Viru-Nigula vallavalitsuse vee erikasutuse keskkonnaloa andmine ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine

KORRALDUS 21.08.2026 nr DM-136423-10 Viru-Nigula vallavalitsuse vee erikasutuse keskkonnaloa andmine ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine 1. OTSUS Arvestades Viru-Nigula vallavalitsuse (registrikood 75020500, aadress Kasemäe tn 19, Kunda linn, Viru-Nigula vald, Lääne-Viru maakond) poolt 25.06.2026 esitatud vee erikasutuse keskkonnaloa (keskkonnaloa) taotlust ja võttes aluseks veeseaduse (VeeS) § 191 lg 1, keskkonnaseadustiku üldosa seaduse (KeÜS) § 41 lg 1 p 1, keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 3 lg 1 p 1 ja 2, § 6 lg 2¹ ja 2³, § 9 lg 1, § 11 lg 2 ja 8¹ ning haldusmenetluse seaduse (HMS) § 61 lg 1, otsustan: 1.1. Jätta algatamata keskkonnamõju hindamine Viru-Nigula vallavalitsuse (registrikood 75020500, aadress Kasemäe tn 19, Kunda linn, Viru-Nigula vald, Lääne-Viru maakond) keskkonnaloa nr KL-527293 taotluse menetluse raames. 1.2. Anda Viru-Nigula vallavalitsusele keskkonnaluba nr KL-527293 vee erikasutuseks Mahu sadama (Sadama, Mahu küla, Viru-Nigula vald, Lääne-Viru maakond, kü 90201:001:0517) akvatooriumi süvendamisel ja olemasoleva muuli rekonstrueerimisel: süvendamine mahus 9 900 m³, tahkete ainete paigutamine allpool keskmist veetaset mahus 3 200 m³. 1.3. Anda keskkonnaluba kehtivusega kuni 14.08.2036. 1.4. Määrata keskkonnaloa nr KL-527293 töökorralduslikud nõuded loa vormil V16 ja nõuded teabe esitamiseks loa vormil V17. 1.5. Korraldus jõustub selle teatavakstegemisel Viru-Nigula vallavalitsusele. 2. ASJAOLUD 2.1. Keskkonnaloa taotluse läbivaatamine Viru-Nigula vallavalitsuse (registrikood 75020500, aadress Kasemäe tn 19, Kunda linn, Viru- Nigula vald, Lääne-Viru maakond) on 25.06.2026 esitanud nõuetekohase[1] vee erikasutuse keskkonnaloa (keskkonnaluba) taotluse. Taotlus on registreeritud keskkonnaotsuste infosüsteemis (KOTKAS) 25.06.2026 taotlusena nr T-KL/1033046-3 (taotlus), menetluse nr M- 136423 all. Viru-Nigula vallavalitsus taotleb keskkonnaluba vee erikasutuseks ( keskkonnaluba) veekogus Sitturikivi karid (VEE3109000). Taotluse kohaselt kavandatakse vee erikasutust Mahu sadamas (Sadama, Mahu küla, Viru-Nigula vald, Lääne-Viru maakond, kü 90201:001:0517): *Süvendamine mahus 9 900 m³. Süvendustööde maht sisaldab nii ümberehitustööde aegset süvendustööde mahtu kui ka kasutusele võetud sadama lähemate aastate hooldussüvendustööde mahtu. Süvenduspinnas on kavandatud paigutada sadama kinnistule vertikaalplaneerimise eesmärgil. *Tahkete ainete paigutamine allpool keskmist veetaset mahus 3 200 m³ muuli rekonstrueerimisel. Rekonstrueeritud muuli telg ja kehand sirgestatakse. Tööde täpsem korraldus on toodud eelhinnangu (vt lisa EELHINNANG) ptk-s 1.1. 2.2 Taotluse ning otsuse eelnõu avalikustamine ning menetlusosaliste teavitamine Loa andja edastas esmase taotluse 28.04.2026 KOTKAS kaudu koheselt pärast selle saamist teadmiseks ja soovi korral arvamuse avaldamiseks Viru-Nigula vallavalitsusele (kohalik omavalitsus; KeÜS § 43 lg 1 ja 2). Käesoleval juhul on kohalik omavalitsus loa taotleja. Loa andja teavitas taotlejat menetluse algatamisest ning küsis kohalikult omavalitsuselt täiendavalt arvamust (registreeritud KOTKASes 01.07.2026 numbriga DM-136423-6) nõuetekohaseks tunnistatud taotluse kohta (KeÜS § 43 lg 21). Taotlusele arvamusi ei esitatud. Loa andja teavitas avalikkust loa menetluse algatamisest 01.07.2026 väljaandes Ametlikud Teadaanded. Lisaks teavitas mõjutatud isikuid taotluse esitamisest (registreeritud KOTKASes 01.07.2026 numbriga DM-136423-7; KeÜS § 46 lg 1 p-d 1 ja 2). Loa andja otsustas jätta ajalehes teade avaldamata, kuna taotlusmaterjalide põhjal kavandatud tegevusega kaasnev keskkonnahäiring või -risk on nii väike, et selle vastu puudub piisav avalik huvi (KeÜS § 47 lg 2). Keskkonnaamet tegi menetlusest teatamisel ja eelnõude avalikustamisel ettepaneku, et avalikku arutelu ei korraldata, kui menetlusosalised ei ole ettepanekute ja vastuväidete esitamise tähtajaks esitanud selle suhtes vastuväiteid (HMS § 50 lg 2 p 1, lg 3). Avalikku arutelu ei korraldatud kuna menetlusosalised ega avalikkus ei ole esitanud loa menetluse ajal ettepanekuid ega vastuväiteid. Loa andja teavitas 21.07.2026 loa andmise otsuse eelnõu ning eelhinnangu ja sellega seonduva keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise otsuse eelnõu valmimisest ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded ja saatis menetlusosalistele ja huvitatud isikutele tutvumiseks ja arvamuse/vastuväidete esitamiseks (HMS § 48 lg 1 ja 2, § 49 lg 1, KeÜS § 48 lg 1, 3 ja 4, KeHJS § 11 lg 2²). Eelnõudele ei esitatud ettepanekuid ega vastuväiteid. 2(10) [1] veeseaduse (VeeS), keskkonnaseadustiku üldosa seaduse (KeÜS) § § 42 lg 1 ja keskkonnaministri 23.10.2019 määruses nr 56 „Keskkonnaloa taotlusele esitatavad täpsustavad nõuded“. 3. KAALUTLUSED 3.1 Keskkonnamõju hindamise vajalikkuse üle otsustamine Keskkonnamõju hinnatakse, kui taotletakse luba ja kavandatav tegevus toob eeldatavalt kaasa olulise keskkonnamõju. Samuti tuleb hinnata keskkonnamõju, kui kavandatakse tegevust, millega võib kaasneda eraldi või koos muude tegevustega eeldatavalt oluline ebasoodne mõju Natura 2000 võrgustiku ala kaitse-eesmärgile, ja mis ei ole otseselt seotud ala kaitsekorraldusega või ei ole selleks otseselt vajalik (KeHJS § 3 lg 1 p 1, p 2). Keskkonnaamet peab andma eelhinnangu ja kaaluma keskkonnamõju hindamise (KMH) vajalikkust (KeHJS § 6 lg 2³), kuna tegemist on süvendamisega mahus üle 500 m³ (KeHJS § 6 lg 2 p 18, § 6¹ lg 3, § 11 lg-te 2 ja 4 ning KeHJS § 6 lg 4 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ (määrus nr 224) § 1 lg 1 ja § 11 p 7²)). Eelhinnanguga selgitatakse, kas kavandatav tegevus võib eeldatavalt kaasa tuua olulise keskkonnamõju või mitte ning otsustatakse KMH algatamine või algatamata jätmine (KeHJS§ 6 lg 2¹, § 6¹ lg 3, § 11 lg-d 2 ja 4). Keskkonnaamet on andnud eelhinnangu (LISA EELHINNANG), milles leiab, et kavandataval tegevusel puudub oluline keskkonnamõju, mistõttu KMH algatamine ei ole vajalik järgmistel põhjustel: kavandatav tegevus ei mõjuta oluliselt kaitsealasid, kaitstavate liikide elupaikasid ega Natura 2000 võrgustiku alasid; kavandatava tegevusega ei kaasne olulist keskkonnamõju veele ega välisõhule, samuti ei ületata piirmäärasid müra ja õhusaastatuse osas, vibratsioon puudub. Kavandatav rajatis ei mõjuta oluliselt rannaprotsesse. Tegevusega ei kaasne koosmõju teiste tegevustega; kavandatava tegevusega ei kaasne mõju inimeste tervisele, heaolule ja varale, samuti avariiolukordi või suurõnnetusi. Lähtudes eelhinnangu tulemustest ning KeHJS § 11 lg-st 8 1 seatakse keskkonnameetmed. 3.2. Kaalutlused keskkonnaloa andmisel Taotleja toob taotluses välja vee erikasutusena süvendamise, tahkete ainete paigutamise kui ka kaldajoone muutmise, kuna rekonstrueeritud muuli telg ja kehand sirgestatakse. Loa andja selgitas välja taotleja tegeliku eesmärgi ning seetõttu kvalifitseeris tegevuse VeeS § 187 p 8 ja 10 tähenduses süvendamiseks ja tahkete ainete paigutamiseks. Olemasoleva rajatise telje 3(10) sirgendamist ei loeta kaldajoone muutmiseks (VeeS § 187 p 17). VeeS § 189 lg 1 kohaselt on vee erikasutuse keskkonnaluba tähtajatu, va kui tegevus on ühekordne (VeeS § 189 lg 1 p 2). Taotluse kohaselt kavandatakse rekonstrueerimistöid ja sellele järgnevaid hooldussüvendustöid. Ehitatakse etapiti ja etappide ulatuse määravad eelkõige tööde rahastamise võimalused. Keskkonnaluba taotletakse kehtivusega 15.08.2026-14.08.2036. Lähtuvalt eeltoodust antakse keskkonnaluba kehtivusega kuni 14.08.2036. 3.2.1 Vee erikasutus 3.2.1.1 Lubatav tegevus Taotlejal on luba vaja järgmistel juhtudel: süvendatakse merd või paigutatakse mere põhja süvenduspinnast mahuga alates 100 m³ (VeeS § 187 p 8); paigutatakse merre tahkeid aineid mahuga alates 100 m³ (VeeS § 187 p 10). Viru-Nigula vallavalitsus taotleb keskkonnaluba süvendamiseks mahus 9 900 m³ ja tahkete ainete paigutamiseks mahus 3 200 m³. Lähtuvalt eeltoodust, korralduse p 1.2. kohaselt otsustatakse anda vee erikasutuse keskkonnaluba süvendamiseks mahus 9 900 m³ ja tahkete ainete paigutamiseks mahus 3200 m³. 3.2.1.2 Nõuded vee erikasutusele Kuigi keskkonnaloa andmine ning selles nõuete ja tingimuste seadmine on Keskkonnaameti kaalutlusotsus, peab Keskkonnaamet kaalutlusotsuse tegemisel lähtuma HMS § 4 lg 2 sätestatust, mille kohaselt kaalutlusõigust tuleb teostada kooskõlas volituse piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid ning kaaludes põhjendatud huve. Veemajanduskava eesmärkide täitmine Mahu sadam paikneb veekogus Sitturikivi karid (VEE3109000) Soome lahes (VEE3100000). Veeala kuulub Narva-Kunda rannikuveekogumisse (EE_1). Keskkonnaministri 07.10.2022 käskkirjaga nr 1-2/22/357 kinnitatud Ida-Eesti vesikonna veemajanduskava (VMK) veekogumite koondseisundiinfo 2022 kohaselt[1] on Narva-Kunda rannikuveekogumi ökoloogiline seisund hinnatud kesiseks (põhjused varasem eutrofeerumine), ökoloogilise seisundi mittehead näitajad olid varasemast Chl a, FP_biom, põisadru sügavuslevik, põhjataimestiku sügavuslevik, N-üld, P-üld, Secchi. Narva-Kunda rannikuveekogumi keemiline seisund on hinnatud halvaks. Halvaks näitajateks olid Hg kalas ja benso(g,h,i)perüleen vees (MAC). Rannikuveekogumi koondseisund on hinnatud halvaks. VMK kohaselt on oluline uutest ja olemasolevatest koormusallikatest tuleneva veekogumi ohustatuse vältimine, et saavutada merekeskkonna hea seisund (VeeS § 31 lg 1 p 6). Eesti 4(10) vesikonna veemajanduskava 2021-2027 kohaselt on 2027. aastaks seatud veekogumi seisundi eesmärgiks hea/erandi leebem eesmärk (erand: ÖSE kesine, KESE halb (Hg, TBT))[2]. Arvestades süvendamise mahtu, ei paisata setetest vette ka märkimisväärselt toitaineid, mis võiks põhjustada täiendavat pelaagilist primaarproduktsiooni määral, et mõjutada veekogumi seisundit[3]. Üldisi veekaitse eesmärke silmas pidades (VeeS § 31 lg 1 p 6) ning hajuheite minimeerimiseks on võimalik rakendada vastavaid töökorralduslikke nõudeid: ei tohi töid teha tugeva tuulega, tuleb kasutada töökorras tehnikat ja vältida avariide teket ning avariide korral koheselt reageerida. Kasutada töövõtteid, et vältida pinnase vajumist merre. Pumpsüvendaja kasutamisel tuleb kasutada taotluses toodud töökorraldust (rajada pulbibasseinide piirdetammid ning selgitatud vee basseinidest väljavoolu regulaatorid ja kraavid. Selgitatud vesi tuleb suunata sadama basseini). Töökorraldus fikseeritakse keskkonnaloal. Nimetatud töökorralduse rakendamisel on vettepaisatava heljumi ja setetes olevate saasteainete (toitained jm ained) mõju lokaalne ning ajutine. Töökorralduslikke meetmeid rakendades on tõenäoline olulise mõju puudumine. Tekkiv häiring jääb loodusliku varieeruvuse piiridesse ja tegevuse tulemusena ei halvene seisund veepoliitika raamdirektiivi ja mõttes. Lisaks, reostuse ennetamine on tõhusam ja odavam, kui hilisemate tagajärgede heastamine. Eesti Merestrateegia eesmärkide täitmine Süvendamistöödel ja pinnase paigutamisel hävib vahetult töödeala põhjaelustik. Lisaks, paisatakse veesambasse settematerjali osakesi, mis moodustavad heljumi. Eesti Merestrateegia[4] üheks keskkonnasihiks on, et merepõhja terviklikkus on tasemel, mis tagab ökosüsteemi funktsioneerimise ja struktuuri. Käesolevalt on vahetult mõjutatava merepõhja pindala 0.0094 km². Kuna sadamas on regulaarselt kasutatud ja ajalooliselt ka süvendustöid teostatud, siis ei kahjusta tegevuse jätkamine merepõhjaterviklikkust ega suurenda killustatust. Maa- ja Ruumiameti INSPIRE elupaikade kaardi kohaselt ei ole sadamaalal ka olulisi elupaikasid. Merepõhjaelustikku mõjutab ka heljum, eeskätt läbi valguskliima halvenemises ja troofsustaseme tõusus. Ülespaisatav põhjasete püsib mõnda aega veesambas ning võib hoovuste ja lainetusega kanduda sadamast pisut kaugemale, mistõttu võib mõju põhjaloomastikule esineda ka veidi kaugemal. Teisalt, ka väga suur põhja settinud heljumi kogus võib tugevalt vaesustada põhjaelustiku taime- ja loomakooslusi. Lisandunud heljumi mõju põhjakooslustele võib täheldada veel 1-3 aastat pärast teostatud töid. Seejärel taastub loomastiku liigiline koosseis, arvukus ja biomass normaalsele tasemele[5]. Kuna tegemist on kasutuses oleva sadamaga, siis võib eeldada, et piirkonnas levinud põhjataimed ja –loomad on kohanemisvõimelised ning mõnevõrra suurema ajutise heljumi sisalduseaga kohanenud, kuna ka paatide mootorite sõukruvid tekitavad vee liikumist ja seeläbi setete paiskumist veemassi sadama piirkonnas. Heljumi teket on võimalik minimeerida, kui vee 5(10) erikasutust välditakse tugeva tuulega (üle 10 m/s). Tööde vastaval korraldusel ei ole ette näha merepõhja elustiku ja elupaikade kadu või killustamist. Seega taotluses kavandatud tegevuse mõju mere elupaigatüüpidele ja elustikule on ebaoluline. Ranna kaitse eesmärkide täitmine Ranna kaitse eesmärk on rannal asuvate looduskoosluste säilitamine, inimtegevusest lähtuva kahjuliku mõju piiramine, ranna eripära arvestava asustuse suunamine ning seal vaba liikumise ja juurdepääsu tagamine (looduskaitseseadus (LKS) § 37 lg 1 p 1 koosmõjus LKS § 34). Tegemist on sadama-alaga. Sadama alal kaitsvaid elupaikasid ei esine. Taotluse kohaselt paigutatakse pinnast Sadama kinnistul vertikaalplaneerimise eesmärgil. Sadama kinnistul on ÜP kohaselt planeeritud ala sadama tegevusteks. Seega puudub tegevusel vastuolu ranna-kaitse eesmärkidega. Elustiku kaitse ja kaitstavad alad Vee erikasutusega kaasnev heljum ja müra mõjutab vee elustikku kui ka linnustikku. Kavandatavate tööde piirkonnas puuduvad kaitstavad alad. Kalade seisukohalt on ebasoovitavaim ajavahemik töödeks kudeaeg ja sellele järgnev larvide arenguaeg. Kalastikku mõjutab heljum enim, kui heljumi kontsentratsioon veesambas ületab tavalist fooninäitu 5 mg/l võrra. Samuti võib tekkida oht, et kalad jäävad sadamabasseini lõksu. Linnustiku võib mõjutada töödega kaasnev heljum või müra. Suurenenud heljumi kontsentratsioon vees võib vähendada sukeldavate lindude nägemisraadiust ning seeläbi mõjuda ka saagipüüdmise efektiivsust. Töödega kaasnev müra (masinate töö) võib peletada linde pesadelt. Kui tööd teha väljaspool kalade kudeaega (aktiivne kudeperiood piirkonnas 15.04-31.05), siis mõju kalastikule vähene. Ühtegi meriforelli jõge ja siiakoelmut läheduses ei ole ning seega ei pea rakendama sügisest piirangut. Sellest tulenevalt ei ole vee erikasutus lubatud 15.04- 31.05. Ala ei ole oluline lindudele. Seega töödega ei kaasne olulist mõju linnustikule. Kooskõla planeeringutega Vastavalt LKS § 5 lg 2 nimetatakse Läänemere kallast rannaks. Mere rannal on määratud ehituskeeluvöönd ning ehituskeeluvööndis on uute hoonete ja rajatiste ehitamine keelatud (LKS § 38 lg 3), välja arvatud LKS § 38 lg-s 4-6 toodud ehituskeeluvööndi erisuste osas. Viru-Nigula üldplaneeringus (ÜP)[6] on välja toodud Mahu väikesadama väljaarendamine. Mahu väikesadama juurde on reserveeritud vee-ala kogu sadama-ala pikkuses 300 m laiusena sadama akvatooriumi tarbeks ja rannapiirkond. Sadama ala on reserveeritud kohaliku sadama ja seda teenindavate infrastruktuuride ehitamiseks, siiski planeering konkreetseid rajatisi välja ei 6(10) too. Ka koostamisel olevas uues Viru-Nigula valla üldplaneeringus[7] on jätkuvalt planeeritud Mahu sadama arendamine ja laiendamine, ette on nähtud maa-alad Mahu sadama jaoks. Kavandatav tegevus on kooskõlas ÜP-ga. Kavandatava tegevuse maa-alal ühtegi detailplaneeringut (DP) kehtestatud ei ole. Vastavalt looduskaitseseadus ( LKS) § 5 lg 2 nimetatakse Läänemere kallast rannaks. Mere rannal on määratud ehituskeeluvöönd ning ehituskeeluvööndis on uute hoonete ja rajatiste ehitamine keelatud (LKS § 38 lg 3), välja arvatud LKS § 38 lg-s 4-6 toodud ehituskeeluvööndi erisuste osas. Hooldussüvendus on tegevus, mis ei vaja eraldi detailplaneeringut (ehitusseadustiku (EhS) § 12 lg 2, planeerimisseadus § 125, LKS § 38 lg 5 p 2). EhS § 104 lg 3 kohaselt ei kohaldata EhS ptk 12 sätteid veekogu süvendamisele. Eelviidatud säte välistab EhS ptk 12 kohaldamisalast ehitised, millele ei kohaldata ehituseadustikku tervikuna (EhS seletuskiri 555 SE). Seega ei ole süvendamine (ilma ehitist rajamata) EhS mõttes tegevus, mis vajaks detailplaneeringut. Käesolevalt toimub süvendamine olemasoleva sadamabasseini ulatuses. Pinnase laotamine maismaa alale ja kaevetöö maismaa alal on ehitamine, kui tegevus on seostatav olemasoleva või kavandatava ehitisega (EhS § 4 lg 1). Käesolevalt kasutatakse pinnas vertikaalplaneerimisel. Lisaks rekonstrueeritakse olemasolevat muuli. Ei kavandata uute rajatiste püstitamist, mis vajaksid DP kehtestamist. Pinnast loetakse jäätmeteks, kui see on seisnud ladestuskohas kolm aastat. Samuti, kui süvenduspinnase kasutamise aeg ja koht ei ole kindel ja garanteeritud loetakse ladustatud süvenduspinnas jäätmeteks (jäätmeseadus (JääTS § 35² lg 1 p 4). Pinnase (sh eemaldatava sette) püsivalt paigaldamist maapinnale mäena või vallina käsitab Keskkonnaamet ehitamisena (EhS § 3 lg 1; insenerehitis (JääTS § 352 lg 22). Ehituskeeluvööndis on uute ehitiste püstitamine keelatud (LKS § 38 lg 3). Käesolevalt kasutatakse pinnas vertikaalplaneerimisel ning tegemist ei ole jäätmetega. Pinnas võib algselt taheneda hunnikutes/vallides, kuid peale tahenemis tuleb pinnas ladestusalal tasandada. Tasandamistööd teostada esimesel võimalusel kuid hiljemalt kahe kuu jooksul. Sel viisil on välistatud pinnase hunnikutesse jäämine ja peale tasandamist saab taimestik hakata taastuma ja häiringud on ühekordsed. Kavandataval tegevusel puudub vastuolu kehtivate planeerimisdokumentidega (KeÜS § 55). Juhime tähelepanu, et keskkonnaluba ei anna õigust ehitamiseks ega ehitise kasutamiseks. Asjakohased nõuded ja tingimused Lähtuvalt taotlusest, arvestades VeeS § 193 lg 1 p-dega 6, 8, 9 ja 12 ja KeÜS § 53 lg 1 p-iga 6, määrab Keskkonnaamet keskkonnaloale järgmised töökorralduslikud nõuded: Vee erikasutusega kaasneva võimaliku negatiivse keskkonnamõju vähendamise meetmed (loa tabel V16): 1) Vee erikasutus ei ole lubatud tugeva tuulega (üle 10 m/s). 2) Vee erikasutus ei ole lubatud 15.04-31.05. 7(10) Tööde teostamise tingimused ja nõuded (loa tabel V16): Süvenduspinnase paigutamine maismaal: 1) Süvenduspinnase on lubatud paigutada Sadama kinnistule vertikaalplaneerimise eesmärgil. 2) Pumpsüvendaja kasutamisel tuleb rajada pulbibasseinide piirdetammid ning selgitatud vee basseinidest väljavoolu regulaatorid ja kraavid. Selgitatud vesi tuleb suunata sadama basseini. 3) Kasutada töövõtteid, et vältida pinnase vajumist merre. 4) Pärast tahenemist tuleb süvenduspinnas tasandada esimesel võimalusel kuid hiljemalt kahe kuu jooksul. Parima võimaliku tehnika kasutamine (loa tabel V16): Kasutatav tehnika peab olema töökorras ja ei tohi põhjustada täiendavat pinnase- ega veereostust. Tööde käigus tuleb järgida head ehitustava ning jälgida töötavate mehhanismide tehnilist korrasolekut. Toimingud avarii korral (loa tabel V16): Naftasaaduste või muude mürgiste ainete looduskeskkonda sattumisel, avarii või selle ohu korral koheselt võtta tarvitusele abinõud avariilise reostuse peatamiseks ja likvideerimiseks või ennetamiseks. Muud asjakohased meetmed (loa tabel V16): 1) Tööde tegija on kohustatud kasutama keskkonnaloa taotluses kirjeldatud tehnoloogiat ja töökorraldust ning teostama töid mahus, mis on toodud Keskkonnaametile esitatud taotluses. Keskkonnaloale kantud nõuete mitte täitmise korral on Keskkonnaametil, vastavalt KeÜS § 62 lg 2 ja veeseaduse § 194 lg 2 p 4 õigus tunnistada keskkonnaluba kehtetuks. 2) Loas määramata juhtudel lähtuda veeseadusest ning selle alusel kehtestatud õigusaktidest. 3) Keskkonnaluba ei anna õigust ehitamiseks ega ehitise kasutamiseks. 3.3 Loa andmisest keeldumise aluste hindamine Keskkonnaametile teadaolevalt ei esine loa andmisest keeldumise aluseid (KeÜS § 52 lg 1 ja 2, KeÜS § 55, VeeS § 192). 3.4 Kinnistu kasutusõigus Sadama kinnistu kuulub Registrite ja Infosüsteemide Keskuse e- kinnistusraamatu kande alusel loa taotlejale. Eesti mereala sisemeri on avalik veekogu, mis kuulub riigile (VeeS § 23). VeeS § 186 lg 2 kohaselt peab kasutajal olema vee erikasutuseks võõral maatükil ka maaomaniku nõusolek. Maaomaniku nõusolek ei ole nõutav sellise maatüki kasutamise korral, mis asub riigi omandisse kuuluva veekogu all. 3.5. Aruandluse esitamine Keskkonnaloa omaja on kohustatud vastavalt VeeS § 195 lg 1 esitama üks kord aastas keskkonnaloa andjale aruande VeeS § 187 p 1‒6, 9, 11, 15 ja 18 nimetatud tegevuse kohta, st 8(10) veekasutuse aruande. Keskkonnaloa omaja esitab aruande, kui VeeS § 187 punktis 8 ja 10 nimetatud tegevus toimub meres. Seega veekasutuse aruanne tuleb esitada mere süvendamisel ja tahkete ainete paigutamisel. Veekasutuse aruanne tuleb esitada vastavalt VeeS § 195 lg 2 ja lg 3 ning vastavalt keskkonnaministri 16.01.2020 vastu võetud määrusele nr 6 „Veekasutuse aruande täpsustatud andmekoosseis ja aruande esitamise kord“. Veekasutuse aruanne esitatakse keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS. 3.6. Otsekohalduvad nõuded Keskkonnaloaga kaasnevad taotlejal õigusaktidest tulenevad õigused ja kohustused. Taotleja peab järgima VeeS ja selle alamaktides kajastud nõudeid ning kohustusi. Keskkonnaamet on seisukohal, et õigusaktidest tulenevaid nõudeid ei ole otstarbekas kanda keskkonnaloale. Olulisemad keskkonnaalased kohustused loa omajale on toodud Keskkonnaameti kodulehel rubriigis „Keskkonnakaitseloa omaja meelespea“. [1] Veekogumite seisundiinfo kättesaadav: https://keskkonnaportaal.ee/et/teemad/vesi/pinnavesi/pinnaveekogumite-seisundiinfo. [2] Veemajanduskavade info on kättesaadav https://envir.ee/veemajanduskavad-2022-2027. [3] Corson OÜ, 2024. Pärnu sadama hooldussüvenduste keskkonnamõju hindamise aruanne. Töö nr 1615. Kättesaadav: https://kotkas-ame.envir.ee/registry_kmh/view? kmh_id=354&represented_id=. [4] Eesti merestrateegia meetmekava kinnitati 22.02.2023 keskkonnaministri käskkirjaga nr 16- 7/23/5. Eesti merestrateegia materjalid kättesaadavad: https://kliimaministeerium.ee/keskkonnakasutus/merestrateegia#iii-etapp-mereala-m. [5] TÜ Eesti Mereinstituut, 2020. Kunda sadama süvendusjärgne merekeskkonna seire 2020. aastal. [6] Viru-Nigula valla üldplaneering. Kehtestatud Viru-Nigula Vallavolikogu 22.novembri 2007.a määrusega nr 13. Kättesaadav: https://www.viru-nigula.ee/uldplaneering#kehtiv- uldplaneering. [7] Skepast&Puhkim OÜ, 2026. Viru-Nigula valla üldplaneering. Kättesaadav: https://www.viru-nigula.ee/sites/default/files/documents/2026-05/Viru- Nigula_U%CC%88P_seletuskiri_12052026.pdf. VAIDLUSTAMINE Otsust on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul teatavaks tegemisest, esitades vaide haldusakti andjale haldusmenetluse seaduses sätestatud korras või kaebuse halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. 9(10) (allkirjastatud digitaalselt) Emma Krikova juhtivspetsialist veeosakond Lisad: 1. Keskkonnaluba 2. EELHINNANG_Mahu sadam.pdf Teadmiseks: Osaühing Lammasmäe Puhkekeskus, Transpordiamet Kai Ginter vanemspetsialist veeosakond 10(10)  Keskkonnaluba Loa registrinumber KL-527293 Loa omaja Ärinimi / Nimi Viru-Nigula vallavalitsus andmed Registrikood / 75020500 Isikukood Tegevuskoha Nimetus Mahu sadama territoorium ning sellega piirneva mereala. andmed Aadress Sadama, Mahu küla, Viru-Nigula vald, Lääne-Viru maakond Katastritunnus(ed) 90201:001:0517 Territoriaalkood 4736 EHAK Käitise Ruumikuju: 1 lahustükk. Puudutatud katastriüksus: Sadama (90201:001:0517). Puudutatud territoorium veekogud: Läänemeri (Eesti mereala) (VEE3000000), Sitturikivi karid (VEE3109000), Soome laht (VEE3100000). Tegevusvaldkond Loaga Vee erikasutus; reguleeritavad tegevused Loa andja Asutuse nimi Keskkonnaamet andmed Registrikood 70008658 Aadress Roheline 64, 80010 Pärnu Loa kehtivuse Loa versiooni 21.08.2026 periood kehtima hakkamise kuupäev Lõppemise 14.08.2036 kuupäev Reovee, sh ohtlike ainete, juhtimine ühiskanalisatsiooni Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. Vee erikasutus V1. Lubatud veevõtt pinnaveehaarete kaupa Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. V2. Lubatud veevõtt põhjaveehaarete kaupa Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. V3. Võetava vee koguse ja seire nõuded Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. V4. Väljalaskmed ja lubatud saasteainete kogused väljalaskmete ja saasteainete kaupa Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. V4.1 Taaskasutusvee tootmine Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. V5. Reoveepuhasti reostuskoormuse määramine Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. V6. Reoveepuhasti puhastusefektiivsuse hindamine Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. V7. Väljalaskme seire nõuded Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. V8. Veekogu sh suubla seire Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. V9. Nõuded veekogu paisutamise ja hüdroenergia kasutamise kohta Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. V10. Süvendamine 2/5 V10. Süvendamine Veekogu nimetus Sitturikivi karid Veekogu kood VEE3109000 Pinnaveekogumi nimetus Narva-Kunda lahe rannikuvesi Pinnaveekogumi kood EE_1 Süvendamise koht/piirkond Ruumikuju: 1 lahustükk. Puudutatud katastriüksus: Sadama (90201:001:0517). Puudutatud veekogud: Läänemeri (Eesti mereala) (VEE3000000), Sitturikivi karid (VEE3109000), Soome laht (VEE3100000). Süvendustööde asukoha lahustükkide pindalad Jrk nr Pindala (km²) 1. 0.0094 Süvendamise vajaduse põhjendus Süvendamine muuli rekonstrueerimisel: kaevikud põhjamuuli jalamite ümberehituseks. Süvendamine väikelaevade basseinis ümberehitustööde aegselt kui ka kasutusele võetud sadama hooldussüvendamisel. Basseini süvendustööde järgne sügavus on kuni -3.0 m. Vahetult mõjutatud merepõhja pindala on 0.0094². Süvendamise viis Süvendustööd tehakse ujuva kopaga või pumpsüvendajaga. Süvenduspinnase paigutamise koht maismaal Ladestamisala koordinaadid maismaal Sadama kinnistul, päripäeva alates põhjapoolseimast nurgast: 6601318.5, 654346.6 6601209.8, 654443.2 6601150.1, 654383.8 6601171.1, 654365.3 6601207.8, 654402.5 6601267.1, 654352.8 6601318.5, 654346.5 Süvenduspinnase füüsikalised omadused ja maht Pinnase liik Kommentaarid Maht m³ Ained Aine nimetus Muu aine Osakaal kogumahust % Süvendispinnas 9 900 Liiv 90 Muu moreen, sügavamal 10 Saasteainete sisaldus süvendatavas pinnases Saasteaine Sisaldus, mg/kg Koormus, t Reostumata Täpsemad analüüsid ei ole vajalikud HELCOM süvendamise ja kaadamise juhendi p 6.10.c kohaselt (https://helcom.fi/wp- None pinnas content/uploads/2024/03/HELCOM-Guidelines-for-Management-of-Dredged-Material-at-Sea.pdf). Süvenduspinnase bioloogilised omadused Omadused ja esinemine Süvendamise nõuded Seire Seiratavad ained Proovi võtmise sagedus Proovi liik V11. Veekogusse tahkete ainete paigutamine sh kaadamine Veekogu põhja tahkete ainete paigutamine 3/5  Veekogu nimetus Sitturikivi karid Veekogu kood VEE3109000 Pinnaveekogumi nimetus Narva-Kunda lahe rannikuvesi Pinnaveekogumi kood EE_1 Tegevuskoht Ruumikuju: 1 lahustükk. Puudutatud katastriüksus: Sadama (90201:001:0517). Puudutatud veekogud: Läänemeri (Eesti mereala) (VEE3000000), Sitturikivi karid (VEE3109000), Soome laht (VEE3100000). Tegevuskoha pindala Jrk nr Pindala (km²) 1. 0.0034 Tahke aine veekogusse paigutamise vajaduse põhjendus Olemasoleva muuli rekonstrueerimine. Ümberehituse järgse põhjamuuli harja uus kõrgus on +2.70 m abs ning jalamite taldade rajamissügavus kuni -4.60 m abs. Tahkete ainete paigutamise viis Muuli ümberehitustööd tehakse maamasinatega olemasoleva muuli harjalt. Veekogusse paigutatavate tahkete ainete füüsikalised omadused ja maht Pinnase liik Maht m³ Ained Aine nimetus Muu aine Osakaal kogumahust % Tahked ained muuli ümberehitamisel 3 200 Kivi 100 Veekogusse paigutatavate ainete keemilised omadused Saasteaine Sisaldus mg/kg Koormus, t Saasteained puuduvad 0 Paigutatud tahke aine bioloogilised omadused Omadused ja esinemine Tahke aine paigutamise nõuded V12. Veekogu rajamine, laiendamine, likvideerimine ning märgala ja kaldajoonega seotud tegevused ning oluliste vee füüsikaliste või keemiliste omaduste, veekogu bioloogiliste omaduste või veerežiimi muutmine Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. V13. Pinnaveekogu kemikaalidega korrashoid Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. V14. Vesiviljelus Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. V15. Laeva lastimine, lossimine, remont Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. V16. Meetmed mis aitavad vähendada vee erikasutuse mõju ja nende täitmise 4/5 tähtajad V16. Meetmed mis aitavad vähendada vee erikasutuse mõju ja nende täitmise tähtajad Jrk Meede Meetme kirjeldus Meetme nr rakendamise tähtaeg 1. Vee erikasutusega kaasneva võimaliku 1) Vee erikasutus ei ole lubatud tugeva tuulega (üle 10 m/s). Pidev negatiivse keskkonnamõju vähendamise 2) Vee erikasutus ei ole lubatud 15.04-31.05. meetmed 2. Tööde teostamise tingimused ja nõuded Süvenduspinnase paigutamine maismaal: Pidev 1) Süvenduspinnase on lubatud paigutada Sadama kinnistule vertikaalplaneerimise eesmärgil. 2) Pumpsüvendaja kasutamisel tuleb rajada pulbibasseinide piirdetammid ning selgitatud vee basseinidest väljavoolu regulaatorid ja kraavid. Selgitatud vesi tuleb suunata sadama basseini. 3) Kasutada töövõtteid, et vältida pinnase vajumist merre. 4) Pärast süvenduspinnase tahenemist tuleb süvenduspinnas tasandada esimesel võimalusel kuid hiljemalt kahe kuu jooksul. 3. Parima võimaliku tehnika kasutamine 1) Kasutatav tehnika peab olema töökorras ja ei tohi põhjustada täiendavat pinnase- ega veereostust. Tööde käigus tuleb järgida head ehitustava ning jälgida töötavate mehhanismide Pidev tehnilist korrasolekut. 2) Varustada tehnika ja sadama ala võimalike reostuste tõrjumiseks õli absorbeerivate lappide ja tõkkepoomidega. 4. Toimingud avarii korral Naftasaaduste või muude mürgiste ainete looduskeskkonda sattumisel, avarii või selle ohu korral koheselt võtta tarvitusele abinõud avariilise reostuse peatamiseks ja likvideerimiseks või Olukorra ennetamiseks. tekkimisel 5. Muud asjakohased meetmed 1) Tööde tegija on kohustatud kasutama keskkonnaloa taotluses kirjeldatud tehnoloogiat ja töökorraldust ning teostama töid mahus, mis on toodud Keskkonnaametile esitatud taotluses. Pidev Keskkonnaloale kantud nõuete mitte täitmise korral on Keskkonnaametil, vastavalt KeÜS § 62 lg 2 ja veeseaduse § 194 lg 2 p 4 õigus tunnistada keskkonnaluba kehtetuks. 2) Loas määramata juhtudel lähtuda veeseadusest ning selle alusel kehtestatud õigusaktidest. 3) Keskkonnaluba ei anna õigust ehitamiseks ega ehitise kasutamiseks. V17. Nõuded teabe esitamiseks loa andjale Jrk nr Teabe liik Teabe detailsem kirjeldus Teabe esitamise sagedus 1. Veekasutuse aastaaruanne Veekasutuse aastaaruanne esitada vastavalt kehtivale korrale. Üks kord aastas 2. Muu vajalik informatsioon 1) Vähemalt kolm päeva enne vee erikasutusega seotud töödega alustamist teavitada sellest Keskkonnaametit kirjalikult. Vajadusel 2) Tööde käigus tekkivatest muudatustest informeerida Keskkonnaametit koheselt. 3) Avarii või selle ohu korral informeerida koheselt Keskkonnaametit. V18. Ajutise iseloomuga tegevused Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. Loa lisad Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. 5/5  Lisa EELHINNANG EELHINNANG Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 61 lg 3 järgi annab Keskkonnaamet eelhinnangu arendaja esitatud ja muu asjakohase teabe alusel ning lähtudes kavandatavast tegevusest, selle asukohast ning eeldatavast keskkonnamõjust. KeHJS § 6 lg 2 kohaselt, kui kavandatav tegevus kuulub KeHJS § 6 lg 2 p 18 nimetatud tegevuste hulka, peab otsustaja andma eelhinnangu selle kohta, kas kavandataval tegevusel on oluline keskkonnamõju. KeHJS § 6 lg 2 nimetatud tegevusvaldkondade täpsustatud loetelu kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ (määrus nr 224). Käesoleval juhul peab otsustaja, st käesolevas keskkonnaloa menetluses Keskkonnaamet, andma eelhinnangu selle kohta, kas Viru-Nigula vallavalitsuse (registrikood 75020500, Kasemäe tn 19, Kunda linn, Viru-Nigula vald, Lääne-Viru maakond, taotleja) poolt kavandataval tegevusel on oluline keskkonnamõju. Eelhinnang tuleb anda määrus nr 224 § 11 p-i 7² alusel: süvendamise maht üle 500 m³. Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded on KeHJS § 61 lg 5 alusel kehtestatud keskkonnaministri 16.08.2017 määrusega nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“ (määrus nr 31). Eelhindamine teostatakse olemasolevate andmete põhjal ilma lisauuringuteta. Kavandatava tegevuse korral on eelhindamisel võetud aluseks: 1. Taotlust nr T-KL/1033046-3 ja KeHJS § 61 lg 1 kohast teavet; 2. Maa- ja Ruumiameti kaardiserveri https://geoportaal.maaamet.ee/ andmeid; 3. Eesti Looduse Infosüsteemi (EELIS) andmed; 4. Registrite ja Infosüsteemide Keskuse e-äriregister http://www.rik.ee/et/e-ariregister; 5. e-kinnistusraamat http://www.rik.ee/et/e-kinnistusraamat; 6. Ehitusprojekt „MAHU VÄIKESADAMA ÜMBEREHITUSE ETAPP 1“ versioon 2 (ehitusprojekt, vt taotluse lisa 2)1. 1. Kavandatav tegevus 1.1. Tegevuse iseloom ja maht Viru-Nigula vallavalitsus taotleb vee erikasutuse keskkonnaluba (keskkonnaluba). Keskkonnaluba taotletakse vee erikasutuseks Mahu sadama (Sadama, Mahu küla, Viru-Nigula vald, Lääne-Viru maakond, kü 90201:001:0517) akvatooriumi süvendamisel ja olemasoleva muuli rekonstrueerimisel: *Süvendamine mahus 9 900 m³. Süvendustööde maht sisaldab nii ümberehitustööde aegset süvendustööde mahtu kui ka kasutusele võetud sadama lähemate aastate hooldussüvendustööde mahtu. Süvenduspinnas on kavandatud paigutada sadama kinnistule vertikaalplaneerimise eesmärgil. 1 Aavo ja Riina Raig Projekt OÜ, 2026, töö nr TVK-0-01 v2. 1 (17)  *Tahkete ainete paigutamine allpool keskmist veetaset mahus 3 200 m³ muuli rekonstrueerimisel. Taotletakse keskkonnaluba kehtivusega kuni 14.08.2036. Tegevuse asukohaks on olemasolev ajalooline sadamakoht. Muuli lagunemise tõttu on kasutuskõlbmatuks muutunud ka väikelaevade bassein. Tegevuse käigus taastatakse sadamakoha esmane kasutusvõimalus. Sadamakohta kasutasid ja hakkavad kasutama eelkõige kohalikud ja lähipiirkonna kalamehed. Hinnanguline ümberehitustööde kestvus eeldatavasti 2- 3 aastat. Ehitatakse etapiviisiliselt ja etappide ulatuse määravad eelkõige tööde rahastamise võimalused. Joonis 1. Kavandatavate tööde piirkond on tähistatud rohelisega2. Süvendamine Süvendamine toimub muuli rekonstrueerimisel: kaevikud põhjamuuli jalamite ümberehituseks. Lisaks on kavas süvendustööd väikelaevade basseinis muuli ümberehitustööde ajal kui ka hilisemas kasutusfaasis (hooldussüvendused). Süvenduspinnaseks on 90 % ulatuses liiv ja 10 % ulatuses moreen (sügavamas kihis). Tööd tehakse ajaloolise muuli ja basseini asukohas. Basseini süvendustööde järgne sügavus on kuni -3.0 m abs ning pindala, sh valdavalt veealused nõlvad, on ca 8100 m². Süvendustööd tehakse eelkõige ujuva kopaga, alternatiivselt on võimalik kasutada ka pumpsüvendajat. 2 Keskkonnaloa taotlus nr T-KL/1033046-3. 2 (17) Süvenduspinnas paigaldatakse Sadama kinnistule (vt joonis 2). Süvenduspinnase ladestamise eesmärk on ala vertikaalplaneerimine. Süvendustööd tehakse eeldatavasti koppsüvendajaga ning eemaldatud pinnas veetakse ladestamisalale ratastranspordiga. Kui siiski kasutatakse pumpsüvendajat, rajatakse pulbibasseinide piirdetammid ning selgitatud vee basseinidest väljavoolu regulaatorid ja kraavid. Selgitatud vesi suunatakse sadama basseini. Kõik see toimub Sadama kinnistul. Joonis 2. Süvenduspinnase paigutamise ala on markeeritud sinisega. Muuli rekonstrueerimine Tegevuse eesmärgiks on olemasoleva lagunenud Mahu sadama põhjamuuli ümberehitamine (rekonstrueerimine) (joonis 3). Muuli lagunemise põhjuseks on olnud muuli vähene vastupanuvõime laineründele ca 10 aastat tagasi. Lagunemise põhjuseks muuli kesktäidet katvate kaitsekihi kivide ebapiisav mass. Muuli asukohas puudub kindlustuskihi tegemiseks vajaliku massiga kivi. Muuli ümberehitamiseks tuuakse ehituskohale uus kaitsekihi kivi ja selle vastava aluskihi kivi. Muuli kesktäites ning nõlvade jalamite põlledes kasutatakse eelkõige olemasoleva lagunenud muuli kivi. Kivi, mida ümberehituse käigus kasutada ei saa või mis jääb üle, paigutatakse Sadama kinnistule. Ümberehituse järgse põhjamuuli harja uus kõrgus on +2.70 m abs ning jalamite taldade rajamissügavus kuni -4.60 m abs (joonis 4). Muuli rekonstrueerimine toimub muuli senisel asukohal, säilitades muuli alguspunkti, suuna ja pikkuse, kuid muuli konstruktsiooni tugevdamine ning jalamite ja põllede rajamine toob kaasa kaldajoone lokaalse täpsustumise ja osalise ümberkujundamise. Rekonstrueeritud muuli telg ja kehand sirgestatakse. Muudatused on vajalikud muuli stabiilsuse ja vastupidavuse tagamiseks laine- ja jäärünnetele. Ümberehitustööd tehakse maamasinatega olemasoleva muuli harjalt. 3 (17) Joonis 3. Vaade olemasolevale muulile. Foto ehitusprojektist (Aavo Raig 2019). Joonis 4. Väljavõte muulist ehitusprojekti asendiplaanist. 4 (17) 1.2.Tegevuse seos asjakohaste strateegiliste planeerimisdokumentidega ning lähipiirkonna praeguste ja planeeritavate tegevustega Eesti üleriigilise planeeringu „Eesti 2030+“3 kohaselt, on tõhus ja kestlik merealade kasutamine riigile oluline. Kogu Eesti rannikul tuleb välja arendada riigi seisukohalt optimaalne väikesadamate kett, mis seob saared mandriga ja edendab turismialaseid otsesidemeid välisriikidega, aidates kindlustada saarte ja rannikualade majanduslikku baasi. Väikesadamate arendamisel on otstarbekas ühildada erinevad kasutusotstarbed (kalandus, turism, rekreatsioon jne). Väikesadamate haakuvus tagamaal pakutavate teenustega tekitab sünergia, mis parandab turismi arenguvõimalusi. Väga tähtis on tagada hea ligipääs väikesadamatele – nii merel kui ka siseveekogudes. Kavandatav tegevus on kooskõlas Eesti üleriigilise planeeringuga „Eesti 2030+“. Eesti mereala planeeringu4 kohaselt on Eesti rannikumeri enamasti madal ja ohtuderohke. Ranniku sobivaimad sadamakohad on juba kasutusel, looduslikult ebasoodne sadamakoht tähendab suuri kulusid. Sellest tulenevalt on mõistlik investeerida olemasolevatesse sadamatesse. Kavandatav tegevus on kooskõlas Eesti mereala planeeringuga. HELCOMI soovitusel tuleks esmalt vaadata, kas süvendamisel saadud setteid on võimalik kasutada kasulikult randade kulutuse takistamiseks, üleujutusohu vähendamiseks vms otstarbel5. Käesolevalt kasutatakse sadamaalal vertikaalplaneerimisel. Kavandatav tegevus on kooskõlas HELCOM soovitustega. Viru-Nigula üldplaneeringus (ÜP)6 on välja toodud Mahu väikesadama väljaarendamine. Mahu väikesadama juurde on reserveeritud vee-ala kogu sadama-ala pikkuses 300 m laiusena sadama akvatooriumi tarbeks ja rannapiirkond. Sadama ala on reserveeritud kohaliku sadama ja seda teenindavate infrastruktuuride ehitamiseks, siiski planeering konkreetseid rajatisi välja ei too. Ka koostamisel olevas uues Viru-Nigula valla üldplaneeringus7 on jätkuvalt planeeritud Mahu sadama arendamine ja laiendamine, ette on nähtud maa-alad Mahu sadama jaoks. Kavandatav tegevus on kooskõlas ÜP-ga. Kavandatava tegevuse maa-alal ühtegi detailplaneeringut (DP) kehtestatud ei ole. Vastavalt looduskaitseseadus (LKS) § 5 lg 2 nimetatakse Läänemere kallast rannaks. Mere rannal on määratud ehituskeeluvöönd ning ehituskeeluvööndis on uute hoonete ja rajatiste ehitamine keelatud (LKS § 38 lg 3), välja arvatud LKS § 38 lg-s 4-6 toodud ehituskeeluvööndi erisuste osas. Hooldussüvendus on tegevus, mis ei vaja eraldi detailplaneeringut (ehitusseadustiku (EhS) § 12 lg 2, planeerimisseadus § 125, LKS § 38 lg 5 p 2). EhS § 104 lg 3 kohaselt ei kohaldata EhS ptk 12 sätteid veekogu süvendamisele. Eelviidatud säte välistab EhS ptk 12 kohaldamisalast 3 Kehtestatud Vabariigi Valitsuse 30.08.2012 korraldusega nr 368. Kättesaadav: https://planeerimine.ee/ruumiline-planeerimine/yrp/. 4 Kehtestatud Vabariigi Valitsuse 12.05.2022 korraldusega nr 146. Kättesaadav: https://riigiplaneering.ee/mereala-planeeringud/uleriigiline-mereala-planeering . 5 HELCOM süvendamise ja kaadamise juhend, 2024. Kättesaadav: https://helcom.fi/wp- content/uploads/2024/03/HELCOM-Guidelines-for-Management-of-Dredged-Material-at-Sea.pdf . 6 Viru-Nigula valla üldplaneering. Kehtestatud Viru-Nigula Vallavolikogu 22.novembri 2007.a määrusega nr 13. Kättesaadav: https://www.viru-nigula.ee/uldplaneering#kehtiv-uldplaneering. 7 Skepast&Puhkim OÜ, 2026. Viru-Nigula valla üldplaneering. Kättesaadav: https://www.viru- nigula.ee/sites/default/files/documents/2026-05/Viru-Nigula_U%CC%88P_seletuskiri_12052026.pdf. 5 (17) ehitised, millele ei kohaldata ehituseadustikku tervikuna (EhS seletuskiri 555 SE). Seega ei ole süvendamine (ilma ehitist rajamata) EhS mõttes tegevus, mis vajaks detailplaneeringut. Käesolevalt toimub süvendamine olemasoleva sadamabasseini ulatuses. Lisaks rekonstrueeritakse olemasolevat muuli (vt joonis 5). Pinnase laotamine maismaa alale ja kaevetöö maismaa alal on ehitamine, kui tegevus on seostatav olemasoleva või kavandatava ehitisega (EhS § 4 lg 1). Käesolevalt kasutatakse pinnas vertikaalplaneerimisel. Ei kavandata uute rajatiste püstitamist, mis vajaksid DP kehtestamist. Joonis 5. Mahu sadama olemasolevad rajatised on tuvastatavad Maa-ja Ruumiameti 1973 aasta fotoplaanil. Tänaseks on osaliselt muuliäärne veeala liiva täis kandunud. Seega, kavandataval tegevusel puudub vastuolu kehtivate õigusaktide ja planeerimisdokumentidega. 1.3.Ressursside, sealhulgas loodusvarade, nagu maa, muld, pinnas, maavara, vesi ja looduslik mitmekesisus, näiteks loomastik ja taimestik, kasutamine Vee erikasutustööde käigus ei kasutata ressursina maad, mulda, pinnast, maavara, vett ega loomastikku ja taimestikku. Vee erikasutustööde alal meres ei esine loodusvarasid kasutataval kujul (kasutatud Maa- ja Ruumiameti geoportaali andmeid). Süvendatavaks pinnaseks on liiv (90%) ja moreen (10%). 1.4. Tegevuse energiakasutus Energiakulud on seotud vee erikasutustöödeks ja pinnase planeerimiseks kasutatava tehnika kasutamisega. Kasutatav tehnika - kopp-ekskavaator, kopp-laadur, veok või traktoriga haagis pinnase teisaldamiseks. Alternatiivina on võimalik kasutada ka pumpsüvendajat. Energiakasutust on võimalik viia miinimumini kasutades töödeks sobivaimat tehnikat. 6 (17) 1.5.Tegevusega kaasnevad tegurid, nagu heide vette, pinnasesse ja õhku ning müra, vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus ja lõhn Kavandatava tegevusega ei kaasne eeldatavalt heiteid pinnasesse, valgus-, soojus-, kiirgus- ning lõhnareostust. 1.5.1. Heited vette Olemasoleva teabe kohaselt satub süvendamisel vette hinnanguliselt 4 -10 % süvendatava pinnase kogumahust. Heljumipilve levik sõltub paljudest teguritest, millest tähtsamad on hoovuse liikumiskiirus, tuule kiirus ja vette sattuvate pinnaseosakeste füüsilised omadused – kiiremini settuvad raskemad osakesed, settimine on kiirem tuulevaikse ilmaga8. Pärast tööde lõppu langeb heljumi sisaldus vees kiiresti9. Väga suurte süvendustööde korral (ca miljon m3) on esialgne olukord taastunud kahe nädala jooksul, väiksemamahuliste tööde korral (ca 10 tuhat m3) on juba kahe tunni jooksul. Konservatiivsete mudelduste kohaselt võib heljum kanduda kuni 400 m kaugusele, kuid juba 200 m kaugusel on heljumi kontsentratsioon (sisaldus ca 5 mg/l)10 võrreldav foontingimustega (sügis-talv põhjaranniku lahtedes 8 mg/l11). Süvendusaegsete seireandmete kohaselt kandub mõningane heljum töödealast ca 150-200 m kaugusele12. On täheldatud, et kõrgemad heljumi kontsentratsioonid esinevad valdavalt suuremate tuulesündmuste korral, heljumi kontsentratsioon tõuseb märgatavalt, kui tuule kiirus on 10 m/s või rohkem13. Taotluse kohaselt on süvendatavaks pinnaseks liiv (90%) ja moreen (10%). Alal on tehtud 2008 aastal ka ehitusegeoloogilised uuringud14. Uuringu kohaselt on sadama veealal liivakihi (keskliiv, peenliiv, tolmliiv) paksus ca 4 m, sügavamal mittemoreensed savipinnased (liivsavi, savi) ja moreen. Liiva osakesed on raksemad ja settuvad kiiremini. Seega ei teki süvendamisel suurel hulgal peeneid osakesi, mis püsivad veesambas kaua ja leviksid laiemale merealale. Tekib mõningane heljum, mis võib mõjutada kalu kudeperioodil ja põhjaelustikku. Potentsiaalselt võib settest vette sattuda ka saasteaineid. Siiski, tegemist on väikesadamaga, kus setete reostus ei ole tõenäoline: kasutusintensiivsus väga madal, lähialal puuduvad tööstused, heitvee väljalasud või asulad. Seega ei kaasne süvendamisega vette olulisel määral heiteid, kuna süvendatavad setted ei sisalda saasteaineid ning ei ole tõenäoline, et tööde käigus eraldub vette reostust. Täpsemad pinnase analüüsid ei ole vajalikud HELCOM Süvendamise ja kaadamise 8 Corson OÜ, 2012. Vanasadama uue, e (ida) kruiisikai rajamise keskkonnamõju hindamise aruanne. Kättesaadav: https://www.ts.ee/wp-content/uploads/2020/01/Vanasadama-uue-kruiisikai-rajamise-KHM- aruanne.pdf. 9 Arvo Järvet, 2008. Emajõe-Peipsi-Velikaja veetee ettevalmistavad tööd. KMH aruanne 10 OÜ EstKONSULT, 2020. Kelnase sadama vee erikasutusloa KMH, Töö nr E1401. 11 Laura Raag, 2014. Süvendustööde mõju heljumi kontsentratsiooni ruumilisele jaotusele, hinnatuna kaugseire andmetest. Tallinna Tehnikaülikool. 12 OÜ EstKonsult, 2017. „Nasva liivakarjääri mere süvendamise vee erikasutusloa taotluse KMH aruanne“ töö nr E1367. 13 Paldiski Lõunasadama süvendustööde aegse heljumi seire aruanne 2020 (https://www.ts.ee/wp- content/uploads/2020/05/Paldiski-L%C3%B5unasadama-s%C3%BCvendust%C3%B6%C3%B6de-heljumi- seire-aruanne-2020.pdf), Pakrineeme LNG terminali heljumi seire aruanne (https://kotkas.envir.ee/permits/public_assignment_view?permit_assignment_submission_id=33641&represente d_id=). 14 Merkolux OÜ. 2008. Ehitusgeoloogiline uuring. Aruanne nr. 32113. Kättesaadav: https://www.maaamet.ee/egf/index.php?lht=aru&id=32113. 7 (17) juhendi15 p 6.10 c kohaselt, kui puuduvad varasemad ja praegused märkimisväärsed saasteallikad ja süvendatud kogused on alla 10 000 tonni aastas. Vee erikasutustööde käigus satub veesambasse mõningal määral põhjasetetesse kogunenud toitaineid, mis võivad suurendada selle rannikumere piirkonna troofsustaset ja võivad soodustada ka eutrofeerumist. Ranniku piirkonnas võib toitainete resuspensioon ja selle mõju olla suurem, sest ranniku piirkonnas võib hüdroloogiliste tingimuste tulemusel olla sinna sattunud enim orgaanilist ainet. Vee erikasutustöödel võib olla seega potentsiaalne mõju rannikuvee toitainete koormusele, mis võib põhjustada primaarproduktsiooni tõusu. Vee erikasutuse mõju on suurim nõrga veevahetusega piirkonnas. Siiski, käesolevalt ei tehta töid suletud sadamabasseinis. Sadama veealale kanduvad sisse rannaprotsessidega just liivased setted. Seega orgaanilise aine maht setetes on eelduste kohaselt väike. Seega on vette paisatavate toitainete kogus marginaalne. 1.5.2. Müra ja heited õhku Tegemist on sadamaga, kus toimub väikepaatide liiklus. Veesõidukite müratase jääb vahemikku 95 kuni 125 dB16. Ehitustöid teostatakse ekskavaatoriga. Ekskavaator müratase on ca 109 dB17. Pidevalt ning pikemat aega töötav tehnika mürafoon erineb ning võib ületada ka sadama tavapärast mürafooni. Seega kaasneb tegevusega ajutine mürafooni muutus. Keskkonnaministri 16.12.2016 määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ (määruse nr 71) lisa 1 p 4 kohaselt päevasel ajal (7.00-21.00) ehitustöödest tulenevale mürale normtasemeid kehtestatud ei ole. Elamu maa-aladel tööstusmüra piirväärtus päevasel ajal on 60 dB ja öisel ajal on 45 dB. Lähim elamu asub ca 300 m kaugusel tööde alast. Majani jõudev süvendustööde müra on ca 52 dB18. Öösel tööde elluviimine ei ole tõenäoline. Süvendaja mootorite/jõuallikate töötamisel eralduvad välisõhku lämmastikoksiidid, SO2, CO, CO2, summaarsed lenduvad orgaanilised ühendid, osakesed, peenosakesed, Pb, Cd, Hg, As, Cr, Cu, Ni, Zn, dioksiinid ja furaanid, besno(a)püreen, benso(b)-fluoranteen, benso(k)-fluranteen ja indeeno-(1,2,3-cd)püreen. Arvestades tegevuse iseloomu ja kestvust, siis õhukvaliteedi piir- või sihtväärtusi ei ületata. Vee erikasutus ei põhjusta pöördumatuid muutusi õhukvaliteedi osas antud piirkonnas. 1.6.Tekkivad jäätmed ning nende käitlemine Keskkonnaametile teadaolevalt ei ole nimetatud piirkonnas ja selle läheduses toimunud olulisi reostusjuhtumeid. Seega on süvendamisel tekkiv pinnas looduslik ja reostumata. Seega ei näe Keskkonnaamet ette settest vabaneda võivate saasteainetega seotud probleeme. See ei sea erinõudeid süvendatud pinnase kasutuseks vertikaalplaneerimisel. 15 HELCOM Guidelines for Management of Dredged Material at Sea. 2024. https://helcom.fi/wp- content/uploads/2024/03/HELCOM-Guidelines-for-Management-of-Dredged-Material-at-Sea.pdf . 16 Hyrynen, Johannes; Maijala, Panu & Mellin, Velipekka: Noise evaluation of sound sources related to port activities. Conference paper on Euronoise conference in Edinburgh, 26.-28.10.2009 ja J. Witte: Noise from moored ships. Conference paper on Internoise 2010 in Lisbon, 13-16.06.2010 17 Tapio Lahti, 2010. Keskkonnamüra hindamine ja müra leviku tõkestamine. 18 Sound Propagation Level Calculator. https://noisetools.net/barriercalculator?source=[1.5,500,109]&receiver=[1.5,300]&barrier=[1,4.2,151.9] 8 (17) Pinnast loetakse jäätmeteks, kui see on seisnud ladestuskohas kolm aastat. Samuti, kui süvenduspinnase kasutamise aeg ja koht ei ole kindel ja garanteeritud loetakse ladustatud süvenduspinnas jäätmeteks (jäätmeseadus (JääTS § 35² lg 1 p 4). Pinnase (sh eemaldatava sette) püsivalt paigaldamist maapinnale mäena või vallina käsitab Keskkonnaamet ehitamisena (EhS § 3 lg 1; insenerehitis (JääTS § 352 lg 22). Ehituskeeluvööndis on uute ehitiste püstitamine keelatud (LKS § 38 lg 3). Käesolevalt kasutatakse pinnas vertikaalplaneerimisel ning tegemist ei ole jäätmetega. Pinnas võib algselt taheneda hunnikutes/vallides, kuid peale tahenemis tuleb pinnas ladestusalal tasandada. Tasandamistööd teostada esimesel võimalusel kuid hiljemalt kahe kuu jooksul. Sel viisil on välistatud pinnase hunnikutesse jäämine ja peale tasandamist saab taimestik hakata taastuma ja häiringud on ühekordsed. 1.7.Tegevusega kaasnevate avariiolukordade esinemise võimalikkus, sealhulgas heite suurus Vee erikasutustööde käigus on teoreetilisteks võimalusteks kasutatava tehnikaga toimuv avarii. Eeldus heast koostööst ja ladusast info liikumisest töödel osalevate inimeste vahel ning töökorras tehnika kasutamisest aitab vähendada kõikvõimalikke avariisid ja nendest tulenevat kahjulikku mõju. Kasutatav tehnika peab olema töökorras ja ei tohi põhjustada täiendavat pinnase- ega veereostust. Tööde käigus tuleb järgida head ehitustava ning jälgida töötavate mehhanismide tehnilist korrasolekut. Töökorras tehnika kasutamisel ei ole tõenäoline õlireostuse tekkimine ja seeläbi ümbritseva keskkonna kahjustamine. 1.8.Tegevuse seisukoht asjakohaste suurõnnetuste või katastroofide ohust, sealhulgas kliimamuutustest põhjustatud suurõnnetuste või katastroofide ohust teaduslike andmete alusel Tegevusega ei kaasne eeldatavalt suurõnnetuste või katastroofide tekke ohtu. 2. Kavandatava tegevuse asukoht ja mõjutatav keskkond 2.1. Olemasolevad ja planeeritavad maakasutused ning seal toimuvad või planeeritavad tegevused 2.1.1. Sadama andmed Mitmete allikate andmetel rajati Mahu sadam (ajalooliselt ka Maholm ning Kaupsaare) 18-ndal sajandil. Mahu sadamat on esmakordselt maininud 1782. aastal August Wilhelm Hupel. Algselt oli tegemist Kalvi mõisale kuulunud rannast eraldiseisva lainemurdjaga, mis rajati juba aastasadu varem kasutusele võetud looduslikku sadamakohta ca 5 m sügavusse vette. Ajaloolise lainemurdja pikkus olemasoleva ajaloolise kehandi säilinud pikkuse alusel oli ca 110 m ning selle varju (lõunaküljele) sai kinnitada/ankurdada kuni 20 keskmise suurusega laeva. Lainemurdja asus sel ajal rannajoonest vähemalt 200 meetri kaugusel. Tsaariaja lõpuperioodil ja maailmasõdade vahelisel ajal ehitati sadam põhjalikumalt välja. Aastatel 1933...1935 rajati Eesti Vabariigi riikliku programmi toel a) tänaseni suhteliselt heas seisus kivimuul (käesolevas projektis nimetatud Mahu väikesadama idamuul) pikkusega ca 200 m, mis ühendas randa lainemurdjaga, b) lainemurdja siseküljele kärgkastidest kai (käesolevaks 9 (17) ajaks ümbritsetud terassulundseinaga) pikkusega 25...30 m ning c) tugevdati ka olemasolevat lainemurdjat. Hiljem aastal 1938 teostati veel ka sadama basseini süvendustöid. Mahu sadam on kantud Sadamaregistrisse koodiga EE MAH. Sadamaregistri kohaselt sadam hetkel teenuseid ei paku. Sadam on kasutusel kohalike rannakalurite poolt ning sadamat kasutatavate aluste arv on väga väike. Lähiajal plaanitakse sadama akvatooriumi ja sildumisvõimaluste taristu rekonstrueerimist. Sadmasse tulek on vaid omal vastutusel. Olemasolevate andmete kohaselt saab praegu sadamasse alus süvisega kuni 0,8 m. Sadamas on üks ujuvkai pikkusega 8 m. Sadamat ei ole viimastel kümnenditel korrastatud, sh tegevuseks ei ole antud ühtegi vastavat keskkonnaluba. 2.1.3. Tegevuse õiguslik alus Eesti mereala sisemeri on avalik veekogu ja kuulub riigile (VeeS § 23). Kinnisomand ulatub avaliku veekogu kaldajooneni ja kaldajoon on veekogu tavaline veepiir (asjaõigusseadus § 133 lg 1). Vee erikasutuseks võõral maatükil peab kasutajal olema ka maaomaniku nõusolek. Maaomaniku nõusolek ei ole nõutav sellise maatüki kasutamise korral, mis asub riigi omandisse kuuluva veekogu all (VeeS § 186 lg 2). Mahu sadam asub kinnistul katastritunnustega 90201:001:0517 (40090.0 m², tootmismaa 100%). Kinnistud kuuluvad e-kinnistusraamatu väljavõtte kohaselt Viru-Nigula vallavalitsusele, sadamat haldab Viru-Nigula vallavalitsus. Seega on taotlejal õiguslik alus soovitud tööde elluviimiseks. Keskkonnaluba ei anna õigust ehitiste ehitamiseks. Selleks on vajalik ehitusteatis/luba. 2.1.4. Piirkonna muu maakasutus Sadama kinnistuga piirnevad Kaupsaare (katastritunnus 90201:001:0516, maatulundusmaa 100%) ning Roo (90301:001:0762, ühiskondlike ehitiste maa 100%) kinnistud. Kinnistule viib 17159 Unukse-Mahu tee (90202:006:1120). Lähima elamumaa otstarbega kinnistud asuvad ca 500 m kaugusel. Lähipiirkonnas (500 m raadiuses) puuduvad kultuurimälestised ja pühapaigad. Olemasolevast lagunenud sadamast lõunas paikneb liivarand, mille suvine puhkeotstarbeline külastatavus on vaatamata madalale ja niiskele rannale arvestatav. 2.2. Alal esinevad loodusvarad, sealhulgas maa, muld, pinnas, maavara, vesi ja looduslik mitmekesisus, nende kättesaadavus, kvaliteet ja taastumisvõime Mahu sadam paikneb veekogus Sitturikivi karid (VEE3109000) Soome lahes (VEE3100000). Veeala kuulub Narva-Kunda rannikuveekogumisse (EE_1). Keskkonnaministri 07.10.2022 käskkirjaga nr 1-2/22/357 kinnitatud Ida-Eesti vesikonna veemajanduskava (VMK) veekogumite koondseisundiinfo 2022 kohaselt19 on Narva-Kunda rannikuveekogumi ökoloogiline seisund hinnatud kesiseks (põhjused varasem eutrofeerumine), ökoloogilise 19 Veekogumite seisundiinfo kättesaadav: https://keskkonnaportaal.ee/et/teemad/vesi/pinnavesi/pinnaveekogumite-seisundiinfo. 10 (17) seisundi mittehead näitajad olid varasemast Chl a, FP_biom, põisadru sügavuslevik, põhjataimestiku sügavuslevik, N-üld, P-üld, Secchi. Narva-Kunda rannikuveekogumi keemiline seisund on hinnatud halvaks. Halvaks näitajateks olid elavhõbe (Hg) kalas ja benso(g,h,i)perüleen vees (MAC). Rannikuveekogumi koondseisund on hinnatud halvaks. Mahu sadamakoht paikneb liivaste setete rändealal, kus nende setete rändesuuna resultant on läänest ümber Kaupsaare neeme itta. Maa- ja Ruumiameti INSPIRE kaardil on kuvatud mudeldatud merepõhjaelupaikade andmed. Mudelduste kohaselt on sadamast idas karide elupaik, sadamast läänes mereveega üleujutatud liivamadalate elupaik. Mudelduste kohasel võib ka sadama alal muuli otsa vahetus ümbruses leiduda vähesel määral karisid. Lähtudes elupaigatüübi karid (1170) kirjeldusest20 ei kuulu inimtekkelised veealused rajatised (sh vanad muulid ja nende jäänused) nimetatud elupaigatüübi hulka. Seega, karide reaalne paiknemine sadamabasseinis on vähetõenäoline, tegemist on eelkõige muuli lagunemisel tekkinud substraadiga. Mahu sadama läheduses ei ole olulisi kalade kudejõgesid, lähim on ca 3 km kaugusel olev Padajõgi. Siiski peab arvestama, et ka mereala on kalade elupaik. 2.3.Keskkonna vastupanuvõime, mille hindamisel lähtutakse märgalade, jõeäärsete alade, jõesuudmete, randade ja kallaste, merekeskkonna, pinnavormide, maastike, metsade, Natura 2000 võrgustiku alade, kaitstavate loodusobjektide, alade, kus õigusaktidega kehtestatud nõudeid on ületatud või võidakse ületada, tiheasutusega alade ning kultuuri- või arheoloogilise väärtusega alade vastupanuvõimest Tegevuse mõjupiirkonnas kaitsvaid loodusobjekte ei ole. 2.4.Inimese tervis ja heaolu ning elanikkond Olulisemad inimese tervist mõjutavad keskkonnategurid on välisõhu ja vee kvaliteet ning müra ja vibratsiooni tase. Elanike tervise kaitsmiseks on nende keskkonnateguritele kehtestatud normid, millega keskkonnamõju põhjustavate tegevuste kavandamisel tuleb arvestada. Häirivuse all mõeldakse tegurit, mida üksikisik või rühm tajub negatiivsena, ebameeldivana ja soovimatuna (WHO 1980) ning seda ei ole võimalik normtasemetega reguleerida. Piirkonnas ei ole teada alasid, kus õigusaktidega inimese tervise ja heaolu kaitseks kehtestatud keskkonnakvaliteedi nõudeid oleks ületatud. Mahu sadamas kavandatud tööd võimaldavad sadama sihipärast kasutamist ja tagavad ohutama ja mugavama navigeerimise. 3. Hinnang keskkonnamõju olulisusele 3.1. Mõju suurus 3.1.1. Mõju merepõhjaelustikule Eesti Merestrateegia21 kohaselt on Eesti mereala keskkonnaseisundit mõjutavaks surveteguriks 20 Keskkonnaportaali loodusveeb: https://loodusveeb.ee/et/themes/elupaigad-nimekiri/karid-1170. 21 Eesti merestrateegia meetmekava kinnitati 22.02.2023 keskkonnaministri käskkirjaga nr 16-7/23/5. Eesti merestrateegia materjalid kättesaadavad: https://kliimaministeerium.ee/keskkonnakasutus/merestrateegia#iii- etapp-mereala-m. 11 (17) mh tööd, mis mõjutavad merepõhja terviklikkust ja hüdrograafilisi tingimusi. Merestrateegia üheks keskkonnasihiks on, et merepõhja terviklikkus on tasemel, mis tagab ökosüsteemi funktsioneerimise ja struktuuri. Süvendamistöödel ja pinnase paigutamisel hävib vahetult töödeala põhjaelustik. Eesti Merestrateegia22 üheks keskkonnasihiks on, et merepõhja terviklikkus on tasemel, mis tagab ökosüsteemi funktsioneerimise ja struktuuri. Käesolevalt on vahetult mõjutatava merepõhja pindala 0.0094 km². Kuna sadamas on regulaarselt kasutatud ja ajalooliselt ka süvendustöid teostatud, siis ei kahjusta tegevuse jätkamine merepõhjaterviklikkust ega suurenda killustatust. Merepõhjaelustikku mõjutab ka heljum, eeskätt läbi valguskliima halvenemises ja troofsustaseme tõusus. Ülespaisatav põhjasete püsib mõnda aega veesambas ning võib hoovuste ja lainetusega kanduda sadamast pisut kaugemale, mistõttu võib mõju põhjaloomastikule esineda ka veidi kaugemal. Teisalt, ka väga suur põhja settinud heljumi kogus võib tugevalt vaesustada põhjaelustiku taime- ja loomakooslusi. Lisandunud heljumi mõju põhjakooslustele võib täheldada veel 1-3 aastat pärast teostatud töid. Seejärel taastub loomastiku liigiline koosseis, arvukus ja biomass normaalsele tasemele23. Kuna tegemist on kasutuses oleva sadamaga, siis võib eeldada, et piirkonnas levinud põhjataimed ja –loomad on kohanemisvõimelised ning mõnevõrra suurema ajutise heljumi sisalduseaga kohanenud, kuna ka paatide mootorite sõukruvid tekitavad vee liikumist ja seeläbi setete paiskumist veemassi sadama piirkonnas. Heljumi teket on võimalik minimeerida, kui vee erikasutust välditakse tugeva tuulega (üle 10 m/s). Tööde vastaval korraldusel ei ole ette näha merepõhja elustiku ja elupaikade kadu või killustamist. Seega taotluses kavandatud tegevuse mõju mere elupaigatüüpidele ja elustikule on ebaoluline. 3.1.2. Mõju kalastikule Kalade seisukohalt on ebasoovitavaim ajavahemik süvenduseks kudeaeg ja sellele järgnev larvide arenguaeg. Kalastikku mõjutab heljum enim, kui heljumi kontsentratsioon veesambas ületab tavalist fooninäitu 5 mg/l võrra. Sellisel juhul võivad kalade larvidel ja noorjärkudel tekkida probleemid hingamisega24. Vältides töid kalade kudeajal ei kahjustata kudemisajal tööde piirkonda sattuvaid kalasid ega kalade noorjärke ega marja. Kui tööd teha väljaspool kalade kudeaega (aktiivne kudeperiood piirkonnas 15.04-31.05), siis mõju kalastikule vähene. Ühtegi meriforelli jõge ja siiakoelmut läheduses ei ole ning seega ei pea rakendama sügisest piirangut. Sellest tulenevalt ei ole vee erikasutus lubatud 15.04-31.05. 3.1.3. Mõju linnustikule Suurenenud heljumi kontsentratsioon vees võib vähendada sukeldavate lindude nägemisraadiust ning seeläbi mõjuda ka saagipüüdmise efektiivsust. Teatud kriitilistel perioodidel, nagu talv ning pesitsusaeg, on toidu kiire ning efektiivne kättesaamine lindudele eluliselt tähtis. Kriitilise kontsentratsioonina, millest alates tekib negatiivne mõju, on ära toodud 22 Eesti merestrateegia meetmekava kinnitati 22.02.2023 keskkonnaministri käskkirjaga nr 16-7/23/5. Eesti merestrateegia materjalid kättesaadavad: https://kliimaministeerium.ee/keskkonnakasutus/merestrateegia#iii- etapp-mereala-m. 23 TÜ Eesti Mereinstituut, 2020. Kunda sadama süvendusjärgne merekeskkonna seire 2020. aastal. 24 OÜ EstKONSULT, 2020. Kelnase sadama vee erikasutusloa KMH Töö nr E1401. 12 (17) 15 mg/l25. Vee hägustumisega kaasnev nähtavuse vähenemine raskendab sukelduvatel lindudel (sh tiirudel) toidu leidmist ning vee hägustumisel peavad nad lendama oma pesitsusaladest väga kaugele. Lisaks võivad mõjud linnustikule toimuda müra häiringute kaudu. Katsed on näidanud, et näiteks tiirud on koloonias seda häiritumad, mida tugevam on kõlaritest mängitud müra – 65- 85 dB müra juures muutusid linnud valvsaks, 90-95 dB juures juba lahkusid pesalt26. Eriti ohtlik on pesapoegadele pidev müra27. Enamuse linnuliikide jaoks jääb mõju avaldavate häiringute tsoon suurusjärku sadakond meetrit28. Mõnedel juhtudel on soovitatud rakendada ka 500 m laiust puhverala29. Ala ei ole oluline lindudele. Seega töödega ei kaasne olulist mõju linnustikule. 3.1.4. Mõju vee kvaliteedile (troofsus ja ohtlikud ained) Eesti vesikonna veemajanduskava 2021-2027 kohaselt on 2027. aastaks seatud veekogumi seisundi eesmärgiks hea/erandi leebem eesmärk (erand: ÖSE kesine, KESE halb (Hg, TBT))30. Hg on prioriteetne ohtlik aine (keskkonnaministri 24.07.2019 määruse nr 28 „Prioriteetsete ainete ja prioriteetsete ohtlike ainete nimekiri, prioriteetsete ainete, prioriteetsete ohtlike ainete ja teatavate muude saasteainete keskkonna kvaliteedi piirväärtused ning nende kohaldamise meetodid, vesikonnaspetsiifiliste saasteainete keskkonna kvaliteedi piirväärtused, ainete jälgimisnimekirjaga seotud tegevused“ (määrus nr 28) § 2). Settes ja/või elustikus akumuleeruvate prioriteetsete ainete sisalduse pikaajalise dünaamika analüüsi (ohtlike ainete analüüs)31 kohaselt Eestis elavhõbedat ega selle ühendeid ei toodeta, kuid elavhõbedat esineb looduslikult põlevkivis. Eestis on peamisteks elavhõbeda keskkonda sattumise allikateks soojus ja elektrijaamad, põlevkivitööstuse jäätmed, kodumajapidamiste ahjud ja katlad, jäätmekäitlus, tuhastamine, reoveesettega pinnasesse, olmejäätmete lahtine põletamine, lahustid kodumajapidamistes ja tubaka põletamine ning ilutulestik. Seega on Hg piirnormide ületamine põhjustatud Läänemere üldisest seisundist. 25 Gasum Oy, 2016. Soome ja Eesti vaheline maagaasitorustik BALTICCONNECTOR. Keskkonnamõju hindamise aruanne. Kättesaadav: https://elering.ee/sites/default/files/attachments/BALTICCONNECTOR_YVA_Estonia_29022016_0.pdf. 26 Brown, A..L., 1990. Measuring the effect of aircraft noise on sea birds Environment International 16: 587-592. 27 Hayward, L.S., Bowles, A. E., Ha J. C., Wasser, S. K., 2011. Impacts of acute and long-term vehicle exposure on physiology and reproductive success of the northern spotted owl. Ecosphere 2; Schroeder, J., Nakagawa, S., Cleasby, I. R., Burke, T., 2012. Passerine Birds Breeding under Chronic Noise Experience Reduced Fitness. PLoS ONE 7: e39200. 28 Skepast&Puhkim OÜ, 2021. Aseri Sadam OÜ veeloa taotluse keskkonnamõju hindamine (kmh). Töö nr 2019- 0067. 29 Chatwin, T.A., 2010. Set-back distances to protect nesting and roosting seabirds off Vancouver island from boat disturbance. A thesis submitted in partial fulfillment of the requirements for the degree of master of science. University of Victoria. 30 Veemajanduskavade info on kättesaadav https://envir.ee/veemajanduskavad-2022-2027 (10.06.2024). 31 Keskkonnaagentuur, 2020 „Settes ja/või elustikus akumuleeruvate prioriteetsete ainete sisalduse pikaajalise dünaamika analüüs“, Tallinn. 13 (17) Tributüültina (TBT) peamised allikad keskkonda sattumisel Eestis on laevade ehitus ja remont ning laevatransport32. Mahu sadamas ei ole tegeletud laevaremondiga, ajalooline reostus on ebatõenäoline. Käesoleval juhul võiksid heited vette kaasneda pinnase liigutamisel aga ka avariide korral. Ptk 1.1.5. kohaselt süvendatav pinnas reostunud ei ole. Arvestades süvendamise mahtu ja reostusallikate puudumist ei ole näha ette saasteainete paiskumist vette. Arvestades süvendamise mahtu, ei paisata setetest vette ka märkimisväärselt toitaineid, mis võiks põhjustada täiendavat pelaagilist primaarproduktsiooni määral, et mõjutada veekogumi seisundit33. Üldisi veekaitse eesmärke silmas pidades (VeeS § 31 lg 1 p 6) ning hajuheite minimeerimiseks on võimalik rakendada vastavaid töökorralduslikke nõudeid: ei tohi töid teha tugeva tuulega, tuleb kasutada töökorras tehnikat ja vältida avariide teket ning avariide korral koheselt reageerida. Nimetatud töökorralduse rakendamisel on vettepaisatava heljumi ja setetes olevate saasteainete (toitained jm ained) mõju lokaalne ning ajutine. Töökorralduslikke meetmeid rakendades on tõenäoline olulise mõju puudumine. Tekkiv häiring jääb loodusliku varieeruvuse piiridesse ja tegevuse tulemusena ei halvene seisund veepoliitika raamdirektiivi mõttes. Lisaks, reostuse ennetamine on tõhusam ja odavam, kui hilisemate tagajärgede heastamine. 3.1.5. Mõju rannale Ranna kaitse eesmärk on rannal asuvate looduskoosluste säilitamine, inimtegevusest lähtuva kahjuliku mõju piiramine, ranna eripära arvestava asustuse suunamine ning seal vaba liikumise ja juurdepääsu tagamine (LKS § 37 lg 1 p 1 koosmõjus LKS § 34). Tegemist on sadama-alaga. Sadama alal kaitsvaid elupaikasid ei esine. Taotluse kohaselt paigutatakse pinnast Sadama kinnistul vertikaalplaneerimise eesmärgil. Pinnas võib algselt taheneda hunnikutes/vallides, kuid peale tahenemis tuleb pinnas ladestusalal tasandada. Tasandamistööd teostada esimesel võimalusel kuid hiljemalt kahe kuu jooksul. Sel viisil on välistatud pinnase hunnikutesse jäämine ja peale tasandamist saab taimestik tasapisi taastuda ja häiringud on ühekordsed. Sadama kinnistul on ÜP kohaselt planeeritud ala sadama tegevusteks. Seega puudub tegevusel vastuolu ranna-kaitse eesmärkidega. 3.1.6. Mõju rannaprotsessidele ja hüdroloogilisele režiimile Rannaprotsessid on rannikul lainetuse ja vee liikumise tagajärjel toimuvad protsessid, mis hõlmavad setete kuhjumist, rännet ja kulutust. Rannaprotsesse mõjutavad veerežiim - lainetus, hoovused, tuul, jää, aga ka erinevad tehnorajatised34. Kliimamuutustega seoses (eelkõige jäävaba meri sügis-talvisel tormiperioodil, külmumata rannasetted ja sagedased kõrged meretasemed) on märkimisväärselt kiirenenud rannaprotsessid. Kiirenenud on nii kuhje, setete edasikanne kui ka kulutus – toimub loodusliku süsteemi kohanemine uute kliimatingimustega. 32 Keskkonnaagentuur, 2020 „Settes ja/või elustikus akumuleeruvate prioriteetsete ainete sisalduse pikaajalise dünaamika analüüs“, Tallinn 33 Corson OÜ, 2024. Pärnu sadama hooldussüvenduste keskkonnamõju hindamise aruanne. Töö nr 1615. Kättesaadav: https://kotkas-ame.envir.ee/registry_kmh/view?kmh_id=354&represented_id=. 34 Orviku, O. 2018. Rannad ja rannikud. 14 (17) Sadama näol on tegemist pikaajaliselt ekspluateeritud sadamaga. Olemasolev muul takistab osaliselt liivade kannet läänest-itta. Siiski, muuli kuju ja pikkust ei muudeta. Seega ei too kavandatav tegevus kaasa olulist mõju rannaprotsessidele või hüdroloogilisele režiimile. 3.2. Mõjuala ulatus, näiteks geograafiline ala ja tõenäoliselt mõjutatava elanikkonna suurus Tööde mõju võib avalduda otseselt mereelustikule (põhjataimestik ja –loomastik, kalastik, mereimetajad) vahetult tööde alal. Lisaks on mõjutatud alal, kuhu heljum ja müra kandub. HELCOM on välja on pakkunud, et heljumi leviku mõju piirkonnaks on 500 m fikseeritud raadius ümber süvendamise punkti35. Siiski, arvestades kasutatavat tehnoloogiat, mahtu ja pinnase iseloomu, ei ole ette näha olulist heljumi levikut. Arvestades tööala (olemasolev sadam) ja tööde mahtu, ei oma kavandatavad vee erikasutustööd olulist negatiivset mõju vee kvaliteedile, piirkonna elustikule, elupaikadele ning veerežiimile, kui järgitakse lisaks keskkonnaloas määratud tingimusi (ptk 3.8.). Mõju on lokaalne. Elamud asuvad töödepiirkonnast eemal. Tööd tagavad ohutu ja mugava navigatsiooni. 3.3. Mõju ilmnemise tõenäosus ja aeg Olulisuse hinnang on kokkuleppeline, teaduses on laiemalt kasutuses 5% ja 10% piir, see tähendab, nähtus peab olema mõjutatud vähemalt 5% või 10% ulatuses ja seejuures nimetatud erinevus peab lisanduma looduslikule varieeruvusele36. Olemasoleva objektiivse teabe põhjal ei avalda vee erikasutustööd tõenäoselt olulist mõju veekeskkonnale, sh ranniku elupaikadele, merepõhja elupaikadele, elustikule, kalastikule ja linnustikule ning inimese heaolule, kui järgitakse ptk 3.8. toodud töökorralduslikke nõudeid ning tehakse teid taotluses toodud eesmärgil ja viisil. Sellisel juhul on tööde mõju ka ajutine, st ilmnevad vaid tööde tegemise ajal. Seega tööde tegija on kohustatud kasutama keskkonnaloa taotluses kirjeldatud tehnoloogiat ja töökorraldust ning teostama töid mahus, mis on toodud Keskkonnaametile esitatud taotluses. Keskkonnaloale kantud nõuete mitte täitmise korral on Keskkonnaametil, vastavalt KeÜS § 62 lg 2 ja VeeS § 194 lg 2 p 4, õigus tunnistada keskkonnaluba kehtetuks. Sel juhul kõik võimalikud muutused jäävad loodusliku muutlikkuse piiridesse ja on pöörduvad ning mõju rannikuveekogumile on lokaalne ja tegevuse tulemusena ei halvene rannikuveekogumi seisund veepoliitika raamdirektiivi mõttes. 3.4. Mõju laad, tugevus, kestus, sagedus ja pöörduvus ja seire vajadus Võimalik mõju veekvaliteedile ning müra on ehitusaegsed ja mööduvad peale ehitustegevuse lõppu. Võimaliku avariiolukorra tekke, mille tõttu reostub vesi ning pinnas, tõenäosus on madal, arvestades, et kasutatav tehnika peab vastama kehtivatele tehnilistele eeskirjadele. Samuti väheneb avariide oht, kui töid välditakse tugeva tuulega (tuulekiirus üle 10 m/s). Rakendades keskkonnaloaga seatud nõudeid (vt ptk 3.8.) taastub olemasolev olukord tööde 35 Helsinki Commission, 2018. Estimating physical disturbance on seabed. Kättesaadav: https://helcom.fi/wp- content/uploads/2019/08/BSEP164.pdf. 36 Tõnis Põder, 2017. Keskkonnamõju hindamise käsiraamat. Kättesaadav: https://www.envir.ee/sites/default/files/poder_kmh_kasiraamat.pdf. 15 (17) järgselt ning olulisi negatiivseid häiringuid ei teki. Seire teostamine ei ole vajalik. 3.5. Mõju piiriülesus Kavandatava tegevusega ei kaasne piiriüleseid mõjusid. 3.6. Mõju Natura 2000 võrgustiku alale Tegevuse piirkonnas ega mõjupiirkonnas ei asu Natura 2000 võrgustiku alasid. 3.7. Kavandatava tegevuse koosmõju muude asjakohaste toimuvate või mõjualas planeeritavate tegevustega Teadaolevalt puuduvad piirkonnas teised vee erikasutusega seotud tegevused. Ei ole teada teisi tegevusi, millega võib tekkida koosmõju. 3.8. Ebasoodsa mõju tõhusa ennetamise, vältimise, vähendamise ja leevendamise võimalused Lähtudes taotlusest, eelhinnangust, arvestades määrus nr 31 § 5 lg 2, KeHJS § 11 lg 8¹, VeeS § 193 lg 1 p 6, 8, 9 ja 12 ja (keskkonnaseadustiku üldosa seaduse (KeÜS) § 53 lg 1 p 6, seatakse keskkonnaloale töökorralduslikud nõuded: Vee erikasutusega kaasneva võimaliku negatiivse keskkonnamõju vähendamise meetmed (loa tabel V16): 1) Vee erikasutus ei ole lubatud tugeva tuulega (üle 10 m/s). 2) Vee erikasutus ei ole lubatud 15.04-31.05. Tööde teostamise tingimused ja nõuded (loa tabel V16): Süvenduspinnase paigutamine maismaal: 1) Süvenduspinnase on lubatud paigutada Sadama kinnistule vertikaalplaneerimise eesmärgil. 2) Pumpsüvendaja kasutamisel tuleb rajada pulbibasseinide piirdetammid ning selgitatud vee basseinidest väljavoolu regulaatorid ja kraavid. Selgitatud vesi tuleb suunata sadama basseini. 3) Kasutada töövõtteid, et vältida pinnase vajumist merre. 4) Pärast süvenduspinnase tahenemist tuleb süvenduspinnas tasandada esimesel võimalusel kuid hiljemalt kahe kuu jooksul. Parima võimaliku tehnika kasutamine (loa tabel V16): Kasutatav tehnika peab olema töökorras ja ei tohi põhjustada täiendavat pinnase- ega veereostust. Tööde käigus tuleb järgida head ehitustava ning jälgida töötavate mehhanismide tehnilist korrasolekut. Toimingud avarii korral (loa tabel V16): Naftasaaduste või muude mürgiste ainete looduskeskkonda sattumisel, avarii või selle ohu korral koheselt võtta tarvitusele abinõud avariilise reostuse peatamiseks ja likvideerimiseks või ennetamiseks. Muud asjakohased meetmed (loa tabel V16): 1) Tööde tegija on kohustatud kasutama keskkonnaloa taotluses kirjeldatud tehnoloogiat ja töökorraldust ning teostama töid mahus, mis on toodud Keskkonnaametile esitatud taotluses. 16 (17) Keskkonnaloale kantud nõuete mitte täitmise korral on Keskkonnaametil, vastavalt KeÜS § 62 lg 2 ja veeseaduse § 194 lg 2 p 4 õigus tunnistada keskkonnaluba kehtetuks. 2) Loas määramata juhtudel lähtuda veeseadusest ning selle alusel kehtestatud õigusaktidest. 3) Keskkonnaluba ei anna õigust ehitamiseks ega ehitise kasutamiseks. 4. Eelhinnangu järeldus Keskkonnaluba taotletakse vee erikasutuseks Mahu sadamas (ptk 1.1.). Keskkonnaameti hinnangul puudub kavandataval tegevusel oluline keskkonnamõju. Otsustajal piisavat teavet, et jätta KMH algatamata, mistõttu KMH ei ole vajalik järgmistel põhjustel: • kavandatav tegevus ei mõjuta oluliselt kaitsealasid, kaitstavate liikide elupaikasid ega Natura 2000 võrgustiku alasid; • kavandatava tegevusega ei kaasne olulist keskkonnamõju veele ega välisõhule, samuti ei ületata piirmäärasid müra ja õhusaastatuse osas, vibratsioon puudub. Kavandatav rajatis ei mõjuta oluliselt rannaprotsesse. Tegevusega ei kaasne koosmõju teiste tegevustega; • kavandatava tegevusega ei kaasne mõju inimeste tervisele, heaolule ja varale, samuti avariiolukordi või suurõnnetusi. Oluline on lähtuda eelhinnangu ptk 3.8. nimetatud nõuetest ja tingimustest. Kai Ginter vanemspetsialist veeosakond Lauri Saapar spetsialist looduskasutuse osakond Märt Kesküla vanemspetsialist jahinduse ja vee-elustiku osakond 17 (17) Lisa EELHINNANG EELHINNANG Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 61 lg 3 järgi annab Keskkonnaamet eelhinnangu arendaja esitatud ja muu asjakohase teabe alusel ning lähtudes kavandatavast tegevusest, selle asukohast ning eeldatavast keskkonnamõjust. KeHJS § 6 lg 2 kohaselt, kui kavandatav tegevus kuulub KeHJS § 6 lg 2 p 18 nimetatud tegevuste hulka, peab otsustaja andma eelhinnangu selle kohta, kas kavandataval tegevusel on oluline keskkonnamõju. KeHJS § 6 lg 2 nimetatud tegevusvaldkondade täpsustatud loetelu kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ (määrus nr 224). Käesoleval juhul peab otsustaja, st käesolevas keskkonnaloa menetluses Keskkonnaamet, andma eelhinnangu selle kohta, kas Viru-Nigula vallavalitsuse (registrikood 75020500, Kasemäe tn 19, Kunda linn, Viru-Nigula vald, Lääne-Viru maakond, taotleja) poolt kavandataval tegevusel on oluline keskkonnamõju. Eelhinnang tuleb anda määrus nr 224 § 11 p-i 7² alusel: süvendamise maht üle 500 m³. Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded on KeHJS § 61 lg 5 alusel kehtestatud keskkonnaministri 16.08.2017 määrusega nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“ (määrus nr 31). Eelhindamine teostatakse olemasolevate andmete põhjal ilma lisauuringuteta. Kavandatava tegevuse korral on eelhindamisel võetud aluseks: 1. Taotlust nr T-KL/1033046-3 ja KeHJS § 61 lg 1 kohast teavet; 2. Maa- ja Ruumiameti kaardiserveri https://geoportaal.maaamet.ee/ andmeid; 3. Eesti Looduse Infosüsteemi (EELIS) andmed; 4. Registrite ja Infosüsteemide Keskuse e-äriregister http://www.rik.ee/et/e-ariregister; 5. e-kinnistusraamat http://www.rik.ee/et/e-kinnistusraamat; 6. Ehitusprojekt „MAHU VÄIKESADAMA ÜMBEREHITUSE ETAPP 1“ versioon 2 (ehitusprojekt, vt taotluse lisa 2)1. 1. Kavandatav tegevus 1.1. Tegevuse iseloom ja maht Viru-Nigula vallavalitsus taotleb vee erikasutuse keskkonnaluba (keskkonnaluba). Keskkonnaluba taotletakse vee erikasutuseks Mahu sadama (Sadama, Mahu küla, Viru-Nigula vald, Lääne-Viru maakond, kü 90201:001:0517) akvatooriumi süvendamisel ja olemasoleva muuli rekonstrueerimisel: *Süvendamine mahus 9 900 m³. Süvendustööde maht sisaldab nii ümberehitustööde aegset süvendustööde mahtu kui ka kasutusele võetud sadama lähemate aastate hooldussüvendustööde mahtu. Süvenduspinnas on kavandatud paigutada sadama kinnistule vertikaalplaneerimise eesmärgil. 1 Aavo ja Riina Raig Projekt OÜ, 2026, töö nr TVK-0-01 v2. 1 (17)  *Tahkete ainete paigutamine allpool keskmist veetaset mahus 3 200 m³ muuli rekonstrueerimisel. Taotletakse keskkonnaluba kehtivusega kuni 14.08.2036. Tegevuse asukohaks on olemasolev ajalooline sadamakoht. Muuli lagunemise tõttu on kasutuskõlbmatuks muutunud ka väikelaevade bassein. Tegevuse käigus taastatakse sadamakoha esmane kasutusvõimalus. Sadamakohta kasutasid ja hakkavad kasutama eelkõige kohalikud ja lähipiirkonna kalamehed. Hinnanguline ümberehitustööde kestvus eeldatavasti 2- 3 aastat. Ehitatakse etapiviisiliselt ja etappide ulatuse määravad eelkõige tööde rahastamise võimalused. Joonis 1. Kavandatavate tööde piirkond on tähistatud rohelisega2. Süvendamine Süvendamine toimub muuli rekonstrueerimisel: kaevikud põhjamuuli jalamite ümberehituseks. Lisaks on kavas süvendustööd väikelaevade basseinis muuli ümberehitustööde ajal kui ka hilisemas kasutusfaasis (hooldussüvendused). Süvenduspinnaseks on 90 % ulatuses liiv ja 10 % ulatuses moreen (sügavamas kihis). Tööd tehakse ajaloolise muuli ja basseini asukohas. Basseini süvendustööde järgne sügavus on kuni -3.0 m abs ning pindala, sh valdavalt veealused nõlvad, on ca 8100 m². Süvendustööd tehakse eelkõige ujuva kopaga, alternatiivselt on võimalik kasutada ka pumpsüvendajat. 2 Keskkonnaloa taotlus nr T-KL/1033046-3. 2 (17) Süvenduspinnas paigaldatakse Sadama kinnistule (vt joonis 2). Süvenduspinnase ladestamise eesmärk on ala vertikaalplaneerimine. Süvendustööd tehakse eeldatavasti koppsüvendajaga ning eemaldatud pinnas veetakse ladestamisalale ratastranspordiga. Kui siiski kasutatakse pumpsüvendajat, rajatakse pulbibasseinide piirdetammid ning selgitatud vee basseinidest väljavoolu regulaatorid ja kraavid. Selgitatud vesi suunatakse sadama basseini. Kõik see toimub Sadama kinnistul. Joonis 2. Süvenduspinnase paigutamise ala on markeeritud sinisega. Muuli rekonstrueerimine Tegevuse eesmärgiks on olemasoleva lagunenud Mahu sadama põhjamuuli ümberehitamine (rekonstrueerimine) (joonis 3). Muuli lagunemise põhjuseks on olnud muuli vähene vastupanuvõime laineründele ca 10 aastat tagasi. Lagunemise põhjuseks muuli kesktäidet katvate kaitsekihi kivide ebapiisav mass. Muuli asukohas puudub kindlustuskihi tegemiseks vajaliku massiga kivi. Muuli ümberehitamiseks tuuakse ehituskohale uus kaitsekihi kivi ja selle vastava aluskihi kivi. Muuli kesktäites ning nõlvade jalamite põlledes kasutatakse eelkõige olemasoleva lagunenud muuli kivi. Kivi, mida ümberehituse käigus kasutada ei saa või mis jääb üle, paigutatakse Sadama kinnistule. Ümberehituse järgse põhjamuuli harja uus kõrgus on +2.70 m abs ning jalamite taldade rajamissügavus kuni -4.60 m abs (joonis 4). Muuli rekonstrueerimine toimub muuli senisel asukohal, säilitades muuli alguspunkti, suuna ja pikkuse, kuid muuli konstruktsiooni tugevdamine ning jalamite ja põllede rajamine toob kaasa kaldajoone lokaalse täpsustumise ja osalise ümberkujundamise. Rekonstrueeritud muuli telg ja kehand sirgestatakse. Muudatused on vajalikud muuli stabiilsuse ja vastupidavuse tagamiseks laine- ja jäärünnetele. Ümberehitustööd tehakse maamasinatega olemasoleva muuli harjalt. 3 (17) Joonis 3. Vaade olemasolevale muulile. Foto ehitusprojektist (Aavo Raig 2019). Joonis 4. Väljavõte muulist ehitusprojekti asendiplaanist. 4 (17) 1.2.Tegevuse seos asjakohaste strateegiliste planeerimisdokumentidega ning lähipiirkonna praeguste ja planeeritavate tegevustega Eesti üleriigilise planeeringu „Eesti 2030+“3 kohaselt, on tõhus ja kestlik merealade kasutamine riigile oluline. Kogu Eesti rannikul tuleb välja arendada riigi seisukohalt optimaalne väikesadamate kett, mis seob saared mandriga ja edendab turismialaseid otsesidemeid välisriikidega, aidates kindlustada saarte ja rannikualade majanduslikku baasi. Väikesadamate arendamisel on otstarbekas ühildada erinevad kasutusotstarbed (kalandus, turism, rekreatsioon jne). Väikesadamate haakuvus tagamaal pakutavate teenustega tekitab sünergia, mis parandab turismi arenguvõimalusi. Väga tähtis on tagada hea ligipääs väikesadamatele – nii merel kui ka siseveekogudes. Kavandatav tegevus on kooskõlas Eesti üleriigilise planeeringuga „Eesti 2030+“. Eesti mereala planeeringu4 kohaselt on Eesti rannikumeri enamasti madal ja ohtuderohke. Ranniku sobivaimad sadamakohad on juba kasutusel, looduslikult ebasoodne sadamakoht tähendab suuri kulusid. Sellest tulenevalt on mõistlik investeerida olemasolevatesse sadamatesse. Kavandatav tegevus on kooskõlas Eesti mereala planeeringuga. HELCOMI soovitusel tuleks esmalt vaadata, kas süvendamisel saadud setteid on võimalik kasutada kasulikult randade kulutuse takistamiseks, üleujutusohu vähendamiseks vms otstarbel5. Käesolevalt kasutatakse sadamaalal vertikaalplaneerimisel. Kavandatav tegevus on kooskõlas HELCOM soovitustega. Viru-Nigula üldplaneeringus (ÜP)6 on välja toodud Mahu väikesadama väljaarendamine. Mahu väikesadama juurde on reserveeritud vee-ala kogu sadama-ala pikkuses 300 m laiusena sadama akvatooriumi tarbeks ja rannapiirkond. Sadama ala on reserveeritud kohaliku sadama ja seda teenindavate infrastruktuuride ehitamiseks, siiski planeering konkreetseid rajatisi välja ei too. Ka koostamisel olevas uues Viru-Nigula valla üldplaneeringus7 on jätkuvalt planeeritud Mahu sadama arendamine ja laiendamine, ette on nähtud maa-alad Mahu sadama jaoks. Kavandatav tegevus on kooskõlas ÜP-ga. Kavandatava tegevuse maa-alal ühtegi detailplaneeringut (DP) kehtestatud ei ole. Vastavalt looduskaitseseadus (LKS) § 5 lg 2 nimetatakse Läänemere kallast rannaks. Mere rannal on määratud ehituskeeluvöönd ning ehituskeeluvööndis on uute hoonete ja rajatiste ehitamine keelatud (LKS § 38 lg 3), välja arvatud LKS § 38 lg-s 4-6 toodud ehituskeeluvööndi erisuste osas. Hooldussüvendus on tegevus, mis ei vaja eraldi detailplaneeringut (ehitusseadustiku (EhS) § 12 lg 2, planeerimisseadus § 125, LKS § 38 lg 5 p 2). EhS § 104 lg 3 kohaselt ei kohaldata EhS ptk 12 sätteid veekogu süvendamisele. Eelviidatud säte välistab EhS ptk 12 kohaldamisalast 3 Kehtestatud Vabariigi Valitsuse 30.08.2012 korraldusega nr 368. Kättesaadav: https://planeerimine.ee/ruumiline-planeerimine/yrp/. 4 Kehtestatud Vabariigi Valitsuse 12.05.2022 korraldusega nr 146. Kättesaadav: https://riigiplaneering.ee/mereala-planeeringud/uleriigiline-mereala-planeering . 5 HELCOM süvendamise ja kaadamise juhend, 2024. Kättesaadav: https://helcom.fi/wp- content/uploads/2024/03/HELCOM-Guidelines-for-Management-of-Dredged-Material-at-Sea.pdf . 6 Viru-Nigula valla üldplaneering. Kehtestatud Viru-Nigula Vallavolikogu 22.novembri 2007.a määrusega nr 13. Kättesaadav: https://www.viru-nigula.ee/uldplaneering#kehtiv-uldplaneering. 7 Skepast&Puhkim OÜ, 2026. Viru-Nigula valla üldplaneering. Kättesaadav: https://www.viru- nigula.ee/sites/default/files/documents/2026-05/Viru-Nigula_U%CC%88P_seletuskiri_12052026.pdf. 5 (17) ehitised, millele ei kohaldata ehituseadustikku tervikuna (EhS seletuskiri 555 SE). Seega ei ole süvendamine (ilma ehitist rajamata) EhS mõttes tegevus, mis vajaks detailplaneeringut. Käesolevalt toimub süvendamine olemasoleva sadamabasseini ulatuses. Lisaks rekonstrueeritakse olemasolevat muuli (vt joonis 5). Pinnase laotamine maismaa alale ja kaevetöö maismaa alal on ehitamine, kui tegevus on seostatav olemasoleva või kavandatava ehitisega (EhS § 4 lg 1). Käesolevalt kasutatakse pinnas vertikaalplaneerimisel. Ei kavandata uute rajatiste püstitamist, mis vajaksid DP kehtestamist. Joonis 5. Mahu sadama olemasolevad rajatised on tuvastatavad Maa-ja Ruumiameti 1973 aasta fotoplaanil. Tänaseks on osaliselt muuliäärne veeala liiva täis kandunud. Seega, kavandataval tegevusel puudub vastuolu kehtivate õigusaktide ja planeerimisdokumentidega. 1.3.Ressursside, sealhulgas loodusvarade, nagu maa, muld, pinnas, maavara, vesi ja looduslik mitmekesisus, näiteks loomastik ja taimestik, kasutamine Vee erikasutustööde käigus ei kasutata ressursina maad, mulda, pinnast, maavara, vett ega loomastikku ja taimestikku. Vee erikasutustööde alal meres ei esine loodusvarasid kasutataval kujul (kasutatud Maa- ja Ruumiameti geoportaali andmeid). Süvendatavaks pinnaseks on liiv (90%) ja moreen (10%). 1.4. Tegevuse energiakasutus Energiakulud on seotud vee erikasutustöödeks ja pinnase planeerimiseks kasutatava tehnika kasutamisega. Kasutatav tehnika - kopp-ekskavaator, kopp-laadur, veok või traktoriga haagis pinnase teisaldamiseks. Alternatiivina on võimalik kasutada ka pumpsüvendajat. Energiakasutust on võimalik viia miinimumini kasutades töödeks sobivaimat tehnikat. 6 (17) 1.5.Tegevusega kaasnevad tegurid, nagu heide vette, pinnasesse ja õhku ning müra, vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus ja lõhn Kavandatava tegevusega ei kaasne eeldatavalt heiteid pinnasesse, valgus-, soojus-, kiirgus- ning lõhnareostust. 1.5.1. Heited vette Olemasoleva teabe kohaselt satub süvendamisel vette hinnanguliselt 4 -10 % süvendatava pinnase kogumahust. Heljumipilve levik sõltub paljudest teguritest, millest tähtsamad on hoovuse liikumiskiirus, tuule kiirus ja vette sattuvate pinnaseosakeste füüsilised omadused – kiiremini settuvad raskemad osakesed, settimine on kiirem tuulevaikse ilmaga8. Pärast tööde lõppu langeb heljumi sisaldus vees kiiresti9. Väga suurte süvendustööde korral (ca miljon m3) on esialgne olukord taastunud kahe nädala jooksul, väiksemamahuliste tööde korral (ca 10 tuhat m3) on juba kahe tunni jooksul. Konservatiivsete mudelduste kohaselt võib heljum kanduda kuni 400 m kaugusele, kuid juba 200 m kaugusel on heljumi kontsentratsioon (sisaldus ca 5 mg/l)10 võrreldav foontingimustega (sügis-talv põhjaranniku lahtedes 8 mg/l11). Süvendusaegsete seireandmete kohaselt kandub mõningane heljum töödealast ca 150-200 m kaugusele12. On täheldatud, et kõrgemad heljumi kontsentratsioonid esinevad valdavalt suuremate tuulesündmuste korral, heljumi kontsentratsioon tõuseb märgatavalt, kui tuule kiirus on 10 m/s või rohkem13. Taotluse kohaselt on süvendatavaks pinnaseks liiv (90%) ja moreen (10%). Alal on tehtud 2008 aastal ka ehitusegeoloogilised uuringud14. Uuringu kohaselt on sadama veealal liivakihi (keskliiv, peenliiv, tolmliiv) paksus ca 4 m, sügavamal mittemoreensed savipinnased (liivsavi, savi) ja moreen. Liiva osakesed on raksemad ja settuvad kiiremini. Seega ei teki süvendamisel suurel hulgal peeneid osakesi, mis püsivad veesambas kaua ja leviksid laiemale merealale. Tekib mõningane heljum, mis võib mõjutada kalu kudeperioodil ja põhjaelustikku. Potentsiaalselt võib settest vette sattuda ka saasteaineid. Siiski, tegemist on väikesadamaga, kus setete reostus ei ole tõenäoline: kasutusintensiivsus väga madal, lähialal puuduvad tööstused, heitvee väljalasud või asulad. Seega ei kaasne süvendamisega vette olulisel määral heiteid, kuna süvendatavad setted ei sisalda saasteaineid ning ei ole tõenäoline, et tööde käigus eraldub vette reostust. Täpsemad pinnase analüüsid ei ole vajalikud HELCOM Süvendamise ja kaadamise 8 Corson OÜ, 2012. Vanasadama uue, e (ida) kruiisikai rajamise keskkonnamõju hindamise aruanne. Kättesaadav: https://www.ts.ee/wp-content/uploads/2020/01/Vanasadama-uue-kruiisikai-rajamise-KHM- aruanne.pdf. 9 Arvo Järvet, 2008. Emajõe-Peipsi-Velikaja veetee ettevalmistavad tööd. KMH aruanne 10 OÜ EstKONSULT, 2020. Kelnase sadama vee erikasutusloa KMH, Töö nr E1401. 11 Laura Raag, 2014. Süvendustööde mõju heljumi kontsentratsiooni ruumilisele jaotusele, hinnatuna kaugseire andmetest. Tallinna Tehnikaülikool. 12 OÜ EstKonsult, 2017. „Nasva liivakarjääri mere süvendamise vee erikasutusloa taotluse KMH aruanne“ töö nr E1367. 13 Paldiski Lõunasadama süvendustööde aegse heljumi seire aruanne 2020 (https://www.ts.ee/wp- content/uploads/2020/05/Paldiski-L%C3%B5unasadama-s%C3%BCvendust%C3%B6%C3%B6de-heljumi- seire-aruanne-2020.pdf), Pakrineeme LNG terminali heljumi seire aruanne (https://kotkas.envir.ee/permits/public_assignment_view?permit_assignment_submission_id=33641&represente d_id=). 14 Merkolux OÜ. 2008. Ehitusgeoloogiline uuring. Aruanne nr. 32113. Kättesaadav: https://www.maaamet.ee/egf/index.php?lht=aru&id=32113. 7 (17) juhendi15 p 6.10 c kohaselt, kui puuduvad varasemad ja praegused märkimisväärsed saasteallikad ja süvendatud kogused on alla 10 000 tonni aastas. Vee erikasutustööde käigus satub veesambasse mõningal määral põhjasetetesse kogunenud toitaineid, mis võivad suurendada selle rannikumere piirkonna troofsustaset ja võivad soodustada ka eutrofeerumist. Ranniku piirkonnas võib toitainete resuspensioon ja selle mõju olla suurem, sest ranniku piirkonnas võib hüdroloogiliste tingimuste tulemusel olla sinna sattunud enim orgaanilist ainet. Vee erikasutustöödel võib olla seega potentsiaalne mõju rannikuvee toitainete koormusele, mis võib põhjustada primaarproduktsiooni tõusu. Vee erikasutuse mõju on suurim nõrga veevahetusega piirkonnas. Siiski, käesolevalt ei tehta töid suletud sadamabasseinis. Sadama veealale kanduvad sisse rannaprotsessidega just liivased setted. Seega orgaanilise aine maht setetes on eelduste kohaselt väike. Seega on vette paisatavate toitainete kogus marginaalne. 1.5.2. Müra ja heited õhku Tegemist on sadamaga, kus toimub väikepaatide liiklus. Veesõidukite müratase jääb vahemikku 95 kuni 125 dB16. Ehitustöid teostatakse ekskavaatoriga. Ekskavaator müratase on ca 109 dB17. Pidevalt ning pikemat aega töötav tehnika mürafoon erineb ning võib ületada ka sadama tavapärast mürafooni. Seega kaasneb tegevusega ajutine mürafooni muutus. Keskkonnaministri 16.12.2016 määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ (määruse nr 71) lisa 1 p 4 kohaselt päevasel ajal (7.00-21.00) ehitustöödest tulenevale mürale normtasemeid kehtestatud ei ole. Elamu maa-aladel tööstusmüra piirväärtus päevasel ajal on 60 dB ja öisel ajal on 45 dB. Lähim elamu asub ca 300 m kaugusel tööde alast. Majani jõudev süvendustööde müra on ca 52 dB18. Öösel tööde elluviimine ei ole tõenäoline. Süvendaja mootorite/jõuallikate töötamisel eralduvad välisõhku lämmastikoksiidid, SO2, CO, CO2, summaarsed lenduvad orgaanilised ühendid, osakesed, peenosakesed, Pb, Cd, Hg, As, Cr, Cu, Ni, Zn, dioksiinid ja furaanid, besno(a)püreen, benso(b)-fluoranteen, benso(k)-fluranteen ja indeeno-(1,2,3-cd)püreen. Arvestades tegevuse iseloomu ja kestvust, siis õhukvaliteedi piir- või sihtväärtusi ei ületata. Vee erikasutus ei põhjusta pöördumatuid muutusi õhukvaliteedi osas antud piirkonnas. 1.6.Tekkivad jäätmed ning nende käitlemine Keskkonnaametile teadaolevalt ei ole nimetatud piirkonnas ja selle läheduses toimunud olulisi reostusjuhtumeid. Seega on süvendamisel tekkiv pinnas looduslik ja reostumata. Seega ei näe Keskkonnaamet ette settest vabaneda võivate saasteainetega seotud probleeme. See ei sea erinõudeid süvendatud pinnase kasutuseks vertikaalplaneerimisel. 15 HELCOM Guidelines for Management of Dredged Material at Sea. 2024. https://helcom.fi/wp- content/uploads/2024/03/HELCOM-Guidelines-for-Management-of-Dredged-Material-at-Sea.pdf . 16 Hyrynen, Johannes; Maijala, Panu & Mellin, Velipekka: Noise evaluation of sound sources related to port activities. Conference paper on Euronoise conference in Edinburgh, 26.-28.10.2009 ja J. Witte: Noise from moored ships. Conference paper on Internoise 2010 in Lisbon, 13-16.06.2010 17 Tapio Lahti, 2010. Keskkonnamüra hindamine ja müra leviku tõkestamine. 18 Sound Propagation Level Calculator. https://noisetools.net/barriercalculator?source=[1.5,500,109]&receiver=[1.5,300]&barrier=[1,4.2,151.9] 8 (17) Pinnast loetakse jäätmeteks, kui see on seisnud ladestuskohas kolm aastat. Samuti, kui süvenduspinnase kasutamise aeg ja koht ei ole kindel ja garanteeritud loetakse ladustatud süvenduspinnas jäätmeteks (jäätmeseadus (JääTS § 35² lg 1 p 4). Pinnase (sh eemaldatava sette) püsivalt paigaldamist maapinnale mäena või vallina käsitab Keskkonnaamet ehitamisena (EhS § 3 lg 1; insenerehitis (JääTS § 352 lg 22). Ehituskeeluvööndis on uute ehitiste püstitamine keelatud (LKS § 38 lg 3). Käesolevalt kasutatakse pinnas vertikaalplaneerimisel ning tegemist ei ole jäätmetega. Pinnas võib algselt taheneda hunnikutes/vallides, kuid peale tahenemis tuleb pinnas ladestusalal tasandada. Tasandamistööd teostada esimesel võimalusel kuid hiljemalt kahe kuu jooksul. Sel viisil on välistatud pinnase hunnikutesse jäämine ja peale tasandamist saab taimestik hakata taastuma ja häiringud on ühekordsed. 1.7.Tegevusega kaasnevate avariiolukordade esinemise võimalikkus, sealhulgas heite suurus Vee erikasutustööde käigus on teoreetilisteks võimalusteks kasutatava tehnikaga toimuv avarii. Eeldus heast koostööst ja ladusast info liikumisest töödel osalevate inimeste vahel ning töökorras tehnika kasutamisest aitab vähendada kõikvõimalikke avariisid ja nendest tulenevat kahjulikku mõju. Kasutatav tehnika peab olema töökorras ja ei tohi põhjustada täiendavat pinnase- ega veereostust. Tööde käigus tuleb järgida head ehitustava ning jälgida töötavate mehhanismide tehnilist korrasolekut. Töökorras tehnika kasutamisel ei ole tõenäoline õlireostuse tekkimine ja seeläbi ümbritseva keskkonna kahjustamine. 1.8.Tegevuse seisukoht asjakohaste suurõnnetuste või katastroofide ohust, sealhulgas kliimamuutustest põhjustatud suurõnnetuste või katastroofide ohust teaduslike andmete alusel Tegevusega ei kaasne eeldatavalt suurõnnetuste või katastroofide tekke ohtu. 2. Kavandatava tegevuse asukoht ja mõjutatav keskkond 2.1. Olemasolevad ja planeeritavad maakasutused ning seal toimuvad või planeeritavad tegevused 2.1.1. Sadama andmed Mitmete allikate andmetel rajati Mahu sadam (ajalooliselt ka Maholm ning Kaupsaare) 18-ndal sajandil. Mahu sadamat on esmakordselt maininud 1782. aastal August Wilhelm Hupel. Algselt oli tegemist Kalvi mõisale kuulunud rannast eraldiseisva lainemurdjaga, mis rajati juba aastasadu varem kasutusele võetud looduslikku sadamakohta ca 5 m sügavusse vette. Ajaloolise lainemurdja pikkus olemasoleva ajaloolise kehandi säilinud pikkuse alusel oli ca 110 m ning selle varju (lõunaküljele) sai kinnitada/ankurdada kuni 20 keskmise suurusega laeva. Lainemurdja asus sel ajal rannajoonest vähemalt 200 meetri kaugusel. Tsaariaja lõpuperioodil ja maailmasõdade vahelisel ajal ehitati sadam põhjalikumalt välja. Aastatel 1933...1935 rajati Eesti Vabariigi riikliku programmi toel a) tänaseni suhteliselt heas seisus kivimuul (käesolevas projektis nimetatud Mahu väikesadama idamuul) pikkusega ca 200 m, mis ühendas randa lainemurdjaga, b) lainemurdja siseküljele kärgkastidest kai (käesolevaks 9 (17) ajaks ümbritsetud terassulundseinaga) pikkusega 25...30 m ning c) tugevdati ka olemasolevat lainemurdjat. Hiljem aastal 1938 teostati veel ka sadama basseini süvendustöid. Mahu sadam on kantud Sadamaregistrisse koodiga EE MAH. Sadamaregistri kohaselt sadam hetkel teenuseid ei paku. Sadam on kasutusel kohalike rannakalurite poolt ning sadamat kasutatavate aluste arv on väga väike. Lähiajal plaanitakse sadama akvatooriumi ja sildumisvõimaluste taristu rekonstrueerimist. Sadmasse tulek on vaid omal vastutusel. Olemasolevate andmete kohaselt saab praegu sadamasse alus süvisega kuni 0,8 m. Sadamas on üks ujuvkai pikkusega 8 m. Sadamat ei ole viimastel kümnenditel korrastatud, sh tegevuseks ei ole antud ühtegi vastavat keskkonnaluba. 2.1.3. Tegevuse õiguslik alus Eesti mereala sisemeri on avalik veekogu ja kuulub riigile (VeeS § 23). Kinnisomand ulatub avaliku veekogu kaldajooneni ja kaldajoon on veekogu tavaline veepiir (asjaõigusseadus § 133 lg 1). Vee erikasutuseks võõral maatükil peab kasutajal olema ka maaomaniku nõusolek. Maaomaniku nõusolek ei ole nõutav sellise maatüki kasutamise korral, mis asub riigi omandisse kuuluva veekogu all (VeeS § 186 lg 2). Mahu sadam asub kinnistul katastritunnustega 90201:001:0517 (40090.0 m², tootmismaa 100%). Kinnistud kuuluvad e-kinnistusraamatu väljavõtte kohaselt Viru-Nigula vallavalitsusele, sadamat haldab Viru-Nigula vallavalitsus. Seega on taotlejal õiguslik alus soovitud tööde elluviimiseks. Keskkonnaluba ei anna õigust ehitiste ehitamiseks. Selleks on vajalik ehitusteatis/luba. 2.1.4. Piirkonna muu maakasutus Sadama kinnistuga piirnevad Kaupsaare (katastritunnus 90201:001:0516, maatulundusmaa 100%) ning Roo (90301:001:0762, ühiskondlike ehitiste maa 100%) kinnistud. Kinnistule viib 17159 Unukse-Mahu tee (90202:006:1120). Lähima elamumaa otstarbega kinnistud asuvad ca 500 m kaugusel. Lähipiirkonnas (500 m raadiuses) puuduvad kultuurimälestised ja pühapaigad. Olemasolevast lagunenud sadamast lõunas paikneb liivarand, mille suvine puhkeotstarbeline külastatavus on vaatamata madalale ja niiskele rannale arvestatav. 2.2. Alal esinevad loodusvarad, sealhulgas maa, muld, pinnas, maavara, vesi ja looduslik mitmekesisus, nende kättesaadavus, kvaliteet ja taastumisvõime Mahu sadam paikneb veekogus Sitturikivi karid (VEE3109000) Soome lahes (VEE3100000). Veeala kuulub Narva-Kunda rannikuveekogumisse (EE_1). Keskkonnaministri 07.10.2022 käskkirjaga nr 1-2/22/357 kinnitatud Ida-Eesti vesikonna veemajanduskava (VMK) veekogumite koondseisundiinfo 2022 kohaselt19 on Narva-Kunda rannikuveekogumi ökoloogiline seisund hinnatud kesiseks (põhjused varasem eutrofeerumine), ökoloogilise 19 Veekogumite seisundiinfo kättesaadav: https://keskkonnaportaal.ee/et/teemad/vesi/pinnavesi/pinnaveekogumite-seisundiinfo. 10 (17) seisundi mittehead näitajad olid varasemast Chl a, FP_biom, põisadru sügavuslevik, põhjataimestiku sügavuslevik, N-üld, P-üld, Secchi. Narva-Kunda rannikuveekogumi keemiline seisund on hinnatud halvaks. Halvaks näitajateks olid elavhõbe (Hg) kalas ja benso(g,h,i)perüleen vees (MAC). Rannikuveekogumi koondseisund on hinnatud halvaks. Mahu sadamakoht paikneb liivaste setete rändealal, kus nende setete rändesuuna resultant on läänest ümber Kaupsaare neeme itta. Maa- ja Ruumiameti INSPIRE kaardil on kuvatud mudeldatud merepõhjaelupaikade andmed. Mudelduste kohaselt on sadamast idas karide elupaik, sadamast läänes mereveega üleujutatud liivamadalate elupaik. Mudelduste kohasel võib ka sadama alal muuli otsa vahetus ümbruses leiduda vähesel määral karisid. Lähtudes elupaigatüübi karid (1170) kirjeldusest20 ei kuulu inimtekkelised veealused rajatised (sh vanad muulid ja nende jäänused) nimetatud elupaigatüübi hulka. Seega, karide reaalne paiknemine sadamabasseinis on vähetõenäoline, tegemist on eelkõige muuli lagunemisel tekkinud substraadiga. Mahu sadama läheduses ei ole olulisi kalade kudejõgesid, lähim on ca 3 km kaugusel olev Padajõgi. Siiski peab arvestama, et ka mereala on kalade elupaik. 2.3.Keskkonna vastupanuvõime, mille hindamisel lähtutakse märgalade, jõeäärsete alade, jõesuudmete, randade ja kallaste, merekeskkonna, pinnavormide, maastike, metsade, Natura 2000 võrgustiku alade, kaitstavate loodusobjektide, alade, kus õigusaktidega kehtestatud nõudeid on ületatud või võidakse ületada, tiheasutusega alade ning kultuuri- või arheoloogilise väärtusega alade vastupanuvõimest Tegevuse mõjupiirkonnas kaitsvaid loodusobjekte ei ole. 2.4.Inimese tervis ja heaolu ning elanikkond Olulisemad inimese tervist mõjutavad keskkonnategurid on välisõhu ja vee kvaliteet ning müra ja vibratsiooni tase. Elanike tervise kaitsmiseks on nende keskkonnateguritele kehtestatud normid, millega keskkonnamõju põhjustavate tegevuste kavandamisel tuleb arvestada. Häirivuse all mõeldakse tegurit, mida üksikisik või rühm tajub negatiivsena, ebameeldivana ja soovimatuna (WHO 1980) ning seda ei ole võimalik normtasemetega reguleerida. Piirkonnas ei ole teada alasid, kus õigusaktidega inimese tervise ja heaolu kaitseks kehtestatud keskkonnakvaliteedi nõudeid oleks ületatud. Mahu sadamas kavandatud tööd võimaldavad sadama sihipärast kasutamist ja tagavad ohutama ja mugavama navigeerimise. 3. Hinnang keskkonnamõju olulisusele 3.1. Mõju suurus 3.1.1. Mõju merepõhjaelustikule Eesti Merestrateegia21 kohaselt on Eesti mereala keskkonnaseisundit mõjutavaks surveteguriks 20 Keskkonnaportaali loodusveeb: https://loodusveeb.ee/et/themes/elupaigad-nimekiri/karid-1170. 21 Eesti merestrateegia meetmekava kinnitati 22.02.2023 keskkonnaministri käskkirjaga nr 16-7/23/5. Eesti merestrateegia materjalid kättesaadavad: https://kliimaministeerium.ee/keskkonnakasutus/merestrateegia#iii- etapp-mereala-m. 11 (17) mh tööd, mis mõjutavad merepõhja terviklikkust ja hüdrograafilisi tingimusi. Merestrateegia üheks keskkonnasihiks on, et merepõhja terviklikkus on tasemel, mis tagab ökosüsteemi funktsioneerimise ja struktuuri. Süvendamistöödel ja pinnase paigutamisel hävib vahetult töödeala põhjaelustik. Eesti Merestrateegia22 üheks keskkonnasihiks on, et merepõhja terviklikkus on tasemel, mis tagab ökosüsteemi funktsioneerimise ja struktuuri. Käesolevalt on vahetult mõjutatava merepõhja pindala 0.0094 km². Kuna sadamas on regulaarselt kasutatud ja ajalooliselt ka süvendustöid teostatud, siis ei kahjusta tegevuse jätkamine merepõhjaterviklikkust ega suurenda killustatust. Merepõhjaelustikku mõjutab ka heljum, eeskätt läbi valguskliima halvenemises ja troofsustaseme tõusus. Ülespaisatav põhjasete püsib mõnda aega veesambas ning võib hoovuste ja lainetusega kanduda sadamast pisut kaugemale, mistõttu võib mõju põhjaloomastikule esineda ka veidi kaugemal. Teisalt, ka väga suur põhja settinud heljumi kogus võib tugevalt vaesustada põhjaelustiku taime- ja loomakooslusi. Lisandunud heljumi mõju põhjakooslustele võib täheldada veel 1-3 aastat pärast teostatud töid. Seejärel taastub loomastiku liigiline koosseis, arvukus ja biomass normaalsele tasemele23. Kuna tegemist on kasutuses oleva sadamaga, siis võib eeldada, et piirkonnas levinud põhjataimed ja –loomad on kohanemisvõimelised ning mõnevõrra suurema ajutise heljumi sisalduseaga kohanenud, kuna ka paatide mootorite sõukruvid tekitavad vee liikumist ja seeläbi setete paiskumist veemassi sadama piirkonnas. Heljumi teket on võimalik minimeerida, kui vee erikasutust välditakse tugeva tuulega (üle 10 m/s). Tööde vastaval korraldusel ei ole ette näha merepõhja elustiku ja elupaikade kadu või killustamist. Seega taotluses kavandatud tegevuse mõju mere elupaigatüüpidele ja elustikule on ebaoluline. 3.1.2. Mõju kalastikule Kalade seisukohalt on ebasoovitavaim ajavahemik süvenduseks kudeaeg ja sellele järgnev larvide arenguaeg. Kalastikku mõjutab heljum enim, kui heljumi kontsentratsioon veesambas ületab tavalist fooninäitu 5 mg/l võrra. Sellisel juhul võivad kalade larvidel ja noorjärkudel tekkida probleemid hingamisega24. Vältides töid kalade kudeajal ei kahjustata kudemisajal tööde piirkonda sattuvaid kalasid ega kalade noorjärke ega marja. Kui tööd teha väljaspool kalade kudeaega (aktiivne kudeperiood piirkonnas 15.04-31.05), siis mõju kalastikule vähene. Ühtegi meriforelli jõge ja siiakoelmut läheduses ei ole ning seega ei pea rakendama sügisest piirangut. Sellest tulenevalt ei ole vee erikasutus lubatud 15.04-31.05. 3.1.3. Mõju linnustikule Suurenenud heljumi kontsentratsioon vees võib vähendada sukeldavate lindude nägemisraadiust ning seeläbi mõjuda ka saagipüüdmise efektiivsust. Teatud kriitilistel perioodidel, nagu talv ning pesitsusaeg, on toidu kiire ning efektiivne kättesaamine lindudele eluliselt tähtis. Kriitilise kontsentratsioonina, millest alates tekib negatiivne mõju, on ära toodud 22 Eesti merestrateegia meetmekava kinnitati 22.02.2023 keskkonnaministri käskkirjaga nr 16-7/23/5. Eesti merestrateegia materjalid kättesaadavad: https://kliimaministeerium.ee/keskkonnakasutus/merestrateegia#iii- etapp-mereala-m. 23 TÜ Eesti Mereinstituut, 2020. Kunda sadama süvendusjärgne merekeskkonna seire 2020. aastal. 24 OÜ EstKONSULT, 2020. Kelnase sadama vee erikasutusloa KMH Töö nr E1401. 12 (17) 15 mg/l25. Vee hägustumisega kaasnev nähtavuse vähenemine raskendab sukelduvatel lindudel (sh tiirudel) toidu leidmist ning vee hägustumisel peavad nad lendama oma pesitsusaladest väga kaugele. Lisaks võivad mõjud linnustikule toimuda müra häiringute kaudu. Katsed on näidanud, et näiteks tiirud on koloonias seda häiritumad, mida tugevam on kõlaritest mängitud müra – 65- 85 dB müra juures muutusid linnud valvsaks, 90-95 dB juures juba lahkusid pesalt26. Eriti ohtlik on pesapoegadele pidev müra27. Enamuse linnuliikide jaoks jääb mõju avaldavate häiringute tsoon suurusjärku sadakond meetrit28. Mõnedel juhtudel on soovitatud rakendada ka 500 m laiust puhverala29. Ala ei ole oluline lindudele. Seega töödega ei kaasne olulist mõju linnustikule. 3.1.4. Mõju vee kvaliteedile (troofsus ja ohtlikud ained) Eesti vesikonna veemajanduskava 2021-2027 kohaselt on 2027. aastaks seatud veekogumi seisundi eesmärgiks hea/erandi leebem eesmärk (erand: ÖSE kesine, KESE halb (Hg, TBT))30. Hg on prioriteetne ohtlik aine (keskkonnaministri 24.07.2019 määruse nr 28 „Prioriteetsete ainete ja prioriteetsete ohtlike ainete nimekiri, prioriteetsete ainete, prioriteetsete ohtlike ainete ja teatavate muude saasteainete keskkonna kvaliteedi piirväärtused ning nende kohaldamise meetodid, vesikonnaspetsiifiliste saasteainete keskkonna kvaliteedi piirväärtused, ainete jälgimisnimekirjaga seotud tegevused“ (määrus nr 28) § 2). Settes ja/või elustikus akumuleeruvate prioriteetsete ainete sisalduse pikaajalise dünaamika analüüsi (ohtlike ainete analüüs)31 kohaselt Eestis elavhõbedat ega selle ühendeid ei toodeta, kuid elavhõbedat esineb looduslikult põlevkivis. Eestis on peamisteks elavhõbeda keskkonda sattumise allikateks soojus ja elektrijaamad, põlevkivitööstuse jäätmed, kodumajapidamiste ahjud ja katlad, jäätmekäitlus, tuhastamine, reoveesettega pinnasesse, olmejäätmete lahtine põletamine, lahustid kodumajapidamistes ja tubaka põletamine ning ilutulestik. Seega on Hg piirnormide ületamine põhjustatud Läänemere üldisest seisundist. 25 Gasum Oy, 2016. Soome ja Eesti vaheline maagaasitorustik BALTICCONNECTOR. Keskkonnamõju hindamise aruanne. Kättesaadav: https://elering.ee/sites/default/files/attachments/BALTICCONNECTOR_YVA_Estonia_29022016_0.pdf. 26 Brown, A..L., 1990. Measuring the effect of aircraft noise on sea birds Environment International 16: 587-592. 27 Hayward, L.S., Bowles, A. E., Ha J. C., Wasser, S. K., 2011. Impacts of acute and long-term vehicle exposure on physiology and reproductive success of the northern spotted owl. Ecosphere 2; Schroeder, J., Nakagawa, S., Cleasby, I. R., Burke, T., 2012. Passerine Birds Breeding under Chronic Noise Experience Reduced Fitness. PLoS ONE 7: e39200. 28 Skepast&Puhkim OÜ, 2021. Aseri Sadam OÜ veeloa taotluse keskkonnamõju hindamine (kmh). Töö nr 2019- 0067. 29 Chatwin, T.A., 2010. Set-back distances to protect nesting and roosting seabirds off Vancouver island from boat disturbance. A thesis submitted in partial fulfillment of the requirements for the degree of master of science. University of Victoria. 30 Veemajanduskavade info on kättesaadav https://envir.ee/veemajanduskavad-2022-2027 (10.06.2024). 31 Keskkonnaagentuur, 2020 „Settes ja/või elustikus akumuleeruvate prioriteetsete ainete sisalduse pikaajalise dünaamika analüüs“, Tallinn. 13 (17) Tributüültina (TBT) peamised allikad keskkonda sattumisel Eestis on laevade ehitus ja remont ning laevatransport32. Mahu sadamas ei ole tegeletud laevaremondiga, ajalooline reostus on ebatõenäoline. Käesoleval juhul võiksid heited vette kaasneda pinnase liigutamisel aga ka avariide korral. Ptk 1.1.5. kohaselt süvendatav pinnas reostunud ei ole. Arvestades süvendamise mahtu ja reostusallikate puudumist ei ole näha ette saasteainete paiskumist vette. Arvestades süvendamise mahtu, ei paisata setetest vette ka märkimisväärselt toitaineid, mis võiks põhjustada täiendavat pelaagilist primaarproduktsiooni määral, et mõjutada veekogumi seisundit33. Üldisi veekaitse eesmärke silmas pidades (VeeS § 31 lg 1 p 6) ning hajuheite minimeerimiseks on võimalik rakendada vastavaid töökorralduslikke nõudeid: ei tohi töid teha tugeva tuulega, tuleb kasutada töökorras tehnikat ja vältida avariide teket ning avariide korral koheselt reageerida. Nimetatud töökorralduse rakendamisel on vettepaisatava heljumi ja setetes olevate saasteainete (toitained jm ained) mõju lokaalne ning ajutine. Töökorralduslikke meetmeid rakendades on tõenäoline olulise mõju puudumine. Tekkiv häiring jääb loodusliku varieeruvuse piiridesse ja tegevuse tulemusena ei halvene seisund veepoliitika raamdirektiivi mõttes. Lisaks, reostuse ennetamine on tõhusam ja odavam, kui hilisemate tagajärgede heastamine. 3.1.5. Mõju rannale Ranna kaitse eesmärk on rannal asuvate looduskoosluste säilitamine, inimtegevusest lähtuva kahjuliku mõju piiramine, ranna eripära arvestava asustuse suunamine ning seal vaba liikumise ja juurdepääsu tagamine (LKS § 37 lg 1 p 1 koosmõjus LKS § 34). Tegemist on sadama-alaga. Sadama alal kaitsvaid elupaikasid ei esine. Taotluse kohaselt paigutatakse pinnast Sadama kinnistul vertikaalplaneerimise eesmärgil. Pinnas võib algselt taheneda hunnikutes/vallides, kuid peale tahenemis tuleb pinnas ladestusalal tasandada. Tasandamistööd teostada esimesel võimalusel kuid hiljemalt kahe kuu jooksul. Sel viisil on välistatud pinnase hunnikutesse jäämine ja peale tasandamist saab taimestik tasapisi taastuda ja häiringud on ühekordsed. Sadama kinnistul on ÜP kohaselt planeeritud ala sadama tegevusteks. Seega puudub tegevusel vastuolu ranna-kaitse eesmärkidega. 3.1.6. Mõju rannaprotsessidele ja hüdroloogilisele režiimile Rannaprotsessid on rannikul lainetuse ja vee liikumise tagajärjel toimuvad protsessid, mis hõlmavad setete kuhjumist, rännet ja kulutust. Rannaprotsesse mõjutavad veerežiim - lainetus, hoovused, tuul, jää, aga ka erinevad tehnorajatised34. Kliimamuutustega seoses (eelkõige jäävaba meri sügis-talvisel tormiperioodil, külmumata rannasetted ja sagedased kõrged meretasemed) on märkimisväärselt kiirenenud rannaprotsessid. Kiirenenud on nii kuhje, setete edasikanne kui ka kulutus – toimub loodusliku süsteemi kohanemine uute kliimatingimustega. 32 Keskkonnaagentuur, 2020 „Settes ja/või elustikus akumuleeruvate prioriteetsete ainete sisalduse pikaajalise dünaamika analüüs“, Tallinn 33 Corson OÜ, 2024. Pärnu sadama hooldussüvenduste keskkonnamõju hindamise aruanne. Töö nr 1615. Kättesaadav: https://kotkas-ame.envir.ee/registry_kmh/view?kmh_id=354&represented_id=. 34 Orviku, O. 2018. Rannad ja rannikud. 14 (17) Sadama näol on tegemist pikaajaliselt ekspluateeritud sadamaga. Olemasolev muul takistab osaliselt liivade kannet läänest-itta. Siiski, muuli kuju ja pikkust ei muudeta. Seega ei too kavandatav tegevus kaasa olulist mõju rannaprotsessidele või hüdroloogilisele režiimile. 3.2. Mõjuala ulatus, näiteks geograafiline ala ja tõenäoliselt mõjutatava elanikkonna suurus Tööde mõju võib avalduda otseselt mereelustikule (põhjataimestik ja –loomastik, kalastik, mereimetajad) vahetult tööde alal. Lisaks on mõjutatud alal, kuhu heljum ja müra kandub. HELCOM on välja on pakkunud, et heljumi leviku mõju piirkonnaks on 500 m fikseeritud raadius ümber süvendamise punkti35. Siiski, arvestades kasutatavat tehnoloogiat, mahtu ja pinnase iseloomu, ei ole ette näha olulist heljumi levikut. Arvestades tööala (olemasolev sadam) ja tööde mahtu, ei oma kavandatavad vee erikasutustööd olulist negatiivset mõju vee kvaliteedile, piirkonna elustikule, elupaikadele ning veerežiimile, kui järgitakse lisaks keskkonnaloas määratud tingimusi (ptk 3.8.). Mõju on lokaalne. Elamud asuvad töödepiirkonnast eemal. Tööd tagavad ohutu ja mugava navigatsiooni. 3.3. Mõju ilmnemise tõenäosus ja aeg Olulisuse hinnang on kokkuleppeline, teaduses on laiemalt kasutuses 5% ja 10% piir, see tähendab, nähtus peab olema mõjutatud vähemalt 5% või 10% ulatuses ja seejuures nimetatud erinevus peab lisanduma looduslikule varieeruvusele36. Olemasoleva objektiivse teabe põhjal ei avalda vee erikasutustööd tõenäoselt olulist mõju veekeskkonnale, sh ranniku elupaikadele, merepõhja elupaikadele, elustikule, kalastikule ja linnustikule ning inimese heaolule, kui järgitakse ptk 3.8. toodud töökorralduslikke nõudeid ning tehakse teid taotluses toodud eesmärgil ja viisil. Sellisel juhul on tööde mõju ka ajutine, st ilmnevad vaid tööde tegemise ajal. Seega tööde tegija on kohustatud kasutama keskkonnaloa taotluses kirjeldatud tehnoloogiat ja töökorraldust ning teostama töid mahus, mis on toodud Keskkonnaametile esitatud taotluses. Keskkonnaloale kantud nõuete mitte täitmise korral on Keskkonnaametil, vastavalt KeÜS § 62 lg 2 ja VeeS § 194 lg 2 p 4, õigus tunnistada keskkonnaluba kehtetuks. Sel juhul kõik võimalikud muutused jäävad loodusliku muutlikkuse piiridesse ja on pöörduvad ning mõju rannikuveekogumile on lokaalne ja tegevuse tulemusena ei halvene rannikuveekogumi seisund veepoliitika raamdirektiivi mõttes. 3.4. Mõju laad, tugevus, kestus, sagedus ja pöörduvus ja seire vajadus Võimalik mõju veekvaliteedile ning müra on ehitusaegsed ja mööduvad peale ehitustegevuse lõppu. Võimaliku avariiolukorra tekke, mille tõttu reostub vesi ning pinnas, tõenäosus on madal, arvestades, et kasutatav tehnika peab vastama kehtivatele tehnilistele eeskirjadele. Samuti väheneb avariide oht, kui töid välditakse tugeva tuulega (tuulekiirus üle 10 m/s). Rakendades keskkonnaloaga seatud nõudeid (vt ptk 3.8.) taastub olemasolev olukord tööde 35 Helsinki Commission, 2018. Estimating physical disturbance on seabed. Kättesaadav: https://helcom.fi/wp- content/uploads/2019/08/BSEP164.pdf. 36 Tõnis Põder, 2017. Keskkonnamõju hindamise käsiraamat. Kättesaadav: https://www.envir.ee/sites/default/files/poder_kmh_kasiraamat.pdf. 15 (17) järgselt ning olulisi negatiivseid häiringuid ei teki. Seire teostamine ei ole vajalik. 3.5. Mõju piiriülesus Kavandatava tegevusega ei kaasne piiriüleseid mõjusid. 3.6. Mõju Natura 2000 võrgustiku alale Tegevuse piirkonnas ega mõjupiirkonnas ei asu Natura 2000 võrgustiku alasid. 3.7. Kavandatava tegevuse koosmõju muude asjakohaste toimuvate või mõjualas planeeritavate tegevustega Teadaolevalt puuduvad piirkonnas teised vee erikasutusega seotud tegevused. Ei ole teada teisi tegevusi, millega võib tekkida koosmõju. 3.8. Ebasoodsa mõju tõhusa ennetamise, vältimise, vähendamise ja leevendamise võimalused Lähtudes taotlusest, eelhinnangust, arvestades määrus nr 31 § 5 lg 2, KeHJS § 11 lg 8¹, VeeS § 193 lg 1 p 6, 8, 9 ja 12 ja (keskkonnaseadustiku üldosa seaduse (KeÜS) § 53 lg 1 p 6, seatakse keskkonnaloale töökorralduslikud nõuded: Vee erikasutusega kaasneva võimaliku negatiivse keskkonnamõju vähendamise meetmed (loa tabel V16): 1) Vee erikasutus ei ole lubatud tugeva tuulega (üle 10 m/s). 2) Vee erikasutus ei ole lubatud 15.04-31.05. Tööde teostamise tingimused ja nõuded (loa tabel V16): Süvenduspinnase paigutamine maismaal: 1) Süvenduspinnase on lubatud paigutada Sadama kinnistule vertikaalplaneerimise eesmärgil. 2) Pumpsüvendaja kasutamisel tuleb rajada pulbibasseinide piirdetammid ning selgitatud vee basseinidest väljavoolu regulaatorid ja kraavid. Selgitatud vesi tuleb suunata sadama basseini. 3) Kasutada töövõtteid, et vältida pinnase vajumist merre. 4) Pärast süvenduspinnase tahenemist tuleb süvenduspinnas tasandada esimesel võimalusel kuid hiljemalt kahe kuu jooksul. Parima võimaliku tehnika kasutamine (loa tabel V16): Kasutatav tehnika peab olema töökorras ja ei tohi põhjustada täiendavat pinnase- ega veereostust. Tööde käigus tuleb järgida head ehitustava ning jälgida töötavate mehhanismide tehnilist korrasolekut. Toimingud avarii korral (loa tabel V16): Naftasaaduste või muude mürgiste ainete looduskeskkonda sattumisel, avarii või selle ohu korral koheselt võtta tarvitusele abinõud avariilise reostuse peatamiseks ja likvideerimiseks või ennetamiseks. Muud asjakohased meetmed (loa tabel V16): 1) Tööde tegija on kohustatud kasutama keskkonnaloa taotluses kirjeldatud tehnoloogiat ja töökorraldust ning teostama töid mahus, mis on toodud Keskkonnaametile esitatud taotluses. 16 (17) Keskkonnaloale kantud nõuete mitte täitmise korral on Keskkonnaametil, vastavalt KeÜS § 62 lg 2 ja veeseaduse § 194 lg 2 p 4 õigus tunnistada keskkonnaluba kehtetuks. 2) Loas määramata juhtudel lähtuda veeseadusest ning selle alusel kehtestatud õigusaktidest. 3) Keskkonnaluba ei anna õigust ehitamiseks ega ehitise kasutamiseks. 4. Eelhinnangu järeldus Keskkonnaluba taotletakse vee erikasutuseks Mahu sadamas (ptk 1.1.). Keskkonnaameti hinnangul puudub kavandataval tegevusel oluline keskkonnamõju. Otsustajal piisavat teavet, et jätta KMH algatamata, mistõttu KMH ei ole vajalik järgmistel põhjustel: • kavandatav tegevus ei mõjuta oluliselt kaitsealasid, kaitstavate liikide elupaikasid ega Natura 2000 võrgustiku alasid; • kavandatava tegevusega ei kaasne olulist keskkonnamõju veele ega välisõhule, samuti ei ületata piirmäärasid müra ja õhusaastatuse osas, vibratsioon puudub. Kavandatav rajatis ei mõjuta oluliselt rannaprotsesse. Tegevusega ei kaasne koosmõju teiste tegevustega; • kavandatava tegevusega ei kaasne mõju inimeste tervisele, heaolule ja varale, samuti avariiolukordi või suurõnnetusi. Oluline on lähtuda eelhinnangu ptk 3.8. nimetatud nõuetest ja tingimustest. Kai Ginter vanemspetsialist veeosakond Lauri Saapar spetsialist looduskasutuse osakond Märt Kesküla vanemspetsialist jahinduse ja vee-elustiku osakond 17 (17) Keskkonnaluba Loa registrinumber KL-527293 Loa omaja Ärinimi / Nimi Viru-Nigula vallavalitsus andmed Registrikood / 75020500 Isikukood Tegevuskoha Nimetus Mahu sadama territoorium ning sellega piirneva mereala. andmed Aadress Sadama, Mahu küla, Viru-Nigula vald, Lääne-Viru maakond Katastritunnus(ed) 90201:001:0517 Territoriaalkood 4736 EHAK Käitise Ruumikuju: 1 lahustükk. Puudutatud katastriüksus: Sadama (90201:001:0517). Puudutatud territoorium veekogud: Läänemeri (Eesti mereala) (VEE3000000), Sitturikivi karid (VEE3109000), Soome laht (VEE3100000). Tegevusvaldkond Loaga Vee erikasutus; reguleeritavad tegevused Loa andja Asutuse nimi Keskkonnaamet andmed Registrikood 70008658 Aadress Roheline 64, 80010 Pärnu Loa kehtivuse Loa versiooni 21.08.2026 periood kehtima hakkamise kuupäev Lõppemise 14.08.2036 kuupäev Reovee, sh ohtlike ainete, juhtimine ühiskanalisatsiooni Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. Vee erikasutus V1. Lubatud veevõtt pinnaveehaarete kaupa Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. V2. Lubatud veevõtt põhjaveehaarete kaupa Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. V3. Võetava vee koguse ja seire nõuded Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. V4. Väljalaskmed ja lubatud saasteainete kogused väljalaskmete ja saasteainete kaupa Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. V4.1 Taaskasutusvee tootmine Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. V5. Reoveepuhasti reostuskoormuse määramine Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. V6. Reoveepuhasti puhastusefektiivsuse hindamine Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. V7. Väljalaskme seire nõuded Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. V8. Veekogu sh suubla seire Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. V9. Nõuded veekogu paisutamise ja hüdroenergia kasutamise kohta Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. V10. Süvendamine 2/5 V10. Süvendamine Veekogu nimetus Sitturikivi karid Veekogu kood VEE3109000 Pinnaveekogumi nimetus Narva-Kunda lahe rannikuvesi Pinnaveekogumi kood EE_1 Süvendamise koht/piirkond Ruumikuju: 1 lahustükk. Puudutatud katastriüksus: Sadama (90201:001:0517). Puudutatud veekogud: Läänemeri (Eesti mereala) (VEE3000000), Sitturikivi karid (VEE3109000), Soome laht (VEE3100000). Süvendustööde asukoha lahustükkide pindalad Jrk nr Pindala (km²) 1. 0.0094 Süvendamise vajaduse põhjendus Süvendamine muuli rekonstrueerimisel: kaevikud põhjamuuli jalamite ümberehituseks. Süvendamine väikelaevade basseinis ümberehitustööde aegselt kui ka kasutusele võetud sadama hooldussüvendamisel. Basseini süvendustööde järgne sügavus on kuni -3.0 m. Vahetult mõjutatud merepõhja pindala on 0.0094². Süvendamise viis Süvendustööd tehakse ujuva kopaga või pumpsüvendajaga. Süvenduspinnase paigutamise koht maismaal Ladestamisala koordinaadid maismaal Sadama kinnistul, päripäeva alates põhjapoolseimast nurgast: 6601318.5, 654346.6 6601209.8, 654443.2 6601150.1, 654383.8 6601171.1, 654365.3 6601207.8, 654402.5 6601267.1, 654352.8 6601318.5, 654346.5 Süvenduspinnase füüsikalised omadused ja maht Pinnase liik Kommentaarid Maht m³ Ained Aine nimetus Muu aine Osakaal kogumahust % Süvendispinnas 9 900 Liiv 90 Muu moreen, sügavamal 10 Saasteainete sisaldus süvendatavas pinnases Saasteaine Sisaldus, mg/kg Koormus, t Reostumata Täpsemad analüüsid ei ole vajalikud HELCOM süvendamise ja kaadamise juhendi p 6.10.c kohaselt (https://helcom.fi/wp- None pinnas content/uploads/2024/03/HELCOM-Guidelines-for-Management-of-Dredged-Material-at-Sea.pdf). Süvenduspinnase bioloogilised omadused Omadused ja esinemine Süvendamise nõuded Seire Seiratavad ained Proovi võtmise sagedus Proovi liik V11. Veekogusse tahkete ainete paigutamine sh kaadamine Veekogu põhja tahkete ainete paigutamine 3/5  Veekogu nimetus Sitturikivi karid Veekogu kood VEE3109000 Pinnaveekogumi nimetus Narva-Kunda lahe rannikuvesi Pinnaveekogumi kood EE_1 Tegevuskoht Ruumikuju: 1 lahustükk. Puudutatud katastriüksus: Sadama (90201:001:0517). Puudutatud veekogud: Läänemeri (Eesti mereala) (VEE3000000), Sitturikivi karid (VEE3109000), Soome laht (VEE3100000). Tegevuskoha pindala Jrk nr Pindala (km²) 1. 0.0034 Tahke aine veekogusse paigutamise vajaduse põhjendus Olemasoleva muuli rekonstrueerimine. Ümberehituse järgse põhjamuuli harja uus kõrgus on +2.70 m abs ning jalamite taldade rajamissügavus kuni -4.60 m abs. Tahkete ainete paigutamise viis Muuli ümberehitustööd tehakse maamasinatega olemasoleva muuli harjalt. Veekogusse paigutatavate tahkete ainete füüsikalised omadused ja maht Pinnase liik Maht m³ Ained Aine nimetus Muu aine Osakaal kogumahust % Tahked ained muuli ümberehitamisel 3 200 Kivi 100 Veekogusse paigutatavate ainete keemilised omadused Saasteaine Sisaldus mg/kg Koormus, t Saasteained puuduvad 0 Paigutatud tahke aine bioloogilised omadused Omadused ja esinemine Tahke aine paigutamise nõuded V12. Veekogu rajamine, laiendamine, likvideerimine ning märgala ja kaldajoonega seotud tegevused ning oluliste vee füüsikaliste või keemiliste omaduste, veekogu bioloogiliste omaduste või veerežiimi muutmine Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. V13. Pinnaveekogu kemikaalidega korrashoid Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. V14. Vesiviljelus Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. V15. Laeva lastimine, lossimine, remont Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. V16. Meetmed mis aitavad vähendada vee erikasutuse mõju ja nende täitmise 4/5 tähtajad V16. Meetmed mis aitavad vähendada vee erikasutuse mõju ja nende täitmise tähtajad Jrk Meede Meetme kirjeldus Meetme nr rakendamise tähtaeg 1. Vee erikasutusega kaasneva võimaliku 1) Vee erikasutus ei ole lubatud tugeva tuulega (üle 10 m/s). Pidev negatiivse keskkonnamõju vähendamise 2) Vee erikasutus ei ole lubatud 15.04-31.05. meetmed 2. Tööde teostamise tingimused ja nõuded Süvenduspinnase paigutamine maismaal: Pidev 1) Süvenduspinnase on lubatud paigutada Sadama kinnistule vertikaalplaneerimise eesmärgil. 2) Pumpsüvendaja kasutamisel tuleb rajada pulbibasseinide piirdetammid ning selgitatud vee basseinidest väljavoolu regulaatorid ja kraavid. Selgitatud vesi tuleb suunata sadama basseini. 3) Kasutada töövõtteid, et vältida pinnase vajumist merre. 4) Pärast süvenduspinnase tahenemist tuleb süvenduspinnas tasandada esimesel võimalusel kuid hiljemalt kahe kuu jooksul. 3. Parima võimaliku tehnika kasutamine 1) Kasutatav tehnika peab olema töökorras ja ei tohi põhjustada täiendavat pinnase- ega veereostust. Tööde käigus tuleb järgida head ehitustava ning jälgida töötavate mehhanismide Pidev tehnilist korrasolekut. 2) Varustada tehnika ja sadama ala võimalike reostuste tõrjumiseks õli absorbeerivate lappide ja tõkkepoomidega. 4. Toimingud avarii korral Naftasaaduste või muude mürgiste ainete looduskeskkonda sattumisel, avarii või selle ohu korral koheselt võtta tarvitusele abinõud avariilise reostuse peatamiseks ja likvideerimiseks või Olukorra ennetamiseks. tekkimisel 5. Muud asjakohased meetmed 1) Tööde tegija on kohustatud kasutama keskkonnaloa taotluses kirjeldatud tehnoloogiat ja töökorraldust ning teostama töid mahus, mis on toodud Keskkonnaametile esitatud taotluses. Pidev Keskkonnaloale kantud nõuete mitte täitmise korral on Keskkonnaametil, vastavalt KeÜS § 62 lg 2 ja veeseaduse § 194 lg 2 p 4 õigus tunnistada keskkonnaluba kehtetuks. 2) Loas määramata juhtudel lähtuda veeseadusest ning selle alusel kehtestatud õigusaktidest. 3) Keskkonnaluba ei anna õigust ehitamiseks ega ehitise kasutamiseks. V17. Nõuded teabe esitamiseks loa andjale Jrk nr Teabe liik Teabe detailsem kirjeldus Teabe esitamise sagedus 1. Veekasutuse aastaaruanne Veekasutuse aastaaruanne esitada vastavalt kehtivale korrale. Üks kord aastas 2. Muu vajalik informatsioon 1) Vähemalt kolm päeva enne vee erikasutusega seotud töödega alustamist teavitada sellest Keskkonnaametit kirjalikult. Vajadusel 2) Tööde käigus tekkivatest muudatustest informeerida Keskkonnaametit koheselt. 3) Avarii või selle ohu korral informeerida koheselt Keskkonnaametit. V18. Ajutise iseloomuga tegevused Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. Loa lisad Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. 5/5