi reepereid ja koordineerituid punkte, mis võimaldaks kogu ehitustööde käigus teha väljamärkimistöid ja kontrollmõõtmisi. 4.2.2 Kaevetööd Võimalusel tuleb kasvupinnas kohe peale selle eemaldamist kas ära kasutada või ladustada kas kuni 3-4 m kõrgustesse või siis inseneri poolt ette nähtud kõrgusega vaaludesse. Kasvupinnasel ei tohi ilma tungiva vajaduseta sõita ei enne selle pinnase eemaldamist ega ka pärast selle vaaludesse ladustamist. Ladustamisel ei tohi vaalusid üle koormata. Sõidutee olemasoleva katendikonstruktsiooni alt eemaldada huumuskiht. Mullatöödel ja pinnase transportimisel peab töövõtja kasutama ainult selliseid masinaid ja töömeetodeid, mis sobivad antud pinnase käitlemiseks. Et töid saaks teostada kuivades oludes, peab töövõtja kõik kaevekohad ja kaevikud veevabad hoidma. Selleks peab töövõtja rajama inseneri poolt aktsepteeritavad ajutised äravoolud, voolusängid või muldest madalamale jäävad dreenid vee juhtimiseks selleks töövõtja poolt vee kogumiseks ehitatud veekogumiskohtadesse. Äravoolud, voolusängid, dreenid ja veekogumiskohad peavad olema ehitatud püsiehitistest eemale. Töövõtja peab vältima püsiehitise mistahes osas tekkida võivat uhtumist. Kui uhtumine siiski aset leiab, peab töövõtja selle koheselt likvideerima viisil, mis rahuldab inseneri. ____________________________________________________________________________________________________ Tartu 21.06.2024 11/15 Tartu maakond, Kamja vald, Räni alevik, Pärna ja Keskküla kinnistute ning lähiala detailplaneeringu teede- ning tehnovõrkude projekt. Osa-1 Teed ja liikluskorraldus Teede Kavand OÜ Põhiprojekt, Töö nr 2403 Pinnase kaevandamine sisaldab ka pinnase vedu. Pinnase vedu mulletesse või muudele täitealadele võib toimuda siis, kui pinnase paigaldamiskohas töötavad piisava tootlikkusega laotamis- ja tihendamismasinad, mis suudavad tagada sellise töötulemuse, nagu näeb ette projekt. Või vastavalt inseneri juhistele. Töövõtja peab tagama süvendite ja täidendite stabiilsuse oma valitud sobivate meetodite abil, seda nii materjalide ladustamisel, masinate kasutamisel, kui ka ajutiste ehitiste ja konstruktsioonide püstitamisel. Tagasitäidet vajavad kaevikud võivad avatuks jääda vaid võimalikult lühikeseks ajaks. Kaevikud tuleb tähistada, tõkestada, ohutuse tagamiseks kaitsta vastavalt määrusele "Liikluskorralduse nõuded teetöödel". 4.2.3 Mulde ehitus. Mulde moodustab dreenkihi alune kaeviku täitepinnas kuni aluspinnaseni. Mulde ehituseks vajaminev liivpinnas tuuakse karjäärist. Sobiv pinnas, mis tekib olemasoleva muldkeha ja aluste kaevamise käigus, ladustatakse tee maa-alale reservi või veetakse kohe mahapanekukohta. Saadavat pinnast võib kasutada mulde töökihi alaosas (juurdeveetava dreenkihi all) tingimusel, et selle filtratsioonimoodul on vähemalt 0,5m/ööp. Paigaldatud materjal planeeritakse projektis ette antud kalleteni ja tihendatakse vähemalt tihendustegurini 0,98. Täidendi (sh. dreenkihi) ja selle nõlvade planeerimine nõutava kaldeni ning tihendaminenõutava tihendustegurini kuuluvad täidendi tööde koosseisu. 4.2.4 Liivaluse ehitus Liivalus planeeritakse proj. põikkaldega ja tihendatakse tihendustegurini 98%. 4.2.5 Katendi ehitus Teostada kooskõlas „Asfaldist katendikihtide ehitamise juhis" toodud nõuetega. Eelnevalt peab olema mulle ja aluspind ning enne iga järgmise kihi ehitust eelmine kiht Omanikujärelevalve ja Tellija poolt vastu võetud. Kasutatavad materjalid peavad olema nõuetekohaselt sertifitseeritud. Materjalide vastavust nõuetele peab tõendama materjalide tootja või tema volitatud esindaja vastavusdeklaratsiooniga. Materjale võib ehitusel kasutada alles pärast tellijapoolset heakskiitu. Asfaltsegude retseptid peavad enne tööde algust olema kinnitatud tellija poolt. 4.2.5.1 Killustikaluse ehitus Ehitada alused lubjakivikillustikust ja lubjakivikillustiku segust. Kiht planeeritakse projektse kaldeni ja tihendatakse. INSPECTOR või LOADMAN seadmega mõõdetud elastsusmoodulid ei tohi olla seejuures väiksemad kui 170Mpa. 4.2.5.2 Asfaltbetoonkette ehitus Asfaltkatte erinevate kihtide vaheline pind, samuti ka uue asfaldikihi ja vana asfaldikihi vaheline kontaktpind krunditakse eelnevalt puhastades bituumeni või bituumenemulsiooniga. Vuukide liitekohad töödeldakse bituumeni, bituumenemulsiooni, vuugiliimi või vuugilindiga. Asfaltkatte kihid paigaldada sooja vuugiga või ühtse paanina kogu laiuses. Kui mingil põhjusel see ei ole võimalik, siis külmad piki- ja põikvuugid krunditakse vuugiliimiga enne järgneva paani paigaldust. Liimi kulunormiks võtta 20g/jm paigaldatud kihi paksuse 1cm kohta. Vana ja uue katte vuugid ei tohi langeda kokku, vuugid kruntida, eelnevalt puhastades tolmust jne. Enne kattekihi AC Surf segust paigaldamist krunditakse alumine kiht bituumenemulsiooniga BE50R kulunormiga 0,2 kg/m2. 4.2.6 Haljastustööd Korrastatakse lõplikult tee maa-alad (planeeritakse, haljastatakse, jne). ____________________________________________________________________________________________________ Tartu 21.06.2024 12/15 Tartu maakond, Kamja vald, Räni alevik, Pärna ja Keskküla kinnistute ning lähiala detailplaneeringu teede- ning tehnovõrkude projekt. Osa-1 Teed ja liikluskorraldus Teede Kavand OÜ Põhiprojekt, Töö nr 2403 Enne kasvumulla paigaldamist tuleb aluspinnas profileerida tasaseks, vajadusel lisada või eemaldada täitepinnast. Kasvumullana kasutada mineraalmulda. Muld ei tohi sisaldada taimedele kahjulikke jäätmeid. Enne kasvumulla paigaldamist tuleb aluspinnas profileerida tasaseks, vajadusel lisada või eemaldada täitepinnast, tihendada, et ei tekiks vajumeid ja veelohke. Ei tohi kasutada külmunud pinnast ja kive sisaldavat mulda. Olemasoleva ja taastatava haljasala piir ühtlustada ja teha niidetavaks. Haljastuse mullakihi paksus peab olema vähemalt 10 cm, millele külvata muruseemne spetsiaalsegu. Muru külviks tuleb kasutada kodumaise või naaberriikide päritoluga seemneid, millel on head idanemis- ja katvusomadused. 4.2.7 Tööd tehnovõrkudega 4.2.7.1 Elektriliinid ja- kaablid Elektriliinide läheduses töötades pidada kinni elektrivõrgu standardiga ja kooskõlastuste tingimustega nõutud vahekaugustest. Liinide kaitsetsoonis töötades jälgida, et ei kahjustataks maste ja liinijuhtmeid. Elektrikaablite läheduses töötades pidada kinni elektrivõrgu standardiga ja kooskõlastuste tingimustega nõutud vahekaugustest. Kaablite asukoht ja sügavus teha kaevekohtades täpselt kindlaks. Maha märkida maakaabli trass, tähistada eeldatavad kaevetööde asukohad, paigaldada hoiatavad märgid, korraldada liiklemine kaevetööde ajal. Tee alla jäävad elektrikaablid paigaldada A-klassi kaitsetorusse D110, sügavus maapinnast peab jääma vähemalt 1,0 m. Ehitustöödel jälgida, et olemasolevate kaablitoru sügavus maapinnast jääks min. 0,7m ja ristumisel sõiduteel 1,0m. Kaevikute kaevamisel kohtades, mis ohustavad ol. elektrikaableid, kaevata V – kujuline kaevik või toestada kaeviku sein, et vältida vajumisi ja varinguid, mis võivad kahjustada kaableid. Kaablitega ristumiskohtades tihendada alt täidetav pinnas ümbruses oleva pinnase tiheduseni ja seejärel katta nõuetekohaselt. Kaablitoru alla kaevikusse paigaldada kivises pinnases kuni 10 cm liiva. Kõik kaablikraavid täita tihendatud pinnasega, pinnase tihendamise koefitsient sõidu- ja kõnniteedel on 0,98. Kõikide kaablikaitsetorude otsad tihendatakse makrofleksi abil. Peale maakaablite paigaldamist tuleb teha maakaabelliini teostusjoonised. Nõuetekohase sügavusega elektrikaablite kohal lõpetada süvendi põhi vähemalt 20 cm kõrgemal kaablitest. Plaatidega kaitstud kaablite kohal võib süvendit kaevata kuni plaatideni. Tööde ajal ei tohi ehitusmasinatega nende kohal liikuda. 4.2.7.2 Siderajatised Lõikudes, kus sidekaabel jääb rajatava asfaltbetoonkatte alla, tuleb need kaitsata poolitatava toruga D 100 B-klass, sügavusega min 0,7 m maapinnast ja 1,0 m katte pinnast. Kaitsetorud peavad ulatuma katte alt välja ja otsad tähistada markerpallidega. Nõuded töötamisel siderajatise kaitsevööndis: 1. Töid Telia Eesti AS sideehitiste kaitsevööndis tohib teostada ainult kirjaliku tegutsemisloa alusel. Sideehitiste ohutuse tagamiseks järelevalve esindaja vahetu järelevalve all tehtavad tööd: a) sideehitiste kaitsemeetmete rakendamine b) käsitsi lahti kaevamine sideehitise täpse asukoha ja sügavuse väljaselgitamiseks c) sideehitisega seotud kaetud tööde ja kaeviku tagasitäitmise teostamine d) projektist tingitud või muud järelevalve esindaja poolt ettenähtud juhtumid 2. Kaevetööd Telia Eesti AS sideehitiste kaitsevööndis teostada käsitsi. 3. Kui tööde teostamise käigus selgub, et rajatavat ehitist ei ole võimalik ehitada ilma Telia Eesti AS sideehitisi teisaldamata, siis võtta täiendavad tehnilised tingimused asendusehitiste projekteerimiseks ning enne asendusrajatiste ehitamist sõlmida sideehitiste ümberpaigutamise leping. Juhul kui olemasolevad, kuid teadmata asukohaga ja sügavusega sideehitised paiknevad ____________________________________________________________________________________________________ Tartu 21.06.2024 13/15 Tartu maakond, Kamja vald, Räni alevik, Pärna ja Keskküla kinnistute ning lähiala detailplaneeringu teede- ning tehnovõrkude projekt. Osa-1 Teed ja liikluskorraldus Teede Kavand OÜ Põhiprojekt, Töö nr 2403 teistel asukohtadel ja sügavustel, siis korrigeeritakse vajadusel projektlahendust ehitustööde käigus peale tegeliku sügavuse ja asukoha selgumist projekti omaniku kulul. 4. Kui ehitustööde käigus muutub pinnase tasapind sidekaevude või jaotuskohtade (sidekappide) ümbruses, siis tuleb sidekaevu kaas viia samale tasemele ümbritseva tasapinnaga (samasse tasapinda kõnniteega, sõiduteega, murutasapinna vms.) Jaotuskohtade (sidekappide) tõstmiseks õigele tasapinnale, tellida täiendavad tööd Telia poolt aktsepteeritud (side ehitamiseks pädevate) ettevõte käest. 5.Lahtikaevatud torud kaitsta täiendavalt mehaaniliste vigastuste vältimisteks (näit. kasutada kaablikanali karprauast toestust, riputamiseks koormarihmasid vms,). Enne kaetud tööde akti vormistamist ja sideehitiste katmist kutsuda kohale Telia Eesti AS sideehitiste järelevalve esindaja teostatud tööde ülevaatuseks. 6 . Peale tööde teostamist peavad Telia Eesti AS sideehitised jääma nõuetekohasele sügavusele. Näha ette kõik meetmed olemasolevate Telia Eesti AS sideehitiste kaitseks tagamaks nende säilivus ehitustööde käigus, tagada nõuetekohased sügavused. Tagada trasside paiknemisel vastavus EVS 843:2016 nõuetega. Tegevuse korraldamisel sideehitiste kaitsevööndis juhinduda ehitusseadustiku § 70 ja § 78 nõuetest ning Majandus- ja taristuministri 25.06.2015 määrusest nr 73. 7.Sideehitiste ajutine toestamine, kaevetööd, pinnase tihendamine ja muud ehitustööd teostatakse viisil, mis tagab side kaablikanalisatsiooni jms sideehitiste säilimise ja funktsionaalsuse. 8. Töid teostav ettevõte peab esitama Telia Eesti AS järelevalve esindajale kaevetööde graafiku vähemalt 1 nädal enne kaevamistööde algust. 11. Telia Eesti AS järelevalve spetsialistide kontaktid ja väljakutsete tasud leiab Telia kodulehelt: https://www.telia.ee/partnerile/ehitajale-arendajale/ 4.2.7.3 Vee- ja kanalisatsioonitrassid Veetrassi kohal ei toimu sügavamaid kaevetöid, mis võiks trassi kahjustada. Teekatte alla ja muldesse jäävad vee- ja kanalisatsioonikaevude luugid ning kraanide/siibrite kaped tuleb tõsta töövõtja kulul projekteeritava kattega tasapinda. Teleskoopsetel kaevudel peab teleskooptoru ots jääma tõusutoru tihendist sissepoole minimaalselt 25 cm, vastasel korral tuleb töövõtjal teleskoop asendada. Ehituse töövõtjal tutvuda enne tööde alustamist AS Tartu Veevärk tehniliste tingimustega ja võtta need täitmiseks. 4.2.1 Teenindava transpordi puhastamine Ehitamisega kaasnevate veoste vedamisel ja muude sõidukite liiklemisel peab kindlustama ehitusobjektilt väljuvate sõidukite rehvide puhtuse ja vältima ehitusprahi, pinnase, tolmu ning vee kandumise väljapoole ehitusobjekti piire. Selleks tuleb rajada ehitusobjektile või selle vahetusse lähedusse rehvide puhastamiseks sobiv hooldusala (enne tööde algust kooskõlastada Tartu linnavalitsusega) ning korraldada vajadusel teehooldetööd. Juhul kui hooldusala asub väljaspool ehitusobjekti tuleb kavandada ja tagada ka selle ala ehitusjärgne heakorrastamine. 5 JÄÄTMEKÄITLUSKAVA Projekteerimisega ette nähtud tööde käigus tekib ehitusjäätmeid. Vastavalt Vabariigi Valitsuse 6. aprilli 2004. a määrusega nr. 102 kehtestatud jäätmekategooriate nimistule kuuluvad kategooriasse kood 17 - ehitus- ja lammutuspraht. Tekkivaid jäätmeid ei ladustata ehitusplatsil, kõik tekkinud jäätmed tuleb koheselt vedada käitlusettevõttesse. Maapõueseaduse § 6 lg 2 kohaselt on kaevis looduslikust seisundist eemaldatud mistahes kivimi või setendi tahke osis. ____________________________________________________________________________________________________ Tartu 21.06.2024 14/15 Tartu maakond, Kamja vald, Räni alevik, Pärna ja Keskküla kinnistute ning lähiala detailplaneeringu teede- ning tehnovõrkude projekt. Osa-1 Teed ja liikluskorraldus Teede Kavand OÜ Põhiprojekt, Töö nr 2403 Teede rekonstrueerimise käigus tekivad peamiselt sellised jäätmeliigid: 17 05 Pinnas (sealhulgas saastunud maa-aladelt eemaldatud pinnas), kivid ja süvenduspinnas 17 05 04 Kivid ja pinnas, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 17 05 03* (taaskasutamine R5t- Taaskasutamine maa-ala täitmisel puhkeala rajamiseks) 17 05 08 Teetammi-täitematerjal, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 17 05 07* (taaskasutamine R5t- Taaskasutamine maa-ala täitmisel puhkeala rajamiseks) 17 03 02 Bituumenitaolised segud, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 17 03 01*. 17 01 01 Betoon Ehitusjäätmeid tohib anda käitlemiseks, sh. ka vedamiseks, vaid isikule, kellel on jäätmeluba. Tööde lõpetamisel vormistada jäätmeõiend. Kasutamis- ja HOOLDUSJUHENDID Tänavad on ette nähtud sõidukite liikluseks, mille teljekoormus ei ületa 100 kN. Platsil ei tohi liikuda terasroomikutega masinad. Platsi kasutamis- ja hooldamisjuhend sõltub valdaja ja hooldetegija omavahelise kokkuleppe tingimustest. Hooldustööd peavad kindlustama aastaringselt hooldatava tee seisundi vastavuse kehtestatud seisunditasemele (lume- ja libedusetõrje, lumevedu, kevadine puistematerjalide koristus, suvine märgpuhastus, sügisene lehtede koristus, prügi ja prahi koristus, jne. 6 JUHISED EHITUSJÄRELEVALVE KORRALDAMISEKS Ehitusjärelevalvet võib teostada vastavat litsentsi omav juriidiline- või füüsiline isik. Omanikujärelevalve teostada vastavalt määrusele „Omanikujärelevalve tegemise kord“ (Majandus- ja taristuministri käskkiri 02.07.2015 nr. 80) Koostas: /digiallkiri/ Tiit Korn ____________________________________________________________________________________________________ Tartu 21.06.2024 15/15 28 30 1: 00 81 1: 18 . 30 64 67. 62 kae 58 67. v 1 69. . 80 68. 54 82 68. 33 64 l eidm 56 68. 79 69. . Ge . 46 2 at 68. 64 17 72 64 a ok . 16 ä 64 rgH täi de mi PK0+14. n= tud 10 ki 0m 68. Vi irpuu l lus m 93 69. t 64. 44 28 ik e 30 t n ug 56 Kr a a te 1:00 51 av 1: k ip 03 78 i llus õhj 69. 69. ap Vi 41 sa t ikf a irpuu 62 69. r3 i ga 61 l et Ra 2 da 28 t n 221 ja -64 da 30 1: 45 69. 64. 42 dak 00 69. 48 64. 1: 11 i m 09 kae ( vi 18 vi v v k 31 00 tj i 4PK3+13 l ei oo nd Ki dm ni l us 55 at a sV tus KV PK3+00 64. PK0+25 PK0+50 PK0+75 30 65 PK1+00 PK2+75 - PK1+25 6 L= PK1+50 PK1+75 PK2+25 PK2+75 PK3+25 PK2+00 PK3+75 PK2+50 PK4+25 PK3+00 PK4+75 PK3+50 PK4+00 PK4+50 - 64 1 PK5+00 64 9 ) 35 85 ki Vi . l. .34 64. 65. ir 64 puu 69. 69. 01 . 84 66 Y= ,7 68. 67 02 59 64 64. 64. 67. 33 28 t 69. n 69. 544 25 . i 10 39 PK5+2 30 = 75 65. 35 51 64 PK2+98. 65. 64 1: 98 60 544 66. 0, 10 25 65. 66. 68. 00 05 41 . 1: 00 52 67. 55 67. 18 64 64. 48 PI . 80 26 2 27 1 64. 66. 68. 5. 86 78 04 PI X= 7 PK5+2 64 68. Vi 70 PK5 69 ir 5 puu 5 . 85 PK3+05. PK2+90. Kr 0 64. 68. 94 t n 9 52 78 69. 90 25 . 5 00 R500 kV 11 1: 65 PK4+81 38 2 1 69. 00 80 93 1 R350 64. 5: . 1 L=39,2 i=0,002 58 . 20 5 15 2 15 4. 4. 64 r 90 543 6464.72 eo 5 64 1- .54 veepu 64. 68 64 543 e 6 6 te 6 PK5 +50 69. 70 . 64.. R R 20 m 4 in i 99 636 64 pl ul . R1 a 435 64. 64. 2 õh 435 i 0) 5 2 tr 64. 45 ek 66 67 43 69. 75 63 1 el 20 ( . 64 . sa 64 .62 64 64 80 69. . 64. 41 69. et 70. 64 64. +70 1 5 37 . 95 64 04 946d ki 6 64. l kr l 6 70. 64 01 .23 6 . m 68. 23 90 vi 90 70. 70. .7 64 6.1 6.2 75 . . 43 87 64. 65 75 Ki 3.5 64 . 2 1 64. +61 64 90 . 71 81 68. 52 69. 71 67. 36 67. 73 frees .40 68. 69. 34 68. 75 69. 0 00 68. 64 24 0. 654 65. 16 68. 87 12. 64. . 68 14 66 . X 64. 5 3 50 X 65.00 64. 64 65. 57 65 0 65 X R35 X 64. 66. 70 9 75 65 . 57 70 7 996 14 12. 12. 65. 65. 60 30 64. 5. 65. 65. 10 65. 22 49 67 68 . 69. f 10 70. 64 6 66.65. 20 66 65. 87 66 67 6 67 70 69. r 975 66 9 X 66. 68 9 74 68. 2 64 15 6 20 65 6 68 68 70 67 68 65. 69. . . 7064. 80 80 66 67 67 97 68 69 30 . 58 69. 0 . 66 . 68 67. 67. 67 20 69 00 68. 20 92 66 66 7. 70 . X PK5 64 . Vi ir puu t 68. 4 . 66. änav T 66. 69 80 1 975 69 68. 6 . 9 75 66 69 69. 974 3 59 . . 30 . . . 45 70. 00 . 974 . 74 10 .7 69 69 974 4 60 97 5 . 70. 65 64. 60 90 70 . 90 . . . 69 69. . 6 1 65. 80 60 . . 70 70 63 7 KP 974 . . 9240 . 10 70 asf. . . . . . 00 5 2. 65 00 80 00 . 20 30 50 9 75 32 85 20 40 50 . . 50 68. 88 7 20 20 50 63 60 1 65 65. 04 6 65. 70 10 10 67. 68 . . 6. 9. 0. . 60 69 24 8 65. 70 68. 98 40 70. 06 3 68. 60 . 70 52 Res . 9 38 80 5. 0 20 6 . . . 90 . 8 6 66.78 70 90 . . 5 2. 5 2. 70. 40 30 64 4 24. . 80 10 50 40 65. 51 0 66. 67 . 6 20 30 70 65. 40 62 90 72 71 40 50 62 28301: 001: 1833 67. 23 . 60 8 0.62 69. 59 50 er 652 65. . 97 vt 64. 2 . 29 696 64. 65. 65. 73 64. 92 1 65. 21 65 65 65. 48 66. 14 67 8. 83 69. 88 60 or 2. 95 2 64. 70 0 64.8 02 00 3 . 65.03 . 30 . 60 . 1 2 1 3 1 2 2 . 2 2 R 2 . 20 69. 2 69 1 u 64. 83 70 1 1 3 1 2 30 1 3 1 3 1 3 1 2 20 1 3 2 pl 8 2 71 . 2 R 65. 2 1 ast 20 2 2 2 5 2 66. 90 69. 80 5 64. 77 64.84 65.08 PE De110 65. 21 2 40 69. 14 32 00 5 5 65. 40 1 3 1 2 1 2 68. 3 70. R 65. 24 65. 63 65. 75 65. 1 3 1 2 1 3 1 3 1 2 1 2 68. 75 1 3 68. 94 1 2 98 1 69. 75 71. D= R 95 66 . 54 66. 68. 5 5 66.00 90 40 8 03 65. 54 66. 22 67. 37 67. 67. 96 R 3 69. 70. 60 160 R 65. 63 97 15 70. 64. 65. 06 R 65. 3 4 3 4 3 R 56 64. 4 3 70. R 65. R 10 64. 5 20 30 65. _7 64. 90 65. 5 69. 70. A Rä 5 08 71. 60 3 66. 50 5 5 74 70 De160 PE 986 80 90 3 3 4 66 67 3 4 67 67 68 68 68 68 3 68 68 68 3 4 3 ni 5 71. 5 5 N 5. 71. 6 99 64. 10 r R 2 80 69. 44 1 70 70. ahn 96 . kr . . . . . . . . . . . 69 69 70 70 03 1 69 64.84 4 69. R 70 R 65. 90 20 80 90 10 20 40 70 80 69. 09 69. 84 90 94 65. 50 90 Vi 69 . 64. 00 65. 09 69. 70 R 65. 70 945a 64. 65. 28 66 21 49 80 17 65. 65. 28 73 64.91 1. 20 kr 65. 52 74 65. 88 66. 06 66 66 66 66 66. 62 67 67 67 67 67 67 68 68 i . . 69. . 70 70. +0 R1 99 PE De225 00 30 66. 68. . . . u 945a 65. 67. 71 65. 14 34 65. 00 79 r 40 4 70 80 . 30 35 n921 71. 00 40 60 Vi ir puu t 60 65. 66. . 67. 39 67. 68 PE De225 67. 97 69 puu 69.00 69. . 60 90 . 20 70 2 .5 Rä 30 5 7 65. Kr. 80 00 30 . 68. 69. 10 . t 10 . . . . . . . . . 921 Viirpuu tänav 90 66. . . . 43 30 64. 32 50 27 ee 5 40 6 65. 65. 50 70 80 10 30 40 50 60 70 30 60 20 1: 10 70. ni 6 65. 921 . 921 921 Vi . . i 76 20 r 71 40 64. 65. 64 00 94 69. kr puu t 73 r 00 0 90 50 t 70. 20 70 kr äna 28 61 ahn l 65. õi 6 n 6 65. 66. 68 69. 78 70 .2 65. 90 71. 1: 10 70 10 69. k1 0 64. 20 30 65. 65. 10 66 v 69. 69. 37 1 94 u 01 . 65. 66. . 1: 20 30 69. kr. 18 74 60 00 PK0 60 70 90 30 69. 6 97 4 64.60 64. 91 65. 43 80 . 00 +0 68. 69. 13 93 70. 7 2 70. AJ t 92 64. 80 64.67 90 00 60 68. 68 0P 93 0. ee 71 64.42 72 65. 1 40 97 5 64. 64.84 65. 08 65. 08 65. 19 65. 65. 65. 97 68. 42 1: 10 65. 54 67 67 68 89 . 65 64. 40 26 65. 66 67 PK0+00P2 67.20 68 68 67. 88 68 6868. 33 68 68 5: 69. 69.44 70 70. 70. 70. 83 61 1 131 R 60 50 70 65. 71 65. 78 66. 23 66. 53 66. 91 67. 30 15 69. 69 69 69 69.74 70 69. 83 69. 70 70 70 70. 32 60 86 00 2 67. 69. 69 68. . . . . . . . . . . . 50 82 70 . 90 R 00 80 90 67. 58 10 20 40 50 70 80 90 20 30 . . . 69. 90 3 AJ 5: 7 16 . . 99 . 80 40 80 20 PE D . 60 32 70 90 00 . 30 40 70. 15 69. 69.37 70 64. 87 64. 98 . 50 70. . 71. 7 89 R 7 82 65. 18 65. 35 1 943 943 70. 46 0 R 64. PK0+00.0 68. 86 17 70. 30 30 72 64. 98 65. 62 68. 23 68. 78 70.25 70. 48 71. 71 1 i=0,01 65. 55 65. 68 65. 67. 35 70. 81 0. 91 80 69 9 . 0. 40 69 0 0+00. 71. 7 2 70 49 0. PK 43 69. 70.27 2 67. 1 R 69.48 . 10 70. 7 80 1. 0. 0. PE e63 70. 7 80 . 70. 67. 5 64. 90 16 10 70. 61 5 62 64. 64.81 65. 05 65. 27 65. 41 2 7 68. 16 69. 62 70. 71 90 83 De1 71. 71. 64. 75 64. 69 66. 17 67. 53 10 5 68. 5 64. 58 69. 71. 18 20 6 65. 48 66. 48 67. 26 06 . 4. 66. 85 93 20 70. 60 68. 69.81 70. 70. 85 10 71 76 64. 82 68. 98 60 00 89 põ põ 58 69. 70. 69 l l d 65. 65 3.5 68. 53 68.80 97 65 71. 70. d 70. 00 64 67. 60 68. 37 10 88 543 67 70. 93 Tööm ahupi . T2 66. 26 66. 70. 71. T1 62 . 55 TRAFO DE ERALDUS KEEVI 70. 69. 67. 37 71. . 0 65. 20 12 81 70. 01 69 1W 1V 1U 67. 1V 1U 82 1W . 02 11 43 65. 2U 2N 67 2W 2V 95 2V 2U 2N 20 00 2W põ A põ 67. 98 SVÕRK l d l d 69. 70. 71. 71. 76 51 . 05 30 71. De 0,4kV jaotusseade 2.sektsioon 68. 71. 13 1.sektsioon 10 02 20 71 911 9 12 60 63 70. 1 Vi M EB 543 70. 70. 1 .32 71. ir 11 puu 911 KP Seade 2.sekts. 00 KP Seade 1.sekts. . 41 71.03 71. 50 PE 15 71 2 5 94 t n 0 69. 69. 71. D90 R 350 40 23 10 70. 11 49 62 96 1: 00 . 70. 71. 71. De 5: 69 69. 49 07 1 17 05 19 70. PE 71. 12 70. De1 90 31 69 1 67. A 78 PE 74 71. 10 58 2 36 22 71. 71. 66. 00 54 . 69 66 10 . 71. 544 Töö 3 . 90 69 28 D . 66. 00 65. 47 R 3 R 79 R 3 221 Olemasolevad kommunikatsioonid: 70. 75 7 71. 57 544 923a 1 3 R 50 65. 71. 90 3 2 52 923a 70. m 56 - Olemasolev gaasitorustik Vi 70 71. 1 i i 80 68. 68. rpuu 50 71. 50 r 65 66. 98 77 6 67. t 6 ELEKTRI VARUSTUSETI NG7 MÄRGI D 6 221 67. - Olemasolev sademeveekanalisatsioon n ahu 70 69 6 13 68. 2 71. 30 68. 70 . 65 R Y= 00 R pee 68 - Olemasolev reoveekanalisatsioon R 2 3 R 68. gel 3 15 Projekteeritud KP kaabel PE . 3 71. Vi 90 põ De2 71. 3 42 1 3 ir .7 l 25 d - Olemasolev veetorustik R puu pi 4 3 8 59 PK0+2 ( kaevikus 1 toru) 47 t n +69 X= 67. 5P1 8 m 80 P 66 PK0+25P2 56 - Olemasolev soojatorustik r 64 65. 7 i 1.5.43 1 k 70 81 0.5 2.5 .3 66. 5 15 . 9 1 0. r 85 8 K 25 . .5 60 66. 0 Projekteeritud KP kaabel PK5 71 - Olemasolev madalpingekaabel e1 0 90 D 68. 80 1.5 6 6 Pä X= E AXPK 4x + 120 ( 68. 15 . rnas ( kaevikus 2 toru) P F2) 64 AXPK 4x - Olemasolev keskpingekaabel 90 al 71 120 (F 5 5) 70 28 u 00 Ø1 30 tn 0 60 mm r eserv 66. 1: toru 0 00 2 Ø160 mm r 1: - Olemasolev sidekanalisatsioon eservtoru P 18 65. Pä rnas 65 VALGUSTUSETI NGMÄRGI D.Li neEngi reet ingOÜt öönr .EL2423 68. 1 58 1.5 3 3 28 al u 66. - Olemasolev sidekaabel 00 30 tn 83 9 . 80 1: 00 32 PK0+32 Pä Projekteeritud valgustuse toitekaabel kaablikaitsetorus d75mm 750N 61 1: 0.5 2.5 1.5 18 79 rnas R-5 1 - Olemasolev survekanalisatsioon al 65 28 u 67. 30 94 70 66. 1: tn R1 00 1 - Kinnistupiir 66. 12 Pä rnas 1: 68. 5 Projekteeritud sõidutee valgusti ja kuumtsingitud metallmast 8m Y= 18 23 1 922 28 al 64 1 68. 68. u 55 - Likvideeritav rajatis 68 30 65 66. 1: tn 67. 2 2 68. 00 11 68 . 26 80 1: Projekteeritud sõidutee valgusti ja kuumtsingitud metallmast 8m 70 65. 18 60 87 74 m 66. Põ l lu R3 koos ülekäiguraja valgustiga 94 66. 67. 47 68 P - Ol.olev geodeetiline märk kaitsetsooniga Vi 90 57 . 80 K irpuu 1:00 9 5: 2 0 94 t n 04 2 90 20 40 + Projekteeritud ülekäiguraja valgusti ja kuumtsingitud metallmast 6m 1: 00 65. 1 7 5:03 67 57 80 1 .5 60 PI 5 . 66. R 73 1 68 2 2 PK0+50P2 .1 P Projekteeritud maanduspaigaldis 39 TORUSTIKU TINGMÄRGID. Altren Projekt OÜ töö nr 24010 + 1 66 0+ 15 PK0+50.6 68 0 K . 70 66. . K P 60 R-50 Rä P ni - proj. veetorustik 50 MP 66. 1 1 S 90 keh kood ( 67. 15 4.7 ti v) 21 55 68 3 4 2 2 . 68. 50 68. - proj. reoveekanalisatsioonitorustik 70 TEEDEOSATI NGMÄRGI 03 90 3 85 D 70 4 00 68. 20 45 - proj. sademeveekanalisatsioonitorustik + 17 68. 0 68. 0 - 66. 68. 71 - proj.survekanalisatsioonitorustik K 51 50 13 68 R R 50 68. - proj. sõidutee asf.bet. kate P 01 . 66. 68. 70 67. 36 81 60 - proj. drenaazitorustik 67. 39 68 . PI - proj. ma hasõitudea s f.bet.kae t PI 89 - proj. kraav 66. 66 1 R3 . 81 4 78 . 0 2 68 0+ - proj. reoveekanalisatsioonikaev - proj. jalgtee asf.bet. kate 50 58. PK . 60 PK PK0+ R 3 0+7 - proj. sademeveekanalisatsioonikaev - proj. peenra kindlustus 50 1 68 66. 5 R3 66. . P2 52 50 68. 43 - proj. restkaev (kandilise luugiga) 6 - proj. haljastus 65. 87 - proj. maakraan 68 68. 6 44 - kruuskatte taastamine . 60 R1 68. .8 40 - proj. siiber 66 68. - sõidutee asf.bet. katte taastamine 66 0+ 61 60 PK - proj.kummikiilsiiber . 50 50 68. - 66. R 1 60 66. Pä 68. 1 - proj. maa-alune soojustatud - proj. katte serv . 97 rnas 26 68. 60 66 72 Projekteerija Tellija Töö nimetus Joonise nimetus 68. 1 28 al u 68. 4 2 30 1: tn 31 2 2 68. tuletõrjehüdrant koos kujaga - proj. katte ja ol. ol. katte ühendusjoon 50 66. 00 3 65 1 1 3 31 1:18 TEEDE KAVAND OÜ EMBACH EHITUS OÜ Tartu maakond, Kambja vald, Räni alevik, 2 3 2 66 68. 1 4 66 PK0 - proj. peenra serv Pärna ja Keskküla kinnistute ning lähiala ASENDIPLAAN . 60 +88 Vibu 2-22, Tallinn 10415 Turu 34, Tartu 51004 R1 . 8 - proj. äärekivi (ristl.29x15) h=10 cm detailplaneeringu teede- ning VERTIKAALPLANEERIMINE, 5 Reg 14433688 66. R=10 m Tel 5228003 Reg 12802319 tehnovõrkude projekt. 70 -proj. reoveepumpla koos kujaga - proj. äärekivi (ristl.29x15) h=0 cm LIIKLUSKORRALDUS 70 68. . 66 [email protected] [email protected] - likvideeritav objekt 50 X 66. 70 Osa-1 Teed ja liikluskorraldus 66. 16 Vi MTR EEP004040; EPE001351 i 68. rpuu SIDE TINGMÄRGID. OÜ Priimus Projekt töö nr. 16-S-23 - proj. kaitsetoru sidekaablile D100 A-klass 50 PK 67. 30 94 t n Vastutav spetsialist Töö number Joonise number 70 2403 . 57 90 G R 29 68 . 1 1: e 66 +0 kom 00 - proj. multitoru TIIT KORN /allkirjastatud digitaalselt/ ko od TL-4-01 3 pos 66. 5: - proj. kaitsetoru elektrikaablile D160 A-klass 6 30 0 t 08 e 80 P2 68. 49 44 os et 921 78 ka i 68. . 66 36 P1 55.10 l inMõõt +00 - proj. kaablikaev - samakõrgusjoon proj. pinnal Projekteeris Staadiumkl as itse e p Kuupäev 50 R3 66. 68. 05 68. PK1 TIIT KORN /allkirjastatud digitaalselt/ l ik: s:K i PP ku un 1:500 20.06.2024 59 25 Üm PO oh jag kt al 68. be L i k a 2403_PP_TL-4-01_Parnasalu_21-06-2024.dgn 21-Jun-24 10:54:03 80 rt võ 40 66 . õs r ta! k 2. 65. 51 1 2 3 65. 94 65. 54 1 2 3 66. 38 Rek and 94 i 2403_PP_TL-4-01_Parnasalu_21-06-2024.dgn 21-Jun-24 10:55:33 90 1: 00 5: 15 93 66. 06 65. 1 2 66. 84 72 3 66. 40 66. 19 1 2 67. 17 3 66. 15 66. 96 66. 60 66. 26 67. 47 1 2 3 põ ld 66. 30 67. 66. 33 90 66. 66. 61 47 66. 71 75. 66 66. 80 67. 66. 1 2 97 54 3 66. 60 74. 66. 77 81 67. 66. 85 26 66. 29 põ ld 66. 83 67. 89 68. 30 1 2 3 67. 71 67. 27 68. 36 68. 66. 71 22 66. 68. 66. 63 82 50 X= 64 71 05 0 1 2 68. 3 02 68. 78 00 67. 76 68. 68. 68. 59 45 57 70 65 68. 21 69. 68. 02 Y= 70 67. 02 67. 68. 66. 31 68. 51 57 13 66. 25 68. 97 d 21 68. 83 03 90 00 20 17 67. 68. 0 60 72 Vi irpu u 28 30 tn 68. 69. 1: 39 68. 40 49 23 00 Vi 1:18 68. 00 irpu 69. 28 u 03 28 30 tn 68. 78 1: 37 00 Vi i 68. 1:18 rpu 41 u 27 69. 28 tn 69. 14 30 41 05 1:00 1:18 29 Vi 69. irpu 02 u 28 30 tn põ 69. 66. 33 1: 43 68. ld 50 00 66. 67. 89 1:18 71 04 30 67. 1 2 58 67. 80 69. 68. 68. 79 33 56 68. 69. 68. 64 17 16 68. 93 69. 44 69. 69. 41 62 69. 61 69. 69. 48 11 Vi irpu 69. 69. 68. 33 u 02 59 67. 25 28 tn 69. 39 69. 30 35 51 66. 66. 1:00 05 41 67. 68. 55 1: 544 48 67. 80 18 26 544 66. 68. PK5 78 04 + 68. 69 0 68. 78 69. PK2+25 PK2+75 PK3+25 PK3+75 PK2+50 PK4+25 PK3+00 PK4+75 PK3+50 PK4+00 PK4+50 11 0 69. 58 5 69. 5 99 4 R350 4 3 3 PK4+81.9 69. 20 69. 41 6 70. 01 68. 6. 1 6. 2 90 67. 36 67. 73 68. 52 69. 69. 68. 68. 64 68. 75 69. 24 34 16 68. 87 14 66.57 68 . 66. 15 6 67 6 69. 70 4 66 66 67 66. 67 68 70 69. 30 . Vi irpuu t änav T1 97 67 68 68 68 68 69. 45 4 . 69 20 . 67 67 . 6. . 68 68 . 20 69 69. 7 . 9 67 00 9 66 7. . . . . . . . 69 . 68. 88 63 7 70 69 . . 69 7 . . 30 . 67. 60 699.24 69 68. 90 70 90 98 . . 9 7 80 60 10 69 70 70 7 00 9240 68. 38 . 50 . 975 20 69. 80 00 30 68. 975 . 66.78 975 50 6. . 9 20 20 10 68 0 . . 69. Saatja: "Sven Zujev" <[email protected]> Saaja: [email protected] Teema: Pärna ja Keskküla kinnistute ning lähiala detailplaneeringu teede- ning tehnovõrkude projekti kooskõlastamine Kuupäev: 2024-06-26 14:05 Tere! Saadan Teile „Tartu maakond, Kambja vald, Räni alevik, Pärna ja Keskküla kinnistute ning lähiala detailplaneeringu teede- ning tehnovõrkude projekt“, töö nr 24010, projekti üle vaatamiseks ning kooskõlastamiseks. Dropboxi link projekti alla laadimiseks: https://www.dropbox.com/scl/fi/8ci397bg7f7dqnar4voih/P-rnasalu-Transpordia met.zip?rlkey=v91lnift73nw6gl92t8wuyijm <https://www.dropbox.com/scl/fi/8ci397bg7f7dqnar4voih/P-rnasalu-Transpordi amet.zip?rlkey=v91lnift73nw6gl92t8wuyijm&dl=0> &dl=0 Projekteerinud ettevõtte nimetus, aadress: Altren Projekt OÜ, Vana-Hansu, Suure-Rakke küla Elva vald Tartumaa (VKV osa) Line Engineering OÜ, Raadiraja 22-14, Tila küla, Tartu vald, Tartumaa (Välisvalgustuse osa) Priimus Projekt OÜ, Sõpruse pst 8-64, Tartu, (Sidevarustuse osa), Teede Kavand OÜ, Vibu tn 2-22, Tallinn (Teede-ehituslik osa). Lugupidamisega, Sven Zujev Altren Projekt OÜ <mailto:[email protected]> [email protected] 53478135

Allikas: Transpordiamet dokumendiregister →