Riigitee 17177 Haljala-Käsmu tee km 27,012 asuva ristmiku ümberehitamiseks ehitusloa ja KMH algatamata jätmise otsuse eelnõu kooskõlastamiseks esitamine

Kõrvalmaantee 17177 Haljala – Käsmu km 27,012 asuva Võsu II ristmiku liikluskorralduse parendamise põhiprojekti keskkonnamõju hindamise eelhinnang Eelhinnangu tellija: Roadplan OÜ Projekti tellija/otsustaja (KeHJS § 9 alusel): Transpordiamet Projekti teostaja: Roadplan OÜ Eelhinnangu koostaja: Alkranel OÜ Projektijuht: Elar Põldvere Litsentseeritud isik: Tanel Esperk (KMH litsents nr KMH0157) Tartu 2024 1 Kõrvalmaantee 17177 Haljala – Käsmu km 27,012 asuva Võsu II ristmiku liikluskorralduse parendamise põhiprojekti keskkonnamõju hindamise eelhinnang. Alkranel OÜ, 2024. Publitseerimise üldandmed:  Töö koostatud – 18.09.2024.  Koostajad (Alkranel OÜ) - Elar Põldvere, Tanel Esperk (KMH litsents nr KMH0157) ja Annette Tilk.  Alkranel OÜ (www.alkranel.ee) – keskkonnaalased konsultatsioonid, aastast 1999. 2 Kõrvalmaantee 17177 Haljala – Käsmu km 27,012 asuva Võsu II ristmiku liikluskorralduse parendamise põhiprojekti keskkonnamõju hindamise eelhinnang. Alkranel OÜ, 2024. Sisukord Sissejuhatus .................................................................................................................................. 4 1.1 Projekti asukoha lühiülevaade ....................................................................................... 5 1.2 Kavandatava tegevuse lühikirjeldus .............................................................................. 9 2. Paikkonna keskkonna ja olemasoleva olukorra kirjeldus ................................................... 11 2.1. Tegevuse kavandi seosed asjakohaste strateegiliste planeerimisdokumentidega ja arendusdokumentidega ........................................................................................................... 11 2.2. Tegevuskavandi paikkonna muude ja käesolevas kontekstis asjakohaste aspektide järgne lühikirjeldus - kaitstavad loodus- ja kultuuriobjektid .................................................. 14 3. Natura 2000 alade eelhindamine ........................................................................................ 18 3.1. Informatsioon kavandatava tegevuse kohta ja Natura 2000 alad, mida võidakse mõjutada .................................................................................................................................. 19 3.2. Kavandatava tegevuse mõju prognoosimine Natura 2000 aladele .............................. 22 3.3. Natura 2000 alade eelhindamise tulemused ja järeldus ............................................... 23 4. Tegevusega eeldatavalt kaasneva mõju prognoos ja KMH algatamise vajalikkuse määramine .................................................................................................................................. 24 4.1. Maa ja maakasutus ....................................................................................................... 24 4.2. Maastik (sh pinnavormid) ............................................................................................ 24 4.3. Maavarade kasutus ....................................................................................................... 24 4.4. Muld ja pinnas, ressursikasutus (sh energiakasutus), jäägid ja heited ning jäätmeteke 24 4.5. Märgalad, jõeäärsed alad, jõesuudmed, rannad ja/või kaldad ning veestik (sh põhjavesi (veeressurss) ja merekeskkond), sh oht keskkonnale ............................................................. 25 4.6. Õhk ja kliima (sh oht keskkonnale) ............................................................................. 25 4.7. Looduslik mitmekesisus (loomastik ja taimestik ning metsad) ja kaitstavad loodusobjektid ......................................................................................................................... 26 4.8. Elanikkond (sh tiheasustusalad), inimese tervis, heaolu ja vara (sh geograafiline ala ja eeldatavalt mõjutatav elanikkond) ning kultuuripärand ja arheoloogilised väärtused (vastupanuvõime) – mh müra, vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus ja lõhn ............................ 26 4.9. Suurõnnetuse, katastroofi ning piiriülesuse aspektid ................................................... 27 4.10. KMH algatamise vajalikkus ning seisukohtade küsimise suunised ......................... 27 Kokkuvõte .................................................................................................................................. 28 Kasutatud allikad ........................................................................................................................ 29 3 Kõrvalmaantee 17177 Haljala – Käsmu km 27,012 asuva Võsu II ristmiku liikluskorralduse parendamise põhiprojekti keskkonnamõju hindamise eelhinnang. Alkranel OÜ, 2024. Sissejuhatus Käesoleva keskkonnamõju hindamise (KMH) eelhinnangu objektiks on kõrvalmaantee 17177 Haljala – Käsmu km 27,012 asuva Võsu II ristmiku liikluskorralduse parendamiseks põhiprojekt. Projekti eesmärk on projekteerida Võsu II ristmikule ohutum ja sujuvam liikluskorralduse lahendus ajutistest moodulelementidest ringristmiku rajamisega. Põhiprojekti tellija on Transpordiamet ning peaprojekteerija on Roadplan OÜ. Projekti KMH eelhinnangu, mis hõlmab ka Natura 2000 alade eelhinnangut Lahemaa loodusala ja Lahemaa linnuala osas, tellija on Roadplan OÜ ja töö koostajaks on Alkranel OÜ. Käesolevat eelhinnangut saavad otsustajad (eelkõige Transpordiamet) kasutada täiendava töövahendina eelnevalt nimetatud projekti ja sellega seonduvates edasistes menetlusprotsessides. Kuna kavandatav katendi (taastus)remont jääb olemasoleva konstruktsiooni piiridesse, siis tööde iseloomu arvestades projekteerimistingimuste ja ehitusloa menetluste läbiviimist ei ole kavandanud. Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimisseaduse (KeHJS) § 22 kohaselt on tegevus olulise keskkonnamõjuga, kui see võib eeldatavalt:  ületada mõjuala keskkonnataluvust;  põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi;  seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara. KMH algatamise vajalikkuse osas otsustamine ning sellest teavitamine toimub mh KeHJS § 11 ja § 12 alusel. Eelnevalt tuleb otsuse eelnõu osas seisukohta küsida asjaomastelt asutustelt (kaasnev tõenäoliselt puudutab vastava asutuse huve või kellel võib olla põhjendatud huvi eeldatavalt kaasneva keskkonnamõju vastu), kui vastavad osapooled tuvastatakse. Eelhinnangus kasutati Transpordiameti põhiprojekti koostamise tehnilist kirjeldust ning Roadplan OÜ koostatud põhiprojekti üldosa ja teedeehitusliku osa seletuskirja ning jooniseid. Eelhinnangu koostamisel lähtuti Eesti Vabariigi seadusandlusest (mh KeHJS §-st 61) ning juhenditest „Keskkonnamõju hindamise eelhinnangu andmise juhend” (Keskkonnaministeerium, 2017), „Juhised Natura hindamise läbiviimiseks loodusdirektiivi artikli 6 lõike 3 rakendamisel Eestis“ (Kutsar et al, 2019) ning „Natura 2000 aladega seotud kavade ja projektide hindamine. Metoodilised suunised elupaikade direktiivi 92/43/EMÜ artikli 6 lõigete 3 ja 4 sätete kohta“ (Euroopa Komisjon, 2021). 4 Kõrvalmaantee 17177 Haljala – Käsmu km 27,012 asuva Võsu II ristmiku liikluskorralduse parendamise põhiprojekti keskkonnamõju hindamise eelhinnang. Alkranel OÜ, 2024. 1. Projekti asukoha lühiülevaade ning kavandatava tegevuse lühikirjeldus 1.1 Projekti asukoha lühiülevaade Eelhinnangu objektiks on Lääne-Viru maakonnas Haljala vallas Korjuse külas oleva riigitee nr 17177 Haljala-Käsmu tee km 27,012 asuv Võsu II ristmik. Võsu II ristmik asub Käsmu lahe lõunakaldal Käsmu küla ja Võsu aleviku vahel ( Joonis 1). Ristmik ja sellega piirnev parkimisala jääb kinnistutele 17177 Haljala-Käsmu tee (92201:004:2470) ja Võsu-Lepispea tee (88701:001:0675). 5 Kõrvalmaantee 17177 Haljala – Käsmu km 27,012 asuva Võsu II ristmiku liikluskorralduse parendamise põhiprojekti keskkonnamõju hindamise eelhinnang. Alkranel OÜ, 2024. Joonis 1. Võsu II ristmiku asukoht (punase ringiga) ja lähipiirkonna teed (Teeregister, 2024) Roadplan OÜ koostas katendi projekti Võsu II ristmiku katendi seisukorra hindamiseks, milles leiti, et tee seisukord on rahuldav. Projektalal ei ole katendi seisukohalt oluliselt eristuvaid kohti. Tee asub valdavalt madalal muldel, teega paralleelsed külgkraavid puuduvad (Joonis 2). Pikiprofiil on küllalt tasane, samas põikkalle kõigub oluliselt ja ka tee pooled on erineva põikkaldega. Ristmiku piirkonnas on aluspinnas hea kvaliteediga (liivpinnased, millel asub kruusane alus) ja olemqasolev mulle on vaid uue kattekonstruktsiooni jaoks piisavalt lai peaaegu kogu ulatuses. Võsu II ristmik ühendab Käsmu lahe äärseid teid ning edelasse ja kagusse kulgevaid kõrvalmaanteesid, mille andmed on toodud järgnevalt (1). 6 Kõrvalmaantee 17177 Haljala – Käsmu km 27,012 asuva Võsu II ristmiku liikluskorralduse parendamise põhiprojekti keskkonnamõju hindamise eelhinnang. Alkranel OÜ, 2024. Joonis 2. Võsu II ristmikuga ristuva Haljala-Käsmu tee äärne ala vaatega ristmikult kagusse (Alkranel OÜ, 25.08.2024) Tabel 1. Võsu II ristmikuga ühenduses olevad teed (Teeregister) Tee Nimetus Omand Lõik, km Kate Laius 17177 Haljala- Riigitee- 27,012- Mustkate, Mulde laius 5,5 m, Käsmu tee kõrvalmaantee 31,067 bituumenstabil. katte laius 5,5 m (Käsmu kate poole) 22,098- Tihe asfalt Mulde laius 9,5 m, 27,012 katte laius 7,5 m 8870129 Võsu- Kohalik tee 0-1,11 Kattega tee Katte laius ca 5,7 m Lepispea 17210 Võsu- Riigitee- 0- Tihe asfalt Mulde laius 7,7 m, Kotka tee kõrvalmaantee 5,414 katte laius 5,7 m Ristmiku põhjaosas on varasemalt hargnenud teeosa alale kujunenud asfalt- ja pinnaskattega parklaala. Parklaala põhjaküljest möödub Käsmu küla ja Võsu alevikku ühendav kergliiklustee, kuhu on paigaldatud pingid, prügikastid ja valgustus (Joonis 3). Kergliiklusteed ja parklaala eraldab kitsamast kohast ca 10 m laiune metsariba. 7 Kõrvalmaantee 17177 Haljala – Käsmu km 27,012 asuva Võsu II ristmiku liikluskorralduse parendamise põhiprojekti keskkonnamõju hindamise eelhinnang. Alkranel OÜ, 2024. Joonis 3. Käsmu küla ja Võsu aleviku vaheline kergliiklustee (Alkranel OÜ, 25.08.2024) Eelnevalt toodud teed on kasutuses kohalike elanike, turistide ning Käsmu ja Võsu sadamate külastajate poolt. Haljala-Käsmu tee lõiku, kuhu ristmik jääb, läbis 2023. aasta loenduse andmetel keskmiselt 184 sõidukit ööpäevas, millest enamus on sõidu- ja pakiautod (Tabel 2). Kohaliku Võsu-Lepipea tee nr 8870129 kohta liiklussageduse andmed puuduvad. Tabel 2. Võsu II ristmikuga ristuvate riigiteede liiklussagedus (Teeregister) Tee Nimetus Lõik Aasta Sõiduautod Veoautod ja Autorongid keskmine ja autobussid ööpäevane pakiautod liiklus 2023. aastal 17177 Haljala- 27,012- 184 180 2 2 Käsmu tee 31,0673 98% 1% 1% 23,579- 585 573 12 0 27,012 98% 2% 0% 17210 Võsu- 0- 582 570 12 0 Kotka tee 5,457 98% 2% 0% Antud teed ühendavad Käsmu lahe kaldal asuvaid Käsmu küla (148 elanikku) ja Võsu alevikku (452 elanikku). Lähimad elamud Võsu II ristmikule jäävad itta Võsu aleviku poole ca 500 m kaugusele Võsu-Lepispea tee äärde. Samuti on piirkond oluline põhjaranniku rannaelu- ja kultuuri ning looduskeskkonna turismipiirkonnana. Piirkonnas asuvad Käsmu ja Võsu sadam, turismi- ja majutusteenust pakkujad ning vabaaja veetmiseks matkarajad ja supluskohad. 8 Kõrvalmaantee 17177 Haljala – Käsmu km 27,012 asuva Võsu II ristmiku liikluskorralduse parendamise põhiprojekti keskkonnamõju hindamise eelhinnang. Alkranel OÜ, 2024. Käsmu laht jääb Võsu II ristmikust ca 280 m kaugusele põhja poole. Ranna piiranguvöönd jääb ristmiku keskosast ca 60 m kaugusele, ehitukeeluvöönd ca 140 m kaugusele. Maa-ameti veetaseme tõusu mudeli järgi jääb ristmiku ala teoreetilisest 4,00 m veetaseme tõusust ca 120 m kaugusele (Joonis 4). Joonis 4. Veetaseme tõusu mudel Võsu II ristmiku lähialal (Maa-amet 2024) 1.2 Kavandatava tegevuse lühikirjeldus Projekti eesmärgiks on projekteerida Võsu II ristmikule ohutum ja sujuvam liikluskorralduse lahendus. Olemasolev ristmik on liiklusohtlik – sõidurajad ristmikule on väga laiad ning puudub konkreetsus, samuti on ristmikul nähtavus piiratud. Transpordiamet on põhiprojekti koostamiseks andnud järgnevad suunised:  Rajada ristmikule ajutistest moodulelementidest ringristmik;  Projektiga tuleb lahendada juurdepääs ristmikust põhja poole jäävasse parklasse;  Muutunud liikluslahendusega näha ette nõuetele vastav liikluskorraldus, sh (eel)suunaviitade projekteerimine;  Kavandatav tulemus peab mahtuma geomeetriliselt riigitee ja KOV tee olemasoleva konstruktsiooni piiridesse. Võsu II ristmik jääb Lahemaa rahvuspargi Lahemaa piiranguvööndisse ja asub Natura 2000 Lahemaa loodusalal ja Lahemaa linnualal (vt ka ptk 2.2 ja 3), mistõttu küsis Transpordiamet Keskkonnaameti arvamust projekti tehnilise kirjelduse kohta. Keskkonnaamet leidis, et kui planeeritavad tööd (sh ka parkla) jäävad teemaale ning nendega ei kahjustata kaitse-eesmärgiks olevat Lahemaa loodusala elupaigatüüpi, võib projekti koostamisega jätkata ning projekt tuleb kooskõlastada Keskkonnaametiga (14.02.2024. a kiri nr 7-9/24/772-2). Kuivõrd planeeritud töödega ei saa välistada mõju Lahemaa loodusala kaitse-eesmärkidele, tuli ristmiku projekteerimise protsessis koostada KMH eelhinnang (sh Natura eelhindamine), et välja selgitada planeeritava tegevuse mõju Natura 2000 ala kaitse-eesmärkidele. Eelhinnang koostatakse projekteerimise faasis, mis võimaldab hinnata kõiki projektiga kaasnevad asjakohased mõjusid. 9 Kõrvalmaantee 17177 Haljala – Käsmu km 27,012 asuva Võsu II ristmiku liikluskorralduse parendamise põhiprojekti keskkonnamõju hindamise eelhinnang. Alkranel OÜ, 2024. Roadplan OÜ põhiprojekti üldosa (15.08.2024 seisuga) ja teedeehitusliku osa (22.08.2024 seisuga) kohaselt on kavandatud nelja haruga ringristmiku rajamine, mis on eraldatud plastikust elementidega (Joonis 5). Ringristmik on mahutatud suures osas olemasolevale muldele, väike laiendus on vaja teha Mere tn (Võsu-Käsmu suunaline nurk) poolsel küljel. Ristmik on kavandatud läbivalt sarnase kattega. Eraldi kattega ja tõstetud tasapinnaga liiklussaari ei ole projekteeritud, kuna need vajaksid harude mahutamiseks mõnevõrra suuremat lahendust, mis väljuks olemasoleva mulde pealt. Ristmiku katend projekteeritakse vastavalt IV tee klassile, planeeringuala ja tee otse ning parklaala mahasõidu katend on projekteeritud sujuva üleminekuna. Projektiga on planeeritud kraav ristmiku põhjapoolsesse ossa, mis eraldab olemasoleva parkimisala tee muldest. Teiste kraavide rajamist ei ole ette nähtud ning sademeveed on juhitud sõidutee kõrval asuvatele haljasaladele. Projekteeritaval alal on olemasoleva mulde laius suur, seetõttu planeeritakse olemasoleva mulde nõlvad mulde alumise servani või vähemalt mulde ülemine serv põikkaldega 10%, et oleks tagatud sademevee äravool sõidutee ja jalgtee pinnalt. Planeeritud muldkeha nõlvad haljastatakse murukattega. Projekti kohaselt ehitustöödele ettejäävaid puid ja põõsaid ei ole ning ettevalmistustööde käigus puid ja põõsaid ei eemaldata. Projektiga nähakse veel ette uute liiklusmärkide, teekattemärgistuse ja tähispostide paigaldus. Ehitusaegse ja ristmiku kasutuse ohutuseks on projektiga ettenähtud meetmed ohutuse ja heakorra tagamiseks, sh häiringute (müra, tolm, vibratsioon, lõhn, valgusreostus jms) vähendamiseks ning saasteainete pinnasesse ja põhjavette sattumise vältimiseks. Joonis 5. Võsu II ringristmiku asendiplaan ja liikluskorraldus (Roadplan OÜ, 2024) 10 Kõrvalmaantee 17177 Haljala – Käsmu km 27,012 asuva Võsu II ristmiku liikluskorralduse parendamise põhiprojekti keskkonnamõju hindamise eelhinnang. Alkranel OÜ, 2024. 2. Paikkonna keskkonna ja olemasoleva olukorra kirjeldus Peatüki koostamisel on arvestatud eelnevates peatükkides, juhendmaterjalides ning avalikult ja erialaselt kasutatavates andmebaasides sisalduvat teavet. Andmeallikatena kasutatakse peamiselt EELIS andmebaasi (Eesti looduse infosüsteem, Keskkonnaagentuur) ja Maa-ameti kaardirakendusi. 2.1. Tegevuse kavandi seosed asjakohaste strateegiliste planeerimisdokumentidega ja arendusdokumentidega Ida-Eesti vesikonna veemajanduskava 2022-2027 (2022) järgi jääb Võsu II ristmik Viru alamvesikonda, Kambriumi-Vendi Voronka põhjaveekogumi alale, mille seisund oli 2019. aastal halb (soolase veega saastumine/intrusiooni mõju). Eru-Käsmu lahe rannikuvee koondseisund oli 2019. aastal samuti halb (toitained, inimtegevusest (vähendamine / nõuete täitmine)). Lähimad vooluveekogud on ca 1,5 km kaugusel läänes Käsmu oja ja ca 1,5 km kaugusel idas Võsu jõgi. Käsmu lahe äärne piirkond ei asu kaitsmata põhjaveega alal ning ristmiku lähipiirkonnas ei ole vesikonna veekogumitega seotud kaitset vajavaid alasid. Transpordi ja liikuvuse arengukava 2021-2035 (2021) põhieesmärk on tagada elanikele ja ettevõtetele mugavad, ligipääsetavad, ohutud, kiired, nutikad ning kestlikud liikumisvõimalused. Arengukava kohaselt tuleb teede arendamisel arvestada elurikkuse säilitamise vajadusega, mh tagada rohevõrgustiku sidusus ja liikide liikumisteede toimimine. Sealjuures on oluline tagada liiklemise ohutus, mille jaoks on koostatud liiklusohutusprogramm aastateks 2016-2025, kus on mh sätestatud meetmed ohutu liikluskeskkonna loomiseks. Näiteks ohutute teede projekteerimiseks, ehitamiseks ja rekonstrueerimiseks nähakse ette ohtlike kohtade väljaselgitamist ja kõrvaldamist ning sõidusuundade ja erinevate liikumisviiside füüsilise eraldamise võimaluste väljaselgitamist. Lääne-Viru maakonnaplaneeringu 2030+ (2019, muudetud 2022) kohaselt jääb Võsu II ristmik rohevõrgustiku tuumala T1 ja Lahemaa väärtusliku maastiku alale (Joonis 6). Samuti on Käsmu lahe äärne ala planeeringus määratud maakondlikuks puhkealaks. Lahemaa rohevõrgustiku tugiala T1 hõlmab ulatuslikult maakonna loodepoolset Soome lahe rannikut. Roheline võrgustik aitab tagada looduslikku mitmekesisust, parandab loomade ja lindude liikumisvõimalusi ja -teid loodusalade vahel ning tugevdab eluslooduse ökoloogilist toimimist. Rohevõrgustiku säilitamiseks ja toimimiseks on antud järgnevad asjakohased kasutustingimused ja abinõud:  tuumalal kavandatavad tegevused ei tohi halvendada tuumala toimimist;  säilitada looduslikud pinnavormid. Teede ehitusel on oluline negatiivsete ja positiivsete pinnavormide (ürgorgude ja jõeorgude-järsakute servad, voored, oosid, mõhnad jms) säilitamine. Perspektiivsete põhi- ja tugimaanteede rekonstrueerimisel tuleb kaaluda teede planeerimisel ja projekteerimisel pinnavorme säilitavaid lahendusi;  maanteedel on vajalik parandada nähtavust teekaitsevööndis;  uute projektide tegemisel arvestada konfliktikohtadega ja kavandada vajalikud abinõud loomade liikumisvõimaluste säilimiseks. 11 Kõrvalmaantee 17177 Haljala – Käsmu km 27,012 asuva Võsu II ristmiku liikluskorralduse parendamise põhiprojekti keskkonnamõju hindamise eelhinnang. Alkranel OÜ, 2024. Joonis 6. Võsu II ristmiku paiknemine Lääne-Virumaa rohevõrgustiku (roheline) ja väärtusliku maastiku (kollase viirutusega) alal (Lääne-Virumaa maakonnaplaneering planeeringute andmekogus) Väärtuslik maastik on ümbritsevast suurem kultuurilis-ajalooline, esteetiline, looduslik, identiteedi- või puhkeväärtus. Lahemaa väärtuslik maastik on põhiliselt loodusmaastik, mis piirneb suurema veekoguga, mõisakeskuste ja parkidega ehk ajaloolise / kultuuriloolise tähtsusega paik. Maakonnaplaneeringus on antud järgnevad kavandatavast tegevusest johtuvad asjakohased suunised:  sobitada uusi elemente (hooneid, rajatisi) ja maakasutust vanaga nii, et ei tekiks häirivat ebakõla ning et ei rikutaks pöördumatult väärtusi, mis väärtuslikkust loob;  väärtuslikel maastikel tuleb säilitada maastikumuster, sh traditsioonilisi maastikuelemente, struktuure ja maakasutust. Ajalooliselt väljakujunenud teetrasse tee renoveerimise käigus ei õgvendata, välja arvatud riigi põhi- ja tugimaanteed, kui see tuleneb tee ohutumaks muutmise vajadusest ja tee klassile esitatud normidest;  võimalusel tagada objektidele juurdepääsud ja rajada peatuspaiku;  korrastada ja hooldada teeäärset maastikku nii, et ala väärtus säiliks, avada vaateid. Maakonnaplaneeringu järgi on puhkeala looduslikult ja/või kultuuriliselt väärtuslik ala, mis on kohandatud puhke-eesmärkidele ning millel paiknevad sportimist, puhkamist ja tervist edendava tegevuse jaoks kavandatud ehitised. Puhkeväärtus ei ole seotud mitte ainult ühe kindla külastatava objektiga, vaid pakub mitmekülgseid puhkevõimalusi ning erinevaid puhketegevusi toetavaid teenuseid. Maakonna piires on oluline puhkealade sidustamine ning nende lülitamine üle-Eestilisse või maakonnaülesesse turismivõrgustikku. Siinkohal asjakohased puhkealade arengu üldsuunad on:  puhkealade varustamine – parkimisvõimalused ning piirkondlik rattateede võrgustik;  parkimisvõimaluste tagamine ning vajaliku taristu kavandamine ja rajamine. Võsu alevik on maakonnaplaneeringus määratletud kohaliku keskusena, mis pakub kodukoha lähedal esmavajalikke teenuseid ning on ka oluliseks kohaliku tasandi töökohtade pakkujaks. Võsu eristub teistest kohalikest keskustest, kuna omab puhkepiirkonna arengueeldusi turismi valdkonnas (mere-, konverentsi- ja spaa-turism). Seetõttu tuleb teenuste arendamisel arvestada sesoonsusega, näiteks teatavate teenuste tarbijate arvu kasvuga suveperioodil. 12 Kõrvalmaantee 17177 Haljala – Käsmu km 27,012 asuva Võsu II ristmiku liikluskorralduse parendamise põhiprojekti keskkonnamõju hindamise eelhinnang. Alkranel OÜ, 2024. Täiendavalt saab välja tuua kavandatava tegevusega seonduvad arengusuunad maakonnas: toimepiirkondade ja -keskuste ühendamise arendamine, jalgsi ja jalgrattaga liikumise soodustamine ja piisava kergliikluse võrgustiku tagamine. Haljala valla arengukava 2023-2038 ja eelarvestrateegia 2024-2027 (2023) näeb mh ette soovitud seisundina aastaks 2038 looduse elurikkuse ja mitmekesisuse säilimist, rohevõrgustiku toimimist ning vallateid, mis on mustkatte all, turvalised ja aastaringi sõidetavad. Enne 2017. aasta haldusreformi jäi Võsu II ristmiku ala Vihula valla territooriumile. Vihula valla üldplaneeringus (2003, üle vaadatud 2015) asub ristmik looduskaitsealal. Rohevõrgustiku alasid eraldi üldplaneeringuga määratud ei ole, planeeringu käsitluses kattub rohevõrgustiku tuumala Lahemaa rahvuspargi territooriumiga. Lähimad elamumaad on märgitud Võsu alevikku ja ristmikust ca 550 m kaugusele läände Haljala-Käsmu kõrvalmaantee äärde. Koostamisel on uus Haljala valla üldplaneering (algatatud 2017), mis hõlmab ka endisi Vihula valla alasid. 2022. aasta eelnõu dokumentide alusel on sarnaselt Lääne-Virumaa maakonnaplaneeringuga Võsu II ristmiku ala määratud rohevõrgustiku alaks, looduskaitseliste piirangutega alaks ning planeeritud väärtuslikuks metsamaaks. Sarnaselt Vihula valla üldplaneeringuga on Võsu II ristmikust ca 550 m kaugusele läände jääv planeeritav elamuehituse arendusala. Olulist maakasutuse muutust ristmiku lähipiirkonnas koostatavas üldplaneeringus ette nähtud ei ole. Koostatav üldplaneering seab hajaasustuses paiknevale rohevõrgustikule järgmised asjakohased tingimused:  rohevõrgustiku tugialale ehitamisel peab katkematu tugiala laius olema vähemalt 100 m;  looduslike ja/või pool-looduslike alade osatähtsus ei tohi tugialal langeda alla 75%. Lahemaa rahvusparki jääva maastiku osas üldplaneering suuniseid ei anna, kuna täpsed nõuded tulenevad riiklikust kaitse-eeskirjast ja kaitsekorralduskavast. Võsu II ristmiku kõrval on kehtiv Võsu-Käsmu kergliiklustee detailplaneering (kehtestatud 21.05.2015), mille eesmärk oli rajada Võsu alevikku ja Käsmu küla ühendav jalgtee ja jalgrattatee jalgratturitele, rulluisutajatele ja jalakäijatele (Joonis 7). Kõrvalmaanteest eraldatud 3,5 m laiune kergliiklustee rajati Võsu II ristmiku põhjaossa, ristmiku keskosast ca 35 m eemale peale parklaala. Ristmikust ca 300 m kaugusele itta Võsu-Lepispea tee äärde jääb ka Vana- Lepispäe maaüksuse detailplaneering (kehtestatud 2015), millega määrati maatulundusmaale elamumaa ja ärimaa sihtotstarbed. Joonis 7. Võsu II ristmiku lähipiirkonnas kehtestatud detailplaneeringud (Maa-amet, 2024) 13 Kõrvalmaantee 17177 Haljala – Käsmu km 27,012 asuva Võsu II ristmiku liikluskorralduse parendamise põhiprojekti keskkonnamõju hindamise eelhinnang. Alkranel OÜ, 2024. 2.2. Tegevuskavandi paikkonna muude ja käesolevas kontekstis asjakohaste aspektide järgne lühikirjeldus - kaitstavad loodus- ja kultuuriobjektid Käesolevas alampeatükis tuuakse välja eelkõige täiendavat teavet infole, mis on koondunud eelnevatesse peatükkidesse (mh ptk 1.1, 1.2 ja ptk 2 sissejuhatav osa ning 2.1). Teabe koondamisel on lähtutud tegevuse iseloomust ja võimaliku tegevuskoha paikkonna eelduslikult tundlike objektide parameetritest. Kultuurimälestised ja pärandkultuur – Võsu II ristmiku lähipiirkonnas ei asu. Võsu II ristmik jääb Lahemaa rahvuspargi (KLO1000511) alale. Lahemaa rahvuspark on 74 784 ha suurune kaitseala, millest 47 190 ha maismaad. Rahvuspargi kaitse-eesmärk on kaitsta: 1) Põhja-Eestile iseloomulikku loodust ja kultuuripärandit, sealhulgas maastikuilmet, pinnavorme, kaitsealuseid liike ja nende elupaiku, loodus- ja pärandkultuurmaastikke, maastiku üksikelemente, põllumajanduslikku maakasutust ja traditsioonilist rannakalandust, tasakaalustatud keskkonnakasutust, piirkonnale iseloomulikku asustusstruktuuri, taluarhitektuuri ning rahvakultuuri, tagades nende säilimise, taastamise, uurimise ja tutvustamise; 2) elupaigatüüpe, mida nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (EÜT L 2006, 22.07.1992, lk 7-50) nimetab I lisas. Need on veealused liivamadalad (1110), liivased ja mudased pagurannad (1140), rannikulõukad (1150*), laiad madalad lahed (1160), karid (1170), esmased rannavallid (1210), püsitaimestuga kivirannad (1220), väikesaared ning laiud (1620), rannaniidud (1630*), püsitaimestuga liivarannad (1640), eelluited (2110), valged luited (liikuvad rannikuluited ‒ 2120), hallid luited (kinnistunud rannikuluited ‒ 2130*), rusked luited kukemarjaga (2140*), metsastunud luited (2180), luidetevahelised niisked nõod (2190), kuivad liivanõmmed kanarbiku ja kukemarjaga (2320), looduslikult rohketoitelised järved (3150), huumustoitelised järved ja järvikud (3160), jõed ja ojad (3260), kuivad nõmmed (4030), kadastikud (5130), kuivad niidud lubjarikkal mullal (*olulised orhideede kasvualad ‒ 6210), liigirikkad niidud lubjavaesel mullal (6270*), lood (alvarid ‒ 6280*), sinihelmikakooslused (6410), niiskuslembesed kõrgrohustud (6430), lamminiidud (6450), aas-rebasesaba ja ürtpunanupuga niidud (6510), puisniidud (6530*), rabad (7110*), rikutud, kuid taastumisvõimelised rabad (7120), siirde- ja õõtsiksood (7140), nokkheinakooslused (7150), allikad ja allikasood (7160), liigirikkad madalsood (7230), lubjakivipaljandid (8210), liivakivipaljandid (8220), koopad (8310), vanad loodusmetsad (9010*), vanad laialehised metsad (9020*), rohunditerikkad kuusikud (9050), okasmetsad oosidel ja moreenikuhjatistel (sürjametsad ‒ 9060), puiskarjamaad (9070), soostuvad ja soo-lehtmetsad (9080*), rusukallete ja jäärakute metsad (pangametsad ‒ 9180*), siirdesoo- ja rabametsad (91D0*) ning lammi- lodumetsad (91E0*); 3) liike, mida Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/147/EÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta (ELT L 20, 26.01.2010, lk 7-25) nimetab I lisas. Need on kaljukotkas (Aquila chrysaetos), väike-konnakotkas (Aquila pomarina), must-toonekurg (Ciconia nigra), merikotkas (Haliaeetus albicilla), kalakotkas (Pandion haliaetus), kassikakk (Bubo bubo), tutkas (Philomachus pugnax), karvasjalg-kakk (Aegolius funereus), jäälind (Alcedo atthis), nõmmekiur (Anthus campestris), hüüp (Botaurus stellaris), väikeluik (Cygnus columbianus bewickii), laululuik (Cygnus cygnus), põldtsiitsitaja (Emberiza hortulana), laanerähn e kolmvarvas-rähn (Picoides tridactylus), sarvikpütt (Podiceps auritus), metsis e mõtus (Tetrao urogallus), teder (Tetrao tetrix), 14 Kõrvalmaantee 17177 Haljala – Käsmu km 27,012 asuva Võsu II ristmiku liikluskorralduse parendamise põhiprojekti keskkonnamõju hindamise eelhinnang. Alkranel OÜ, 2024.  musträhn (Dryocopus martius), väike-kärbsenäpp (Ficedula parva), herilaseviu (Pernis apivorus), sookurg (Grus grus), laanepüü (Bonasa bonasia), öösorr (Caprimulgus europaeus), värbkakk (Glaucidium passerinum), roo-loorkull (Circus aeruginosus), välja-loorkull (Circus cyaneus), nõmmelõoke (Lullula arborea), punaselg-õgija (Lanius collurio), randtiir (Sterna paradisaea), vööt-põõsalind (Sylvia nisoria), händkakk (Strix uralensis), rukkirääk (Crex crex) ja valge-toonekurg (Ciconia ciconia); 4) liike, mida Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/147/EÜ nimetab II ja III lisas. Need on soopart e pahlsaba-part (Anas acuta), piilpart (Anas crecca), viupart (Anas penelope), sinikael-part (Anas platyrhynchus), punapea-vart (Aythya ferina), tuttvart (Aythya fuligula), merivart (Aythya marila), sõtkas (Bucephala clangula), õõnetuvi (Columba oenas), kühmnokk-luik (Cygnus olor), kalakajakas (Larus canus), tõmmukajakas (Larus fuscus), naerukajakas (Larus ridibundus), tõmmuvaeras (Melanitta fusca), jääkoskel (Mergus merganser), rohukoskel (Mergus serrator), suurkoovitaja (Numenius arquata), hahk (Somateria mollissima), punajalg-tilder (Tringa totanus), kiivitaja (Vanellus vanellus) ja vaenukägu e toonetutt (Upupa epops); 5) liike, mida nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ nimetab II lisas. Need on harilik ebapärlikarp (Margaritifera margaritifera), harilik hink (Cobitis taenia), harilik võldas (Cottus gobio), suur-rabakiil (Leucorrhinia pectoralis), vasakkeermene pisitigu (Vertigo angustior), tiigilendlane (Myotis dasycneme), saarmas (Lutra lutra), suur-mosaiikliblikas (Euphydryas maturna), suur-kuldtiib (Lycaena dispar), rohe-vesihobu (Ophiogomphus cecilia), paksukojaline jõekarp (Unio crassus), jõesilm (Lampetra fluviatilis) ja lõhe (Salmo salar); 6) kaitsealuseid liike, milleks on limatünnik (Sarcosoma globosum), haruline võtmehein (Botrychium matricariifolium), kõdu-koralljuur (Corallorhiza trifida), mõru vesipipar (Elatine hydropiper), väike käopõll (Listera cordata), siberi piimikas (Mulgedium sibiricum), mesimurakas e soomurakas (Rubus arcticus), põhjatarn e norra tarn (Carex mackenziei), hallhaigur (Ardea cinerea), kanakull (Accipiter gentilis), männikäbilind (Loxia pytyopsittacus), niidurüdi e niidurisla (Calidris alpina schinzii), rästas-roolind (Acrocephalus arundinaceus) ja väike-kirjurähn (Dendrocopos minor), ning väänkaela (Jynx torquilla) ja tuttpütti (Podiceps cristatus). Võsu II ristmik jääb rahvuspargi Lahemaa piiranguvööndisse. Lahemaa piiranguvööndi kaitse- eesmärk on pärandkultuurmaastiku, sealhulgas pärandmaastiku, asustusstruktuuri, taluarhitektuuri, miljööväärtuste, ajaloolis-kultuurilise väärtusega hoonete ning loodusdirektiivi elupaigatüüpide, kaitsealuste liikide ja nende elupaikade kaitse. Lahemaa rahvuspargi kaitsekorralduskavas (Keskkonnaamet, 2016) on toodud: Lahemaa piiranguvööndisse, mis on leebema kaitsekorraga (väiksemad ehituspiirangud), on arvatud valdavas enamuses alad, mille hästi säilinud mosaiikselt esineva traditsioonilise pärandmaastiku ja asustusstruktuuri kõrval on oluliselt muutunud asustusstruktuuri ja maakattega piirkondi: kasutusest 26 välja jäänud põllumajandusmaastikel sekundaarsete metsakooslustega alasid, mis omavad eelkõige loodusväärtusi või põõsastikke, mis omavad kõrget taastamispotentsiaali kultuurmaastikena. Piiranguvööndis esineb väiksemate ja/või mosaiiksete kaitstavate piirkondadena (üksikud külad, külaosad) alasid, kus on säilinud traditsioonilised pärandmaastikud, traditsiooniline, algupärane või miljööväärtuslik asustusmuster erinevatest ajalooperioodidest, kõrge väärtusega taluarhitektuur või hoonestus. Lahemaa piiranguvööndi kultuurmaastikes esineb säilinud ajaloolis-kultuurilise väärtusega elemente, esiajaloolisi ja ajaloolisi objekte, ajaloolis- kultuuriliselt tähtsaid paiku. Kõrvuti ajaloolis-kultuurilise väärtusega hoonetega on uusi eluhooneid ja elamualasid. Lisaks varasematele teedele on lisandunud uued õgvendused ja laiendused, mõned vanad teed on suletud. Lahemaa piiranguvööndisse on tsoneeritud nõukogude ajal rajatud kas arvult ja/või mahult suuremaid hoonekomplekse, nende piirkondade 15 Kõrvalmaantee 17177 Haljala – Käsmu km 27,012 asuva Võsu II ristmiku liikluskorralduse parendamise põhiprojekti keskkonnamõju hindamise eelhinnang. Alkranel OÜ, 2024. ajalooline külastruktuur ja miljöö ei ole säilinud. Samuti on seal tootmisalasid, kus asuvad nõukogude ajal rajatud laudad, kalatööstus, saekaatrid jms. Piiranguvöönd ei sea takistusi teede rekonstrueerimiseks. Kuivõrd Lahemaa rahvuspargi kaitse-eesmärgid on seotud Natura 2000 aladega Lahemaa linnuala (RAH0000089) ja Lahemaa loodusala (RAH0000601), on siinkohal asjakohaste liikide ja elupaigatüüpide kirjeldused toodud eelhinnangu ptk-is 3. Järgnevalt kirjeldatakse Lahemaa rahvuspargis asuvaid kaitsealuseid objekte, mis ei kuulu Natura 2000 alade kaitse-eesmärkide alla. Võsu II ristmiku ümber on projekteeritav metsalupaikade looduskaitseala. Projekteeritav looduskaitseala kattub Natura 2000 Lahemaa loodusala metsaelupaigatüüpidega (sh ristmiku ümbrusesse jäävate vanade loodusmetsade (9010*) elupaigatüübiga). Projekteeritav looduskaitseala on määratud vastavalt Keskkonnaameti ettepanekuga Kliimaministeeriumile muuta Natura 2000 võrgustiku loodus- ja linnualadega kattuvate siseriiklike kaitstavate loodusobjektide kaitsekorda selliselt, et loodusdirektiivi I lisas nimetatud metsaelupaigatüübid oleks rangelt kaitstud (moodustada sihtkaitsevöönd, kus on keelatud majandustegevus ja loodusvarade kasutamine). EELIS andmetel (12.08.2024) ristmiku lähipiirkonnas kaitsealuseid taime-, seene- ja samblikeliike ning vääriselupaiku ja muid looduskaitseobjekte ei esine. Lähim kaitsealuse linnu leiukoht on Käsmu lahes kirjuhahki (Polysticta stelleri) leiukoht, mis jääb ristmikust ca 770 m kaugusele. Ristmikust ca 110 m kaugusele jääb nahkhiirlaste (Vespertilionidae sp. (liigini määramata)) leiukoht, mis on määratud toitumisalaks. Antud leiukohas toimus viimane registreeritud vaatlus 2012. aastal. Lisaks asub ristmikust ca 600 m kaugusel nahkhiirlaste leiukoht, kus on märgitud veelendlase (Myotis daubentonii), tõmmu- või habelendlase (Myotis brandtii/mystacinus), pargi- nahkhiire (Pipistrellus nathusii) ja põhja-nahkhiire (Eptesicus nilssonii) esinemine (vt ka Tabel 3). Nahkhiirlased kuuluvad II kaitsekategooriasse ja nende täpne asukoht ei kuulu massiteabevahendites avalikustamisele (Looduskaitseseadus § 53 lg 1). Nahkhiirlaste (Vespertilionidae) kaitse tegevuskava (Keskkonnaamet, 2017) kohaselt toituvad Eesti nahkhiirlased peamiselt putukatest ja ämblikulaadsetest ning eelistatud toitumispaigad on mitmekesise taimestikuga veekogud ja nende kaldapuistud, putukarikkad lagedad alad, metsad ning lineaarsed maastikuelemendid (metsaservad, teed, rajad, sihid jms). Nahkhiirlased talvituvad peamiselt 0−8°C temperatuurivahemikus kõrge õhuniiskusega maa-alustes ruumides ja koobastes, Eesti kliimas puuõõnsusi talvitamiseks ei kasutata. Suvel kasutatakse varjepaikadena peamiselt puuõõnsuseid ja hooneid. Peamisteks ohuteguriteks on nii suviste elupaikade kui ka talvituspaikade hävimine ja kvaliteedi langus, hukkumine tuuleparkides ja liikluses, keskkonnamürgid ning looduslikud mõjutegurid (kisklus, haigused, abiootilised tegurid). Tabel 3. Võsu II ristmikust ca 600 m kaugusel leiduvate nahkhiirlaste paiksus, levik ja arvukus Eestis (Keskkonnaamet, 2017) Liik Veelendlane Põhja- Tõmmulendlane Pargi-nahkhiir nahkhiir Paiksus Paikne Paikne Paikne Rändliik Levik Laialt levinud Laialt levinud Paiguti levinud Laialt levinud Arvukus Arvukas Väga arvukas Keskmine Arvukas 16 Kõrvalmaantee 17177 Haljala – Käsmu km 27,012 asuva Võsu II ristmiku liikluskorralduse parendamise põhiprojekti keskkonnamõju hindamise eelhinnang. Alkranel OÜ, 2024. Liik Veelendlane Põhja- Tõmmulendlane Pargi-nahkhiir nahkhiir Talvituspaigad Koopad, keldrid Koopad, Koopad, keldrid Koopad, keldrid, hooned puuõõnsused, praod kaljudes või müürides Suvised Puuõõnsused, Puuõõnsused, Hooned, Puuõõnsused, varjepaigad keldrid hooned puukoore alused puukoore alused, praod kaljudes või müürides Toitumispaigad Lagendikul, Lagendikul, Lagendikul, Lagendikul, kalda ääres, vee kalda ääres, vee kalda ääres, vee kalda ääres, vee kohal, metsas kohal, metsas kohal, metsas või kohal, metsas või pargis või pargis, pargis või pargis, asulas asulas (hoonete ümbruses) 17 Kõrvalmaantee 17177 Haljala – Käsmu km 27,012 asuva Võsu II ristmiku liikluskorralduse parendamise põhiprojekti keskkonnamõju hindamise eelhinnang. Alkranel OÜ, 2024. 3. Natura 2000 alade eelhindamine Käesolev peatükk on jaotatud erinevateks alamosadeks lihtsustamaks info menetlemist. Natura 2000 alade teemade analüüsil on lähtutud muuhulgas juhenddokumentidest „Juhised Natura hindamise läbiviimiseks loodusdirektiivi artikli 6 lõike 3 rakendamisel Eestis“ (Kutsar jt, 2019) ning „Natura 2000 aladega seotud kavade ja projektide hindamine. Metoodilised suunised elupaikade direktiivi 92/43/EMÜ artikli 6 lõigete 3 ja 4 sätete kohta“ (Euroopa Komisjon, 2021). Samuti on järgitud Lahemaa rahvuspargi kaitsekorralduskava ning muid asjakohaseid materjale. Natura hindamise protsessi põhimõtteline skeem on toodud Joonis 8. Käesolevas dokumendis keskendutakse eelhindamise tasandile. Joonis 8. Natura 2000 ala mõjude kaalumise skeem (Euroopa Komisjon, 2021) 18 Kõrvalmaantee 17177 Haljala – Käsmu km 27,012 asuva Võsu II ristmiku liikluskorralduse parendamise põhiprojekti keskkonnamõju hindamise eelhinnang. Alkranel OÜ, 2024. 3.1. Informatsioon kavandatava tegevuse kohta ja Natura 2000 alad, mida võidakse mõjutada Käesoleva KMH eelhinnangu objektiks on kõrvalmaantee 17177 Haljala – Käsmu km 27,012 asuva Võsu II ristmiku liikluskorralduse parendamiseks põhiprojekti koostamine. Projekti eesmärk on projekteerida Võsu II ristmikule ohutum ja sujuvam liikluskorralduse lahendus ajutistest moodulelementidest ringristmiku rajamisega. Projektist annab täpsema ülevaate ptk 1.2, siinkohal saab esile tuua, et kavand ei ole seotud Natura 2000 alade kaitse-eesmärkidega. Võsu II ristmik asub Lahemaa loodusala (RAH0000601) ja Lahemaa linnuala (RAH0000089) Natura 2000 aladel, mis hõlmavad täielikult ka Lahemaa rahvusparki. Lahemaa loodusala (pindala 74 784 ha), ühtlasi vanim ja suurim rahvuspark Eestis (asutatud 1971). Lahemaa rahvuspark on loodud Põhja-Eestile iseloomuliku looduse ja kultuuripärandi, sealhulgas ökosüsteemide, bioloogilise mitmekesisuse, maastike, rahvuskultuuri ning alalhoidliku looduskasutuse säilitamiseks, uurimiseks ja tutvustamiseks. Kaitstakse metsa-, soo- ja rannaökosüsteeme, samuti poollooduslikke kooslusi (loopealsed), geoloogiamälestisi (balti klint) ning ajaloo- ja arhitektuurimälestisi. Umbes 70% alast on kaetud metsaga. Loodusala kaitse-eesmärkideks on:  I lisas nimetatud kaitstavad elupaigatüübid on veealused liivamadalad (1110), liivased ja mudased pagurannad (1140), rannikulõukad (*1150), laiad madalad lahed (1160), karid (1170), esmased rannavallid (1210), püsitaimestuga kivirannad (1220), väikesaared ning laiud (1620), rannaniidud (*1630), püsitaimestuga liivarannad (1640), eelluited (2110), valged luited (liikuvad rannikuluited - 2120), hallid luited (kinnistunud rannikuluited - *2130), rusked luited kukemarjaga (*2140), metsastunud luited (2180), luidetevahelised niisked nõod (2190), kuivad liivanõmmed kanarbiku ja kukemarjaga (2320), looduslikult rohketoitelised järved (3150), huumustoitelised järved ja järvikud (3160), jõed ja ojad (3260), kuivad nõmmed (4030), kadastikud (5130), kuivad niidud lubjarikkal mullal (*olulised orhideede kasvualad - 6210), liigirikkad niidud lubjavaesel mullal (*6270), lood (alvarid - *6280), sinihelmikakooslused (6410), niiskuslembesed kõrgrohustud (6430), lamminiidud (6450), aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga niidud (6510), puisniidud (*6530), rabad (*7110), rikutud, kuid taastumisvõimelised rabad (7120), siirde- ja õõtsiksood (7140), nokkheinakooslused (7150), allikad ja allikasood (7160), liigirikkad madalsood (7230), lubjakivipaljandid (8210), liivakivipaljandid (8220), koopad (8310), vanad loodusmetsad (*9010), vanad laialehised metsad (*9020), rohunditerikkad kuusikud (9050), puiskarjamaad (9070), soostuvad ja soo-lehtmetsad (*9080), rusukallete ja jäärakute metsad (pangametsad - *9180), siirdesoo- ja rabametsad (*91D0) ning lammi-lodumetsad (*91E0);  II lisas nimetatud liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse, on saarmas (Lutra lutra), tiigilendlane (Myotis dasycneme), harilik hink (Cobitis taenia), harilik võldas (Cottus gobio), jõesilm (Lampetra fluviatilis), lõhe (Salmo salar), suur-mosaiikliblikas (Hypodryas maturna), suur-kuldtiib (Lycaena dispar), suur-rabakiil (Leucorrhinia pectoralis), harilik ebapärlikarp (Margaritifera margaritifera), rohe-vesihobu (Ophiogomphus cecilia), paksukojaline jõekarp (Unio crassus) ja vasakkeermene pisitigu (Vertigo angustior). EELIS andmetel on alal esinevad mõjutegurid: maaharimine, karjatamine, loomakasvatus, metsandus, jalgteed, rajad, jalgrattateed, liiklusteed, maanteed, elektri-ja telefoniliinid, hobikalastus, jahi pidamine ning muu inimtegevuse poolt põhjustatud häirimine. 19 Kõrvalmaantee 17177 Haljala – Käsmu km 27,012 asuva Võsu II ristmiku liikluskorralduse parendamise põhiprojekti keskkonnamõju hindamise eelhinnang. Alkranel OÜ, 2024. Ristmiku ümbruses olevad elupaigatüübid on toodud Joonis 9. 0-elupaigatüübi puhul on tegemist hävinenud koosluse või alaga, millel ei ole elupaigatüübi tunnuseid. Joonis 9 alusel on ristmikul sisuline seos vaid elupaigatüübiga vanad loodusmetsad (9010*), teistele loodusala kaitse-eesmärgiks olevatele elupaigatüüpidele (sh ristmiku ümbruses) on mõju arvestades kavandatava tegevuse iseloomu ja kaugust välistatud ning neid elupaigatüüpe täiendavalt (allpool) ei käsitleta. Joonis 9. Lahemaa loodusala elupaigatüübid Võsu II ristmiku ümbruses (EELIS 12.08.2024; elupaigatüüpidel esitatud väärtushinnang- A väga kõrge väärtus, B- kõrge väärtus, C- keskmine väärtus) Võsu II ristmik on ümbritsetud vanade loodusmetsade (9010*) elupaigatüübist, millel on väga kõrge väärtus (A). EELIS kaardikihil ulatub elupaigatüübi piir ristmiku lõuna- ja idaküljel kohati ristmikuni (Joonis 10). Ristmikuga ristuvate teede ja elupaigatüübi metsaala vahel on mõnemeetrine kraavideta haljasala riba, kus ei kasva puid ega põõsaid (vt ka Joonis 2). Järgnevalt on toodud käsitletava elupaigatüübi kirjeldus, ohutegurid ja meetmed ning kaitse-eesmärgid (Tabel 4). 20 Kõrvalmaantee 17177 Haljala – Käsmu km 27,012 asuva Võsu II ristmiku liikluskorralduse parendamise põhiprojekti keskkonnamõju hindamise eelhinnang. Alkranel OÜ, 2024. Joonis 10. Võsu II ristmiku äärde jääv vanad loodusmetsad (9010*) elupaigatüübi piirid (EELIS, 12.08.2024) Lahemaa linnuala (RAH0000089) pindala on kokku 74 784 ha, millest maismaa pindala 47 177 ha (haakub põhimõtteliselt varem kirjeldatud loodusalaga). Maismaal tähelepanuväärseks pinnavormiks Põhja-Eesti klint, mis sisemaise astanguna moodustab selgelt jälgitava klindiorgude ja -lahtedega tugevasti liigestatud piiri klindiesise madaliku ja Põhja-Eesti lavamaa vahel. Linnualast umbes kolmandiku hõlmab Soome laht. Linnuala on unikaalne ka inimasustuse tiheduse, järjepidevuse ja vanuse poolest, mis annab alale kõrge ajaloolis- kultuurilise väärtuse. EELIS andmetel on alal esinevad mõjutegurid loomakasvatus, hobikalastus, metsandus, karjatamine, maaharimine, elektri-ja telefoniliinid, jahi pidamine, jalgteed, rajad, jalgrattateed, liiklusteed, maanteed ning muu inimtegevuse poolt põhjustatud häirimine. Põhiline oht loopealsetele ja rannikuäärsetele niitudele on võsastumine, kui niitmine lõpetatakse. Linnuala liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse, on kanakull (Accipiter gentilis), rästas-roolind (Acrocephalus arundinaceus), karvasjalg-kakk (Aegolius funereus), jäälind (Alcedo atthis), soopart e pahlsaba-part (Anas acuta), piilpart (Anas crecca), viupart (Anas penelope), sinikael- part (Anas platyrhynchos), nõmmekiur (Anthus campestris), kaljukotkas (Aquila chrysaetos), väike-konnakotkas (Aquila pomarina), hallhaigur (Ardea cinerea), punapea-vart (Aythya ferina), tuttvart (Aythya fuligula), merivart (Aythya marila), laanepüü (Bonasa bonasia), hüüp (Botaurus stellaris), kassikakk (Bubo bubo), sõtkas (Bucephala clangula), niidurisla e rüdi e niidurüdi (Calidris alpina schinzii), öösorr (Caprimulgus europaeus), mustviires (Chlidonias niger), valge-toonekurg (Ciconia ciconia), must-toonekurg (Ciconia nigra), roo-loorkull (Circus aeruginosus), välja-loorkull (Circus cyaneus), õõnetuvi (Columba oenas), rukkirääk (Crex crex), väikeluik (Cygnus columbianus bewickii), laululuik (Cygnus cygnus), kühmnokk-luik (Cygnus olor), väike-kirjurähn (Dendrocopos minor), musträhn (Dryocopus martius), põldtsiitsitaja (Emberiza hortulana), väike-kärbsenäpp (Ficedula parva), värbkakk (Glaucidium passerinum), sookurg (Grus grus), merikotkas (Haliaeetus albicilla), väänkael (Jynx torquilla), punaselg-õgija (Lanius collurio), kalakajakas (Larus canus), tõmmukajakas (Larus fuscus), naerukajakas (Larus 21 Kõrvalmaantee 17177 Haljala – Käsmu km 27,012 asuva Võsu II ristmiku liikluskorralduse parendamise põhiprojekti keskkonnamõju hindamise eelhinnang. Alkranel OÜ, 2024. ridibundus), männi-käbilind (Loxia pytyopsittacus), nõmmelõoke (Lullula arborea), tõmmuvaeras (Melanitta fusca), jääkoskel (Mergus merganser), rohukoskel (Mergus serrator), suurkoovitaja (Numenius arquata), kalakotkas (Pandion haliaetus), herilaseviu (Pernis apivorus), tutkas (Philomachus pugnax), laanerähn e kolmvarvas-rähn (Picoides tridactylus), roherähn e meltsas (Picus viridis), sarvikpütt (Podiceps auritus), tuttpütt (Podiceps cristatus), hahk (Somateria mollissima), randtiir (Sterna paradisaea), händkakk (Strix uralensis), vööt- põõsalind (Sylvia nisoria), teder (Tetrao tetrix tetrix), metsis (Tetrao urogallus), punajalg-tilder (Tringa totanus), vaenukägu e toonetutt (Upupa epops) ja kiivitaja (Vanellus vanellus). Võsu II ristmiku lähialal ja vahetus ümbruskonnas linnuala kaitse-eesmärgiks olevaid linnuliikide leiukohti teada ei ole (EELIS andmetel). Seega eraldi liikide leiukohti koos ohutegurite ja kaitse-eesmärkidega alljärgnevalt ei esitleta. Tabel 4. Võsu II ristmiku lähialal olev Lahemaa loodusala elupaigatüüp (EELIS, Lahemaa loodukaitseala kaitsekorralduskava (Keskkonnaamet, 2016)) Elupaigatüüp, pindala jm Ohutegurid ja meetmed Kaitse-eesmärk asjakohase kirjeldus Vanad loodusmetsad (9010*) Ohutegurid – Kuivendamine, Pikaajaline: vanad Pindala 7726 ha, esinduslikkus A. ehitamine. loodusmetsad on Hõlmab looduslikke vanu metsi, Meetmed – olemasolevate säilinud 7726 ha aga ka looduslike häiringute kuivendussüsteemide esinduslikkusega A. aladele uuenevaid igas hooldamisest hoidumine, Kaitsekorraldusperioodi vanuseastmes puistuid. lubatud on teega piirnevate kaitse-eesmärk: vanad Looduslikud vanad metsad kraavide hoiutööd. Ehituse loodusmetsad on esindavad vähese inimmõjuga teadlik suunamine. säilinud või üldse igasuguse inimmõjuta sihtkaitsevööndites ja tasakaalulisi kooslusi ehk siis reservaatides 7486,6 ha suktsessioonirea hiliseid esinduslikkusega B staadiume. Metsad on kindlasti maastikuliselt järjepidevad 3.2. Kavandatava tegevuse mõju prognoosimine Natura 2000 aladele Kavandatava tegevuse mõjuala eeldusi näitas eelneva ptk-i tabel, kuhu oli esile toodud asjakohane elupaigatüüp, mis seostus enim käsitletava tegevusega. Järgnevas tabelis on välja toodud kokkuvõte võimalikest ohtudest elupaigatüübile seoses kavandatava tegevusega. Tabel 3.2. Kokkuvõte võimalikest ohtudest loodusala asjakohasele elupaigatüübile seoses kavandatava tegevusega. Elupaigatüüp Mõju/oht Selgitus Lahemaa loodusala Vanad loodusmetsad Puudub Elupaigatüüp piirneb ristmiku ja sellega ristuvate (9010*) teedega. Elupaigatüübi metsaeraldised jäävad mustika ja karusambla-mustika kasvukohatüüpidega liivase aluspinnasega metsaeraldistesse. Teega külgnevad külgkraavid puuduvad. Uusi kraave, truupe ja teisi veerežiimi muutvaid objekte ehitustööde käigus ei rajata. Ristmiku ja parklaala vahele rajatakse lokaalne kraav, mis elupaigatüübi veerežiimi ei mõjuta. 22 Kõrvalmaantee 17177 Haljala – Käsmu km 27,012 asuva Võsu II ristmiku liikluskorralduse parendamise põhiprojekti keskkonnamõju hindamise eelhinnang. Alkranel OÜ, 2024.  Elupaigatüüp Mõju/oht Selgitus Kavandataval tegevusel ei ole mõju elupaigatüübi ohuteguriks olevale kuivendamisele. Kaitsekorralduskava kohaselt on lubatud teega piirnevate kraavide hoiutööd. Ehitustööde käigus, sh parklaalal ja ristmikuga külgnevate teede ääres puid ja põõsaid ei raiuta, seega puudub negatiivne mõju elupaigatüübi taimestikule. Teetöödega freesitakse olemasolev asfaltkate, eemaldatakse katendite alt pinnas ning paigaldatakse uus asfaltkate, seejuures jäädakse olemasoleva tee piiridesse. Teetööde lõpus nõlvad haljastatakse ning taastatakse haljasalade endine olukord. Kavandataval tegevusel puudub mõju elupaigatüübi sidususele, kuivõrd elupaigatüüpi lõikavaid või takistavaid uusi objekte ei rajata. Tegevus ei takista kaitse-eesmärgi täitmiseks ettenähtud meetmete rakendamist 3.3. Natura 2000 alade eelhindamise tulemused ja järeldus Peatükkide 3.1 ja 3.2 alusel ei fikseeritud negatiivseid ohtusid hinnatud kavast tulenevalt Natura 2000 alade (loodus- ja linnualal) kaitse-eesmärkide täitmisele, mistõttu ei ole vajadust läbi viia Natura 2000 alade kohast täis- ehk asjakohast hindamist. Seega järeldub, et objektiivsetel alustel mõju eeldusi analüüsitud loodusala ja linnuala eesmärkidele ei ole. Siiski toob töö koostaja siinkohal välja veel järgnevat, toetudes Euroopa Komisjoni juhisele (2021), et hinnangud tuleb üle vaadata, kui kava või projekti ettevalmistamise käigus muudetakse või täiendatakse. Nt senisega võrreldes suureneb projekti ala või muudetakse kavandatava tegevuse tehnoloogilist lahendust, Natura 2000 ala väärtuste ja eesmärkide mõjutamise eelduste kontekstis. 23 Kõrvalmaantee 17177 Haljala – Käsmu km 27,012 asuva Võsu II ristmiku liikluskorralduse parendamise põhiprojekti keskkonnamõju hindamise eelhinnang. Alkranel OÜ, 2024. 4. Tegevusega eeldatavalt kaasneva mõju prognoos ja KMH algatamise vajalikkuse määramine Peatüki sisustamisel tuginetakse eelhinnangu ptk-idele 1-3. Hinnangud on antud, arvestades nii otsese, kui ka kaudse mõju suurust ja ruumilist ulatust (nt geograafiline või mõjutatavate (inimesed vm) hulk) ning võimalikkust, tugevust, kestvust, sagedust ja pöörduvust, sh kumulatiivsust ja koosmõju, samuti ka õnnetuste esinemise võimalikkust (ka alad, kus õigusaktidega kehtestatud nõudeid on ületatud või võidakse ületada). Alljärgnev (teemad (sh KeHJS § 61 lg 5 põhjal)) kirjeldab, kui tuvastatakse, tegevuse elluviimisega seotud olulisi keskkonnaprobleeme ehk negatiivseid mõjusid (mh koos muude mõjualas toimuvate ja/või planeeritavate tegevustega) ja mõjude (ebasoodne olustik) tõhusa ennetamise, vältimise, vähendamise ja leevendamise täiendavaid võimalusi (määratakse vajadusel). Peatükis 4.10 võetakse kokku tulemused ehk antakse suunised KMH algatamise vajalikkuse või mittevajalikkuse osas. 4.1. Maa ja maakasutus Projekti eesmärgiks on projekteerida olemasolevale Võsu II ristmikule ohutum ja sujuvam liikluskorralduse lahendus. Vastavalt põhiprojekti koostamise tehnilisele kirjeldusele peab kavandatav tulemus mahtuma geomeetriliselt olemasoleva konstruktsiooni piiridesse ehk maad ristmikul ja sellega piirnevatel aladel ei muudeta. Piirkonnas on väljakujunenud maakasutus, mille olulisi muutusi piiravad muuhulgas looduskaitselised piirangud. Tegevuse elluviimine ei mõjuta maad ja maakasutust pikemas perspektiivis negatiivselt, pigem toetab see Käsmu küla, Võsu aleviku ja teiste alade ning laiemalt piirkonna ruumilist sidusust ning loob juurdepääsu strateegilistes dokumentides ette nähtud arendusaladele ja -objektidele. 4.2. Maastik (sh pinnavormid) Ristmiku ümbruses, eelkõige ristmiku või selle kõrval oleva parklaalal, mõjutatakse teetöödega vähesel määral pinnavorme, kuid tegevus ei kutsu esile üldise maastiku (sh pinnavormide) olulist ebasoodsat mõjutamist, sh ka naabrusalade kontekstis. 4.3. Maavarade kasutus Kavandatava tegevusega kasutatakse maavarasid ristmiku osas, samas materjali kasutus on eesmärgistatud (mh tuginedes kõrgematele arengudokumentidele, vt ptk 2.1). Teetööde käigus on võimalik kasutada ka eemaldatud freespuru. Teadaolevalt ei kasutata maavarasid mahus, mis võiks lähipiirkonna või regiooni maavarade kasutamise võimalusi (nt muude objektide arendamisel) laiemalt mõjutada. 4.4. Muld ja pinnas, ressursikasutus (sh energiakasutus), jäägid ja heited ning jäätmeteke Kavandatav tegevus ei mõjuta asjakohase teemavaldkonnaga seotud aspekte negatiivselt (tulenevalt ka taustainfost ptk-ides 1 ja 2). Kavandatava tegevuse eesmärk on liiklusohutuse suurendamine, mis aitab pigem pikas perspektiivis edendada positiivset ressursikasutust, mh minimeerides õnnetusi ja neist tulenevaid potentsiaalseid jäätmeid või uute autode 24 Kõrvalmaantee 17177 Haljala – Käsmu km 27,012 asuva Võsu II ristmiku liikluskorralduse parendamise põhiprojekti keskkonnamõju hindamise eelhinnang. Alkranel OÜ, 2024. kasutuselevõttu. Energiat kasutatakse masinate ja seadmete kasutamiseks tavapärases mahus. Põhiprojekti üldosa seletuskirjas on ette nähtud meetmed masinatest ja seadmetest tuleneva pinnase ja põhjavee reostumise vältimiseks ning tekkivate jäätmete (sh ohtlike jäätmete) kogumisele ja üleandmisele. Tegevuse käigus ei teki jäätmeid, mille reeglitepäraseks käitlemiseks ei oleks ressursse või toimivaid lahendusi. Seega täiendavaid ohufaktoreid siinkohal välja tuua ei saa. Sellegipoolest on vaja ehitustööaegsete ohtude esinemise võimalusi (vastavale teemavaldkonnale) täiendavalt minimeerida, seejuures järgides seadusest tulenevaid nõudeid. Kokkuvõtvalt ei tuvastatud olulise ebasoodsa ehk negatiivse mõju eelduseid, kuid käsitletud ptk-s esitatu tõttu tuleb järgida projekti edasisel realiseerimisel (suunamaks mh teadaolevate tegevuste efektiivsemat/ohutumat kulgemist) järgnevat:  tööde piirkonnas peavad olema prügikonteinerid. Jäätmed, mida tulenevalt nende iseloomust konteinerisse ei ladustata, tuleb ladustada selleks määratud ajutisse ladustamiskohta. Materjalid, mida tee rekonstrueerimistööde käigus uuesti ei kasutata, tuleb ehitusalalt ära transportida esimesel võimalusel ning käidelda vastavalt jäätmeseaduses kirjeldatud viisil. Samuti tagada jäätmeseaduses ja keskkonnaministri 21.04.2004 määruses nr 21 „Teatud liiki ja teatud koguses tavajäätmete, mille vastava käitlemise korral pole jäätmeloa omamine kohustuslik, taaskasutamise või tekkekohas kõrvaldamise nõuded“ toodud nõuete järgimine. 4.5. Märgalad, jõeäärsed alad, jõesuudmed, rannad ja/või kaldad ning veestik (sh põhjavesi (veeressurss) ja merekeskkond), sh oht keskkonnale Alal ei asu märgalasid ega veekogusid nagu jõed ja järved, mida kavandatav tegevus mõjutaks. Võsu II ristmikust jääb Käsmu laht ca 300 m kaugusele põhja ning kavandatav tegevus merekeskkonda ei mõjuta. Kavandatava tegevus ei jää üleujutusohuga alale. Kavandatav tegevus ei seondu teguritega, mis on survefaktoriteks vastavate kogumite hea seisundi saavutamisele. Samuti ei teki täiendavaid olulisi ohufaktoreid kavandatavast tegevusest. Piirkonnas on põhjavesi looduslikult väga hästi kaitstud maapinnalt lähtuva punkt- või hajureostuse suhtes. Seega puuduvad eeldused olulise negatiivse mõju tekkeks. 4.6. Õhk ja kliima (sh oht keskkonnale) Inimeste tervise vaatest on liikluse poolt põhjustatud õhukvaliteeti mõjutavate saasteainete osas suurte liikluskoormustega teedel oluline tähelepanu pöörata eriti peenetele osakestele (PM2,5), peenosakestele (PM10) ja gaasilistele saasteainetele nagu lämmastikdioksiid (NO2), vääveldioksiid (SO2) ja süsinikmonooksiid (CO). Kõrges kontsentratsioonis pikaajaline kokkupuude nimetatud saasteainetega kahjustab hingamiselundeid ning võib halvimal juhul viia enneaegse surmani. Õhusaaste temaatikat reguleerivad nt rahvatervise seadus, atmosfääriõhu kaitse seadus ja keskkonnaministri 27.12.2016 määrus nr 75 „Õhukvaliteedi piir- ja sihtväärtused, õhukvaliteedi muud piirnormid ning õhukvaliteedi hindamispiirid“. OÜ Eesti Keskkonnauuringute Keskus teostas Tallinn-Pärnu-Ikla maantee Topi-Kanama vahelisel lõigul 2020. aastal õhusaaste mõõtmised. Teeregistri kaardirakenduse alusel oli antud teelõigul aasta keskmine ööpäevane liiklussagedus 19 048 sõidukit (loendatud 2020 a). 2020. a tehti vahetult maantee ääres õhukvaliteedi pidevmõõtmiseid (perioodidel 31.01.2020- 02.03.2020 ja 04.06.2020-06.07.2020), kus lisaks gaasiliste saasteainete (NO, NO2, SO2, CO) ja tahkete osakeste (PM2,5) automaatmõõtmistele koguti õhust peenosakeste (PM10) ööpäevakeskmised proovid, millelt analüüsiti raskmetallide (As, Cd, Ni, Pb, Cr, Cu, Zn, V) ja süsiniku (EC/OC) sisaldust ning ioonilist (SO42-, Cl-, Na+, K+, Mg2+, NH4+, Ca2+) koostist. 25 Kõrvalmaantee 17177 Haljala – Käsmu km 27,012 asuva Võsu II ristmiku liikluskorralduse parendamise põhiprojekti keskkonnamõju hindamise eelhinnang. Alkranel OÜ, 2024. Uuringu kokkuvõttes tõdeti, et õhu saastatuse seisukohalt olid saasteainete kontsentratsioonid mõõtepunktis üldiselt madalad, seda nii gaasiliste saasteainete kui ka raskmetallide, ioonide ja EC/OC osas. Mõõtmistulemuste põhjal võis õhukvaliteedi taseme piirkonnas lugeda heaks, kuna kehtestatud õhukvaliteedi piirväärtuseid ei ohustatud. Arvestades eelnevat ning asjaolu, et käesoleval juhul on liiklussagedused kordades väiksemad eeltoodust, siis ei ole ebasoodsat mõju ette näha. Ehitusaegse tolmu vältimiseks on projektis ette nähtud meetmed: vajadusel tolmavate materjalide niisutamine ja teehooldetööd ning rehvide puhastamine. Seega võib eelnevast järeldada, et ristmikul ja sellega ristuvatel teelõikudel toimuv ehitustegevus ja ehitusjärgne liiklus ei põhjusta piirnevatele elamutele/maakasutajatele õhusaastet, millega kaasneks negatiivne (ebasoodne) mõju. Ka ei mõjuta projekti elluviimine ja edasine projektlahenduse ekspluateerimine lokaalset või ka laiemalt kliima parameetreid negatiivselt. Kokkuvõtvalt ei ole ette näha negatiivsete (ebasoodsate) mõjude avaldumist ning ei ole vajalik määrata ka täiendavaid meetmeid. 4.7. Looduslik mitmekesisus (loomastik ja taimestik ning metsad) ja kaitstavad loodusobjektid Võsu II ristmik asub rohevõrgustiku tuumalal T1 (vt ptk 2.1). Arvestades, et tegemist on juba olemasoleva taristu rekonstrueerimisega (sh ei muudeta maakasutust), pole ette näha võimalikku tugiala killustumist, võrgustiku elementide suuruse ja maakattetüübi muutust ega loodusliku ala pindala sisulist ehk täiendavat vähenemist. Kavandatava tegevuse mõju Natura 2000 võrgustiku alale on hinnatud ptk-is 3. Võsu II ristmik asub Lahemaa rahvuspargi (KLO1000511) alal (vt ptk 2.2), mis kattub Natura 2000 aladega Lahemaa loodusala (RAH0000601) ja Lahemaa linnuala (RAH0000089). Kuivõrd rahvuspargi kaitse-eesmärkideks olevate elupaikade kaitse on seotud Natura 2000 alaga, on siinkohal asjakohaste elupaigatüüpide mõjude eeldused (mh soodsuse tagamise tingimused tulenevad Natura 2000 alade nõuetest) samad Natura 2000 alades esitatud teabega (st hinnanguid siinkohal ei korrata). Ptk 2.2 on looduskaitsealuste liikidena (ümbruses) eraldi veel välja toodud nahkhiirlasi, kuid nende leiupaik jääb juba mitte projekti lähialasse, vaid laiemasse piirkonda. Seega puuduvad ka mõju või selle ohu eeldused vastavatele ptk 2.2 nimetatud nahkhiirlaste liikidele. 4.8. Elanikkond (sh tiheasustusalad), inimese tervis, heaolu ja vara (sh geograafiline ala ja eeldatavalt mõjutatav elanikkond) ning kultuuripärand ja arheoloogilised väärtused (vastupanuvõime) – mh müra, vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus ja lõhn Kavandataval tegevusel ei ole negatiivset mõju maakonnaplaneeringuga määratud ristmiku alale jäävatele Lahemaa väärtalale ja maakondlikule puhkealale. Ristmiku liikluskorralduse parendamine toetab strateegilistes dokumentides seatud eesmärke, kuna sellega tagatakse Käsmu küla ja Võsu aleviku ning seal asuvate teenuste kättesaadavus ning parandatakse sidusust Lahemaa piirkonna turismiobjektide vahel. Lisaks, otsene mõju kultuurimälestistele ja pärandkultuurile puudub, kuna neid kavandatava tegevuse alal või lähiala ei leidu (vt ka ptk 2.2). Kavandatava tegevuse eesmärk on parandada Võsu II ristmiku liiklusohutust, millel on otsene positiivne mõju inimeste tervisele. Kavandatav tegevus ei takista liikumist ristmikust põhja jääval kergliiklusteel, seega säilib ohutu keskkond jalakäijatele ning teistele kergliiklejatele. 26 Kõrvalmaantee 17177 Haljala – Käsmu km 27,012 asuva Võsu II ristmiku liikluskorralduse parendamise põhiprojekti keskkonnamõju hindamise eelhinnang. Alkranel OÜ, 2024. Tegevus on kooskõlas valla arengukavaga ning toetab transpordi ja liikuvuse arengukava eesmärke (vt ka ptk 2.1). Ehitustööde käigus võib tekkida müra, vibratsiooni, lõhna ja valguse häiringuid, mis ulatuvad ristmiku kõrval asuvatele aladele, kuid mitte lähimate elamuteni. Häiringud on lühiajalised ja ei vaja seniste andmete alusel täiendavaid meetmeid (arvestades mh asustuse paiknemist ning töödega kavandatavate muudatuste mastaapi). Ehitustööde käigus võib esineda liikluskorralduse ajutist muutmist ning teel liiklemine võib olla piiratud, kuid liiklust saab korraldada ehitustööde ajal selliselt, et see ei takista kohalike elanike liiklemist ning puuduksid olulised häiringud piirkonna ettevõtetele ja asutustele. Kuna Käsmu külani on ligipääs ainult mööda Haljala-Käsmu teed (17177), on projektis arvestatud, et ehitustööde ajal tuleb tagada vähemalt läbipääs Käsmu suunas. Kokkuvõtvalt ei tuvastatud olulise ebasoodsa ehk negatiivse mõju eelduseid, kuid käsitletud ptk-s esitatu tõttu tuleb järgida projekti edasisel realiseerimisel (suunamaks mh teadaolevate tegevuste efektiivsemat/ohutumat kulgemist) järgnevat:  Liikluskoormus on piirkonnas suurim suvisel perioodil, mistõttu on mõistlik liikluskorraldust muutvad tööd planeerida võimalusel suvitusperioodi välisele ajale. 4.9. Suurõnnetuse, katastroofi ning piiriülesuse aspektid Kavandatava tegevusega seoses ei kaasne täiendavaid ohtlikke olukordi (suurõnnetusi/katastroofe) ega ka riigipiiriüleseid mõjusid. Seega ei lisa tegevus täiendavaid ohtusid tavapärasesse keskkonda. 4.10. KMH algatamise vajalikkus ning seisukohtade küsimise suunised Eelhinnangu andmine on menetlusetapp, mille alusel otsustatakse KMH algatamine või algatamata jätmine. Lähtudes ptk-s 3 ning 4.1-4.9 esitatud infost, ei ole Võsu II ristmiku liikluskorralduse parendamisega olulise negatiivse ehk ebasoodsa keskkonnamõju avaldumist ette näha. Kavandatava tegevuse elluviimisel on võimalik rakendada ptk-ides 4.4 ja 4.8 välja toodud tingimusi/suuniseid (eeskätt riskide ilmnemise tõenäosuste maandamiseks). Eraldi ja täiendavate seiremeetmete määramist ei peeta siinkohal asjakohaseks. Eeltoodu alusel asub eelhinnangu teostanud meeskond seisukohale, et KMH protsessi algatamiseks vajadus puudub. Käesolev dokument on otsustajatele (siinkohal eelkõige Transpordiametile) siiski vaid töövahendiks lõplike seisukohtade andmiseks. Otsustaja saab otsustada ka dokumendi esitatud tingimuste/soovituste/suuniste rakendamise üle, va juhtudel, kus õigusruum ei sätesta teisiti (nt looduskaitselised aspektid (kui need on seatud), seonduvalt liikide ja nende elupaikade soodsuse tagamisega). Enne KMH algatamise või algatamata jätmise üle lõplikku otsustamist, tuleb vastava otsuse eelnõu ja eelhinnangu osas küsida seisukohta asjaomastelt asutustelt, nende olemasolul. Projekti koostamisel on juba koostööd tehtud ametkondadega (mh Keskkonnaamet), kellede osas võiks kaaluda terminit „asjaomane asutus“. Eelhinnangu läbiviimisel ei ilmnenud märkimisväärseid uusi asjaolusid, mis täiendaksid varasema koostööga omandatud teavet. Samas on siinkohal siiski asjakohane kaaluda Keskkonnaameti kaasamist KMH algatamise / mitte algatamise otsuse eelnõu tagasisidestamisesse. Edasine otsustusprotsessi täpsem suunamine ja korraldamine on samas otsustaja ehk Transpordiameti pädevuses. 27 Kõrvalmaantee 17177 Haljala – Käsmu km 27,012 asuva Võsu II ristmiku liikluskorralduse parendamise põhiprojekti keskkonnamõju hindamise eelhinnang. Alkranel OÜ, 2024. Kokkuvõte Käesoleva KMH eelhinnangu objektiks on kõrvalmaantee 17177 Haljala – Käsmu km 27,012 asuva Võsu II ristmiku liikluskorralduse parendamiseks põhiprojekti koostamine. Projekti eesmärk on projekteerida Võsu II ristmikule ohutum ja sujuvam liikluskorralduse lahendus ajutistest moodulelementidest ringristmiku rajamisega. Kuna kavandatav katendi (taastus)remont jääb olemasoleva konstruktsiooni piiridesse, siis tööde iseloomu arvestades projekteerimistingimuste ja ehitusloa menetluste läbi viimist ei ole kavandanud. Võsu II ristmik jääb Lahemaa rahvuspargi Lahemaa piiranguvööndisse ja asub Natura 2000 Lahemaa loodusalal ja Lahemaa linnualal, mistõttu koostati ristmiku projekteerimise protsessis KMH eelhinnang (sh Natura eelhindamine), et selgitada välja planeeritava tegevuse mõjusid. Eelhinnang jagunes nelja osasse. Ptk 1 ja 2 andsid ülevaate kavandatavast tegevusest ning selle ümbrusest. Ptk 3-s analüüsiti Natura 2000 alade mõjutamise eelduseid (ohte kaitse-eesmärkidele ei tuvastatud). Natura 2000 alade eelhindamise tulemusena ei fikseeritud negatiivseid ohtusid hinnatud kavast tulenevalt Natura 2000 alade (loodus- ja linnualal) kaitse-eesmärkide täitmisele, mistõttu ei ole vajadust läbi viia Natura 2000 alade kohast täis- ehk asjakohast hindamist. Ptk-is 4 läbiti muude aspektide kohane mõju eelduste analüüs, kus kavandatava tegevuse olulist ebasoodsat mõju ei tuvastatud. Eeskätt riskide ilmnemise tõenäosuste maandamiseks toodi välja tingimused/suunised ptk-is 4.4 jäätmete ladustamiseks ja käitlemiseks ning ptk-is 4.8 liikluskorraldust muutvate tööde planeerimiseks. Eraldi ja täiendavate seiremeetmete määramist ei peeta siinkohal asjakohaseks. Eeltoodu alusel asub eelhinnangu teostanud meeskond seisukohale, et KMH protsessi algatamiseks vajadus puudub. Käesolev dokument on otsustajatele (siinkohal eelkõige Transpordiametile) siiski vaid töövahendiks lõplike seisukohtade andmiseks. Otsustaja saab otsustada ka dokumendi esitatud tingimuste/soovituste/suuniste rakendamise üle. Enne KMH algatamise või algatamata jätmise üle lõplikku otsustamist, tuleb vastava otsuse eelnõu ja eelhinnangu osas küsida seisukohta asjaomastelt asutustelt, nende olemasolul. Projekti koostamisel on juba koostööd tehtud ametkondadega (mh Keskkonnaamet), kellede osas võiks kaaluda terminit „asjaomane asutus“. Eelhinnangu läbiviimisel ei ilmnenud märkimisväärseid uusi asjaolusid, mis täiendaksid varasema koostööga omandatud teavet. Samas on siinkohal siiski asjakohane kaaluda Keskkonnaameti kaasamist KMH algatamise / mitte algatamise otsuse eelnõu tagasisidestamisesse. Edasise otsustusprotsessi täpsem suunamine ja korraldamine on otsustaja ehk Transpordiameti pädevuses. 28 Kõrvalmaantee 17177 Haljala – Käsmu km 27,012 asuva Võsu II ristmiku liikluskorralduse parendamise põhiprojekti keskkonnamõju hindamise eelhinnang. Alkranel OÜ, 2024. Kasutatud allikad Esitatud olulisim materjalide loetelu (arvestades ka varasemas dokumendis esitatud ehk juba teostatud viitamisi nt õigusaktidele jms, mida siinkohal tingimata ei dubleerita): 1. EELIS, 12.08.2024. Keskkonnaagentuur 2. Euroopa Komisjon, 2021. Natura 2000 aladega seotud kavade ja projektide hindamine. Metoodilised suunised elupaikade direktiivi 92/43/EMÜ artikli 6 lõigete 3 ja 4 sätete kohta (2021/C 437/01) 3. Haljala valla arengukava 2023-2038 ja eelarvestrateegia 2024-2027 (2023) 4. Haljala valla üldplaneering, algatatud 2017 (eelnõu 07.10.2022) 5. Keskkonnaamet, 2016. Lahemaa rahvuspargi kaitsekorralduskava 6. Keskkonnaamet, 2017. Nahkhiirlaste (Vespertilionidae) kaitse tegevuskava 7. Keskkonnaministeerium, 2017. Keskkonnamõju hindamise eelhinnangu andmise juhend 8. Keskkonnaministeerium, 2022. Ida-Eesti vesikonna veemajanduskava 2022-2027 9. Kutsar, R., Eschbaum, K., Aunapuu, A. 2019. Juhised Natura hindamise läbiviimiseks loodusdirektiivi artikli 6 lõike 3 rakendamisel Eestis. Tellija: Keskkonnaamet. 10. Lääne-Viru maakonnaplaneering 2030+, 2019 (muudetud 2022) 11. Maa-ameti kaardirakendused, 2024 12. Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium, 2021. Transpordi ja liikuvuse arengukava 2021-2035 13. Vihula valla üldplaneering, 2003 (üle vaadatud 2015) 29 Kõrvalmaantee 17177 Haljala – Käsmu km 27,012 asuva Võsu II ristmiku liikluskorralduse parendamise põhiprojekti keskkonnamõju hindamise eelhinnang. Alkranel OÜ, 2024.  Keskkonnaamet [email protected] Roheline 64 Meie 21.08.2026 nr 8-1/24-022/14751-1 80010, Pärnu Riigitee 17177 Haljala-Käsmu tee km 27,012 asuva ristmiku ümberehitamiseks ehitusloa ja KMH algatamata jätmise otsuse eelnõu kooskõlastamiseks esitamine Transpordiamet algatas pp.kk.2026 tee ehitusloa andmise menetluse riigitee 17177 Haljala-Käsmu tee km 27,012 asuva ristmiku ümberehitamiseks. Tee ehitustööd toimuvad 2026. aastal vastavalt Aarens Projekt OÜ tööle nr P-40/2026 „Riigitee 17177 Haljala-Käsmu tee km 27,012 Võsu II ristmiku muudatusprojekt". Projekti eesmärk on olemasoleva riigitee 17177 Haljala-Käsmu tee km 27,012 paikneva ristmiku ümberehitamine ringristmikuks liiklusohutuse taseme tõstmise eesmärgil. Projektiga on võimalik tutvuda digitaalselt: https://pilv.transpordiamet.ee/s/v19a14wUU0Dx5kV Ehitusseadustiku § 42 lg 7 ning keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 11 lg 10 alusel esitame teile kooskõlastamiseks ehitusloa ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise otsuse eelnõu. Palume teie seisukoht esitada hiljemalt 31.08.2026 e-posti aadressile [email protected]. Kui nimetatud tähtajaks ei ole seisukohta esitatud ega ole taotletud tähtaja pikendamist, loetakse ehitusseadustiku § 42 lõike 9 alusel ehitusloa eelnõu kooskõlastaja poolt vaikimisi kooskõlastatuks või eeldatakse, et arvamuse andja ei soovi ehitusloa eelnõu kohta arvamust avaldada. Täiendavate küsimuste korral palume pöörduda Transpordiameti projekteerimise üksuse projektijuhi Marge Kelgo poole (tel +372 5349 9226, e-post [email protected]). Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Marge Kelgo projektijuht planeerimise osakonna projekteerimise üksus Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee Registrikood 70001490 Lisad: 1. Tee ehitusluba_eelnõu; 2. Ehitusloa andmise ja KMH algatamata jätmise korraldus_eelnõu; 3. Keskkonnamõju eelhinnang. Marge Kelgo 53499226, [email protected] 2 (2)  EELNÕU Transpordiameti korralduse „Tee ehitusloa andmine riigitee 17177 Haljala-Käsmu tee km 27,012 asuva ristmiku ümberehitamiseks ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine“ lisa 1 TEE EHITUSLUBA ☒ avalikult kasutatav tee ☐ rajamiseks ☐ avalikkusele ligipääsetav eratee ☒ ümberehitamiseks ☐ silla, viadukti, tunneli ☐ laiendamiseks ☐ osa asendamiseks samaväärsega ☐ lammutamiseks Tee ehitusloa number Tee ehitusloa andmise kuupäev Tee ehitusloa andja Transpordiamet, Valge 4, 11413 Tallinn Ametniku nimi Kaie Kruusmaa Ametniku ametinimetus Projekteerimise üksuse juhataja Tee ehitusloa kõrvaltingimused 1. Arvestada Transpordiameti otsustega, mis on esitatud korralduse „Tee ehitusloa andmine riigitee 17177 Haljala-Käsmu tee km 27,012 asuva ristmiku ümberehitamiseks ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine“ lisas 2 „Arvamuste ja kooskõlastuste koondtabel“ (lisatakse tee ehitusloa andmise korraldusele). 2. Kavandatava tegevuse elluviimisel tuleb rakendada alljärgnevaid keskkonnamõju eelhindamise tulemusena välja töötatud keskkonnameetmeid: 2.1. Näha objektil ette prügikonteinerid. Jäätmed, mida tulenevalt nende iseloomust konteinerisse ei ladustata, tuleb ladustada selleks määratud ajutisse ladustamiskohta. Materjalid, mida tee rekonstrueerimistööde käigus uuesti ei kasutata, tuleb ehitusalalt ära transportida esimesel võimalusel ning käidelda vastavalt jäätmeseaduses kirjeldatud viisil. 2.2. Tagada jäätmeseaduses ja keskkonnaministri 21.04.2004 määruses nr 21 „Teatud liiki ja teatud koguses tavajäätmete, mille vastava käitlemise korral pole jäätmeloa omamine kohustuslik, taaskasutamise või tekkekohas kõrvaldamise nõuded“ toodud nõuete järgimine. 1  EELNÕU 1. Andmed tee kohta Tee kirjeldus, mille kohta ehitusluba antakse Riigitee 17177 Haljala-Käsmu tee km 27,012 asuva riigitee 17210 Võsu-Kotka tee ja kohaliku tee 8870129 Võsu-Lepispea tee ristmiku ümberehitamine ringristmikuks 2. Andmed tee ehitusprojekti kohta 2.1 Tee ehitusprojekti koostaja nimi Aarens Projekt OÜ 2.2 Tee ehitusprojekti koostaja registrikood 10731393 2.3 Tee ehitusprojekti koostaja kontaktaadress Pärnu tn 116, Paide linn 72718 2.4 Tee ehitusprojekti koostaja kontakttelefon +372 52 94 534 2.5 Tee ehitusprojekti koostaja e-post [email protected] 2.6 Tee ehitusprojekti nimetus Kõrvalmaantee 17177 Haljala-Käsmu tee km 27,012 Võsu II ristmiku muudatusprojekt 2.7 Tee ehitusprojekti number P-40/2026 (allkirjastatud digitaalselt) 2  EELNÕU KORRALDUS Tee ehitusloa andmine riigitee 17177 Haljala-Käsmu tee km 27,012 asuva ristmiku ümberehitamiseks ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine Transpordiamet algatas pp.kk.2026 tee ehitusloa andmise menetluse riigitee 17177 Haljala-Käsmu tee km 27,012 asuva ristmiku ümberehitamiseks ehitusseadustiku (edaspidi EhS) § 101 lõike 2 alusel. Lähtudes liiklusseaduse § 11 lõikest 6, võib teehoiukavas oleva riigitee ehitamise raames ehitada osaliselt teed, mis ei kuulu riigile, kui see on ette nähtud ehitusprojektis ja vajalik tulenevalt ehituse või korrashoiu tehnoloogiast või teedevõrgu terviklikkuse tagamisest avalikes huvides. 1. ASJAOLUD Tee ehitusloa menetluse esemeks olev riigitee 17177 Haljala-Käsmu tee km 27,012 asuva ristmik paikneb riigi transpordimaa kinnisasjadel (katastritunnusega 92201:004:2470 ja 88701:001:2040) ja kohaliku tee kinnisasjal katastritunnusega 88701:001:0675 Lääne-Viru maakonnas Haljala vallas (Eru ja Korjuse külas ja Võsu alevikus). Transpordiameti korraldusega 16.03.2026 nr 1.1 3/26/176 on antud projekteerimistingimused riigitee 17177 Haljala Käsmu tee km 27,012 asuva ristmiku ümberehituse ehitusprojekti koostamiseks. Projekti eesmärk on olemasoleva riigitee 17177 Haljala-Käsmu tee km 27,012 paikneva ristmiku ümberehitamine ringristmikuks liiklusohutuse taseme tõstmise eesmärgil. Tee ehitustööd toimuvad 2026. aastal vastavalt Aarens Projekt OÜ tööle nr P-40/2026 „Riigitee 17177 Haljala-Käsmu tee km 27,012 Võsu II ristmiku muudatusprojekt". Projekt on kuni 01.07.2028 nähtavad lingilt: https://pilv.transpordiamet.ee/s/v19a14wUU0Dx5kV Tee ehitusloa andmise aluseks olev põhiprojekti muudatus on koostatud Roadplan OÜ töö nr 24014 „Kõrvalmaantee 17177 Haljala-Käsmu km 27,012 asuva Võsu II ristmiku liikluskorralduse parendamine“ alusel. Põhiprojekti peamiste muudatustena on vähenenud ringristmiku projektala parklas kavandatud tööde võrra, väiksemas mahus on kavandatud olemasolevate katendikonstruktsioonide ümberehitamist ja kesksaarele on kavandatud haljastus. 2. MENETLUSE KÄIK Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 9 kohaselt on otsustaja tegevusloa andja, vastavalt EhS § 101 lõikele 2 annab riigitee ehitamiseks ehitusloa Transpordiamet. Seega on Transpordiamet otsustajaks KeHJS tähenduses.  2 Transpordiamet otsustab keskkonnamõju hindamise algatamise vajaduse vastavalt EhS § 42 lõikele 2. KeHJS § 6 lg 2 punkti 10 alusel, kui kavandatav tegevus ei kuulu seaduse § 6 lõikes 1 nimetatute hulka, peab otsustaja andma eelhinnangu selle kohta, kas infrastruktuuri ehitamisel või kasutamisel on oluline keskkonnamõju. KeHJS § 6 lg 2 punkti 10 täpsustab Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määrus nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu” § 13 punkt 8. Lisaks tuleb arvestada nimetatud määruse § 15 punktiga 8, mille alusel tuleb eelhinnang anda sellise tegevuse korral, mis ei ole otseselt seotud ala kaitsekorraldusega või ei ole selleks otseselt vajalik, kuid mis võib üksi või koostoimes muu tegevusega eeldatavalt mõjutada Natura 2000 võrgustiku ala või kaitstavat loodusobjekti. Projektiga on kavandatud olemasoleva 4-harulise ristmiku ümberehitamine ringristmikuks. Kõrvalmaantee 17177 Haljala – Käsmu km 27,012 asuva Võsu II ristmiku liikluskorralduse parendamise põhiprojekti (Roadplan OÜ töö nr 24014) keskkonnamõju hindamise eelhinnangu tulemusena leiti, et vastavalt KeHJS esitatud tingimustele ja kriteeriumitele ei ole alust eeldada olulise keskkonnamõju esinemist ning KeHJS järgne keskkonnamõju hindamine ei ole vajalik. Lisas 3 toodud eelhinnangus lähtuti keskkonnaministri 16.08.2017 määrusest nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“. Mõjude eelhindamisel võeti arvesse võimaliku mõju suurust, mõjuala ulatust, mõju ilmnemise tõenäosust, mõju tugevust, kestust, sagedust, pöörduvust ja võimalikke koosmõjusid. Ehitusloa aluseks oleva põhiprojekti peamiste muudatustena on vähenenud projektala parklas kavandatud tööde võrra, väiksemas mahus on kavandatud olemasolevate katendikonstruktsioonide ümberehitamist ja ringristmiku kesksaarele on kavandatud haljastus. KeHJS § 6 lõikes 2 nimetatud valdkondade tegevuse keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise otsuse tegemisel lähtub Transpordiamet KeHJS § 61 kohasest keskkonnamõjude eelhinnangust (lisa 3) ja asjaomaste asutuste seisukohtadest. KeHJS § 23 lõigete 1 ja 2 ning § 11 lõike 22 alusel küsis Transpordiamet keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise kohta seisukoha asjaomastelt asutustelt: Keskkonnaamet ja Haljala Vallavalitsus. Transpordiamet kaasas pädeva asutusena ehitusloa menetlusse lisas 2 loetletud menetluse esemega piirnevate kinnisasjade omanikud EhS § 42 lõike 6 alusel. Transpordiamet esitas ehitusloa eelnõu kooskõlastamiseks lisas 2 loetletud asutusele, kelle õigusaktist tulenev pädevus on seotud ehitusloa taotluse esemega EhS § 42 lõike 7 punkti 1 alusel. Transpordiamet esitas ehitusloa eelnõu arvamuse avaldamiseks lisas 2 loetletud asutusele või isikule, kelle õigusi või huve võib ehitis või ehitamine puudutada EhS § 42 lõike 7 punkti 2 alusel. Korralduse lisas 2 on ehitusloa menetluse käigus esitatud arvamuste ja kooskõlastuste koondtabel, mis sisaldab EhS § 42 lõike 8 kohaselt esitatud märkusi ning Transpordiameti otsuseid ja selgitusi märkustega arvestamise kohta. Nende asutuste ja kinnisasjade omanike puhul, kes tähtaegselt ehitusloa eelnõu kohta kooskõlastust ei esitanud või arvamust ei avaldanud ega taotlenud tähtaja pikendamist, loetakse ehitusloa eelnõu kooskõlastatuks või eeldatakse, et arvamuse andjad ei soovinud eelnõu kohta arvamust avaldada (alus EhS § 42 lõige 9).  3 Transpordiamet ei ole ehitusloa menetluse käigus tuvastanud EhS § 44 kohaseid ehitusloa andmisest keeldumise aluseid ega ehitusloa kehtivuseks pikema tähtaja sätestamiseks vastavalt EhS § 45 lõikele 1. 3. ÕIGUSLIKUD ALUSED Eeltoodust lähtudes ning võttes aluseks EhS § 38 lõike 1, EhS § 101 lõige 2, liiklusseaduse § 11 lõike 6, majandus- ja taristuministri 03.12.2020 määruse nr 82 „Transpordiameti põhimäärus“ § 10 lõike 3 punkti 1, KeHJS § 3 lõike 1 punkti 1, § 6 lõike 2 punkti 10, § 9, § 11 lõiked 2, 22, 23, 4, 8, 81 ja 9, § 12 lõike 1¹ punkti 2, Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu” § 13 punkti 8, § 15 punkti 8 ning võttes arvesse, et asjaomastel asutustel puuduvad käesoleva osas vastuväited, otsustab Transpordiamet: 4. OTSUS 1. Anda tee ehitusluba riigitee 17177 Haljala-Käsmu tee km 27,012 asuva ristmiku ümberehitamiseks vastavalt korralduse lisale 1. 2. Jätta algatamata riigitee 17177 Haljala-Käsmu tee km 27,012 Võsu II ristmiku muudatusprojektiga kavandatavate tegevuste keskkonnamõju hindamine, sest KeHJS § 61 kohase korralduse lisas 3 oleva eelhinnangu alusel kavandatava tegevuse elluviimisega ei kaasne olulist keskkonnamõju. Kui kavandatavate tegevuste elluviimisel järgitakse korraldusega antavas tee ehitusloas seatud kõrvaltingimusi ning üldiseid keskkonnanõudeid, siis sellega ei kaasne olulist mõju keskkonnale, kultuuripärandile ning inimese tervisele, heaolule ja varale. 3. Käimasolevasse menetlusse ei liideta teisi keskkonnamõju hindamise menetlusi ja puudub vajadus viia läbi keskkonnauuringuid. 4. Täita kavandatava tegevuse elluviimisel kõiki korralduse lisas 1 oleva ehitusloa kõrvaltingimustes esitatud keskkonnanõudeid. 5. Määrata ehitamisel keskkonnanõuete täitmise eest vastutavaks Transpordiameti teehoiuteenistuse ida osakonna ehituse üksus. 6. Teatada keskkonnamõju hindamise algatamata jätmisest ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded. 7. Edastada tee ehitusloa andmise ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise korraldus koos lisadega 14 päeva jooksul menetlusse kaasatud asutustele ja isikutele ning avaldada Transpordiameti kodulehel. 5. KORRALDUSE LISADE LOETELU Korralduse juurde kuuluvad järgnevad lisad: 1. Tee ehitusluba_riigitee 17177 km 27,012 ringristmik; 2. Arvamuste ja kooskõlastuste koondtabel; 3. Keskkonnamõjude eelhinnang. 6. RAKENDUSSÄTTED Korralduse peale võib esitada Transpordiametile (Valge 4, 11413 Tallinn) vaide haldusmenetluse seaduses sätestatud korras 30 päeva jooksul arvates korraldusest teadasaamise päevast või päevast,  4 millal oleks pidanud korraldusest teada saama või esitada kaebuse Tallinna Halduskohtule halduskohtumenetluse seaduses sätestatud korras 30 päeva jooksul arvates korralduse teatavakstegemisest. (allkirjastatud digitaalselt) Kaie Kruusmaa juhataja projekteerimise üksus